Kiri

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/22-0085 - Keskkonnaministri 28.06.2016. a määruse nr 17 „Toetuse andmise tingimused meetme „Ettevõtete ressursitõhusus“ tegevuse „Energia- ja ressursiauditite läbiviimine“ jaoks avatud taotlemise korral“ muutmise Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 08.02.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7381f97f-194d-4d85-840d-bbf8e5c2ffe8 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7381f97f-194d-4d85-840d-bbf8e5c2ffe8?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 28.06.2016. a määruse nr 17 „Toetuse andmise tingimused meetme „Ettevõtete ressursitõhusus“ tegevuse „Energia- ja ressursiauditite läbiviimine“ jaoks avatud taotlemise korral“ muutmine “eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määruse eelnõuga (edaspidi eelnõu) täpsustatakse toetuse andmise tingimusi meetme „Ettevõtete ressursitõhusus“ tegevuse „Energia- ja ressursiauditite läbiviimine“ korral. Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik Mihkel Krusberg (e-post [email protected], telefon 626 0752), peaspetsialist Marika Lillemets (e-post [email protected], telefon 626 2867) ning eelarve ja strateegia osakonna peaspetsialist Eerika Purgel (e-post [email protected], tel 626 0709). Õigusekspertiisi tegi õigusosakonna jurist Rene Lauk (e-post [email protected], telefon 626 2948). Riigiabi reeglite kohase vastavusanalüüsi ja ekspertiisi tegi SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. 2. Eelnõu sisu Eelnõu koosneb 13 punktist. Lisaks täpsustatakse ühe sätte selgitust. Punktiga 1 muudetakse §-s 1 meetme nime, kuna muudatus on tehtud rakenduskavas. Edaspidi kasutatakse segaduse vältimiseks meetme nimena „Ettevõtete ressursitõhusus“. Punktiga 2 muudetakse § 6 lõike 1 punkti 4. Muudatus on vajalik, kuna määruses kasutatakse pärast ühikuhinna alusel toetuse suuruse määramist mõistet „toetuse suurus“ erinevas tähenduses kui mõistet „vähese tähtsusega abi suurus“. Nimelt määratakse toetuse suurus § 9 kohaselt ettevõttele kui tootmisüksusele, mida auditeeritakse. Kuid vähese tähtsusega abi andmisel määratakse abi suurus vähese tähtsusega abi määruse artikli 2 lõikes 2 sätestatud reegleid järgides. See tähendab, et kui ettevõtjad on omavahel seotud vähese tähtsusega abi määruse mõttes, siis kumuleeritakse neile ettevõtjatele antav toetus. Punktiga 3 täpsustatakse § 6 lõike 1 punktis 6 vähese tähtsusega abi andmisega seotud säilitamiskohutust. Kuna ressursiauditite toetust anti juba 2016. aastal, jätab kehtiv sõnastus võimaluse, et säilitamiskohutus algaks pärast viimase ressursiauditi toetuse andmist, aga tegelikkuses arvestatakse ikkagi konkreetse projektiga seotud ajaraami. Seetõttu lisatakse kümne aasta säilitamiskohustuse alguseks projekti lõppmakse kuupäev. Punktiga 4 muudetakse § 6 lõike 2 punkti 3, täpsustades vähese tähtsusega abi andmisega seotud säilitamiskohutust. Kuna ressursiauditite toetust anti juba 2016. aastal, jätab kehtiv sõnastus võimaluse, et säilitamiskohutus algaks pärast viimase ressursiauditi toetuse andmist, aga tegelikkuses arvestatakse ikkagi konkreetse projektiga seotud ajaraami. Seetõttu lisatakse kümne aasta säilitamiskohustuse alguseks projekti lõppmakse kuupäev. Punktiga 5 muudetakse § 7 lõiget 5. Muudatus on vajalik, et anda rakendusüksusele õigus otsustada projekti põhjal, kui palju võib abikõlblikkuse perioodi pikendada, kuna iga projekt on erinev ja ka põhjused on erinevad, miks projektid vajavad rohkem aega, mistõttu ei ole kuue kuu piirang mõistlik. Abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks peab taotleja tooma mõjuva põhjuse igal juhul. Kõige hilisem kuupäev abikõlblikkuse perioodi lõppemiseks on 31. detsember 2023. Rakendusüksusele on antud küll võimalus projekti põhjal otsustada, aga samas peab rakendusüksus jälgima, et ei tekiks ohtu, et projektid jäävad ellu viimata ja toetus eesmärgipäraselt kasutamata. Seega muudatus ei tähenda, et projekte saab mõjuva põhjuseta pikendada. Rakendusüksus ei arvesta ka praegu projektide kestuse korral seda piirangut. Punktiga 6 muudetakse § 9 ja see sõnastatakse uuesti. Muudatus on seotud standardiseeritud ühikuhinna rakendamisega. Muudetakse ka paragrahvi nimetust, kuna seoses standardiseeritud ühikuhinnaga on edaspidi oluline toetuse suurus, mitte toetuse osakaal. Toetuse osakaal on 50% VV kinnitatud meetme nimekirja kohaselt. Standardiseeritud ühikuhinna kohta on teave toodud punktis 10 ja seletuskirja lisas, mis sisaldab standardiseeritud ühikuhinna analüüsi. Lisaks täpsustakse ettevõtte suuruse määramist. Nimelt ei arvestata ettevõtte suuruse määramisel sidusettevõtjaga ega partnerettevõtjaga, kellega ettevõtja, kes toetust taotleb, seotud on, vaid konkreetset ettevõtet kui tootmisüksust. Ettevõtte suurus ja sellest lähtudes ka toetuse suurus määratakse toetust taotleva ettevõtte suuruse järgi, mitte sidus- ja partnerettevõtjatega konsolideeritud aruannete põhjal, nagu ettevõtja suurust määratletakse grupierandi määruses. Sidus- ja partnerettevõtjatega seotust grupierandi määruse mõttes ja ühe ettevõtja mõistet komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 mõttes arvestatakse VTA jäägi kontrollimisel. Punktiga 7 sõnastatakse § 11 lõige 1 uuesti. Muudatus on vajalik, et taotlema saaksid tulla ka ettevõtted, kellel on mitmeid tegevusalasid (samas ettevõtte põhitegevuse ehk suurima müügitulu lõikes ei mahu tegevusala EMTAK jao B või C tegevuste alla) ja on oma ettevõtted konsolideerinud üheks ettevõtteks ning peaksid seetõttu hakkama ettevõtet tükitama. Muudatus võimaldab toetust taotlema tulla ka ettevõttel, kelle kõrvaltegevus moodustab taotlemise hetkel vähemalt 20% müügitulust. Taotleja saab taotlemisel määrata ainult ühe tegevusala, mille alusel ta taotleb, ning projekti mõju peab avalduma samas tegevusalas. Lisaks muudetakse selle lõike punkti 2, kuna enam ei ole mõistlik toetada metsataimekasvatajaid, arvestades ressursitõhususe meetme tulevaste toetusvoorude sihtgruppi. Punktiga 8 tunnistatakse § 12 lõige 3 kehtetuks. Muudatus on seotud standardiseeritud ühikuhinna rakendamisega. Enam pole vaja esitada kolme võrreldavat hinnapakkumist. Puntiga 9 muudetakse § 17 lõiget 5. Rakendusüksus moodustab rakendusasutuse ettepanekul taotluse hindamiseks hindamiskomisjoni, kuhu kaasab vajaduse korral rakendusasutuse esindajaid ja eksperte. Muudatus võimaldab rakendusüksusel otsustada vajaduse järgi, kas on vaja lisaks rakendusüksuse töötajatele teisi kaasata või mitte. Lisatakse ka nõue, et komisjon tuleb moodustada edaspidi rakendusasutuse ettepanekul, et tagada toetuse eraldamise kooskõla määruses toodud eesmärkidega. Punktiga 10 muudetakse § 18 lõiget 2. Muudatus on seotud standardiseeritud ühikuhinna rakendamisega. Kuna enam pole vaja kontrollida kolme hinnapakkumise olemasolu, lüheneb ka menetlemise aeg. Punktiga 11 tunnistatakse § 20 lõiked 2 ja 3 kehtetuks. Muudatus on seotud standardiseeritud ühikuhinna rakendamisega. Enam ei ole vaja esitada võrdlevaid hinnapakkumisi ega lepingut. Standardiseeritud ühikuhinna alusel toetuse andmisel makstakse toetus välja vaid määratud summas ja juhul, kui toetuse maksmise eelduseks olev tulemus (määruses esitatud nõuetele vastav ressursiauditi aruanne) on täielikult saavutatud ja selle saavutamine projekti abikõlblikkuse perioodil on tõendatav. Toetuse summa tuuakse välja taotluse rahuldamise otsuses. Toetuse saaja peab esitama maksetaotluse juurde auditi aruande. Lisaks peab esitama töö üleandmise ja vastuvõtmise akti, mille alusel saab rakendusüksus veenduda, et projektis võetud eesmärk on saavutatud abikõlblikul perioodil ehk auditi aruanne on koostatud ja valminud abikõlblikkuse perioodil. Punktiga 12 muudetakse § 23 lõikeid 1–3. Lõikes 1 muudetakse toetuse maksmise alust. Toetust makstakse standardiseeritud ühikuhinna alusel vastavalt ühendmääruse §-le 7. Pärast eelnõukohase määruse jõustumist tegelike kulude alusel meetmest toetust ei maksta. Taotlused, mis on rakendusüksuse menetluses, lahendatakse taotlejale soodsamal viisil. Toetuse suuruse määrab rakendusüksus taotluse rahuldamise otsusega. Standardiseeritud ühikuhinna ehk toetuse suuruse määramiseks esitab taotleja info soovitava auditi ja ettevõtte suuruse kohta. Selle esitatud toetussumma põhjendatust hindab rakendusüksus toetuse andmise tingimuste põhjal ning tuginedes standardiseeritud ühikuhinna analüüsile (seletuskirja lisa). Samuti määratakse taotluse rahuldamise otsuses vastavalt taotlusele, millise toetatava tegevuse jaoks toetust antakse, kas ülevaatliku auditi või detailse auditi tegemiseks. Vastavalt sellele tuleb ka projekti tulemus saavutada ning tulemuse saavutamise tõendamiseks esitada rakendusüksusele valminud auditi aruanne. Toetussummad on samuti kehtestatud, lähtudes standardiseeritud ühikuhinna analüüsist, mistõttu suuremat toetust ei maksta, kui analüüsi tulemusel selgub. Väljamakse saamiseks esitab toetuse saaja rakendusüksusele tehtud auditi ehk projekti väljundi (tulemuse ühendmääruse mõistes) ja selle üleandmis-vastuvõtuakti, millest rakendusüksus saab kontrollida töö valmimist abikõlblikkuse perioodil. Määruse § 22 lõike 2 kohaselt peab valminud audit vastama määruse lisas sätestatud nõuetele. Nõuetele vastavust kontrollib rakendusüksus enne väljamakse tegemist. Lõikes 2 muudetakse toetuse maksmise alust seoses standardiseeritud ühikuhinna rakendamisega. Seletuskirja lisas on standardiseeritud ühikuhinna analüüs. Lõike 3 muudatus on seotud standardiseeritud ühikuhinna rakendamisega. Enam pole vaja kõiki dokumente esitada. Tuleb esitada vaid üleandmis-vastuvõtmisakt, millest peab nähtuma, et teenus osutati abikõlblikkuse perioodil. Punktiga 13 asendatakse määruse lisa „Nõuded ressursiauditile“ uue lisaga. Täpsustakse ressursiauditi nõudeid, peamiselt seoses ülevaatliku auditi sobivusega väikeprojektide vooruks, sh täiendatakse tabelit 1, viies selle vastavusse juba varem tehtud muudatustega. Lisatakse viited energiaauditi nõuetele eelkõige kütustega seonduvalt. Täpsustakse nõudeid, et auditite põhjal oleks taotlejalt lihtsam teha taotlust, sh seireplaan, hindamiskriteeriumid. Paragrahvi 17 lõike 3 punktid 1 ja 2. Õigusselguse tagamiseks ja praktikas tekkinud küsimustele vastamiseks täpsustame kehtiva punkti selgitust, seda muutmata. Kuluefektiivsuse hindamine tugineb ühikuhinna analüüsile. Seletuskirja lisas on standardiseeritud ühikuhinna analüüs. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus on kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega ja struktuuritoetuse seadusega. Eelnõu koostamise aluseks on järgmised EL-i määrused:  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide –  Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1083/2006;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, milles käsitletakse erisätteid Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgi kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006;  Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks;  Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, 18. detsember 2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes;  Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1408/2013, 18. detsember 2013, muudetud komisjoni määrusega (EL) 2019/316, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris. 4. Määruse jõustumine ja mõjud Eelnõu jõustub üldises korras. EL-i 2014–2020 vahenditega on võimalik ellu viia tegevusi Eesti toodete ja teenuste ressursimahukuse vähendamiseks. Selle parandamiseks on vaja teha investeeringuid ressursisäästulahendustesse ressursside (sh energia) tõhusamaks kasutamiseks ja lisandväärtuse suurendamiseks. Toetus on tõuge ettevõtetele ressursitõhususse investeerimise soodustamiseks. Toetust rahastatakse EL-i 2014–2020 vahenditest ning seega ei mõjuta otseselt valitsussektori eelarvepositsiooni. Ettevõtted, mis jäävad Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendite piiratuse tõttu toetusest ilma, saavad rahalisi vahendeid edaspidi taotleda SA KIK keskkonnaprogrammist. Toetusega aidatakse ettevõtetel teha investeeringuid ressursitõhususe suurendamiseks. See saavutatakse nii seadmete väljavahetamisega parema (nt energiatõhusama) tehnoloogia vastu, seadme soetamisega oma tootmisjääkide kasutamiseks, uute IT-lahendustega tootmisprotsessis, tootmisprotsessi ümberkujundamisega, keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamisega kui ka hoonete renoveerimisega (eeldusel, et see on otseselt seotud tootmise või teenusega). Meetme tegevusega panustatakse Euroopa rohelisse kokkuleppesse, komisjoni juhtalgatuse „Ressursitõhus Euroopa“, EL-i tööstusheite, energiatõhususe ja jäätmete direktiivide eesmärkide saavutamisse parima võimaliku tehnika kasutuselevõtu ning jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu edendamisega. Nii Euroopa roheleppe kui ka Eesti 2035 strateegia eesmärk on jätkusuutliku ja süsinikuvähese majanduskasvu tagamine ning ka teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) strateegias on ressursitõhusus määratletud ühe olulisema kasvualana. Selle tagamiseks tuleb jätkata tootmise kasvu lahtisidumist suurenevast ressursikasutusest. Määruse rakendamisel suureneb õigusselgus toetuse taotlemisel ja lihtsustub toetuse saamine. Muudatused aitavad lihtsustada menetlust ja selle aega lühendada. Eeldatavalt kasvab huvi toetuse taotlemisel ja tegevuste elluviimisel kulude lihtsustatud hüvitamisviisi kasutuselevõtmisest, mis vähendab toetuse saajate projekti elluviimiseks tehtavaid halduskulusid. KIK on analüüsinud kõnealuse toetusskeemi ja riigiabi nõuete suhet. On selge, et tegemist on sellise abi andmisega, mis vastab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 riigiabi kriteeriumitele. Olukorras, kus tegemist on olemuslikult riigiabiga, tuleb abi andmiseks analüüsida eelkõige kolme tüüpvõimalust: 1) riigiabi andmine riigiabi Euroopa Komisjoni loa alusel; 2) riigiabi andmine EK määruse nr 651/2014 (ÜGEM) alusel või 3) abi andmine vähese tähtsuse abina EK määruse nr 1407/2013 alusel. Esimene võimalus, riigiabi andmine Euroopa Komisjoni loa alusel, on pikk ja aeganõudev protsess, mis on tavaolukorras välistatud, luba antakse üldiselt erandolukorras väga kaalukate majanduslike, regionaalpoliitiliste või õiguslike põhjuste esinemise korral. Isegi kui need põhjused esineks ning luba antaks, ei ole seda võimalust menetluslikult otstarbekas kasutada, kui on olemas muud lihtsamad võimalused. KIK ei näinud, et oleks selliseid kaalukaid argumente, mis võiksid õigustada EK loa saamist. Samuti, arvestades alternatiivide olemasolu, ei oleks see nii või naa otstarbekas olnud. Teise võimaluse, abi andmise ÜGEM alusel, analüüsis KIK samuti läbi. KIK ei tuvastanud ÜGEM-ist sellist toetusskeemi, mille alusel saaks kõnealusel juhul riigiabi anda. Kolmas võimalus on anda abi vähese tähtsuse abina (VTA). VTA andmisele kõnealusel juhul EK määrus 1407/2013 mingeid põhimõttelisi takistusi ei tee. Arvestades toetuste väikest mahtu ja asjaolu, et (nagu analoogse abi andmine on senises praktikas näidanud) sellise abi taotlejatel on üldjuhul ka piisavas koguses „VTA jääki“, on VTA andmine selles meetmes lubatav, efektiivne ja otstarbekas. Seega on toetus vähese tähtsusega abi. Kui ettevõtjal ei ole vähese tähtsusega abi vaba jääki, siis ettevõtja meetmest toetust ei saa. Vähese tähtsusega abi jääki kontrollib SA KIK, sealjuures arvestades kõiki vähese tähtsusega abi andmise reegleid ning silmas pidades taotlejaga seotud sidusettevõtjaid ja partnerettevõtjaid. 5. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja läbivate teemade eest vastutavatele ministeeriumitele eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ning ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 valdkondlikule juhtkomisjonile. Lisa. Standardiseeritud ühikuhinna analüüs ning rakendamise metoodika ülevaatliku- ja detailse ressursiauditi (ressursikasutuse analüüsi) tegemise toetamiseks  Standardiseeritud ühikuhinna analüüs ning rakendamise metoodika ülevaatliku ja detailse ressursiauditi (ressursikasutuse analüüsi) tegemise toetamiseks Keskkonnaministeerium koostöös SA-ga Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK) on koostanud Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 7 lg 2 alusel analüüsi arvestamaks välja standardiseeritud ühikuhinna toetuse andmiseks keskkonnaministri 28.06.2016 määruse nr 17 „Toetuse andmise tingimused meetme „Ettevõtete ressursitõhusus” tegevuse „Energia- ja ressursiauditite läbiviimine” jaoks avatud taotlemise korral“ (edaspidi TAT) kohaselt toetatavatele tegevustele. Toetust antakse Euroopa Regionaalarengu Fondist. Rakendusasutus on Keskkonnaministeerium, rakendusüksus on KIK. Sissejuhatus Toetuse andmise eesmärk on tõsta ettevõtete teadlikkust oma ressursikasutusest ning luua eeldused ettevõtete ressursikasutuse tõhusamaks muutmiseks. Üldjuhul on Eestis ettevõtete teadlikkus oma ressursikasutusest madal, mistõttu süstemaatiline tegevus aitab pikemas perspektiivis kokku hoida nii raha kui aega ning tuua keskkonnaalast kasu. Toetuse andmise eesmärk tuleneb eelkõige Eesti majanduse toodete ja teenuste ressursimahukusest, mis on jätkuvalt üks kõrgemaid EL-is. Selle parandamiseks on vaja hinnata süstemaatiliselt ettevõtete ressursikasutust ning hindamise tulemusena koostada ettepanekud ressursside tõhusamaks kasutamiseks ja lisandväärtuse suurendamiseks. Selline ressursikasutuse hindamine toimub läbi ressursikasutuse analüüsi ehk ressursiauditi. Auditi mõistet kasutatakse ressursitõhususe meetme raames lihtsustatult, kuna selle peamine eesmärk on ettevõtte, tootmisüksuse või tootmisprotsessi ressursikasutuse ülevaate ja analüüsi koostamine, mitte majandustegevuse auditeerimine klassikalises tähenduses. Ressursiauditit teeb audiitorite meeskond ning juhtaudiitoril peab olema projektijuhtimise kogemus, läbitud ressursijuhtimise alane koolitus, volitatud inseneri (EQF tase 8) kutsetunnistus ehituse, arhitektuuri, kinnisvara ja geomaatika või energeetika ja elektriala või tehnika, tootmise ja töötlemise valdkonnas. Detailset auditit tegevas meeskonnas peab lisaks olema ühel liikmel kutsetunnistus: EQF tase 8 – volitatud energiatõhususe spetsialist või EQF tase 7 – diplomeeritud energiatõhususe spetsialist või tase V – diplomeeritud energiaaudiitor. Ülevaatliku ressursiauditi aruanne on aluseks toetuse taotlemisel väikeprojekti (kuni 200 000 eurot) rahastamiseks ning detailse auditi tellimiseks. Detailne ressursiauditi aruanne on aluseks suurema investeeringuprojekti (alates 200 001 kuni 2 miljonit eurot) rahastamiseks. Dokumendis käsitatakse termineid TAT § 2 kohaselt. Meetme tegevuse „Energia- ja ressursiauditite läbiviimine” väljundinäitaja on 300 tehtud ressursiauditit. 15.12.2021-ks on KIKi poolt rahastatud ja lõpetatud 132 auditit, millest 11 ülevaatliku auditit oli saanud toetust enne määruse muutmist. Seega analüüsis kasutati 121 auditi andmeid. Analüüsis jäeti arvestamata katkestatud projektide summad, kuna ei olnud võimalik teha kindlaks, kas need projektid oleks selle maksumusega ka ära tehtud. Samuti jäeti arvestamata projektides tehtud finantskorrektsioone, kuna need ei vähendanud auditite reaalset maksumust, vaid vähendasid rikkumiste arvelt projekti abikõlbliku osa suurust. Toetatav tegevus Toetust antakse ettevõtetes ressursiauditi tegemisega ja läbiviidu tulemusel ülevaatliku või detailse ressursiauditi aruande koostamisega kaasnevate kulude hüvitamiseks. Üksikasjalikud nõuded ressursiauditi läbiviimiseks ja aruande koostamiseks on kehtestatud TAT-s. Ettevõtjale antakse sõltuvalt ressursikasutuse teadlikkusest toetust kahele erinevale ressursiauditile: ülevaatliku auditi ja detailse auditi tegemiseks. Ülevaatlik audit on suunatud ettevõtetele, millel puuduvad eelnevad analüüsid või piisav kindlus ressursisäästuprojektide tulususes või investeeringute vajalikkuses. Auditi eesmärk on saada ülevaade ettevõtte üldisest ressursikasutusest, kaardistada peamised tootmisprotsessid või tootmisprotsessi osad ning hinnata ressursisäästu võimalusi erinevates valdkondades, mida detailses auditis täpsemalt hinnata. Audit koosneb objekti ja ressursside määratlemisest, andmete kogumisest ja analüüsist, hetkeseisu hindamisest ning ressursisäästuprojektide soovitamisest. Ülevaatliku ressursikasutuse analüüsi käigus on uuritav objekt üldjuhul terve ettevõte. Teatud juhtudel on võimalik objektina määratleda ka tootmisüksust. Kui ülevaatlikus auditis käsitletakse tervikuna ettevõtet kui ressursside kasutajat, siis detailne võib keskenduda ka väiksemale ehk tootmisüksuse või tootmisprotsessi tasandile sõltuvalt ettevõtte ressursimahukusest. Ülevaatliku ja detailse analüüsi erinevus seisnebki peamiselt andmete, ressursside ja protsesside käsitlemise detailsuses ning teostatavate mõõtmiste põhjalikkuses. Detailne audit keskendub eelnevate analüüside põhjal (sh ülevaatlik audit) valitud konkreetsele valdkonnale või valdkondadele eesmärgiga kirjeldada erinevaid ressursisäästu võimalusi koos maksumuse, tasuvusaja ja kaasnevate riskidega. Detailse auditi käigus uuritav objekt on tootmisüksus või tootmisprotsess. Ressursikasutuse analüüsi aruandes tuleb kõiki analüüsitava objektiga seotud ressursivoogusid kirjeldada, välja võib jätta väheolulised ressursid, mille kasutus ei oma olulist mõju valitud objekti majandusnäitajatele. Detailse ressursikasutuse analüüsi käigus käsitlevateks ressurssideks on üldjuhul: primaarne ja sekundaarne toore, elektri- ja soojusenergia, vesi ja heitvesi ning tootmisjäägid. Selle tulemusel kirjeldatakse ressursisäästuprojekti (või projekte) koos hinnangulise säästupotentsiaali ja tasuvushinnanguga ning võimaliku tegevuskava ja seireplaaniga. Ülevaatlik audit tehakse reeglina 4 – 6 kuu jooksul, detailne audit ühe aasta jooksul. Toetuse saajad Toetuse saajaks on äriühing kelle põhitegevus või kõrvaltegevus vastab vähemalt 20% müügitulu ulatuses Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK 2008) koodidele mäetööstus (EMTAK 2008 jagu B, alajagu 05–09) või töötlev tööstus (EMTAK 2008 jagu C, alajagu 10–33), välja arvatud tubakatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C 12). Toetuse saajad ei ole hankijad riigihangete seaduse tähenduses. Seni on KIK projekte rahastanud vastavalt hinnapakkumiste võrdlusest selgunud projekti maksumusele. Standardiseeritud ühikuhinna kindlaks määramine Ülevaatliku auditi koostamiseks tehakse: - kohapealne ülevaatus; - kaardistatakse senine ressursikasutus; - kogutakse andmeid kõikide sisend- ja väljundvoogude kohta; - määratakse kvantitatiivsed näitajad; - määratakse kvalitatiivsed näitajad; - soovitatakse ressursisäästumeetmeid objektide ja ressursside lõikes;  - koostatakse seireplaan; - vormistatakse ressursiauditi aruanne. Detailse auditi koostamiseks tehakse: - kohapealne ülevaatus; - kaardistatakse senine ressursikasutus; - kogutakse andmeid kõikide sisend- ja väljundvoogude kohta; - määratakse kvantitatiivsed näitajad; - määratakse kvalitatiivsed näitajad; - määratakse ressursikasutuse baasstsenaariumid kõigi oluliste ressursside lõikes; - määratletakse valitud objekti toodanguühik; - soovitatakse ressursisäästumeetmeid objektide ja ressursside lõikes; - koostatakse seireplaan, hinnatakse IKT lahenduste kasutamise võimalust; - vormistatakse ressursiauditi aruanne. Toetuse saajad on võimalik ettevõtte suuruse järgi jaotada kolme gruppi: - väikeettevõtted; - keskmise suurusega ettevõtted; - suurettevõtted. Ettevõtte suuruse määratlemine. Euroopa Komisjoni määruse nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (nn grupierandi määrus) määruse lisa I artikkel 2 defineerib ettevõtted järgmiselt: • Väikesteks ettevõteteks loetakse need ettevõtted, mis annavad tööd vähem kui 50 inimesele ja mille aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 10 miljonit eurot. • Keskmise suurusega ettevõteteks loetakse ettevõtted, millel on vähem kui 250 töötajat ja mille aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot. • Suurettevõtteks loetakse ettevõtted, millel on rohkem kui 250 töötajat ja mille aastakäive ületab 50 miljonit eurot ja/või aastabilansi kogumaht ületab 43 miljonit eurot. Täpsustav ning täiendav juhend ettevõtte suuruse määratluse kohta on kättesaadav https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigiabi Ülevaatliku auditi koostamiseks analüüsitakse ettevõtte peamisi projektiga mõjutatavaid ressursse vastavalt sisend-väljundvoogude analüüsile kogu ettevõtte lõikes, mistõttu ei oma märkimisväärset tähtsust ettevõtte suurus. Sellest tingituna on mõistlik ühe standardiseeritud ühikuhinnana määratleda ülevaatliku auditi koostamise töö maksumus arvestamata sealjuures ettevõtte suurust. Detailse auditi koostamiseks tuleb keskenduda ettevõttes kasutatavatele olulist mõju omavatele ressurssidele (sh need mis projekti käigus ei muutu), milliste kasutamise kogus on reeglina sõltuvuses ettevõtte suurusest. Toetust on võimalik taotleda ka mõlema tegevuse jaoks. See tähendab, et kui toetuse saaja on juba toetust saanud ülevaatliku auditi tegemiseks, kuid tal on soov ja ilmneb vajadus ka detailse auditi koostamiseks, siis selleks on samuti TAT alusel võimalik toetust taotleda. Põhjendused on toodud järgmises „Toetussumma kujundamine“ jaotises. Toetussumma kujundamine Käesolevaks hetkeks KIKi poolt rahastatud 132 auditi maksumus on saadud kolme võrreldava hinnapakkumise kirjalikult küsimise teel. Leping on sõlmitud soodsaima pakkumuse teinud ettevõtjaga. KIK on kontrollinud enne taotluse rahuldamise otsuse tegemist hinnapakkumiste võtmise korrektsust, st kas hinnapakkumised on omavahel võrreldavad ning võetud võrdse informatsiooni ja ajaraami andmisel pakkujatele. KIK on kontrollinud, et hinnapakkumise küsimisel esitatud tingimustel on hiljem leping sõlmitud, ning et lepingut ei ole elluviimise käigus oluliselt muudetud. Hinnapakkumised on võetud arvesse ilma käibemaksuta. 132 rahastatud projekti tegeliku maksumuse alusel saab välja tuua järgneva (summad on toodud koos omafinantseeringuga ning summad ümardatakse lähima sajaliseni): Ülevaatlikke auditeid on rahastatud 17 tk, keskmine sõlmitud lepingu maksumus on 5593 eurot. TATi muutmisega 29.03.2019 muudeti ülevaatliku auditi tegemise nõudeid oluliselt rangemateks, et auditi alusel oleks selgem investeeringu vajadus ja auditi kvaliteet oleks piisav, et taotleda toetust väikeprojektide investeeringu meetmest. Pärast TAT muutmist soovitakse ka ülevaatliku auditi puhul (sarnaselt detailsele auditile) R ja K arvutamist (ehk toodanguühikule üleminekut) ning seireplaani. Samuti muudeti ülevaatliku auditi toetuse summat 2500 eurolt 4500 eurole. Seetõttu tuleks vaadata standardiseeritud ühikuhinna arvutamisel peale muudatust taotletud ülevaatlikke auditeid. 17-st auditist on rahastatud uute tingimuste alusel 6 tk (lisatud tabelis viimased 6 ülevaatlikku auditit), mille alusel arvestatud ressursiauditi keskmine maksumus on 6720 eurot. Kõige enam auditite hindu põhineb 2018. aastal esitatud hindadel (56 auditit 132-st, sh 50 detailset auditit 115-st). Erandiks on ülevaatlikud auditid, kuna arvestuse aluseks olevad 6 auditit esitati 2019. aastal. Seega ülevaatliku auditi maksumuse hindamisel on aluseks 2019 hinnad ja detailse auditi aluseks 2018 hinnad. Seetõttu on maksumus korrigeeritud tarbijahinnaindeksi (THI) määraga arvestades et ühikuhinna alusel antakse toetust 2022. aastal. Aluseks on Rahandusministeeriumi poolt koostatud makromajanduslikud sisendandmed, mis on avaldatud ministeeriumi veebilehel kõige hilisemas versioonis (https://www.rahandusministeerium.ee/system /files_force/document_files/prognoos_kuni_2070_-_10.09.2021.xlsx?download=1). Seega kujuneks ülevaatliku auditi maksumuseks 7205 eurot (täpsem arvutuskäik lisana Excelis) ehk ümardatult 7200 eurot. Detailseid ressursiauditeid on rahastatud 115 tükki, sealhulgas väikeettevõtteid 64 tk, keskmise suurusega ettevõtteid 37 tk ja suurettevõtteid 14 tk. Väikeettevõtete detailsete auditite keskmiseks maksumuseks on 10 781 eurot, THIga arvestades 11 825 eurot (täpsem arvutuskäik lisana Excelis) ehk ümardatult 11 800 eurot. Keskmise suurusega ettevõtete auditite keskmiseks maksumuseks on 13 500 eurot. Suurettevõtete auditite keskmiseks maksumuseks on 12 903 eurot. Nagu näha, on suurettevõtete ja keskmise suurusega ettevõtete detailse auditi koostamise maksumuse suurusjärk sama. Seega on põhjendatud keskmise suurusega ja suurettevõtete jaoks arvestada üks ressursiauditi maksumus, mis on 13 336 eurot, THIga arvestades 14 626 eurot (täpsem arvutuskäik lisana Excelis) ehk ümardatult 14 600 eurot. Maksumuste arvutamise aluseks on võetud tehtud projektide maksumuse aritmeetiline keskmine, kuna juba 132 auditit on rahastatud (eesmärk 300) ja tegemist on esindusliku valimiga. Detailse ressursiauditi maksumus juhul, kui enne on rahastatud ülevaatliku auditi koostamist on detailse auditi maksumuse ja ülevaatliku auditi maksumuse standardiseeritud ühikuhinna vahe vastavalt ettevõtte suurusele – väikeettevõte auditi maksumus on 4600 eurot (detailsele 11 800 eurot ja ülevaatlikule 7200 eurot) ja suure või keskmise ettevõtte auditi maksumus 7400 eurot (detailsele 14 600 eurot ja ülevaatlikule 7200 eurot). Soodustatakse eelkõige detailse auditi tegemist, kuid jäetakse võimalus ka analüüs teha 2 osas – ülevaatlik ja detailne. Detailse auditi tegemine on eelistatud, kuna analüüsitakse ettevõtte ressursikasutust täpsemalt ja suuremas mahus andes nii terviklikuma ülevaate ettevõttest. Standardiseeritud ühikuhind ja toetuse suurus Läbiviidud projektide maksumuse alusel arvestatud auditite ühikuhinnad (ilma käibemaksuta) vastavalt eelmisele punktile on järgmised: - ülevaatliku auditi maksumus 7200 eurot; - detailse auditi maksumus väikeettevõtjale 11 800 eurot; - detailse auditi maksumus keskmise suurusega- ja suurettevõtjale 14 600 eurot; - detailse ressursiauditi maksumus juhul, kui enne on rahastatud ülevaatliku auditi koostamist vastavalt 4600 eurot (väikeettevõte) ja 7400 eurot (suur- ja keskmine ettevõte). Toetuse suurus on määratud TATis. Vastavalt Vabariigi Valitsuse meetmete nimekirjale (23.08.2018 kinnitatud VV korralduse lisa “Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri”) on toetuse suurus 50%. Võiks eeldada huvi kasvu toetuse taotlemisel ja tegevuste elluviimisel kulude lihtsustatud hüvitamisviisi kasutusele võtmisest, mis vähendab toetuse saajate projekti elluviimiseks tehtavaid halduskulusid ning 2022/2023 avatavaid investeeringute taotlusvoore (RRF ja SF), mille aluseks on nõutud ressursiaudit. Toetuse suurus erinevatele toetatavatele tegevustele on järgmine: - ülevaatliku auditi koostamiseks 3600 eurot; - väikeettevõtte detailse auditi koostamiseks 5900 eurot; - keskmise suurusega- ja suurettevõtte detailse auditi koostamiseks 7300 eurot; - detailse ressursiauditi koostamiseks juhul, kui enne on rahastatud ülevaatliku auditi koostamist vastavalt 2300 eurot (väikeettevõte) ja 3700 eurot (suur ja keskmine ettevõte). Standardiseeritud ühikuhinna rakendamine TATis on sätestatud toetatavad tegevused, toetuse suurus ja toetuse väljamaksmise tingimused. Taotlus peab sisaldama tegevuse kirjeldust, mille jaoks toetust soovitakse. Taotluse rahuldamise otsus tehakse vastavalt taotluses olevale infole (auditi liik, ettevõtte suurus jms). Otsuses määratakse taotlejale ka kindel ühikuhind. TATi planeeritakse muuta ja kehtestada seal standardiseeritud ühikuhinnast lähtuvad toetuse summad ning lihtsustatud kulude hüvitamisviisiga kaasnevad leevendused taotleja ja toetuse saaja kohustustes. Toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja E-toetuse keskkonnas maksetaotluse koos detailse või ülevaatliku auditiga, mille vastavust TAT-is kehtestatud nõuetele kontrollib KIK. Kui auditi sisu ja kvaliteet vastavad kehtestatud nõuetele, teostab KIK väljamakse. TAT-is on kehtestatud üksikasjalikud nõuded, millele auditi aruanne peab vastama. KIK kontrollib põhjalikult ja vajadusel tellib ekspertiisi, et veenduda tehtud auditite kvaliteedis, enne toetuse väljamaksmist. Toetus on vähese tähtsusega abi. Kui ettevõtjal ei ole vähese tähtsusega abi vaba jääki, siis ettevõtja meetmest toetust ei saa. Vähese tähtsusega abi jääki kontrollib SA KIK, sealjuures arvestades kõiki vähese tähtsusega abi andmise reegleid ning silmas pidades taotlejaga seotud sidusettevõtjaid ja partnerettevõtjaid. Vähese tähtsusega abi andmisel säilitab toetuse andja andmeid nimetatud abi andmise kohta 10 aastat alates projekti raames viimase vähese tähtsusega abi andmisest, milleks loetakse projekti lõppmakse kuupäeva. Vastava kande teeb RARi rakendusüksus, ehk KIK vahetult pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Standardiseeritud ühikuhinna korrigeerimine Standardiseeritud ühikuhinda muuta ei planeerita. Kui toetuse saajatelt tuleb arvestatavas koguses signaale standardiseeritud ühikuhinna turuhinnale mittevastavuse kohta, siis koostatakse uus analüüs selle välja selgitamiseks. Jooksvalt hindade korrigeerimise võimalust tulenevalt inflatsioonist või keskmisest teenuste hindade tõusust või langusest ei ole ette nähtud. Lisad: tehtud ressursiauditite maksumuste tabel  MÄÄRUS Kuupäev digiallkirjas nr Tallinn [Registreerimisnumber] Keskkonnaministri 28.06.2016. a määruse nr 17 „Toetuse andmise tingimused meetme „Ettevõtete ressursitõhusus“ tegevuse „Energia- ja ressursiauditite läbiviimine“ jaoks avatud taotlemise korral“ muutmise Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel. Keskkonnaministri 28.06.2016. a määruses nr 17 „Toetuse andmise tingimused meetme „Ettevõtete ressursitõhusus“ tegevuse „Energia- ja ressursiauditite läbiviimine“ jaoks avatud taotlemise korral“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvis 1 asendatakse lauseosa „energia- ja ressursitõhusus“ sõnaga „ressursitõhusus“; 2) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 4 asendatakse sõna „toetuse“ sõnadega „vähese tähtsusega abi“; 3) paragrahvi 6 lõike 1 punkti 6 täiendatakse pärast sõna „andmisest“ lauseosaga … milleks loetakse projekti lõppmakse kuupäev.; 4) paragrahvi 6 lõige 2 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „andmisest“ lauseosaga … milleks loetakse projekti lõppmakse kuupäev; 5) paragrahvi 7 lõikest 5 jäetakse välja lauseosa „kuni kuue kuu võrra“; 6) paragrahv 9 sõnastatakse järgmiselt: „§ 9. Toetuse suurus ja taotlusvooru eelarve (1) Toetuse suurus toetatavatele tegevustele on järgmine: 1) ülevaatliku auditi tegemiseks 3600 eurot; 2) väikeettevõtte detailse auditi tegemiseks 5900 eurot; 3) keskmise suurusega ja suurettevõtte detailse auditi tegemiseks 7300 eurot; 4) väikeettevõtte detailse auditi tegemiseks juhul, kui enne on rahastatud ülevaatliku auditi tegemist, 2300 eurot; 5) keskmise suurusega ja suurettevõtte detailse auditi tegemiseks juhul, kui enne on rahastatud ülevaatliku auditi tegemist, 3700 eurot. (2) Taotlusvooru eelarve kinnitab rakendusasutuse juht. (3) Ettevõtja suurus lõikes 1 nimetatud toetuse suuruse kohaldamiseks määratakse Euroopa Komisjoni määruse nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks, lisa I artikli 2 kohaselt, arvestamata sidusettevõtjaga ja partnerettevõtjaga.“; 7) paragrahvi 11 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetuse taotleja (edaspidi taotleja) võib olla äriühing, kelle põhitegevus või kõrvaltegevus vastab vähemalt 20% müügitulu ulatuses Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK 2008) koodidele mäetööstuse korral (EMTAK 2008, jagu B, alajagu 05–09) või töötleva tööstuse korral (EMTAK 2008, jagu C, alajagu 10–33), välja arvatud tubakatoodete tootmine (EMTAK 2008, jagu C 12).“; 8) paragrahvi 12 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahvi 17 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Rakendusüksus moodustab rakendusasutuse ettepanekul taotluse hindamiseks hindamiskomisjoni, kuhu kaasab vajaduse korral rakendusasutuse esindajaid ja eksperte.“; 10) paragrahvi 18 lõikes 2 asendatakse lauseosa „30 tööpäeva“ lauseosaga „20 tööpäeva“; 11) paragrahvi 20 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 12) paragrahvi 23 lõiked 1–3 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetus makstakse välja vaid standardiseeritud ühikuhinna alusel. (2) Toetust makstakse standardiseeritud ühikuhinna alusel ühendmääruse §-s 7 sätestatud korras. (3) Maksetaotlus esitatakse e-toetuse keskkonnas ning sellele lisatakse teenuse üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia.“; 13) määruse lisa „Nõuded ressursiauditile“ asendatakse käesoleva määruse lisaga (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Erki Savisaar (allkirjastatud digitaalselt) Minister Meelis Münt Kantsler  Rahandusministeerium Riigi Tugiteenuste Keskus 24.01.2022 nr 1-4/22/357 Keskkonnaministri 28.06.2016. a määruse nr 17 „Toetuse andmise tingimused meetme „Ettevõtete ressursitõhusus“ tegevuse „Energia- ja ressursiauditite läbiviimine“ jaoks avatud taotlemise korral“ muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks keskkonnaministri 28.06.2016. a määruse nr 17 „Toetuse andmise tingimused meetme „Ettevõtete ressursitõhusus“ tegevuse „Energia- ja ressursiauditite läbiviimine“ jaoks avatud taotlemise korral“ muutmise eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erki Savisaar Minister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse seletuskiri 3. Määruse lisa „Nõuded ressursiauditile“ 4. Määruse seletuskirja lisa „Ühikuhinna analüüs“ 5. Tehtud ressursiauditite maksumuse tabel Arvamuse avaldamiseks: ÜKP valdkondlik komisjon Sama: Siseministeerium, Maaeluministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Kultuuriministeerium Eerika Purgel, 626 0709 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  „Keskkonnaministri 28.06.2016 määruse nr 17 „Toetuse andmise tingimused meetmes „Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus“ tegevuse „Energia- ja ressursiauditite läbiviimine“ jaoks avatud taotlemise korral“ muutmine“ Lisa (Keskkonnaministri ……… määruse nr …sõnastuses) Nõuded ressursiauditile Sisukord 1. Mõisted ........................................................................................................................ 2 2. Üldist ........................................................................................................................... 3 2.1. Ülevaatlik ressursikasutuse analüüs ............................................................................ 4 2.2. Detailne ressursikasutuse analüüs ............................................................................... 4 3. Ülevaatliku ressursikasutuse analüüsi juhend........................................................ 5 3.1. Nõuded analüüsi tegijale ............................................................................................. 5 3.2. Objekti määratlemine .................................................................................................. 6 3.3. Ressursside määratlemine ........................................................................................... 6 3.4. Hetkeseisu hindamine.................................................................................................. 7 3.5. Soovituslikud ressursisäästuprojektid ......................................................................... 7 3.6. Aruanne ....................................................................................................................... 8 4. Detailse ressursikasutuse analüüsi juhend .............................................................. 9 4.1. Nõuded analüüsi tegijale ............................................................................................. 9 4.2. Objekti määratlemine ................................................................................................ 10 4.3. Ressursside määratlemine ......................................................................................... 10 4.4. Hetkeseisu hindamine................................................................................................ 11 4.5. Soovituslikud ressursisäästuprojektid ....................................................................... 11 4.6. Seireplaan .................................................................................................................. 12 4.7. Aruanne ..................................................................................................................... 12 Lisa 1. Ülevaatliku ja detailse ressursiauditi erinevus ..................................................... 13 Lisa 2. Võimalikud ressursiauditi etapid ........................................................................... 15 1. Mõisted EQF (European Qualification Framework) – Euroopa kvalifikatsiooniraamistik. Innovatsioon – uute ideede ja teadmiste kasutamine uudsete lahenduste rakendamiseks, mis hõlmab toodete ja teenuste väljatöötamist ning uuendamist (tooteinnovatsioon); vastavate turgude hõivamist ja laiendamist (turuinnovatsioon); uute tootmis-, tarne- ja müügimeetodite loomist ning juurutamist (protsessiinnovatsioon); uuendusi juhtimises ja töökorralduses (organisatsiooniinnovatsioon) ning töötingimuste ja personali oskuste arendamist (personaliinnovatsioon). Jäätmed – inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud ained, esemed või nende jäägid. Jäätmeseaduse mõistes on jäätmed mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Jäätmehierarhia – viieastmeline hierarhia, milles on erinevad jäätmekäitlustoimingud reastatud eelistatud järjestusse: jäätmetekke vältimine – korduskasutuseks ettevalmistamine – materjali ringlussevõtt – muu taaskasutus (nt põletamine, tagasitäide) – prügilasse ladestamine. Kutsetunnistus – dokument, mis tõendab kutset omava isiku pädevuse vastavust kutsestandardis kehtestatud nõuetele. Ressursid – kõige üldisemas mõistes tootmisvahendid ja -tagavarad, mida on võimalik kasutada. Tootmises mõeldakse ressursside all kõiki kaupade ja teenuste valmistamiseks vajalikke tootmistegureid. Tootmisjääk – materjal, mida ei ole tahtlikult toodetud, vaid tootmisprotsessist ülejääv materjal või muu ressurss (nt soe vesi, jääksoojus, saepuru, süsihappegaas). Tootmisüksus – eraldiseisev hoonete, rajatiste või seadmete kompleks, mille eraldiseisvusest tulenevalt on võimalik välja arvestada tema majanduslikud näitajad – tootmismahud, kulud ja tulud, ning tehtav investeering on käsitletav terviklahendusena. 2 2. Üldist Ressursikasutuse analüüs keskendub ettevõtte ressursimahukuse vähendamisele, mis peaks muutma ettevõtte toimimise ka kulutõhusamaks ning panustama ettevõtte tegevusest tekkinud kliimamõju vähendamisse. Majanduskasv peab seisnema järjest rohkem paremas ressursikasutuses. Käesoleva juhendi eesmärk on tagada ettevõtete ressursikasutuse analüüside ühtlane kõrge kvaliteet. Analüüsi tulemusena valmivad ettepanekud ressursisäästuprojektiks või – projektideks, mida ettevõttel tasuks tegema hakata. Ressursikasutuse analüüs jaguneb vastavalt detailsusastmele: ülevaatlikuks ja detailseks, mida teeb audiitormeeskond (edaspidi tiim), kes on pädev ja sõltumatu ning tagab analüüsi ühetaolisuse ja tulemuste usaldusväärsuse. Kui ülevaatlikus analüüsis käsitletakse tervikuna ettevõtet kui ressursside kasutajat, siis detailne võib keskenduda ka väiksemale ehk tootmisüksuse või tootmisprotsessi tasandile sõltuvalt ettevõtte ressursimahukusest. Ülevaatliku ja detailse analüüsi erinevus seisnebki peamiselt andmete, ressursside ja protsesside käsitlemise detailsusest, teostatavatest mõõtmistest ning analüüsi etappidest ja põhjalikkusest (vt lisa 1). Auditi mõistet kasutatakse energia- ja ressursitõhususe meetme raames lihtsustatult, kuna selle peamine eesmärk on ettevõtte, tootmisüksuse või tootmisprotsessi ressursikasutuse ülevaate ja analüüsi koostamine, mitte majandustegevuse auditeerimine klassikalises tähenduses. Ressursikasutuse analüüs ehk ressursiaudit on süstemaatiline protseduur, mis:  annab adekvaatse ülevaate olemasolevast ressursikasutusest ning sellega kaasnevast kasvuhoonegaaside heitest analüüsitaval objektil;  põhineb analüüsitava objekti sisend-väljundvoogude analüüsil ning nendega seotud kasvuhoonegaaside heite hindamisel;  määrab tegurid, mis mõjutavad ressursside tarbimist;  määratleb ja järjestab võimalikud ressursisäästu ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise meetmed. Selle metoodika järgi tehtav ressursikasutuse analüüs peab vastama ka Energiamajanduse korralduse seaduse (EnKS) alusel energiaauditi sisule kehtestatud nõuetele, mis tähendab, et energiaressursi hindamisel peab analüüs täitma energiaauditi miinimumnõudeid. Nendeks on nõuded, et analüüs:  põhineb ajakohastel, mõõdetud, usaldusväärsetel ja jälgitavatel andmetel;  kaardistab kõik ettevõtte sisend- ja väljundvood, et võimaldada koostada tõepärane üldise ressursitarbimise pilt ja teha usaldusväärselt kindlaks olulisimad võimalused ressursisäästu saavutamiseks ja ressursitõhususe parandamiseks;  sisaldab ühe olulise osana energiaauditit, sh üksikasjalikku ülevaadet ettevõtte hoonete või hoonete rühmade, tööstuslike protsesside või käitiste, sealhulgas transpordi energiatarbimise profiilist;  tugineb kui võimalik mitte lihtsale tasuvusajale, vaid eluea kulude analüüsile, et võtta muu hulgas arvesse pikaajalist säästu, pikaajaliste investeeringute jääkväärtusi ja diskontomäärasid;  kasutab kontrollitavaid arvutusi kavandatud meetmete kohta, et esitada selget teavet võimaliku ressursisäästu kohta;  on järjepidev, st analüüsis kasutatud andmeid peab olema võimalik säilitada tulevasteks analüüsideks ja tulemuste jälgimise eesmärgil. 3 2.1. Ülevaatlik ressursikasutuse analüüs Ülevaatlik ressursikasutuse analüüs on suunatud ettevõtetele, millel puuduvad eelnevad analüüsid ja/või piisav kindlus ressursisäästuprojektide raames tehtavate investeeringute vajalikkuses ning milles:  antakse ülevaade ettevõtte tegevusest ja tulevikuplaanidest;  kaardistatakse ettevõtte senine ressursikasutus;  kirjeldatakse potentsiaalseid ressursisäästu ja sellega kaasneva kasvuhoonegaaside heite vähendamise võimalusi;  kirjeldatakse lühidalt võimalikke ressursisäästuprojekte ja peamisi näitajaid; 2.2. Detailne ressursikasutuse analüüs Detailne ressursikasutuse analüüs keskendub eelneva ülevaatliku ressursikasutuse analüüsi põhjal defineeritud valdkonnale/valdkondadele või muudele eelnevatele analüüsidele, mis on ettevõttes tehtud ressursikasutuse kohta ning milles:  antakse ülevaade ettevõtte tegevusest ning tulevikuplaanidest;  antakse seni tehtud analüüside põhjal ülevaade ettevõtte ressursikasutusest ning võimalikest ressursisäästuprojektidest ettevõtte erinevate objektide ja ressursside lõikes;  valitakse detailse ressursikasutuse analüüsi olulised objekti(d) ja ressursid ning põhjendatakse valikut;  analüüsitakse oluliste objektide ja ressursside valikul kasvuhoonegaaside heite mahukust;  hinnatakse valitud ressursside süsiniku jalajälge vastavalt tunnustatud metoodikatele ja standarditele (sh Greenhouse Gas Protocol standard (GHG Protocol), ISO 14040, ISO 14 044);  analüüsitakse detailselt valitud objekti senist ressursikasutust ning koostatakse ressursikasutuse baasstsenaarium(id) (erinevate ressursside lõikes);  võetakse muuhulgas arvesse tootmise eripärad (nt tsüklilisus);  määratletakse valitud objekti(de) toodang ja toodanguühik;  koostatakse ja kirjeldatakse objekti(de) ressursisäästuprojekt(id) koos saavutatava säästu (ressursikasutuse baasstsenaariumi ja projekti stsenaariumi ressursikasutuse vahe), hinnangulise maksumuse, tasuvusaja ja kaasnevate riskidega;  valitakse saadud analüüsi tulemuste põhjal ressursisäästuprojekt(id), mida soovitatakse kohe teha või siis hiljem teatud tingimuste täitumisel ning arvutatakse välja projektidega kaasnev kasvuhoonegaaside heite vähendamise potentsiaal;  koostatakse valitud projekti(de) tegemiseks vajalik tegevuskava ja seireplaan. 4 3. Ülevaatliku ressursikasutuse analüüsi juhend Ülevaatlik ressursikasutuse analüüs koosneb objekti ja ressursside määratlemisest, andmete kogumisest ja analüüsist, hetkeseisu hindamisest ning ressursisäästuprojektide soovitamisest. Analüüsi kvaliteet sõltub ka tellijast, kuna lähteandmete õigsuse ja kvaliteedi tagamisel on oluline roll just ettevõttel. Analüüsi etapid on esitatud joonisel 1. Objekti määratlemine (kogu ettevõte) Ressursisäästu- Ressursside projektide määratlemine soovitamine Hetkeseisu Andmete kogumine ja hindamine analüüs Joonis 1. Ülevaatliku ressursikasutuse analüüsi etapid 3.1. Nõuded analüüsi tegijale Ülevaatlikku auditit tegev tiim koosneb ühest või mitmest pädevast ja sõltumatust spetsialistist, kes ei tohi olla analüüsitava ettevõtte omanikuga, juhtkonnaga, hinnatavas ettevõttes kasutatavate seadmete tootjaga, tarnijaga, paigaldajaga ja/või hooldajaga, potentsiaalsete ressursisäästuprojekti(de) lahenduste elluviijatega seotud määral, mis tekitaks kahtlusi tiimi liikmete sõltumatuses ja erapooletuses (esitada vastav kirjalik kinnitus). Tiimi koostamine on juhtaudiitori pädevuses. Koostamisel lähtutakse analüüsitava ettevõtte eripärast, analüüsitavatest ressurssidest ja protsessidest, üldisest töömahust, analüüsitavatest valdkondadest ja tehnoloogiatest. Aruandele lisatakse tiimi koostamise ja tiimi liikmete valiku põhjendus koos rollide ja tegevuse kirjeldustega. Koostatav tiim peab vastama õigusaktides (nt ehitusseadustikus) määratud pädevuse miinimumnõuetele juhul, kui sellised on kehtestatud. Nõuded tiimile:  tiimil (juhtaudiitor ja tiimi liikmed) peavad olema teadmised ja oskused vähemalt järgmistes teemades: o energiaauditite tegemine ja organisatsiooni auditeerimine; o riskihindamine ja majandusanalüüs; o olelusringi analüüs, keskkonnaauditi põhimõte ja nende rakendamine; o ettevõtete ja organisatsioonide süsiniku jalajälje arvutamise metoodikad ja nende rakendamine; 5  o analüüsitavast ettevõttest lähtuvalt nõutaval tasemel kompetents ehituse, kinnisvara, geomaatika, energeetika, elektriala, tehnika, tootmise, töötlemise vms valdkonnas.  juhtaudiitoril (tiimi juht) on vähemalt: o projektijuhtimise kogemus; o läbinud ressursijuhtimise teemalise koolituse; o volitatud inseneri (EQF tase 8) kutsetunnistus ühes valdkonnas:  ehitus, arhitektuur, kinnisvara ja geomaatika;  energeetika ja elektriala;  tehnika, tootmine ja töötlemine. 3.2. Objekti kindlaksmääramine Ülevaatliku ressursikasutuse analüüsi käigus on uuritav objekt üldjuhul terve ettevõte. Teatud juhtudel on võimalik objektina käsitada ka tootmisüksus(-ed). Objekti kindlaksmääramise aluseid ja põhjendusi ning tellija esitatud andmeid tuleb kirjeldada aruandes. Objekti määrab kindlaks tiim koostöös ettevõttega ning lähtuvalt järgnevatest aspektidest:  ettevõtte omapärast;  ettevõtte paiknemisest ja asukohast (nt kas kõik ettevõtte objektid asuvad ühel territooriumil või erinevates asukohtades);  üksikasjalike ressursiandmete kättesaadavusest ja terviklikkusest;  püstitatud ülevaatliku ressursikasutuse analüüsi eesmärkidest. Tellija teeb tiimile muuhulgas kättesaadavaks vähemalt järgmised andmed:  ettevõtte, selle üksuste ning protsesside üksikasjalik kirjeldus;  objekti(de) piir(id) ning sisend- ja väljundvoogude kirjeldused;  ettevõtte üldandmed;  muu analüüsi tegemise jaoks vajalik informatsioon. 3.3. Ressursside kindlaksmääramine Kõiki analüüsitava objektiga seotud ressursivoogusid tuleb kirjeldada ressursikasutuse analüüsi aruandes (võimalik objekti piir koos võimalike sisend- ja väljundvoogudega on esitatud joonisel 2). Kui mõni ressurss otsustatakse analüüsist välja jätta, tuleb seda aruandes põhjendada ning lisada selgitused. Üldjuhul võib analüüsist välja jätta ainult ettevõtte või tootmisüksuse majandustegevuses väheolulised (väiksemahulised) ressursid, mille kasutus ei oma olulist mõju kogu ettevõtte ressursikasutusele. Ülevaatliku ressursikasutuse analüüsi käigus käsitletavateks ressurssideks võivad olla:  materjal/toore (primaarne ja sekundaarne);  elektri- ja soojusenergia, kütused;  vesi (sh heitvesi);  jäätmed ja tootmisjäägid (arvestades jäätmehierarhia põhimõtteid). 6  SISENDID VÄLJUNDID Toorme Töötlemine, • Toore/ hankimine tootmine • Toodang materjal • Tootmisjäägid • Energia • Jäätmed • Vesi Korduskasu- Turustamine, tus, jäätme- transport • Õhuheitmed käitlus • Jäätmed ja tootmisjäägid • Reovesi Objekti piir  Joonis 2. Tootmisprotsessi sisend- ja väljundvood ning hinnatava objekti piir 3.4. Hetkeseisu hindamine Ülevaate saamiseks objektist ja selle voogudest tehakse hetkeseisu hindamine. Soovituslik on koostada plokkskeem või lähtevoogude skeem, millelt on näha erinevad tootmisüksused, sisend- ja väljundvood ning objekti piirid. Ettevõtte hetkeseisu hindamise käigus:  tehakse kohapealne ülevaatus (sh vajaduse korral mõõtmised);  kaardistatakse objekti senine ressursikasutus vähemalt ühe täisaasta ja võimaluse korral pikema ajaperioodi kohta kuude lõikes (erandina võib kasutada lühiajalisi ja mõõdetud andmeid üksikprotsesside kohta, kui kasutatav ajaperiood annab piisava ülevaate ressursi- voogudest ning seda mõjutavatest teguritest);  kogutakse andmeid kõikide sisend- ja väljundvoogude kohta, mille analüüsi tulemusel antakse hinnang ressursikasutuse hetkeseisule (arved, kuludokumendid, mõõtmis- tulemused vms);  määratakse kvantitatiivsed näitajad (kui palju on ressursse kasutatud);  määratakse kvalitatiivsed näitajad (kus ja kuidas on erinevad ressursid kasutatud). 3.5. Soovituslikud ressursisäästuprojektid Ülevaatliku ressursikasutuse analüüsi tulemusena soovitatakse ressursisäästumeetmeid objekti(de) ja ressursside lõikes, mida ettevõttel tasuks teha. Meetmetest moodustatakse projekt(id), mis sisaldab vähemalt:  soovituslikku tegevuskava (tegevuste kirjeldus); 7  potentsiaalset ressursisäästu;  hinnangulist maksumusust;  hinnangulist lihttasuvusaega;  kaasnevaid riske ja ohte, mis võivad mõjutada projekti ressursisäästu;  üheselt arusaadavat infot, millised ressursisäästuprojektid on mõistlik esmalt teha ning milliste jaoks on vajalik detailsema ressursikasutuse analüüsi koostamine. 3.6. Aruanne Ülevaatliku ressursikasutuse analüüsi tulemusena koostatakse aruanne, mis peab sisaldama järgmist:  sissejuhatus (sh analüüsi koostamise eesmärk, analüüsi koostajate (sh kaasatud valdkonna spetsialistide) nimed ja kutsetunnistuse numbrid);  kokkuvõte;  ettevõtte iseloomustus (sh ettevõtte struktuur ja majanduslikud näitajad);  ettevõtte varasemad ressursisäästu analüüsid ja tegevused;  analüüsitav objekt (sh ehitised, protsessid ja toodang ning selgitus, millistel alustel on valitud analüüsitav objekt);  paikvaatlus, tehtud mõõtmised ja tulemused (sh analüüsi aluseks võetud andmete päritolu ning ülevaade tehtud mõõtmistest ja mõõdistamise põhimõtetest);  ressursikasutus ressursside (tooraine/materjal, energia, kütused, vesi, jäätmed) ja protsesside kaupa (sh selgitus, millistel alustel on valitud analüüsitavad ressursid);  soovituslikud ressursisäästuprojektid (sh selgitus, millistel alustel on koostatud ressursisäästu meetmete paketid ning hinnang nendele) ja muud üldised soovitused;  projektidega kaasnev kasvuhoonegaaside heite vähenemine;  toetuse taotlemisel väikeprojektide avatud taotlusvoorust meetmes „Ettevõtete ressursitõhusus“ tegevuse „Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnikasse; ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT-rakenduste toetamine“ infot toodanguühiku, ressursitootlikkuse kasvu, ressursikasutuse paranemise (ressursisääst R) ja kuluefektiivsuse (K) ja seireplaani (MS Excel või sarnases formaadis) kohta ning infot projekti innovaatilisuse ja riigiabi kohta (nt vähese tähtsusega abi, grupierandi määruse vastavad artiklid);  lisad (nt fotod, graafikud, mõõtmisandmed, andmetabelid, tiimi sõltumatuse kinnituskirjad, ettevõte kinnituskiri analüüsi sisendandmete õigsuse kohta jne). 8 4. Detailse ressursikasutuse analüüsi juhend Detailne ressursikasutuse analüüs koosneb varasemate analüüside (üldjuhul kogu ettevõte, võib ka olla ettevõtte enda tehtud) kirjeldamisest, objekti ja ressursside kindlaksmääramisest, andmete kogumisest ja analüüsist, mõõtmiste tegemisest, hetkeseisu hindamisest, toodanguühiku ja ressursikasutuse baasstsenaariumi(te) kindlaksmääramisest, ressursisäästuprojektide soovitamisest, nende tasuvuse ja riskide hindamisest ning ressursisäästu seirest pärast projekti lõpetamist. Analüüsi kvaliteet sõltub ka tellijast, kuna lähteandmete õigsuse ja kvaliteedi tagamisel on oluline roll just ettevõttel. Analüüsi etapid on esitatud joonisel 3. Ülevaatlik ressursi- kasutuse analüüs ja muud eelnevad analüüsid Objekti määratlemine Seire (tootmisüksus või - protsess) Ressursisäästu- projektide tasuvuse ja Ressursside riskide hindamine määratlemine Ressursisäästu- Andmete kogumine ja projektide analüüs, mõõtmiste soovitamine tegemine Ressursikasutuse baasstsenaariumi(te) Hetkeseisu määratlemine hindamine Toodanguühiku määratlemine Joonis 3. Detailse ressursikasutuse analüüsi etapid 4.1. Nõuded analüüsi tegijale Detailset auditit tegev tiim koosneb ühest või mitmest pädevast ja sõltumatust spetsialistist, kes ei tohi olla analüüsitava ettevõtte omanikuga, juhtkonnaga, hinnatavas ettevõttes kasutatavate seadmete tootjaga, tarnijaga, paigaldajaga ega hooldajaga, potentsiaalsete ressursisäästuprojekti(de) lahenduste elluviijatega seotud määral, mis tekitaks kahtlusi tiimi liikmete sõltumatuses ja erapooletuses (esitada vastav kirjalik kinnitus). Tiimi koostamine on juhtaudiitori pädevuses. Koostamisel lähtutakse analüüsitava ettevõtte eripärast, analüüsitavatest ressurssidest ja protsessidest, üldisest töömahust, analüüsitavatest valdkondadest ja tehnoloogiatest. Aruandele lisatakse tiimi koostamise ja tiimi liikmete valiku põhjendus koos rollide ja tegevuse kirjeldustega. Koostatav tiim peab vastama õigusaktides (nt ehitusseadustikus) määratud pädevuse miinimumnõuetele juhul, kui sellised on kehtestatud. 9 Nõuded tiimile:  tiimil (juhtaudiitor ja tiimi liikmed) peavad olema teadmised ja oskused vähemalt järgmistes teemades: o energiaauditite tegemine ja organisatsiooni auditeerimine; o riskihindamine ja majandusanalüüs; o olelusringi analüüs, keskkonnaauditi põhimõte ja nende rakendamine; o ettevõtete ja organisatsioonide süsiniku jalajälje arvutamise metoodikad ja nende rakendamine; o analüüsitavast ettevõttest lähtuvalt nõutaval tasemel kompetents ehituse, kinnisvara, geomaatika, energeetika, elektriala, tehnika, tootmise, töötlemise vms valdkonnas; o tiimil ühel liikmel on vähemalt üks järgmistest kutsetunnistustest:  EQF tase 8 – volitatud energiatõhususe spetsialist;  EQF tase 7 – diplomeeritud energiatõhususe spetsialist;  tase V – diplomeeritud energiaaudiitor  juhtaudiitoril (tiimi juht) on vähemalt: o projektijuhtimise kogemus; o läbinud ressursijuhtimise teemalise koolituse; o volitatud inseneri (EQF tase 8) kutsetunnistus ühes valdkonnas:  ehitus, arhitektuur, kinnisvara ja geomaatika;  energeetika ja elektriala;  tehnika, tootmine ja töötlemine. 4.2. Objekti kindlaksmääramine Detailse ressursikasutuse analüüsi käigus uuritav objekt võib olla tootmisüksus(ed) või tootmisprotsess(id). Objekti määramise aluseid ja põhjendusi ning tellija esitatud andmeid tuleb kirjeldada aruandes. Objekti määrab kindlaks tiim koostöös ettevõttega ning lähtuvalt järgmistest aspektidest:  ülevaatliku ressursikasutuse analüüsist või muudest varasematest analüüsidest;  ettevõtte omapärast;  ettevõtte paiknemisest ja asukohast (nt kas kõik ettevõtte objektid asuvad ühel territooriumil või erinevates asukohtades);  üksikasjalike ressursiandmete kättesaadavusest ja terviklikkusest;  püstitatud detailse ressursikasutuse analüüsi eesmärkidest; Tellija teeb tiimile muuhulgas kättesaadavaks vähemalt järgmised andmed:  ettevõtte, selle üksuste ning protsesside (sh valitud objekti) üksikasjalik kirjeldus;  objekti(de) piir(id) ning sisend- ja väljundvoogude kirjeldused;  ettevõtte üldandmed;  muu analüüsi tegemise jaoks vajalik informatsioon. 4.3. Ressursside kindlaksmääramine Kõiki analüüsitava objektiga seotud ressursivoogusid tuleb kirjeldada ressursikasutuse analüüsi aruandes (võimalik objekti piir koos võimalike sisend- ja väljundvoogudega on esitatud joonisel 2). Kui mõni ressurss otsustatakse analüüsist välja jätta, tuleb seda aruandes põhjendada ning lisada selgitused. Üldjuhul võib analüüsist välja jätta ainult ettevõtte või 10 tootmisüksuse majandustegevuses väheolulised ressursid, mille kasutus ei oma olulist mõju kogu ressursikasutusele. Analüüs keskendub üksnes ressurssidele, millel on oluline mõju valitud objekti majandusnäitajatele. Detailse ressursikasutuse analüüsi käigus käsitlevateks ressurssideks võivad olla:  materjal/toore (primaarne ja sekundaarne);  elektri- ja soojusenergia, kütused;  vesi (sh heitvesi);  jäätmed ja tootmisjäägid (arvestades jäätmehierarhia põhimõtteid). 4.4. Hetkeseisu hindamine Ülevaate saamiseks objektist ja selle voogudest tehakse hetkeseisu hindamine. Soovituslik on koostada plokkskeem või lähtevoogude skeem, millelt on näha erinevad tootmisüksused/-protsessid, sisend- ja väljundvood ning objekti piirid. Ettevõtte hetkeseisu hindamise käigus:  tehakse kohapealne ülevaatus (sh mõõtmised);  kaardistatakse objekti senine ressursikasutus vähemalt ühe täisaasta ja võimaluse korral pikema ajaperioodi kohta kuude lõikes (erandina võib kasutada lühiajalisi ja mõõdetud andmeid üksikprotsesside kohta, kui kasutatav ajaperiood annab piisava ülevaate ressursi- voogudest ning seda mõjutavatest teguritest);  kogutakse andmeid kõikide sisend- ja väljundvoogude kohta, mille analüüsi tulemusel antakse hinnang ressursikasutuse hetkeseisule (arved, kuludokumendid, mõõtmis- tulemused vms);  määratakse kvantitatiivsed näitajad (kui palju on ressursse kasutatud);  määratakse kvalitatiivsed näitajad (kus ja kuidas on erinevad ressursid kasutatud);  määratakse ressursikasutuse baasstsenaariumid kõigi oluliste ressursside lõikes. 4.5. Soovituslikud ressursisäästuprojektid Detailse ressursikasutuse analüüsi tulemusena soovitatakse ressursisäästumeetmeid objekti(de) ja ressursside lõikes, mida ettevõttel tasuks teha. Meetmetest moodustatakse projekt(id), mis reastatakse tähtsuse järjekorda ettevõtte võimalustest ja olulisusest lähtuvalt. Iga projekti kohta koostatakse projekti kirjeldus, mis sisaldab vähemalt:  detailset tegevuskava (detailne tegevuste kirjeldus, sh alternatiivide võrdlus);  valitud objekti(de) toodangu ja toodanguühiku määratlemist;  ressursisäästupotentsiaali hindamist, mille käigus määratakse: o ressursikasutuse baasstsenaarium (ressursside kaupa); o iga ressursi kasutus pärast projekti elluviimist; o projekti (investeeringu) eluea jooksul tekkiv ressursisääst ressursside kaupa (baasstsenaariumi ja projekti stsenaariumi ressursikasutuse vahe). o kaasnevat kasvuhoonegaaside heite vähenemist.  maksumust (sh alginvesteeringu kulu, jooksvad kulud);  tasuvusaega;  kaasnevaid riske ja ohte, mis võivad mõjutada ressursisäästu ning nende maandamistegevusi;  ressursisäästu seireplaani;  üheselt arusaadavat infot, millised ressursisäästuprojektid on mõistlik esmalt teha ning millised teatud tingimuste täitumisel teha; 11  projekti panust ressursitootlikkuse tõusu kasvu (€/kg, €/toodanguühik, kWh/toodanguühik, kWh/kg, suhtelised suurused);  projekti innovaatiline aspekt. 4.6. Seireplaan Detailse ressursikasutuse analüüsi tulemusena soovitatud ressursisäästuprojekti(de)le tuleb koostada seireplaan ressursitõhususe jälgimiseks ja ressursisäästu saavutamise hindamiseks. Seiratava objekti ja ressursside kohta peavad olema kättesaadavad võimalikult usaldusväärsed andmed. Seireplaan koostatakse igale projektile, mida on soovitatav teha. Samuti hinnatakse IKT lahenduste kasutamise võimalust ning maksumust aruandluse hõlbustamiseks. Seireplaan tuleb esitada lisaks ka MS Excel või sarnases formaadis. Seireplaan sisaldab vähemalt:  projekti ressursisäästu iseloomustavaid näitajaid (ressursside kaupa, vajaduse korral detailsemalt);  järgneva 3 või 5 aasta (sõltuvalt ettevõtte suurusest) plaani hindamaks projekti eesmärkide täitmist (alates investeeringu tegemisest);  mida ja kuidas mõõta – seire metoodikat (sh ressursisäästu seiramist toodanguühiku kohta);  millal mõõta – seire sagedust (vähemalt kord aastas). 4.7. Aruanne Detailse ressursikasutuse analüüsi tulemusena koostatakse aruanne, mis peab sisaldama järgmist:  sissejuhatus (sh analüüsi koostamise eesmärk, analüüsi koostajate (sh kaasatud valdkonna spetsialistide) nimed ja kutsetunnistuse numbrid);  kokkuvõte;  ettevõtte iseloomustus (sh ettevõtte struktuur ja majanduslikud näitajad);  ettevõtte varasemad ressursisäästu analüüsid ja tegevused;  analüüsitav objekt (sh ehitised, protsessid ja toodang ning selgitus, millistel alustel on valitud analüüsitav objekt);  paikvaatlus, tehtud mõõtmised ja tulemused (sh analüüsi aluseks võetud andmete päritolu ning ülevaade tehtud mõõtmistest ja mõõdistamise põhimõtetest);  ressursikasutus ressursside (tooraine/materjal, energia, kütused, vesi, jäätmed) ja protsesside kaupa (sh selgitus, millistel alustel on valitud analüüsitavad ressursid);  projektidega kaasnev kasvuhoonegaaside heite vähenemine;  infot ressursitootlikkuse kasvu, energiakasutuse paranemise, ressursikasutuse paranemise (ressursisääst R) ja kuluefektiivsuse (K) kohta;  infot riigiabi kohta (nt vähese tähtsusega abi, grupierandi määruse vastavad artiklid);  ressursisäästuprojektide kirjeldus vastavalt peatükile 4.5 (eraldi projektide kaupa – projekt 1, projekt 2 jne, sh selgitus, millistel alustel on koostatud ressursisäästu meetmete paketid ning hinnang nendele);  ressursisäästuprojektide võrdlus ja reastamine (sh projektide üksteist välistav mõju);  üldised soovitused (sh ettevõtte säästupotentsiaal);  lisad (nt fotod, graafikud, mõõtmisandmed, andmetabelid, tiimi sõltumatuse kinnituskirjad, ettevõte kinnituskiri analüüsi sisendandmete õigsuse kohta, ressursisäästuprojektidest välja jäänud meetmed jne). 12  Lisa 1. Ülevaatliku ja detailse ressursiauditi erinevus Tabel 1. Ülevaatliku ja detailse ressursikasutuse analüüsi (ressursiauditi) peamised erinevused. Ülevaatlik ressursikasutuse analüüs Detailne ressursikasutuse analüüs Eelnevad analüüsid ressursside Tugineb eelnevalt tehtud ülevaatlikule kasutamise ja ressursitõhususe kohta ressursikasutuse analüüsile või muudele Analüüsi lähtepunkt puuduvad või on aegunud. Ettevõttel analüüsidele, mis annavad ülevaate ette- puuduvad sageli ka juhtimissüsteemid. võtte ressursikasutusest. Tiimi juht volitatud inseneri tasemel Tiimi juht volitatud inseneri tasemel sõltuvalt ettevõtte tegevusalast. Audiitortiim sõltuvalt ettevõtte tegevusalast. Vähemalt 1 liige kas energiatõhususe spetsialist või energiaaudiitor. Objekti Üldjuhul terve ettevõte või Tootmisüksus(ed) või kindlaksmääramine tootmisüksus(ed). tootmisprotsess(id). Koostöös ettevõttega lähtuvalt ettevõtte Koostöös ettevõttega lähtuvalt ettevõtte eripärast ning sisend- ja Ressursside eripärast ning sisend- ja väljund- väljundvoogudest ja sõltuvalt analüüsi kindlaksmääramine voogudest. fookuseks valitud objektist, keskendudes üksnes olulistele ressurssidele. Vajadusel teha veel mõõtmisi, et saada piisavalt üksikasjalikud ja usaldusväärsed Mõõtmised ei ole üldjuhul vajalikud, andmed ressursside ja protsesside kohta Mõõtmised pigem tehakse lühiajalisi mõõtmisi hindamaks ressursisäästuprojekte. suuremate ressursitarbijate lõikes. Võimalusel kasutatakse pidevaid mõõtmisi. Hetkeseisu hindamiseks kaardistatakse Hetkeseisu hindamiseks kaardistatakse ettevõtte (valitud objekti) senine valitud objekti senine ressursikasutus Hetkeseisu ressursikasutus vähemalt ühe täisaasta ja vähemalt ühe täisaasta kohta kuude hindamine võimaluse korral pikema ajaperioodi lõikes. Ressursikasutuse kohta kuude lõikes. baasstsenaariumi(te) määramine. Ressursisäästupotentsiaali leidmiseks Ressursisäästupotentsiaali leidmiseks määratakse valitud objekti toodanguühik, Toodanguühiku määratakse kindlaks valitud objekti mille ressursside kasutust analüüsima määramine toodanguühik, mille ressursside kasutust hakatakse (kui soovitakse toetust analüüsima hakatakse. taotleda). Detailse ressursisäästupotentsiaali hindamiseks määratakse kindlaks Hinnatakse potentsiaalne ressursisääst. ressursikasutuse baasstsenaarium Määratakse projekti iseloomulikud (ressursside kaupa) ja iga ressursi kasutus Ressursisäästu- näitajad, sh ressursitootlikkus, pärast projekti lõpetamist ning projekti potentsiaal ressursisääst ja kuluefektiivsus (kui (investeeringu) eluea jooksul tekkiv soovitakse toetust taotleda). ressursisääst ressursside kaupa (baasstsenaariumi ja projekti stsenaariumi ressursikasutuse vahe). Analüüsi tulemusena soovitatakse Analüüsi tulemusena soovitatakse Ressursisäästu- ressursisäästumeetmeid objekti(de) ja detailseid ressursisäästumeetmeid projekti(de) ressursside lõikes. Iga projekti kohta objekti(de) ja ressursside lõikes. Iga soovitamine koostatakse projekti kirjeldus, mis projekti kohta koostatakse projekti sisaldab tegevuste kirjeldust, kirjeldus, mis sisaldab detailset tegevuste 13  Ülevaatlik ressursikasutuse analüüs Detailne ressursikasutuse analüüs potentsiaalset ressursisäästu, hinnangulist kirjeldust, toodangu ja toodanguühiku maksumust ja lihttasuvusaega ning määramist, ressursisäästupotentsiaali, kaasnevaid riske ja ohte. Lisaks maksumust, tasuvusaega, kaasnevaid soovitused detailseks ressursikasutuse riske ja ohte, alternatiivide võrdlust analüüsiks. meetmete lõikes, seireplaani ning projekti Võrdlus analoogse ettevõttega. panust ressursitootlikkuse tõusu kasvu. Projektid reastatakse tähtsuse järjekorda ettevõtte võimalustest ja olulisusest lähtuvalt. Samuti hinnatakse projektide üksteist välistavat mõju. Ressursisäästuprojekti(de) hindamiseks kasutatakse lisaks lihttasuvusajale ka Ressursisäästu- diskonteeritud rahavoogude mudeleid projekti tasuvuse Määratakse hinnanguline lihttasuvusaeg. (IRR, NPV jne). Majandusarvutused hindamine tehakse eespool kindlaks määratud objekti ja ressursi/ressursside kohta toodanguühiku(te) põhjal. Ressursisäästuprojektile koostatakse Ressursisäästuprojektile koostatakse seireplaan ressursitõhususe jälgimiseks ja seireplaan ressursitõhususe jälgimiseks ja ressursisäästu saavutamise hindamiseks. ressursisäästu saavutamise hindamiseks. Seiratava objekti ja ressursside kohta Seiratava objekti ja ressursside kohta peavad olema kättesaadavad võimalikult Seireplaan peavad olema kättesaadavad võimalikult usaldusväärsed andmed. Seireplaanis usaldusväärsed andmed. Seireplaanis peab olema üksikasjalikult kirjeldatud peab olema üksikasjalikult kirjeldatud protsesside ja ressursside andmed ning protsesside ja ressursside andmed ning seire metoodika ja sagedus (kui seire metoodika ja sagedus. soovitakse toetust taotleda). 14 Lisa 2. Võimalikud ressursiauditi etapid 15