Leping

SA Eesti Filmi Instituut 2022. aasta eelarveprojekt 2022 TULUD KOKKU 10,059,300 Kultuuriministeerium (KUM) - edasiantavad toetused 6,513,000 Kultuuriministeerium (KUM) - tegevustoetus 1,184,300 Kultuuriministeerium (KUM) - Film Estonia 2,000,000 Kultuuriministeerium (KUM) - väärtfilmikino 185,000 Kultuuriministeerium (KUM) - Loov Euroopa Media 46,000 Loov Euroopa MEDIA 31,000 Tulu filmipärandi litsentside müügist (omatulu) 40,000 Muud tulud ja toetused (Kulka) 20,000 Interreg 0 Reserv 40,000 KULUD KOKKU 10,059,300 TOOTMISOSAKOND 6,117,000 Mängufilm (KUM) 3,262,000 Animafilm (KUM) 1,065,000 Dokumentaalfilm (KUM) 990,000 Vähemuskaastootmine (KUM) 600,000 TV- minisarja arendus (KUM) 80,000 Lühimängufilm (KUM) 120,000 FILM ESTONIA 2,000,000 Cash rebate (KUM) 2,000,000 TURUNDUSOSAKOND 606,000 Levi- ja muud sihttoetused (KUM) 361,000 Väärtfilmikino (KUM) 185,000 EFTA GALA (reserv) 40,000 EFTA GALA (Kulka) 20,000 Interreg 0 PÄRANDIOSAKOND 75,000 Sihttoetused (KUM) 35,000 Muud tegevuskulud (omatulu) 15,000 Personalikulud (omatulu) 25,000 LOOV EUROOPA MEDIA 77,000 EFI TEGEVUSKULUD 1,184,300 Haldusosakonna kulud kokku (KUM): 639,300 Personalikulud 489,464 Majanduskulud 149,836 Filmikultuuri/kunsti arendamise/edendamise kulud kokku (KUM): 545,000 Reservis vahendid 0  Allkirjastatud digitaalselt RIIGIEELARVELISE TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE LEPING nr 7-18/4301-2 Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja) ja SIHTASUTUS EESTI FILMI INSTITUUT (edaspidi toetuse saaja), edaspidi eraldi pool või koos pooled, on sõlminud järgmise riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping). 1. Üldsätted 1.1. Lepingu eesmärk on kokku leppida 2022. aasta riigieelarve seaduse § 1 osa 6 jaos 6 ette nähtud sihtotstarbelise toetuse maksmise ja kasutamise tingimused. 1.2. Leping on sõlmitud kultuuriministri 30.12.2021 käskkirja nr 234 alusel, kooskõlas 2022. aasta riigieelarve seadusega ning lähtudes toetuse saaja esitatud riigieelarvelise toetuse taotlusest (edaspidi taotlus). 1.3. Leping on toetuse väljamakse alusdokument. 1.4. Lepingu lisad: 1.4.1. Lisa 1 – tegevuskava; 1.4.2. Lisa 2 – tekkepõhine tulude-kulude eelarve. 2. Toetus 2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale perioodiks 01.01.2022 kuni 31.12.2022 toetust summas 7868300 eurot, millest: 2.1.1. tegevustoetus on 1 064 300 eurot; 2.1.2. edasiantavad toetused filmikultuuri arendamiseks 6 468 000 eurot; 2.1.3. edasiantavad toetused dokumentaalfilmide festivalide toetamiseks 45 000 eurot; 2.1.4. Media Desk Eesti toetus 46 000 eurot; 2.1.5. väärtfilmikino tegevustoetused 185 000 eurot; 2.1.6. Berliini filmituru 2023. aasta projekti toetus 60 000 eurot. 2.2. Toetuse andja eraldab toetuse saajale toetuse 11.02.2022. 2.3. Juhul kui toetuse andja saab toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte vähem kui kolm tööpäeva enne lepingu punktis 2.2. nimetatud väljamakse kuupäeva, siis toetuse andjal on õigus väljamakse teha seitsme tööpäeva jooksul lepingu kättesaamise hetkest. 3. Toetuse kontroll ja aruandlus 3.1. Toetuse saaja esitab punktis 2.1.2. kuni 2.1.6. nimetatud toetuste osas toetuse andjale hiljemalt iga kvartali järgneva kuu 15. kuupäevaks teatise toetuse tekkepõhise kasutamise kohta eelmise kvartali seisuga. Teatis tuleb saata e-posti aadressil [email protected]. 3.2. Toetuse andjal on õigus igal ajal kontrollida toetuse kasutamise vastavust lepingule, nõudes lisaks lepingus kokkulepitule toetuse saajalt toetuse kasutamise aruandeid või vahearuandeid, toetusega seotud originaaldokumente ja andmeid, hinnates seeläbi muu hulgas toetuse kasutamise sihipärasust ja tulemuslikkust. 3.3. Toetuse andja aktsepteerib esitatud aruande 90 päeva jooksul või teavitab toetuse saajat aruande puudustest või muudest rikkumistest. Aruanne loetakse aktsepteerituks, kui ei ole tuvastatud toetuse kasutamise rikkumisi ja aruanne vastab toetuse andja poolt kehtestatud nõuetele ning toetuse saaja on tagastanud toetuse kasutamata jäägi. 3.4. Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse andja poolt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel toetuse arvelt tehtud kulusid tõendavad kulu- ja maksedokumentide koopiad, muud dokumendid ja selgitused, mis tõendavad toetuse sihipärast kasutamist. 3.5. Toetuse andjal on kolme aasta jooksul peale toetuse kasutamise aruande esitamist õigus hinnata eraldatud toetuse kasutamist, sh vastavust lepingule ja asjakohastele õigusaktidele, sihipärasust ja otstarbekust. 4. Poolte kohustused 4.1. Toetuse saaja kohustub: 4.1.1. kasutama toetust lepingus sätestatud ja taotluses kirjeldatud tingimustel ning eesmärkidel; 4.1.2. pidama toetuse kasutamise kohta arvestust ning säilitama toetuse taotlemise ja tegevuste teostamisega seotud dokumentatsiooni vastavalt raamatupidamise seadusele või kui toetus 1/3 Allkirjastatud digitaalselt on vähese tähtsusega abi või riigiabi, siis säilitama dokumente kümme aastat alates kuupäevast, mil abi anti; 4.1.3. tagastama toetuse kasutamata jäägi koos aruande esitamisega või esitama toetuse andajale lepingu pikendamise avalduse koos põhjendusega; 4.1.4. tagastama kasutamata jäänud toetuse või lepingus sätestamata eesmärgil kasutatud toetuse osa toetuse andjalt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel; 4.1.5. võimaldama toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamist, toetuse kasutamise kohta esitatud aruannete õigsust ning toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust; 4.1.6. teavitama viivitamata toetuse andjat kõigist asjaoludest, mis erinevad lepingus ja taotluses toodud tingimustest ja andmetest ning kõigist asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist või muudest probleemidest, mis esinevad lepingu täitmisel. 4.2. Toetuse andja kohustub: 4.2.1. toetuse lepingus sätestatud kuupäeval üle kandma toetuse saaja arvelduskontole, v.a lepingu punktis 2.3 toodud juhul. 5. Vastutus 5.1. Pooled täidavad oma kohustusi mõistlikult, hoolikalt ja heas usus arvestades tavasid ja praktikat. 5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse saajalt viivist 0,05% tasumisele kuuluvast summast iga toetuse tagastamisega viivitatud päeva eest. 5.3. Toetuse andja võib peatada toetuse väljamaksmise ja/või nõuda toetuse saajalt leppetrahvi 9% toetuse summast ja/või lepingust taganeda ja/või nõuda antud toetus või toetuse jääk tagasi juhul, kui toetuse saaja ei täida lepingulisi kohustusi sh: 5.3.1. toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel; 5.3.2. ei ole ellu viidud tegevuskavas ettenähtud tegevusi; 5.3.3. ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks; 5.3.4. kulud, mille osas toetust saadi, kujunesid planeeritust väiksemaks; 5.3.5. toetusest tasutud kulud on tekkinud väljaspool toetuse kasutamise perioodi; 5.3.6. aruande või vahearuande kontrollimisel ilmneb, et esitatud kuludokumente on kasutatud toetuse saajale eraldatud muu toetuse aruande või vahearuande kuludokumendina; 5.3.7. toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud andmeid; 5.3.8. aruanne või vahearuanne ei ole esitatud tähtaegselt; 5.3.9. toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega. 5.4. Lepingu rikkumine on vabandatav, kui kohustuse rikkumise põhjuseks on vääramatu jõud võlaõigusseaduse § 103 tähenduses. Muu hulgas mõistavad pooled vääramatu jõu all õigusakti (nt riigieelarve seaduse muutmise seaduse või riigi lisaeelarve seaduse) jõustumist, mis takistab oluliselt lepingu täitmist või muudab selle võimatuks. Pool peab teist poolt vääramatu jõu asjaolude ilmnemisest ja lõppemisest kohe teavitama. Kui vääramatu jõud kestab kauem kui kolm kuud, on mõlemal poolel õigus lepingust taganeda. 6. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine 6.1. Leping jõustub, kui pooled on selle allkirjastanud ja toetuse andja on toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte saanud. 6.2. Lepingu sõlmimise ja toetuse eraldamise otsuse eelduseks on toetuse saaja poolt esitatud taotlus, mis muuhulgas sisaldab asjakohast prognoosi maksimaalse toetussumma määratlemiseks või toetuse lubatud osakaalu abikõlblikest kuludest. Lisaks, et toetuse saajal puudub lepingu vormistamise hetkel maksuvõlgnevus või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress, välja arvatud juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg olema tasutud ajakava kohaselt. 6.3. Kõik lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana ja need jõustuvad pärast seda kui pooled on need allkirjastanud. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab teisele poolele kirjalikult põhjendatud ettepaneku, millele teine pool on kohustatud vastama 30 kalendripäeva jooksul. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada. 6.4. Toetuse väljamakse kuupäeva muutmiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale põhjendatud avalduse ja muutmise kohta lepingu lisa eraldi ei vormistata. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada. 6.5. Toetuse andja võib lepingut ühepoolselt muuta kui: 6.5.1. muudetakse oluliselt lepingule kohalduvaid õigusakte või vältimaks ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustumist; 2/3 Allkirjastatud digitaalselt 6.5.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord; 6.5.3. vajalik on kõrvaldada lepingus sisalduv õigusvastane tingimus. 6.6. Leping lõpeb: 6.6.1. lepinguliste kohustuste täitmisel; 6.6.2. lepingust taganemisega olulise lepingurikkumise korral; 6.6.3. poolte poolt allkirjastatud kokkuleppel; 6.6.4. muul seadusest tuleneval alusel. 7. Lõppsätted 7.1. Lepinguga seotud teabe vahetamiseks määratud kontaktisikud: 7.1.1 toetuse andja kontaktisik on Siim Rohtla, [email protected], 6282338; 7.1.2 toetuse saaja kontaktisik on Madis Niinelt, [email protected], 627 6066. 7.2. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest. 7.3. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus. Toetuse andja Toetuse saaja Kultuuriministeerium SIHTASUTUS EESTI FILMI INSTITUUT Registrikood: 70000941 Registrikood: 90000357 E-post: [email protected] E-post: [email protected] Arvelduskonto: EE891010220034796011 Viitenumber 3500081759 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tarvi Sits Edith Sepp-Dallas kantsler juhatuse liige 3/3  EFI tegevused Vahetu tulemus 1. TOOTMINE Eesmärk: Eesti filmide arendus- ja tootmisprotsesside suunamine ja toetamine. MÄNGUFILMIDE stsenaariumite, arenduse ja tootmise ning TV- MEEDE 1.1.: minisarja arenduse toetamine Eesmärk: Mitmekülgne filmilugude repertuaar, nende hulgas 1. Kuni 14 mängufilmi või täispika animafilmi stsenaariumi kirjutamise soovitavalt 2 laste- ja noortefilmi ja 2 laiemale publikule või jätkukirjutamise toetamine. mõeldud filmi. Žanriliselt mitmekesine arendusrepertuaar, millest 2. Kuni 6 mängufilmi arenduse toetamine. vähemalt 2 filmi on rahvusvahelised koostööfilmid ning 1- 2 laste- ja noortefilmid. Algab vähemalt 2 rahvusvahelise levipotentsiaaliga draama-, dokumentaal- või animaminisarja arendus 3. Vähemalt 2 TV-minisarja arenduse toetamine. (stsenaariumi kirjutamine, sarja piibli loomine, partnerite ja rahastajate otsimine). Algab kuni 4 mängufilmi tootmine, millest vähemalt 2 on 4. Kuni 4 mängufilmi tootmise toetamine, sh kuni 2 suureelarvelist ning rahvusvahelised kaastootmised ja 1 soovitavalt laste- või kuni 2 madala- või keskmise eelarvega filmi. noortefilm. 0000001 MEEDE 1.2.: LÜHIFILMIDE tootmise toetamine Eesmärk: 4-6 noort režissööri saavad võimaluse professionaalselt teostatud lühifilmi tootmiseks, mis linastuvad kinodes Vähemalt 4 lühimängufilmi ja 1-2 lühidokumentaalfilmi (max pikkus 15 kassetina. Taotlusvoor on avatud ka BFM'i tudengitele, min) tootmise toetamine. kui projekti on kaasatud kogemustega filmiettevõte ja mentor-produtsent. MEEDE 1.3.: DOKUMENTAALFILMIDE arenduse ja tootmise toetamine Eesmärk: 1. Vähemalt 13 dokumentaalfilmi arenduse toetamine. Arendusse läheb mitmekülgne dokumentaalfilmide valik. 2. Vähemalt 9 dokumentaalfilmi tootmise toetamine, sh 3 Tootmises on 2 suure-eelarvelist ja 7 keskmise eelarvega rahvusvahelise kaastootmisena valmiva dokfilmi toetamine. hästi ette valmistatud täispikka dokumentaalfilmi. 8 uut "Eesti lugude" lühidokumentaalfilmi on välja 3. Jätkub "Eesti lugude" sari koostöös ERRi ja Kultuurkapitaliga. valitud ning lähevad tootmisesse. 0000002  4. Jätkub portreedokumentaalide programm koostöös ERRi ja Algab kuni 5 portreefilmi tootmine. Kultuurkapitaliga. 6. Ergutada dokumentaalfilmi valdkonnas suuremat koostööd tele- ja Üks dokumentaalsarja projekt saab sarja arendustoetust. VOD-kanalitega dokumentaal lühisarjade tootmisel. Üks dokumentaalsarja projekt saab järeltootmise toetust. MEEDE 1.4.: ANIMAFILMIDE arenduse ja tootmise toetamine Eesmärk: Tuleb juurde uusi tegijaid, laieneb nii autorite kui tootjate 1. Vähemalt 13 lühianimafilmi (nende seas 3-4 madalaeelarvelise kandepind. Lisaks klassikalistele kasutatakse ka animafilmi) arenduse toetamine. kaasaegsemaid tehnikaid. Esilinastuseni jõuab vähemalt 12 lühianimafilmi, mis tootmistoetust saanud 2020-2022. a. Tulemuseks 2. 7-11 lühianimafilmi (nende seas 2-3 madalaeelarvelise animafilmi mitmekülgne kunstiväärtuslike ja ka rahvalike tootmise) toetamine, millest pooled jõuavad ekraanile samal aastal. animafilmide repertuaar, mille hulgas on vähemalt 3 rahvusvahelist kaastootmist. Valmis saab teema-ühtne lühianimakassett, et kinodes eraldi seansina linastuda. 0000003 MEEDE 1.5.: VÄHEMUSKAASTOOTMISE toetamine Eesmärk: Toetatud on 3 mängufilmi vähemuskaastootmist. Eesti tootjate osaluse toetamine atraktiivsetes rahvusvahelistes Toetatud on 1 animafilmi vähemuskaastootmist. filmiprojektides. Toetatud on 3 dokumentaalfilmi vähemuskaastootmist. MEEDE 1.6.: RAHVUSVAHELINE TEGEVUS Eesmärk: Peaprodutsent, dokumentaalfilmiekspert ja animaekspert 1. Eesti filmitootmise asetamine rahvusvahelisse konteksti, Eesti on osalenud reaalselt või virtuaalselt vähemalt 10 r/v filmitegijate toetamine projektiesitlustel, turgudel ja kaastootjate esitlusel või filmiturul (sh Berliin, Cannes, Nordisk leidmisel. Forum, IDFA, Baltic Sea Forum, Annecy, Cartoon- Media, CEE Animation). 0000004  Vähemalt üks Eesti osalusega film on saanud Eurimages'i 2. Eesti osalusega filmide Eurimages'i taotluspakettide nõustamine. toetuse. Peaprodutsent osaleb Eurimages'i nõukogu 3. Osalemine Euroopa Nõukogu filmitööstusega seotud teemade arutelul strateegiaistungil, informatsiooni jagatakse ja otsuste vastuvõtmisel. filmivaldkonnaga. MEEDE 1.7.: EKSPERTIISIDE ja AUDITITE läbiviimine Eesmärk: Kõikide filmiprojektide analüüsist on osa võtnud vastava valdkonna eksperdid. Filmide arendus- ja tootmistaotluste 1. Taotluste avatud, mitmekülgne ja professionaalne analüüs ja puhul on läbi viidud ekspertide kohtumised menetlemine. filmitegijatega. Võimalusel kaasatakse igasse vooru ka levi- või kinoekspert. 2. Tootmisosakonna lepingupartnerite aruannete korrektsuse ja Läbi on viidud EFI nõukogu poolt määratud projektide seadusega vastavuses oleku tagamine. aruannete audit. 2. FILM ESTONIA Eesmärk: Tuua Eestisse välismaiseid filmitegijaid ja võttegruppe, soodustades seeläbi väliskapitali juurdevoolu Eesti majandusse. 0000005 Eesmärk: Eestit kui filmitootmismaad ja toetuskava Film Estonia tutvustatakse rahvusvahelistel filmiturgudel (Berliin, Cannes, London). Filmestonia.ee veebileht on 1. Film Estonia toetuskava nähtavuse tõstmine. kaasajastatud. Eestit võttekohamaana tutvustavad trükised, sh Estonian Production Guide on täiendatud ja levitatud peamistel filmiturgudel ning muudel eriüritustel. Toetusotsused on tehtud vastavalt eelarvelistele 2. Taotluste avatud ja professionaalne analüüs ja menetlemine. võimalustele. Toetuskava mõju filmivaldkonnale ja majandusele on 3. Toetuskava ergutava mõju analüüs. analüüsitud. 3. TURUNDUS Eesmärk: Eesti filmisektori rahvusvahelistumine ja filmide levi kasv. EFI osalemine rahvusvahelistel filmiturgudel ja Eesti kui MEEDE 3.1.: filmitootmismaa tutvustamine Eesmärk: Toimub turundustöö Cannes’i, Berliini, Annecy filmiturul ning väiksematel festivalidel-turgudel nii võimalusel Eesti uute filmide tutvustamine ja rahvusvahelisele levile kaasaaitamine. füüsiliselt kohal olles ja virtuaalselt. Toimuvad Eesti filmide fookusprogrammid olulistel sihtturgudel. Laieneb rahvusvaheline kontaktvõrgustik. Filmitegijate osalemine filmiturgudel, festivalidel, võrgustikes ja MEEDE 3.2.: koolitustel 0000006 Eesmärk: Filmitegijate professionaalsuse ja rahvusvaheliste kogemuste toetamine. Filmitegijad on saanud üle 30 osalustoetuse. MEEDE 3.3.: Eesti filmifestivalide ja filmiürituste toetamine Eesmärk: Toetatakse vähemalt 10 Eestis toimuvat filmifestivali ja - sündmust. Pakutakse mitmekesist eri vaatajagruppidele Eestis toimuvate filmifestivalide ja filmisündmuste populariseerimine. suunatud filmiprogrammi (dokumentaalfilm, loodusfilm, õudusfilm, animafilm, komöödiafilm) üle Eesti. MEEDE 3.4.: Eesti filmide levi ja tuntuse soodustamine Eestis ja välismaal Eesmärk: Esilinastub 5 EFI toetatud mängufilmi, 9 täispikka dokumentaalfimi, 5 portreefilmi, 8 filmi sarjast "Eesti 1. Eesti filmid on kinolevis nähtavad. lood" ning lühi- ja animafilmide kassett. Eesti filmide turuosa üldisest vaatajate arvust kinodes on 25%. Toetatakse vähemalt 6 mängufilmi ja 8 dokfilmi levi. EFI toetusel valminud mängufilmid saavad vaegnägijatele 2. EFI toetatud mängu-, dokumentaal- ja animafilmide levi toetamine. mõeldud kirjeldustõlke ja vaegkuuljate subtiitrid. EFI toetatud mängufilmidel on kinodesse jõudes vaegnägijate kirjeldustõlge Movie Reading rakenduses. Vähemalt 2 mängufilmi osalevad A-klassi filmifestivalil. Vähemalt 2 dokumentaalfilmi osalevad olulistel 3. Eesti filmide osalemine rahvusvahelistel filmifestivalidel. rahvusvahelistel filmifestivalidel ja kõik animafilmid osalevad rahvusvahelistel filmifestivalidel. Eesti filmid ja tegijad osalevad Balti ja Eesti fookusprogrammides. 0000007  4. Eesti nominatsiooni esitamine rahvusvahelise mängufilmi Oscarile ja Oscari kampaania on läbi viidud. kampaania toetamine. MEEDE 3.5.: Üldine filmialane teavitustöö Eesmärk: Valmivad 2021-2022 filme tutvustavad materjalid ja kataloogid, mis on kättesaadavad EFI koduleheküljel. Jätkub ingliskeelse ajakirja Estonian Film väljaandmine. Baltic Films 'i katusorganisatsiooni all antakse välja Filmisektorit puudutava info kogumine ja kättesaadavaks tegemine. filmistatistikat kajastav Facts & Figures . Toimub 2 pressipäeva kodumaiste filmide tutvustamiseks ajakirjandusele ja kinodele. Eesti filmid on Festival Scope platvormil. MEEDE 3.6.: Filmisektori üldist arengut toetavad projektid ja algatused Eesmärk: Euroopa filmide paremik on kättesaadav nii Tallinna kui ka teiste Eesti linnade kinodes. EFI toetatud Euroopa 1. Euroopa filmide Eesti levile kaasaaitamine. filmide valik on kättesaadav Eesti suurematel VOD- platvormidel. Toimub dokikoolitus Ice & Fire Docs III töötuba. Toimub 2. Koolituste korraldamine. EAVE - rahvusvahelise produtsentide koolitusprogrammi II töötuba. 0000008  Toetatakse Europa Cinemas võrgustikku kuuluvaid 3. Väärtfilmikinode toetamine. kinosid. 4. FILMIPÄRAND JA FILMIALANE UURIMISTÖÖ Eesmärk: Tallinnfilmi filmipärandi säilitamine ja levitamine. MEEDE 4.1.: FILMIPÄRANDI digiteerimine Eesmärk: 1. Tallinnfilmi mängu-, anima- ja dokumentaalfilmide Digiteeritud ja järeltöödeldud on vähemalt 10 digiteerimisteenuse tellimine, sellekohase hanke läbiviimine. Tallinnfilmi mängu-, anima- või dokumentaalfilmi. MEEDE 4.2.: FILMIPÄRANDI kättesaadavaks tegemine Eesmärk: 1. Tallinnfilmi filmide linastamine kinodes Eestis ja välismaal ning Üha enam Tallinnfilmi filme on digiteeritud ja digitaalsel kättesaadavaks tegemine erinevate levikanalite kaudu (TV, VOD, kujul kättesaadavad. VOD keskkondadesse on lisandunud internet). vähemalt 10 digiteeritud filmi. Antakse välja vähemalt 1 Tallinnfilmi filmide DVD-d, 2. Digiteeritud filmide väljaandmine laiatarbekandjatel. millel on vene- ja ingliskeelsed subtiitrid. 0000009  Tõlgitud ja subtitreeritud on vähemalt 8 Tallinnfilmi 3. Tallinnfilmi filmide tõlkimine ja subtitreerimine. filmi. 4. Digiteeritud filmide materjalide arhiivi üleandmine ja filmide Tallinnfilmi digiteeritud filmide lähtematerjalid on hoiul lähtematerjalide nõuetekohane säilitamine. Vajadusel lähtematerjalide Rahvusarhiivi filmiarhiivis ja filmidest on olemas nii ostmine teiste riikide arhiividest. arhiivi- kui esituskoopiad. Filmiajalugu ja -teooriat tutvustatakse vähemalt ühel 5. Eesti filmiajaloo ja -teooria tutvustamine ja arendamine. konverentsil või seminaril. Tallinnfilmi filme kasutatakse Eesti muuseumite näitustel. Valminud on vähemalt 3 Eesti pärandfilmi tervik õppematerjalid üldhariduskoolidele. Valminud on 4-5 rahvusvahelist filmihariduslikku õppematerjali (FAME3). 6. Filmiharidusliku tegevuse edendamine Eestis. Kogutud on kuni 15 Eesti filmi õppeainetele vastavad töölehed ja neid jagatakse teostatava voogedastus- ja õppeplatvormide kaudu. 7. Osalemine EFADSi Film Education working group töös. EFI esindaja osaleb aktiivselt rahvusvahelises töögrupis. 00000010  Mitmekülgne filmilugude valik, nende hulgas soovitavalt 8. Toimub haridusliku suunaga ja CC-loomeõigustega “1- minuti-filmi” eri tehnikates, eri žanrites ja eri vanusegruppidele konkurss. mõeldud ülilühifilmid. Valminud on Eesti filmi platvormi kaks esimest etappi 9. Eesti filmi platvormi arendamine koostööpartneritega. kolmest. Välja on arendatud filmihariduse blokk veebiplatvormil. MEEDE 4.3.: FILMIALASE uurimistöö ja filmide digiteerimise toetamine Eesmärk: Toetatud on vähemalt 5 filmialast teadus-, haridus- ja 1. Filmialase teadus-, haridus- või uurimistöö toetamine. uurimistööd. Toetatud on kuni 3 Eesti filmi digiteerimist (v.a 2. Eesti filmide digiteerimise toetamine (v.a Tallinnfilmi kollektsioon). Tallinnfilmi kollektsioon). 5. Loov Euroopa Eesti MEDIA kontaktpunkt Eesmärk: Filmiprofessionaalsuse kasv Loov Euroopa MEDIA programmi toel. Loov Euroopa MEDIA alaprogrammi kättesaadavus Eesti MEEDE 5.1.: filmitegijatele 00000011 Eesmärk: 1. MEDIA alaprogrammi info levitamine, koolitustel osalemine ja Filmiprofessionaalid saavad regulaarselt infot MEDIA infopäevade/koolituste korraldamine, koolituskataloogi levitamine alaprogrammi, taotlusvoorude, täienduskoolituste ja elektrooniliselt. eraldatud toetuste kohta. 2. Igakuise veebipõhise uudiskirja väljaandmine, koostöös Kultuuri Aasta jooksul on välja antud ja levitatud vähemalt 6 kontaktpunktiga. uudiskirja. 3. Promotsioonitegevused MEDIA rahastatud filmiürituste raames Eestis ja väljaspool. Nt Baltic Eventi, PÖFFi, Baltic Sea Documentary MEDIA Programm on nähtav Eestis ja väljaspool Forumi ja Scanorama toimumise ajal. Bännerite, vastuvõttude, toimuvatel MEDIA rahastatud filmitööstusüritustel. reklaamkingituste organiseerimine ja industry paneelide kaaskorraldamine. 6. EFI HALDUS Eesmärk: EFI kui valdkondliku arenduskeskuse töö jätkumine MEEDE 6.1 Tegevuse korraldamine EFI's Eesmärk: 1. EFI töö on korraldatud vastavalt tegevuskavale ja kooskõlas Tegevuskava eesmärgid on täidetud. Eelarve täitmine on eelarvega. kvartaalselt kontrollitud ja plaanipärane. 2. Personaliarendus: EFI töötajate iga-aastase arenguvestluse Arenguvestluse info põhjal on töötajad motiveeritud, läbiviimine. kaasatud ja saavad oma tööga hästi hakkama. 00000012  3. Koolitused. EFI-sisene kriisiabi koolitus. 3. Kultuuriministeeriumi TMS keskkonna sobivusanalüüs EFI Sobivusanalüüs on läbi viidud. taotlustele. MEEDE 6.2 Finantshaldus Eesmärk: 1. Finantsinfo tagamine läbi RTK: osakondade juhid jälgivad RTK raamatupidamisarvestus garanteerib eelarve täitmise projektikulude vastavust eelarvele. informatsiooni ja see on kättesaadav. Menetluses on järgitud seadusandlust ja vastavust 2. Osakondade toetusmehhanismide sünkroniseerimine uuenevate Kultuuriministeeriumi määrustele ja riigiabi nõuetele. seadustega. Kõik toetused on registreeritud riigiabi registris. MEEDE 6.3 Filmistatistika regulaarne kogumine Eesmärk: Filmistatistikat kogutakse regulaarselt. Kinolevi statistika 1. Kinolevi statistika kogumise programmi loomine. kogumise programm on valminud. 00000013  2. Läbirääkimised Eesti voogedastusplatvormide haldajatega statistika Eesti voogedastusplatvormidel näidatud eesti filmide kättesaadavusest. levistatistika on EFI-le kättesaadav. MEEDE 6.4 EFI arengukava 1. EFI arengukava täiendamine kommunikatsiooni punktiga (p. 3.5 ja EFI väljastab regulaarselt selget ja arusaadavat sõnumit 3.6 ). filmi olulisusest ühiskonnas. Voogedastusplatvorme puudutavate intellektuaalse 2. Voogedastusplatvorme puudutavate intellektuaalse omandi õiguste omandi õigusi korrastav punkt on sisse viidud analüüs. Filmimäärusesse. Audiovisuaalmeedia teenuse osutajad panustavad 3. Audiovisuaalmeedia teenuse direktiivi artikkel 13 lõige 2 analüüs. vahendeid eesti filmide tootmisse. MEEDE 6.5 Eesti filmi- ja teleauhinnad. Eesmärk: Eesti 2022. aasta filmi- ja teleauhindade väljaandmine. EFTA gala on läbi viidud aprillis 2022. 00000014  Osalemine rahvusvaheliste organisatsioonide ja võrgustike töös MEEDE 6.6 Euroopas ning maailmas. Eesmärk: Eesti on läbi viinud EAO aastakonverentsi. Eesti esindaja 1. Eesti on 2022. aastal European Audiovisual Observatory eesistuja. on osalenud kokkusaamistel 2 korda aastas eesistujana. Eesti on EFADS nõukogu aktiivne liige, väikeriikide 2. Osalemine EFADS'i (European Film Agency Directors ) töögruppide esindaja ja on edukalt kaasatud Euroopa filmipoliitika töös. loomise juures. Liikmesriikide kohtumistel on antud sisend filmipoliitika 3. Eesti on vajadusel esindatud MEDIA alaprogrammi töögruppide töös. kujundamisse Euroopas. 4. Osalemine maailma filmifondi juhtide Best Practise Exchange Osaletud on iga-aastasel maailma filmifondide kokkusaamistel. kokkusaamistel, füüsiliselt või virtuaalselt. MEEDE 6.7 Valdkonda ühendavad üritused Eesmärk: Toimunud on vähemalt kaks valdkonda ühendavat 1. EFI korraldab valdkonna suvepeo ja jõulupeo. sündmust. 00000015  Valdkond on kursis filmimaastiku muutuste ja 2. EFI korraldab kuni 2 infopäeva. arengutega. 00000016  Tulemus I Tulemus II Tulemus Tulemus Vastutaja kvartal kvartal III kvartal IV kvartal Piret Tibbo-Hudgins 00000017 Piret Tibbo-Hudgins Filipp Kruusvall 00000018 Peep Pedmanson 00000019 Piret Tibbo-Hudgins Piret Tibbo-Hudgins Peep Pedmanson Filipp Kruusvall Piret Tibbo-Hudgins 00000020 Piret Tibbo-Hudgins 00000021 Eda Koppel, Nele Paves Nele Paves Nele Paves Eda Koppel Eda Koppel 00000022 Eda Koppel Eda Koppel 00000023  Eda Koppel Eda Koppel Filipp Kruusvall, Eda Koppel 00000024 Rain Põdra Rain Põdra 00000025 Mikk Rand Mikk Rand Mikk Rand 00000026 Mikk Rand Rain Põdra Rain Põdra Anu Ernits 00000027 Edith Sepp 00000028  Edith Sepp Madis Niinelt Kristina Märtin 00000029 Edith Sepp Edith Sepp 00000030 Edith Sepp Edith Sepp 00000031 00000032 Tähised Kultuuriministeerium KM Riigikantselei RK Euroopa Komisjon EK 00000033