Kiri

Noortegarantii tugevdamise riigisisene tegevuskava perioodiks 2022–2027 Sissejuhatus Noortegarantii tugevdamise riigisisene tegevuskava (edaspidi tegevuskava) on Sotsiaalministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös valminud raamistik noorte konkurentsivõime suurendamise ja nende tööturul osalemise toetamiseks. Tegevuskava kirjeldab noortegarantii elluviimist Eestis. Noortegarantii on Euroopa Komisjoni algatus aastast 2013, mida uuendati noortegarantii algatusega „Töösild – noorte tööhõive tugevdamine“ 2020. aastal1. Algatuse eesmärk on tagada alla 30-aastastele noortele nelja kuu jooksul pärast töötuks jäämist või formaalhariduse omandamist kvaliteetne tööpakkumine, haridustee jätkamise, õpipoisiõppe või praktika pakkumine. Laiemas tähenduses soovitakse noortegarantii raames pakutavate tegevustega vähendada noorte üldist tõrjutusriski ning ennetada nende tööturult ja/või haridussüsteemist väljalangemist ning NEET-olukorda2 sattumisel tagada võimalikult kiire ja sujuv naasmine haridussüsteemi või tööturule. Noortegarantii olulisus lähtub strateegilistest dokumentidest, mis rõhutavad noorte tööhõive suurendamise ja NEET-olukorras olevate noorte toetamise vajadust. Kõik liikmesriigid on komisjoni noortegarantii algatuse heaks kiitnud Euroopa Liidu Nõukogu vastavasisulise soovitusena1, mille rakendamine, sealhulgas asjakohaste sekkumiste kujundamine (lähtuvalt kohalikest oludest ja prioriteetidest) ja nende kirjeldamine riigisiseses tegevuskavas, kuulub liikmesriikide pädevusse. Noortegarantii tegevuskava koostamisel on lähtutud riigi pikaajalisest strateegiast „Eesti 2035“, Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavast, heaolu arengukavast 2016–2023, noortevaldkonna arengukavast 2021–2035 ja haridusvaldkonna arengukavast 2021–2035. Riigisisese tegevuskava kinnitab Vabariigi Valitsus. Tegevuskavas kirjeldatud tegevuste jaoks on planeeritud vahendid uuest Euroopa Sotsiaalfondi (ESF+) perioodist, taaste ja vastupidavusrahastu vahenditest ning riigieelarvest. Tegevuskavas kokkulepitu on muu hulgas aluseks uue heaolu arengukava 2023–2027 koostamisel. Noortegarantii esimene tegevuskava3 võeti Eestis vastu 2014. aastal ja see kehtis 2021. aasta lõpuni. Tegevuskava andis ülevaate Sotsiaalministeeriumi ning Haridus- ja 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52020DC0277&from=EN 2 NEET – ingl k not in employment, education or training, st noor, kes ei õpi, ei tööta ega osale koolitusel. Noortegarantii riigisisese tegevuskava kontekstis on NEET-olukorras 15–29-aastane (k.a) isik, kes ei õpi ega tööta. Seejuures võib ta osaleda koolitusel, nt töötukassa tööturukoolitus vm lühiajaline koolitus, mis ei ole tasemeõpe. 3 https://www.sm.ee/et/noortegarantii 1 Teadusministeeriumi tegevustest ja erinevate organisatsioonide panusest tegevuste rakendamisel, samuti tulemuslikkuse hindamisel eesmärgiga tagada alla 25-aastastele noortele nelja kuu möödudes alates töötuks jäämisest või formaalhariduse omandamisest kvaliteetne töö-, haridustee jätkamise või koolituspakkumine. Tegevuskava juhtrühma kuulusid Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Töötukassa, Eesti Noorsootöö Keskus (alates 01.08.2020 Haridus- ja Noorteamet), Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus, Tööinspektsioon, Eesti Tööandjate Keskliit ning karjääri- ja õppenõustamisteenuste koostöökogu. Noortegarantii esimene tegevuskava asendub käesoleva tugevdatud noortegarantii tegevuskavaga, millega laiendatakse tegevuskava sihtrühma, hõlmates kuni 29-aastaseid noori, ning pikendatakse pakkumise saamise perioodi. Senise riigisisese noortegarantii rakendamise kogemuse ja tugevdatud noortegarantii soovituse põhjal tehakse uues tegevuskavas muudatusi, muu hulgas pikendatakse pakkumise saamisele eelnevat ettevalmistusperioodi neljalt kalendrikuult kuuele kalendrikuule (alates noore registreerimisest noortegarantii teenusepakkuja juures) ning vanuserühma laiendatakse seniselt 25 eluaastalt 29 eluaastani. Ettevalmistusperioodi pikendamine võimaldab vähendada ajalist survet noore ettevalmistamisele ning suurendada seeläbi tõenäosust, et noor ei satu pärast tööturul või haridussüsteemis osalemist uuesti NEET-olukorda. Vanuserühma laiendamine on oluline, sest praktika on näidanud, et vanemad kui 25-aastased noored vajavad samuti tuge, et ületada takistused, mille tõttu neil ei ole võimalik jõuda haridussüsteemi või tööturule. Käesoleva tegevuskava koostamisse on Sotsiaalministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium kaasanud Sotsiaalkindlustusameti, Eesti Töötukassa, Haridus- ja Noorteameti, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse, Tööinspektsiooni, Eesti Noorteühenduste Liidu, Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooni (ANDRAS), Siseministeeriumi, STEP-programmi, Justiitsministeeriumi, Rajaleidjate võrgustiku, Eesti Puuetega Inimeste Koja, Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindajad. Tegevuskava keskendub kahele tegevussuunale: • NEET-olukorda sattunud noori toetavad tegevused, mis aitavad individuaalse lähenemise abil noort toetada ja teda ühiskonda tagasi tuua. Muu hulgas pööratakse tähelepanu ka noorte üldistele tööturuprobleemidele. • NEET-olukorda sattumist ennetavad tegevused, mis on mõeldud universaalselt kõigile noortele. Erilist tähelepanu pööratakse tõrjutusriskis noortele, kelle puhul on suurem tõenäosus katkestada õpingud või kogeda tõrjutust tööturul. 2 MÕISTED Tegevuskavas kasutatakse järgmisi mõisteid: • NEET-olukorras noor – ingl k not in employment, education or training, st noor, kes ei õpi, ei tööta ega osale koolitusel. Noortegarantii riigisisese tegevuskava kontekstis on NEET-olukorras 15–29-aastane (k.a) isik, kes ei õpi ega tööta. Seejuures võib ta osaleda koolitusel, nt töötukassa tööturukoolitus vm lühiajaline koolitus, mis ei ole tasemeõpe (vt ka lisa 1). • NEET-olukorda sattumise riskis noor (ka NEET-riskis noor) – noor, kes on ametlikult seotud mõne haridusasutuse, tööandja või täienduskoolitajaga, ent kes on enda või mõne teise osapoole hinnangul NEET-olukorda sattumise riskis ilma selge lahenduseta sellest kiirelt väljuda. • Võrgustikutöö – kokkulepitud eesmärkidel süstemaatiliselt toimuv asutustevaheline koostöö, milles sisaldub ühine kitsaskohtade väljaselgitamine, analüüsimine ja kirjeldamine, võimalike lahenduste leidmine, olemasolevate ressursside jagamine ja juhtumipõhine aktiviseerumine. Võrgustikutöö saab valdkondadeülese NEET-olukorras noorte toetamise ja teenuste koostöömudeli toimimiseks toimuda nii asutuse, kohaliku omavalitsuse, piirkonna, maakonna kui riigi tasandil. • Valdkondadeülene NEET-olukorras noorte toetamise ja teenuste koostöömudel kohalikele omavalitsustele – noortegarantii tegevuskava sihtrühmaga seotud osapoolte koostöö üldpõhimõtted ja tegutsemisetapid kohalikul tasandil, et aidata lahendada sihtrühma liikmete vajadusi. • Juhtumikorralduslik lähenemine – abivajava noore individuaalsetest vajadustest lähtuv sekkumismeetod, mis hõlmab isiku probleemide lahendamiseks abimeetmete pakkumist ja/või korraldamist lihtmenetluse või juhtumiplaani abil. 3 I. Hetkeolukorra ülevaade Tugevdatud noortegarantii tegevuskava keskendub lisaks üldisele noorte tööhõive suurendamisele NEET-olukorda sattumise ennetamisele ning NEET-olukorras olevate noorte ülesleidmisele ja toetamisele. Noored seisavad tööturul silmitsi suurte riskidega. Ebapiisava erialase ettevalmistuse või varasema töökogemuse puudumise korral on noortel suurem risk sattuda püsivalt töötama vähetasustatud, juhuslikel või ebakindlatel töökohtadel, mis tingib nõrgema sotsiaalse kindlustunde. 2020. aastal oli Eestis 15–29-aastaste noorte töötuse määr 12,3%, aasta varem 7,4%. Töötuse kasvu põhjuseks võib pidada 2020. aastal alanud COVID-19 pandeemiat. Võrreldes Euroopa Liidu keskmisega on Eesti noorte töötuse määr madalam – 2019. aastal 4,5% võrra ning 2020. aastal 0,9% võrra (vt joonis 1). Joonis 1. Töötuse määr võrreldes ELi keskmisega (%). Allikas: Eurostat, https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/YTH_EMPL_090__custom_1325261/default/table?lang=en Euroopa Liidu noortestrateegia aastani 2027 toob tugevalt esile vajaduse pakkuda sihitatud tuge ebasoodsas olukorras noortele4. Kõrvutades noorte vanuserühma teiste vanuserühmadega, võib täheldada märgatavalt kõrgemat töötuse määra (vt joonis 2). Noortel on suurem risk kaotada töökoht ja kogeda pikemat tööotsinguperioodi, mis raskendab nende iseseisvumist ja võib tingida ebakindlama toimetuleku, piiratumad võimalused hariduse omandamisel, suurema sotsiaalse tõrjutuse riski ning üldise halvema tervise- ja heaoluseisundi, mille tulemusel võivad noored sattuda NEET-olukorda. 4 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:42018Y1218(01)&from=EN 4  Joonis 2. Töötuse määr vanuserühmade võrdluses (%) Allikas: Statistikaamet, https://andmestikud.stat.ee/tooturg/ NEET-olukorras noorena käsitatakse käesolevas tegevuskavas alla 30-aastaseid noori, kes ei õpi ega tööta. Tegemist on isiku ütluse põhise hinnanguga, mis saadakse tööjõu-uuringuga. NEET-olukorras noorte määr Eestis on alates 2011. aastast püsinud madalam Euroopa Liidu keskmisest (vt joonis 3), kuid nii Eestis kui ELis keskmiselt on NEET-määr 2020. aastal kasvanud. Joonis 3. 15–29-aastaste NEET-olukorras noorte määr võrreldes ELi keskmisega (%). Allikas: Eurostat, https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/YTH_EMPL_150__custom_1327661/default/table?lang=en 5  NEET-olukorras noorte määr sugude võrdluses (%) 14 12 10 8 6 4 2 0 2019 2020 Mees Naine Joonis 4. 15–29-aastaste NEET-olukorras noorte määr sugude võrdluses (%) Allikas: Statistikaamet, https://andmestikud.stat.ee/tooturg/ NEET-olukorras noorte puhul on näha, et naisi on NEET-olukorras noorte seas Statistikaameti andmetel rohkem kui mehi. Selle üheks põhjuseks on laste eest hoolitsemine. Samas on 2019. ja 2020. aasta võrdluses näha, et rohkem tõusis just NEET-olukorras olevate noorte meeste määr (2019. a 7,3% vs. 2020. a 9,3%) võrreldes NEET-olukorras olevate noorte naiste määraga (2019. a 12,2% vs. 2020. a 12,9%) (vt joonis 3). NEET-olukorras noorte määr piirkonniti (%) Põhja-Eesti; 9,5 Lõuna-Eesti; 11,7 2020 Lääne-Eesti; 13,1 Kirde-Eesti; 17,1 Kesk-Eesti; 9,5 0 2 4 6 8 10 12 14 16 18 Joonis 5. 15–29-aastaste NEET-olukorras noorte määr sugude võrdluses (%) Allikas: Eesti Statistikaamet, https://andmestikud.stat.ee/tooturg/ Statistikaameti andmetel on 15–29-aastaste NEET-olukorras noorte määr (st osakaal kõikidest selle vanuserühma noortest) kõige kõrgem Kirde-Eestis (vt joonis 5). Sealjuures on Kirde- 6 Eestis NEET-olukorras noorte hulgas kõige enam selliseid noori, kes ei oska eesti keelt (vt joonis 6). 2020 9,7 18,7 8,9 32,6 18,8 eesti keel on kodune keel ei oska eesti keelt oskab igapäevase suhtlemise piires rääkida oskab rääkida ja kirjutada saab igapäevase suhtlemise piires aru Joonis 6. 15–29-aastaste NEET-olukorras noorte määr eesti keele oskuse võrdluses (%) Allikas: Statistikaamet, https://andmestikud.stat.ee/tooturg/ 2020 9,4 44,6 25,6 ei ole vähenenud töövõimega on vähenenud töövõimega on vähenenud töövõimega + puue Joonis 7. 15–29-aastaste NEET-olukorras noorte määr vähenenud töövõime ja puude võrdluses (%) Allikas: Statistikaamet, https://andmestikud.stat.ee/tooturg/ Üheks oluliseks tööturul või hariduses osalemise takistuseks võib olla tervisehäire või erivajadus. Statistikaameti andmetel on NEET-olukorras noorte seas vähenenud töövõimega noori ca 44,6% (vt joonis 7). 7 Noortegarantii tugisüsteemis5 (vt lisa 2) arvatakse sihtrühma lisaks mitteõppimisele või - töötamisele ka noored, kes ei tegele ettevõtlusega, ei saa töötamise toetamise teenust, kellel ei ole tuvastatud puuduvat töövõimet, kes ei saa hüvitist alla pooleteiseaastase lapse kasvatamise eest, ei viibi asendus- või kaitseväeteenistuses ega kanna vangistust või eelvangistust. Tegemist on registriandmetepõhise käsitlusega, kus NEET-olukorra kogemine tuvastatakse riiklike registriandmete kaudu välistamise teel. Noortegarantii tegevuskava sihtrühma puhul on oluline silmas pidada noorte heterogeensust. Seniste sekkumiste ja tehtud analüüside põhjal on võimalik eristada NEET- olukorras noori näiteks nende haavatavuse põhjal (vt lisa1), hõlmates tervislikke takistusi, perekondliku tausta mõjusid, vähest keeleoskust või eelnevat õigusrikkumist. Kirjeldatud tegurid võivad suurendada NEET-olukorda sattumise tõenäosust, mistõttu on haavatavas olukorras noorteni jõudmine ning neile individuaalse toe pakkumine prioriteetne, et ennetada heitumist ja nende noorte elukvaliteedi olulist halvenemist. NEET-olukorras ja NEET-riskis noorte sihtrühma suurust Eestis iseloomustavad muu hulgas tabelis 1 esitatud näitajad. Noorte tegelik toe vajadus ja ulatus selgub individuaalses koostöös noorega. Tabel 1. Tegevuskavas kirjeldatud eesmärke iseloomustavad indikaatorid 2021 (III 2018 2019 2020 kvartal) Noorte töötuse määr6 (15–29 aastat) 7,4 7,4 12,3 9,5 sh 15–24-aastased (senine määratlus) 11,8 11,1 17,9 sh 25–29-aastased (tugevdatud noortegarantiiga lisanduv sihtrühm) 4 4,7 8 NEET-olukorras noorte määr (15–29 11,7 9,8 11,2 14,3 aastat) sh 15–24-aastased (senine määratlus) 9,8 6,9 8,9 sh 25–29-aastased (tugevdatud noortegarantiiga lisanduv sihtrühm) 14,1 13,8 14,9 Õpinguid mittejätkavate noorte 10,4 9,3 7,5 osatähtsus (18–26 aastat) sh mehed 14,2 11,2 9,3 sh naised 6,5 7,3 5,7 Allikas: Statistikaamet 5 https://www.tooelu.ee/et/57/noortegarantii-tugisusteem 6 https://andmestikud.stat.ee/tooturg/ 8 Teisalt võivad NEET-olukorda sattuda ka spetsiifilise ettevalmistusega noored spetsialistid, kes ei leia omale (tööturu hetkeseisust tingituna) erialast rakendust. Selliste noorte puhul on asjakohane kasvatada teadlikkust toe kättesaadavuse võimalustest. Tugevdatud noortegarantii eesmärk on muu hulgas stabiliseerida noorte tööturuolukorda, et sihtrühm tuleks paremini toime. Siinkohal on tähtis roll aktiivsetel tööturumeetmetel, mis on OECD aktiivsete tööturumeetmete uuringule7 tuginedes COVID-kriisist väljumisel võtmetähtsusega. Noored on tööturul aset leidvate muutuste suhtes vastuvõtlikumad ning ühed esimestest, keda töötuse kasv negatiivselt mõjutab. Seda illustreerib ka joonis 1, mis väljendab 2009. aasta finantskriisi mõju noorte töötusele võrdluses teiste vanuserühmadega. Sarnast mõju võib täheldada ka 2020. aastal alanud tervisekriisil. COVID-19 põhjustava viiruse leviku tõkestamiseks seatud piirangud ja nendega kaasuv mõju majandusele (eelkõige turismi-, majutus- ja toitlustussektorile) on oluliselt vähendanud noorte võimalusi tööturule suundumisel (sh ligipääsu hooajalistele töökohtadele). Kuna tegevusalad, kus noored tihti rakenduvad (majutus, toitlustus, turism, teenindus jmt), on viirusekriisi pikemaajalise löögi all, võib see jätta pitseri noore põlvkonna tööelu algusele. Samuti kannatab viirusepiirangute tõttu noorte haridus, sealhulgas just erialahariduse omandamise praktiline pool ning välismaal õppimise võimalused8. Prognooside kohaselt ei ole nimetatud valdkondades hõive kiiret taastumist oodata, samuti võib distantsõppe korraldus (sõltuvalt erialast ja noore võimest muutustega kohaneda) pärssida neil erialadel õppivate noorte ettevalmistust ja konkurentsivõimet tulevikus, mistõttu võivad pandeemia tegelikud mõjud avalduda alles aja möödudes. II. Probleemid ja võimalikud lahendused Tulenevalt tugevdatud noortegarantii soovitusest, noortegarantii tegevuskava rakendamise kogemusest perioodil 2014–2021, Euroopa sotsiaalõiguste samba I peatüki (võrdsed võimalused ja juurdepääs tööturule) punktist 4 (tööhõive aktiivne toetamine), riigi pikaajalisest strateegiast „Eesti 2035“, heaolu arengukavast 2016–2023, noortevaldkonna arengukavast 2021–2035 ja haridusvaldkonna arengukavast 2021–2035 prioriseeritakse perioodi 2022–2027 tegevusi, seades eesmärgiks parema arusaamise saavutamise noorte olukorrast ja vajadustest, tõhusama jõudmise noorteni ning nende süsteemsema ja efektiivsema toetamise ja ennetustöö. Allärgnevalt kirjeldatud probleemidele tuleb teiste seas eriti tähelepanu pöörata. Haavatavate NEET-olukorras noorteni jõudmine proaktiivsete lähenemisviiside kaudu. Ülesleidmist ja intensiivset toe pakkumist vajavad eelkõige haavatavad NEET-olukorras noored (nt erivajadusega, sõltuvushäirega, teise emakeelega, õigusrikkumise taustaga noored, vt täpsemalt lisa 1), kelle õppimist ja töötamist mõjutavad komplekssed probleemid. Mõistes paremini nende noorte haavatavust ning selgitades välja noorte tegelikud võimed, oskused ja 7 https://www.oecd-ilibrary.org/sites/31f72c5b-en/index.html?itemId=/content/publication/31f72c5b-en 8 https://oska.kutsekoda.ee/2021/06/kiirenesid-muutused-tooturul/ 9 tugevad küljed, mis toetaks nende naasmist haridussüsteemi ja/või tööturule ja seal püsimist, on eesmärk jõuda nende noorteni proaktiivselt, pakkudes neile võimalikult varajast tuge. Süsteemsem (sh koostöisem) lähenemine NEET-olukorras noorte toetamisele. Kohalikud omavalitsused pakuvad NEET-olukorras noortele tuge, rakendades erinevaid meetodeid (nt mobiilne noorsootöö, noortegarantii tugisüsteemi regulaarne registripõhine seire, võrgustikupõhine lähenemine või noorele juhtumikorraldusliku toe pakkumine tema enda initsiatiivi korral). Sõltumata valitud meetodist on oluline kindlaks määrata kohaliku omavalitsuse tasandi valdkondade (sh haridus, sotsiaalvaldkond, lastekaitse, siseturvalisus ja noorsootöö) rollid NEET-olukorras noorte ülesleidmisel ja toetamisel. NEET-olukorras noorte toetamine peab olema multidistsiplinaarne, sealhulgas võtma arvesse seda, millised on noore varasemad kogemused ja võimalused sotsiaal-, haridus- ja meditsiinisüsteemis. Soovitud tulemuseks on terviklahendus, mis arvestab kohalike omavalitsuste enda võimaluste ja ressurssidega ning kohalikus omavalitsuses elavate noorte vajadustega, hõlmates muu hulgas partnerite informeeritust kättesaadavate võimaluste kohta ning kirjeldades asutusepõhise regulaarse koostöö ja infovahetuse põhimõtteid eesmärgiga NEET-olukorras noori ajakohasemalt märgata ning neid sobivaima lahenduseni suunata. Selged kokkulepped NEET-olukorras noortega seotud andmete eesmärgipäraseks kogumiseks ja kasutamiseks. Andmete kogumine ja vahetamine kohaliku omavalitsuse tasandi asjaomaste partnerite vahel on vajalik NEET-olukorras noorte vajaduste paremaks tundmaõppimiseks ja sekkumiste planeerimiseks, aga ka andmete mitmekordse kogumise ja infokadude vältimiseks. Rakendustasandil puudub spetsialistide seas ühtne arusaam sellest, millised on inimeste abistamisel andmekaitsealased võimalused ja piirangud, mistõttu võib jääda palju infot vahetamata. Parema statistilise ülevaate ja profileerimise korral on võimalik nii kohaliku omavalitsuse kui riigi tasandil kujundada teenuseid, mis on paremini kooskõlas noorte tegelike vajadustega, hinnata teenuste osutamise kvaliteeti ja kättesaadavust ning parandada ennetusvõimalusi (NEET-olukorda sattumise põhjuste parema tundmaõppimisega). Muu hulgas on selle saavutamiseks oluline andmete kvaliteet ning andmete säilitamise, kasutamise ja töötlemise reeglite järgimine. Selleks on oluline, et valdkondadeüleselt lepitakse kokku ühtsetes andmete kogumise ja vahetamise põhimõtetes. Noorte toimetulekuvõime toetamine. Erialase ettevalmistuse kõrval mõjutavad kiiresti muutuvate oludega toimetulekut üldteadmised ja -oskused, sealhulgas noore enesejuhtimise ja enesekindlusega seonduv, suutlikkus hoida oma motivatsiooni ja vaimset heaolu. Vähemtähtsad pole ka mittekognitiivsed oskused (sh suhtlus- ja organiseerimisoskus, läbirääkimisoskus jmt), mis aitavad ennetada NEET-olukorda sattumist või kiirendada NEET- olukorra lõppemist. Noorte toimetulekuvõime tugevdamine (eriti COVID-19 pandeemia taustal) hõlmab teadlikkuse kasvatamist tulevikutöö ja digiteerimise olemusest ja trendidest ning nendega kaasnevatest muutustest, samuti valmisoleku toetamist, et kohaneda uute töövormidega ja omandada uusi oskusi, mis loovad eelduse noorte edukamaks toimetulekuks haridussüsteemist tööturule siirdudes ja vastupidi. Neid teadmisi ja oskusi on võimalik lisaks formaalharidusele tugevdada ka mitteformaalse ja informaalse õppe kaudu (sh praktilise 10 tööeluga tutvumine, koostöö ettevõtetega jmt). Noorte toimetuleku toetamine on valdkondadeülene ning hõlmab nii sotsiaal-, haridus- kui meditsiinisüsteemi kaasatust. Vähese ja puuduva töökogemusega noorte töökogemuse omandamise toetamine. Noored on tihti madalama haridustaseme ja kehvemate oskuste ning puuduva või vähese töökogemuse tõttu tööturul üheks haavatavamaks sihtrühmaks, kelle võimalused tööturul on väiksemad. COVID-19 pandeemia tagajärjel on töötus kasvanud ja mitteaktiivsus suurenenud ning löögi alla on sattunud sektorid, kus töötab palju noori (nt teenindus, toitlustus, turism). Seetõttu kasvab vajadus noorte tööhõivega seotud sekkumiste järele. Noorte suundumine tööturule on muutunud aina keerulisemaks. 2020. aasta lõpus valminud OSKA COVID-19 mõjude eriuuringus9 tõdetakse samuti, et enim on COVID-19 põhjustava viiruse levikuga seotud kriisis kannatanud noorte tööhõive. Noorte tööturuolukorra parandamiseks on oluline pakkuda noortele võimalusi esmase töökogemuse saamiseks ning parandada nende teadmisi tööturu toimimisest. Üldteadmiste ja -oskuste toetamine, sh kohandumine ELi rohe- ja digipöörde ambitsioonidega. Lähiaastatel võib noorte olukorda ja võimalusi (eeskätt piirkondlikult) mõjutada ELi rohe- ja digipöörde ambitsioonide elluviimine. Näiteks Ida-Virumaa kontekstis võivad muutuda olulised tööstusharud, mis eeldavad noorte valmisolekut muutustega kohaneda. ELi digistrateegia ambitsioonidest tulenevalt ei ole suhtluskanalite muutumine füüsilisest virtuaalseks pelgalt ajutine lahendus sotsiaalse distantseerumise tingimustes. Tehnoloogiate laialdasem rakendamine mõjutab lähitulevikus oluliselt harjumuspärast elu- ja töökorraldust ning pandeemia on üleminekut üksnes kiirendanud. Seetõttu vajab täiendavat tähelepanu noorte roheoskuste ja digipädevuse arendamine, samuti virtuaalsetele keskkondadele turvalise ligipääsu võimaldamine (sh vajaduse korral ligipääs internetiühendusele ja seadmetele), mis võib osutuda haavatavatele NEET-olukorras noortele takistuseks. Noorte teadlikumate karjäärivalikute toetamine. Süsteemsema õppe- ja tööturuinfo jagamine koos karjääriõppe ja -teenustega aitab kaasa teadlikumate karjääri- ja erialavalikute langetamisele. Tulenevalt Euroopa Liidu rohe- ja digipöörde eesmärkidest ning tulevikutöö prognoosidest on jätkuvalt oluline kasvatada noorte teadlikkust tööjõuvajadustest tööturul (sh oskustest ja erialadest, mille järele kasvab vajadus, ja sellest milliste ametikohtade puhul nõudlus suure tõenäosusega väheneb või kaob) ning toetada ja motiveerida õppijaid teadlike õppe- ja töövalikute tegemisel. Varases eas koolist väljalangemise ennetamine. Keskhariduses on suur probleem esimesel õppeaastal väljalangejad. Ennetamaks varajaste katkestajate ja väljalangejate sattumist NEET- olukorda, tuleb tõhustada varajast märkamist (sh süsteemset seiret ja analüüsi kooli tasandil, mis loob valmisoleku parema toe osutamiseks), ennetustegevusi ja infovahetust eri valdkondade vahel (haridus, sotsiaalkaitse, noorsootöö jt). 9 https://oska.kutsekoda.ee/uuring/covid-19-mojude-eriuuring/ 11 Regionaalsete erinevustega senisest parem arvestamine. Noore sujuva koolist tööle jõudmise üheks mõjuriks on see, kus noor elab ja üles kasvab ning millised võimalused selles piirkonnas on. Noortele mõeldud toetusvõimalusi ei ole kõigis kohalikes omavalitsustes, mistõttu ei ole noore toetamine Eesti eri piirkondades ühtlane. Seetõttu on oluline arvesse võtta regionaalseid erinevusi ning võimestada piirkondi, kus nii üldine töötuse määr (sh noorte töötuse määr) kui NEET-olukorras noorte määr on keskmisest kõrgemad. Noorte ja laiema avalikkuse vähene teadlikkus abi saamise võimalustest. Noored ei ole üldjuhul teadlikud abivõimalustest, mis puudutavad tööturule suundumist või õpingute juurde naasmist. Siiani on olnud töös mitmeid erineva nimega programme ja abivõimalusi, mis võivad noores tekitada segadust. Samuti ei ole noored tihti teadlikud Eesti Töötukassa pakutavatest toetuste ja teenuste võimalustest tööturule suundumisel või oma karjääritee leidmisel. Ka ühiskond tervikuna ei ole veel teadvustanud noorte töötuse või mitteaktiivsuse probleeme ning nende lahendamata jätmise pikaajalisi mõjusid. Selleks, et kirjeldatud olukorda muuta, on oluline korraldada kommunikatsioonikampaaniaid nii riigi kui kohaliku omavalitsuse tasandil, luua noortegarantii ühtne visuaal tegevuste selgeks eristamiseks ning suurendada avalikkuse teadlikkust NEET-olukorras noorte probleemidest. III. NEET-olukorras noorte toetamiseks rakendatavad tegevused Tegevuskavas kirjeldatud tegevused jaotuvad kaheks: • NEET-olukorda sattumist ennetavad tegevused, mis on universaalsed kõigile noortele. Erilist tähelepanu pööratakse tõrjutusriskis noortele, kelle puhul on suurem tõenäosus katkestada õpingud või kogeda tõrjutust tööturul; • NEET-olukorda sattunud noori toetavad tegevused, mis aitavad individuaalse lähenemise abil tuge vajavad noored üles leida, neid toetada ja nad ühiskonda tagasi tuua. Mõlema tegevussuuna eesmärkide saavutamise eelduseks on valdkondadeülene lähenemisviis, sihipäraselt kavandatud koostöö partnerite vahel (eelkõige tugev ja toimiv võrgustik kohaliku omavalitsuse tasandil) ning sihtrühma sisuline kaasamine, tema arvamustega arvestamine ja lahenduste arendamine tegelike vajaduste põhjal. Kohalikel omavalitsustel on seadusest tulenev kohustus inimeste abivajadus välja selgitada ning tagada inimestele nende vajaduste kohane abi siis, kui nad seda vajavad. Riik omakorda toetab kohalikke omavalitsusi prioriteetsetel teemadel ja teenuste tagamisel. Arvestades II peatükis nimetatud probleeme ja tegevussuundi, on kokku lepitud tabelis 1 kirjeldatud tegevused NEET-olukorras ja NEET-olukorda sattumise riskis olevate noorte toetamiseks koos tegevuste eest vastutavate asutustega. NEET-olukorras ja NEET-olukorda sattumise riskis olevate noorte toetamine toimub ennekõike kohaliku omavalitsuse tasandil ehk noorele võimalikult lähedal. 12 NEET-olukorda sattumist aitab ennetada noorte osalemine eesmärgistatud formaal-, mitteformaal- ja informaalõppes, sealhulgas erinevate teadmiste ja oskuste omandamine. Sõltumata õppevormist loob omandatu parema valmisoleku, et edasiste karjäärivalikute ja keeruliste olukordadega toime tulla. Noorte varane väljalangemine formaalharidusest mõjutab oluliselt nende haavatavust ja võimalusi tööturul, mistõttu on erinevate tugiteenuste (sh Rajaleidja õppenõustamine, Eesti Töötukassa karjäärinõustamine jt) kättesaadavus ja kohaliku omavalitsuse tasandi võrgustikutöö olulised tegevussuunad tuge vajavate noorte varajaseks märkamiseks ning toe kättesaadavuse võimaldamiseks. Mitte- ja informaalse õppe tegevused võivad hõlmata nii praktilist tööturu tundmaõppimist (sh noortemalevad, ettevõtete külastused jmt) kui noortes ettevõtliku hoiaku kujundamist ning üldteadmiste ja -oskuste arendamist (nt noorte omaalgatusprojektide ja ühistegevuste käigus meeskonnatöö- ja sotsiaalsete oskuste arendamine). Seni rakendatud, sealhulgas NEET- olukorras noortele mõeldud tugiprogrammide kogemuste põhjal toetab mitte- või informaalne õpe haavatavas olukorras noorte motivatsiooni valitud rajal püsida, mistõttu võivad võimestavad tegevused (sh erinevad noorsootöötegevused) olla ühtaegu käsitatavad ka ennetustegevustena. NEET-olukorda sattunud noorte toetamiseks on oluline efektiivselt jõuda NEET-olukorras noorteni, nende vajadused välja selgitada ja pakkuda neile individuaalset tuge koos noortest lähtuvate tugitegevustega. Noorteni jõudmiseks on oluline kasutada erinevaid meetodeid (sh mobiilne noorsootöö, noortegarantii tugisüsteemi andmeseire, võrgustikupõhine noorteni jõudmine jne), sest NEET- olukorras noorte sihtrühm on väga heterogeenne ja seetõttu on võimalik erinevate noorteni jõuda erinevate meetodite kaudu. Alljärgnevalt on kirjeldatud käesoleva tegevuskava raames elluviidavaid tegevusi, mille eesmärk on toetada NEET-olukorda sattunud noori või millel on NEET-olukorda sattumist ennetav mõju. 13 Tabel 1 Tegevus Probleem ja tegevussuund, mida Sihtrühm Vastutav tegevusega lahendatakse organisatsioon ja elluviija NEET-olukorras noorte toetamise ja teenuste koostöömudeli Tegevuse raames lahendatakse järgmisi 15–29-aastased NEET-olukorras Vastutajad: rakendamine probleeme: olevad noored ja 14–19-aastased Sotsiaalministeerium, Koostöömudel kirjeldab sihtrühmaga seotud osapoolte koostöö üldisi • haavatavate NEET-olukorras ja NEET-olukorra NEET-riskis olevad noored Haridus- ja põhimõtteid ja tegutsemisetappe kohaliku omavalitsuse tasandil, et aidata riskis olevate noorteni jõudmine ja nende Teadusministeerium lahendada sihtrühma liikmete vajadusi. Noorteni jõudmisel kasutatakse toetamine proaktiivsete lähenemisviiside kaudu proaktiivseid lähenemisviise (noortegarantii tugisüsteem, mobiilne • süsteemsem (sh koostöisem) lähenemine NEET- Elluviijad: Haridus- ja noorsootöö ja võrgutikupõhine noorteni jõudmine). Noortele pakutakse toetust olukorras noorte toetamisele Noorteamet, juhtumikorraldusliku lähenemise kaudu. • selged kokkulepped NEET-olukorras noortega Sotsiaalkindlustusamet, seotud andmete eesmärgipäraseks kogumiseks kohalikud ja kasutamiseks omavalitsused • regionaalsete erinevustega senisest parem arvestamine • noorte ja laiema avalikkuse vähene teadlikkus abi saamise võimalustest Tegevussuund: • NEET-olukorda sattumist ennetavad tegevused • NEET-olukorda sattunud noori toetavad tegevused NEET-olukorras olevate noorte ülesleidmine mobiilse noorsootöö Tegevuse raames lahendatakse järgmisi 15–26-aastased NEET-olukorras Vastutaja: Haridus- ja võimalusi kasutades ja noorte toetamine noorsootöö võimalusi kasutades probleeme: olevad noored Teadusministeerium Tegevuse eesmärk on luua sihtrühma noortega kontakt ja neid motiveerida • haavatavate NEET-olukorras ja NEET-olukorra ning koostöös sidusvaldkondade partneritega suunata nad tagasi tööturule, riskis olevate noorteni jõudmine ja nende haridusse, koolitusele jne. toetamine proaktiivsete lähenemisviiside kaudu Tegevussuund: • NEET-olukorda sattumist ennetavad tegevused • NEET-olukorda sattunud noori toetavad tegevused Täiendava toe pakkumine kohalikele omavalitsustele, et pakkuda NEET- Tegevuse raames lahendatakse järgmisi 15–29-aastased töötud noored Vastutaja: olukorras noortele tugimeetmeid probleeme: Sotsiaalministeerium Noorte täiendavaks toetamiseks ja kohalike omavalitsuste võimestamiseks • noorte toimetulekuvõime toetamine Elluviija: kohalikud noorte toetamisel korraldatakse avatud taotlusvoor, kus kohalikel omavalitsused omavalitsustel on võimalus taotleda noorte toetamise eesmärgil tugiteenuste Tegevussuund: jaoks täiendavat rahastust. 14  • NEET-olukorda sattunud noori toetavad tegevused Alaealiste töötamise toetamine Tegevuse raames lahendatakse järgmisi 13–16-aastased noored Vastutaja: Toetatakse tööandjaid, kes pakuvad tööd 13–16-aastastele noortele. Toetuse probleeme: Sotsiaalministeerium eesmärk on suurendada alaealiste töötamise võimalusi ning soodustada nende • vähese ja puuduva töökogemusega noorte tööharjumuse ja -kogemuse saamist. töökogemuse omandamise toetamine Elluviija: Eesti Tegevussuund: Töötukassa • NEET-olukorda sattumist ennetavad tegevused Karjääriteenuste pakkumine noortele Tegevuse raames lahendatakse järgmisi 13–29-aastased vähese või puuduva Vastutaja: Karjääriteenused on karjääriinfo vahendamine ja karjäärinõustamine. probleeme: töökogemusega töötuna Sotsiaalministeerium Karjääriteenuste peamine eesmärk on toetada inimesi läbimõeldud valikute • noorte teadlikumate karjäärivalikute toetamine registreeritud noored tegemisel hariduses ja tööelus. Karjäärispetsialistiga saab kohtuda nii Elluviija: Eesti personaalselt kui koos teistega grupis. Tegevussuund: Töötukassa • NEET-olukorda sattumist ennetavad tegevused • NEET-olukorda sattunud noori toetavad tegevused Noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi tugevdamine Tegevuse raames lahendatakse järgmisi Noortevaldkonna töötajad, Vastutaja: Haridus- ja Tegevuse eesmärk on tagada noorte vajadustele vastavate kvaliteetsete probleeme: ametnikud, kohaliku omavalitsuse ja Teadusministeerium teenuste kavandamiseks, osutamiseks ja hindamiseks noortevaldkonna seire- • selged kokkulepped NEET-olukorras noortega riigi tasandi poliitikakujundajad, ja analüüsisüsteemi toimimine ja edasiarendamine. seotud andmete eesmärgipäraseks kogumiseks uurijad ja kasutamiseks Tegevussuund: • NEET-olukorda sattumist ennetavad tegevused • NEET-olukorda sattunud noori toetavad tegevused Noorsootöö kättesaadavuse suurendamine, riskikäitumise ennetamine ja Tegevuse raames lahendatakse järgmisi 7–26-aastased noored, Vastutaja: Haridus- ja tõrjutusriskis noorte kaasamine probleeme: noortevaldkonna töötajad, Teadusministeerium Tegevuse eesmärk on tagada noortele võrdsed võimalused, et kasutada • noorte toimetulekuvõime toetamine noorsootöö korraldajad ehk noorsootööteenuseid, mis pakuvad tuge iseseisvumisel ning toetavad noorte • regionaalsete erinevustega senisest parem kohalikud omavalitsused (sh KOVi üleminekut tööellu. arvestamine ametnikud ja juhid) Tegevussuund: noorsootööteenuste pakkujad, • NEET-olukorda sattumist ennetavad tegevused vabaühendused (sh esindusühingud) E-koolitusmooduli läbimise võimaldamine noortele töötutele Tegevuse raames lahendatakse järgmisi 16–29-aastased töötuna või Vastutaja: Noorte tööle asumise toetamiseks luuakse moodulitest koosnev probleeme: tööotsijana registreeritud noored Sotsiaalministeerium koolitusprogramm, mida on osaliselt või täielikult võimalik läbida ka • vähese ja puuduva töökogemusega noorte veebikoolitusena. Koolitusprogrammi eesmärk on pakkuda noortele teadmisi töökogemuse omandamise toetamine Elluviija: Eesti tööturust, arendada üldoskusi (sh digi- ja roheoskused, rahatarkus) ning • noorte teadlikumate karjäärivalikute toetamine Töötukassa tutvustada töötamise võimalusi. 15  • üldteadmiste ja -oskuste toetamine, sh kohandumine ELi rohe- ja digipöörde ambitsioonidega Tegevussuund: • NEET-olukorda sattumist ennetavad tegevused Vaatlus- ja praktikaprogrammi rakendamine Ida-Virumaal Tegevuse raames lahendatakse järgmisi Eesti keelt emakeelena Vastutaja: Tegevuse eesmärk on tutvustada Ida-Virumaa noortele karjäärivõimalusi ja probleeme: mittekõnelevad noored Sotsiaalministeerium töömaailma praktilise töö- ja ettevõtluskogemuse kaudu, samuti toetada vene • vähese ja puuduva töökogemusega noorte Elluviija: Ida-Virumaa emakeelega noorte lõimumist eestikeelses programmis osalemise, eesti- ja töökogemuse omandamise toetamine Ettevõtluskeskus venekeelsete noorte ühistegevuste ja uute kontaktide loomise kaudu. • noorte teadlikumate karjäärivalikute toetamine Tegevussuund: • NEET-olukorda sattumist ennetavad tegevused Haridustugiteenuste süsteemi edasiarendamine, sh riigi tugi KOVidele Tegevuse raames lahendatakse järgmisi Üldhariduskoolide ja Vastutaja: Haridus- ja haridustugiteenuste korraldamiseks ning Rajaleidja võrgustiku töös probleeme: kutseõppeasutuste Teadusministeerium hoidmine ja funktsioonide ülevaatamine • varases eas koolist väljalangemise ennetamine kutsekeskharidusõppe õpilased, Tegevuse eesmärk on tagada lastele ja õppijatele kvaliteetsete Tegevussuund: lapsevanemad, haridusasutuste juhid, õppenõustamisteenuste kättesaadavus arendavas võimetekohases õppes • NEET-olukorda sattumist ennetavad tegevused õpetajad ja tugispetsialistid, kohaliku osalemiseks. omavalitsuse spetsialistid ja juhid Haridussüsteemist väljalangemise ennetamine ebasoodsas olukorras Tegevuse raames lahendatakse järgmisi Ebasoodsas olukorras olevad lapsed Vastutaja: Haridus- ja lastele ja noortele tugiteenuste pakkumise kaudu probleeme: ja noored (erivajadusega ja puudega Teadusministeerium Avatud taotlusvoor, mille eesmärk on suurendada kohalike omavalitsuste • varases eas koolist väljalangemise ennetamine lapsed ja noored, rändetaustaga või suutlikkust pakkuda ebasoodsas olukorras olevatele lastele ja noortele Tegevussuund: vähemusrühmadesse kuuluvad, tugiteenuseid, mis ennetavad nende varast haridussüsteemist väljalangemist • NEET-olukorda sattumist ennetavad tegevused kehvema sotsiaalmajandusliku ning edendavad kaasatust hariduses. taustaga, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus olevad ja muud haavatavatesse rühmadesse kuuluvad lapsed ja noored) Tööturul ja mitteformaalses õppes omandatud kogemuste süsteemsem Tegevuse raames lahendatakse järgmisi 7–26-aastased noored, haridus- ja Vastutaja: Haridus- ja arvestamine formaalhariduses probleeme: noortevaldkonna töötajad, kohaliku Teadusministeerium Tegevus hõlmab endas VÕTA-süsteemi arendamist ja projekti „Noorte edu • noorte toimetulekuvõime toetamine omavalitsuse spetsialistid ja juhid toetuseks: võimekus lõimida huvihariduses omandatu formaalharidusse“ Tegevussuund: tegevusi, mille raames on eesmärk luua raamistik mitteformaalse õppimise • NEET-olukorda sattumist ennetavad tegevused käigus omandatud teadmiste, oskuste ja kogemuste kirjeldamiseks ning õpitu kvaliteedi hindamiseks ja arvestamiseks formaalhariduses. Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine Tegevuse raames lahendatakse järgmisi Kutse- ja kõrghariduse tasemeõppes Vastutaja: Haridus- ja (PRÕM+) probleeme: õppijad, kutse- ja kõrgkoolid, Teadusministeerium Tegevuse eesmärk on tagada, et tasemeõpe kutse- ja kõrgkoolides vastab • noorte toimetulekuvõime toetamine praktikajuhendajad koolides ja tööturu vajadustele. • noorte teadlikumate karjäärivalikute toetamine ettevõtetes, erialaliidud, Tegevussuund: katseprojektides osalevad ettevõtted • NEET-olukorda sattumist ennetavad tegevused 16 Teenuse „Minu esimene töökoht“ rakendamine Tegevuse raames lahendatakse järgmisi 16–29-aastased vähese või puuduva Vastutaja: Meetme „Minu esimene töökoht“ (M1T) eesmärk on soodustada puuduva ja probleeme: töökogemusega töötuna Sotsiaalministeerium vähese töökogemusega noorte töölevõtmist tööandjate poolt ja seeläbi • vähese ja puuduva töökogemusega noorte registreeritud noored vähendada noorte töötust. M1T koosneb tööandjale makstava palgatoetuse ja töökogemuse omandamise toetamine Elluviija: noorega seotud koolituskulude hüvitamise komponentidest. Tegevussuund: Eesti Töötukassa • NEET-olukorda sattunud noori toetavad tegevused Kutsevaliku õppe rakendamine Tegevuse raames lahendatakse järgmisi Noored, kellel puuduvad oskused või Vastutaja: Haridus- ja Kutsevaliku õppe rakendamise eesmärk on luua võimalusi poolelijäänud probleeme: valmidus valida eriala, sh Teadusministeerium haridustee jätkamiseks ning toetada noori karjäärivalikute tegemisel. • noorte teadlikumate karjäärivalikute toetamine üldhariduskoolis või Tegevussuund: kutseõppeasutuses õpingud • NEET-olukorda sattunud noori toetavad katkestanud noored, NEET-olukorras tegevused noored, tõhustatud tuge vajavad õppijad, sisserännanud ja/või puuduliku eesti keele oskusega noored jt 17 IV. Tegevuste rakendamine lähtuvalt tugevdatud noortegarantii soovituse elementidest Lähtuvalt noortegarantii soovituse elementidest (vt ka komisjoni noortegarantii soovitust10) – kaardistamine, ennetus, teavitustöö ja noorteni jõudmine, integreeritud toetusvõimalused, oskused, pakkumine ja jätkutugi – kirjeldatakse allolevas tabelis, kuidas on noortegarantii tegevuskava elemente Eestis rakendatud. Tabel 2 Rakendatavad tegevused Kaardistamine Sihtrühma, teenuste ja vajalike oskuste kindlakstegemine: Sihtrühma, saadaolevate • teenuste analüüsid teenuste ja vajalike oskuste • riiklik statistika Statistikaametist kindlakstegemine • Eesti Töötukassa andmed • noortegarantii tugisüsteemi seire • kohalikul omavalitsusel olemasolev info • Euroopa poolaasta raames kogutud info noortegarantii andmekorje kokkuvõttest • noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteem Ennetus NEET-olukorda sattumise ennetamine: Ennetusvõimalused koostöö, • noorsootöö kättesaadavuse suurendamine, riskikäitumise ennetamine ja seire ja varajase hoiatamise tõrjutusriskis noorte kaasamine süsteemide abil • ettevõtlus- ja karjääriõppe süsteemne rakendumine kõigil haridustasemetel • valdkonnaülene koostöö • kättesaadavad karjääriteenused • töövaatlus- ja praktikaprogramm Ida-Virumaa eesti keelt mittekõnelevatele noortele • haridustugiteenuste süsteemi edasiarendamine, sh riigi tugi KOVidele haridustugiteenuste korraldamiseks ning Rajaleidja võrgustiku tööshoidmine ja funktsioonide ülevaatamine • haridussüsteemist väljalangemise ennetamine ebasoodsas olukorras lastele ja noortele tugiteenuste pakkumise kaudu • hariduse kättesaadavuse ja õpingute jätkamise toetamine • tööturul ja mitteformaalses õppes omandatud kogemuste süsteemsem arvestamine formaalhariduses Teavitustöö ja noorteni Noorteni jõudmine ja teadlikkuse suurendamine: jõudmine • noortegarantii tugisüsteemi kaudu e-kirja ja telefoni teel proaktiivselt noorteni Teadlikkuse suurendamine ja jõudmine teabelevi suunamine • mobiilse noorsootöö rakendamine Haavatavate rühmadeni • kvaliteetse noorteinfo kättesaadavuse tagamine üleriigilisel tasandil jõudmine ja aktiivsem • võrgustikutöö teavitamine • üleriigilised kampaaniad 10 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52020DC0277&from=EN 18  • avalikkuse teadlikkuse suurendamine noorteinfo võimalustest, sh teadlikkus kanalitest • ühtse visuaali rakendamisel sildistamise vältimine ja sihtrühmadega sobivuse valideerimine • strateegilise kommunikatsiooniplaani väljatöötamine (sh kaasata erialaeksperte ning luua vajaduse korral töörühm), mis hõlmaks siht- ja sidusrühmi Integreeritud NEET-olukorras noorte toetamise ja teenuste koostöömudeli rakendamine, noorte toetusvõimalused toetamine juhtumikorraldusliku lähenemise kaudu Oskused, sh digi-, rohe- ja Oskuste väljaselgitamine: tulevikutööoskused • järjepidev oskuste hindamine üldhariduskoolis • oskuste hindamine Eesti Töötukassas Pakkumine Pakkumise kvaliteedi ja võimaluse tagamine: • „Minu esimese töökoha“ palgatoetus noortele • tööõiguse ja tööohutuse alane nõustamine Tööinspektsiooni poolt • praktika koolides, tööpraktika Eesti Töötukassa kaudu • õpipoisiõppesüsteem kutsekoolides • tööturuvajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine (PRÕM+) • kutsevalikuõpe Jätkutoetus / tagasilangemise Jätkutoe pakkumine: ennetamine • NEET-olukorras noorte toetamise ja koostöömudeli rakendamise raames pakutav jätkutugi • Eesti Töötukassa jätkutugi V. Noortegarantii tegevuskava koordinatsioon ja seiramine 4.1. Noortegarantii riigisisene ja rahvusvaheline koordineerimine Tugevdatud tegevuskava üheks märksõnaks on igal tasandil efektiivsem ja sisulisem koostöö. On oluline, et iga osapool oleks teadlik enda rollist ning töö põhineks konkreetsetel kokkulepetel. Koordineerimine on ühtlaselt jaotatud kahe ministeeriumi vahel. Sotsiaalministeerium vastutab otseselt selle eest, et noortel oleks ilma takistusteta võimalus omandada töökogemus, suurendada tööturuteenuste abil enda konkurentsivõimet ning NEET-olukorda sattununa väljuda sellest sujuvalt ja turvaliselt. Haridus- ja Teadusministeeriumi vastutusvaldkonda kuulub noorte konkurentsivõime suurendamine formaalhariduse ja mitteformaalse õppe ning koolist väljalangemise ennetamise kaudu, samuti sujuva ülemineku tagamine ühelt haridustasemelt teisele või tööturule siirdumisel. Kehvemate oskuste ja madalama haridustaseme korral on prioriteet see, et noor jätkaks õpinguid tasemeõppes. Eesti esindamine noortegrantii küsimustes Euroopa Komisjonis ja tööhõivekomitees (EMCO) on Sotsiaalministeeriumi ülesanne. 19 Juhtrühm Juhtrühm on teema- ja ekspertiisipõhiselt laiendatav liikmete kogu, kus on määratud organisatsioonid, kes vastutavad või viivad ellu noortegarantii tegevusi. Vajaduse korral kaasatakse juhtrühma koosolekutele juhtrühmaväliseid organisatsioone. Juhtrühma liikmeteks on kõik osapooled, kes vastutavad noortegarantii tegevuskavas kirjeldatud tegevuste rakendamise eest. Lisaks kaasatakse juhtrühma laiemalt sidusrühmad, sealhulgas noorte esindajad. Juhtrühma kohtumiste eesmärk on anda ülevaade noortegarantii tegevuskava rakendamisest ning tekitada konkreetsete fookusteemade puhul diskussioon. Juhtrühma arutelu tulemusena saab tegevusi muuta ja parandada, et mõjusamalt täita tugevdatud noortegarantii eesmärke. Juhtrühma liikmete ülesanne on seirata, anda suuniseid, teha valikuid/otsuseid ja võtta kohustusi, mis puudutavad käesolevas tegevuskavas kirjeldatud tegevusi. Juhtrühm saab kokku 2–4 korda aastas, kohtumisi koordineerib olenevalt fookusteemast Sotsiaalministeerium või Haridus- ja Teadusministeerium. Kaasamine Teemapõhiselt kaasatakse ka juhtrühmaväliseid organisatsioone, sealhulgas tagatakse erineva taustaga noorte esindatus ning nende arvamuste ärakuulamine ja nendega arvestamine võrdväärselt teiste osapooltega. Kaasamise käigus tuleb tagada noortele tagasiside nende arvamusega arvestamise korral. Kohaliku tasandi koostöö Noortegarantii eesmärgi täitmiseks on oluline tõhustada koostööd kohalikul tasandil. Selleks rakendatakse NEET-olukorras noorte toetus- ja koostöömudelit ning võimestatakse koostööseminaride ja toetuste kaudu kohalikke omavalitsusi, et noorte tööhõive ja haridus, sealhulgas mitteformaalne õppimine ja toimetulek võetaks fookusesse. Kohaliku omavalitsuse kui noorele kõige lähemal seisva osapoole ülesanne on olla abivajajale igakülgselt toeks, kaasates seejuures kohalikku ja riiklikku ressurssi ehk võrgustikupartnereid (töötukassa, sotsiaalkindlustusamet, noortekeskused jm). Noortegarantii juhtrühma kuuluvad: Juhtrühma liige Roll Sotsiaalministeerium Noorte tööhõivepoliitika kujundamine, noortegarantii juhtrühma riigisisene ja -väline koordineerimine Haridus- ja Haridus- ja noortepoliitika kujundamine, noortegarantii riigisisese Teadusministeerium juhtrühma koordineerimine Justiitsministeerium Õigusrikkumine Siseministeerium Siseturvalisus Rahandusministeerium Halduspoliitika 20  Kultuuriministeerium Integratsioon ja sport Sotsiaalkindlustusamet KOVide toetamine, noortegarantii tugisüsteemi koordineerimine Haridus- ja Noorteamet Haridus- ja noortepoliitika rakendamine, sh noortevaldkonna ja noorsootöö teenuste korraldamine, arendamine, seiramine ja analüüsimine, noorsootöö korraldajate nõustamine noorsootöö planeerimisel ja korraldamisel Töötukassa Tööturuteenuste pakkumine, tööhõivepoliitika elluviimine Tööinspektsioon Tööõigus ja -keskkond Eesti Avatud Noortekeskuste esindamine Noortekeskuste Ühendus Eesti Noorteühenduste Noorteorganisatsioonide esindamine Liit Eesti Linnade ja Valdade KOVide esindamine Liit Ida-Virumaa Töövaatlus- ja praktikaprogrammi läbiviimine Ettevõtluskeskus Tööandjate Keskliit Tööandjate esindamine Eesti Kaubandus- Tööandjate esindamine Tööstuskoda Eesti Noorte Vaimse Noorte vaimse tervise eest seismine Tervise Liikumine Noortegarantiiga seotud teised olulised osapooled ja tegevuskava koostamise protsessi panustajad: Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon ANDRAS, Siseministeerium, STEP- programm, Justiitsministeerium, Rajaleidja keskused, Eesti Puuetega Inimeste Koda, ülikoolid, maakondlikud arenduskeskused, Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendus jt. 4.2. Noortegarantii tegevuskava seiramine Euroopa Komisjon koostöös liikmesriikidega jälgib noortegarantii rakendamist Euroopa poolaasta raames. Iga kahe aasta järel vaadatakse tööhõivekomitees (EMCO) läbi kõigi liikmesriikide tegevuskavade rakendamine. Igal aastal tuleb teha riikide noortegarantii kavade kvantitatiivset seiret, mis põhineb ühiselt kokku lepitud näitajate raamistikul (noortegarantii seire). Samuti jätkavad liikmesriikide noortegarantii koordinaatorid regulaarseid kohtumisi, et arutada rakendamise edusamme, käimasolevaid poliitilisi reforme ja asjaomaseid projekte ning osaleda vastastikuses õppes. 21 Lisa 1. Olukorrapõhine lähenemine11 Lähenemine põhineb Eurofoundi uuringul ning arvesse on võetud Eesti konteksti. NEET-olukorras noored Eurofoundi (2016) uuringus eristatakse kahte NEET-olukorras noorte sihtühma: ● haavatavad NEET-olukorras noored – erinevate takistuste tõttu suurem risk marginaliseeruda, vähene sotsiaalne, kultuuriline ja inimkapital; ● mitte-haavatavad NEET-olukorras noored – rikkalik kultuuriline, sotsiaalne ja inimkapital. Hoolitamata NEET-olukorras olemisest on neil väiksem risk marginaliseeruda. Haavatavate NEET-olukorras noorte hulka kuuluvad: ● heitunud – noored, kes on töö otsimise lõpetanud, kuna usuvad, et nende jaoks pole töövõimalusi. Need on enamasti haavatavad noored, kellel on suur sotsiaalse tõrjutuse oht ja neil on töö- ja hariduselu jooksul olnud halbu kogemusi, mis on mõjutanud nende motivatsiooni, ja kui nad tuge ei saa, mõjutab see neid elu lõpuni; ● hoolduskoormuse tõttu haridusest ja tööturult eemale jäänud noored – hoolitsevad laste või enda eakate, vähenenud töövõimega / puudega täiskasvanute eest või neil on muid vähem konkreetseid perekondlikke kohustusi, mis takistavad hariduses ja tööturul osalemist; ● haiguse või puude tõttu haridusest ja tööturult eemale jäänud noored – kõik noored, kes ei otsi tööd või kellel ei ole haiguse või puude tõttu võimalik kahe nädala jooksul tööd alustada. Sellesse rühma kuuluvad need, kes vajavad suuremat sotsiaalset tuge, kuna haigus või puue tähendab, et nad ei saa tavapärast palgatööd ilma toe ja ettevalmistuseta teha; ● vaimse tervise probleemide tõttu tööturult eemale jäänud noored – noored, kelle tööturule suundumist ja seal püsimist takistavad vaimse tervise probleemid (nt depressioon ja ärevushäired); ● pikaajalised töötud – töötus võib olla takistuste vaatest nii tagajärg (vaimse tervise probleemid, mille tõttu ei suudeta enam tööl käia) kui ka põhjus (töö mitteleidmine tekitab frustratsiooni ja motivatsiooni vähenemist ning tekivad vaimse tervise probleemid). Pikaajalisteks töötuteks peetakse noori, kes on olnud töötud üle kuue kuu, otsivad tööd ja saavad alustada töö tegemisega kahe nädala jooksul. Selle kategooria inimesi ähvardab suur sotsiaalse tõrjutuse oht. Pikaajaline tööturult ja haridusest eemalolek kahjustab noorte tööalast konkurentsivõimet ja tööhõivevõimalusi tulevikus, mõnel juhul kestab kahju elu lõpuni; ● eesti keelt emakeelena mittekõnelevad noored – noored, kelle võimalusi tööturul mõjutab vähene või puudulik eesti keele oskus; ● õigusrikkumise taustaga, sh kinnise lasteasutuse teenust (KLAT) saavad noored; 11 Eurofound (2016), Exploring the diversity of NEETs, Publications Office of the European Union, Luxembourg 22 ● põhiharidusega ja madalama haridustasemega noored, kes ei ole enam kooli nimekirjas; ● kõige haavatavamas olukorras olevad noored, kellel on kompleksprobleemid, näiteks õigusrikkumise või muu kinnise asutuse taustaga noored. Mittehaavatavad NEET-olukorras noored: ● uuesti hõivesse või haridusse suunduvad noored – noored, kes on juba leidnud töö või haridustee jätkamise võimaluse ja väljuvad NEET-olukorrast; ● lühiajalised töötud – noored, kes on olnud töötud vähem kui kuus kuud, otsivad tööd ja saavad töö tegemisega alustada kahe nädala jooksul. Lühikest tööpuuduse perioodi koolist tööle üleminekul võib pidada normaalseks ja selle kategooria inimeste haavatavuse tase võib olla mõõdukas; ● hoolduskoormuse tõttu vabatahtlikult haridusest ja tööturult eemale jäänud noored – hoolitsevad laste või töövõimetute täiskasvanute eest või neil on muid perekondlikke kohustusi. Need noored on vabatahtlikult lahkunud tööturult või haridussüsteemist selleks, et täita ajutiselt perekondlikke kohustusi, kuid soovivad naasta haridussüsteemi ja tööturule teatud aja möödudes; ● noored, kelle NEET-olukord on n-ö vabatahtlikult valitud, kes hoiavad konkreetse võimaluse saamiseks „ust lahti“. Siia kuuluvad vabakutselised, rändajad ja vabatahtliku töö tegijad. 23 Lisa 2. Varem rakendatud NEET-olukorras noori toetavad sekkumised Eestis Alljärgnevalt on kirjeldatud sekkumisi, mida Eestis on rakendatud esimese noortegarantii tegevuskava perioodil. Mõned tegevused jätkuvad käesolevas tegevuskavas (nt „Minu esimene töökoht“), mõned muutuvad (noortegarantii tugisüsteem on osa kohalike omavalitsuste koostöömudelist) ning osad tegevused uuel perioodil ei jätku (programm „Noorte tugila“). Noortegarantii tugisüsteem (NGTS) on KOV-i tööriist, mille eesmärk on välja selgitada mitteõppivad ja -töötavad noored (NEET-noored) ning pakkuda neile tuge eelkõige haridustee jätkamiseks ja/või tööle suundumiseks. NGTS-i eesmärk on vältida sotsiaalsüsteemi ülekoormust ja sellest tulenevaid võimalikke sotsiaalseid või struktuurseid probleeme. „Noorte tugila“ on programm, mida rakendati ajavahemikul 2014–2022 veebruar 15–26- aastastele õppimise või tööga hõivamata noortele. Tugila noorsootöötajad toetavad noori, aidates neil oma soovides selgusele jõuda. Lisaks kogemuste saamisele noorsootöö kaudu aitavad tugilad noortel luua kontakte haridusasutuste, organisatsioonide ja tööandjatega. Noorsootöötaja on osa noore haridustee jätkamist või tööturule suundumist soosivast võrgustikust. Iga noor osaleb programmis oma vajadustele vastavalt kuni pool aastat. Osalusaja lõppemisel hoitakse noorega kontakti veel vähemalt kuue kuu jooksul. „Hoog sisse“ on Tallinna noorte tugiprogramm 15–26-aastastele õppimise või tööga hõivamata noortele. Programmi raames luuakse noortega usalduslik kontakt, motiveeritakse neid ning pakutakse noortele selliseid tegevusi ja tuge, mis toetavad noorte naasmist õpingutesse või tööturule. STEP-programm on tugiprogramm 15–26-aastastele õigusrikkumisi toime pannud õppimise või tööga hõivamata noortele. Programm aitab suurendada õigusrikkumise taustaga noorte tööhõivet ning toetada neid tööle või õppima asumisel ja seal püsimisel. STEP- programmiga liitunud noorel on võimalus saada nõustamisteenust, mille lõppeesmärk on noore tööle või õppima suundumine. Vastavalt iga noore unikaalsele profiilile ning tööandjate ja õppeasutuste võimalustele luuakse võrgustik, mis võimaldab noorel leida endale sobiv töö ja tööandjal endale sobiv töötaja või mis võimaldab noorel asuda edasi õppima. „Minu esimene töökoht“ on teenus, mis tagab vähese töökogemusega noore tööle aitamiseks palgatoetuse ning koolituskulu hüvitamise tööandjale. Palgatoetus on mõeldud tööandjale, kes võtab tööle 16–29-aastase noore, kes on töötuna registreeritud ega ole viimase kolme kuu jooksul olnud tööga hõivatud või on kokku vähem kui 30 päeva olnud ajutiselt hõivatud TTTS § 6 lõike 5 punktides 3–5 nimetatud tegevustega ning kellel puudub töökogemus või see on lühiajaline (on viimase kolme aasta jooksul töötanud vähem kui aasta või on kokku töötanud vähem kui kaks aastat). Töökogemusena ei arvestata lapsehoolduspuhkusel ning aja- ja asendusteenistuses viibitud aega. 24  Ministeeriumid Meie 28.01.2022 nr 4.1-1/379-1 Noortegarantii tugevdamise riigisisene tegevuskava perioodiks 2022–2027 Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks noortegarantii tugevdamise riigisisese tegevuskava perioodiks 2022-2027. Palume Teie tagasisidet hiljemalt 11.02.2022. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister Lisa: Noortegarantii tugevdamise riigisisene tegevuskava perioodiks 2022–2027 Lisaadressaadid: Sotsiaalkindlustusamet Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Töötukassa Haridus- ja Noorteamet Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus Tööinspektsioon Eesti Linnade ja Valdade Liit MTÜ Eesti Noorteühenduste Liit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumine Ida-Virumaa Ettevõtluskeskus Eesti Puuetega Inimeste Koda Kelli Ilisson 6269 197 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/22-0109 - Noortegarantii tugevdamise riigisisene tegevuskava perioodiks 2022–2027 Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 11.02.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f8c9d04f-c034-449d-9f2a- 9af8f0452e13 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f8c9d04f-c034-449d-9f2a- 9af8f0452e13?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/22-0109 - Noortegarantii tugevdamise riigisisene tegevuskava perioodiks 2022–2027 Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 11.02.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f8c9d04f-c034-449d-9f2a-9af8f0452e13 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f8c9d04f-c034-449d-9f2a-9af8f0452e13?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main