Leping

Saatja: Ülle Talihärm </O=RMV/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=USER6C4E81F4> Saaja: KUL min Teema: FW: Raamatukogude aasta eelarve Tee! Palun lisad Rahvusraamatukogu tegevustoetuse 2022 lepingu juurde. Lisa 5 koostamiseks. Ülle From: Liina Luhats-Ulman <[email protected]> Sent: Tuesday, November 15, 2022 4:27 PM To: Ülle Talihärm <[email protected]>; Meelis Kompus <[email protected]> Cc: Janne Andresoo <[email protected]> Subject: Raamatukogude aasta eelarve Tere! Edastan lubatud teema-aasta eelarve, mille Kristo Mäe koostas. Kui selle või muu teema-aastat puudutavaga seoses tekkib küsimusi, vastan kõigele hea meelega! Reedel saan juba suuremas seltskonnas väikese ülevaate anda. Tervitustega Liina Luhats-Ulman Eesti Rahvusraamatukogu Turundus- ja kommunikatsioonijuhi KT +37251961507 Kinnitatud 09. detsembri 2021.a. Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu otsusega nr 1-1/5 Eesti Rahvusraamatukogu 2022. aasta tegevuskava Rahvusraamatukogu missioon on säilitada ja edendada Eesti kultuuripärandit ning olla sillaks teadmiste ja inimeste vahel. Rahvusraamatukogu visioon on avatud, inspireeriva ja kaasava tegutsemiskeskkonna kaudu olla uue põlvkonna raamatukogu ning raamatukogundusliku mõtte arendaja. Meie väärtused: Me oleme usaldusväärsed. Me oleme avatud. Me oleme uuendajad. Me oleme loovad. Me oleme kliendikesksed. Rahvusraamatukogu tegevuskava järgib pikemaajalisi sihte, mis on seatud aastateks 2022-2025: hoolime oma klientidest ja töötajatest; valmistume uuenenud hoones avama inimkeskset raamatukogu; digipööre: muudame teenused kasutajale lihtsaks ja mugavaks; oleme teadmisi ja inspiratsiooni pakkuv hariduskeskus. Rahvusraamatukogu pikemaajalised tegutsemisfookused on omakorda seatud järgides strateegia „Eesti 2035” ja „ Kultuur 2030“ sihte ning pidades silmas raamatukogude valdkondlikke arengudokumente ning rahvusvahelisi arengusuundi. 2022. aastal asub Rahvusraamatukogu tegutsema asenduspinnal Narva mnt 11 asuvas „RaRa väikeses majas“. Samuti viiakse lõpuni kogude kolimine logistikakeskusesse, et Tõnismäe hoone lõplikult vabastada rekonstrueerimisega seotud ehitustegevuseks. Sellest tulenevalt on aasta esimene pool suuresti seotud teenuste ja töökeskkonna kohandamisega uutele oludele. Plaanime maksimaalselt pingutada selle nimel, et rahvusraamatukogu mõju ühiskonnas kasvatada, et side raamatukogul klientide ning partneritega säiliks ja tugevneks. Seetõttu püüame olla oma siht- ja huvigruppidele, oma lugejatele ja kasutajatele võimalikult lähedal ning nähtavad nii füüsiliselt kui virtuaalselt. Füüsilist kohalolu silmas pidades on suur osa 2022. aasta tegevustest plaanitud üle-Eesti erinevatesse asukohtadesse, täiendava teenindusalana tegutseb Solarise keskuse RaRa esindus. Rahvusraamatukogu hoolib enda klientidest. Neile jätkuvalt parima teenuse pakkumiseks arendame teenusepõhist juhtimissüsteemi ning arendame teenuseid koos klientidega, lähtudes nende vajadustest. Kliendile parima teenuse pakkumise eelduseks on õnnelikud ja motiveeritud töötajad. Teeme kõik endast oleneva, et 2022. aasta sügisel väljuda edukalt Peresõbraliku organisatsiooni programmist, loome töötajatele võimalusi panustada teenuste, väärtuste ja organisatsioonikultuuri arendamisse. 2022. aasta toob kaasa muudatused Rahvusraamatukogu IKT-arenduste organisatsioonis minnes seniselt tsentraliseeritud IKT-juhtimismudelit, milles juhtpartneriks Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, detsentraliseeritud mudelile. Muudatused on vajalikud, et viia edukalt läbi digipööre organisatsiooni sees, millel on omakorda suur mõju üleriigiliselt pakutavatele e- teenustele ja seeläbi kliendiväärtusele. Tegutsedes Eesti raamatukoguvõrgu arenduskeskusena on 2022. aastal analüüsi etapis kokku 14 arendusprojekti ning lõpule viimisel või arenduse viimases etapis 16 e-teenuse arendusprojekti, neist 2 rahvusvahelist. 2022. aastal jätkuvad ettevalmistused Eesti Hoiuraamatukogu ja Eesti Pimedate Raamatukogu liitmiseks Rahvusraamatukoguga, mis Kultuuriministeeriumi eestvedamisel on kavandatud 2023. aastasse. Rahvusraamatukogu üheks oluliseks eesmärgiks on tegutseda inspiratsiooni ja teadmisi pakkuva hariduskeskusena. Sellest eesmärgist tõukub suur hulk 2022. aastasse kavandatud haridusprogramme ja teisi tegevusi, mille ühiseks nimetajaks on koostöö. Nii on koostöös Eesti Raamatukoguhoidjate Ühinguga ja raamatukoguvõrguga plaanis uuendada raamatukoguhoidja kutsestandard ning pakkuda ajakohast täiendus- ja kutsekoolitusprogrammi Eesti raamatukogutöötajatele. Kultuuriministeeriumi ja Rahvusraamatukogu eestvedamisel korraldatakse 2022. a raamatukogude teema-aasta, mis toob fookusesse Eesti raamatukogude hetkeseisu ja tulevikuperspektiivid eesmärgiga teha raamatukogud paremini nähtavaks ning aidata suurendada raamatukogude külastatavust. I. Hoolime oma klientidest ja töötajatest. Meede Tegevus Tulemus Tähtaeg Vastutaja 1. Hoiuraamatukogu 1.1 Hoiuraamatukogu liitmine RaRaga Koostöös Kultuuriministeeriumiga on organisatsioonide Detsember Teenuste juht K. Veimann ühendamine ette valmistatud. 2. Teenusedisaini 2.1 Digiteenuste kasutajakogemuse ja RaRa digiteenuste kasutajakogemuse parandamine, digiteenuste Juuni Teenusedisainer juurutamine kasutajaliideste analüüsimetoodika parendamine ja metoodika kasutamine uute teenuste loomisel (3 M. Veimann digiteenust testitud). 2.2 Teenusedisaini juurutamine, metoodilise Eesmärk: toetada kasutajakeskset mõtteviisi ja RaRa teenuste September Teenusedisainer tööriistakasti ja mõõdikute väljatöötamine juhte teenusedisaini metoodika kasutamisel. M. Veimann 3. Töötajate, 3.1 Valdkondlike, strateegiast lähtuvate Tegevused strateegia fookustes seatud eesmärkide saavutamiseks Märts Juhtkond, osakondade juhid teenusepõhise tegevuskavade koostamine on paigas, välja on töötatud strateegilised mõõdikud. organisatsiooni ja 3.2 Teenuste juhtimise küpsusmudeli 5. Käivitatud on teenuste juhtide koolitus- ja mentorprogramm. November Kvaliteedispetsialist H. teeninduskvaliteedi taseme „Optimeeritud teenus“ saavutamine Ojasaar arendamine 3.3 Alustame juhtimiskvaliteedi hindamiseks On toimunud mudeli tutvustus ning koostatud plaan selle November Personalijuht I. Ostrat CAFi (ühise hindamisraamistiku, ingl. kasutuselevõtuks 2023. a. Common Assessment Framework) tutvustamist ja juurutamist 3.4 Töötajate kompetentsimudeli arendamine Võtame kasutusele juhtide ja infospetsialistide Detsember Personalijuht I. Ostrat kompetentsimudeli, töötame välja teenuste juhtide kompetentsimudeli. 3.5 Organisatsiooni tulemuslikkuse Strateegiliste juhtimisotsuste ja tulemusnäitajate jälgimise Detsember Teenuste juht K. Veimann, suurendamine lihtsustamiseks on juurutatud digitaalne juhtimistöölaud. kvaliteedispetsialist H. Ojasaar 3.6 Teeninduskvaliteedi parandamine Läbi on viidud teeninduskvaliteedi hindamine pimeostude Detsember Kvaliteedispetsialist meetodil, käivitatud on kvaliteedi parandamise programm. H. Ojasaar 3.7 Peresõbraliku organisatsiooni programmi Kõik 2020. a sügisel kokkulepitud tegevused on toimunud ning Detsember Personalijuht I. Ostrat edukas lõpetamine lõpetame programmi edukalt. II. Valmistume uuenenud hoones avama inimkeskset raamatukogu. Meede Tegevus Tulemus Tähtaeg Vastutaja 1. Asendusruumid ja 1.1 Interaktiivne videomängude muuseum RaRa väikses majas töötab videomängude muuseum: avatud 24 Jaanuar Humanitaaria ja kunstide kolimine LvLup! tundi nädalas, 3 haridusprogrammi kolmes keeles. raamatukogu, C. Laurell 1.2 Teenuste ja kogude kolimine Tõnismäe Kõik kogud ja teenused on ümber kolitud vastavalt Märts Teenuste juht K. Veimann hoonest kolimisplaanile.  1.3 Teenuste toimemudelite kohandamine ja Tööprotsessid on kohandatud vastavalt asendusruumide Juuli Teenuste juht, osakondade teenuste käivitamine asendusruumides võimalustele ja analüüsitud on vajalikke muudatusi. juhid 1.4 Narva mnt hoone tegevuse alustamiseks Aasta jooksul külastab Narva mnt hoonet X kasutajat, teenuste X, Läbi terve Kommunikatsiooni- ja ja teenuste kasutajaskonna Y ja Z kasutajaskond suureneb X võrra. Mõõdikute arvnäitajad on aasta turundusosakond koostöös suurendamiseks vajalikud väljatöötamisel. teiste osakondadega turunduskampaaniad 2. RaRa uue hoone 2.1 RaRa disainivõrgustiku tegevusplaani RaRa disainitiim on koolitatud, koosloomes on välja töötatud Märts Teenusedisainer toimimise koostamine teenusedisaini tööplaan ja tegevuse mõõdikud aastateks 2022– M. Veimann ettevalmistamine 2025. 2.2 Püsinäituste visiooni kujundamine Koostöös huvigruppidega on kaardistatud ja eelarvestatud uued September Näituste osakonna juhataja püsinäituste alad ja vajalikud tehnoloogilised lahendused. V. Loo 2.3 Kaasaegsed digilahendused hoones Sihtrühmade ja partneritega koostöös on täpsustatud riist- ja September Teenuste juht K. Veimann tarkvaralahenduste maht ja maksumus. 2.4 Sihtrühmade kaardistamine, RaRa Peamiste sihtrühmade väärtuspakkumised on kokku lepitud ja September Teenusedisainer väärtuspakkumiste koostamine arendusplaanid koostatud. M. Veimann, teenuste juhid 3. Üritused 3.1 RaRa ühtse sündmuste ja ürituste Eesmärgid: Jaanuar Kommunikatsiooni- ja kontseptsiooni loomine (sh Narva mnt ja 1) kuluühiku kohta rahvarohkeim tulemus; turundusosakond, teised Solarise esindus) 2) Narva mnt ja Solarise esinduse suurem kasutajaskond terve osakonnad aasta jooksul; 3) RaRa jõudmine teistesse Eesti piirkondadesse. 3.2 RaRa tehnilise varustatuse tagamine, et Narva mnt ja Solarise esinduses ürituste korraldamiseks on Jaanuar– Kommunikatsiooni- ja oleks võimalik Narva mnt ja Solarise olemas vajalik tehnika ja ruumid (Narva mnt 0-korruse lounge). märts turundusosakond, teised esinduses üritusi korraldada. osakonnad 3.3 ACTA 17 „Kirik, keel ja kool. Uurimistööde tutvustamine ja raamatu esitlus. Eesmärk: Veebruar Humanitaaria ja kunstide Haridusideed varauusaegsel humanitaarteadlaste ja loovinimeste võrgustiku hoidmine ning raamatukogu, P. Lotman; Liivimaal“ esitlus ja trükis laiendamine. sotsiaalia ja parlamendiraamatukogu, P. Pärgma 3.4 Emakeelepäev „Selgelt eesti keeles“ Järjepidev hübriidvormis suurüritus (toimub Tartus), seob Märts Humanitaaria ja kunstide erinevaid huvigruppe raamatukoguga ning aitab kaasa RaRa raamatukogu juhataja tuntusele ja positiivsele mainele. Osalejaid 250. K. Riisalu 3.5 Austria kirjandusõhtu: Karin Peschka Koostööüritus Austria saatkonnaga, tutvustab saksakeelset Kevad/sügis Humanitaaria ja kunstide kultuuriruumi mitmeid auhindu pälvinud kirjaniku loomingu raamatukogu, M. Martinson kaudu. Osalejaid 30. 3.6 Välkraamatukogude (12 korda) ja RaRa RaRa tutvustab oma teenuseid/ennast väljaspool Tallinna ja Aprill– Kommunikatsiooni- ja üle-eestiliste näituste/ürituste tuuride Harjumaad, et suurendada tuntust ja teenuste kasutamist. RaRa on oktoober turundusosakond, teised korraldamine, võimalik osalemine 2022. ja peab toimima kogu Eesti raamatukoguna. Tegevus seotakse ka osakonnad aasta noorte laulu- ja tantsupeol raamatukogude teema-aastaga. 3.7 Teenusedisaini konverents 2022 Koostöös TalTechi d.Labiga korraldatav hübriidvormis Mai Teenusedisainer suurüritus, mis toob kokku mäluasutuste ja avaliku sektori M. Veimann; spetsialistid, disainivaldkonna praktikud. Eesmärk: tutvustada kommunikatsiooni- ja teenuste disainimise parimat praktikat ja edulugusid nii Eestis kui turundusosakond, kogude mujal maailmas. Osalejaid 300. osakond 3.8 Desinformatsiooniteemaline konverents Eesmärk: arutelu desinfo ja infomanipulatsiooni ohtudest, sh tuua Mai Sotsiaalia ja Narvas välja raamatukogude roll infokirjaoskuse ja info kriitilise parlamendiraamatukogu, hindamise oskuse arendamisel. Võimalikud koostööpartnerid: kommunikatsiooni- ja Riigikantselei, Euroopa Komisjoni Eesti esindus. Võimalik turundusosakond toimumiskoht: Narva Keskraamatukogu. 3.9 Arvamusfestival 2022 RaRa välkraamatukogu ja aruteludes osalemine. Sihtrühm: August Sotsiaalia ja spetsialistid, ametnikud, üliõpilased. 600 osalejat. parlamendiraamatukogu, L. Annast; kommunikatsiooni- ja turundusosakond, kogude osakond 3.10 Loengutsükkel „Liivimaa leiutamine“. Loengusarja idee alus: väljaanne „Liivimaa kaardid“. Varauusaja Sügis Humanitaaria ja kunstide Teema: Liivimaa kultuuriruum: uurijad tutvustavad oma uurimistööde tulemusi kultuurihuvilisi raamatukogu, P. Lotman kloostrid, raha, kirjanduselu, hariduselu kõnetavas vormis. Eesmärk: siduda ajaloohuvilised (M. Tamm, T. Kala, I. Leimus, J. raamatukoguga. Osalejaid 50 loengu kohta, lisaks Kivimäe, E. Küng) veebikülastused. 3.11 Põnevuskirjanduse klubi loomine Eesmärk: edendada lugemist ja tuua inimesed raamatukokku. September Kultuurinõunik Toimuvad arutelud, kohtumised autoritega jm (2 kokkusaamist). K. M. Sinijärv 3.12 XVII oskuskeelepäev Traditsiooniline oskuskeelepäev toob kokku eri valdkondade Oktoober Terminoloogiateenuse juht spetsialistid käsitlemaks erialaterminoloogiaga seotud teemasid. Virtuaalüritusel osalejaid 200. 3.13 Valdkonna aastakonverents Hübriidvormis suurüritus, mis toob kokku valdkonna spetsialistid, Oktoober Välissuhete peaspetsialist, poliitikakujundajad ja visionäärid. Eesmärk: sõnastada teema- kommunikatsiooni- ja aasta raames raamatukogude tuleviku sõlmküsimused, tutvustada turundusosakond, kogude teiste riikide praktikat ja edulugusid. Osalejaid 300. osakond, teised osakonnad 3.14 GIS-päev Järjepidev suurüritus. Eesmärk: sidusam koostöö partneritega. November Humanitaaria ja kunstide Sihtrühm: geograafiaõpetajad ja -õppejõud, üliõpilased, raamatukogu, T. Kruup gümnasistid, GIS-spetsialistid, geograafiahuvilised. Osalejaid 150. 3.15 RaRa Tõnismäe hoone näitus/aktsioonid RaRa Tõnismäe hoone rekonstrueerimise hoidmine huviorbiidis, Läbi terve Kommunikatsiooni- ja rekonstrueerimise ajal et valmistada ette uue hoone avamist ja tagada olulise aasta turundusosakond, teised kultuuriobjekti valmimine. Hoone rekonstrueerimise ajal osakonnad kasutame võimalusel piirdeaedu näitusepindadena, samuti toome hoone aeg-ajalt tähelepanu keskpunkti (nt videomapping).  3.16 Desinformatsiooni teemavaldkonna Kogu kujundamine koostöös võrgustikuga. Sihtrühm: ametnikud, Läbi terve Sotsiaalia ja kujundamine, „Infomüra“ veebiarutelud ajakirjanikud, tudengid. Läbi on viidud 7 üritust. aasta parlamendiraamatukogu, ja infokirjad K. Kaju 3.17 RaRa välkraamatukogud linnaruumis ja Teemakohased ning potentsiaalsest sihtrühmast ajendatud 12 korda Sotsiaalia ja kultuuriüritustel välkraamatukogud erinevatel üritustel. Eesmärk: tutvustada parlamendiraamatukogu, kirjandust ja RaRa teenuseid ning siduda raamatukoguga laiemat humanitaaria ja kunstide üldsust (12 korda). raamatukogu, kommunikatsiooni- ja turundusosakond 3.18 50: kirjanikud keskpunktis Vestlusringide sari jätkub 50. aasta juubelit tähistavate Läbi terve Humanitaaria ja kunstide kirjanikega (P. Raud, fs, K. Aareleid, M. Kompus, S. Liivak, K. aasta raamatukogu, K. M. Sinijärv Johanson). Sihtrühm: kirjandus- ja kultuurihuvilised, õpilased, üliõpilased. Osalejaid ühel üritusel 30. Kokku 2–3 üritust. 3.19 Rubriik „Sinijärv: jätku lugemis(t)ele!“. Kirjandushuvi ja -teadmiste suurendamine. 1 kord Humanitaaria ja kunstide Karl Martin Sinijärv soovitab värsket Avaldatakse sotsiaalmeedias, ERRi kultuuriportaalis, Apollo ja nädalas raamatukogu, K. M. Sinijärv kodumaist kirjandust Rahva Raamatu kirjandusblogides. 3.20 „RäRa: räägime raamatutest“. Eesmärk: siduda kirjandushuvilised raamatukogu ja meie uue 6 korda aastas Humanitaaria ja kunstide Regulaarne raamatukogusaade veebis asukohaga. Virtuaalne raamatusaade, mis kutsub raamatuid raamatukogu, K. M. Sinijärv laenutama, toetab taaskasutust ja rohelist mõtteviisi. 4. Kogude 4.1 Kogude kolimine ja tulemuste analüüs Kogude ja raamatukogu varade kolimine on lõpule viidud. Mai Peavarahoidja K. Lass kujundamine Valminud on analüüs, mis on aluseks tagasikolimise planeerimisel. 4.2 Eesti e-raamatute komplekteerimise Eesti e-laenutuskeskkonda on hangitud vähemalt 3000 väljaannet, August Kogude arenduse osakond, käivitamine mida kasutajad saavad laenutada. K. Felt 4.3 Säilitusalase koostöö arendamine, Eesmärk: koostöös mäluasutustega mõtestada raamatute (laiemalt Oktoober Peavarahoidja K. Lass hübriidseminar trükiste) tähtsust ühiskonna arengus. Sihtrühm: mäluasutused, kultuuriorganisatsioonid jne. Osalejaid 200. 4.4 Suurendame digitaalselt kättesaadavate Töövood on käivitatud ja mahud kokku lepitud. Kasutajatele 2022–2025 Peavarahoidja K. Lass; kogude hulka aastatel 2022–2025 avaneb kultuurilooliselt oluline materjal (pisitrükised, digiteerimiskeskus, eksliibrised, postkaardid, nõukogude ajal ilmunud perioodika; S. Tõnisson digiteerime 1 000 000 lk aastas). 4.5 Eesti trükipärandi massdigiteerimise Projekti raames digiteeritud aines on digitaalarhiivi vastu võetud 2022–2023 Rahvusteavikute projekt (2019–2023) ja kättesaadavaks tehtud (kokku 3,5 miljonit digiteeritud säilituskeskus, E.-M. Artus lehekülge) 4.6 Segmenteeritud digiainese mahtude Tööprotsesside ümberkorraldamine. Lisaks perioodilistele Detsember Digiteerimiskeskus, suurendamine väljaannetele segmenteeritakse täiendavalt 50% ulatuses S. Tõnisson monograafilisi väljaandeid. Tegevus loob eelduse digiandmete kättesaadavuse kvaliteedi parandamiseks. 4.7 Riigi Teataja 1918–1939 tekstikorpuse Tekstid on avaldatud tekstikorpusena. Detsember Raamatukoguteenuste avaldamine RaRa avaandmete portaalis arenduskeskus, U. Sinisalu III. Digipööre: muudame teenused kasutajatele lihtsaks ja mugavaks. Meede Tegevus Tulemus Tähtaeg Vastutaja 1. Tark tellija, IT- 1.1 IKT-teenuste juhtimise tarkvara Tarkvara on juurutatud ja portaal töötab. Teenustega seotud Veebruar IT arenduskeskus, organisatsiooni juurutamine, kasutajatoe portaali küsimuste haldamine on tagatud. haldusspetsialist uuendamine loomine ning haldamine 1.2 IT-koolitusprogrammide juurutamine Uued töötajad läbivad IT-koolituse. Märts IT arenduskeskuse juht V. Lõhmus 1.3 IKT-projektide tööaja mõõtmise vahendi Kõikides IT-arendusprojektides on juurutatud tööaja mõõtmise Juuni IT arenduskeskuse juht juurutamine vahend. V. Lõhmus 1.4 Juhised infosüsteemide ja teenuste Infosüsteemide arendusteks on koostatud nõuded ja juhendid (sh Juuni Sotsiaalia ja arendamiseks isikuandmete kaitse vaatest mõjuanalüüsidele, lõimitud ja vaikimisi andmekaitse põhimõtete parlamendiraamatukogu, rakendamiseks). M. Meiorg 1.5 IKT-teenuste hajutamine kesksest Uute majutus- ja halduspartneritega on teenuslepped sõlmitud, Juuni IT arenduskeskus, K. Kütt teenusemudelist RaRa teenuste jätkusuutlikkus on tagatud. 1.6 RaRa varundus- ja taasteplaanide Koostöös halduspartneriga on varundus- ja taasteplaanide September IT arenduskeskus, K. Kütt strateegia koostamine juurutamiskavad koostatud ja planeeritud. 1.7 IKT-teenuse protsesside kirjeldamine ja Kasutusel on rahvusvaheline äriprotsesside standard, mille alusel November IT arenduskeskuse juht ühtlustamine arendusprojektides protsesse kaardistada. V. Lõhmus 1.8 Avalike teenuste IT tehnilise küpsuse Ülevaade teenuste lõikes, milline on IT tehniliste teadmiste tase November IT arenduskeskuse juht hindamine avalike teenuste kaupa. V. Lõhmus 2. E-teenus, analüüs 2.1 Raamatukoguvõrgu statistika töörühma Eri tüüpi raamatukogude esindajatest moodustatud töörühma Jaanuar Raamatukoguteenuste loomine, teenuse analüüsimine koostöös eesmärk on kaardistada teenuse probleemid, vajadused ja arenduskeskus, R. Olonen Kultuuriministeeriumiga tulevikusuunad ning leppida kokku mõistetes ja andmete kogumise põhimõtetes. 2.2 RaRa uue visuaalse identiteedi (CVI) RaRa kõige suurem puutepind oma klientidega on digitaalsed Jaanuar– Kommunikatsiooni- ja rakendamine kõikides peamistes e- teenused (nt DIGAR, DIGARi Eesti artiklite portaal jne). Praegu juuni turundusosakond, IT teenustes põhineb digitaalsete teenuste disain vanematel/erinevatel arenduskeskus, teised visuaalsetel identiteetidel. Kõik RaRa kanalid peavad kandma osakonnad raamatukogu uut visuaalset identiteeti. 2.3 RaRa uus välisveeb Klientide kasutajamugavuse suurendamiseks uuendame RaRa Jaanuar– Kommunikatsiooni- ja välisveebi ja koondame sinna kõik seni eraldi asetsevad veebid ja juuni turundusosakond, IT veebipesad. arenduskeskus, teised osakonnad 2.4 Kasutajaväärtuse tõstmise KRATT: Eesmärk: leida vastus küsimusele, kas DIGARi Eesti artiklite Mai Raamatukoguteenuste artiklite automaatne märksõnastamine. portaali tekste on võimalik automaatselt märksõnastada. Projekti arenduskeskus, U. Sinisalu Detailanalüüsi läbiviimine ja prototüübi lõpuks valmib andmeanalüüsi dokument ja prototüüp. loomine  2.5 Digitaalse kultuuripärandi Läbi on viidud ärianalüüs ja kasutajauuring. Loodud on digitaalset Mai Raamatukoguteenuste kättesaadavuse infosüsteemi analüüs kultuuripärandit vahendava keskkonna kasutajate vajadusi arvestav arenduskeskus, M. Küppar prototüüp. 2.6 RaRa andmehalduse põhimõtete Koostatud on dokument, mis fikseerib RaRa andmehalduse Oktoober Raamatukoguteenuste koostamine ja juurutamine põhimõtted. arenduskeskus, U. Sinisalu 2.7 Kasutajaväärtuse tõstmise KRATT: Koostöös Muinsuskaitseametiga otsitakse võimalusi piltide Detsember Raamatukoguteenuste automaatne pildituvastus. Detailanalüüsi automaatseks kirjeldamiseks. Projekti lõpuks valmib arenduskeskus, U. Sinisalu läbiviimine ja prototüübi loomine andmeanalüüsi dokument ja prototüüp. 2.8 Kokkuhoiu KRATT: automaatne Eesmärk: töötada välja masinõppel tuginevad meetodid digitaalsete Detsember Raamatukoguteenuste kataloogimine ja märksõnastamine. teavikute kataloogimiseks ja märksõnastamiseks. Valmiv rakendus arenduskeskus, U. Sinisalu Detailanalüüsi läbiviimine ja krati võimaldab automatiseerida digitaalsete väljaannete kirjeldamist. arendus Projekti finantseerimiseks on 2022. a eeltaotlus esitatud. 2.9 Mäluasutuste ühiste sõnastike, Riigi andmehalduse tegevuskavast lähtuvalt toimub Detsember Raamatukoguteenuste ontoloogiate ja klassifikaatorite loomise klassifikaatorite inventuur ning süsteemi käivitamine 2022. a II arenduskeskus, U. Sinisalu ning kasutamise võimaluste analüüs kvartalis. Sellest lähtuvalt tuleb mäluasutustel alustada aktiivselt oma valdkonna klassifikaatorite, sõnastike ja ontoloogiate analüüsi. Projekti finantseerimiseks on 2022. a eeltaotlus esitatud. 2.10 Üleriigilise teenuse „Minu Teenuse kontseptsioon ja mudel on loodud ning rakenduskava on Detsember Raamatukoguteenuste raamatukogu“ kontseptsiooni ja kuvandi välja töötatud. arenduskeskus, J. Makke; loomine kommunikatsiooni- ja turundusosakond 2.11 Uus raamatukogusüsteem: Eesmärk: raamatukoguteenuste analüüs ja teenusedisain, mis loob Detsember Raamatukoguteenuste raamatukoguteenuste ärianalüüsi ja võimaluse ühise üleriigilise raamatukogusüsteemi kasutuselevõtuks arenduskeskus, U. Sinisalu teenusedisaini läbiviimine koostöös Eesti raamatukogudes. Projekti tulem: ärianalüüsi dokument ja e- raamatukoguvõrguga kataloogi prototüüp. 2.12 Raamatukoguvõrgu statistika Raamatukogude iseteenindusportaali kontseptsioon on loodud ja Detsember Raamatukoguteenuste andmebaasi uuendamine raamatukogudega läbi arutatud, teenuse hankedokument on ette arenduskeskus, R. Olonen valmistatud. 2.13 Andmehalduse analüüsi projekt Valmib analüüsidokument, mis kirjeldab nõudeid RaRa Detsember Raamatukoguteenuste andmehalduse tarkvarale. Juurutatud süsteemis on kirjeldatud arenduskeskus, U. Sinisalu vähemalt üks andmekogu. 2.14 Raamatukoguvõrgu ja Eesti kirjastusturu Raamatukoguvõrgu ja Eesti kirjastusturu perioodiliselt avaldatavad Läbi terve Raamatukoguteenuste analüüsid/statistika avaldamine detailsed analüüsid pakuvad paremat ülevaadet valdkonnast nii aasta arenduskeskus, kogude riigile kui ka teistele infotarbijatele (nt meediale). RaRa koondab osakond, nimetatud teabe üle Eesti. kommunikatsiooni- ja turundusosakond 3. Keskne e-teenus, 3.1 Üleriigilise teenuse Bürokratt Tehisintellektil põhinev lahendus kliendiküsimustele vastamiseks. Märts Humanitaaria ja kunstide arendus juurutamine ja kommunikatsioon RaRas Käivitub innovaatiline teenusekanal RaRa kodulehel ja raamatukogu, M. Kurvet otsinguportaalis, toimub masintõlke katsetamine ja häälkasutuse  liidese arendamine. Eesmärk: Bürokratt vastab 20%-le kliendiküsimustest. 3.2 Eesti rahvusbibliograafia e-kataloogis Eesti rahvusbibliograafia on kättesaadav uues keskkonnas. Mai Kogude arenduse osakond, ESTER K. Mälton 3.3 Innovatsiooniprojekt „Raamatud Projekt on lõppenud ja teenus toimib. Tellimuste koguarv 2022. a Juuni Raamatukoguteenuste liikuma“ lõpuks: u 2000. Liitunud raamatukogusid: minimaalselt 30. arenduskeskus, R. Olonen, Kasutajate rahulolu: 80%. M. Jõgi 3.4 Veebiperioodika automatiseeritud Luuakse automatiseerimislahendused, mis võimaldavad suurendada Juuni Rahvusteavikute salvestamine uudiste salvestamise produktiivsust ja kvaliteeti ning vähendada säilituskeskus, T. Daniel sisulisi kadusid alla laetud veebisaitidel. 3.5 E-väljaannete laenutuskeskkonna Teenus on välja töötatud ja kujundatud, tarkvaraarendus on Detsember Raamatukoguteenuste arendamine ja teenuse kujundamine lõppenud, sõlmitud on lepingud e-väljaannete kirjastajatega, ette on arenduskeskus, M. Jõgi; valmistatud teenuse juurutamise plaan. IT arenduskeskus, H. Filatova 3.6 RaRa digikogude teksti- ja andmekaeve DIGARi andmed on täiendatud autoriõiguse litsentsidega ja Detsember Raamatukoguteenuste tööriistade täiustamine juurdepääsupiirangut selgitavate tunnustega. Loodud on lahendused arenduskeskus, P. Tinits lemmatiseeritud tekstide kasutamiseks ja andmete otsimiseks. RaRa avaandmete portaalis on avaldatud digitaalselt kättesaadavate väljaannete detailne nimekiri koos digiteerimiskavaga. 3.7 DIGAR: Postimehe koostööprojekt Postimehe vanemate ajalehenumbrite kuvamine DIGARist Detsember Rahvusteavikute Postimehe keskkondades Postimehe veebiportaali autoriseeritud säilituskeskus, E.-M. kasutajatele. Artus; kommunikatsiooni- ja turundusosakond 3.8 DIGAR: Riigikantselei koostööprojekt Riigikantselei uuringute arhiveerimine ning avaldamine DIGARis. Detsember Karmen Linask; Luuakse võimalus uuringuid kokkulepitud vormis Kirjastajaportaali rahvusteavikute kaudu edastada. säilituskeskus, Ü. Laos 3.9 Taliolümpiamängude veebilehtede Veebiarhiivis on kogumid Olümpiamängud 04.02.–20.02.2022 ja Detsember Rahvusteavikute salvestamine (Peking 2022) Paraolümpia 04.03.–13.03. säilituskeskus, T. Daniel 3.10 Eesti veebilehtede regulaarne Iga veebilehekülg on vähemalt kord aastas arhiveeritud. Detsember Rahvusteavikute arhiveerimine säilituskeskus, T. Daniel 3.11 SäS-(säilituseksemplari) raamatukogude Projekti eesmärk: parandada digiainese kasutusmugavust ja Detsember Humanitaaria ja kunstide autoriseeritud töökohad ligipääsetavust. Käivitatud on keskne haldusmudel, kus arendused raamatukogu, ja uuendused jõuavad kõigile töökohtadele ühest kohast. M. Laanemets 3.12 Raamatukogusõnastik on kättesaadav Eesmärk: raamatukogundusliku erialakeele sidustamine üleriigilise Detsember Terminoloogiateenuse juht EKI terminibaasis Ekilex/Sõnaveeb terminoloogiabaasiga. Pooled migreeritud terminitest on uues keskkonnas toimetatud ja korrastatud. 3.13 Otsinguportaali kasutajaliidese arendus Teenusedisaini meetodil luuakse valdkondliku digiainese Detsember Sotsiaalia ja uudiskirjanduse kuvamise mudel. Eesmärk: sihtrühmadele suunatud parlamendiraamatukogu, digikollektsioonide loomine. K. Kaju  3.14 Digitaalarhiivi uue tarkvara juurutamine 2022. a lõpuks on tarkvara juurutatud, vähemalt 200 000 objekti on 2021–2023 IT arenduskeskus, migreeritud uude arhiivi ja on koostatud kasutajakeskkondade projektijuht F. C. Kirch uuendamise kava. 3.15 Jätkub ELi rahvusvaheline Jätkub 20. ja 21. sajandi raamatute autoriõiguste tuvastamine, 2019–2024 Projektijuht M. Hang koostööprojekt EODOPEN digiteerimine ning kättesaadavaks tegemine. 3.16 Koostööprojekt Open Digital Library Eesmärk: luua teadlastele (ja potentsiaalselt loovinimestele) mugav 2021–2023 Projektijuht M. Meiorg (Hollandi ja Austria virtuaalne keskkond, mis võimaldab teksti- ja andmekaeve rahvusraamatukogudega) eesmärgil virtuaalset juurdepääsu RaRa andmestikele, vajalikele tööriistadele ning koolitusmaterjalidele. Valmib õigusliku raamistiku analüüs ja viiakse läbi digihumanitaaria seminar. 4. Seminar, koostöö 4.1 Digiarhiivinduse koostöövõrgustiku Eesmärk: tõhustada Eesti digiarhivaaride omavahelist suhtlust, läbi November E.-M. Artus haldamine ja arendamine, on viidud veebiseminarid ning koostööseminar. digiarhiivinduse seminari korraldamine 4.2 Digihumanitaaria koostöövõrgustiku Eesmärk: propageerida digihumanitaaria teadmisi ja võimalusi November J. Makke haldamine ja arendamine, Eesti mäluasutuste digiarhiivinduse spetsialistide seas ning digihumanitaaria seminari korraldamine edendada digihumanitaaride teadlikkust mäluasutuste pakutavatest võimalustest. IV. Oleme teadmisi ja inspiratsiooni pakkuv hariduskeskus. Meede Tegevus Tulemus Tähtaeg Vastutaja 1. Koostöö 1.1 Koostöö arendamine noortega tegelevate Koostöös HARNOga on kaardistatud noortekeskuste ja RaRa Juuni Hariduskeskus, M.-L. Seer organisatsioonidega ühised vajadused ja võimalused. 1.2 Koostöö laiendamine ülikoolide ja Tudengite väärtuspakkumise põhjal on välja töötatud RaRa teenuste September Teenusedisainer M. Veimann ülikoolide raamatukogudega paketid. 1.3 Koostöö riigigümnaasiumide ja HTMiga Koostöös HTMi ja riigigümnaasiumide juhtidega on välja töötatud November Hariduskeskus, P. Slabina ja Tabasalu Riigigümnaasiumi näitel piloteeritud gümnasistide uurimistööd toetav haridustegevuste koostöömudel. 1.4 Koostöö aineseltsidega: õpetajate Aineseltsides ja -ühendustes on tutvustatud RaRa haridustegevusi November Hariduskeskus, P. Slabina valdkondlike fookusgruppide loomine ning seltse kaasatud uute programmide ja materjalide loomisesse. ja töös hoidmine Toimunud on vähemalt 2 koostööüritust. 1.5 Õpetajate infopädevuse arendamise Välja on töötatud õpetajate koolitusmudel ja -programm ning läbi Detsember Hariduskeskus, P. Slabina koolitusmudeli ja -programmi loomine on viidud pilootkoolitus Tabasalu Riigigümnaasiumi õpetajatele. Eesmärk: õpetajate infopädevuse suurendamine ja digitaalse kultuuripärandi tutvustamine laiemale õppijate ringile. Tulemus: õpetajad on RaRa andmebaase kasutanud oma tunnikavades. 1.6 Iga-aastase konkursi „Eesti kauneimad Aitame korraldada ja läbi viia konkursse „25 kauneimat Eesti Mai Kommunikatsiooni- ja raamatud“ ettevalmistus ja läbiviimine raamatut“ ja „5 kauneimat Eesti lasteraamatut“. Vastutame turundusosakond, M. Hang turunduskommunikatsiooni eest.  Partnerid: Eesti Kirjastuste Liit, Eesti Kujundusgraafikute Liit, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit. 2. Suurprojektid 2.1 Raamatukogude teema-aasta Kultuuriministeeriumi ja RaRa eestvedamisel korraldatakse 2022. a Läbi terve Kommunikatsiooni- ja korraldamine raamatukogude teema-aasta, mis toob fookusesse raamatukogude aasta turundusosakond, kogude hetkeseisu ja tuleviku põhilise rõhuga aidata suurendada osakond, teised osakonnad, raamatukogude külastatavust. RaRa ülesanne on luua kesksed välispartnerid lahendused ja korraldada üritusi (veeb, visuaalne identiteet (CVI), programm, üleriigilised projektid, tegevusi toetavad kampaaniad). 3. Haridusprogrammid 3.1 Haridustegevused muukeelsele Koostöös Multilinguaga on välja töötatud uus õppeformaat ja e- Aprill Hariduskeskus, K. Gustasson elanikkonnale materjalid. Osalejaid 250. 3.2 Rahvusraamatukogu kohvris! Hariduslik Jätkuprojekt: rändinstallatsioon seoses näitusega „ABC ja Cicero“. September Humanitaaria ja kunstide rändinstallatsioon „Loodusrännakud Eesmärk: viia RaRa igasse maakonda, edendada koostööd raamatukogu, K. Riisalu; Ado, Carli ja Juhaniga. Inimene ja raamatukogudega ja pakkuda külastajatele vahetut ajastukogemust. vormistus: näituste osakonna loodus algupärases eestikeelses Sisu keskendub looduse ja inimese suhtele, toetab haridustegevusi juhataja V. Loo kooliõpikus“ ja õppetööd. Peamine sihtgrupp: põhikooliõpilased. 3.3 Raamatukogu teemakollektsioonid RaRa kogude, haridusprogrammide ja e-õppematerjalide ning - Detsember Hariduskeskus, A. Õunapuu õpetajatele tundide läbiviimiseks mängude põhjal teemakollektsioonide loomine (tunnikavad, õppekava eesmärgid, lisamaterjalid, ülesanded), et õpetajad saaks teematunde iseseisvalt koolis läbi viia. Loodud on teemakollektsioonide kontseptsioon ja üks teemakollektsioon. 3.4 RaRa ratastel: haridusprogrammide Aastas on läbi viidud 160 haridustegevust (4000 osalejat) nii Detsember Hariduskeskus, K. Gustasson väljatöötamine ja läbiviimine koolides, asendusruumides kui veebis. Õpilaste ja õpetajate tagasiside analüüsi põhjal on programme arendatud ja ajakohastatud. Haridustegevuste soovitusindeks on 90%. 3.5 Hariduskeskuse veebipesa täiendamine Välja on töötatud veebipesa kontseptuaalne plaan ning sisuloome Detsember Hariduskeskus, M.-L. Seer protsessid. On loodud RaRa kogude ning õpetajate soovituste põhjal 10 uut e-materjali. Veebipesa külastajaid on 25 000. 3.6 Mäluasutuste digipärandit tutvustavad Eesmärk: arendada noorte infopädevust ning suunata neid kasutama Detsember Hariduskeskus, A. Õunapuu GIF-konkursid digiarhiivide rikkalikke kogusid meil ja mujal. Osalejaid kokku 100. 3.7 Miniraamatukogu haridustegevused Loodud on Solarise haridustegevuste kavand ning sellel põhinev Detsember Hariduskeskus, K.-V. Kats Solarises koostöös Apolloga ja programm, mis hõlmab eri sihtrühmi. Läbi on viidud 20 välkraamatukogude haridustegevused haridustegevust (osalejaid 80). Haridustegevustega on osaletud 5 välkraamatukogus. 4. Näitused 4.1 Koostööprojekt: Wiiralti preemia 2022 Traditsioonilise konkurss-näituse korraldamine. Eesti Oktoober Näituste osakond, V. Loo graafikakunsti paremiku tutvustamine ja valdkonna edendamine. Sihtrühm: kultuuripublik, tudengid.  4.2 Näitus „Eesti kauneimad raamatud“ koos Konkurss-näituse eesmärk: raamatute väärtustamine ja nähtavaks Veebruar Näituste osakond, V. Loo rändnäitusega. Koostöös raamatukogude tegemine. Sihtrühm: kujundajad, tudengid, kultuuripublik, aasta projektiga. raamatuhuvilised üle Eesti. 5. Raamatukoguvõrgu 5.1 Raamatukoguhoidja kutsestandardi Koostöös ERÜga on kutsestandard uuendatud. Juuni Hariduskeskus, R. Virks koolitused uuendamine 5.2 Kutsekoolituse koordineerimine, Kutsekoolitus 2021/2022: 15 tunnistusega lõpetajat. Koolituse Oktoober Hariduskeskus, R. Virks planeerimine, analüüs ning arendamine analüüsi ning uue kutsestandardi põhjal on välja töötatud sisult ja vormilt uus kutsekoolituse mudel 2022/2023. õppeaastaks. 5.3 Koostöö raamatukoguvõrguga: Välja on töötatud 2023. a täienduskoolituste plaan. Koostatud on Detsember Hariduskeskus, R. Virks koolitusvajaduse väljaselgitamine ja sihtrühma väärtuspakkumine. On loodud sisend täienduskoolituste täienduskoolitusplaani kavandamine portaali (õpiteekonna) IT-hankeks. Raamatukoguvõrgule on ilmunud koolituste ja hariduse fookusega veebipõhine uudiskiri (4 numbrit). 5.4 Täienduskoolituste koordineerimine, RaRa pakutavate (veebi)koolituste põhjal on loodud 2022. a Detsember Hariduskeskus, R. Virks planeerimine ja läbiviimine koolituskalender (veebruar). Välja on töötatud raamatukoguvõrgu täienduskoolituste rahastusmudel (juuni). Toimunud on 10 (veebi)koolitust, koolitustel on osalenud 150 raamatukogutöötajat. 5.5 Raamatukogujuhtide arendamine Toimunud on raamatukogujuhtide traditsiooniline kogemus- ja Detsember Hariduskeskus, R. Virks koostöös Kultuuriministeeriumiga õppereis teiste riikide raamatukogudesse. 5.6 Teenusepõhise juhtimise aluste ja Läbi on viidud koolitused, raamatukoguhoidjad on saanud teenuste 1 kord Kvaliteedispetsialist H. praktika tutvustamine ja rakendamine kirjeldamise ning tulemuslikkuse ja kvaliteedi hindamise oskused. kvartalis Ojasaar raamatukoguvõrgus Sihtrühm: 3–4 maakonna- või linnaraamatukogu. 6. Seminarid 6.1 Teavikute uue kirjeldusstandardi RDA Raamatukogud on kursis kataloogimisstandardi juurutamise seisuga November Kogude arenduse osakond, K. juurutamine ja raamatukoguvõrgu Eestis. Osalejad on saanud ülevaate RDA uusimatest arengutest Mälton koolitamine teistes riikides. Kataloogimisjuhendid on Eesti raamatukogudes kasutusele võetud. Seminaril osalejaid 100. 6.2 Mäluasutuste suveseminar Eesmärk: edendada koostööd ja arutleda mäluasutustele olulistel August Raamatukoguteenuste teemadel. Osalejaid 80 (mäluasutuste juhid ja spetsialistid, arenduskeskus, J. Makke ministeeriumide spetsialistid).  Eesti Rahvusraamatukogu eelarve 2022 Kinnitatud nõukogu otsusega 09.12.2021 Nr 1-1/6 TULEMIEELARVE Muutus Eelarve 2022 Eelarve 2021 2022 vs2021 Tulu majandustegevusest 62 200 363 838 -301 638 Sihtfinantseerimine 1 025 750 489 754 535 996 Sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 8 602 508 336 000 8 266 508 sh asenduspindade kulu 1 125 000 e-raamatukogu 32 000 Tegevustoetused 7 961 177 7 217 408 743 769 sh RMIT toetus RaRa eelarvesse 535 735 Muud viivisintressitulud 0 Tulud: 17 651 635 8 407 000 9 244 635 Muutus Eelarve 2022 Eelarve 2021 2022 vs2021 Tööjõukulud 5 514 210 5 499 300 14 910 Administreerimiskulud 91 330 89 835 1 495 Koolitus/lähetuskulud 125 500 105 500 20 000 Kinnistu majandamiskulud 1 583 740 1 043 392 540 348 Sõidukite majandamiskulud 11 580 12 104 -524 IKT kulud 993 060 594 076 398 984 Inventari majandamiskulud 10 080 10 000 80 Meditsiinikulud ja hügieenikulud 6 300 18 474 -12 174 Teavikute kulud 425 100 401 710 23 390 Muud koolituse kulud 30 450 20 000 10 450 KOM-, kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud 540 470 222 704 317 766 Muud kulud 58 650 39 150 19 500 Kulud kokku: 9 390 470 8 056 245 1 334 225 Tulem põhitegevusest 8 261 165 350 755 10 578 860 Amortisatsioon kokku 540 000 500 000 40 000 Tulem 7 721 165 -149 245 7 870 410 INVESTEERINGUTE EELARVE Muutus Eelarve 2022 Eelarve 2021 2022 vs2021 IT süsteemid 1 224 000 345 600 878 400 Hoone 7 445 508 336 000 7 109 508 Teavikute soetus põhivarana 135 000 135 000 0 E-raamatukogu 32 000 32 000 0 Investeeringud kokku 8 836 508 848 600 7 987 908 RAHAVOO EELARVE Eelarve 2022 Eelarve 2021 Tulem 7 721 165 -149 245 Amortisatsioon 540 000 500 000 Investeeringud -8 836 508 -848 600 Rahavoo muutus -575 343 -497 845 Rahavoo jääk perioodi alguseks 580 000 500 000 sh 2021 kasutamata eelarve 367 200 Rahavoo jääk perioodi lõpuks 4 657 2 155  Allkirjastatud digitaalselt RIIGIEELARVELISE TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE LEPING nr 7-8/4318-1 Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja) ja Eesti Rahvusraamatukogu (edaspidi toetuse saaja), edaspidi eraldi pool või koos pooled, on sõlminud järgmise riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping). 1. Üldsätted 1.1. Lepingu eesmärk on kokku leppida 2022. aasta riigieelarve seaduse § 1 osa 6 jaos 6 ette nähtud sihtotstarbelise toetuse maksmise ja kasutamise tingimused. 1.2. Leping on sõlmitud kultuuriministri 30.12.2021 käskkirja nr 234 alusel, kooskõlas 2022. aasta riigieelarve seadusega. 1.3. Leping on toetuse väljamakse alusdokument. 1.4. Lepingu lisad: 1.4.1. Lisa 1 – Eesti Rahvusraamatukogu tegevuskava 2022: 1.4.2. Lisa 2 – Eesti Rahvusraamatukogu eelarve 2022. 2. Toetus 2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale perioodiks 01.01.2022 kuni 31.12.2022 toetust summas 7 993 177 eurot, millest: 2.1.1. Eesti Rahvusraamatukogu e-raamatukogu 32 000 eurot; 2.1.2. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv 175 000 eurot. 2.2. Toetuse andja maksab toetuse saajale lepingu punktis 2.1. nimetatud toetuse välja: 2.2.1. 25.01.2022 – tegevustoetus 660 000 eurot; 2.2.2. 08.02.2022 – tegevustoetus 701 177 eurot; 2.2.3. 08.03.2022 – tegevustoetus 660 000 eurot; 2.2.4. 05.04.2022 – tegevustoetus 660 000 eurot ja e-raamatukogu 32 000 eurot; 2.2.5. 05.05.2022 – tegevustoetus 660 000 eurot; 2.2.6. 07.06.2022 – tegevustoetus 660 000 eurot; 2.2.7. 05.07.2022 – tegevustoetus 660 000 eurot; 2.2.8. 05.08.2022 – tegevustoetus 660 000 eurot; 2.2.9. 06.09.2022 – tegevustoetus 660 000 eurot; 2.2.10. 05.10.2022 – tegevustoetus 660 000 eurot; 2.2.11. 08.11.2022 – tegevustoetus 660 000 eurot; 2.2.12. 06.12.2022 – tegevustoetus 660 000 eurot. 2.3. Juhul kui toetuse andja saab toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte vähem kui 3 tööpäeva enne lepingu punktis 2.2.1 nimetatud väljamakse kuupäeva, siis toetuse andjal on õigus väljamakse teha 7 tööpäeva jooksul lepingu kättesaamise hetkest. 3. Toetuse kontroll ja aruandlus 3.1. Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse andjale auditeeritud ja nõukogu poolt heaks kiidetud majandusaasta aruande 10 tööpäeva jooksul pärast aruande kinnitamist nõukogu poolt, kuid mitte hiljem kui 29.04.2023. Kui aruandest ei nähtu toetuse kasutamise sihipärasust ja mõjusust, kohustub toetuse saaja esitama seda kajastava seletuskirja koos aruandega (toetusest tehtud kulud peavad aruande esitamise hetkeks olema tasutud). 3.2. Toetuse andjal on õigus igal ajal kontrollida toetuse kasutamise vastavust lepingule, nõudes lisaks lepingus kokkulepitule toetuse saajalt toetuse kasutamise vahearuandeid, toetusega seotud originaaldokumente ja andmeid, hinnates seeläbi muu hulgas toetuse kasutamise sihipärasust ja tulemuslikkust. 3.3. Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse andja poolt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel toetuse arvelt tehtud kulusid tõendavad kulu- ja maksedokumentide koopiad, muud dokumendid ja selgitused, mis tõendavad toetuse sihipärast kasutamist. 3.4. Toetuse andjal on kolme aasta jooksul peale toetuse kasutamise aruande esitamist õigus hinnata eraldatud toetuse kasutamist, sh vastavust lepingule ja asjakohastele õigusaktidele, sihipärasust ja otstarbekust. 1/3 Allkirjastatud digitaalselt 3.5. Kui toetuse kasutamise rikkumine või aruande puudus tuvastatakse Euroopa Komisjoni eri- või audiitorkontrolli käigus, on toetuse andjal õigus kümne aasta jooksul, nõuda täpsustatud aruande esitamist, kogu või osa toetuse tagastamist või kasutada muid õiguskaitsevahendeid. 4. Poolte kohustused 4.1. Toetuse saaja kohustub: 4.1.1. kasutama toetust lepingus sätestatud ja taotluses kirjeldatud tingimustel ning eesmärkidel; 4.1.2. pidama toetuse kasutamise kohta arvestust ning säilitama toetuse taotlemise ja tegevuste teostamisega seotud dokumentatsiooni vastavalt raamatupidamise seadusele või kui toetus on vähese tähtsusega abi või riigiabi, siis säilitama dokumente kümme aastat alates kuupäevast, mil abi anti; 4.1.3. tagastama toetuse kasutamata jäägi koos aruande esitamisega või esitama toetuse andajale lepingu pikendamise avalduse koos põhjendusega; 4.1.4. tagastama kasutamata jäänud toetuse või lepingus sätestamata eesmärgil kasutatud toetuse osa toetuse andjalt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel; 4.1.5. võimaldama toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamist, toetuse kasutamise kohta esitatud aruannete õigsust ning toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust; 4.1.6. teavitama viivitamata toetuse andjat kõigist asjaoludest, mis erinevad lepingus ja taotluses toodud tingimustest ja andmetest ning kõigist asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist või muudest probleemidest, mis esinevad lepingu täitmisel. 4.2. Toetuse andja kohustub: 4.2.1. toetuse lepingus sätestatud kuupäevadel üle kandma toetuse saaja arvelduskontole, v.a lepingu punktis 2.3. toodud juhul. 5. Vastutus 5.1. Pooled täidavad oma kohustusi mõistlikult, hoolikalt ja heas usus arvestades tavasid ja praktikat. 5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse saajalt viivist 0,05% tasumisele kuuluvast summast iga toetuse tagastamisega viivitatud päeva eest. 5.3. Toetuse andja võib peatada toetuse väljamaksmise ja/või nõuda toetuse saajalt leppetrahvi 9% toetuse summast ja/või lepingust taganeda ja/või nõuda antud toetus või toetuse jääk tagasi juhul, kui toetuse saaja ei täida lepingulisi kohustusi sh: 5.3.1. toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel; 5.3.2. ei ole ellu viidud tegevuskavas ettenähtud tegevusi; 5.3.3. ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks; 5.3.4. kulud, mille osas toetust saadi, kujunesid planeeritust väiksemaks; 5.3.5. toetusest tasutud kulud on tekkinud väljaspool toetuse kasutamise perioodi; 5.3.6. aruande või vahearuande kontrollimisel ilmneb, et esitatud kuludokumente on kasutatud toetuse saajale eraldatud muu toetuse aruande või vahearuande kuludokumendina; 5.3.7. toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud andmeid; 5.3.8. aruanne või vahearuanne ei ole esitatud tähtaegselt; 5.3.9. toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega 5.4. Lepingu rikkumine on vabandatav, kui kohustuse rikkumise põhjuseks on vääramatu jõud võlaõigusseaduse § 103 tähenduses. Muu hulgas mõistavad pooled vääramatu jõu all õigusakti (nt riigieelarve seaduse muutmise seaduse või riigi lisaeelarve seaduse) jõustumist, mis takistab oluliselt lepingu täitmist või muudab selle võimatuks. Pool peab teist poolt vääramatu jõu asjaolude ilmnemisest ja lõppemisest kohe teavitama. Kui vääramatu jõud kestab kauem kui kolm kuud, on mõlemal poolel õigus lepingust taganeda. 6. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine 6.1. Leping jõustub, kui pooled on selle allkirjastanud ja toetuse andja on toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte saanud. 6.2. Lepingu sõlmimise eelduseks on, et toetuse saajal puudub lepingu vormistamise hetkel maksuvõlgnevus või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress, välja arvatud juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg olema tasutud ajakava kohaselt. 6.3. Kõik lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana ja need jõustuvad pärast seda kui pooled on need allkirjastanud. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab teisele poolele kirjalikult 2/3 Allkirjastatud digitaalselt põhjendatud ettepaneku, millele teine pool on kohustatud vastama 30 kalendripäeva jooksul. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada. 6.4. Toetuse väljamakse kuupäeva muutmiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale põhjendatud avalduse ja muutmise kohta lepingu lisa eraldi ei vormistata. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada. 6.5. Toetuse andja võib lepingut ühepoolselt muuta kui: 6.5.1. muudetakse oluliselt lepingule kohalduvaid õigusakte või vältimaks ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustumist; 6.5.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord; 6.5.3. vajalik on kõrvaldada lepingus sisalduv õigusvastane tingimus. 6.6. Leping lõpeb: 6.6.1. lepinguliste kohustuste täitmisel; 6.6.2. lepingust taganemisega olulise lepingurikkumise korral; 6.6.3. poolte poolt allkirjastatud kokkuleppel; 6.6.4. muul seadusest tuleneval alusel. 7. Lõppsätted 7.1. Lepinguga seotud teabe vahetamiseks määratud kontaktisikud: 7.1.1 toetuse andja kontaktisik on Ülle Talihärm, [email protected], 6282244; 7.1.2 toetuse saaja kontaktisik on Janne Andresoo, [email protected], 6307 600. 7.2. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest. 7.3. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus. Toetuse andja Toetuse saaja Kultuuriministeerium Eesti Rahvusraamatukogu Registrikood: 70000941 Registrikood: 74000139 E-post: [email protected] E-post: [email protected] Arvelduskonto: EE312200221001158934 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tarvi Sits Janne Andresoo kantsler peadirektor 3/3 KULTUURIMINISTEERIUMI RIIGIEELARVELISE TOETUSE KASUTAMISE LEPINGU MUUTMISE AVALDUS Lepingu pool (toetuse saaja) Eesti Rahvusraamatukogu Lepingu sõlmimise kuupäev 10.01.2020 Lepingu nr 7-8/4318-1 lisa 3 p 3 Taotletav muutus (aruande esitamise tähtaja pikendamine või sihtotstarbe muutmine) ja selle põhjendus Palume pikendada lepingu 7-8/4318-1 lisa 3 punkt 3 alusel eraldatud toetuse väljamakse tähtaega kuni 15.03.2023.a., seoses sellega, et lepingu alusel tellitud tööde valmimise ajagraafik on pikenenud ning lepingusummade väljamakse enne tööde üleandmist/võtmist ei ole otstarbekas. Summa, mille väljamaksetähtaja pikendust taotleme on 167 968 EUR. Avalduse esitaja nimi ja ametikoht Allkiri / võib saata ka digitaalselt Kuupäev allkirjastatuna Janne Andersoo Digitaalselt allkirjastatud 20.12.2022 Peadirektor KULTUURIMINISTEERIUMI RIIGIEELARVELISE TOETUSE KASUTAMISE LEPINGU MUUTMISE AVALDUS Lepingu pool (toetuse saaja) Eesti Rahvusraamatukogu Lepingu sõlmimise kuupäev 10.01.2020 Lepingu nr 7-8/4318-1 Taotletav muutus (aruande esitamise tähtaja pikendamine või sihtotstarbe muutmine) ja selle põhjendus Palume pikendada lepingu 7-8/4318-1 alusel eraldatud toetuse väljamakse tähtaega kuni 15.03.2023.a., seoses sellega, et lepingu alusel tellitud tööde valmimise ajagraafik on pikenenud ning lepingusummade väljamakse enne tööde üleandmist/võtmist ei ole otstarbekas. Avalduse esitaja nimi ja ametikoht Allkiri / võib saata ka digitaalselt Kuupäev allkirjastatuna Janne Andersoo Digitaalselt allkirjastatud 24.11.2022 Peadirektor