dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 28. jaanuar 2022
Viit
12-6/327-1
Registreeritud
28. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
post
Funktsioon
12 Kultuuriväärtuste kaitse kavandamine ja rakendamine. Haldusjärelevalve teostamine
Sari
12-6 Kirjavahetus muinsuskaitsega seotud küsimustes
Toimik
12-6/2022 Kirjavahetus muinsuskaitsega seotud küsimustes
Vastutaja
Liina Jänes

Failid

  • 📎20220120_kiri.eml11 KB

Sisu (failidest)

Saatja: "Liina Jänes" <[email protected]> Saaja: [email protected] Teema: Hellenurme paisule kalapääsu rajamise eksperthinnang Kuupäev: 2022-01-20 16:14 Tere Saadan Kultuuriministeeriumi seisukoha Hellenurme paisule kalapääsu rajamise eksperthinnangu kohta. Eksperthinnangus käsitletakse kaht möödaviikpääsu rajamise varianti Hellenurme paisule. Esimene neist kulgeb Veski kinnistu loodeservas, teine jõe paremkaldal vahetult kaitsealuse saeveski vareme ja paisukeha vahel. Eksperthinnangu kultuuripärandi mõjusid hindav osa on koostatud asjatundlikult ja hinnanud mõju nii kaitsealusele jahuveskile kui ka saeveskile, kuid on jätnud tähelepanuta ajaloolise veskikompleksi kui terviku ja planeeritava muudatuse mõju maastikule. Vaadeldav ala asub tervikuna kultuurimälestiste ühises kaitsevööndis. Vastavalt 155 või 160 meetri pikkuse kärestikulise oja rajamine koos kindlustatud sisse- ja väljavoolu osaga, lisaks kinnistusisest teed ületava silla rajamine muudaks olemasolevat maastikupilti olulisel määral. Seda terminiga „looduslik oja“ kirjeldada on liialdus. Variandi nr 1 puhul lõikub kalapääsu säng ehitusgeoloogilise uuringu andmetel liivpinnastega, mis hoiavad nõlva halvasti ja vajavad tugevamat kindlustamist. Kalapääsu sisse- ja väljavoolu nõlvad on mõlemal juhul planeeritud kindlustada kivikindlustisega. Kinnistusisese sõidutee tõttu on vaja kalapääsust ülesaamiseks mõlemas variandis rajada sild, milleks on välja pakutud raudbetoonist raamsild. Variandi nr 2 puhul, mis kulgeks liigveelaskme ja saeveski vahel, on ette nähtud saeveski minimaalselt konserveerimine, ideaalis rekonstrueerimine, mille teostatavuse osas oleks vajalik Muinsuskaitseameti täiendav hinnang, kuna tegu on avariilise mälestisega (varemega). Eesti on liitunud Euroopa Nõukogu maastikukonventsiooniga. Eesti allkirjastas konventsiooni <http://www.coe.int/en/web/landscape/home> 20. detsembril 2017. aastal ning konventsioon jõustus Eesti suhtes 1. juunil 2018. Maastiku-konventsiooni rakendamine peab toimuma nii horisontaalselt kui vertikaalselt – alates üksikisikutest kuni riikliku tasandini ning kõiki maastikke kujundavate ja muutvate tegevusvaldkondade koostöös. Maastik on eluruumiks nii inimesele kui loodusele ning selle puhul on tegemist tervikliku keskkonnakäsitlusega, kus ühtegi osapoolt või seda mõjutavat tegevust ei saa jätta tähelepanuta. Ajalooline Hellenurme mõisa veskikompleks on kahtlemata nii kultuurilooliselt kui ka looduskeskkonnana oluline maastik. Teeme ettepaneku analüüsida pärandimõjude all ka muudatuse mõju maastikule ja veskikompleksile kui tervikule. Palume hoida meid keskkonnaloa edasise menetlusega kursis. Lugupidamisega, Liina Jänes Kultuuriväärtuste osakonna muinsuskaitsenõunik Kultuuriministeerium 628 2381 <mailto:[email protected]> [email protected] <http://www.kultuuriministeerium.ee/> www.kultuuriministeerium.ee | Suur-Karja 23, 15076 Tallinn
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel