Kiri

AKT 13.10.2021 nr 6-4.2/31 Uuringu "Vabakutselised loovisikud, nende majandusliku toimetuleku mudelid ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavus" lõpparuande ja poliitikasoovituste vastuvõtmise akt Kultuuriministeerium (edaspidi tellija) võtab vastu ning Sihtasutus Poliitikauuringute Keskus Praxis (edaspidi töövõtja) annab tellijale üle töövõtulepingu nr 6-9.1/492-1 punktide 3.1.2. ja 3.1.3. alusel koostatud projekti lõpparuande ja poliitikasoovitused. Tellija: Töövõtja: Kultuuriministeerium Sihtasutus Poliitikauuringute Keskus Praxis Registrikood: 70000941 Registrikood/Isikukood: 90005952 Aadress: Suur-Karja 23, 15076, Tallinn E-post: [email protected] E-post: [email protected] (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maria-Kristiina Soomre Märt Masso kunstinõunik Juhatuse liige  Saaja: Kultuuriministeerium Arve nr 21076 Suur-Karja 23 Kuupäev: 06.10.2021 15076 Tallinn Tasumistingimus: 21 päeva Kontaktisik: Tasumistähtaeg: 27.10.2021 Kliendi nr: 624 Nimetus Kogus Ühik Ühikuhind Summa Töövõtulepingu nr 6-9.1/492-1 punkti 3.1.2 alusel koostatud projekti 1 25 047.00 25 047.00 lõpparuanne E-arve operaator Unifiedpost Lehekülg: 1/1 Raamatupidaja: Irina Putškova Summa kokku: 25 047.00 EUR Allkiri: Käibemaks 20%: 5 009.40 EUR TASUDA: 30 056.40 EUR SA Poliitikauuringute Keskus Praxis Ahtri 6 a Reg nr. 90005952 [email protected] SWEDBANK: EE942200221014881942 10151 Tallinn Telefon:6 408 000 www.praxis.ee KMKR nr: EE100951538 Fax: DFC_SuppRegCode:"90005952" DFC_SuppVATNumber:"EE100951538" DFC_SuppAccount:"EE942200221014881942" DFC_EBillAdrType:"Tp_" DFC_EBillAdr:"70000941" DFC_EBill:"Unifiedpost" DFC_EBillCode:"eEAb" DFC_OwnerIk:"70000941" DFC_ProxyID:"" DFC_TypeOfSource:"S-Arved" DFC_AdrINX:"DSTREAM" DFC_GlobInvID:"EMK_2021_166518380" DFC_PRN:"" DFC_PayerUtilityNumber:"70000941" DFC_DueDate:"2021-10-27" DFC_InvoiceDate:"2021-10-06" DFC_Amount:"30056.40" DFC_CurrencyCode:"EUR" DFC_B2BInvoiceNumber:"21076" DFC_InvoiceNumber:"21076" DFC_SYSTEMID:"RIK" DFC_DOCTYPENAME:B2BInvoice DFC_NUMFIELDS:21 DFC_BEGINRECORDS  Saaja: Kultuuriministeerium Arve nr 21086 Suur-Karja 23 Kuupäev: 05.11.2021 15076 Tallinn Tasumistingimus: 21 päeva Kontaktisik: Tasumistähtaeg: 26.11.2021 Kliendi nr: 624 Nimetus Kogus Ühik Ühikuhind Summa Töövõtulepingu nr 6-9.1/492-1 punkti 3.1.3 alusel koostatud projekti 1 6 261.75 6 261.75 poliitikasoovitused E-arve operaator Unifiedpost Lehekülg: 1/1 Raamatupidaja: Irina Putškova Summa kokku: 6 261.75 EUR Allkiri: Käibemaks 20%: 1 252.35 EUR TASUDA: 7 514.10 EUR SA Poliitikauuringute Keskus Praxis Ahtri 6 a Reg nr. 90005952 [email protected] SWEDBANK: EE942200221014881942 10151 Tallinn Telefon:6 408 000 www.praxis.ee KMKR nr: EE100951538 Fax: DFC_SuppRegCode:"90005952" DFC_SuppVATNumber:"EE100951538" DFC_SuppAccount:"EE942200221014881942" DFC_EBillAdrType:"Tp_" DFC_EBillAdr:"70000941" DFC_EBill:"Unifiedpost" DFC_EBillCode:"eEAb" DFC_OwnerIk:"70000941" DFC_ProxyID:"" DFC_TypeOfSource:"S-Arved" DFC_AdrINX:"DSTREAM" DFC_GlobInvID:"EMK_2021_168495076" DFC_PRN:"" DFC_PayerUtilityNumber:"70000941" DFC_DueDate:"2021-11-26" DFC_InvoiceDate:"2021-11-05" DFC_Amount:"7514.10" DFC_CurrencyCode:"EUR" DFC_B2BInvoiceNumber:"21086" DFC_InvoiceNumber:"21086" DFC_SYSTEMID:"RIK" DFC_DOCTYPENAME:B2BInvoice DFC_NUMFIELDS:21 DFC_BEGINRECORDS  Koostatud:11.01.2022 16:06:21 Siseriiklik maksekorraldus Asutuse töötaja: Reet Tallo Asutus: KULTUURIMINISTEERIUM Töökood: 20211025936559 Maksja registrikood: 70000941 Sisestatud: 25.10.2021 Sisestamise kanal: Xtee Staatus: Arvestusse kantud maksekorraldus Dokumendi number: 20032780 E-riigikassa konto number: 1200001950 EUR Saaja nimi: Poliitikauuringute Keskus PRAXIS SA Saaja registrikood: 90005952 Saaja konto number: EE942200221014881942 Valuuta: EUR Summa: 30 056.40 Viitenumber: Makse väärtuspäev: 27.10.2021 Selgitus: 21076 06.10.2021 Eelarve: Kinnitan: Kinnitan: asutuse juht juhataja raamatupidamise eest vastutav isik peaspetsialist pitsat pitsat  Koostatud:11.01.2022 16:07:38 Siseriiklik maksekorraldus Asutuse töötaja: Reet Tallo Asutus: KULTUURIMINISTEERIUM Töökood: 20211124447853 Maksja registrikood: 70000941 Sisestatud: 24.11.2021 Sisestamise kanal: Xtee Staatus: Arvestusse kantud maksekorraldus Dokumendi number: 20036270 E-riigikassa konto number: 1200001950 EUR Saaja nimi: Poliitikauuringute Keskus PRAXIS SA Saaja registrikood: 90005952 Saaja konto number: EE942200221014881942 Valuuta: EUR Summa: 7 514.10 Viitenumber: Makse väärtuspäev: 26.11.2021 Selgitus: 21086 05.11.2021 Eelarve: Kinnitan: Kinnitan: asutuse juht juhataja raamatupidamise eest vastutav isik peaspetsialist pitsat pitsat  Uuring „Loomevaldkondade kestlikkus“ (233533) TEHNILINE KIRJELDUS SISUKORD 1. RAKENDUSUURINGU LÄBIVIIMISE EESMÄRK JA TAUSTAINFO .......................... 2 2. UURINGU TEOREETILISED ALUSED JA METOODIKA .............................................. 4 2.1. Arengustsenaariumi mõiste ............................................................................................. 4 2.2. Metoodika ....................................................................................................................... 6 2.2.1. Uurimisküsimused ................................................................................................... 7 2.3. Nõuded kvalitatiivsete andmete kogumisele .................................................................. 8 2.4. Nõuded intervjuudele ja fookusrühmadele ..................................................................... 8 2.5. Uuringu peamised väljundid ........................................................................................... 8 3. NÕUDED UURINGU TULEMITELE ................................................................................. 9 3.1. Arengustsenaariumid ...................................................................................................... 9 3.2. Poliitikasoovitused .......................................................................................................... 9 3.3. Metoodikaaruanne........................................................................................................... 9 3.4. Valideerimisseminarid .................................................................................................. 10 3.5. Uuringu aruandlus ......................................................................................................... 10 3.6. Infograafika ................................................................................................................... 11 3.7. Teavitusüritus ................................................................................................................ 11 4. RAKENDUSUURINGU ETAPID JA ÜLDINE AJAKAVA ............................................. 11 LISA 1 ...................................................................................................................................... 13 1 1. RAKENDUSUURINGU LÄBIVIIMISE EESMÄRK JA TAUSTAINFO Rakendusuuringu eesmärk on saada arengustsenaariumite taustal sõnastatud poliitikasoovitusi loomevaldkondade kestlikkuse tagamiseks, millele toetuda kultuuripoliitika kujundamisel ja rakendamisel, sh loomevaldkondade juhtimise ja rahastamise aluspõhimõtete väljatöötamisel. Loomevaldkondade kestlikkuse uurimise vajadus tuleneb „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ ja Kultuuriprogramm 2021-2024 elluviimisest, mille kohaselt:  Riik loob võimalused kultuuri arenguks ja kättesaadavuse parandamiseks nii kultuuri loojatele kui sellest osasaajatele (punkt 1 „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“);  Kultuuripoliitika kujundatakse ja viiakse ellu läbipaistvalt. Selleks peab kaasama loomeliidud, arenduskeskused ja teised partnerorganisatsioonid, kes esindavad valdkondi, kogukondi ja vabakondi (punkt 4, „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“);  Kultuuri rahastamine peab olema läbipaistev ja lähtuma tegevuse sisust, mitte omandivormist (punkt 6 „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“);  Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks. Kultuuriprogrammi kohaselt on Eesti kultuuriruumi elujõulisuse tagamiseks oluline loomevabaduse ja kultuuri kättesaadavuse kindlustamine. Mitmekülgse kultuurielu eelduseks on vaimse ja materiaalse kultuuripärandi säilitamine ja vahendamine, kultuuri kättesaadavuse ning loometingimuste tagamine (Kultuuriprogramm 2021-20241);  Uuring on kultuuripoliitika strateegialoome sisend (eeskätt Kultuuriprogramm). Riigikontrolli 2013. aasta aruanne Riigikogule „Kultuuri rahastamise eriaruanne. Ülevaade kultuurivaldkonna auditeerimisel tähele pandust“ on viimane põhjalikum ülevaade, mis analüüsib kultuuri rahastamise süsteemi, kuid auditi info on aegunud ning see ei paku välja võimalikke arengustsenaariume, mille abil kultuuripoliitikat kujundada ja rakendada. Tegemist on viimasel kümnendil kõige rohkem kultuuripoliitika rakendamist mõjutanud hinnanguga, millele käesoleva uuringu poliitikasoovitused oleksid esimeseks praktiliseks järjeks. Loomevaldkondade kestlikkust ja arengut mõjutavad lisaks Kultuuriministeeriumile paljud teised riiklikud institutsioonid, sh teised ministeeriumid. Kultuuri tulemusvaldkonna eesmärke viivad ellu ka nt riigi asutatud või finantseeritavad sihtasutused (teatrid, muuseumid, näituse- ja kontsertorganisatsioonid jm), avalik-õiguslikud organisatsioonid (Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Rahvusringhääling, Rahvusooper Estonia, Eesti Kultuurkapital) ja 1 https://www.rahandusministeerium.ee/system/files_force/document_files/201001_kultuuriprogramm_2021_202 4.pdf?download=1. 2 mittetulundussektori organisatsioonid. Kohalikud omavalitsused tagavad kohalikus kultuurikorralduses eesti kultuuri järjepidevuse hoidmiseks soodsa ja arendava kasvukeskkonna. Uuringus käsitletakse loomevaldkondadena arhitektuuri, filmikunsti, disaini, etenduskunste, kirjandust, kunsti ja muusikat. Need on tänaseks välja kujunenud kultuuripoliitika sisuvaldkonnad, mis on end praktikas kehtestanud iseseisva professionaalse erialana nii institutsionaalsel, teoreetiliselt kui ka kultuuripoliitilisel tasandil. Uuring hõlmab kultuuri- ja loomeprotsesside väärtusahelas loomise, tootmise, levitamise ja vahendamise ning kättesaadavaks tegemise etappe ja eelkõige avaliku kultuuripoliitika otsest mõju nendele. Loomevaldkondade kestlikkuse all mõeldakse juhtimise ja rahastamise aluspõhimõtete tasakaalustatud arengu tagamist, mis on loomevaldkondade professionaalsuse aluseid. Kestlik areng on areng, mis rahuldab praeguste põlvkondade vajadused, kahjustamata tulevaste põlvkondade võimalusi oma vajadusi rahuldada. See on terviklik lähenemisviis, mis ühendab majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkondlikud aspektid üksteist täiendavalt. Oodatakse, et uuringu fookuses on tegevused, mis aitavad tõsta loomesektori majanduslikku ja innovatsioonivõimekust ning konkurentsivõimet nii kodu- kui ka rahvusvahelisel turul, et kasvatada kogu kultuurivaldkonna elujõulist kestlikkust ning samas avardada mitmekesist kultuuriruumi. Loomemajanduse mõõde on samas jäetud tagaplaanile2, kuna seda on käsitletud mitmetes varasemates uuringutes. Loomemajanduse aspektid tuuakse küll sisse dokumendianalüüsi etapis, kus seniste uuringute tulemused on osaliseks sisendiks koostatavatele stsenaariumitele, millest üks võib olla näiteks „loomemajanduslik Eesti kultuur“ (toetub liberaalsele poliitilisele vaatele, mille aluseks on tegijate iseseisev toimetulek). Loomevaldkondade rahastamise analüüsis tuleb arvestada Euroopa Liidu struktuurvahendite võimalustega, sest lisaks riigieelarvele rahastatakse loomemajanduse mõõtmega tegevusi ka Euroopa Sotsiaalfondi meetmest, mida rakendatakse koostöös EASiga. Kultuuriministeeriumi hinnangul on loomevaldkondade kestliku arengu toetamise peamisteks väljakutseteks järgmised tõsiasjad:  kultuuripoliitikat kujundatakse kitsalt valdkondlikust hetkeseisust ja kujunenud olukorrast lähtudes n-ö reaktiivselt;  kultuuri juhtimise struktuur (institutsionaalne baas) ei ole loomevaldkondade võrdluses ühtne ning seetõttu ei pruugi loomealad olla võrdselt kultuuripoliitika fookuses;  kultuurivaldkonna rahastamise andmed ei ole rahastajate lõikes koherentsed, mistõttu puudub ülevaade toetuste ulatusest, vajadustele vastavusest ja mõjust loomevaldkondade ökosüsteemi koondvaates (või ka valdkondade sees);  puudub metoodika, millele tuginedes oleks võimalik mõista kultuurivaldkonna arengutrende ja nende põhjusi nö suure pildina;  analüüsimata on jäänud rahastamise süsteemi mõju loomevaldkondade professionaalsele jätkusuutlikkusele; 2 Loomemajandus on oma olemuselt kõigi loomealade läbiv majandusmõõtmeline tegevus. 3   puudub metoodika, et siduda kultuurivaldkonna tulevikuvaadet teiste valdkondade tulevikuvaate (arengustsenaariumite) ja näitajatega (kultuur koosmõjus majanduse jt valdkondadega);  kultuurivaldkonna jätkusuutlikkust puudutavad rahastamis- ja juhtimisotsused ei ole alati avalikkusele selged ja arusaadavad (läbipaistvus);  läbiviidud uuringutest (LISA 1) ei piisa, et töötada välja loomealade teadmistepõhiseid juhtimise ja rahastamise aluspõhimõtteid. Sellest tulenevalt soovib Kultuuriministeerium saada arengustsenaariumite taustal rakenduslikke poliitikasoovitusi, et  tagada kultuurivaldkonna 2030 arengukava eesmärkide elluviimisel ja Kultuuriprogrammi 2021-2024 meetmete ning tegevuste kujundamisel loomevaldkondade kestlikkus ja professionaalsus;  ennetada ja maandada loomevaldkondade rahastamise ja juhtimise riske;  suurendada loomevaldkondade rahastamise ja juhtimise tõhusust;  hoida loomevaldkondade rahastus tasakaalus elukallidusega;  suurendada loomevaldkondade juhtimisotsuste ja avaliku raha kasutamise läbipaistvust;  tagada käsitletavate loomevaldkondade professionaalse potentsiaali väärtustamine ja rakendamine täies ulatuses võimalikult kestlikult. 2. UURINGU TEOREETILISED ALUSED JA METOODIKA Pakkuja peab esitama uuringu teooria ja metoodika terviklahenduse. Pakkuja võib oma pakkumuses kohandada või esitada alternatiivse metoodika, kui see aitab saavutada uurimistöö eesmärki parimal võimalikul viisil. Muutusi peab põhjendama ning välja tooma nende eeliseid. Uuringu läbiviija ja hankija (edaspidi nimetatud tellija) täiendavad hankelepingu täitmisel vajadusel pakkumuses esitatud lahendust läbiviija moodustatud töörühmas, kuhu kuuluvad uuringu läbiviijad ja tellija esindajad. Uuringu teostaja võib teha tellijale enne uuringu läbiviimist ettepanekuid, mille sisu seejärel koos tellijaga täpsustatakse ja lepitakse poolte vahel lõplikult kokku enne uuringu läbiviimist. 2.1. Arengustsenaariumi mõiste Arengustsenaarium (samuti tulevikustsenaarium) kirjeldab loomevaldkondade terviklikku tulevikuvaadet, arvestades loomevaldkondade juhtimist ja rahastamist peamiselt mõjutavaid muutujaid vastutuse ja toimivuse teljestikus (vt Joonis 1), mille ristumisel tekiks neli stsenaariumi. Stsenaariumid näitavad loomevaldkondade professionaalse jätkusuutlikkusega seotud tuleviku variatsioone ning nende realiseerumist teatud aja jooksul, samuti seda, kuidas kestlikkust mõjutavad senine praktika ja tehtud otsused ning millised on stsenaariumiga kaasnevad suurimad kultuuripoliitilised ohud. Vastutuse telg – avalik sektor versus era- (vaba- )sektor tähistab erinevaid võimalusi, kuidas võiks jaguneda vastutus loomevaldkondade 4 professionaalse kestlikkuse tagamisel. Kes võtab jätkusuutlikkuse tagamisel ja riskide maandamisel aktiivsema rolli, milliste vahenditega ning kuidas see väljendub muutustena süsteemis? Toimivuse teljel on valikuteks hajutatud ja tsentraliseeritud süsteem. Antud telg võimaldab läbi mängida juhtimis- ja rahastusmudelite muutumise võimalusi lähtuvalt sellest, kas minnakse edasi tsentraliseeritud või hajutatud süsteemiga. Oluline on silmas pidada valdkondade erinevust: nende seas on peamiselt ettevõtlusena ja erasektori raamistikus tegutsevaid loomevaldkondi, aga on ka suures osas riiklikult korraldatud valdkondi, mis opereerivad majanduslikult suurte mahtudega võrreldes n-ö killustunud “individuaalaladega” (kus sageli mängib rolli turutõrge). Seda valdkonnapõhist erisust tuleb uuringus arvesse võtta. Vajab selgitamist, kas riigil peaks olema erinevatele loomevaldkondadele ühtlustatum lähenemine või on tänaseks välja kujunenud süsteem ainuõige. Uuring peab välja tooma, milline on avaliku raha mõju ühes või teises loomevaldkonnas ning kas rahastuses on lünki, millisel juhul vajab selgitamist kuidas eraraha neid lünki täidab või ei täida. Iga stsenaariumi puhul tuleb kirjeldada, mida see ühe või teise valdkonna jaoks kaasa toob. Joonis 1. Loomealade tulevikustsenaariumi alused Tellija on teadlik erinevatest stsenaariumite tüüpidest. Inimarengu aruandes (2019/2020) kasutati näiteks avastuslike stsenaariumite meetodit, mis illustreerivad võimalikult erinevaid tulevikutrajektoore ja eristuvad prognoosidest või normatiivsetest stsenaariumidest keskendudes eri muutujate koosmõjule. Stsenaariumite teljed on välja pakutud selliselt, et need haaraksid kombineeritult nii laiemal skaalal Eesti ühiskonnas toimuvaid võimalikke muutusi kui ka kitsamal skaalal loomevaldkondade arenguväljavaadete seoseid. Pakkuja võib pakkumuses teha põhjendatud ettepanekuid, millist tüüpi stsenaariume, aga ka millistele küsimustele vastavaid teljestikke oleks uuringu eesmärgist lähtudes kõige otstarbekam kasutada. Loomealade kestlikkust mõjutab otseselt valdkonna juhtimissüsteem, asutuste ja organisatsioonide omandivorm, teenuste kättesaadavus erinevate sihtgruppide lõikes ja regionaalselt, ning loojate toetamine. See omakorda mõjutab loomealade professionaalsust 5 ning selle arengu tulevikkus. Rahastamise analüüsi puhul hõlmab uuring riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandit, samuti eraraha kaasamist, kuigi fookus on selgelt avaliku sektori vahenditel. Uuringus keskendutakse tulevikustsenaariumite ja rahastusmudelite puhul eelkõige professionaalsete loovisikute3 eneseväljenduse võimaldamisele. Uuringu läbiviimisel võetakse arvesse loomevaldkondade muutuvat olemust, sh interdistsiplinaarsuse kasvu. Seepärast analüüsitakse uuringus loomealade rahastusmeetmeid ja nende juhtimist ning antakse hinnang nende toimivusele. Loomevaldkondade tulevikustsenaariumid seotakse teiste valdkondade (sh majandus, sotsiaalvaldkond jt) arengusuundade ja näitajatega (nt elukallidus). Kultuurivaldkonna juhtimise, rahastamise, sh toetuste süsteemi tulevikuperspektiivi ning kultuuritöötajate ja - asutuste toimimise vaates on uuringu osa ka kultuurivaldkonna n-ö indekseerimise analüüs, mille eesmärk on hoida kultuuri rahastus tasakaalus palkade ja hindade muutustega. Stsenaariumite väljatöötamise täpsemat metoodikat peab pakkuja kirjeldama pakkumuses. 2.2. Metoodika Uuringus peab kasutama kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid uurimismeetodeid ning neid tuleb trianguleerida. Pakkuja kirjeldab ja põhjendab pakkumuses enda valitud metoodika eeliseid. Lõplik metoodika täpsustakse ning kohandatakse uuringu läbiviimisel tellija ja uuringu läbiviija koostöös. Uuringu kvantitatiivses osas kogutakse ja analüüsitakse andmeid riiklikest andmebaasidest ja/või uuringuks välja töötatud küsitluse abil. Riiklike andmebaaside puhul on oluline nende ristkasutamine. Uuringu kvalitatiivne osa hõlmab intervjuude, fookusrühmade jms läbiviimist. Andmekogumise meetodid ja andmete allikad, mida pakkuja võib vastavalt oma teadmistele laiendada, on vähemalt järgmised:  riiklike ja ametlike dokumentide analüüs (strateegiad, õigusaktid, rahvusvahelised ja Eesti uuringud, hindamised, meediakajastused, sõnavõtud);  süva- ja fookusgrupiintervjuud (osalejate üldarvu peab täpsustama pakkumuses);  avalikes portaalides avalikustatud info (nt ajalehed);  kultuurivaldkonna töötajate küsitlus(ed);  riiklikud andmebaasid;  Kultuuriministeeriumi isikustamata andmebaas (nt finantsandmed, taotlusvoorude tulemused vms). Tellija ja uuringu läbiviija täpsustavad, milliseid andmeid on võimalik pakkumuses esitada metoodika kirjelduses ning kohandavad lahendust vastavalt metoodikale. 3 Professionaalsete loovisikute hulka kuuluvad erinevates tegevusvormides loometööga hõivatud isikud, kelle jaoks on loometegevus nende põhitegevus, kuid ei pruugi olla nende põhiline sissetuleku allikas. Professionaalsed loovisikud on üldjuhul oma loomevaldkonnas aktiivselt seotud või mõjutavad oma tegevusega kõiki väärtusahela lülisid, nende teosed on avalikkusele kättesaadavad, neil on erialaharidus või kuuluvad nad valdkondlikesse ühendustesse, loomeliitudesse vms. 6 Kvalitatiivse analüüsi peamised sihtrühmad on kultuurivaldkonna töötajad ja avalikud teenistujad (kokku u 70 inimest), kes esindavad avalikku ja mittetulundussektorit p 1 nimetatud loomevaldkondades (arhitektuur, filmikunst, disain, etenduskunstid, kirjandus, kunst ja muusika). Uuringus peab analüüsima vähemalt viimase viie aasta andmeid, mida on võimalik kätte saada avalikest andmebaasidest 2015-2020 perioodi kohta. Valdkonnad, kelle esindajaid intervjueeritakse, on arhitektuur, filmikunst, disain, etenduskunstid, kirjandus, kunst ja muusika. Muid ega sidusvaldkondi ei uurita. 2.2.1. Uurimisküsimused Järgnevalt on välja toodud valik uurimisküsimusi, millele uuringus otsitakse vastuseid:  Milline on avaliku sektori ressursside (riigi ja omavalitsuse tasand) osakaal ja proportsioon eri loomealade rahastamisel?  Millised on loomealade valdkondlikud erisused ja arenguvajadused?  Kuidas arendada loomevaldkondades erinevat laadi institutsioonidest (avalik-, era- ja kolmas sektor) koosnevaid tähendus- ja väärtusloome ökosüsteeme (väärtusvõrgustikke)?  Millised on avalike vahendite kasutamise senised ja prognoositavad erinevad, sh majanduslikud mõjud loomealade professionaalsele jätkusuutlikkusele? Mida me eri valdkondades selle raha eest saame?  Milline on juhtimismudelite ja väärtusvõrgustike mõju loomevaldkondade professionaalsele kestlikkusele?  Milline senine praktika kultuuri rahastamisel vajab muutmist, kui silmas pidada professionaalse loometegevuse jätkusuutlikkust?  Mida ja kuidas on avaliku rahaga kultuurivaldkonnas loomealade professionaalse kestlikkuse tagamiseks tehtud ja mõjutatud? Mis on head praktikad, mis tagavad loomeala kestlikkuse tänu avalikule rahale? Mida peaks veel (rohkem) tegema?  Kuidas toetada loovisikute oskuste kestlikkust ja tulevikupädevusi?  Milline on erasektori roll professionaalse kultuuri toetamisel? Millest need toetused sõltuvad? Millised on suurimad takistused?  Milline on digiplatvormide mõju loomevaldkondade kestlikkusele? Milliseid võimalusi saaks siin paremini ära kasutada?  Milliseid arengustsenaariume võime ette näha, kui võtame muutujateks (telgedeks) 1) rahastamise vastutus – avalik sektor versus erasektor; 2) toetuste süsteemi toimivus – tsentraliseeritud mudel versus hajutatud mudel.  Milliseid täiendavaid uuringuid tuleb läbi viia, et saada täpsem ülevaade kultuurivaldkonna toetuste süsteemi riskidest ja mõjust? Pakkuja võib kohandada küsimuste sõnastust või lisada uusi küsimusi tulenevalt uuringu põhieesmärgist koos põhjendusega. Uurimisküsimuste lõpliku sõnastuse, rõhuasetuse, arvu jms otsustavad tellija ja uuringu läbiviija hankelepingu täitmise käigus, kui see on põhjendatud ning aitab saavutada uuringu põhieesmärki parimal võimaliku viisil. 7 2.3. Nõuded kvalitatiivsete andmete kogumisele  Ankeetküsitlus (soovituslik on elektrooniline küsitlus) toimub eesti keeles ning vajadusel muus keeles tulenevalt sihtrühmade iseärasustest;  ankeetküsitluse küsimustiku koostamine ja küsimustiku testimine, et seda vajadusel parandada ja täiendada saadud tagasiside põhjal;  küsitluse läbiviimine (küsitluse läbiviimisel ei tohi küsimustikku lisada küsimusi, mis ei ole tellijaga kooskõlastatud);  küsitlustöö kvaliteedi kontrollimiseks viib uuringu läbiviija läbi iga küsitluse järelkontrolli 10% ulatuses küsitletute arvust;  küsitluste tulemustest andmebaasi koostamine ja edastamine tellijale;  uuringutulemuste üksikkirjete andmebaas peab võimaldama tellijal kogutud tulemustest iseseisvalt luua esmased standardtabelid ja täiendavad andmetabelid uuringutulemuste analüüsiks;  andmestik tuleb tellijale üle anda isikustamata kujul koos vastavate süntaksfailide, standardtabelite, küsitlejajuhendite jmt;  enne tulemuste üksikkirjete andmebaasi üleandmist tellijale tuleb teha kogutud andmete kvaliteedikontroll: pisteline küsitlejate kontroll (tagasisidekirjad) ning tunnuste, vastuskategooriate ja andmesisestuse õigsuse (filtrid, koodid) osas;  andmebaasi üksikkirjed peavad olema eelnevalt mitteisikustatud, s.t isikut tuvastada võivad tunnused (nimi, isikukood, elukoha aadress vms) peavad olema asendatud ühe, iga vastaja jaoks unikaalse koodiga;  isikustamata andmed tuleb esitada kas SPSS.sav failina (koos kõigi tunnuste ja vastusvariantide kirjeldusega) või formaadis, mis võimaldab andmebaasi importida ja töödelda SPSS programmis. Küsitluses ja riiklike registrite ristkasutamisel on tõenäosust koguda delikaatseid isikuandmeid ning uuringumetoodika ei näe ette vastajatelt eelneva nõusoleku küsimist. Vastavalt isikuandmete kaitse seadusele vajalik Andmekaitse Inspektsiooni kinnitatud isikuandmete kaitse eest vastutava isiku olemasolu ja/või uuringu eelnev registreerimine uuringu läbiviija poolt Andmekaitse Inspektsioonis. 2.4. Nõuded intervjuudele ja fookusrühmadele  Intervjuude ja fookusrühmade küsimustike koostamine ning intervjuude ja fookusrühmade läbi viimine;  intervjuude ja fookusgruppide kokkuvõtete koostamine ning nende edastamine tellijale isikustamata kujul. 2.5. Uuringu peamised väljundid 1. Loomevaldkondade professionaalse kestlikkuse arengustsenaariumid; 2. arengustsenaariumite modelleerimiseks läbiviidud analüüs; 8  3. loomevaldkondade kestliku juhtimis- ja rahastussüsteemi parendamise ettepanekud (poliitikasoovitused); 4. uuringu metoodikaaruanne koos kõigi analüüsi isikustamata andmebaasidega ja intervjuude, fookusrühmade kokkuvõtetega. 3. NÕUDED UURINGU TULEMITELE 3.1. Arengustsenaariumid Arengustsenaariumid vormistatakse koos visuaalse lahenduse ja kaasaegse infograafikaga (vt punkt 3.6), mis on välja trükitav A4 ja A3 lehele. Stsenaariumeid esitletakse koos seletava tekstiga, mis tugineb läbiviidud analüüsile. Arengustsenaariumite juurde kuuluvad poliitikasoovitused. 3.2. Poliitikasoovitused Uuringu tulemuste põhjal tehakse rakenduslikke soovitusi loomevaldkondade professionaalse kestlikkuse tagamiseks ning parema juhtimis- ja rahastussüsteemi välja töötamiseks (vt lk 4 poliitikasoovituste vajadusest). Poliitikasoovitused peavad olema: a. rakenduslikud, s.t ei ole üldteoreetilise või akadeemilise suunitlusega, vaid aitavad tellijal suurendada praktilisi teadmisi uuritavatest küsimustest, valdkondadest jne; b. põhjendatud, erapooletud, objektiivsed, tasakaalustatud ning arvestavad hindamisel osalenud osapoolte poolt- ja vastuargumente; c. jaotatud tellija tegevuste kaupa ning piisavalt detailsed ja läbitöötatud, et nende põhjal saaks täiendada ja parandada meetme ja selle tegevuste ellu rakendamist; d. nummerdatud ja tähtsuse järjekorras reastatud; e. sõnastatud koostöös tellijaga. Poliitikasoovitusi tuleb koostada koosloome teel. Pakkuja esitab pakkumuses oma koosloome lahenduse koos põhjendusega, et välja töötada poliitikasoovitusi parimal võimalikul viisil ning suurendada nende praktilist kasulikkust. 3.3. Metoodikaaruanne Uuring peab sisaldama metoodikaaruannet eraldiseisva kirjutisena. Metoodikaaruanne peab sisaldama:  ülevaadet uuringu läbiviimise, andmekogumise ja andmete töötlemise kohta;  küsitlus(t)e puhul üldkogumi kirjeldust ning valimi koostamise kirjeldust koos valimi kirjeldusega peamiste tunnuste lõikes (nt sugu, vanus, asutus, haridus, loomeala jne), sh taotletud valimi suurused ja kihid, küsitluste vastamise määrad ja absoluutarvud, ankeedile vastamise katkestamised, kaalumise metoodika jms; 9   intervjuude ja fookusrühma intervjuude puhul intervjuude ja fookusrühmade metoodika läbiviimise kirjeldust koos küsimustega (osalejatele peab tagama anonüümsuse);  dokumentide analüüsi puhul allikate loetelu koos pealkirjade ja autoritega;  hinnangut kasutatud metoodika edukusest, et selle põhjal saaks tulevikus täiustada andmete kogumist ja analüüsi ning korrata uuringut tulevikus. 3.4. Valideerimisseminarid Uuringu läbiviija peab läbi viima kaks valideerimisseminari, kus arutatakse uuringu tulemusi ja antakse tagasisidet ning vajadusel täiendatakse neid. Seminarides osalejate arvu, sh milliseid organisatsioone nad esindavad, täpsustavad tellija ja uuringu läbiviija uuringu läbiviimise ajal. Ühe seminari osalejate arv on arvestuslikult 10-20 inimest. Pakkuja tagab seminariks ruumid, tehnika, osalejate registreerimise ja materjalid, mida jagatakse seminari osalejatele. 3.5. Uuringu aruandlus Uuringu aruandlus koosneb lähtearuandest, vahearuandest ja lõpparuandest. Lähteülesanne on detailselt kirjeldatud avakohtumise ja sissejuhatavate intervjuude tulemusel täpsustatud rakendusuuringu eesmärk, uurimisküsimused, metoodika, sh sihtrühmad, ajakava ja lahendus. Samuti fikseeritakse korralduslikud küsimused, sh kontaktisikud, tähtajad jms. Lähtearuande eesmärk on tagada, et tellija ja uuringu läbiviija mõistavad rakendusuuringu eesmärke ja oodatavaid tulemusi sarnaselt ning fikseeritakse lõplik tegevusplaan ja ajakava. Lähtearuanne on aluseks uuringu läbiviija edasiste tegevuste läbiviimisele ning uuringu läbiviija ja tellija vahelisele koostööle. Nõuded vahearuandele:  vahearuanne on esmane töövariant lõpparuandest, kuhu tellija saab pärast vahearuande esitamist lisada 15 tööpäeva jooksul kommentaare ja küsimusi.  vahearuande tulemused esitatakse ja arutletakse ning vajadusel täiendatakse selleks planeeritud kohtumistel;  vahearuande esitamise järel toimuval kohtumisel vaatlevad uuringu läbiviija ja tellija, millised tulemused on kõige kõnekamad ja otsustavad, milliseid tulemusi lõppraportis kajastada, kuidas üles ehitada lõpparuannet ning esitada informatsiooni. Nõuded lõpparuandele. Lõpparuanne peab sisaldama lühikokkuvõtet, sissejuhatust, teooriat ja metoodikaaruannet (vt punkt 3.3), analüüsi vastavalt temaatilisele jaotusele, arengustsenaariumeid ja poliitikasoovitusi, kokkuvõtet ja lisasid. Lõpparuanne peab olema kirjutatud korrektses eesti keeles, vormistatud vastavalt teadusliku informatsiooni esitamisreeglitele. Lõpparuanne peab olema professionaalse ja lugejasõbraliku infograafikaga, milleks uuringu läbiviija kasutab oma valikul sobivaid lahendusi. 10 3.6. Infograafika Uuringul peab olema oma visuaalne identiteet, mis haakub loomevaldkondade visuaalse kuvandiga ning jätab piisavalt mänguruumi ka täiendavate lahenduste sissetoomiseks vastavalt tellija ja uuringu läbiviija kokkuleppele. Lõpparuande visuaalne kujundus peab olema professionaalse, lugejasõbraliku ja kaasaegse infograafikaga, mis lihtsustab teksti ja andmete mõistmist ning vastab vähemalt järgmistele nõuetele:  infograafika eesmärk on visuaalselt toetada andmeanalüüsi olulisemaid järeldusi;  kõik uuringu materjalides kasutatud infograafikud peavad olema faktitäpsed;  andmed peavad olema joonistel esitatud neutraalsel viisil;  graafikud peavad olema koostatud puhta ja selge käekirjaga;  vältida tuleb graafikute andmetega üle koormamist ja esitada vaid kõige olulisem. Uuringu läbiviija esitab pakkumuses visuaalse identiteedi ja infograafika näidis(ed), mida soovitakse kasutada lõpparuandes, sh lühikokkuvõtetes ja infolehtedes, mida uuringu teostamise ajal saab vajadusel täiendada ja edasi arendada. 3.7. Teavitusüritus Uuringu läbiviija korraldab uuringust ühe avalikkusele suunatud teavitusürituse Tallinnas. Teavitusürituse sihtrühma ning osalejate arvu täpsustavad uuringu läbiviija ning tellija uuringu käigus. Indikatiivselt kutsutakse teavitusüritusele järgmised sihtrühmad: Kultuuriministeeriumi ja valitsemisala asutuste ja organisatsioonide esindajad (nt loomeliidud, arenduskeskused, asjakohased ülikoolid jt partnerorganisatsioonid), teiste ministeeriumite esindajad, kultuuriuurijad, teadlased, Riigikogu saadikud, erakondade esindajad jt. Uuringu läbiviija:  registreerib osalejaid teavitusüritusele ja teavitab neid ürituse toimimisest;  valmistab ette ning jagab teavitusürituse osalejatele materjale (nt infolehed vms);  koostab teavitusüritusel tekkinud aruteludest analüütilise kokkuvõtte ja esitab tellijale;  kirjutab arvamusartikleid ja avaldab neid Eesti peavoolu meedias. Artiklite arvu täpsustab ja põhjendab pakkuja oma pakkumuses. Tellija tagab teavitusürituse läbiviimiseks ruumi ja tehnika. 4. RAKENDUSUURINGU ETAPID JA ÜLDINE AJAKAVA Rakendusuuringu läbiviimine peab olema sisuliselt ja finantsiliselt iseseisev projekt ega tohi olla osaks teistest uuringutest, analüüsidest ja grantidest. Hankelepingu täitmise kavandatav kestus on 8 kuud (eeldatavalt aprill kuni detsember 2021). Töö teostatakse viies etapis:  I etapp – uuringut ettevalmistavad tegevused ja täpsustatud lähteülesande koostamine;  II etapp – andmekogumine, uuringu tulemuste analüüs ning vahearuanne;  III uuringu lõpparuande esitamine ning tulemuste valideerimisseminar; 11   IV etapp – poliitikasoovituste välja töötamine, nende valideerimine valideerimisseminaril ning täiendatud lõpparuande esitamine tellijale;  V etapp – teavitusürituse läbiviimine. Üldisest ajakavast lähtuvalt esitab pakkuja pakkumuses planeeritud tegevuste kohta tabelina täpsema kirjelduse. Pakkuja toob tegevuste ajakava välja nädalase täpsusega koos vastutajatega, sh toob ajakavas välja erinevad kohtumised ja vajadused tellija poolseteks tegevusteks. Lähtudes rakendusuuringu ülesehitusest tuleb uuringu tulemid esitada tellijale etapiviisiliselt ning väljamaksed toimuvad kahes jaos (pärast II ja IV etappi). Pakkujal on lubatud ajakavas toodud tegevusi ajatada etappide siseselt arvestusega, et tulemite esitamine, tellija poolne tagasiside andmine ja tööde vastuvõtmised toimuvad vastavalt kokkulepitud ajakavale. Aja- ja tegevuskava juurde esitab pakkuja pakkumuses riskianalüüsi, s.o rakendusuuringu kavandamisel ja läbiviimisel tekkida võivate riskide ning riskidele vastavate maandamistegevuste kirjelduse. 12  LISA 1 Loomevaldkondade teemakohased Eesti uuringud 1. Riigikontrolli 2013. aasta aruanne Riigikogule „Kultuuri rahastamise eriaruanne. Ülevaade kultuurivaldkonna auditeerimisel tähele pandust“ on viimane põhjalikum ülevaade, mis analüüsib kultuuri rahastamise süsteemi, kuid auditi info on aegunud ning see ei paku välja võimalikke arengustsenaariume, mille abil kultuuripoliitikat kujundada ja rakendada. 2. Riigikontroll tegi 2014. aastal Riigikogule ka aruande „Riigi asutatud sihtasutustele toetuste andmine ja nende sihipärane kasutamine. Kas riigi raha kasutamine on läbipaistev ja kontrollitav?“, kus tuuakse välja, et kõige arvukamalt teostab asutajaõigusi Kultuuriministeerium. Audit osutab puudustele rahastamise aluste ühtses järgimises ja vajadusele rahastamise põhimõtteid kaasajastada, kuid ei paku etendusasutuste toetuste määramise ja etendusasutuste seaduse muutmise kõrval muid rakenduslikke soovitusi puuduste kõrvaldamiseks ja kultuuripoliitika kujundamiseks valdkonnaüleses pikas vaates. 3. EASi tellimusel Civitta (koostöös Tom Fleming Creative Consultancy, London) 2017. aastal läbiviidud uuring „Rahvusvahelistumise ja ekspordi uuring loomemajanduse valdkonnas“ on loome-ettevõtluse keskne, käsitledes vaid nelja valdkonda (audiovisuaal, kirjandus ja kirjastamine, kujutav kunst, muusika). Analüüsil ei ole olulist valdkondadeülest mõõdet ka seetõttu, et keskenduti valikuliselt loomemajandusele ja ekspordi majanduslikule mõõtmele (EMTAK koodi järgi). Uuring ei kajasta kultuurivaldkonna tegelikku tervikpilti, kuna on paljuski registripõhine ja kvalitatiivne uuring jäi oodatust nõrgemaks. 4. Praxise 2018. aastal läbiviidud pilootuuring „Eesti Kultuurkapitali rahastamispraktikate analüüs“ katsetas uut metodoloogiat, keskendudes Eesti Kultuurkapitali toetuste mõjule kahes loomevaldkonnas (kunst, näitekunst) kitsa ajaraami vaates. Uuringu skoobist on väljas kõik muud loomealad, vaadeldav periood on piiritletud 2011-2017, mõju hindamiseni ei jõutud. Uuringus tõdetakse, et andmed riigi kulutuste kohta kultuurile on täna raskelt kättesaadavad ja töödeldavad. 5. Eesti Konjunktuuriinstituut on regulaarselt läbi viinud loomemajanduse kaardistusi (2005, 2009, 2013, 2018), mis pakuvad loomemajanduse statistilist ülevaadet – n-ö hetkepildistusi läbi majandusliku prisma, kuid need kaardistused on ettevõtlusekesksed ja neis puudub kultuurivaldkonna võimalike arenguperspektiivide (tulevikustsenaariumite) analüüs. 6. Eesti Konjunktuuriinstituut viis 2012. aastal läbi ka uuringu „Eestis toimuvate kultuuri- ja spordisündmuste regionaalse majandusliku mõju hindamine ja analüüs“, mille üldine järeldus oli, et iga ürituse eelarvesse panustatud euro tõi piirkonda tagasi keskmiselt neli eurot. Uuring pakkus regionaalset vaadet suuremahuliste üksiksündmuste mõjule. 13  Uuring “Loomevaldkondade kestlikkus” Pakkumus 19.03.2021 Lp Hankija, Meil on hea meel esitada pakkumus uuringu „Loomevaldkondade kestlikkus“ läbiviimiseks. Uuringu teostajateks on Ernst ja Young Baltic AS ja MTÜ Balti Uuringute Instituut koostöös. Oleme oma meeskonda kaasanud eksperdid nii kultuuriuuringute ja tulevikustsenaariumide valdkonnast kui andmeanalüüsi spetsialistid ning uuringu metoodikates hästi orienteeruvad eksperdid. Meie meeskonnal on pikaajaline kogemus avaliku sektori nõustamisel, tuleviku-uuringute läbiviimisel ning strateegiate ja poliitikasoovituste koostamisel. Samuti oleme planeerinud kaasata valdkonna ekspertidest koosneva projekti nõukoja. Allpool leiate meie pakkumise, mis hõlmab töö läbiviimise metoodikat ja projekti ülesehitust, kattes kõik hanke dokumendis nõutud osad. Oleme valmis vastama võimalikele lisaküsimustele ja pakkumist teiega vajadusel täpsustama. Pakkuja nõustub kõikide hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimustega. Lugupidamisega, Siim Aben Ärikonsultatsioonide osakonna juhtivkonsultant Ernst & Young Baltic AS 19.03.2021 1 Sisukord 1. Pakkujate lühitutvustus .....................................................................................................3 2. Uuringu eesmärk ja teoreetiline raamistik ............................................................................5 2.1 Taust ja vajadus ..........................................................................................................5 2.2 Uuringu eesmärk ja uurimisküsimused...........................................................................5 2.3 Uuringu teoreetiline raamistik ......................................................................................6 3. Projekti tegevuskava ja kasutatav metoodika .....................................................................10 3.1 Etapp 1: Uuringu ettevalmistamine .............................................................................11 3.2 Etapp 2: Andmekogumine ja tulemuste analüüs, vahearuande koostamine ......................12 3.3 Etapp 3: Lõpparuande koostamine ja tulemuste valideerimine .......................................18 3.4 Etapp 4: Poliitikasoovituste väljatöötamine ja valideerimine, täiendatud lõpparuande koostamine ...........................................................................................................................19 3.5 Etapp 5: Teavitusürituse läbiviimine ............................................................................20 4. Ajakava ..........................................................................................................................22 5. Projektijuhtimine ............................................................................................................24 5.1 Projektorganisatsiooni tutvustus .................................................................................24 5.2 Projekti töökorraldus .................................................................................................25 5.2.1 Regulaarsed töökohtumised ...................................................................................25 5.2.2 Projekti dokumentatsioon.......................................................................................26 5.2.3 Kvaliteedi juhtimine ...............................................................................................26 5.3 Ülevaade projektimeeskonnast ...................................................................................27 5.3.1 Siim Aben – projektijuht .........................................................................................27 5.3.2 Helli Toomsalu – analüütik ......................................................................................28 5.3.3 Kats Kivistik – metoodik .........................................................................................28 5.3.4 Merit Tatar – ekspert ..............................................................................................28 5.3.5 Maarja Käger – analüütik ........................................................................................29 5.3.6 Mart Veliste – analüütik ..........................................................................................29 5.3.7 Kristjan Kaldur – ekspert ........................................................................................30 5.3.8 Raivo Ruusalepp – ekspert ......................................................................................30 5.3.9 Karin Laansoo – ekspert .........................................................................................31 5.4 Projektimeeskonna tööjaotus ja vastutajad ..................................................................32 6. Riskid ja maandamismeetmed ..........................................................................................34 7. LISA 1. Infograafika näidised ............................................................................................37 2 1. Pakkujate lühitutvustus Ernst & Young (edaspidi EY) kuulub maailma juhtivate konsultatsiooni- ja audiitorfirmade hulka. Tänu integreeritud lähenemisviisile suudame oma klientidele pakkuda lahendusi, mille loomisele on kaasatud nii erinevate valdkondade spetsialistid kui ka meie rahvusvahelise võrgustiku eksperdid. Meie tugevuseks on kogemus majanduspoliitika uuringute teostamisel, miskaudu omame häid teadmisi ettevõtluskeskkonnast ning selle ootustest riigipoolsele sekkumisele. Loomevaldkondade kestlikkuse uuringu viime läbi EY Eesti ja IBSi koostöös. EY vastutab projekti koordineerimise ja analüütiliste tööde teostamise eest. Kvalitatiivse uuringu läbiviimisse ning arengustsenaariumide väljatöötamisse panustavad enam IBSi spetsialistid. EY viimaste aastate kogemusest võib selle uuringu kontekstis olulisematena välja tuua järgmised projektid: 1. Eesti ettevõtete eksporti toetavate ja pärssivate tegurite uuring (MKM, 2020-2021; koostöös IBSiga) 2. Eesti kõrgkoolide 2016.- 2018. aasta vilistlaste uuring (Haridus- ja Teadusministeerium, 2019-2020) 3. Uuring “Italia Creativa” loomemajanduse ja kultuuripoliitika hetkeolukorrast ja trendides Itaalias, 2 osa (Italian Ministry of Cultural Heritage and Activities and Tourism, 2015-2016) 4. Jagamismajanduse põhimõtete rakendamine Eesti majandus- ja õigusruumis (MKM, 2016) 5. Ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine meetmele „Kapitali ja krediidikindlustuse kättesaadavuse parandamine“ (MKM, 2014) Samuti oleme läbi viinud mitmed turuanalüüse erinevates sektorites (nt finantsvaldkond, tarkvaraarendus, teedeehitus, jaekaubandus), mille eesmärgiks on olnud toetada Eesti ja rahvusvahelisi ettevõtteid välisturgudele sisenemisel. Balti Uuringute Instituut (IBS, ibs.ee) on 1996. aastal asutatud iseseisev mittetulunduslik uurimis- ja arenduskeskus, mille peamiseks eesmärgiks on edendada Läänemere regiooni avalikku poliitikakujundamist, pakkudes kõrgekvaliteedilist sotsiaalmajanduslikku analüüsi. Oma tegevustega püüab IBS panustada teadmiste kasvu ning tõsta arusaama Eesti ja Läänemere regiooni ees laiemalt seisvatest arenguvõimalustest ja -väljakutsetest. Balti Uuringute Instituudi peamiseks motoks on ühendada teooria praktikaga, mida edendab oma ala ekspertidest koosnev meeskond läbi järgnevate tegevussuundade: • haridus- ja teaduspoliitika, tehnoloogia- ja innovatsioonipoliitika, majandus- ja regionaalareng; • sotsiaalne ühtekuuluvus, eelkõige tööturu, rände ja lõimumise vallas; • Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitikaga seonduvad uurimisteemad; • poliitikate ja programmide seire, mõjude hindamised ja tulemuslikkuse analüüsid. 3 IBS omab rohkem kui 20-aastast sotsiaalmajanduslike uuringute tausta ja analüüsivõimekust nii rahvusvahelisel kui siseriiklikul tasemel. Suur osa meie tegevusest on olnud seotud rahvusvaheliste uuringuprojektide elluviimisega erinevates valdkondades, mis puudutavad riigivalitsemist, sotsiaalset ühtekuuluvust, haridust ja teadust, majandust, ettevõtlust, innovatsiooni ja regionaalarengut ning muid seonduvaid ühiskondlikke ja sotsiaalmajanduslikke probleeme. Eelnevatel aastatel oleme viinud edukalt läbi mitmeid kvalitatiiv- ja kvantitatiivmeetoditega seotud rakendusuuringuid, muuhulgas „Interreg V-A Eesti-Läti programmi 2014-2020 mõjuhindamine“ (2020), „Kogukonnapraktika jätkusuutlikkuse hindamine“ (2020), “Noortekohtumiste programmi mõju uuring” (2019), „Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringu kontseptsiooni, metoodika ja korralduse uuring“ (2019), “Noorsootöötajate koolitusvajaduse uuring” (2018), „Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring 2018“, „Erasmus+ noortevaldkonna õpirändeprojektide mõju uuring“ (2018), „Eesti metsa- ja puidutööstuse sektoruuring“ (2013) jpm. Pikaajaliste arengustsenaariumite väljatöötamisele ja koosloomele on keskendunud nt SmartEnCity, GreenSAM. Täpsema loetelu teostatud töödest leiate ibs.ee/projektid. IBS eksperdid osalevad ka mitmetes rahvusvahelistes ekspertvõrgustikes, nõukogudes ja töörühmades. IBS meeskonnal on tugev kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete uurimismeetodite tundmise ja valdamise kogemus, suur meeskond ning ulatuslik kontaktvõrgustik erinevate sihtrühmade hulgas. 4 2. Uuringu eesmärk ja teoreetiline raamistik 2.1 Taust ja vajadus Kultuuri- ja loomevaldkond on üha kasvav majandussektor, mille aluseks on intellektuaalomand – seda luuakse, väärtustatakse, kasutatakse ja müüakse ning selle läbi luuakse uut väärtust ka teistele valdkondadele. Digitaalsed platvormid ja internet on radikaalselt muutnud loomevaldkondade traditsioonilisi väärtusahelaid ning viimase aasta pandeemia tingimused on neid muutusi omakorda forsseerinud ja kiirendanud. Eesti loomemajanduse sektorit on iga nelja aasta tagant kaardistatud alates 2005. aastast.1 Viimase, 2018. valminud Eesti loomemajanduse olukorra uuringu kohaselt hõlmas Eesti loomemajanduse sektor pea 5% töötavast elanikkonnast ja üle 10% ettevõtete üldarvust, kes kokku tootsid pea sama palju tulu kui põllu- ja metsamajandus. Samas on tegemist valdkonnaga, mis on oluliselt sõltuv avaliku sektori rahastusest, mida ilmestab hästi majanduskriisi-aegsete tegevusnäitajate märkimisväärne langus kõigis EKI poolt kaardistatud loomesektorites. Kuigi loomevaldkonnad on suhteliselt edukad olnud erasektori rahastuse kaasamisel ning pikas vaates suutnud kasvatada omatulu osakaalu, jääb Eesti keele- ja kultuuriruum siiski piiratud mahuga turuks pakutavatele teenustele. Pandeemia tingimustes on loomevaldkondade tulude suurendamine läbi turismi ja rahvusvahelise koostöö olnud sisuliselt võimatu. EASi tellitud hiljutine loomemajanduse ekspordi uuring2 neljas loomevaldkonnas tõdes, et ekspordisuutlikkus on neis kesine ning keskendunud üksikutele väärtusahela lõikudele. Nendes tingimustes on riigi ja kohaliku omavalitsuse investeeringute nutikas ning strateegiline suunamine ja planeerimine võtmetähtsusega kogu valdkonna toimetuleku ja jätkusuutlikkuse tagamiseks. Käesolev uuring on mõeldud avastama toetamist väärivaid tegevusi, mis aitavad tõsta loomesektori majanduslikku võimekust, innovatsiooni ja konkurentsivõimet nii kodu- kui rahvusvahelistel turgudel, et kasvatada kogu kultuurivaldkonna elujõulist kestlikkust ning samas avardada meie mitmekesist kultuuriruumi. 2.2 Uuringu eesmärk ja uurimisküsimused Kultuuriministeerium on identifitseerinud rea kultuurivaldkondade kestlikkust mõjutavaid väljakutseid, mis on seotud nii juhtimismudelite, rahastuse kui aruandluse aspektidega. Üks peamisi seniste uuringute puudujääke on olnud nende staatilisus ja vähene orienteeritus tulevikuvaatele. Sellest tulenevalt on Tellija seadnud uuringule rea eesmärke, mis seotud uuringu tulemuste kasutamisega tulevikku suunavate otsuste tegemiseks: ► Tagada loomevaldkondade kestlikkus ja professionaalsus; ► Maandada juhtimise riske; ► Tõsta rahastamise tõhusust; ► Suurendada otsuste läbipaistvust; ► Tagada kestlik areng. Tellija on sõnastanud rea uurimisküsimusi, millele uuringuga vastuseid otsitakse. Need jagunevad uuenenud tellimuses nelja rühma: 1) Ressursikasutus ► Milline on avaliku sektori ressursside (riigi ja omavalitsuse tasand) osakaal ja proportsioon eri 1 Eesti Konjunktuuriinstituut, “Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus” 2 EAS, Civitta, “Rahvusvahelistumise ja ekspordi uuring loomemajanduse valdkonnas” (2017) 5  loomealade rahastamisel? ► Mida me eri valdkondades selle raha eest saame? ► Milline on erasektori roll professionaalse kultuuri toetamisel? ► Millest need toetused sõltuvad? Millised on suurimad takistused? 2) Rahastuse ja jätkusuutlikkuse omavaheline seos ► Mida ja kuidas on avaliku rahaga kultuurivaldkonnas loomealade professionaalse kestlikkuse tagamiseks tehtud ja mõjutatud? ► Millised on avalike vahendite kasutamise senised ja prognoositavad erinevad, sh majanduslikud mõjud loomealade professionaalsele jätkusuutlikkusele? ► Milline senine praktika kultuuri rahastamisel vajab muutmist, kui silmas pidada professionaalse loometegevuse jätkusuutlikkust? ► Mis on head praktikad, mis tagavad loomeala kestlikkuse tänu avalikule rahale? Mida peaks veel (rohkem) tegema? 3) Loomevaldkondade tulevik ► Millised on loomealade valdkondlikud erisused ja arenguvajadused? ► Milliseid arengustsenaariume võime ette näha, kui võtame muutujateks (telgedeks) 1) rahastamise vastutus – avalik sektor versus erasektor; 2) toetuste süsteemi toimivus – tsentraliseeritud mudel versus hajutatud mudel. ► Milliseid täiendavaid uuringuid tuleb läbi viia, et saada täpsem ülevaade kultuurivaldkonna toetuste süsteemi riskidest ja mõjust? 4) Juhtimismudelite ja väärtusvõrgustike mõju kestlikkusele ► Kuidas arendada loomevaldkondades erinevat laadi institutsioonidest (avalik-, era- ja kolmas sektor) koosnevaid tähendus- ja väärtusloome ökosüsteeme (väärtusvõrgustikke)? ► Kuidas toetada loovisikute oskuste kestlikkust ja tulevikupädevusi? ► Milline on digiplatvormide mõju loomevaldkondade kestlikkusele? Milliseid võimalusi saaks siin paremini ära kasutada? Hankija on uurimisküsimusi uues hankes täiendanud vaatenurkadega, mis rikastavad arengustsenaariume ja toetavad adekvaatsemate poliitikapõhimõtete kujundamist. 2.3 Uuringu teoreetiline raamistik Uuring hõlmab kultuuri- ja loomeprotsesside väärtusahelas loomise, tootmise, levitamise ja vahendamise ning kättesaadavaks tegemise etappe ja eelkõige avaliku kultuuripoliitika otsest mõju nendele. Loomemajanduse uuringutes (EKI, EAS) on kultuurivaldkondade väärtusahelaid põhjalikult kaardistatud ja viidatud ka eri valdkondade väärtusahelate omavahelistele seostele, mida aga ei ole ilmutatud kujul välja toodud. Erinevalt loomemajanduse uuringutest lähtume oma käsitluses 3 väärtusvõrgustiku kontseptsioonist, mis võimaldab analüüsida gruppide vastastikkust mõju nii ainelisel kui vaimsel tasandil. Tellija on loomevaldkondade kestlikkust mõtestanud kui: „juhtimise ja rahastamise aluspõhimõtete tasakaalustatud arengu tagamine, mis on loomevaldkondade professionaalsuse aluseid. See on terviklik lähenemisviis, mis ühendab majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkondlikud aspektid üksteist 3 Allee, V., “The Future of Knowledge: Increasing Prosperity through Value Networks” (2003) 6 täiendavalt.“ Kestlikkuse defineerimisel on uuringus võtmeroll, kuna kestlikkuse kriteeriumidest moodustuvad arengustsenaariumid ja nende mõjurid. Kultuurivaldkonnas on kestlikkust viimase 20 aasta jooksul mõtestatud päris mitme ei nurga alt, sagedamini näiteks kui: 1) Lineaarne areng, tüüpiliselt valik kolme stsenaariumi vahel: status quo jätkumine, loomulik evolutsioon ehk orgaaniline areng, areng kui (majanduslik) kasv; 2) Valdkonna sisemise taastootmise suutlikkus – üle kantuna loodushoiu teooriast, näiteks piisav liikmete juurdekasvu tagamine, sisemised arengumehhanismid või karjäärimudelid ning toimetulemiseks piisav turg või tegutsemisruum; 3) Oskuste ja võimete (capabilities) ajakohasena püsimine ja areng, et tagada muutuvates oludes kestma jäämine ja toimetulek. 4 Areng on kultuuri valdkonnas raskesti defineeritav mõiste ja selle taandamine üksnes rahalisele vaatele on ilmselgelt tegelikkust liigselt lihtsustav. Samas on võrreldavuse huvides ja poliitikakujundamise eesmärgil vajalik mõõta ka „kultuuritoodangut“ ja selle panust SKPsse. Ühe 5 esimestest globaalsetest kultuurivaldkonna kui majandusharu analüüsidest koostas Ernst ja Young ja 6 see on saanud mitmete UNESCO poliitikasoovituste aluseks. Kultuurivaldkonna majandusliku jätkusuutlikkuse mõju uurimine on kasvanud peamiselt loomeettevõtlusele (creative industries) keskendunud analüüsidest kultuuriökonoomika (cultural 7 economics) käsitlusteni, mis lisaks valdkonna tootlikkusele vaatleb ka kultuuri mõju teiste valdkondade 8 arengule, sh. jätkusuutlikule arengule. Kultuurivaldkonna indeksite loomine on populaarne olnud juba 20 aastat ja neid on selle aja jooksul arvukalt välja pakutud. DISCE projekt võrdleb kokku 62 erinevat indeksit ja nende koostamise metoodikat ning on nende najal välja töötamas oma Cultural Development Index (CDI) versiooni, mille 9 aluseks on kultuurivaldkonna käsitlemine ökosüsteemina. Paralleelne EL rahastusega projekt inDICEs 10 (Measuring the impact of digital culture) on koostamas digitaalse kultuuri mõju-indeksit. Loomevaldkonna kestlikku arengut on viimaste aastate uuringutes hakatud rohkem seostama konkreetse paiga või piirkonnaga, mitte abstraktselt ühe riigi piires toimuvana. Loomelinnade, 11 loomekvartalite, loomeregioonide jm. analüüse on ka Eestis teostatud (nt. Loov Tallinn, Telliskivi 12 loomelinnak, kultuuripealinnad, filmiklastri analüüs ); samuti on analüüsitud valdkonna sisemist toimimist ja koostöömudeleid, nt. ekspordisuutlikkuse tõstmine, klastri loomine (filmitoomine), turismikoostöö jmt. Seoses Covid-i kiirendava impulsiga on digitaalne pööre ja digitaalse kultuuripärandi mõju saanud kestlikkuse uuringute lahutamatuks osaks. 13 4 Vt. nt. Isar, Y.R., “’Culture’, ‘sustainable development’ and cultural policy: A contrarian view”, International Journal of Cultural Policy, 23 (2) (2017) 5 EY, “Cultural times. The first global map of cultural and creative industries” (2015) 6 https://culture360.asef.org/resources/unesco-launches-culture2030-indicators-publication/ 7 Cunningham S., Flew, T., “A Research Agenda for Creative Industries” Edward Elgar Publishing (2019); De Beukealaer, C., Spence, K.M., “Global Cultural Economy” Routledge (2019) 8 Vt. nt. Throsby, David, “Culture, economics and sustainability”, Journal of Cultural Economics, 19 (3) (1995) 9 https://disce.eu/wp-content/uploads/2020/01/DISCE-Report-D5.2.pdf 10 https://indices-culture.eu/measuring-the-impact-of-digital-culture/ 11 Tallinna Linnakantselei, TLÜ, “Loova Tallinna visiooni kontseptsioon” (2008) 12 Tallinna Ülikooli Eesti Tuleviku-uuringute Instituut, “Audiovisuaalvaldkonna klasterdumise perspektiivid” (2012) 13 vt. nt. Hesmondhalgh, D., ”Kultuuritööstus” TLÜ Kirjastus (2020), ptk. 9-10 7 Kultuuri kui tööstuse või majanduse haruna (loomemajandus) käsitluselt on uurijad viimastel aastatel üle läinud kultuuripärand 3.0 käsitlusele, mis loodud kultuurisisu ja selle turu analüüsimise asemel keskendub kultuurisisu loomise vahendite arengust tulenevate võimaluste uurimisele. Digitaalne areng on radikaalselt muutnud loomeprotsessi väärtusahelas ka sisu loomise etappi, luues kaasamiskultuuri kaudu uusi võimalusi platvormiteenuse pakkujaks muutumiseks. Kultuurisisu kasutajate muutumine loojateks ja remiksijateks ning üha laienevad sisu levitamise kanalite võimalused on pakkuja-tarbija turusituatsiooni asemel loomas uut ökosüsteemi, kus kestlikkuse tagatiseks on senisest erinevad tegurid. 14 Praegu veel käimasolevad kultuuri jätkusuutlikkuse uuringud kontseptualiseerivad kestlikkust läbi: ► Võimekuste (capabilities), mis valdkonnas ja selle osalistel olema peavad, et muutuvates oludes hakkama ja toime tulla. ► Heaolu ja õnne (wellbeing, happiness), mida valdkond suudab toota nii oma liikmetele kui teistele. ► Hoolivus (care), mida valdkond suudab üles näidata nii sisemiselt oma liikmete vahel kui teiste valdkondadega ning seda ise juurde toota ühiskonnale laiemalt. ► keskkonnasäästlikkuse ehk rohesuutlikkuse, kus valdkonna kestlikkust hinnatakse läbi selle panuse looduse- ja keskkonnahoidu. Projekti käivitamise faasis kooskõlastame Tellijaga täpsema kestlikkuse käsitluse, milles võimalusel rakendame täiendavaid kriteeriume lisaks majanduslikule toimetulekule ja ressursikasutuse tõhususele. Selle eesmärgiks on mitmetahulisemad arengustsenaariumid ja kvaliteetsem sisend poliitikasoovitustele. Metoodiliselt tasandil ongi teiseks võtmeteguriks uuringus arengustsenaarium või tulevikustsenaarium kui vahend tulevikutrendide näitamiseks. Hankedokument määratleb kestlikku arengut „arenguna, mis rahuldab praeguste põlvkondade vajadused, kahjustamata tulevaste põlvkondade võimalusi oma vajadusi rahuldada“. Arengustsenaarium on hankedokumendis välja pakutud kahedimensionaalsena – vastutuse ja toimivuse teljestikuna. Tulevikuseire või arenguseire on meetod, mis annab võimaluse tulevikku vaadata strateegiliselt ehk viisil, mis esitab vaatlejatele – analüütikule, poliitikakujundajale, valdkondlikule eksperdile või huvilisele – mitu üksteisest selgelt ja põhimõtteliselt eristuvat alternatiivset tulevikunägemust. Tulevikuseire või arenguseire meetod ei paku välja mitte üht, ja kõige tõenäolisemat tulevikku, vaid mitu erinevat varianti taolisest tulevikust. Ennekõike aitab tulevikuseire ja arengustsenaariumide loomine mõista, milline on pikaajaline (aastakümnete järgne) tulemus juhul, kui tehakse teatud kindlad valikud või pannakse paika teatud kindlad eeldused täna ja praegu. Kujundatavad stsenaariumid ei eksisteeri aga kui asjad iseeneses ega anna lõplikku vastust sellele, kuidas täpselt ühe või teise valdkonna olukorda tuleb lahendada või millist konkreetset arengusuunda valida. Stsenaariumid on ennekõike abivahend, mille põhjal saavad erinevad osapooled – antud juhul Kultuuriministeerium, loomevaldkondade esindajad, aga ka teised seotud osalised – läbi arutada valdkonnas peituvad ohud, võimalused, aga ka sobivad (ja mittesobivad) reageerimisviisid. See loob aluse sellele, et omakorda oleks võimalik disainida ja rakendada just parimaid strateegiaid Eesti loomevaldkonna strateegiate ja meetmete kujundamiseks. Nii Eesti kui ka muu maailma arenguseire ja tulevikuseire meetodi rakendamise kogemused näitavad, et sageli ei võeta tegevuste aluseks ainult üks või teine asjaosaliste poolt loodud stsenaarium, vaid tegevuste aluseks võib olla ka kombinatsioon mitmest eri stsenaariumist. Arengustsenaariumite koostamise metoodikaid või lähenemisi on mitmeid erinevaid, kuid üldjuhul on 14 Vt. nt. Developing Inclusive and Sustainable Creative Economies (DISCE) projekt https://disce.eu/; HERIWELL, Cultural Heritage as a Source of Societal Well-being in European Regions (2020) 8 taoliste tulevikuvariantide ehk stsenaariumite koostamise aluseks taoliste muutujate (ehk stsenaariumi telgede) tuvastamine ja valik, mis on keeruliselt prognoositavad ehk etteennustatavad, st üldjuhul kaks kõige suurema mõjuga muutujat (siinse pakkumuse ja hanke kontekstis on esialgseks lähtepunktiks Tellija poolt välja pakutud ’vastutus’ ja ’toimivus’). Need on muutujad või tegurid või mõjujõud, millest võib vaadeldud valdkond või fenomen, nt antud uuringu puhul loomevaldkonna kestlikkus, kõige enam sõltuda. Nende põhjal ehk antud mõjujõudude erinevates kombinatsioonides koostataksegi erinevad stsenaariumid. Arengustsenaariumite koostamist või tulevikuseiret (nn alternatiivtulevikud) on viimastel kümnenditel kasutatud aktiivselt ka Eesti avaliku sektori poliitikakujundamises ning mitmetes erinevates valdkondades, näiteks majanduse, energeetika, sotsiaalvaldkonna, infotehnoloogia, rahvastikuprotsesside jmt juures (nt Ida-Virumaa Roheplaan; Tartu Energia 2030+; EST_IT@2018; Eesti regionaalse majanduse stsenaariumid aastani 2035; Vanemaealiste rahalise heaolu stsenaariumid Eestis aastani 2050; Riigivalitsemise ja e-riigi stsenaariumid; Eesti kasvuvisioon 2018), aga ka Eesti elukeskkonna tuleviku kirjeldamise juures (nt EIA2020) jpm. Siinse uuringu meeskond on pikaajalise tulevikuseire ja arengustsenaariumite väljatöötamise kogemusega ning kasutab stsenaariumite väljatöötamisel selliseid metoodilisi ja teoreetilisi lähenemisi, mis on ennast aja jooksul ning erinevates riikides tõestanud. Neid lähenemisi, aga ka nende modifikatsioone vastavalt vajadusele, teemale ja sihtrühmadele, oleme edukalt rakendanud erinevate stsenaariumiloome projektide ja tulevikuseire uuringute juures, nagu näiteks: H2020 SmartEnCity, Ida- Virumaa Roheplaan, Tartu Energia 2030+, EST_IT@2018, FP6 Benchmarking and Foresight for Regions of Europe, Biotechnology Foresight in Estonia. Uuringus kasutatavateks teoreetilisteks raamistikeks ja metodoloogilisteks lähenemisteks on ennekõike alljärgnevad käsitlused ja valdkondlikud tüvitekstid: ► Georghiou, Luke et al. (2009). The Handbook of Technology Foresight: Concepts and Practice. Cheltenham: Edward Elgar Publishing ► Cuhls, K. (2003). From Forecasting to Foresight Processes – New Participative Foresight Activities in Germany. Journal of Forecasting. ► Hines, A. (2012). Why Foresight? I Can Think of 316 Reasons. The Futurist’s Toolbox. ► Weigand, K.; Flanagan, T.; Dye, K. and Jones, P. (2014). Collaborative foresight: Complementing long-horizon strategic planning. – Technological Forecasting & Social Change ► Higdem, U. (2014). The co-creation of regional futures: Facilitating action research in regional foresight. – Lillehammer University College, Department of Economy and Organizational Science, Centre of Innovation in Services. ► Peperhove, R., Steinmüller, K., & Dienel, H.-L. (Eds.). (2018). Envisioning Uncertain Futures: Scenarios as a Tool in Security, Privacy and Mobility Research. Springer. 9 3. Projekti tegevuskava ja kasutatav metoodika Lähtuvalt hanke tehnilisest kirjeldusest (p.4) jagatakse uuringu eesmärkide saavutamiseks projekt viieks etapiks. ► Esimeses, uuringu ettevalmistamise etapis, moodustatakse projekti töörühm, viiakse läbi avakohtumine ja sissejuhatavad intervjuud, samal ajal tutvutakse varasemate uuringute ja materjalidega (dokumendianalüüs). Esimeses etapis koostatakse lähteülesanne, mis sisaldab endas täpsustatud uuringu eesmärki, uurimisküsimusi, metoodikat, uuringusse kaasatud sihtrühmi, ajakava ja vajadusel muid aspekte. ► Teises, andmekogumise ja analüüsi etapis, jätkub dokumendianalüüs, toimub andmekogumine andmebaasidest ja andmeanalüüs, viiakse läbi süvaintervjuud ja fookusgrupi intervjuud kultuurivaldkonna töötajate ja esindusorganisatsioonidega ning ankeetküsitlus loovisikute seas. Samas etapis viiakse läbi kõikide kogutud andmete koondanalüüs ja töötatakse välja arengustsenaariumid, mille käigus korraldatakse valdkondlikud töötoad. Etapi tulemusel valmib vahearuanne. ► Kolmandas etapis koostatakse lõpparuanne (sh metoodikaaruanne) ja viiakse läbi analüüsitulemuste valideerimisseminar. ► Neljandas etapis töötatakse välja poliitikasoovitused ning viiakse läbi seminar soovituste valideerimiseks. Selle põhjal esitatakse Tellijale täiendatud lõpparuanne. ► Viiendas etapis viiakse läbi avalikkusele suunatud teavitusüritus, millest koostatakse kokkuvõte Tellijale esitamiseks. Projekti viimases etapis või vahetult peale seda kirjutatakse teemakohased arvamusartiklid meedias avaldamiseks. Projekti käigus tehakse Tellijaga igakülgset koostööd läbi projekti töökohtumiste ja infovahetuse ning Tellijat hoitakse kursis projekti käigust, tehtud ja eesootavatest tegevustest, vajadusel tekkinud kõrvalekalletest tegevus- ja ajakavas ning nende lahendamise ettepanekutest. Tellijat kaasatakse vähemalt järgmistesse tegevustesse: ► Lähteülesande koostamise jaoks metoodika, täpsustatud uuringu eesmärgi, uurimisküsimuste, uuringusse kaasatud sihtrühmade, ajakava jm täpsustamine ► Andmekogumise (dokumendianalüüs ja päringud registritest) allikate täpsustamine ► Intervjueeritavate (süva- ja fookusgrupi intervjuud) sihtrühma nimekirja täpsustamine ja intervjuude läbiviimise järel kokkuvõtete esitamine Tellijale ► Ankeetküsitluse ankeedi kooskõlastamine ja sihtrühma täpsustamine ► Ankeetküsitlustulemuste andmebaasi esitamine Tellijale ► Arengustsenaariumite väljatöötamise Tellijapoolne tagasiside ► Uuringuaruande täpse struktuuri kooskõlastamine ► Valideerimisseminaridel osalemine ► Tagasiside arutamine vahe- ja lõpparuandele ► Uuringu lõpptulemuste tutvustamine ► Teavitusüritusel osalemine ► Tellija tagasiside ja soovitused erinevates uuringuetappides tekkinud tulemitele/küsimustele Täpsemad etappide tegevused ja metoodika on lahti kirjutatud järgnevates alapeatükkides. 10 3.1 Etapp 1: Uuringu ettevalmistamine Uuringu ettevalmistamise etapi eesmärgiks on valmistuda sisuliselt ja tehniliselt erinevate uuringuetappide läbiviimiseks ning koostada lähteülesanne. Projekti juhtimiseks moodustatakse töörühm, kuhu kuuluvad Tellija esindajad ja uuringu läbiviijad. Avakohtumine Avakohtumine toimub Tellija esindajate ja uuringu läbiviijate vahel. Kohtumise käigus kogutakse uuringu taustainfot (sh varasemad uuringud), täpsustatakse Tellija ootusi uuringule, arutatakse metoodilisi küsimusi ning projekti tegevus- ja ajakava. Kohtumisel lepitakse kokku projekti kontaktisikud Tellija ja uuringu läbiviija poolt. Avakohtumisel arutatakse ka andmekogumise põhimõtteid ning sissejuhatavate intervjuude teemasid ja kontakte. Varasemate materjalidega tutvumine, dokumendianalüüs Paralleelselt uuringu sissejuhatavateks intervjuudeks valmistumisega toimub taustamaterjalidega tutvumine (lisaks on taustamaterjale uuritud juba ka pakkumise tegemise ajal), mis on muuhulgas sisendiks järgmistele etappidele. Uuringu teoreetilise raamistiku aluseks olevad materjalid on toodud eelnevalt peatükis 2. Loomevaldkonna teemakohaseid varasemaid uuringuid on läbi viinud näiteks kõige värskemalt Praxis ja EKI, uurides vastavalt loomevaldkondade rahastamist ja kaardistades loomemajanduse poolt, Civitta on varasemalt uurinud loomemajanduse eksporti. Riigikontroll on koostanud aruandeid kultuuri rahastamise süsteemist, kuid viimasest aruandest on möödas juba 7 aastat, seega oleks vaja värskemat ja täiustatumat infot (mis on ka käesoleva uuringu üheks väljundiks poliitikasoovituste näol). Taustamaterjalidega tutvumine sisaldab ka laiemat teemakäsitlust puudutavaid materjale nagu arengustsenaariumite teoreetiline pool (sh nt Inimarengu aruanne 2019/2020). Lisaks kaardistatakse ka asjakohased kvantitatiivsete andmete allikad. Infootsing, tutvumine varasemate materjalidega ja dokumendianalüüs jätkub ka uuringu järgmises etapis (sh teemakohased riiklikud strateegiad, õigusaktid, rahvusvahelised uuringud, hindamised, samuti ka meediakajastused). Dokumendianalüüsis tuuakse sisse ka loomemajanduse aspekti, millele muidu uuringus ei keskenduta, kuid loomemajanduse teemal koostatud uuringud on sisendiks stsenaariumite loomisele ja analüüsile. Sissejuhatavad intervjuud Sissejuhatavad intervjuud (2-4 intervjuud) viiakse läbi eesmärgiga koguda uuringu taustainfot ja koguda sisendit täpsustatud lähteülesande koostamiseks. Sissejuhatavate intervjuude täpne arv täpsustatakse Tellijaga nagu ka kontaktid, kellega oleks kõige tulemuslikum intervjuud läbi viia (siia võivad kuuluda nii Kultuuriministeeriumi ametnikud (sh nt valdkonna nõunikud) kui ka valitud esindusorganisatsioonide esindajad). Sissejuhatavate intervjuude eesmärk pole veel konkreetsesse uuritavasse valdkonda süveneda, pigem on tegu valdkonnaüleste intervjuudega. Täpsustatud lähteülesande koostamine Vastavalt lähteülesande tehnilise kirjelduse punktile 3.5 koostatakse uuringu esimeses etapis täpsustatud lähteülesanne, mille eesmärk on tagada, et Tellija ja uuringu läbiviija saavad uuringu eesmärkidest ja oodatavatest tulemustest samamoodi aru ja kus on detailselt kirjeldatud avakohtumise ja sissejuhatavate intervjuude tulemusel täpsustatud eesmärk, uurimisküsimused, metoodika, sihtrühmad, ajakava, lahendus, tegevusplaan jm. Samuti tuuakse lähteülesandes välja korralduslikud punktid (nt kontaktisikud, kokku lepitud tähtajad, Tellija ja uuringu läbiviija koostöö). Lähteülesanne on aluseks uuringu edasistele tegevustele. 11 3.2 Etapp 2: Andmekogumine ja tulemuste analüüs, vahearuande koostamine Dokumendianalüüsi jätk Vt pakkumise p 3.1 „Varasemate materjalidega tutvumine, dokumendianalüüs“. Andmekogumine andmebaasidest ja kvantitatiivne andmeanalüüs Andmebaasidest kogutakse andmeid loomealade rahastamise analüüsi tarbeks ning osana majanduslike mõjude analüüsiks loomealade jätkusuutlikkusele. Samal ajal kasutatakse sisendina maksimaalsel võimalikul määral teisi uuringuid (sh viimane avaldatud EKI loomemajanduse kaardistus, mille uuendamist hakkab EKI läbi viima paralleelselt antud uuringu toimumisajaga; vajadusel ja võimalusel arutatakse EKIga võimalikku uusimat sisendit antud uuringu jaoks). Analüüsi kaasatakse viimase viie aasta andmed, mida on võimalik andmebaasidest kätte saada, st andmeid päritakse perioodi 2015-2020 kohta. Andmeallikad täpsustatakse Tellijaga, kuid esialgne loetelu sisaldab järgmist: ► Statistikaameti andmebaasi kultuuristatistika ► Kultuuriministeeriumi isikustamata andmebaas (finantsandmed, taotlusvoorude tulemused – täpsed vajaminevad andmed selguvad uuringu esimeses etapis) ► Eesti Kultuurkapitali andmed (taotlusvoorude eralduste andmed), vajadusel muude loomevaldkonna avalik-õiguslike organisatsioonide ja loomeliitude statistika ► EAS-i andmed (loomevaldkonna toetused) ► Rahandusministeeriumi andmed kultuuri rahastamise kohta (riigi ja KOV-ide eelarved ja nende täitmised). 15 Praxise poolt 2018.aastal koostatud Eesti Kultuurkapitali rahastamispraktikate analüüs hindas, et puudub ühtne ülevaade riigi tehtud kulutuste kohta kultuurile ning seetõttu on keeruline hinnata, kas valdkondade rahastamisest on saadud täielik ülevaade. Kultuurkapitali ja Kultuuriministeeriumi rahastamise andmed kasutavad ka erinevat valdkondade määratlust, mistõttu pole võimalik tuvastada rahastamise seost konkreetse alavaldkonnaga. Lisaks sisaldavad Kultuurkapitali andmebaasi andmed vabateksti välju, mis seab statistilisele analüüsile olulised piirangud. Nende piirangutega on oluline andmeanalüüsi läbiviies arvestada, et mitte teha valesid järeldusi. Andmeallikate kaardistamiseks, andmepäringute koostamiseks ja andmeanalüüsile on uuringus arvestatud piisavalt aega, et vajalikud andmed koguda ja töödelda, selgitada välja puudujäägid ja kitsaskohad (sealjuures antakse antud uuringust tulenevalt ja kasutatud andmetest lähtuvalt soovitused rahastamist puudutavate andmete paremaks kogumiseks). Andmekogumise ja -analüüsi käigus tuvastatud kitsaskohti täiendatakse kvalitatiivse sisendiga süva- ja fookusgrupi intervjuudest ning veebiküsitluse tulemustega, ja vastupidi – kvalitatiivse andmekogumise tulemusi kõrvutatakse kvantitatiivse andmeanalüüsi tulemustega. Süva- ja fookusgrupiintervjuud Süva- ja fookusgrupi intervjuudel uuritakse loomealade valdkondlikke erisusi ja arenguvajadusi, rahastamist ning selle tänase korralduse muutmise vajadust, avaliku raha kasutamist loomealade kestlikkuse tagamiseks ja selle häid praktikaid, samuti ka erasektori rolli professionaalse kultuuri toetamisel. Lisaks uuritakse, kuidas nähakse erinevat laadi institutsioonidest koosnevate 15 Eesti Kultuurkapitali rahastamispraktikate analüüs (praxis.ee), pilootuuringus analüüsiti hankes hõlmatud valdkondadest kitsalt ainult kunsti ja näitekunsti. 12 väärtusvõrgustike arendamist ning milline on juhtimismudelite ja väärtusvõrgustike mõju loomevaldkondade professionaalsele kestlikkusele (sh kuidas kestlikkust ja tulevikupädevusi toetada). Ühe tahuna soovitakse saada sisendit ka digiplatvormide mõjust loomevaldkondade kestlikkusele. Süva- ja fookusgrupiintervjuud on oluliseks sisendiks arengustsenaariumite loomisele, olles oluline sisend ka poliitikasoovituste koostamisele koosloome teel. Intervjuud viiakse läbi poolstruktureeritud meetodil, mis võimaldab intervjueeritaval väljendada otseselt intervjuu küsimustiku väliste teemade osas oma arvamusi ja seisukohti. Intervjuude täpne nimekiri otsustatakse koostöös Tellijaga, nagu ka millises mahus on vajalik kaasata lisaks ministeeriumi ametnikele ja esindusorganisatsioonidele muid riigi asutatud või finantseeritavaid sihtasutusi, avalik-õiguslikke organisatsioone, mittetulundussektori organisatsioone ja kohalikke omavalitsusi. Vajadus täiendavate intervjuude järele võib selguda ka juba töö käigus läbiviidud intervjuude pealt. Igas valdkonnas (arhitektuur, filmikunst, disain, etenduskunstid, kirjandus, kunst, muusika) planeeritakse läbi viia kuni kolm süvaintervjuud, mille kontaktideks võiksid olla: ► Kultuuriministeeriumi valdkonna nõunik/ametnik ► Valdkonna loomeliidu vm esindusorganisatsiooni esindaja ► Muu valdkonna esindaja. Lisaks viiakse vajadusel läbi valdkonnaülesed intervjuud (kuni 4 intervjuud) valdkonnaüleste ekspertidega teemadel, mida sissejuhatavate intervjuudega ei jõutud katta (nt Kultuurkapitali esindajad jt), ka osad valdkonnaspetsiifilised intervjuud võib vajadusel asendada valdkonnaüleste intervjuudega. Lisaks süvaintervjuudele kogutakse infot ka fookusgrupi intervjuude kaudu. Fookusgrupi intervjuud on uuringu eesmärgi ja uurimisülesannete täitmiseks sobilik metoodika seetõttu, et võimaldavad tuua lauale erinevaid seisukohti, nende üle diskuteerida ning jõuda selle kaudu teemade süvakäsitluseni. Kuna uuritavad valdkonnad on oma olemuselt erinevad ning lisaks on nende seas nii peamiselt erasektoris tegutsevaid kui ka suuresti riiklikult korraldatud valdkondi, siis on mõistlik fookusgruppe korraldada valdkonnapõhiselt, st igas valdkonnas (arhitektuur, filmikunst, disain, etenduskunstid, kirjandus, kunst, muusika) viia läbi lisaks süvaintervjuudele üks fookusgrupp. Arutelu fookusgrupis soodustab diskussiooni teket ja muuhulgas võivad tekkida mõttekäigud, mis viivad uue infoni, mis süvaintervjuude käigus jääks saamata. Lisaks võimaldavad fookusgrupi intervjuud katta suurema hulga osalejaid ja arvamusi. See soodustab ka arengustsenaariumite väljatöötamist koosloome teel. Fookusgrupi intervjuul osalejatele saadetakse ette intervjuul arutletavad teemapunktid, samal ajal soodustatakse fookusgrupil arutelu tekkimist. Fookusgrupi intervjuul osalejate nimekiri teemavaldkondade lõikes lepitakse Tellijaga kokku uuringu käigus (selleks võidakse sisendit saada ka süvaintervjuude käigus), kuuluda võiksid sinna nii loomeliitude kui ka valdkonna sihtasutuste jm organisatsioonide esindajad kui ka kultuurivaldkonna töötajad (arutatakse Tellijaga läbi parim osalejate sümbioos). Arengustsenaariumite väljatöötamise käigus moodustatakse eraldi töötoad, mis on fookusgrupi intervjuudest veelgi interaktiivsemad (põhjalikumalt arengustsenaariumite väljatöötamise kirjelduses). Kõik fookusgrupi intervjuud viiakse läbi grupiarutelu meetodil. Intervjuul osaleb 8-12 isikut (veebi teel korraldatavas fookusgrupis maksimaalselt 10 osalejat), mis on nn efektiivse grupi suurus, st on esindatud piisav hulk arvamusi, samas on igal osalejad võimalik oma arvamust avaldada. Kokku viiakse läbi 7 fookusgrupi intervjuud/töötuba (igas valdkonnas üks), mis teeb osalejate koguarvuks ca 70 isikut (kui arvestada, et keskmiselt osaleb ühes fookusgrupis 10 inimest). Tulenevalt valitsevale Covid-19 ohule võivad paljud süva- ja fookusgrupiintervjuud aset leida veebi teel. Intervjuusid viib läbi kogenud moderaator, kellel on muuhulgas veebi teel intervjuude ja fookusgrupi läbiviimise kogemus. Läbiviidud süvaintervjuudest ja fookusgrupi intervjuudest koostatakse kokkuvõtted, mis esitatakse Tellijale isikustamata kujul. Veebiküsitlus 13 Loovisikute seas viiakse läbi veebiküsitlus, et koguda informatsiooni suuremalt hulgalt uuringu sihtrühmalt, kui seda võimaldab fookusgrupi intervjuu. Veebiküsitlusega uuritakse loovisikute käest eelkõige seda, millised on valdkonna arenguvajadused ja kuivõrd senine praktika kultuuri rahastamisel vajab nende hinnangul muutmist (uuritakse nii avaliku raha kui eraraha kohta) ning kuidas tagada loometegevuse jätkusuutlikkus (mh kuidas nähakse, et oleks võimalik nende oskuste kestlikkust ja tulevikupädevusi toetada). Lisaks uuritakse lühidalt, kuivõrd kasutatakse digiplatvormide võimalusi. 16 Täna tegutseb Eestis 17 tunnustatud loomeliitu , kelle liikmed on veebiküsitluse sihtgrupiks. Loomeliitu kuulvate liikmete nimekirja saamiseks pöördutakse loomeliidu poole, paljudel loomeliitudel on liikmete nimekiri koos e-maili aadressiga üleval ka liidu koduleheküljel. Võimalik on personaliseeritud küsitluskutse asemel paluda ka loomeliidul edastada küsitluskutse link enda liikmetele. Sellisel juhul tuleb arvestada, et küsitlusele vastamiseks ei saa teha personaliseeritud meeldetuletusi. Nii küsitlusankeet kui täpne sihtgrupp kooskõlastatakse Tellijaga. Pärast ankeedi sisulist kooskõlastamist Tellijaga, sisestatakse ankeet selleks vastavasse küsitluskeskkonda. Sellele järgneb ankeetide testimine projekti meeskonna poolt ning vajadusel paranduste sisseviimine. Ankeedi testimisel tehakse läbi kõik vastamise versioonid, kontrollitakse suunamisi, filterküsimuste korrektsust jms. Enne küsitluse avamist on soovi korral ka Tellijal võimalik selle veebiversiooni testida ja omapoolseid kommentaare parandusteks esitada. Küsitluse läbiviimise ajal ei muudeta küsitlusankeeti ega lisata sinna uusi küsimusi, mis ei ole Tellijaga kooskõlastatud. Ankeetküsitluse saadame kõigepealt välja 5-10%-ile kogu kontaktibaasist (nn soft-launch). Kui 24 tunni jooksul peale esimest väljasaatmist mingeid ankeedile vastamisega seotud probleeme ei esine (nt tehnilised probleemid lingi avamisega; problemaatilised tüüpküsimused, mille juures jääb vastamine pooleli vms), saadetakse küsitlus laiali ka ülejäänud valimile. Seeläbi kontrollitakse veelkord ankeedi kvaliteeti ning tagatakse kõrgem vastamise määr. Uuringukutsete saatmisel tagame kõrge kohalejõudmiskindluse selle kaudu, et kasutatav postiserver on kantud mitmetesse usaldusnimekirjadesse. Küsitlemisperioodi jooksul monitooritakse regulaarselt küsitlusele vastamist ning vastavalt vajadusele saadetakse teatud aja jooksul meeldetuletusi (maksimaalselt 3 meeldetuletust). Personaliseeritud ankeetide puhul on võimalik saata personaalseid meeldetuletusi, mitte-personaalsete ankeetide puhul on vajalik paluda meeldetuletus saata e-posti listidesse. Ankeet majutatakse kiires ning kõrge käideldavusega serveris. Andmekogumise perioodi jooksul on avatud respondentide tugiliin ankeedi täitmise tehnilise abi teemal. Peale küsitluse läbiviimist viiakse läbi küsitlustulemuste kvaliteedikontroll küsitlusele vastajatele suunatud tagasisidekirjade näol (10%-le küsitlusele vastajatest). Küsitlustulemustest koostatakse üksikkirjetega isikustamata andmebaas SPSS-i imporditavas formaadis, mis edastatakse Tellijale. Veebiküsitluse läbiviimine vastab hanke tehnilises kirjelduses toodud punkti 2.4 nõuetele. Kogutud andmete koondanalüüs Uuringus kogutakse infot ja andmeid erinevaid meetodeid kasutades: dokumendianalüüs, andmepäringud andmebaasidest, süvaintervjuud ja fookusgrupiintervjuud ning veebiküsitlus. Nende kogutud andmete koondanalüüsi käigus võetakse arvesse kogu teadolev informatsioon, mida trianguleeritakse, st analüüsitakse kõigi meetodite käigus kogutud info ja senised tulemused, sünteesitakse koondtulemused ja -järeldused. Taoline lähenemine võimaldab ka erinevate meetoditega saadud andmeid võrrelda/kooskõlastada ning hoiduda ebamääraset tõlgendamisest. Andmekogumise käigus kogutud kvalitatiivne ja kvantitatiivne info on sisendiks uurimisküsimustele vastamiseks ja arengustsenaariumite loomiseks ja analüüsiks. Sealjuures jälgitakse, et ühe meetodiga saadud sisendit ei üle- ega alatähtsustata, mistõttu on vajalik kasutada mitmeid andmeallikaid ja andmekogumisviise. Kogutud andmete koondanalüüsi panustab kogu uuringu meeskond, sh valdkondlik teemaekspert (vt täpsemalt ptk 5.3.). 16 https://www.kul.ee/et/tunnustatud-loomeliidud 14 Lisaks toimub analüüsitulemuste valideerimine (ja täiendava sisendi kogumine) projekti nõuandva koguga (vt pakkumise ptk 5.1 „Projektorganisatsiooni tutvustus“), mis on eraldi läbiviidav tegevus lisaks valideerimisseminaridele. Analüüsitulemuste valideerimine nõuandva kogu kaudu aitab lisaks tavapärasele triangulatsioonile lisada täiendava objektiivsuse ning usaldusväärsuse mõõtme tulemuste tõlgendamisele ning uuringu järelduste, sh poliitikasoovituste sõnastamisele. Järgnevalt kirjeldatakse arengustsenaariumite väljatöötamist ja analüüsi. Selle käigus viiakse läbi töötoad, mille käigus kogutud informatsiooni kasutatakse samuti andmete koondanalüüsis. Arengustsenaariumite väljatöötamine ja analüüs Stsenaariumite koostamine toimub järgmise läbiviimise loogika alusel ning on visualiseeritud joonisel 1: 1) Eelanalüüs ehk Eesti loomevaldkonna väliskeskkonna mõjutegurite ja võtmevalikute kaardistamine 2) Eesti loomevaldkonna SWOT koostamine: tugevused ja nõrkused, võimalused ja ohud 3) Eesti loomevaldkonna arengustsenaariumite töörühmade moodustamine ja töötubade läbiviimine 4) Stsenaariumite mõjude-tagajärgede kaardistamine ja sõnastamine ehk hinnangu andmine võimalikele mõjudele Eelanalüüs ehk Loomevaldkonna Loomevaldkonna Stsenaariumite 4 : HINNANG MÕJUDELE loomevaldkonna tugevused ja arengu- võimalike väliskeskkonna nõrkused, stsenaariumite mõjude/taga- üldiste võimalused ja töörühmade järgede 1 : EELANALÜÜS mõjutegurite ja ohud SWOT moodustamine ja sõnastamine võtmevalikude koostamine töötubade 3 : TÖÖTOAD kaardistamine läbiviimine 2 : SWOT Joonis 1. Stsenaariumite koostamise läbiviimise üldine skemaatiline jaotus. Järgnevalt on toodud nimetatud etappide detailsem kirjeldus. 1) Eelanalüüs ehk väliskeskkonna mõjutegurite ja võtmevalikute kaardistamine Stsenaariumite koostamise eelse eelanalüüsi eesmärk on kaardistada potentsiaalsed muutujad (mõjutegurid, mõjujõud või võtmevalikud) ehk välisjõud, millest Eesti loomevaldkonnad võivad kõige enam sõltuda.17 Kaardistuse peamiseks lähtepunktiks võetakse uuringu lähteülesandes määratletud muutujad, mis arvestavad enim loomemajanduse juhtimist ja rahastamist, ehk kaardistamise fookus on ennekõike neil teguritel, mis aitavad kõige paremini selgitada loomevaldkondade kestlikkust ja jätkusuutlikkust. Selle etapi käigus läbiviidavad kaardistuse aluseks on ennekõike sekundaarallikad (sh EKI analüüsid), aga ka intervjuud valdkondlike ekspertidega, sh poliitikakujundajad. Siia tegevusse annab sisendi ka veebiküsitlus. 17 Need mõjutegurid võivad mh olla näiteks ühiskondlikud, tehnoloogilised, majanduslikud, keskkonna-alased, poliitilised vmt. 15 Antud etapis läbiviidava kaardistuse juures on oluline Tellijapoolne sisend ning tema aktiivne kaasamine, tuvastamaks kas Tellija jaoks olulisemad teemad on eelanalüüsi käigus kaetud või kaardistatud, aga ka millised teemad/mõjutegurid on võimalik analüüsist välja jätta. 2) Eesti loomevaldkonna SWOT: tugevused ja nõrkused, võimalused ja ohud Sekundaarallikate analüüsi järgselt (eelanalüüs ehk etapp 1) koostatakse Eesti loomevaldkonna tugevuste, nõrkuste, võimaluste ja ohtude analüüs ehk SWOT. Selle läbiviimise eesmärgiks on ennekõike stsenaariumiloome fookuste täiendav täpsustamine ning praktilise sisendi (töömaterjali) andmine järgmisse etappi ehk stsenaariumiloome töötubade läbiviimiseks. SWOT analüüsi kaudu tehakse loomevaldkonda ümbritseva (välis)keskkonna kaardistus tugevuste/nõrkuste/võimaluste/ohtude põhiselt, sh eristades väliskeskkonnana nii Eesti-siseseid tegureid kui ka Eesti-väliseid tegureid, samuti vaadeldakse aga ka loomevaldkonna enda siseseid tugevusi ja nõrkusi. SWOT analüüsi viib läbi uuringumeeskond ise, tuginedes selleks mh eelanalüüsile ning uuringu eelnevates etappides läbiviidud süvaintervjuudele, fookusgrupi intervjuudele ning veebiküsitlusele. Seejärel edastatakse SWOT analüüsi tulem peamistele osapooltele täienduste, paranduste ja kommentaaride andmiseks. Taoline lähenemine võimaldab mh SWOT läbiviimise protsessi paremini kontrollida, sh ajalises perspektiivis. SWOT ja sellele eelneva etapi ehk sekundaarallikate analüüsi kombineeritud teadmiste põhjal omandatakse esmane teadmine, kas stsenaariumite koostamise aluseks olevad teljed jäävad Tellija poolt läheülesandes väljapakutud valikuteks (’vastutus’ ja ’toimivus’), või asendatakse üks, või mõlemad neist, vastavalt vajadusele ja otstarbekusele, mõne muu telje/muutuja/fookusküsimusega. Teisisõnu toimivad mõlemad antud etapid mh ka Tellija poolt pakutud telgede valideerimismehhanismina. Nende mõlema etapi kombineeritud teadmised ja tulem annab piisava sisendi arengustsenaariumite koostamiseks. Lisaks hinnatakse kaardistatud tegureid nii tõenäosuslikkuse (milline on tõenäosus, et mõni väliskeskkonna oht/võimalus realiseerub?) kui ka olulisuse (kui oluline on tuvastatud mõjuteguri Eesti loomevaldkonna kestlikkuse jaoks?) kontekstis. Antud etapis fikseeritakse ehk pannakse lõplikult paika, koostöös ja kooskõlastatult Tellijaga teljed (olulise mõjuga muutujad), mis saavad olema stsenaariumide loomise aluseks oleva raamistiku telgedeks ning mille põhjal koostatakse arengustsenaariumite töötubades stsenaariumid. Teisisõnu, töötubades loodavate stsenaariumite koostamine toimub selles etapis määratletud telgede põhiselt. SWOT analüüsi ja sekundaarallikate põhjal valmib väliskeskkonna kirjalik analüüs, mis on töömaterjal stsenaariumiloomeks arengustsenaariumite töötubadesse ning mille lühikokkuvõte (max 6-10 lk) edastatakse ettevalmistavaks töömaterjalina kõikidele töörühmades osalejatele. See lühikokkuvõte on kriitiline valik vaid kõige olulisematest kaardistatud väliskeskkonna mõjuteguritest. 3) Arengustsenaariumite töörühmade moodustamine ja töötubade läbiviimine Arengustsenaariumite töötubade läbiviimise eesmärgiks on nelja (maksimaalselt kuue) loomevaldkonna arengustsenaariumi väljatöötamine. Töötubade aluseks on eelnevas kahes etapis väljatöötatud ja osalejatega eelnevalt jagatud töömaterjal: a) sekundaarallikate ja SWOT analüüsi põhjal kaardistatud loomevaldkonna väliskeskkonna mõjutegurid ehk mõjujõud, mis võivad mõjutada Eesti loomevaldkonna arengut, ning b) fikseeritud ehk Tellijaga kokkulepitud teljed ehk olulise mõjuga muutujad. Nende telgede põhjal luuakse igas töörühmas arengustsenaariumid, lähtuvalt uuringu lähteülesandes püstitatud eesmärgist ehk sellest, milline võiks välja näha Eesti loomevaldkonna kestlikkus erinevate tegurite/mõjujõudude kombinatsioonis. Stsenaariumite koostamise töötubades osalevad nii Tellija esindajad, loomevaldkondade esindajad, vastavad valdkondlikud eksperdid, aga ka muud olulised osapooled, kes võivad omada kokkupuudet valdkonnaga (nt ettevõtjad, teenusepakkujad, ülikoolid, kohalikud kogukonnad vmt). Oluline on silmas pidada, et just erinevate osapoolte kokkutoomine ning nende isiklike eelistuste või valikute (metoodiline) 16 juhendamine konsensusliku otsuse (stsenaariumi) suunal on üks tulevikuseire ja arengustsenaariumite loomise tugevaimaid külgi ning eeliseid. Lisaks viiakse vajadusel läbi 1-2 jätkuüritust, mis aitavad kinnistada osalejate hulgas nn omanikutunnet loodud stsenaariumitele, koguda mõne aja möödudes tagasisidet ning luua ka võimalus täiendavaks ja edasiseks võrgustumiseks töötubades osalejate vahel. Täpne töötubades osalejate nimekiri moodustub eelanalüüsi ja SWOT analüüsi tulemuste põhjal. Sõltuvalt osalejate arvust, nende valdkondlikust profiilist ja töötoa formaadist otsustakse töö käigus ning peale esimeste etappide tulemuste analüüsi, kuidas osalejad töötubadesse jaotatakse – kas ühe loomevaldkonna esindaja või sellega seotud isik suunatakse ühe stsenaariumi koostamise juurde, või hajutatakse eri valdkondade esindajad erinevate stsenaariumite arutamiste juurde. Töötubade läbiviimiseks koostatakse eelnevalt töötubade täpne kava, mis edastatakse osalejatele ning mis sisaldab muuhulgas informatsiooni selle kohta, kas osalejaid töötavad rühmades eri stsenaariumite kallal või töötab kogu rühm ühes töötoas korraga ühe stsenaariumi loomisega. Töötubade läbiviimise metoodikana kasutatakse teoreetilises raamistikus nimetatud autorite poolt väljatöötatud suuniseid ja juhiseid töötubade ettevalmistamise, läbiviimise ja tulemuste kokkuvõtmise osas. Vastavalt vajadusele kohendatakse olemasolevat metoodikat lähtuvalt uuringumeeskonna enda praktilisest kogemustest taoliste töötubade läbiviimisel (vt nt Tatar, M; Tiits, M. ja Ling, K. (2018). „Foresight and scenario building workshop guidelines: H2020 SmartEnCity“, Balti Uuringute Instituut). ► Läbi viiakse 7-10 töötuba ► Ühe töötoa kestus on orienteeruvalt 1,5-3 tundi ► Ühes töötoas osaleb 7-15 inimest ► Töötubade-järgsete jätkuüritustena viiakse vajadusel läbi 1-2 kohtumist Osalevate inimeste arv, sh töötoa kestus ja töötoa läbiviimise täpne metoodika sõltub sellest, millisel viisil töötoad läbi viiakse – sõltuvalt riigi epidemioloogilisest olukorrast kas elektroonselt või füüsiliselt kohapeal. Elektroonsed töötoad oleme planeerinud pigem lühemalt ja väiksema arvu inimestega, füüsilised töötoad pikemalt ja mõnevõrra suurema arvu inimestega. Töötubade läbiviimise formaat otsustakse lähtuvalt siseriiklikust olukorrast töö käigus ja lepitakse kokku orienteeruvalt 1-2 kuud enne esimeste töötubade toimumist. 4) Stsenaariumite võimalike mõjude/tagajärgede sõnastamine Koostatud stsenaariumite põhjal luuakse uuringu meeskonna poolt kokkuvõttev tabel või maatriks, mis sedastab ühe või teise stsenaariumi võimalikud tagajärjed. Selle etapi eesmärgiks on sõnastada, millised on iga stsenaariumi potentsiaalsed mõjud loomevaldkonna kestlikkusele ning juhtimis- ja rahastussüsteemile. Kus otstarbekas ja võimalik, luuakse ka esmased ja ülevaatlikud mõõdikud, mis aitavad tulevikus hinnata, kas ja kuidas eesmärgid iga stsenaariumi lõikes saavad realiseeritud. Nende põhjal koostatakse uuringu lõpus ka poliitikasoovitused, mille eesmärgiks on anda ettepanekud Eesti loomevaldkondade kestlikkuse tagamiseks ning juhtimis- ja rahastussüsteemi parendamiseks. Kujundame ka ettepanekud, millised on eeldused igas stsenaariumis edukaks hakkamasaamiseks ja tegutsemiseks ehk teisisõnu – mida on mõistlik teha selleks, et väliskeskkonna muutuse tõttu ühes või teises stsenaariumis ellu jääda? Poliitikasoovitustes toome välja ka peamised valikud ja meetmed, mis suurendavad eri stsenaariumite realiseerimise tõenäosust (neid käsitletakse ka stsenaariumite aruteludes-töötubades koos osalejatega). Üldised põhimõtted stsenaariumite koostamisel: Stsenaariumite koostamise etapis järgitakse järgmisi üldiseid põhimõtteid: ► Loodavad stsenaariumid ei tohi olla vastavas loomevaldkonnas tegutseja perspektiivis liigselt sissepoole suunatud ega liiga kitsad (mikro vs makro vaade). Stsenaariumite koostamisel püütakse aru saada, kas erinevad loomevaldkonnad on sidunud oma strateegiaid üheainsa tulevikuvaatega või mitte. 17  ► Kus vähegi võimalik, kaasatakse tegevustesse (ennekõike stsenaariumiloomesse) vahetult ka otsesed kasusaajad (loomevaldkondade esindajad ning Tellija esindajad). Taoline ühisloome ja stsenaariumiloome protsessi kogemine aitab tugevdada kõikide osapoolte suhestumist ning hilisemat nn omanditunnet loodavate stsenaariumitega. ► Uuringu käigus loodavate stsenaariumite arv on minimaalselt kolm kuni neli, kuid vastavalt vajadusele viis kuni kuus. See on maksimaalne ja optimaalseim arv stsenaariume, mida kinnitavad nii uuringud kui siinse uuringumeeskonna praktiline kogemus. Üle kuue stsenaariumi oleks nii ekspertidel kui ka teistel osapooltel, sh huvilistest aruande lugejatel, väga keeruline hoomata. Loomevaldkondade tulevikustsenaariumid seotakse teiste näitajatega (nt elukallidus) ehk läbi viiakse kultuurivaldkonna n-ö indekseerimise analüüs, mille eesmärk on hoida kultuuri rahastus tasakaalus palkade ja hindade muutustega. Vahearuande koostamine Uuringuaruande koostamine toimub mitme-etapiliselt, millest esimeseks osaks on vahearuanne. Uuringuaruande täpse struktuuri kooskõlastame Tellijaga projekti käigus enne aruande koostamist, kuid vahearuanne sisaldab vähemalt sissejuhatust, teooriat, analüüsi vastavalt teemadele ja arengustsenaariumeid (lühikokkuvõte ja viimane versioon metoodikaaruandest lisatakse lõpparuandele). Vastavalt hanke tehnilise kirjelduse punktile 3.5 on Tellijal pärast vahearuande esitamist võimalik 15 tööpäeva jooksul lisada kommentaare ja küsimusi. Vahearuande tulemuste üle arutletakse selleks planeeritud töögrupi kohtumisel, kus koostöös Tellijaga vaadeldakse, millised uuringutulemused on kõige kõnekamad ja otsustavad, milliseid tulemusi lõppraportis kajastada, kuidas üles ehitada lõpparuannet ja esitada informatsiooni. 3.3 Etapp 3: Lõpparuande koostamine ja tulemuste valideerimine Lõpparuande koostamine (sh metoodikaaruanne) Lõpparuanne koostatakse peale vahearuande kommenteerimist Tellija poolt ning tulemuste arutelu. Lõpparuandele lisatakse täiustatum versioon metoodikaaruandest (hiljem lisandub ka valideerimisseminari läbiviimise metoodika). Vastavalt hanke tehnilise kirjelduse punktile 3.3 sisaldab metoodikaaruanne järgmist: ► Ülevaadet uuringu läbiviimise, andmekogumise ja andmete töötlemise kohta. ► Küsitluse üldkogumi kirjeldust ning valimi koostamise kirjeldust koos valimi kirjeldusega peamiste tunnuste lõikes (nt sugu, vanus, asutus, haridus, loomeala jne), sh taotletud valimi suurused ja kihid, küsitluste vastamise määrad ja absoluutarvud, ankeedile vastamise katkestamised, kaalumise metoodika jms. ► Intervjuude ja fookusrühmade metoodika läbiviimise kirjeldust koos küsimustega (osalejatele tagatakse anonüümsus). ► Dokumendianalüüsi allikate loetelu koos pealkirjade ja autoritega. ► Hinnangut kasutatud metoodika edukusest, et selle põhjal saaks tulevikus täiustada andmete kogumist ja analüüsi ning korrata uuringut tulevikus. Aruande struktuur kooskõlastatakse Tellijaga uuringu käigus, kuid see sisaldab vähemalt järgnevat: ► Lühikokkuvõte ► Ingliskeelne lühikokkuvõte ► Sissejuhatus ► Teooria 18  ► Metoodikaaruanne ► Ülevaade uuringutulemustest teemade lõikes ► Arengustsenaariumid ► Poliitikasoovitused ► Kokkuvõte ► Lisad Lõpparuanne on kirjutatud korrektses eesti keeles (v.a ingliskeelne lühikokkuvõte) ja vormistatud vastavalt teadusliku informatsiooni esitamisreeglitele. Aruande lõppversiooni toimetab professionaalne keeletoimetaja, et tagada aruande keeleline korrektsus. Ka lühikokkuvõtte ingliskeelse tõlke koostab professionaalne tõlkija. Uuringuaruande koostamisel kasutatakse Ernst&Young-i ülemaailmselt kasutatavat jooniste ja graafikute kujundust (Lisa 1). Lõpparuande ja arengustsenaariumite visuaalse identiteedi, kujundus- ja küljendustööde eest vastutab disainiagentuur (valitakse uuringu esimeses etapis, ühispakkujate varasemate koostööpartnerite hulgast, nt Velvet, Faaz, Neway vmt). Uuringu visuaalne identiteet luuakse järgmistel põhimõtetel: ► Lähtub üldisest loomevaldkondade mõtestamise visuaalsest kuvandist, mis oleks valdkondadeülene ► Läbimõeldud ja lihtsasti jälgitav kaasaegne infograafika ► Lugejasõbralikud fondid ja suurused ► Värvilahendus ja kujunduslikud võtted, mis toetavad aruande struktuuri ja teksti jälgimist ja andmete mõistmist ► Vajadusel täiendavad lahendused ► Terviklik disain nii aruandes kui lisamaterjalides ► Lähtub juurdepääsetavuse parimatest tavadest. Uuringu teostamise ajal arutatakse Tellijaga visuaalse identiteedi ja infograafika lähtekohti ning arvestatakse Tellija ettepanekuid, et see lähtuks Eesti loomevaldkonna või -valdkondade üldisest visuaalsest kuvandist, mida on võimalik siduda loogiliseks ühtseks tervikuks. Valideerimisseminar I Valideerimisseminar kutsutakse kokku uurimistulemuste kohta tagasiside saamiseks ja valideerimiseks. Poliitikasoovituste valideerimine toimub uuringu järgmise etapi seminaril, kuid sellegipoolest kogutakse ka käesoleval valideerimisseminaril sisendit poliitikasoovituste väljatöötamiseks. Valideerimisseminarile kutsutakse seotud osapooled, sh varasemas etapis intervjueeritud eksperdid, esindusorganisatsioonid jm. Seminaril osalejate täpne arv ja osalejad lepitakse kokku Tellijaga uuringu käigus. Efektiivse valideerimisseminari osalejate arv võiks jääda 10- 20 osaleja vahele. Peale valideerimisseminari täiendatakse vajadusel uuringu lõpparuannet uuringutulemuste ja järelduste osas. Valideerimisseminari organiseerib pakkuja (kutsub ja registreerib osalejad, valmistab ette materjalid, tagab ruumid ja tehnika. Covidi tõttu on võimalus, et valideerimisseminar peab toimima veebi teel, ka selle korraldamise eest hoolitseb pakkuja). 3.4 Etapp 4: Poliitikasoovituste väljatöötamine ja valideerimine, täiendatud lõpparuande koostamine Uuringu tulemuste põhjal koostatakse rakenduslikud soovitused loomevaldkondade professionaalse kestlikkuse tagamiseks ning parema juhtimis- ja rahastussüsteemi välja töötamiseks. Uuringu raames 19  koostatud poliitikasoovitused lähtuvad lähteülesande ptk-st 3.2 sõnastatud põhimõtetest ning on: ► rakenduslikud, s.t ei ole üldteoreetilise või akadeemilise suunitlusega, vaid aitavad Tellijal suurendada praktilisi teadmisi loomevaldkonna fookusega uuritavatest küsimustest, teemadest jm; ► põhjendatud, erapooletud, objektiivsed, tasakaalustatud ning arvestavad uuringu eri etappides ja tegevustes osalenud isikute poolt- ja vastuargumente; ► jaotatud Tellija tegevuste kaupa ning piisavalt detailsed ja läbitöötatud, et nende põhjal saaks täiendada ja parandada meetme ja selle tegevuste ellu rakendamist; ► nummerdatud ja tähtsuse järjekorras reastatud; ► sõnastatud koostöös Tellijaga. Poliitikasoovituste formuleerimine tugineb ennekõike uuringu lähteülesande peatükis 2.2.1. sõnastatud uurimisküsimustel. Poliitikasoovituste väljatöötamine on kogu uuringu üks olulisematest osadest, mistõttu toimub nende koostamine koosloome teel. Soovituste paremaks väljatöötamiseks ja maksimaalse rakenduslikkuse tagamiseks viime seega täiendavalt läbi tulemuste valideerimise töötoa, mille eesmärgiks on tekitada arutelu uuringu tulemuste osas, testida võimalikke soovitusi ning tagada ettepanekute praktilisus, realistlikkus ja elluviidavus, aga ka erapooletus, objektiivsus ja tasakaalustatus. Töötoa eesmärgist tulenevalt soovime parima olemasoleva valdkondliku ekspertiisi kaasamiseks lisaks Tellijale ja Pakkuja esindajatele kaasata valideerimise töötuppa ka teisi valdkonna eksperte ja/või loomevaldkondadega seotud riigi- või muude loomevaldkonna asutuste esindajad. Töötoas osalejate arv on planeeritud u 15-20 osalejat (sh Tellija ja Pakkuja esindajad), et tagada sisutihe arutelu ja kõigi osapoolte aktiivne kaasatus. Vastavalt vajadusele on osaliselt võimalik tulemuste valideerimise töötuba viia läbi väiksemates, nt probleemipõhistes, töögruppides. Tõstmaks poliitikasoovituste väljatöötamise produktiivsust, saadetakse u 1-2 nädalat enne valideerimise töötuba analüüsietapi tulemused aruande mustandina Tellijale ja teistele valideerimise töötoas osalejatele tutvumiseks. Töötoas osalejatele saadetakse eelnevalt ka võimalikult konkreetne ja selge tööleht peamiste soovitustega ning peamised töötoas arutluse alla tulevad küsimused. Tuginedes varasemale kogemusele valdkonnas ning poliitikasoovituste väljatöötamisel, on valideerimise töötoa pikkuseks 3 tundi ning vastavalt vajadusele on võimalik osaleda arutelus ka Skype/Teams/Zoom vmt virtuaalkoostöö lahenduse vahendusel. Valideerimise töötuba annab sisendi lõpparuande täpsustamiseks. Vastavalt vajadusele ja kooskõlastatult Tellijaga võib tulemuste valideerimise töötoa viia läbi ka kahel korral, lähtuvalt uurimisküsimuste erinevatest teemaplokkidest. Tellijaga kooskõlastatud poliitikasoovitused lisatakse lõpparuandele ja täiendatud lõpparuanne esitatakse tähtaegselt Tellijale. 3.5 Etapp 5: Teavitusürituse läbiviimine Vastavalt hanke tehnilise kirjelduse punktile 3.7 korraldatakse uuringutulemustest üks avalikkusele suunatud teavitusüritus (Tallinnas), mille sihtrühm ja osalejate arv täpsustatakse Tellijaga. Teavitusüritus korraldatakse vahetult peale lõpparuande üleandmist Tellijale (soovitavalt maksimaalselt kuni 2 kuud peale lõpparuande viimase versiooni üleandmist). Osalejate hulka võiksid kuuluda näiteks Kultuuriministeeriumi ja selle valitsemisala organisatsioonide esindajad (sh loomeliidud, ülikoolid jt), teiste huvipakkuvate ministeeriumite esindajad, kultuuriteadlased, ka erakondade esindajad jt. Uuringu läbiviija korraldab üritusele kutsed ja registreerimise ning infomaterjalid osalejatele. Tellija ülesanne on tagada ürituse jaoks sobiv ruum ja tehnika (kui Covidi tõttu peab teavitusüritus toimuma veebi teel, siis selle korraldab uuringu läbiviija). 20 Teavitusüritusest koostatakse analüütiline kokkuvõte, mis esitatakse Tellijale. Vahetult peale uuringu läbiviimist (kuni 2 kuud peale uuringu läbiviimist) kirjutab uuringu läbiviija vähemalt kaks teemakohast arvamusartiklit, mis avaldatakse Eesti peavoolu meedias. Täpne artiklite arv kooskõlastatakse Tellijaga. 21 4. Ajakava Järgnevalt on esitatud projekti indikatiivne ajakava. Projekti algusajaks on kõige tõenäolisemalt aprilli keskpaik (pakkuja on valmis alustama ka kohe aprilli alguses). Ajakava koostamisel on arvestatud, et projekti läbiviimise aeg on 8 kuud. Ajakava vaadatakse uuringu ettevalmistavas etapis koos Tellijaga üle ning vajadusel täiendatakse. Tulemused esitatakse Tellijale etapiviisiliselt (lähteülesanne, vahearuanne, lõpparuanne, täiendatud lõpparuanne (sh poliitikasoovitused), analüütiline kokkuvõte teavitusüritusest, lisaks vastavalt ajakavale kokkuvõtted süva- ja fookusgrupi intervjuudest ja ankeetküsitluse andmebaas). Juuni viimased kaks nädalat ja juuli esimesed kaks nädalat on arvestatud väiksema töökoormusega perioodiks tulenevalt suvepuhkustest. Kvalitatiivne andmekogumine viiakse läbi väljaspool suvepuhkuste perioodi, siiski on pakkuja valmis ka suvekuudel läbi viima nii intervjuusid kui fookusgrupi intervjuusid, kui selleks on sihtgrupist valmisolek olemas (käesoleval ajal veebi teel läbiviidavad intervjuud on aegade kokkuleppimist isegi lihtsustanud). Nii süvaintervjuude kui fookusgruppide ajad lepitakse kokku piisava ajavaruga ning sihtgrupi võimalusi arvestades. Fookusgruppide ja töötubade korraldamisele lähenetakse valdkonnapõhiselt, st ühe valdkonna fookusgrupi ja töötoa vahele jääb piisav aeg analüüsiga tegelemiseks ja töötoa ettevalmistamiseks. Veidi oleneb nii süva- kui fookusgrupi intervjuude läbiviimisperiood ka lepingu sõlmimise ajast, kuid võimalusel soovitakse neid läbi viia olulises osas enne suvepuhkuste perioodi, mil sihtgrupp on ilmselt kergemini kättesaadav. Vajadusel on neid võimalik nihutada kuni septembrini (k.a), et ka ülejäänud projekti tegevusteks piisavalt aega jääks. 22  Tegevus Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember Nädal 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 Etapp 1: Uuringu ettevalmistamine, täiendatud lähteülesande koostamine Töörühma moodustamine ja avakohtumine Tutvumine varasemate uuringutega, dokumendianalüüs Sissejuhatavad intervjuud (kuni 4 tk) Täpsustatud lähteülesande koostamine ja esitamine Etapp 2: Andmekogumine ja tulemuste analüüs, vahearuande koostamine Dokumendianalüüsi jätk Andmekogumine andmebaasidest ja andmeanalüüs Intervjuude ja fookusgruppide küsimustike koostamine Süvaintervjuud (kuni 3x7 tk) Fookusgrupi intervjuud (7tk) Intervjuude ja fookusgruppide kv koostamine ja esitamine Loovisikute veebiküsitluse ankeedi koostamine, täiendamine, testimine Töökohtumine ankeedi arutamiseks Tellija tagasiside ankeedile Loovisikute veebiküsitluse läbiviimine Ankeetküsitluse järelkontroll Küsitlustulemuste andmebaasi koostamine ja edastamine Tellijale Kogutud andmete koondanalüüs (sh mõjuanalüüs) Stsenaariumite väljatöötamine ja analüüs (sh 7-10 töötuba) Töökohtumine stsenaariumite arutamiseks Vahearuande koostamine ja esitamine Tellijale Vahearuande kommenteerimine Tellija poolt Töökohtumine vahearuande arutamiseks Etapp 3: Lõpparuande koostamine ja tulemuste valideerimine Lõpparuande koostamine (sh metoodikaaruanne) ja esitamine Tellijale Lõpparuandes kasutatava infograafika loomine Materjalide koostamine valideerimisseminariks Valideerimisseminar Lõpparuande kommenteerimine Tellija poolt Etapp 4: Poliitikasoovituste väljatöötamine ja valideerimine, täiendatud lõpparuande koostamine Poliitikasoovituste väljatöötamine Tellija tagasiside poliitikasoovitustele Valideerimisseminar Täiendatud lõpparuande (sisaldab poliitikasoovitusi) koostamine ja esitamine Tellijale Muud töökohtumised (vastavalt vajadusele) Etapp 5: Teavitusürituse läbiviimine Teavitusürituse infolehtede koostamine Avalikkusele suunatud teavitusüritus (1 tk) Vahetult lõpparuande üleandmise järel Üritusest kokkuvõtte koostamine ja esitamine Tellijale Arvamusartiklite kirjutamine ja avaldamine (2 tk) 23 5. Projektijuhtimine Käesolevas peatükis kirjeldame projekti juhtimist ja töökorraldust, sh anname ülevaate projektimeeskonna liikmete rollidest ja ülesannetest ning kirjeldame koostööd Pakkuja ja Tellija meeskondade vahel. Projekti läbiviimisel arvestame Tellija nõudeid ning juhindume rahvusvaheliselt tunnustatud projektijuhtimise standarditest ja EY kvaliteeditagamise programmist. 5.1 Projektorganisatsiooni tutvustus Projektiorganisatsiooni eesmärk on tagada projekti läbiviimine vastavalt projektiplaanile ja kooskõlas hanke eesmärkidega. Selleks moodustame koostöös Tellijaga projektiorganisatsiooni, kuhu on kaasatud mõlema poole esindajad. Meie ettepanek projektorganisatsiooni loomisel sisaldab järgmisi rolle (vt joonis 2): ► Pakkuja meeskond, kuhu kuuluvad o Pakkuja projektijuht o Ekspertide töörühm o Analüüsi töörühm o Metoodik ► Tellija meeskond o Tellija projektijuht o Tellija töörühm ► Projekti nõukoda Joonis 2. Projektorganisatsiooni ettepanek Projekti juhtrühm Projekti juhtrühma eesmärk on olulisemate projekti käiku mõjutavate otsuste tegemine, mis puudutavad projekti ulatust, ajakava, võimalikke muudatusi jms. Samuti on juhtrühma pädevuses projekti etappide vastuvõtmine ja järgmiste etappidega jätkamine. 24  Pakkuja meeskond Projektijuht Pakkuja projektijuht tagab pakkuja poolse meeskonna sujuva töö ning koostöö Tellijaga. Projektijuht tegeleb projekti tegevuste planeerimise, koordineerimise ja kvaliteedikontrolliga. Pakkuja projektijuht on esmaseks kontaktiks Tellijale projektiga seotud küsimustes. Ta haldab projektiplaani, jälgib ajakavas püsimist ning teeb vajadusel ettepanekuid projektiplaani muudatuste osas ning võimalike riskide eskaleerumise puhul. Analüüsi töörühm Analüüsi töörühma ülesandeks on valmistada ette andmekogumine, andmeallikate identifitseerimine ja andmepäringud, kvantitatiivne ja kvalitatiivne andmeanalüüs, valideerimisseminaride ettevalmistus, kokkuvõtete ja aruannete koostamine, tulemustest artiklite koostamine. Ekspertide töörühm Ekspertide töörühma ülesandeks on viia läbi andmekogumine (süva- ja fookusgrupi intervjuud, veebiküsitluse läbiviimine), andmete analüüsis osalemine, arengustsenaariumide ja poliitikasoovituste väljatöötamine, teavitusürituse ettevalmistus ja läbiviimine, tulemustest artiklite kirjutamises osalemine. Metoodik Metoodik vastutab projekti üldise metoodika, sh andmekogumise ja -analüüsi korrektse ja kvaliteetse teostamise eest, samuti veebiküsitluse läbiviimise ja tulemuste analüüsi eest. Tellija töörühm Tellija töörühm toetab Täitjat vajaliku sisendinfoga projekti läbiviimisega seotud ning tehnilistest küsimustest. Projekti nõukoda Projekti vahetulemite valideerimiseks ja üldise suundumuse kursiseadmiseks kutsutakse kokku projekti nõukoda (advisory board), mille moodustavad valdkonna eksperdid, kes ei kuulu küll projekti põhimeeskonda, kuid kellega on vajadusel võimalik konsulteerida. Esialgse nägemuse järgi kuuluvad sinna ennekõike valitud valdkonnaüleste organisatsioonide esindajad. Projekti nõukoja moodustamine ja nende sisendi kasutamine suurendab objektiivsust analüüsitulemuste tõlgendamisel, aga ka poliitikasoovituste sõnastamisel. Projekti nõukoja suurus ei ületa 10-15 inimest (sh Tellija ja Pakkuja esindajad). Nõukoja täpne nimekiri koostatakse ja isikud kutsutakse osalema uuringu esimeses etapis, ning nõukojasse võivad lisaks loomevaldkonna ekspertidele kuuluda ka isik või isikud, kes on valdkonna või teemaga seotud kas läbi varasemate sarnaste või seotud uuringute, ärianalüütika protsesside läbiviimise kogemuse (nt loomevaldkonna kestlikkus või kestvusanalüüs) ja/või loomevaldkonnaga seotud tugeva akadeemilise ekspertiisi kaudu (nt „Eesti inimarengu aruanne 2019/2020“ peatükkide toimetajad/autorid). Täpne nimekiri koostatakse ja kooskõlastatakse koos Tellijaga. 5.2 Projekti töökorraldus 5.2.1 Regulaarsed töökohtumised Poolte operatiivseks koostöövormiks on regulaarsed töökohtumised, mis toimuvad Pakkuja- ja Tellija- poolsete projektijuhtide ning vajadusel Projekti nõukogu tasemel. Nendel kohtumistel arutatakse projekti senist kulgu, töö käigus üles kerkinud probleeme ja tulemusi, planeeritakse edasisi tegevusi ning kooskõlastatakse projekti olulisemad metoodilised küsimused. Pakkuja-poolne projektijuht valmistab nendeks koosolekuteks ette päevakava koos sisenditega (töökoosolekute tulemused, tekkinud 25  probleemid koos lahendustega, plaanid järgmisteks töökoosolekuteks). Kõik koosolekute protokollid avaldab Projektijuht Tellijale 3 tööpäeva jooksul koosoleku toimumisest. Näeme, et võiksid toimuda vähemalt järgmised kohtumised: ► Projektijuhtide kohtumised – sagedus võib varieeruda sõltuvad projekti etapist, kuid eeldame, et kohtumised toimuvad iga 2-4 nädala tagant, vastavalt vajadusele sagedamini. Arutatakse projekti läbiviimisega seotud üldisi küsimusi, osalevad Pakkuja-poolne projektijuht ja meeskonnaliige ning Tellija-poolne projektijuht või töörühma liikmed. Vastavalt vajadusele ja teemale kaasatakse muid isikuid. ► Projekti nõukogu kohtumised – arutelud projekti kõrgeima juhtorganiga. Eeldame, et selliseid kohtumisi toimub kogu projekti jooksul 3-4 tk. Osalevad juhtrühma liikmed. ► Töörühmade kohtumised – Projektiga seotud ülesannete lahendamiseks organiseeritud töörühmade kohtumised toimuvad vastavalt Projekti vajadustele tegevusplaani alusel. Lisaks projektirühmale osalevad kohtumistel Projektijuhid. Vastavalt vajadusele kaasatakse muid isikuid. Lisaks kaasatakse vajadusel Tellija esindajaid Pakkuja sisemistele koosolekutele jooksvalt, konsulteeritakse ning arutatakse esile kerkinud probleeme koheselt. Lisaks töökohtumisele toimub projekti käigus Pakkuja jooksev suhtlus Tellija-poolse projektijuhi ja vajadusel ka teiste seotud isikutega. Jooksev suhtlus võib toimuda näiteks e-maili, telefoni või Skype/Teams-i teel. Pakkuja meeskonna poolt on peamiseks esindajaks projektiülestes küsimustes projektijuht, spetsiifilistes küsimustes ekspertide töörühma juht, analüütik või teenusedisainer. Näeme, et projekti metoodiline planeerimine ja elluviimine peab toimuma tihedas koostöös Tellija esindajatega, et tagada tulemuste vastavus Tellija ootustele. Kooskõlastame Tellijaga kõik olulisemad projekti metoodilised otsustuskohad ja vahetulemid, sh metoodika, andmekogumise meetodid, aruannete struktuurid jne. Samuti jäetakse Tellijale piisavalt aega aruannete kommenteerimiseks. Juhul kui riigis on välja kuulutatud eriolukord siis korraldame kõik koosolekud videosilla vahendusel. Sellisel juhul tagame ja kooskõlastame Tellijaga ka videokoosolekute platvormi. 5.2.2 Projekti dokumentatsioon Projektiga seotud dokumentide ja koosolekumaterjalide haldamiseks kasutame kas EY poolt pakutavat veebiplatvormi, kuhu antakse juurdepääs kõigile projektis osalevatele isikutele, sh Hankija meeskonna liikmetele või hankija poolt pakutavat keskkonda. Projektikeskkonna valiku teeme koostöös Tellijaga projekti käivitamise faasis. Projekti tulemid vormistame redigeeritavate tekstidokumentidena (näiteks MS Word) ja järgides hankedokumentatsioonis esitatud nõudeid dokumentatsioonile. Kogutud andmed anname üle SPSS või SPSS-i importimist võimaldavas vormingus. Projekti tulemite kohta loodud infograafika anname üle Tellija nõutud vormingus. 5.2.3 Kvaliteedi juhtimine Kvaliteedile keskendumine on EY jaoks oluline, sest juhtiva nõustamisettevõttena on meie ametialane maine üks meie peamisi äriväärtusi. Peamine kvaliteedijuhtimise tööriist, mida selle projekti jaoks kasutame, on kvaliteedikava. Selles sätestatakse tõhusa kvaliteedi tagamise protsessi tegevuskava, määratledes peamised kavandamise elemendid, näiteks: a) kvaliteedi tagamise ja kontrollimeetmete ulatus, ajastus ja sagedus; b) projekti tööplaan; c) projekti tulemustega seotud kvaliteedijuhtimise protseduurid; ja d) mis tahes muud aspektid, millel võib olla töövõtu eeldatava kvaliteedi jaoks kriitiline tähtsus. Kvaliteediprogrammi põhieesmärk on tagada järjepidev, läbipaistev ja tõhus järelevalve lepingu täitmiseks vajalike erinevate ülesannete täitmise ja Tulemite kvaliteedi osas. Nii kindlustame, et lepingu täitmise protsess ja töö tulemid on vastavuses kliendi ootustega. 26  Kvaliteedijuhi rolli täidab EY poolne projekti partner, kes koos projektijuhiga: ► juhendab kvaliteediprogrammi ja selle tugivahendite ettevalmistamist; ► rakendab kvaliteedikontrolli meetmeid töö tulemitele; ► jälgib Projektis tekkivaid võimalikke riske, mis võivad tulemusi ja tegevusi mõjutada; ► tagab kliendilt õigeaegselt tagasiside küsimise; ► veendub, et EY parim teadmine kantakse sellesse projekti. Tulemite ülevaatus Vähemalt üks täiendav meeskonnaliige (võtmeekspert ja/või projektijuht) vaatab läbi olulisemad projektimeeskonna liikmete koostatud tulemid. Sel moel rakendame „nelja silma” põhimõtet, mis aitab vähendada loogikavigu ja parandada tulemite loetavust. Lisaks sisemistele ülevaatustele saadetakse kõik tulemid kliendile kommenteerimiseks. Plaanime nende läbivaatamiste jaoks piisavalt aega, et veenduda, et kõigil asjassepuutuvatel kliendi osapooltel on küllaldane võimalus kommentaaride esitamiseks. Keeleline kontroll Meie meeskonnal on suured kogemused aruannete koostamisel ja esitamisel. Sellegipoolest kaasame keeletoimetajad, et tagada aruande lõppversioonide ühetaoline vormistatus, keeleline korrektsus ja ühene mõistetavus. Teenuste järjepidevus Meil on olemas meeskonna liikmete asendusmehhanism, kui seda peaks vaja olema. Sel juhul teavitab projektijuht kavandatavatest muudatustest viivitamata Tellijat. Uute meeskonnaliikmete valimisel järgime järgmisi põhimõtteid: ► sama tööstaaž; ► samad oskused ja teadmised. Meeskonnaliikme asendamise korral tagab meie projektijuht (või kvaliteedijuht) oskusteabe tõhusa üleandmise, s.h. projekti dokumentatsiooni. Riskijuhtimine Riskide tuvastamine, juhtimine ja jälgimine on EY metoodikas kesksel kohal. Meeskond ei keskendu mitte ainult riskide kiirele tuvastamisele, vaid ka konstruktiivse lähenemisviisi kohaldamisele probleemide lahendamisel ja ülesande edukale täitmisele. Selle tagamiseks töötatakse projekti alguses välja riskijuhtimiskava, et juhtida kõiki kaasnevaid riske. Selle omanik ja haldaja on projektijuht, mis tagab et riskide hindamine ja juhtimine kestab kogu projekti vältel. Projekti esialgsed pakkumise faasis tuvastatud riskid on esitatud pakkumise peatükis 6. 5.3 Ülevaade projektimeeskonnast 5.3.1 Siim Aben – projektijuht Siim töötab EY Tallinna kontoris vanem-juhtivkonsultandina olles spetsialiseerunud erinevate analüüsi- ja uuringuprojektide juhtimisele. Siim omab üle 15-aastase analüüsiprojektide juhtimise kogemust nii Eesti avalikus ja erasektoris kui ka välismaal. Siim on sertifitseeritud projektijuht ning omab projektijuhtimise metoodika PRINCE2 sertifikaati, samuti on tal CISA sertifikaat (Certified Information System Auditor). Siim on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna (majandusinformaatika erialal, võrdsustatud magistrikraadiga) ja läbinud ärijuhtimise magistriprogrammi 27  EBS-is. Roll projektis: projekti administratiivne juhtimine, sh lepingu ja kliendisuhtluse koordineerimine. Ajakava planeerimine ja selle täitmise jälgimine, klienditeeninduse kvaliteedi eest vastutamine, kvaliteedikontroll, tööde allkirjastamine ja arveldamine. 5.3.2 Helli Toomsalu – analüütik Helli töötab EY Tallinna kontoris nõustamisteenuste vanemkonsultandina alates 2017. aastast. Varasemast on Hellil 8-aastane töökogemus Maksu- ja Tolliameti Teabeosakonnast, kus ta töötas peaspetsialistina ning tegeles peamiselt andmeanalüüsiga (sh riskianalüüs ja mõjude hindamine). Helli valdab hästi erinevaid andmekogumise ja –analüüsi tehnikaid, sh on ta erinevate projektide käigus viinud läbi nii küsitlusuuringuid kui individuaal- ja fookusgrupi intervjuusid. Hellil on magistrikraad avaliku sektori majanduse erialal ning pooleli on doktoritöö Tallinna Tehnikaülikoolis ärikorralduse erialal, spetsialiseerudes turuväliste väärtuste (looduslik kultuuripärand) ökonoomikale. Hellil on rohkem kui 3-aastane projektijuhtimise kogemus. Roll projektis: vastutab analüüsi teostamise ja tähtaegse valmimise eest, osaleb (fookusgrupi) intervjuude ning veebiküsitluse ja valideerimisseminaride ettevalmistuses ja läbiviimisel, uuringuaruande koostamises, on kaasatud arengustsenaariumite ja poliitikasoovituste väljatöötamisse. 5.3.3 Kats Kivistik – metoodik Katsil on doktorikraad politoloogias 2017. aastast Tartu Ülikoolist. Ta on ennast täiendanud õppides Bolognas ja Lissabonis ning osalenud European Consortium of Political Research'i mitmel metodoloogiakursusel enda uuringute metodoloogia alaselt täiendamiseks. Lisaks Balti Uuringute Instituudis töötamisele alates 2012. aastast andis takuni 2019. aastani Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudis loengukursuseid, sh kvalitatiivsetest meetoditest. Balti Uuringute Instituudis tegeleb ta eelkõige lõimumise, hariduse, noorte, sotsiaalse sidususe, vähemusgruppidega seotud projektides. Tal on ulatuslik kogemus erinevate uuringu etappides osalemises (andmekogumisest tulemsute esitlemiseni) ja erinevate meetodite rakendamises eelkõige analüütikuna, aga ka projektijuhina, ta on korduvalt olnud peamiseks vastutajaks uuringu metoodika eest. Kats on teinud dokumendianalüüsi, sekundaarandmete statistilist analüüsi, viinud läbi (fookusgrupi) intervjuusid ja korraldanud seminare, läbi viinud küsitlusi ja analüüsinud küsitlustulemusi, läbi viinud ka hindamisi. Roll projektis: vastutamine üldise metoodika, sh andmekogumise ja -analüüsi (sh arengustsenaariumite väljatöötamise) korrektse ja kvaliteetse tegemise eest, vastutav veebiküsitluse läbiviimise eest. 5.3.4 Merit Tatar – ekspert Merit on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli Avaliku halduse instituudis avaliku halduse doktoriõppe. Magistriõppe omandas Merit Tartu Ülikooli avaliku halduse erialal ning London School of Economics and Political Science Euroopa õpingute programmis. IBS-s tegeleb Merit peamiselt sotsiaal-majanduslike, hariduse ja regionaalarengu valdkonna poliitikaanalüüsidega, Euroopa Liidu vahenditest rahastatavate programmide ja poliitikate mõjude hindamise ning uuringuprojektide initsieerimise ja läbiviimisega. Merit on viimased 15 aastat töötanud mitmete avaliku- ja erasektori välisabi ja regionaalarengu projektide juhtimise, koordineerimise ning asjakohaste uuringute ja analüüside läbiviimisega, sh hindamise aluseks olevate metoodikate ja hindamiskriteeriumite väljatöötamisega. Merit on osalenud muuhulgas nii sotsiaal-, haridus- kui noorsootöö valdkonna uuringute juhi või eksperdina (nt. Töötukassa tegevuse „Minu esimene töökoht“ hindamine, Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike 28  Integreerimise Fondi tulemuste ja mõjude hindamine, Euroopa Välispiiri Fondi, Euroopa Tagasipöördumisfondi ja Euroopa Pagulasfondi tulemuste ja mõjude hindamine eksperdina ja projektijuhina, juhtinud ja läbi viinud Kristjan Jaagu stipendiumiprogrammi tulemuslikkuse ja mõju hindamist, koordineerinud Õpetajate täiendusõppe vajaduse uuringu läbiviimist, Noorsootöötajate koolitusvajaduse uuring jne) ning viinud läbi mahukaid valdkonnaüleseid hindamisi (nt Struktuurifondide rakenduskava vahehindamine 2018, Eesti-Läti Interreg IVA programmi mõju hindamine 2020 a. jm). Merit on viimasel neljal aastal töötanud stsenaariumite loome ning analüüsi meetoditega, peamiselt tulevikuseire metoodikatest lähtuvalt. Horisont 2020 SmartEnCity projektis oli Merit vastutav viie Euroopa linna pikaajaliste kliimakavade arengustsenaariumite väljatöötamise metoodika kujundamise eest ning koordineeris Tartu linna pikaajalise kliimakava Tartu Energia 2030+ strateegiaprotsessi ja stsenaariumi loome koostamist. Metoodikast ja protsessist valmisid ka teaduspublikatsioonid (https://www.mdpi.com/2071-1050/12/9/3590 ja https://www.mdpi.com/1996- 1073/13/14/3533). Balti Uuringute Instituudi eksperdid osalevad ka teiste teaduspartneritega RITA rahastatud pikaajalises uurimisprojektis, töötades välja Eesti biomajanduse arengustsenaariumid. Merit valdab väga heal tasemel eelkõige kvalitatiivseid uuringumeetodeid ning hindamistega seonduvaid meetodeid ja terminoloogiat. Meritil on laialdane projektide juhtimise kogemus, mida toetab ka igapäevases praktikas IBS tegevuse juhtimine. Roll projektis: vastutab arengustsenaariumite väljatöötamise ja poliitikasoovituste koostamise eest. Osaleb andmekogumises ja aruande koostamises ning valideerimisseminaride läbiviimisel. 5.3.5 Maarja Käger – analüütik Maarja on omandanud magistrikraadi Tallinna Tehnikaülikooli avaliku halduse erialal (spetsialiseerumine avaliku- ja erasektori koostööle). Ta on täiendanud oma teadmisi mh Haagi Ülikoolis Euroopa õpingute erialal ning Reykjaviki Ülikoolis toimunud väikeriikide majandusliku ja sotsiaalse julgeoleku teemalises suvekoolis. Maarja on IBS analüütik, kelle tegevusalaks on peamiselt majandus- ja regionaalarengu ning innovatsiooni alaste (sh haridus- ja sotsiaalvaldkonna) uurimisprojektide ja analüüside läbiviimine, sh programmide ja poliitikate mõjude hindamine – dokumendianalüüs, personaal- ja rühma intervjuud, ankeetküsitlused, fookusgrupiarutelud, juhtumianalüüsid. Käesoleva projekti ja selle raames kasutatavate meetoditega seonduvalt on Maarja osalenud mh Noortegarantii tugisüsteemi mõju hindamises, EL ühtekuuluvspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 vahehindamises, 2018.a vabatahtlikus tegevuses osalemise uuringus, kodanikuühiskonna arengukava 2015-2020 mõjude hindamises, õpetajate ja noorsootöötajate koolitusvajaduste uuringutes, Euroopa Liidu tõukefondide perioodi 2007-2013 teadus- ja arendustegevuse ning kõrghariduse meetmete rakendamise hindamisel, Kristjan Jaagu stipendiumite tulemuslikkuse hindamisel, Eesti metsa- ja puidutööstuse sektoruuringus 2012, jne mis on hõlmanud nii sekundaarallikate analüüsi, mahukaid küsitlusi kui ka intervjuude läbiviimist. Roll projektis: osaleb andmekogumises ja -analüüsis ning uuringuaruande koostamisel. 5.3.6 Mart Veliste – analüütik Mart on omandanud magistrikraadi Tartu Ülikooli rahvusvaheliste suhete erialal. Ta on peale õpinguid töötanud uuringute-analüüside läbiviijana, panustades tarkade linnadega, haridusega ja integratsiooniga soetud projektidesse, ning konsultandina, keskendudes startup ja innovatsiooni projektide ettevalmistamisele ja läbi viimisele. Sealjuures on mitmeid neist projektidest soetud erinevate organisatsioonide võimekuste arendamisega, sh seminaride-töötubade korraldamisega. Lisaks on uuringute ja projektide raames teostatud intervjuusid ja mahukaid sekundaarallikate ülevaateid. Roll 29  projektis: osaleb andmekogumises ja -analüüsis ning uuringuaruande koostamisel. 5.3.7 Kristjan Kaldur – ekspert Kristjan on lõpetanud Tartu Ülikooli magistriõpingud võrdleva poliitika erialal ning omandab doktorikraadi Tartu Ülikoolis politoloogia doktoriõppes. Kristjani peamiseks töö- ning huvivaldkonnaks on ränne ja lõimumine, aga ka põhiõigustega ning IKT, e-riigi ja e-valitsemisega seonduvad teemad. IBS-s on Kristjani peamiseks tööülesandeks sotsiaal- majandusliku arengu, lõimumise, rände ja sotsiaalse sidususe alaste uurimisprojektide ja poliitikaanalüüsi projektide läbiviimine. Erinevate projektide raames on Kristjan läbi viinud nii vajadus- ja teostatavusuuringuid, individuaal ning fookusgrupi intervjuudega kvalitatiivuuringuid, kvantitatiivanalüüsi sisaldavaid küsitlusi kui mõjude hindamisi. Kristjan valdab väga heal tasemel nii kvalitatiivse kui kvantitatiivse analüüsi meetodeid. Kristjanil on pikaajaline kogemus ka küsitlusuuringute läbiviimises ning andmete analüüsis nii akadeemiliselt kui ka projektipõhiselt. Kristjan on juhtinud 10 aastat projekte, sh mitmerahvuselistest liikmetest koosnevaid ning lisaks vastutab ta rände- ja lõimumisvaldkonna meeskonna juhtimise eest Balti Uuringute Instituudis. Roll projektis: osaleb andmekogumises, arengustsenaariumite väljatöötamises ja poliitikasoovituste koostamisel, valideerimisseminaride ettevalmistuses ja läbiviimisel, aruande koostamisel. 5.3.8 Raivo Ruusalepp – ekspert Raivo töötab EY Tallinna kontoris nõustamisteenuste juhtivkonsultandina. Ta on kultuurivaldkonna projekte konsulteerinud alates aastast 2003, olles mitme Digitaalse kultuuripärandi arengukava koostaja ning nõustanud Digitaalarhiivinduse arengukava ja MuIS digitaalarhiivi koostamist. Digitaalse kultuuripärandi nõukogu liikmena oli ta „Kultuuripärandi digiteerimise tegevuskava 2018-2023“ trükipärandi valdkonna koordinaator. Rahvusraamatukogu arendusjuhina (2014-2019) vastutas ta mitme valdkondliku uuringu läbiviimise eest ning oli mitme kogu kultuuripärandi valdkonda hõlmava analüüsi tellija. Muuseuminõukogu liikmena osales ta poliitikasoovituste koostamises ja nende mõju analüüsimises. Ta on nõustanud üleriiklike teenusearhitektuuride ja kasutajavajaduste analüüse kultuuripärandi valdkonnas Horvaatias, Rootsis ja Suurbritannias. Raivol on pikaajaline uuringutes osalemise kogemus nii akadeemilise (aastatel 2003-2018 TLÜ lektorina) kui ka rakendusuuringute poole peal (konsultandina alates aastast 2000). Seal hulgas: Euroopa Komisjoni „Soovituste (2011/711/EU) kultuuripärandi digiteerimiseks ja digitaalseks säilitamiseks“ järelhindamine (ICF SA, 2020); Avatud teadus Eestis ja Euroopas: võimalikkus ja potentsiaal erinevate sidusgruppide vaates (Teadusagentuur, 2018); Digitaalarhiivide usalduse mudelite uuring nende rakendamiseks pilvekeskkonnas (DCH-RP, 2014); Ülevaade avaliku sektori toimimisest digitaalse dokumenditöö tõhustamiseks (RISO, 2011). Roll projektis: kultuurivaldkonna ja uuringute ekspert. Osaleb andmekogumise ettevalmistamises, andmekogumises intervjuude ja veebiküsitluse kaudu ning kogutud andmete analüüsimises. Arengustsenaariumide ja poliitikasoovituste sõnastamine. Projekti tulemite esitlemine ja tutvustamine. 30 5.3.9 Karin Laansoo – ekspert Täiendava meeskonnaliikmena on uuringusse kaasatud Karin Laansoo, kes töötab Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse direktorina ning Kai kunstikeskuse programmijuhina. Ta on üle kümne aasta tegutsenud Eesti kunsti ja kunstnike tutvustamise ja esiletõstmisega välismaal (New Yorgis), aga ka kompetentsikeskuse arendamisega siinsamas Tallinnas, puutudes pidevalt kokku ka valdkonna jätkusuutlikkust puudutavate küsimustega. Karinil on hea ülevaade Eesti ja rahvusvahelise kunsti arengusuundadest ja kultuuripoliitikast laiemalt, võimaldades ka teiste loomevaldkondadega seoseid ja erisusi näha. Roll projektis: osalemine (fookusgrupi) intervjuude ja ankeetküsitluse ettevalmistuses, arengustsenaariumite väljatöötamises ja poliitikasoovituste koostamisel kogutud sisendi põhjal. 31 5.4 Projektimeeskonna tööjaotus ja vastutajad Järgnevas tabelis on toodud projektimeeskonna tööjaotus (osalemine tegevuses märgitud tähisega +, vastutaja märgitud tähisega ’v’). Kuigi projektijuht vastutab uuringu etappide tulemusliku ja tähtaegse valmimise eest, on allolevas tabelis toodud iga tegevuse sisulise valmimise eest vastutaja. Analüütikute ja ekspertide puhul on tegevuses osaleja ja vastutaja vastavalt analüütikute meeskond/ ekspertide meeskond, sealjuures ei pea igas tegevuses osalema kõik meeskonnaliikmed. Tööjaotus ja vastutajad Tegevused Projektijuht Analüütik Metoodik Ekspert Tellija Etapp 1: Uuringu ettevalmistamine, täiendatud lähteülesande koostamine Töörühma moodustamine ja avakohtumine, regulaarsed töökohtumised v + + + Tutvumine varasemate uuringute ja materjalidega, dokumentatsioonianalüüs v + Sissejuhatavad intervjuud v + + Täpsustatud lähteülesande koostamine ja esitamine Tellijale v + + + + Etapp 2: Andmekogumine ja tulemuste analüüs, vahearuande koostamine Dokumentatsioonianalüüsi jätk v + Andmekogumine andmebaasidest ja andmeanalüüs + v + Intervjuude ja fookusgruppide küsimustike koostamine + + + + Süvaintervjuud v + + Fookusgrupi intervjuud v + + Intervjuude ja fookusgruppide kv koostamine ja esitamine Tellijale v Loovisikute veebiküsitluse ankeedi koostamine, täiendamine, testimine + + v + Töökohtumine ankeedi arutamiseks v + + + + Tellija tagasiside ankeedile v Loovisikute veebiküsitluse läbiviimine + v Ankeetküsitluse järelkontroll + + v Ankeetküsitluse tulemuste analüüs v + Küsitlustulemuste andmebaasi koostamine ja edastamine Tellijale v Kogutud andmete koondanalüüs v + + Stsenaariumite väljatöötamine ja analüüs + + + v Töökohtumine stsenaariumite arutamiseks v + + + + Vahearuande koostamine ja esitamine Tellijale v + + + Vahearuande kommenteerimine Tellija poolt v Töökohtumine vahearuande arutamiseks v + + + + Etapp 3: Lõpparuande koostamine ja tulemuste valideerimine Lõpparuande koostamine (sh metoodikaaruanne) ja esitamine Tellijale v + + + Lõpparuandes kasutatava infograafika loomine (tellitakse partnerilt) v Materjalide koostamine valideerimisseminarideks + v + Valideerimisseminar v + + + + Lõpparuande kommenteerimine Tellija poolt v Etapp 4: Poliitikasoovituste väljatöötamine ja valideerimine, täiendatud lõpparuande koostamine Poliitikasoovituste väljatöötamine + + + v 32 Tellija tagasiside poliitikasoovitustele v Valideerimisseminar v + + + + Täiendatud lõpparuande (sisaldab poliitikasoovitusi) koostamine ja esitamine Tellijale v + + + Etapp 5: Teavitusürituse läbiviimine Teavitusürituse infolehtede koostamine + + Avalikkusele suunatud teavitusüritus v + + + + Üritusest kokkuvõtte koostamine ja esitamine Tellijale v Teemakohaste arvamusartiklite kirjutamine ja avaldamine v + + Töökohtumised projekti käigus vastavalt vajadusele v + + + + 33 6. Riskid ja maandamismeetmed Projekti elluviimisega kaasnevad mitmed riskid ja probleemid, mis võivad projekti edukat elluviimist takistada. Neid riske on oluline teadvustada ning rakendada meetmeid nende maandamiseks. Riskide nimekiri räägitakse Tellijaga läbi avakohtumise käigus ning arutatakse nende maandamismeetmeid. Nr Riski kirjeldus Maandamismeetmed Uuring põhineb eeldusel, et ► Selleks, et motiveerida osapooli kaasa aitama, 1 kultuurivaldkonna töötajad teevad selgitame neile uuringu olulisust ning kasu uuringu läbiviijaga koostööd läbi (selgem rahastus ja juhtimine, loomevaldkonna intervjuudel/fookusgruppides/töötubades kestlikkus jne) vajadusel nii e-maili kui telefoni osalemise, kaasarääkimise ning teel. veebiküsitlusankeedi täitmise teel. Esineb ► Töö alustamisel arutame Tellijaga läbi, kas risk, et osapooled ei ole huvitatud koostööle motiveerimisele aitaks kaasa ka uuringus osalema või ei leia selleks aega Kultuuriministeeriumi kaaskiri palvega uuringu ning seetõttu ei ole võimalik sihtrühmani läbiviimisele kaasa aidata. jõuda. ► Kõik erinevaid osapooli puudutavad kohtumised Esinemise tõenäosus: keskmine (intervjuud, fookusgrupid, valideerimisseminarid) Mõju: suur lepitakse kokku aegsasti ning välja pakutakse mitu erinevat aega kohtumise läbiviimiseks. Samuti võimaldatakse kohtumisi läbi viia veebi teel. 2 Professionaalsed loovisikud ei ole ► Selleks, et motiveerida osapooli kaasa aitama, motiveeritud veebiküsitlusele vastama, selgitame neile uuringu olulisust ning kasu ka mistõttu ei ole loovisikute hääl uuringus neile endile (parem ja selgem rahastus jne) piisavalt esindatud. vajadusel nii emaili kui telefoni teel. ► Veebiküsitluse tehniline lahendus luuakse selliselt, et seda on võimalik täita erinevatest Esinemise tõenäosus: keskmine seadmetest, sh arvutis, nutitelefonis, Mõju: suur tahvelarvutis. Sellega tagatakse, et iga vastaja saaks valida endale kõige mugavama vastamise viisi. ► Veebiküsitluse võimalikult lihtne ja atraktiivne tehniline teostus, sh ankeet peab olema nii visuaalselt atraktiivne kui ka küsimuste sõnastuselt selge ja arusaadav. ► Ankeedi kaaskirjas või ankeedi alguses selgitatakse, et vastaja isikustamist võimaldavaid andmeid ei anta edasi uuringu tellijale, neid kasutatakse ainult analüüsi tegemisel ning küsitluse järelkontrolli teostamisel tagasisidekirjade näol (10%-le vastajatest). ► Loomeliitude esindajaid, kelleks võivad olla ka loovisikud ise, kutsutakse ka valdkonna fookusgruppides osalema, mis võimaldab neil uuringu teemal kaasa rääkida. 3 Esineb risk, et uuringu läbiviija ei suuda ► Professionaalsete loovisikute tuvastamiseks tuvastada professionaalsete loovisikute teeme koostööd valdkondlike loomeliitude jt-ga kontakte, kes võiks ankeetküsitlusele 34  vastata ja keda fookusgrupi intervjuule sihtgrupi moodustamiseks ja kontaktide kutsuda. saamiseks. Esinemise tõenäosus: madal ► Vajadusel küsime tellija kaaskirja või kontakti Mõju: suur avamist vajalike organisatsioonidega kontaktide tuvastamiseks. ► Paljudel loomeliitudel on liikmete nimekiri ka koduleheküljel koos e-maili aadressiga avalikult kättesaadav. 4 Küsitlusankeedi kvaliteet on madal, ► Küsitlusankeet kooskõlastatakse tellijaga ning mistõttu ei pruugi see kvaliteetseid analüüsitakse ja testitakse läbi enne selle tulemusi anda. Näiteks võib juhtuda, et avamist, et potentsiaalsed vead likvideerida. küsimused on raskesti või mitmeti mõistetavad, samuti võib ankeedis olla ► Enne väljasaatmist kõikidele küsitletutele viiakse tehnilisi vigu. läbi nö soft-launch, et võimalikke probleeme tuvastada. Esinemise tõenäosus: madal Mõju: suur 5 Kogutud andmete põhjal ei suudeta teha ► Kogutud andmete tõlgendamisele pannakse tähendusrikkaid järeldusi ning soovitusi, suurt rõhku andmeid trianguleerides, see aitab mistõttu jääb uuringu lisandväärtus muuhulgas vähendada järelduste tegemise ja tellijale madal. andmete tõlgendamise mitmetimõistetavust Esinemise tõenäosus: keskmine (kvant. andmed+ intervjuud+ fookusgrupid+ ankeetküsitlus+töötoad+valideerimisseminarid). Mõju: suur ► Uuringutulemused valideeritakse valideerimisseminaridel. 6 Covid-i levik takistab intervjuude, ► Osapooltega arutatakse ja lepitakse eelnevalt fookusgruppide, töötubade, kokku eelistatud infovahetamise ja -kogumise viis valideerimisseminaride, kliendikohtumiste (kas kohtumise, kõne, veebi teel) ning piisava läbiviimist, mistõttu on takistatud ajavaruga aeg. infokogumine ja uuringu läbiviimine. ► Veebi teel läbiviidavates aruteludes kasutatakse Esinemise tõenäosus: suur mugavat ja kvaliteetset keskkonda (Teams, Zoom Mõju: suur vm), eelnevalt lepitakse osapooltega kokku, milline keskkond on eelistatud. 7 Veebi teel läbiviidud intervjuud, ► Veebi teel läbiviidavates aruteludes kasutatakse kliendikohtumised, fookusgrupid, töötoad mugavat ja kvaliteetset keskkonda (Teams, Zoom ja valideerimisseminarid, eriti kui osaleb vm), eelnevalt lepitakse osapooltega kokku, rohkelt inimesi, ei ole sama efektiivsed kui milline keskkond on eelistatud. kohtumised samas ruumis viibides (osa ► Grupiaruteludesse kaasatakse mõistlik arv infost jääb saamata, edastatud info vale inimesi (nt fookusgruppides maksimaalselt 10 tõlgendamine, tehakse valesid järeldusi). osalejat lisaks läbiviijatele, vajadusel vähem), Esinemise tõenäosus: keskmine kuna veebi teel läbiviidavates aruteludes võib Mõju: suur info kogumisel suur osalejate arv osutuda takistuseks. ► Grupiarutelusid juhib veebi teel kogenud intervjueerija, reegleid selgitatakse arutelu alguses kõigile osapooltele. 8 Projekti ajastus langeb kokku ► Andmekogumine viiakse läbi väljaspool puhkuste suvepuhkustega. See toob kaasa riski, et perioodi ja/või pika etteteatamisajaga 35  sihtgrupp ei ole uuringu tegemise ajal kvalitatiivse info kogumiseks (ehk kui sihtgrupist kättesaadav. on vajalikud inimesed suvekuudel kättesaadavad, Esinemise tõenäosus: keskmine siis projekti meeskond on valmis ka intervjuusid Mõju: suur läbi viima) ► Uuringu läbiviijate puhkusegraafik on vastavuses uuringu ajakavaga. ► Tellija jaoks on uuringu läbiviija puhkuste perioodil kättesaadav, peamisel kontaktisikul on puhkuseperioodil projekti meeskonnasisene asendaja. ► Nii Tellija kui uuringu läbiviijate puhkusegraafik räägitakse aegsasti läbi ja sellega arvestatakse töö planeerimisel. 9 Uuringu jaoks vajalikud kvantitatiivsed ► Andmete kättesaamiseks võib olla vajalik andmed on halva kvaliteediga või neid ei Kultuuriministeeriumi-poolne kaaskiri või päring. koguta sootuks. Lisaks võivad andmed ► Projekti algusfaasis defineeritakse vajalikud olla uuringu läbiviija jaoks andmed ja nende kättesaadavus. Andmeid kättesaamatud. päritakse erinevatest andmebaasidest (vajadusel Esinemise tõenäosus: keskmine küsitakse Andmekaitse Inspektsiooni luba), et Mõju: suur neid saaks omavahel siduda/täiendada. ► Kvant. andmete puudujäägid kompenseeritakse nii palju kui võimalik kvalitatiivselt kogutud infoga (samal ajal mitte kvalit. infot ületähtsustades). Lisaks viiakse läbi kvant. andmekogumine ankeetküsitluse näol. 10 Organisatoorsed ja projektimeeskonnast ► Kogenud projektijuht, kellel on tulenevad riskid, mis võivad raskendada uuringuprojektide juhtimise kogemust üle 10 projekti kvaliteetset tööd ning tähtaegset aasta ning PRINCE2 projektijuhtimise valmimist: sertifikaat. Tellija ja uuringu meeskonna liikmed ei ► Nii pakkuja kui Tellija poolelt on projekti suuda muude tööülesannete kõrvalt igapäevasesse koordinatsiooni kaasatud uuringu läbiviimisesse piisavalt panustada. vähemalt 2 kontaktisikut, et maandada riski Tellija ja pakkuja meeskondades toimuvad projekti tegevuste seiskumisele seoses inimeste muutused (nt inimeste töölt lahkumine). eemalolekuga. Töö maht on suur, mistõttu ei esineb risk, ► Paneme suurt rõhku tegevuste võimalikult et uuringu läbiviijad ei suuda projekti varajasele planeerimisele ja ajakava täitmise tähtaegadest kinni pidada. jälgimisele, et tagada tööde tähtaegne Uuringu läbiviijad ei tööta samas valmimine, sh probleemide võimalikult varajane ettevõttes, mis võib olla keerulisem tuvastamine. projektijuhtimise seisukohast. ► Teeme Tellijaga regulaarselt koostööd (sh Esinemise tõenäosus: keskmine töökohtumised, suhtlus emaili ja telefoni teel), Mõju: suur et tagada vajalik infoliikumine ning informeeritus, aga ka tööde vastavus Tellija ootustele. 36 7. LISA 1. Infograafika näidised 37  Allkirjastatud digitaalselt TÖÖVÕTULEPING nr 6-9.1/548-1 Kultuuriministeerium (edaspidi tellija), keda esindab põhimääruse alusel kantsler Tarvi Sits ja Ernst & Young Baltic AS, keda esindab volikirja alusel ärikonsultatsioonide osakonna juhataja Siim Aben ja Mittetulundusühing Balti Uuringute Instituut, keda esindab põhikirja alusel juhatuse liige Merit Tatar (edaspidi ühiselt töövõtja), edaspidi eraldi pool või koos pooled, on sõlminud käesoleva töövõtulepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Lepingu sõlmimise alus ja ese 1.1. Leping sõlmitakse riigihangete seaduse § 15 lõike 2 alusel läbi viidud riigihanke viitenumbriga 233533 (edaspidi riigihange) tulemusel töövõtjaga kui riigihankes edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud ühispakkujatega. 1.2. Töövõtja kohustub teostama uuringu „Loomevaldkondade kestlikkus“ (edaspidi töö) vastavalt riigihanke tehnilisele kirjeldusele (lisa 1), töövõtja poolt esitatud pakkumusele (lisa 2) ning lepingus ja selle muudes lisades toodud tingimustele. 2. Poolte kohustused 2.1. Töövõtja kohustub: 2.1.1. teostama töö vastavalt lepingus sätestatud tingimustele ja korrale; 2.1.2. töö teostamisel tegutsema vajaliku hoolsusega, täitma lepingust tulenevaid kohustusi täpselt, korrektselt ja õigeaegselt; 2.1.3. arvestama lepingu täitmisel tellija antud juhiseid ja ettepanekuid, mis ei välju lepingus kokkulepitu raamest ega moonuta lepingu sisu, on mõistlikud ja vajalikud lepingu eesmärgi saavutamiseks; 2.1.4. tellija nõudmisel andma tellijale aru töö teostamise käigust, võimaldama tellijal mõistlikult teostada kontrolli teostatava töö mahu ja kvaliteedi üle; 2.1.5. tagama lepingu täitmise käigus tellijalt ükskõik mis vormis saadud teabe konfidentsiaalsuse ning mitte edastama ega võimaldama sellele teabele juurdepääsu kolmandale isikule ilma tellija sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta; 2.1.6. mitte edastama lepingu täitmise käigus saadud isikuandmeid väljapoole Euroopa Liidu liikmesriikide ja Euroopa Majandusühendusse kuuluvate riikide territooriumit ilma tellija sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta; 2.1.7. kasutama ja töötlema lepingu täitmise käigus saadud isikuandmeid üksnes lepingu täitmiseks ja tellija dokumenteeritud juhiste alusel, välja arvatud juhul, kui töövõtja on kohustatud teavet töötlema töövõtja suhtes kohalduva õiguse alusel. Viimati nimetatud juhul teavitab töövõtja tellijat vastava kohustuse olemasolust enne teabe töötlemist, kui selline teavitamine ei ole olulise avaliku huvi tõttu töövõtja suhtes kohalduva õigusega keelatud; 2.1.8. võimaldama juurdepääsu lepingu täitmise käigus saadud isikuandmetele ainult nendele isikutele, kellel on selleks oma tööülesannete täitmiseks vajadus ning tagama, et need isikud on teadlikud ning järgivad isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid ja õigusakte, nad on saanud asjakohase koolituse eelmainitud nõuete kohta, on võtnud endale konfidentsiaalsuskohustuse või neile kehtib asjakohane seadusest tulenev konfidentsiaalsuskohustus. Vastav konfidentsiaalsuskohustus jääb kehtima pärast käesoleva lepingu lõppemist; 1 2.1.9. täitma kõiki kehtivaid isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid, andmete turvalisust puudutavaid ning isikuandmete kaitse alaseid Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi õigusakte ja muid eeskirju; 2.1.10. rakendama järgmisi organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid lepingu täitmise käigus saadud isikuandmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise ja tahtliku hävitamise eest ning õigustatud isikule andmete kättesaadavuse takistamise eest, volitamata töötlemise sh avalikustamise eest: 2.1.10.1. vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele seadmetele; 2.1.10.2. ära hoidma andmete omavolilist lugemist, kopeerimist ja muutmist andmetöötlussüsteemis, samuti andmekandjate omavolilist teisaldamist; 2.1.10.3. ära hoidma isikuandmete omavolilist salvestamist, muutmist ja kustutamist ning tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid salvestati, muudeti või kustutati või millal, kelle poolt ja millistele isikuandmetele andmetöötlussüsteemis juurdepääs saadi; 2.1.10.4. tagama, et igal andmetöötlussüsteemi kasutajal oleks juurdepääs ainult temale töötlemiseks lubatud isikuandmetele ja temale lubatud andmetöötluseks; 2.1.10.5. tagama andmete olemasolu isikuandmete edastamise kohta: millal, kellele ja millised isikuandmed edastati, samuti selliste andmete muutusteta säilimise; 2.1.10.6. tagama, et isikuandmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate transportimisel ei toimuks isikuandmete omavolilist lugemist, kopeerimist, muutmist või kustutamist; 2.1.10.7. pidama arvestust isikuandmete töötlemisel kasutatavate tema kontrolli all olevate seadmete ja tarkvara üle, dokumenteerides järgmised andmed: 1) seadme nimetus, tüüp ja asukoht ning seadme valmistaja nimi; 2) tarkvara nimetus, versioon, valmistaja nimi ja kontaktandmed; 2.1.11. teavitama tellijat toimunud või põhjendatult kahtlustatavast käesolevas lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisest ja turvameetmete rikkumisest, mis põhjustab, on põhjustanud või võib põhjustada edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu, kirjalikult viivitamata, aga mitte hiljem kui 24 tundi pärast sellest teada saamist. Teates tuleb vähemalt: a) kirjeldada (isikuandmetega seotud) rikkumise laadi, sealhulgas puudutatud andmesubjektide liike ja arvu ning puudutatud kirjete liike ja arvu; b) teatada andmekaitse töötaja ja tema kontaktandmed või muu kontaktpunkt, kust saab lisateavet; c) soovitada meetmeid (isikuandmetega seotud) rikkumise võimalike negatiivsete mõjude leevendamiseks; d) kirjeldada (isikuandmetega seotud) rikkumise tõttu andmesubjektidele tekkivaid tagajärgi ja potentsiaalseid ohte; e) kirjeldada töövõtja/või kolmandast isikust alltöötleja poolt välja pakutud või võetud meetmeid (isikuandmetega seotud) rikkumisega tegelemiseks ja f) esitada muud teavet, mis on mõistlikult nõutav, et tellija saaks täita kohaldatavaid andmekaitse õigusakte, sealhulgas riigiasutustega seotud teavitamise ja avaldamise kohustusi, näiteks teavet, mis on nõutav andmesubjekti tuvastamiseks; 2.1.12. lepingu lõppemisel kustutama kõik lepingu täitmise käigus saadud isikuandmed ja nimetatute koopiad 30 päeva jooksul, v.a juhul, kui õigusaktidest tuleneb teisiti; 2.1.13. võimaluse piires asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil võimaldama lepingu täitmise käigus saadud isikuandmete osas tellijal täita tellija kohustust vastata  taotlustele andmesubjekti õiguste teostamiseks ning teostada nende õiguste teostamisest tulenevaid toiminguid (andmete parandamine, sulgemine, kustutamine); 2.1.14. viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul alates vastavate asjaolude ilmnemisest kirjalikult informeerima tellijat selliste asjaolude ilmnemisest, millised võivad takistada lepinguga kokkulepitud töö teostamist ning tegema kõik temale võimaliku takistuste ärahoidmiseks või kõrvaldamiseks. 2.2. Tellija kohustub: 2.2.1. tasuma töövõtjale töö eest vastavalt lepingus sätestatud tingimustele ja korrale; 2.2.2. andma töövõtjale selgelt ja õigeaegselt töö teostamiseks vajalikke juhiseid ja informatsiooni, mis võib aidata kaasa töö parima lõpptulemuse saavutamiseks; 2.2.3. viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul alates vastavate asjaolude ilmnemisest kirjalikult informeerima töövõtjat selliste asjaolude ilmnemisest, millised võivad takistada töö teostamist. 2.3. Töövõtja ja tellija tagavad töö (projekti) tegevuste elluviimise ja sündmustega seotud infost teavitamise ning lepingu alusel valminud dokumentide märgistuse vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktile 16 ja § 39 lõikele 10 ning Vabariigi Valitsuse 12.09.2014. a määrusele nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“. Projekti tegevustega seotud avalikes esinemistes, aruannetes, trükistes jms näidatakse, et projekti rahastatakse Riigi Teadus- ja Arendustegevuse toetamine (RITA) tegevuse 2 „Teadmistepõhise poliitikakujundamise toetamine“ elluviimise raames. 2.4. Juhul, kui lepingu täitmisel tekib vajadus välja vahetada töövõtja poolt pakkumuses nimetatud lepingut täitva töörühma liikmeid, peab töörühma uue liikme pädevus vastama riigihankes töörühma liikmele esitatud nõuetele. Töörühma liikme asendamine tuleb eelnevalt kooskõlastada tellijaga. 3. Töö üleandmine ja vastuvõtmine 3.1. Töövõtja teostab töö järgnevate etappide kaupa: 3.1.1. täpsustatud lähtearuande koostamine (I etapp); 3.1.2. vahearuande koostamine (II etapp), mille töövõtja esitab tellijale hiljemalt 29.10.2021; 3.1.3. lõpparuande koostamine ja tulemuste valideerimisseminar (III etapp); 3.1.4. poliitikasoovituste väljatöötamine, nende valideerimine valideerimisseminaril ja täiendatud lõpparuande koostamine (IV etapp), mille töövõtja esitab tellijale hiljemalt 31.12.2021; 3.1.5. teavitusürituse läbiviimine (V etapp). 3.2. Töövõtja esitab töö etappide tulemid lepingu punktis 9.3 nimetatud tellija kontaktisikule üle vaatamiseks ja ettepanekute esitamiseks. Tellija vaatab iga esitatud etapi töö üle 15 tööpäeva jooksul töö üleandmisest alates ning esitavad töövõtjale oma kommentaarid ja küsimused. Vajadusel korraldatakse töö täiendamiseks töövõtja ja tellija kohtumine. Töövõtja viib omal kulul vajalikud parandused sisse 15 tööpäeva või tellija määratud muu mõistliku tähtaja jooksul. Seejärel kirjutavad pooled alla töö vastava etapi üleandmise- vastuvõtmise aktile, milles kinnitatakse, et vastava etapi töö on üle antud, üle vaadatud ja vastu võetud. 3.3. Lepingu alusel koostatavad dokumendid antakse tellijale üle korrektselt vormistatult. Dokumendid esitatakse digitaalsel kujul ning dokumentide vormingu lepivad pooled kokku lepingu täitmisel. 3.4. Tellija poolt allkirjastab töö üleandmise-vastuvõtmise aktid lepingu punktis 9.3 nimetatud kontaktisik. 3.5. Valideerimisseminaride ja teavitusürituse toimumise ajad ja muud seotud detailid lepitakse poolte vahel kokku lepingu täitmisel. 3.6. Poolte kokkuleppel võib lepingu punkti 3.1 alapunktides nimetatud tähtaegu muuta, kui selle tingivad lepingu sõlmimise hetkel ettenägematud asjaolud ja/või tähtagade muutmine on vajalik töö kvaliteetsemaks teostamiseks. Muuhulgas on töövõtjal õigus teha tellijale ettepanek tähtaegade muutmiseks, kui selle tingib tellija lepinguliste kohustuste rikkumine, ning tellijal on õigus tagasi lükata töövõtja ettepanek tähtaegade pikendamiseks, kui selle tingib töövõtja lepinguliste kohustuste rikkumine. 4. Tasu ja tasumise tingimused 4.1. Tellija maksab töövõtjale nõuetekohaselt teostatud töö eest kokku 68 990 eurot, millele lisandub käibemaks summas 13 798 eurot (edaspidi tasu). Tasu on töövõtjale siduv ja tellijale lõplik. Tasu arvelt loetakse kaetuks kõik lepingu täitmiseks vajalikud kulutused. 4.2. Tellija tasub töö eest töövõtjale vastavalt esitatud arvetele kahes osas: 4.2.1. 60% tasust ehk 41 394 eurot, millele lisandub käibemaks summas 8278,80 eurot, tasub tellija pärast lepingu punktis 3.1.2 nimetatud vahearuande üleandmist-vastuvõtmist; 4.2.2. 40% tasust ehk 27 596 eurot, millele lisandub käibemaks summas 5519,20 eurot, tasub tellija pärast lepingu punktis 3.1.4 nimetatud täiendatud lõpparuande üleandmist- vastuvõtmist. 4.3. Töövõtja esitab tellijale Eesti e-arve standardile vastavad e-arved (võimalusel). E-arve tuleb esitada tellija e-arve operaatori (AS Fitek) ostuarvete halduskeskkonda. E-arves peab lisaks standardis nimetatud andmetele olema toodud ka tellija kontaktisiku ees- ja perekonnanimi ning riigihanke viitenumber. Juhul, kui töövõtjal ei ole võimalik saata xml- vormingus arveid, siis tuleb saata PDF-vormingus arved e-posti teel aadressile [email protected]. PDF-arve peab olema genereeritud PDF-generaatoriga ning arve andmetes peab olema toodud ka tellija kontaktisiku ees- ja perekonnanimi ning riigihanke viitenumber. 4.4. Töövõtja poolt esitatavad arved peavad selgelt ja üheselt viitama lepingule, vastama üleandmise-vastuvõtmise aktis sätestatule ja käibemaksuseaduse nõuetele. Käesolevas punktis esitatud tingimustele mittevastav arve ei kuulu tasumisele. 4.5. Tellija tasub esitatud arved 21 kalendripäeva jooksul nõuetekohase arve saamisest arvates. Arvel märgitud summa laekumise kohaks on töövõtja poolt arvel märgitud arveldusarve number. 4.6. Arve tasumise kuupäevaks loetakse vastava maksekorralduse riigikassale esitamise kuupäev. 5. Autoriõigus 5.1. Autoriõigused lepingu alusel teostatud töö tulemitele kuuluvad tellijale käesolevas punktis 5 sätestatud tingimustel. Tasu autoriõiguste üleandmise ja litsentsimise eest sisaldub lepingu tasus. 5.2. Tellijale kuulub töö tulemite osas kõik autori varalised õigused ja ainulitsents, kaasa arvatud õigus lepingu täitmisel töövõtja poolt koostatud dokumente reprodutseerida, töödelda, levitada ja üldsusele kättesaadavaks teha mistahes vormis ja kandjal, ilma geograafiliste piiranguteta ning tähtajatult. Varalised õigused ja ainulitsents loetakse tellijale üleläinuks üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisega poolte poolt. 5.3. Tellijal on õigus teha ise või tellida kolmandalt isikult töö tulemitele arendusi ja muudatusi töövõtjalt täiendavat luba taotlemata ja töövõtjat teavitamata tingimusel, et selliste arenduste ja muudatuste puhul on selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole töövõtja. Kui see ei ole selge, peab tellija töövõtjat eelnevalt teavitama ning andma töövõtjale võimaluse nõuda oma nime eemaldamist töö tulemitelt. 5.4. Tellijal on õigus lepingu alusel väljatöötatut vabalt kasutada, sh õigus anda lepingu alusel loodut kolmandatele isikutele kasutamiseks. 5.5. Töövõtja ei või töö tulemit kasutada ilma tellija nõusolekuta, välja arvatud autoriõiguse seadusest tulenevatel juhtudel, mil teost on lubatud kasutada autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta. 6. Konfidentsiaalsusklausel 6.1. Pooled kohustuvad mitte avalikustama kolmandatele isikutele lepingu alusel saadud konfidentsiaalset informatsiooni, v.a seaduses sätestatud juhtudel. 6.2. Pooled täidavad kõiki kehtivaid andmekaitsealaseid ja infoturvet puudutavaid õigusakte. 6.3. Pooled edastavad konfidentsiaalset informatsiooni ainult nendele isikutele, kes on lepingu täitmisega otseselt seotud ja tagavad, et need isikud on teadlikud ja täidavad konfidentsiaalsuse nõuet. 6.4. Konfidentsiaalse informatsiooni all mõistavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid ja informatsiooni, millele on kehtestatud juurdepääsupiirang, ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada poolte huve. 6.5. Vastutus konfidentsiaalsuskohustuse täitmise eest lasub poolel kõigi isikute eest, kes on tema poolt lepingu täitmisele kaasatud. 6.6. Konfidentsiaalsusnõue kehtib tähtajatult. Tulenevalt konfidentsiaalse informatsiooni laadist on tellijal õigus seada täiendavaid nõuded ja/või juhised isikuandmete töötlemiseks. 6.7. Pooled ei avalikusta (sh meedias) enne lepingu punktis 3.1.4 nimetatud täiendatud lõpparuande üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist ilma teise poole kirjaliku nõusolekuta lepingu täitmisel loodud või teatavaks saanud informatsiooni. 7. Poolte vastutus 7.1. Pooled vastutavad oma lepinguliste kohustuste rikkumise eest seaduses ja lepingus sätestatud korras. Poole vastutus lepingu rikkumisega tekitatud kahju eest on piiratud ühekordse lepingu hinnaga ilma käibemaksuta. Vastutuse piirangut ei kohaldata lepingu tahtliku rikkumise korral. 7.2. Töövõtja vastutab oma alltöövõtjate ja nende esindajate või töötajate tegevuse ja rikkumiste eest, nagu enda tegude eest. Alltöövõtu kasutamise korral mis tahes lepingu osa alltöövõtu korras täitmise heakskiitmine tellija poolt ei vabasta töövõtjat ühestki tema lepingujärgsest kohustusest. Töövõtja ei või oma lepingujärgseid kohustusi anda üle kolmandale isikule ega kaasata oma lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kolmandat isikut ilma tellija sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta. 7.3. Juhul, kui tellija viivitab töövõtjale nõuetekohaselt esitatud arve alusel tasu maksmisega üle lepingus kokkulepitud tähtaja, on töövõtjal õigus nõuda viivist 0,2% tasumisega viivitanud tellijalt viivituses olevast summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. 7.4. Juhul, kui töövõtja viivitab töö või töö osa üleandmisega üle lepingus kokkulepitud tähtaja, on tellijal õigus nõuda leppetrahvi 0,2% lepingu alusel makstavast tasust iga üleandmisega viivitatud kalendripäeva eest. Tellija võib nõuda leppetrahvi tasumist ka aja eest, mil töövõtja teeb töös parandusi seoses töö mittevastavusega lepingule. Töövõtja ei vastuta üleandmisega viivitamise eest juhul, kui viivitus tulenes vaid tellijast sõltuvatest asjaoludest. Lepingu muude sätete rikkumise tuvastamisel on tellijal õigus nõuda ning töövõtjal kohustus tasuda leppetrahvi kuni 1000 eurot iga rikkumise eest. 7.5. Konfidentsiaalsuskohustuste rikkumise tuvastamise korral on kahjustatud poolel õigus nõuda ja konfidentsiaalsuskohustust rikkunud poolel kohustus tasuda iga vastava rikkumise eest leppetrahvi kuni 5000 eurot. Leppetrahvi suuruse määramise õigus on leppetrahvinõuet esitaval poolel. 7.6. Leppetrahvid ja viivised tasutakse 21 kalendripäeva jooksul vastava nõude saamisest arvates. Leppetrahvide ja viiviste nõudeõigus on kolm kuud vastava rikkumise avastamisest arvates. 7.7. Lepingust tulenevate leppetrahvide ja viiviste maksmine, samuti tekitatud kahju hüvitamine, ei vabasta lepingut rikkunud poolt mistahes lepingujärgsete kohustuste täitmistest. 7.8. Lepinguga võetud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega tellijale või kolmandatele isikutele tekitatud kahju korral kohustub töövõtja taastama kahju tekitamisele eelnenud olukorra või hüvitama tellija poolt olukorra taastamiseks kantud kulud. 7.9. Pooled võivad kokkuleppel leppetrahvi, viivise või kahjuhüvitamise nõuet vähendada ja nõude asemel leppida kokku täiendavalt tehtavates muudes kohustustes. Poolel on õigus oma nõue teise poole nõudega tasaarvestada. 7.10. Piiramata teisi lepingu sätteid, astuvad pooled mõistlikke samme vähendamaks kahju, mis on või võib olla aluseks mistahes lepingujärgsele kahju hüvitamise nõudele. 8. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine 8.1. Leping jõustub, kui pooled on lepingu allkirjastanud. 8.2. Leping lõpeb lepinguliste kohustuste täitmisel, lepingust taganemisel või muul seadusest tuleneval alusel. 8.3. Tellija võib lepingu igal ajal etteteatamistähtajata kirjalikult üles öelda. Sel juhul kohustub tellija vastu võtma ülesütlemise hetkeks tehtud töö ning maksma selle eest tasu vastavalt tehtud töö mahule. Tellija ei ole kohustatud tasuma töö või selle osa eest, mis ei vasta lepingus ja selle lisades sätestatud tingimustele. 8.4. Lepingut võib muuta kooskõlas riigihangete seaduse §-ga 123 ja lepingus sätestatud tingimustel pooltevahelise kirjaliku kokkuleppega, mis vormistatakse lepingu lisana. 9. Teated ja poolte kontaktisikud 9.1. Lepingu täitmisega seotud teabe vahetamine toimub lepingus näidatud kontaktandmetel. Kontaktandmete, sh kontaktisiku muutumisest on pool kohustatud koheselt informeerima teisi pooli kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 9.2. Pooltevahelised lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikult, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teistele pooltele ei ole õiguslikke tagajärgi. 9.3. Tellija kontaktisik lepinguga seotud üldistes küsimustes, töö teostamise juhendamisel, töövõtjale vajaliku informatsiooni andmisel, töö kvaliteedi kontrollimisel ja üleandmise- vastuvõtmise aktide alla kirjutamisel on Veronika Valk-Siska, tel: +372 628 2207, e- postiaadress [email protected]: 9.4. Töövõtja kontaktisikud lepinguga seotud üldistes küsimustes, tellijale lepingu täitmisega seotud teabe andmisel ja üleandmise-vastuvõtmise aktide alla kirjutamisel on Raivo Ruusalepp, tel: +372 5340 4843, e-postiaadress: [email protected] ja Kristjan Kaldur, tel: +372 505 0364, e-postiaadress: [email protected]. 10. Lõppsätted 10.1. Lepingu täitmisel ja tõlgendamisel juhinduvad pooled Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 10.2. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus kohtus. 10.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt, mis loetakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 80 alusel võrdseks allkirjastamise kirjaliku vormiga. 11. Lisad 11.1. Lisa 1 – Riigihanke tehniline kirjeldus; 11.2. Lisa 2 – Töövõtja pakkumus. Poolte allkirjad: Tellija: Töövõtja: Kultuuriministeerium Ernst & Young Baltic AS Registrikood: 70000941 Registrikood: 10877299 E-posti aadress: [email protected] E-posti aadress: [email protected] (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tarvi Sits Siim Aben kantsler ärikonsultatsioonide osakonna juhataja Mittetulundusühing Balti Uuringute Instituut Registrikood: 80046950 E-posti aadress: [email protected] (allkirjastatud digitaalselt) Merit Tatar juhatuse liige  1 / 20 HANKEPASS Hankepass ehk Euroopa ühtne hankedokument (ESPD) on ettevõtja enda kinnitus, mis on esialgne tõend ametiasutuste või kolmandate isikute poolt väljastatavate tõendite asemel. Käesolev PDF vormingus registri poolt koostatud dokument on selgitava iseloomuga ja sisaldab hankija sätestatud tingimusi, ettevõtjalt oodatavate vastuste vormingu vaadet ja registri poolt lisatud viiteid RHS-ile. Käesolev dokument ei ole ette nähtud täitmiseks vaid tingimustega tutvumiseks. Ettevõtja täidab hankepassi elektrooniliselt infosüsteemis või ESPD teenuses. I OSA: HANKE JA HANKIJAGA SEOTUD TEAVE Teave avaldamise kohta Teate number ELTs: - ELT URL: Riigi ametlik teataja: 233533 Kui Euroopa Liidu Teatajas hankekuulutust avaldatud ei ole või kui selle avaldamist ei nõuta, peab avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija ise teabe esitama, et hankemenetlust saaks üheselt identifitseerida (nt viide siseriikliku avaldamise kohta). Hankija andmed Ametlik nimi: Kultuuriministeerium (70000941) Riik: Eesti Hankija aadress: Suur-Karja tn 23 Hankija veebiaadress: http://www.kul.ee E-posti aadress: [email protected] Koostatud 25.02.2021 10:44:05 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2958672/general-info  2 / 20 Teave hankemenetluse kohta Hanke menetlusliik: Avatud hankemenetlus Pealkiri: Uuring "Loomevaldkondade kestlikkus" (kordushange) Lühikirjeldus: Riigihankega tellitakse uuring "Loomevaldkondade kestlikkus". Rakendusuuringu eesmärk on saada arengustsenaariumite taustal sõnastatud poliitikasoovitusi loomevaldkondade kestlikkuse tagamiseks, millele toetuda kultuuripoliitika kujundamisel ja rakendamisel, sh loomevaldkondade juhtimise ja rahastamise aluspõhimõtete väljatöötamisel. Avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija poolt toimikule antud viitenumber (kui on asjakohane): 233533 Hanke liik: Teenused Hanke CPV-d: 73300000-5 Uurimis- ja arendustöö planeerimine ning elluviimine Koostatud 25.02.2021 10:44:05 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2958672/general-info  3 / 20 II OSA: ETTEVÕTJAGA SEOTUD TEAVE A: Teave ettevõtja kohta Nimi: Registrikood: Riik: Aadress: Üldine veebileht: Kontaktisikud: Kontaktide e-posti aadressid: Kontaktide telefoninumbrid: Ettevõtte suurus: Töötajate arv: Käive: Valuuta: Finantsalase võimekuse kirjeldus: Tehnilise võimekuse kirjeldus: Teostatud tööde kirjeldus: Ettevõtja tegevusvaldkond: Koostatud 25.02.2021 10:44:05 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2958672/general-info  4 / 20 ETTEVÕTJA ON KAITSTUD TÖÖKOHT Ainult reserveeritud hangete puhul: kas ettevõtja puhul on tegemist kaitstud töökohaga, sotsiaalse ettevõttega või ta täidab lepingut kaitstud tööhõive programmide raames? Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Milline on puudega või ebasoodsas olukorras olevate töötajate osakaal? 3. Kui seda on nõutud, täpsustage, millisesse puudega või ebasoodsas olukorras olevate töötajate kategooriasse või kategooriatesse asjaomased töötajad kuuluvad? 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 5. URL 6. Kood 7. Väljaandja ETTEVÕTJA ON KANTUD TUNNUSTATUD ETTEVÕTJATE AMETLIKKU NIMEKIRJA Kui see on asjakohane, siis kas ettevõtja on kantud tunnustatud ettevõtjate ametlikku nimekirja või kas tal on olemas samaväärne tõend (nt riikliku (eel)kvalifitseerimissüsteemi alusel)? Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. a) Vajaduse korral märkige asjakohane registreerimis- või sertifitseerimisnumber: 3. c) Viited, millele registreerimine või sertifitseerimine tugineb ja vajaduse korral ametlikus nimekirjas omistatud klassifikatsioon: 4. d) Kas registreerimine või sertifitseerimine hõlmab kõiki nõutud valikukriteeriume? 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 6. URL 7. Kood 8. Väljaandja HANKEMENETLUSES KOOS OSALEVAD ETTEVÕTJAD Kas ettevõtja osaleb hankemenetluses koos teistega? Küsimused ettevõtjale: 1. Ettevõtja nimi 2. Ettevõtja ID 3. Ettevõtja roll 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 5. URL 6. Kood 7. Väljaandja TEAVE TEISTE ÜKSUSTE SUUTLIKKUSELE TOETUMISE KOHTA Kas ettevõtja toetub teiste üksuste suutlikkusele, et täita esitatud valikukriteeriumid ning eeskirjad (kui neid on)? Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Ettevõtja nimi 3. Ettevõtja ID 4. Ettevõtja roll 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 6. URL 7. Kood 8. Väljaandja Koostatud 25.02.2021 10:44:05 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2958672/general-info  5 / 20 TEAVE NENDE ALLHANKIJATE KOHTA, KELLE NÄITAJATELE ETTEVÕTJA EI TUGINE Kas ettevõtja kavatseb sõlmida lepingu mis tahes osa kohta allhanke kolmanda isikuga? Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Ettevõtja nimi 3. Ettevõtja ID 4. Ettevõtja roll 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 6. URL 7. Kood 8. Väljaandja HANKE OSAD Hanke osad, mille kohta ettevõtja soovib pakkumuse esitada Küsimused ettevõtjale: 1. Hanke osa number 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 3. URL 4. Kood 5. Väljaandja ETTEVÕTJA KINNITUSED MAKSUDE TASUMISE KOHTA Kas ettevõtja saab esitada tõendi sotsiaalkindlustusmaksete ja maksude tasumise kohta või esitada teabe, mis võimaldaks avaliku sektori hankijal või võrgustiku sektori hankijal saada sellise teabe otse ükskõik millise liikmesriigi tasuta andmebaasist? Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 3. URL 4. Kood 5. Väljaandja B: Teave ettevõtja esindajate kohta Eesnimi: Perekonnanimi: Sünniaeg: Sünnikoht: Aadress: Linn/vald: Postiindeks: Riik: E-post: Telefon: Vajaduse korral esitage üksikasjalik teave esindamise kohta (selle vormid, ulatus, eesmärk, ...): Koostatud 25.02.2021 10:44:05 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2958672/general-info  6 / 20 III OSA: KÕRVALDAMISE ALUSED A: Kõrvalejätmise alused seoses kriminaalasjas tehtud süüdimõistva otsusega OSALEMINE KURITEGELIKUS ORGANISATSIOONIS Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud kuritegelikus organisatsioonis osalemise eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud kuritegelikus ühenduses osalemise eest“ Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) KORRUPTSIOON Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud korruptsiooni eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? See kõrvalejätmise alus hõlmab ka korruptsiooni avaliku sektori hankija (võrgustiku sektori hankija) või ettevõtja riigi õiguses sätestatud määratluses. Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud aususe kohustuse rikkumise või korruptiivse teo eest“ Kehtib: Kogu hanke kohta Koostatud 25.02.2021 10:44:05 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2958672/general-info  7 / 20 Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) PETTUS Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud kelmuse eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud kelmuse eest“ Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) TERRORIAKTI TOIMEPANEK VÕI TERRORISTLIKU TEGEVUSEGA SEOTUD ÕIGUSRIKKUMISED Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud terroriakti toimepaneku või terroristliku tegevusega seotud õigusrikkumiste eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud terroriakti toimepaneku või muu terroristliku tegevusega seotud kuriteo või sellele kihutamise, kaasaaitamise või selle katse eest“ Koostatud 25.02.2021 10:44:05 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2958672/general-info  8 / 20 Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) RAHAPESU VÕI TERRORISMI RAHASTAMINE Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud rahapesu või terrorismi rahastamise eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud rahapesualase süüteo või terrorismi rahastamise eest“ Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) LASTE TÖÖJÕU KASUTAMINE JA MUUD INIMKAUBANDUSE VORMID Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud laste tööjõu kasutamise või muude inimkaubanduse vormide eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 3 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud laste tööjõu Koostatud 25.02.2021 10:44:05 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2958672/general-info  9 / 20 ebaseadusliku kasutamise või inimkaubandusega seotud teo eest“ Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) B: Kõrvalejätmise alused seoses maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega MAKSUDE TASUMINE Kas ettevõtja on rikkunud oma maksude tasumise kohustusi nii asukohariigis kui ka avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija liikmesriigis, kui see erineb asukohariigist? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 4 „kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või maksuvõlg /…/ tema asukohariigi õigusaktide kohaselt“ Kehtib: Kogu hanke kohta Koostatud 25.02.2021 10:44:05 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2958672/general-info  10 / 20 Tingimuse kirjeldus: Piirmäär: 0 Valuuta: EUR Lisainfo: Maksukorralduse seaduse kohaselt ei väljasta maksuhaldur maksuvõlgade tõendit juhul,kui maksukohustuslasel olev kõikide sama maksuhalduri hallatavate maksude võlg, arvestamata haldusaktiga kindlaksmääramata intressi, on väiksem kui 100 eurot või kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Välismaise ettevõtja puhul väljastatakse maksuvõlgade tõend tema asukohariigi õigusaktide kohaselt. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Asjaomane riik või liikmesriik (Riigikood) 3. Asjaomane summa (Summa) 4. Valuuta (Vääring) 5. Kas see kohustuste rikkumine on tuvastatud muude vahenditega kui kohtu- või haldusotsusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. Kirjeldage kasutatud vahendeid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 7. Kui kohustuste rikkumine tuvastati kohtu- või haldusotsusega, märkige, kas see otsus on lõplik ja siduv. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 8. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 9. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 10. Kas ettevõtja on täitnud oma kohustused tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega või siduva kokkuleppe sõlmimisega tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete, sealhulgas vajaduse korral kogunenud intresside ja viiviste tasumise kohta? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 11. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 12. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 13. URL (Url) 14. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 15. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) SOTSIAALKINDLUSTUSMAKSETE TASUMINE Kas ettevõtja on rikkunud oma sotsiaalkindlustusmaksete tasumise kohustusi nii asukohariigis kui ka avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija liikmesriigis, kui see erineb asukohariigist? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 4 „kellel on riikliku /…/ makse /…/ maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või sotsiaalkindlustusemaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt Kehtib: Kogu hanke kohta Koostatud 25.02.2021 10:44:05 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2958672/general-info  11 / 20 Tingimuse kirjeldus: Piirmäär: 0 Valuuta: EUR Lisainfo: Maksukorralduse seaduse kohaselt ei väljasta maksuhaldur maksuvõlgade tõendit juhul,kui maksukohustuslasel olev kõikide sama maksuhalduri hallatavate maksude võlg, arvestamata haldusaktiga kindlaksmääramata intressi, on väiksem kui 100 eurot või kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Välismaise ettevõtja puhul väljastatakse maksuvõlgade tõend tema asukohariigi õigusaktide kohaselt. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Asjaomane riik või liikmesriik (Riigikood) 3. Asjaomane summa (Summa) 4. Valuuta (Vääring) 5. Kas see kohustuste rikkumine on tuvastatud muude vahenditega kui kohtu- või haldusotsusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. Kirjeldage kasutatud vahendeid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 7. Kui kohustuste rikkumine tuvastati kohtu- või haldusotsusega, märkige, kas see otsus on lõplik ja siduv. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 8. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 9. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 10. Kas ettevõtja on täitnud oma kohustused tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega või siduva kokkuleppe sõlmimisega tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete, sealhulgas vajaduse korral kogunenud intresside ja viiviste tasumise kohta? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 11. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 12. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 13. URL (Url) 14. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 15. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) C: Kõrvalejätmise alused seoses maksejõuetusega, huvide konfliktiga või ametialaste käitumisreeglite rikkumisega KESKKONNAÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA JÄTMINE Kas ettevõtja on enda teada rikkunud keskkonnaõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 2 „kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid keskkonnaõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi“ Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Koostatud 25.02.2021 10:44:05 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2958672/general-info  12 / 20 SOTSIAALÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA JÄTMINE Kas ettevõtja on enda teada rikkunud sotsiaalõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 2 „kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid sotsiaalõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi“ Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) TÖÖÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA JÄTMINE Kas ettevõtja on enda teada rikkunud tööõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 2 „kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid tööõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi“ Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) PANKROT Kas ettevõtja on pankrotis? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on pankrotis, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“ Kehtib: Kogu hanke kohta Koostatud 25.02.2021 10:44:05 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2958672/general-info  13 / 20 Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) MAKSEJÕUETUS Kas ettevõtja suhtes on algatatud maksejõuetus- või likvideerimismenetlus? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on likvideerimisel või kelle suhtes on algatatud pankrotimenetlus, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“ Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) KOKKULEPE VÕLAUSALDAJATEGA Kas ettevõtja on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“ Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Koostatud 25.02.2021 10:44:05 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2958672/general-info  14 / 20 SISERIIKLIKU ÕIGUSE KOHANE SAMALAADNE OLUKORD, NÄITEKS PANKROT Kas ettevõtja on siseriiklike õigusnormide alusel toimuva samalaadse menetluse tõttu samalaadses olukorras? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt“, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel. Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) VARA HALDAB LIKVIDEERIJA Kas ettevõtja vara haldab likvideerija või kohus? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on pankrotis, likvideerimisel või kelle suhtes on algatatud pankrotimenetlus või kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“ Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) ÄRITEGEVUS ON PEATATUD Kas ettevõtja äritegevus on peatatud? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kelle äritegevus on peatatud, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“ Kehtib: Kogu hanke kohta Koostatud 25.02.2021 10:44:05 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2958672/general-info  15 / 20 Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) SÜÜDI AMETIALASTE KÄITUMISREEGLITE OLULISES RIKKUMISES Kas ettevõtja on süüdi ametialaste käitumisreeglite olulises rikkumises? Vt siseriiklikud õigusaktid, asjaomane teade või hankedokumendid, kui see on asjakohane. Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 4 „kes on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastuja see muudab tema aususe küsitavaks“ Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) KONKURENTSI MOONUTAMISE EESMÄRGIL TEISTE ETTEVÕTJATEGA SÕLMITUD KOKKULEPPED Kas ettevõtja on teiste ettevõtjatega sõlminud kokkuleppeid, mille eesmärk on moonutada konkurentsi? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 5 „konkurentsi kahjustava kokkuleppe, ettevõtjate ühenduse otsuse või kooskõlastatud tegevuse tõttu“ Kehtib: Kogu hanke kohta Koostatud 25.02.2021 10:44:05 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2958672/general-info  16 / 20 Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) HANKEMENETLUSES OSALEMISEGA KAASNEV HUVIDE KONFLIKT Kas ettevõtja on teadlik hankemenetluses osalemisega kaasnevast mis tahes huvide konfliktist siseriikliku õiguse, asjakohase teatise või hankedokumentide kohaselt? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 6 „kui huvide konflikti ei ole muude vahenditega võimalik vältida“ Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. URL (Url) 5. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 6. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) OTSENE VÕI KAUDNE OSALEMINE KÄESOLEVA HANKEMENETLUSE ETTEVALMISTAMISEL Kas ettevõtja või temaga seotud ettevõtja on nõustanud avaliku sektori hankijat või võrgustiku sektori hankijat hankemenetluse ettevalmistamisel või olnud muul viisil seotud hankemenetluse ettevalmistamisega? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 7 „kelle pakkumuse või taotluse koostamisel on osalenud isik, kes on osalenud sama riigihanke ettevalmistamisel või on muul viisil hankijaga seotud, ja sellele isikule seetõttu teadaolev info annab talle eelise teiste riigihankes osalejate eest ning sellest tingitud konkurentsi moonutamist ei ole muude vahendistega võimalik vältida“ Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. URL (Url) 5. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 6. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Koostatud 25.02.2021 10:44:05 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2958672/general-info  17 / 20 ENNETÄHTAEGNE LÕPETAMINE, KAHJUTASU VÕI VÕRRELDAVAD SANKTSIOONID Kas ettevõtja on kogenud, et varasem riigihankeleping või võrgustiku sektori hankijaga sõlmitud varasem hankeleping või varasem kontsessioonileping on lõpetatud enneaegselt, või on määratud kahjutasu või sellega võrreldavad sanktsioonid seoses kõnealuse varasema lepinguga? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 8 „kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingut või hankelepinguid nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi". Alates 1.09.2017 alustatud hangete tulemusena sõlmitud riigihankelepingute kohta leiab infot riigihangete registrist. Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) SÜÜDI VALEANDMETE ESITAMISES, ON JÄTNUD TEAVET ESITAMATA, EI SUUDA NÕUTUD DOKUMENTE ESITADA, HANKINUD KÄESOLEVA MENETLUSE KOHTA KONFIDENTSIAALSET TEAVET Kas ettevõtja on olnud ühes järgmistest olukordadest: a) ta on kõrvalejätmise aluste puudumise või valikukriteeriumide täitmise kontrollimiseks nõutava teabe esitamisel esitanud valeandmeid; b) ta on jätnud sellist teavet esitamata; c) ta ei ole esitanud viivitamata avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija nõutud täiendavad dokumendid, ja d) ta on tegutsenud eesmärgiga mõjutada lubamatul viisil avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija otsustusprotsessi, et saada konfidentsiaalseid andmeid, mis võivad anda talle põhjendamatu eelise hankemenetluses, või hooletusest esitanud eksitavat teavet, mis võib oluliselt mõjutada kõrvalejätmise, valiku või lepingu hindamise kohta tehtavaid otsuseid? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 9 „kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis sätestatud või RHS §- des 98-101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta“; RHS § 95 lg 4 p 9 „kes on jätnud andmed käesolevas paragrahvis sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98-101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta esitamata“; RHS § 95 lg 4 p 9 „kes on jätnud käesoleva seaduse § 104 lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata“; RHS § 95 lg 4 p 10 „kes mõjutab tahtlikult hankijat või esitab hooletusest eksitavat teavet, mis võib ebakohaselt mõjutada hankija otsuseid riigihankes, või tegutseb eesmärgiga saada konfidentsiaalset teavet, mis võib anda talle eelise teiste riigihankes osalejate ees“. Kehtib: Kogu hanke kohta Koostatud 25.02.2021 10:44:05 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2958672/general-info  18 / 20 Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) D: Ainult siseriiklikest õigusaktidest tulenevad kõrvalejätmise alused AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE ALUSED: SEADUSLIKU ALUSETA VIIBIVALE VÄLISMAALASELE TÖÖTAMISE VÕIMALDAMISE EEST Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 1 p-st 2 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 2 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud riigis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise või välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise, sealhulgas seaduses sätestatud töötasu määrast väiksema töötasu maksmise eest“ . Kohustuslik kõrvaldamise alus. Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE ALUSED: RAHVUSVAHELISE SANKTSIOONI SUBJEKT Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 1 p-st 5 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 5 „kes on rahvusvahelise sanktsiooni subjekt rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses“. Päring veebilehelt https://www.politsei.ee/et/rahapesu Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE ALUSED: HANKIJA ASUKOHAJÄRGSE KOHALIKU MAKSU MAKSUVÕLG Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 4 p-st 1 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi? Koostatud 25.02.2021 10:44:05 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2958672/general-info  19 / 20 Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 1 „kellel on hankija asukohajärgse kohaliku maksu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses“. Vabatahtlik kõrvaldamise alus. RHR-i kaudu saab päringuid teha vaid Tallinnas registreeritud hankija (MTA maksuvõlapäring + tänavate sulgemise maks). Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE ALUSED: KARISTATUD MAKSUALASTE SÜÜTEGUDE EEST Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 4 p-st 11 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 11 „keda on karistatud maksualaste süütegude eest“. Vabatahtlik kõrvaldamise alus. Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) IV OSA: KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED C: Tehniline ja kutsealane suutlikkus TEENUSLEPINGUTE PUHUL: TÄPSUSTATUD LIIKI TEENUSTE OSUTAMINE Ainult teenuste riigihankelepingute puhul: Ettevõtja on arvestusperioodi jooksul osutanud täpsustatud liiki teenuste puhul alljärgnevaid peamisi teenuseid. Avaliku sektori hankijad võivad nõuda kuni kolme aasta kogemuse tõendamist ja võtta arvesse rohkem kui kolme aasta vanuseid kogemusi. Viide seadusele: RHS § 101 lg 1 p 2 „nimekiri hankija kindlaks määratud tunnustele vastavate teenuste osutamise lepingutest, mis on täidetud riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul, koos teabega nende maksumuse, kuupäevade ja teiste lepingupoolte kohta“ RHS § 101 lg 2 „hankija võib piisava konkurentsi tagamiseks arvesse võtta andmeid rohkem kui 36 kuu eest täidetud teenuste osutamise lepingute kohta“ Kehtib: Kogu hanke kohta Koostatud 25.02.2021 10:44:05 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2958672/general-info  20 / 20 Tingimuse kirjeldus: Minimaalne teostatud tööde arv: 2 Kirjeldus: Pakkuja peab riigihanke algatamisele eelneva 36 kuu jooksul olema nõuetekohaselt teostanud vähemalt kaks kultuuri-, majandus-, töö-, haridus-, sotsiaal- või lõimumispoliitika uuringut, sh projekti juhtimine ja läbiviimine. Teostatuks loetakse töö, mis on teostatud ja nimetatud perioodil tellija poolt vastu võetud. Pakkuja esitab hankepassis nimekirja olulisematest nimetatud tingimusele vastavatest teostatud uuringuprojektidest (teenuse osutamise lepingutest), sh uuringu nimetus, valmimiseaeg, tellija(d), partneri(d) projekti läbiviimisel ja tööde lühikirjeldus. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kirjeldus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 2. Kogusumma (Summa) 3. Valuuta (Vääring) 4. Ettevõtja vastutusala (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Summa (Summa) 6. Valuuta (Vääring) 7. Ajavahemik (Periood) 8. Kas info on konfidentsiaalne? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. Tellija nimi (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 10. Kontaktisiku nimi (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. E-mail (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 12. Telefon (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 13. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 14. URL (Url) 15. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 16. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Koostatud 25.02.2021 10:44:05 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2958672/general-info  1/2 VASTAVUSTINGIMUSED Viitenumber: 233533 Hankija: Kultuuriministeerium (70000941) Hange: Uuring "Loomevaldkondade kestlikkus" (kordushange) PAKKUJA MEESKOND Pakkuja peab hankelepingu täitmiseks moodustama projekti töörühma (meeskonna), mille koosseisu kuulub projektijuht, analüütik, metoodik ja ekspert. 1) Projektijuhi ülesanne on tagada projekti aktiivne juhtimine, mis tagab uuringu erinevate etappide tulemusliku ja tähtaegse valmimise. Projektijuht peab olema koordinaator analüüsiks vajaliku sisendi hankimisel kui ka kõigi osapoolte informeerimisel ja koostöö edendamisel. Projektijuhil peab olema: - kõrgharidus; - vähemalt kolme uuringuprojekti juhtimise kogemus viimase 5 aasta jooksul. 2) Analüütik vastutab analüüsi teostamise ja tähtaegse valmimise eest. Analüütikul peab olema: - vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud kraad; - kultuuri-, majandus-, töö-, haridus-, sotsiaal- või lõimumispoliitika alase analüüsi teostamise kogemus vähemalt kolme uuringuprojekti raames viimase 5 aasta jooksul. 3) Metoodik vastutab uuringu metoodilise lähenemise kujundamise ja rakendamise eest. Metoodik peab oskama kasutada erinevaid uurimismeetodeid ja tehnikaid, tundma nende kasutamise eelduseid ja puudusi, oskama lähtuvalt andmetest ja eelduste paikapidavusest välja valida sobivaim meetod ning oskama töötada registrite põhiste andmete ja andmebaasidega. Metoodikul peab olema: - vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud kraad; - vähemalt kolmes uuringuprojektis metoodikuna osalemise kogemus viimase 5 aasta jooksul. 4) Ekspert nõustab projekti töörühma sisuliste teemade käsitlemisel, poliitika soovituste koostamisel, andmete kogumisel ning ekspertide ja intervjueeritavate kaasamisel. Eksperdil peab olema: - magistri- või doktorikraad või nendega võrdsustatud kraad; - vähemalt kolme kultuuri, majandus-, töö-, haridus-, sotsiaal- või lõimumispoliitika alase uuringuprojekti töörühmas eksperdina osalemise kogemus viimase 5 aasta jooksul. Erinevaid rolle töörühmas võivad täita samad isikud tingimusel, et antud isik vastab kõikidele täidetavatele rollidele esitatud tingimustele. Pakkuja esitab etteantud vormil töörühma liikmete CV-d, milles tuleb esitada eelpool nimetatud teave, mille põhjal on hankijal ühemõtteliselt võimalik hinnata esitatud isiku vastavust projekti töörühma liikmele esitatavatele nõuetele. Pakkuja peab kinnitama, et pakkumuses nimetatud töörühma liige on andnud nõusoleku, et ta esitatakse pakkuja poolt hankelepingut täitva töörühma koosseisu. Pakkuja võib hankelepingu täitmisel töörühma liikme välja vahetada tingimusel, et töörühma uue liikme pädevus vastab nimetatud asjakohastele nõuetele. Töörühma liikme väljavahetamise kooskõlastab pakkuja eelnevalt hankijaga. Küsimused ettevõtjale: 1. Meeskonna/töörühma liikmete CV vorm (Dokumendi vorm / vorm_tooruhma_liikmete_CV.doc) 2. Kas pakkumuses nimetatud töörühma liikmed on andnud nõusoleku, et nad esitatakse pakkuja poolt hankelepingut täitva töörühma koosseisu? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Koostatud 25.02.2021 10:46:19 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2958672/general-info  2/2 PAKKUMUSE SISULINE KIRJELDUS Pakkuja esitab pakkumuse sisulise põhjendatud kirjelduse (sh tehnilises kirjelduses nimetatud andmed, mille täpsustamist, põhjendamist või selgitamist hankija pakkumuses on soovinud) ning mille põhjal on hankijal muuhulgas võimalik läbi viia pakkumuste hindamine. Pakkumuse sisuline kirjeldus peab sisaldama vähemalt järgmist: 1) uuringu teoreetilise kontseptsiooni (raamistiku) kirjeldus ja põhjendus; 2) uuringu metoodika kirjeldus ja põhjendus, sh kasutatavad uurimismeetodid ja nende trianguleerimine, andmekogumise meetodid ja allikad, sihtrühm ja valimite moodustamine; 3) poliitika soovituste koosloome lahenduse, valideerimisseminaride ja teavitusürituste kirjeldus (vt tehnilise kirjelduse punkte 3.2, 3.4 ja 3.7); 4) pakkuja meeskonna tutvustus, sh uuringu põhitäitjate erialane taust ja kogemus; 5) tegevus- ja ajakava (tabelina nädalase täpsusega koos vastutajatega) ning riskianalüüs (vt tehnilise kirjelduse punkti 4); 6) uuringu visuaalse identiteedi ja infograafika näidis(ed) (vt tehnilise kirjelduse punkti 3.6). Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkumuse sisuline kirjeldus (Vabas vormis dokument) PAKKUMUSE ESITAMINE Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et ta võtab üle kõik riigihanke alusdokumentides esitatud tingimused ning esitab pakkumuse vaid nende asjaolude kohta, mille kohta hankija on soovinud võistlevaid pakkumusi. Pakkuja ei või esitada tingimuslikku pakkumust ega siduda pakkumust muude asjaoludega, mis ei tulene riigihanke alusdokumentidest. Küsimused ettevõtjale: 1. Kas ettevõtja saab kinnitada, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides sätestatud tingimustele? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") ÜHISPAKKUJATE VOLIKIRI Ühispakkujad nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja. Ühise pakkumuse esitamisel vastutavad hankelepingu täitmise eest ühispakkujad solidaarselt. Küsimused ettevõtjale: 1. Kas tegemist on ühispakkumusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas olete ühispakkujate volikirja pakkumuse dokumentide hulka lisanud? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") ÄRISALADUS Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe määramist ärisaladuseks. Ärisaladusena ei tohi märkida pakkumuse maksumust ja muid RHS § 111 lõikes 5 nimetatud andmeid. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu selles osas, mille pakkuja on pakkumuses ärisaladusena märkinud. Küsimused ettevõtjale: 1. Kirjeldage lühidalt pakkumuses sisalduvat ärisaladust ja lisage selle määramise põhjendus või märkige, et pakkumus ei sisalda ärisaladust. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) Koostatud 25.02.2021 10:46:19 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2958672/general-info  HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD Viitenumber: 233533 Hankija: Kultuuriministeerium (70000941) Hange: Uuring "Loomevaldkondade kestlikkus" (kordushange) Pakkumuse maksumust hinnatakse - Koos maksudega Elektroonilist oksjoni kasutatakse: ei Jrk Nimetus Kirjeldus Tüüp / Osakaal Kogus Ühik Pakkuja nr hindamismeetod täidetav 1 Pakkumuse maksumus (hinnakriteerium) Pakkumuse kogumaksumus eurodes. Maksumus - 20 EUR jah vähim on parim 2 Uuringu teoreetiline kontseptsioon Kvaliteet - hankija 10 (kvaliteedikriteerium) hinnatav 3 Uuringu metoodika Kvaliteet - hankija 35 (kvaliteedikriteerium) hinnatav 4 Uuringu põhitäitjate (pakkuja Kvaliteet - hankija 20 meeskonna) erialane taust ja kogemus hinnatav (kvaliteedikriteerium) 5 Tegevus- ja ajakava, sh riskianalüüs Kvaliteet - hankija 15 (kvaliteedikriteerium) hinnatav Kokku: 100 Koostatud 25.02.2021 10:46:55 1/2 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 2958672/general-info Hindamismetoodika kirjeldus 1. Pakkumuse maksumus (hinnakriteerium) Kõige madalama maksumusega pakkumusele omistatakse maksimaalne arv väärtuspunkte (20 punkti). Teistele pakkumustele omistatakse proportsionaalselt vähem punkte, s.t madalaim maksumus jagatakse hinnatava maksumusega ning korrutatakse kriteeriumile omistatud maksimaalse väärtuspunktide arvuga. Punktid ümardatakse sajandiku täpsuseni (s.t. kaks kohta pärast koma) vastavalt matemaatilistele reeglitele. 2. Uuringu teoreetiline kontseptsioon (kvaliteedikriteerium) Uuringu teoreetilise kontseptsiooni hindamismetoodika on toodud riigihanke alusdokumendi "Hankemenetluse juhend" punktis 5.4.1. 3. Uuringu metoodika (kvaliteedikriteerium) Uuringu metoodika hindamismetoodika on toodud riigihanke alusdokumendi "Hankemenetluse juhend" punktis 5.4.2. 4. Uuringu põhitäitjate (pakkuja meeskonna) erialane taust ja kogemus (kvaliteedikriteerium) Uuringu põhitäitjate (pakkuja meeskonna) erialase tausta ja kogemuse hindamismetoodika on toodud riigihanke alusdokumendi "Hankemenetluse juhend" punktis 5.4.3. 5. Tegevus- ja ajakava, sh riskianalüüs (kvaliteedikriteerium) Tegevus- ja ajakava, sh riskianalüüsi, hindamismetoodika on toodud riigihanke alusdokumendi "Hankemenetluse juhend" punktis 5.4.4. Koostatud 25.02.2021 10:46:55 2/2 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 2958672/general-info  KANTSLERI KÄSKKIRI Tallinn 01.03.2021 nr 153 Uuringu „Loomevaldkondade kestlikkus“ riigihanke (233533) alusdokumentide kinnitamine ning hanke- ja eksperdikomisjonide moodustamine Vabariigi Valitsuse 12.11.1996 määrusega nr 284 kinnitatud „Kultuuriministeeriumi põhimääruse“ punkti 13 alapunkti 17 ning kultuuriministri 13.09.2017 käskkirjaga nr 198 kinnitatud „Kultuuriministeeriumi hankekorra“ punktide 6.2.2 ja 6.2.4 alusel: 1. Kinnitan uuringu „Loomevaldkondade kestlikkus“ riigihanke alusdokumendid (lisad 1–7). 2. Moodustan riigihanke korraldamiseks hankekomisjoni järgmises koosseisus: Veronika Valk-Siska, kunstide osakonna arhitektuuri- ja disaininõunik (komisjoni esimees); Andrea Kivi, õigus- ja varahaldusosakonna õiguse peaspetsialist; Erle Toiger, õigus- ja varahaldusosakonna varahalduse peaspetsialist. 3. Moodustan pakkumuste sisuliseks hindamiseks eksperdikomisjoni järgmises koosseisus: Veronika Valk-Siska, arhitektuuri- ja disaininõunik (komisjoni esimees); Asta Trummel, kirjandusnõunik; Madli-Liis Parts, muusikanõunik; Maria-Kristiina Soomre, kunstinõunik; Katre Väli, teatrinõunik. Siim Rohtla, audiovisuaalnõunik; Aleksandr Aidarov, teadus- ja arendusnõunik. 4. Eksperdikomisjon esitab oma ettepanekud pakkumuste hindamistulemuste kohta kinnitamiseks hankekomisjonile. 5. Hanke- ja eksperdikomisjone teenindab Kultuuriministeeriumi õigus- ja varahaldusosakond. Hankemenetluse korraldamise eest vastutab varahalduse peaspetsialist. 6. Hanke- ja eksperdikomisjonid juhinduvad oma töös kultuuriministri 13.09.2017 käskkirjaga nr 198 kinnitatud „Kultuuriministeeriumi hankekorrast“. (allkirjastatud digitaalselt) Tarvi Sits  Uuring „Loomevaldkondade kestlikkus“ (233533) HANKEMENETLUSE JUHEND 1. Üldandmed 1.1. Kultuuriministeerium (edaspidi hankija) teeb ettepaneku esitada pakkumusi vastavalt riigihanke alusdokumentides sisalduvatele tingimustele. Riigihanke alusdokumentideks on: 1.1.1. hanketeade; 1.1.2. käesolev hankemenetluse juhend; 1.1.3. tehniline kirjeldus; 1.1.4. hankelepingu projekt; 1.1.5. hankepass jm vormid; 1.1.6. vastavustingimused; 1.1.7. hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad; 1.1.8. muud e-RHRis avaldatud või viidatud riigihanke alusdokumendid, milles on sätestatud käesoleva riigihanke üksikasjad. 1.2. Riigihange viiakse läbi elektrooniliselt riigihangete registri e-riigihangete keskkonnas (https://riigihanked.riik.ee, edaspidi e-RHR) e-menetlusena, mis tähendab, et kogu riigihankega seotud teabevahetus ja pakkumuste esitamine toimub elektrooniliselt läbi e-RHRi. 1.3. Riigihangete seadus (edaspidi RHS) ning selle alamastme õigusaktid on elektrooniliselt kättesaadavad interneti aadressil https://www.riigiteataja.ee. 2. Riigihanke eesmärk, ese ja tehniline kirjeldus 2.1. Riigihanke eesmärgiks on tellida uuring „Loomevaldkondade kestlikkus“. Riigihanke eseme täpsem kirjeldus ja nõuded on esitatud riigihanke alusdokumendis „Tehniline kirjeldus“. 2.2. Hankija ei ole riigihanget ühe menetluse raames osadeks jaganud, sest uuringu läbiviimise jaotamine erinevate täitjate vahel ei ole projekti juhtimist arvestades mõistlik ning uuring moodustab terviku, mille jaotamine erinevateks osadeks ei ole otstarbekas. 2.3. Iga viidet, mille hankija teeb riigihanke alusdokumentides mõnele RHS-i § 88 lõikes 2 nimetatud alusele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms) kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mida hankija on teinud kindlale ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule ja tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Pakkuja tõendab oma pakkumuses mis tahes asjakohasel viisil, et tema pakutud lahendused on tehnilistes ja funktsionaalsetes nõuetes esitatuga samaväärsed. 3. Hankelepingu tingimused 3.1. Hankelepingu täitmise kavandatav kestus on 8 kuud (eeldatavalt aprill kuni detsember 2021). 1  3.1.1. Juhul, kui lepingu sõlmimise viibimise tõttu, sh tulenevalt riigihankega seonduvatest võimalikest vaidlustus- ja kohtumenetlustest, ei osutu võimalikuks lepingu täitmisega alustamine punktis 3.1 nimetatud ajal, alustatakse lepingu täitmist hankija poolt nimetatud kuupäeval, pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist. Sellisel juhul lükatakse vajaduse korral lepingu lõppkuupäeva edasi perioodi võrra, mille osas lepingu täitmisega alustamine viibis. 3.2. Hankelepingu tingimused on esitatud riigihanke alusdokumendis „Hankelepingu projekt“. 3.3. Hankeleping sõlmitakse kirjalikus vormis. 4. Pakkumuse vormistamise ja esitamise tingimused 4.1. Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele, sisaldama nõutud dokumente ning olema vormistatud nõuetekohaselt. Pakkumuses esitatud andmed peavad olema esitatud viisil, mis võimaldavad hankijal kontrollida nende vastavust riigihanke alusdokumentides toodud tingimustele. 4.2. Pakkuja peab märkima pakkumuses, millised pakkumuses esitatud andmed on pakkuja ärisaladus ning põhjendama teabe ärisaladuseks määramist. Ärisaladusena ei tohi märkida pakkumuse maksumust ja muid RHS § 111 lõikes 5 nimetatud andmeid. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu selles osas, mille pakkuja on pakkumuses ärisaladusena märkinud. 4.3. Pakkumus ja sellele lisatavad dokumendid tuleb koostada eesti keeles. Dokumentide kohta, mis on koostatud muus keeles, esitatakse eestikeelne tõlge. Vastav tõlge lisatakse tõlgitud dokumendi juurde. 4.4. Hankija aktsepteerib e-RHRi kaudu esitatavate dokumentide osas kõiki üldlevinud dokumentide vorminguid, nagu pdf- (Portable Document Format), odt- (Open Office) ning MS Office vormingud. 4.5. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et ta võtab üle kõik riigihanke alusdokumentides esitatud tingimused ning esitab pakkumuse vaid nende asjaolude kohta, mille kohta hankija on soovinud võistlevaid pakkumusi. Pakkuja ei või esitada tingimuslikku pakkumust ega siduda pakkumust muude asjaoludega, mis ei tulene riigihanke alusdokumentidest. 4.6. Pakkumuste alternatiivsete lahenduste esitamine ei ole lubatud. 4.7. Ühise pakkumuse esitamise korral: 4.7.1. võivad ühispakkujad oma majandusliku ja finantsseisundi ning tehnilise ja kutsealase pädevuse tõendamiseks tugineda teise ühispakkuja vahenditele; 4.7.2. vastutavad ühispakkujad solidaarselt hankelepingu selle osa täitmise eest, mille suhtes teise ühispakkuja vahenditele tugineti; 4.7.3. tuleb pakkumuses ära näidata iga ühispakkuja poolt täidetava hankelepingu osa suurus ja iseloom. 4.8. Kui pakkuja soovib tõendada oma vastavust majanduslikule ja finantsseisundile või tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele teise ettevõtja vahendite alusel: 4.8.1. peab pakkuja hankijale tõendama, et nendel ettevõtjatel on vastavad vahendid olemas, nad on nõus nende vahendite kasutamisega ja pakkuja kasutab neid hankelepingu täitmisel; 2  4.8.2. majanduslikule ja finantsseisundile esitatud nõuetele vastavuse tõendamisel teise ettevõtja vahendite alusel, vastutab pakkuja ja teine ettevõtja solidaarselt hankelepingu selle osa täitmise eest, millele suhtes teise ettevõtja vahenditele tugineti; 4.8.3. peab pakkuja esitama hankepassi ka selle isiku kohta, kelle vahenditele ta tugineb; 4.8.4. võib hankija nõuda pakkujalt sellise ettevõtja asendamist, kelle vahenditele tuginetakse ja kellel esinevad RHS § 95 lõigetes 1 ja 4 sätestatud kõrvaldamise alused, andes selleks vähemalt viie tööpäeva pikkuse tähtaja. Kui pakkuja hankija nõudel ettevõtjat ei asenda, jätab hankija pakkuja kvalifitseerimata, kui pakkuja ei täida esitatud kvalifitseerimise tingimusi iseseisvalt. 4.9. Pakkuja kannab kõik riigihankes osalemise, sh pakkumuse koostamise ja hankijale esitamisega soetud riisiko ja kulud ning need ei kuulu hankija poolt hüvitamisele. 4.10. Pakkumus on pakkujale siduv vähemalt kaks kuud pakkumuse esitamise tähtpäevast arvates. Pakkumuste jõusoleku tähtaja pikendamine toimub vastavalt RHS § 112 sätestatule. 5. Pakkumuste hindamine 5.1. Pakkumusi hindab hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad Kultuuriministeeriumi esindajad. Hankijal on õigus pakkumuste hindamisse kaasata ka teisi sõltumatuid eksperte. 5.2. Parima hinna ja kvaliteedi suhte väljaselgitamiseks kasutatakse väärtuspunktide andmise meetodit. Hindamiskriteeriumid ja nende osakaalud on järgmised: Hindamiskriteeriumi Hindamiskriteeriumi nimetus osakaal väärtuspunktides Pakkumuse maksumus (hinnakriteerium) 20 Uuringu teoreetiline kontseptsioon (kvaliteedikriteerium) 10 Uuringu metoodika (kvaliteedikriteerium) 35 Uuringu põhitäitjate (pakkuja meeskonna) erialane taust ja 20 kogemus (kvaliteedikriteerium) Tegevus- ja ajakava, sh riskianalüüs (kvaliteedikriteerium) 15 KOKKU 100 5.3. Hinnakriteeriumi (pakkumuse maksumuse) hindamisel võetakse aluseks e-RHR pakkuja poolt märgitud pakkumuse kogumaksumus eurodes. Kõige madalama maksumusega pakkumusele omistatakse maksimaalne arv väärtuspunkte (20 punkti). Teistele pakkumustele omistatakse proportsionaalselt vähem punkte, s.t madalaim maksumus jagatakse hinnatava maksumusega ning korrutatakse kriteeriumile omistatud maksimaalse väärtuspunktide arvuga. Punktid ümardatakse sajandiku täpsuseni (s.t. kaks kohta pärast koma) vastavalt matemaatilistele reeglitele. 5.4. Kvaliteedikriteeriumite osas hindab hindamiskomisjon kollektiivselt pakkumuses esitatud tööde kirjeldust arvestades järgmisi hindamispõhimõtteid: 3 5.4.1. Uuringu teoreetiline kontseptsioon Kirjeldus Punktid Uuringu teoreetiline kontseptsioon on põhjalikult läbi mõeldud ja lahti kirjutatud ning uuringu eesmärgiga seotud. Uuringu teoreetilisest kontseptsioonist nähtub, et pakkuja on selle põhjalikult läbi mõelnud ning aru saanud uuringu eesmärgist ja hankija vajadustest. Kirjelduses ei esine 10 vastuolusid ega puudujääke hankija soovitu osas, sh on pakkumuses esitatud konkreetsed pakkujapoolsed põhjendatud ettepanekud ja asjakohased tegevused töö paremaks (kvaliteetsemaks) teostamiseks. Uuringu teoreetiline kontseptsioon on olulises osas läbi mõeldud ja lahti kirjutatud, kuid pakkuja ei ole täielikult argumenteerinud teoreetilise kontseptsiooni valikut. Samal ajal on teoreetiline kontseptsioon üldjoones sobiv ja toetab uuringu läbiviimist. Uuringu teoreetilise kontseptsiooni kirjeldusest nähtub, et pakkuja on olulises osas läbi mõelnud ja aru saanud 7 uuringu eesmärgist ja hankija vajadustest. Ei esine ühtegi olulist, määrava tähtsusega (sisulist, põhimõttelist) vastuolu ega puudujääki hankija soovitu osas. Pakkumuses on esitatud pakkujapoolsed ettepanekud ja tegevused, mis tõenäoliselt aitavad kaasa töö paremale (kvaliteetsemale) teostamisele. Uuringu teoreetiline kontseptsioon ei ole tervikuna või mitmes olulises osas piisavalt läbi mõeldud, lahti kirjutatud, põhjendatud või pole see sobiv ega toeta uuringu läbiviimist. Uuringu teoreetilise kontseptsiooni kirjeldusest nähtub, et pakkuja ei ole tervikuna või mitmes olulises osas piisavalt läbi mõelnud uuringu eesmärki ega ole uuringu eesmärgist ja hankija vajadustest 4 aru saanud. Esineb olulisi, määrava tähtsusega (sisulisi, põhimõttelisi) vastuolusid või puudujääke hankija soovitu osas, sh pakkujapoolsed ettepanekuid ja tegevusi ei ole kas esitatud või ei ole need põhjendatud või asjakohased. 5.4.2. Uuringu metoodika Kirjeldus Punktid Uuringu metoodika on põhjalikult läbi mõeldud ja lahti kirjutatud ning uuringu eesmärgiga seotud. Uuringu metoodikast nähtub, et pakkuja on selle põhjalikult läbi mõelnud ning aru saanud uuringu eesmärgist ja hankija vajadustest. Kirjelduses ei esine vastuolusid ega puudujääke hankija soovitu 35 osas, sh on pakkumuses esitatud konkreetsed pakkujapoolsed põhjendatud ettepanekud ja asjakohased tegevused töö paremaks (kvaliteetsemaks) teostamiseks. Uuringu metoodika on olulises osas läbi mõeldud ja lahti kirjutatud, kuid pakkuja ei ole täielikult argumenteerinud metoodika valikut. Samal ajal sobib metoodika üldjoones ja toetab uuringu läbiviimist. Uuringu 24 metoodikast nähtub, et pakkuja on olulises osas selle läbi mõelnud ja aru saanud uuringu eesmärgist ja hankija vajadustest. Ei esine ühtegi olulist, määrava tähtsusega (sisulist, põhimõttelist) vastuolu ega puudujääki hankija soovitu 4  osas. Pakkumuses on esitatud pakkujapoolsed ettepanekud ja tegevused, mis tõenäoliselt aitavad kaasa töö paremale (kvaliteetsemale) teostamisele. Uuringu metoodika ei ole tervikuna või mitmes olulises osas piisavalt läbi mõeldud, lahti kirjutatud, põhjendatud või ei sobi ega toeta uuringu läbiviimist. Uuringu metoodikast nähtub, et pakkuja ei ole tervikuna või mitmes olulises osas selle piisavalt läbi mõelnud ja arusaanud uuringu 12 eesmärgist ega hankija vajadustest. Esineb olulisi, määrava tähtsusega (sisulisi, põhimõttelisi) vastuolusid või puudujääke hankija soovitu osas, sh pakkujapoolsed ettepanekuid ja tegevusi ei ole kas esitatud või ei ole need põhjendatud või asjakohased. 5.4.3. Uuringu põhitäitjate (pakkuja meeskonna) erialane taust ja kogemus Kirjeldus Punktid Uuringu meeskonnal on varasem silmapaistev teadustöö kogemus uuringu teema valdkonnas ja kasutatavates meetodites. Pakkuja, sh pakkuja valitud uuringu meeskonna liikmed, on tuntud varasemate sarnaste uuringute 20 elluviijana ning pakkunud oma ettepanekutega riigisektorile olulist lisandväärtust. Uuringu meeskonnal on mõningane varasem teadustöö kogemus uuringu teema valdkonnas ja kasutatavates meetodites. Pakkuja, sh pakkuja valitud 14 uuringu meeskonna liikmed, on varem valdkonnast sarnaseid uuringuid läbi viinud. Uuringu meeskonnal ei ole varasemat teadustöö kogemust uuringu valdkonnas või kasutatavates meetodites. Pakkujal, sh pakkuja valitud 7 uuringu meeskonna liikmetel, on nõutud teadustöö kogemus, aga see ei haaku vastava uuringu eesmärkidega. 5.4.4. Tegevus- ja ajakava, sh riskianalüüs1 Kirjeldus Punktid Tegevus- ja ajakava on hankija jaoks realistlik, põhjalikult läbi mõeldud ja detailselt kirjeldatud, sh tegevus- ja ajakavas on välja toodud konkreetsed (ala)tegevused ning nende peamine vastutaja ja läbiviija(d). Ajakavas on märgitud, milliste tegevuste juures ja millal kavandab pakkuja koostööd hankijaga. Pakkumuses esitatud riskianalüüs lähtub pakutavast, on realistlik, 15 pakkuja poolt terviklikult* läbi mõeldud ja lahti kirjutatud ega tekita küsitavusi. Hankelepingu täitmiseks planeeritud tegevus- ja ajakava ning riskianalüüs tagavad tellija hinnangul hankelepingu kvaliteetse täitmise parimal võimalikul viisil. Tegevus- ja ajakava on hankija jaoks üldiselt realistlik, olulises osas läbi mõeldud ja kirjeldatud, sh tegevus- ja ajakavas esineb vaid väheolulisi, 10 mittesisulisi puudusi või lahknevusi konkreetsete (ala)tegevuste ning nende peamise vastutaja ja läbiviija(te) kirjelduses, ja/või pakkumuses esitatud 1 Teisisõnu, uuringu kavandamisel ja läbiviimisel tekkida võivad riskid ning riskidele vastavad maandamistegevused. 5  riskianalüüs lähtub pakutavast, on realistlik ning pakkuja poolt terviklikkuse* seisukohast olulises osas läbi mõeldud ja lahti kirjutatud ega tekita olulisemate, määrava tähtsusega tegurite osas küsitavusi. Hankelepingu täitmiseks planeeritud tegevus- ja ajakava ning riskianalüüs tagavad tellija hinnangul mõningate mööndustega hankelepingu kvaliteetse täitmise. Tegevus- ja ajakava on hankija jaoks tervikuna või mitmes olulises osas ebarealistlik, ebapiisavalt läbi mõeldud või kirjeldatud, sh esineb tegevus- ja ajakavas vastuolusid konkreetsete (ala)tegevuste ning nende peamise vastutaja ja läbiviija(te) kirjelduses, ja/või pakkumuses esitletud riskianalüüs on mõne olulisema, määrava tähtsusega teguri osas ebarealistlik, vastuoluline või 5 terviklikult* läbi mõtlemata, lahti kirjutamata või tekitab küsimusi, millele ei ole pakkumusest võimalik vastuseid leida. Hankelepingu täitmiseks planeeritud tegevus- ja ajakava ning riskianalüüs ei pruugi tellija hinnangul tagada hankelepingu kvaliteetset täitmist. * Terviklikkuse all peab hankija silmas, kas riskianalüüsis on arvesse võetud nii sisemisi (st pakkujast tulenevaid) kui ka välimisi (st pakkujast otseselt mitte tulenevaid) riske, on hinnatud nii nende mõju (st olulisust) kui esinemise tõenäosust, kirjeldatud konkreetsed maandamistegevused ja läbi on mõeldud rakendamise eest vastutajad. 5.5. Edukaks tunnistatakse kõige enam väärtuspunkte saanud pakkumus. 5.6. Juhul, kui kaks või enam pakkumust saavad võrdse kogupunktisumma, tunnistatakse edukaks pakkumuseks madalama maksumusega pakkumus. Kui ka pakkumuste maksumused on võrdsed, leitakse edukas pakkuja liisuheitmise teel. 5.7. Kui riigihankes on vastavaks tunnistatud ainult üks pakkumus, siis võib hankija omistada pakkumusele automaatselt maksimaalsed väärtuspunktid pakkumust sisuliselt hindamata. 6. Kõigi pakkumuste tagasilükkamine ja riigihanke kehtetuks tunnistamine 6.1. Hankija jätab endale õiguse tagasi lükata kõik pakkumused igal ajal enne hankelepingu sõlmimist juhul, kui hanke toimumise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad hankijale ebaotstarbekaks hanke lõpuleviimise ja hankelepingu sõlmimise riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustel, sh juhul kui kõikide pakkumuste maksumused ületavad riigihanke eeldatavat maksumust või hankija reaalseid rahalisi võimalusi. 6.2. Hankija võib põhjendatud vajaduse korral omal algatusel riigihanke kehtetuks tunnistada. Põhjendatud vajaduseks võib olla eelkõige, kuid mitte ainult: 6.2.1. kui tekib vajadus hankelepingu eset olulisel määral muuta; 6.2.2. kui riigihanke läbiviimise aluseks olevad tingimused on oluliselt muutunud ja seetõttu osutub hankelepingu sõlmimine mittevajalikuks või võimatuks; 6.2.3. kui riigihankes ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega menetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia. 7. Teabevahetus 7.1. Teabevahetuses osalemiseks, selgituste saamiseks ning elektroonilise pakkumuse esitamiseks tuleb hankest huvitatud isikul registreeruda e-RHRis riigihanke juurde, 6  avaldades hankijale oma kontaktandmed. Riigihanke juurde registreerumine ei too isikule kaasa kohustust pakkumuse esitamiseks. 7.2. Hankemenetlusega seotud teabevahetus toimub eesti keeles. 7.3. Riigihanke alusdokumentide kohta saab selgitusi esitades küsimused kirjalikult e-RHRis. 7.3.1. Kui pakkuja riigihanke alusdokumentidega seotud selgitustaotluse hankijale laekumise ja pakkumuse esitamise tähtpäeva vahele ei jää vähemalt kuut päeva, ei ole hankija kohustatud selgitustaotlusele vastama. 7.3.2. Selgitustele riigihanke alusdokumentide kohta ning muule enne pakkumuste esitamise tähtaega esitamisele kuuluvale teabele tagab hankija elektroonilise juurdepääsu e-RHRis. 7.3.3. Kui pakkuja ei ole esitanud hankemenetluse käigus küsimusi selgituste ja täiendava informatsiooni saamiseks riigihanke alusdokumentides avastatud ebatäpsuste, vasturääkivuste või puuduste kohta, on hankijal õigus hankelepingu täitmise käigus üleskerkinud vaidluse korral valida hankijale sobivaim riigihanke alusdokumentide kirjeldus ning hankija ei aktsepteeri ühtegi pakkuja hilisemat pretensiooni või lisanõuet (ka eduka pakkuja pretensiooni või lisanõuet hankelepingu täitmise käigus), mis tuleneb sellest, et pakkuja hinnangul on riigihanke alusdokumendid vastuolulised või pakkuja ei ole saanud hankijalt pakkumise koostamiseks vajalikku selgitavat või täiendavat informatsiooni. 7.4. Hankija võib teha riigihanke alusdokumentides muudatusi enne pakkumuste esitamise tähtpäeva pikendades vajadusel RHS-is sätestatud korras pakkumuste esitamise tähtaega. Muudatused tehakse teatavaks e-RHRis. 7.5. Kõikides riigihankes tehtud otsustest teavitab hankija pakkujaid e-RHRi kaudu viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates. 7  Uuring „Loomevaldkondade kestlikkus“ (233533) HANKELEPINGU PROJEKT Kultuuriministeerium (edaspidi tellija), keda esindab põhimääruse alusel [esindaja ametikoht ja nimi] ja [ettevõtte nimi] (edaspidi töövõtja), keda esindab [põhikirja, volikirja vms] alusel [esindaja ametikoht ja nimi], edaspidi eraldi pool või koos pooled, on sõlminud käesoleva töövõtulepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Lepingu sõlmimise alus ja ese 1.1. Leping sõlmitakse riigihangete seaduse § 15 lõike 2 alusel läbi viidud riigihanke viitenumbriga 233533 (edaspidi riigihange) tulemusel töövõtjaga kui riigihankes edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga. 1.2. Töövõtja kohustub teostama uuringu „Loomevaldkondade kestlikkus“ (edaspidi töö) vastavalt riigihanke tehnilisele kirjeldusele (lisa 1), töövõtja poolt esitatud pakkumusele (lisa 2) ning lepingus ja selle muudes lisades toodud tingimustele. 2. Poolte kohustused 2.1. Töövõtja kohustub: 2.1.1. teostama töö vastavalt lepingus sätestatud tingimustele ja korrale; 2.1.2. töö teostamisel tegutsema vajaliku hoolsusega, täitma lepingust tulenevaid kohustusi täpselt, korrektselt ja õigeaegselt; 2.1.3. arvestama lepingu täitmisel tellija antud juhiseid ja ettepanekuid, mis ei välju lepingus kokkulepitu raamest ega moonuta lepingu sisu, on mõistlikud ja vajalikud lepingu eesmärgi saavutamiseks; 2.1.4. tellija nõudmisel andma tellijale aru töö teostamise käigust, võimaldama tellijal mõistlikult teostada kontrolli teostatava töö mahu ja kvaliteedi üle; 2.1.5. tagama lepingu täitmise käigus tellijalt ükskõik mis vormis saadud teabe konfidentsiaalsuse ning mitte edastama ega võimaldama sellele teabele juurdepääsu kolmandale isikule ilma tellija sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta; 2.1.6. mitte edastama lepingu täitmise käigus saadud isikuandmeid väljapoole Euroopa Liidu liikmesriikide ja Euroopa Majandusühendusse kuuluvate riikide territooriumit ilma tellija sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta; 2.1.7. kasutama ja töötlema lepingu täitmise käigus saadud isikuandmeid üksnes lepingu täitmiseks ja tellija dokumenteeritud juhiste alusel, välja arvatud juhul, kui töövõtja on kohustatud teavet töötlema töövõtja suhtes kohalduva õiguse alusel. Viimati nimetatud juhul teavitab töövõtja tellijat vastava kohustuse olemasolust enne teabe töötlemist, kui selline teavitamine ei ole olulise avaliku huvi tõttu töövõtja suhtes kohalduva õigusega keelatud; 2.1.8. võimaldama juurdepääsu lepingu täitmise käigus saadud isikuandmetele ainult nendele isikutele, kellel on selleks oma tööülesannete täitmiseks vajadus ning tagama, et need isikud on teadlikud ning järgivad isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid ja õigusakte, 1  nad on saanud asjakohase koolituse eelmainitud nõuete kohta, on võtnud endale konfidentsiaalsuskohustuse või neile kehtib asjakohane seadusest tulenev konfidentsiaalsuskohustus. Vastav konfidentsiaalsuskohustus jääb kehtima pärast käesoleva lepingu lõppemist; 2.1.9. täitma kõiki kehtivaid isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid, andmete turvalisust puudutavaid ning isikuandmete kaitse alaseid Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi õigusakte ja muid eeskirju; 2.1.10. rakendama järgmisi organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid lepingu täitmise käigus saadud isikuandmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise ja tahtliku hävitamise eest ning õigustatud isikule andmete kättesaadavuse takistamise eest, volitamata töötlemise sh avalikustamise eest: 2.1.10.1. vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele seadmetele; 2.1.10.2. ära hoidma andmete omavolilist lugemist, kopeerimist ja muutmist andmetöötlussüsteemis, samuti andmekandjate omavolilist teisaldamist; 2.1.10.3. ära hoidma isikuandmete omavolilist salvestamist, muutmist ja kustutamist ning tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid salvestati, muudeti või kustutati või millal, kelle poolt ja millistele isikuandmetele andmetöötlussüsteemis juurdepääs saadi; 2.1.10.4. tagama, et igal andmetöötlussüsteemi kasutajal oleks juurdepääs ainult temale töötlemiseks lubatud isikuandmetele ja temale lubatud andmetöötluseks; 2.1.10.5. tagama andmete olemasolu isikuandmete edastamise kohta: millal, kellele ja millised isikuandmed edastati, samuti selliste andmete muutusteta säilimise; 2.1.10.6. tagama, et isikuandmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate transportimisel ei toimuks isikuandmete omavolilist lugemist, kopeerimist, muutmist või kustutamist; 2.1.10.7. pidama arvestust isikuandmete töötlemisel kasutatavate tema kontrolli all olevate seadmete ja tarkvara üle, dokumenteerides järgmised andmed: 1) seadme nimetus, tüüp ja asukoht ning seadme valmistaja nimi; 2) tarkvara nimetus, versioon, valmistaja nimi ja kontaktandmed; 2.1.11. teavitama tellijat toimunud või põhjendatult kahtlustatavast käesolevas lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisest ja turvameetmete rikkumisest, mis põhjustab, on põhjustanud või võib põhjustada edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu, kirjalikult viivitamata, aga mitte hiljem kui 24 tundi pärast sellest teada saamist. Teates tuleb vähemalt: a) kirjeldada (isikuandmetega seotud) rikkumise laadi, sealhulgas puudutatud andmesubjektide liike ja arvu ning puudutatud kirjete liike ja arvu; b) teatada andmekaitse töötaja ja tema kontaktandmed või muu kontaktpunkt, kust saab lisateavet; c) soovitada meetmeid (isikuandmetega seotud) rikkumise võimalike negatiivsete mõjude leevendamiseks; d) kirjeldada (isikuandmetega seotud) rikkumise tõttu andmesubjektidele tekkivaid tagajärgi ja potentsiaalseid ohte; e) kirjeldada töövõtja/või kolmandast isikust alltöötleja poolt välja pakutud või võetud meetmeid (isikuandmetega seotud) rikkumisega tegelemiseks ja 2  f) esitada muud teavet, mis on mõistlikult nõutav, et tellija saaks täita kohaldatavaid andmekaitse õigusakte, sealhulgas riigiasutustega seotud teavitamise ja avaldamise kohustusi, näiteks teavet, mis on nõutav andmesubjekti tuvastamiseks; 2.1.12. lepingu lõppemisel kustutama kõik lepingu täitmise käigus saadud isikuandmed ja nimetatute koopiad 30 päeva jooksul, v.a juhul, kui õigusaktidest tuleneb teisiti; 2.1.13. võimaluse piires asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil võimaldama lepingu täitmise käigus saadud isikuandmete osas tellijal täita tellija kohustust vastata taotlustele andmesubjekti õiguste teostamiseks ning teostada nende õiguste teostamisest tulenevaid toiminguid (andmete parandamine, sulgemine, kustutamine); 2.1.14. viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul alates vastavate asjaolude ilmnemisest kirjalikult informeerima tellijat selliste asjaolude ilmnemisest, millised võivad takistada lepinguga kokkulepitud töö teostamist ning tegema kõik temale võimaliku takistuste ärahoidmiseks või kõrvaldamiseks. 2.2. Tellija kohustub: 2.2.1. tasuma töövõtjale töö eest vastavalt lepingus sätestatud tingimustele ja korrale; 2.2.2. andma töövõtjale selgelt ja õigeaegselt töö teostamiseks vajalikke juhiseid ja informatsiooni, mis võib aidata kaasa töö parima lõpptulemuse saavutamiseks; 2.2.3. viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul alates vastavate asjaolude ilmnemisest kirjalikult informeerima töövõtjat selliste asjaolude ilmnemisest, millised võivad takistada töö teostamist. 2.3. Töövõtja ja tellija tagavad töö (projekti) tegevuste elluviimise ja sündmustega seotud infost teavitamise ning lepingu alusel valminud dokumentide märgistuse vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktile 16 ja § 39 lõikele 10 ning Vabariigi Valitsuse 12.09.2014. a määrusele nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“. Projekti tegevustega seotud avalikes esinemistes, aruannetes, trükistes jms näidatakse, et projekti rahastatakse Riigi Teadus- ja Arendustegevuse toetamine (RITA) tegevuse 2 „Teadmistepõhise poliitikakujundamise toetamine“ elluviimise raames. 2.4. Juhul, kui lepingu täitmisel tekib vajadus välja vahetada töövõtja poolt pakkumuses nimetatud lepingut täitva töörühma liikmeid, peab töörühma uue liikme pädevus vastama riigihankes töörühma liikmele esitatud nõuetele. Töörühma liikme asendamine tuleb eelnevalt kooskõlastada tellijaga. 3. Töö üleandmine ja vastuvõtmine 3.1. Töövõtja teostab töö järgnevate etappide kaupa: 3.1.1. täpsustatud lähtearuande koostamine (I etapp); 3.1.2. vahearuande koostamine (II etapp), mille töövõtja esitab tellijale hiljemalt [tähtaeg]; 3.1.3. lõpparuande koostamine ja tulemuste valideerimisseminar (III etapp); 3.1.4. poliitikasoovituste väljatöötamine, nende valideerimine valideerimisseminaril ja täiendatud lõpparuande koostamine (IV etapp), mille töövõtja esitab tellijale hiljemalt [tähtaeg]; 3.1.5. teavitusürituse läbiviimine (V etapp). 3.2. Töövõtja esitab töö etappide tulemid lepingu punktis 9.3 nimetatud tellija kontaktisikule üle vaatamiseks ja ettepanekute esitamiseks. Tellija vaatab iga esitatud etapi töö üle 15 tööpäeva jooksul töö üleandmisest alates ning esitavad töövõtjale oma kommentaarid ja küsimused. Vajadusel korraldatakse töö täiendamiseks töövõtja ja tellija kohtumine. 3  Töövõtja viib omal kulul vajalikud parandused sisse 15 tööpäeva või tellija määratud muu mõistliku tähtaja jooksul. Seejärel kirjutavad pooled alla töö vastava etapi üleandmise- vastuvõtmise aktile, milles kinnitatakse, et vastava etapi töö on üle antud, üle vaadatud ja vastu võetud. 3.3. Lepingu alusel koostatavad dokumendid antakse tellijale üle korrektselt vormistatult. Dokumendid esitatakse digitaalsel kujul ning dokumentide vormingu lepivad pooled kokku lepingu täitmisel. 3.4. Tellija poolt allkirjastab töö üleandmise-vastuvõtmise aktid lepingu punktis 9.3 nimetatud kontaktisik. 3.5. Valideerimisseminaride ja teavitusürituse toimumise ajad ja muud seotud detailid lepitakse poolte vahel kokku lepingu täitmisel. 3.6. Poolte kokkuleppel võib lepingu punkti 3.1 alapunktides nimetatud tähtaegu muuta, kui selle tingivad lepingu sõlmimise hetkel ettenägematud asjaolud ja/või tähtagade muutmine on vajalik töö kvaliteetsemaks teostamiseks. Muuhulgas on töövõtjal õigus teha tellijale ettepanek tähtaegade muutmiseks, kui selle tingib tellija lepinguliste kohustuste rikkumine, ning tellijal on õigus tagasi lükata töövõtja ettepanek tähtaegade pikendamiseks, kui selle tingib töövõtja lepinguliste kohustuste rikkumine. 4. Tasu ja tasumise tingimused 4.1. Tellija maksab töövõtjale nõuetekohaselt teostatud töö eest kokku [summa] eurot, millele lisandub käibemaks summas [summa] eurot (edaspidi tasu). Tasu on töövõtjale siduv ja tellijale lõplik. Tasu arvelt loetakse kaetuks kõik lepingu täitmiseks vajalikud kulutused. 4.2. Tellija tasub töö eest töövõtjale vastavalt esitatud arvetele kahes osas: 4.2.1. 60% tasust ehk [summa] eurot, millele lisandub käibemaks summas [summa] eurot, tasub tellija pärast lepingu punktis 3.1.2 nimetatud vahearuande üleandmist- vastuvõtmist; 4.2.2. 40% tasust ehk [summa] eurot, millele lisandub käibemaks summas [summa] eurot, tasub tellija pärast lepingu punktis 3.1.4 nimetatud täiendatud lõpparuande üleandmist- vastuvõtmist. 4.3. Töövõtja esitab tellijale Eesti e-arve standardile vastavad e-arved (võimalusel). E-arve tuleb esitada tellija e-arve operaatori (AS Fitek) ostuarvete halduskeskkonda. E-arves peab lisaks standardis nimetatud andmetele olema toodud ka tellija kontaktisiku ees- ja perekonnanimi ning riigihanke viitenumber. Juhul, kui töövõtjal ei ole võimalik saata xml-vormingus arveid, siis tuleb saata PDF-vormingus arved e-posti teel aadressile [email protected]. PDF-arve peab olema genereeritud PDF-generaatoriga ning arve andmetes peab olema toodud ka tellija kontaktisiku ees- ja perekonnanimi ning riigihanke viitenumber. 4.4. Töövõtja poolt esitatavad arved peavad selgelt ja üheselt viitama lepingule, vastama üleandmise-vastuvõtmise aktis sätestatule ja käibemaksuseaduse nõuetele. Käesolevas punktis esitatud tingimustele mittevastav arve ei kuulu tasumisele. 4.5. Tellija tasub esitatud arved 21 kalendripäeva jooksul nõuetekohase arve saamisest arvates. Arvel märgitud summa laekumise kohaks on töövõtja poolt arvel märgitud arveldusarve number. 4.6. Arve tasumise kuupäevaks loetakse vastava maksekorralduse riigikassale esitamise kuupäev. 4 5. Autoriõigus 5.1. Autoriõigused lepingu alusel teostatud töö tulemitele kuuluvad tellijale käesolevas punktis 5 sätestatud tingimustel. Tasu autoriõiguste üleandmise ja litsentsimise eest sisaldub lepingu tasus. 5.2. Tellijale kuulub töö tulemite osas kõik autori varalised õigused ja ainulitsents, kaasa arvatud õigus lepingu täitmisel töövõtja poolt koostatud dokumente reprodutseerida, töödelda, levitada ja üldsusele kättesaadavaks teha mistahes vormis ja kandjal, ilma geograafiliste piiranguteta ning tähtajatult. Varalised õigused ja ainulitsents loetakse tellijale üleläinuks üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisega poolte poolt. 5.3. Tellijal on õigus teha ise või tellida kolmandalt isikult töö tulemitele arendusi ja muudatusi töövõtjalt täiendavat luba taotlemata ja töövõtjat teavitamata tingimusel, et selliste arenduste ja muudatuste puhul on selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole töövõtja. Kui see ei ole selge, peab tellija töövõtjat eelnevalt teavitama ning andma töövõtjale võimaluse nõuda oma nime eemaldamist töö tulemitelt. 5.4. Tellijal on õigus lepingu alusel väljatöötatut vabalt kasutada, sh õigus anda lepingu alusel loodut kolmandatele isikutele kasutamiseks. 5.5. Töövõtja ei või töö tulemit kasutada ilma tellija nõusolekuta, välja arvatud autoriõiguse seadusest tulenevatel juhtudel, mil teost on lubatud kasutada autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta. 6. Konfidentsiaalsusklausel 6.1. Pooled kohustuvad mitte avalikustama kolmandatele isikutele lepingu alusel saadud konfidentsiaalset informatsiooni, v.a seaduses sätestatud juhtudel. 6.2. Pooled täidavad kõiki kehtivaid andmekaitsealaseid ja infoturvet puudutavaid õigusakte. 6.3. Pooled edastavad konfidentsiaalset informatsiooni ainult nendele isikutele, kes on lepingu täitmisega otseselt seotud ja tagavad, et need isikud on teadlikud ja täidavad konfidentsiaalsuse nõuet. 6.4. Konfidentsiaalse informatsiooni all mõistavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid ja informatsiooni, millele on kehtestatud juurdepääsupiirang, ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada poolte huve. 6.5. Vastutus konfidentsiaalsuskohustuse täitmise eest lasub poolel kõigi isikute eest, kes on tema poolt lepingu täitmisele kaasatud. 6.6. Konfidentsiaalsusnõue kehtib tähtajatult. Tulenevalt konfidentsiaalse informatsiooni laadist on tellijal õigus seada täiendavaid nõuded ja/või juhised isikuandmete töötlemiseks. 6.7. Pooled ei avalikusta (sh meedias) enne lepingu punktis 3.1.4 nimetatud täiendatud lõpparuande üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist ilma teise poole kirjaliku nõusolekuta lepingu täitmisel loodud või teatavaks saanud informatsiooni. 7. Poolte vastutus 7.1. Pooled vastutavad oma lepinguliste kohustuste rikkumise eest seaduses ja lepingus sätestatud korras. Poole vastutus lepingu rikkumisega tekitatud kahju eest on piiratud ühekordse lepingu hinnaga ilma käibemaksuta. Vastutuse piirangut ei kohaldata lepingu tahtliku rikkumise korral. 7.2. Töövõtja vastutab oma alltöövõtjate ja nende esindajate või töötajate tegevuse ja rikkumiste eest, nagu enda tegude eest. Alltöövõtu kasutamise korral mis tahes lepingu 5  osa alltöövõtu korras täitmise heakskiitmine tellija poolt ei vabasta töövõtjat ühestki tema lepingujärgsest kohustusest. Töövõtja ei või oma lepingujärgseid kohustusi anda üle kolmandale isikule ega kaasata oma lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kolmandat isikut ilma tellija sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta. 7.3. Juhul, kui tellija viivitab töövõtjale nõuetekohaselt esitatud arve alusel tasu maksmisega üle lepingus kokkulepitud tähtaja, on töövõtjal õigus nõuda viivist 0,2% tasumisega viivitanud tellijalt viivituses olevast summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. 7.4. Juhul, kui töövõtja viivitab töö või töö osa üleandmisega üle lepingus kokkulepitud tähtaja, on tellijal õigus nõuda leppetrahvi 0,2% lepingu alusel makstavast tasust iga üleandmisega viivitatud kalendripäeva eest. Tellija võib nõuda leppetrahvi tasumist ka aja eest, mil töövõtja teeb töös parandusi seoses töö mittevastavusega lepingule. Töövõtja ei vastuta üleandmisega viivitamise eest juhul, kui viivitus tulenes vaid tellijast sõltuvatest asjaoludest. Lepingu muude sätete rikkumise tuvastamisel on tellijal õigus nõuda ning töövõtjal kohustus tasuda leppetrahvi kuni 1000 eurot iga rikkumise eest. 7.5. Konfidentsiaalsuskohustuste rikkumise tuvastamise korral on kahjustatud poolel õigus nõuda ja konfidentsiaalsuskohustust rikkunud poolel kohustus tasuda iga vastava rikkumise eest leppetrahvi kuni 5000 eurot. Leppetrahvi suuruse määramise õigus on leppetrahvinõuet esitaval poolel. 7.6. Leppetrahvid ja viivised tasutakse 21 kalendripäeva jooksul vastava nõude saamisest arvates. Leppetrahvide ja viiviste nõudeõigus on kolm kuud vastava rikkumise avastamisest arvates. 7.7. Lepingust tulenevate leppetrahvide ja viiviste maksmine, samuti tekitatud kahju hüvitamine, ei vabasta lepingut rikkunud poolt mistahes lepingujärgsete kohustuste täitmistest. 7.8. Lepinguga võetud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega tellijale või kolmandatele isikutele tekitatud kahju korral kohustub töövõtja taastama kahju tekitamisele eelnenud olukorra või hüvitama tellija poolt olukorra taastamiseks kantud kulud. 7.9. Pooled võivad kokkuleppel leppetrahvi, viivise või kahjuhüvitamise nõuet vähendada ja nõude asemel leppida kokku täiendavalt tehtavates muudes kohustustes. Poolel on õigus oma nõue teise poole nõudega tasaarvestada. 7.10. Piiramata teisi lepingu sätteid, astuvad pooled mõistlikke samme vähendamaks kahju, mis on või võib olla aluseks mistahes lepingujärgsele kahju hüvitamise nõudele. 8. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine 8.1. Leping jõustub, kui pooled on lepingu allkirjastanud. 8.2. Leping lõpeb lepinguliste kohustuste täitmisel, lepingust taganemisel või muul seadusest tuleneval alusel. 8.3. Tellija võib lepingu igal ajal etteteatamistähtajata kirjalikult üles öelda. Sel juhul kohustub tellija vastu võtma ülesütlemise hetkeks tehtud töö ning maksma selle eest tasu vastavalt tehtud töö mahule. Tellija ei ole kohustatud tasuma töö või selle osa eest, mis ei vasta lepingus ja selle lisades sätestatud tingimustele. 8.4. Lepingut võib muuta kooskõlas riigihangete seaduse §-ga 123 ja lepingus sätestatud tingimustel pooltevahelise kirjaliku kokkuleppega, mis vormistatakse lepingu lisana. 6 9. Teated ja poolte kontaktisikud 9.1. Lepingu täitmisega seotud teabe vahetamine toimub lepingus näidatud kontaktandmetel. Kontaktandmete, sh kontaktisiku muutumisest on pool kohustatud koheselt informeerima teisi pooli kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 9.2. Pooltevahelised lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikult, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teistele pooltele ei ole õiguslikke tagajärgi. 9.3. Tellija kontaktisik lepinguga seotud üldistes küsimustes, töö teostamise juhendamisel, töövõtjale vajaliku informatsiooni andmisel, töö kvaliteedi kontrollimisel ja üleandmise- vastuvõtmise aktide alla kirjutamisel on [nimi], tel: [tel nr], e-postiaadress [e- postiaadress]. 9.4. Töövõtja kontaktisik(ud) lepinguga seotud üldistes küsimustes, tellijale lepingu täitmisega seotud teabe andmisel ja üleandmise-vastuvõtmise aktide alla kirjutamisel on [nimi], tel: [tel nr], e-postiaadress [e-postiaadress]. 10. Lõppsätted 10.1. Lepingu täitmisel ja tõlgendamisel juhinduvad pooled Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 10.2. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus kohtus. 10.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt, mis loetakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 80 alusel võrdseks allkirjastamise kirjaliku vormiga. või Leping on koostatud 2 (kahes) identses juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest üks eksemplar jääb tellijale ja üks eksemplar töövõtjale. Allkirjastada tuleb kõik lepingu leheküljed. 11. Lisad 11.1. Lisa 1 – Riigihanke tehniline kirjeldus; 11.2. Lisa 2 – Töövõtja pakkumus. Tellija: Töövõtja: Kultuuriministeerium [ettevõtja nimi] Registrikood: 70000941 Registrikood: [registrikood] E-post: [email protected] E-post: [e-post] _________________________ _________________________ [nimi] [nimi] [ametikoht] [ametikoht] 7  Uuring „Loomevaldkondade kestlikkus“ (233533) TEHNILINE KIRJELDUS SISUKORD 1. RAKENDUSUURINGU LÄBIVIIMISE EESMÄRK JA TAUSTAINFO .......................... 2 2. UURINGU TEOREETILISED ALUSED JA METOODIKA .............................................. 4 2.1. Arengustsenaariumi mõiste ............................................................................................. 4 2.2. Metoodika ....................................................................................................................... 6 2.2.1. Uurimisküsimused ................................................................................................... 7 2.3. Nõuded kvalitatiivsete andmete kogumisele .................................................................. 8 2.4. Nõuded intervjuudele ja fookusrühmadele ..................................................................... 8 2.5. Uuringu peamised väljundid ........................................................................................... 8 3. NÕUDED UURINGU TULEMITELE ................................................................................. 9 3.1. Arengustsenaariumid ...................................................................................................... 9 3.2. Poliitikasoovitused .......................................................................................................... 9 3.3. Metoodikaaruanne........................................................................................................... 9 3.4. Valideerimisseminarid .................................................................................................. 10 3.5. Uuringu aruandlus ......................................................................................................... 10 3.6. Infograafika ................................................................................................................... 11 3.7. Teavitusüritus ................................................................................................................ 11 4. RAKENDUSUURINGU ETAPID JA ÜLDINE AJAKAVA ............................................. 11 LISA 1 ...................................................................................................................................... 13 1 1. RAKENDUSUURINGU LÄBIVIIMISE EESMÄRK JA TAUSTAINFO Rakendusuuringu eesmärk on saada arengustsenaariumite taustal sõnastatud poliitikasoovitusi loomevaldkondade kestlikkuse tagamiseks, millele toetuda kultuuripoliitika kujundamisel ja rakendamisel, sh loomevaldkondade juhtimise ja rahastamise aluspõhimõtete väljatöötamisel. Loomevaldkondade kestlikkuse uurimise vajadus tuleneb „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ ja Kultuuriprogramm 2021-2024 elluviimisest, mille kohaselt:  Riik loob võimalused kultuuri arenguks ja kättesaadavuse parandamiseks nii kultuuri loojatele kui sellest osasaajatele (punkt 1 „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“);  Kultuuripoliitika kujundatakse ja viiakse ellu läbipaistvalt. Selleks peab kaasama loomeliidud, arenduskeskused ja teised partnerorganisatsioonid, kes esindavad valdkondi, kogukondi ja vabakondi (punkt 4, „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“);  Kultuuri rahastamine peab olema läbipaistev ja lähtuma tegevuse sisust, mitte omandivormist (punkt 6 „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“);  Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks. Kultuuriprogrammi kohaselt on Eesti kultuuriruumi elujõulisuse tagamiseks oluline loomevabaduse ja kultuuri kättesaadavuse kindlustamine. Mitmekülgse kultuurielu eelduseks on vaimse ja materiaalse kultuuripärandi säilitamine ja vahendamine, kultuuri kättesaadavuse ning loometingimuste tagamine (Kultuuriprogramm 2021-20241);  Uuring on kultuuripoliitika strateegialoome sisend (eeskätt Kultuuriprogramm). Riigikontrolli 2013. aasta aruanne Riigikogule „Kultuuri rahastamise eriaruanne. Ülevaade kultuurivaldkonna auditeerimisel tähele pandust“ on viimane põhjalikum ülevaade, mis analüüsib kultuuri rahastamise süsteemi, kuid auditi info on aegunud ning see ei paku välja võimalikke arengustsenaariume, mille abil kultuuripoliitikat kujundada ja rakendada. Tegemist on viimasel kümnendil kõige rohkem kultuuripoliitika rakendamist mõjutanud hinnanguga, millele käesoleva uuringu poliitikasoovitused oleksid esimeseks praktiliseks järjeks. Loomevaldkondade kestlikkust ja arengut mõjutavad lisaks Kultuuriministeeriumile paljud teised riiklikud institutsioonid, sh teised ministeeriumid. Kultuuri tulemusvaldkonna eesmärke viivad ellu ka nt riigi asutatud või finantseeritavad sihtasutused (teatrid, muuseumid, näituse- ja kontsertorganisatsioonid jm), avalik-õiguslikud organisatsioonid (Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Rahvusringhääling, Rahvusooper Estonia, Eesti Kultuurkapital) ja 1 https://www.rahandusministeerium.ee/system/files_force/document_files/201001_kultuuriprogramm_2021_202 4.pdf?download=1. 2 mittetulundussektori organisatsioonid. Kohalikud omavalitsused tagavad kohalikus kultuurikorralduses eesti kultuuri järjepidevuse hoidmiseks soodsa ja arendava kasvukeskkonna. Uuringus käsitletakse loomevaldkondadena arhitektuuri, filmikunsti, disaini, etenduskunste, kirjandust, kunsti ja muusikat. Need on tänaseks välja kujunenud kultuuripoliitika sisuvaldkonnad, mis on end praktikas kehtestanud iseseisva professionaalse erialana nii institutsionaalsel, teoreetiliselt kui ka kultuuripoliitilisel tasandil. Uuring hõlmab kultuuri- ja loomeprotsesside väärtusahelas loomise, tootmise, levitamise ja vahendamise ning kättesaadavaks tegemise etappe ja eelkõige avaliku kultuuripoliitika otsest mõju nendele. Loomevaldkondade kestlikkuse all mõeldakse juhtimise ja rahastamise aluspõhimõtete tasakaalustatud arengu tagamist, mis on loomevaldkondade professionaalsuse aluseid. Kestlik areng on areng, mis rahuldab praeguste põlvkondade vajadused, kahjustamata tulevaste põlvkondade võimalusi oma vajadusi rahuldada. See on terviklik lähenemisviis, mis ühendab majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkondlikud aspektid üksteist täiendavalt. Oodatakse, et uuringu fookuses on tegevused, mis aitavad tõsta loomesektori majanduslikku ja innovatsioonivõimekust ning konkurentsivõimet nii kodu- kui ka rahvusvahelisel turul, et kasvatada kogu kultuurivaldkonna elujõulist kestlikkust ning samas avardada mitmekesist kultuuriruumi. Loomemajanduse mõõde on samas jäetud tagaplaanile2, kuna seda on käsitletud mitmetes varasemates uuringutes. Loomemajanduse aspektid tuuakse küll sisse dokumendianalüüsi etapis, kus seniste uuringute tulemused on osaliseks sisendiks koostatavatele stsenaariumitele, millest üks võib olla näiteks „loomemajanduslik Eesti kultuur“ (toetub liberaalsele poliitilisele vaatele, mille aluseks on tegijate iseseisev toimetulek). Loomevaldkondade rahastamise analüüsis tuleb arvestada Euroopa Liidu struktuurvahendite võimalustega, sest lisaks riigieelarvele rahastatakse loomemajanduse mõõtmega tegevusi ka Euroopa Sotsiaalfondi meetmest, mida rakendatakse koostöös EASiga. Kultuuriministeeriumi hinnangul on loomevaldkondade kestliku arengu toetamise peamisteks väljakutseteks järgmised tõsiasjad:  kultuuripoliitikat kujundatakse kitsalt valdkondlikust hetkeseisust ja kujunenud olukorrast lähtudes n-ö reaktiivselt;  kultuuri juhtimise struktuur (institutsionaalne baas) ei ole loomevaldkondade võrdluses ühtne ning seetõttu ei pruugi loomealad olla võrdselt kultuuripoliitika fookuses;  kultuurivaldkonna rahastamise andmed ei ole rahastajate lõikes koherentsed, mistõttu puudub ülevaade toetuste ulatusest, vajadustele vastavusest ja mõjust loomevaldkondade ökosüsteemi koondvaates (või ka valdkondade sees);  puudub metoodika, millele tuginedes oleks võimalik mõista kultuurivaldkonna arengutrende ja nende põhjusi nö suure pildina;  analüüsimata on jäänud rahastamise süsteemi mõju loomevaldkondade professionaalsele jätkusuutlikkusele; 2 Loomemajandus on oma olemuselt kõigi loomealade läbiv majandusmõõtmeline tegevus. 3   puudub metoodika, et siduda kultuurivaldkonna tulevikuvaadet teiste valdkondade tulevikuvaate (arengustsenaariumite) ja näitajatega (kultuur koosmõjus majanduse jt valdkondadega);  kultuurivaldkonna jätkusuutlikkust puudutavad rahastamis- ja juhtimisotsused ei ole alati avalikkusele selged ja arusaadavad (läbipaistvus);  läbiviidud uuringutest (LISA 1) ei piisa, et töötada välja loomealade teadmistepõhiseid juhtimise ja rahastamise aluspõhimõtteid. Sellest tulenevalt soovib Kultuuriministeerium saada arengustsenaariumite taustal rakenduslikke poliitikasoovitusi, et  tagada kultuurivaldkonna 2030 arengukava eesmärkide elluviimisel ja Kultuuriprogrammi 2021-2024 meetmete ning tegevuste kujundamisel loomevaldkondade kestlikkus ja professionaalsus;  ennetada ja maandada loomevaldkondade rahastamise ja juhtimise riske;  suurendada loomevaldkondade rahastamise ja juhtimise tõhusust;  hoida loomevaldkondade rahastus tasakaalus elukallidusega;  suurendada loomevaldkondade juhtimisotsuste ja avaliku raha kasutamise läbipaistvust;  tagada käsitletavate loomevaldkondade professionaalse potentsiaali väärtustamine ja rakendamine täies ulatuses võimalikult kestlikult. 2. UURINGU TEOREETILISED ALUSED JA METOODIKA Pakkuja peab esitama uuringu teooria ja metoodika terviklahenduse. Pakkuja võib oma pakkumuses kohandada või esitada alternatiivse metoodika, kui see aitab saavutada uurimistöö eesmärki parimal võimalikul viisil. Muutusi peab põhjendama ning välja tooma nende eeliseid. Uuringu läbiviija ja hankija (edaspidi nimetatud tellija) täiendavad hankelepingu täitmisel vajadusel pakkumuses esitatud lahendust läbiviija moodustatud töörühmas, kuhu kuuluvad uuringu läbiviijad ja tellija esindajad. Uuringu teostaja võib teha tellijale enne uuringu läbiviimist ettepanekuid, mille sisu seejärel koos tellijaga täpsustatakse ja lepitakse poolte vahel lõplikult kokku enne uuringu läbiviimist. 2.1. Arengustsenaariumi mõiste Arengustsenaarium (samuti tulevikustsenaarium) kirjeldab loomevaldkondade terviklikku tulevikuvaadet, arvestades loomevaldkondade juhtimist ja rahastamist peamiselt mõjutavaid muutujaid vastutuse ja toimivuse teljestikus (vt Joonis 1), mille ristumisel tekiks neli stsenaariumi. Stsenaariumid näitavad loomevaldkondade professionaalse jätkusuutlikkusega seotud tuleviku variatsioone ning nende realiseerumist teatud aja jooksul, samuti seda, kuidas kestlikkust mõjutavad senine praktika ja tehtud otsused ning millised on stsenaariumiga kaasnevad suurimad kultuuripoliitilised ohud. Vastutuse telg – avalik sektor versus era- (vaba- )sektor tähistab erinevaid võimalusi, kuidas võiks jaguneda vastutus loomevaldkondade 4 professionaalse kestlikkuse tagamisel. Kes võtab jätkusuutlikkuse tagamisel ja riskide maandamisel aktiivsema rolli, milliste vahenditega ning kuidas see väljendub muutustena süsteemis? Toimivuse teljel on valikuteks hajutatud ja tsentraliseeritud süsteem. Antud telg võimaldab läbi mängida juhtimis- ja rahastusmudelite muutumise võimalusi lähtuvalt sellest, kas minnakse edasi tsentraliseeritud või hajutatud süsteemiga. Oluline on silmas pidada valdkondade erinevust: nende seas on peamiselt ettevõtlusena ja erasektori raamistikus tegutsevaid loomevaldkondi, aga on ka suures osas riiklikult korraldatud valdkondi, mis opereerivad majanduslikult suurte mahtudega võrreldes n-ö killustunud “individuaalaladega” (kus sageli mängib rolli turutõrge). Seda valdkonnapõhist erisust tuleb uuringus arvesse võtta. Vajab selgitamist, kas riigil peaks olema erinevatele loomevaldkondadele ühtlustatum lähenemine või on tänaseks välja kujunenud süsteem ainuõige. Uuring peab välja tooma, milline on avaliku raha mõju ühes või teises loomevaldkonnas ning kas rahastuses on lünki, millisel juhul vajab selgitamist kuidas eraraha neid lünki täidab või ei täida. Iga stsenaariumi puhul tuleb kirjeldada, mida see ühe või teise valdkonna jaoks kaasa toob. Joonis 1. Loomealade tulevikustsenaariumi alused Tellija on teadlik erinevatest stsenaariumite tüüpidest. Inimarengu aruandes (2019/2020) kasutati näiteks avastuslike stsenaariumite meetodit, mis illustreerivad võimalikult erinevaid tulevikutrajektoore ja eristuvad prognoosidest või normatiivsetest stsenaariumidest keskendudes eri muutujate koosmõjule. Stsenaariumite teljed on välja pakutud selliselt, et need haaraksid kombineeritult nii laiemal skaalal Eesti ühiskonnas toimuvaid võimalikke muutusi kui ka kitsamal skaalal loomevaldkondade arenguväljavaadete seoseid. Pakkuja võib pakkumuses teha põhjendatud ettepanekuid, millist tüüpi stsenaariume, aga ka millistele küsimustele vastavaid teljestikke oleks uuringu eesmärgist lähtudes kõige otstarbekam kasutada. Loomealade kestlikkust mõjutab otseselt valdkonna juhtimissüsteem, asutuste ja organisatsioonide omandivorm, teenuste kättesaadavus erinevate sihtgruppide lõikes ja regionaalselt, ning loojate toetamine. See omakorda mõjutab loomealade professionaalsust 5 ning selle arengu tulevikkus. Rahastamise analüüsi puhul hõlmab uuring riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandit, samuti eraraha kaasamist, kuigi fookus on selgelt avaliku sektori vahenditel. Uuringus keskendutakse tulevikustsenaariumite ja rahastusmudelite puhul eelkõige professionaalsete loovisikute3 eneseväljenduse võimaldamisele. Uuringu läbiviimisel võetakse arvesse loomevaldkondade muutuvat olemust, sh interdistsiplinaarsuse kasvu. Seepärast analüüsitakse uuringus loomealade rahastusmeetmeid ja nende juhtimist ning antakse hinnang nende toimivusele. Loomevaldkondade tulevikustsenaariumid seotakse teiste valdkondade (sh majandus, sotsiaalvaldkond jt) arengusuundade ja näitajatega (nt elukallidus). Kultuurivaldkonna juhtimise, rahastamise, sh toetuste süsteemi tulevikuperspektiivi ning kultuuritöötajate ja - asutuste toimimise vaates on uuringu osa ka kultuurivaldkonna n-ö indekseerimise analüüs, mille eesmärk on hoida kultuuri rahastus tasakaalus palkade ja hindade muutustega. Stsenaariumite väljatöötamise täpsemat metoodikat peab pakkuja kirjeldama pakkumuses. 2.2. Metoodika Uuringus peab kasutama kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid uurimismeetodeid ning neid tuleb trianguleerida. Pakkuja kirjeldab ja põhjendab pakkumuses enda valitud metoodika eeliseid. Lõplik metoodika täpsustakse ning kohandatakse uuringu läbiviimisel tellija ja uuringu läbiviija koostöös. Uuringu kvantitatiivses osas kogutakse ja analüüsitakse andmeid riiklikest andmebaasidest ja/või uuringuks välja töötatud küsitluse abil. Riiklike andmebaaside puhul on oluline nende ristkasutamine. Uuringu kvalitatiivne osa hõlmab intervjuude, fookusrühmade jms läbiviimist. Andmekogumise meetodid ja andmete allikad, mida pakkuja võib vastavalt oma teadmistele laiendada, on vähemalt järgmised:  riiklike ja ametlike dokumentide analüüs (strateegiad, õigusaktid, rahvusvahelised ja Eesti uuringud, hindamised, meediakajastused, sõnavõtud);  süva- ja fookusgrupiintervjuud (osalejate üldarvu peab täpsustama pakkumuses);  avalikes portaalides avalikustatud info (nt ajalehed);  kultuurivaldkonna töötajate küsitlus(ed);  riiklikud andmebaasid;  Kultuuriministeeriumi isikustamata andmebaas (nt finantsandmed, taotlusvoorude tulemused vms). Tellija ja uuringu läbiviija täpsustavad, milliseid andmeid on võimalik pakkumuses esitada metoodika kirjelduses ning kohandavad lahendust vastavalt metoodikale. 3 Professionaalsete loovisikute hulka kuuluvad erinevates tegevusvormides loometööga hõivatud isikud, kelle jaoks on loometegevus nende põhitegevus, kuid ei pruugi olla nende põhiline sissetuleku allikas. Professionaalsed loovisikud on üldjuhul oma loomevaldkonnas aktiivselt seotud või mõjutavad oma tegevusega kõiki väärtusahela lülisid, nende teosed on avalikkusele kättesaadavad, neil on erialaharidus või kuuluvad nad valdkondlikesse ühendustesse, loomeliitudesse vms. 6 Kvalitatiivse analüüsi peamised sihtrühmad on kultuurivaldkonna töötajad ja avalikud teenistujad (kokku u 70 inimest), kes esindavad avalikku ja mittetulundussektorit p 1 nimetatud loomevaldkondades (arhitektuur, filmikunst, disain, etenduskunstid, kirjandus, kunst ja muusika). Uuringus peab analüüsima vähemalt viimase viie aasta andmeid, mida on võimalik kätte saada avalikest andmebaasidest 2015-2020 perioodi kohta. Valdkonnad, kelle esindajaid intervjueeritakse, on arhitektuur, filmikunst, disain, etenduskunstid, kirjandus, kunst ja muusika. Muid ega sidusvaldkondi ei uurita. 2.2.1. Uurimisküsimused Järgnevalt on välja toodud valik uurimisküsimusi, millele uuringus otsitakse vastuseid:  Milline on avaliku sektori ressursside (riigi ja omavalitsuse tasand) osakaal ja proportsioon eri loomealade rahastamisel?  Millised on loomealade valdkondlikud erisused ja arenguvajadused?  Kuidas arendada loomevaldkondades erinevat laadi institutsioonidest (avalik-, era- ja kolmas sektor) koosnevaid tähendus- ja väärtusloome ökosüsteeme (väärtusvõrgustikke)?  Millised on avalike vahendite kasutamise senised ja prognoositavad erinevad, sh majanduslikud mõjud loomealade professionaalsele jätkusuutlikkusele? Mida me eri valdkondades selle raha eest saame?  Milline on juhtimismudelite ja väärtusvõrgustike mõju loomevaldkondade professionaalsele kestlikkusele?  Milline senine praktika kultuuri rahastamisel vajab muutmist, kui silmas pidada professionaalse loometegevuse jätkusuutlikkust?  Mida ja kuidas on avaliku rahaga kultuurivaldkonnas loomealade professionaalse kestlikkuse tagamiseks tehtud ja mõjutatud? Mis on head praktikad, mis tagavad loomeala kestlikkuse tänu avalikule rahale? Mida peaks veel (rohkem) tegema?  Kuidas toetada loovisikute oskuste kestlikkust ja tulevikupädevusi?  Milline on erasektori roll professionaalse kultuuri toetamisel? Millest need toetused sõltuvad? Millised on suurimad takistused?  Milline on digiplatvormide mõju loomevaldkondade kestlikkusele? Milliseid võimalusi saaks siin paremini ära kasutada?  Milliseid arengustsenaariume võime ette näha, kui võtame muutujateks (telgedeks) 1) rahastamise vastutus – avalik sektor versus erasektor; 2) toetuste süsteemi toimivus – tsentraliseeritud mudel versus hajutatud mudel.  Milliseid täiendavaid uuringuid tuleb läbi viia, et saada täpsem ülevaade kultuurivaldkonna toetuste süsteemi riskidest ja mõjust? Pakkuja võib kohandada küsimuste sõnastust või lisada uusi küsimusi tulenevalt uuringu põhieesmärgist koos põhjendusega. Uurimisküsimuste lõpliku sõnastuse, rõhuasetuse, arvu jms otsustavad tellija ja uuringu läbiviija hankelepingu täitmise käigus, kui see on põhjendatud ning aitab saavutada uuringu põhieesmärki parimal võimaliku viisil. 7 2.3. Nõuded kvalitatiivsete andmete kogumisele  Ankeetküsitlus (soovituslik on elektrooniline küsitlus) toimub eesti keeles ning vajadusel muus keeles tulenevalt sihtrühmade iseärasustest;  ankeetküsitluse küsimustiku koostamine ja küsimustiku testimine, et seda vajadusel parandada ja täiendada saadud tagasiside põhjal;  küsitluse läbiviimine (küsitluse läbiviimisel ei tohi küsimustikku lisada küsimusi, mis ei ole tellijaga kooskõlastatud);  küsitlustöö kvaliteedi kontrollimiseks viib uuringu läbiviija läbi iga küsitluse järelkontrolli 10% ulatuses küsitletute arvust;  küsitluste tulemustest andmebaasi koostamine ja edastamine tellijale;  uuringutulemuste üksikkirjete andmebaas peab võimaldama tellijal kogutud tulemustest iseseisvalt luua esmased standardtabelid ja täiendavad andmetabelid uuringutulemuste analüüsiks;  andmestik tuleb tellijale üle anda isikustamata kujul koos vastavate süntaksfailide, standardtabelite, küsitlejajuhendite jmt;  enne tulemuste üksikkirjete andmebaasi üleandmist tellijale tuleb teha kogutud andmete kvaliteedikontroll: pisteline küsitlejate kontroll (tagasisidekirjad) ning tunnuste, vastuskategooriate ja andmesisestuse õigsuse (filtrid, koodid) osas;  andmebaasi üksikkirjed peavad olema eelnevalt mitteisikustatud, s.t isikut tuvastada võivad tunnused (nimi, isikukood, elukoha aadress vms) peavad olema asendatud ühe, iga vastaja jaoks unikaalse koodiga;  isikustamata andmed tuleb esitada kas SPSS.sav failina (koos kõigi tunnuste ja vastusvariantide kirjeldusega) või formaadis, mis võimaldab andmebaasi importida ja töödelda SPSS programmis. Küsitluses ja riiklike registrite ristkasutamisel on tõenäosust koguda delikaatseid isikuandmeid ning uuringumetoodika ei näe ette vastajatelt eelneva nõusoleku küsimist. Vastavalt isikuandmete kaitse seadusele vajalik Andmekaitse Inspektsiooni kinnitatud isikuandmete kaitse eest vastutava isiku olemasolu ja/või uuringu eelnev registreerimine uuringu läbiviija poolt Andmekaitse Inspektsioonis. 2.4. Nõuded intervjuudele ja fookusrühmadele  Intervjuude ja fookusrühmade küsimustike koostamine ning intervjuude ja fookusrühmade läbi viimine;  intervjuude ja fookusgruppide kokkuvõtete koostamine ning nende edastamine tellijale isikustamata kujul. 2.5. Uuringu peamised väljundid 1. Loomevaldkondade professionaalse kestlikkuse arengustsenaariumid; 2. arengustsenaariumite modelleerimiseks läbiviidud analüüs; 8  3. loomevaldkondade kestliku juhtimis- ja rahastussüsteemi parendamise ettepanekud (poliitikasoovitused); 4. uuringu metoodikaaruanne koos kõigi analüüsi isikustamata andmebaasidega ja intervjuude, fookusrühmade kokkuvõtetega. 3. NÕUDED UURINGU TULEMITELE 3.1. Arengustsenaariumid Arengustsenaariumid vormistatakse koos visuaalse lahenduse ja kaasaegse infograafikaga (vt punkt 3.6), mis on välja trükitav A4 ja A3 lehele. Stsenaariumeid esitletakse koos seletava tekstiga, mis tugineb läbiviidud analüüsile. Arengustsenaariumite juurde kuuluvad poliitikasoovitused. 3.2. Poliitikasoovitused Uuringu tulemuste põhjal tehakse rakenduslikke soovitusi loomevaldkondade professionaalse kestlikkuse tagamiseks ning parema juhtimis- ja rahastussüsteemi välja töötamiseks (vt lk 4 poliitikasoovituste vajadusest). Poliitikasoovitused peavad olema: a. rakenduslikud, s.t ei ole üldteoreetilise või akadeemilise suunitlusega, vaid aitavad tellijal suurendada praktilisi teadmisi uuritavatest küsimustest, valdkondadest jne; b. põhjendatud, erapooletud, objektiivsed, tasakaalustatud ning arvestavad hindamisel osalenud osapoolte poolt- ja vastuargumente; c. jaotatud tellija tegevuste kaupa ning piisavalt detailsed ja läbitöötatud, et nende põhjal saaks täiendada ja parandada meetme ja selle tegevuste ellu rakendamist; d. nummerdatud ja tähtsuse järjekorras reastatud; e. sõnastatud koostöös tellijaga. Poliitikasoovitusi tuleb koostada koosloome teel. Pakkuja esitab pakkumuses oma koosloome lahenduse koos põhjendusega, et välja töötada poliitikasoovitusi parimal võimalikul viisil ning suurendada nende praktilist kasulikkust. 3.3. Metoodikaaruanne Uuring peab sisaldama metoodikaaruannet eraldiseisva kirjutisena. Metoodikaaruanne peab sisaldama:  ülevaadet uuringu läbiviimise, andmekogumise ja andmete töötlemise kohta;  küsitlus(t)e puhul üldkogumi kirjeldust ning valimi koostamise kirjeldust koos valimi kirjeldusega peamiste tunnuste lõikes (nt sugu, vanus, asutus, haridus, loomeala jne), sh taotletud valimi suurused ja kihid, küsitluste vastamise määrad ja absoluutarvud, ankeedile vastamise katkestamised, kaalumise metoodika jms; 9   intervjuude ja fookusrühma intervjuude puhul intervjuude ja fookusrühmade metoodika läbiviimise kirjeldust koos küsimustega (osalejatele peab tagama anonüümsuse);  dokumentide analüüsi puhul allikate loetelu koos pealkirjade ja autoritega;  hinnangut kasutatud metoodika edukusest, et selle põhjal saaks tulevikus täiustada andmete kogumist ja analüüsi ning korrata uuringut tulevikus. 3.4. Valideerimisseminarid Uuringu läbiviija peab läbi viima kaks valideerimisseminari, kus arutatakse uuringu tulemusi ja antakse tagasisidet ning vajadusel täiendatakse neid. Seminarides osalejate arvu, sh milliseid organisatsioone nad esindavad, täpsustavad tellija ja uuringu läbiviija uuringu läbiviimise ajal. Ühe seminari osalejate arv on arvestuslikult 10-20 inimest. Pakkuja tagab seminariks ruumid, tehnika, osalejate registreerimise ja materjalid, mida jagatakse seminari osalejatele. 3.5. Uuringu aruandlus Uuringu aruandlus koosneb lähtearuandest, vahearuandest ja lõpparuandest. Lähteülesanne on detailselt kirjeldatud avakohtumise ja sissejuhatavate intervjuude tulemusel täpsustatud rakendusuuringu eesmärk, uurimisküsimused, metoodika, sh sihtrühmad, ajakava ja lahendus. Samuti fikseeritakse korralduslikud küsimused, sh kontaktisikud, tähtajad jms. Lähtearuande eesmärk on tagada, et tellija ja uuringu läbiviija mõistavad rakendusuuringu eesmärke ja oodatavaid tulemusi sarnaselt ning fikseeritakse lõplik tegevusplaan ja ajakava. Lähtearuanne on aluseks uuringu läbiviija edasiste tegevuste läbiviimisele ning uuringu läbiviija ja tellija vahelisele koostööle. Nõuded vahearuandele:  vahearuanne on esmane töövariant lõpparuandest, kuhu tellija saab pärast vahearuande esitamist lisada 15 tööpäeva jooksul kommentaare ja küsimusi.  vahearuande tulemused esitatakse ja arutletakse ning vajadusel täiendatakse selleks planeeritud kohtumistel;  vahearuande esitamise järel toimuval kohtumisel vaatlevad uuringu läbiviija ja tellija, millised tulemused on kõige kõnekamad ja otsustavad, milliseid tulemusi lõppraportis kajastada, kuidas üles ehitada lõpparuannet ning esitada informatsiooni. Nõuded lõpparuandele. Lõpparuanne peab sisaldama lühikokkuvõtet, sissejuhatust, teooriat ja metoodikaaruannet (vt punkt 3.3), analüüsi vastavalt temaatilisele jaotusele, arengustsenaariumeid ja poliitikasoovitusi, kokkuvõtet ja lisasid. Lõpparuanne peab olema kirjutatud korrektses eesti keeles, vormistatud vastavalt teadusliku informatsiooni esitamisreeglitele. Lõpparuanne peab olema professionaalse ja lugejasõbraliku infograafikaga, milleks uuringu läbiviija kasutab oma valikul sobivaid lahendusi. 10 3.6. Infograafika Uuringul peab olema oma visuaalne identiteet, mis haakub loomevaldkondade visuaalse kuvandiga ning jätab piisavalt mänguruumi ka täiendavate lahenduste sissetoomiseks vastavalt tellija ja uuringu läbiviija kokkuleppele. Lõpparuande visuaalne kujundus peab olema professionaalse, lugejasõbraliku ja kaasaegse infograafikaga, mis lihtsustab teksti ja andmete mõistmist ning vastab vähemalt järgmistele nõuetele:  infograafika eesmärk on visuaalselt toetada andmeanalüüsi olulisemaid järeldusi;  kõik uuringu materjalides kasutatud infograafikud peavad olema faktitäpsed;  andmed peavad olema joonistel esitatud neutraalsel viisil;  graafikud peavad olema koostatud puhta ja selge käekirjaga;  vältida tuleb graafikute andmetega üle koormamist ja esitada vaid kõige olulisem. Uuringu läbiviija esitab pakkumuses visuaalse identiteedi ja infograafika näidis(ed), mida soovitakse kasutada lõpparuandes, sh lühikokkuvõtetes ja infolehtedes, mida uuringu teostamise ajal saab vajadusel täiendada ja edasi arendada. 3.7. Teavitusüritus Uuringu läbiviija korraldab uuringust ühe avalikkusele suunatud teavitusürituse Tallinnas. Teavitusürituse sihtrühma ning osalejate arvu täpsustavad uuringu läbiviija ning tellija uuringu käigus. Indikatiivselt kutsutakse teavitusüritusele järgmised sihtrühmad: Kultuuriministeeriumi ja valitsemisala asutuste ja organisatsioonide esindajad (nt loomeliidud, arenduskeskused, asjakohased ülikoolid jt partnerorganisatsioonid), teiste ministeeriumite esindajad, kultuuriuurijad, teadlased, Riigikogu saadikud, erakondade esindajad jt. Uuringu läbiviija:  registreerib osalejaid teavitusüritusele ja teavitab neid ürituse toimimisest;  valmistab ette ning jagab teavitusürituse osalejatele materjale (nt infolehed vms);  koostab teavitusüritusel tekkinud aruteludest analüütilise kokkuvõtte ja esitab tellijale;  kirjutab arvamusartikleid ja avaldab neid Eesti peavoolu meedias. Artiklite arvu täpsustab ja põhjendab pakkuja oma pakkumuses. Tellija tagab teavitusürituse läbiviimiseks ruumi ja tehnika. 4. RAKENDUSUURINGU ETAPID JA ÜLDINE AJAKAVA Rakendusuuringu läbiviimine peab olema sisuliselt ja finantsiliselt iseseisev projekt ega tohi olla osaks teistest uuringutest, analüüsidest ja grantidest. Hankelepingu täitmise kavandatav kestus on 8 kuud (eeldatavalt aprill kuni detsember 2021). Töö teostatakse viies etapis:  I etapp – uuringut ettevalmistavad tegevused ja täpsustatud lähteülesande koostamine;  II etapp – andmekogumine, uuringu tulemuste analüüs ning vahearuanne;  III uuringu lõpparuande esitamine ning tulemuste valideerimisseminar; 11   IV etapp – poliitikasoovituste välja töötamine, nende valideerimine valideerimisseminaril ning täiendatud lõpparuande esitamine tellijale;  V etapp – teavitusürituse läbiviimine. Üldisest ajakavast lähtuvalt esitab pakkuja pakkumuses planeeritud tegevuste kohta tabelina täpsema kirjelduse. Pakkuja toob tegevuste ajakava välja nädalase täpsusega koos vastutajatega, sh toob ajakavas välja erinevad kohtumised ja vajadused tellija poolseteks tegevusteks. Lähtudes rakendusuuringu ülesehitusest tuleb uuringu tulemid esitada tellijale etapiviisiliselt ning väljamaksed toimuvad kahes jaos (pärast II ja IV etappi). Pakkujal on lubatud ajakavas toodud tegevusi ajatada etappide siseselt arvestusega, et tulemite esitamine, tellija poolne tagasiside andmine ja tööde vastuvõtmised toimuvad vastavalt kokkulepitud ajakavale. Aja- ja tegevuskava juurde esitab pakkuja pakkumuses riskianalüüsi, s.o rakendusuuringu kavandamisel ja läbiviimisel tekkida võivate riskide ning riskidele vastavate maandamistegevuste kirjelduse. 12  LISA 1 Loomevaldkondade teemakohased Eesti uuringud 1. Riigikontrolli 2013. aasta aruanne Riigikogule „Kultuuri rahastamise eriaruanne. Ülevaade kultuurivaldkonna auditeerimisel tähele pandust“ on viimane põhjalikum ülevaade, mis analüüsib kultuuri rahastamise süsteemi, kuid auditi info on aegunud ning see ei paku välja võimalikke arengustsenaariume, mille abil kultuuripoliitikat kujundada ja rakendada. 2. Riigikontroll tegi 2014. aastal Riigikogule ka aruande „Riigi asutatud sihtasutustele toetuste andmine ja nende sihipärane kasutamine. Kas riigi raha kasutamine on läbipaistev ja kontrollitav?“, kus tuuakse välja, et kõige arvukamalt teostab asutajaõigusi Kultuuriministeerium. Audit osutab puudustele rahastamise aluste ühtses järgimises ja vajadusele rahastamise põhimõtteid kaasajastada, kuid ei paku etendusasutuste toetuste määramise ja etendusasutuste seaduse muutmise kõrval muid rakenduslikke soovitusi puuduste kõrvaldamiseks ja kultuuripoliitika kujundamiseks valdkonnaüleses pikas vaates. 3. EASi tellimusel Civitta (koostöös Tom Fleming Creative Consultancy, London) 2017. aastal läbiviidud uuring „Rahvusvahelistumise ja ekspordi uuring loomemajanduse valdkonnas“ on loome-ettevõtluse keskne, käsitledes vaid nelja valdkonda (audiovisuaal, kirjandus ja kirjastamine, kujutav kunst, muusika). Analüüsil ei ole olulist valdkondadeülest mõõdet ka seetõttu, et keskenduti valikuliselt loomemajandusele ja ekspordi majanduslikule mõõtmele (EMTAK koodi järgi). Uuring ei kajasta kultuurivaldkonna tegelikku tervikpilti, kuna on paljuski registripõhine ja kvalitatiivne uuring jäi oodatust nõrgemaks. 4. Praxise 2018. aastal läbiviidud pilootuuring „Eesti Kultuurkapitali rahastamispraktikate analüüs“ katsetas uut metodoloogiat, keskendudes Eesti Kultuurkapitali toetuste mõjule kahes loomevaldkonnas (kunst, näitekunst) kitsa ajaraami vaates. Uuringu skoobist on väljas kõik muud loomealad, vaadeldav periood on piiritletud 2011-2017, mõju hindamiseni ei jõutud. Uuringus tõdetakse, et andmed riigi kulutuste kohta kultuurile on täna raskelt kättesaadavad ja töödeldavad. 5. Eesti Konjunktuuriinstituut on regulaarselt läbi viinud loomemajanduse kaardistusi (2005, 2009, 2013, 2018), mis pakuvad loomemajanduse statistilist ülevaadet – n-ö hetkepildistusi läbi majandusliku prisma, kuid need kaardistused on ettevõtlusekesksed ja neis puudub kultuurivaldkonna võimalike arenguperspektiivide (tulevikustsenaariumite) analüüs. 6. Eesti Konjunktuuriinstituut viis 2012. aastal läbi ka uuringu „Eestis toimuvate kultuuri- ja spordisündmuste regionaalse majandusliku mõju hindamine ja analüüs“, mille üldine järeldus oli, et iga ürituse eelarvesse panustatud euro tõi piirkonda tagasi keskmiselt neli eurot. Uuring pakkus regionaalset vaadet suuremahuliste üksiksündmuste mõjule. 13  Uuring „Loomevaldkondade kestlikkus“ (233533) TÖÖRÜHMA LIIKMETE CV-d Pakkuja nimi 1. Projektijuhi CV Projektijuhi ülesanne on tagada projekti aktiivne juhtimine, mis tagab uuringu erinevate etappide tulemusliku ja tähtaegse valmimise. Projektijuht peab olema koordinaator analüüsiks vajaliku sisendi hankimisel kui ka kõigi osapoolte informeerimisel ja koostöö edendamisel. Nimi Haridus (nõutav kõrgharidus) Vähemalt kolme (nimetada projektid ja kirjeldada lühidalt isiku rolli ja uuringuprojekti juhtimise asjakohaseid ülesandeid) kogemus viimase 5 aasta jooksul Muu info (vajadusel lisada) 2. Analüütiku CV Analüütik vastutab analüüsi teostamise ja tähtaegse valmimise eest. Nimi Haridus (nõutav vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud kraad) Kultuuri-, majandus-, töö-, (nimetada projektid ja kirjeldada lühidalt isiku rolli ja haridus-, sotsiaal- või asjakohaseid ülesandeid) lõimumispoliitika alase analüüsi teostamise kogemus vähemalt kolme uuringuprojekti raames viimase 5 aasta jooksul Muu info (vajadusel lisada) 3. Metoodiku CV Metoodik vastutab uuringu metoodilise lähenemise kujundamise ja rakendamise eest. Metoodik peab oskama kasutada erinevaid uurimismeetodeid ja tehnikaid, tundma nende kasutamise eelduseid ja puudusi, oskama lähtuvalt andmetest ja eelduste paikapidavusest välja valida sobivaim meetod ning oskama töötada registrite põhiste andmete ja andmebaasidega. Nimi Haridus (nõutav vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud kraad)  Vähemalt kolmes (nimetada projektid ja kirjeldada lühidalt isiku rolli ja uuringuprojektis asjakohaseid ülesandeid) metoodikuna osalemise kogemus viimase 5 aasta jooksul Muu info (vajadusel lisada) 4. Eksperdi CV Ekspert nõustab projekti töörühma sisuliste teemade käsitlemisel, poliitika soovituste koostamisel, andmete kogumisel ning ekspertide ja intervjueeritavate kaasamisel. Nimi Haridus (nõutav magistri- või doktorikraad või nendega võrdsustatud kraad) Vähemalt kolme kultuuri, (nimetada projektid ja kirjeldada lühidalt isiku rolli ja majandus-, töö-, haridus-, asjakohaseid ülesandeid) sotsiaal- või lõimumispoliitika alase uuringuprojekti töörühmas eksperdina osalemise kogemus viimase 5 aasta jooksul Muu info (vajadusel lisada) Erinevaid rolle töörühmas võivad täita samad isikud tingimusel, et antud isik vastab kõikidele täidetavatele rollidele esitatud tingimustele. Pakkuja võib hankelepingu täitmisel töörühma liikme välja vahetada tingimusel, et töörühma uue liikme pädevus vastab nimetatud asjakohastele nõuetele. Töörühma liikme väljavahetamise kooskõlastab pakkuja eelnevalt hankijaga. Meeskonda võib kaasata lisaks eelpool nimetatule täiendavaid töörühma liikmeid. Pakkuja meeskonna tutvustus, sh uuringu põhitäitjate erialane taust ja kogemus, tuleb lisada pakkumuse sisulisse kirjeldusse.  KANTSLERI KÄSKKIRI Tallinn 15.04.2021 nr 187 Uuringu „Loomevaldkondade kestlikkus“ riigihanke (233533) pakkumuste vastavaks tunnistamine, pakkumuse edukaks tunnistamine ja eduka pakkuja kvalifitseerimine Vabariigi Valitsuse 12.11.1996 määrusega nr 284 kinnitatud „Kultuuriministeeriumi põhimääruse“ punkti 13 alapunkti 17 ja kultuuriministri 13.09.2017 käskkirjaga nr 198 kinnitatud „Kultuuriministeeriumi hankekorra“ punkti 6.2.5 alusel, kooskõlas riigihangete seaduse § 98 lõikega 5, § 114 lõikega 1 ja § 117 lõikega 1 ning lähtudes kantsleri 01.03.2021 käskkirjaga nr 153 moodustatud hankekomisjoni 15.04.2021 protokollist: 1. Kinnitada pakkumuste hindamistulemused järgnevalt: Hindamiskriteerium Ernst & Young Civitta Eesti Levellab OÜ, Haap Baltic AS ja AS Eesti Muusika- ja Consulting Mittetulundusühing Teatriakadeemia OÜ Balti Uuringute ning Tallinna Instituut Ülikool Pakkumuse maksumus 18,47 18,65 20 20 (hinnakriteerium) Uuringu teoreetiline 10 7 10 4 kontseptsioon (kvaliteedikriteerium) Uuringu metoodika 24 24 24 12 (kvaliteedikriteerium) Uuringu põhitäitjate 20 14 7 7 (pakkuja meeskonna) erialane taust ja kogemus (kvaliteedikriteerium) Tegevus- ja ajakava, sh 15 15 15 10 riskianalüüs (kvaliteedikriteerium) Pakkumusele 87,47 78,65 76 53 omistatud punktid kokku 2. Tunnistada hankemenetluses edukaks Ernst & Young Baltic AS-i ja Mittetulundusühingu Balti Uuringute Instituut ühispakkumus maksumusega 68 990 eurot (ilma käibemaksuta) kui pakkumuste hindamise kriteeriumite kohaselt majanduslikult soodsaim pakkumus. 3. Jätta kõrvaldamata ja kvalifitseerida hankemenetluses edukad pakkujad Ernst & Young Baltic AS ja Mittetulundusühing Balti Uuringute Instituut. 4. Käskkirja aluseks oleva hankekomisjoni 15.04.2021 protokolliga on võimalik tutvuda Kultuuriministeeriumis. 5. Vaidlustuse käskkirja peale võib esitada Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses sätestatud korras. Vaidlustus peab olema laekunud vaidlustuskomisjonile kümne päeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist. (allkirjastatud digitaalselt) Tarvi Sits  KANTSLERI KÄSKKIRI Tallinn 15.04.2021 nr 187 Uuringu „Loomevaldkondade kestlikkus“ riigihanke (233533) pakkumuste vastavaks tunnistamine, pakkumuse edukaks tunnistamine ja eduka pakkuja kvalifitseerimine Vabariigi Valitsuse 12.11.1996 määrusega nr 284 kinnitatud „Kultuuriministeeriumi põhimääruse“ punkti 13 alapunkti 17 ja kultuuriministri 13.09.2017 käskkirjaga nr 198 kinnitatud „Kultuuriministeeriumi hankekorra“ punkti 6.2.5 alusel, kooskõlas riigihangete seaduse § 98 lõikega 5, § 114 lõikega 1 ja § 117 lõikega 1 ning lähtudes kantsleri 01.03.2021 käskkirjaga nr 153 moodustatud hankekomisjoni 15.04.2021 protokollist: 1. Kinnitada pakkumuste hindamistulemused järgnevalt: Hindamiskriteerium Ernst & Young Civitta Eesti Levellab OÜ, Haap Baltic AS ja AS Eesti Muusika- ja Consulting Mittetulundusühing Teatriakadeemia OÜ Balti Uuringute ning Tallinna Instituut Ülikool Pakkumuse maksumus 18,47 18,65 20 20 (hinnakriteerium) Uuringu teoreetiline 10 7 10 4 kontseptsioon (kvaliteedikriteerium) Uuringu metoodika 24 24 24 12 (kvaliteedikriteerium) Uuringu põhitäitjate 20 14 7 7 (pakkuja meeskonna) erialane taust ja kogemus (kvaliteedikriteerium) Tegevus- ja ajakava, sh 15 15 15 10 riskianalüüs (kvaliteedikriteerium) Pakkumusele 87,47 78,65 76 53 omistatud punktid kokku 2. Tunnistada hankemenetluses edukaks Ernst & Young Baltic AS-i ja Mittetulundusühingu Balti Uuringute Instituut ühispakkumus maksumusega 68 990 eurot (ilma käibemaksuta) kui pakkumuste hindamise kriteeriumite kohaselt majanduslikult soodsaim pakkumus. 3. Jätta kõrvaldamata ja kvalifitseerida hankemenetluses edukad pakkujad Ernst & Young Baltic AS ja Mittetulundusühing Balti Uuringute Instituut. 4. Käskkirja aluseks oleva hankekomisjoni 15.04.2021 protokolliga on võimalik tutvuda Kultuuriministeeriumis. 5. Vaidlustuse käskkirja peale võib esitada Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses sätestatud korras. Vaidlustus peab olema laekunud vaidlustuskomisjonile kümne päeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist. (allkirjastatud digitaalselt) Tarvi Sits  Koostatud 15.04.2021 10:08:56 1 / 19 VASTAVUSOTSUS Hankija: Kultuuriministeerium (70000941) Hange: Uuring "Loomevaldkondade kestlikkus" (kordushange) (233533) Hankemenetluse liik: Avatud hankemenetlus Koostaja: ERLE TOIGER Käesolev otsus on käsitletav hankekomisjoni protokollilise otsusena. Hankekomisjoni liikmed kinnitavad protokolli allkirjastamisega huvide konflikti puudumist, erapooletust ja sõltumatus vastavalt Kultuuriministeeriumi hankekorra punktile 3.3.5. Vastavalt riigihangete seaduse § 52 lõikele 3 kontrollib hankija pakkumuste vastavust ning hindab vastavaks tunnistatud pakkumusi enne pakkujate suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifikatsiooni kontrollimist (nn pöördmenetlus). VASTAVUSOTSUS PAKKUMUS NR 319032 Pakkuja: Ernst & Young Baltic AS (10877299) Ühispakkuja(d): Mittetulundusühing Balti Uuringute Instituut (80046950) Otsus: Põhjendus: Vastavaks tunnistada VASTAVUSOTSUS PAKKUMUS NR 320813 Pakkuja: Civitta Eesti AS (11092241) Otsus: Põhjendus: Vastavaks tunnistada VASTAVUSOTSUS PAKKUMUS NR 321112 Pakkuja: Haap Consulting OÜ (14383016) Otsus: Põhjendus: Vastavaks tunnistada VASTAVUSOTSUS PAKKUMUS NR 321143 Pakkuja: Levellab OÜ (14557947) Ühispakkuja(d): Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (74000547), Tallinna Ülikool (74000122) Otsus: Põhjendus: Vastavaks tunnistada Vastavus hankija esitatud tingimustele taotluste/pakkumuste kaupa vaata lisadest. https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2958672/general-info Koostatud 15.04.2021 10:08:56 2 / 19 KÕRVALDAMISE ALUSTE OTSUS Hankija: Kultuuriministeerium (70000941) Hange: Uuring "Loomevaldkondade kestlikkus" (kordushange) (233533) Hankemenetluse liik: Avatud hankemenetlus Koostaja: ERLE TOIGER Käesolev otsus on käsitletav hankekomisjoni protokollilise otsusena. Hankekomisjoni liikmed kinnitavad protokolli allkirjastamisega huvide konflikti puudumist, erapooletust ja sõltumatus vastavalt Kultuuriministeeriumi hankekorra punktile 3.3.5. Vastavalt riigihangete seaduse § 52 lõikele 3 kontrollib hankija pakkumuste vastavust ning hindab vastavaks tunnistatud pakkumusi enne pakkujate suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifikatsiooni kontrollimist (nn pöördmenetlus). KÕRVALDAMISE ALUSTE OTSUS PAKKUMUS NR 319032 Pakkuja: Ernst & Young Baltic AS (10877299) Ühispakkuja(d): Mittetulundusühing Balti Uuringute Instituut (80046950) Pakkuja Otsus: Põhjendus: Ernst & Young Baltic Mitte kõrvaldada AS (10877299) tõendite alusel Mittetulundusühing Mitte kõrvaldada Balti Uuringute tõendite alusel Instituut (80046950) Vastavus hankija esitatud tingimustele taotluste/pakkumuste kaupa vaata lisadest. https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2958672/general-info Koostatud 15.04.2021 10:08:56 3 / 19 KVALIFITSEERIMISE OTSUS Hankija: Kultuuriministeerium (70000941) Hange: Uuring "Loomevaldkondade kestlikkus" (kordushange) (233533) Hankemenetluse liik: Avatud hankemenetlus Koostaja: ERLE TOIGER Käesolev otsus on käsitletav hankekomisjoni protokollilise otsusena. Hankekomisjoni liikmed kinnitavad protokolli allkirjastamisega huvide konflikti puudumist, erapooletust ja sõltumatus vastavalt Kultuuriministeeriumi hankekorra punktile 3.3.5. Vastavalt riigihangete seaduse § 52 lõikele 3 kontrollib hankija pakkumuste vastavust ning hindab vastavaks tunnistatud pakkumusi enne pakkujate suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifikatsiooni kontrollimist (nn pöördmenetlus). KVALIFITSEERIMISE OTSUS PAKKUMUS NR 319032 Pakkuja: Ernst & Young Baltic AS (10877299) Ühispakkuja(d): Mittetulundusühing Balti Uuringute Instituut (80046950) Otsus: Põhjendus: Kvalifitseerida tõendite alusel Vastavus hankija esitatud tingimustele taotluste/pakkumuste kaupa vaata lisadest. https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2958672/general-info  4 / 19 EDUKAKS TUNNISTAMISE OTSUS Hankija: Kultuuriministeerium (70000941) Hange: Uuring "Loomevaldkondade kestlikkus" (kordushange) (233533) Hankemenetluse liik: Avatud hankemenetlus Koostaja: ERLE TOIGER Käesolev otsus on käsitletav hankekomisjoni protokollilise otsusena. Hankekomisjoni liikmed kinnitavad protokolli allkirjastamisega huvide konflikti puudumist, erapooletust ja sõltumatus vastavalt Kultuuriministeeriumi hankekorra punktile 3.3.5. Vastavalt riigihangete seaduse § 52 lõikele 3 kontrollib hankija pakkumuste vastavust ning hindab vastavaks tunnistatud pakkumusi enne pakkujate suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifikatsiooni kontrollimist (nn pöördmenetlus). Pakkumuse hindamisel ja eduka pakkuja valikul lähtus hankekomisjon Kultuuriministeeriumi kantsleri 01.03.2021 käskkirjaga nr 153 pakkumuste hindamiseks moodustatud ekspertkomisjoni 01.04.2021 ja 09.04.2021 koosolekute protokollis toodud ettepanekutest. MAJANDUSLIKULT SOODSAIMA PAKKUMUSE VÄLJASELGITAMISEKS HINNATI PAKKUMUSI JÄRGMISTE HINDAMISKRITEERIUMITE ALUSEL Pakkumuse maksumust hinnatakse - Koos maksudega Nr Kriteerium Tüüp ja hindamismeetod Osakaal 1 Pakkumuse maksumus (hinnakriteerium) Maksumus, vähim on parim 20 2 Uuringu teoreetiline kontseptsioon (kvaliteedikriteerium) Kvaliteet, hankija hinnatav 10 3 Uuringu metoodika (kvaliteedikriteerium) Kvaliteet, hankija hinnatav 35 4 Uuringu põhitäitjate (pakkuja meeskonna) erialane taust ja kogemus (kvaliteedikriteerium) Kvaliteet, hankija hinnatav 20 5 Tegevus- ja ajakava, sh riskianalüüs (kvaliteedikriteerium) Kvaliteet, hankija hinnatav 15 Kokku 100 Koostatud 15.04.2021 10:08:56 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2958672/general-info  5 / 19 Hindamismetoodika kirjeldused 1. Pakkumuse maksumus (hinnakriteerium) Kõige madalama maksumusega pakkumusele omistatakse maksimaalne arv väärtuspunkte (20 punkti). Teistele pakkumustele omistatakse proportsionaalselt vähem punkte, s.t madalaim maksumus jagatakse hinnatava maksumusega ning korrutatakse kriteeriumile omistatud maksimaalse väärtuspunktide arvuga. Punktid ümardatakse sajandiku täpsuseni (s.t. kaks kohta pärast koma) vastavalt matemaatilistele reeglitele. 2. Uuringu teoreetiline kontseptsioon (kvaliteedikriteerium) Uuringu teoreetilise kontseptsiooni hindamismetoodika on toodud riigihanke alusdokumendi "Hankemenetluse juhend" punktis 5.4.1. 3. Uuringu metoodika (kvaliteedikriteerium) Uuringu metoodika hindamismetoodika on toodud riigihanke alusdokumendi "Hankemenetluse juhend" punktis 5.4.2. 4. Uuringu põhitäitjate (pakkuja meeskonna) erialane taust ja kogemus (kvaliteedikriteerium) Uuringu põhitäitjate (pakkuja meeskonna) erialase tausta ja kogemuse hindamismetoodika on toodud riigihanke alusdokumendi "Hankemenetluse juhend" punktis 5.4.3. 5. Tegevus- ja ajakava, sh riskianalüüs (kvaliteedikriteerium) Tegevus- ja ajakava, sh riskianalüüsi, hindamismetoodika on toodud riigihanke alusdokumendi "Hankemenetluse juhend" punktis 5.4.4. HINDAMISE JA VÕRDLEMISE TULEMUSED Nr Pakkuja Pakkumus Punkte kokku Edukas 1 Ernst & Young Baltic AS (10877299) 319032 87,47 Jah Mittetulundusühing Balti Uuringute Instituut (80046950) 2 Civitta Eesti AS (11092241) 320813 78,65 Ei 3 Levellab OÜ (14557947) 321143 76 Ei Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (74000547) Tallinna Ülikool (74000122) 4 Haap Consulting OÜ (14383016) 321112 53 Ei Pakkumustele omistatud punktisummade koondtabelit vaata lisadest 1-4. Koostatud 15.04.2021 10:08:56 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2958672/general-info  6 / 19 LISA 1. PUNKTISUMMADE KOONDTABELID Pakkumus: 319032 Pakkuja: Ernst & Young Baltic AS (10877299), Mittetulundusühing Balti Uuringute Instituut (80046950) Nr Kriteerium Maksimaalne Pakkumusele Pakkumuse maksumus / punktide arv omistatud numbrilised väärtused punktide arv 1 Uuringu metoodika (kvaliteedikriteerium) 35 24 Põhjendus: Planeeritakse sissejuhatavaid intervjuusid valdkondade juhtide või ametnikega. Andmete pool on hästi läbi mõeldud, kuid riskina ei ole piisaval hinnatud võimalust, et loetletud andmed ei pruugi anda piisavat sisendit kvalitatiivse info kriitiliseks hindamiseks. Kvalitatiivsel sisendil, sh loetud arvul süvaintervjuudel ja ühel fookusgrupil (valdkonna kohta) ning veebiküsitlusel on uuringu metoodikas küllalt suur rõhk ning triangulatsiooni käigus ei pruugi subjektiivse info valideerimine olla lihtne. Arengustsenaariumide koostamise protsess on hästi läbi mõeldud. Eeltoodut arvestades ja lähtudes hindamismetoodika väärtuspunktide kirjeldusest omistatakse pakkumusele uuringu metoodika eest keskmised hindamispunktid. 2 Uuringu teoreetiline kontseptsioon (kvaliteedikriteerium) 10 10 Põhjendus: Uuringu fookuses on tegevused, mis aitavad tõsta loomesektori majanduslikku võimekust, innovatsiooni ja konkurentsivõimet nii kodu- kui ka rahvusvahelistel turgudel, et kasvatada kogu kultuurivaldkonna elujõulist kestlikkust ning samas avardada mitmekesist kultuuriruumi. Pakkumuses on hästi struktureeritud küsimusepüstitused ning tänuväärselt pakutud välja kolm täiendavat küsimust, mis on uuringu teema kontekstis relevantsed. Teoreetilises raamistikus pakutakse välja väärtusvõrgustiku kontseptsioon, mis on valdkonna seniste uuringute taustal uuenduslikum lähenemine. Teoreetilises kontseptsioonis on väga hästi kirjeldatud loomemajanduse aspekti. Hankija vaates peaks sellele lisama ja rohkem fookusesse tooma ka kultuuri mittetulunduslikku aspekti, mida on pakkumuses küll nimetatud, kuid mis vajaks suuremat tähelepanu. Vaatamata sellele ei ole tegemist puudujäägiga, mis mõjutaks hinnangut pakutud teoreetilisele kontseptsioonile. Pakkuja on aru saanud uuringu eesmärgist ja hankija vajadustest. Eeltoodut arvestades ja lähtudes hindamismetoodika väärtuspunktide kirjeldusest omistatakse pakkumusele uuringu teoreetilise kontseptsiooni eest maksimaalsed hindamispunktid. 3 Pakkumuse maksumus (hinnakriteerium) 20 18,47 82788,000€ 4 Tegevus- ja ajakava, sh riskianalüüs (kvaliteedikriteerium) 15 15 Põhjendus: Tegevus ja ajakava, sh riskianalüüs, on realistlikud, kirjeldatud nõutud viisil ja ei tekita küsitavusi. Eeltoodut arvestades ja lähtudes hindamismetoodika väärtuspunktide kirjeldusest omistatakse pakkumusele tegevus ja ajakava, sh riskianalüüsi, eest maksimaalsed hindamispunktid. 5 Uuringu põhitäitjate (pakkuja meeskonna) erialane taust ja kogemus (kvaliteedikriteerium) 20 20 Koostatud 15.04.2021 10:08:56 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2958672/general-info  7 / 19 Põhjendus: Meeskonna uuringute läbiviimise oskustes ei ole põhjust kahelda. Valdkondliku kogemuse avardamiseks on meeskonda mh kaasatud täiendav mittetulundusliku kunsti valdkonna ekspert. Kuna tegemist on siiski vaid ühe loomevaldkonna esindajaga, siis soovituslikult võiks pakkuja küsitlustes kaasata ka teiste loomevaldkondade eksperte. Samas ei ole tegemist meeskonna osas olulise puudusega, mis mõjutaks hinnangut meeskonna erialase tausta ja kogemuse osas. Eeltoodut arvestades ja lähtudes hindamismetoodika väärtuspunktide kirjeldusest omistatakse pakkumusele uuringu põhitähtjate (pakkuja meeskonna) erialase tausta ja kogemuse eest maksimaalsed hindamispunktid. Punktisumma 100 87,47 Koostatud 15.04.2021 10:08:56 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2958672/general-info  8 / 19 LISA 2. PUNKTISUMMADE KOONDTABELID Pakkumus: 320813 Pakkuja: Civitta Eesti AS (11092241) Nr Kriteerium Maksimaalne Pakkumusele Pakkumuse maksumus / punktide arv omistatud numbrilised väärtused punktide arv 1 Uuringu metoodika (kvaliteedikriteerium) 35 24 Põhjendus: Sihtrühmad hõlmavad rahastajaid, omavalitsusi, loomealade asutusi, loomeliite ja muid (looisikuid koondavaid) organisatsioone. Pakkuja lisatud uurimisküsimused on asjakohased. Planeeritakse avaintervjuud ministeeriumi juhtkonna ja suuremate rahastajate (kellest üks on valdkonna rakendusorganisatsioon) esindajatega. Lisaks osaleb uuringu töös ekspertpaneel, kelle pakkuja on soovinud kokku panna peamiselt akadeemilise taustaga valdkonna uurijatest. Uuringu esmased tegevused on suure rõhuga kvalitatiivsel sisendil (intervjuud, ekspertkohtumised). Teises etapis viidatud sekundaarandmete analüüs ei pruugi anda piisavalt tõhusat kvantitatiivset sisendit valdavalt intervjuudel põhineva sisendi kriitiliseks kaalumiseks, kuivõrd suur rõhk on dokumentide analüüsil. Meetodi kvalitatiivne ja küsitlustele rõhku panev olemus sisaldab ohtu, et tellija saab küll põhjaliku arvamusküsitluse valdkonna esindajate hoiakute kohta, kuid tulevikku suunatud andmetel põhinev prognoos ei pruugi põhineda objektiivsemalt läbi kaalutud analüüsil. Eeltoodut arvestades ja lähtudes hindamismetoodika väärtuspunktide kirjeldusest omistatakse pakkumusele uuringu metoodika eest keskmised hindamispunktid. 2 Uuringu teoreetiline kontseptsioon (kvaliteedikriteerium) 10 7 Põhjendus: Teoreetilise kontseptsiooni oluliseks lähtekohaks on valdkondliku väärtusahela mõistmine ja hõlmamine, samuti käsitletakse kultuurivaldkondi mõjutavaid trende ning koosloome ja kaasamise põhimõtteid loomevaldkondade tulevikuvisioonide võimalusi. Siiski jääb teoreetilises kontseptsioonis puudu täpsemast selgitusest, kuidas lähenetakse otsesemalt ressursikasutusele, rahastuse ja jätkusuutlikkuse omavahelistele seostele ning juhtimismudelite mõjule, kui vaadata loomevaldkondade arenguvõimalusi. See on oluline puudujääk asjakohaste poliitikasoovitusteni jõudmisel, millega edaspidi arvestada kultuuripoliitika kujundamisel ja rakendamisel. Eeltoodut arvestades ja lähtudes hindamismetoodika väärtuspunktide kirjeldusest omistatakse pakkumusele uuringu teoreetilise kontseptsiooni eest keskmised hindamispunktid. 3 Pakkumuse maksumus (hinnakriteerium) 20 18,65 81960,000€ 4 Tegevus- ja ajakava, sh riskianalüüs (kvaliteedikriteerium) 15 15 Põhjendus: Tegevus ja ajakava, sh riskianalüüs, on realistlikud, kirjeldatud nõutud viisil ja ei tekita küsitavusi. Eeltoodut arvestades ja lähtudes hindamismetoodika väärtuspunktide kirjeldusest omistatakse pakkumusele tegevus ja ajakava, sh riskianalüüsi, eest maksimaalsed hindamispunktid. 5 Uuringu põhitäitjate (pakkuja meeskonna) erialane taust ja kogemus (kvaliteedikriteerium) 20 14 Koostatud 15.04.2021 10:08:56 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2958672/general-info  9 / 19 Põhjendus: Meeskonna uuringute läbiviimise oskustes ei ole põhjust kahelda, kuid kultuurivaldkonna jätkusuutlikkuse analüüsi osas hindame meeskonna võimekust keskpäraseks, kaasatud ei ole valdkonda piisavalt tundvaid meeskonna liikmeid, kes suudaks mahukast kvalitatiivsest sisendist vormida nii teoreetilises kui rakenduslikus vaates kvaliteetse sisendi politiika kujundamiseks kõikide käsitletavate loomevadkondade lõikes. Meeskonda on küll kaasatud täiendav loomemajanduse ja kultuurivaldkonna ekspert, kuid see täiendus ei pruugi olla piisav. Eeltoodut arvestades ja lähtudes hindamismetoodika väärtuspunktide kirjeldusest omistatakse pakkumusele uuringu põhitähtjate (pakkuja meeskonna) erialase tausta ja kogemuse eest keskmised hindamispunktid. Punktisumma 100 78,65 Koostatud 15.04.2021 10:08:56 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2958672/general-info  10 / 19 LISA 3. PUNKTISUMMADE KOONDTABELID Pakkumus: 321143 Pakkuja: Levellab OÜ (14557947), Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (74000547), Tallinna Ülikool (74000122) Nr Kriteerium Maksimaalne Pakkumusele Pakkumuse maksumus / punktide arv omistatud numbrilised väärtused punktide arv 1 Uuringu metoodika (kvaliteedikriteerium) 35 24 Põhjendus: Metodoloogiliseks lähenemiseks on valitud valdavalt kvalitatiivne lähenemine, mille riske maandatakse valideerimise ja ekspertide kaasamisega. Pakkumuses ei ole siiski piisavalt täpsustatud, kuidas valitud metoodika konkreetsemalt antud teoreetilist lähenemist toetab. Triangulatsiooni puhul kombineeritakse erinevaid meetodeid, kus kvantitatiivset lähenemisviisi kasutatakse peamiselt riiklikest andmebaasidest pärineva info töötlemisel ning uuringuks välja töötatava küsitluse tulemuste analüüsil. Kvantitatiivse sisendi puhul on jätkuvalt küsimuseks ajamaht, mis kulub selle töötlemisele. Samas pannakse suurt rõhku küsitlusega saadavale infole. Süvaintervjuud viiakse läbi ekspertidega, kelle nimekiri on pakkumuses ära toodud (p 3.2) ning kelle valik on jäetud sisuliselt põhjendamata. Nende konkreetsete ekspertide keskne roll on tellija hinnangul jätkuvalt pakkumuse kõige nõrgem külg, sest ei vasta sisuliselt pakkumuse esimeses osas püstitatud eesmärkidele. Seda asjaolu arvestades ei saa tellija olla kindel, et teoreetilises kontseptsioonis kirjeldatud lähenemine saaks pakkumuses kirjeldatud metoodika abil vormuda uuringu sisuliseks tulemuseks. Kokkuvõttes, kuigi kvalitatiivset lähenemist on põhjendatud, jääb siiski ebaselgeks, kuidas toetab valitud ekspertide kaasamine tulemuse saavutamist. Ekspertide valik ei ole hankija hinnangul metoodikaga kooskõlas. Eeltoodut arvestades ja lähtudes hindamismetoodika väärtuspunktide kirjeldusest omistatakse pakkumusele uuringu metoodika eest keskmised hindamispunktid. 2 Uuringu teoreetiline kontseptsioon (kvaliteedikriteerium) 10 10 Põhjendus: Teoreetiline kontseptsioon lähtub loomevaldkondade muutuvast maastikust ning tänase ühiskonna laiematest murrangulistest muutumistest, kirjeldades adekvaatselt kultuurivälja suuremaid väljakutseid ning poliitikakujundamise protsesside muutumist sotsiaalse komplekssüsteemi arendamiseks, tuues välja ka olulisemad kultuuripoliitika tulevikudilemmad. Teoreetiline raamistik on selgelt esitatud ja hästi kontseptualiseeritud. Välja on pakutud kaks täiendavat uurimisküsimust, mis on põhjendatud ja vajalikud. Eeltoodut arvestades ja lähtudes hindamismetoodika väärtuspunktide kirjeldusest omistatakse pakkumusele uuringu teoreetilise kontseptsiooni eest maksimaalsed hindamispunktid. 3 Pakkumuse maksumus (hinnakriteerium) 20 20 76440,000€ 4 Tegevus- ja ajakava, sh riskianalüüs (kvaliteedikriteerium) 15 15 Põhjendus: Tegevus ja ajakava, sh riskianalüüs, on realistlikud, kirjeldatud nõutud viisil ja ei tekita küsitavusi. Eeltoodut arvestades ja lähtudes hindamismetoodika väärtuspunktide kirjeldusest omistatakse pakkumusele tegevus ja ajakava, sh riskianalüüsi, eest maksimaalsed hindamispunktid. Koostatud 15.04.2021 10:08:56 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2958672/general-info  11 / 19 5 Uuringu põhitäitjate (pakkuja meeskonna) erialane taust ja kogemus (kvaliteedikriteerium) 20 7 Põhjendus: Ei ole põhjust kahelda uuringusse kaasatud akadeemilise personali pädevuses, kuid meeskonna nõrkuseks on loomevaldkondade ekspertide kaasatus põhitäitjate seas võrreldes akadeemilise personaliga. Punktis 3.2 on küll nimetatud ekspert-paneeli koosseis, kuid sealsete ekspertide profiili valik on jäetud põhjendamata ning nad ei ole uuringu elluviimisesse kaasatud põhitäitjatena. Eeltoodut arvestades ja lähtudes hindamismetoodika väärtuspunktide kirjeldusest omistatakse pakkumusele uuringu põhitähtjate (pakkuja meeskonna) erialase tausta ja kogemuse eest madalad hindamispunktid. Punktisumma 100 76,00 Koostatud 15.04.2021 10:08:56 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2958672/general-info  12 / 19 LISA 4. PUNKTISUMMADE KOONDTABELID Pakkumus: 321112 Pakkuja: Haap Consulting OÜ (14383016) Nr Kriteerium Maksimaalne Pakkumusele Pakkumuse maksumus / punktide arv omistatud numbrilised väärtused punktide arv 1 Uuringu metoodika (kvaliteedikriteerium) 35 12 Põhjendus: Pakkuja valitud metoodika ei ole terviklik. Valimi moodustamist ei ole selgitatud ja selle esinduslikkus on küsitav. Kvalitatiivse uuringu läbiviimise metoodika on nõrk ja läbi mõtlemata. Küsitavaks jääb, kuidas selle põhjal jõutakse uurimisküsimustele vastamise ja uuringu eesmärkide saavutamiseni. Pakkuja on teinud ettepaneku läbi viia teiste riikide juhtumianalüüsid, mis on hankija hinnangul positiivne ja annaks uuringule lisaväärtust, kuid see on metoodiliselt läbi mõtlemata. Eeltoodut arvestades ja lähtudes hindamismetoodika väärtuspunktide kirjeldusest omistatakse pakkumusele uuringu metoodika eest madalad hindamispunktid. 2 Uuringu teoreetiline kontseptsioon (kvaliteedikriteerium) 10 4 Põhjendus: Pakkumuse sisulises kirjelduses on olemas peatükk „Uuringu teoreetilised alused ja metoodika2, kuid dokumendis tegelikult teoreetilisi lähtekohti põhjalikumalt ei avata ning liigutakse koheselt uurimisküsimuste ja metoodika käsitlusele. Kuigi teoreetilised lähtekohad on teatud määral metoodilisest lähenemisest ja muust pakkumuse sisulises kirjelduses väljatoodust tuletatavad, ei ole teoreetilist kontseptsiooni tervikuna lahti kirjutatud ega põhjendatud. Tegemist on olulise puudujäägiga ning hankijal puudub kindlus, kas pakkuja on mõistnud uuringu eesmärki ja hankija vajadusi. Eeltoodut arvestades ja lähtudes hindamismetoodika väärtuspunktide kirjeldusest omistatakse pakkumusele uuringu teoreetilise kontseptsiooni eest madalad hindamispunktid. 3 Pakkumuse maksumus (hinnakriteerium) 20 20 76440,000€ 4 Tegevus- ja ajakava, sh riskianalüüs (kvaliteedikriteerium) 15 10 Põhjendus: Riskianalüüsis on küll nimetatud, kes vastutab konkreetse riski maandamise eest (kes on kaasatud riski maandamisse), kuid ei ole alati piisavalt konkreetselt selgitatud riskide täpsemaid sisulisi maandamistegevusi. Tegevus- ja ajakavas tugineb pakkuja palju koostööle ja tellija poolsele tagasisidele, mida tellijal ei pruugi olla võimalik sellises soovitud mahus pakkuda. Eeltoodut arvestades ja lähtudes hindamismetoodika väärtuspunktide kirjeldusest omistatakse pakkumusele tegevus ja ajakava, sh riskianalüüsi, eest keskmised hindamispunktid. 5 Uuringu põhitäitjate (pakkuja meeskonna) erialane taust ja kogemus (kvaliteedikriteerium) 20 7 Koostatud 15.04.2021 10:08:56 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2958672/general-info  13 / 19 Põhjendus: Meeskonna uuringute läbiviimise oskustes ei ole põhjust üldisemas plaanis kahelda, kuid kultuurivaldkonna jätkusuutlikkuse analüüsi osas hindame meeskonna võimekust nõrgaks. Kaasatud valdkondlik ekspertiis kaldub rohkem loomemajanduse valdkonda, kuigi uuringuga tuleks katta ka käsitletavate loomevaldkondade mittetulunduslikku poolt. Valitud metoodika ja meeskond ei toeta täiel määral hankija hinnangul uuringu eesmärgi saavutamist. Positiivsena võib siiski välja tuua, et disaini pool on läbi mõeldud kunstniku meeskonda kaasamise kaudu. Eeltoodut arvestades ja lähtudes hindamismetoodika väärtuspunktide kirjeldusest omistatakse pakkumusele uuringu põhitähtjate (pakkuja meeskonna) erialase tausta ja kogemuse eest madalad hindamispunktid. Punktisumma 100 53,00 Koostatud 15.04.2021 10:08:56 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2958672/general-info  14 / 19 LISA 1. PAKKUMUS NR 319032 Otsus: Vastavaks tunnistada Põhjendus: Tingimus Vastavus tingimusele Põhjendus Pakkumuse sisuline kirjeldus Vastab tõendite alusel Pakkuja meeskond Vastab tõendite alusel Ühispakkujate volikiri Vastab tõendite alusel Ärisaladus Vastab tõendite alusel Pakkumuse esitamine Vastab tõendite alusel LISA 2. PAKKUMUS NR 320813 Otsus: Vastavaks tunnistada Põhjendus: Tingimus Vastavus tingimusele Põhjendus Pakkumuse sisuline kirjeldus Vastab tõendite alusel Pakkuja meeskond Vastab tõendite alusel Ühispakkujate volikiri Vastab tõendite alusel Ärisaladus Vastab tõendite alusel Pakkumuse esitamine Vastab tõendite alusel Koostatud 15.04.2021 10:08:56 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2958672/general-info  15 / 19 LISA 3. PAKKUMUS NR 321112 Otsus: Vastavaks tunnistada Põhjendus: Tingimus Vastavus tingimusele Põhjendus Pakkumuse sisuline kirjeldus Vastab tõendite alusel Pakkuja meeskond Vastab tõendite alusel Ühispakkujate volikiri Vastab tõendite alusel Ärisaladus Vastab tõendite alusel Pakkumuse esitamine Vastab tõendite alusel LISA 4. PAKKUMUS NR 321143 Otsus: Vastavaks tunnistada Põhjendus: Tingimus Vastavus tingimusele Põhjendus Pakkumuse sisuline kirjeldus Vastab tõendite alusel Pakkuja meeskond Vastab tõendite alusel Ühispakkujate volikiri Vastab tõendite alusel Ärisaladus Vastab tõendite alusel Pakkumuse esitamine Vastab tõendite alusel Koostatud 15.04.2021 10:08:56 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2958672/general-info  16 / 19 LISA 9. PAKKUMUS NR 319032 Pakkuja: Ernst & Young Baltic AS (10877299) Otsus: Mitte kõrvaldada tõendite alusel Põhjendus: Tingimus Vastavus tingimusele Põhjendus Süüdi valeandmete esitamises, on jätnud teavet Vastab tõendite alusel esitamata, ei suuda nõutud dokumente esitada, hankinud käesoleva menetluse kohta konfidentsiaalset teavet Siseriikliku õiguse kohane samalaadne olukord, näiteks Vastab tingimusele pankrot Pettus Vastab tingimusele Konkurentsi moonutamise eesmärgil teiste ettevõtjatega Vastab tingimusele sõlmitud kokkulepped Hankemenetluses osalemisega kaasnev huvide konflikt Vastab tõendite alusel Kokkulepe võlausaldajatega Vastab tõendite alusel Laste tööjõu kasutamine ja muud inimkaubanduse Vastab tingimusele vormid Sotsiaalõiguse valdkonnas kohaldatavate kohustuste Vastab tingimusele täitmata jätmine Süüdi ametialaste käitumisreeglite olulises rikkumises Vastab tõendite alusel Ainult siseriiklikest õigusaktidest tulenevad Vastab tingimusele kõrvalejätmise alused: seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise eest Äritegevus on peatatud Vastab tõendite alusel Maksejõuetus Vastab tõendite alusel Vara haldab likvideerija Vastab tingimusele Keskkonnaõiguse valdkonnas kohaldatavate kohustuste Vastab tingimusele täitmata jätmine Koostatud 15.04.2021 10:08:56 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2958672/general-info  17 / 19 Rahapesu või terrorismi rahastamine Vastab tingimusele Ainult siseriiklikest õigusaktidest tulenevad Vastab tingimusele kõrvalejätmise alused: hankija asukohajärgse kohaliku maksu maksuvõlg Maksude tasumine Vastab tingimusele Ainult siseriiklikest õigusaktidest tulenevad Vastab tingimusele kõrvalejätmise alused: karistatud maksualaste süütegude eest Korruptsioon Vastab tingimusele Osalemine kuritegelikus organisatsioonis Vastab tingimusele Terroriakti toimepanek või terroristliku tegevusega Vastab tingimusele seotud õigusrikkumised Sotsiaalkindlustusmaksete tasumine Vastab tingimusele Pankrot Vastab tingimusele Otsene või kaudne osalemine käesoleva hankemenetluse Vastab tõendite alusel ettevalmistamisel Tööõiguse valdkonnas kohaldatavate kohustuste Vastab tingimusele täitmata jätmine Ainult siseriiklikest õigusaktidest tulenevad Vastab tõendite alusel kõrvalejätmise alused: rahvusvahelise sanktsiooni subjekt Ennetähtaegne lõpetamine, kahjutasu või võrreldavad Vastab tõendite alusel sanktsioonid Pakkuja: Mittetulundusühing Balti Uuringute Instituut (80046950) Otsus: Mitte kõrvaldada tõendite alusel Põhjendus: Tingimus Vastavus tingimusele Põhjendus Süüdi valeandmete esitamises, on jätnud teavet Vastab tõendite alusel esitamata, ei suuda nõutud dokumente esitada, hankinud käesoleva menetluse kohta konfidentsiaalset teavet Koostatud 15.04.2021 10:08:56 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2958672/general-info  18 / 19 Siseriikliku õiguse kohane samalaadne olukord, näiteks Vastab tingimusele pankrot Pettus Vastab tingimusele Konkurentsi moonutamise eesmärgil teiste ettevõtjatega Vastab tingimusele sõlmitud kokkulepped Hankemenetluses osalemisega kaasnev huvide konflikt Vastab tõendite alusel Kokkulepe võlausaldajatega Vastab tõendite alusel Laste tööjõu kasutamine ja muud inimkaubanduse Vastab tingimusele vormid Sotsiaalõiguse valdkonnas kohaldatavate kohustuste Vastab tingimusele täitmata jätmine Süüdi ametialaste käitumisreeglite olulises rikkumises Vastab tõendite alusel Ainult siseriiklikest õigusaktidest tulenevad Vastab tingimusele kõrvalejätmise alused: seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise eest Äritegevus on peatatud Vastab tõendite alusel Maksejõuetus Vastab tõendite alusel Vara haldab likvideerija Vastab tingimusele Keskkonnaõiguse valdkonnas kohaldatavate kohustuste Vastab tingimusele täitmata jätmine Rahapesu või terrorismi rahastamine Vastab tingimusele Ainult siseriiklikest õigusaktidest tulenevad Vastab tingimusele kõrvalejätmise alused: hankija asukohajärgse kohaliku maksu maksuvõlg Maksude tasumine Vastab tingimusele Ainult siseriiklikest õigusaktidest tulenevad Vastab tingimusele kõrvalejätmise alused: karistatud maksualaste süütegude eest Korruptsioon Vastab tingimusele Osalemine kuritegelikus organisatsioonis Vastab tingimusele Terroriakti toimepanek või terroristliku tegevusega Vastab tingimusele seotud õigusrikkumised Sotsiaalkindlustusmaksete tasumine Vastab tingimusele Koostatud 15.04.2021 10:08:56 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2958672/general-info  19 / 19 Pankrot Vastab tingimusele Otsene või kaudne osalemine käesoleva hankemenetluse Vastab tõendite alusel ettevalmistamisel Tööõiguse valdkonnas kohaldatavate kohustuste Vastab tingimusele täitmata jätmine Ainult siseriiklikest õigusaktidest tulenevad Vastab tõendite alusel kõrvalejätmise alused: rahvusvahelise sanktsiooni subjekt Ennetähtaegne lõpetamine, kahjutasu või võrreldavad Vastab tõendite alusel sanktsioonid LISA 10. PAKKUMUS NR 319032 Otsus: Kvalifitseerida tõendite alusel Põhjendus: Tingimus Vastavus tingimusele Põhjendus Teenuslepingute puhul: täpsustatud liiki teenuste Vastab tõendite alusel osutamine Koostatud 15.04.2021 10:08:56 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2958672/general-info  Ernst & Young Baltic AS Arve nr.: EE01EE10002370 Arve kuupäev: 20.12.2021 Maksetähtaeg: 10.01.2022 SEB EE: EE901010220026282012 Swedbank EE: EE812200221019682609 KULTUURIMINISTEERIUM Selgituseks märkige: EE01EE10002370 Veronika Valk-Siska, Aleksandr Aidarov Suur-Karja tn 23 15076 Kesklinna linnaosa, Tallinn Harju maakond Arve saaja: KULTUURIMINISTEERIUM Kontaktisik: Veronika Valk-Siska, Aleksandr Aidarov Registri-/isikukood: 70000941 Telefon: 6282250 E-post: [email protected] Makse saaja EE901010220026282012 arvelduskonto: Teenus/Kaup Kogus Ühik Ühiku hind Summa Allahindlus Netosumma KM 1. Kultuuriministeeriumi töövõtulepingu nr. 1.00 41 394.00 41 394.00 41 394.00 8 278.80(20%) 6-9.1/548-1 tööde üleandmise-vastuvõtmise akt nr. 1. Projekti "Loomevaldkondade kestlikkus" I osamakse (projekti I ja II etapp). KM Netosumma KM summa KM-ta kokku: 41 394.00 E-arve operaator Unifiedpost 20 41 394.00 8 278.80 Käibemaks kokku: 8 278.80 Arve summa kokku: 49 672.80 TASUDA: 49 672.80 EUR Ernst & Young Baltic AS Lk1/1 Reg.kood: 10877299 Telefon: 3726114610 E-post: [email protected] KMKR: EE100770654 Koduleht: www.ey.com/ee Aadress:Rävala pst 4, 10143, Harju maakond, Tallinn DFC_SuppRegCode:"10877299" DFC_SuppVATNumber:"EE100770654" DFC_SuppAccount:"EE901010220026282012" DFC_EBillAdrType:"Tp_" DFC_EBillAdr:"70000941" DFC_EBill:"Unifiedpost" DFC_EBillCode:"eEAb" DFC_OwnerIk:"70000941" DFC_ProxyID:"" DFC_TypeOfSource:"S-Arved" DFC_AdrINX:"DSTREAM" DFC_GlobInvID:"EMK_2021_171509397" DFC_PRN:"" DFC_PayerUtilityNumber:"70000941" DFC_DueDate:"2022-01-10" DFC_InvoiceDate:"2021-12-20" DFC_Amount:"49672.80" DFC_CurrencyCode:"EUR" DFC_B2BInvoiceNumber:"EE01EE10002370" DFC_InvoiceNumber:"EE01EE10002370" DFC_SYSTEMID:"EAK" DFC_DOCTYPENAME:B2BInvoice DFC_NUMFIELDS:21 DFC_BEGINRECORDS  Koostatud:11.01.2022 15:51:44 Siseriiklik maksekorraldus Asutuse töötaja: Reet Tallo Asutus: KULTUURIMINISTEERIUM Töökood: 20220110246398 Maksja registrikood: 70000941 Sisestatud: 10.01.2022 Sisestamise kanal: Xtee Staatus: Arvestusse kantud maksekorraldus Dokumendi number: 20000775 E-riigikassa konto number: 1200001950 EUR Saaja nimi: Ernst & Young Baltic AS Saaja registrikood: 10877299 Saaja konto number: EE901010220026282012 Valuuta: EUR Summa: 49 672.80 Viitenumber: Makse väärtuspäev: 10.01.2022 Selgitus: EE01EE10002370 20.12.2021 Eelarve: Kinnitan: Kinnitan: asutuse juht juhataja raamatupidamise eest vastutav isik peaspetsialist pitsat pitsat  AKT 20.12.2021 nr 6-4.2/42 Üleandmise-vastuvõtmise akt Kultuuriministeerium (edaspidi tellija) võtab vastu ning Ernst & Young Baltic AS (edaspidi töövõtja) annab tellijale üle riigihanke nr 233533 teostamiseks sõlmitud töövõtulepingu nr 6-9.1/548-1 alusel tehtud uuringu „Loomevaldkondade kestlikkus“ materjalid. Tööde maksumus (moodustub allpool väljatoodud tööde maksumustest vastavalt pakkumusele): Nr Etapi tegevuste nimetus Maksumus eurodes: 1. I etapp – täpsustatud lähtearuande Maksumus: 41 394.00 € koostamine Käibemaks: 8 278.80 € 2. II etapp – vahearuande koostamine Kokku: 49 672.80 € Tööde maksumus eurodes kokku 49 672,80 (summa sisaldab käibemaksu 20%). Tehtud tööde kirjeldus: Projekti I etapis tehti järgmised tegevused (vastavalt hanke nr 233533 lisale 2 „Töövõtja pakkumus“): I etapis tehtud tegevused:  projekti avakohtumine;  sissejuhatavad intervjuud;  dokumendianalüüs;  täpsustatud lähteülesande koostamine ja üleandmine Tellijale. II etapis tehtud tegevused:  dokumendianalüüs;  toetuste andmete kogumine ja nende kvantitatiivanalüüs;  loomevaldkondade fookusgruppide ja süvaintervjuude läbiviimine;  arengustsenaariumide kirjeldamine;  arengustsenaariumide arutelude töötubade läbiviimine;  vahearuande koostamine ja arutelu Tellijaga. Tellija volitatud esindajale anti üle järgmised andmefailid:  täpsustatud lähteülesanne;  vahearuanne. Kõik kirjalikud materjalid on koostatud eesti keeles. Hankelepingu täitmise raames loodud tulemid on tähistatud Vabariigi Valitsuse 12.09.2014 määruse nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“ järgi. Tellija: Töövõtja: Kultuuriministeerium Ernst & Young Baltic AS Registrikood: 70000941 Registrikood/Isikukood: 10877299 Aadress: Suur-Karja 23, 15076, Tallinn Aadress: Rävala pst 4, Tallinn E-post: [email protected] E-post: [email protected] (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Veronika Valk-Siska Siim Aben arhitektuuri- ja disaininõunik EY konsultatsiooniosakonna juht 2 (2)  Sihtasutus Eesti Teadusagentuur [email protected] 19.01.2022 nr 1-18/275-1 Maksetaotlused programmi „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine“ uuringukulude kohta Esitame maksetaotlused programmi „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine“ (RITA) tegevuse 2 partnerluslepingu nr 7.2-2/20/6 alusel tehtud uuringu „Vabakutselised loovisikud, nende majandusliku toimetuleku mudelid ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavus“ ja partnerluslepingu nr 7.2-2/20/8 alusel tehtud uuringu „Loomealade kestlikkuse arengustsenaariumid 2035“ kulude kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tarvi Sits kantsler Lisad: Maksetaotlused, hankega seotud dokumendid ja kulusid tõendavad dokumendid Reet Tallo 628 2240 [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941