Kiri

Keit Pentus-Rosimannus Rahandusministeerium [email protected] 08.12.2021 nr 1-11/2442-1 Eelnõu esitamine raha eraldamiseks Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist 1. mail 2019 jõustunud erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse muudatuse alusel esitame eelnõu vahendite eraldamiseks Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Terik minister Lisad: 1. Eelnõu 1 lehel 2. Seletuskiri 4 lehel 3. Seletuskirja lisa 4 lehel Liina Jänes 628 2381 [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  Seletuskiri Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõule „Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“ Korraldusega eraldatakse Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Kultuuriministeeriumile tagastamatu toetusena 1 000 000 eurot toetuse andmiseks omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste hooldamiseks, remontimiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks ja taastamiseks. Korraldus jõustub 1. jaanuaril 2022, kui hakatakse raha kasutama. Raha eraldatakse erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 7 lõike 11 punkti 7 ja Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 221 kinnitatud „Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra“ punkti 3 alapunkti 21 alusel õigusvastaselt võõrandatud ehitismälestiste, mida omanikel ei olnud võimalik nõukogude võimu perioodil heaperemehelikult hooldada, seisukorra parandamiseks. Nõukogude repressioonide tulemusena sundvõõrandati 1940. aastatel omanikelt rahvuskultuuri seisukohalt olulisi objekte (kirikuid, talusid, seltsimaju jm), mis olid juba sel ajal muinsuskaitse all või tunnistati ehitismälestiseks nõukogude perioodil või taasiseseisvunud Eestis. Õigusvastaselt võõrandatud ehitised tagastati omandireformi käigus endistele omanikele või nende õigusjärglastele. Omanikud ei ole saanud neid hooneid järjepidevalt majandada ega heaperemehelikult hooldada, mistõttu nõuab nende objektide taastamine omanikelt praegu märkimisväärseid rahalisi vahendeid. Lisavajaduse arvestuse alused aastaks 2022 Määruse muutmise eelnõu seletuskirja alusel on omandireformi reservfondist (edaspidi ORF) võimalik nimetatud otstarvetel eraldada perioodil 2020–2024 kuni üks miljon eurot aastas. Varasemalt on Vabariigi Valitsuse 26. septembri 2019. a korraldusega nr 226 „Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“ eraldatud 1 miljon eurot ja Vabariigi Valitsuse 28. mai 2020 korraldusega nr 186 „Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“ 1 miljon eurot. Kultuuriministeerium taotleb ka 2022. aastaks 1 000 000 euro eraldamist . Lisavajaduse arvestus põhineb 2020.–2022. aasta taotlusvoorude andmetel, tagastatud ehitismälestiste hinnangulisel hulgal ja nende tehnilise seisukorra hinnangul. ORFist mälestistele toetuse eraldamine on kasvatanud aktiivsete taotlejate hulka, kes Muinsuskaitseametist toetust küsivad. Senised riigieelarvelised toetused on olnud väiksed ning kõik investeeringusooviga omanikud ei ole seda teades toetust taotlenud. Prognoos, et potentsiaalsete taotlejate hulk uue meetmega kasvab, on osutunud õigeks. Uue toetusmeetme rakendamine on huvi toetuste vastu kasvatanud. Samuti kasvatab nõudlust teadmine, et ORF taotlusvoorus on toetuse piirmäär kõrgem (kuni 200 000 eurot). Neid, kellele on suuremate ehitustööde ette võtmine jõukohane, on mälestiste omanike hulgas piisavalt. Tagastatud ehitismälestiste hulk, ehitismälestiste koguarv ja seisukord Tagastatud ehitismälestiste täpne statistika puudub. Riigiarhiivis säilitatakse omandireformi käigus loodud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise registrit (TKVR), kus leiduvad andmed kõigi õigusvastaselt võõrandatud hoonete ja rajatiste kohta, mille tagastamiseks või kompenseerimiseks on esitatud seaduslikke nõudeid. Lisaks on Rahandusministeerium koostanud uurimisotstarbelise andmekogu, milles on andmed tagastatud elamute aadresside kohta. Selles andmekogus on 5143 tagastatud elamu aadressi, ent tagastatud hoonete hulgas on ka muid hooneliike, nagu kirikud, tootmis- ja ühiskondlikud hooned jm, mistõttu ulatub tagastatud ehitiste koguarv ligi 12 000-ni. Selleks, et hinnata, kui suur osa tagastatud ehitistest kuulub ehitismälestiste hulka, oleks vaja omavahel siduda TKVR ja ehitismälestiste registri aadressandmed, kuid arhiveeritud omandireformi registrite iseärasuste tõttu nõuaks registriandmete sidumine ulatuslikku andmetöötlust. Eeldatavalt ei ole ehitismälestiste osakaal siiski suur – näiteks on Saare maakonnas tagastatud 144 elamust ehitismälestiseks tunnistatud vaid kolm. Võimaliku taotlejate arvu hindamisel saame eelkõige lähtuda ehitismälestiste koguarvust. Ehitismälestisi on kokku 5273, millest enamik ehk 5106 on ehitatud enne 1940. aastat ja seega on need olnud potentsiaalsed võõrandamise/tagastamise objektid. Ehitismälestistest u 80% omanik või valdaja on praeguse seisuga füüsiline või juriidiline eraõiguslik isik. Tagastatud ja seejärel omanikku vahetanud hoone võib praeguse seisuga kuuluda ka riigile või kohaliku omavalitsuse üksusele, kuid selliste näidete hulk on marginaalne. Eestis on kokku 5277 ehitismälestist. Nende hulka kuuluvad mõisad, kirikud ja ühiskondlikud hooned, nagu teatrid, kooli- või vallamajad, läbilõige Eesti elamuarhitektuurist rehielamust kortermajani, tööstusarhitektuuri näited vesiveskist tootmiskompleksini. Kultuurimälestiste nimekiri on läbilõige Eesti ajaloost ja asustuse kujunemisest. Rohkem kui kolmandik (36%) Eesti ehitismälestisi on halvas või avariilises seisus. Hoonete seisukorra ja kasutamise vahel on otsene seos – pärand säilib kõige paremini siis, kui see on kasutuses. Kasutuseta hoone laguneb üsna kiiresti avariiliseks. Muinsuskaitse eesmärk on saada võimalikult palju hooneid kasutusse, sest see tagaks nende pikaajalise säilimise. See tähendab aga mahukamate tööde tegemist ühekorraga, mitte tööde jagamist mitme aasta peale, mis teeb need kokkuvõttes kallimaks. Toetus suurendab motivatsiooni ehitismälestiste kasutuses hoidmiseks ja kasutusse võtmiseks. Ehitismälestistest u 80% kuulub eraomanikele (juriidilistele ja füüsilistele isikutele), u 10% omavalitsustele ja u 10% riigile. Tabel 1. Ehitismälestiste seisukorra mõõdikud Mõõdik Aasta Näit Heas ja rahuldavas seisukorras 2020 63% olevate ehitismälestiste osakaal Kasutuses olevate 2020 75,4% ehitismälestiste osakaal („Säästev Eesti 21“ mõõdik) Allikas: kultuurimälestiste register (register.muinas.ee) 2021. aastaks eraldatud toetuse kasutamine Kultuuriministeeriumi taotlusel eraldas Vabariigi Valitsus 28. mai 2020. a korraldusega nr 186 „Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“ 1 miljon eurot kasutamiseks 2021. aastal. Taotlusvooru korraldas Muinsuskaitseamet ja sinna laekus 44 taotlust kogusummas 4,56 miljonit eurot. Toetust jagus 10 ehitismälestisele, millest kolm asuvad Viljandi maakonnas, kaks Pärnu maakonnas ning üks Lääne, Saare, Põlva, Lääne-Viru ja Harju maakonnas. Üldine tendents näitab, et maapiirkondades, kus elanikkond kahaneb ja paljud hooned jäävad kasutusest välja, on ehitismälestiste olukord halvem. Seega aitavad täiendavad vahendid lisaks okupatsioonikahjude hüvitamisele toetada just maapiirkondi (määruse seletuskirjas toodud ootus). 2021. aastal toetuse saanutest kaheksa on kirikud ja kaks mõisakompleksi kuuluvad hooned. Lisavahendid panustavad programmi „Kultuur“, meetme „Kultuurpärandi säilitamise ja kättesaadavaks tegemise toetamine ja arendamine“ (KU0102) teenusesse „Toetuste ja hüvitiste rakendamine (muinsuskaitse)“ (KU01020206-01). Tabel 2. 2020. aastal toetust saanud tagastatud ehitismälestised Nr Maakond Mälestise nimi Toetuse summa 1 Pärnu maakond Audru kirik 153 446 € 2 Viljandi maakond Suure Jaani kirik 128 984 € 3 Põlva maakond Põlva kirik 125 600 € 4 Pärnu maakond Pärnu Eliisabeti kirik 120 000 €  5 Harju maakond Kolga mõisa peahoone 113 948 € 6 Lääne maakond Haapsalu Jaani kirik 100 000 € 7 Saare maakond Kaarma kirik 77 878 € 8 Viljandi maakond Viljandi Pauluse kirik 70 000 € 9 Lääne-Viru maakond Haljala kirik 58 644 € 10 Viljandi maakond Uue-Kariste mõisa sepikoda 51 500 € Taotlusvooru korraldamine, tingimused ja ajakava Taotlusvooru korraldab ja toetused maksab välja Muinsuskaitseamet. Kultuuriministri 9. mai 2019. a määrus nr 22 „Mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise säilitamise toetamise tingimused ja kord“ (edaspidi toetuste määrus) sätestab võimaluse korraldada lisaks korralisele taotlusvoorule täiendav taotlusvoor toetuste saamiseks muudest allikatest – sh erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse alusel Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist, juhul kui tegemist on omandireformi käigus tagastatud ehitismälestisega (toetuste määruse § 2 p 2). Toetuse suurus on minimaalselt 50 000 ja maksimaalselt 200 000 eurot. Selline lahendus aitab teha korraga suuremaid töid, mis tuleb kokkuvõttes odavam (ainuüksi tellingute mahavõtmine ja uuesti paigaldamine on suur lisakulu). Taotlusvoor toimus 10.-31. oktoobrini 2021. Taotlused on praegu hindamisel. Esitati kokku 30 nõuetele vastavat taotlust kogusummas 3 450 273 eurot (sh pühakodade taotlused summas 2,9 miljonit eurot). Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse järgi antakse toetust omandireformi käigus tagastatud ehitismälestise hooldamiseks, remontimiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks ja taastamiseks (§ 7 lg 11 p 7). See ühtib toetuste määrusega, mille järgi on ehitismälestise puhul toetatavad tegevused järgmised: 1) ehitise konserveerimine ja restaureerimine; 2) ehitusdetaili konserveerimine ja restaureerimine; 3) ehitusprojekti või tegevuskava koostamine; 4) hooldamine ja remontimine, sh valve- ja tulekaitse signalisatsioonisüsteemi rajamine; 5) taastamine. Ka toetuse osakaalu ettepanek on sama: 1) 50%, kui taotleja on riigiasutus, riigi asutatud sihtasutus, riigi äriühing, avalik-õiguslik juriidiline isik; 2) 80%, kui taotleja on kohaliku omavalitsuse üksus; 3) 90%, kui taotleja on füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik, välja arvatud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud eraõiguslik isik. 4) 50%, kui toetust taotletakse Tallinnas, Tartus või Harjumaal asuvale mälestisele, sõltumata taotlejast. Raha kasutamine on planeeritud 2022. aastaks. Tegevuste ajakava on järgmine: 1) esitatud taotluse kohta otsuste tegemine jaanuaris 2022; 2) tööde tegemine 2022. aasta II–IV kvartalis; 3) aruandlus 2023. aasta I kvartalis (abikõlblikkuse periood on toetuste määruse järgi 12 kuud otsuse tegemisest). Taotleja saab olla tagastatud ehitismälestise omanik või valdaja (ei pea olema omanik, kellele vara tagastati). Tagastamise fakti peab tõendama taotleja, kontrollib vajaduse korral Muinsuskaitseamet. Toetuste määruse § 16 lg 1 sätestab taotluste hindamiseks üheksa kriteeriumi, mida täpsustatakse hindamismetoodikas ja mis võimaldab võtta mh arvesse tagastatud ehitismälestise tähtsust kultuuri- ja turismiobjektina ning selle asukohta, eelistades regionaalset arengut soodustavaid valikuid. Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse kohaselt peab omandireformi reservfondist eraldatava raha kasutamise üle arvestust ja teeb järelevalvet Rahandusministeerium, kes toetuse saaja esitatavate aruannete põhjal hindab eraldatud vahendite kasutamise sihtotstarbelisust. Eraldatud raha kasutamata jäägid ja mittesihtotstarbeliselt kasutatud raha tagastatakse reservfondi. Reservfondist eraldatud vahendid on ülekantavad järgmisse eelarveaastasse. Eelnevat arvesse võttes teeb Rahandusministeerium ettepaneku eraldada Kultuuriministeeriumile Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist 1 000 000 eurot toetuse andmiseks omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste hooldamiseks, remontimiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks ja taastamiseks. Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi vaba jääk enne käesolevat eraldamist on 36,58 miljonit eurot. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi riigivara osakonna juhtivspetsialist Annike Riibe (tel 611 3694, [email protected]) ja Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna muinsuskaitsenõunik Liina Jänes (tel 628 2381, [email protected]), õigusekspertiisi tegi Kultuuriministeeriumi õigus- ja varahaldusosakonna juhataja Merle Põld (tel 628 2347, [email protected]).  Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu „Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“ seletuskirja Lisa 1. Hindamismetoodika kehtestatakse kultuuriministri 09.05.2019 määruse nr 22 „Mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise säilitamise toetamise tingimused ja kord“ § 16 lõike 2 alusel. 2. Toetuse andja moodustatud hindamiskomisjon hindab eelnevalt nõuetele vastavaks tunnistatud taotluseid. 3. Hindamine toimub taotlusdokumentide põhjal, toetuse andjal on õigus hindamiste käigus teostada paikvaatlusi ja kasutada mälestiste registris olevaid andmeid. 4. Omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste hooldamiseks, remontimiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks ja taastamiseks antavate toetuste taotlusvooru taotlusi hinnatakse üheksa kriteeriumi alusel: 1. mälestise või selle osa tehniline seisukord; 2. mälestise või selle osa suhteline kultuuriline, arhitektuuriline, ajalooline ja kunstiline väärtus; 3. kavandatava töö asjakohasus, põhjendatus ja mõju mälestise säilimisele; 4. taotluse ja eelarve kvaliteet; 5. mälestise kasutuse jätkusuutlikkus; 6. mälestise või selle osa ligipääsetavus; 7. taotleja varasem tegevus mälestise või selle osa säilimise tagamisel ja seisukorra parandamisel; 8. oma- ja kaasfinantseeringu määr; 9. toetuse andja varasema toetusega alustatu lõpule viimine (nn jätkutööd). 5. Taotluse koondhinne on hindamissüsteemi alusel antud punktide summa. 6. Taotluse koondhinne kujuneb nii, et hindamiskriteeriumite 1, 2, 3 ja 5 puhul hindab taotlust kolm hindamiskomisjoni liiget, kelle punktid liidetakse, hindamiskriteeriumi 4, 6 ja 7 puhul hindab taotlust kaks hindamiskomisjoni liiget, kelle punktid liidetakse ning 8 ja 9 kriteeriumite osas märgib punktid üks hindamiskomisjoni liige. 7. Hindamiskriteeriumite 1, 2, 3 ja 5 puhul on võimalik saada 0–15 punkti, hindamiskriteerium 4, 6 ja 7 puhul 0–10 punkti, hindamiskriteeriumite 8 ja 9 puhul 0–5 punkti. Maksimaalne punktisumma on 100 punkti. 8. Lõpliku paremusjärjestuse saamiseks reastatakse taotlused saadud koondhinnete põhjal pingeritta alates suurima koondhinde saanud taotlusest. 9. Hindamiskomisjon vaatab märgitud punktid ning kujunenud pingerea üle ning põhjendatud juhtudel korrigeerib neid. 10. Juhul kui hindamise tulemusena saavutavad taotlused võrdse tulemuse, siis eelistatakse taotlust, millel on esimesena kõrgem hindamiskriteeriumi 9 hinne, teisena hindamiskriteeriumi 2 hinne, kolmandana hindamiskriteeriumi 5 hinne. 11. Rahuldamisele kuuluvad pingerea eesotsas olevad taotlused kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni. 12. Hinded antakse kriteeriumile vastavuse suhtes järgnevalt: 5 – vastab täielikult 4 – vastab valdavas osas 3 – üldiselt vastab 2 – vastab vähesel määral 1 – valdavas osas ei vasta 0 – üldse ei vasta / puudub 1/4  13. Omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste toetuste taotlusvooru hindamiskriteeriumid ja neile vastavad hindepunktid ja osakaalud: Nr Hindamiskriteerium Osakaal % 1 15 Mälestise või selle osa tehniline seisukord.  mälestis või selle osa seisukord on suures osas halb ja avariiline; Hinnatakse mälestise või selle osa ehitustehnilist  olulised konstruktsioonid on suurte kahjustustega seisukorda.  on oht mälestise või selle osa säilimisele. 2 15 Mälestise või selle osa suhteline kultuuriline,  mälestis on mitme erineva väärtuse koosmõjul väga väärtuslik; arhitektuuriline, ajalooline ja kunstiline väärtus.  mälestis on ainulaadne, haruldane; Mälestis võib mitme erinevad väärtuse (kultuurilise,  mälestis on autentselt säilinud, oluliste ümberehitusteta; ajaloolise, arhitektuurilise, kunstilise) kumuleeruval  mälestis on kogu Eesti kontekstis sümbolina käsitletav. koosmõjul olla kogu Eesti kontekstis võrdluses teiste mälestistega olulisem või väärtuslikum. Hindamisel väärtustatakse Eesti kultuuripärandi mitmekesisuse säilimise olulisust. 3 15 1. Kavandatava töö asjakohasus, põhjendatus ja mõju  kavandatavad tööd on esmase tähtsusega mälestise säilimise tagamiseks; mälestise säilimisele.  likvideeritakse ohustatust põhjustavad tegurid; Hinnatakse mälestise säilimiseks otseselt vajalike  hooldustööd, mis lükkavad edasi suuremate restaureerimistööde vajaduse. tööde edasilükkamatust (nt avariilised  tööde hulgas ei ole toretsevaid või ülemääraseid töid. konstruktsioonid, avariiline katus). Samuti arvestatakse töödega, mis ennetavad suuremate kahjude teket ja tööde loogilist järjekorda. 4 10 Taotluse ja eelarve kvaliteet.  kavandatava töö tegemiseks on olemas vajalik dokumentatsioon, tegevustega on Hindamisel arvestatakse tööde loa saamiseks vajaliku võimalik alustada abikõlbulikkuse perioodi alguses; dokumentatsiooni olemasolu. Arvestatakse tegevuste  tegevused on realistlikud, teostatavad, asjakohased ja põhjendatud; ning maksumuste asjakohasust, läbimõeldust ja  tööde maksumus on põhjendatud; põhjendatust. Hinnatakse eelarve selgust, detailsust ja  planeeritud eelarve on tegevuste elluviimiseks realistlik, optimaalne; hinnapakkumiste võrreldavust. Arvestatakse  arvestatud on riskidega (nt võimaliku lisarahastamise vajadusega). kavandatava töö realistlikkust võrdluses teiste taotlustega. Arvestatakse projekti teostatavust abikõlbulikkuse perioodi jooksul. 5 15 Mälestise kasutuse jätkusuutlikkus.  mälestis on kasutuses või kavatsetakse pärast toetuse abiga korrastamist kasutusele Hindamisel arvestatakse mälestise kasutuses olemist ja võtta; tema kasutuspotentsiaali. Arvestatakse, kas toetuse  omanikul/valdajal on selge ja läbimõeldud ning realistlik plaan mälestise abiga on võimalik mälestise kasutusele võtmiseks leida võimalikust kasutusviisist; uusi võimalusi. Hinnatakse, kuidas on tagatud hoone 2/4  kasutuses hoidmine (finantseerimine) projekti  mälestise kasutus või kasutuselevõtt aitab kaasa elu- ja töökohtade loomisele lõpetamise järel. Hinnatakse mälestise kasutuse regioonides; sotsiaal-majanduslikku regionaalset mõju.  mälestis on pärast toetuse abiga korrastamist kasutatav regionaalse tähtsusega kultuuri- või turismiobjektina 6 10 Mälestise ligipääsetavus.  mälestis on avalikkusele avatud nii seest kui väljast ja aastaringselt; Arvestatakse mälestise ligipääsetavust, avatust ja  mälestisega on lihtsalt võimalik tutvuda; mälestisega tutvumise võimalusi laiemale avalikkusele.  informatsioon on külastajale lihtsalt leitav, nähtav; Arvestatakse ka infotahvlite ja ka eraldi tutvustava  mälestis on kasutatav kultuuri- või turismiobjektina. veebilehe vms olemasolu. Toetuse abil tagatakse ligipääs mälestisele või selle avamine külastajatele. 7 10 Taotleja varasem tegevus mälestise säilimise  taotleja on aktiivselt ja järjepidavalt panustanud mälestise säilimise tagamisse; tagamisel ja seisukorra parandamisel.  taotleja on täitnud eeskujulikult hoolsuskohustust; Hinnatakse taotleja (omanik/valdaja) aktiivsust ja  taotlejal puuduvad toetuse andja ees aruandevõlad; järjepidevat tegutsemist mälestise korrashoidmisel ja  varasemad tööd on teostatud nõuetele vastavate dokumentide ja lubade kohaselt; selle ümbruse hooldamisel ning erinevate võimaluste  toetuse andjal puuduvad pretensioonid varasematele töödele ja toetustele. otsimisel mälestise seisukorra parandamiseks. Hinnatakse taotleja korrektsust muinsuskaitseseadusest tulenevate nõuete kinnipidamisel (kooskõlastused, teavitus- ja loakohustus). Hinnatakse taotleja varasemat tegevust aruandluskohustusest kinnipidamisel ja ettekirjutuste täitmisel. Arvestatakse varasemate toetuste sihtotstarbelist kasutamist. 8 5 Oma- ja kaasfinantseeringu määr.* 5 punkti: oma- ja kaasfinantseering kokku on vähemalt 41% kõrgem minimaalselt Hinnatakse taotleja maksimaalset panust projekti nõutavast; abikõlbulikest kuludest. 4 punkti: oma- ja kaasfinantseering kokku on kuni 40% kõrgem minimaalselt Toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest nõutavast; kuludest: 3 punkti: oma- ja kaasfinantseering kokku on kuni 30% kõrgem minimaalselt 1) 50%, kui taotleja on riigiasutus, riigi asutatud nõutavast; sihtasutus, riigi äriühing, avalik-õiguslik juriidiline 2 punkti: oma- ja kaasfinantseering kokku on kuni 20% kõrgem minimaalselt isik; nõutavast; 2) 80%, kui taotleja on kohaliku omavalitsuse üksus; 1 punkti: oma- ja kaasfinantseering kokku on kuni 10% kõrgem minimaalselt 3) 90%, kui taotleja on füüsiline või eraõiguslik nõutavast; juriidiline isik, välja arvatud käesoleva lõike 0 punkti: oma- ja kaasfinantseering on minimaalne nõutav või mälestis asub punktis 1 nimetatud eraõiguslik isik Tallinnas, Tartus või Harjumaal 4) 50 %, kui toetust taotletakse Tallinnas,Tartus või Harjumaal asuvale mälestisele sõltumata taotlejast. 9 5 Toetuse andja varasema toetusega alustatu lõpule  Toetuse andja toetusega varem alustatud tööde jätkamine; viimine (nn jätkutööd).  Töö (sama hoone osaga seotud) lõpule viimine. 3/4  Hindamisel arvestatakse, kas toetuse andja varasema toetuse raames on alustatud töödega ja see on eelarveliste vahendite nappuse või tööde korraga teostatavuse võimatuse tõttu jagatud etappideks. Arvesse ei lähe ühe mälestise juures tehtavad erinevate hooneosade tööd, kui varasema toetuse eesmärgiks ei ole olnud mälestise terviklik restaureerimine. Jätkutöödena ei arvestata omaniku poolt iseseisvalt või muude kaasfinantseeringu vahenditega alustatud töid. * Selgitus: iga 10% oma- ja kaasfinantseeringut annab juurde 1 punkti. Tallinn-Tartu-Harjumaa lisapunkte ei saa. OF/KF määr Punktid Riik KOV ERA 5 ≥91% ≥61% ≥51% 4 81 - 90% 51 - 60% 41 - 50% 3 71 - 80% 41 - 50% 31 - 40% 2 61 - 70% 31 - 40% 21 - 30% 1 51 - 60% 21 - 30% 11 - 20% 0 (miinimum) 50% 20% 10% 4/4  Eelnõu VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS 2021 Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 7 lõike 11 punkti 7 ja Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 221 kinnitatud „Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra“ punkti 3 alapunkti 21 alusel: 1. Eraldada Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Kultuuriministeeriumi valitsemisalale kultuuri tulemusvaldkonna kultuuri programmi tagastamatu toetusena 1 000 000 eurot toetuse andmiseks omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste hooldamiseks, remontimiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks ja taastamiseks. 2. Korraldus jõustub 1. jaanuaril 2022. a. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär