Kultuuriministeerium · 2. detsember 2021
- Viit
- 200
- Registreeritud
- 2. detsember 2021
- Dokumendi liik
- Ministri põhitegevus
- Funktsioon
- 1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
- Sari
- 1-2 Kultuuriministri käskkirjad
- Toimik
- 1-2/2021 Kultuuriministri käskkirjad
- Vastutaja
- Margus Klaan
Sisu (failidest)
MINISTRI KÄSKKIRI
Tallinn 02.12.2021 nr 200
Toetuse osalise tagasinõudmise otsus
Vabariigi Valitsuse 12. novembri 1996. a määrusega nr 284 kinnitatud „Kultuuriministeeriumi
põhimääruse“ punkti 9 alapunkti 3, kultuuriministri 19. märtsi 2019. a määruse nr 9
„Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus)
§ 19 lõike 1 punkti 2 alusel ning kooskõlas kultuuriministri 17. augusti 2020. a käskkirjaga
nr 119 „Toetuse eraldamine taotlusvoorust „Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste
toetamine““ (edaspidi taotluse rahuldamise otsus):
1. Teen otsuse nõuda Sportlik Eesti MTÜ-lt (edaspidi toetuse saaja) osaliselt tagasi projekti
toetus summas 280 000 eurot.
2. Tuginedes määruse § 19 lõikele 7 tasaarveldan punktis 1 nimetatud tagasimaksmisele
kuuluva toetuse summa sama projekti raames väljamaksmisele kuuluva toetuse summaga
ning tunnistan osaliselt, punktis 1 nimetatud summa ulatuses, kehtetuks taotluse
rahuldamise otsuse.
3. Toetuse tagasinõude faktiline ja õiguslik alus.
Toetuse saaja esitas 4. juunil 2020 Kultuuriministeeriumile taotluse projekti „Ironman
Tallinn 2020“ (edaspidi projekt) elluviimiseks summas 700 000 eurot.
Kultuuriministeerium vaatas taotluse läbi, tunnistas taotleja ja taotluses kavandatavad
tegevused taotlusvooru tingimustele vastavaks ning rahuldas taotluse osaliselt summas
700 000 eurot.
Määruse § 17 lõike 2 kohaselt makstakse toetus välja osade kaupa. Kuni 75% toetuse
summast makstakse ettemaksena maksetaotluse ja ettemakse prognoosi alusel enne kulude
abikõlblikkuse tõendamist ning 25% toetuse summast maksetaotluse, lõpparuande ja
majandusliku mõju analüüsi alusel pärast kulude abikõlblikkuse tõendamist.
Taotluse rahuldamise otsuse punkti 3 kohaselt eraldab toetuse andja toetuse saajale
420 000 eurot määruse § 17 lõike 2 kohaselt ettemaksena ning 280 000 eurot
maksetaotluse, lõpparuande ja majandusliku mõju analüüsi alusel 14 tööpäeva jooksul
pärast kulude abikõlblikkuse tõendamist ja lõpparuande kinnitamist.
Taotluse rahuldamise otsuse punkti 4 kohaselt esitab toetuse saaja projekti lõpparuande
koos kuludokumentidega ning projekti raames toetatud sündmuse majandusliku mõju
analüüsiga hiljemalt 31. oktoobril 2020.
Toetuse saaja esitas projekti lõpparuande ja majandusliku mõju analüüsi
Kultuuriministeeriumile 7. detsembril 2020.
Määruse § 3 lõike 2 kohaselt peab toetuse andmise tulemusena riigile laekuv hinnanguline
täiendav maksutulu olema vähemalt võrdne toetuse 1,2 kordse suurusega. Toetuse saaja
peab maksutulu tõendama majandusliku mõju analüüsi kaudu.
Määruse § 19 lõike 1 punkti 2 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse
vähendamiseks või tühistamiseks mh, kui määruse § 3 lõikes 2 nimetatud tulemust ei
saavutata.
14. detsembril 2020 jõustus määruse muudatus, millega lisati § 19 lõikesse 2 punkt 3, mis
sätestab, et kui toetuse saaja viis ellu taotluses ettenähtud tegevused, kuid ei saavutanud
määruse § 3 lõikes 1 toodud eesmärki ja/või lõikes 2 toodud tulemust ning
mittesaavutamine on lahutamatult seotud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse
leviku piirangutest tuleneva tagajärjega, siis toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta.
Määruse § 24 sätestab, et § 19 lõike 2 punkti 3 rakendatakse tagasiulatuvalt alates
2020. aasta 1. märtsist.
Määruse § 3 lõike 1 kohaselt arvestatakse täiendavat maksutulu rahvusvaheliste
kaaskorraldajate ja välismaiste toetajate toetuse arvelt tehtavatelt kuludelt ning
välisosalejate ja väliskülastajate Eestis tehtud kuludelt.
Toetuse saaja 7. detsembril 2020 esitatud lõpparuande ja Eesti Konjunktuuriinstituudi
tehtud majandusliku mõju analüüsi kohaselt olid välisosalejate ja nende kaaslaste tehtud
kulud koos välisosalejate osavõtutasudega arvestuslikult 2,85 mln eurot. Välisriikide
osalejate ja nende kaaslaste Eestisse toodud maksutulu võis hinnanguliselt olla vahemikus
346 000 – 441 000 eurot.
IRONMAN Tallinna triatlonil oli koos kõrvalsündmustega 2020. aastal 1964 osalejat.
Osalejatest 43% (838) olid välisriikidest. Esialgu registreerus võistlusele 2510 välisriikide
võistlejat, kellest suurem osa lükkas hiljem osalemise 2021. aastasse. 2020. aasta
stardinimekirja jäi 999 välisvõistlejat, kuid neist 161 Eestisse ei saabunud.
4. Toetuse saaja selgitused.
Kultuuriministeeriumile esitatud lõpparuandes märgib toetuse saaja, et osalejate lõplik arv
oli oodatust väiksem piiratud reisimise võimaluste tõttu ning Eestisse sisenemise info
muutus vahetult enne võistluse toimumist. Võistlusele oli registreeritud kokku 3708
inimest, kellest 2016 IRONMAN täispikale võistlusele ja 1692 IRONMAN 70.3
võistlusele. Lisaks oli 645 inimest registreerunud kõikidele kõrvalsündmustele. Kokku oli
2020. aastal registreerunud kahele põhivõistlusele esialgu 2510 välismaalast. Tegemist oli
esimese täispika IRONMAN võistlusega alates kevadest. Toetuse saaja toob aruandes
välja, et IRONMAN Tallinn võistlustele registreerunud osalejatele tehti erisus hilja ja kõik
välismaalased ei jõudnud erinevatel põhjustel Eestisse reisida. Osalejal oli kohustus teha
enne Eestisse reisimist 72 tunni jooksul kodumaal COVID-19 test, Eesti riiki sisenedes
teine test ning ta pidi teise testi tulemust oodates viibima eneseisolatsioonis.
Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku
tõkestamiseks vajalikud liikumisvabaduse ning avalike koosolekute pidamise ja avalike
ürituste korraldamise piirangud“ kohaselt kehtis kuni 31. augustini 2020 riiki sisenedes 14-
päevane eneseisolatsiooninõue. Vabariigi Valitsus otsustas 27. augusti 2020 istungil, et
alates 1. septembrist 2020 on võimalik Eestisse siseneda Euroopa Liidu, Euroopa Liidu või
Schengeni konventsiooni liikmesriigist, Suurbritanniast ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist
või Andorra Vürstiriigist, Monaco Vürstiriigist, San Marino Vabariigist ja Vatikani
Linnriigist isikul 14-päevase eneseisolatsiooni kohustuseta, kui ta täidab edasilükkamatuid
ja vältimatult vajalikke töökohustusi tööandja otsusel või osaleb vältimatul perekondlikul
sündmusel ja on teinud riiki saabumise järel vähemalt ühe COVID-19 haigust põhjustava
koroonaviiruse SARS-CoV-2 testi, mille tulemus on negatiivne. Vältimatute töökohustuste
hulka loeti korralduse seletuskirja kohaselt ka alates 1. septembrist 2020 spordivõistlustel
osalemist. Eelpool nimetamata riikide kodanikud pidi olema ka pärast 1. septembrit 2020
vähemalt 14 päeva eneseisolatsioonis. Kuna IRONMAN Tallinn toimus 04.–06.09.2020,
olid 27. augustil 2020 vastu võetud riiki sisenemise reeglite leevendused hilised, et
osalejad oleksid saanud reageerida ja oma reisiplaane muuta ning Eestisse võistlema
saabuda. Reisi planeerimisel peab arvestama, et täispikale IRONMAN võistlusele
saabutakse mitu päeva enne võistluspäeva, et tutvuda raja ja kohalike tingimustega.
Kõikidel distantsidel osales kokku 838 välismaalast, mis on 33,3% esialgu registreerunud
välismaalastest. 838 välismaalast koos kaaslastega tasusid tulumaksu arvestuslikult
346 000 – 441 000 eurot. Seega 66,6% välismaalastest jättis tulemata, kuid toetuse saaja
saavutas majandusliku mõju, mis oli 41,1%–52,5% esialgu planeeritust. Kui sündmusel
oleks osalenud kõik esialgu registreerunud välismaalased (2510) koos kaaslastega, oleks
toetuse saaja ületanud taotluses prognoositud majandusliku mõju. Toetuse saaja oleks
taotluses prognoositud majandusliku mõju ületanud ka olukorras, kui võistlusel oleks
osalenud 2034 osalejat ehk 81% esialgu registreerunud osalejatest. Sellest tulenevalt oleks
tavapärastes oludes toetuse saaja saavutanud prognoositud majandusliku mõju. Samuti
saavutas aastatel 2018 ja 2019 võistlus taotluses prognoositud majandusliku mõju.
Enne võistluse toimumist kehtinud piirangute tõttu jäi üritusega kaasnenud majanduslik
mõju prognoositust väiksemaks.
Tegemist on Eesti riigile olulise, juba traditsiooniks saanud spordivõistlusega, millel on
oluline majanduslik mõju riigile ning mis aitab kaasa Eesti tutvustamisele maailmas.
5. Kultuuriministeeriumi seisukoht.
Tulenevalt ülaltoodud asjaoludest ja tuginedes määruse § 19 lõike 2 punktile 3
vähendatakse toetuse osalise tagasinõudmise otsuse tegemisel toetust 280 000 euro
ulatuses, tasaarveldades summa sama projekti raames väljamaksmisele kuuluva toetuse
summaga. Toetuse saaja on määruse § 14 lõike 2 kohaselt ära kuulatud ning vastuväiteid
ei esitanud.
6. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib käesoleva käskkirja peale
esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule 30 kalendripäeva jooksul, arvates käskkirja
teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Terik