Kiri

Riigikantselei [email protected] 11.01.2022 nr 1-11/158-1 Eelnõu esitamine Kultuuriministeerium esitab loovisikute ja loomeliitude seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu kiireloomulisuse tõttu palume see lisada Vabariigi Valitsuse 13.01.2022 istungi päevakorda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Terik minister Lisad: 1. Eelnõu 2 lehel 2. Seletuskiri 8 lehel 3. Kooskõlastustabel 9 lehel Maria-Kristiina Soomre 628 2242, [email protected] Siiri Pelisaar 628 2225, [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  Loovisikute ja loomeliitude seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse loovisikute ja loomeliitude seadust (edaspidi ka LLS) ja täiendatakse seda sätetega, mis on vajalikud vabakutseliste loovisikute sotsiaalse kaitse tagamiseks COVID-19 põhjustava SARS-CoV-2 koroonaviirusega (edaspidi COVID-19 puhang) seotud piirangutest tingitud sotsiaalmajanduslikes oludes. Sarnased muudatused tehti seadusesse 22.04.2020 jõustunud muudatusega ning need kehtisid 2020. aastal väljakuulutatud eriolukorra ajal ja kuus kuud pärast selle lõppu, samuti muudeti seadust 14.04.20211. Siinse eelnõu eesmärk on näha ette eriregulatsioon ka 2022. aastaks. COVID-19 puhangu jätkumise tõttu on ka 2021. aasta lõpus piiratud avalike ürituste korraldamist. Lisaks on oluliselt muutunud kultuuri tarbijate ja publiku käitumismustrid. Kultuurisektorile kehtinud piirangud on mõjutanud otseselt valdkonna hõivet ja ennekõike ilma konkreetse tööandjata vabakutseliste toimetulekut. Näeme, et sihtrühma olukord ei ole praeguseks paranenud. LLS kehtib 2005. aastast. Seadus on loodud vabakutselistele loovisikutele sissetuleku kaotamisel sotsiaalse ja majandusliku kindluse ajutiseks tagamiseks. Sissetuleku kaotanud vabakutseline loovisik saab taotleda kuue kuu pikkust loometoetust, mille suurus on riigis kehtiv miinimumpalk ning millega kaasnevad ravikindlustus ja teised sotsiaalmaksu regulaarsetest maksetest tulenevad hüved. 2020. aastal toetati riigieelarve korraliste vahendite ning Vabariigi Valitsuse täiendavalt eraldatud kriisiabi raames kokku 1372 loovisikut.2 Kriisiabi vahendid loovisikute toetamiseks lõppesid 2020. aasta septembri lõpus. 2021. aasta alguses uuesti kehtinud ulatuslike piirangute tõttu otsustas Vabariigi Valitsus eraldada loovisikute toetusteks veel täiendavalt vahendeid.3 2021. aasta lõpuks määratakse toetusi kokku üle 2000 loovisikule. 2021. aasta jooksul kehtisid edasi 2020. aastal eriolukorra raames tehtud leevendused loometoetuste taotlemiseks. Ajutiselt peatati seaduse piirang toetust juba saanud loovisikule mitte kahe aasta jooksul uuesti toetust anda. Samuti lubati ajutiselt loometoetuse kõrvale teenida veel kuni ühe miinimumpalga ulatuses tulu kuus. Eelnõuga soovime nimetatud leevendusi pikendada aastaks ehk kuni 31.12.2022. Selle peamine põhjus on tõsiasi, et näeme endiselt suurt toetusvajadust vabakutseliste loovisikute sihtrühmas. Võimalikest abivajajatest suur osa on aastatel 2020–2021 juba toetust saanud, mistõttu jääks leevenduste pikendamata jätmisel enamik reaalselt abi vajajaist keerulisel ajal toetusest ilma. Samal ajal peaks loomeliidud seadusest tulenevalt hoidma toetuse maksmiseks eraldatud summat aasta jooksul arvel, et see nõudluse puudumisel alles järgmisel aastal stipendiumidena välja maksta. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/117042021003 2 Summa põhineb Kultuuriministeeriumi kriisiabi meetme statistikal ja loomeliitude aruandlusel. 3 2020. aastal eraldas valitsus süsteemi täiendavalt 4,2 miljonit ja ministeerium lisas sellele septembris veel 100 000 eurot. 2021. aastal lisati 8,5 miljonit eurot, aasta lõpu seisuga muutis Kultuuriministeerium veel 455 000 euro kriisiabi sihtotstarvet, suunates need vahendid täiendavalt loometoetuste maksmiseks. 1 Lisaks eeltoodule tehakse LLS-is mõned püsiva iseloomuga muudatused, mille vajadus on tekkinud praktikast ja mille eesmärk on tagada õigusselgus. Tehniline parandus tehakse ka töövõimetoetuse seadusesse. Kultuuriministeerium valmistab ette loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmise väljatöötamiskavatsust, millega on vabakutseliste loovisikute toimetuleku toetamist kavas põhjalikumalt uuendada. Seetõttu on eelnõus plaanitud muudatused suunatud vaid hetkeolukorrast lähtuvaks leevenduste pikendamiseks ja seaduse üksikute tehniliste kitsaskohtade lahendamiseks. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Taaniel Raudsepp (tel: 628 2221; e-post [email protected]), kunstide osakonna kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre (tel: 628 2242; e-post: [email protected]) ning õigus- ja varahaldusosakonna juhataja Merle Põld (tel: 628 2347; e-post: [email protected]) ja õigusnõunik Siiri Pelisaar (tel: 628 2225; e-post: [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Kultuuriministeeriumi kantselei sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets (tel: 628 2220; e-post: [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ettevalmistamiseks ei ole väljatöötamiskavatsust ega kontseptsiooni koostatud. Vabariigi Valitsuse 22.03.2011 määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkti 1 kohaselt ei ole eelnõu väljatöötamiskavatsus nõutav, kui eelnõu menetlus peab olema põhjendatult kiireloomuline. Eelnõu on seotud vajadusega tagada kiireloomuliselt vabakutseliste loovisikute täiendav sotsiaalne kaitse ning seaduse eesmärgipärane rakendamine abivajajate toetuseks. Vajadus lähtub COVID-19 viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangutest tulenenud probleemidest kultuurivaldkonnas, millest lähtudes on kasvanud abivajavate vabakutseliste loovisikute hulk. Seadusega on vajalik ette näha õiguslik alus täiendavate rahaliste vahendite kasutamiseks. Riigikogu 12.11.2020 otsusega heaks kiidetud dokumendi „Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030“ punkti 12.4 kohaselt peab järelhindamise osakaal õigusloomes suurenema. Sama dokumendi punkti 12.4.1 kohaselt kontrollitakse järelhindamise kaudu eesmärgi saavutamist esmajoones selliste eelnõude jõustumise järel, millel on oluline mõju. Alati nähakse järelhindamiskohustus ette siis, kui olulise mõjuga seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus on erandlikult jäetud kiireloomulisuse tõttu koostamata. Vaatamata sellele, et eelnõu väljatöötamiskavatsus on kiireloomulisuse tõttu jäetud koostamata, ei ole olulise mõju puudumise tõttu järelhindamine siinse eelnõu puhul vajalik. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi, muu menetluses oleva eelnõu ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on nõutav Riigikogu poolthäälte enamus. Eelnõukohase seadusega muudetakse loovisikute ja loomeliitude seadust redaktsioonis RT I, 17.04.2021, 7 ja töövõimetoetuse seadust redakstioonis RT I, 21.04.2020, 58. 2 2. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on lahendada COVID-19 puhanguga seotud piirangutest ja sellega seotud valdkondlikust majandussurutisest tugevalt mõjutatud sihtrühma – vabakutseliste loovisikute – probleem sotsiaalsete ja majanduslike tagatiste asjus sissetulekute ajutisel kadumisel. Sihtrühma abivajadus on tavaolukorraga võrreldes kordades kasvanud, vahepealsel perioodil ei ole olukord tööturul paranenud. Seadusega jätkatakse loometoetuse taotlemisele kehtivaid leevendusi aasta võrra ning täpsustatakse toetuste menetlemisega seotud tehnilisi üksikasju. Eelnõuga tehtavad muudatused on vajalikud, et loometoetuste maksmiseks suunatud vahendid jõuaks abivajajateni ning oleks tagatud kultuurisüsteemi terviklikkus ja jätkusuutlikkus. COVID-19 kriisi mõju sektorile, sh vabakutselistele, on eeldatavasti tuntav pikka aega. Ajutisena on kavandatud muudatus, millega pikendatakse 2021. aasta lõpuni kehtinud erisust ja kaotatakse 2022. aasta lõpuni nõue loometoetust saanul kahe aasta jooksul uut toetust mitte taotleda – seda põhjusel, et jätkuva kultuurisektori surutise tingimustes ei ole tõenäoline, et juba toetust saanud loovisikud saaksid praegu COVID-19 kriisi tõttu lihtsasti tööd leida. Samas on nende isikute abivajadus ja vajadus sotsiaalsete tagatiste järele kriisis pigem kasvanud. Samuti leevendatakse ajutiselt toetuse tingimusi taotlemisele eelnevalt ning toetuse saamise ajal teenitava summa kohta, et tagada vabakutseliste parem toimetulek. Eelnõu menetlus on kiireloomuline, et riigieelarveline toetus jõuaks abivajajateni. Sel põhjusel muudetakse vaid kõige vajalikumaid sätteid. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Paragrahviga 1 muudetakse loovisikute ja loomeliitude seadust, paragrahviga 2 muudetakse töövõimetoetuse seadust ning paragrahv 3 puudutab seaduse jõustumist. Eelnõu § 1 punktidega 1–4 muudetakse LLS-i § 16. Seaduse rakendamisel on tekkinud korduvalt küsimusi, et mis on loometegevusest saadav sissetulek ning mida mõistame võlaõigusliku lepingu alusel saadava tulu all. Samas on LLS-i §-s 16 loetletud tingimused aluseks loometoetuse taotlemisel ja maksmisel ning need peaksid olema arusaadavad ja selged nii taotlejale kui ka menetlejale. Seaduse mõte on olnud, et isikule võimaldatakse sotsiaalsed garantiid loometoetusena, kui tal puudub sissetulek loometoetuse taotlemisele eelnenud kuul ja ka loometoetuse maksmise ajal. Eelnõuga täpsustatakse loometoetuse taotlemise ja maksmise tingimusi. Vabakutselise loovisiku loometoetust on õigus saada vabakutselisel loovisikul, kes ei ole saanud loometoetuse taotlemisele eelnenud kuul ega saa loometoetuse maksmise perioodil igas kuus tulumaksuga maksustatavat tulu rohkem kui pool selle seaduse § 18 lõikes 5 nimetatud loometoetuse suurusest (eelnõu § 1 punkt 3). Eelnõu punktiga 1 täpsustatakse sätte pealkirja ning punktidega 2 ja 4 tunnistatakse kehtetuks sätted, et vältida tarbetuid kordusi. Ülejäänud loometoetuse taotlemise tingimused jäävad kehtima. Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse LLS-i § 19 lõiget 3. Vastava ettepaneku tegi soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik 2021. aasta kevadel. Ettepanek oli järgmine: „/…/ pöördus voliniku poole väikelast kasvatav lapsevanem, kes väidetavalt taotles 2020.a suvel kultuuriministeeriumist vabakutseliste loovisikute loometoetust endale kui loomeliitudesse mittekuulujale. Pöörduja kirjelduse järgi sündis tal laps 2016.a augustis ja pärast lapse sündi oli ta lapsehoolduspuhkusel poolteist aastat. Selleks, et saada loometoetust, peab taotleja vastama seadusega kehtestatud tingimustele. Üheks kriteeriumiks on: „on kolme viimase aasta jooksul oma loomealal loonud ning teoseid sel ajal avaldanud või üldsusele suunanud autoriõiguse seaduse §- de 9 ja 10 tähenduses“. Pöörduja osundas probleemile, et 3 loometegevus on objektiivsetel põhjustel perekondlike kohustuste täitmisega vanemapuhkuse ajal takistatud, millega ei arvesta LLS-i loometoetuste määramise tingimustes. Pöörduja poolt tõstetud probleem on õigustatud. Pöörduja poolt esitatud asjaolude pinnalt on volinikul tekkinud kahtlus, et LLS § 19 lõikes 3 sätestatud kolmeaastane periood võib olla vastuolus soolise võrdõiguslikkuse põhimõttega ja sätte sisu osas saab eeldada perekondlikke kohustusi täitvate isikute diskrimineerimist. Leian, et lapse sünniga kaasneva väikelapse eest hoolitsemise kohustuse tõttu ei saa lapse sünnile vahetult järgneval perioodil eeldada loomingulist tegevust ega teoste avaldamist ajal, mil vanem ongi vastavalt vormistanud ennast perekondlike kohustustega hõlvatuks. Seetõttu teen ettepaneku seadust muuta nii, et seadus ei kohtleks teistest halvemini hiljuti sünnitanud naisi ega väikelaste kasvatamise kohustust täitvaid lapsevanemaid.“ Kultuuriministeerium toetab seda ettepanekut, lisades leevenduse ka ajateenistuses viibinud isikutele. Eelnõu sätestab, et kui vabakutseline loovisik on viimase kolme aasta jooksul olnud lapsehoolduspuhkusel või saanud vanemahüvitist või viibinud ajateenistuses, pikendatakse kolmeaastast perioodi vanemahüvitise saamise või lapsehoolduspuhkuse või ajateenistuses viibimise perioodi võrra selle järgi, milline periood oli pikem. Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse LLS-i § 20 lõiget 3. Kehtiva seaduse kohaselt on vabakutseline loovisik kohustatud tagastama valeandmete esitamise tulemusena saadud loometoetuse. Praktikas on tekkinud küsimus, kuidas käituda olukorras, kui loovisik on saanud loometoetust LLS-i § 16 tingimustele mittevastates (nt isik saab siiski loometoetuse maksmise perioodil sissetulekut) ja maksmine lõpetatakse. Kehtiv seadus võimaldab tagasi küsida valeandmete esitamise tulemusena makstud toetuse. Muudatuse kohaselt saab alusetult makstud loometoetuse tagasi nõuda lisaks valeandmete esitamisele ka olukorras, kus loovisik ei vasta LLS-i §-s 16 sätestatud tingimustele. Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse seadust §-ga 234, tuues sisse COVID-19 põhjustava viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangutest tingitud erisuse loometoetuse taotlemisel ja maksmisel 2022. aastal. Lõike 1 kohaselt ei kohaldata COVID-19 põhjustava viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangutest tingitud olukorra tõttu LLS-i 2022. aasta ___ vastuvõetud redaktsiooni jõustumisest kuni 2022. aasta 31. detsembrini loovisiku suhtes LLS-i § 18 lõike 7 teises lauses sätestatud nõuet. Seega ei kohaldata loovisiku suhtes nõuet, mille kohaselt peab vabakutselise loovisiku toetuse korduvaks taotlemiseks eelmise toetuse maksmise ajavahemiku lõppemisest olema möödunud vähemalt kaks aastat. Seda nõuet leevendatakse endiselt keerulise olukorra tõttu kultuurivaldkonnas, mistõttu toetust saanud isikutel ei ole tingimata tekkinud võimalusi töö leidmiseks, kuid vajadused sotsiaaltagatiste järele võivad olla säilinud või süvenenud. Leevendus loob võimaluse, et COVID-19 kriisi tingimustes on loometoetus kättesaadav ka nendele kõige haavatavamatele sihtrühmadele, kes on äsja toetust vajanud ning kes ilmselt ei ole veel majanduslikult kohaneda suutnud. Lõike 2 kohaselt on LLS-i 2022. aasta ____ vastuvõetud redaktsiooni jõustumisest kuni 2022. aasta 31. detsembrini vabakutselisel loovisikul õigus saada loometoetust ka juhul, kui ta on loometoetuse maksmisele eelnenud kuul või loometoetuse maksmise perioodil saanud LLS-i § 16 lõike 2 punktis 3 nimetatud tulu või töövõimetoetust või osalise töövõime kaotuse korral makstavat töövõimetuspensioni kokku kuni ühe selle seaduse § 18 lõikes 5 nimetatud loometoetuse suuruses kuus. 4 Seega on vabakutselisel loovisikul õigus saada loometoetust ka juhul, kui ta on loometoetuse maksmisele eelnenud kuul või loometoetuse maksmise perioodil saanud kokku kuni ühe LLS-i § 18 lõikes 5 nimetatud loometoetuse suuruses tulumaksuga maksustatavat tulu (v.a riiklik pension või välisriigi makstav pension või vanemahüvitis) või töövõimetoetust või osalise töövõime kaotuse korral makstavat töövõimetuspensioni. Tingimuste ajutise leevendusega soovitakse tagada, et kriisist väljudes oleksid kultuuriprofessionaalid võimelised loometegevusega jätkama. Ajutised täiendavad teenimisvõimalused kuni ühe miinimumpalga ulatuses aitavad loovisikutel kriitilistes oludes toimetulekut ja loomevõimekust paremini tagada. Justiitsministeeriumi ettepanekul oli kaalumisel ka soodustingimustel toetuse andmise sätestamine tagasiulatuvalt alates 2022. aasta 1. jaanuarist. Antud muudatus oleks küll teostatav ja omaks teatud määral positiivset mõju (isik saab tagasiulatuvalt korraga mitme kuu loometoetuse), kuid sellel on ka negatiivne mõju – nende kuude eest, mis isik saab tagantjärele loometoetust, ei ole ta saanud ravikindlustust ja need kuud lähevad nö kaduma, sest loometoetust makstakse 6 kuu eest. Kiire loomeliitude kaasamine selles küsimuses näitas, et eelistatakse toetuse andmist vastava redaktsiooni jõustumisest kuni 2022. a lõpuni. Eelnõu §-ga 2 muudetakse töövõimetoetuse seadust. 14.04.2021 vastu võetud LLS-i muutmisega jäi tegemata parandus töövõimetoetuse seaduse § 12 lõike 1 punktis 11. Kehtiva töövõimetoetuse seaduse kohaselt on osalise töövõimega isikul õigus töövõimetoetusele, kui ta saab loomeliidu määratud loometoetust. LLS-i lisandus 14.04.2021 vastuvõetud muudatusega loometoetuse maksjaks ka Kultuuriministeerium. Eelnõuga tehakse täiendus, et tagada seaduse korrektne rakendamine ning lisatakse töövõimetoetuse seaduse § 12 lõike 1 punkti 11 loometoetuse määrajana Kultuuriministeerium. Eelnõu § 3 kohaselt jõustub seadus Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Eelnõuga tehtavad muudatused aitavad leevendada vabakutseliste loovisikute toimetulekut, mis on tingitud COVID-19 kriisist lähtuvatest põhjustest. Seetõttu on põhjendatud ja vajalik, et muudatused jõustuksid võimalikult kiiresti. 4. Eelnõu terminoloogia Seaduseelnõu ei sisalda uusi termineid, mida õigusaktides ei ole varem kasutatud. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul puudub puutumus Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõju Seaduse rakendamisega ei kaasne mõju riigi julgeolekule, välissuhetele, regionaalarengule ega kohaliku omavalitsuse korraldusele. Sihtrühm 1: vabakutselised loovisikud. Praxise andmetel4 tegutseb Eestis 10 200 vabakutselist loovisikut. Uuringu lähtekoht on olnud LLS-is sätestatust laiem definitsioon ehk kõik nendest isikutest ei kvalifitseeruks praegu loometoetusele LLS-i alusel. Arvestatav osa kultuurivaldkonna professionaalsetest loovisikutest kuulub loomeliitudesse. 4 Koppel, K., Masso, M., Arrak, K., Michelson, A. (2021). Vabakutselised loovisikud, nende majandusliku toimetuleku mudelid ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavus. Mõttekoda Praxis. 5 LLS-i alusel on tunnustatud 17 loomeliitu. Nendesse kuulub 2021. aasta 1. veebruari seisuga 5620 loovisikut; neist mõned mitmesse liitu korraga, mistõttu loomeliitude liikmeid loetakse kokku 6049.5 Hinnanguliselt on umbes 5000 isikut, kes LLS-i §-s 2 loetletud loomealadel tegutsevad, aga loomeliitudesse ei kuulu. See hinnang põhineb 2020. aastal kriisiabi saanud loovisikute jaotumisel umbes pooleks – pisut enam kui pooled täiendavat toetust saanud isikud olid loomeliitude liikmed ja pisut alla poole loomeliitudesse ei kuulunud. Kõik eelkirjeldatud loovisikud ei ole vabakutselised. Kultuuriministeerium hindab, et vabakutselisi loovisikuid, kes vastavad LLS-i § 3 tingimustele, võib Eestis tegutseda umbes 5000 – seda nii loomeliitude liikmete kui ka mitteliikmete seas. Ka see hinnang põhineb kriisiabi statistikal ja on ligikaudne. 2021. aastal sai loometoetust kokku enam kui 2000 loovisikut (andmed täpsustuvad 2022. a veebruaris). Loomeliitudesse kuulumine on vabatahtlik. Seega on küllalt neid loominguliselt aktiivseid loovisikuid, kes ei ole ühegi loomeliidu liikmed. Vabakutseliste arvu nii loomeliitude liikmete kui ka mitteliikmete seas on keeruline hinnata, sest see sõltub valdkonna toimimispõhimõtetest. Näiteks teatris on palju palgalisi näitlejaid, kuid ka väga palju vabakutselisi. Eesti Balletiliidu liikmete seas 2020. aasta kevadel aga abivajavaid vabakutselisi ei leidunud. Samal ajal kujutava kunsti ja kirjanduse loomealadel palgalisi töökohti loovisikutele peaaegu ei olnud ja abivajadus oli nendel aladel 2020. aastal märgatav. Loometoetuse suurus ei muutu. Toetusele kvalifitseeruv isik (vabakutseline loovisik, kes on ajutiselt kaotanud sissetuleku) saab õiguse kuue kuu pikkusele toetusele, mille suurus on üks töötasu alammäär (2022. aastal 654 eurot) kuus. Toetuse lõppemise eel on isikul võimalus esitada toetuse pikendamise taotlus, kui tema toimetulek ei ole paranenud. 2022. aasta lõpuni kehtivad leevendused toetusele kvalifitseerumiseks on suunatud vabakutseliste toimetuleku üldisele parandamisele ja nende jätkusuutlikkuse tagamisele kriisi tingimustes. Lähtudes Praxise tehtud uuringust, loomeliitude liikmete koguarvust, senisest loometoetuste taotlemise praktikast, tõsiasjast, et COVID-19 puhangu tõttu on loometoetuste vajadus hüppeliselt kasvanud, ning arvestades kriisi prognoositavat endiselt laia mõju kogu kultuurivaldkonnale, hindame vabakutseliste suurema toetusvajaduse jätkumist. Kultuuriministeeriumi vahendatud toetuste ja loomeliitude aruandluse andmetel loometoetust makstud aastas u 120 isikule; 2020. aastal sai toetust kokku 1372 vabakutselist loovisikut, 2021. aastal ületab toetust saanute koguarv ilmselt 2000 piiri. Kui osaliselt võib abivajaduse kasvu kanda ka parema teavitustöö arvele, siis valdavalt oli taotlejate puhul tegemist isikutega, kes varem toetusi ei vajanud, kuid kelle sissetulekud eriolukorra ja piirangute tõttu kohe katkesid. Enamiku kultuurivaldkondade jaoks ei ole senine turg ja teenimisvõimalused taastunud – näiteks teatud uuema kujutava ja tarbekunsti teoste müük pärast turismi sisulist katkemist on valdkonna spetsialistide sõnul otsustavalt kahanenud. Ka publikule suunatud etenduskunstide ja muusika valdkondades ei ole olukord paranenud. See tähendab, et sissetulekute katkemisele lisaks ei ole valdkonna vabakutselistel ka ligipääsu sotsiaaltagatistele, sh ravikindlustusele. Kuna praeguseks on kriis kultuurivaldkonnas kestnud juba üle 1,5 aasta ning vabakutselised loovisikud, kes võivad 2022. aastal abi vajada, on tõenäoliselt seda abi saanud ka varem, on vajalik seaduse tingimuste ajutisi leevendusi jätkata. Leevenduste jätkamisel on sihtrühmale positiivne mõju, sest seadusega ette nähtud riigieelarveline toetus jõuab nii laiema hulga tegelike abivajajateni. Sotsiaalsed mõjud 5 Loomeliitude andmekogu andmed, uuendatud 01.02.2021 seisuga. 6 1) Mõju kultuurile Meetme lühiajaline mõju kultuurile ja kultuurielule seisneb võimaluses säilitada kriisi jätkudes kultuuri mitmekesisus ning kriisist väljudes kiiresti „jalule“ tõusta ja jätkata kultuurielu arendamisega võimalikult laia hulga kultuuriprofessionaalide osalusel. Jätkusuutlikkusel on ka pikaajalisem mõju kultuuri mitmekesisusele ja riskide maandamisele – aidata võimalikult palju loovisikuid kriisist üle, vältida inimeste loobumist, läbipõlemist, valdkonnast lahkumist. 2) Mõju võrdsetele võimalustele Eelnõuga eemaldatakse vastuolu soolise võrdõiguslikkuse põhimõttega ja perekondlikke kohustusi täitvate isikute diskrimineerimine. Kui seni pidid kõik toetust taotlevad loomeliitu mittekuuluvad loovisikud näitama viimase 3 aasta jooksul loodud ja avalikkusele kättesaadavaks tehtud teoseid, mis oli nende loovisikuna tunnustamise ja toetuse määramise protsessi algatamise aluseks, siis nüüdsest arvestatakse 3 aasta perioodist lapsevanemate ja ajateenijate puhul välja vanemapuhkuse või ajateenistuse periood. Muudatuse kohaselt ei kohelda teistest halvemini hiljuti sünnitanud naisi ega väikelaste kasvatamise kohustust täitvaid lapsevanemaid. Lisatakse leevendus ka äsja ajateenistuses viibinud isikutele. Mõju majandusele 1) Leibkondade toimetulek Leevendused vabakutselistele loovisikutele loometoetuse saamiseks tagavad neile toetuse saamisel sotsiaalsed garantiid ja töötasu alammäära suuruse sissetuleku. Lisaks kindlustundele annavad need võimaluse olla COVID-19 kriisi möödudes valmis täisväärtuslikult kultuuriellu panustama. Toetusega kaasnev ravikindlustus loob tagatised selleks, et ka keerulistel aegadel tervishoiu mõistes on vabakutseliste loovisikute sihtrühmal ligipääs vajalikele tervishoiuteenustele ning maandatud on tervisekindlustuse puudumisega kaasnevad riskid. Sissetuleku säilimine aitab loovisikul täita vajalikke kohustusi ja leevendab COVID-19 kriisi tõttu ära jäänud sissetulekuid. Leibkondade toimetulekule on otsene mõju kõigi toetuse saajate kaudu – toetus ongi suunatud otseselt isiku toimetuleku tagamiseks ja puuduse all kannatamise vältimiseks. 2) Loovisikute halduskoormus Loometoetust taotlevate vabakutseliste loovisikute halduskoormus jääb samaks. Taotlemisel tuleb endiselt esitada avaldus ja nõutud andmed. Sihtrühm 2: tunnustatud loomeliidud Eelnõus ette nähtud leevendustega ei tekitata loomeliitudele täiendavat koormust. Sihtrühm 3: Kultuuriministeerium Mõju töökoormusele: Muudatusel ei ole ministeeriumi töökorraldusele olulist mõju ning ülesanded täidetakse olemasoleva personali ja vahenditega. Tänu loometoetuse maksmise tingimuste täpsustamisega vähenevad ka tõlgendamisega seotud vaidlused. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud ja tulud KuM eelarves on 2022. aastaks LLS rakendamiseks ette nähtud ca 1,75 miljonit eurot. Käesolev muudatus ei mõjuta selle summa suurust. Muudatus on vajalik olemasolevate eelarvevahendite eesmärgi- ja vajaduspõhiseks kasutamiseks. Praegu ei ole täiendavate lisavahendite taotlemist ette näha. 7 Teisi täiendavaid kulusid seaduse rakendamisega ei kaasne. 8. Rakendusaktid Rakendusakte ei ole vaja kehtestada, muuta ega kehtetuks tunnistada. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Eelnõuga tehtavad muudatused aitavad leevendada vabakutseliste loovisikute toimetulekut, mis on tingitud COVID-19 kriisist lähtuvatest põhjustest. Seetõttu on põhjendatud ja vajalik, et muudatused jõustuksid võimalikult kiiresti. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse andmiseks soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule ja loomeliitudele. Rahandusministeerium ja Sotsiaalministeerium kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Loomeliitudest kooskõlastasid eelnõu märkusteta Eesti Balletiliit, Eesti Disainerite Liit, Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing, Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit, Eesti Arhitektide Liit ja Eesti Lavastuskunstnike Liit. Justiitsministeeriumi, Eesti Esitajate Liidu, Eesti Näitlejate Liidu, Eesti Kinoliidu, Eesti Kirjanike Liidu, Eesti Maastikuarhitektide Liidu märkused ja nendega arvestamise/mittearvestamise tabel on esitatud seletuskirja lisana. 8  EELNÕU 05.01.2021 Loovisikute ja loomeliitude seaduse ning töövõimetoetuse seaduse muutmise seadus § 1. Loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmine 1) paragrahvi 16 pealkirja täiendatakse pärast sõna „taotlemise“ sõnadega „ja maksmise“; 2) paragrahvi 16 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 16 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) ei ole saanud loometoetuse taotlemisele eelnenud kuul ega saa loometoetuse maksmise perioodil igas kuus tulumaksuga maksustatavat tulu rohkem kui pool käesoleva seaduse § 18 lõikes 5 nimetatud loometoetuse suurusest;“; 4) paragrahvi 16 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 19 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Kui vabakutseline loovisik on viimase kolme aasta jooksul olnud lapsehoolduspuhkusel või saanud vanemahüvitist või viibinud ajateenistuses, pikendatakse kolmeaastast perioodi vanemahüvitise saamise või lapsehoolduspuhkuse või ajateenistuses viibimise perioodi võrra selle järgi, milline periood oli pikem.“; 6) paragrahvi 20 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kui loometoetuse maksmine lõpetatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alustel, on vabakutseline loovisik kohustatud alusetult makstud loometoetuse tagastama.“; 7) seadust täiendatakse §-ga 234 järgmises sõnastuses: „§ 234. COVID-19 põhjustava viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangutest tingitud erisus loometoetuse taotlemisel ja maksmisel 2022. aastal (1) COVID-19 põhjustava viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangutest tingitud olukorra tõttu ei kohaldata käesoleva seaduse 2022. aasta ___ vastuvõetud redaktsiooni jõustumisest kuni 2022. aasta 31. detsembrini loovisiku suhtes käesoleva seaduse § 18 lõike 7 teises lauses sätestatud nõuet. (2) Käesoleva seaduse 2022. aasta ____ vastuvõetud redaktsiooni jõustumisest kuni 2022. aasta 31. detsembrini on vabakutselisel loovisikul õigus saada loometoetust ka juhul, kui ta on loometoetuse maksmisele eelnenud kuul või loometoetuse maksmise perioodil saanud käesoleva seaduse § 16 lõike 2 punktis 3 nimetatud tulu või töövõimetoetust või osalise töövõime kaotuse korral makstavat töövõimetuspensioni kokku kuni ühe käesoleva seaduse § 18 lõikes 5 nimetatud loometoetuse suuruses kuus.“. § 2. Töövõimetoetuse seaduse muutmine Töövõimetoetuse seaduse § 12 lõike 1 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „11) saab loomeliidu või Kultuuriministeeriumi määratud loometoetust;“. § 3. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2022 Algatab Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt)  Eelnõu seletuskirja lisa Kooskõlastusringil esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise tabel Märkuse tegija Märkuse sisu Arvestamine / mittearvestamine 1. Justiits- 1. Loovisikute võrdne kohtlemine – põhiseaduse (edaspidi PS) § 12 lõikest 1 Arvestamata. Antud muudatus oleks ministeerium tuleneb kohustus järgida võrdse kohtlemise põhimõtet seadusi luues ja neid küll teostatav ja omaks teatud määral kehtestades, vaatamata asjaolule, et PS § 12 lõike 1 esimese lause sõnastus positiivset mõju (isik saab võimaldab esmapilgul järeldada, et PS nõuab vaid seaduste ühtmoodi tagasiulatuvalt korraga mitme kuu rakendamist ja ei ütle midagi selle kohta, millise sisuga seadusi võib Riigikogu loometoetuse), kuid sellel on ka anda. Riigikohus on samuti asunud seisukohale, et lisaks võrdsusele seaduste negatiivne mõju – nende kuude eest, mis kohaldamisel tuleb sätet tõlgendada „õigusloome võrdsuse tähenduses – isik saab tagantjärele loometoetuse, ei seadused peavad ka sisuliselt kohtlema kõiki sarnases olukorras olevaid isikuid ole ta saanud ravikindlustust ja need ühtemoodi“. kuud lähevad nö kaduma, sest loometoetust makstakse 6 kuu eest. Käesoleva eelnõu seadusena jõustumisel tekib olukord, kus loovisikute, kes Kiire loomeliitude kaasamine selles taotlevad toetust ajavahemikus jaanuar kuni märts 2022. a, taotlused võivad küsimuses näitas, et eelistatakse toetuse jääda rahuldamata, kuigi nende taotlused oleks rahuldatud, kui nad oleksid need andmist vastava redaktsiooni esitanud kas 2021. a lõpus või alates käesoleva eelnõu seadusena jõustumisest jõustumisest kuni 2022. a lõpuni. (umbes aprillis). Kultuuriministeerium jääb seetõttu kooskõlastamiseks esitatud eelnõu Võrdsuspõhimõtte piiramine ei ole iseenesest veel selle põhimõtte rikkumine. sõnastuse juurde. Seadusloome võrdsuse põhimõtet on rikutud, kui ebavõrdset kohtlemist ei ole võimalik põhiseaduslikult õigustada. Kui on olemas mõistlik ja asjakohane põhjus ebavõrdseks kohtlemiseks, on ebavõrdne kohtlemine seadusloomes õigustatud. Käesoleva juhul ei näi aga, et isikute erinev kohtlemine oleks objektiivselt õigustatud, vaid olukord tekib seetõttu, et eelnõu ei jõuta õigeaegselt menetleda. Ka sellise olukorra kohta on Riigikohus märkinud, et ebavõrdset kohtlemist ei saa õigustada pelgalt administratiivsete ja tehnilist laadi raskustega. Kuna antud olukorras ei ole võimalik ebavõrdset kohtlemist vältida, siis teeme ettepaneku ebavõrdse kohtlemise leevendamiseks kohaldada eelnõuga kavandatavat soodustingimustel toetuse andmist tagasiulatuvalt alates 2022. a  Eelnõu seletuskirja lisa 1. jaanuarist, mis praktikast tähendaks seda, et Kultuuriministeerium vaatab omal algatusel ajaperioodil 2022. a jaanuar kuni käesoleva eelnõu seadusena jõustumiseni esitatud toetuse taotlused pärast käesoleva eelnõu seadusena jõustumist üle, teeb vajaduse korral uued otsused ja maksab toetuse välja tagantjärele ka eelmiste kuude eest 2. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja Arvestatud. failis jäljega tehtud normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega eelnõu mõjude kohta. 2. Eesti Esitajate 1. Eelnõu § 1 punkti 3 kohaselt soovitakse muuta LLS § 16 lõike 2 punkti 3 ja Arvestatud osaliselt. Liit sõnastada see järgmiselt: Täpsustame sõnastust järgmiselt: „3) ei ole saanud loometoetuse taotlemisele eelnenud kuul ega saa loometoetuse maksmise perioodil tulumaksuga maksustatavat tulu rohkem kui pool käesoleva „3) ei ole saanud loometoetuse seaduse § 18 lõikes 5 nimetatud loometoetuse suurusest kuus;“; taotlemisele eelnenud kuul ega saa loometoetuse maksmise perioodil igas Eelnõu koostaja poolt väljapakutud sõnastuse järgi ei või vabakutseline loovisik kuus tulumaksuga maksustatavat tulu loometoetuse saamise perioodil, mis on LLS § 18 lõike 7 kohaselt 6 kuud, saada rohkem kui pool käesoleva seaduse § 18 tulumaksuga maksustatavat tulu rohkem kui pool käesoleva seaduse § 18 lõikes lõikes 5 nimetatud loometoetuse 5 nimetatud loometoetuse suurusest kuus. EEL on seisukohal, et sellise suurusest;“; sõnastuse korral võib tekkida mitmeti tõlgendatavust, kas „perioodina“ tuleb käsitleda ühte kuud või kuute kuud. Teeme ettepaneku täiendada vastava lõigu sõnastust, et oleks üheselt arusaadav, et lubatava tulu piirmäära leidmisel tuleb lähtuda ühe kuulisest perioodist. „3) ei ole saanud loometoetuse taotlemisele eelnenud kuul ega saa loometoetuse maksmise perioodil üheski kuus tulumaksuga maksustatavat tulu rohkem kui pool käesoleva seaduse § 18 lõikes 5 nimetatud loometoetuse suurusest;“; 2. Eelnõu § 1 punkti 4 kohaselt soovitakse täiendada LLS § 19 lõiget 3 teise Arvestamata. LLS § 19 toodud erisus lausega järgmises sõnastuses: „Kui vabakutseline loovisik on viimase kolme on vajalik loomeliitu mitte kuuluva aasta jooksul olnud lapsehoolduspuhkusel või saanud vanemahüvitist või loovisiku tunnistamiseks vastaval viibinud ajateenistuses, pikendatakse kolmeaastast perioodi vanemahüvitise loomealal aktiivseks loovisikuks. saamise või lapsehoolduspuhkuse või ajateenistuses viibimise perioodi võrra Loomeliitude liikmete puhul on nende selle järgi, milline periood oli pikem.“; loovisiku staatus kindlaks tehtud  Eelnõu seletuskirja lisa Kultuuriministeerium on täienduse lisamisel viidanud soolise võrdõiguslikkuse loomeliidu liikmeks vastu võtmisel ja võrdse kohtlemise voliniku poolt 2021. aasta kevadel tehtud ettepanekule. ning loometoetuse menetlemise käigus EEL toetab vastavat LLS-i täiendust, kuid oleme seisukohal, et vastav erisus seda eraldi hindama ei pea ning puudub peaks olema rakendatav ka LLS § 4 lõikes 3 toodud juhtudel. (1) COVID-19 vajadus vastava leevenduse tegemiseks. põhjustava viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangutest tingitud LLS § 19 sätestab erisuse loometoetuse olukorra tõttu ei kohaldata käesoleva seaduse 2022. aasta ___ vastuvõetud maksmisel olukorras, kus loovisik ei redaktsiooni jõustumisest kuni 2022. aasta 31. detsembrini loovisiku suhtes kuulu ühtegi loomeliitu ja taotlust käesoleva seaduse § 18 lõike 7 teises lauses sätestatud nõuet. menetleb Kultuuriministeerium. Üks alus toetuse maksmisest keeldumiseks on see, et taotleja ei ole kolm viimast aastat vastaval loomealal loonud ja tema teoseid ei ole selles ajavahemikus avaldatud või üldsusele suunatud autoriõiguse seaduse §-de 9 ja 10 tähenduses. 3. Eelnõu § 1 punkti 5 kohaselt soovitakse muuta LLS § 20 lõiget 3 ja sõnastada Selgitatud. see järgmiselt: „(3) Kui loometoetuse maksmine lõpetatakse käesoleva Tagasinõude alus tuleneb nüüd LLSist. paragrahvi lõikes 1 toodud alustel, on vabakutseline loovisik kohustatud Seni puudus eriseadusest tulenev alus alusetult makstud loometoetuse tagastama.“; EEL teeb ettepaneku täiendada tagasinõudmiseks ning lähtuti ainult antud muudatuse osas eelnõu seletuskirja ja eraldi välja tuua, et LLS § 18 lg 9 HMSist. toodud lisakohustuse täitmata jätmisel tekib loometoetuse tagasinõudmise õigus. Teeme ettepaneku lisada seletuskirja järgnev lõik: „Tagasinõude alus tuleneb haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 66. HMS § 66 lg 3 kohaselt võib haldusakti, mis andmise ajal oli õiguspärane, tunnistada isiku kahjuks tagasiulatuvalt kehtetuks HMS § 66 lg 2 p 3 sätestatud juhtudel. HMS § 66 lg 2 p 3 kohaselt võib haldusakti tunnistada tagasiulatuvalt kehtetuks, kui haldusaktiga on seotud lisakohustus ja isik ei ole seda täitnud. LLS § 18 lg 9 näeb loometoetuse saajale ette lisakohustuse - kui tekivad asjaolud, mille tõttu vabakutseline loovisik, kellele makstakse loometoetust, ei vasta LLS-i §-s 16  Eelnõu seletuskirja lisa sätestatud tingimustele, on loovisik kohustatud sellest viivitamatult loomeliidule teatama. Praktikas esineb juhtumeid kus loometoetuse saaja ei ole vastavat lisakohustust nõuetekohaselt täitnud ning loomeliit on alusetult isikule maksnud loometoetust. Lisakohustuse mittetäitmisel ei saa loometoetuse maksja loometoetuse saajalt vastavat infot, kuid loovisik ei vasta LLS § 16 tingimustele ja on kohustatud alusetult makstud loometoetuse tagastama“. 4. Eelnõu § 1 punkti 6 kohaselt soovitakse täiendada LLS-i paragrahviga § 234 järgmises sõnastuses: „§ 234. COVID-19 põhjustava viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangutest tingitud erisus loometoetuse maksmisel 2022. aastal (1) COVID-19 põhjustava viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangutest tingitud olukorra tõttu ei kohaldata käesoleva seaduse 2022. aasta ___ vastuvõetud redaktsiooni jõustumisest kuni 2022. aasta 31. detsembrini loovisiku suhtes käesoleva seaduse § 18 lõike 7 teises lauses sätestatud nõuet. (2) Käesoleva seaduse 2022. aasta ____ vastuvõetud redaktsiooni jõustumisest kuni 2022. aasta 31. detsembrini on vabakutselisel loovisikul õigus saada loometoetust ka juhul, kui ta on loometoetuse maksmisele eelnenud kuul või loometoetuse maksmise perioodil saanud käesoleva seaduse § 16 lõike 2 punktis 3 nimetatud tulu või töövõimetoetust või osalise töövõime kaotuse korral makstavat töövõimetuspensioni kuni ühe käesoleva seaduse § 18 lõikes 5 nimetatud loometoetuse suuruses kuus.“. Oleme arvamusel, et § 234 lõikes 1 ja lõikes 2 ei ole vajalik välja tuua LLS-i Arvestamata. Esitatud argument on küll muudatuste vastuvõtmise aega, sest vastavad muudatused jõustuvad eelnõu § 3 õige, kuid sõnadele „käesoleva seaduse kohaselt Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Teeme ettepaneku antud 2022. aasta ___ vastuvõetud paragrahvi lõigetest 1 ja 2 eemaldada sõnad „käesoleva seaduse 2022. aasta ___ redaktsiooni jõustumisest“ on vaja vastuvõetud redaktsiooni jõustumisest“. siiski viidata õigusselguse mõttes. Tervikteksti vaates on selgem, kui sättes on viidatud konkreetse 2022. a x kuupäeval vastuvõetud redaktsiooni  Eelnõu seletuskirja lisa jõustumisele. Analoogselt toimetati ka 2021. aasta rakendussätte sõnastamisel. Eelnõuga lisanduva § 234 lõikes 2 on toodud välja kolm alternatiivset sissetulekut: - § 16 lõike 2 punktis 3 nimetatud tulu; - töövõimetoetus; - osalise töövõime kaotuse korral makstav töövõimetuspension. Sarnase sõnastuse leiab ka kehtiva LLS-i § 233 lõikes 2. Praktikas on esinenud nimetatu sätte tõlgendamisel probleeme, kas lubatav sissetulek kokku võib olla kuni § 18 lõikes 5 nimetatud loometoetuse suuruses kuus (st. 584 €) või kehtib vastav piirmäär iga sissetuleku osas eraldi (st. 3x kuni 584 €). Teeme ettepaneku sõnastada § 234 järgmiselt: „§ 234. COVID-19 põhjustava viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud Arvestatud. Sõnastust täpsustatud, piirangutest tingitud erisus loometoetuse taotlemisel ja maksmisel 2022. aastal lisatud sõna „kokku“ ja täpsustatud pealkirja. (1) COVID-19 põhjustava viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangutest tingitud olukorra tõttu ei kohaldata kuni 2022. aasta 31. detsembrini loovisiku suhtes käesoleva seaduse § 18 lõike 7 teises lauses sätestatud nõuet. (2) Kuni 2022. aasta 31. detsembrini on vabakutselisel loovisikul õigus saada loometoetust ka juhul, kui ta on loometoetuse maksmisele eelnenud kuul või loometoetuse maksmise perioodil saanud käesoleva seaduse § 16 lõike 2 punktis 3 nimetatud tulu või töövõimetoetust või osalise töövõime kaotuse korral makstavat töövõimetuspensioni kokku kuni ühe käesoleva seaduse § 18 lõikes 5 nimetatud loometoetuse suuruses kuus.“. 5. Eelnõu seletuskirja punktis „7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja Märgime, et lisaraha antud eelnõuga ei kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud ja tulud“ on välja toodud, et kaasne. Seaduse kehtiv redaktsioon muudatused on vajalikud olemasolevate eelarvevahendite eesmärgi- ja annab Vabariigi Valitsusele võimaluse vajaduspõhiseks kasutamiseks ning hetkel ei ole täiendavate lisavahendite vajadusel lisavahendeid lisada, käesolev  Eelnõu seletuskirja lisa taotlemist ette näha. Seletuskirja kohaselt eraldas Vabariigi Valitsus 2020. eelnõu seda ei muuda. Siinses eelnõus aastal loometeotuste maksmiseks täiendavalt 4,2 miljonit ja esitatud muudatused võimaldavad Kultuuriministeerium lisas sellele veel 100 000 eurot. 2021. aastal eraldati kriisist puudutatud abivajajatele maksta lisaeelarvega 8,5 miljonit eurot, aasta lõpu seisuga suunas Kultuuriministeerium toetust sõltumata asjaolust, et nad on kriisiabist veel 455 000 euro ulatuses täiendavaid vahendeid loometoetuste seda juba viimase kahe aasta jooksul maksmiseks. EEL on seisukohal, et lisaeelarvetega tehtud täiendavad saanud. rahaeraldused ongi loonud võimaluse, et leevendatud tingimustel loometoetuse taotlemist ja maksmist on olnud võimalik eesmärgi päraselt rakendada. Lisarahastuse puudumisel jääb muudatuste mõju tagasihoidlikuks. LLS § 12 lg 7 kohaselt on valdkonna eest vastutaval ministril õigus jätta reservi viis protsenti loomeliitudele riigieelarvest eraldatavast summast loomeliidu välistele isikutele loometoetuste maksmiseks. EEL on seisukohal, et lisaks muudatuste tegemisele on vajalik taotleda ka täiendavaid vahendeid loometoetuste maksmiseks. Seletuskirja kohaselt said 2021. aastal sai loometoetust kokku enam kui 2000 loovisikut. 2022. riigieelarvega eraldatakse loomeliitudele 1,7 miljonit eurot ja meie hinnangul on Kultuuriministeeriumil võimalik 2022. aastal maksta loometoetust ainult 17-le loomeliidu välisele isikule, mis on kindlasti ebapiisav arvestades jätkuvalt suurt loometoetuste vajadust. EEL on seisukohal, et LLS-i muudatuste rakendamiseks loomesektori vajadusi arvestavalt on vajalik taotleda lisarahastust ning lisarahastuse taotlemise vajadus peaks seletuskirja punktis 7 olema ära toodud. 3. Eesti 1. Seaduseelnõus täiendatakse paragrahvi 19 lõiget 3 teise lausega. „Kui Arvestamata. LLS § 19 toodud erisus Näitlejate Liit ja vabakutseline loovisik on viimase kolme aasta jooksul olnud on vajalik loomeliitu mitte kuuluva Eesti Kinoliit lapsehoolduspuhkusel või saanud vanemahüvitist või viibinud ajateenistuses, loovisiku tunnistamiseks vastaval pikendatakse kolmeaastast perioodi vanemahüvitise saamise või loomealal aktiivseks loovisikuks. lapsehoolduspuhkuse või ajateenistuses viibimise perioodi võrra selle järgi, Loomeliitude liikmete puhul on nende milline periood oli pikem.“; loovisiku staatus kindlaks tehtud § 19. Loometoetuse maksmise erisused lõige 3 on hetkel sellise sõnastusega: loomeliidu liikmeks vastu võtmisel (3) Kultuuriministeerium keeldub toetuse maksmisest, kui taotleja ei vasta ning loometoetuse menetlemise käigus käesoleva seaduse §-s 3 nimetatud tunnustele või ta ei ole kolm viimast aastat seda eraldi hindama ei pea ning puudub vastaval loomealal loonud ja tema teoseid ei ole selles ajavahemikus avaldatud vajadus vastava leevenduse tegemiseks. või üldsusele suunatud autoriõiguse seaduse §-de 9 ja 10 tähenduses. Teise lause LLS § 19 sätestab erisuse loometoetuse  Eelnõu seletuskirja lisa lisamisega §-i 19 sätestatakse Kultuuriministeeriumile kohustus pikendada maksmisel olukorras, kus loovisik ei kolmeaastast perioodi juhul kui vabakutseline loovisik on viimase kolme aasta kuulu ühtegi loomeliitu ja taotlust jooksul olnud lapsehoolduspuhkusel või saanud vanemahüvitist või viibinud menetleb Kultuuriministeerium. Üks ajateenistuses. alus toetuse maksmisest keeldumiseks on see, et taotleja ei ole kolm viimast Leiame, et loomeliitude liikmetele peaksid kehtima samad tingimused ning aastat vastaval loomealal loonud ja teeme ettepaneku lisada §-i 18 lõige 10 järgmises sõnastuses: Loomeliit keeldub tema teoseid ei ole selles ajavahemikus toetuse maksmisest, kui taotleja ei vasta käesoleva seaduse §-s 3 nimetatud avaldatud või üldsusele suunatud tunnustele või ta ei ole kolm viimast aastat vastaval loomealal loonud ja tema autoriõiguse seaduse §-de 9 ja 10 teoseid ei ole selles ajavahemikus avaldatud või üldsusele suunatud tähenduses. autoriõiguse seaduse §-de 9 ja 10 tähenduses. Kui vabakutseline loovisik on viimase kolme aasta jooksul olnud lapsehoolduspuhkusel või saanud vanemahüvitist või viibinud ajateenistuses, pikendatakse kolmeaastast perioodi vanemahüvitise saamise või lapsehoolduspuhkuse või ajateenistuses viibimise perioodi võrra selle järgi, milline periood oli pikem. 2. Lisada §-i 234 lõigetesse 1 ja 2 pärast sõna “jõustumisest” sõnad Arvestamata. Antud muudatus oleks “tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2022”. küll teostatav ja omaks teatud määral positiivset mõju (isik saab „§ 234. COVID-19 põhjustava viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud tagasiulatuvalt korraga mitme kuu piirangutest tingitud erisus loometoetuse maksmisel 2022. aastal loometoetuse), kuid sellel on ka negatiivne mõju – nende kuude eest, mis (1) COVID-19 põhjustava viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangutest isik saab tagantjärele loometoetuse, ei tingitud olukorra tõttu ei kohaldata käesoleva seaduse 2022. aasta ___ ole ta saanud ravikindlustust ja need vastuvõetud redaktsiooni jõustumisest tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2022 kuni kuud lähevad nö kaduma, sest 2022. aasta 31. detsembrini loovisiku suhtes käesoleva seaduse § 18 lõike 7 loometoetust makstakse 6 kuu eest. teises lauses sätestatud nõuet. Kiire loomeliitude kaasamine selles küsimuses näitas, et eelistatakse toetuse (2) Käesoleva seaduse 2022. aasta ____ vastuvõetud redaktsiooni jõustumisest andmist vastava redaktsiooni tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2022 kuni 2022. aasta 31. detsembrini on jõustumisest kuni 2022. a lõpuni. vabakutselisel loovisikul õigus saada loometoetust ka juhul, kui ta on Kultuuriministeerium jääb seetõttu loometoetuse maksmisele eelnenud kuul või loometoetuse maksmise perioodil kooskõlastamiseks esitatud eelnõu saanud käesoleva seaduse § 16 lõike 2 punktis 3 nimetatud tulu või sõnastuse juurde.  Eelnõu seletuskirja lisa töövõimetoetust või osalise töövõime kaotuse korral makstavat töövõimetuspensioni kuni ühe käesoleva seaduse § 18 lõikes 5 nimetatud loometoetuse suuruses kuus.“. Leiame, et see vähendab võimalikku halduskoormust loometoetuste menetlemisel seaduse eelmise redaktsiooni lõppemise ja uue redaktsiooni jõustumise vahel ning on kooskõlas mõlema redaktsiooni üldise mõttega. 4. Eesti Eesti Kirjanike Liit on tutvunud loovisikute ja loomeliitude seaduse ning Arvestamata. Ka kehtiva seaduse alusel Kirjanike Liit töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga ja juhib tähelepanu loetakse viidatud preemiad ja auhinnad paragrahvi 1 lõikega 3 seotud probleemile. Lõige ütleb: sissetuleku hulka. Üksnes 3) paragrahvi 16 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: rahvusvahelised ja riiklikud kultuuri- ja „3) ei ole saanud loometoetuse taotlemisele eelnenud kuul ega saa teaduspreemiad ning Vabariigi loometoetuse maksmise perioodil tulumaksuga maksustatavat tulu rohkem kui Valitsuse poolt antavaid haridus- ja pool käesoleva seaduse § 18 lõikes 5 nimetatud loometoetuse suurusest kuus;“ spordipreemiad on tulumaksuvabad ja neid ei loe ka kehtiv seadus sissetuleku Tulumaksuga maksustatav tulu on kõige muu seas ka Kultuurkapitali hulka. rahastatavad auhinnad, mida annavad välja teised organisatsioonid, näiteks Friedebert Tuglase novelliauhind (Eesti Kirjanike Liit), August Sanga Märgime siinjuures, et KUM töötab luuletõlke auhind (SA Kultuurileht), Betti Alveri kirjandusauhind (EKL Tartu hetkel välja loovisikute ja loomeliitude osakond) jt. Varem ei tundunud see olevat probleem, kuna Kultuurkapital seaduse muutmise maksis vastavate organisatsioonide esildise alusel auhinnaraha välja väljatöötamiskavatsust, kus soovime otselepingutega, s.t maksuvabalt. Viimastel aastatel aga on Kultuurkapital laiemalt kaardistada kõik seadusega muutnud oma rahastamispõhimõtteid ning auhinnaraha maksavad välja kaasnevad probleemid ja vastuolud ning vastavad organisatsioonid ise ja tasuvad summadelt ka tulumaksu. Niisiis võib leida neile võimalikult parimad tekkida olukord, kus loometoetust saav laureaat on sunnitud auhinnarahast lahendused. Siinne eelnõu kannab loobuma, kuna ta ei saa loobuda loometoetusega kaasnevast ravikindlustusest. eesmärki muuta kõige hädavajalikumaid Tegelikult on see probleem laiem ja puudutab ka muudest allikatest sätteid, et saaks jätkuda kriisist rahastatavaid auhindu. Auhind ei tohiks blokeerida toetuse saamist, kuna see ei puudutatud abivajajate toetamine. ole tulu, mida loovisik saaks ette planeerida. Eesti Kirjanike Liit teeb ettepaneku muuta nimetatud lõike sõnastust järgmiselt:  Eelnõu seletuskirja lisa „3) ei ole saanud loometoetuse taotlemisele eelnenud kuul ega saa loometoetuse maksmise perioodil tulumaksuga maksustatavat tulu, välja arvatud loometöö eest saadud auhinnad, rohkem kui pool käesoleva seaduse § 18 lõikes 5 nimetatud loometoetuse suurusest kuus;“ 5. Eesti Toetame ka muudatusi, mida tehakse seoses võrdõiguslikkuse saavutamise Arvestamata. LLS § 19 toodud erisus Maastikuarhi- aspektiga kuid teeme ettepaneku vastavat muudatust laiendada ka on vajalik loomeliitu mitte kuuluva tektide Liit loomeliitudele. Loeme eelnõust, et planeeritud muudatus viiakse paragrahvi 19 loovisiku tunnistamiseks vastaval lõige 3. See paragrahv aga räägib üksnes Kultuuriministeeriumi poolt antavate loomealal aktiivseks loovisikuks. loometoetuste puhul (loomeliitu mittekuuluvate isikutele). Arvame, et sama Loomeliitude liikmete puhul on nende erand võiks kehtida ka loomeliidu poolt antavate loometoetuste puhul, kuna ka loovisiku staatus kindlaks tehtud meie loomeliidus on olnud juhuseid, kus inimene vajas abi, aga viimased kolm loomeliidu liikmeks vastu võtmisel aastat pole loomingut loonud, kuna on lapsehoolduspuhkusel. „Kui ning loometoetuse menetlemise käigus vabakutseline loovisik on viimase kolme aasta jooksul olnud seda eraldi hindama ei pea ning puudub lapsehoolduspuhkusel või saanud vanemahüvitist või viibinud ajateenistuses, vajadus vastava leevenduse tegemiseks. pikendatakse kolmeaastast perioodi vanemahüvitise saamise või LLS § 19 sätestab erisuse loometoetuse lapsehoolduspuhkuse või ajateenistuses viibimise perioodi võrra selle järgi, maksmisel olukorras, kus loovisik ei milline periood oli pikem.“ kuulu ühtegi loomeliitu ja taotlust menetleb Kultuuriministeerium. Üks alus toetuse maksmisest keeldumiseks on see, et taotleja ei ole kolm viimast aastat vastaval loomealal loonud ja tema teoseid ei ole selles ajavahemikus avaldatud või üldsusele suunatud autoriõiguse seaduse §-de 9 ja 10 tähenduses.