Leping

22/04/2021 12:24:00 Eesti Terviserajad 2021-2025 strateegia Sihtasutuse Eesti Terviserajad (edaspidi: ETR) asutasid 2005. aastal Merko Ehitus, Swedbank ja Eesti Energia. Sihtasutus on terviseradade võrgustiku katusoganisatsioon, mille põhitegevusteks on: Eestimaa liikumis- ja spordiradade väljaarendamise nõustamine, arendustegevuste koordineerimine, finantseerimisele kaasaaitamine, võrgustiku kommunikatsioon ja koostöö liikumisharrastuse populariseerimisel ning inimeste tervise edendamisel. Võrgustiku arendamisel on olulisteks püsipartneriteks Kultuuriministeerium ja Riigimetsa Majandamise Keskus. ETR missioon on kindlustada enamikule Eesti elanikkonnast tasuta kodulähedane terviseradade võrgustik aastaringseks liikumisharrastuseks. ETR visioon on, et Eesti elanikkond liigub regulaarselt värskes õhus ja see aitab kaasa eestimaalaste tervena elatud aastate tõusule Euroopa keskmisele tasemele. Kus me täna oleme? ETR võrgustikus on tänaseks Eesti 122 hooldatud terviserada 1100 kilomeetril, 24 rajal on olemas kunstlume tootmise võimekus. Terviseradu hooldab ligi 200-liikmeline rajameistrite meeskond, kes on omavalitsuse või tervisespordikeskuse palgal. ETRi asutajad on 2020. aasta seisuga terviseradade arendamisse investeerinud kokku 5,1 miljonit eurot. Riigi, kohalike omavalitsuste ja Euroopa Liidu fondide kaasamise tulemusena ulatuvad investeeringud terviseradade taristusse üle 50 miljoni euro. ETR terviseradu on külastanud iga kolmas eestimaalane, selgub Kantar Emori 2020. aastal läbi viidud uuringust. Neile lisandub 23% vastajaid, kes külastavad terviseradu, aga ei ole kindlad, kas need kuuluvad ETR võrgustikku. Rajameistrite hinnangu ning radade liikumissensorite andmete järgi külastati 2020. aastal terviseradasid ligi 6 miljonit korda. Kui Eesti naised elavad tervena 57,7 ja mehed 53,9 aastat, siis Euroopa keskmine on vastavalt 65,1 ja 64,2 aastat (Eurostat: Healthy live years statistics 2019). Eestimaalastest liigub regulaarselt praegu iga kolmas inimene, eesmärk on jõuda liikumisaktiivsuses ja osalejate arvus Põhjamaade tasemele, mis tähendab, et vähemalt 2/3 elanikkonnast liigub ja teeb sporti regulaarselt. Selleks on oluline kujundada eri vanuserühmade vajadustele sobivad tingimused ("Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030"). Tervisliku arengu seisukohalt liigub piisavalt vaid 24% Eesti õpilastest. Ainult 7–11% kümneaastastest ja vanematest lastest veedab oma vaba aega igapäevaselt aktiivselt õues liikudes (“Eesti Spordipoliitika 2030 (Aruanne 2019”). ETRi eesmärgid: Arendame radade Suurendame Toetame regulaarset Panustame võrgustikku ja võrgustiku liikumisharrastust ja kompetentsikeskusena loome kasutajate hulka ja rahva tervise võrgustiku rajamisel, kasutusvõimalused nende rahulolu parandamist arendamisel ja kogu perele hooldamisel Tegevuskava eesmärkide saavutamiseks: 1. Arendame radade võrgustikku ja loome kasutusvõimalused kogu perele. 1.1. Haldame tervikinfot radade üle-eestilise katvuse hetkeseisu ja vajaduste kohta koostöös kohalike omavalitsuste, tervisespordikeskuste ning kogukonnaga. 1.2. Tõstame radade kasutusmugavust ja ohutust (sh inimeste hajutamine). Panustame vajaduspõhiselt enimkülastatud ja suurema asustustihedusega piirkondade radade arendamisse ja arenduste projekteerimisse ning nende finantseerimiseks vajalike vahendite leidmisesse (ETRilt projektlahendus → riigi, omavalitsuse, EL fondi rahastus). 1.3. Arvestame radade arendamisel erinevate vanusegruppide, huvide ja vajadustega (sh erivajadused). Hoiame radade seisukorra vastavuses kvaliteedistandardile ning aitame kaasa suuremates keskustes lisateenuste tagamisele. 1.4. Jätkame panustamist kunstlume tootmise võimekuse tõstmisse ning kunstlumest radade kvaliteedi tagamisse (sh nõustamine ja koolitamine). Projekteerime ning otsime finantseerimisvõimalusi prioriteetsete terviseradade kunstlume trasside rajamiseks otse suusarajale (nt Nõmme ja Pirita). 1.5. Radade arendamisel peame silmas jätkusuutlikkust ja keskkonnahoidu ning viime terviserajad järk- järgult taastuvenergiale ning nutikatele energialahendustele. 1.6. Jätkame siseradade rajamist peamiselt laste- ja noorteasutustes, et mõjutada positiivselt sihtrühma liikumisharjumusi.  Eesmärgi mõõdikud Algtase 2021 Sihttase 2025 Terviseradade arv 122 130 Valgustatud radadega terviserajad 80 122 Kaasatud rahaline maht prioriteetsete 4 miljonit eurot aastas 8 miljonit eurot aastas arenduste rajamiseks Terviseradade kvaliteedistandardile Tervisespordikeskused 14/27 Tervisespordikeskused vastavate radade osakaal (Lisa 1) 25/30 Terviserajad 62/95 Terviserajad 95/100 Kunstlume tootmise võimekusega 24 33 radade arv 2. Suurendame võrgustiku kasutajate hulka ja nende rahulolu 2.1. Kasvatame kõigi eestimaalaste teadlikkust kodulähedastest terviseradadest, populariseerime igakülgset liikumisharrastust ning kinnistame tervislike eluviiside mõttelaadi, inspireerides eri sihtrühmi regulaarselt liikuma, hoolimata aastaajast. 2.1.1. Arendame terviseradade infokanaleid, et tagada ajakohase info kättesaadavus kasutajale sobivas kanalis ja kohas. 2.1.2. Otsime aktiivselt võimalusi uute kasutajate kaasamiseks ning julgustame ja suuname neid kasutama kõiki radade võimalusi. 2.1.3. Kaasame aktiivselt toetajate ja partnerite kanaleid ja kõneisikuid. 2.1.4. Viime ellu võrgustiku kommunikatsioonitegevused vastavalt kommunikatsioonistrateegiale ja - tegevuskavale. 2.2. Kogume regulaarselt radade kasutusstatistikat, viime iga-aastaselt läbi kasutajate rahulolu- ja tagasisideuuringuid. 2.2.1. Arendame loendurite süsteemi radade kasutusstatistika usaldusväärseks kogumiseks ja andmete analüüsiks. 2.2.2.Korraldame koostöös (uuringu)partneritega radade tagasiside- ja rahulolu-uuringuid. 2.3. Kasvatame radade kasutajate arvu koostöös liikujate, kogukonna, omavalitsuste, toetajate ja muude organisatsioonide ning ürituskorraldajatega.  Eesmärgi mõõdikud Algtase 2021 Sihttase 2025 Terviseradasid külastanute osakaal ⅓ elanikkonnast ½ elanikkonnast (elanikkonna uuring) Radade külastuste arv aastas 6 mln 8 mln 3. Toetame regulaarset liikumisharrastust ja rahva tervise parandamist 3.1...Oleme aktiivseks koostööpartneriks liikumisharrastuse populariseerimiseks ja eestimaalaste tervise edendamiseks. 3.2. Panustame igakülgselt rajapartnerina Tervise Arengu Instituudi, Eesti Olümpiakomitee, Sotsiaalministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Tervisekassa, Tartu Ülikooli Liikumislabori jt liikumist ja tervist edendavatesse tegevustesse. 3.3. Toetame koostöös partneritega mitmekülgsete liikumisürituste korraldamist kõikides maakondades üle Eesti. 4. Panustame kompetentsikeskusena võrgustiku rajamisel, arendamisel ja hooldamisel. 4.1. Loome omavalitsustele ja keskustele juhendid ja tehnilised materjalid erinevate rajatiste, radade, funktsionaalsuste rajamise etappide kohta: kavandamine, projekteerimine, ehitus, hooldus, funktsionaalsus ja märgistus, valgustus, erinevate alade vajaduste ohutuks ja mugavaks kasutamiseks sobivad laiused ja mõõdud. 4.2. Koolitame ja nõustame regulaarselt rajameistreid, omavalitsuse töötajaid ja partnereid. Räägime kaasa terviseradade ja -spordikeskuste arengukavade ja strateegiate koostamisel. 4.3. Hoiame rajameistrite meeskonda ja ühtset meeskonnatunnet ning nõustame KOV ja rajameistrite koostööd. 4.4. Kaasame sihtasutuse kui kompetentsikeskuse ja võrgustiku arendamisel asutajate ja partnerite tuge ning kompetentse. Eesmärgi mõõdik Algtase 2021 Sihttase 2025 Juhendmaterjalid Loomisel 2021 Püsivalt toimivad ja ajakohased Ressursid: Sihtasutuse tegevusi viib igapäevaselt ellu üks juhatuse liige koostöös asutajate turundus- ja kommunikatsioonitöötajatega ning ühe kommunikatsioonipartneriga. Sihtasutuse kõrgeimaks juhtimisorganiks on asutajate esindajatest koosnev 3-liikmeline nõukogu. Asutajate ja Kultuuriministeeriumi panus sihtasutuse tegevusteks on iga-aastaselt kokku 340 000 eurot. Sihtasutusel on võrgustiku arendamisel püsiv ja edukas koostöö avaliku, kolmanda ja erasektori partneritega. Riigi ja omavalitsuste koostöös on 2019-2022 toimumas “Regionaalsete tervisespordikeskuste meede”, mis panustab 23 tervisespordikeskuse kunstlumevõimekuse arendamisse igal aastal kokku 1,2 miljonit eurot. Tallinna linnaga koostöös (ETR projekteerib, Tallinn ehitab) on rajatud ja rajamisel olulised Tallinna terviserajad ning neid ühendavad kergliiklusteed. Teiste prioriteetsete projektide rahastamine toimub erinevate finantseerimisvõimaluste otsimisel omavalitsuste ja riigiga. Terviseradade võrgustiku taristu väljaarendamiseks ning ühtlase kvaliteedistandardi saavutamiseks on võrgustiku iga-aastane investeeringuvajadusteks vajalik: • Regionaalsete tervisespordikeskuste meetme püsiv jätkumine 1,2 milj aastas • Lisainvesteeringud võrgustiku arendamiseks (olmehooned, WC-d, rajahooldustehnika jm inventar, infrastruktuur, atraktiivsuse tõstmine(lisavõimalused)) 6 milj aastas Lisa 1 ETR kvaliteedistandard Tingimused Tervisespordikeskus Terviserada + Olme- ja teenindushoone (wc, joogivesi, pesemisvõimalus) + + WC (arvestada erivajadustega) + + Rajamärgistus + + Aastaringne rajahooldus + + Valgustus + + Jõulinnak/venitussein + +/- Kelgumägi + + Võimalusel eraldi matkaraja olemasolu (või suusatajatega koos mahtumine samale rajale) + + Parkla + + Prügikastid + Spordivahendite laenutus +/- Kunstlume tootmise võimekus + Rajakaamera + Statistika kogumine loenduritega Võimalusel lisad: + Rullirada + Toitlustus + + Mänguväljak + + Rattapark (rattarada, pumptrack, XCO, MTB õpperada) + Uisuväljak + + Madalseiklusrada + + MOBO/orienteerumise püsirada + + Puhkekohad + Majutus + Aktiivsed tegevused (matkad/treeningud) + + Rattaremondipunkt + Rajakaamera  Allkirjastatud digitaalselt RIIGIEELARVELISE TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE LEPING nr 7-10/4182-2 Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja) ja Sihtasutus Eesti Terviserajad (edaspidi toetuse saaja), edaspidi eraldi pool või koos pooled, on sõlminud järgmise riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping). 1. Üldsätted 1.1. Lepingu eesmärk on kokku leppida 2022. aasta riigieelarve seaduse § 1 osa 6 jaos 6 ette nähtud sihtotstarbelise toetuse maksmise ja kasutamise tingimused. 1.2. Leping on sõlmitud kultuuriministri 30.12.2021 käskkirja nr 234 alusel, kooskõlas 2022. aasta riigieelarve seadusega ja lähtudes toetuse saaja esitatud riigieelarvelise toetuse taotlusest (edaspidi taotlus). 1.3. Leping on toetuse väljamakse alusdokument. 1.4. Lepingu lisa: 1.4.1. SA Eesti Terviserajad Strateegia 2021-2025. 2. Toetus 2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale perioodiks 01.01.2022 kuni 31.12.2022 toetust põhikirjaliste eesmärkide ja tegevuste ning arengukavas kirjeldatud tegevussuundade elluviimiseks ja ühekordsete projektide realiseerimiseks summas 80000 eurot (s.h. terviseradade ja tervisespordikeskuste statistika kogumise ja analüüsi läbiviimiseks). 2.2. Toetuse andja maksab toetuse saajale toetuse välja 21.01.2022. 2.3. Juhul kui toetuse andja saab toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte vähem kui kolm tööpäeva enne lepingu punktis 2.2. nimetatud väljamakse kuupäeva, siis toetuse andjal on õigus väljamakse teha seitsme tööpäeva jooksul lepingu kättesaamise hetkest. 2.4. Toetuse andja tunnistab toetuse andmise otsuse kehtetuks, kui toetuse saaja ei ole tagastanud allkirjastatud lepingu ühe kuu jooksul alates lepingu väljasaatmisest toetuse andja poolt. 3. Toetuse kontroll ja aruandlus 3.1. Toetuse aruande esitamise tähtaeg on 20.02.2023. Aruande kohustuslik vorm on kättesaadav Kultuuriministeeriumi veebilehel www.kul.ee. 3.2. Toetuse andja aktsepteerib esitatud aruande 90 päeva jooksul või teavitab toetuse saajat aruande puudustest või muudest rikkumistest. Aruanne loetakse aktsepteerituks, kui ei ole tuvastatud toetuse kasutamise rikkumisi ja aruanne vastab toetuse andja poolt kehtestatud nõuetele ning toetuse saaja on tagastanud toetuse kasutamata jäägi. 3.3. Toetuse andjal on õigus igal ajal kontrollida toetuse kasutamise vastavust lepingule, nõudes lisaks lepingus kokkulepitule toetuse saajalt toetuse kasutamise vahearuandeid, toetusega seotud originaaldokumente ja andmeid, hinnates seeläbi muu hulgas toetuse kasutamise sihipärasust ja tulemuslikkust. 3.4. Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse andja poolt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel toetuse arvelt tehtud kulusid tõendavad kulu- ja maksedokumentide koopiad, muud dokumendid ja selgitused, mis tõendavad toetuse sihipärast kasutamist. 3.5. Toetuse andjal on kolme aasta jooksul peale toetuse kasutamise aruande esitamist õigus hinnata eraldatud toetuse kasutamist, sh vastavust lepingule ja asjakohastele õigusaktidele, sihipärasust ja otstarbekust. Kui toetuse kasutamise rikkumine või aruande puudus tuvastatakse eri- või audiitorkontrolli käigus, on toetuse andjal, sõltumata aruande esitamise tähtpäevast, õigus nõuda igal ajal täpsustatud aruande esitamist, kogu või osa toetuse tagastamist või kasutada muid õiguskaitsevahendeid. 4. Poolte kohustused 4.1. Toetuse saaja kohustub: 4.1.1. kasutama toetust lepingus sätestatud ja taotluses kirjeldatud tingimustel ning eesmärkidel; 4.1.2. pidama toetuse kasutamise kohta arvestust ning säilitama toetuse taotlemise ja tegevuste teostamisega seotud dokumentatsiooni vastavalt raamatupidamise seadusele; 4.1.3. tagastama toetuse kasutamata jäägi koos aruande esitamisega või esitama toetuse andajale lepingu pikendamise avalduse koos põhjendusega; 1/3 Allkirjastatud digitaalselt 4.1.4. tagastama kasutamata jäänud toetuse või lepingus sätestamata eesmärgil kasutatud toetuse osa toetuse andjalt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel; 4.1.5. võimaldama toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamist, toetuse kasutamise kohta esitatud aruannete õigsust ning toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust; 4.1.6. teavitama viivitamata toetuse andjat kõigist asjaoludest, mis erinevad lepingus ja taotluses toodud tingimustest ja andmetest ning kõigist asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist või muudest probleemidest, mis esinevad lepingu täitmisel. 4.2. Toetuse andja kohustub: 4.2.1. toetuse lepingus sätestatud kuupäevadel üle kandma toetuse saaja arvelduskontole, v.a lepingu punktis 2.3. toodud juhul. 5. Vastutus 5.1. Pooled täidavad oma kohustusi mõistlikult, hoolikalt ja heas usus arvestades tavasid ja praktikat. 5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse saajalt viivist 0,05% tasumisele kuuluvast summast iga toetuse tagastamisega viivitatud päeva eest. 5.3. Toetuse andja võib peatada toetuse väljamaksmise ja/või nõuda toetuse saajalt leppetrahvi 9% toetuse summast ja/või lepingust taganeda ja/või nõuda antud toetus või toetuse jääk tagasi juhul, kui toetuse saaja ei täida lepingulisi kohustusi sh: 5.3.1. toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel; 5.3.2. ei ole ellu viidud tegevuskavas ettenähtud tegevusi; 5.3.3. ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks; 5.3.4. kulud, mille osas toetust saadi, kujunesid planeeritust väiksemaks; 5.3.5. toetusest tasutud kulud on tekkinud väljaspool toetuse kasutamise perioodi; 5.3.6. aruande või vahearuande kontrollimisel ilmneb, et esitatud kuludokumente on kasutatud toetuse saajale eraldatud muu toetuse aruande või vahearuande kuludokumendina; 5.3.7. toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud andmeid; 5.3.8. aruanne või vahearuanne ei ole esitatud tähtaegselt; 5.3.9. toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega. 5.4. Lepingu rikkumine on vabandatav, kui kohustuse rikkumise põhjuseks on vääramatu jõud võlaõigusseaduse § 103 tähenduses. Muu hulgas mõistavad pooled vääramatu jõu all õigusakti (nt riigieelarve seaduse muutmise seaduse või riigi lisaeelarve seaduse) jõustumist, mis takistab oluliselt lepingu täitmist või muudab selle võimatuks. Pool peab teist poolt vääramatu jõu asjaolude ilmnemisest ja lõppemisest kohe teavitama. Kui vääramatu jõud kestab kauem kui 3 kuud, on mõlemal poolel õigus lepingust taganeda. 6. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine 6.1. Leping jõustub, kui mõlema poole esindajad on selle allkirjastanud ja toetuse andja on toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte saanud. 6.2. Lepingu sõlmimise eelduseks on, et toetuse saajal puudub lepingu vormistamise hetkel maksuvõlgnevus või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress, välja arvatud juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg olema tasutud ajakava kohaselt. 6.3. Lepingut võib muuta poolte kirjalikul kokkuleppel, mis vormistatakse lepingu lisana. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab teisele poolele kirjalikult põhjendatud ettepaneku, millele teine pool on kohustatud vastama 30 kalendripäeva jooksul. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada. 6.4. Toetuse väljamakse kuupäeva muutmiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale põhjendatud avalduse ja muutmise kohta lepingu lisa eraldi ei vormistata. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada. 6.5. Toetuse andja võib lepingut ühepoolselt muuta kui: 6.5.1. muudetakse oluliselt lepingule kohalduvaid õigusakte või vältimaks ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustumist; 6.5.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord; 6.5.3. vajalik on kõrvaldada lepingus sisalduv õigusvastane tingimus. 6.6. Leping lõpeb: 6.6.1. lepinguliste kohustuste täitmisel; 6.6.2. lepingust taganemisega olulise lepingurikkumise korral; 6.6.3. poolte poolt allkirjastatud kokkuleppel; 2/3 Allkirjastatud digitaalselt 6.6.4. muul seadusest tuleneval alusel. 7. Lõppsätted 7.1. Lepinguga seotud teabe vahetamiseks määratud kontaktisikud: 7.1.1 toetuse andja kontaktisik on Kaarel Nestor, [email protected], 6282260; 7.1.2 toetuse saaja kontaktisik on Alo Lõoke, [email protected], 5253801. 7.2. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest. 7.3. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus. 7.4. Leping on koostatud kolmel leheküljel kahes eksemplaris, millest kummalegi poolele jääb üks. Toetuse andja Toetuse saaja Kultuuriministeerium Sihtasutus Eesti Terviserajad Registrikood: 70000941 Registrikood: 90008821 E-post: [email protected] E-post: [email protected] Arvelduskonto: EE852200221027472704 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tarvi Sits Alo Lõoke kantsler juhatuse liige 3/3