Kiri

Vabariigi Valitsuse määruste muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määruste muudatuse eesmärk on parandada ühtsete ülesannetega eksamitulemuste ausust, tõlgendamise selgust ja kasutusväärtust. Muudatuse ettepanek esitati Haridus- ja Teadusministeeriumile õpetajaid ühendava seltsingu nimel. Määrus kehtestatakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 27 ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 15 lõike 2 ja § 30 lõike 6 alusel. 2020/2021. õppeaastal toimusid põhikooli lõpueksamid (eesti keel, eesti keel teisekeelena, matemaatika, valikeksam) ettenähtud ajal ja nende sooritamine oli ka põhikooli lõpetamise tingimuseks. Määruse tasandil muudeti lõpueksamite hindamise tingimusi ja korda. Muudatuste kohaselt ei teisendatud põhikooli lõpueksamite tulemust viiepallisüsteemis hinneteks ning tunnistusele kanti õpilase tulemus protsendina maksimaalsest tulemusest. Seejuures ei olnud põhikooli lõpetamiseks oluline mitte saavutatud tulemus, vaid nõutav oli eksam sooritada. Kui õpilane ei saanud mõjuval põhjusel osaleda põhikooli ühtsel lõpueksamil, sai ta lõpetamiseks eksami sooritada koolieksamina. Oktoobris 2021. a pöördus Haridus- ja Teadusministeeriumi poole Eesti Matemaatika Seltsi Koolimatemaatika Ühendus ettepanekuga kehtestada 2020/2021. õppeaastal kriisisituatsioonist tulenenud põhikooli lõpueksami hindamise korraldus alalisena. Sellest tingituna edastasime 19. novembril 2021. a erinevatele aineühendustele kirja, milles tõime poole Eesti Matemaatika Seltsi Koolimatemaatika Ühendus ettepaneku esile ja tegime ettepaneku korraldada veebikohtumine eesmärgiga teemat arutada. 23. novembril 2021. a toimus veebikohtumine, millest võtsid osa Eesti Emakeeleõpetajate Selts, Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liit, Koolimatemaatika Ühendus, Õpetajate Ühenduste Koostöökoda, Õpetajate Liit, Eesti Haridustöötajate Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit. Üsna üksmeelsed oldi selles osas, et lõpueksam kantakse lõputunnistusele protsendina ja hindeks teisendada tulemust pole vaja ja et eksamitulemus pole seotud kooli lõpetamisega (st õpilane lõpetab kooli selle tulemusega, mille ta lõpueksamil saab). Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi esindajad soovisid, et eksamile oleks kehtestatud lävend, st miinimumnõue põhikooli lõpetamiseks (20 protsenti maksimaalsest tulemusest). Seda mõtet toetas ka Ene Saar (Tallinna Reaalkool), kes esindas Ettevõtlus- ja Majandusõpetajate Seltsi seisukohta. Ülejäänud esinduste esindajad seda meelt ei olnud. Eelnõu ja seletuskirja valmistasid ette Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduspoliitika osakonna haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna peaekspert Pille Kõiv (735 0118, [email protected] ) ning õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Indrek Kilk (735 0144, [email protected] ). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 muudetakse Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2010. a määrust nr 113 „Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid“. Paragrahvi 11 lõike 4 punkti 13 teksti on täiendatud sõnadega „ja tulemused protsendina eksami maksimaalsest tulemusest“, millega on sisuliselt välistatud põhikooli lõpueksamite puhul hinnete, nii numbri kui sõnadega, märkimine hinnetelehele. Paragrahvi 11 lõikest 5 on välja jäetud sõnad „ning hinde“ ning teksti on ka sisuliselt muudetud. Muudatuse järel kannab kool ühtse põhikooli eesti keele kui teise keele eksami puhul hinnetelehele informatsiooni, millise(d) B1- ja B2-taseme eksamiga ühitatud eesti keele kui teise keele eksami(d) õpilane sooritas, eksamitulemuse protsendina maksimaalsest tulemusest ja kui õpilase eksamitulemus ületas keeletaseme saavutam iseks vajaliku punktisumma, siis ka saavutatud keeletase. Kui õpilase tulemus ei ületanud keeletaseme saavutamiseks vajalikku punktisummat, siis viidet keeletasemele ei märgita. Täpsustav informatsioon on vajalik näiteks tööandaja jaoks. Eelnõu §-ga 2 muudetakse Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 2010. a määrust nr 182 „Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava“ . Seni koosnes paragrahvi sõnastus kahest punktist ja punktide (ehk loetelu) eelsest tekstist. Arvestades, et lõpueksamit enam hindega ei hinnata, siis ei ole alust arvestada edaspidi ka lõpueksami „nõrka“ või „puudulikku“ hinnet lõputunnistuse väljastamise alusena. Ühtlasi tähendab see seda, et puudub alus ka senise loetelu jätmiseks määruse teksti ning edaspidi on koolil võimalik õppenõukogu otsusel õpilase või tema seadusliku esindaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud taotluse põhjal anda põhikooli lõputunnistuse ka lihtsustatud õppes õppivale õpilasele, kellel on „nõrk” või „puudulik” õppeaine viimane aastahinne kahes õppeaines. Ka seni oli see võimalus. Lõputunnistuse väljastamise alust ei olnud, kui õpilasel oli „nõrk“ või „puudulik“ nii lõpueksamihinne kui ka õppeaine viimane aastahinne samas õppeaines (nt matemaatika), kuna tekstis kasutati sõnade „lõpueksamihinne“, „õppeaine viimane aastahinne“ vahel sõna „või“. Seega õpilase ja vanema jaoks regulatsioon ebasoodsamaks ei muutu. Eelnõu §-ga 3 muudetakse Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määrust nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava“. Paragrahvi 23 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „vähemalt rahuldava tulemusega“. Arvestades, et põhikooli lõpueksamit enam ei hinnata hindega, siis ei saa olla ka rahuldavat tulemust. Paragrahvi 23 lõige 1 2 tunnistatakse kehtetuks. Põhjus selles, et hindega hindamisest edaspidi alust rä äkida ei ole. Samuti ei ole alust rääkida B1- või B2-taseme eksami tulemuse arvestamisest lõpetamise tingimusena, kuna lõpetamine ei ole seotud konkreetse keeletaseme saavutamisega (ega ühtlasi selle aluse tekkimisega, et isikule tasemetunnistus väljastada). Seetõttu ei ole põhjendatud ka edaspidi reguleerida seda, et juhul, kui õpilane ei saavutanud B2-taseme tasemetunnistuse väljastamise taset, et siis arvestatakse põhikooli lõpetamisel eesti keele B1-taseme eksamiga ühitatud ühtse põhikooli lõpueksami tulemust. Puudub põhjus seda reguleerida. Juhul kui õpilane sooritas nii B1- kui ka B2-taseme eksami, siis kantakse mõlema sooritatud eksami tulemus hinnetelehele (vt eelnõu § 1) ning mõlema eksami tulemust arvestatakse ühtviisi põhikooli lõpetamise tingimuste täitmisena. Seni koosnes paragrahvi 23 lõike 2 sõnastus kahest punktist ja punktide (ehk loetelu) eelsest tekstist. Arvestades, et lõpueksamit enam hindega ei hinnata, siis ei ole alust arvestada edaspidi ka lõpueksami „nõrka“ või „puudulikku“ hinnet lõputunnistuse väljastamise alusena. Ühtlasi tähendab see seda, et puudub alus ka senise loetelu jätmiseks määruse teksti ning edaspidi on koolil võimalik õppenõukogu otsusel õpilase või tema seadusliku esindaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud taotluse põhjal anda põhikooli lõputunnistuse õpilasele, kellel on „nõrk” või „puudulik” õppeaine viimane aastahinne kahes õppeaines. Ka seni oli see võimalus. Lõputunnistuse väljastamise alust ei olnud, kui õpilasel oli „nõrk“ või „puudulik“ nii lõpueksamihinne kui ka õppeaine viimane aastahinne samas õppeaines (nt matemaatika), kuna tekstis kasutati sõnade „lõpueksamihinne“, „õppeaine viimane aastahinne“ vahel sõna „või“. Seega õpilase ja vanema jaoks regulatsioon ebasoodsamaks ei muutu. Õpilane saab põhikooli lõpetada ilma põhikooli riiklikus õppekavas nõutud keeletaset saavutamata (see võimalus on olnud kokkuleppel õpilase või tema seadusliku esindajaga ka seni). Kui õpilane teeb 7. või 8. klassis B1-taseme eksami, aga keeletaset ei saavuta, siis saab kooli lõpetada või minna 9. klassis uuesti tegema B1-taseme eksamit. 7. või 8. klassis saab õpilane B1-taseme eksamile registreerida juhul, kui ta sooritab nõutud tasemel eeltesti. 9. klassis saab õpilane B2-taseme eksamile registreerida juhul, kui tal on B1-taseme tunnistus ja ta läbib eeltesti nõutaval tasemel. Nii nagu kutseõppeasutusse või gümnaasiumisse saab astuda siis kui põhikooli tasemel õppekava on läbitud, on ka gümnaasiumi taseme keeletaseme (B2) õpitulemuste juurde liikumise eelduseks põhikooli keeletaseme (B1) olemasolu. 7. või 8. klassis põhikooli lõpus nõutavale keeletasemele vastava B1-taseme eksami sooritamine on võimalus keeleliselt andekatele või keeleõppe vastu suurt huvi üles näitavatele õpilastele. Eksami varem sooritamine näitab seda, et õpilasel on olemas võimekus ja kindel soov ning tahe lõpetada põhikool õppekavaga kirjeldatud keeletasemest kõrgemal tasemel selleks, et alustada liikumist gümnaasiumi lõpus C1-taseme eksamile. 7. või 8. klassis B1-taseme eksami sooritamist ei tohi käsitleda kui nn proovieksamit, kuhu õpilased lähevad või suunatakse õpetajate poolt, selleks et oma taset enne põhikooli lõppu kontrollida ning seda siis vajadusel ümber teha. Vajalikku eelinfot oma keeletaseme kohta annab õpilasele tema õpetaja. Riiklikult korraldatud eksamile lähevad ja suunatakse õpilased, kelle õpitulemuste tase valitud eksamiga sobib. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Euroopa Liidu õigus ei reguleeri eelnõuga seonduvat. 4. Määruse mõjud Määruse muudatus parandab lõpueksami tulemuse arusaadavust ja läbipaistvust. Nii õpilane kui kool saavad selgema info õpilase eksamisoorituse kohta. Õpilane saab teadlikumalt planeerida jõukohaseid edasiõppimise plaane. Kutseõppeasutus või gümnaasium, kus õpilane soovib õppimist jätkata, saab ausama aluse näiteks tasemerühmade, õppe kohandamise vmt planeerimiseks juba õpilaste kooli vastuvõtmise faasis. Eksamitulemuse hindeks ümberarvutamise vajaduse kaotamisega koos kaob nn hindamisefekt, mis muudab tulemuse ausamaks. Hindamisefektiks nimetatakse olukorda, kus õpetaja või hindaja otsib hindepiiril olevate õpilaste eksamitöödes nn lisa hindepunkti, et õpilane saaks kõrgema eksamitulemuse. Hindamisefekti kadumine võib kaasa tuua näilise eksamitulemuste languse. Kaob vajadus parandada hinnetele „nõrk“ või „puudulik“ sooritatud lõpueksamit koolieksamiga ja sellega koos väheneb koolide koormus. Koolieksami sooritavad vaid need õpilased, kes mõjuval põhjusel lõpueksamilt puuduvad. Lisaeksami koostamise koormus koolidele säilub , aga väheneb eksami korraldamise koormus ning lisaeksami sooritamine koolieksamina on koolide jaoks eksami korralduslikult paindlikum lahendus. Koolid saavad läbi viia vaid neid lisaeksamid, mida konkreetse kooli õpilastele vaja on ja arvestada eksami kuupäevade valimisel õpilaste vajaduste ja soovidega, et kõik õpilased saaksid ja jõuaksid koos klassikaaslastega lõpuaktusele. Riiklikult koostatud lisaeksamite puhul peaks riik kehtestama eksamisaladuse säilitamiseks ise ka lisaeksamite ajad. Sel juhul peavad k ool ja õpilane ootama riiklikult kehtestatud lisaeksamite aegu, mida riiklikult saaksime pakkuda lõpuaktuse toimumise nädalasse või isegi peale seda. Koolieksamina sooritatud lõpueksami tulemus ei pruugi täies ulatuses olla samadel alustel võrreldav riiklikult koostatud lõpueksamiga. Samas arvestades, et uute tingimuste kohaselt ei pea kool koostama koolieksamit riiklikul eksamil nn läbikukkunud õpilastele, saab kool eksami raskusastme valimisel olla nõudlikum, võttes vajadusel eeskujuks riikliku eksami taseme ja teemavaldkonnad. Koolieksamina sooritatud lõpueksami märge tehakse tunnistusele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Muudatus ei too kaasa uusi lisakulusid ja tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Eesti Haridustöötajate Liidule, Eesti Õpetajate Liidule, Õpetajate Ühenduste Koostöökojale, Eesti Õpilasesinduste Liidule ja Eesti Koolijuhtide Ühendusele. Liina Kersna haridus- ja teadusminister Kooskõlastamiseks: Ministeeriumid 26.01.2022 nr 8-1/22/437 Eesti Linnade ja Valdade Liit Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust 15 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Kersna minister Lisad: 1. VV määruse eelnõu; 2. VV määruse seletuskiri. Arvamuse avaldamiseks: Eesti Haridustöötajate Liit Eesti Õpetajate Liit Õpetajate Ühenduste Koostöökoda Eesti Õpilasesinduste Liit Eesti Koolijuhtide Ühendus Indrek Kilk 735 0144 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  EELNÕU 26.01 .2022 VABARIIGI VALITSUS M Ä Ä R U S Tallinn, Toompea veebruar 2022 . a nr Vabariigi Valitsuse määrus t e muutmine Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 15 lõike 2 ja § 30 lõike 6 ning Eesti Vabariigi haridusseaduse § 27 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2010. a määruse nr 113 „Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid“ muutmine Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2010. a määruse nr 113 „Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid “ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 11 lõike 4 punkt i 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 13) põhikooli lõpueksamite ained ja tulemused protsendina eksami maksimaalsest tulemusest ja gümnaasiumi koolieksami ained ja hinded numbrite ja sõnadega või õigusaktides sätestatud juhtudel sõnalise hinnanguna „arvestatud/mittearvestatud”; “; 2) paragrahvi 11 lõiget 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Ühtse põhikooli eesti keele kui teise keele eksami puhul kannab kool hinnetelehele õpilase poolt sooritatud B1- ja/või B2-taseme eksamiga ühitatud ees ti keele kui teise keele eksami tulemuse protsendina maksimaalsest tulemusest. Õpilasele väljastatud eesti keele B1- ja/või B2-taseme tunnistuse olemasolul kantakse hinnetelehele informatsioon ka tunnistuse väljastamise kohta.“; § 2. Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 2010. a määruse nr 182 „Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava“ muutmine Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 2010. a määruse nr 182 „Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava“ paragrahvi 3 lõiget 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Õppenõukogu otsusel võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud taotluse põhjal anda põhikooli lõputunnistuse ka lihtsustatud õppes õppivale õpilasele, kellel on „nõrk” või „puudulik” õppeaine viimane aastahinne kahes õppeaines. “; § 3. Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava“ muutmine Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 23 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „vähemalt rahuldava tulemusega“; 2) paragrahvi 23 lõiget 1 2 tunnistatakse kehtetuks. 3 ) paragrahvi 23 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Põhikooli lõpetanuks võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjaliku avalduse alusel ja õppenõukogu otsusega pidada ning põhikooli lõputunnistuse anda õpilasele , kellel on üks „ nõrk “ või „ puudulik “ õppeaine viimane aastahinne .“; Kaja Kallas peaminister Liina Kersna haridus- ja teadusminister Taimar Peterkop riigisekretär EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/22-0100 - Vabariigi Valitsuse määruste muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 17.02.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2f16c438-a1d0-4838-9c13-b9962e2956f4 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2f16c438-a1d0-4838-9c13-b9962e2956f4?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main