Kiri

2518951 36195 0 0 Pr Kaja Kallas Peaminister kaja.kallas @ riigikantselei .ee Koopia Pr Keit Pentus-Rosimannus R ahandusminister keit . pentus-rosimannus @ fin .ee Hr Andres Sutt Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister andres.sutt @mkm.ee Hr Taavi Aas Majandus- ja taristuminister taavi.aas @mkm.ee [email protected] [email protected] Eesti Gaasiliidu, Eesti Toiduainetööstuse Liidu, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Lii du ja Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Lii du (edaspidi liidud) ettepanekud Vabariigi Valitsusele ekstreemselt kõrge maagaasi hinna negatiivsete mõju de vältimiseks nii era- kui ka juriidilistele isikutele Allakirjutanud liitude näol on tegemist suurimate gaasitarbimise tootmissektoritega, sest statistilistele andmetele tuginedes oli kogu tööstussektori gaasitarbimine ca 1 TWh, millest suurimate gaasitarbijatena toiduainete ja joogitootmine tarbis 2020. aastal ca 0,33 TWh, paberi- ja trükitööstus 0,23 TWh ja ehitusmaterjalide tootmine 0,21 TWh . Liidud tegid pöördumise praegusele Vabariigi Valitsusele 22. oktoobril kõrge maagaasi hinna negatiivsete mõjude vältimiseks nii era- kui ka juriidilistele isikutele. Kui eelmises pöördumises olime arvestanud maagaasi hinnalaeks 90–100 € / MWh, siis käesolev kuu on löömas uusi rekordeid ning jaanuaris tuleb maagaasi eest välja käia 113 €/MWh . On ilmne, et olukord on eskaleerunud ja hinnad on muutunud veel kõrgemaks, mistõttu leiame, et Vabariigi Valitsuse senisest jõulisem sekkumine nii era- kui ka juriidiliste isikute hinna kompenseerimiseks on vältimatu. Saame tunnustada Vabariigi Valitsust, et eelmisest pöördumisest leiti võimalus toetada maagaasi võrgutasu alandamist tarbijatele. Samas on endiselt selguseta, mis saab ettepanekust laiendada energiaintensiivsete ettevõtete ringi saamaks soodusaktsiisimäära. Seetõttu tee vad liidud eskaleerunud olukorras täiendavad ettepanekud, mis annaksid reaalset tuge nii era- kui ka juriidilistele tarbijatele. Olemasolev olukord Hetkel on kõikide tarbijate jaoks viidud maagaasi võrgutasu nulli. Lisaks on Vabariigi Valitsuse töötanud välja paketi, mille alusel hüvitatakse madala sissetulekuga inimestele 80% maagaasi hinnast, mis on kõrgem kui 49 €/MWh. Järgnevalt illustreerib joonis 1 maagaasi lõpphinda tarbijale jaanuaris. Joonis 1. Jaanuarikuu maagaasi TTF hind ja hinnad lõpptarbijatele Sellelt jooniselt nähtub, et jaanuarikuus on lõpptarbija hind koos aktsiisi ja käibemaksuga 140,23 €/MWh. Madala sissetulekuga inimesele hüvitatakse 80% maagaasi hinnast ning tema jaoks on lõpphind 82,94 €/MWh. Võrreldes ajaloolise hinnaga maksab tavatarbija ja juriidiline isik 7 korda kõrgemat maagaasi hinda kui varem ning madala sissetulekuga inimene maksab 4 korda kõrgemat hinda. Riigi seatud minimaalne lävend, mida peab olema võimeline maksma madala sissetulekuga indiviid, on 49 €/MWh ehk 2,5 korda kõrgem hind kui tavaliselt. Kui vaadata gaasiküttel opereerivat kortermaja, kus elavad samaaegselt pensionärid, noored pered ja töötavad üksikud inimesed, siis hinnatõus mõjutab neid kõiki ühesuguselt. Kui kahe- ja kolmetoalise korteri toasooja hind jääb vahemikku 40 – 65 € ühes kuus, siis praeguse hinnatõusu juures oleks kulu järgmine: Pensionäri ( 2 – toaline korter) toasooja lõpphind koos soodustustega ca 160 eurot kuus ehk 120 eurot enam kui eelmisel aastal; Noor pere ja töötavad inimesed (2 – 3 toaline korter) maksavad 280–465 eurot kuus ehk 240–400 eurot rohkem kui eelmisel aastal ; Eramus, kus toimub gaasiga kütmine ning mille aastane gaasi tarbimismaht on 25 MWh, makstakse eelmise aasta jaanuariga võrreldes 232 eurot rohkem ; Piimakombinaat, kelle tarbimine on aastas 15 000 MWh, maksab eelmise aasta jaanuariga võrreldes ca 130 000 eurot enam . Siia juurde lisandub veel kõrgem elektriarve, mis ühe keskmise korteri puhul on ca 10 – 30 eurot iga kuu kohta. Seetõttu on üsna selge, et surve all ei ole enam ainult pensionärid, aga ka Eesti keskmist palka saavad inimesed, kelle energiaarved ületavad tihti kodulaenumakseid . Väga suureks mureks on ka ettevõtjate ekstreemselt kõrged energiaarved. Praegune soodustus on ettevõtjatele võrguteenuse alandamise näol on 6,67 €/MWh kohta. Kui vaadata lähinaabrite aktsiisimäärasid, mis on ka hetkel kehtiva 40 € /100 0 m 3 (3,8 €/MWh) maagaasiaktsiisimäärast ca 7 korda odavam ning võttes arvesse, et näiteks Läti valitsus on otsustanud käibemaksu määra alandada, siis Eesti ettevõtete konkurentsivõime eksportturgudel väheneb veelgi. Seega toonitame veelkord, et Eesti ettevõtlust ei tohi praeguses kriisiolukorras ära unustada , sest kõrge maagaasi hind paneb enamiku tarbijatest väga keerulisse olukorda. Võttes arvesse, et maagaasi kõrval kasutatakse transpordis, merenduses, tööstuses ja tootmises ka veeldatud maagaasi, siis praegusel hetkel on need kliendid jäänud ilma riigipoolse toetuseta, mis on seotud võrgutasu kaotamisega. Kuna LNG hind on seotud maagaasi hinnaga ning see on võrreldes maagaasiga ca 10 €/MWh kallim, siis tuleb ka LNG tarbijatele vastu tulla ning leida võimalusi, et kõige puhtam fossiilne kütus saaks osa soodustustest ja vähendada survet lõpptarbijate hinnatõusuks. Sellest tulenevalt teeme järgmised ettepanekud: Seada maagaasile ja veeldatud maagaasile hinnalagi 49 €/MWh, mille ületamisel kompenseerib Vabariigi Valitsus kõikidele tarbijatele 50 –100% ulatuses maagaasi ja veeldatud maagaasi hinnast kuni 01.05.2022. Vastava soodustuse rakendamisest kujunevat hinda illustreerib tabel 1. Tabel 1. Maagaasi hind lõpptarbijale koos võimalike soodustustega Selguse huvides olgu välja toodud, et TTF hinnad on 12.01.2022 seisuga ning tarbimismahud pärinevad Eleringist 2021. aasta statistikast. Tabelis 2 on välja toodud riigi kulu erinevate soodustuste juures. Tabel 2. Riigi kulu maagaasi hinna kompenseerimisel erinevate soodustuste juures Võttes arvesse, et käibemaksu enamlaekumine on hetkel väga kõrge ja vajadus soodustuse jaoks on suur, siis oleks mõistlik kogu käibemaksust enamlaekuv tulu kasutada maagaasi ja veeldatud maagaasi hinna leevendamiseks. Võttes arvesse tabelis 1 ja 2 välja toodud hindasid ja tarbimismahte ning kui arvestada maha ettevõtete gaasi kasutamine, oleks käibemaksu enamlaekumise suurus praeguste hindade juures 30 mln eurot. Seega näeme, et riigil peaks olema võimekus pakkuda soodustust vähemasti 70- 9 0 % ulatuses kõigile tarbijatele , sellisel juhul oleks meetme maksumus 39 –59 mln eurot. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 20 3 muutmine, mis käsitleb energiaintensiivsete ettevõtete määratlust Eesti paistab silma eeskätt sellega, et ei ole kasutanud energiamaksustamise direktiiviga ettenähtud võimalusi teha sihitud maksusoodustusi. Kehtiva direktiivi artikkel 17 võimaldab liikmesriigil teha energiamahukate ettevõtetele aktsiisimäärade osas erandeid. Vastavalt direktiivile on energiamahuka ettevõtte definitsioon järgmine: „Energiamahukas ettevõte on artikli 11 tähenduses majandusüksus, kus energiatoodete ja elektrienergia ost moodustab vähemalt 3% toodangu väärtusest või maksmisele kuuluv liikmesriigi energiamaks vähemalt 0,5% lisandväärtusest.“ Lisaks annab direktiiv võimaluse kohaldada ka piiravamaid põhimõtteid, sealhulgas müügiväärtust, tootmisprotsessi ja valdkonna määratlusi, mida Eesti on ka teinud. Kokkuvõte a lkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse st (ATKEAS): (3) Intensiivse gaasitarbimisega ettevõtja on ettevõtja, kes vastab kõikidele järgmistele tingimustele : 1) ettevõtja põhi- ega kõrvaltegevusala ei ole elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine; 2) ettevõtjal oli energia aktsiisivabastuse loa taotlemisele vahetult eelnenud ühel kuni neljal järjestikusel majandusaastal gaasitarbimise intensiivsus keskmiselt vähemalt 13 protsenti või ettevõtjal on prognoositud gaasitarbimise intensiivsus järgmisel 12 kalendrikuul keskmiselt vähemalt 13 protsenti; 3) ettevõtja energiajuhtimissüsteem vastab standardile EVS-EN ISO 50001 ; 4) ettevõtja ei ole raskustes; 5) ettevõtja raamatupidamise sise-eeskiri vastab raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetele. Eestis kvalifitseerub selliste kriteeriumite alusel intensiivse gaasitarbimisega ettevõtteks 5–6juriidilist isikut, kuigi neid on ca 2000, kes kasutavad maagaasi oma äritegevuses. Nii ATKEASe menetlusprotsessis, aga ka hiljem, on konkreetselt Eesti Gaasiliit korduvalt tähelepanu juhtinud ning teinud ettepanekuid, et kriteeriumid kriitilise pilguga üle vaadataks. Kui energiamaksustamise direktiiv loeb energiaintensiivseks ettevõtteks üksuse, kus gaasitarbimise intensiivsus on alates 3%, siis Eestis on 13%, mis on 4,3 korda kõrgem. Ka roheleppe valguses on Euroopa Komisjon näinud, et konkurentsivõime tagamiseks Euroopa Liidus tervikuna, peaksid energiaintensiivsed ettevõtted olema määratletud ühistel alustel. Sellest tulenevalt on energiamaksustamise direktiivi ettepanekus väljapakutud uus definitsioon, kusjuures välja on jäetud klausel, mille alusel saab liikmesriik ise energiaintensiivse ettevõtte määratlemisel sätestada lisakriteeriume ning ühtse kriteeriumina on säilitatud 3% piirmäär. Liidud teevad ettepaneku harmoniseerida ATKEAS § 20 3 kehtiva ja planeeritava energiamaksustamise direktiiviga ning: määratleda energiaintensiivse ettevõttena üksus, mille keskmine gaasitarbimise intensiivsus on 3%; kaotada ISO standardi kasutamise nõue; kaotada nõue, et kõrvaltegevuseks ei tohi olla ei elektri ega soojuse tootmine. Lisaks on § 20 punktis 3 toodud nõue väikestele ja keskmistele ettevõtetele liiga koormav, mistõttu tuleks lähtuda edaspidi ainult kehtiva energiamaksustamise definitsioonist . See võimaldaks hoida kokku ka administratiivset töökoormust menetlusprotsessis. Usume, et seadusloome ettevalmistusprotsessi on võimalik läbi viia kiirendatud korras, andmaks ettevõtjatele kohest leevendust kõrgete gaasihindade valguses ning et võimalik on seadust kohaldada tagasiulatuvalt, alates 1. oktoobrist 2021. Liitude pöördumisele on andnud oma tagasiside ka rahandusminister. Toome välja rahandusministri 22. novembri vastusest järgmise lõigu: „ Lävendkriteeriumina on gaasi intensiivsuse 13% määr võrdlemisi kõrge, kuid arvestas meetme rakendamiseks eraldatud riigieelarveliste vahenditega summas 1,2 mln € aastas. Lävendi alandamisel suureneb ka kulu riigieelarves. Selle võimalikkus sõltub aktsiisimäära vähendamise meetme kulukusest. Käesoleva aasta lõpus oleme kavandanud meetme tulemuslikkust uuesti hinnata ning vajadusel otsustame edasised sammud.“ Meie hinnangul möönab ka rahandusministeerium, et praegune gaasi intensiivsuse määr on väga kõrge ja 2021. aasta lõpus hinnati meetme tulemuslikkust ning vajadusel planeeritakse uusi samme. Kokkuvõtvalt usume , et kõrgete maagaasi ja veeldatud maagaasi hindade juures on riigil võimalik tulla vastu kõigile tarbijatele ja keerulises olukorras leida võimalused gaasiintensiivsetele ettevõtete konkurentsivõime suurendamiseks, sest meie ettevõtjad on lähiturgudega võrreldes oluliselt keerulisemas olukorras. Lugupidamisega Heiko Heitur Tegevjuht Eesti Gaasiliit Sirje Potisepp Juhataja Eesti Toiduainetööstuse Liit Enno Rebane Tegevdirektor Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit Katre Savi Juhatuse liige Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit ........................................... / Allkirjastatud digitaalselt / From: Sirje Potisepp <[email protected]> Sent: Thursday, January 27, 2022 4:11 PM To: [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; Kultuuriminister <[email protected]>; Urmas Kruuse <[email protected]>; [email protected]; keit.pentus–[email protected]; Jaak Aab <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected] Cc: [email protected] Subject: Importance: High Lugupeetud Vabariigi Valitsuse liikmed, kuna viimastel päevadel on meedias palju kõneldud maagaasi hinnatõusu mõjust toidukaupade jaehinnale ja tootjate konkurentsivõimele ning ettevõtetele ajutiste leevendusmeetmete loomisest, saadan teile 12.01.2022 liitude ühispöördumise ja ettepanekud ning peamised seisukohad uuesti: • Seada maagaasile ja veeldatud maagaasile hinnalagi 49 €/MWh, mille ületamisel kompenseerib Vabariigi Valitsus kõikidele tarbijatele 50–100% ulatuses maagaasi ja veeldatud maagaasi hinnast kuni 01.05.2022. Tegemist oleks sarnaselt eratarbijatele kehtestatud hinnalaega, mitte mõistagi riikliku energiahinnaga. • Lisaks peame oluliseks, et energiaintensiivsetele ettevõtetele suunatud aktsiisimäära soodustuse saamiseks kehtestatud nõuded ja lävendid tuleks uuesti ja kiiremas korras üle vaadata ning muuta Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust, mis käsitleb energiaintensiivsete ettevõtete määratlust. • Juhul kui konsensuse leidmine venib, meetmeid ei tule või need jäävad kosmeetiliseks, kallinevad mitmed jaekaubad veelgi ning riigil jääb Eesti tööstuse konkurentsi- ja ekspordivõime languse tõttu oluline osa maksutulust saamata. • Suur osa tööstusettevõtetest sõltub gaasi hinnast, eriti valusalt puudutab see toiduaine, trükitööstust ja ehitusmaterjalitööstust. Tootjad on enda tegevusest sõltumata sattunud täiesti prognoosimatusse olukorda. • Tegemist on ajutiste mitte pikaajaliste meetmetega, need on kiired lahendused, mis annaksid ka ettevõtetele aega kohandumiseks ning juba järgmiseks sügiseks valmistumiseks. Lugupidamisega Sirje Potisepp Toiduliidu juhataja