Kiri

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/21-1512 - Vabariigi Valitsuse 19. novembri 2020. a määruse nr 87 „Tööhõiveprogramm 2021–2023“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 22.12.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e5853fb1-2e7f-41f9-97f5-c1c217c4b23b Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e5853fb1-2e7f-41f9-97f5-c1c217c4b23b?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Ministeeriumid Meie 07.12.2021 nr 1.2-2/160-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame Teile kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse nr 87 „Tööhõiveprogramm 2021–2023“ muutmise eelnõu. Palume Teie kooskõlastust hiljemalt 22. detsembriks 2021. Enne eelnõu esitamist Vabariigi Valitsusele peab selle vastavalt tööturuteenuste ja -toetuste seadusele heaks kiitma Eesti Töötukassa nõukogu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Lisaadressaadid: Eesti Töötukassa Eesti Ametiühingute Keskliit Eesti Tööandjate Keskliit Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO Kristi Suur 6269 194 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  Vabariigi Valitsuse 19. novembri 2020. a määruse nr 87 „Tööhõiveprogramm 2021–2023“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse 19. novembri 2020. a määrus nr 87 „Tööhõiveprogramm 2021–2023“ (edaspidi THP) on kehtestatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (edaspidi TTTS) § 41 lõike 1 alusel. Eelnõuga lisatakse tööhõiveprogrammi teenuste paketti alaealise töötamise toetus ja tasemeõppes osalemise toetus, mida Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa) on seni osutanud Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest tervise- ja tööministri 04.12.2014 käskkirjaga nr 222 kinnitatud „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ toetuse andmise tingimuste (edaspidi ESF TAT) alusel. Alaealise töötamise toetus kehtestati ESF TAT-iga 2017. aasta 1. juunist. Tasemeõppes osalemise toetus kehtestati THP-ga 2017. aasta 1. maist, kuid toetust rahastatakse ajutiselt, perioodil 01.08.2020–31.12.2022 ESF TAT- ist. Alaealise töötamise toetus annab töötukassale võimaluse lisaks karjäärinõustamisele toetada ka juba põhikooli kolmanda astme noori esimese töökogemuse saamisel, muutes nende tööle võtmise tööandjale soodsamaks. Meede aitab kaasa noorte töötuse ennetamisele, toetades sujuvat üleminekut koolist tööle. Aastatel 2017-2020 kasutas alaealise töötamise toetust 643 äriühingut (9179 isiku eest), 56 kohaliku omavalitsuse asutust (5736 isiku eest) ning 73 muus vormis tööandjat (2889 isiku eest), mis näitab, et meede on tööandjate seas nõutud. Tasemeõppes osalemise toetus on oluline meede töötuse ennetamiseks, võimaldades erialase hariduseta inimestel omandada kutse- või kõrgharidus kasvava tööjõunõudlusega alal. Aastatel 2017–2020 on tasemeõppes osalemise toetust saanud 3132 isikut. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja TTTS § 4¹ lõike 2 alusel koostab tähtajalise tööhõiveprogrammi projekti töötukassa koostöös Sotsiaalministeeriumiga. THP eelnõu ja seletuskirja projekti on koostanud Eesti Töötukassa juhatuse liige Pille Liimal (tel 614 8505, [email protected]), juhatuse liige Reelika Leetmaa (tel 614 8646, [email protected]), juriidilise osakonna juhataja Ira Songisepp (tel 614 8520, [email protected]) ja juhataja asetäitja Irina Borozdina (tel 614 8644, [email protected]), analüüsiosakonna vanemanalüütik Angela Poolakese (tel 614 8547, [email protected]) ning Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna juhataja Brit Rammul (626 9734, [email protected]), tööhõive osakonna tööturuteenuste juht Kristi Suur (626 9194, [email protected]), nõunikud Annika Sepp (626 9722, [email protected]), Kelli Ilisson (626 9197, [email protected]), analüüsi ja statistika osakonna nõunik Deisi Pohlak (626 9195, [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunikud Virge Kuningas-Turu (626 9114, [email protected]) ja Merilin Oldekop (626 9165, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse THP 01.01.2022 jõustuvat redaktsiooni RT I, 08.05.2021, 7. Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Muudatuste eesmärk on jätkata tasemeõppes osalemise toetuse ja alaealise töötamise toetuse osutamist pärast ESF vahendite lõppemist. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimeses sätestatakse THP sisulised muudatused ja teises muudatuste jõustumise aeg. Eelnõu § 1 punktiga 1 laiendatakse THP § 2 lõike 2 punktis 5 sätestatud programmi alaeesmärki. Tasemeõppes osalemise toetuse programmi lisamisega seoses on alaeesmärk toetada ka töötavate, mitte ainult tööd otsivate isikute teadmiste ja oskuste arendamist ning kvalifikatsiooni saamist. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse THP § 2 lõikes 2 sätestatud programmi alaeesmärkide loetelu uue alaeesmärgiga, milleks on toetada noorte töökogemuse saamist. Alaeesmärgi saavutamiseks kehtestatakse THP-s uue teenusena alaealise töötamise toetus (vt muudatused § 1 punktides 5 ja 12). Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse THP § 4 lõikes 2 sätestatud rahalist mahtu. Kuigi programmi teenuste paketti lisanduvad alaealise töötamise toetus ja tasemeõppes osalemise toetus, on tööturu olukorrast tulenevalt teenuste osutamiseks vajalik rahaline maht esialgselt prognoositust väiksem. Programmi rahaline maht on 2022. aastal kuni 43,3 miljonit eurot (vähenemine kuni 15,5 miljonit eurot) ja 2023. aastal 51,9 miljonit eurot (vähenemine kuni 4 miljonit eurot). Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse THP §-i 5 punktiga 14, millega kehtestatakse täiendava tööturuteenusena tasemeõppes osalemise toetus. Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse THP §-i 5 punktiga 15, millega kehtestatakse täiendava tööturuteenusena alaealise töötamise toetus. Eelnõu § 1 punktidega 6–9 täpsustatakse THP alusel tööturuteenuste saajate ringi. Töötule ja töötajale osutatakse täiendavalt tasemeõppes osalemise toetust (§ 1 punktides 6 ja 7 esitatud THP § 7 lõigete 2 ja 4 muudatused). Tööandjale osutatakse täiendavalt alaealise töötamise toetust (§ 1 punktis 8 esitatud THP § 7 lõike 5 muudatus). Isikule, kes ei ole töötuna või tööotsijana arvele võetud, osutatakse tasemeõppes osalemise toetust, kui tasemeõpe oli tema töötuna arveloleku ajal individuaalses tööotsimiskavas kokku lepitud, kuid toetuse avalduse esitamise ajaks on töötuna arvelolek lõpetatud (§ 1 punktis 9 esitatud THP § 7 lõike 6 täiendamine punktiga 3). Tasemeõppes osalemise toetuse avaldust võib esitada kuni 30 päeva jooksul õppima asumisest kutse- või kõrgkoolis. Töötuna arvelolek tuleb aga lõpetada kohe, kui isik asub õppima täiskoormusega õppesse ning ta pole olnud hõivatud vähemalt 180 päeva viimase 12 kuu jooksul. Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse THP § 8 lõigetega 4 ja 5, milles sätestatakse, mis juhul säilib õigus saada tasemeõppes osalemise toetust, kui isiku tööturuseisund muutub. Kui isik esitas tasemeõppes osalemise toetuse avalduse töötuna arveloleku ajal, siis jätkatakse talle toetuse maksmist ka pärast töötuna arveloleku lõpetamist (lõige 4). Kui töötaja esitas toetuse avalduse töötamise ajal, siis jätkatakse talle selle maksmist ka pärast töötamise lõppemist või vanaduspensioniikka jõudmist (lõige 5). Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse THP-d uue paragrahviga 194, millega sätestatakse tööturuteenusena tasemeõppes osalemise toetus, selle eesmärk, maksmise põhimõtted ja tingimused, mida ei ole muudetud võrreldes ESF TAT alusel rahastatava tasemeõppes osalemise toetusega. Lõike 1 kohaselt makstakse tasemeõppes osalemise toetust eri- või kutsealase hariduseta või tööturu vajadustele mittevastava erialase haridusega isikule kutsehariduse või kõrghariduse omandamiseks. Eri- või kutsealase hariduseta isikuna mõeldakse isikut, kes ei ole läbinud kutseõppe tasemeõpet ja kellel puudub kõrgharidus. Lõikes 2 sätestatakse, et tasemeõppes osalemise toetust makstakse kutsehariduse, rakenduskõrghariduse või bakalaureuseõppe õppekavadel kõrghariduse omandamiseks, kui isik asub õppima õppekohale, mida rahastatakse riikliku koolitustellimuse alusel või riigi tegevustoetusest. Toetust makstakse ühe kutse- või kõrghariduse omandamiseks. Lõikes 3 sätestatakse tasemeõppes osalemise toetuse sihtrühm, kelleks on töötud ning 16-aastased kuni vanaduspensioniealised töötajad, kes töötavad töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses. Tasemeõppes osalemise toetus on suunatud inimestele, kellel on teistest suurem risk jääda töötuks. Eelkõige on need inimesed, kellel puudub eri- või kutsealane haridus või kelle erialaoskused on aegunud ega vasta tööturu vajadustele; samuti terviseprobleemidega inimesed. Eeltoodust tulenevalt makstakse tasemeõppes osalemise toetust töötule või töötajale, kellel puudub eri- või kutsealane haridus või kellel on eri- või kutsealase hariduse omandamisest möödunud vähemalt 15 aastat või kes ei saa terviseseisundi tõttu senist tööd jätkata. Eri- või kutsealase hariduseta isikute puhul toetatakse tasemeõpet juhul, kui neil on põhi- või üldkeskhariduse omandamisest või katkestamisest möödunud vähemalt viis aastat. Nõude mõtteks on, et esmalt peab ühelt haridustasemelt teisele liikumise ja tasemehariduse omandamise võimalused tagama haridussüsteem. Üksnes juhul, kui see ei ole õnnestunud mõistliku aja jooksul, läheb vastutus üle tööturusüsteemile. Eeltoodust soodsamatel tingimustel toetatakse tasemeõpet, kui isik on omandanud põhi- või üldkeskhariduse mittestatsionaarses õppevormis. Kui mittestatsionaarses õppevormis on omandatud põhiharidus, on võimalik erialasesse õppesse minnes toetust saada kohe pärast põhihariduse omandamist. Kui mittestatsionaarses õppevormis on omandatud üldkeskharidus, on tingimuseks, et põhihariduse omandamisest on möödas 8 aastat (s.t. et põhihariduse ja keskhariduse vahele on jäänud lünk), kuid pärast keskhariduse omandamist on võimalik kohe saada tasemeõppes osalemise toetust õpingute jätkamiseks. Mittestatsionaarses vormis õppijatel on üldjuhul pärast põhihariduse lõpetamist või katkestamist tekkinud õpingutes paus ning nad omandavad põhi- või üldkeskhariduse hilisemas eas töötamise kõrvalt. Kuna sihtrühm on tööturul haavatavas olukorras, on põhjendatud nende puhul toetada tasemeõpet kohe tööturumeetmega. Lõikes 4 sätestatakse, kuidas saab tõendada terviseseisundiga seonduvaid asjaolusid, mis on aluseks tasemeõppes osalemise toetuse saamiseks juhul kui inimene ei saa terviseseisundi tõttu senist tööd jätkata. Terviseseisundiga seonduvaid asjaolusid võib näiteks tõendada arsti otsus või töövõime hindamise otsus või terviseseisundist tulenev töölepingu ülesütlemise avaldus, või avaliku teenistuse seaduse alusel vastav teade teenistusest vabastamise kohta. Lõike 5 kohaselt toetatakse õppima asumist üksnes nendel õppekavadel, mis valmistavad ette töötamiseks Kutsekoja valdkondlike (nn OSKA) uuringutega tuvastatud põhikutsealal, kus on kasvav tööjõuvajadus ja mille tööjõu nõudlus ületab pakkumist, või töötukassa määratud kutse- või ametialal, mille tööjõuvajadus tuleneb muust eelnimetatud uuringus põhjendatud asjaolust. Toetatavate põhikutsealade õppekavade loetelu avaldatakse töötukassa veebilehel. Erandina ei kohaldata õppekava piirangut inimestele, kellel senisel töö- või ametikohal jätkamine on takistatud ning uue eriala valikuvõimalused piiratud terviseseisundi tõttu. Lõikes 6 sätestatakse, et tasemeõppes osalemise toetust makstakse isikule, kes toetuse taotlemise ajal ei õpi kutseõppeasutuses ega kõrgkoolis või kelle õppima asumisest kutseõppeasutuses või kõrgkoolis ei ole möödunud rohkem kui 30 kalendripäeva. Tasemeõppes osalemise toetuse avaldust võib seega esitada kuni 30 päeva jooksul kutse- või kõrgkoolis õppima asumisest. Kõrgkooli all mõeldakse seejuures neid õppeasutusi, kes korraldavad kõrgharidustaseme õpet ehk ülikoole ja rakenduskõrgkoole. Isikule, kes ei ole töötuna või tööotsijana arvele võetud, osutatakse tasemeõppes osalemise toetust, kui tasemeõpe oli tema töötuna arveloleku ajal individuaalses tööotsimiskavas kokku lepitud, kuid toetuse avalduse esitamise ajaks on töötuna arvelolek lõpetatud statsionaarses õppes või täiskoormusega õppes õppima asumise tõttu, kui ta taotleb toetust hiljemalt 30 päeva jooksul õppima asumisest kutseõppeasutuses või kõrgkoolis. Õppima asumist arvestatakse Eesti hariduse infosüsteemi kantud andmete alusel. Lõikes 7 sätestatakse, et tasemeõppes osalemise toetuse saamiseks peab isik asuma tasemeõppesse hiljemalt 12 kuu jooksul temaga individuaalses tööotsimiskavas tasemeõppes osalemise kokkuleppimisest. Lõike 8 kohaselt ei maksta toetust isikule, kes taotluse esitamisele eelneva 12 kuu jooksul on katkestanud õpingud kutseõppeasutuses või kõrgkoolis. Lõikes 9 sätestatakse tasemeõppes osalemise toetuse suurus kuus, mis on riigieelarvega kehtestatud töötutoetuse 31-kordne päevamäär, s.o praegu 292 eurot. Lõikes 10 sätestatakse tasemeõppes osalemise toetuse maksmise periood. Tasemeõppes osalemise toetust makstakse õppe nominaalkestuse jooksul, õppimise alguskuupäevast alates. Toetust ei maksta akadeemilisel puhkusel viibimise ajal. Lõike 11 kohaselt lõpetatakse toetuse maksmine, kui toetuse saaja katkestab või lõpetab õpingud, välja arvatud juhul, kui ta asub uuesti õppima hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul õpingute katkestamisest. Toetuse maksmise jätkamise korral lahutatakse uue õppe nominaalkestusest juba välja makstud toetuse periood. Eelnõu § 1 punktiga 12 täiendatakse THP-d uue paragrahviga 195, millega sätestatakse tööturuteenusena alaealise töötamise toetus, selle eesmärk, maksmise põhimõtted ja tingimused, mida ei ole muudetud võrreldes ESF TAT alusel rahastatava alaealise töötamise toetusega. Paragrahv 195 lõike 1 kohaselt makstakse alaealise töötamise toetust tööandjale 13–16-aastase isiku tööle rakendamiseks eesmärgiga toetada noorte töökogemuse saamist. Toetuse mõte on toetada lühiajalist ja väikese koormusega töötamist õppimise kõrvalt, nii et see ei takistaks koolikohustuse täitmist. Sihtrühmaks on 13-16-aastased, arvestades, et töölepingu sõlmimisel 13. eluaastast kuni 17-aastaseks saamiseni (või põhihariduse omandamiseni) kehtivad eritingimused. Põhihariduse omandamisel või 17-aastaseks saamisel on võimalik tööle asuda tavapärastel tingimustel ning kasutada vajadusel töö leidmiseks ka töötukassa nõustamist ja tööturuteenuseid. Lõikes 2 sätestatakse, et alaealise töötamise toetust makstakse tööandjale, kes on eelmise kalendriaasta jooksul tasunud alaealistele töötajatele brutotöötasudena kokku vähemalt 1000 eurot. Lõike 3 kohaselt saab alaealise töötamise toetust taotleda ja seda makstakse tagasiulatuvalt eelmise kalendriaasta eest. Tööandja esitab toetuse avalduse jooksva kalendriaasta I kvartalis, hiljemalt 31. märtsiks. Lõike 4 kohaselt on alaealise töötamise toetuse suurus iga alaealise töötaja eest 30% tema brutotöötasust eelmisel kalendriaastal. Lõike 5 kohaselt makstakse alaealise töötamise toetust nii töölepingu kui võlaõigusliku lepinguga töötanud alaealise eest. Toetus arvestatakse Maksu- ja Tolliametile deklareeritud ja töötuskindlustuse andmekogusse kantud tasude alusel. Lõikes 6 välistatakse alaealise töötamise toetuse maksmine juhul, kui tööandja on sama alaealise töötaja ja sama perioodi eest saanud töötukassalt palgatoetust või piirkondlikku töökoha loomise toetust. Eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse THP § 24 lõiget 2 punktiga 3, millega sätestatakse, et individuaalne tööotsimiskava koostatakse ka töötajale tasemeõppes osalemise toetuse maksmiseks. Eelnõu § 1 punktidega 14–16 täpsustatakse riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise tingimusi seoses alaealise töötamise toetusega. Eelnõu § 1 punktidega 17–22 täpsustatakse tööturuteenustel ja -toetustel osalemiste mahtusid 2022. ja 2023. aastal. Eelnõu § 1 punktiga 23 täiendatakse THP §-i 29 lõikega 10, millega tagatakse tasemeõppes osalemise toetuse maksmise jätkamine isikutele, kes taotlesid või kellele määrati toetus ESF TAT alusel või Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi toetuse kasutamise tingimuste alusel. Eelnõu § 2 sätestab määruse jõustumise aja. Määrus jõustub üldises korras, v.a määruse § 1 punktid 1, 4, 6, 7, 9–11, 13 ja 23, mis on seotud tasemeõppes osalemise toetuse lisandumisega teenuste paketti ja mis jõustuvad 1. jaanuaril 2023. aastal. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Muudatusega tagatakse tasemeõppes osalemise toetuse ja alaealise töötamise toetuse osutamise jätkamine Euroopa Sotsiaalfondi vahendite rahastuse lõppemisel. Käesoleva eelnõu rakendumisel on sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju, mõju majandusele ning mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele. Määrusel puuduvad mõjud keskkonnale, regionaalarengule ning riigi julgeolekule ja välissuhetele. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Mõju sihtrühm: tööturuteenuseid saama õigustatud isikud Muudatusest mõjutatud sihtrühm ja avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Töötukassa prognoosi kohaselt alustab kõikidel THP-ga kehtestatud tööturuteenustel osalemist 2022. aastal 98 034 inimest ning 2023. aastal 101 216 inimest. Prognoositav alaealise töötamise toetuse saajate arv on 2022. aastal 4 738 inimest ning 2023. aastal 6 771 inimest. Tasemeõppes osalemise toetuse, mis liigub THP-sse 2023. aastal, prognoositav teenusele sisenejate arv on 2023. aastal 1 200 inimest. Prognoosi kohaselt osaleb 2022.a ja 2023.a aktiivsetes meetmetes kuu jooksul arvel olevatest registreeritud töötutest (v.a vähenenud töövõimega töötud) 38,8%, mistõttu on sihtrühma suurus keskmine. Mõju sagedus on sihtrühma jaoks väike, kuivõrd THP- d ajakohastatakse vaid vastavalt muutunud tööturuvajadusele. Eelnõu rakendumisel on võimalik osutada tööturuteenuseid ja -toetusi lähtudes tööturu muutuvast olukorrast ning tööotsijate, töötajate ja tööandjate vajadustest. Tööturuteenuste osutamisel on sihtrühma jaoks positiivsed sotsiaalsed mõjud: paranevad tööturuteenuseid saavate isikute teadmised-ja oskused, mis võimaldavad neil liikuda tööturule või ennetada töötuks jäämist. Tööandjatele suunatud tööturuteenused soodustavad riskirühmade töötute tööle rakendamist, samuti võimaldavad parandada juba olemasolevate töötajate teadmisi ja oskusi ennetamaks nende töötust. Kuigi programmi rahaline maht on 2022. aastal võrreldes esialgselt prognoosituga kuni 15,5 miljonit eurot väiksem ja 2023. aastal kuni 4 miljonit eurot väiksem, ei mõjuta see sihtrühma negatiivselt, sest programmi rahaline maht väheneb paranenud tööturuolukorra tõttu ning potentsiaalsete tööturuteenuste saajate arv on võrreldes esialgselt prognoosituga väiksem. Alates 2022. aastast lisandub THP-sse alaealise töötamise toetus, mis võimaldab vähendada tööandja riske ja kulu 13–16.aastaste noorte tööle värbamisel, sest alaealise tööle värbamisel peab tööandja arvestama teatud piirangutega (nt töötundide maht, tööaja piirangud, tööülesanded), mis võib tööandja jaoks tähendada suuremat koormust (nt teiste töötajate tööülesannete ja graafikute ümber korraldamine, juhendaja olemasolu tagamine jne) ning pärssida alaealiste tööle värbamist. Toetus avaldab sihtrühma jaoks positiivset mõju, kuna soodustab alaealiste tööle värbamist, võimaldab noortel omandada tööharjumust- ja kogemust, mis toetab koolist tööturule liikumist ning aitab pikas perspektiivis ennetada noorte töötust. Alates 2023. aastast lisandub THP-sse ka tasemeõppes osalemise toetus, mis soodustab kutse- või kõrghariduse omandamist OSKA kasvava tööjõunõudlusega erialadel. Toetus mõjutab sihtrühma positiivselt, sest võimaldab puuduliku või vananenud erialase haridusega inimestel, aga ka inimestel, kes ei saa tervise tõttu oma senisel töökohal jätkata, omandada erialane haridus, sh teadmised-ja oskused, mis võimaldavad neil liikuda tööturule või ennetada töötuks jäämist. Seega on eelnõul sihtrühma jaoks positiivne sotsiaalne mõju, kuid kuna osutavad tööturuteenused inimese jaoks ei muutu (alaealise töötamise toetuse ja tasemeõppes osalemise toetuse puhul muutub vaid rahastuse allikas), siis sihtrühma tasandil olulisi muutusi võrreldes varasemaga ei toimu ning mõju ulatust võib pidada väikeseks. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavad mõjud võivad avalduda, kui majandusliku olukorra halevenedes suureneb hüppeliselt tööotsijate, töötajate või tööandjate arv, kes tööturuteenuseid vajavad ning planeeritud rahalistest vahenditest ei piisa senistel tingimustel tööturuteenuste osutamiseks, mis võib tingida vajaduse vaadata üle osade THP-st osutavate tööturuteenuste kvalifitseerumistingimused ning mis omakorda võib mõjutada negatiivselt sihtrühma ligipääsu tööturuteenustele ja tööturule. Samas võib riski avaldumise tõenäosust pidada väikeseks. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Kokkuvõttes on eelnõul sihtrühma jaoks positiivne sotsiaalne mõju, kuna eelnõu rakendumisel on võimalik sihtrühmale osutada tööturuteenuseid ja -toetusi. Samuti on alaealise töötamise toetuse ja tasemeõppes osalemise toetuse osutamise jätkamisel sihtrühma jaoks positiivne sotsiaalne mõju, kuid mõju hindamise kriteeriumite alusel on mõju väheoluline. Mõju majandusele Mõju sihtrühm: tööturuteenuseid saama õigustatud isikud Muudatusest mõjutatud sihtrühm ja avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Tööhõiveprogrammi tööturuteenuste osutamine parandab sihtrühma tööturu väljavaateid ning tööturule sisenemisega ja regulaarse töötasu saamisega suurenevad isikute sissetulekud ning paraneb nende heaolu, ühtlasi väheneb pikaajaliste töötute, heitunute ning üksnes toetuste abil toime tulevate isikute arv. Alaealise töötamise toetus, mis soodustab 13–16.aastaste noorte tööle värbamist, võimaldab noortel lisaks töökogemusele teenida ka sissetulekut, mis avaldab noorte majanduslikule toimetulekule positiivset mõju. Kuna alaealise töötamise toetust makstakse tööandjale (toetuse suuruseks on iga 13–16.aastase töötaja kohta 30% tema brutotöötasust eelmisel kalendriaastal), siis avaldab see positiivset majanduslikku mõju ka toetust kasutavatele ettevõtetele, võimaldades vähendada ettevõtte personalikulusid või pakkuda noorele selle võrra suuremat töötasu. Tasemeõppes osalemise toetus soodustab sihtrühmal erialase hariduse omandamist, mis võimaldab sihtrühmal liikuda töötusest hõivesse või ennetada töötuks jäämist ning teenida seeläbi regulaarset töötasu ning parandab sihtrühma heaolu. Kuna tasemeõppes osalemise toetust makstakse terve erialase hariduse omandamise õppe nominaalkestuse jooksul (toetuse suurus ühes kuus on riigieelarvega kehtestatud töötutoetuse 31-kordne päevamäär), suurendab see otseselt sihtrühma sissetulekut hariduse omandamise perioodil ning võimaldab keskenduda hariduse omandamisele. Seega on eelnõul sihtrühma jaoks positiivne majanduslik mõju, kuid kuna osutatavad tööturuteenused inimese jaoks ei muutu, siis sihtrühma tasandil olulisi muutusi võrreldes varasemaga ei toimu ning mõju ulatust võib pidada väikeseks. Ebasoovitavate mõjude risk Alaealise töötamise toetuse puhul võib esineda teatud mahus tühikulu risk – juhul, kui toetust kasutanud tööandjad oleksid värvanud alaealise noore ka ilma alaealise töötamise toetuseta. Riski realiseerumise tõenäosus on kõrgem tööjõupuuduse perioodil. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Kokkuvõttes on eelnõul sihtrühma jaoks positiivne majanduslik mõju, kuna tööturuteenuste osutamine parandab sihtrühma tööturu väljavaateid ning tööturule sisenemisega ja regulaarse töötasu saamisega suurenevad isikute sissetulekud ning paraneb nende heaolu. Alaealise töötamise toetus avaldab positiivset majanduslikku mõju ka toetust kasutavatele ettevõtetele, võimaldades vähendada ettevõtte personalikulusid, kuid mõju hindamise kriteeriumite alusel on mõju väike. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Mõju sihtrühm: Eesti Töötukassa Muudatusest mõjutatud sihtrühm ja avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Muudatus mõjutab töötukassat. Mõju sagedus on väike, kuivõrd Tööhõiveprogrammi uuendatakse vaid lähtuvalt muutunud tööturu vajadustest, eesmärgiga lühendada töötuse kestust, leevendada tööjõupuudust ja ennetada töötust. Kuigi programmi teenuste paketti lisanduvad alaealise töötamise toetus ja tasemeõppes osalemise toetus, on tööturu olukorra stabiliseerumisega võrreldes esialgsete prognoosidega teenuste osutamiseks vajalik rahaline maht esialgselt prognoositust väiksem. Programmi rahaline maht on 2022. aastal kuni 43,3 miljonit eurot (vähenemine kuni 15,5 miljonit eurot) ja 2023. aastal 51,9 miljonit eurot (vähenemine kuni 4 miljonit eurot), sh on prognoositav alaealise töötamise toetuste kulu 2022.aastal 616 tuhat eurot ja 2023.aaastal 914 tuhat eurot ning tasemeõppes osalemise toetuse kulu 2023.aastal 8 miljonit eurot. Alaealise töötamise toetuse lisandumine Tööhõiveprogrammi 2022.aastal ja tasemeõppes osalemise toetuse lisandumine Tööhõiveprogrammi 2023.aastal ei mõjuta töötukassa halduskoormust, sest nimetatud tööturuteenused on välja arendatud ja töötukassa osutab neid juba alates 2017.aastast (alaealise töötamise toetuse väljamaksed al. 2018.a). Arvestades, et tööturuteenuste- ja toetuste osutamine on töötukassa peamiseks tegevuseks, siis ei toimu töötukassa tegevuses võrreldes varasemaga muutusi ning mõju ulatust pidada väikeseks. Ebasoovitavate mõjude risk Tasemeõppes osalemise toetuse kulu on ajas kiiresti kasvanud, kuna toetust makstakse kogu õpingute nominaalaja vältel, teadlikkus meetmest on tõusnud ning meetmesse sisenejate arv on igal aastal kasvanud. Samuti on kasvanud vastavalt OSKA uuringute valmimisele toetatavate õppekavade hulk. 2021. aastast tõusis ka tasemeõppe toetuse määr kõigi sihtrühma kuuluvate inimeste puhul töötutoetuse 31-kordse päevamäärani (292 eurot 2021. aastal). Tasemeõppes osalemise toetuse kulude kiire kasv võib tähendada, et juhul, kui vajaminevas mahus vahendeid tulevikus ei leita, on vaja meetme tingimused üle vaadata, mis aga omakorda võib piirata sihtrühma ligipääsu meetmele, suurendada sihtrühma töötust ning vähendada tööjõupakkumist erialadel, kus OSKA uuringute järgi on kasvav tööjõuvajadus. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Kokkuvõttes võimaldab eelnõu rakendumine töötukassal jätkata tööturuteenuste ja -toetuste osutamist lähtudes tööturu muutuvast olukorrast ning tööotsijate, töötajate ja tööandjate vajadustest, kuid kuna tööturuteenuste- ja toetuste osutamine on töötukassa peamiseks tegevuseks, siis ei toimu töötukassa tegevuses võrreldes varasemaga olulisi muutusi ning mõju ulatust pidada väikeseks. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Paranenud tööturu olukorra tõttu on vähenenud THP kogumaht. Programmi rahaline maht on 2022. aastal kuni 43,3 miljonit eurot (vähenemine kuni 15,5 miljonit eurot) ja 2023. aastal 51,9 miljonit eurot (vähenemine kuni 4 miljonit eurot). Alaealise töötamise toetuse lisandumise tõttu THP-sse 2022.aastal ja tasemeõppes osalemise toetuse lisandumise tõttu THP-sse 2023.aastal suurendab siiski teenuste eelarve vastavalt 0,6 miljonit eurot 2022.aastal ja 8,8 miljonit eurot 2023. aastal. Muudatustel ei ole otsest mõju riigieelarvele, kuna tööturuteenused rahastatakse tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitalist. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Tasemeõppes osalemise toetusega seotud sätted jõustuvad 1. jaanuaril 2023. aastal. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ja arvamuse avaldamiseks Eesti Töötukassale, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude Organisatsioonile TALO ja Eesti Tööandjate Keskliidule. Eelnõu koostamisel on tuginetud töötukassa kolmepoolse nõukogu, kuhu lisaks Vabariigi Valitsuse esindajatele ka sotsiaalpartnerite, sh Eesti Ametiühingute Keskliidu, Teenistujate Ametiliitude Organisatsiooni TALO ja Eesti Tööandjate Keskliidu esindajad, 10.09.2021 toimunud strateegiapäeva arutelule ja ettepanekutele. Eelnõu esitatakse heakskiitmiseks 14.01.2022 töötukassa nõukogu istungile.  EELNÕU 02.12.2021 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 19. novembri 2020. a määruse nr 87 „Tööhõiveprogramm 2021–2023“ muutmine Määrus kehtestatakse tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 41 lõike 1 alusel. § 1. Määruse muutmine Vabariigi Valitsuse 19. novembri 2020. a määruses nr 87 „Tööhõiveprogramm 2021–2023” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) toetada teadmiste ja oskuste arendamist ning kvalifikatsiooni saamist;“; 2) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) toetada noorte töökogemuse saamist.“; 3) paragrahvi 4 lõikes 2 asendatakse arv „58,8“ arvuga „43,3“ ja arv 55,8 arvuga „51,9“; 4) paragrahvi 5 täiendatakse punktiga 14 järgmises sõnastuses: „14) tasemeõppes osalemise toetus;“; 5) paragrahvi 5 täiendatakse punktiga 15 järgmises sõnastuses: „15) alaealise töötamise toetus.“; 6) paragrahvi 7 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „punktides 1–6 ja 10“ tekstiosaga „punktides 1– 6, 10 ja 14“; 7) paragrahvi 7 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „punktis 9 nimetatud tööturuteenust“ tekstiosaga „punktides 9 ja 14 nimetatud tööturuteenuseid“; 8) paragrahvi 7 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „punktis 7 nimetatud tööturuteenust“ tekstiosaga „punktides 7 ja 15 nimetatud tööturuteenuseid“; 9) paragrahvi 7 lõiget 6 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) punktis 14 nimetatud tööturuteenust käesoleva määruse § 194 lõike 6 teises lauses sätestatud juhul.“; 10) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „(4) Isikule, kes töötuna arveloleku ajal esitas käesoleva määruse § 5 punktis 14 nimetatud tasemeõppes osalemise toetuse saamiseks avalduse, jätkatakse toetuse maksmist ka pärast töötuna arveloleku lõpetamist. (5) Töötajale, kes töö- või teenistussuhte või võlaõigusliku lepingu alusel teenuse osutamise ajal esitas käesoleva määruse § 5 punktis 14 nimetatud tasemeõppes osalemise toetuse saamiseks avalduse, jätkatakse toetuse maksmist ka pärast töötamise lõpetamist või vanaduspensioniikka jõudmist.“; 11) määrust täiendatakse paragrahviga 194 järgmises sõnastuses: „§ 194. Tasemeõppes osalemise toetus (1) Tasemeõppes osalemise toetus on eri- või kutsealase hariduseta või tööturu vajadustele mittevastava erialase haridusega isikule kutsehariduse või kõrghariduse omandamiseks makstav toetus. Eri- või kutsealase hariduseta isik käesoleva määruse tähenduses on isik, kes ei ole läbinud kutseõppe tasemeõpet ja kellel puudub kõrgharidus. (2) Tasemeõppes osalemise toetust makstakse kutsehariduse, rakenduskõrghariduse või bakalaureuseõppe õppekavadel kõrghariduse omandamiseks, kui isik asub õppima õppekohale, mida rahastatakse riikliku koolitustellimuse alusel või riigi tegevustoetusest. Toetust makstakse ühe kutse- või kõrghariduse omandamiseks. (3) Tasemeõppes osalemise toetust makstakse töötule ning 16-aastasele kuni vanaduspensioniealisele töötajale, kes töötab töölepingu või teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses, kui: 1) tal puudub eri- või kutsealane haridus ja tal on põhi- või üldkeskhariduse omandamisest või katkestamisest möödunud vähemalt viis aastat või põhiharidus omandatud mittestatsionaarses õppevormis või üldkeskharidus omandatud mittestatsionaarses õppevormis ja põhihariduse omandamisest möödunud vähemalt kaheksa aastat; 2) tal on eri- või kutsealase hariduse omandamisest möödunud vähemalt 15 aastat; 3) ta ei saa terviseseisundi tõttu senise töö tegemist jätkata. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud terviseseisundiga seonduvaid asjaolusid tõendab muu hulgas töötervishoiuarsti või muu arsti otsus või töövõime hindamise otsus, mille kohaselt ei võimalda töötaja terviseseisund senise töö tegemist jätkata, või töölepingu ülesütlemise avaldus, mille kohaselt öeldakse töösuhe üles töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punkti 1 alusel, või teade teenistusest vabastamise kohta avaliku teenistuse seaduse § 93 lõike 1 alusel. (5) Tasemeõppes osalemise toetust makstakse käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud töötule ja töötajale, kui ta asub õppima käesoleva määruse § 16 lõike 3 punktis 1 nimetatud valdkonna põhikutseala õppekava alusel. (6) Tasemeõppes osalemise toetust makstakse töötule ja töötajale, kes toetuse taotlemise ajal ei õpi kutseõppeasutuses ega kõrgkoolis või kelle õppima asumisest kutseõppeasutuses või kõrgkoolis ei ole möödunud rohkem kui 30 kalendripäeva. Isikule, kelle töötuna arvelolek lõpetati tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 7 lõike 1 punkti 3 alusel seoses sama seaduse § 6 lõike 5 punkti 6 tingimustele mitte vastamisega, makstakse tasemeõppes osalemise toetust, kui ta taotleb toetust hiljemalt 30 päeva jooksul õppima asumisest kutseõppeasutuses või kõrgkoolis. Õppima asumist arvestatakse Eesti hariduse infosüsteemi kantud andmete alusel. (7) Tasemeõppes osalemise toetust makstakse juhul, kui isik asub tasemeõppesse hiljemalt 12 kuu jooksul individuaalses tööotsimiskavas tasemeõppes osalemise kokkuleppimisest. (8) Toetust ei maksta isikule, kes taotluse esitamisele eelneva 12 kuu jooksul on katkestanud õpingud kutseõppeasutuses või kõrgkoolis Eesti hariduse infosüsteemi kantud andmete alusel. (9) Tasemeõppes osalemise toetuse suurus kuus on riigieelarvega kehtestatud töötutoetuse 31- kordne päevamäär. (10) Tasemeõppes osalemise toetust makstakse alates Eesti hariduse infosüsteemis märgitud õppimise alguskuupäevast. Toetust makstakse õppe nominaalkestuse jooksul. Toetust ei maksta akadeemilisel puhkusel viibimise ajal. (11) Kui isik katkestab või lõpetab õpingud, lõpetatakse toetuse maksmine, välja arvatud juhul, kui Eesti hariduse infosüsteemi andmetel isik asub uuesti õppima hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul õpingute katkestamisest. Toetuse maksmise jätkamise korral lahutatakse uue õppe nominaalkestusest juba välja makstud toetuse periood.“; 12) määrust täiendatakse paragrahviga 195 järgmises sõnastuses: „§ 195. Alaealise töötamise toetus (1) Alaealise töötamise toetus on tööandjale 13–16-aastasele alaealise (edaspidi alaealise) tööle rakendamisel makstav toetus. Alaealise töötamise toetuse eesmärk on toetada noorte töökogemuse saamist. (2) Alaealise töötamise toetust makstakse tööandjale, kes on eelmise kalendriaasta jooksul tasunud alaealistele töötajatele brutotöötasudena kokku vähemalt 1000 eurot. (3) Alaealise töötamise toetust makstakse jooksva kalendriaasta I kvartalis tagasiulatuvalt eelmise kalendriaasta eest, kui toetuse taotlus on esitatud hiljemalt jooksva aasta 31. märtsil. (4) Alaealise töötamise toetuse suurus on iga alaealise töötaja eest 30% tema brutotöötasust eelmisel kalendriaastal. (5) Alaealise töötamise toetust makstakse töölepingu või teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel töötanud alaealise eest Maksu- ja Tolliametile deklareeritud ja töötuskindlustuse andmekogusse kantud tasude alusel, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse, nende kalendrikuude eest, millal alaealisele on tasusid välja makstud.  (6) Alaealise töötamise toetust ei maksta, kui tööandjale on sama alaealise töötaja ja toetuse maksmise perioodi eest makstud töötukassa poolt palgatoetust tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 18 alusel või palgatoetust või piirkondlikku töökoha loomise toetust Euroopa Liidu toetusest kaasrahastatava tegevuse raames.“; 13) paragrahvi 24 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) töötajale käesoleva määruse § 5 punktis 14 nimetatud tööturuteenuse osutamiseks.“; 14) paragrahvi 25 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§-des 16, 17 ja 23“ tekstiosaga „§-des 16, 17, 195 ja 23“; 15) paragrahvi 25 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „§-s 16 sätestatud tööturuteenuse“ tekstiosaga „§-des 16 ja 195 sätestatud tööturuteenuste“; 16) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 16 järgmises sõnastuses: „(16) Käesoleva määruse §-s 195 sätestatud alaealise töötamise toetust antakse riigiabina vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2, kui isik, kelle töölevõtmisega seoses abi antakse, vastab komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punktis 4 sätestatule ning täidetud on eelnimetatud määruse artikli 32 tingimused.“; 17) paragrahvi 26 punktis 2 asendatakse arv „128 449“ arvuga „98 034“; 18) paragrahvi 26 punktis 3 asendatakse arv „119 892“ arvuga „101 216“; 19) paragrahvi 27 lõike 1 punktis 2 asendatakse arv „45 075“ arvuga „35 225“; 20) paragrahvi 27 lõike 1 punktis 3 asendatakse arv „41 579“ arvuga „35 203“; 21) paragrahvi 27 lõike 2 punktis 2 asendatakse arv „120 959“ arvuga „84 653“; 22) paragrahvi 27 lõike 2 punktis 3 asendatakse arv „112 321“ arvuga „84 468“; 23) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: „(10) Isikule, kes taotles või kellele määrati käesoleva määruse § 5 punktis 14 sätestatud tasemeõppes osalemise toetus tervise- ja tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirjaga nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste või sotsiaalministri 12. detsembri 2020. a käskkirjaga nr 119 „Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi toetuse kasutamise tingimused“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste alusel, makstakse või jätkatakse toetuse maksmist käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja korras.“. § 2. Määruse jõustumine (1) Määruse § 1 punktid 1, 4, 6, 7, 9–11, 13 ja 23 jõustuvad 1. jaanuaril 2023. aastal. Kaja Kallas Peaminister Tanel Kiik Tervise- ja tööminister Taimar Peterkop Riigisekretär EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on kooskõlastamise menetlusetapis lisandunud uusi andmeid või dokumente. Eelnõu toimik: SOM/21-1512 - Vabariigi Valitsuse 19. novembri 2020. a määruse nr 87 „Tööhõiveprogramm 2021–2023“ muutmine Kooskõlastamine algatati 07.12.2021 16:53 Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium; Kaitseministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 22.12.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e5853fb1-2e7f-41f9-97f5-c1c217c4b23b Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e5853fb1-2e7f-41f9-97f5-c1c217c4b23b?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main