dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
2.Leping (toetused)Avalik

Leping

Kultuuriministeerium · 13. jaanuar 2022
Viit
7-10/4280-2
Registreeritud
13. jaanuar 2022
Dokumendi liik
2.Leping (toetused)
Funktsioon
7 Toetuste eraldamine riigieelarvest
Sari
7-10 Spordi valdkonna toetustega seotud dokumendid
Toimik
7-10 2021_Muu
Vastutaja
Jaana Tulk

Failid

  • 📎30092022_SA_Tehvandi_Spordikeskus_Toetuste_kasutamine_2022.xls
  • 📎7-104280-2 13.01.2022 2.Leping (toetused) (2).bdoc1653 KB
  • 📎kul_lepingu_muutmine (SA TSK).asice24 KB
  • 📎Tehvandi_Spordikeskus_Toetuste_kasutamine_ 2022.xls
  • 📎Toetuse_kajastamine_lisakanne.msg41 KB
  • 📎Toetuste kasutamine 30062022.xls

Sisu (failidest)

SA TEHVANDI SPORDIKESKUSE INVESTEERINGUTE EELARVE 2022 TULUD KOKKU 3 297 033 Sihtfinantseerimine investeeringuteks ( Kääriku arendus) 1 560 000 Sihtfinantseerimine investeeringuteks 1 737 033 KULUD KOKKU 3 297 033 Kääriku Spordikeskuse VIII etapp ( konverentskeskus ja toitlustus) 2 510 000 Tartumaa Tervisespordikeskuse väljaehitamise põhiprojektide koosatmine 787 033 TULEM 0 Kinnitatud Sihtasutuse Tehvandi Spordikeskuse nõukogu 10.12.2021 protokolli nr.6 p.8 otsusega SA TEHVANDI SPORDIKESKUSE EELARVE 2022 (EUR-ides) TULUD 2021 2022 % Toetus riigieelarvest 5 529 745 4 385 848 -21 s.h.Tegevuskulude katteks 1 062 712 1 088 815 2 s.h.Investeeringute katteks 4 437 033 3 297 033 -26 s.h.Remondi toetus 30 000 0 -100 Reklaamitulu 17 347 22 347 29 Omavalitsuste ja muud toetus ( Otepää vald + Elva vald + Töötukassa) 144 582 31 620 -78 Tulu majandustegevusest 1 321 798 2 212 059 67 Muud tulud 4 500 8 000 0 TULUD KOKKU 7 017 972 6 659 874 -5 KULUD 2021 2022 % Töötasud 1 077 196 1 232 094 14 Preemiad 9 000 53 500 494 Tööjõu maksud 366 337 433 691 18 Erisoodustused 3 325 5 154 55 TÖÖJÕU KULUD KOKKU 1 455 858 1 724 439 18 Administreerimiskulud 68 000 76 135 12 Koolitus- ja lähetuskulud 16 800 16 760 0 Hoonete majandamiskulud 498 000 587 962 18 Rajatiste majandamiskulud 130 000 161 650 24 Sõidukite majandamiskulud 122 311 145 331 19 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 114 480 126 227 10 Inventari majandamiskulud 53 000 62 784 18 Kauba ostukulud 280 400 406 400 45 Meditsiini- ja spordikulud 7 350 8 850 20 Reklaami ja ürituste korralduse kulud 42 000 41 100 -2 MAJANDAMISKULUD KOKKU 1 332 341 1 633 199 23 Muud tegevuskulud 3 276 3 217 -2 Finantskulud 1 986 1 986 0 MUUD KULUD KOKKU 5 262 5 203 -1 KULUD KOKKU 2 793 461 3 362 841 20 Kohustused - liisingu maksed majandustegevusest 0 0 0 Kohustused - liisingu maksed riigieelarve toetusest 0 0 0 KOHUSTUSED KOKKU 0 0 0 TEGEVUSKULUD + KOHUSTUSED 2 793 461 3 362 841 20 Investeeringud riigieelarve toetusest 4 437 033 3 297 033 -26 Põhivara soetus majandustegevusest 29 400 0 0 EL fondide omafinantseeringu toetus 0 0 0 INVESTEERINGUD KOKKU 4 466 433 3 297 033 -26 KULUD+KOHUSTUSED +INVESTEERINGUD 7 259 894 6 659 874 -8 TULEM -241 922 0 Jaak Mae / juhatuse liige/ Koostas : S. Tigane Kristjan Karis / juhatuse liige / Kinnitatud Sihtasutuse Tehvandi Spordikeskus nõukogu 10.12.2021 protokolli nr 6 p 9 otsusega ARENGUKAVA 2022-2026 LÜHITUTVUSTUS Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus asutati 2005 aastal Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi, Eesti Suusaliidu ja Otepää Valla poolt riigiasutuse „Eesti Olümpia Õppetreeningkeskus Tehvandi“ varade baasil. Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus haldab 2020 aasta seisuga kolme Lõuna-Eesti spordikeskust, milleks on: • Tehvandi Spordikeskus, asukohaga Otepää vald, Nüpli küla; • Kääriku Spordikeskus, asukohaga Otepää vald, Kääriku küla (alates 2012 aastast Tartu Ülikooliga sõlmitud Asjaõigus- ja kasutusvalduslepingu alusel); • Tartumaa Tervisespordikeskus, asukohaga Elva vald, Uderna küla (alates 2014 aastast ühinemislepingu alusel). Sihtasutuse halduses on 2020 aasta seisuga ca. 177 ha maad sporditegevuse arendamiseks. 1 TEHVANDI SPORDIKESKUS Tehvandi Spordikeskus asub Otepää vallas, Valga maakonnas. Keskus on rajatud omaaegse NSVL Spordikomitee tellimusel eelkõige talialade olümpiakoondise ettevalmistuskeskusena aastal 1978. Ajavahemikul 1993 - 2004 kandis Tehvandi keskus nime Eesti Olümpia Õppetreeningkeskus Tehvandi ja oli Eesti Vabariigi riiklikul finantseerimisel riigiasutus Kultuuriministeeriumi haldusalas. Keskuse omandis olevad hooned ja rajatised on peahoone, puhkemaja, staadioni kompleks staadioni hoone, tribüünide ja hooldekeskusega, sertifitseeritud (FIS) murdmaasuusarajad, sertifitseeritud (FIS) K90 suusahüppemägi koos vaateplatvormi ja ronimisseinaga, IBU sertifikaadiga laskesuusatamise kompleks, biathloni hoone, tribüünide ja lasketiiruga, Ansomäe laskesuusatamise tiir, maastikuratta rada,6,7 km rullsuusarada, erinevad jooksurajad, välijõuala, valgustatud suusarajad, tehislume tootmise süsteem koos lumekahuritega, kaarhall tehnika hooldamiseks koos majandushooviga, katlamaja ja garaaži hoone koos jõusaaliga ja lumetootmisekonteiner, mis asuvad peale 2005.a. toimunud kinnistute piiride uuendamist 51,77 ha ja 13,8 ha suurusel kinnistul ühtse kompleksina. Lisaks kuulub keskusele 2006 aastast endine “Sootalu 13,42 ha” ja “vaba riigimaa 3,43 ha” kinnistud. Kokku paikneb Tehvandi Spordikeskus 82,42ha maal. Tehvandi Spordikeskuses pakutavad põhiteenused on (tali)sportlastele ja harrastussportlastele aastaringsete treeninguvõimaluste pakkumine spordirajatistel, ning spordilaagrite majutus, toitlustus, koolitus ja taastumisvõimalused. Samuti aktiivseks puhkuseks ja erinevate spordialade rahvusvaheliste- ja vabariiklike võistluste korraldamiseks tingimuste loomine ja rahvusvaheliste võistluste korraldamine. KÄÄRIKU SPORDIKESKUS Asutatud 1947 aastal Fred Kudu poolt Tartu Ülikooli Kehakultuuri teaduskonna õppe- ja treeningkeskuseks. Aastal 1999 asutati SA Kääriku-Tehvandi olümpiakeskus, mis lõpetas tegevuse 2001 aastal ning mille järgselt loodi Tartu Ülikooli initsiatiivil koostöös Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubiga OÜ Kääriku Puhke- ja Spordikeskus. Alates 2012 aastast haldab kasutusvalduslepingu alusel keskust SA Tehvandi Spordikeskus eesmärgiga arendada spordikeskusest välja tänapäevastele tingimustele vastav treening- ja laagrikeskus. Ca. 80 ha asuva keskuse põhiteenusteks on erinevate spordialade aastaringsete treeninguvõimaluste pakkumine koos viimasega seotud laagrimajutuse ning toitlustusega. Lisaks põhitegevusele on tegevused suunatud harrastuspordi viljelemiseks ning sportlike koosviibimiste ning akadeemiliste (spordi)õppe tegevuste läbiviimiseks. TARTUMAA TERVISESPORDIKESKUS 1935.aastal rajati praeguse Tartumaa Tervisespordikeskuse kohale Eesti Kaitseliidu lasketiir. 30 aastat hiljem hakati ehitama lasketiirude kompleksi, millest kujunes Elva Laskespordibaas. Peale Eesti Vabariigi taasiseseisvumist pidas riik vajalikuks säilitada koht spordibaasina, laskespordi kõrval põhirõhuga tervisespordi harrastamise võimaluste arendamine. 2001 aastast kandis keskus riigiasutusena Tartumaa Tervisespordikeskuse nime. 2009 aastal asutasid Elva linn, Rõngu vald, Klubi Tartu Maraton ja Eesti Laskurliit SA Tartumaa Tervisespordikeskuse, millele riik andis üle vanale asutusele kuulunud riigivara. Alates 2014 aastast on Tartumaa 2 Tervisespordikeskus SA Tehvandi Spordikeskuse struktuuriüksus vastavalt sõlmitud ühinemislepingule. Tervisespordikeskusele kuulub 15,14 ha maad kolmel kinnistul ning maadel asuvad lasketiirude hooned, majutushoone ning kämpingud. Tartumaa Tervisespordikeskuse pakutavad põhiteenused on laskespordi aastaringse kasutuse võimaldamine võistluste ning treeningute korraldamiseks; aktiivse puhkuse veetmiseks võimaluste pakkumine ning lastele ning noortele suunatud sportlike laagrite korraldamiseks teenuste (spordirajatised, tervisespordirajad, ööbimine jne.) pakkumine. MISSIOON Rahvusvaheliselt tunnustatud spordikeskustena pakkuda sportlastele ja spordiorganisatsioonidele kõige kaasaegsemaid tingimusi spordihariduse edendamiseks, treeningute ja võistluste läbiviimiseks ning spordisõpradele meelelahutust nii atraktiivsete spordivõistluste korraldamise kui ka aktiivse puhkuse veetmise paigana. VISIOON Sihtasutus Tehvandi Spordikeskuse erinevad keskused on rahvusvaheliselt tuntud spordi-, turismi- ja puhkekeskused, kus on olemas aastaringsed tingimused nii tipptasemel treenimiseks, võistlemiseks kui ka rahvaspordiga tegelemiseks, mitmekesiseks aktiivseks vaba aja veetmiseks ja puhkamiseks. Visiooni realiseerumise eelduseks on keskuste infrastruktuuri ja spordirajatiste järjepidev edasiarendamine läbi järgmiste eesmärkide ja arengusuundade: - Parimate kodumaiste aastaringsete treeningtingimuste loomine erinevate spordialade sportlastele komplektsete spordilaagrite korraldamiseks koos kõigi juurdekuuluvate teenuste osutamisega (s.h majutus, toitlustus, koolitus ja taastumisvõimalused); - Kujundada Sihtasutuse spordikeskused rahvusvaheliselt tunnustatud regionaalseks nn. Ida-Euroopa (Eesti, Läti, Leedu, Venemaa, Valgevene, Ukraina, jne.) ja Skandinaavia (Soome, Rootsi, Norra, jne.) olümpiaettevalmistus- ja koolituskeskuseks koos kõigi tugiteenuste osutamisega; - Kujundada Tehvandi Spordikeskusest rahvusvahelistele nõuetele vastav võistluskeskus erinevate spordialade (murdmaasuusatamine, kahevõistlus ja suusahüpped, laskesuusatamine, jalgrattasport, rullsuusatamine ja – uisutamine, jne) tiitlivõistluste korraldamiseks; - Kujundada Kääriku Spordikeskusest innovatiivne rahvusvahelistele nõuetele vastav olümpia ettevalmistus- ja treeningkeskus erinevate spordialade organiseeritud treeningtegevuse läbiviimiseks; - Kujundada Tartumaa Tervisespordikeskusest rahvusvahelistele nõuetele vastav harrastusspordikeskus erinevate spordialade organiseeritud 3 treeningtegevuse läbiviimiseks ning rahvusvahelistele tingimustele vastav laskespordikeskus tiitlivõistluste korraldamiseks; - Kujundada Sihtasutuse keskustest aktiivse puhkuse ja vaba aja veetmise keskused erinevate spordialade ja liikumisharrastuste õpetamiseks ning harrastamiseks ja rohkearvulistele spordituristidele erinevate teenuste pakkumiseks; - Saavutada spordikeskuste aastaringne ja võimalikult mitmekülgne kasutamine; - Pakkuda kõrgekvaliteedilist ja vajadustele vastavat sporditurismitoodet ning seeläbi suurendada Eesti kui reisisihi tuntust; - Luua kohalikele elanikele head tingimused spordiga tegelemiseks ja noorsportlaste pealekasvuks; - Praegusega võrreldes suuremate tipptasemel rahvusvaheliste spordi- ja muude võistluste ja ürituste korraldamine ning seoses sellega turistide arvu suurendamine ja turismisektori arendamine piirkonnas; - Tervist väärtustava eluhoiaku propageerimine ja seda soodustava keskkonna loomine. VÄÄRTUSED Professionaalsus ja järjepidevus – Kõrgetasemeliste spordiürituste läbiviimise võimaldamine. Töötajate kõrge professionaalsus ja kogemus. Järjepidevust väärtustatakse ka asutuse koosseisus, kus staažikate töötajate kõrval koolitatakse pidevalt välja uusi töötajaid. Kaasaegsus – SA Tehvandi Spordikeskus on alati ajaga ja ühiskonna arengutega kaasas käiv innovaatiline organisatsioon, mis eesmärkide saavutamiseks kasutab uusimaid tehnoloogiaid ning on organisatsioonina paindlik ja võimeline kiirelt reageerima ühiskonnas toimuvatele arengutele. Eesmärgipärasus – SA Tehvandi Spordikeskusel on selged pikaajalised strateegilised plaanid ning kavad, millest lähtutakse oma igapäevases tegevuses. KAJASTUS TEISTES ARENGUKAVADES • Kultuuriministeeriumi arengukava 2019– 2022: Meede 4: Tingimuste loomine spordiga tegelemiseks nii harrastuslikul kui professionaalsel tasemel punkt 4.7. Jätkatakse riigile oluliste spordikeskuste rajamist ja väljaarendamist nii tippspordi- kui harrastusspordi edendamiseks, mis võimaldaks ka rahvusvaheliste võistluste korraldamist (pidev tegevus) (Sport 2030), sh: Kääriku spordikeskuse väljaarendamine nüüdisaegseks olümpia ettevalmistus- ja treeningkeskuseks; • VALGA MAAKONNA ARENGUSTRATEEGIA TEGEVUSKAVA 2019-2023: Spordihuvilistele- maakonnas paiknevad spordi-, tervise- ja matkarajad, orienteerumisrajad, Tehvandi- ja Kääriku spordikeskused, Otepää Golf, suusakeskused, talispordimuuseum jms Aktiivne Valgamaa: Edasiarendamist ja investeeringuid vajavad Tehvandi ja Kääriku spordikeskused, et tagada maailmatasemel treening- ja võistlustingimused. 4 • Eesti Suusaspordi arengukava 2019-2023 Rajatistega seotud investeeringute prioriteedid - Treeningtingimuste Arendamine Tehvandil ja Jõulumäel (tehnoloogia, taristu); Tehvandi Hüppemägi (K70) Rahvusvaheliste tippvõistluste korraldamine MK etapid murdmaasuusatamises ja kahevõistluses, FIS Cup suusahüpetes. • Elva valla arengukava 2019-2025 Alaeesmärk 3.4 Sporditegevus on toetatud ja koordineeritud 3.4.1 Tartumaa Tervisespordikeskuse arendamise toetamine. • Otepää valla arenguvisioon kuni 2040 ja Otepää valla arengukava 2019-2028 Otepää spordi ja sündmuste korraldamise infrastruktuuri arendamine - Kavandatud tegevused aastatel 2019-2028: • Tehvandi spordikompleksi arendamine treening ja võistluskeskusena (rulluisurajad, radade valgustus, tehislumesüsteemi arendamine, hüppemägede olmehoone); • Kääriku spordikeskuse välja ehitamine (kergejõustikustaadion, spordihoone rekonstrueerimine, pallimängude hoone, suusa- ja liikumisradade välja ehitamine) HETKEOLUKORRA ANALÜÜS ORGANISATSIOONI TUGEVUSED • Sihtasutuse keskustel väga hea asukoht oma eesmärkide täitmiseks. Privaatne keskkond, suur maa-ala keskuste omandis. • Hea juurdepääs rajatistele, hästi arenenud avalik taristu. • Kaunis ja varieeruv loodusmaastik. • Püsiv lumekate talvehooajal (kunstlumi ja looduslik) mis võimaldab talispordi alade tegevuste pikendamist. • Kunstlume tootmine (kahurid ja konteiner) ja lume üle suve hoidmise võimalus Tehvandi Spordikeskuses. • Tehvandi Spordikeskuses on palju kõrgel tasemele spordirajatisi – suusa- ja jooksurajad, ainulaadne rullsuusarada, biathloni kompleks, staadion, K90 suusahüppemägi, maastikuratta xco rada jms. • Sportimisvõimaluste lai valik kolmes keskuses. • Tehvandi Spordikeskuse ametlikud võistlus- ja treeningkeskuse sertifikaadid. • Tuntus vastavate spordialade siseriiklike ja välismaiste klubide ja koondiste hulgas kui head treeningkeskused. • Keskuste pikaajalised traditsioonid. • Väljakujunenud sportlastest püsikliendid. • Kaasaegne spordirajatiste hooldetehnika. 5 • Heal tasemel liikumisradade ja suusaradade võrk (Tehvandi Spordikeskuses sertifitseeritud ja valgustatud 9 km). • Keskustes heal kuni kõrgel tasemele toetava taristu olemasolu – majutus, toitlustusvõimalused, alpituba, jõusaalid, parklad, spordirajatised, sporditehnoloogia. • Kindel ja pikaajaline tegevuskava tulevikuks. • Tänapäevased töötingimused ning professionaalne ja jätkusuutlik töötajaskond. ORGANISATSIOONI NÕRKUSED • Tingimuste puudumine või vananenud tingimused terviklike ettevalmistuskeskuste ja rahvusvaheliste võistluskeskusteks erinevatel spordialadel. • Osaliselt amortiseerunud sportlas-majutustingimused Kääriku Spordikeskuses ning Tartumaa Tervisespordikeskuses. Majutusvõimaluste vähesus kõrghooajal. • Keskuste hooldetehnika kiire amortiseerumine tulenevalt suurest kasutusest. • Tegevuse hooajalisus (madalhooajad – aprill-mai ja oktoober-november). • Aastaringselt korraldatavate ürituste vähesus. • Rahaliste vahendite piiratus keskuse terviklikuks väljaehitamiseks ja haldamiseks. • Professionaalse personali vähene saadavus tööturul. • Toitlustusvõimaluste puudumine Tartumaa Tervisespordikeskuses. • Vähene turundustegevuse suunamine uutele sporditurgudele ning sihtgruppidele • Rahvusvaheliste lennuühenduste ja muude transpordivõimaluste vähesus piirkonnas VÄLISKESKKONNAST TULENEVAD VÕIMALUSED • Kunstlume tegemise võimalus Tehvandi Spordikeskuses aitab vähendada ilmastikust tingitud riske. • Eesti riigi, Eesti Olümpiakomitee, Otepää valla, Eesti Suusaliidu ja Eesti Laskesuusa Föderatsiooni hea koostöö. • Ühiskonna heaolu ja majanduse taastumine suurendab erasektori huvi toetamise ning koostöö vastu. See loob head võimalused sponsorlussuhete arendamiseks. • Ühiskonnas on üha enam populaarsust võitmas rahvaspordi harrastamine ning harrastajate arv spordiklubides ning spordikoolides on kasvamas. VÄLISKESKKONNAST TULENEVAD OHUD 6 • Ilmastikust tulenevalt ohud (lühike talv, vähe looduslikku lund) mõjutavad turistide arvu ja rajatiste kasutamist. • Eesti riigi, Otepää valla, Eesti Suusaliidu toetuse vähenemine. • Majandusarengu pidurdumine ja sellega kaasnev vahendite nappus nii investeeringuteks kui keskuse haldamiseks. • Kvalifitseeritud tööjõu puudumine ja maksumus piirkonnas. • Sporditurismi vähene arendamine. • Ehitushindade ebastabiilsus EESMÄRGID JA TEGEVUSED EESMÄRK 1: Tehvandi Spordikeskus on lõplikult väljaehitatud ja keskuses on tagatud parimad rahvusvahelised tingimused spordivõistluste korraldamiseks, treeningute ja koolituste läbiviimiseks ning aktiivse puhkuse viljelemiseks erinevatel spordialadel. Indikaatorid: - Spordirajatiste inventar on soetatud erineval tasemel spordiürituste kaasaegseks korraldamiseks; - Pidev spordirajatiste ja territooriumi hooldetehnika soetamine tagamaks spordirajatiste korrashoid; - Tehvandi hoonetes on teostatud remonti ja kaasaegse inventari soetamine eesmärgipärase tegevuse parendamiseks; - Uute põhiosas talispordi spordialade kasutuselevõtuks võimaluste ja maade leidmine ning vajadusel Tehvandi keskuse uue detailplaneeringute koostamine; - Tehvandi staadioni jõusaali/taastuskeskuse hoone ehitus on alustatud, teenindamaks spordi suurüritusi ning laiendamaks pakutavaid spordi-, ning turismiteenuste valikut; - Tehvandi hotelli laienduse projekti ettevalmistamine; 7 - Tehislume tootmissüsteem on konkurentsivõimeline ning moderne täisautomaatsete lumekahurite, tiikide (Linnamäe org) ja pumplatega; - Väiksemate hüppemägede ehituse ettevalmistus ning projekteerimise ettevalmistamine koos kohtunike– ja treenerite torni ning olmehoonega, mis võimaldaks tuua piirkonda suuremahulisi võistlusi ning laiendaks oluliselt treenimisvõimalusi; - Laste ja noorte aastaringse talispordi ekstreemspordiparki eskiisprojekt on koostatud. EESMÄRK 2: Tehvandi Spordikeskus on rahvusvaheliselt tunnustatud võistluste korralduskoht. Indikaatorid: - Tehvandi Spordikeskuses toimuvad FIS Maailma karikavõistlused murdmaasuusatamises 2023; 2025 - Tehvandi Spordikeskuses toimuvad FIS Maailma karikavõistlused kahevõistluses 2022;2023 - Tehvandi Spordikeskuses toimuvad IBU Maailma Karikavõistlused laskesuusatamises 2022; 2026 - Tehvandi Spordikeskuses toimuvad veteranide Maailmameistrivõistlused suusaaladel 2024; - Tehvandi Spordikeskuses toimuvad iga-aastased Worldloppeti sarja kuuluva Tartu Maratoni stardid; - Tehvandi Spordikeskuses toimuvad iga-aastased UCI kalendrivõistluse Tartu Rattamaratoni stardid; - Tehvandi Spordikeskuses toimuvad iga-aastased Tartu Jooksumaratoni stardid; - Tehvandi Spordikeskuses leiab aset FIA Autoralli MM „Rally Estonia“ hooldusala; - Tehvandi Spordikeskuses toimuvad iga-aastased siseriiklikud ja rahvusvahelised jalgpalli võistlused; 8 - Koostöös vastavate spordialaliitudega IBU laskesuusatamise Maailma Meistrivõistluse korraldamise ja FIS talialade Maailma Karikavõistluste korraldamise õiguste tagamine keskuses. EESMÄRK 3: Kääriku Spordikeskus on lõplikult väljaehitatud ja keskuses on tagatud parimad rahvusvahelised tingimused spordilaagrite korraldamiseks, koolituste läbiviimiseks ja treeningute viljelemiseks erinevatel spordialadel. Indikaatorid: - Olemasoleva hotelli tubade parendamine ja juurdeehitus on lõpule viidud tagades laagrites viibijatele tänapäevased puhke ja pesemisvõimalused; - Kääriku spordihoone on rekonstrueeritud ning ühendatud hotellikompleksiga, tagamaks kvaliteetsed spordimeditsiini, võitlusspordi ning pesemisvõimalused sportlastele; - Kääriku õppe- ja toitlustuskeskus on rekonstrueeritud koos olmehoonega tagamaks spordilaagrite kvaliteetne toitlustamine ning õppetegevus; - Liikumis-, ja suusarajad on hooldatud, valgustus rekonstrueeritud ning viidastatud harrastussportlase ja võistluste paremaks teenindamiseks; - Rekreatsiooniliste tegevuste alade ja pesemisvõimaluste kvaliteet on parendatud ning teed, platsid ja haljastus on uuendatud tagamaks keskuse tegevuste täiuslikkuse; - Keskus on muutunud tänapäevaseks innovatiivsete lahendustega spordikeskuseks nii treeneritele, erasektorile kui ka teadusasutustele. - Koostatud on arengukava tegevusteks perioodini 2030 koostöös erasektoriga. EESMÄRK 4: Tartumaa Tervisespordikeskuses on viidud läbi kõik ettevalmistustööd saamaks keskuseks, kus on tagatud parimad rahvusvahelised tingimused laskespordivõistluste korraldamiseks ja treeningute läbiviimiseks ning harrastusspordi viljelemiseks. 9 Indikaatorid: - Tartu Maratoniraja viimase kolme kilomeetri osas on välja ehitatud valgustussüsteem ja lumetootmise süsteem. - Tartu Maratoni, Tartu Jooksumaratoni ja Tartu Rattamaratoni finišiala on välja ehitatud rahvusvahelise maratonisarja ning teiste võistluste teenindamiseks; - Keskuse väliväljakute ala on väljaehitatud tagamaks laste- ja noortespordile suunatud laagritele paremaks teenindamiseks; - Uue rahvusvahelise laskekompleksi ning majutuse ehituse projekteerimine on alustatud; - Olemasolevad liikumis-, ja suusarajad on hooldatud ning viidastatud harrastussportlase paremaks teenindamiseks. - Olemasolevad sportimisvõimalused ning hooned on korrastatud ning vastavad nõuetele. ORGANISATSIOONI ARENDAMINE Rahvusvaheliselt tunnustatud SA Tehvandi Spordikeskus pakub sportlastele ja spordiorganisatsioonidele oma teenuste ning personali kaudu kõige kaasaegsemaid erinevaid tingimusi treeningute ja võistluste korraldamiseks. Rahvusvaheliselt tunnustatud sporditurismi- ja harrastusspordikeskusi hallates pakub spordisõpradele ja -turistidele meelelahutust nii atraktiivsete spordivõistluste ja meelelahutusürituste korraldamise kui ka aktiivse puhkuse veetmise paigana. Indikaatorid: 10 - Vajadusel on erinevate sporditeenuste pakkumiseks sihtasutusel loodud uued struktuuriüksused; - Uutest investeeringutest taristusse ning teenuste laiendamisest tulenevalt on loodud uued töökohad sihtasutuse struktuuris ning viimased on täidetud oma ala ekspertidest koosneva personaliga; - Olemasolevad sporditeenused on kaasaajastatud ning loodud on uued teenused tulenevalt sporditaristu laienemisest. Välja on arendatud täiendavad sidusteenused spordimeditsiini ning spordihariduse valdkondades; - Müügitöö ning turundustegevus on edasi arendatud ning laiendatud uutele eksportturgudele ning spordialadele; - Sihtasutuse infosüsteemid ning riistvara ja haldusprogrammid on moderniseeritud nii haldusüksustes kui ka sporditeenustel; - Sihtasutuse personal on oma valdkonnas koolitatud ning motiveeritud. Sihtasutuse erinevad struktuuriüksused ning keskused toimivad ühtsena. AASTANE TEGEVUSKAVA Arengukava iga aastane elluviimine toimub üheaastase tegevuskava alusel. Tegevuskava on koostatud lähtuvalt eelloetletud eesmärkidest ja kinnitatakse sihtasutuse nõukogu poolt jooksva majandusaasta alguseks. ARENGUKAVA FINANTSPLAAN Arengukava 2022 – 2026 investeeringute finantsplaan on koostatud lähtuvalt eelloetletud eesmärkidest ja kajastatud investeeringute tabelina. Tegevused on järjestatud objektipõhiselt ja on esitatud prioriteetsust arvestades. Arengukava koostasid Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus juhatuse liikmed : Kristjan Karis; Jaak Mae 30. november 2021.a. 11 Allkirjastatud digitaalselt RIIGIEELARVELISE TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE LEPING nr 7-10/4280-2 Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja) ja Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus (edaspidi toetuse saaja), edaspidi eraldi pool või koos pooled, on sõlminud järgmise riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping). 1. Üldsätted 1.1. Lepingu eesmärk on kokku leppida 2022. aasta riigieelarve seaduse § 1 osa 6 jaos 6 ette nähtud sihtotstarbelise toetuse maksmise ja kasutamise tingimused. 1.2. Leping on sõlmitud kultuuriministri 30.12.2021 käskkirja nr 234 alusel, kooskõlas 2022. aasta riigieelarve seadusega ning lähtudes toetuse saaja esitatud riigieelarvelise toetuse taotlusest (edaspidi taotlus). 1.3. Leping on toetuse väljamakse alusdokument. 1.4. Lepingu lisad: 1.4.1.Lisa 1 - arengukava; 1.4.2.Lisa 2 - eelarve; 1.4.3.Lisa 3 - investeeringute eelarve. 2. Toetus 2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale perioodiks 01.01.2022 kuni 31.12.2022 toetust summas 4 385 848 eurot, millest: 2.1.1. tegevustoetus on 1 088 815 eurot; 2.1.2. investeeringutoetus Kääriku Spordikeskuse väljaehitamiseks ja Tartumaa Tervisespordikeskuse arendamiseks on 3 297 033 eurot. 2.2. Toetuse saaja peab tagama koosseisulisele täistööajaga töötavale töötajale brutotöötasu 2022. aastal vähemalt 1400 eurot kuus, kui töökoht on kõrgharidusnõudega või kõrgema kutsekvalifikatsiooninõudega või spetsiifilisi erialaseid teadmisi ja kogemuslikku pädevust nõudev, mida saab võrdsustada kõrghariduse või kõrgema kutsekvalifikatsiooniga. 2.3. Toetuse andja eraldab toetuse saajale toetust alljärgnevatel kuupäevadel: 2.3.1. 20.01.2022 - 2 192 925 eurot; 2.3.2. 05.07.2022 - 2 192 923 eurot. 2.4. Juhul kui toetuse andja saab toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte vähem kui kolm tööpäeva enne lepingu punktis 2.3.1 nimetatud väljamakse kuupäeva, siis toetuse andjal on õigus väljamakse teha seitsme tööpäeva jooksul lepingu kättesaamise hetkest. 2.5. Punktis 2.1 nimetatud toetus loetakse grupierandiga hõlmatud riigiabiks Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 55 tähenduses. 3. Toetuse kontroll ja aruandlus 3.1. Toetuse andjal on õigus igal ajal kontrollida toetuse kasutamise vastavust lepingule, nõudes lisaks lepingus kokkulepitule toetuse saajalt toetuse kasutamise vahearuandeid või täiendavaid aruandeid, toetusega seotud originaaldokumente ja andmeid, hinnates seeläbi muu hulgas toetuse kasutamise sihipärasust ja tulemuslikkust. 3.2. Toetuse andja aktsepteerib esitatud aruande 90 päeva jooksul või teavitab toetuse saajat aruande puudustest või muudest rikkumistest. Aruanne loetakse aktsepteerituks, kui ei ole tuvastatud toetuse kasutamise rikkumisi ja aruanne vastab toetuse andja poolt kehtestatud nõuetele ning toetuse saaja on tagastanud toetuse kasutamata jäägi. 3.3. Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse andja poolt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel toetuse arvelt tehtud kulusid tõendavad kulu- ja maksedokumentide koopiad, muud dokumendid ja selgitused, mis tõendavad toetuse sihipärast kasutamist. 3.4. Toetuse andjal on kolme aasta jooksul peale toetuse kasutamise aruande esitamist õigus hinnata eraldatud toetuse kasutamist, sh vastavust lepingule ja asjakohastele õigusaktidele, sihipärasust ja otstarbekust. 3.5. Kui toetuse kasutamise rikkumine või aruande puudus tuvastatakse Euroopa Komisjoni eri- või audiitorkontrolli käigus, on toetuse andjal õigus kümne aasta jooksul nõuda täpsustatud aruande esitamist, kogu või osa toetuse tagastamist või kasutada muid õiguskaitsevahendeid. 1/3 Allkirjastatud digitaalselt 4. Poolte kohustused 4.1. Toetuse saaja kohustub: 4.1.1. kasutama toetust lepingus sätestatud ja taotluses kirjeldatud tingimustel ning eesmärkidel; 4.1.2. pidama toetuse kasutamise kohta arvestust ning säilitama toetuse taotlemise ja tegevuste teostamisega seotud dokumentatsiooni vastavalt raamatupidamise seadusele või kui toetus on vähese tähtsusega abi või riigiabi, siis säilitama dokumente kümme aastat alates kuupäevast, mil abi anti; 4.1.3. tagastama toetuse kasutamata jäägi koos aruande esitamisega või esitama toetuse andajale lepingu pikendamise avalduse koos põhjendusega; 4.1.4. tagastama kasutamata jäänud toetuse või lepingus sätestamata eesmärgil kasutatud toetuse osa toetuse andjalt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel; 4.1.5. võimaldama toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamist, toetuse kasutamise kohta esitatud aruannete õigsust ning toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust; 4.1.6. teavitama viivitamata toetuse andjat kõigist asjaoludest, mis erinevad lepingus ja taotluses toodud tingimustest ja andmetest ning kõigist asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist või muudest probleemidest, mis esinevad lepingu täitmisel. 4.2. Toetuse andja kohustub: 4.2.1. toetuse lepingus sätestatud kuupäevadel üle kandma toetuse saaja arvelduskontole, v.a lepingu punktis 2.4 toodud juhul. 5. Vastutus 5.1. Pooled täidavad oma kohustusi mõistlikult, hoolikalt ja heas usus arvestades tavasid ja praktikat. 5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse saajalt viivist 0,05% tasumisele kuuluvast summast iga toetuse tagastamisega viivitatud päeva eest. 5.3. Toetuse andja võib peatada toetuse väljamaksmise ja/või nõuda toetuse saajalt leppetrahvi 9% toetuse summast ja/või lepingust taganeda ja/või nõuda antud toetus või toetuse jääk tagasi juhul, kui toetuse saaja ei täida lepingulisi kohustusi sh: 5.3.1. toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel; 5.3.2. ei ole ellu viidud tegevuskavas ettenähtud tegevusi; 5.3.3. ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks; 5.3.4. kulud, mille osas toetust saadi, kujunesid planeeritust väiksemaks; 5.3.5. toetusest tasutud kulud on tekkinud väljaspool toetuse kasutamise perioodi; 5.3.6. aruande või vahearuande kontrollimisel ilmneb, et esitatud kuludokumente on kasutatud toetuse saajale eraldatud muu toetuse aruande või vahearuande kuludokumendina; 5.3.7. toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud andmeid; 5.3.8. aruanne või vahearuanne ei ole esitatud tähtaegselt; 5.3.9. toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega. 5.4. Lepingu rikkumine on vabandatav, kui kohustuse rikkumise põhjuseks on vääramatu jõud võlaõigusseaduse § 103 tähenduses. Muu hulgas mõistavad pooled vääramatu jõu all õigusakti (nt riigieelarve seaduse muutmise seaduse või riigi lisaeelarve seaduse) jõustumist, mis takistab oluliselt lepingu täitmist või muudab selle võimatuks. Pool peab teist poolt vääramatu jõu asjaolude ilmnemisest ja lõppemisest kohe teavitama. Kui vääramatu jõud kestab kauem kui kolm kuud, on mõlemal poolel õigus lepingust taganeda. 6. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine 6.1. Leping jõustub, kui pooled on selle allkirjastanud ja toetuse andja on toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte saanud. 6.2. Lepingu sõlmimise ja toetuse eraldamise otsuse eelduseks on toetuse saaja poolt esitatud taotlus, mis muuhulgas sisaldab asjakohast prognoosi maksimaalse toetussumma määratlemiseks või toetuse lubatud osakaalu abikõlblikest kuludest. Lisaks, et toetuse saajal puudub lepingu vormistamise hetkel maksuvõlgnevus või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress, välja arvatud juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg olema tasutud ajakava kohaselt. 6.3. Kõik lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana ja need jõustuvad pärast seda kui pooled on need allkirjastanud. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab teisele poolele kirjalikult põhjendatud ettepaneku, millele teine pool on kohustatud vastama 30 kalendripäeva jooksul. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada. 2/3 Allkirjastatud digitaalselt 6.4. Toetuse väljamakse kuupäeva muutmiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale põhjendatud avalduse ja muutmise kohta lepingu lisa eraldi ei vormistata. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada. 6.5. Toetuse andja võib lepingut ühepoolselt muuta kui: 6.5.1. muudetakse oluliselt lepingule kohalduvaid õigusakte või vältimaks ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustumist; 6.5.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord; 6.5.3. vajalik on kõrvaldada lepingus sisalduv õigusvastane tingimus. 6.6. Leping lõpeb: 6.6.1. lepinguliste kohustuste täitmisel; 6.6.2. lepingust taganemisega olulise lepingurikkumise korral; 6.6.3. poolte poolt allkirjastatud kokkuleppel; 6.6.4. muul seadusest tuleneval alusel. 7. Lõppsätted 7.1. Lepinguga seotud teabe vahetamiseks määratud kontaktisikud: 7.1.1 toetuse andja kontaktisik on Jarko Koort, [email protected], 6282239; 7.1.2 toetuse saaja kontaktisik on Kristjan Karis, [email protected], 51 74 766. 7.2. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest. 7.3. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus. Toetuse andja Toetuse saaja Kultuuriministeerium Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus Registrikood: 70000941 Registrikood: 90007715 E-post: [email protected] E-post: [email protected] Arvelduskonto: Riigikassa number: 3500078694 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tarvi Sits Kristjan Karis kantsler juhatuse liige 3/3 Saatja: Piret Mägi <[email protected]> Saaja: Katre Külm Teema: FW: Toetuse kajastamine From: Silva Tigane <[email protected]> Sent: Thursday, February 2, 2023 11:58 AM To: Piret Mägi <[email protected]> Subject: Toetuse kajastamine Tere Piret Palun veel 2022.aasta saldoanmdiku investeeringute kasutusse teha üks kanne. Tehvandi kanne Deebet 203856 27 500 Kreedit 350000 27 500 Ilusat päeva Silva Tevandilt KULTUURIMINISTEERIUMI RIIGIEELARVELISE TOETUSE KASUTAMISE LEPINGU MUUTMISE AVALDUS Lepingu pool (toetuse saaja ) SA Tehvandi Spordikeskus Lepingu sõlmimise kuupäev 13 jaanuar 2022 Lepingu nr 7-10/4280-2 Taotletav muutus ( aruande esitamise tähtaja pikendamine või sihtotstarbe muutmine ) ja selle põhjendus Vastavalt lepingule eraldati SA Tehvandi Spordikeskusele 2022 aasta projektide elluviimiseks investeeringutoetust mahus. 3 297 033 eurot . 2022 aasta lõpuga on sihtasutusel toetuse kasutamata jääk 539 120,83 eurot. Taotluse sisks on eraldatud vahendite kasutamise pikenemine projekti teostamise saavutamiseni. Kinnitame, et toetuse taotlemise aluseks olevad tegevused/projektid on teostamisel alljärgnevalt: Kääriku Spordikeskuse VII etapp ( MSW-PR-KSK8-INV ) – toetuse jääk 68 230,76 eurot. Projekti põhitegevused on teostatud 2022 ning ehitiste kasutusload väljastatud. Teostamisel on jääki puudutav kunstiteoste tellimise seadusest tulenev kunstikonkurss, mis kuulutati välja 2022 aasta IV kvartalis ning teoste avamine leiab aset 17. veebruar 2023. Teoste valmimine planeeritud 1.september 2023. Tartumaa Tervisespordikeskuse väljaarendamine ( MSW-PR-ER-INV ) – toetuse jääk 16 6 328,41 eurot. P rojekt sisaldas arhitektuurikonkursi väljakuulutamist ning eelprojektide koostamist kogu keskuse väljaehitamiseks ning parendustegevusi keskuses. Aastalõpu seisuga on eelprojektid valminud ning ehituslubade taotlused esitatud. Seoses valla menetlustegevustega (sh. ehitusregistri IKT komplikatsioonidega ning osaliste nõuetega seosed naaberkinnistutel) on viibinud ehituslubade väljastamine ning viimasest tulenevalt ka väljamaksete tegemine arhitektuuribüroole. Täiendavalt, seoses SA TSK nõukogu ja juhatuse otsustega toestada alternatiivsed eskiisprojektid (tulenevalt ehitushindade kallinemisest) on teostamisel viimased tegevused. Projekti eeldatav teostamise lõpp 1. juuni 2023. Tehvandi Spordikeskuse K90 taastamistööd ning tugiteenuste keskus ( MSW-PR-UH-INV ) – toetuse jääk 304 561,66 eurot. Projekt sisaldas Tehvandi hüppemäe (K90) taastusremonditöid, kus kastmissüsteemi töid ei saanud jätkat a tulenevalt ilmastikuoludest ning mis teostatakse 2023 II kvartali alguses. Tehvandi Spordikeskuse väljaehitamise I etapi (Tugiteenuste keskus) arhitektuurikonkurss on läbi viidud 2022 aastal ning alustati läbirääkimistega konkursi võitja bürooga eelprojektide koostamiseks. Eeldatav hankelepingu täitmise (ehituslubade väljastamine) tähtaeg on 2023 aasta IV kvartal. Avalduse esitaja nimi ja ametikoht Allkiri / võib saata ka digitaalselt allkirjastatuna Kuupäev Kristjan Karis, juhatuse liige Allkirjastatud digitaalselt 06.02.2023
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel