SA TEHVANDI SPORDIKESKUSE
INVESTEERINGUTE EELARVE 2022
TULUD KOKKU 3 297 033
Sihtfinantseerimine investeeringuteks ( Kääriku arendus) 1 560 000
Sihtfinantseerimine investeeringuteks 1 737 033
KULUD KOKKU 3 297 033
Kääriku Spordikeskuse VIII etapp ( konverentskeskus ja toitlustus) 2 510 000
Tartumaa Tervisespordikeskuse väljaehitamise põhiprojektide
koosatmine 787 033
TULEM 0
Kinnitatud
Sihtasutuse Tehvandi Spordikeskuse
nõukogu 10.12.2021 protokolli
nr.6 p.8 otsusega
SA TEHVANDI SPORDIKESKUSE EELARVE 2022 (EUR-ides)
TULUD 2021 2022 %
Toetus riigieelarvest 5 529 745 4 385 848 -21
s.h.Tegevuskulude katteks 1 062 712 1 088 815 2
s.h.Investeeringute katteks 4 437 033 3 297 033 -26
s.h.Remondi toetus 30 000 0 -100
Reklaamitulu 17 347 22 347 29
Omavalitsuste ja muud toetus ( Otepää vald + Elva vald
+ Töötukassa) 144 582 31 620 -78
Tulu majandustegevusest 1 321 798 2 212 059 67
Muud tulud 4 500 8 000 0
TULUD KOKKU 7 017 972 6 659 874 -5
KULUD 2021 2022 %
Töötasud 1 077 196 1 232 094 14
Preemiad 9 000 53 500 494
Tööjõu maksud 366 337 433 691 18
Erisoodustused 3 325 5 154 55
TÖÖJÕU KULUD KOKKU 1 455 858 1 724 439 18
Administreerimiskulud 68 000 76 135 12
Koolitus- ja lähetuskulud 16 800 16 760 0
Hoonete majandamiskulud 498 000 587 962 18
Rajatiste majandamiskulud 130 000 161 650 24
Sõidukite majandamiskulud 122 311 145 331 19
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 114 480 126 227 10
Inventari majandamiskulud 53 000 62 784 18
Kauba ostukulud 280 400 406 400 45
Meditsiini- ja spordikulud 7 350 8 850 20
Reklaami ja ürituste korralduse kulud 42 000 41 100 -2
MAJANDAMISKULUD KOKKU 1 332 341 1 633 199 23
Muud tegevuskulud 3 276 3 217 -2
Finantskulud 1 986 1 986 0
MUUD KULUD KOKKU 5 262 5 203 -1
KULUD KOKKU 2 793 461 3 362 841 20
Kohustused - liisingu maksed majandustegevusest 0 0 0
Kohustused - liisingu maksed riigieelarve toetusest 0 0 0
KOHUSTUSED KOKKU 0 0 0
TEGEVUSKULUD + KOHUSTUSED 2 793 461 3 362 841 20
Investeeringud riigieelarve toetusest 4 437 033 3 297 033 -26
Põhivara soetus majandustegevusest 29 400 0 0
EL fondide omafinantseeringu toetus 0 0 0
INVESTEERINGUD KOKKU 4 466 433 3 297 033 -26
KULUD+KOHUSTUSED +INVESTEERINGUD 7 259 894 6 659 874 -8
TULEM -241 922 0
Jaak Mae / juhatuse liige/ Koostas : S. Tigane
Kristjan Karis / juhatuse liige /
Kinnitatud
Sihtasutuse Tehvandi Spordikeskus
nõukogu 10.12.2021 protokolli
nr 6 p 9 otsusega
ARENGUKAVA 2022-2026
LÜHITUTVUSTUS
Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus asutati 2005 aastal Eesti Vabariigi
Kultuuriministeeriumi, Eesti Suusaliidu ja Otepää Valla poolt riigiasutuse „Eesti
Olümpia Õppetreeningkeskus Tehvandi“ varade baasil.
Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus haldab 2020 aasta seisuga kolme Lõuna-Eesti
spordikeskust, milleks on:
• Tehvandi Spordikeskus, asukohaga Otepää vald, Nüpli küla;
• Kääriku Spordikeskus, asukohaga Otepää vald, Kääriku küla (alates 2012 aastast
Tartu Ülikooliga sõlmitud Asjaõigus- ja kasutusvalduslepingu alusel);
• Tartumaa Tervisespordikeskus, asukohaga Elva vald, Uderna küla (alates 2014
aastast ühinemislepingu alusel).
Sihtasutuse halduses on 2020 aasta seisuga ca. 177 ha maad sporditegevuse
arendamiseks.
1
TEHVANDI SPORDIKESKUS
Tehvandi Spordikeskus asub Otepää vallas, Valga maakonnas. Keskus on rajatud
omaaegse NSVL Spordikomitee tellimusel eelkõige talialade olümpiakoondise
ettevalmistuskeskusena aastal 1978. Ajavahemikul 1993 - 2004 kandis Tehvandi keskus
nime Eesti Olümpia Õppetreeningkeskus Tehvandi ja oli Eesti Vabariigi riiklikul
finantseerimisel riigiasutus Kultuuriministeeriumi haldusalas.
Keskuse omandis olevad hooned ja rajatised on peahoone, puhkemaja, staadioni
kompleks staadioni hoone, tribüünide ja hooldekeskusega, sertifitseeritud (FIS)
murdmaasuusarajad, sertifitseeritud (FIS) K90 suusahüppemägi koos vaateplatvormi ja
ronimisseinaga, IBU sertifikaadiga laskesuusatamise kompleks, biathloni hoone,
tribüünide ja lasketiiruga, Ansomäe laskesuusatamise tiir, maastikuratta rada,6,7 km
rullsuusarada, erinevad jooksurajad, välijõuala, valgustatud suusarajad, tehislume
tootmise süsteem koos lumekahuritega, kaarhall tehnika hooldamiseks koos
majandushooviga, katlamaja ja garaaži hoone koos jõusaaliga ja
lumetootmisekonteiner, mis asuvad peale 2005.a. toimunud kinnistute piiride
uuendamist 51,77 ha ja 13,8 ha suurusel kinnistul ühtse kompleksina. Lisaks kuulub
keskusele 2006 aastast endine “Sootalu 13,42 ha” ja “vaba riigimaa 3,43 ha” kinnistud.
Kokku paikneb Tehvandi Spordikeskus 82,42ha maal.
Tehvandi Spordikeskuses pakutavad põhiteenused on (tali)sportlastele ja
harrastussportlastele aastaringsete treeninguvõimaluste pakkumine spordirajatistel,
ning spordilaagrite majutus, toitlustus, koolitus ja taastumisvõimalused. Samuti
aktiivseks puhkuseks ja erinevate spordialade rahvusvaheliste- ja vabariiklike võistluste
korraldamiseks tingimuste loomine ja rahvusvaheliste võistluste korraldamine.
KÄÄRIKU SPORDIKESKUS
Asutatud 1947 aastal Fred Kudu poolt Tartu Ülikooli Kehakultuuri teaduskonna õppe-
ja treeningkeskuseks. Aastal 1999 asutati SA Kääriku-Tehvandi olümpiakeskus, mis
lõpetas tegevuse 2001 aastal ning mille järgselt loodi Tartu Ülikooli initsiatiivil koostöös
Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubiga OÜ Kääriku Puhke- ja Spordikeskus. Alates
2012 aastast haldab kasutusvalduslepingu alusel keskust SA Tehvandi Spordikeskus
eesmärgiga arendada spordikeskusest välja tänapäevastele tingimustele vastav
treening- ja laagrikeskus.
Ca. 80 ha asuva keskuse põhiteenusteks on erinevate spordialade aastaringsete
treeninguvõimaluste pakkumine koos viimasega seotud laagrimajutuse ning
toitlustusega. Lisaks põhitegevusele on tegevused suunatud harrastuspordi
viljelemiseks ning sportlike koosviibimiste ning akadeemiliste (spordi)õppe tegevuste
läbiviimiseks.
TARTUMAA TERVISESPORDIKESKUS
1935.aastal rajati praeguse Tartumaa Tervisespordikeskuse kohale Eesti Kaitseliidu
lasketiir. 30 aastat hiljem hakati ehitama lasketiirude kompleksi, millest kujunes Elva
Laskespordibaas. Peale Eesti Vabariigi taasiseseisvumist pidas riik vajalikuks säilitada
koht spordibaasina, laskespordi kõrval põhirõhuga tervisespordi harrastamise
võimaluste arendamine. 2001 aastast kandis keskus riigiasutusena Tartumaa
Tervisespordikeskuse nime. 2009 aastal asutasid Elva linn, Rõngu vald, Klubi Tartu
Maraton ja Eesti Laskurliit SA Tartumaa Tervisespordikeskuse, millele riik andis üle
vanale asutusele kuulunud riigivara. Alates 2014 aastast on Tartumaa
2
Tervisespordikeskus SA Tehvandi Spordikeskuse struktuuriüksus vastavalt sõlmitud
ühinemislepingule.
Tervisespordikeskusele kuulub 15,14 ha maad kolmel kinnistul ning maadel asuvad
lasketiirude hooned, majutushoone ning kämpingud.
Tartumaa Tervisespordikeskuse pakutavad põhiteenused on laskespordi aastaringse
kasutuse võimaldamine võistluste ning treeningute korraldamiseks; aktiivse puhkuse
veetmiseks võimaluste pakkumine ning lastele ning noortele suunatud sportlike
laagrite korraldamiseks teenuste (spordirajatised, tervisespordirajad, ööbimine jne.)
pakkumine.
MISSIOON
Rahvusvaheliselt tunnustatud spordikeskustena pakkuda sportlastele ja
spordiorganisatsioonidele kõige kaasaegsemaid tingimusi spordihariduse
edendamiseks, treeningute ja võistluste läbiviimiseks ning spordisõpradele
meelelahutust nii atraktiivsete spordivõistluste korraldamise kui ka aktiivse puhkuse
veetmise paigana.
VISIOON
Sihtasutus Tehvandi Spordikeskuse erinevad keskused on rahvusvaheliselt tuntud
spordi-, turismi- ja puhkekeskused, kus on olemas aastaringsed tingimused nii
tipptasemel treenimiseks, võistlemiseks kui ka rahvaspordiga tegelemiseks,
mitmekesiseks aktiivseks vaba aja veetmiseks ja puhkamiseks.
Visiooni realiseerumise eelduseks on keskuste infrastruktuuri ja spordirajatiste
järjepidev edasiarendamine läbi järgmiste eesmärkide ja arengusuundade:
- Parimate kodumaiste aastaringsete treeningtingimuste loomine erinevate
spordialade sportlastele komplektsete spordilaagrite korraldamiseks koos
kõigi juurdekuuluvate teenuste osutamisega (s.h majutus, toitlustus,
koolitus ja taastumisvõimalused);
- Kujundada Sihtasutuse spordikeskused rahvusvaheliselt tunnustatud
regionaalseks nn. Ida-Euroopa (Eesti, Läti, Leedu, Venemaa, Valgevene,
Ukraina, jne.) ja Skandinaavia (Soome, Rootsi, Norra, jne.)
olümpiaettevalmistus- ja koolituskeskuseks koos kõigi tugiteenuste
osutamisega;
- Kujundada Tehvandi Spordikeskusest rahvusvahelistele nõuetele vastav
võistluskeskus erinevate spordialade (murdmaasuusatamine, kahevõistlus
ja suusahüpped, laskesuusatamine, jalgrattasport, rullsuusatamine ja –
uisutamine, jne) tiitlivõistluste korraldamiseks;
- Kujundada Kääriku Spordikeskusest innovatiivne rahvusvahelistele
nõuetele vastav olümpia ettevalmistus- ja treeningkeskus erinevate
spordialade organiseeritud treeningtegevuse läbiviimiseks;
- Kujundada Tartumaa Tervisespordikeskusest rahvusvahelistele nõuetele
vastav harrastusspordikeskus erinevate spordialade organiseeritud
3
treeningtegevuse läbiviimiseks ning rahvusvahelistele tingimustele vastav
laskespordikeskus tiitlivõistluste korraldamiseks;
- Kujundada Sihtasutuse keskustest aktiivse puhkuse ja vaba aja veetmise
keskused erinevate spordialade ja liikumisharrastuste õpetamiseks ning
harrastamiseks ja rohkearvulistele spordituristidele erinevate teenuste
pakkumiseks;
- Saavutada spordikeskuste aastaringne ja võimalikult mitmekülgne
kasutamine;
- Pakkuda kõrgekvaliteedilist ja vajadustele vastavat sporditurismitoodet
ning seeläbi suurendada Eesti kui reisisihi tuntust;
- Luua kohalikele elanikele head tingimused spordiga tegelemiseks ja
noorsportlaste pealekasvuks;
- Praegusega võrreldes suuremate tipptasemel rahvusvaheliste spordi- ja
muude võistluste ja ürituste korraldamine ning seoses sellega turistide arvu
suurendamine ja turismisektori arendamine piirkonnas;
- Tervist väärtustava eluhoiaku propageerimine ja seda soodustava
keskkonna loomine.
VÄÄRTUSED
Professionaalsus ja järjepidevus – Kõrgetasemeliste spordiürituste läbiviimise
võimaldamine. Töötajate kõrge professionaalsus ja kogemus. Järjepidevust
väärtustatakse ka asutuse koosseisus, kus staažikate töötajate kõrval koolitatakse
pidevalt välja uusi töötajaid.
Kaasaegsus – SA Tehvandi Spordikeskus on alati ajaga ja ühiskonna arengutega kaasas
käiv innovaatiline organisatsioon, mis eesmärkide saavutamiseks kasutab uusimaid
tehnoloogiaid ning on organisatsioonina paindlik ja võimeline kiirelt reageerima
ühiskonnas toimuvatele arengutele.
Eesmärgipärasus – SA Tehvandi Spordikeskusel on selged pikaajalised strateegilised
plaanid ning kavad, millest lähtutakse oma igapäevases tegevuses.
KAJASTUS TEISTES ARENGUKAVADES
• Kultuuriministeeriumi arengukava 2019– 2022:
Meede 4: Tingimuste loomine spordiga tegelemiseks nii harrastuslikul kui
professionaalsel tasemel punkt 4.7.
Jätkatakse riigile oluliste spordikeskuste rajamist ja väljaarendamist nii tippspordi- kui harrastusspordi
edendamiseks, mis võimaldaks ka rahvusvaheliste võistluste korraldamist (pidev tegevus) (Sport 2030),
sh: Kääriku spordikeskuse väljaarendamine nüüdisaegseks olümpia ettevalmistus- ja treeningkeskuseks;
• VALGA MAAKONNA ARENGUSTRATEEGIA TEGEVUSKAVA 2019-2023:
Spordihuvilistele- maakonnas paiknevad spordi-, tervise- ja matkarajad,
orienteerumisrajad, Tehvandi- ja Kääriku spordikeskused, Otepää Golf, suusakeskused,
talispordimuuseum jms Aktiivne Valgamaa: Edasiarendamist ja investeeringuid
vajavad Tehvandi ja Kääriku spordikeskused, et tagada maailmatasemel treening- ja
võistlustingimused.
4
• Eesti Suusaspordi arengukava 2019-2023
Rajatistega seotud investeeringute prioriteedid - Treeningtingimuste
Arendamine Tehvandil ja Jõulumäel (tehnoloogia, taristu); Tehvandi
Hüppemägi (K70)
Rahvusvaheliste tippvõistluste korraldamine MK etapid murdmaasuusatamises ja
kahevõistluses, FIS Cup suusahüpetes.
• Elva valla arengukava 2019-2025
Alaeesmärk 3.4 Sporditegevus on toetatud ja koordineeritud 3.4.1 Tartumaa
Tervisespordikeskuse arendamise toetamine.
• Otepää valla arenguvisioon kuni 2040 ja Otepää valla arengukava 2019-2028
Otepää spordi ja sündmuste korraldamise infrastruktuuri arendamine - Kavandatud
tegevused aastatel 2019-2028:
• Tehvandi spordikompleksi arendamine treening ja võistluskeskusena (rulluisurajad,
radade valgustus, tehislumesüsteemi arendamine, hüppemägede olmehoone);
• Kääriku spordikeskuse välja ehitamine (kergejõustikustaadion, spordihoone
rekonstrueerimine, pallimängude hoone, suusa- ja liikumisradade välja ehitamine)
HETKEOLUKORRA ANALÜÜS
ORGANISATSIOONI TUGEVUSED
• Sihtasutuse keskustel väga hea asukoht oma eesmärkide täitmiseks. Privaatne
keskkond, suur maa-ala keskuste omandis.
• Hea juurdepääs rajatistele, hästi arenenud avalik taristu.
• Kaunis ja varieeruv loodusmaastik.
• Püsiv lumekate talvehooajal (kunstlumi ja looduslik) mis võimaldab talispordi
alade tegevuste pikendamist.
• Kunstlume tootmine (kahurid ja konteiner) ja lume üle suve hoidmise võimalus
Tehvandi Spordikeskuses.
• Tehvandi Spordikeskuses on palju kõrgel tasemele spordirajatisi – suusa- ja
jooksurajad, ainulaadne rullsuusarada, biathloni kompleks, staadion, K90
suusahüppemägi, maastikuratta xco rada jms.
• Sportimisvõimaluste lai valik kolmes keskuses.
• Tehvandi Spordikeskuse ametlikud võistlus- ja treeningkeskuse sertifikaadid.
• Tuntus vastavate spordialade siseriiklike ja välismaiste klubide ja koondiste
hulgas kui head treeningkeskused.
• Keskuste pikaajalised traditsioonid.
• Väljakujunenud sportlastest püsikliendid.
• Kaasaegne spordirajatiste hooldetehnika.
5
• Heal tasemel liikumisradade ja suusaradade võrk (Tehvandi Spordikeskuses
sertifitseeritud ja valgustatud 9 km).
• Keskustes heal kuni kõrgel tasemele toetava taristu olemasolu – majutus,
toitlustusvõimalused, alpituba, jõusaalid, parklad, spordirajatised,
sporditehnoloogia.
• Kindel ja pikaajaline tegevuskava tulevikuks.
• Tänapäevased töötingimused ning professionaalne ja jätkusuutlik
töötajaskond.
ORGANISATSIOONI NÕRKUSED
• Tingimuste puudumine või vananenud tingimused terviklike
ettevalmistuskeskuste ja rahvusvaheliste võistluskeskusteks erinevatel
spordialadel.
• Osaliselt amortiseerunud sportlas-majutustingimused Kääriku Spordikeskuses
ning Tartumaa Tervisespordikeskuses. Majutusvõimaluste vähesus
kõrghooajal.
• Keskuste hooldetehnika kiire amortiseerumine tulenevalt suurest kasutusest.
• Tegevuse hooajalisus (madalhooajad – aprill-mai ja oktoober-november).
• Aastaringselt korraldatavate ürituste vähesus.
• Rahaliste vahendite piiratus keskuse terviklikuks väljaehitamiseks ja
haldamiseks.
• Professionaalse personali vähene saadavus tööturul.
• Toitlustusvõimaluste puudumine Tartumaa Tervisespordikeskuses.
• Vähene turundustegevuse suunamine uutele sporditurgudele ning
sihtgruppidele
• Rahvusvaheliste lennuühenduste ja muude transpordivõimaluste vähesus
piirkonnas
VÄLISKESKKONNAST TULENEVAD VÕIMALUSED
• Kunstlume tegemise võimalus Tehvandi Spordikeskuses aitab vähendada
ilmastikust tingitud riske.
• Eesti riigi, Eesti Olümpiakomitee, Otepää valla, Eesti Suusaliidu ja Eesti
Laskesuusa Föderatsiooni hea koostöö.
• Ühiskonna heaolu ja majanduse taastumine suurendab erasektori huvi
toetamise ning koostöö vastu. See loob head võimalused sponsorlussuhete
arendamiseks.
• Ühiskonnas on üha enam populaarsust võitmas rahvaspordi harrastamine ning
harrastajate arv spordiklubides ning spordikoolides on kasvamas.
VÄLISKESKKONNAST TULENEVAD OHUD
6
• Ilmastikust tulenevalt ohud (lühike talv, vähe looduslikku lund) mõjutavad
turistide arvu ja rajatiste kasutamist.
• Eesti riigi, Otepää valla, Eesti Suusaliidu toetuse vähenemine.
• Majandusarengu pidurdumine ja sellega kaasnev vahendite nappus nii
investeeringuteks kui keskuse haldamiseks.
• Kvalifitseeritud tööjõu puudumine ja maksumus piirkonnas.
• Sporditurismi vähene arendamine.
• Ehitushindade ebastabiilsus
EESMÄRGID JA TEGEVUSED
EESMÄRK 1:
Tehvandi Spordikeskus on lõplikult väljaehitatud ja keskuses on tagatud parimad
rahvusvahelised tingimused spordivõistluste korraldamiseks, treeningute ja
koolituste läbiviimiseks ning aktiivse puhkuse viljelemiseks erinevatel spordialadel.
Indikaatorid:
- Spordirajatiste inventar on soetatud erineval tasemel spordiürituste
kaasaegseks korraldamiseks;
- Pidev spordirajatiste ja territooriumi hooldetehnika soetamine tagamaks
spordirajatiste korrashoid;
- Tehvandi hoonetes on teostatud remonti ja kaasaegse inventari soetamine
eesmärgipärase tegevuse parendamiseks;
- Uute põhiosas talispordi spordialade kasutuselevõtuks võimaluste ja maade
leidmine ning vajadusel Tehvandi keskuse uue detailplaneeringute
koostamine;
- Tehvandi staadioni jõusaali/taastuskeskuse hoone ehitus on alustatud,
teenindamaks spordi suurüritusi ning laiendamaks pakutavaid spordi-, ning
turismiteenuste valikut;
- Tehvandi hotelli laienduse projekti ettevalmistamine;
7
- Tehislume tootmissüsteem on konkurentsivõimeline ning moderne
täisautomaatsete lumekahurite, tiikide (Linnamäe org) ja pumplatega;
- Väiksemate hüppemägede ehituse ettevalmistus ning projekteerimise
ettevalmistamine koos kohtunike– ja treenerite torni ning olmehoonega, mis
võimaldaks tuua piirkonda suuremahulisi võistlusi ning laiendaks oluliselt
treenimisvõimalusi;
- Laste ja noorte aastaringse talispordi ekstreemspordiparki eskiisprojekt on
koostatud.
EESMÄRK 2:
Tehvandi Spordikeskus on rahvusvaheliselt tunnustatud võistluste korralduskoht.
Indikaatorid:
- Tehvandi Spordikeskuses toimuvad FIS Maailma karikavõistlused
murdmaasuusatamises 2023; 2025
- Tehvandi Spordikeskuses toimuvad FIS Maailma karikavõistlused
kahevõistluses 2022;2023
- Tehvandi Spordikeskuses toimuvad IBU Maailma Karikavõistlused
laskesuusatamises 2022; 2026
- Tehvandi Spordikeskuses toimuvad veteranide Maailmameistrivõistlused
suusaaladel 2024;
- Tehvandi Spordikeskuses toimuvad iga-aastased Worldloppeti sarja kuuluva
Tartu Maratoni stardid;
- Tehvandi Spordikeskuses toimuvad iga-aastased UCI kalendrivõistluse Tartu
Rattamaratoni stardid;
- Tehvandi Spordikeskuses toimuvad iga-aastased Tartu Jooksumaratoni
stardid;
- Tehvandi Spordikeskuses leiab aset FIA Autoralli MM „Rally Estonia“
hooldusala;
- Tehvandi Spordikeskuses toimuvad iga-aastased siseriiklikud ja
rahvusvahelised jalgpalli võistlused;
8
- Koostöös vastavate spordialaliitudega IBU laskesuusatamise Maailma
Meistrivõistluse korraldamise ja FIS talialade Maailma Karikavõistluste
korraldamise õiguste tagamine keskuses.
EESMÄRK 3:
Kääriku Spordikeskus on lõplikult väljaehitatud ja keskuses on tagatud parimad
rahvusvahelised tingimused spordilaagrite korraldamiseks, koolituste läbiviimiseks
ja treeningute viljelemiseks erinevatel spordialadel.
Indikaatorid:
- Olemasoleva hotelli tubade parendamine ja juurdeehitus on lõpule viidud
tagades laagrites viibijatele tänapäevased puhke ja pesemisvõimalused;
- Kääriku spordihoone on rekonstrueeritud ning ühendatud
hotellikompleksiga, tagamaks kvaliteetsed spordimeditsiini, võitlusspordi
ning pesemisvõimalused sportlastele;
- Kääriku õppe- ja toitlustuskeskus on rekonstrueeritud koos olmehoonega
tagamaks spordilaagrite kvaliteetne toitlustamine ning õppetegevus;
- Liikumis-, ja suusarajad on hooldatud, valgustus rekonstrueeritud ning
viidastatud harrastussportlase ja võistluste paremaks teenindamiseks;
- Rekreatsiooniliste tegevuste alade ja pesemisvõimaluste kvaliteet on
parendatud ning teed, platsid ja haljastus on uuendatud tagamaks keskuse
tegevuste täiuslikkuse;
- Keskus on muutunud tänapäevaseks innovatiivsete lahendustega
spordikeskuseks nii treeneritele, erasektorile kui ka teadusasutustele.
- Koostatud on arengukava tegevusteks perioodini 2030 koostöös erasektoriga.
EESMÄRK 4:
Tartumaa Tervisespordikeskuses on viidud läbi kõik ettevalmistustööd saamaks
keskuseks, kus on tagatud parimad rahvusvahelised tingimused laskespordivõistluste
korraldamiseks ja treeningute läbiviimiseks ning harrastusspordi viljelemiseks.
9
Indikaatorid:
- Tartu Maratoniraja viimase kolme kilomeetri osas on välja ehitatud
valgustussüsteem ja lumetootmise süsteem.
- Tartu Maratoni, Tartu Jooksumaratoni ja Tartu Rattamaratoni finišiala on välja
ehitatud rahvusvahelise maratonisarja ning teiste võistluste teenindamiseks;
- Keskuse väliväljakute ala on väljaehitatud tagamaks laste- ja noortespordile
suunatud laagritele paremaks teenindamiseks;
- Uue rahvusvahelise laskekompleksi ning majutuse ehituse projekteerimine on
alustatud;
- Olemasolevad liikumis-, ja suusarajad on hooldatud ning viidastatud
harrastussportlase paremaks teenindamiseks.
- Olemasolevad sportimisvõimalused ning hooned on korrastatud ning
vastavad nõuetele.
ORGANISATSIOONI ARENDAMINE
Rahvusvaheliselt tunnustatud SA Tehvandi Spordikeskus pakub sportlastele ja
spordiorganisatsioonidele oma teenuste ning personali kaudu kõige kaasaegsemaid
erinevaid tingimusi treeningute ja võistluste korraldamiseks. Rahvusvaheliselt
tunnustatud sporditurismi- ja harrastusspordikeskusi hallates pakub spordisõpradele
ja -turistidele meelelahutust nii atraktiivsete spordivõistluste ja
meelelahutusürituste korraldamise kui ka aktiivse puhkuse veetmise paigana.
Indikaatorid:
10
- Vajadusel on erinevate sporditeenuste pakkumiseks sihtasutusel loodud uued
struktuuriüksused;
- Uutest investeeringutest taristusse ning teenuste laiendamisest tulenevalt on
loodud uued töökohad sihtasutuse struktuuris ning viimased on täidetud oma
ala ekspertidest koosneva personaliga;
- Olemasolevad sporditeenused on kaasaajastatud ning loodud on uued
teenused tulenevalt sporditaristu laienemisest. Välja on arendatud
täiendavad sidusteenused spordimeditsiini ning spordihariduse
valdkondades;
- Müügitöö ning turundustegevus on edasi arendatud ning laiendatud uutele
eksportturgudele ning spordialadele;
- Sihtasutuse infosüsteemid ning riistvara ja haldusprogrammid on
moderniseeritud nii haldusüksustes kui ka sporditeenustel;
- Sihtasutuse personal on oma valdkonnas koolitatud ning motiveeritud.
Sihtasutuse erinevad struktuuriüksused ning keskused toimivad ühtsena.
AASTANE TEGEVUSKAVA
Arengukava iga aastane elluviimine toimub üheaastase tegevuskava alusel.
Tegevuskava on koostatud lähtuvalt eelloetletud eesmärkidest ja kinnitatakse
sihtasutuse nõukogu poolt jooksva majandusaasta alguseks.
ARENGUKAVA FINANTSPLAAN
Arengukava 2022 – 2026 investeeringute finantsplaan on koostatud lähtuvalt
eelloetletud eesmärkidest ja kajastatud investeeringute tabelina. Tegevused on
järjestatud objektipõhiselt ja on esitatud prioriteetsust arvestades.
Arengukava koostasid Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus juhatuse liikmed :
Kristjan Karis; Jaak Mae
30. november 2021.a.
11
Allkirjastatud digitaalselt
RIIGIEELARVELISE TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE
LEPING nr 7-10/4280-2
Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja) ja Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus (edaspidi toetuse
saaja), edaspidi eraldi pool või koos pooled, on sõlminud järgmise riigieelarvelise toetuse kasutamise
lepingu (edaspidi leping).
1. Üldsätted
1.1. Lepingu eesmärk on kokku leppida 2022. aasta riigieelarve seaduse § 1 osa 6 jaos 6 ette nähtud
sihtotstarbelise toetuse maksmise ja kasutamise tingimused.
1.2. Leping on sõlmitud kultuuriministri 30.12.2021 käskkirja nr 234 alusel, kooskõlas 2022. aasta
riigieelarve seadusega ning lähtudes toetuse saaja esitatud riigieelarvelise toetuse taotlusest (edaspidi
taotlus).
1.3. Leping on toetuse väljamakse alusdokument.
1.4. Lepingu lisad:
1.4.1.Lisa 1 - arengukava;
1.4.2.Lisa 2 - eelarve;
1.4.3.Lisa 3 - investeeringute eelarve.
2. Toetus
2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale perioodiks 01.01.2022 kuni 31.12.2022 toetust summas 4 385
848 eurot, millest:
2.1.1. tegevustoetus on 1 088 815 eurot;
2.1.2. investeeringutoetus Kääriku Spordikeskuse väljaehitamiseks ja Tartumaa
Tervisespordikeskuse arendamiseks on 3 297 033 eurot.
2.2. Toetuse saaja peab tagama koosseisulisele täistööajaga töötavale töötajale brutotöötasu 2022. aastal
vähemalt 1400 eurot kuus, kui töökoht on kõrgharidusnõudega või kõrgema
kutsekvalifikatsiooninõudega või spetsiifilisi erialaseid teadmisi ja kogemuslikku pädevust nõudev,
mida saab võrdsustada kõrghariduse või kõrgema kutsekvalifikatsiooniga.
2.3. Toetuse andja eraldab toetuse saajale toetust alljärgnevatel kuupäevadel:
2.3.1. 20.01.2022 - 2 192 925 eurot;
2.3.2. 05.07.2022 - 2 192 923 eurot.
2.4. Juhul kui toetuse andja saab toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte vähem kui kolm tööpäeva
enne lepingu punktis 2.3.1 nimetatud väljamakse kuupäeva, siis toetuse andjal on õigus väljamakse
teha seitsme tööpäeva jooksul lepingu kättesaamise hetkest.
2.5. Punktis 2.1 nimetatud toetus loetakse grupierandiga hõlmatud riigiabiks Euroopa Komisjoni
määruse (EL) nr 651/2014 artikli 55 tähenduses.
3. Toetuse kontroll ja aruandlus
3.1. Toetuse andjal on õigus igal ajal kontrollida toetuse kasutamise vastavust lepingule, nõudes lisaks
lepingus kokkulepitule toetuse saajalt toetuse kasutamise vahearuandeid või täiendavaid aruandeid,
toetusega seotud originaaldokumente ja andmeid, hinnates seeläbi muu hulgas toetuse kasutamise
sihipärasust ja tulemuslikkust.
3.2. Toetuse andja aktsepteerib esitatud aruande 90 päeva jooksul või teavitab toetuse saajat aruande
puudustest või muudest rikkumistest. Aruanne loetakse aktsepteerituks, kui ei ole tuvastatud toetuse
kasutamise rikkumisi ja aruanne vastab toetuse andja poolt kehtestatud nõuetele ning toetuse saaja
on tagastanud toetuse kasutamata jäägi.
3.3. Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse andja poolt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel
toetuse arvelt tehtud kulusid tõendavad kulu- ja maksedokumentide koopiad, muud dokumendid ja
selgitused, mis tõendavad toetuse sihipärast kasutamist.
3.4. Toetuse andjal on kolme aasta jooksul peale toetuse kasutamise aruande esitamist õigus hinnata
eraldatud toetuse kasutamist, sh vastavust lepingule ja asjakohastele õigusaktidele, sihipärasust ja
otstarbekust.
3.5. Kui toetuse kasutamise rikkumine või aruande puudus tuvastatakse Euroopa Komisjoni eri- või
audiitorkontrolli käigus, on toetuse andjal õigus kümne aasta jooksul nõuda täpsustatud aruande
esitamist, kogu või osa toetuse tagastamist või kasutada muid õiguskaitsevahendeid.
1/3
Allkirjastatud digitaalselt
4. Poolte kohustused
4.1. Toetuse saaja kohustub:
4.1.1. kasutama toetust lepingus sätestatud ja taotluses kirjeldatud tingimustel ning eesmärkidel;
4.1.2. pidama toetuse kasutamise kohta arvestust ning säilitama toetuse taotlemise ja tegevuste
teostamisega seotud dokumentatsiooni vastavalt raamatupidamise seadusele või kui toetus
on vähese tähtsusega abi või riigiabi, siis säilitama dokumente kümme aastat alates
kuupäevast, mil abi anti;
4.1.3. tagastama toetuse kasutamata jäägi koos aruande esitamisega või esitama toetuse andajale
lepingu pikendamise avalduse koos põhjendusega;
4.1.4. tagastama kasutamata jäänud toetuse või lepingus sätestamata eesmärgil kasutatud toetuse
osa toetuse andjalt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel;
4.1.5. võimaldama toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamist, toetuse kasutamise kohta esitatud
aruannete õigsust ning toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust;
4.1.6. teavitama viivitamata toetuse andjat kõigist asjaoludest, mis erinevad lepingus ja taotluses
toodud tingimustest ja andmetest ning kõigist asjaoludest, mis mõjutavad või võivad
mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist või muudest probleemidest, mis esinevad lepingu
täitmisel.
4.2. Toetuse andja kohustub:
4.2.1. toetuse lepingus sätestatud kuupäevadel üle kandma toetuse saaja arvelduskontole, v.a
lepingu punktis 2.4 toodud juhul.
5. Vastutus
5.1. Pooled täidavad oma kohustusi mõistlikult, hoolikalt ja heas usus arvestades tavasid ja praktikat.
5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse saajalt viivist 0,05% tasumisele kuuluvast summast iga toetuse
tagastamisega viivitatud päeva eest.
5.3. Toetuse andja võib peatada toetuse väljamaksmise ja/või nõuda toetuse saajalt leppetrahvi 9% toetuse
summast ja/või lepingust taganeda ja/või nõuda antud toetus või toetuse jääk tagasi juhul, kui toetuse
saaja ei täida lepingulisi kohustusi sh:
5.3.1. toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel;
5.3.2. ei ole ellu viidud tegevuskavas ettenähtud tegevusi;
5.3.3. ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks;
5.3.4. kulud, mille osas toetust saadi, kujunesid planeeritust väiksemaks;
5.3.5. toetusest tasutud kulud on tekkinud väljaspool toetuse kasutamise perioodi;
5.3.6. aruande või vahearuande kontrollimisel ilmneb, et esitatud kuludokumente on kasutatud
toetuse saajale eraldatud muu toetuse aruande või vahearuande kuludokumendina;
5.3.7. toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud andmeid;
5.3.8. aruanne või vahearuanne ei ole esitatud tähtaegselt;
5.3.9. toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega.
5.4. Lepingu rikkumine on vabandatav, kui kohustuse rikkumise põhjuseks on vääramatu jõud
võlaõigusseaduse § 103 tähenduses. Muu hulgas mõistavad pooled vääramatu jõu all õigusakti (nt
riigieelarve seaduse muutmise seaduse või riigi lisaeelarve seaduse) jõustumist, mis takistab oluliselt
lepingu täitmist või muudab selle võimatuks. Pool peab teist poolt vääramatu jõu asjaolude
ilmnemisest ja lõppemisest kohe teavitama. Kui vääramatu jõud kestab kauem kui kolm kuud, on
mõlemal poolel õigus lepingust taganeda.
6. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine
6.1. Leping jõustub, kui pooled on selle allkirjastanud ja toetuse andja on toetuse saaja poolt allkirjastatud
lepingu kätte saanud.
6.2. Lepingu sõlmimise ja toetuse eraldamise otsuse eelduseks on toetuse saaja poolt esitatud taotlus, mis
muuhulgas sisaldab asjakohast prognoosi maksimaalse toetussumma määratlemiseks või toetuse
lubatud osakaalu abikõlblikest kuludest. Lisaks, et toetuse saajal puudub lepingu vormistamise hetkel
maksuvõlgnevus või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress, välja arvatud
juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg
olema tasutud ajakava kohaselt.
6.3. Kõik lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana ja need jõustuvad pärast seda kui
pooled on need allkirjastanud. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab teisele poolele kirjalikult
põhjendatud ettepaneku, millele teine pool on kohustatud vastama 30 kalendripäeva jooksul.
Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada.
2/3
Allkirjastatud digitaalselt
6.4. Toetuse väljamakse kuupäeva muutmiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale põhjendatud avalduse
ja muutmise kohta lepingu lisa eraldi ei vormistata. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult
põhjendada.
6.5. Toetuse andja võib lepingut ühepoolselt muuta kui:
6.5.1. muudetakse oluliselt lepingule kohalduvaid õigusakte või vältimaks ülekaaluka avaliku huvi
rasket kahjustumist;
6.5.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord;
6.5.3. vajalik on kõrvaldada lepingus sisalduv õigusvastane tingimus.
6.6. Leping lõpeb:
6.6.1. lepinguliste kohustuste täitmisel;
6.6.2. lepingust taganemisega olulise lepingurikkumise korral;
6.6.3. poolte poolt allkirjastatud kokkuleppel;
6.6.4. muul seadusest tuleneval alusel.
7. Lõppsätted
7.1. Lepinguga seotud teabe vahetamiseks määratud kontaktisikud:
7.1.1 toetuse andja kontaktisik on Jarko Koort,
[email protected], 6282239;
7.1.2 toetuse saaja kontaktisik on Kristjan Karis,
[email protected], 51 74 766.
7.2. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest.
7.3. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel
lahendatakse vaidlused kohtus.
Toetuse andja Toetuse saaja
Kultuuriministeerium Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus
Registrikood: 70000941 Registrikood: 90007715
E-post:
[email protected] E-post:
[email protected]
Arvelduskonto: Riigikassa number: 3500078694
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Tarvi Sits Kristjan Karis
kantsler juhatuse liige
3/3
Saatja: Piret Mägi <
[email protected]>
Saaja: Katre Külm
Teema: FW: Toetuse kajastamine
From: Silva Tigane <
[email protected]>
Sent: Thursday, February 2, 2023 11:58 AM
To: Piret Mägi <
[email protected]>
Subject: Toetuse kajastamine
Tere Piret
Palun veel 2022.aasta saldoanmdiku investeeringute kasutusse teha üks kanne.
Tehvandi kanne
Deebet 203856 27 500
Kreedit 350000 27 500
Ilusat päeva
Silva Tevandilt
KULTUURIMINISTEERIUMI RIIGIEELARVELISE TOETUSE KASUTAMISE LEPINGU MUUTMISE AVALDUS Lepingu pool (toetuse saaja ) SA Tehvandi Spordikeskus Lepingu sõlmimise kuupäev 13 jaanuar 2022 Lepingu nr 7-10/4280-2 Taotletav muutus ( aruande esitamise tähtaja pikendamine või sihtotstarbe muutmine ) ja selle põhjendus Vastavalt lepingule eraldati SA Tehvandi Spordikeskusele 2022 aasta projektide elluviimiseks investeeringutoetust mahus. 3 297 033 eurot . 2022 aasta lõpuga on sihtasutusel toetuse kasutamata jääk 539 120,83 eurot. Taotluse sisks on eraldatud vahendite kasutamise pikenemine projekti teostamise saavutamiseni. Kinnitame, et toetuse taotlemise aluseks olevad tegevused/projektid on teostamisel alljärgnevalt: Kääriku Spordikeskuse VII etapp ( MSW-PR-KSK8-INV ) – toetuse jääk 68 230,76 eurot. Projekti põhitegevused on teostatud 2022 ning ehitiste kasutusload väljastatud. Teostamisel on jääki puudutav kunstiteoste tellimise seadusest tulenev kunstikonkurss, mis kuulutati välja 2022 aasta IV kvartalis ning teoste avamine leiab aset 17. veebruar 2023. Teoste valmimine planeeritud 1.september 2023. Tartumaa Tervisespordikeskuse väljaarendamine ( MSW-PR-ER-INV ) – toetuse jääk 16 6 328,41 eurot. P rojekt sisaldas arhitektuurikonkursi väljakuulutamist ning eelprojektide koostamist kogu keskuse väljaehitamiseks ning parendustegevusi keskuses. Aastalõpu seisuga on eelprojektid valminud ning ehituslubade taotlused esitatud. Seoses valla menetlustegevustega (sh. ehitusregistri IKT komplikatsioonidega ning osaliste nõuetega seosed naaberkinnistutel) on viibinud ehituslubade väljastamine ning viimasest tulenevalt ka väljamaksete tegemine arhitektuuribüroole. Täiendavalt, seoses SA TSK nõukogu ja juhatuse otsustega toestada alternatiivsed eskiisprojektid (tulenevalt ehitushindade kallinemisest) on teostamisel viimased tegevused. Projekti eeldatav teostamise lõpp 1. juuni 2023. Tehvandi Spordikeskuse K90 taastamistööd ning tugiteenuste keskus ( MSW-PR-UH-INV ) – toetuse jääk 304 561,66 eurot. Projekt sisaldas Tehvandi hüppemäe (K90) taastusremonditöid, kus kastmissüsteemi töid ei saanud jätkat a tulenevalt ilmastikuoludest ning mis teostatakse 2023 II kvartali alguses. Tehvandi Spordikeskuse väljaehitamise I etapi (Tugiteenuste keskus) arhitektuurikonkurss on läbi viidud 2022 aastal ning alustati läbirääkimistega konkursi võitja bürooga eelprojektide koostamiseks. Eeldatav hankelepingu täitmise (ehituslubade väljastamine) tähtaeg on 2023 aasta IV kvartal. Avalduse esitaja nimi ja ametikoht Allkiri / võib saata ka digitaalselt allkirjastatuna Kuupäev Kristjan Karis, juhatuse liige Allkirjastatud digitaalselt 06.02.2023