Kiri

Hr Tiit Terik kultuuriminister Arvamus Eesti Rahvusraamatukogu seaduse j a a utoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõ ule Meie: 20.01.2022 Teie: 03.01.2022 nr 1-11/2-1 Austatud hr Terik Täname, et Kultuuriministeerium ja Eesti Rahvus raamatukogu kaasavad Eesti Pimedate Liidu esindajaid nii Eesti P imedate R aamatukogu ruumi de kui teenuste arendamise protsess i. Kui Pimedate Raamatukogu ühendatakse Rahvusraamatukoguga, peame vajalikuks, et nägemispuudega lugejate teenindamine ei halveneks, Pimedate Raamatukogust saaks omaette struktuuriüksus, tal oleksid nõuetekohased ruumid, teenuseid arendataks vastavalt nägemispuudega lugejate vajadustele, rahastus suureneks ja Rahvusraamatukogu oleks kõigile nägemispuudega inimestele ligipääsetav. Seletuskirjas väidetakse, et kavandatavate muudatustega tagatakse muu hulgas mugavam ruum ja teenus pimedatele, vaegnägijatele või muu trükikirja lugemise puudega inimestele. Selles on märgitud: „Rahvusraamatukogu renoveerimistööde lõppemisel paraneb ka pimedate raamatukogu teenuse füüsiline ligipääsetavus, kuna seda hakatakse osutama rahvusraamatukogus. Praegu paikneb pimedate raamatukogu aadressil Suur-Sõjamäe 44b, kus ühistranspordiliiklus on suhteliselt hõre ja puuduvad näiteks kohandatud valgusfoorid. Rahvusraamatukogu seevastu paikneb kesklinnas hea ligipääsetavusega asukohas. Sihtrühmale avaldub seega positiivne mõju.“ Pimedate Raamatukogu on arendanud oma teenuseid, lähtudes nägemispuudega inimeste erivajadustest. Heliraamatuid on võimalik lugeda-kuulata või alla laadida Veebiraamatukogust või saadetakse need lugejatele koju postkasti. Ligipääs lähimatest ühissõidukite peatustest Rahvusraamatukogu Tõnismägi 2 hooneni ei ole ohutu, kuna ei ole helisignaaliga valgusfoore. Rahvusraamatukogus kui avalikus kasutuses olevas hoones on vajalik rakendada liikumist hõlbustavaid meetmeid. Renoveerimisprojektis ei ole kavandatud pimedate liikumist hõlbustavaid juhtteid. Soovitused on projekteerimisjuhendis „Ehitatud keskkonna ligipääsetavus nägemispuudega inimestele“: https://pimedateliit.ee/projekteerimisjuhend/ Nagu 2. novembril 2020 toimunud puuetega inimeste organisatsioonide esindajate ja Rahvusraamatukogu töötajate kohtumisel selgus, ei olnud raamatukogu renoveerimisprojektis kavandatud ruume Pimedate Raamatukogule. Veidi hiljem andis Rahvusraamatukogu teada, et Pimedate Raamatukogu võiks enda kasutusse saada nn külaliskorteri. See on aga väike ega rahulda Pimedate Raamatukogu vajadusi. Lisaks infotöötajate ruumidele ja raamatuhoidlale on vajalikud ruumid foonikale, kolmele heliraamatute salvestusstuudiole ning punktkirjatrükikojale. Soovime teada, millisele lahendusele on Pimedate Raamatukogu ruumide osas jõutud. Oleme korduvalt juhtinud tähelepanu, et Rahvusraamatukogus ei ole ühelgi autoriseeritud töökoha ega tavaarvutil ekraanilugemis- ja kõnesünteesitarkvara. Need peaksid olema kindlasti – kasutada saaksid kõik kõnesünteesi vajavad lugejad olenemata sellest, kas nad on Pimedate Raamatukogu lugejad. Seletuskirja kohaselt eeldab Hoiuraamatukogu ja Rahvusraamatukogu teenuste ühendamine infotehnoloogiliseks, sh Veebiraamatukogu arendamiseks juba 2022. aastal lisaraha. Soovime teada, kas see on eraldatud. Juhime tähelepanu, et uuemates õigusaktides kasutatakse väljendi „nägemispuudega inimeste rehabiliteerimine“ asemel väljendit „nägemispuudega inimeste rehabilitatsioon“. Edastame kirja koopia ka Eesti Puuetega Inimeste Kojale kui puuetega inimeste liitude katusorganisatsioonile ja Õiguskantsleri Kantseleile kui ÜRO puuetega inimeste konventsiooni täitmise järelevalve tegijale. Lugupidamisega Jakob Rosin Eesti Pimedate Liidu juhatuse esimees