Ministeeriumid Meie 30.01.2022 nr 1.2-6/14
Eelnõu kooskõlastamine
Sotsiaalministeerium edastab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi
Valitsuse määruse „Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel kehtestatud Vabariigi
Valitsuse määruste muutmine“ eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
tervise- ja tööminister
Lisa:
1. Eelnõu
2. Seletuskiri
3. Määruse LISA
Lisaadressaadid:
Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit
Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
Eesti Tööandjate Keskliit
Eesti Ametiühingute Keskliit
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon
Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO
Eesti Keemiatööstuse Liit
Eesti Elektroonikatööstuse Liit
Eesti Mööblitootjate Liit
Eesti Ehitusettevõtjate Liit
Eesti Masinatööstuse Liit
Eesti Plastitööstuse Liit
Tööinspektsioon
Terviseamet
Eesti Töötervishoiuarstide Selts
MTÜ Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
VKG OIL AS-ile
Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ
Ökosil AS
Dana Kadanik 7153461
[email protected]
EELNÕU
11.01.2022
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruste
muutmine
Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 7 lõike 3, § 8 lõike 3 ja § 131 lõike
9 alusel.
§ 1. Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määruse nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest
mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ muutmine
Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määruse nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud
töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 6 lõiked 22 ja 23 tunnistatakse kehtetuks.
§ 2. Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määruse nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid
sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning
töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ muutmine
Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määruse nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate
materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste
ohutegurite piirnormid“ lisa „Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ asendatakse
käesoleva määruse lisaga (lisatud).
Kaja Kallas
Peaminister
Tanel Kiik
Tervise- ja tööminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Lisa: Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid
Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määrus nr 105
„Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise
töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning
töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“
Lisa
(muudetud sõnastuses)
TÖÖKESKKONNA KEEMILISTE OHUTEGURITE PIIRNORMID
Lühiajalise kokkupuute
Aine Piirnorm 8 tundi Märkused
piirnorm
(CAS-number)
mg/m3 ppm mg/m 3
ppm
Akrüülamiid (propeenamiid) 0,03 – 0,1 – A, C
(79-06-1)
Akrüülhape (prop-2-eenhape) 29 10 59** 20**
(79-10-7)
Aldriin 0,25 – – –
(309-00-2)
Allüülalkohol 4,8 2 12,1 5 A
(2-propeen-1-ool)
(107-18-6)
Allüülamiin 5 2 14 6 A
(2-propenüülamiin, 3-amino-1-propeen)
(107-11-9)
Allüülkloriid 3 1 9 3 A
(2-propenüülkloriid, 3-kloro-1-propeen)
(107-05-1)
Alumiinium, metalliline ja oksiidid
kogu tolm 10 – – –
peentolm 4 – – – 1
(7429-90-5, 1344-28-1)
Alumiiniumi lahustuvad ühendid 2 – – –
1-aminobutaan (butüülamiin) – – 15* 5* A
(109-73-3)
Aminoetaan (etüülamiin) 9,4 5 – – A
(75-04-7)
2-aminoetanool 2,5 1 7,6 3 A
(141-43-5)
Aminometaan (metüülamiin) 13 10 25 20 A
(74-89-5)
2-aminopropaan (isopropüülamiin) 12 5 25 10
(75-31-0)
4-aminotolueen 4,46 1 8,92 2 A
(106-49-0)
Aminotsükloheksaan 20 5 40 10
(tsükloheksüülamiin)
(108-91-8)
Amitrool 0,2 – – –
(61-82-5)
Ammoniaak 14 20 36 50
(7664-41-7)
Amüülatsetaat (pentüületanaat, 270 50 540 100
pentüülatsetaat, amüületanaat), kõik
isomeerid
Aniliin (aminobenseen, fenüülamiin) 4 1 8 2 A
(62-53-3)
Antimon ja oksiidid (arvutatud 0,5 – – –
antimonile)
(7440-36-0)
Antimonhüdriid 0,3 0,05 – –
(7803-52-3)
Arseenhape ja selle soolad ning 0,01 C, 31
anorgaanilised arseeniühendid
Vasesula- Vasesulatus-
tussektoris sektoris
Kehtiv alates Kehtiv alates
11.07.2023 11.07.2023
Arseen ja anorgaanilised ühendid, v.a 0,03 – – – C, 3, 4
arseenhüdriid (arvutatud arseenile)
(7440-38-2)
Arseenhüdriid 0,05 0,02 – –
(7784-42-1)
Asbest – 0,1 kiudu/cm3 – – C
1) kroküdoliit (12001-28-4);
2) amosiit (12172-73-5);
3) antofülliit (77536-67-5);
4) aktinoliit (77536-66-4);
5) tremoliit (77536-68-6);
6) krüsotiil (12001-29-5).
Asfalt (aurud) 5 – – –
(8052-42-4)
Aspiriin (o-atsetüül-salitsüülhape, 5 – – –
1,2-karboksüfenüül-etanaat)
(50-78-2)
Atseetamiid (etaanamiid) 25 10 60 25 C
(60-35-5)
Atsetonitriil (etaannitriil, metüültsüaniid) 70 40 – –
A
(75-05-8)
2
o-atsetüülsalitsüülhape 5 – – –
(1,2-karboksüfenüül-etanaat, aspiriin)
(50-78-2)
Baarium, lahustuvad ühendid (arvutatud 0,5 – – –
baariumile)
Benseen 1,5 0,5 9 3 A, C
(71-43-2)
1,3-benseendiool (resortsinool, 45 10 – – A
m-dihüdroksübenseen, resortsiin)
(108-46-3)
1,4-benseendiool (hüdrokinoon) 0,5 – 1,5 – S, 5
(123-31-9)
Benseentiool (fenüülmerkaptaan, 2 0,5 – –
tiofenool)
(108-98-5)
Bensiin (mootorikütus) – – – – 20
Bensiin, tööstuslik 22
– heksaani-tüüpi 180 50 250 75
– heptaani-tüüpi 800 200 1200 300 23
– oktaani-tüüpi 900 200 1400 300
p-bensokinoon 0,4 0,1 1,3 0,3 5
(2,5-tsükloheksadieen-1,4-dioon, kinoon)
(106-51-4)
Benso[a]püreen (3,4-bensopüreen) 0,002 – 0,02 – A, C, R
(50-32-8)
Bensoüülperoksiid 5 – – –
(94-36-0)
Bensüülbutüülftalaat 3 – 5 –
(85-68-7)
Bensüülkloriid (fenüülklorometaan) 5 1 11 2 C
(100-44-7)
Berüllium ja berülliumi anorgaanilised 0,0002 – – – C, S, 6, 31
ühendid
Kehtiv alates
11.07.2026
0,0006
Kehtiv kuni
10.07.2026
Bifenüül (difenüül, fenüülbenseen) 1,3 0,2 2,5 0,4
(92-52-4)
Bisfenool A; 2 – – –
(4,4-isopropülideendifenool) 1
(80-05-7)
Booraks 2 – 5 – A
3
(naatriumtetraboraadi dekahüdraat)
(1303-96-4)
Boortribromiid 10 1 – –
(10294-33-4)
Boortrifluoriid 3 1 – –
(7637-07-2)
Bromoetaan 890 250 – –
(74-96-4)
Bromoetüleen 4,4 1 – – C
(593–60-2)
Bromoform (tribromometaan) 5 0,5 – –
(75-25-2)
Bromoklorometaan 1050 200 – –
(74-97-5)
2-bromo-2-kloro- 1,1,1-trifluoroetaan 40 5 80 10
(151-67-7)
Bromometaan (metüülbromiid) 19 5 40 10 A
(74-83-9)
Bromotrifluorometaan 6100 1000 – –
(75-63-8)
Broom 0,7 0,1 – –
(7726-95-6)
n-butaan 1500 800 – –
(106-97-8)
1,3-butadieen (divinüül) 1 0,5 10 5 C
(106-99-0)
Butanoolid (butüülalkoholid), 150 50 250 75 A
v.a n-butanool
(78-92-2, 75-65-0)
n-butanool 45 15 90* 30* A
(n-butüülalkohol)
(71-36-3)
2-butanoon 600 200 900 300
(78-93-3)
2-butanoonperoksiid (metüületüülketoon- – – 1,5* 0,2*
peroksiid)
(1338-23-4)
2-butoksüetanool 98 20 246 50 A, S
(o-butüületüleenglükool,
etüleenglükoolmono-butüüleeter,
butüültsellosolv)
(111-76-2)
2-butoksüetüülatsetaat 133 20 333 50 A, S
(o-atsetüül-o-butüül-etüleenglükool,
etüleen-glükoolmono-butüüleeteratsetaat)
(112-07-02)
4
Butüülakrülaat (butüülpropenaat) 11 2 53 10
(141-32-2)
Butüülamiin (1-aminobutaan) – – 15* 5* A
(109-73-3)
Butüülatsetaat (butüületanaat), 500 100 700 150
kõik isomeerid
n-butüülatsetaat 241 50 723 150
(123-86-4)
n-butüülglütsidüüleeter 50 10 80 15 S
(2426-08-06)
n-butüülmetakrülaat 300 50 450 75 S
(n-butüülpropenaat, n-butüül-2-metüül-
propenaat)
(97-88-1)
Butüülpropenaat (butüülakrülaat) 11 2 53 10
(141-32-2)
n-butüülpropenaat (n-butüülmetakrülaat, 300 50 450 75 S
n-butüül-2-metüül-propenaat)
(97-88-1)
But-2-üün-1,4-diool (butüündiool) 0,5 - - -
(110-65-6)
CFC11 3000 500 4500 750
(freoon 11, fluorotriklorometaan)
(75-69-4)
CFC113 (freoon 113, 1,2,2-trifluoro- 4000 500 6000 750
1,1,2-trikloroetaan)
(76-13-1)
CFC12 2500 500 4000 750
(freoon 12, difluorodiklorometaan)
(75-71-8)
CFC22 (freoon 22, difluoroklorometaan) 3600 1000 – –
(75-45-6)
Dekaanid jt kõrgemad alifaatsed 350 – 500 – 11
süsivesinikud
DDT(4,4'-diklorodifenüül-trikloroetaan) 1 – – –
(50-29-3)
1,4-diaminobenseen 0,1 – 0,3 – A, S
(p-fenüleendiamiin)
(95-54-5)
1,2-diaminoetaan (etüleendiamiin, 1,2- 25 10 35 15 S
etaandiamiin)
(107-15-3)
Diatsetoonalkohol 120 25 240 50
(4-hüdroksü-4-metüül-2-pentaan)
(123-42-2)
Diatsetüül (butaandioon) 0,07 0,02 0,36 0,163
5
(431-03-8)
Difenüülftalaat 3 – 5 –
(84-62-8)
Diboraan 0,1 0,1 – –
(19287-45-7)
Dibromodifluorometaan 860 100 – –
(75-61-6)
Dibutüülbenseen-dikarboksülaat 3 – 5 – R
(dibutüülftalaat)
(84-74-2)
Dietanoolamiin 5 3 30 6 A
(111-42-2)
Dietüleendiamiin (piperasiin) 0,1 – 0,3 – S
(110-85-0)
Dietüleenglükool 45 10 90 20 A
(2,2'-hüdroksüdietanool)
(111-46-6)
Dietüleentriamiin 4,5 1 10 2 A, S
(111-40-0)
Dietüülamiin (N-etüületaanamiin) 30 10 45 15 A
(109-89-7)
Dietüülbenseen-dikarboksülaat 3 – 5 –
(dietüülftalaat)
(84-66-2)
Dietüüleeter (etoksüetaan) 308 100 616 200
(60-29-7)
Di-(2-etüülheksüül) 3 – 5 – R
ftalaat
(117-84-0)
Difenüül (fenüülbenseen, bifenüül) 1,3 0,2 2,5 0,4
(92-52-4)
Difenüülamiin 10 – – –
(122-39-4)
Difenüüleeter 7 1 14 2
(101-84-8)
Difluoroklorometaan 3600 1000 – –
(75-45-6)
Difosforpentoksiid 1 _ _ _
(1314-56-3)
Difosforpentasulfiid 1 _ _ _
(1314-80-3)
Diglütsidüüleeter (DGE) – – 1,1* 0,2* S
(2238-07-5)
Diiselmootorite heitgaasid (mõõdetuna 0,05 – – – C
elementaarse süsiniku põhjal)
6
Kehtiv alates Kehtiv alates
21.02.2023 21.02.2023
Allmaa- Allmaa-
kaevandus- kaevandustes
tes ja ja tunneli-
tunneliehi- ehituses
tuses
Kehtiv alates
Kehtiv alates 21.02.2026
21.02.2026
Diisodetsüülftalaat 3 – 5 –
(26761-40-0)
Diisopropüülamiin 20 5 40 10 A
(108-18-9)
Diisopropüülfenüül-isotsüanaat 0,04 0,005 0,08* 0,01* S
(28178-42-9)
1,6-diisotsüanato-heksaan 0,03 0,005 0,07* 0,01* S
(heksametüleendiiso-tsüanaat)
(822-06-0)
2,4-diisotsüanatotolueen 0,04 0,005 0,07* 0,01* C, S
(tolueendiisotsüanaat, toluool-2,4-
diisotsüanaat)
(584-84-9)
o-diklorobenseen 122 20 306 50 A, S
(1,2-diklorobenseen)
(95-50-1)
p-diklorobenseen 12 2 60 10 A, C
(1,4-diklorobenseen)
(106-46-7)
4,4'-diklorodifenüül-trikloroetaan (DDT) 1 – – –
(50-29-3)
1,1-dikloroetaan 412 100 – – A
(75-34-3)
1,1-dikloroeteen (vinülideenkloriid) 8 2 20 5
(75-35-4)
Diklorometaan (metüleenkloriid) 120 35 250 70 A, C
(75-09-2)
Dilämmastikoksiid (naerugaas) 180 100 900 500
(10024-97-2)
Dimetoksümetaan (metülaal) 3100 1000 – –
(109-87-5)
Dimetüülamiin 3,8 2 9,4 5
(124-40-3)
N,N-dimetüülaniliin 5 1 10 2 A
(dimetüülfenüülamiin)
(121-69-7)
7
N,N-dimetüülatsetamiid 36 10 72 20 A, S, R
(127-19-5)
Dimetüülbenseen-dikarboksülaat 3 – 5 –
(dimetüülftalaat)
(131-11-3)
1,3-dimetüül-2-butüületanaat 300 50 – –
(108-84-9)
Dimetüüldisulfiid – 1 – – 12
(624-92-0)
Dimetüüldisulfiid koos dimetüülsulfiidi ja – 1 – –
metüülmerkaptaaniga
Dimetüüleeter 1920 1000 – –
(115-10-6)
Dimetüületüülamiin 6 2 15 5
(598-56-1)
Dimetüülfenüülamiin 5 1 10 2 A
(N,N-dimetüülaniliin)
(121-69-7)
Dimetüülformamiid 15 5 30 10 A, R
(68-12-2)
Dimetüülftalaat (dimetüülbenseen 3 – 5 –
dikarboksülaat)
(131-11-3)
Dimetüülhüdrasiinid 0,2 0,1 0,5 0,2 A, C
(57-14-7, 540-73-8)
Dimetüülsulfiid – 1 – – 1
(75-18-3)
Dimetüülsulfiid koos dimetüüldisulfiidi ja – 1 – –
metüülmerkaptaaniga
Dimetüülsulfoksiid (DMSO) 150 50 500 150 A
(67-68-5)
Dinitrobenseeni kõik isomeerid 1 0,15 2 0,3 A
(25154-54-5)
Dinitrotolueen 0,15 – 0,3 – A, S
(25321-14-6)
1,4 dioksaan 73 20 – –
(123-91-1)
Dioktüülftalaat 3 – 5 –
Dipropüleenglükooli monometüüleeter 308 50 – – A
(2-etoksümetüületoksü)-propanool
(34590-94-8)
Disulfiram 1 – 2 – S
(97-77-8)
Divinüül 1 0,5 10 5 C
(1,3-butadieen)
(106-99-0)
8
Divinüülbenseen 50 10 – –
(108-57-6)
Efraan (enfluraan, 1,1,2-trifluoro-2- 80 10 150 20
kloroetüüldifluoro-metüüleeter)
(13838-16-9)
Elavhõbe ja kahevalentsed anorgaanilised 0,02 – – – 27
elavhõbeühendid, sealhulgas
elavhõbeoksiid ja elavhõbekloriid
(mõõdetud elavhõbedana)
Enfluraan (efraan, 1,1,2-trifluoro-2- 80 10 150 20
kloroetüüldifluoro-metüüleeter)
(13838-16-9)
Ensüümid (subtilisiinid) 1 glütsiini 3 glütsiini S, 17
ühik/m3 ühikut/m3
Epikloorhüdriin 1,9 0,5 4 1 A, C, S
(1-kloro-2,3-epoksü-propaan)
(106-89-8)
1,2-epoksüpropaan (propüleenoksiid) 2,4 1 25 10 C
(75-56-9)
Etaanamiid (atseetamiid) 25 10 60 25 C
(60-35-5)
1,2-etaandiamiin (etüleendiamiin, 1,2- 25 10 35 15 S
diaminoetaan)
(107-15-3)
1,2-etaandiool (etüleenglükool) 52 20 104 40 A, 18
(107-21-1)
Etaanhape (äädikhape) 25 10 25 10
(64-19-7)
Etaanhappe anhüdriid – – 20* 5*
(äädikhappe anhüdriid, etaanhüdriid)
(108-24-7)
Etaantiool (etüülmerkaptaan) 1 0,5 – – C
(75-08-1)
Etanaal (atseetaldehüüd) 45 25 90 50 C
(75-07-0)
Etanool (etüülalkohol) 1000 500 1900 1000
(64-17-5)
Etoksüetaan (dietüüleeter) 308 100 616 200
(60-29-7)
2-etüülheksaan-1-ool 5,4 1 – –
(104-76-7)
Etüleendiamiin (1,2-etaandiamiin, 1,2- 25 10 35 15 S
diaminoetaan)
(107-15-3)
Etüleendibromiid 0,8 0,1 – – A, C
(106-93-4)
9
Etüleendikloriid (1,2-dikloroetaan) 4 1 20 5 A, C
(107-06-2)
Etüleendinitraat (etüleenglükooldinitraat, 0,2 0,03 0,6 0,1 A
nitroglükool)
(628-96-6)
Etüleenglükool 52 20 104 40 A, 18
(1,2-etaandiool)
(107-21-1)
2-metoksüetüülatsetaat – 1 – – A, R
(110-49-6)
Etüleenklorohüdriin (2-kloroetanool) – – 3,5* 1* A
(107-07-3)
Etüleenoksiid (epoksüetaan) 1,8 1 9 5 A, C
(75-21-8)
Etüülakrülaat (etüülpropenaat) 21 5 42 10 S
(140-88-5)
Etüülamiin (aminoetaan) 9,4 5 – – A
(75-04-7)
Etüülamüülketoon (etüülpentüülketoon, 53 10 107 20
5-metüül-3-heptanoon)
(541-85-5)
Etüülatsetaat (etüületanaat) 500 150 1100 300
(141-78-6)
Etüülbenseen 442 100 884 200 A, S
(100-41-4)
Etüülbutüülketoon (3-heptanoon) 95 20 – –
(106-35-4)
2-etoksüetanool 8 2 – – A, R
(110-80-5)
2-etoksüetüülatsetaat 11 2 – – A, R
(111-15-9)
Etüülkloriid (kloroetaan) 1300 500 1900 700
(75-00-3)
Etüülmetakrülaat 250 50 350 75 S
(97-63-2)
n-etüülmorfoliin 25 5 50 10 A
(100-74-3)
Etüültsüanoakrülaat 10 2 20 4
(7085-85-0)
Fenool (hüdroksübenseen) 8 2 16 4 A
(108-95-2)
p-fenüleendiamiin 0,1 – 0,3 – A, S
(1,4-diaminobenseen)
(95-54-5)
Fenüülbenseen 1,3 0,2 2,5 0,4
(bifenüül, difenüül)
10
(92-52-4)
Fenüületeen 90 20 200 50 A
(stüreen, vinüülbenseen)
(100-42-5)
Fenüülglütsidüüleeter 60 10 90 15 S
(122-60-1)
Fenüülhüdrasiin 20 5 – –
(100-63-0)
Fenüülisotsüanaat 0,02 0,005 0,05* 0,01* S
(103-71-9)
Fenüülpropeen (propenüülbenseen) 246 50 492 100
(98-83-9)
Fluor 1,58 1 3,16 2
(7782-41-4)
Fluoriidid, k.a vesinikfluoriid 2,5 – – –
Fluorotriklorometaan 3000 500 4500 750
(CFC 11, freoon 11)
(75-69-4)
Formaldehüüd (metanaal) 0,37 0,3 0,74 0,6 C, S
(50-00-0)
Tervishoiu-, Tervishoiu-,
matuse- ja matuse- ja
palsameeri- palsameeri-
mise mise sektoris
sektoris 0,5
0,62
Kehtiv kuni
Kehtiv kuni 10.07.2024
10.07.2024
Formamiid (metaanamiid) 20 10 30 15 A, R
(75-12-7)
Fosfor (kollane, valge) 0,1 – – –
(7723-14-0)
Fosforhape, (ortofosforhape) aur 1 – 2 –
(7664-38-2)
Fosforpentakloriid 1 – – –
(10026-13-8)
Fosforüültrikloriid (fosforoksiidkloriid) 0,064 0,01 0,13 0,02
(10025-87-3)
Fosgeen 0,08 0,02 0,4 0,1
(süsinikoksiidkloriid, karbonüüldikloriid)
(75-44-5)
Ftaalanhüdriid 2 – – – S
(85-44-9)
Ftalaadid 3 – 5 –
11
Furfuraal 8 2 20 5 A
(2-oksometüülfuraan, 2-furüülaldehüüd)
(98-01-1)
Furfurüülalkohol (2-furüülkarbinool) 20 5 40 10 A
(98-00-0)
Glutaaraldehüüd (pentaandiaal) – – 0,8* 0,2* S
(111-30-8)
Glütseriin 10 – – –
(glütserool, 1,2,3-propaantriool)
(56-81-5)
Glütserooltrinitraat 0,095 0,01 0,19 0,02 A
(nitroglütseriin, propaan-1,2,3-triüül-
trinitraat)
(55-63-0)
Gramoksoon (parakvat, metüülvilogeen) 0,1 – – –
Heksaanid, v.a n-heksaan 700 200 1100 300
n-heksaan 72 20 – –
(110-54-3)
Heksakloraanid 0,5 – – –
(heksaklorotsüklo-heksaanid)
Heksakloro-1,3-butadieen 0,25 0,02 – –
(perklorobutadieen)
(87-68-3)
Heksakloroetaan (perkloroetaan) 10 1 – –
(67-72-1)
Heksaklorotsüklo-pentadieen 0,1 0,01 – –
(perklorotsüklo-pentadieen)
(77-47-4)
Heksametüleen-diisotsüanaat 0,03 0,005 0,07* 0,01* S
(1,6-diisotsüanato-heksaan)
(822-06-0)
Heksametüleen-tetraamiin 3 – 5 – S
(100-97-0)
2-heksanoon (metüül-n-butüülketoon) 4 1 8 2 A
(591-78-6)
n-heptaan 2085 500 – –
(142-82-5)
3-heptanoon (etüülbutüülketoon) 95 20 – –
(106-35-4)
Hõbe, lahustuvad ühendid (arvutatud 0,01 – – –
hõbedale)
Hõbe, metall, vähelahustuvad ühendid 0,1 – – –
(arvutatud hõbedale)
(7440-22-4)
Hüdrasiin 0,013 0,01 0,4 0,3 A, C, S
(302-01-2)
12
Hüdrokinoon (1,4-benseendiool) 0,5 – 1,5 – S, 5
(123-31-9)
2-hüdroksüetüülakrülaat 5 1 10 2 A, S
(818-61-1)
4-hüdroksü-4-metüül-2-pentaan 120 25 240 50
(diatsetoonalkohol)
(123-42-2)
Indeen 45 10 – –
(95-13-6)
Isobutaan (2-metüülpropaan) 1900 800 – –
(75-28-5)
Isobutanool (isobutüülalkohol) 150 50 – –
(78-83-1)
Isobutüülatsetaat 241 50 723 150
(110-19-0)
Isobutüülmetakrülaat 300 50 450 75 S
(97-86-9)
Isofluoraan (2,2,2-trifluoro-1-kloro- 80 10 150 20
etüüldifluorometüüleeter)
(26675-46-7)
Isoforoon – – 30* 5*
(3,5,5-trimetüül-2-tsüklo-heksanoon)
(78-59-1)
Isoforoondiisotsüanaat 0,05 0,005 0,09* 0,01* S
(4098-71-9)
Isolatsioonikiud (sünteetilised 1 kiud/cm3 – –
anorgaanilised)
Isopentaan (2-metüülbutaan) 3000 1000 _ _
(78-78-4 )
Isoamüülalkohol (isopentüülalkohol, 3- 18 5 37 10
metüül-1-butanool)
(123-51-3)
Isopentüülatsetaat 270 50 540 100
(3-metüülbutüületanaat)
(123-92-2)
Isopropanool 350 150 600 250
(isopropüülalkohol, 2-propanool)
(67-63-0)
Isopropüülamiin (2-aminopropaan) 12 5 25 10
(75-31-0)
2-fenüülpropaan (kumeen) 50 10 250 50 A
(98-82-8)
Isopropüülnitraat 45 10 70 15
(1712-64-7)
Isotsüanaadid – 0,005 – 0,01* S
13
Jodoform 10 0,6 – –
(75-47-8)
Jood – – 1* 0,1*
(7553-56-2)
Kaadmium ja selle anorgaanilised ühendid 0,001 C, 31
Kehtiv alates
11.07.2027 –
–
0,004
Kehtiv kuni
10.07.2027
Kaaliumhüdroksiid 2 – – –
(1310-58-3)
Kaaliumtsüaniid (tsüaniidina) 1 – 5 -
A
(151-50-8)
Kaltsiumdihüdroksiid 1 – 4 –
1
(1305-62-0)
Kaltsiumkarbonaat 10 – – –
peentolm 5 – – –
(1317-65-3)
Kaltsiumoksiid 1 – 4 –
1
(1305-78-8)
Kaltsiumsilikaat 10 – – –
(1344-95-2)
Kaprolaktaam 5 – 40 –
(6-heksaanlaktaam) (tolm+aur)
(105-60-2)
1,2-karboksüfenüül-etanaat (aspiriin, o- 5 – – –
atsetüülsalitsüülhape)
(50-78-2)
Karbonüülfluoriid (süsinikoksiidfluoriid) 5 2 – –
(353-50-4)
Kaptaan 5 – – –
(133-06-2)
Kaptafool 0,1 – – –
(2425-06-1)
3-kareen (vt terpeenid) 150 25 300 50 S, 10
(13466-78-9)
Katehhiin (katehhool) 20 5 40 10 A
(120-80-9)
Katehhool (katehhiin) 20 5 40 10 A
(120-80-9)
Kinoon (p-bensokinoon, 2,5- 0,4 0,1 1,3 0,3 5
tsükloheksadieen-1,4-dioon)
(106-51-4)
14
Kiud, naturaalne kristalliin jt, v.a asbest ja 0,5 kiudu/ – – 19
–
erioniit cm3
Kiud, sünteetilised anorgaanilised 1 kiud/cm3 – – –
Klaaskiud, sünteetilised anorgaanilised 1 kiud/cm3 – – – 19
Kloor – – 1,5 0,5
(7782-50-5)
Kloordioksiid 0,3 0,1 0,8 0,3
(10049-04-4)
Klorobenseen 23 5 70 15 A
(108-90-7)
2-klorobifenüül
42% Cl
(53469-21-9) 1 – – –
54% Cl
(11097-67-1) 0,5 – – –
2-kloro-1,3-butadieen (kloropreen) 3,5 1 18 5 A
(126-99-8)
Kloroetaanhape (kloroäädikhape) 4 1 8 2 A
(79-11-8)
Kloroetanaal 3 1 – –
(107-20-0)
2-kloroetanool (etüleenklorohüdriin) – – 3,5* 1* A
(107-07-3)
Kloroeteen (vinüülkloriid) 2,5 1 13 5 A, C
(75-01-4)
Klorofenoolid ja nende soolad 0,5 – 1,5 – A
Kloroform (triklorometaan) 10 2 – – A,C
(67-66-3)
Klorokresool 3 – 6 –
(59-50-7)
Klorometaan 42 20 200 100
(74-87-3)
Kloronitrobenseenid 1 – – –
1-kloro-1-nitropropaan 50 2 – –
(600-25-9)
Kloropreen (2-kloro-1,3-butadieen) 3,5 1 18 5 A
(126-99-8)
3-kloro-1-propeen 3 1 9 3 A
(2-propenüülkloriid, allüülkloriid)
(107-05-1)
o-klorotolueen (metüülklorobenseen) 250 50 – –
(95-49-8)
2-kloro-6-(triklorometüül) püridiin 10 – – –
(1929-82-4)
Kloroäädikhape (kloroetaanhape) 4 1 8 2 A
15
(79-11-8)
Koobalt ja anorgaanilised ühendid 0,05 – – – S
(arvutatud koobaltile)
(7440-48-4)
Kresool (metüülfenool) kõik isomeerid 22 5 – –
(1319-77-3)
Kresüülglütsidüüleeter 70 10 100 15 S
(2186-24-5)
Kristobaliit
(peentolm) 0,05 – – – 1, C
(14464-46-1)
Kroom (metall) ja tema anorgaanilised 2 – – –
ühendid, v.a kroomhape ja kromaadid
(arvutatud kroomile)
(7440-47-3)
Kroom(VI)ühendid 0,005 – – – C
(arvutatud kroomile) Kehtiv alates
17.01.2025
0,01
Kehtiv kuni
16.01.2025
Keevitus- ja
plasma-
lõikus-
protsesside
või sarnaste,
aure
tekitavate
tööde puhul
0,025
Kehtiv kuni
16.01.2025
Ksüleen (dimetüülbenseen) (1330-20-7) 200 50 450 100 A
o-ksüleen (95-47-6)
p-ksüleen (106-42-3)
m-ksüleen (108-38-3)
Kvarts (peentolm) 0,1 – – – 1, C
(14808-60-7)
Lakibensiin (white spirit) 300 50 600 100
Liitiumhüdriid (peentolm) 0,025 – 0,02 –
1
(7580-67-8)
Limoneen (vt terpeenid) 150 25 300 50 10
Lämmastikdioksiid 0,96 0,5 1,91 1 9
(10102-44-0)
16
Lämmastikdioksiid 4 2 10 5 9
(10102-44-0) allmaakaevanduses
Kehtiv kuni Kehtiv kuni Kehtiv kuni Kehtiv kuni Kehtiv kuni
Kehtiv kuni 21.08.2023 21.08.2023 21.08.2023 21.08.2023 21.08.2023 21.08.2023
Lämmastikhape 2,6 1
(7697-37-2)
Lämmastikmonooksiid 2,5 2 – –
(10102-43-9)
Lämmastikmonooksiid 30 25 60 50
(10102-43-9) allmaakaevanduses
Kehtiv kuni Kehtiv kuni Kehtiv kuni Kehtiv kuni
Kehtiv kuni 21.08.2023 21.08.2023 21.08.2023 21.08.2023 21.08.2023
Lämmastik-vesinikhape 0,2 0,1 – –
(vesinikasiidhape)
(7782-79-8)
Mangaan ja mangaani anorgaanilised
ühendid (arvutatud mangaanile)
(7439-96-5)
kogu tolm 0,2 – – – 1
peentolm 0,05 – – –
Maleiinanhüdriid 1,2 0,3 2,5 0,6 S
(108-31-6)
Merkaptoetaanhape 5 1 – –
(68-11-1)
(1,2,4-trimetüülbenseen) 100 20 – –
(95-63-6)
1,2,3-trimetüülbenseen 100 20 – –
(526-73-8)
Metaanhape (sipelghape) 9 5 – –
(64-18-6)
Metaantiool (metüülmerkaptaan) – 1 – – 12
(74-93-1)
Metakrüülhape (2-metüülpropeenhape) 70 20 100 30
(79-41-4)
Metanool (metüülalkohol) 250 200 350 250 A
(67-56-1)
2-metoksüetanool (metüültsellosolv, o- – 1 – – A, R
metüületüleenglükool)
(109-86-4)
Tertsiaarbutüülmetüüleeter 183,5 50 367 100
(1634-04-4)
1-metoksü-2-propanool 375 100 568 150 A, S
(propüleenglükool-monometüüleeter, o-
metüülpropüleen-glükool)
(107-98-2)
2-(2-etoksüetoksü)etanool 50,1 10 – – A
17
2-(2-butoksüetoksü)etanool 67,5 10 – – –
Metülaal (dimetoksümetaan) (109-87-5) 3100 1000 – –
4,4'-metüleendianiliin 0,08 – – –
A, C
(101-77-9)
4,4'-metüleendifenüül-diisotsüanaat 0,05 0,005 0,1* 0,01* S
(fenüülisotsüanaat)
(101-68-8)
4,4´-metüleen-bis (2-kloroaniliin) 0,01 A, C
(101-14-4)
Metüleenkloriid (MEK, diklorometaan) 120 35 250 70 A, C
(75-09-2)
Metüülakrülaat (metüülpropenaat) 18 5 36 10 S
(96-33-3)
Metüülamiin (aminometaan) 13 10 25 20 A
(74-89-5)
Metüülaminobenseen (m-toluidiin) 9 2 – –
(108-44-1)
Metüülatsetaat (metüületanaat) 450 150 900 300
(79-20-9)
1-metüülbutüülatsetaat 270 50 540 100
(isoamüülatsetaat)
(626-38-0)
Metüülbromiid (bromometaan) 19 5 40 10 A
(74-83-9)
Metüületanaat (metüülatsetaat) 450 150 900 300
(79-20-9)
Metüülformiaat (metüülmetanaat) 125 50 250 100
A
(107-31-3)
5-metüül-2-heksanoon 95 20 – –
(metüülisoamüülketoon)
(110-12-3)
Metüülisopropüülbenseen (tsümeen) 140 25 190 35
(99-87-6)
Metüülisotsüanaat – – – 0,02
(624-83-9)
Metüüljodiid (jodometaan) 6 1 30 5 A, C
(74-88-4)
Metüülklorobenseen (o-klorotolueen) 250 50 – –
(95-49-8)
Metüülkloroform (1,1,1-trikloroetaan) 555 100 1100 200
(71-55-6)
Metüülmerkaptaan (metaantiool) – 1 – – 12
(74-93-1)
Metüülmerkaptaan koos – 1 – –
dimetüüldisulfiidi ja dimetüülsulfiidiga
18
Metüülmetakrülaat - 50 100 S
(metüül-2-metüülpropenaat)
(80-62-6)
N-metüülmorfoliin 20 5 40 10 A
(N-metüültetrahüdro-1,4-oksasiin)
(109-02-4)
Metüülnitrobenseen (nitrotolueen), 6 1 11 2 A
kõik isomeerid
(1321-12-6)
4-metüül-2-pentanoon 83 20 208 50
(metüülisobutüülketoon)
(108-10-1)
Metüül-n-pentüülketoon 238 50 475 100 A
(2-heptanoon, metüülamüülketoon)
(110-43-0)
2-metüülpropaan (isobutaan) 1900 800 – –
(75-28-5)
2-metüülpropeenhape (metakrüülhape) 70 20 100 30
(79-41-4)
N-metüül-2-pürrolidoon 40 10 80 20
A
(872-50-4)
Metüülstüreen (vinüültolueen, 50 10 150 30 A
tolüületeen)
(25013-15-4)
N-metüültetrahüdro-1,4-oksasiin 20 5 40 10 A
(N-metüülmorfoliin)
(109-02-4)
Metüültsüanoakrülaat 9 2 18 4
(137-05-3)
Metüültsükloheksaan 1600 400 – –
(108-87-2)
Metüülvilogeen (parakvat, gramoksoon) 0,1 – – –
Mineraalõlid, mida on eelnevalt kasutatud – – – – A, C
sisepõlemismootorites mootori liikuvate
osade määrimiseks ja jahutamiseks
Molübdeen, hästilahustuvad ühendid 5 – – –
Molübdeen, metall ja vähelahustuvad
ühendid
kogu tolm 10 – – –
peentolm 5 – – – 1
Mootorikütus (automootorite, 20
lennukimootorite, reaktiivmootorite
bensiin)
Morfoliin (tetrahüdro-1,4-oksasiin) 36 10 72 20
(110-91-8)
19
Naatriumasiid 0,1 – 0,3 – A, S
(26628-22-8)
Naatriumhüdroksiid 1 – 2* –
(1310-73-2)
Naatriumtetraboraadi dekahüdraat 2 – 5 – A
(booraks)
(1303-96-4)
Naatriumtsüaniid (tsüaniidina) 1 - 5 - A
(143-33-9)
Naerugaas (dilämmastikoksiid) 180 100 900 500
(10024-97-2)
Naftaleen 50 10 – –
(91-20-3)
Naftaleendiisotsüanaat 0,04 0,005 0,09* 0,01* S
(3173-72-6)
Naftaleenid, kloreeritud 0,2 – 0,6 – A
(1321-65-9)
Neopentaan (2,2-dimetüülpropaan) 3000 1000 _ _
(463-82-1)
Nikkel, metall 0,5 – – – S
(7440-02-0)
Nikkelkarbonüül 0,007 0,001 – – C, R
(13463-39-3)
Nikli ühendid, oksiid, karbonaat ja 0,1 – – – C, S
lahustuvad ühendid (arvutatud niklile)
Nikotiin 0,5 – – –
A
(54-11-5)
p-nitroaniliin (nitrofenüülamiin) 6 1 – –
(100-01-6)
Nitrobenseen 1 0,2 – – A
(98-95-3)
Nitroetaan 60 20 150 50
(79-24-3)
Nitrofenüülamiin (nitroaniliin) 6 1 – –
(100-01-6)
Nitrometaan 50 20 130 50
(75-52-5)
1-nitropropaan 18 5 35* 10*
(108-03-2)
2-nitropropaan 18 5 35* 10* C
(79-46-9)
Nitrotolueen (metüülnitrobenseen), kõik 6 1 11 2 A
isomeerid
(1321-12-6)
Nonaanid 800 150 1100 200
20
Oblikhape 1 – 2 –
(oksaalhape, etaandihape)
(144-62-7)
Oktaanid 900 200 1400 300
Ortofosforhape 1 – 2 –
(fosforhape), aur
(75664-38-2)
o-toluidiin (ortotouluidiin) 0,5 0,1 – – A, C
(95-53-4)
Osoon 0,2 0,1 0,6* 0,3*
(10028-15-6)
Parafiin (aurud) 2 – – –
(8002-74-2)
Parakvat, soolad (metüülvilogeen, 0,1 – – –
gramoksoon)
Paratioon 0,1 – – –
(56-38-2)
Pentaandiaal (glutaaraldehüüd) – – 0,8* 0,2* S
(111-30-8)
Pentaan 3000 1000 – –
(109-66-0)
Pentaklorofenool ja soolad 0,5 – 1,5 – A
Perklorobutadieen 0,25 0,02 – –
(heksakloro-1,3-butadieen)
(87-68-3)
Perkloroetaan (heksakloroetaan) 10 1 – –
(67-72-1)
Perkloroetüleen (tetrakloroetüleen) 70 10 170 25 A, C
(127-18-4)
Perklorotsüklopentadieen 0,1 0,01 – –
(heksaklorotsüklo-pentadieen)
(77-47-4)
Petrooleum 20
Pikriinhape 0,1 – – –
(2,4,6-trinitrofenool)
(88-89-1)
α-pineen 150 25 300 50 10
(2,6,6-trimetüülbitsüklo-[3.1.1]hept-2-
een)
(vt terpeenid)
(80-56-8)
β-pineen (vt terpeenid) 150 25 300 50 10
(127-91-3)
Piperasiin (dietüleendiamiin) 0,1 – 0,3 – S
(110-85-0)
21
Plaatina 1 – – –
(7440-06-4)
Plii ja anorgaanilised ühendid, R, 7
(arvutatud pliile)
kogu tolm 0,1 – – – 1
peentolm 0,05 – – –
(7439-92-1, metall)
Plii, orgaanilised ühendid (vt R
tetraetüülplii, tetrametüülplii)
Polükloreeritud bifenüülid 0,01 – 0,03 – A, C
Polütsükliliste aromaatsete süsivesinike – – – – A, C
segud, eelkõige benso[a]püreeni
sisaldavad segud
Propaan 1800 1000 – –
(74-98-6)
Propaanhape (propioonhape) 30 10 62 20
(79-09-4)
1,2,3-propaantriool (glütseriin, glütserool) 10 – – –
(56-81-5)
Propanool, kõik isomeerid 350 150 600 250
(propüülalkohol)
2-propanoon (atsetoon) 1210 500 – –
(67-64-1)
Propeennitriil (akrüülnitriil) 4,5 2 13 6 A, C
(107-13-1)
2-propeen-1-ool (allüülalkohol) 4,8 2 12,1 5 A
(107-18-6)
Propenaal (akroleiin) 0,05 0,02 0,12 0,05
(107-02-8)
Propenüülbenseen (2-fenüülpropeen) 246 50 492 100
(98-83-9)
2-propenüülkloriid (allüülkloriid, 3-kloro- 3 1 9 3 A
1-propeen)
(107-05-1)
Propüleenglükool-dinitraat 0,7 0,1 2 0,3 A
(6423-43-4)
Propüleenglükool-monometüüleeter- 275 50 550 100 A, S
atsetaat (o-atsüül-o-metüülpropüleen-
glükool, metoksüpropüülatsetaat)
(108-65-6)
Propüülalkohol, kõik isomeerid 350 150 600 250
(propanool)
Püreeter 1 _ _ _
(8003-34-7)
Püridiin 15 5 – –
(110-86-1)
22
Raskesti sulavad keraamilised kiud 0,3 – – –
C
kiudu/cm3
Raudoksiid (arvutatud rauale) 3,5 – – – 1
(1309-37-1)
Räni (räni dioksiid) (peentolm) 2 – – –
1
(7631-86-9)
Sahharoos 10 – – –
(57-50-1)
Sec-butüülatsetaat 241 50 723 150
(105-46-4)
Seleen, anorgaanilised ühendid, v.a 0,1 – – –
vesinikseleniid (arvutatud seleenile)
(7782-49-2)
Silaan 1 0,5 – –
(7803-62-5)
Silikoon 10 – – –
(peentolm) 5 – – – 1
(7440-21-3)
Silikoonkarbiid (kiuvaba) 10 – – –
(peentolm) 5 – – – 1
(409-21-2)
Strühniin 0,15 – – –
(57-24-9)
Stüreen (fenüületeen, vinüülbenseen) 90 20 200 50 A
(100-42-5)
Sulfotep 0,1 – – A, S
–
(3689-24-5)
Süsinikdioksiid 9000 5000 – – 8
(124-38-9)
Süsinikdisulfiid 15 5 – – A, R
(75-15-0)
Süsinikmonooksiid 23 20 117 100 R, 9
(630-08-0)
Süsiniktetrabromiid (tetrabromometaan) 1,4 0,1 – –
(558-13-4)
Süsiniktetrakloriid 6,4 1 19 3 A, C
(tetraklorometaan)
(56-23-5)
Tärpentin 150 25 300 50 A, S, 10
(8006-64-2)
Telluur ja ühendid (arvutatud telluurile) 0,1 – – –
(13494-80-9)
Terfenüül (hüdrogeenitud) 19 2 48 5
A
(61788-32-7)
Terpeenid 150 25 300 50 10
23
Tetrabromoetaan 14 1 30 2
(79-27-6)
Tetrabromometaan (süsiniktetrabromiid) 1,4 0,1 – –
(558-13-4)
Tetraetüülortosilikaat 44 5 - -
(78-10-4)
Tetraetüülplii 0,05 – 0,2 – A, R
(78-00-2)
Tetrahüdrofuraan 150 50 300 100 A, S
(109-99-9)
Tetraklorofenool, soolad 0,5 – 1,5 – A
Tetrametüülplii 0,05 – 0,2 – A, R
(75-74-1)
Tetranitrometaan 0,4 0,05 0,8 0,1
(509-14-8)
Tiraam 1 – 2 – S
(137-26-8)
Tina anorgaanilistes ühendites 2 – – –
Tinaorgaanilised ühendid arvutatud tinale 0,1 – 0,2 – A
(Sn)
Tiofenool 2 0,5 – –
(fenüülmerkaptaan, benseentiool)
(108-98-5)
Tiofoss (paratioon, dietüül(4-nitrofenüül)- 0,1 – – –
tiofosfaat)
(56-38-2)
Titaanoksiid 5 – – –
(13463-67-7)
Tolm (anorgaaniline)
kogu tolm 10 – – – 13
peentolm 5 – – – 1
tahm 3 – – –
grafiiditolm (kogu tolm) 5 – – –
paberitolm (kogu tolm) 2 – – –
plastmassitolm (kogu tolm) 3 – – – 13, 15
lehtpuidutolm (kogu tolm) 2 – – – C, 16, 30
ränitolm (peentolm) 2 C
tekstiilitolm (kogu tolm) 1 – – –
puuvillatolm (toorpuuvill) 0,5 – – –
tsemenditolm:
kogu tolm 10 – – –
peentolm 5 – – – 1
orgaaniline tolm
kogu tolm 5 – – – 14
24
Tolueen (metüülbenseen) 192 50 384 100 A
(108-88-3)
Tolueendiisotsüanaat (toluool-2,4- 0,04 0,005 0,07* 0,01* C, S
diisotsüanaat, 2,4-diisotsüanatotolueen)
(584-84-9)
Toluool-2,4-diisotsüanaat 0,04 0,005 0,07* 0,01* C, S
(tolueendiisotsüanaat,
2,4-diisotsüanatotolueen)
(584-84-9)
Tridümiit (peentolm) 0,05 – – – 1, C
(15468-32-3)
Trietüleentetraamiin 6 1 12 – S
(112-24-3)
Trietüülamiin 8,4 2 12,6 3 A, S
(121-44-8)
Trifenüülamiin 5 – – –
(603-34-9)
Trifenüülfosfaat 3 – – –
(115-86-6)
1,2,4-triklorobenseen 15,1 2 37,8 5
A
(120-82-1)
1,1,1-trikloroetaan (metüülkloroform) 555 100 1110 200
(71-55-6)
Trikloroetüleen 50 10 140 25 A, C, 24
(79-01-6)
Triklorofenool, soolad 0,5 – 1,5 – A, C
1,2,3-trikloropropaan 300 50 – –
(96-18-4)
Trimelliitanhüdriid 0,04 – 0,08* – S
(552-30-7)
Trimetüülamiin 4,9 2 12,5 5
(75-50-3)
Trimetüülbenseen, kõik isomeerid 100 20 – – 25
2,6,6-trimetüülbitsüklo-[3.1.1]hept-2-een 150 25 300 50 10
(α-pineen) (vt terpeenid)
(80-56-8)
Trimetüülheksametüleen-diisotsüanaat 0,04 0,005 0,09* 0,01* S
Trinikkeldisulfiid 0,01 – – – C, S
(12035-72-2)
2,4,6-trinitrofenool (pikriinhape) 0,1 – – –
(88-89-1)
2,4,6-trinitrotolueen (trotüül) 0,1 – 0,2 – A
(118-96-7)
Trietanoolamiin 5 – 10 – S
(102-71-6)
25
Tselluloos (peentolm) 10 – – –
(9004-34-6)
Tsinkkloriid, peentolm 1 – – – 1
(7646-85-7)
Tsinkoksiid 5 – – –
(1314-13-2)
Tsiram (tsinkdimetüül-ditiokarbamaat) 1 – 2 – S
(137-30-4)
Tsüaanamiid 1 0,58 – –
A
(420-04-2)
Tsüaankloriid 0,3 0,1 0,8 0,3
(506-77-4)
Vesiniktsüaniid (tsüaniidina) 1 0,9 5 4,5 A
(74-90-8)
Tsükloheksaan 700 200
(110-82-7)
2,5-tsükloheksadieen-1,4-dioon (kinoon, 0,4 0,1 1,3 0,3 5
p-bensokinoon)
(106-51-4)
Tsükloheksanool 200 50 300 75
(108-93-0)
Tsükloheksanoon 40,8 10 81,6 20 A
(108-94-1)
Tsüklohekseen 1010 13 – –
(110-83-8)
Tsükloniit 1,5 – – –
(121-82-4)
1,3-tsüklopentadieen 200 75 – –
(542-92-7)
Tsümeen (metüülisopropüül-benseen) 140 25 190 35
(99-87-6)
Uraani ühendid 0,2 – – –
(arvutatud uraanile)
(7440-61-1)
Vanaadiumoksiidid
(arvutatud volframile)
kogu tolm 0,2 – – –
peentolm – – 0,05* –
(1314-62-1)
Vask ja anorgaanilised ühendid (arvutatud
vasele)
kogu tolm 1 – – –
peentolm 0,2 – – –
(7440-50-8, metall)
Vesinikbromiid – – 6,7 2
(10035-10-6)
26
Vesinikfluoriid 1,5 1,8 2,5 3
(7664-39-3)
Vesinikfosfiid (fosfiin) 0,14 0,1 0,28 0,2
(7803-51-2)
Vesinikkloriid 8 5 15 10
(7647-01-0)
Vesinikperoksiid 1,4 1 3* 2*
(7722-84-1)
Divesinikseleniid 0,07 0,02 0,17 0,05
(7783-07-5)
Vesiniksulfiid 7 5 14 10
(7783-06-4)
Vinülideenkloriid (1,1-dikloroetüleen) 8 2 20 5
(75-35-4)
Vinüülatsetaat 17,6 5 35,2 10
(108-05-4)
Vinüülbenseen (stüreen, fenüületeen) 90 20 200 50 A
(100-42-5)
Vinüülkloriid (kloroeteen) 2,5 1 13 5 A, C
(75-01-4)
Volfram, hästi lahustuvad ühendid 1 – – –
(arvutatud volframile)
Volfram, metall, vähelahustuvad ühendid 5 – – –
(arvutatud volframile)
(7440-33-7)
Vääveldioksiid 1,3 0,5 2,7 1
(7446-09-5)
Väävelhape, udu 0,05 – – –
28, 29
(7664-93-9)
Väävelheksafluoriid 6000 1000 – –
(2551-62-4)
Vääveltetrafluoriid – – 0,4* 0,1*
(7783-60-0)
Vääveltrioksiid 6 1 – –
(7446-11-9)
Õli (nafta) aurud 1 – – – 21
Kasutatud oskussõnade tähendused
Piirnorm Ohtliku kemikaali suurim lubatud keskmine sisaldus töökeskkonna õhus,
mõõdetud või arvutatud ajaga kaalutud 8-tunnise kokkupuuteaja keskmisena
Lühiajalise Ohtliku kemikaali suurim lubatud keskmine sisaldus töökeskkonna õhus,
kokkupuute mõõdetud või arvutatud ajaga kaalutud 15-minutilise kokkupuuteaja keskmisena,
piirnorm kui pole näidatud teisiti
ppm Osakeste arv miljoni osakese kohta mahu järgi õhus, mahumiljondik õhus (ml/m3)
27
mg/m³ Milligrammi kuupmeetri õhu kohta, 20 °C ja 101,3 kPa (760 mmHg) juures
CAS-number Chemical Abstract Service`i number
Kasutatud märkide tähendused (vt Märkused)
A Naha kaudu kergesti imenduv aine
C Kantserogeenne aine
S Sensibiliseeriv aine
R Reproduktiivtoksiline aine
* Lühiajalise kokkupuute piirnorm, arvutatud 5-minutisele kokkupuuteajale
** Lühiajalise kokkupuute piirnorm, arvutatud 1-minutisele kokkupuuteajale.
1. Peentolm koosneb alla 2,5-mikromeetrise läbimõõduga osakestest, mis võivad jõuda koos
sissehingatava õhuga kopsu alveoolidesse (respireeritav fraktsioon).
2. Kehtetu
3. Vääveldioksiid tugevdab arseeni kantserogeenseid omadusi.
4. Uute tootmisüksuste loomisel ja vanade rekonstrueerimisel on soovitatav arvestada arseeni ja
selle anorgaaniliste ühendite piirnormiks tööpäeva jooksul 0,01 mg/m3 (arvutatud arseenile).
5. Kinoon võib redutseeruda hüdrokinooniks, mis muutub õhuhapniku toimel kergesti
bensokinooniks.
6. Metalliline berüllium ei ole sensibiliseeriv.
7. Pliile on kehtestatud ka bioloogiline piirnorm.
8. Süsinikdioksiid on õhu saastatuse indikaatoriks töökohtadel, kus õhk saastub töötajate suure
füüsilise aktiivsuse tõttu.
9. Lämmastikdioksiidil ja süsinikmonooksiidil on heitgaasides koos kantserogeensete ainetega
eraldi määratud piirnormid. Bensiini- ja vedelgaasimootorite heitgaaside indikaator on
süsinikmonooksiid, diiselmootoritel lämmastikdioksiid. Nende puhul ei arvestata aditiivset
efekti.
10. Põhjamaade okaspuudest toodetud tärpentinil on nahka ärritav toime, monoterpeenidel, välja
arvatud 3-kareenil, on see toime väiksem.
11. Süsivesinike piirnormid on arvutatud auru faasile. Üle 12 süsinikuaatomiga alifaatsetel
süsivesinikel (tridekaanid ja kõrgemad) on 20 °C juures küllastussisaldus < 350 mg/m3.
Aerosoolsete süsivesinike piirnorm on 5 mg/m3.
12. Piirnorm 1 ppm väljendab dimetüüldisulfiidi, dimetüülsulfiidi ja metüülmerkaptaani
summaarset sisaldust.
13. Orgaanilise ja anorgaanilise tolmu segu sisaldus ei tohi olla üle 5 mg/m3. Tolmus olevate ainete
sisaldused peavad vastama piirnormidele.
14. Tolmus või aurus olevate ainete sisaldused peavad vastama piirnormidele.
15. Plastmassid, mis sisaldavad / ei sisalda klaaskiude; osaliselt või täielikult kõvenevad epoksü-,
akrülaat-, polüuretaan- ja esterplastikud ning bakeliidi-tüüpi materjalid.
16. Immutatud puidu tolmu hindamisel arvestatakse aineid, mis sisalduvad immutusaines.
Piirväärtusi omavate ainete puhul määratakse nende ainete sisaldused vastavalt immutusaine
kogusele puidutolmus. Kui seda ei ole võimalik määrata, kasutatakse piirnormi 0,5 mg/m3.
17. Piirnorm kehtib subtilisiini ja teiste proteolüütiliste ensüümide kohta.
18. Piirnorm kehtib auru ja aerosooli summaarse sisalduse kohta.
19. Mineraalained, näiteks kristalliinikiud.
20. Mootoribensiinile, aviobensiinile, reaktiivmootorite kütustele ja petrooleumile ei ole
kehtestatud piirnorme. Alljärgnevas tabelis on toodud maksimaalsed lubatud süsivesinike
summaarsed sisaldused õhus.
28
Toode Toote koostis, mis on võetud arvutuse
aluseks, mahuprotsentides
Lühiajalise
Aromaatsed ühendid
Muud ühendid Piirnorm kokkupuute
(arvutatud
(arvutatud oktaanile) (mg/m3) piirnorm
trimetüülbenseenile)
(mg/m3)
Aviobensiin 25 75 350 500
Mootoribensiin 50 50 200 300
Mootoripetrooleum 40 60 250 300
Aviopetrooleum 25 75 350 500
Laia koostisega reaktiivkütus 25 75 350 500
Kettsae bensiin, alifaatne – 100 900 –
21. Sudu piirnormi saamiseks lõikamisvedelike ja teiste taoliste segude puhul, mis sisaldavad
peale õlide ka teisi aineid, võetakse arvesse mitteveefaasis olevate ainete kogusisaldus.
22. See piirnorm kehtib nafta kohta, milles on <0,2% benseeni.
23. See piirnorm kehtib nafta kohta, milles on <5% n-heksaani.
24. Trikloroetüleen sisaldab stabiliseerivaid komponente. Tehniline tetrakloroetüleen sisaldab
väikestes kogustes stabilisaatoreid, sealhulgas epiklorohüdriini.
25. Seda piirnormi kasutatakse ka teiste polüalküülitud benseenide kohta.
26. Kehtetu
27. Elavhõbeda ja selle kahevalentsete anorgaaniliste elavhõbedaühenditega kokkupuute
mõõtmisel tuleb järgida asjakohaseid bioloogilise seire meetodeid, mis täiendavad ohtlike
ainete piirnorme töökeskkonnas.
28. Kokkupuute seiremeetodi valimisel tuleb arvestada võimalikke piiranguid ja häireid, mis
võivad tekkida väävliühendite esinemise korral.
29. Udu määratakse ülemistesse hingamisteedesse jõudvate osakeste fraktsioonina.
30. Sissehingatav fraktsioon: kui lehtpuidutolm on segunenud muu puidutolmuga, kohaldatakse
piirnormi segus esineva kogu puidutolmu suhtes.
31. Sissehingatav fraktsioon.
29
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruste
muutmise määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määrust nr 144 „Bioloogilistest
ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (edaspidi bioloogiliste
ohutegurite määrus) ning Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määrust nr 105 „Ohtlike
kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning
töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ (edaspidi ohtlike kemikaalide määrus).
Eelnõuga tehtavad muudatused bioloogiliste ohutegurite määruses on tehnilist laadi. Muudatustega
tunnistatakse kehtetuks sätted, milles esitatakse näitlik loetelu koroonaviiruse SARS-CoV-2
tõenditest, mida tööandja võib lugeda sobivaks nakkusohutuse tagamise tõendamisel. Eesmärk on
vältida olukordi, kus bioloogiliste ohutegurite määruses sätestatud näitlikus loetelus esitatud
tähtajad on vastuolus Vabariigi Valitsuse või Terviseameti soovituste või otsustega.
Ohtlike kemikaalide määruse muudatusega uuendatakse määruse lisa „Töökeskkonna keemiliste
ohutegurite piirnormid“ (edaspidi lisa), eemaldades ohtlikud kemikaalid (edaspidi aine), mis on
lisas välja toodud dubleerivalt (sama aine on erinevate nimetustega kaks või enam korda). Alles
jäetakse üks rida aine kohta. Muudatuse eesmärk on tagada õigusselgus ohtlike kemikaalide
määruse lisa mõistmisel ja järgimisel ning kooskõla varem Eesti õigusesse üle võetud
direktiividega. Selleks eemaldatakse lisast ainete liigsed read, mis võivad piirnormide ja märkuste
järgijaid eksitada.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonna
nõunikud Eneken Sepa (626 9736,
[email protected]) ja Dana Kadanik (715 3461,
[email protected]) ning sama osakonna töökeskkonna juht Seili Suder (626 9191,
[email protected]).
Eelnõu mõjusid on hinnanud analüüsi ja statistika osakonna analüütik Ester Rünkla (626 9177,
[email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud õigusosakonna õigusnõunik Ethel
Bubõr (626 9738,
[email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi
ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (626 9320,
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõuga muudetakse järgmisi määruseid:
1) Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määrust nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud
töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (RT I, 14.08.2021, 10);
2) Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määrust nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate
materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste
ohutegurite piirnormid“ (RT I, 15.05.2021, 4).
Eelnõu ei ole seotud muude menetluses olevate eelnõudega. Eelnõu ei ole seotud isikuandmete
töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
1
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist – esimene sätestab bioloogiliste ohutegurite määruse
muudatused ning teine ohtlike kemikaalide määruse muudatused.
Eelnõu §-ga 1 tunnistatakse kehtetuks bioloogiliste ohutegurite määruse § 6 lõiked 22 ja 23, milles
on esitatud näitlik loetelu tõenditest, mida tööandja võib lugeda sobivaks koroonaviiruse SARS-
CoV-2 nakkusohutuse tagamise tõendamisel, ja sätestatud, milline juhistes märgitud aeg loetakse
vaktsineerimise puhul maksimaalse kaitse saabumise ajaks.
Näiteks võib tööandja bioloogiliste ohutegurite määruse § 6 lõike 22 punkti 2 kohaselt lugeda
sobivaks tõendi, et töötaja on läbinud COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise kuuri, saavutanud
viimase vaktsiinidoosi järel maksimaalse kaitse ning sellest ei ole möödunud rohkem kui üks aasta.
1. veebruaril 2022. a jõustuva Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2021. a korralduse nr 305 „COVID-
19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ kohaselt loetakse isikut
vaktsineerimiskuuri läbinuks, kui viimasest vaktsiinidoosist ei ole möödunud rohkem kui 270
päeva. Seega ei ole bioloogiliste ohutegurite määruses olev näitlik loetelu alates 1. veebruarist 2022.
a kooskõlas Vabariigi Valitsuse kehtiva korraldusega. Kuigi tegemist on näitliku loeteluga, tekitab
bioloogiliste ohutegurite määruses olev aastane tähtaeg tööandjates ja töötajates segadust selles,
millist tähtaega tuleks töökohal aktsepteeritavaks lugeda – kas järgida tuleks ühe aasta või 270
päeva nõuet.
Teadusuuringutest ja pidevalt täienevatest andmetest ja ravivõimalustest lähtuvalt muutuvad ka
meetmed nakkusohutuse tagamiseks. Vältimaks olukorda, kus bioloogiliste ohutegurite määruse
näitlik loetelu tekitab vastuolusid ja täiendavat segadust, näiteks eeltoodud tõendi kehtivusaja osas,
on mõistlik näitlik loetelu eemaldada. Tööandjatel on jätkuvalt võimalik arvestada Vabariigi
Valitsuse ja Terviseameti soovitustega nakkuse leviku piiramiseks töökeskkonnas ning arvestada
ka järjest täieneva info ja soovitustega, näiteks uute vaktsiinide, tõhustus- ja lisadooside
manustamise või teiste töökeskkonnas nakkusohutust tagavate meetmete võtmisel.
Eelnõu §-ga 2 asendatakse ohtlike kemikaalide määruse lisa „Töökeskkonna keemiliste ohutegurite
piirnormid“ uue lisaga (eelnõu lisa). Ohtlike kemikaalide määruse lisast eemaldatakse ained, mis
on lisas esitatud dubleerivalt, kuid erinevate nimetuste või märgetega. Liigsete ainete
eemaldamisega tagatakse parem ülevaade ainete kehtivatest piirnormidest ja märgetest. Paremaks
jälgimiseks on muudatused tehtud lisas jälgitavate muudatuste funktsiooniga.
Alljärgnevas tabelis on esitatud eemaldatavate ainete nimetused, nende eemaldamise põhjendus,
lisasse alles jääva aine nimetus ning aine CAS number.
Lisast eemaldatava aine Aine Lisasse alles jääva aine Lisast eemaldatud aine
nimetus CAS nimetus põhjendus
number
metüülmetanaat 107-31-3 metüülformiaat Ohtlike kemikaalide
(metüülformiaat) (metüülmetanaat) määruse lisas on aineid
tetrakloroetüleen 127-18-4 perkloroetüleen nimetatud kaks korda
(perkloroetüleen) (tetrakloroetüleen) alates 2002. aastast.
akroleiin (propenaal) 107-02-8 propenaal (akroleiin) Direktiivi (EL)
propeenhape 79-10-7 akrüülhape (prop-2- 2017/1641 ülevõtmisel
(akrüülhape) eenhape) 2018. aastal täiendati
1 Komisjoni direktiiv (EL) 2017/164, millega kehtestatakse nõukogu direktiivi 98/24/EÜ kohaselt töökeskkonna ohtlike ainete
soovituslike piirnormide neljas loetelu ja muudetakse direktiive 91/322/EMÜ, 2000/39/EÜ ja 2009/161/EL.
2
Lisast eemaldatava aine Aine Lisasse alles jääva aine Lisast eemaldatud aine
nimetus CAS nimetus põhjendus
number
kõigi ainete puhul ainult
ühte rida.
Eeltoodust tulenevalt jäi
ohtlike kemikaalide
määruse lisasse sama
aine kohta kaks rida,
kuid erinevate
piirnormide, märgete või
nimetustega.
Eelnõuga tehtavate
muudatustega
eemaldatakse lisast
liigsed ained, et ohtlike
kemikaalide määrus ja
selle lisa oleksid
kooskõlas direktiiviga
(EL) 2017/164. Samuti
tagatakse muudatusega
selgus kehtivate
piirnormide ja märgete
osas.
o-metüülpropüleen- 107-98-2 1-metoksü-2-propanool Lisas on samu aineid
glükool (propüleenglükool- nimetatud erinevatel
(propüleenglükoolmono- monometüüleeter, o- ridadel kaks või enam
metüüleeter, 1-metoksü- metüülpropüleen- korda alates 2002.
2-propanool); glükool) aastast.
propüleenglükool-
monometüüleeter (o- Direktiivi 2000/39/EÜ2
metüülpropüleen- ülevõtmisega 2008.
glükool, 1-metoksü-2- aastal täiendati kõigi
propanool) nimetatud ainete puhul
metüülamüülketoon 110-43-0 metüül-n-pentüülketoon ainult ühte rida (lisati
(metüül-n- (2-heptanoon, märkuste lahtrisse märge
pentüülketoon, 2- metüülamüülketoon) „A“), teiste ridade puhul
heptanoon); muudatusi ei tehtud.
2-heptanoon
(metüülamüülketoon, Eeltoodust tulenevalt
metüül-n-pentüülketoon) jäid lisasse sama aine
o-butüületüleenglükool 111-76-2 2-butoksüetanool (o- kohta kaks või enam
(2-butoksüetanool, butüületüleenglükool, rida, kuid erinevate
etüleenglükoolmono- etüleenglükoolmono- märgetega märkuste
butüüleeter, butüüleeter, lahtris.
butüültsellosolv); butüültsellosolv)
2 Komisjoni direktiiv 2000/39/EÜ, millega kehtestatakse esimene loetelu ohtlike ainete soovituslike piirnormide kohta
töökeskkonnas, et rakendada nõukogu direktiivi 98/24/EÜ töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud
ohtude eest tööl.
3
Lisast eemaldatava aine Aine Lisasse alles jääva aine Lisast eemaldatud aine
nimetus CAS nimetus põhjendus
number
butüültsellosolv (2- Eelnõuga tehtavate
butoksüetanool, o- muudatustega
butüületüleenglükool, eemaldatakse lisast
etüleenglükoolmono- liigsed ained, et ohtlike
butüüleeter); kemikaalide määrus ja
etüleenglükoolmono- selle lisa oleksid
butüüleeter (2- kooskõlas direktiiviga
butoksüetanool, o- 2000/39/EÜ. Muudatuse
butüületüleenglükool, eesmärk on luua selgust
butüültsellosolv) kehtivate märgete osas.
o-atsetüül-o-butüül- 112-07- 2-butoksüetüülatsetaat
etüleenglükool (2- 02 (o-atsetüül-o-butüül-
butoksüetüülatsetaat, etüleenglükool, etüleen-
etüleenglükoolmono- glükoolmono-
butüüleeteratsetaat); butüüleeteratsetaat)
etüleenglükoolmono-
butüüleeter-atsetaat (2-
butoksüetüülatsetaat, O-
atsetüül-O-
butüületüleenglükool)
triklorometaan 67-66-3 kloroform
(kloroform) (triklorometaan)
o-etüületüleenglükool 110-80-5 2-etoksüetanool Aine on nimetatud lisas
(2-etoksüetanool, neli korda, kuid
etüleenglükoolmono- erinevatel ridadel alates
etüüleeter, 2002. aastast.
etüültsellosolv);
etüleenglükoolmono- Direktiivi 2009/161/EL3
etüüleeter (2- ülevõtmisega 2011.
etoksüetanool, o- aastal muudeti ainult
etüületüleenglükool, ühel real oleva aine
etüültsellosolv); nimetust ja piirnorme.
2-etoksüetanool (o-
etüületüleenglükool, Eelnõuga tehtavate
etüleenglükoolmono- muudatusega
etüüleeter, eemaldatakse lisast
etüültsellosolv) liigsed, eksitavad ainete
read. Alles jääb üks rida,
mis on kooskõlas
direktiiviga
2009/161/EL. Muudatus
tagab piirnormide
järgijale selguse selles,
milliseid piirnorme aine
puhul tuleb järgida.
3
Komisjoni direktiiv 2009/161/EL, millega kehtestatakse kolmas loetelu ohtlike ainete soovituslike piirnormide kohta
töökeskkonnas, et rakendada nõukogu direktiivi 98/24/EÜ, ning muudetakse komisjoni direktiivi 2000/39/EÜ.
4
Lisast eemaldatava aine Aine Lisasse alles jääva aine Lisast eemaldatud aine
nimetus CAS nimetus põhjendus
number
metüültsüaniid 75-05-08 atsetonitriil (etaannitriil, Ohtlike kemikaalide
(etaannitriil, metüültsüaniid) määruse lisas on sama
atsetonitriil); aine välja toodud
etaannitriil (atsetonitriil, erinevatel ridadel kolm
metüültsüaniid) korda alates 2002.
aastast.
Direktiivi 2006/15/EÜ4
ülevõtmisega 2008.
aastal muudeti ainult
ühel real oleva aine
piirnorme ja lisati
märkuste lahtrisse märge
„A“.
Eelnõuga tehtavate
muudatustega
eemaldatakse liigsed
ained, et ohtlike
kemikaalide määrus ja
selle lisa oleks kooskõlas
direktiiviga 2006/15/EÜ.
Alles jääb aine kehtivate
piirnormide ja märkega,
luues selgust lisa
järgijatele.
atseetaldehüüd (etanaal) 75-07-0 etanaal (atseetaldehüüd) Ohtlike kemikaalide
white spirit (lakibensiin) lakibensiin (white spirit) määruse lisas on
nimetatud ained toodud
erinevatel ridadel kaks
korda alates 2002.
aastast.
Aine etanaal
(atseetaldehüüd) puhul
puudus ühel real
piirnorm 8-tunnise
kokkupuute korral ppm
ühikus ning aine
lakibensiin (white spirit)
puhul puudus ühel real
lühiajalise kokkupuute
piirnorm ühiku mg/m3
kohta.
Eelnõu muudatustega
jäetakse alles read, kus
4
Komisjoni direktiiv 2006/15/EÜ, millega kehtestatakse töökeskkonna ohtlike ainete soovituslike piirnormide teine loetelu, et
rakendada nõukogu direktiivi 98/24/EÜ, ning millega muudetakse direktiive 91/322/EMÜ ja 2000/39/EÜ.
5
Lisast eemaldatava aine Aine Lisasse alles jääva aine Lisast eemaldatud aine
nimetus CAS nimetus põhjendus
number
piirnormid on kõikides
ühikutes välja kirjutatud
nii lühiajalise kui 8-
tunnise kokkupuute
korral. Üleliigsed read
eemaldatakse.
Muudatuste vajadust on
arutatud ka Terviseameti
spetsialistidega. Kõikide
piirnormide ühikute
väljatoomine lihtsustab
mõistmist ning vähendab
ümberarvutamise
ajakulu ja võimalikke
arvutusvigu.
metaanamiid 75-12-7 formamiid (metaanamiid) Lisas on samad ained
(formamiid) välja toodud erinevatel
dibutüülftalaat 84-74-2 dibutüülbenseen- ridadel kaks korda alates
(dibutüülbenseen- dikarboksülaat 2002. aastast.
dikarboksülaat) (dibutüülftalaat)
2008. aastal tehtud
muudatustega lisati
mõlema aine korral vaid
ühele reale märkus „R“,
teine aine jäi muutmata.
Eelnõuga tehtavate
muudatustega
eemaldatakse liigsed
ained. Alles jäetakse
ained, millel on lisatud
märkus „R“. See
tähendab, et nimetatud
ainete puhul on tegemist
reproduktiivtoksiliste
ainetega5, mis võivad
kahjustada sigivust.
jodometaan 74-88-4 metüüljodiid Nimetatud aine on lisas
(jodometaan) välja toodud kaks korda
erinevate piirnormidega
alates 2002. aastast.
Eesti õigusesse üle
võetud direktiividega ei
5 Tegemist on reproduktiivtoksilise ainega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa tabelile 3 –
kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:02008R1272-
20211001&qid=1642492726073&from=EN
6
Lisast eemaldatava aine Aine Lisasse alles jääva aine Lisast eemaldatud aine
nimetus CAS nimetus põhjendus
number
ole aine piirnorme
kehtestatud.
Koostöös Terviseameti
spetsialistidega jäetakse
ohtlike kemikaalide
määruse lisasse aine,
millel on rangemad
piirnormid ning millele
on lisatud märked.
Metüüljodiidi
(jodometaan) korral on
tegemist kantserogeense
ainega6 ehk ainega, mis
võib suurendada
vähktõve
esinemissagedust.
n-butüülalkohol (n- 71-36-3 n-butanool (n-
butanool) butüülalkohol)
dietüülftalaat 84-66-2 dietüülbenseen-
(dietüülbenseen- dikarboksülaat
dikarboksülaat) (dietüülftalaat)
DMSO 67-68-5 dimetüülsulfoksiid
(dimetüülsulfoksiid) (DMSO)
2-propanool 67-63-0 isopropanool Lisast eemaldatakse
(isopropüülalkohol, (isopropüülalkohol, 2- ained, mille piirnormid
isopropanool); propanool) ja märkused on samad,
isopropüülalkohol (2- kuid aineid on lisas
propanool) nimetatud erineva
isobutüülalkohol 78-83-1 isobutanool nimetusega kaks või
(isobutanool) (isobutüülalkohol) enam korda.
metüülisoamüülketoon 110-12-3 5-metüül-2-heksanoon
(5-metüül-2-heksanoon) (metüülisoamüülketoon) Aineid on ohtlike
3-amino-1-propeen 107-11-9 allüülamiin kemikaalide määruse
(allüülamiin, (2-propenüülamiin, 3- lisas nimetatud kaks või
2-propenüülamiin); amino-1-propeen) enam korda alates 2002.
2-propenüülamiin aastast.
(allüülamiin, 3-amino-1-
propeen)
3,5,5-trimetüül-2-tsül- 78-59-1 isoforoon
koheksanoon (isoforoon) (3,5,5-trimetüül-2-
tsüklo-heksanoon)
metüül-n-butüülketoon 591-78-6 2-heksanoon (metüül-n-
(2-heksanoon) butüülketoon)
6
Tegemist on kantserogeense ainega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa tabelile 3 –
kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:02008R1272-
20211001&qid=1642492726073&from=EN
7
Lisast eemaldatava aine Aine Lisasse alles jääva aine Lisast eemaldatud aine
nimetus CAS nimetus põhjendus
number
tsükloheksüülamiin 108-91-8 aminotsükloheksaan
(aminotsükloheksaan) (tsükloheksüülamiin)
resortsiin 108-46-3 1,3-benseendiool
(resortsinool, m- (resortsinool,
dihüdroksübenseen, 1,3- m-dihüdroksübenseen,
benseendiool); resortsiin)
resortsinool
(resortsiin, 1,3-
benseendiool, m-
dihüdroksübenseen);
m-dihüdroksübenseen,
(resortsinool, resortsiin,
1,3-benseendiool)
2-oksometüülfuraan 98-01-1 furfuraal
(2-furüülaldehüüd, (2-oksometüülfuraan, 2-
furfuraal) furüülaldehüüd)
3-metüülbutüületanaat 123-92-2 Isopentüülatsetaat (3-
(isopentüülatsetaat) metüülbutüületanaat)
2-bromo-1,1,1-trifluoro- 151-67-7 2-bromo-2-kloro- 1,1,1-
2-kloroetaan trifluoroetaan
metüületüülketoon- 1338-23- 2-butanoonperoksiid
peroksiid 4 (metüületüülketoon-
(2-butanoonperoksiid) peroksiid)
2,2'-hüdroksüdietanool 111-46-6 dietüleenglükool
(dietüleenglükool) (2,2'-hüdroksüdietanool)
2,2,2-trifluoro-1- 26675- isofluoraan (2,2,2-
kloroetüül-difluoro- 46-7 trifluoro-1-kloro-
metüüleeter (isofluraan) etüüldifluorometüüleeter)
trotüül (2,4,6- 118-96-7 2,4,6-trinitrotolueen
trinitrotolueen) (trotüül)
nikkelsubsulfiid 12035- trinikkeldisulfiid
(arvutatud niklile) 72-2
vesinikasiidhape 7782-79- lämmastik-vesinikhape
(lämmastikvesinik-hape) 8 (vesinikasiidhape)
vinüültolueen 25013- metüülstüreen
(metüülstüreen, 15-4 (vinüültolueen,
tolüületeen); tolüületeen)
tolüületeen
(vinüültolueen,
metüülstüreen)
m-toluidiin 108-44-1 metüülaminobenseen (m-
(metüülaminobenseen) toluidiin)
1,2,2-trifluoro-1,1,2- 76-13-1 CFC113 (freoon 113,
trikloroetaan 1,2,2-trifluoro-1,1,2-
(CFC 113, freoon 113) trikloroetaan)
1-kloro-2,3- 106-89-8 epikloorhüdriin
epoksüpropaan (1-kloro-2,3-epoksü-
(epikloorhüdriin) propaan)
8
Lisast eemaldatava aine Aine Lisasse alles jääva aine Lisast eemaldatud aine
nimetus CAS nimetus põhjendus
number
atsetoon (-propanoon) 67-64-1 2-propanoon (atsetoon)
Tööandja on kohustatud kaitsma töötajate tervist, tagades selleks võimalikult madalate riskidega
töökeskkonna. Selleks peab tööandja töökeskkonna riskianalüüsi käigus kindlaks määrama ohtlike
kemikaalidega kokkupuute laadi, ulatuse ja kestuse, hindama riski töötajate tervisele ja ohutusele
ning võtma tarvitusele vajalikud ennetusabinõud. Samuti on tööandja kohustatud töökeskkonna
riskianalüüsi käigus mõõtma töökeskkonna õhu keemiliste ainete sisaldust ja võrdlema neid lisas
esitatud kehtivate piirnormidega (ohtlike kemikaalide määruse § 2 lõike 1 punkt 2 ja lõige 4).
Eelnõuga tehtavate muudatuste tõttu võib tööandjal tekkida vajadus üle kontrollida järgitavaid
piirnorme, et välistada olukord, kus tööandja on ohtlike kemikaalide määruse lisa kehtivuse ajal
lähtunud aine reast, millel olid välja toodud mittevastavuses olevad piirnormid ja/või märkused.
Näiteks kui tööandja lähtus varem lisas olevast aine nimetusest, millel oli leebem piirnorm, ja alles
jäetakse aine, mis sätestab rangemad piirnormid, võib see kaasa tuua vajaduse korraldada uus
keemiliste ainete mõõtmine, uuendada riskianalüüsi või teha muid muudatusi keskkonna ohutuse
tagamisel.
Lisas esitatud piirnormidest kinnipidamine töökeskkonnas aitab rangemate piirnormide ja märgete
korral ennetada töötajate haigestumist ohtlikest kemikaalidest põhjustatud haigustesse.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on tehnilist laadi. Ohtlike kemikaalide loetelu korrastamisega tagatakse kooskõla Euroopa
Liidu õigusega ja sellest ühene arusaadavus ning välditakse Euroopa Liidu õigusega kehtestatud
ohtlike kemikaalide piirnormide ja märkuste puhul mitmetimõistetavust.
4. Määruse mõjud
Eelnõu §-ga 1 tehakse õigusselguse parandamiseks tehnilised muudatused, mis ei too endaga kaasa
mõjusid. Eelnõu §-ga 2 tehakse nii tehnilised muudatused, mis ei too endaga kaasa mõjusid kui ka
muudatused, mis avaldavad mõningat mõju tööandjatele ja töötajatele, samuti Tööinspektsiooni
töökoormusele. Eelnõu §-ga 2 tehtavate tehniliste muudatuste all peetakse silmas lisas korduvalt
esitatud samade piirnormidega liigsete ainete eemaldamist. Mõju võivad avaldada eelnõu §-s 2
tehtavad muudatused, millega eemaldatakse lisast korduvalt nimetatud ained, kuid millel olid
erinevad piirnormid või märkused. See võib kaasa tuua rangema piirnormi või märkuse järgimise
vajaduse juhul, kui varem järgiti piirnorme ja märkusi valelt realt.
Muudatus: ohtlike kemikaalide loetelust eemaldatakse ained, mida on loetelus nimetatud
kaks või enam korda
Mõju sihtrühm 1: tööandjad, kelle ettevõttes võivad töötajad tööprotsesside käigus kokku
puutuda seletuskirjas nimetatud ohtlike keemiliste ainetega, mille andmeid täpsustatakse
Statistikaameti andmetel oli 2020. aastal Eestis kokku ligi 137 980 ettevõtet. Peamised sektorid,
kus töötajad võivad ohtlike kemikaalidega kokku puutuda, on erinevad töötleva tööstuse harud
(9615 ettevõtet), veondus-laondus (8423 ettevõtet) ning ehitussektor (14 635 ettevõtet). Nimetatud
tegevusaladel tegutseb Statistikaameti andmetel kokku rohkem kui 30 000 ettevõtet.
Mõjutatud sihtrühm on keskmine, kuna on suurem kui 5% Eestis registreeritud ettevõtetest.
9
Mõju valdkond: mõju majandusele
Mõju võib avalduda tööandjatele, kelle ettevõtetes puutuvad töötajad tööprotsesside käigus kokku
eelnõus nimetatud ohtlike keemiliste ainetega. Erilist tähelepanu peavad tööandjad pöörama
nendele ohtlikele kemikaalidele, mille muudatused on seotud piirnormi või märgistuse muutusega.
Muudatus suurendab eelduslikult mõnevõrra tööandjate jaoks töötervishoiu- ja tööohutusalase
ennetustegevusega kaasnevat aja- ja rahakulu. Tööandja jaoks on ohtlike kemikaalide piirnormide
järgimine seotud erinevate tegevustega, nagu isikukaitsevahendite tagamine, riskianalüüsis
ohutegurite hindamine ja riskide maandamine, töökeskkonda täiendavate vahendite soetamine vms.
Kui eelnõuga tehtavate muudatuste tõttu peab tööandja hakkama järgima varasemast rangemaid
piirnorme või märkusi (nt lähtus tööandja varem lisas olevast aine valest reast), võib see kaasa tuua
vajaduse korraldada uus keemiliste ainete mõõtmine, uuendada riskianalüüsi või teha muid
muudatusi keskkonna ohutuse tagamisel. Vajaduse korral peab tööandja korraldama töötajate ja
töökeskkonnavolinike täiendava juhendamise, töö ümberkorraldamise, ventilatsioonisüsteemi
täiustamise, võtma kasutusele uusi isikukaitsevahendeid või võtma muid sarnaseid meetmeid.
Eelnõuga tehtava muudatuse mõju ulatus ja sagedus on väikesed, kuna mõju ei eelda tööandjate
käitumises erilisi muutusi, ebasoovitavate mõjude riski ei ole. Muudatuse majanduslik mõju
tööandjatele on väheoluline.
Mõju sihtrühm 2: töötajad, kes võivad töötamisel kokku puutuda eelnõus nimetatud 41
ohtliku keemilise ainega, mille andmeid täpsustatakse
Statistikaameti andmetel oli 2020. aastal Eestis kokku 586 300 palgatöötajat. Tegevusaladel, kus
tööprotsesside käigus võib toimuda kokkupuude ohtlike keemiliste ainetega, töötas kokku ligi
200 000 töötajat (neist ligi 108 000 töötavad töötleva tööstuse erinevates harudes, ligi 38 000
veonduses-laonduses ja ligi 43 000 ehituses).
Mõjutatud sihtrühm on keskmine, kuna on väiksem kui 50% kõigist töötajatest.
Mõju valdkond: sotsiaalne mõju
Kehtivas ohtlike ainete piirnormide lisas esinesid mõned ohtlikud ained erinevate nimetuste,
piirnormide või märgetega. Tulemuseks võis olla olukord, kus tööandja valis töökeskkonna
mõõtmiste tegemisel talle soodsama piirnormi või lähtus ekslikult valest piirnormist või märkest,
mis oli esitatud aine valel real, teadmata et seda ainet on nimetatud lisas mitu korda või teadmata
tegelikku kehtivat piirnormi ja märget.
Käesoleva eelnõuga uuendatud keemiliste ainete lisas on seletuskirjas nimetatud ohtlikud ained
esitatud üks kord aine kohta. Tööandja on kohustatud tagama ohtliku ainega kokkupuutuvale
töötajale ohutu ja tervist hoidva töökeskkonna, arvestades ohtliku aine piirnorme ja märkusi. Ained,
kus on alles jäetud rangemad piirnormid või märkused, kaitsevad töötajate tervist varasemast
paremini. Eelnõus esitatud piirnormidest kinnipidamine töökeskkonnas aitab rangemate
piirnormide korral ennetada töötajate haigestumist ohtlikest kemikaalidest põhjustatud haigustesse
(nt nahahaigused, kopsukahjustused, vähktõved vms). Nimetatud asjaolu tulemusena on
kavandataval muudatusel töötajatele positiivne sotsiaalne mõju.
Mõju ulatus ja sagedus on väikesed, sest kokkupuude ohtlike ainetega on harv, ehk see ei puuduta
kõiki töötajaid. Tulenevalt töötajate tervise kaitsmise vajadusest on muudatuse mõju töötajate
sihtrühmale siiski oluline.
10
Mõju sihtrühm 3: Tööinspektsioon
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja
tuludele
Muudatuste tulemusel suureneb mõnevõrra Tööinspektsiooni töökoormus, kuivõrd muudatus võib
kaasa tuua vajaduse korraldada tööinspektoritele täiendavat juhendamist või koolitamist, sest
inspektorid peavad vajaduse korral andma nõu töökeskkonnas esinevate keemiliste ohutegurite
kohta.
Muudatus mõjutab vaid ühte riigiasutust ehk mõjutatav sihtrühm on väike. Mõju ulatus on väike,
kuna muudatusega ei kaasne Tööinspektsiooni käitumises varasemast suuremaid muutusi. Mõju
sagedus on keskmine, sest järelevalve on reeglipärane, kuid mitte igapäevane tegevus. Negatiivse
iseloomuga mõjud puuduvad. Kokkuvõttes on mõju Tööinspektsioonile väheoluline.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Eelnõu rakendamisega ei kaasne riigieelarvele lisakulusid.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu edastatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning
arvamuse avaldamiseks Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti
Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Teenistujate
Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidule, Eesti Rõiva-
ja Tekstiililiidule, Eesti Keemiatööstuse Liidule, Eesti Elektroonikatööstuse Liidule, Eesti
Mööblitootjate Liidule, Eesti Ehitusettevõtjate Liidule, Eesti Masinatööstuse Liidule, Eesti
Plastitööstuse Liidule, Tööinspektsioonile, Eesti Töötervishoiuarstide Seltsile, MTÜ-le Eesti
Personalijuhtimise Ühingu PARE, Terviseametile, VKG OIL AS-ile, Eesti Keskkonnauuringute
Keskus OÜ-le ja Ökosil AS-ile.
11
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SOM/22-0111 - Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruste
muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 21.02.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/39268677-d220-45d3-b16e-58959173230c
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/39268677-d220-45d3-b16e-58959173230c?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main