Taotlus riigipreemiale

Saatja: Marion Leppik <[email protected]> Saadetud: 10.01.2022 17:06 Adressaat: KUL preemia <[email protected]> Teema: Ettepanek kultuuri elutööpreemia määramiseks: Tiit Härm Manused: Kultuuriministeerium_elutööpreemia_100122_Härm.asice; Tiit Härmi CV.pdf; Soovitus_Härm_K6ivupuu.asice Tere! Edastan Rahvusooper Estonia ettepaneku riigi kultuuripreemia määramiseks. Lugupidamisega Marion Leppik Kommunikatsioonijuht / Communication Manager Rahvusooper Estonia / Estonian National Opera Estonia pst 4, Tallinn 10148 +372 6831 317, +372 5556 7833 [email protected] www.opera.ee Riigi kultuuripreemiate komisjon Soovitus kiri Toetan kõigiti ettepanekut, et Rahvusooper Estonia omaaegne esitantsija, ballet t meister ja koreograaf Tiit Härm (19. 03. 1946) on igati v ääriline kandidaat kultuuri elutööpreemiale. Nooremad põlvkonnad tunnevad arvatavasti Tiit Härmi pigem rohkem Olafi Andvaraforsi tegelaskuju järgi 1979. aastal linastunud Grigori Kromonovi kultusfilmist „Hukkunud alpinisti hotell“ , kui särava ja isikupärase balletiartistina. T iit Härmi näol on tegemist mitm e külgse ja andeka balletitantsijaga, kes oli tuntud ja tunnu s t at ud ka välja s pool Eestit – 1990ndatel töötas Härm muuhulgas Milano La Scalas, Teatr o dell´Opera di Romas, Inglismaa ja Šotimaa Rahv u sballetis ja mitmel pool mujal ballet t meistri, koerograafi ning repetiitorina. 1985. aastal oli H ä rm lõpetanud Moskva GITISe kor e ograafina, aastatel 1957–1962 õppis ta Tallinna Koreograafiakoolis ning lõpetas 1966 Leningradi koreograafiakooli. Aastatel 1966-1990 oli Härm Estonia teatri esisoliste, kes lisaks säravatele rollidele klassikalisel laval paistis silma ka moderntantsu etendustega. 1975. aastal valmis kontsert-ballettfilm „Tantsib Tiit Härm“, kus oli jäädvustatud Härmi repertuaari paremik . Ta oli hinnatud külalissolist nii Nõukogude Venemaal kui väljaspool Nõukogude Liitu. Mälumängurite üks kultuurivaldkonna lemmiküsimusi on: kes eestlastest on mänginud ühes filmis koos Martin Scorsesega, esinenud Iraani šahhile ning Jordaania kuningale? – See on Tiit Härm. 2011. aastal lavastas Härm Läti rahvusballetis „Kameeliadaami“. Tiit Härmi loominguline biograafia on pikk ja mitmekülgne ning see on kergesti leitav digiteeritud andmebaasidest. Oleks kõigiti tänuväärne, kui kunagise tipptantsija särav looming ja mitmekülgne panus Eesti tantsu kultuuri leiaks riiklikul tasandil tunnustust ja tänu. Lugupidamisega Marju Kõivupuu TLÜ TÜHI vanemteadur [email protected] ; +372 50 98 658 09. 01. 2021 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Härm Tantsija ja koreograaf HARIDUS Õppis 1957–62 Tallinna Koreograafiakoolis, lõpetas 1966 Leningradi koreograafiakooli (õpetajad Nikolai Zubkovski, Nikolai Serebrennikov) ja 1985 balletilavastaja erialal GITIS-e (juhendaja Rostislav Zahharov). Olnud 1966–67 Estonia tantsija, 1967–72 külalissolist, 1972– 89 balletisolist ja -lavastaja ning 1991 balletijuht, 1967–72 NSV Liidu Koreograafiaansambli Noor Ballett solist, töötanud 1989–90 ballettmeistrina Rootsis ja Inglismaal, aastast 1991 Itaalias (nt Milano La Scalas, Teatro dell' Opera di Romas) jm. 2010. aastal oli külalispedagoog Viini Riigiooperis ja Volksoperis. 2001–09 oli Estonia balletijuht, peaballettmeister ja koreograaf. 2014 asutas omanimelise balletiteatri. TUNNUSTUS Eesti NSV teeneline kunstnik (1973), Eesti NSV rahvakunstnik (1976), Valgetähe IV klassi teenetemärk (2001), Harjumaa teatripreemia (2006), Rahel Olbrei preemia (2009). Esinenud iseseisvate balletiõhtutega („Tiit Härm tantsib XVII, XVIII ja XX sajandi muusikat”, 1972; „Tiit Härmi romantiline balletiõhtu”, 1981) ja kontserdinumbritega (Tomaso Albinoni „Adagio”) ning solistina NSV Liidu liiduvabariikide pealinnades ja paljudes välisriikides. Mänginud filmis („Tantsib Tiit Härm”, 1975; „Hukkunud Alpinisti” hotell””, 1979, mõlemad Tallinnfilm; „Anna Pavlova”, 1983, NSV Liit ja Suurbritannia; „Sädelev maailm”, 1984, Mosfilm). Lavastusi „Grand pas“, Massenet’ muusikale (1981) Denissovi „Pihtimus“ (1984, tantsis Octave’i) E. Kapi „Kalevite kange poega“ (1986, tantsis Kalevipoega) Prokofjevi „Romeo ja Julia“ (1990 ja 2003) Adami „Giselle“ (1990 Göteborgis) Tšaikovski „Luikede järv“ (2002) Raveli „La valse“ ja „Bolero“ (2004) „Kameeliadaam“ (Liszti muusikale, 2006 Estonias ja 2011 Läti Rahvusooperis) Minkuse „Don Quijote“ (2007) Schönbergi „Pelléas ja Mélisande“ (2009) Tantse Weberi „Nõidkütt“ (1980) Osi Prints (Tšaikovski „Pähklipureja“, 1966 Leningradi koreograafiakoolis) Siegfried (Tšaikovski „Luikede järv“, 1967 ja 1981) Mandariin (Bartóki „Võlumandariin“, 1968) Kavaler (Minkuse Paquita, 1969) Suryn (Tambergi „Joanna tentata“, 1971) Romeo (Prokofjevi „Romeo ja Julia“, 1971 ja 1977) Poeg (Prokofjevi „Kadunud poeg“, 1973) Albert (Adami „Giselle“, 1975) Antonius (Lazarevi „Antonius ja Kleopatra“, 1975) Prometheus („Prometheus“, Ludwig van Beethoveni muusika, 1976) Stepan Razin (Tšernõšovi „Stepan Razini hukkamine“, Šostakovitši muusika, 1979) Roosivaim (Fokini „Roosivaim“, Weberi muusika, 1981) Romeo (Tšernõšovi „Romeo ja Julia“, Berliozi muusika, 1981) Jean de Brienne (Glazunovi „Raimonda“, 1983) RIIGI KULTUURIPREEMIA ETTEPANEK Info preemia kandidaadi kohta: Kandidaadi nimi TIIT HÄRM (kandideerida saavad füüsiline isik või füüsilised isikud) Preemia kategooria Kultuuri elutööpreemia (pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest) Kultuuri aastapreemia (eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest) Selgitus aastapreemia kategoorias kandideerimise juurde (üks või mitu eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvat tööd, mille eest preemiale esitatakse) Info preemia kandidaadi esitaja kohta: Esitav organisatsioon või isik Rahvusooper Estonia (ettepanekuid kultuuripreemiate kandidaatide kohta võivad teha loomeliidud; juriidilised isikud, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud kultuuri- ja haridusalane tegevus; preemia senised laureaadid, kohalikud omavalitsused) Kontakttelefon 683 1201 E-posti aadress [email protected] Kinnitan, et ülaltoodud andmed on õiged ja esitan kandidaadi riigi kultuuripreemiale: Kandidaadi esitaja nimi ja ametinimetus Allkiri Kuupäev Ott Maaten, peadirektor /digitaalselt allkirjastatud/ NB! Kohustuslik lisa: vabas vormis põhjendus kandidaadi esitajalt. Soovitatavad lisad: kandidaadi CV, soovituskiri või -kirjad. Digitaalselt allkirjastatud ettepanek saata e-posti aadressile [email protected] või paberkandjal postiga aadressil Suur-Karja 23, 15076 Tallinn Vorm põhineb riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seadusel. Kultuuriminister Tiit Terik Kultuuriministeerium Suur-Karja 23 15076 Tallinn 10. jaanuar 2022.a nr 1.1-10/2 Lugupeetud kultuuriminister Esitan Rahvusooper Estonia nimel kultuuri elutööpreemia kandidaadiks Tiit Härmi märkimisväärse panuse eest Eesti balletikunsti. Tiit Härm on tuntud nii tantsija, pedagoogi, koreograafi, filminäitleja kui ka balletijuhina. Tema rahvusvaheline tantsijakarjäär on toonud rohkelt tunnustust nii Eestile kui Estonia teatrile. Pedagoogina on ta töötanud paljude rahvusvaheliste tantsijatega nii Rootsis, Inglismaal, Itaalias kui ka Viinis ning paljud on just tänu temale jõudnud balletimaailma tippu. Koreograafi ja balletijuhina on Härm lisanud Eesti Rahvusballeti repertuaari nii klassikalisi kui ka lugu jutustavaid omanäolisi lavastusi nii ise lavastades kui ka rahvusvahelisi suurnimesid Eestisse kutsudes. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ott Maaten Peadirektor Koostaja: Marion Leppik, tel. 6831 317 [email protected]