Kiri

Justiitsministeerium [email protected] 24.01.2022 nr 1-11/295-1 Pühade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Kultuuriministeerium esitab teile kooskõlastamiseks pühade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Terik minister Lisad: 1. Eelnõu 1 lehel 2. Seletuskiri 6 lehel Asta Trummel 628 2223, [email protected] Eino Pedanik 628 2227, [email protected] Siiri Pelisaar 628 2225, [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  EELNÕU 17.01.2022 Pühade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise seadus § 1. Pühade ja tähtpäevade seaduse muutmine Pühade ja tähtpäevade seaduse § 3 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) 30. jaanuar – Eesti kirjanduse päev;“. § 2. Eesti lipu seaduse muutmine Eesti lipu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) 30. jaanuar – Eesti kirjanduse päev;“; 2) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 101 järgmises sõnastuses: „101) üldlaulu- ja -tantsupeo ning noorte laulu- ja tantsupeo toimumise päevad;“. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2022 Algatab Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt)  Pühade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga täiendatakse riiklike tähtpäevade ja lipupäevade loetelu Eesti kirjanduse päevaga (30. jaanuar), muutes pühade ja tähtpäevade seadust (edaspidi PTS) ning Eesti lipu seadust (edaspidi ka ELS). Samuti täiendatakse lipupäevade loetelu üldlaulu- ja -tantsupeo ning noorte laulu- ja tantsupeo toimumise päevadega. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna kirjandusnõunik Asta Trummel (tel 628 2223; [email protected]) ja kultuuriväärtuste osakonna rahvakultuurinõunik Eino Pedanik (tel 628 2227; [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud õigusnõunik Siiri Pelisaar (tel 628 2225; [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetatud Kultuuriministeeriumi kantselei sekretär- keeletoimetaja Anni Viirmets (tel 628 2220; [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega. Eelnõuga muudetakse PTS-i redaktsiooni, mis on Riigi Teatajas avaldatud avaldamismärkega RT I, 24.11.2020, 5, ja ELS-i redaktsiooni, mis on Riigi Teatajas avaldatud avaldamismärkega RT I, 24.11.2020, 4. Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõuga muudetakse PTS-i, täiendades riiklike tähtpäevade loetelu Eesti kirjanduse päevaga. Samuti täiendatakse nimetatud tähtpäevaga ELS-is esitatud lipupäevade loetelu. Lisaks eeltoodule täiendatakse lipupäevade loetelu Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse ettepanekul üldlaulu- ja -tantsupeo ning noorte laulu- ja tantsupeo toimumise päevadega. 2.1. Eesti kirjanduse päeva riiklikuks tähtpäevaks ja lipupäevaks muutmine on märgiline samm kirjanduse ja kultuuri väärtustamises, et pöörata tähelepanu kirjanduse ja kirjanike rollile Eesti kultuuris ja ühiskonnas. Tähtpäeva on väärikas tähistada 30. jaanuaril, Anton Hansen Tammsaare sünniaastapäeval. Eesti kirjanduse päeva lipupäevaks muutmise ettepaneku esitas Tallinna Kirjanduskeskus. Eesti kultuur ja iseolemine püsib tekstidel, mis nii kirjutatud kujul kui ka suuliselt edasiantuna hoiavad vaimset sidet olnud ja tulevaste põlvkondadega. Kirjandus on inimeste ja põlvkondade ühendaja, sest hõlmab kogu rahvast, erinevaid vanuse- ja ühiskonnagruppe. 1 Emakeelse ilukirjanduse lugemine rikastab sõnavara, aitab mõtestada ümbritsevat maailma ning sõnastada oma mõtteid ja kujutlusi viisil, mida ei võimalda ükski teine kunstivorm. Kirjanduse mõju inimese vaimsele võimekusele ja kultuurilisele seotusele on hindamatu. Ilukirjandus on elu tunnetamise allikas. Kirjandus avab tee esteetiliste ja eetiliste tõekspidamiste kujunemisele, isiksuse vaimu ja väljenduse rikastumisele, kommunikatsiooni mitmekesistamisele, võõra kogemuse omandamisele ning ühiskonna ja kultuuri sügavamale vastuvõtule. Ilukirjandus kannab ühiskondlikke, ajaloolisi, rahvus- ja maailmakultuurilisi, vaimseid ja tundelisi väärtusi, mille mõistmine ja järgimine aitab tagada kultuuri järjepidevuse ning ühiskonna jätkusuutlikkuse. Eesti kooliprogrammides on kirjanduse õpetamise osakaal aasta-aastalt vähenenud, mistõttu on eriti oluline innustada lapsi ja noori lugema. Riigile on tähtis soodustada tarkade, loovate ja laia silmaringiga kodanike kasvamist. Selle alus on kvaliteetsed kirjandusteosed, aga ka inimesed, kes neid kirjutavad või neid tutvustavad, lugemishuvi äratavad ja lugema innustavad. Eesti kirjandust kui sõnakunsti tuleb hoida ja väärtustada. Eesti kirjandus hoiab elus ja rikkana meie keele ning avatuna meele. Igakülgne tähelepanuavaldus kultuurile ja eriti kirjandusele on oluline olukorras, kui kahanenud on raamatute tiraažid, klassika kordustrükid, kommenteeritud väljaanded jm. On selgeid märke sellest, et nii Eesti kui ka maailma kirjanduspärandit ja tänapäevast kirjandust tuntakse üha vähem. Eesti kirjanduse päeva eesmärk on väärtustada kirjandust kui rahvuslikku ühisvara, õhutada oma kirjanduse lugemist ja sellega tegelemist nii populariseerivates kui ka uurimuslikes vormides ning süvendada arusaamist kõigist kirjandusega seonduvatest kultuuriloolistest ja tänapäeva aktuaalsetest aspektidest. Eesti kirjanduse päev on kummardus meie kirjanikele ja kirjanduse kui maailma kultuurivaramut rikastavale ainulaadsele nähtusele. Eesti kirjanduse päev saab kanda sõnumit kirjanduse väärtusest kultuurilise identiteedi kandja ja vaimse tervise hoidjana ning kultuurilise ökosüsteemi rikkuse säilitajana. See, et Eestis hoitakse kirjandust au sees, on leidnud tunnustust ka rahvusvaheliselt – siis, kui Tartu valiti UNESCO kirjanduslinnade võrgustikku. Eesti kirjandust hinnatakse üle maailma, seda tõlgitakse aina rohkem ja nii saab maailm tuttavaks nii Eesti kultuuri kui ka mõttemaailmaga. Eesti kirjanduse päeva tähistamise otsus riikliku tähtpäevana, mil heisatakse riigilipud, kannab endas sõnumit, et kultuur ja eriti sõnakunst on ühiskonnas väärtustatud just nii nagu Eesti põhiseaduse preambul sätestab – kultuuri ja keelt hoides ning arendades. Eesti kirjanduse päeva tähistamine Anton Hansen Tammsaare sünnipäeval ning selle muutmine riiklikuks tähtpäevaks ja ametlikuks lipupäevaks oleks igati põhjendatud ja loogiline. Kogu maailmas tähistatakse suurejooneliselt raamatu ja roosi päeva (23. aprillil), kuid Eestis on see komme pigem võõraks jäänud. Oma kirjanduse päeva tähistamine Eestile nii olulise kirjaniku sünniaastapäeval sobiks hästi kõrvuti emakeelepäeva traditsiooniga 14. märtsil. Oma kirjanduse päeva tähistatakse ka Soomes. 10. oktoober on Soomes kuulutatud kirjanik Aleksis Kivi auks soome kirjanduse päevaks ja samal päeval peetakse ka Aleksis Kivi päeva. 2 Eesti riik väärtustab emakeelt, heisates riigilipud. Nüüd on aeg anda ka kirjandusele, kui keele kandjale ja hoidjale, päris oma päev, kuulutades 30. jaanuari riiklikuks tähtpäevaks ja lipupäevaks. Eesti kirjanduse päeva tähistamiseks töötatakse välja sobivas formaadis pidulik rituaal, millega tähtpäeva igal aastal tähistatakse. Eesti kirjanduse päeval võiks riik näiteks tunnustada kirjandusele pühendunud parimaid kirjandusõpetajaid ja/või kirjanduse olümpiaadi võitjaid, hoolitseda selle eest, et tähtpäev leiaks koolides ja kultuuriasutustes üleriigilist vastukaja ning kutsuks üles avalikkust tähistama päeva omaalgatuslikus korras. Eesti kirjanduse päeva võivad tähistada kõik ja neile sobiva tegevusvormi kaudu. Selle päeva sündmuste ja ettevõtmiste hulka võiksid kuuluda näiteks kirjandi kirjutamine koolides; laste ja noorte kirjandusvõistlused; klassikute teoste (luule ja proosa) avalik lugemine ning kommenteerimine, nende mälestuse jäädvustamine; kirjandusõhtud, sh sellised, mille keskmes on teoste kandumine ühest kunstikeelest teise (dramatiseeringud, filmid, muusika, kujutav kunst); kirjanduslikud matkad loojate kodumaile; kirjandussõprade kokkutulekud; lugejaauhindade jagamine jne. Need on vaid mõned ideed, mis annaksid sellele päevale kalendris erilise tähenduse ning inspireeriksid ja populariseeriksid süvenemist Eesti kirjandusse. 2.2. Laulu- ja tantsupidude toimumispäevade lisamine riiklike lipupäevade loetellu on igati põhjendatud, sest lipupäevad räägivad Eestile olulistest sündmustest ja väärtustest: omariikluse loomisest, võitlusest vabaduse eest, pereväärtustest, hariduspüüetest, kultuurialustest ja demokraatia tähtsusest. Kõiki neid väärtusi kannab ja kehastab laulu- ja tantsupeo traditsioon. Igal laulu- ja tantsupeol hoitakse Eesti lippu au sees ning see on sündmus, kuhu nii külalised kui ka esinejad kõige meelsamini ka ise Eesti lipu kaasa võtavad, väljendades seeläbi rõõmu oma riigi ning austust selle ühe tähtsama sümboli – lipu – suhtes. Samuti on laulu- ja tantsupidude programmi kuulunud Eesti lipu päeva tähistamine. Näiteks 2009. aastal kinkis president Toomas Hendrik Ilves kõigile laulu- ja tantsupeol osalevatele kollektiividele Eesti lipu 125. aastapäeva puhul oma lipu. 2017. aasta suvel toimunud noorte laulu- ja tantsupeo ajal tegid peo üldjuhid ettepaneku ja avaliku üleskutse heisata laulu- ja tantsupeo nädalavahetusel Eestis riigilipud. Üleskutsega liitus ka president Kersti Kaljulaid. 2019. aasta juubelilaulu- ja -tantsupeo toimumise päevad olid Riigikogu kultuurikomisjoni eestvedamisel samuti lipupäevad ning nii 2017. kui ka 2019. aastal leidsid üleskutsed sooja vastuvõtu ja said avalikkuselt positiivset tähelepanu. Laulu- ja tantsupeo traditsioon on saanud lahutamatuks osaks eesti identiteedist. Traditsiooni 150-aastase ajaloo jooksul on laulu- ja tantsupidudest saanud mitmekihiline ning laia tähenduse ja mõjuväljaga liikumine, mis on edendanud hariduselu, olnud rahvuslike põhiväärtuste hoidja ja isamaalise maailmavaate kujundaja ning millel on oluline roll eesti kultuuriruumi kujunemisel. Traditsioon toetub laulu- ja tantsupeo talgulaadsele liikumisele, mida kannab edasi osalejate ja juhendajate pühendumine ning korraldajate ja eestvedajate tihe koostöö. 2003. aastal kanti Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidude traditsioon UNESCO inimkonna vaimse pärandi meistriteoste nimekirja. 2008. aastal liideti see traditsioon koos teiste meistriteostega inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. Eesti riik on võtnud kohustuse seda maailmas unikaalset vaimset kultuuripärandit kaitsta ja tagada selle traditsiooni edasikestmine. Laulu- ja tantsupeod toimuvad üldjuhul igal kümnendil neljal korral juulikuu esimesel nädalavahetusel reedest pühapäevani. Igal 2 ja 7-ga lõppeval aastal toimuvad noorte laulu- ja tantsupeod ning igal 4 ja 9-ga lõppeval aastal üldlaulu- ja -tantsupeod. Seaduseelnõu väljatöötamiseks ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, sest eelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju (HÕNTE § 1 lg 2 p 5). 3 „Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030“ punkti 12.4 kohaselt peab järelhindamise osakaal õigusloomes suurenema. Sama dokumendi punkti 12.4.1 kohaselt kontrollitakse järelhindamise kaudu eesmärgi saavutamist esmajoones selliste eelnõude jõustumise järel, millel on oluline mõju. Alati nähakse järelhindamiskohustus ette siis, kui olulise mõjuga seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus on erandlikult jäetud kiireloomulisuse tõttu koostamata. Olulise mõju puudumise tõttu ei ole järelhindamine siinse eelnõu puhul vajalik. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu §-ga 1 täiendatakse PTS-i riiklike tähtpäevade loetelu Eesti kirjanduse päevaga. PTS-i §-s 3 on riiklikud tähtpäevad punktidena loetletud ajalises järjestuses, alustades jaanuarist. Kuivõrd Eesti kirjanduse päeva on plaanis tähistada 30. jaanuaril, siis arvestades PTS-i § 3 ülesehitust, peab Eesti kirjanduse päev paiknema loetelus enne Tartu rahulepingu aastapäeva (punkt 11). Seetõttu täiendatakse § 3 punktiga 11 (30. jaanuar – Eesti kirjanduse päev). Eelnõu § 2 punktiga 1 täiendatakse ELS-i § 6 lõiget 1 punktiga 11, lisades lipupäevade loetellu Eesti kirjanduse päeva. Kuivõrd Eesti kirjanduse päeva on plaanis tähistada 30. jaanuaril, siis arvestades ELS-i § 6 ülesehitust, peab Eesti kirjanduse päev paiknema loetelus enne Tartu rahulepingu aastapäeva (punkt 11). Seetõttu täiendatakse § 6 lõiget 1 punktiga 11 (30. jaanuar – Eesti kirjanduse päev). Punktiga 2 täiendatakse ELS-i § 6 lõiget 1 punktiga 101, lisades lipupäevade loetellu üldlaulu- ja -tantsupeo ning noorte laulu- ja tantsupeo toimumise päevad. Kuivõrd laulu- ja tantsupeod toimuvad juulikuu esimesel nädalavahetusel, paikneb laulu- ja tantsupeo punkt loetelus jaanipäeva (p 10) ja taasiseseisvumispäeva (p 11) vahel. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei sisalda uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole puutumuses Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Lipupäevad räägivad Eestile olulistest sündmustest ja väärtustest: omariikluse loomisest, võitlusest vabaduse eest, pereväärtustest, hariduspüüetest, kultuurialustest ja demokraatia tähtsusest. Lipupäeva lisandumisega ei kaasne mõju riigi julgeolekule ega välissuhetele, majandusele, elu- ega looduskeskkonnale, regionaalarengule. Eelnõuga kaasneb mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele. Eesti lipu seaduse § 5 lõike 1 kohaselt ei langetata Eesti lippu Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, Riigikohtu, kohtu, Riigikontrolli, Õiguskantsleri, Riigikantselei, ministeeriumi, Eesti Panga, valla- ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsuse hoonel ning piiripunktis. Seega, nimetatud asutusi lipupäeva lisamine ei mõjuta. Eesti lipu seaduse § 6 lõike 2 kohaselt heiskavad lipupäevadel Eesti lipu riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Seega lisandub uus lipupäev ja nimetatud isikutel on kohustus Eesti lipp heisata. Selle kohustuse lisandumisega kaasnev mõju ei ole aga oluline. 4 Eesti kirjanduse päeva tähistamine 30. jaanuaril riikliku tähtpäeva ja lipupäevana toob esile riigi soovi väärtustada kultuuri ja kirjandust Eesti ühiskonnas. Eesti riigi üks põhilisi eesmärke peabki olema meie keele ja kultuuri säilimine ja arendamine. Keel säilib ja areneb aga just kirjanduse kaudu. Riikliku tähtpäeva lisandumisega ei kaasne mõju riigi julgeolekule ega välissuhetele, majandusele, elu- ega looduskeskkonnale, regionaalarengule, riigiasutuste ega kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele. Eelnõuga kaasnevad sotsiaalsed mõjud. Eesti kirjanduse päev peaks innustama inimesi rohkem lugema. Mida rohkem inimesed loevad, seda haritumad nad on, seda paremini saavad nad ühiskonnas hakkama ja suudavad end väljendada, nende karjäärivalikud on suuremad ja mitmekesisemad. Kindlasti on kirjandusel väga oluline roll teadmistepõhise ühiskonna arengus. Kirjanduses käsitletakse teemasid, mis on olulised ja millel on suur mõju ühiskonna arengule – näiteks keskkond, julgeolek, majandus ja inimestevahelised suhted. Kirjandusel ja lugemisel on kindel positiivne mõju inimeste vaimsele tervisele ja heaolule. Lugemine ja kirjandus vähendavad üksindust ja sotsiaalset tõrjutust ning arendavad empaatiat. Seega kaasneb eelnõuga positiivne mõju inimeste heaolule, vaimsele tervisele, tööhõivele, eneseteostusvõimalustele, osalemisele ühiskondlikus elus, hariduse kvaliteedile ja kultuuri arengule tervikuna. Laulu- ja tantsupidude toimumise päevade lipupäevaks kuulutamine on väga oluline ja märgiline samm, millega avaldatakse austust kõigile neile, kes seda traditsiooni 150 aasta jooksul hoidnud on, ning tunnustatakse praeguseid tegijaid, kes traditsiooni elavana edasi kannavad. Traditsiooni hoiavad rohujuuretasandil põlvest põlve elus rohkem kui 60 000 harrastajat, üle 2000 dirigendi ja tantsujuhi ning nende kõigi perekondade pühendumus ja pingutus. Üle riigi heisatud riigilipud tähistavad sümboolselt laulu- ja tantsupeo liikumise üleriigilist ulatust ja tähendust ning kannavad laulu- ja tantsupeo nädalavahetuse pidulikkuse Tallinnast igasse Eestimaa nurka. Lipupäeval on samas oluline mõju laulu- ja tantsupeo traditsiooni arusaadavamaks ja nähtavamaks tegemisel ka nendele eestimaalastele, kelle jaoks on traditsioon näiteks keelebarjääri või mõne muu põhjuse tõttu praegu veel kaugeks jäänud. Teisalt lisab lipu heiskamine laulu- ja tantsupeo toimumise päevadel ka sügavat isiklikku mõõdet nende jaoks, kes sooviksid, aga ei saa peol kohapeal olla, kuid kes tahavad sellest hoolimata oma seal osalevaid lähedasi tunnustada. Lipu heiskamine laulu- ja tantsupeo ajal muudab nähtavaks ja arusaadavaks isamaalised põhiväärtused, mida laulu- ja tantsupidu ajast aega on kandnud ja millele traditsioon suuresti toetub. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisel riigil ja kohalikul omavalitsusel tegevused ning eeldatavad kulud ja tulud puuduvad. 7. Rakendusaktid Rakendusakte ei ole vaja vastu võtta. 8. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. 5 9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumidele ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse andmiseks Eesti Kirjanike Liidule, Eesti Kirjastuste Liidule, Sihtasutusele A. H. Tammsaare Muuseum Vargamäel ja Tallinna Kirjanduskeskusele. Eelnõu kooskõlastasid märkusteta Haridus- ja Teadusministeerium, Siseministeerium, Rahandusministeerium ja Eesti Linnade ja Valdade Liit ning eelnimetatud asutused ja juriidilised isikud. 6