Kiri

Eesti Vabariigi kultuuriministrile Lugupeetud Tiit Terik Pöördumine looduslike pühapaikade toetuseks Ajalooliste looduslike pühapaikade eksperdinõukogu tunneb sügavat muret seoses 2022. aasta alguses toimunud või planeerimisjärgus olevate muudatustega Muinsuskaitseametis, mille tulemusena väheneb oluliselt võimekus tegeleda looduslike pühapaikade inventeerimise ja kaitsega. Looduslikud pühapaigad ja nende kaitse on Eesti ühiskonnas väga tundlik teema – tegemist on Eesti ühiskonna olulise vaimse ja materiaalse kultuuripärandiga, maa- ja taarausuliste jaoks religioossete objektidega; samuti on ajaloolised looduslikud pühapaigad piirkondliku kohaliku identiteedi hoidjad ning teadlaste jaoks uurimisobjektid. Paljud ajaloolised looduslikud pühapaigad on ühel või teisel moel seotud ka arheoloogiapärandiga. Koondamised 2022. aasta alguses sai koondamisteate arheoloogia valdkonna juht Ulla Kadakas. Ulla Kadakal on pikaajaline kogemus tööks ka looduslike pühapaikadega, mis lähiajani olid kaitse all kui arheoloogiamälestised. Tema eestvõtmisel said ajaloolised looduslikud pühapaigad eraldi mälestise liigina sisse kirjutatud uude muinsuskaitseseadusse. Ulla Kadakas on looduslike pühapaikade inventeerimise ning kaitsekorraldusliku tegevuse juhtimisega edukalt hakkama saanud. Ta on väga hea erialase ettevalmistusega koostööpartner, kellel on selle töö jaoks vajalik närv ehk oskus ka kriitilistes olukordades jääda objektiivseks, tasakaalukaks ning argumenteerituks. Ulla Kadaka, kui oma valdkonna professionaali koondamine pole tõsine löök mitte ainult arheoloogiapärandi, vaid ka looduslike pühapaikade kaitsekorraldusliku tegevuse pihta. Lisaks Ulla Kadakale said Muinsuskaitseametis koondamishoiatuse kaks arheoloogia nõunikku, kelle ametikohad said loodud 2021. aastal tollase kultuuriministri Tõnis Lukase toel. Kuna mõlemal nõunikul on alla 3-aastane laps, polnud kohene koondamine seadusest tulenevalt võimalik. Kaks vastloodud ametikohta olid ette nähtud ka looduslike pühapaikadega tegelemiseks, seda 0,5 koormuse ulatuses. Arvestades, et tööks mälestise liigiga „ajaloolised looduslikud pühapaigad“ on Muinsuskaitseametis ametis ainult üks nõunik, siis 0,5 koha kaotamise plaan vähendab kolmandiku võrra Muinsuskaitseameti võimekust tegeleda looduslike pühapaikade uurimise ja kaitsega. Kaks koondamishoiatuse saanud nõunikut tegelevad ajalooliste looduslike pühapaikade asukohtade/piiride täpsustamiste ning kaitse alla võtmiste (sh ajutised kaitsed) menetlustega. Koostöös omavalitsuste jm instantsidega on korduvalt on rõhutatud mälestise piiride täpsustamise ja pühapaikade asukohtade inventuuri vajalikkust. Kahel viimasel aastal on ühe looduslike pühapaikade nõuniku eesvõtmisel toimunud täiendavad inventuurid, mille tulemusena on täpsustatud üle 200 loodusliku pühapaiga asukoha seisusnd ja andmed. Järgmine looduslike pühapaikade inventuuri etapp on seotud menetlustoimingutega. Selle tööga tegeleb üks koondamishoiatuse saanud töötaja. Tema töökoha kaotusega kaob võimekus tegeleda mälestiseks olevate pühapaikade täpsete asukohtade menetlustega. Teine koondamishoiatuse saanud nõunik tegeleb 0,25 koormuse ulatuses uute looduslike pühapaikade kaitse alla võtmisega. Mitte-kaitsealuste pühapaikade inventuuride tulemusena on eksperdinõukogu teinud 193 loodusliku pühapaiga puhul ettepaneku võtta need muinsuskaitse alla. Nende seas on paigad, mille puhul riikliku kaitse mitte-kohaldamine tähendab nende tõenäolist hävimist lähiajal. Siinjuures tunnustame Muinsuskaitseameti kahe eelmise aasta tegevust, mille tulemusena said kaitse alla 14 ristimetsa – looduslikud pühapaigad, mille kaitseküsimus oli kõige kriitilisem. Praegune koondamisplaan kaotab Muinsuskaitseameti võimekuse tegeleda uute pühapaikade kaitse alla võtmisega, sh ka nende pühapaikade, mis on kõige suuremas hävimisohus. Ajalooliste looduslike pühapaikade inventuurid ja selle rahastus Muinsuskaitseameti eelarves on 2022. aastal oluline puudujääk, mis mõjutab negatiivselt paljude mälestise liikide kaitsekorraldust. Samas ei saa eksperdinõukogu nõustuda, et puudu olev rahasumma leitakse osaliselt looduslike pühapaikade valdkonnaga seotud inimeste koondamise ja looduslike pühapaikade uurimiseks eraldatud rahastuse arvelt. Eelarve kärped puudutavad nii iga-aastast 14 000 euro suurust ette nähtud summat Muinsuskaitseametis kui ka ministeeriumi poolt 2022. aasta alguses eraldatud või planeerimisjärgus olevat summat pühapaikade inventuuride jm vajaliku tegevuse jätkamiseks. Seni on sihtotstarbeline rahastus kulunud peamiselt looduslike pühapaikade inventeerimisprojektide finantseerimiseks või inventeerimisprojektide etappide täisrahastuseks. Inventeerimiste põhirahastus on tulnud Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK). Eelmisel aastal ei saanud inventeerimised enam KIKilt rahastust ja seetõttu oli väga tervitav, et ministeerium leidis lisaraha inventuuride läbiviimise jätkamiseks. Praeguses olukorras on inventuuride jätkumine ohus. Eesti looduslikke pühapaiku on inventeeritud alates 2008. aastast kahe arengukava raames – “Eesti ajaloolised looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine” 2008-1012 ja „Eesti looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine. Arengukava 2015–2020.“ Viimane lõppes 2021. aasta alguses. Arengukavas sätestatud eesmärk oli terve Eesti mitte-kaitsealuste pühapaikade inventeerimine, kuid rahastuse piiratuse tõttu ei olnud võimalik seatud eesmärki täita ja hetkel on inventeeritud 105st Eesti kihelkonnast 55 ehk ligikaudu 52%. Siiski tunnustab eksperdinõukogu seni tehtud tööd ja peab hädavajalikuks, et pühapaikade inventuur jätkuks samas tempos kui arengukava lõpuperioodil. Välja on töötatud plaan, mille kohaselt Eesti muinsuskaitse 100. aastapäevaks tõmmatakse looduslike pühapaikade inventeerimisele joon alla – soodsa rahastuse korral oleks see täiesti võimalik. See oleks ka kultuurpoliitiliselt väga jõuline sõnum Eesti ühiskonnale – igal pikemal tegevusel peavad olema selged raamid, tähtajad ja eesmärk. Eeltoodust tulenevalt avaldab eksperdinõukogu sügavat muret toimuva pärast ning küsib: mis on see pikem eesmärk, mille nimel lõhutakse hästi toimivat töökorraldust ning millised on võimalikud alternatiivid, mis tagaksid efektiivselt looduslike pühapaikade inventeerimise, uute pühapaikade kaitse alla võtmise ja juba mälestiseks olevate pühapaikade menetlused. Lugupidamisega looduslike pühapaikade eksperdinõukogu nimel Marju Kõivupuu, ajalooliste looduslike pühapaikade eksperdinõukogu esimees TLÜ TÜHI maastiku ja kultuuri keskuse vanemteadur Kontakt: [email protected]; +372 50 98 658 14. 01. 2022 /allkirjastatud digitaalselt/