Lp. EV Kultuuriminister Tiit Terik. Pöördume Teie poole palv ega leida võimalus rahuldada MTÜ David Oistrahhi Festivali taotlus toetuse saamiseks festivalide ja kontserdite korraldamiseks aastal 2022. Vastuseks kultuuriministeeriumi komisjoni seisukohale esitame oma vastulause. Komisjon hindab kõrgelt kavandatud tegevuste regionaalset mõju. Samas hindab komisjon võrreldes teiste taotlustega pigem väheseks planeeritud tegevuste rahvuskultuurilist ja valdkondlikku mõju, taotleja haldussuutlikkust, koostööpartnerite haaret ning eelarve realistlikkust lähtuvalt planeeritud tegevuste mahust ja planeeritud kaasrahastajate hulgast. Samuti juhib komisjon tähelepanu, et tegevuste turundus- ja kommunikatsiooniplaan ning tegevusplaan jäävad teiste taotlusvooru esitatud projektidega võrreldes tagasihoidlikumaks. Arvestades taotlusvooru eelarvevahendite piiratud mahtu (määruse § 13 lg 6 p 5), hinnates tihedat konkurentsi taotlusvooru raames ja lähtudes hindamistulemustest (määruse § 13 lg 6 p 4), teeb komisjon ettepaneku taotlust mitte rahuldada. Kuna komisjoni hinnangu aluseks on võrdlev lähenemine erinevatele projektidele, samas ei esitata võrdlusandmeid, siis käsitleme komisjoni otsust subjektiivse hinnanguna, mida ei saa korrektselt vaidlustada. Kuna komisjoni liikmed ei ole külastanud festivali Musica Hymnis kontserte Pärnus, siis jääb mulje, et komisjoni kompet ents ei ole piisav hindamaks MTÜ David Oistrahhi Festivali tegevuse tähtsust Pärnumaal. M õistmatuks jääb festivali tähtsuse alahindamine rahvuskultuuri ja valdkondliku mõju osas. Festivali Musica Hymnis kontserdite rõhuasetus on alati Eesti muusikal. Nii oli see aastal 2021 ja nii oleme kavandanud aastale 2022. Kontserdid Rahvusvahelis t e ratsaspordivõistluste raames, samuti Eesti Vabariigi taasiseseisvumise aastapäeva puhul, on koosnenud valdavalt ainult Eesti muusikast. Esimese eestlasest piiskopi Platoni sünniaastapäeva tähistamise kontserdid rõhutavad eestiliku kultuuri mõju meie iseseisvumisele a. 1919. Festivalil esinevad Eesti tippmuusikute kõrval rahvusvaheliselt tunnustatud artistid Peterburist (Rimski Korsakovi nim. konservatooriumi kammerorkester), Lätist (segakoor Latvija), Leedust (Čiurlionis-keelpillikvartett) jne. Kõrge interpretatsiooniline tase on oluliselt rikastanud Pärnu äärealade muusikaelu. Selle valdkondlik mõju on tinginud uue Maria kontserdisaali ehitamise Pänusse. Valdkondliku mõju tulemusena toimus eelmisel aastal esimene kammermuusikakontsert Manilaiu saarel täissaalile. Käesolevaks aastaks kavandame koostöös suvist festivali Manilaiu saarel. Festivali haldussuutlikus on toetunud korraldajate vastutusele. On olnud raske, kui kultuuriministeerium juba aastaid eraldab toetuseks 0.- €, samas on aga festivali haare laienenud, On leidunud artiste, kes soovivad toetada rahvuskultuuriliselt ja valdkondlikkult olulist kultuurisündmu st. Festivali kaks partnerit MTÜ Kõpu Arenduskeskus ja Eesti Kirikute Nõukogu toetavad festivali oma võimaluste kohaselt, samuti toetab Pärnu Linn vastavalt oma eelarvelistele võimalustele. Tänu heale turundus- ja kommunikatsiooniplaanile on kontserd i tel suur külastatavus. Festivali publikuprogrammil on kaks olulist suunda uue publiku leidmiseks: kontserdite korraldamine kirikutes koostöös kohaliku kirikliku kogukonnaga, mis toob kirikutesse kuulajaid, kes tavaliselt ei käi kontserditel (näitena helihardused Tallinna Kaarli kirikus 11. jaanuaril 2022, Tallinna Toomkirikus 29. oktoobril 2021, regulaarsed kontserdid EAÕK Pootsi-Kõpu kirikus jne.); teisalt keskendume kammermuusikaga uue publiku leidmisele. Kontserdid Maria kontserdisaalis on toimunud ka covid-piirangute ajal maksimaalselt lubatud külastajatega. Alanud aas ta 14. ja 15. jaanuaril alustasime Pärnus, Victoria hotelli saalis uut kammermuusikafestivali Pärnu-Pariis, et taastada klassikalise kammermuusikatraditsioone meie kohvikukultuuris. On oluline, et festividega otsime uusi väljundeid leidmaks publikut, kes ei ole tavaliselt huvitatud klassikalisest muusikast, tervikuna see tervendab meie kultuuripilti popkultuuri suunas liikuvas Eestis. Mõistame, et kultuuriministeeriumi taotlusvoorude maht on piiratud, kuid pidevalt aastaid jätta MTÜ David Oistrahhi Festival ilma toetuseta, ei ole ehk siiski parim viis arendada Eesti muusikaelu. Tasub meenutada, et MTÜ David Oistrahhi Festival taastas Pärnus Eesti esimese festivali traditsiooni korraldades 14 aastat Eesti suurimat ja seni ainust nö laiapõhjalist muusikafestivali, millel ei olnud žanrilisi ega ajstulisi piiaranguid, et Oistrahhi festival oli oluline tegija, et otsustati ehitada Pärnusse kontserdimaja - tolleagse kultuuriministri hinnangul. Arvestades asjaolu, et peakorraldaja ja koostööpartnerid Eesti Kirikute Nõukogu ja MTÜ Kõpu Arenduskeskus on aastaid kandnud majanduslikult väga rasket koormat ilma kultuuriministeeriumi toetuseta, palume sel aastal rahuldada MTÜ David Oistrahhi festivali taotlus täies mahus. Lugupidamisega Enn Rand, MTÜ Kõpu Arenduskeskus juhataja
Lp Tiit Terik
Kultuuriministeerium
[email protected] 13.01.2022 nr 13-1/384
Festival Musica Hymnis
Austatud härra minister
MTÜ David Oistrahhi Festival on korraldanud festivali Musica Hymnis, mida ka Pärnu linn on
kultuuriprojektide toetusmeetme kaudu mitmel aastal toetanud. Peame selle festivali jätkumist
oluliseks, kuna sündmuse eesmärgiks on kõrgkultuuri (sh ka Eesti muusika) viimine Pärnu
keskuslinnast eemale osavaldadesse. Käesoleval aastal on kontsertide toimumispaikadeks
planeeritud muuhulgas Maria Talu kontserdisaal, EAÕK Kõpu-Pootsi kirik, Tõstamaa mõis ja
Manilaiu muuseum.
Oleme seda meelt, et väljaspool suuremaid keskusi toimuvad kõrgetasemelised
kultuurisündmused on olulised nii omavalitsuste kui ka riigi vaates, mistõttu palume festivali
Musica Hymnis korraldamist toetada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Romek Kosenkranius
linnapea
Andrus Haugas
444 8241;
[email protected]
Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn 444 8200
[email protected] www.parnu.ee
Kultuuriminister Tiit Terik 18. jaanuaril 2022 Austatud Kultuuriminister härra Tiit Terik , pöördun Teie poole palvega leida võimalus toetada mtü David Oistrahhi Festivali aastal 2022 taodeldud mahus. Mittetulundusühing tegutseb aastast 2000. Oleme korraldanud Eesti suurimat ja seni ainust nö laiapõhjalist muusikafestivali, millel ei ole ajastulisi ja žanrilisi piiranguid. Samuti oleme olnud juhtpartner kuues Euroopa Liidu kultuuripirojektis . Seoses kultuuriministeeriumi ja tolleaegse Eesti Kontserdi peadirektori otsusega vahetati Oistrahhi -festival Järvi-festivali vastu ja lõpetati mtü toetamine. Viimased kümme aastat oleme keskendunud uuele kontseptsioonile ja publikuprogrammile, alustanud uusi festivale - Musica Hymnis ja kammermuusikafestival Pärnu-Viin : - Ida-Virumaal keskendub festival kultuurilisele lõimumisele meie ühiskonnas; - festival sakraalhoonetes keskendub kaasa haarates kohalikku kogukonda publikule, kes tavapäraselt ei ole kontserdikülastaja; - festival mitmekesistab kontserdielu ja taastab euroopalikku nö klassikalist kohvikukultuuri; - koostöös Tõstamaa Keskkooliga korraldame muusikaharuduslikke kontserte koolilastele ; - taastame unustatud Eesti muusikat ja salvestame uut meie heliloojate loomingut. Kahjuks oleme juba aastaid ilma kultuuriministeeriumi toetuseta. Oleme märganud, et komisjonides ”ringlevad” samad inimesed, kes esindavad ”konkureerivat” kontserdikorraldust. Samuti peame mitteadekvaatseteks toetuste eraldamise printsiipe: - meile teadaolevalt ei ole komisjoni lii kmed käinud mtü DOF poolt korraldatavatel festivalidel-kontserditel (va 11. jaanuaril 2022) ; - rõhutatakse, et senine tegevus ei oma toetuste eraldamise osas tähtsust; - eitavaid vastuste olemust ei avalikustata, stereotüüpsed vastused väljendavad selgelt soovimatust mtü tegevust toetada ja ei võimalda argumenteeritult ning sisuliselt esitada vastulauseid. Kuna komisjonide ettepanekud on ministrile soovituslikud ja eelmised kultuuriministrid on sageli kasutanud praktikat täiendada toetust saavate konserdikorraldajate nimistut, pöördun Teie poole palvega määrata toetus ka mtü David Oistrahhi Festivalile. Lisan koostööpartnerite vastavad pöördumised Teie poole: - Pärnu Linnavalitsus - Eesti Kirikute Nõukogu - Mittetulundusühing Kõpu Arenduskeskus Lugupidamisega ja Teie sisulisele objektiivsusele lootes Allar Kaasik, festivali kunstiline juht