Kiri

Keskkonnaamet Teie 31.12.2021 nr 6-5/21/20789-4 Meie 27.01.2022 nr 9-2/21/6100-7 Vastus Riigi jäätmekava 2022–2028 keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta esitatud ettepanekutele Täname Teid ettepanekute eest. Teavitame Teid, et leiate kõik KSH programmi avalikustamise perioodil laekunud seisukohad koos vastustega kirjale lisatud dokumendist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sigrid Soomlais Keskkonnakorralduse osakonna juhataja Lisad: Ülevaade KSH programmi avalikustamisel laekunud seisukohtadest Teadmiseks: Keskkonnaagentuur, Terviseamet, Kultuuriministeerium, Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Marika Lillemets, 626 2867 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  Ülevaade KSH programmi avalikustamisel laekunud seisukohtadest Jrk Asutus Kommentaar/märkus Kommentaar seisukohaga arvestamise osas 1. Terviseamet Palume Riikliku jäätmekava 2022-2028 KSH aruandes käsitleda muuhulgas eraldi ka kliinilisi jäätmeid ja nendega seonduvaid Jah arvestame, teema jäätmeid (tervishoiuasutuste jäätmeid) ning nende käitlemisvõimalusi. kajastamiseks lisatud KSH programmi peatükk 5.6. 2. Sotsiaalministeerium KSH punktis 2.3 on märgitud: „EL kemikaalipoliitikat ja kemikaale käsitlevad õigusaktid, REACH, POS-määrus ning RoHS direktiiv Jah arvestame, sõnastus KSH soodustavad ohtlike ainete järkjärgulise asendamisega üleminekut ohutuks kujundatud kemikaalide kasutamisele, et paremini programmi peatükis 2.3 kaitsta kodanikke ja keskkonda.“ Termin „kemikaalide ohutuks kujundamine“ ei ole päris täpne, sest kemikaali näol on tegemist korrigeeritud. kindla koostise ja omadustega aine või seguga ning seda eraldi ümber kujundada koostist muutmata ei ole võimalik. Pakume välja korrektsema sõnastuse (mis vastaks ka Euroopa Komisjoni poolt kasutatud terminitele): "...soodustavad ohtlike ainete järkjärgulise asendamisega üleminekut ohutumate alternatiivsete kemikaalide kasutamisele, et...". KSH programmi punktis 4 on esitatud riigi jäätmekava seos muude strateegiliste planeerimisdokumentidega. Teeme ettepaneku Jah arvestame, teema lisada strateegiliste planeerimisdokumentide loetellu ka Rahvastiku Tervise Arengukava 2020-2030, mille 7. alaeesmärgi „Tervist kajastamiseks lisatud KSH toetav keskkond“ soovitud tulemuseks on: „Kõikide Eesti elanike elukeskkond on muutunud tervist toetavamaks ning teave programmi peatükk 5.6. võimalikest keskkonnast tulenevatest terviseriskidest ja nende vähendamise viisidest on õigel ajal kergelt kättesaadav.“ Selle tulemuse saavutamise eelduseks on RTAs märgitud „elanikkonna teadlikkus ning oskused tervise ja keskkonnaohutuse valdkonnas (ravimite ja kemikaalide kasutamine, jäätmete käitlemine, tööohutus, toodete märgiste tähenduse mõistmine) paranevad;“ Samuti on jäätmete käitlemisele pööratud tähelepanu ka mujal RTAs, nt peatükis 7.2.3 „Kemikaalide ohutus ja riskide vähendamine“. KSH programmi punktis 6.6.1 „Mõju tervisele“ on märgitud järgmine: „Jäätmemajandus sektorina avaldab üheltpoolt mõju nii Jah arvestame, täpsustatud ja jäätmetekitajate tervisele, kui ka jäätmekäitlussektoris töötavate inimeste tervisele. Need mõjud on negatiivsed. Eelpool kirjeldatud täiendatud näidetega peatükki negatiivseid mõjusid annab piisava teadlikkuse korral hõlpsasti leevendada või vältida.“ Paraku pole negatiivseid mõjusid kirjeldatud. 6.1. Palume peatükki 6.6.1 täiendada selliselt, et oleks selgem, milliseid negatiivseid mõjusid tervisele on mõeldud ning milliseid mõjusid kavandatakse hinnata ja käsitleda põhjalikumalt KSH aruandes. Palume KSH programmis ära märkida ja KSH aruandes käsitleda muuhulgas eraldi ka kliinilisi jäätmeid ja nendega seonduvaid Jah arvestame, teema jäätmeid (tervishoiuasutuste jäätmeid, ravimijäägid jm) ning nende käitlemisvõimalusi. kajastamiseks lisatud KSH programmi peatükk 5.6. 3. Kultuuriministeerium Täname, et arvestasite osaliselt meie 22.10.2021 kirjas nr 3-12/1969-2 tehtud ettepanekutega ja täiendasite riigi jäätmekava 2022– Ei arvesta, antud teemat 2028 keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi peatükki 5.2. Avalikustatud riigi jäätmekava keskkonnamõju strateegilise kajastatakse jäätmekava sisus hindamise programmis (edaspidi KSH) ei ole aga arvestatud meie ettepanekut analüüsida kultuuriliste mõjude all ehitusliku  vanamaterjali kogumise ja ringlusse suunamise mõju. Negatiivse keskkonnamõju vähendamise kõrval (jäätmetekke vähendamine) jäätmetekke vältimise teema aitab väärtuslike ehitusdetailide ja kohalikku päritolu materjalide ringlusse suunamine säilitada piirkonnale omast väärtuslikku all. arhitektuuri ja luua väärtuslikumat elukeskkonda, mis on otseses seoses Kultuuri arengukava 2021 – 2030 eesmärkidega. Inimeste käitumise muutumiseks senisest keskkonnateadlikumaks on vajalik kultuuriline nihe, kus keskkonnateadlikkuse kasvu ja ökoinnovatsiooni saab eest vedada ka kultuurivaldkond. Vaja on kultuurilist muutust ja selleks on vaja laia toetust ja arusaama, et muuta inimeste väärtushinnanguid oma elustandardi osas ning tarbimiskultuuri ja majandusmudeli toimimist tervikuna. Ebamõistlik tarbimine ja laastavad tootmisprotsessid pole midagi vääramatut ega vältimatut, vaid pigem pidevalt muutuvate poliitiliste, majanduslike ja kultuuriliste otsuste tulemus. Seetõttu tuleks KSH programmis hinnata seda, milline mõju võiks kultuurivaldkonnal olla mõttemustrite muutmisel ühiskonnas tervikuna. Suurendades teadlikku tarbijaskonda on tee ettevõteteni ehk mõnevõrra lihtsam. 4. Karmo Kruusma Nimelt punktis 5.4 on mainitud et olmejäätmeid tekib liiga palju kuna utiliseerimine on liiga odav. Ei arvesta, kuna tegemist ei ole strateegilise ehk riikliku See väide kahjuks ei ole päris õige. Nimelt probleem on selles et maksma peab ka tühja prügikonteineri "tühjendamise" eest, kuna jäätmekava tasandiga, vaid seaduse järgi vähemalt kord kuus peab seda tasu koguma. . probleemiga, mida saab Elaniku (jäätme tekitaja) seisukohalt on tegemist absurdiga kuna aiaga üksikelamus olmejäätmed koosnevadki ju ainult pakenditest lahendada KOViga koostöös. - kui pakendid välja sorteerida jääb ju prügikonteiner tühjaks, aga maksma peab "tühjendamise" eest ikka. Mismoodi sel juhul hinna tõstmine (tühja konteineri tühjendamise eest) motiveeriks pakendite väljasorteerimisega tegelema? Ei motiveeri ju mitte kuidagi. Praegune korraldus just suunab prügikonteinerit rohkem täitma, sõltumata hinnast. Lahenduseks oleks kohustusliku tühjendusaja pikendamine näiteks aastani, kui köögijäätmed komposteeritakse oma aias. Samuti peaks pakendikonteinerid asetsema paarisaja meetri raadiuses mitte kilomeetrite kaugusel. Hinda võiks ehk tõepoolest tõsta nendel kes iga nädal prügikonteinerit täidavad, ilmselgelt seal sorteerimisega ei tegeleta. Kellel on aga tühjendamisintervall maksimaalne võimalik nendele võiks ka tegeliku motivatsiooni tekitada. Teema oli üleval ka näiteks Pirita LOV prügiteemalisel koosolekul kus elanikud ei soovinud igakuist tühjendamist, kuna niipalju prügi ju ei teki. Kohalik omavalitsus ei ole huvitatud selle muutmisest kuna see on linnafirmale kindla sissetuleku allikas. 5. Vello Lauri Kehtestada turba kaevandamislubade omanikele CO2 emissiooni tasu kasutatavale pinnale, mis ületab normaalse kaevandamise Ei arvesta. Tulenevalt efektiivsuse juures vajalikku pinda. Arvestades vähelagunenud (kuni 20%) turba normaalseks efektiivsuseks 100 t/ha aastas ja ettepaneku sisust käsitletakse hästilagunenud turba puhul 250 t/ha aastas. seda keskkonnatasude seaduse muutmise käigus. Võimalik on ka radikaalsem moodus, s.o. kogu kasutatava pinna maksustamine CO2 emissiooni ulatuses, kuid siis kaotab maksustamine mõju tootmise intensiivistamiseks ja mittekasutatavate alade rekultiveerimiseks.  Eestis on praegu 126 kaevandamisloa omanikku üle 21 000 ha suuruse tootmispinnaga ning toodeti 659 tuh t vähelagunenud ja 497 tuh t hästilagunenud turvast. Seega on kasutusel üle 12 000 ha põhjendamatut tootmispinda. M. Stranbengi 2014. aasta artikli alusel eraldub tootmisväljade igalt hektarilt 6,5-10,5 t CO2 aastas. Intensiivsusnäitaja 100-120 t/ha aastas vähelagunenud turvast ja 250-300 t/ha aastas hästilagunenud turvast tugineb projektarvestustele ja pikaaegsetele praktilistele tulemustele Eestis. Samuti mõjutaks CO2 emissiooni maksustamine kaevandajaid deklareerima kaevandatud mahtusid õigesti. Näiteks Tootsi Turba poolt Laugesoos (Ulilas) kaevandamisloa pikendamisel ilmnes ülekaevandamine aastatel 2005-2017 vähelagunenud turvast 20,5 tuh t ja hästilagunenud turvast 27,5 tuh t. 6. Majandus- ja Täname esimeses seisukohtade küsimise ringis meie poolt Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) Jah arvestame, ning täiendame Kommunikatsiooniministeerium programmi eelnõule saadetud enamiku märkustega arvestamise eest. Siiski leiame, et jäätmete tegevuskava ning mõjutatavate KSH programmi peatükki 6 keskkondade vaheliste seoste kirjeldamine vajab edasist täiendamist, sh millistest jäätmete olelusringi etappidest ja miks keskkonnaelementide ja prognoositakse mõju just neile keskkondadele. jäätmekäitluse vaheliste seostega. Programmi tabelis 5 vastatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esitatud seisukohale, et peatükke 5 ja 6 on täiendatud. Leiame, et täiendused ei ole piisavad, kuna ei selgu, kui oluliselt peatükis 5 toodud jäätmeliigid mõjutavad kavandatavate eesmärkide saavutamise ja tegevuste kaudu peatükis 6 toodud keskkonnaelemente. Mille mõju millele hinnatakse, võiks täpsustada ka 3. peatükis. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruses nr 17 toodud nõuete kohaselt tuleb arengukavas muu hulgas kavandada üld- ja alaeesmärgid ning poliitikainstrumendid nende täitmiseks. Seega võiks KSH programmis täpsustada, kas ja kuidas kavandatud eesmärkide ja nende täitmiseks kavandatavate tegevustega kaasnevat mõju hinnatakse, sh millised on eeldatavalt olulised mõjud. Tuginedes Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-le 36, võiks peatükis 6 selguse huvides kokkuvõtlikult välja tuua ja lühidalt loetleda, milliste jäätmekava eesmärkide ja tegevustega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju. Kas see on jäätmetekkeline, seotud jäätmete omadustega, jäätmeveoga, jäätmekäitluskohtadega jms? Millised kavandatavad eesmärgid ja tegevused olulist mõju kaasa toovad? 7. Keskkonnaamet Keskkonnaamet juhtis 01.11.2021 kirja p 6 tähelepanu sellele, et KSH programmi ptk s 5.1 oli keskendutud 2019. a andmetele. 2020. Jah arvestame, KSH programmi a märtsis lõpetas ohtlike jäätmete käitlemise Kunda tsemenditehas, mis tõi kaasa endaga muutused jäätmekäitluses, sh ka muutused peatükki 5.1 vastavalt piiriüleses jäätmeveos. Täiendatud KSH programmi tabelis 5 on märgitud, et ettepanekuga arvestatakse, kuid Keskkonnaameti hinnangul ei ole KSH programmi selles osas ajakohastatud (lk 25). Palume KSH programmis lähtuda ajakohaste st andmetest, jäätmekava koostamisel ja KSH läbiviimisel tuleb nagunii nendest lähtuda. Keskkonnaamet palus (01.11.2021 kirja p 8) korrigeerida KSH programmi ptk 5.3 esimest lõiku, kuna vastasel juhul loeb programmist Jah arvestame, KSH programmi välja, et reoveepuhastussetetest toodetakse täitematerjali. KSH programmi ptk 5.3 on muudetud, kuid ütleb jätkuvalt, et peatükki 5.3 vastavalt reoveepuhastussetetest toodetakse täitematerjali. Märgime, et reoveepuhastussetetest ei toodeta täitematerjali , mistõttu palume KSH programmi Eesti merestrateegia meetmekava 2022 2027: Ettepanek KSH programmis anda viide Komisjoni direktiivile 2017/845, millega Jah arvestame, KSH programmi muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/56/EÜ merestrateegiate ettevalmistamisel arvesse võetavate peatükki 4.18 on täiendatud elementide soovitusliku nimekirja osas. vastavalt  KSH programmi lk 24 kohaselt: „Lisaks tuleb leida lahendus ka meres juba leiduva prügi ja reostuse likvideerimiseks.“ Palume KSH Jah arvestame, KSH programmi programmi lisada viide Komisjoni direktiivile 2017/845, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/56/EÜ peatükki 4.18 on täiendatud merestrateegiate ettevalmistamisel arvesse võetavate elementide soovitusliku nimekirja osas osas2, kus EL tasemel antakse riikidele vastavalt suuniseid, kuidas korraldada meres leiduva prügi likvideerimist. Seega tuleb riigil leida selles osas lahendus ja teemat käsitleda jäätmekava ning selle KSH käigus (KSH programm teemat ka nimetab). 8. Keskkonnaagentuur Punktis 5.6 on kirjas „EES jäätmeid tekkis 2019. a ca 10 000 tonni. Eestis tegelevad EES jäätmete tootjavastutuskohustuse täitmisega Jah arvestame, peamiselt kaks tootjate ühendust ja lisaks on üks töötajate ühendus spetsialiseerunud päevavalguslampidele“ Juhime tähelepanu, KSH programmi peatükki 5.6 et õige oleks, et üks tootjate ühendus on spetsialiseerunud lampidele. Päevavalguslambid on kitsam mõiste ja tootjate ühendus vastavalt tegeleb nii teiste gaaslahenduslampide kui ka LED lampidega Juhime tähelepanu, et arvandmed pärinevad vaid 2019 aastast aga jäätmekava sisendmaterjal on antud 2014 2018 aastate kohta. Arvestame ettepanekuga riigi Kuna riigi jäätmekava, sh KSH aruande lõpp tähtaeg o n 2022. a detsembris, siis tuleb meie hinnangul dokumenti sisse planeerida jäätmekava ning KSH aruande selleks ajaks värskeimad andmed kuna faktid, hinnangud jm võivad uute andmete alusel muutuda. koostamise käigus ning KSH programmi ei uuenda.