Kiri

Meelis Münt Teie 15.12.2021 nr 1-14/21/6171 Keskkonnaministeerium [email protected] Meie 17.01.2022 nr 6-1/828-3 Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise programmi kohta seisukoha esitamine Austatud härra kantsler Täname teid võimaluse eest esitada Kultuuriministeeriumi valitsemisala ettepanekud ja märkused keskkonnavaldkonna arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise programmi kohta. Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 (edaspidi KEVAD) saab olema laiapõhjaline ja erinevate valdkondade arenguid mõjutav strateegiline dokument, mida on ka esitatud programmis põhjalikult kirjeldatud. Seega esitame enda ettepanekud, lähtudes vajadusest meie valdkondi puudutavaid mõjusid KEVAD-e koostamise käigus võimalikult põhjalikult hinnata, et leida parimad võimalikud arengusuunad erinevate valdkondade kokkupuutepunktides. 1. Spordivaldkond on KEVAD-ega seotud dokumendi „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ (edaspidi „Sport 2030“) ja sellega seotud spordiprogrammi kaudu. KEVAD-ega on otseselt seotud „Sport 2030“ punkt 7.9 („Spordi korraldamisel ning sporditaristu rajamisel ja ajakohastamisel järgitakse keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid“) ning kaudsemalt punktid 5.6 („Planeerimisel ja projekteerimisel käsitletakse liikumispaiku ning -alasid avaliku ruumi lahutamatu osana. Sporditaristu peab olema kõigile kättesaadav“) ja 8.3 („Riik väärtustab laste ja noorte sihipärast sporditegevust ning toetab seda valdkonda süsteemselt. Luuakse ja arendatakse piirkondlikke ning üleriigilisi õppe- ja treeningkeskusi“). Keskkonnateadlikkuse valdkonnas aitab keskkonnaharidus (matkade jt sarnaste tegevustega) suurendada Eesti elanike, eriti noorte, liikumisaktiivsust. 2. Spordivaldkond on seotud ka elurikkuse valdkonnaga. Juhime tähelepanu, et paraku on mitmeid juhtumeid, kus spordivaldkonna (taristu, võistluste korraldamine jne) arendamise ja keskkonnakaitse huvid põrkuvad. Näiteks paarisaja osalejaga orienteerumisvõistluste korraldamiseks ei ole saadud luba, sest väidetavalt kahjustab see liialt metsa või tervisespordikeskuse liikumisradade arendamisel ja hooldamisel on looduskaitselised piirangud. Sellistel juhtudel tuleks tõsiselt kaaluda, kas taoliste piirangute/keeldude kehtestamine on proportsionaalne. Ei saa välistada, et looduskaitset vajav mitmekesine keskkond on tekkinud tänu näiteks aastakümnete pikkusele liikumisradade hooldusele. Veelgi enam, arvestades liikumisaktiivsuse ja -harrastuse suurt mõju inimeste tervisele, tuleks selliste otsuste tegemisel võtta arvesse ka mõju inimeste liikumis- ja sportimisharjumuste väljakujundamisele ja seega terviselegi. Seda, et piirangute kehtestamine mõjutab inimeste Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  füüsilist tervist negatiivselt, ei ole mõjude hindamisel välja toodud, kuid seda tuleks samuti arvestada. 3. Nendime, et spordivõistluste – peamiselt suure osalusega rahvaspordiürituste ja rahvusvaheliste võistluste – korraldamisel on seos ringmajanduse valdkonnaga, eriti jäätmekäitluse kaudu. Samuti on olemasoleval ja rajataval sporditaristul kaudsem seos ringmajanduse ja kliima valdkonnaga, seda eriti keskkonnasäästlike lahenduste kasutamise vaatest. 4. Eelnõu on kaudselt seotud lõimumise valdkonnaga keskkonnateadlikkuse tegevussuuna kaudu. Toome esile, et saavutamaks selle valdkonna eesmärke ning muutmaks Eesti inimeste hoiakuid keskkonnateadlikumaks ja nende igapäevast käitumist keskkonnahoidlikumaks, on oluline, et tegevuste ja meetmete planeerimisel oleks arvestatud inimeste keelelis-kultuuriliste eripäradega ning informatsiooni saamise allikatega. Selleks tuleb kaaluda võimalusi edastada keskkonnaalast teavet lisaks eesti keelele ka vähemalt vene ja inglise keeles ning levitada seda kanalites, mida eesti keelest erineva emakeelega sihtrühmad kasutavad. 5. Programmis tuuakse välja mõjude hindamine kuue valdkonna lõikes vastavalt mõjude hindamise metoodikale. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 46 järgi on võimalus lisada neile muu otsese või kaudse mõju hindamine. Mõju kultuuri- ja spordivaldkonnale on praegu hinnatud sotsiaalsete, sh demograafiliste mõjude all, kuid teeme ettepaneku tuua mõju kultuuri- ja spordivaldkonnale välja eraldi mõjuvaldkonnana. Lisaks, programmi lk 54 alaviites loetletud hindamist vajavate valdkondade ja teemade seas on nimetatud „haridussüsteem ja kultuur“ koos, kuid teeme ettepaneku hinnata mõju haridussüsteemile ja kultuurivaldkonnale eraldi, arvestades meie järgnevat ettepanekut lisada kultuurivaldkonnale selgemalt ka spordivaldkond. 6. Teeme ettepaneku täiendada lisa 2 „Mõjude määramise kontrollküsimustik“. Punktis 6.3.8.2 sõnastada üldine küsimus järgmiselt (lisada allajoonitud osa): „Kas eelnõu mõjutab haridussüsteemi ja kultuuri- ning spordikorraldust?“ ja täpne küsimus järgmiselt: „Kas eelnõu mõjutab haridusteenuste, sh alus-, põhi-, kesk-, kõrg- ja täiendusharidus ning kultuuri- ja sporditeenuste kättesaadavust ja kvaliteeti?“ ning täiendada põhjendust lausega: „Eelnõu võib avaldada mõju sporditeenuste kättesaadavusele“. Punktis 6.3.8.3 sõnastada üldine küsimus järgmiselt (lisada allajoonitud osa): „Kas eelnõu mõjutab haridussüsteemi ja kultuuri- ning spordikorraldust?“ ja täpne küsimus järgmiselt: „Kas eelnõu mõjutab erinevate kultuurivaldkondade, sh teater, kino, muusika, kunst, arhitektuur, kirjandus, rahvakultuur, meedia jne, ning spordivaldkondade, sh inimeste kehaline aktiivsus, võistluste korraldamine jne, arengut?“ ning täiendada põhjendust lausega: „Eelnõu võib avaldada mõju spordivaldkonnale, sh inimeste kehalise aktiivsuse, võistluste korraldamise, sporditaristu jne arenguga seonduvalt.“ Juhul, kui kultuuri- ja spordivaldkonda hinnata eraldi haridussüsteemist, palume küsimused vastavalt ümber sõnastada. 7. Programmi punktis 10.2 toodud programmi koostanud eksperdirühma koosseisu ei ole kaasatud kultuuri- ja spordivaldkonna ega ruumiloome kompetentsi. Teeme ettepaneku nimetada ekspertide kaetavate minimaalsete mõjuvaldkondade hulka ka nimetatud valdkondade kompetents. 8. Teeme ettepaneku asendada mõjude hindamise ekspertide pädevuste loetelus (lk 54) „ruumilise planeerimise ekspert“ määratlusega „ruumiloome valdkond“, sest see katab terviklikumalt elukeskkonna kavandamisega seonduvaid ruumiloomeprotsesse. 9. Eelnevaga seonduvalt teeme ettepaneku täiendada lisa 2 „Mõjude määramise kontrollküsimustik“ küsimusega: „Kas eelnõu mõjutab ruumiloome protsesse (ruumiline planeerimine, ehitamine, renoveerimine, hoonete ja maastike taaskasutus ning n-ö ruumiringlus, lammutamine jne)?“ 10. Teeme ettepaneku täiendada lisa 2 punkti 6.3.8.2 küsimusega: „Kas eelnõu mõjutab kultuuriasutuste ja -organisatsioonide võimekust tõsta keskkonnateadlikkust mitteformaalse hariduse osana elukaare lõikes?“, sest kultuuriasutustel ja -organisatsioonidel on suur potentsiaal tõsta keskkonnateadlikkust mitteformaalhariduse osana erinevatele vanusegruppidele suunatult. 11. Teeme ettepaneku täiendada lisa 3 (Kaasatavad isikud ja asutused) Eesti Arhitektide Liiduga, kes on Eesti laiapõhjaline, liikmeskonnalt suur ja ajalooliselt vanim ruumiloome kompetentsi koondaja. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tarvi Sits kantsler Karin Närep 628 2230, [email protected] Kaarel Nestor 628 2260, [email protected] Veronika Valk-Siska 628 2207, [email protected]