Vastus

Signe Riisalo Teie 17.12.2021 nr 1.2-2/171-1 Sotsiaalministeerium [email protected] Meie 19.01.2022 nr 1-12/2517-2 Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus Kultuuriministeerium kooskõlastab soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) märkustega. Mõistame teie kavatsust kuid soovime veel kord juhtida tähelepanu aspektidele, miks nimetatud muudatused ei ole kultuurivaldkonnas põhjendatud. Kultuuriministeeriumil on selle eelnõuga puutumus VAPS-i § 14 punkti 5 alusel pensioni saavate loominguliste töötajate osas (teatud kategooria artistid 20–25-aastase loomingulise töö staaži korral riigi-, munitsipaal- või eraetendusasutuses, sihtasutusena tegutsevas etendusasutuses või rahvusooperis, sh vokaalsolistid, kellel on vähemalt 25 aastat loomingulise töö staaži). Isikute ringi täpsustati Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määruses nr 207, mille kohaselt on õigus pensionile kooskõlas VAPS-i § 14 punktiga 5 vähemalt 20-aastase loomingulise töö staažiga balletitantsijal, tantsijal, tsirkuse artistil ning vähemalt 25-aastase loomingulise töö staažiga vokaalsolistil, puhkpillimängijal, nukujuhil ja koorilauljal. Nagu Kultuuriministeerium eelnõu väljatöötamiskavatsusele (edaspidi VTK) saadetud vastuskirjas viitas, ei ole kultuurivaldkonnas nimetatud ametikohtadel olulisi erinevusi võrreldes VAPS-i kehtestamisajaga toimunud. Seepärast võib öelda, et need ametikohad ja nendest tulenev spetsiifika viimaste sajandite jooksul oluliselt muutunud ei ole. Baleriini, interpreedi, tsirkuseartisti ja solisti töö on oma mõjudelt inimese tervisele endiselt samasugune. See on ealiselt piiratud ning eeldab järjepidevat aeganõudvat ettevalmistust alates varasest noorusest. Kultuuritöö eripära tõttu, mis eeldab hommikuti proovides ning õhtuti, sh tihti nädalavahetustel, etendustes osalemist, ei saa kuni professionaalse karjääri lõpuni tegeleda ümberõppe või muu eriala omandamisega. Eelnõu seletuskirjas viidatakse korduvalt, et ametite klassifikatsioon on pärit Nõukogude Liidust. Eeltoodud ametite teke ega olemus Nõukogude Liidust aga mõjutatud ei ole. Leiame, et väljateenitud aastate pensioni kaotamine nimetatud erialade kultuuritöötajal ei taga erialade võrdset kohtlemist, sest mitmetel muudel seaduses mainitud ametikohtadel on oluliselt paranenud töötingimused, kahanenud nende tervist kahjustav mõju või muutunud ametikohtade klassifikatsioon. Nende aspektide väljatoomine on kultuuri ametikohtade puhul ebakorrektne. VAPS-i reformimisega ei aidata kuidagi kaasa seaduse eesmärgile kultuurivaldkonnas: „motiveerida tööandjaid parandama töökeskkonda ja pakkuma paremaid töötingimusi ning Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941 motiveerida töötajaid järgima tööohutusreegleid.“ Ka kõiki tööohutusreegleid järgides on ballett inimese organismile endiselt samasuguse mõjuga ning etenduste graafik eeldab hommikusi proove ja õhtuseid etendusi ning pidevat füüsilist treeningut. Seda ka siis (viidates seletuskirjale), kui tööandja rakendab ennetusmeetmeid. Seletuskirjas viidatakse, et vaatamata õigustatud ootusele „on riigil õigus kaalukatel põhjustel pensionisüsteemi reformida. Kaalukad põhjused süsteemi muutmiseks on esitatud eespool.“ Ei seaduse VTK-s ega eelnõu seletuskirjas esitata ühtegi kaalukat põhjendust, miks on kultuurivaldkonnas VAPS-i reformimine õigustatud. Seaduseelnõus välja toodud põhjendused ei rakendu kultuurivaldkonnas. Kõiki neid aspekte tõi Kultuuriministeerium põhjalikult esile ka VTK-le saadetud vastuskirjas. Seletuskirjas tuuakse välja järgmine selgitus: „praegune sooduspensionide süsteem ei kohtle tegevusalasid ja ameteid võrdselt. Kõigil tööandjatel on kohustus tagada töötajatele tervislik töökeskkond ning riigil ei ole põhjust tagada valitud kutsealadele sooduspensioni. Igaüks saab ise valida endale kutseala ning riik ei peaks suunama isikuid teatud aladele, motiveerides neid sooduspensioniga. Ettevalmistatav muudatus ei piira isiku õigust valida elukutset. Muudatusega ei tehta takistusi mingil kutsealal töötamiseks, kuid riik ei soodusta enam sooduspensioniga tervist kahjustavates tingimustes pikalt töötamist.“ Paradoksaalselt tuleb sellest põhjendusest välja, et kuna eeltoodud põhjustel on kultuurivaldkonna teatud ametid jätkuvalt kehale kurnavad ning neid ei ole teatud vanusest võimalik enam harrastada samal kõrgel professionaalsel tasemel, loetakse need kutsealad „tervist kahjustavateks, kus riik pikalt töötamist ei soodusta.“ Väljateenitud aastate pensioni saades ei ole need inimesed tingimata kitsas tähenduses töövõimet kaotanud, kuid nende võimalus senises ametis jätkata või erialast tööd teha on kadunud, kuivõrd sellele kehtivad kõrged professionaalsed nõudmised ning see on sel määral füüsiliselt koormav, et teatud vanuses ei ole võimalik sama tööd jätkata. Pension on neile isikutele olnud toeks kas mõnel külgneval erialal vabakutselisena jätkamiseks või uut eriala omandades elatustaseme ja motivatsiooni säilitamiseks. Nagu ka Sotsiaalministeerium (edaspidi SoM) viitab vastusena Eesti Ametiühingu Keskliitude kirjale (VTK märkuste tabelis), ei ole reformi eesmärk hoida kulusid kokku, vaid muuta pensionisüsteem õiglasemaks. Sama eesmärki täidavad ka Kultuuriministeeriumi ettepanekud seoses 6 miljoni lisavajadusega kultuurivaldkonna sihtrühma sotsiaalkaitse süsteemi õiglasemaks muutmiseks. Kui kaob ära seaduses ja selle alusel kinnitatud väljateenitud aastate pensioni saavate ametikohtade loetelu, ei ole Kultuuriministeeriumil ühtegi seadusest tulenevat alust või õigustust tegeleda ainult valitud ametikohtade esindajate sotsiaalsete garantiide tagamisega kultuurisektoris. Ainus lahendus on luua tööandja pensionisüsteem kõikidele riigi kultuuritöötajatele. Kuna vastavalt VTK-le esitatakse tööandjapensioni kogumist soodustavad ettepanekud ja analüüs alles käesoleval aastal, ei ole praegu kindlust, milliseks kujuneb olukord seoses tööandjapensioniga, kuigi juba muudetakse sellele viidates praegu kehtivat sooduspensionide ja väljateenitud aastate pensionide süsteemi. VTK märkuste tabelis on välja toodud Töötukassa kommentaar, et tuleks üle vaadata, kas ja kuivõrd olemasolev tööturuteenuste valik selle sihtrühma vajadustele vastab. SoM-i vastuse kohaselt on lisaks olemasolevatele tööturumeetmetele 2022. aastal kavandatava tööturuteenuste ja -toetuste seaduse uuendamise raames kavas tööturuteenuste grupid ja sihtrühmad üle vaadata. Samas võetakse teatud gruppidelt, kellele praegu spetsiifilised teenused puuduvad, nagu ka SoM kinnitab, juba käesoleva eelnõuga siiani toiminud sotsiaalsed tagatised ära. Nagu viitavad oma seisukohtades ka mitmed valdkondlikud organisatsioonid (sh Teatriliit), on toetatud üleminekuperiood pärast loomingulise aktiivse karjääri lõppemist hädavajalik. Kultuuriministeeriumi sihtrühmade vaates on meie väljapakutav loomepalga kui talentide ümberõpet toetava meetme rakendamine parim ja optimaalseim viis reformi mõjudega tegelemiseks. Kultuuriministeeriumis on juba mitmed olemasolevad meetmed, mida saaks täiendavate vahendite lisamisel kasutada väljateenitud aastate pensioni süsteemi muutmisest tekkivate vajaduste katmiseks valdkonna kultuuriprofessionaalide hoidmiseks. • Loomepalkade (seni kirjaniku- ja kunstnikupalga) hulga suurendamine ja valdkondlik laiendamine – hinnanguline maksumus 1 miljon eurot aastas. Loomepalga eeskujul luuakse vabakutselisena külgneva eriala loometööle pühendumise ja/või ümberõppe meede isikutele, kes tervislikel või tehnilistel põhjustel ei saa jätkata omandatud ja praktiseeritud erialal. Palga erinevus loomestipendiumidest on lisaks pikaajalisusele ka kaasnevad sotsiaalsed garantiid ja sellest tulenev suurem stabiilsus. Näeme, et peaksime kaaluma süsteemi laiendamist seni katmata loomealadele (sh VAPS-i alusel pensioni saavatele isikutele), et võimaldada meie institutsionaalselt töölt lahkuvatele tippudele jätkamist kultuurivaldkonnas, sh näiteks balletiartistide ümberprofileerumist koreograafideks või kaasaegse tantsu valdkonnas tegutsejateks. 1 000 000 euro eest on võimalik maksta 40 loomepalka ehk 1,1-kordset kultuuritöötaja miinimumpalka (arvestuse aluseks on võetud 2022. aasta kultuuritöötaja miinimumpalk 1400 eurot). • Loovisikute ja loomeliitude seaduse (edaspidi LLS) alusel antavasse loometoetuste meetmesse lisavahendite suunamine ja LLS-i alusel toetuse saamise tingimuste muutmine – hinnanguline maksumus 2 miljonit eurot aastas. Loometoetuse makstakse kuuekuulise perioodina. Arvestades LLS-is väljatoodut (vabakutselisele loovisikule iga kuu makstava loometoetuse suurus on Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär ühes kuus), on keskmine loometoetus 2022. aastal 5080,32 eurot. Lisavahendid 2 miljoni ulatuses võimaldaksid maksta loometoetust ligikaudu 390 inimesele. Loomeliitudes on 01.05.2021 seisuga 6639 liiget. Neist 1710 on praegu juba pensionil ning 4929 pensioniealised ei ole. Varasema pensionireformi tõttu on tekkimas loovisikud, kes vajalikku pensionistaaži kokku ei saa ja keda ähvardab pensionivaesus. Kultuuriministeerium peab kultuurivaldkonna sotsiaalkaitse küsimust lähiaastatel tõsiselt käsitlema ning sooduspensionide kaotamine teeb valdkonna olukorra veelgi keerulisemaks. Hinnangulise arvestuse aluseks on valdkonnaüleselt toetuse saamise nõuete muutmine nii, et sellele kvalifitseeruksid ka loomevaldkonnas näiteks tugiteenuste pakkujana jätkavad endised loovisikud ning need, kes soovivad end erialaselt täiendada. Praegu on tudengitele toetuse maksmine välistatud, kuid see piirang tuleks edaspidi vajaduspõhiselt ümber vaadata vähemalt ümber- ja täiendõppe seisukohalt. LLS-i osas väljatöötamisel oleva VTK raames analüüsitakse võimalikku laiendamist ja sellega seonduvaid mõjusid 2022. aastal koostöös partnerorganisatsioonide ja SoM-iga. Need kaks ülaltoodud meedet abistavad vabakutselisi loovisikuid, kellel ei ole oma töö eripäradest tulenevalt konkreetset tööandjat või nad on ise enda tööandjad. Täiendava meetmena tuleks koostöös SoM-iga välja töötada ja tagada süsteemne toetusmehhanism tööandja pensionile. Kultuuriministeerium vajaks täiendavaid vahendeid uudse pensionisüsteemi juurutamiseks oma haldusalas 3 miljoni ulatuses. • Kõrgharidusega kultuuritöötaja tööandjapensioni sisseviimine kultuurisektoris – hinnanguline maksumus 3 miljonit eurot aastas. Rahalise arvestuse alus on 5% kõrgharidusega kultuuritöötajatele makstavast palgafondist. Hoolimata sellest, et sooduspensionite reform ei muuda hetkel kultuurivaldkonnas töötavate inimeste olukorda, tunneme muret seaduses mainitud erialade järelkasvu pärast. Seetõttu peame oluliseks täiendavate Kultuuriministeeriumi pakutud stiimulite (tööandjapension, loomepalk ja loometoetus) rakendamist. Kõik nimetatud meetmed eeldavad aga täiendavaid vahendeid riigieelarvest. Kultuuriministeerium loodab Sotsiaalministeeriumi toetusele ja koostööle meetmete elluviimisel ning täpsete tingimuste väljatöötamisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Terik minister Katre Väli, 628 2212 [email protected]