dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus

Kultuuriministeerium · 21. jaanuar 2022
Viit
3-12/2595-2
Registreeritud
21. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Maaeluministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
3 Ministeeriumi ja valitsemisala varahaldus ja majandustegevus
Sari
3-12 Kirjavahetus keskkonnakaitse ja maakasutusega seotud küsimustes
Toimik
3-12/2021 Kirjavahetus keskkonnakaitse ja maakasutusega seotud küsimustes
Vastutaja
Maiu Merihein

Failid

  • 📎3-122595-2 21.01.2022 Väljaminev kiri.bdoc491 KB

Sisu (failidest)

Tiina Saron Teie 27.12.2021 nr 4.3-1/960 Maaeluministeerium [email protected] Meie 21.01.2022 nr 3-12/2595-2 Tagasiside „Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2021–2027“ keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele Edastame Kultuuriministeeriumi tagasiside ja ettepanekud ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele. - Märgime, et ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (edaspidi KSH aruanne) mõju kultuuripärandile on positiivne. Meie jaoks teeb eriliselt rõõmu, et Rebala muinsuskaitseala pärandniidud on arvatud pärandniidu hooldamise toetuse puhul toetusõiguslike alade hulka, sest oleme seda aastaid oodanud. Kuna pärandniidud on osa nii loodus- kui ka kultuuripärandist, on neid käsitletud nii KSH aruande ptk-s 6.1 („Mõju bioloogilisele mitmekesisusele (elusloodusele)“) kui ka 6.4 („Mõju maastikule ja kultuuripärandile“). Samuti on välja toodud kiviaedade jätkuv arvestamine toetuse alla kuuluvate maastikuelementide hulgas. - KSH puudutab otseselt elukeskkonna kui terviku arendamist. Seal on otsene seos ruumiloomega, mis hõlmab ruumilise arengu kavandamist ja mille põhieesmärk on parandada iga ruumiotsusega elukeskkonda tervikuna. Ruum ehk ruumiline keskkond on terviklik ehitatud ja looduskeskkond, mis hõlmab nii sise- kui ka väliruumi. Tervikliku ruumilise arengu tagab ruumipoliitika (sh põllumajandus-, maa-, maastiku-, arhitektuuri-, kinnisvara-, muinsuskaitsepoliitika jm), ruumiliste planeeringute ning valdkondlike ruumiotsuste sidusus ja tasakaalustatus. Põllumajanduspoliitika on tugevalt seotud ruumipoliitikaga, kus eesmärk on alati parima võimaliku kvaliteediga keskkonna loomine. - Strateegiakava kolmest üldeesmärgist kaks on otseselt seotud ruumiloomega, kuid seda seost ei ole sekkumistes välja toodud: • Edendada keskkonnahoidu ja kliimameetmeid ning panustada Euroopa Liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse. • Parandada maapiirkondade sotsiaalmajanduslikku olukorda. Teeme ettepaneku tuua erieesmärkides välja seosed ruumiloomega, sest elukeskkonna kvaliteedieesmärke silmas pidav ruumiloome aitab kaasa järgmiste erieesmärkide saavutamisele: • EE4: Panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse ning säästvasse energiasse. Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941 • EE5: Edendada säästvat arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk. • EE6: Panustada elurikkuse kaitsesse, edendada ökosüsteemiteenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke. - Punktis 2.5 „Keskkonnaarhitektuur“ palume lisaks headele põllumajandus- ja keskkonnatingimuste praktikatele välja tuua vajadus lähtuda keskkonna ruumiliste sekkumiste puhul kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest. Riigihalduse ministri 02.04.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/56 moodustatud ruumiloome töörühma ettepanekute järgi tuleks ruumiotsuste kavandamisel läbivalt arvestada kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega, mis on sõnastatud töörühma lõpparuande osana koos elluviimiskavaga. Need põhimõtted on kooskõlas rahvusvahelise hea tavaga ning arvestavad ruumikvaliteedi eesmärke tervikuna1. - KSH peatükis 4 on rahvusvaheliste alusdokumentide loetelust puudu Euroopa Nõukogu maastikukonventsioon. Teeme ettepaneku lisada alapeatükk „Seosed Euroopa Nõukogu maastikukonventsiooni põhimõtete ja eesmärkide saavutamisega“. Eesti allkirjastas konventsiooni2 20.12.2017 ning konventsioon jõustus Eesti suhtes 01.06.2018. Maastikukonventsiooni rakendamine peab toimuma nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt – alates üksikisikutest kuni riikliku tasandini ning kõiki maastikke kujundavate ja muutvate tegevusvaldkondade koostöös. Maastik on eluruum nii inimesele kui ka loodusele ning selle puhul on tegemist tervikliku keskkonnakäsitlusega, kus ühtegi osapoolt või seda mõjutavat tegevust ei saa jätta tähelepanuta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tarvi Sits kantsler Maiu Merihein 628 2255 [email protected] 1 https://kul.ee/kunstid-ja-loomemajandus/arhitektuur ja kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted 2 http://www.coe.int/en/web/landscape/home
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel