Taotlus riigipreemiale

LEONHARD LAPIN – ARHITEKTI ELULUGU Sündis 29.12.1947 Räpinas 1966 – 1971 õppis Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis arhitektuuri 1971 – 1974 töötas Tallinnas Vabariiklikus Restaureerimisvalitsuses 1974 – 1975 töötas Eesti Maaehitusprojektis Alates 1975 vabakutseline arhitekt ja kunstnik Alates 1982.aastast Eesti Arhitektide Liidu liige Alates 1990 õppejõud Eesti Kunstiakadeemias, alates 1995 korraline professor, alates 2013 emeriitprofessor 1991 – 2003 arhitektuuriväljaande „Ehituskunst” ( No 5 – 37) peatoimetaja 1992 - 2005 Põhja- ja Baltimaade Arhitektuuritriennaali toimkonna liige 1994 – külalisprofessor Helsinki Tehnoloogiainstituudi arhitektuurikoolis 1997 – 2000 näituseprojekti „Ruum ja Vorm 2000” kuraator Alates 1997 Leonhard Lapini Arhitektuuristuudio juht 2001 – 2002 Tartu Ülikooli kaunite kunstide kutsutud professor 2006 – workshop Umea Ülikoolis, Rootsis 1971 – 2017 koostanud ca 190 arhitektuurset projekti 1975 - 2017 loonud ca 100 arhitektooni-templit Arhitektuuriauhinnad 1987 Nõukogude Liidu arhitektuuripreemia 1990 Tallinna Kunstihoone rahvusvahelise installatsiooninäituse peapreemia 1991 Alar Kotli nimeline Eesti arhitektuuripreemia 1995 Kultuurkapitali aastapreemia „Ehituskunsti” toimetamise eest 1997 Eesti Vabariigi Kultuuripreemia 2001 Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia 2001 Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi teenetemärk Arhitektuurivõistluste auhinnad 1973 - I auhind Pirita Olümpia Purjespordikeskuse võistlusel koostöös Avo Himm Looveeri, Kristin Looveri, Tiit Kaljundi ja Ago Pähnaga 1988 – I auhind Haljala kabeli võistlusel 1992 – I auhind Tallinna Raekoja ideevõistlusel 1993 – II auhind Tallinna Vabaduse väljaku planeerimisvõistlusel 1995 – jagatud I auhind Tallinna Tõnismäe Teises Maailmasõjas hukkunud mälestusmärgi võistlusel 2003 – I auhind Tallinna Vabaduse Kella võuistlusel koostöös Kristel Jaanusega Arhitektuuriga seotud isiknäitused 1973 – Tallinna Kunstihoone III korruse galerii 1977 – „Masinad” - Tallinna Kunstihoone galerii 1987 – Pori Kunstimuuseum, Soome Pirkkala Linnavalitsuse galerii, Soome 1991 – Alvar Aalto Muuseum, Jyväskylä, Soome 1994 – „Vaikuse arhitektuur” Soome Instituudi galeriis, Pariisis. Koos Juhani Pallasmaaga 1995 – „Arhitektuur templina” Soome arhitektuurimuuseumis, Helsinkis 1996 – „Arhitekt Leonhard Lapin” – Tallinna Kunstihoone galerii 1997 – Tartu Kunstimuuseum 2002 – „Kunst ja arhitektuur” – Ćirlionise Rahvuslik Kunstimuuseum, Kaunas, Leedu 2007/2008 – „Arhitektuur lõpmatuseni“, Eesti Arhitektuurimuuseum 2012 – „Ainult arhitektoonid“, Eesti Arhitektuurimuuseum 2015 – „Arhitektoonid - templid“, Viinistu Kunstimuuseum 2016 – „Templid ja rituaalid“, Draakoni galerii, Tallinn Arhitektuuriga seotud valitud grupi- ja üldnäitused 1976 – Uudisloomingu näitus ekspositsioonis „Eesti monumentaalkunst” Tallinna Kunstihoones 1978 – Tallinna kooli näitus Eesti Teaduste Akadeemia Raamatukogu galeriis, Tallinn Tallinna kooli näitus Läti Arhitektide Liidu saalis, Riia 1982/1983 „Kümme arhitekti” – Tallinna Kunstihoone galerii 1984 – „Üheksa arhitekti Tallinnast” – Soome Arhitektuurimuuseum, Helsinki; Alvar Aalto Muuseum, Jyväskylä; Rovaniemi Kunstimuuseum, Soome 1985 – Eesti arhitektuur,Tallinna Kunstihoone Eesti arhitektuur, Riia, Läti 1986 – Eesti Arhitektuur, Moskva „Eesti 20.sajandi arhitektuur” – Tallinn, Kiel, Hamburg 1988 – Eesti tarbekunst ja arhitektuur. Göteborgi Kunstimuuseum, Rootsi 1990 – „Kümme arhitekti Tallinnast”, Stocholmi Arhitektuurimuuseum, Zürichi Arhitektuurimuuseum Rahvusvaheline linnainstallatsioonide näitus, Groningeni raekoja galerii, Holland Põhja- ja Baltimaade Arhitektuuritriennaali näitus, Sinine paviljon, Tallinn 1993 - Põhja- ja Baltimaade Arhitektuuritriennaali näitus, Sakala keskus, Tallinn „Eesti funktsionalism ja neofunktsionalism”, Tallinna Kunstihoone, Soome Arhitektuurimuuseum, Helsinki „ Eesti arhitektuurijoonistused”, Eesti Rahvusraamatukogu galerii, Tallinn 1995 – „Neofunktsionalistlik arhitektuur ja konstruktivistlik kunst. Madalmaad-Eesti.” Vaba Akadeemia galerii, Haag 1996 – Personal time. Zacheta Moodsa Kunsti Muuseum, Varssavi, Poola 1997 – Suprealismi festival. Pärnu Uue Kunsti Muuseum ja Pärnu kesklinn Paide tegevuskunsti festival Paide linnas 1999 – „Puit Eesti arhitektuuris”, Eesti Arhitektuurimuuseum, Tallinn 2000 – „60 Euroopa arhitektuuriajakirja” (sealhulgas „Ehituskunst”), Kahrsruhe Arhitektuuri Kool, Saksamaa; Gallery Fragner, Praha, Tśehhi; Salon de la Reviev, Paris 1999/2000 – Ruum ja vorm. Näitused „Eesti XX sajandfi arhitektuur” ja „Uus”,Eesti Arhitektuurimuuseum 2001 – „Eramu”, Püha Ganuti Gildi saal, Tallinn 2001 – „Baustelle Estland”, Saksa Kunstide Akadeemia saal, Berliin 2002 – „Baustelle Estland”, Vabade Kunstide Akadeemia galerii, Hamburg 2002 – „Eramu”, Paide Kultuurikeskus, Tartu Lõunakeskus, Viljandi Ugala teater, Kuressaare infokeskus, Kärdla Kultuurikeskus, Pärnu Muuseum, Haapsalu Linnagalerii; Ventspilsi Arhitektide Liit, Läti 2003 – „Eesti ehitab”, Moskva Kunstnike Keskmaja 2003 - Arhitektuurijoonistuste näitus Eesti Arhitektuurimuuseumis 2005 – „Eesti – Soome arhitektuurisuhted XX sajandil”, Eesti Arhitektuurimuuseum 2006 – Teine kunst. KUMU avanäitus. Eesti Kunstimuuseum - KUMU 2006/2007 – Makettide ekspositsioon Eesti Arhitektuurimuuseumis 2008 – „Tallinna kool 1972 -1985“, Eesti Arhitektuurimuuseum 2015 – „Uus maja“, Tartu Kunstimuuseum 2016 – „Elav ruum: sajand Eesti arhitektuuri.“, Eesti Arhitektuurimuuseum Valitud arhitektuurialane bibliograafia E. Siltavuori. New Architecture from Tallinn. Form.Function.Finland No 2, 1984 M.Komonen. Nine Architects from Tallinn. (kataloog) Helsinki, 1984 J.Hautala. Rakennettu ajatus – rakennettu kuva. Taide No 4, 1984 U.Kultermann. Zitgenossige Architectur in Osteuropa. Köln, 1985 S.Milesi. Fra internazonalismo e regionalismo. Casabella No 5, 1986 H.P.Brant. Architectur des 20.Jahrhunderts in Tallinn. (kataloog) Kiel, 1986 J.Hautala. Kaksi näyttelyä – kaksi temeramenttia. Two exhibitions – two temperaments. Arkkitehti No 4 -5, 1987 H.Larroche. Architecture de papier d`URSS. (kataloog) Paris,1988 E.Siltavuori. Mission under the Pole Star. Form. Function. Finland No 3, 1989 K.Winter. Tio arkitekter fran Tallinn. (kataloog) Stockholm, 1990 P.Heftig, C. von Winkel. The Books of Groningen. Marking the City Boundaries. Groningen, 1990 Leonhard Lapin. Architectons. Graphics. (kataloog) Jyväskylä, 1991 N.Weber. Radar. (kataloog) Kotka, 1990 L.Künnapu. Estonian Architecture. Helsinki, 1992 M.Mäkinen(toimetaja), A.Liivak, J.Hautala, J.Pallasmaa. Leonhard Lapin. M.Kalm, K.Kodres. Toisin. Funktsionalism ja neofunktsionalism Eesti arhitektuuris. (kataloog) Tallinn, 1993 U.Kultermann. Leonhard Lapin – Visionary of a New Estonian Culture. Architectus Fall. Winter. St Paul, Minnesota, 1993 S.Helme(toimetaja), A.Liivak, E.Komissarov. L.Lapin/J.Toomik.Catalogue the 22nd Interantional Biennial of Sào Paulo. Tallinn, 1994 J.Pallasmaa. Architecture du Silence. Juhani Pallasmaa – Leonhard Lapin. (kataloog) Helsinki-Paris, 1994 A.Liivak, L.Lapin. Tallinn – Moskva 1956 – 1985. (kataloog) Tallinn, 1986 L.Lapin. Arhitekt Leonhard Lapin. (kataloog) Tallinn, 1996 L.Lapin. Leonhard Lapin. Maal,graafika,skulptuur,arhitektoonika. (kataloog) Tallinn, 1997 L.Künnapu. Baustelle Estland. (kataloog) Tallinn – Berlin – Hamburg, 2001 H.Rajavee, G.Poslawski. Art and Architecture. (buklett) Tartu-Kaunas, 2002 U.Kultermann. Die Architectur im 20.Jahrhundert. Wien – New York, 2003 I.Grönholm, C.Hasselblatt, M.Vogel. Leonhard Lapin – Überleben im Absurden. Estonia 1/03, Bremen, 2003 F.de Sivers. Tühjus, millest saab luua. Eesti Päevaleht, 18.12.2003, Stockholm J.Hautala. Vapauden Kello. Taide No 1, Helsinki, 2004 K. Hallas - Murula. Suomi – Viro: arkkitehtuurin yhteinen vuosisata. Tallinn, 2006 M.Väljas, „Leonhard Lapin. Arhitektuur lõpmatuseni.“ (kataloog), EAM, Tallinn, 2007 T,Rein, „Mees nagu orkester“, Sirp, 11.01.2008 A.Kurg, „Aru kaotanud arhitektoonid ja irooniline arhitektuur“, Maja, No1, 2008 A.Kurg, M.Laanemets, „Keskkonnad, projektid, kontseptsioonidad. Tallinna kooli arhitektid 1972 – 1985.“(kataloog), Eesti Arhitektuurimuuseum, 2008 M.Väljas, „Elav ruum: sajand Eesti arhitektuuri.“ (kataloog), Eesti Arhitektuurimuuseum, 2008 H.Rajavee, “Ainult arhitektoonid“(kataloog), Eesti Arhitektuurimuuseum, Tallinn. 2012 A.Juske, „Arhitektoon kui arhitektuuri põhialus“, Postimees. ¤.01.2013 N.Bingham, „100 Years of Architectural Drawing, 1900 – 2000“. Laurence King Publishing Ltd, London, 2013 E.Lankots, „Moodsa arhitektuuri kriitiline historiograafia. Modernsuse käsitlused Leo Gensi ja Leonhard Lapini arhitektuuriajaloolistes tekstides 1960 – 1980“ (doktoritöö), Eesti Kunstiakadeemia, Tallinn, 2014 Arhitektuuriga seonduvad väljaanded Arhitektuur kui kunst. Artikleid ja ettekandeid 1971 – 1985. Käsikiri. Asub Eesti Arhitektuurimuuseumis. Arhitektid arhitektuurist. Kunst, Tallinn, 1989. Koostamine. Ehituskunst No 5, 1991 – No 37, 2003. Peatoimetaja. Void and space. Helsinki University of Technology, Faculty of Architecture, Helsinki, 1994 Leonhard Lapin. Pimeydesta valoon. Otava, Helsinki, 1996 Arhitekt Leonhard Lapin.(kataloog) Tallinn, 1996. Koostramine. Tallinn – Moskva 1956 – 1985. Tallinna Kunstihoone, 1996. Koostamine koos Anu Liivakuga. Leonhard Lapin. Kaks kunsti. Kunst, Tallinn, 1997. Leonhard Lapin. Tühjus ja ruum.Void and Space. Eesti Kunstiakadeemia,Tallinn,1998. Leonhard Lapin. Masinad. Machines. Tallinn, 1998; teine trükk 2016. Eesti XX sajandi ruum.(kataloog) Ruum ja vormi toimkond. Tallinn, 1999. Koostamine. Leonhard Lapin. Avangard. Tartu Riiklik Ülikool, Tartu, 2003. Leonhard Lapin. Tühjus. Void. Eesti Kunstiakadeemia. Tallinn. Esimene trükk 2003, teine trükk 2004, kolmas trükk 2016. Leonhard Lapin. Tühjus ja ruum II. Void and Space II. Eesti Kunstiakadeemia, Tallinn, 2004. Leonhard Lapin. Dokument ja loovus. Sirbi Raamatukogu, Tallinn,2005. Leonhard Lapin. On Architecture – in Life and Ethics. Umea University, Rootsi, 2006; teine trükk 2010. Leonhard Lapin. Siintallinn. Eesti keele Sihtasutus, Tallinn, 2014 Leonhard Lapin. Olejad ja minejad. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2016 AADRESS : LIIVALAIA 7 – 41, Tallinn 10118 Tel. 372 52 01448 [email protected] 01.2017  LISA riigi kultuuripreemia ettepaneku juurde. Multitalent Leonhard Lapini (s. 1947 Räpinas) juhtivat rolli Eesti kunsti- ja arhitektuurimaastikul viimase 50 aasta jooksul on võimatu üle tähtsustada. Lõpetanud ERKI 1971. aastal arhitektina on ta tegutsenud ereda loomingulise põlemisega nii arhitekti, muinsuskaitsj a, publitsisti, luuletaja, toimetaja, teoreetiku kui ka kunstnikuna. Kunstnikuna on tema ampluaa olnud sama laiahaardeline, ulatudes kujutavast kunstist performance ’i , skulptuuri ja installatsioonideni. Lapin on ka üks järjekindlamaid kontseptuaalsete arhitektuursete minimudelite ehk arhitektoonide loojaid, seda juba alates 1970. aastate lõpust. Üheks suuremahulisemaks arhitektooni edasiarenduseks on ka 2021. aastal Rotermanni soolalao ette püstitatud skulptuur „30“, mis on pühendatud Eesti Arhitektuurimuuseumi 30. sünnipäevale ning pühitseb autorile olulisi väärtusi nagu tühjus, puhtus ja kompositsioon. Lapinit võib õigusega nimetada avangardistiks, kunsti eesliinil käijaks, kelle jaoks pole loominguliste erialade vahel piire. Ka arhitektuur on tema jaoks eelkõige kunstiline eneseväljendus, loominguline püüe – sama taotles ka Lapini osalusel alates 1970. aastate lõpust tegutsenud noorte arhitektide rühmitus Tallinna kool, mis kujutab endast omaette olulist peatükki Eesti moodsa arhitektuuri ajaloos. Kunst võib tema tema jaoks üle kanduda arhitektuuriks ja vastupidi: n äiteks graafiline seeria „Masin-majad“ omab vastet ka valmis ehitatud hoone kujul – 1977 kavandatud Villa Valeri Tallinna lähedal Laagris. Masin ja inimene ning kaasaegne konflikt inimese ja tehnoloogia vahel on olnud tema kunstis keskseid teemasid läbi aja ning mõjub ütlemata nüüdisaegsena ka tänapäeval. Lapin on läbi aja olnud ka aktiivne kirjamees ja sõnavõtja, avaldades arvamust nii linnaehituse kui kunstipoliitika teemal. Tal oli oluline roll muu hulgas Eesti 20. sajandi arhitektuuripärandi tutvustamisel 1970. aastatel erialaajakirjanduses. Mitme luule- ja mälestusteraamatu autor. Leonhard Lapin tegutseb aktiivselt ka tänasel päeval ning tema teosed kuuluvad nii paljude maine kate kunstimuuseumide kogudesse kui ka erakogudesse. Mitmekülgse loojanatuurina väärib igati riigi kultuuripreemiat oma elutöö eest. Triin Ojari