Kiri

Hr Aadu Must Riigikogu kultuurikomisjon [email protected] 02.12.2021 nr 1-11/2401-1 Kultuuriministeeriumi seisukohad eelnõu 419 SE kohta esitatud arvamustele Lugupeetud härra kultuurikomisjoni esimees Edastame Kultuuriministeeriumi seisukohad etendusasutuse seaduse ja rahvusooperi seaduse muutmise seaduse eelnõu (419 SE) kohta esitatud arvamustele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Terik minister Lisa: Kultuuriministeeriumi seisukohad 29 lehel Laur Kaunissaare 628 2249, [email protected] Karin Ligi 628 2254, [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  Lisa Kultuuriministeeriumi seisukohad etendusasutuse seaduse ja rahvusooperi seaduse muutmise seaduse eelnõu (419 SE) kohta esitatud arvamustele Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Kultuuriministeeriumi seisukoht Rahvusarhiiv Kinnitan Rahvusarhiivi poolt, et meie hinnangul on Teadmiseks võetud. muudatused, mida plaanitakse sisse viia teose jäädvustamise ja teose toimiku kohta igati loogilised ja mõistlikud ning vastavad arhiiviseaduse mõttele. Eesti Teatri Agentuur Eesti Teatri Agentuur kiidab muudatuse heaks. Teadmiseks võetud. Eesti Tantsukunsti ja Etendusasutuste rahastamise põhimõtted peavad Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit esitas Tantsuhariduse Liit olema selged ja läbipaistvad ning sätestatud samasisulise ettepaneku eelnõu kooskõlastusringi maksimaalses ulatuses seaduses. ajal ning Kultuuriministeeriumi vastus sellele on leitav ka eelnõu kooskõlastustabelist. Kultuuriministeerium on endiselt seisukohal, et etendusasutuste rahastamispõhimõtete detailsem sätestamine seaduses ei ole mõistlik. Eelnõu ja rakendusakti kavandi koostamisel võeti eeskujuks nii Kultuuriministeeriumi teiste vastutusvaldkondade riigieelarvest rahastamist puudutavad õigusaktid kui ka erinevaid riigi toetusmeetmeid puudutavad õigusaktid laiemalt. Kindlasti ei ole mõistlik näha seaduses ette näiteks selliseid üksikasju nagu see, kuidas ja millal saab toetust taotleda või millised on toetuse võimalikud piirmäärad ja taotluste hindamise täpne metoodika. Kuna tegemist ei ole valdkonnaga, mis kuuluks Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi ka põhiseadus) kohaselt seadusandja ainupädevusse, on lubatav kehtestada etendusasutuste riigieelarvest 1  toetamise tingimused ja kord ministri määrusega. Erinevaid etendusasutuste tegevusvaldkondi tuleb Kultuuriministeerium on seisukohal, et kohelda võrdselt. etendusasutuste erinevaid tegevussuundi koheldaksegi võrdselt. Eelnõu käsitleb tantsukunstiga tegelevaid etendusasutusi osana laiemas tähenduses etendustegevusega tegelevate asutuste hulgast. Etendusasutuse seaduse (edaspidi ka EAS) § 2 lõike 1 punkti 1 eelnõukohase sõnastuse järgi on etendusasutus kõnealuse seaduses tähenduses juriidiline isik või asutus, kelle põhitegevusala on teatri- ja tantsuetenduste või kontsertide lavastamine ja esitamine, muusikaline loometegevus või lavakunsti abitegevused. Tantsuvaldkonda tuleb vaadelda iseseisva Eelnõu reguleerib etendusasutuste tegevust valdkonnana lähtudes valdkonna vajadustest ja terviklikult. Etendusasutuste eripäradega on enam ajaloolistest eripäradest lähtuvalt. arvestatud määruse tasandil. Nii näiteks hinnatakse rakendusakti kavandi lisana esitatud munitsipaaletendusasutuse, sihtasutusena tegutseva munitsipaaletendusasutuse ja eraetendusasutuse tegevustoetuse taotluse hindamise metoodika punkti 2.2 kohaselt ka etendusasutuse žanrilist eristumist valdkonna enamusest. Eristama ei peaks riigi poolt erinevas vormis asutatud Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit esitas etendusasutusi, KOV-i asutatud etendusasutusi ja samasisulise ettepaneku eelnõu kooskõlastusringi eraõiguslikel alustel loodud etendusasutusi. Kui ajal ning Kultuuriministeeriumi vastus sellele on juriidiline isik vastab etendusasutuse definitsioonile, leitav ka eelnõu kooskõlastustabelist. siis peaks tal olema kõikide teiste etendusasutustega Kultuuriministeerium on endiselt seisukohal, et ühetaoline ja võrdne õigus riigi toetusele olenemata eelnõu on kooskõlas võrdse kohtlemise omandivormist. põhimõttega, mille sisuks ei ole mitte kõigi isikute võrdne kohtlemine, vaid võrdsete kohtlemine 2  võrdselt ja ebavõrdsete kohtlemine ebavõrdselt. Võrdse kohtlemise põhimõte kaitseb isikuid õigustamatu ebavõrdse kohtlemise eest. Antud juhul tuleb aga silmas pidada, et riik on sihtasutusena tegutsevad etendusasutused asutanud konkreetsete strateegiliste eesmärkide täitmiseks ning peab hea seisma selle eest, et sihtasutustel oleks reaalne võimekus neile pandud eesmärke ka täita, samas kui munitsipaal- ja eraetendusasutuste eesmärgid määratlevad nende nii-öelda omanikud, kes peavad tagama enda seatud eesmärkide täitmiseks ka vajalikud vahendid. Eelnevast tulenevalt on etendusasutuste toetamisel riigieelarvest riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate etendusasutuste ning munitsipaal- ja eraetendusasutuste puhul erinevatest põhimõtetest lähtumine põhjendatud. Eesti Linnade ja Valdade Liit ELVLil ei ole märkusi ega ettepanekuid eelnõule. Teadmiseks võetud. Eesti Lavastajate ja Kavandatav etendusasutuste rahastusmudel kinnistab Kultuuriministeeriumile jääb arusaamatuks Dramaturgide Liit riigi osalusega sihtasutuste ja püsitoetusega teatrite etteheide, et kehtestatavate kõrgete lävendite kestliku tegevuse, kuid paneb väikesed erateatrid ja täitmine ei taga toetuse saamist, vaid ainult eriti uued tulijad ebavõrdsesse ja jätkuvalt ka võimaldab seda taotleda. ebamäärasesse olukorda, kuivõrd ka kehtestatavate Olukorras, kus taotletava toetuse summa ületab kõrgete lävendite täitmine ei taga toetuse saamist, selleks riigieelarves ettenähtud vahendeid, ei saagi vaid ainult võimaldab seda taotleda. See on mugav toetuse taotlemise tingimused igal juhul tagada toetuste jagajale, kuid kindlasti ebamõistlik toetuse saamist. Lisaks teatud tingimuste teatrimaastikul toimuvate muutuste ja arengutega täitmisele, sõltub riigieelarvest toetuse saamine arvestamiseks. Ometi oli just toetuste määramise munitsipaal- ja eraetendusasutuste puhul ka nende juriidiline kohmakus, ebaloogilisus ja kriteeriumite tegevusele antud sisulistest hinnangutest. Kui ebaselgus rakendamisel (kui senises seaduses kirjas toetust eraldataks vaid formaalsete tingimuste olev regionaalne olulisus pandi toetuse saamise ühe täitmise põhjal kõigile kõnealustele tingimustele 3 kriteeriumina kirja väljaspool pealinna tegutsevaid vastavatele taotlejatele, arvestades teatreid silmas pidades, nagu kinnitavad seaduse proportsionaalselt riigieelarve võimalusi ja autorid (Allik), siis praktikas hakati seda viimastel taotletavaid summasid, pihustuks toetus suure aastatel käsitlema põhjendusena hoopis odavate hulga taotlejate vahel ning puuduks igasugune väljasõiduetenduste toetuse taotlemisel (Vana- võimalus näiteks kunstiliselt kõrgetasemelisi või Baskini teater) see on probleem, mida käesolev piirkondlikult eriti olulisi etendusasutusi seadusemuudatus peaks lahendama. võimestada. Mis puudutab kõrgeid lävendeid, siis eelnõule lisatud rakendusakti kavandisse on tõepoolest kavandatud näiteks vähemalt kolme eelneva tegutsemisaasta nõue. Selle lävendi eesmärk on võimaldada Kultuuriministeeriumi kaudu tegevustoetust taotleda end juba nii-öelda tõestanud etendusasutustel, kelle puhul on toetusotsuse tegemisel võimalik tugineda ka nende varasemale tegevusele. Uutele algatustele on võimalik toetust taotleda näiteks Eesti Kultuurkapitalist. Sellist lähenemist toetas ka Eesti Etendusasutuste Liit (vt eelnõu kooskõlastustabelis Eesti Etendusasutuste Liidu 2020. aasta ettepanekuid). Kultuuriministeerium peab vajalikuks rõhutada, et rakendusakt, mida Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu tähelepanekud peaasjalikult puudutavad, on eelnõule lisatud kavandina, mille peamine eesmärk on vaid üldjoontes avada seaduseelnõusse kavandatud volitusnormi sisu. Kultuuriministeerium jätkab tööd ministri määruse eelnõu sõnastuste ettevalmistamisega paralleelselt seaduseelnõu menetlusega Riigikogus ja kaasab sellesse ka huvirühmade esindajad. 4  Hea näide väljakujunenud maastiku mugavaks Eestis toimuvate rahvusvaheliste etenduskunstide fikseerimiseks ja võimalike uute ideede ja tegijate festivalide toetus on rakendusakti kavandisse tõrjumiseks on lävendid, mida nõutakse lisatud sellisena, nagu selle tingimused seni teatrifestivalide toetuse saamiseks. On valitud ministri käskkirjaga kehtestatult sõnastatud on olemasolevate institutsioonide toetamise tee (toetust olnud. Selle eesmärk on olnud tuua rakendusakti saavad taotleda ainult biennaalina toimuvad kavandisse näide EAS-i § 16 lõikesse 3 kavandatud rahvusvahelised festivalid). Vahest ei olekski selles sihtotstarbelisest toetusest, kuid kavandis on jäetud midagi halba, kui seal kõrval oleks ette nähtud ka võimalus ka muude taotlusvoorude sisustamiseks järkjärgulised sammud, kuidas uued ideed - kui nad (vt rakendusakti kavandi § 5 lõike 3 punkti 2). on seda väärt- realiseeruda saaksid. Lisaks on Nagu eespool selgitatud ei saa seaduseelnõule muidugi omamoodi kurioosne, et näiteks mõni Eesti lisatud rakendusakti kavandit pidada veel ministri teatrile keskenduv festival lihtsalt ei saagi toetust määruse eelnõuks. Kultuuriministeerium jätkab taotleda. tööd ministri määruse eelnõu sõnastuste ettevalmistamisega paralleelselt seaduseelnõu menetlusega Riigikogus ja kaasab sellesse ka huvirühmade esindajad. Kuivõrd kavandatavad seadusemuudatused on Hetkel on arvamuses viidatud kolmeaastane suuresti olemasolevate institutsioonide toimimist tegevustoetus Ekspeditsioon OÜ-l ja Interaktiivne silmas pidavad, palume tungivalt kaaluda Üksus OÜ-l. Kultuuriministeerium kogub (kaasates Kultuuriministeeriumi ainsa idee ja loojakeskse selleks ka asjassepuutuvaid osapooli) ja analüüsib toetusmudeli säilitamist teatrivaldkonnas, millega kõnealuse meetme toimimist ja arendamisvajadusi seni on toetatud kaht loomingulise konkursi võitnud puudutavat infot ning kaalub meetme tulevikku Ideed/loojat 3-aastase loomegrandiga (200 000 igakülgselt. Ka eelnõule lisatud rakendusakti aastas). Uus loominguline konkurss võiks olla välja kavandis on jäetud võimalus täiendavate kuulutatud aasta enne kehtivate lepingute lõpetamist taotlusvoorude sisustamiseks (vt rakendusakti ja keelatud ei peaks olema osalemine ka senistel kavandi § 5 lõike 3 punkti 2). grandihoidjatel. Selline süsteem võimaldab paindlikumalt ja operatiivsemalt reageerida uute tugevate loojate esiletõusule ja sedakaudu panustada teatrimaastiku mitmekesisusse ja elujõudu. Eesti Etendusasutuste Liit Tagamaks etenduskunsti rahastamise stabiilsus, Seaduseelnõusse on kavandatud järgmised 5 läbipaistvus ja järjepidevus, peaks rahastamise etendusasutuste riigieelarvest rahastamise alused tulenema seadusest. Ministri antavas aluspõhimõtted: määruses saavad olla vaid rahastamise tehnilised 1) riigi asutatud sihtasutusena tegutsevale detailid. etendusasutusele määratakse riigieelarvest toetus etendusasutuse põhikirjaliste eesmärkide täitmise tagamiseks (EAS-i § 16 lõige 1); 2) munitsipaaletendusasutusele, sihtasutusena tegutsevale munitsipaaletendusasutusele ja eraetendusasutusele võib määrata riigieelarvest toetuse etenduskunstide valdkonna mitmekesisuse ja etenduste piirkondliku kättesaadavuse tagamiseks (EAS-i § 16 lõige 2); 3) lisaks EAS-i § 16 lõigetes 1 ja 2 nimetatud eesmärkidel antavale etendusasutuse põhitegevuse ja arengu terviklikuks edendamiseks ettenähtud toetusele võib etendusasutusele määrata riigieelarvest sihtotstarbelise toetuse üksikuteks valdkonna arengu, rahvuskultuuri, piirkondliku mõju või rahvusvahelistumise seisukohalt olulisteks tegevusteks (EAS-i § 16 lõige 3). Nende raamidega peab valdkonna eest vastutav minister arvestama etendusasutuste riigieelarvest toetamise tingimusi ja korda sisaldava määruse kehtestamisel. Kultuuriministeerium on seisukohal, et etendusasutuste rahastamispõhimõtete detailsem sätestamine seaduses ei ole mõistlik. Eelnõu ja rakendusakti kavandi koostamisel võeti eeskujuks nii teiste Kultuuriministeeriumi vastutusvaldkondade riigieelarvest rahastamist puudutavad õigusaktid kui ka erinevaid riigi 6  toetusmeetmeid puudutavad õigusaktid laiemalt. Kuna tegemist ei ole valdkonnaga, mis kuuluks põhiseaduse kohaselt seadusandja ainupädevusse, on lubatav kehtestada etendusasutuste riigieelarvest toetamise tingimused ja kord ministri määrusega. Iga professionaalselt tehtud lavastuse väljatoomine Eelnõule lisatud rakendusakti kavandi § 11 lõike 3 nõuab teatud hulka loomeinimeste (autorite ja punkti 2 kohaselt on etendusasutuse töötajate arv interpreetide) ning neid abistavate inimeste tööd. üks komponent, mida riigi asutatud sihtasutusena Inimeste arv ja nende poolt tehtavad töötunnid tegutseva etendusasutuse, sealhulgas (töömaht) ei sõltu etendusasutuse omandivormist. kontserdiasutuse, tegevustoetuse taotluse Tööd võivad teha nii töölepinguga töötajad, kui ka hindamisel ja toetuse suuruse kindlaksmääramisel erinevate võlaõiguslike lepingutega tööprotsessi arvestatakse. Määruse eelnõu väljatöötamise käigus kaasatud lavastusgrupi liikmed. Kaasajal on võib vajadusel kõnealust sõnastust täpsustada, et töösuhted kirjud ning ka etendusasutuste rahastamine hõlmatud oleks ka võlaõigusliku lepingu alusel peab seda arvesse võtma - lähtuma vajalikust loomingulisesse protsessi panustajad. töömahust, mitte sellest, millise lepinguvormi alusel Kultuuriministeerium ei pea see tehtud on. Võib öelda, et etendusasutuse munitsipaaletendusasutuse, sihtasutusena tegutseva rahastamise kõige olulisemaks aluseks on munitsipaaletendusasutuse ja eraetendusasutuse etendusasutuse poolt tööd saavate loomeinimeste tegevustoetuse taotluse hindamisel ja toetuse ja lavastuse/etenduse või kontserdi sünniks suuruse kindlaksmääramisel töö tegijate arvust vajalike abijõudude ehk töö tegijate arv lähtumist põhjendatuks. Kõnealuste (panustatavate töötundide hulk). etendusasutuste puhul lasub asutuse ülalpidamise ja toimimise tagamise kohustus ennekõike nende omanikel (kohalikel omavalitsustel või eraisikutel), kes peavad tagama optimaalse isikkooseisu ja töö tegijate tasustamise. Ühtlasi ei kaasne viimati nimetatud etendusasutustele Kultuuriministeeriumi poolt antava tegevustoetusega tingimusi seoses sellega, kui suurt tasu etendusasutus peab oma töötajatele maksma ning seda erinevalt riigi asutatud 7  sihtasutusena tegutsevatest etendusasutustest, kes peavad juhinduma vastavalt TALO kokkuleppele kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumist. Lisaks ei pruugi töömahu põhine rahastamine kuigi hästi rakenduda selliste eraetendusasutuste puhul, kel ei ole püsivat truppi ja trupipõhist toimemudelit. Iga etendustegevus nõuab spetsiifilist ruumi, seega - Eelnõule lisatud rakendusakti kavandi § 11 lõike 3 sõltumata etendusasutuse omandivormist - peab ta punkti 3 kohaselt on etendus- ja kontserttegevuseks nad kas rentima või peavad need tal endal olemas ning seda toetavateks tegevusteks kasutatavate olema. Igal juhul on selleks vajalik kulutada raha, etendusasutusele kuuluvate ruumide suurus ja sõltumata etendusasutuse suurusest, omandivormist seisukord komponendid, mida riigi asutatud või viljeletavast žanrist. Seega ei oma eelarvelise sihtasutusena tegutseva etendusasutuse, sealhulgas toetuse määramisel tähendust etendustegevuseks kontserdiasutuse, tegevustoetuse taotluse kasutatava ruumi omamine või mitteomamine. See hindamisel ja toetuse suuruse kindlaksmääramisel küsimus muutub aktuaalseks alles siis, kui omanik, arvestatakse. olgu selleks riik, kohalik omavalitsus või eraisik, Riigi asutatud sihtasutusena tegutsevate peab tegema kulutusi etendustegevuseks vajaliku etendusasutuste puhul on etendusasutusele taristu säilimise ja arendamisega seotud kuuluvate ruumide näol kaudselt tegemist riigi investeeringuteks. Lühidalt öeldes, etendusasutuste varaga ja seda arvestatakse ka rahastamisel. rahastamisel tuleb selgelt lahus hoida tegevuse ja Kultuuriministeerium on seisukohal, et taristu rahastamise alused. munitsipaaletendusasutuste, sihtasutusena tegutsevate munitsipaaletendusasutuste ja eraetendusasutuste puhul on etendusasutuse tegevuseks vajalike ruumide olemasolu ja korrashoiu ees vastutav ennekõike etendusasutuse omanik (kohalik omavalitsus või eraisik) ning seetõttu riigipoolse toetuse eraldamisel seda kulukomponenti eraldiseisvalt ei hinnata, vaid vaadatakse taotletavat toetussummat tervikuna ja eelarve üleüldist realistlikkust, et välistada toetuse 8  võimalikku väärkasutust. Etendustegevuse tulemuslikkuse mõõtmisel on Eelnõule lisatud rakendusakti kavandi § 11 lõike 3 olulised 3 komponenti: publiku hulk, uuslavastuse punkti 1 kohaselt on etendusasutuse etendus- ja arv ja etenduste arv. Samas ei saa ühelgi neist olla kontserttegevuse maht, sealhulgas välisriikides absoluutset tähendust. Suurem uuslavastuste arv antud külalisetenduste ja kontsertide arv ning tähendab mitmekesisemat repertuaari, kuid ei pruugi rahvusvahelise tegevuse osakaal etendusasutuse tagada suuremat publiku hulka. Suur publiku hulk tegevuses, komponendid, mida riigi asutatud omakorda ei pruugi tähendada suurt etenduste arvu sihtasutusena tegutseva etendusasutuse, sealhulgas ega arvukad etendused tähendada mitmekesist kontserdiasutuse, tegevustoetuse taotluse repertuaari. hindamisel ja toetuse suuruse kindlaksmääramisel Ent need komponendid kokku moodustavad vajaliku arvestatakse. töömahu. Etendusasutuse senist kunstilist taset, piirkondlikku Lisanduvad regionaalsed, kunstilised ja muud mõju ja mitmeid teisi kriteeriume hinnatakse spetsiifilised aspektid, mille hindamine peaks olema rakendusakti kavandi kohaselt vastava komisjoni (millesse kuuluksid munitsipaaletendusasutuste, sihtasutusena Kultuuriministeeriumi, Teatriliidu ja EETEAL-i tegutsevate munitsipaaletendusasutuste ja esindajad) pädevuses. eraetendusasutuste puhul. Kultuuriministeerium on seisukohal, et arvestades seda, et riigi asutatud sihtasutuste puhul tuleb igal juhul tagada nende põhikirjaliste eesmärkide täitmine, ei ole nende rahastamise üle otsustamist mõistlik etendusasutuse loomingulisele tegevusele hinnangu andmisega siduda. See ei ole nii ka kehtiva EAS-i kohaselt, mille § 16 lõige 3 näeb ette, et etendusasutuse rahvuskultuurilist ja regionaalset tähendust tuleb arvestada vaid munitsipaal- ja eraetendusasutuste puhul. Etenduskunstide keskused on oma toimeloogikalt Eelnõule lisatud rakendusakti kavandi lisana erinevad repertuaariteatritest, seega peab esitatud munitsipaaletendusasutuse, sihtasutusena rahastamismudel võimaldama arvesse võtta ka tegutseva munitsipaaletendusasutuse ja seda. eraetendusasutuse tegevustoetuse taotluse 9 Kuigi mõlemat formaati iseloomustab kunstilistest hindamise metoodika punktis 2.3 on ühe hinnatava valikutest lähtuv terviklik programm, seisneb kriteeriumina märgitud etendusasutuse peamine vahe selles, et repertuaariteatris on institutsiooniline eristumine valdkonna enamusest. kunstiline kollektiiv püsivates - valdavalt Kõnealune hindamiskriteerium on sõnastatud just töölepingulistes - suhetes, etenduskunsti keskus etenduskunstide keskuseid silmas pidades. koostab oma programmi aga enamasti ühekordsetele Kultuuriministeerium on seisukohal, et koostöösuhetele tuginedes, sealjuures püsilepingud kavandatavad etendusasutuste riigieelarvest sisuliselt omamata. toetamise põhimõtted ei piira ega välista Tänane rahastusloogika katab parimal juhul ruumide etenduskunstide keskuste sisulise tegevuse ja organisatsiooni toimimisega seotud kulud, kuid toetamist. Rakendusakti kavandi § 6 lõike 1 mitte sisulist tegevust. kohaselt antakse tegevustoetust mis tahes kulude Käesolevas pöördumises kirjeldatud printsiipe katteks, mis on otseselt etendusasutuse haldamise arvesse võttes lahenevad ka need erisused. ja etendus- või kontserttegevuse korraldamisega seotud ning kooskõlas etendusasutuse tegevuskavas määratletud eesmärkide ja tegevustega. See, et riigieelarveline toetus ei kata soovitud määral kõiki eraetendusasutuse kulusid, ei ole õigusliku regulatsiooni, vaid eelarveküsimus. Olukorras, kus munitsipaal- ja eraetendusasutuste taotluste maht ületab nende toetamiseks riigieelarves ettenähtud vahendite mahtu, ei ole mõistagi võimalik kõiki taotluseid täies ulatuses rahuldada. Etenduskunstide rahastamisel on alati oluliseks Rakendusakti on hetkel peetud kunstilist taset, žanrilist mitmekesisust ja munitsipaaletendusasutuste, sihtasutusena regionaalset kättesaadavust. Kõik on olulised tegutsevate munitsipaaletendusasutuste ja eesmärgid, kuid neid ei tohiks omavahel seada eraetendusasutuste puhul kavandatud võimalus pingeritta. Rahastada peab olema võimalik nii rakendada toetustaotluste hindamisel erinevaid kunstitaotluslikku, žanrilist mitmekesisust, kui etendusasutusi põhjendatud juhtudel erinevalt regionaalset kättesaadavust loovat etendusasutust. hinnata võimaldavaid koefitsiente. See võimaldaks 10 Kõigi eesmärkide täitmine on vajalik, et Eesti olla hindamisel paindlik, tõsta esile konkreetse etenduskunstid areneks ja publiku kultuurijanu saaks etendusasutuse tugevusi ning vajadusel ka rahuldatud. Etendusasutuste rahastamise mudel ei reageerida teatrimaastikul toimuvatele tohi olla pelgalt maitse-eelistuse põhine. Nii struktuursetele muutustele. kunstitaotluslik sõnateater, tants, kui Kultuuriministeerium jätkab tööd ministri määruse professionaalselt tehtud komöödia on kodumaise eelnõu sõnastuste ettevalmistamisega paralleelselt teatrimaastiku suur väärtus. seaduseelnõu menetlusega Riigikogus ja kaasab sellesse ka huvirühmade esindajad. Küll aga ei ole Kultuuriministeeriumi hinnangul võimalik olukorras, kus etendusasutuste taotluste maht ületab riigieelarves selleks ettenähtud toetussummat, tagada pingereavaba süsteemi. Hindamise tulemusena tekib etendusasutuste taotlustest igal juhul pingerida, milles teatud lävendist allapoole jäävad etendusasutused toetust paraku ei pälvi. Etendusasutuste Liit on valmis omalt poolt välja Kultuuriministeerium on seisukohal, et mitu pakkuma eelpool kirjeldatud mõõdetavaid kõnealust komponenti on eelnõule lisatud komponente arvesse võtva valemi, mis oleks rakendusakti kavandis riigi asutatud sihtasutusena etendusasutuste baasrahastuse aluseks. tegutsevate etendusasutuste puhul juba olemas ning soovib olla Eesti Etendusasutuste Liiduga kontaktis ja arutelus võimalike ettepanekute ja valemite osas, mis puudutavad eeskätt riigi asutatud sihtasutusi. Munitsipaal- ja eraetendusasutuste puhul, kelle hulgas on ka Eesti Etendusasutuste Liidu liikmeid, on antud süsteemi rakendatavus siiski eeldatavalt komplitseeritum ja kaheldavam lisaks muule ka etendusasutuse asutaja (sellistel juhtudel kohaliku omavalitsuse või eraisiku) põhivastutusest tulenevalt. Eelnõus reguleeritakse teatri kui juriidilise isiku Ettepaneku kohaselt tuleks EAS-i § 5 lõikest 1 jätta 11  juhtimist. Iga juriidilise isiku juhtimise eest vastutab välja põhimõte, mis näeb ette, et loomingulise selle juhatus. Kui teatri, kui juriidilise isiku juhatus ja tegevusega seotud küsimusi otsustab loominguline juht ei kattu, siis loomulikult juhitakse etendusasutuse juht loomingulise juhi ettepanekul. teatrit juhatuse ja loomingulise juhi heas koostöös, Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt jäetaks ent juriidiline vastutus on juhatuse kanda. Eelnõu etendusasutuse loomingulise juhi pädevus sõnastus tuleb juriidilise vastutuse osas üheselt etendusasutuse juhi otsustada. mõistetavaks muuta. Selleks teeme ettepaneku muuta Kultuuriministeerium kõnealust ettepanekut ei paragrahvi 5 esimese ja teise lõigu tekste ja sõnastada toeta. Kuivõrd loominguline tegevus on need järgmiselt: etendusasutuse põhitegevus, on äärmiselt oluline, (1) Etendusasutuse juht tagab etendusasutuse et asutust puudutavad otsused sünniks ülesannete täitmise ning vastutab etendusasutuse etendusasutuse juhi ja loomingulise juhi koostöös. üldseisundi ja arengu ning selle rahaliste vahendite Loomingulise juhi pädevuse piiride üle otsustamise sihipärase kasutamise eest. täielikult etendusasutuse juhile andmine võib aga (2) Etendusasutuse loomingulist tegevust kavandab muuta loomingulise juhi rolli sisuliselt olematuks. ja koordineerib etendusasutuse loominguline juht Juhuks, kui etendusasutuse juht või loominguline etendusasutuse juhilt saadud volituse alusel ja juht ei tule oma tööülesannete täitmisega toime, on ulatuses. kehtivates õigusaktides olemas piisavad alused temaga töölepingu või juhatuse liikme lepingu lõpetamiseks (vastavalt töölepingu seaduses ja sihtasutuste seaduses). Vana Baskini Teater OÜ Edastame käesolevaga VANA BASKINI Kultuuriministeerium ei toeta ettepanekut, olles TEATER OÜ ettepanekud EAS-i eelnõu osas, endiselt seisukohal, et etendusasutuste esitades võrdlevalt ettepanekuid puudutavad rahastamispõhimõtete kõigi üksikasjade kehtivad kui ka eelnõuga taotletavad sätted. sätestamine seaduses ei ole mõistlik. Ühtlasi viitame eelnõu teksti ja seletuskirja Kuigi küsimuses, millise detailsusastmega peaks vastuoludele ning lisame omapoolsed põhjendused etendusasutuste rahastamine riigieelarvest seaduse eelnõu muutmisettepaneku juures. tasandil reguleeritud olema, on kindlasti 1. (Kehtiv EAS) § 15. Eelarve ja finantseerimine võimalikud erinevad lahendused ja (1) Etendusasutusel on oma eelarve. Etendusasutuse lähenemisviisid, ei peaks näiteks selliseid detaile eelarve koostamiseks kavandatakse kulud ja nagu see, kuidas ja millal saab toetust taotleda või selgitatakse nende katteallikad. millised on toetuse võimalikud piirmäärad ja 12 (2) Etendusasutuse kulude katteallikad on: taotluste hindamise täpne metoodika, kindlasti 1) pääsmete müügist laekuv tulu; seadusega reguleerima. See võtaks 2) põhitegevusega kaasnevast ja seda toetavast rahastamissüsteemilt igasuguse paindlikkuse ja majandustegevusest saadav tulu; eeldaks ka kõige tehnilisemate paranduste 3) laekumised sihtfondidest ja -kapitalidest; tegemiseks seaduse muutmist. 4) annetused ja muud tulud; Seega on valdkonna eest vastutavale ministrile 5) toetus valla- või linnaeelarvest; etendusasutuste riigieelarvest toetamise tingimuste 6) toetus riigieelarvest. ja korra kehtestamiseks volituse andmine vajalik ja (3) Etendusasutustele antava toetuse suurus ka EAS-i § 15 lõike 5 muutmine põhjendatud. määratakse vastava aasta riigieelarves. (4) Munitsipaaletendusasutusele valla- või linnaeelarvest määratava toetuse suuruse otsustab valla- või linnavolikogu. (5) Munitsipaaletendusasutus ja eraetendusasutus võivad Kultuuriministeeriumi kaudu saada riigieelarvest taotluse alusel toetust käesolevas seaduses sätestatud korras. (Eelnõu p 24) paragrahvi 15 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Etendusasutus võib saada riigieelarvest taotluse alusel toetust käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud korras.“. Eeltoodust nähtub, et eelnõu kohaselt soovitakse EAS-i uues redaktsioonis delegeerida kellelegi riigieelarvest toetuse saamise korra kehtestamine, sest nii munitsipaaletendusasutus kui ka eraetendusasutus võivad saada toetust EAS-i alusel kehtestatud korras. EAS-i kehtiva sõnastuse kohaselt on alusnormiks üksnes EAS-is sätetatud kord, mitte EAS-i alusel kellegi poolt omakorda loodud kord. Ja kuivõrd korra kehtestamine on eelnõue järgi 13 delegeeritud kultuuriministrile, siis on riigieelarveliste toetuste jagamine sisuliselt ministri ainupädevuses, tema suvast, mitte EAS-iga määratletud objektiivsetest alustest lähtuv. Ettepanek: jätta EAS § 15 lg 5 muutmata. (Kehtiv EAS) § 16. Etendusasutusele riigieelarvest Viidatud kohtuasjades ei jõudnud kohus toetuse määramise põhimõtted järeldusele, et minister on ebaõnnestunud seaduses (1) Toetus määratakse etenduse või kontserdi sätestatud kriteeriumide hindamisel ja külastaja toetusena. Sellega hüvitatakse mõtestamisel. Esimesel juhul oli probleemiks etendusasutusele külastaja teenindamise tegeliku asjaolu, et ministril puudus volitus kõnealuste kulu ja arvestusliku piletihinna vahe. Toetuse kriteeriumide täpsustamiseks selliselt vormistatuna, määramise alus on Kultuuriministeeriumi poolt nagu seda tol hetkel käskkirjaga oli tehtud, ning tellitav külastajate arv ja uute lavastuste või teisel juhul ei oleks komisjon kohtu hinnangul kontserdikavade arv ning nende teenindamiseks tohtinud anda etendusasutuse rahvuskultuurilisele tehtavad kulutused, mis tulenevad töötajate tähendusele võrreldes etendusasutuse regionaalse tasustamisest ja vara haldamisest. tähendusega taotluste hindamisel suuremat kaalu. (2) Arvestusliku piletihinna arvutamisel lähtutakse Seega ei saa antud kohtuasjade pinnalt kuidagi etendusasutuse asukohast, Statistikaameti andmetest järeldada, et minister ei peaks saama volitust kohalike elanike keskmise sissetuleku kohta ning etendusasutustele riigieelarvest antava toetuse külastajate peamistest sihtrühmadest. taotlemise ja määramise tingimuste ja korra (3) Munitsipaal- ja eraetendusasutusele toetuse kehtestamiseks. Kõnealused kohtuvaidlused pigem määramisel arvestatakse ka etendusasutuse tegevuse kinnitavad, et seaduses selleks selge volituse rahvuskultuurilist ning regionaalset tähendust. andmine on hädavajalik. (Eelnõu p 26) paragrahvi 16 tekst muudetakse ja Kultuuriministeerium peab vajalikuks ka rõhutada, sõnastatakse järgmiselt: et ministri määrus on sarnaselt seadusega samuti „(1) Riigi asutatud sihtasutusena tegutsevale õigustloov akt, mille väljatöötamisele kohalduvad etendusasutusele määratakse riigieelarvest toetus kindlad reeglid. Ka ministri määruse eelnõu etendusasutuse põhikirjaliste eesmärkide täitmise ettevalmistamisesse tuleb kaasata asjaomased tagamiseks. huvirühmad ja hinnata kaasnevaid mõjusid (vt (2) Munitsipaaletendusasutusele, sihtasutusena Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. a määruse nr tegutsevale munitsipaaletendusasutusele ja 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“ § 4 lõiget 2 ja § 14 eraetendusasutusele võib määrata riigieelarvest 5). Ministri määrusele annab kaasallkirja toetuse etenduskunstide valdkonna mitmekesisuse ministeeriumi kantsler (vt Vabariigi Valitsuse ja etenduste piirkondliku kättesaadavuse seaduse § 51 lõiget 4). Selle üle, et ministri määrus tagamiseks. oleks kooskõlas põhiseaduse ja muude seaduste (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 ning Vabariigi Valitsuse määruste ja korraldustega, nimetatud eesmärkidel antavale etendusasutuse omab järelevalvepädevust Vabariigi Valitsus, kes põhitegevuse ja arengu terviklikuks edendamiseks teeb järelevalvet ka ministri määruste otstarbekuse ettenähtud toetusele võib etendusasutusele üle (vt Vabariigi Valitsuse seaduse § 94 lõikeid 2 määrata riigieelarvest sihtotstarbelise toetuse ja 3). Ministri määruse puhul võib õiguskantsler üksikuteks valdkonna arengu, rahvuskultuuri, esitada Riigikohtule taotluse selle kehtetuks või piirkondliku mõju või rahvusvahelistumise põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks seisukohalt olulisteks tegevusteks. (vt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse (4) Käesoleva paragrahvi lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata seaduse § 6 lõike 1 punkte 1 ja 3). Seega on munitsipaalkontserdiasutusele ega sihtasutusena ministri määruse puhul tagatud nii huvirühmade tegutsevale munitsipaalkontserdiasutusele. kaasamine kui ka erinevate institutsioonide (5) Riigieelarvest etendusasutustele antavate toetuste kontroll ning riskid selles osas, et ministril oleks liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise võimalik teha valdkonnale kahjulikke otsuseid, ja toetuse määramise tingimused ja korra maandatud. kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“. Eelnõu seletuskirjas (lk 18) viidatakse, et kriteeriumid, mille alusel munitsipaaletendusasutuse, sihtasutusena tegutseva munitsipaaletendusasutuse ja eraetendusasutuse valdkondlikku ja piirkondlikku olulisust hinnatakse ning millest lähtuvalt riigipoolne toetus määratakse, kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega. On väga halb idee anda eluliselt oluliste kriteeriumite kehtestamine ministrile, kes (kaks viimast kultuuriministrit) isegi ette antud seaduslike (rahvuskultuuriline ja regionaalne 15 tähendus) kriteeriumite hindamisel ja lahti mõtestamisel on korduvalt ebaõnnestunud (vt Tallinna Halduskohtu jõustunud lahendeid asjades nr 3-20-296 ja nr 3-20-1930). Olukorras, kus seaduse tasandil kehtestatud hindamiskriteeriumitest lähtumine on osutunud kahele ministrile üle jõu käivaks, on väga mõistetamatu anda edaspidi ministrile nn vabad käed hindamiskriteeriumite väljamõtlemiseks. Selline perspektiiv muudab munitsipaal-ja eraetendusasutuste puhul toetuste saamise eriti ebaselgeks, prognoosimatuks ning juhuslikuks. Finantspädevuse koondamine ministrile ei taga etenduskunsti arengut. Selline delegatsiooninorm EAS-i eelnõus on ühtlasi vastuolus riigi toimimise oluliste põhimõtetega, vt põhjendusi allpool punktides 5 ja 6. Eelnõu § 16 lg 2 kohaselt on hindamiskriteeriumid Eelnõu kohaselt sätestatakse EAS-i § 16 lõikes 2 vastuolus eelnõu seletuskirja järgmise punktiga (vt mis eesmärgil võib munitsipaaletendusasutusele, seletuskirja lk 19): “ Valdkonna eest vastutava sihtasutusena tegutsevale ministeeriumi (KuM) esindajate komisjoni munitsipaaletendusasutusele ja eraetendusasutusele nimetamine on muudetud kohustuse asemel riigieelarvest toetuse määrata. Nendeks võimaluseks seetõttu, et seaduse uude rakendusakti eesmärkideks on etenduskunstide valdkonna on kavandatud osaliselt kaheastmeline taotluste mitmekesisus ja etenduste piirkondlik hindamise süsteem, mille kohaselt hindab komisjon kättesaadavus. Erinevalt kehtiva EAS-i § 16 lõike 3 eeskätt taotlejate kunstilist taset ja seejärel on KuM- sõnastusest ei ole siin seega tegemist is valdkonna eest vastutavatel ametnikel võimalik kriteeriumidega, mida toetusotsuse tegemisel etenduskunstide maastiku võimalikult suure arvestatakse, vaid toetuse andmise eesmärgi mitmekesisuse huvides teatud kriteeriumidele ka sõnastusega. Sama paragrahvi lõike 5 omapoolne hinnang anda. Sellisel juhul ei ole eelnõukohane sõnastus näeb ette, et riigieelarvest ministeeriumi esindajate osalemine lisaks ka etendusasutustele antavate toetuste liigid ning 16 komisjoni töös vajalik.“. toetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse Eelnõu § 16 lg 2 kohaselt tuleb hinnata määramise tingimused ja korra kehtestab etenduskunstide valdkonna mitmekesisuse ja valdkonna eest vastutav minister määrusega. Seega etenduste piirkondliku kättesaadavuse tagamise kehtestatakse eelnõu kohaselt eesmärki toetuse andmise üle otsustamisel komisjoni hindamiskriteeriumid ministri määrusega, pidades poolt. Seletuskirjas on aga märgitud, et seaduse uue silmas seadusega antud raamistikku ehk määrusega rakendusakti järgi hinnatakse taotlusi 2-astmeliselt, kehtestatavad hindamiskriteeriumid peavad esmalt hinnatakse eeskätt kunstilist taset ja seejärel võimaldama langetada otsuse, kas ühe või teise antakse hinnang mitmekesisuse kriteeriumitest etendusasutuse riigieelarvest toetamine panustab lähtuvalt. seaduses sätestatud eesmärkidesse või mitte. Järelikult on kogu hindamissüsteem peidetud Eelnõule on lisatud ka rakendusakti kavand, milles ministri määrusesse, s.t ei vasta eos seadusele, sest on esitatud esialgsed mõtted võimaliku hindama asutakse mitte mitmekesisuse ja hindamismetoodika kohta. Ministri määruse eelnõu piirkondliku kättesaadavuse aspekte, vaid edasisse ettevalmistamisesse kaasatakse kindlasti etendusasutuste kunstilist taset ja mitmekesisust. ka huvirühmade esindajad. Seega ei toimu Seaduseelnõu ettevalmistaja pole taganud hindamisprotseduuri kujundamine kuidagi kooskõla eelnõu teksti ja seletuskirja vahel; varjatult. teisisõnu, teab juba ette midagi, mida pole veel kirja pandudki ehk seadusvälist nn vaikimisi hindamisprotseduuri ministri hindamiskriteeriumite ja komisjoni töökorra kohta. Eelnõu § 16 lg 3 kohaselt on tegu sihtotstarbelise Ministrile ei ole antud volitust kahe määruse toetusega, see pole sama paragrahvi 1. ja 2. lõike kehtestamiseks, vaid volitus sellise määruse eesmärkide saavutamiseks antav toetus. kehtestamiseks, mis reguleerib kõikide EAS-i § 16 Sihtotstarbelise toetuse andmise üle otsustab minister lõigetes 1–3 nimetatud eesmärkidel antavate ainuisikuliselt, kollegiaalorganina komisjoni ei toetuste taotlemise, taotleja hindamise ja toetuste kaasata. määramise tingimusi ja korda. Seletuskirjas (lk 18) märgitakse järgmist: „Säte EAS-i § 16 lõike 3 eelnõukohases sõnastuses võimaldab kavandatavas etendusasutuste rahastamist selgitatakse, et sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 täpsustavas kultuuriministri määruses vajadusel ette nimetatud eesmärkidel antav toetus on suunatud 17 näha täiendavaid toetusi kitsamalt piiritletud etendusasutuse põhitegevuse ja arengu terviklikule kultuuripoliitiliste eesmärkide saavutamiseks, edendamisele (niinimetatud tegevustoetus), ent soodustamaks näiteks rahvusvaheliste lisaks sellele võib määrata etendusasutustele etenduskunstide festivalide korraldamist jms. Seni on kitsama sihtotstarbega toetusi üksikuteks taoliste toetusprogrammide aluseks olevad valdkonna arengu, rahvuskultuuri, piirkondliku tingimused olnud kehtestatud üksikaktidega (ministri mõju või rahvusvahelistumise seisukohalt käskkirjadega).“. olulisteks tegevusteks. Ka sellise kitsama Jääb selgusetuks, mis põhjusel on vajalik anda sihtotstarbega toetuse puhul peavad olema ministrile seaduse tasandil pädevus kahe määruse kehtestatud selle taotlemise ja määramise koostamiseks nii iga-aastaste tegevustoetuste kui ka tingimused ja kord õigustloova aktiga. sihtotstarbeliste üksikjuhtude jaoks. Sihtotstarbeline Kõnealuste toetusliikide eristamises ei ole midagi toetus on iseenesest erandlik ja üksikjuhust lähtuv, uut. Ka seni on etendusasutustele antud nii mistõttu määruse koostamine vajab täpsemat tegevustoetust kui ka võimaldatud taotleda eraldi selgitust. täiendavat toetust näiteks rahvusvaheliste etenduskunstide festivalide läbiviimiseks Eestis. Sarnast lahendust kasutatakse teisteski Kultuuriministeeriumi vastutusvaldkondades (näiteks spordis, kus on ministri määrusega kehtestatud nii spordiorganisatsioonide tegevustoetuste taotlemise ja määramise tingimused ja kord kui ka näiteks kitsamalt rahvusvaheliste võistluste või liikumisharrastuse ürituste korraldamiseks mõeldud toetuste taotlemise ja määramise tingimused ja kord). Tõele ei vasta väide, et sihtotstarbelise toetuse määramisse komisjoni ei kaasata. Eelnõule lisatud rakendusakti kavandi § 8 lõike 2 kohaselt moodustatakse ka sihtotstarbelisest taotlusvoorust toetuse taotlejate hindamiseks ja toetuse eraldamise ettepanekute tegemiseks toetuse andjale komisjon. Nii on see juba mainitud rahvusvaheliste 18  etenduskunstide festivalide taotlusvooru puhul ka seni praktikas olnud. Ettepanek: sätestada EAS-is taotluste hindamise Kultuuriministeerium on endiselt seisukohal, et konkreetsed kriteeriumid, millest nii kultuuriministri volitamine kehtestama määrusega hindamiskomisjon kui ka minister peavad riigieelarvest etendusasutustele antavate toetuste lähtuma. Anda ministrile võimalus kehtestada liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise ja käskkirjaga hindamiskriteeriumitest lähtuvalt toetuse määramise tingimused ja kord, on mõistlik hindepunktide süsteem, mille tulemusel tekib ja põhjendatud. Rahastamissüsteemi täpsema taotlejate/taotluste pingerida ning lävend. Seaduse kirjelduse viimine ministri määruse tasandile tasandil hindamiskriteeriumite sätestamisel tekib võimaldab senisest üksikasjalikumat regulatsiooni, igal taotlejal ettekujutus sellest, millele peab tema mida etenduskunstide maastiku pidevat arengut või tema taotlus vastama (ettenähtavuse silmas pidades on tulevikus kergem ka ajakohasena printsiip). Seaduse tasandil hindamiskriteeriumite hoida. Kõik see tagab rahastamissüsteemi suurema kehtestamisega täidab ka Riigikogu oma selguse ja läbipaistvuse. finantspädevuse ülesannet (vt põhjendusi Riigikohtu lahendite pinnalt allpool punktides 5 ja 6). Taotlejate ja taotluste kvalifitseerimine ja hindamine võiks toimuda jätkuvalt kahes etapis. Kultuuriministeeriumi kantselei kontrollib taotlejate ja taotluste vastavust kehtestatud nõuetele (formaalne hindamine) ning hindamiskomisjon hindab sisuliselt taotlejaid ja taotlusi vastavalt seaduslikele hindamiskriteeriumitele (sisuline hindamine), kusjuures hindamiskomisjon võiks teha tööd ka kahes etapis. Esmalt hindaks komisjon eeskätt valdkonna spetsialistide ja asjatundjate eestvedamisel taotlejaid ja taotlusi sisuliselt, selgitaks välja toetust väärivad ning lävendit ületavad etendusasutused, seejärel lähtuvalt 19 eelarvevahendite mahust antakse toetus kõigile lävendit ületavatele etendusasutustele proportsionaalselt, võttes aluseks taotletud toetussumma. (Kehtiv EAS) § 17. Komisjoni moodustamine Kultuuriministeerium ei nõustu väitega, et EAS-i § (1) Etendusasutusele riigieelarves toetuse 16 lõike 3 eelnõukohases sõnastuses esitatud kavandamiseks ning jaotamiseks moodustab eesmärgil antava toetuse puhul ei eeldata valdkonna eest vastutav minister nõuandva komisjoni etendusasutuse taotlust. Ka selle toetusliigi puhul (edaspidi komisjon). Komisjoni ülesannete täitmise kohaldub EAS-i § 15 lõige 5, mille kohaselt võib tähtajad, komisjoni esimees ja liikmed ning teenindav etendusasutus saada riigieelarvest taotluse alusel struktuuriüksus määratakse valdkonna eest vastutava toetust EAS-is ja selle alusel kehtestatud korras. ministri käskkirjaga. Samuti ei ole kuidagi ebaselge, millistest (2) Komisjon koosneb kuni üheksast liikmest ning vajadustest lähtuvaid sihtotstarbelisi toetusi saab komisjoni volituste tähtaeg on kuni kolm aastat. minister määrata. Eelnõus on EAS-i § 16 lõikes 3 (3) Komisjoni kuulub kolm Kultuuriministeeriumi selgitatud, et sihtotstarbelise toetuse võib määrata esindajat, üks Rahandusministeeriumi esindaja, üks üksikuteks valdkonna arengu, rahvuskultuuri, etendusasutuse loomingulisi töötajaid esindava piirkondliku mõju või rahvusvahelistumise organisatsiooni esindaja, üks etendusasutuse juhte seisukohalt olulisteks tegevusteks. esindava organisatsiooni esindaja ning kuni kolm Eelnõule lisatud rakendusakti kavandis on näitena avalikkuse esindajat. sihtotstarbelisest toetusest esitatud toetus (4) Komisjoni töökorra kehtestab valdkonna eest rahvusvaheliste etenduskunstide festivalide vastutav minister. läbiviimiseks Eestis. Rakendusakti kavandi § 8 (Eelnõu p 29) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 5 lõike 2 kohaselt moodustab valdkonna eest järgmises sõnastuses: vastutav minister sihtotstarbelisest taotlusvoorust „(5) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–4 ei toetuse taotlejate hindamiseks ja toetuse eraldamise kohaldata käesoleva seaduse § 16 lõikes 3 ettepanekute tegemiseks toetuse andjale nõuandva nimetatud sihtotstarbelise toetuse jaotamisel.“ komisjoni ja kinnitab selle töökorra. Järeldus – sihtotstarbelist toetust (EAS-i eelnõu § 16 Oleme eespool selgitanud ministri määruse lg 3), teiste seas munitsipaal-ja eraetendusasutustele ettevalmistamise kohustuslikku protseduuri ja määrab ainuisikuliselt kultuuriminister. Seejuures ei erinevate institutsioonide järelevalvepädevust eeldata eelnõu sõnastuse kohaselt toetust vajava ministri määrustega seonduvalt. 20 etendusasutuste vastavat taotlust, vaid minister Kultuuriministeeriumi vastutusvaldkondades on määrab ise (arvatavalt siseveendumuse ja toetamise kehtestatud ministri määrustega kümneid soovi kohaselt) sihtotstarbelise toetuse vabalt valitud toetusprogramme (peamiselt riigieelarve seaduse § etendusasutusele. Kui aga minister ei tea 531 lõike 1 alusel, aga ka valdkondlikest etenduskunstist, selle eripäradest ja eriseadustest tulenevatel alustel). Reeglina sisaldub tegevuspõhimõtetest suurt midagi, ei tule toetuse toetusmeetmete tingimustes ka komisjoni roll, ilma jaotamisest mõistlikel alustel edaspidi mitte midagi et selleks oleks seadusest tulenev kohustus. välja. Soovitud õigusvaidluste ärahoidmise eesmärk Toetusprogrammide tingimused valmistavad ette võib saada sisustatud vastupidiselt arvukate ministeeriumi vastava valdkonna eksperdid vaidlustega. EAS-i välja pakutud uus sõnastus võib kaasates sellesse ka huvirühmade esindajad. Seega kaasa tuua korruptsioonijuhtumite selge kasvu, sest ei kinnita ministeeriumi senine praktika, et ministri raha jagamise läbipaistvus muutub äärmiselt määruse tasandil kehtestatud toetusmeetmed oleks küsitavaks. Tekib õigustatud küsimus, mis alustel ja ebaselged ja läbipaistmatud või põhineks ministri kelle initsiatiivil sihtotstarbelist toetust minister suval. praktikas määrama asub. Samas muutuks toetuste sihitud jagamine ka ministrile endale koormavaks, kui tegu pole just etenduskunstide spetsialistiga ning Eesti teatrimaastikul väga hästi orienteeruva persooniga. Etendusasutused seejuures kaotavad igasuguse võimaluse objektiivsetel alustel hinnata seda, kas etendusasutus kvalifitseerub toetuse saajaks või mitte ehk millised on need sihtotstarbelise toetuse saamise juhud. Seletuskirjas (lk 20) antakse teada, kuidas teooria praktikast erineb ning põhjendatakse seda, miks pole ministrile sihtotstarbeliste toetuste määramisel enam komisjoni vaja: „Praktikas hindavad ka taoliste toetusprogrammide raames esitatud taotlusi komisjonid, mille koosseisu kuulub reeglina ka ministeeriumiväliseid asjatundjaid, ning kavas ei ole seda põhimõtet muuta, ent sõltuvalt konkreetsest 21 programmist ei pruugi EAS-is komisjoni moodustamise kohta sätestatu alati rakendatav olla. Näiteks hindab komisjon erinevalt niinimetatud üldise tegevustoetuse (EAS-i § 16 lõiked 1 ja 2) jaotamisest kitsamalt eesmärgistatud toetuse määramise protsessis ka taotluse esitanud riigi asutatud sihtasutusena tegutsevaid etendusasutusi. Seega, EAS-i komisjoni puudutavaid sätteid kõnealustel juhtudel ei rakendata ja komisjoni moodustamine nähakse programmispetsiifiliselt ette vastavas kultuuriministri määruses.“. Seega komisjoni määramine juhtudeks, kus komisjon seaduse tasandil pole nõutud, sõltub ainuüksi ministrist. Kas ja mil määral praktikas komisjone sihtotstarbelise toetuse jagamiseks moodustatakse, on seadusliku kohustuse puudumisel keeruline ette näha, pigem on raha jagamine ainuisikuliselt ministri pädevuses. Kollegiaalorgani kaasamine muudaks raha sihitud jagamise kohmakamaks nii või teisiti. EAS-i eelnõue on kahetsusväärselt kantud eesmärgist lämmatada objektiivsetel kriteeriumitel põhinev ja toetuste jagamise läbipaistev metoodika. Suureneks ministeeriumi halduskoormus (kõik kriteeriumid tuleb ministril või teda teenindaval ametkonnal välja töötada), suureneks ebaselgus ja läbipaistmatus toetuste jagamisel. Retoorika EAS-i eelnõus ja seletuskirjas ei veena soovitud eesmärkide (õigusvaidluste ja Riigikontrolli arvukate etteheidete vähendamine) täitumises. Vastupidiselt sellele, mida EAS-i praegused muudatusettepanekud eelnõus kätkevad, 22  tulnuks EAS-i eelnõus keskenduda sellele, kuidas tagada etendusasutuste, sealhulgas eraetendusasutuste võrdne kohtlemine toetuste jagamisel, mitte anda seadusest tulenevalt kogu otsustuspädevust sihtotstarbelise toetuse sildi all ministrile. Seaduseelnõu tekst võimaldab järeldada, et ebavõrdsus etendusasutuste tasandil laieneb veelgi, sest objektiivset kriteeriumid riigieelarvest toetuste eraldamiseks hägustuvad kordades, need viiakse seadusest välja. Ettepanek: sõnastada selgelt EAS §-is 16 lg 3 see, kelle initsiatiivil esitatud taotlusi ning millistest vajadustest lähtuvaid sihtotstarbelisi toetusi saab minister määrata. Välja jätta eelnõust EAS-i § 17 lg 5, s.t tuleb tagada, et ka sihtotstarbeliste nn üksikjuhu toetuste määramisel oleks kaasatud asjatundjatest koosnev komisjon. Ei saa eeldada, et iga minister, kes kultuurivaldkonna eest vastutama asub, tunneb etenduskunsti valdkonda moel, mis võimaldab ainuisikuliselt etendusasutustele sihtotstarbelist toetust määrata ja seda üksnes ministripoolsest toetamise soovist lähtuvalt. 1. (Kehtiv EAS) § 19. Komisjoni pädevus Kultuuriministeerium ei toeta ettepanekut. (1) Komisjon hindab etendusasutuse vastavust Komisjoni pädevust ei tule otsida ministri käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 esitatud nõuetele ning käskkirjast, vaid see tuleneb EAS-i § 17 lõikest 1, teeb, lähtudes käesoleva seaduse §-s 16 sätestatud mille eelnõukohane sõnastus näeb ette, et etendusasutusele riigieelarvest toetuse määramise munitsipaaletendusasutustele, sihtasutusena põhimõtetest, valdkonna eest vastutavale ministrile tegutsevatele munitsipaaletendusasutustele ja ettepaneku: eraetendusasutustele riigieelarvest antava toetuse 1) järgmise eelarveaasta toetuse saajate ja jaotamiseks moodustab valdkonna eest vastutav 23  toetussummade kohta riigieelarve projekti minister nõuandva komisjoni. Seega on kõnealuse koostamiseks; komisjoni pädevuses ministrile toetuse jaotamisel 2) toetuse jaotamise kohta jooksvaks aastaks, nõu andmine ja see ei vaja eraldi sättes üle lähtudes konkreetse aasta riigieelarvest kordamist. etendusasutustele ettenähtud summast. EAS-i § 16 lõikes 3 nimetatud eesmärkidel (2) Lõpliku otsuse riigieelarvest toetussummade antavate sihtotstarbeliste toetuste taotluste taotlemise kohta ning nende jaotamise kohta teeb hindamiseks komisjoni moodustamisega seonduvat komisjoni ettepanekuid arvestades valdkonna eest on selgitatud nii eelnõu seletuskirjas (vt eelnõu § 1 vastutav minister. punkti 29 selgitust seletuskirja lehekülgedel 19–20) EAS-i eelnõu kohaselt tuleb hakata komisjoni kui ka eelmisele ettepanekule antud vastuses. pädevust otsima ministri käskkirjast, sest eelnõu punkti 30 kohaselt tunnistatakse EAS-i § 19 kehtetuks. Seejuures komisjon ei asu hindama sihtotstarbeliste toetuste jagamist. Eraetendusasutuste seisukohalt hinnatakse vaid etenduskunstide valdkonna mitmekesisuse ja etenduste piirkondliku kättesaadavuse tagamiseks toetust, mille taotlemise kord, taotleja hindamine ja toetuse määramine ja kord kehtestatakse ministri määrusega. Riigieelarveliste vahendite jagamine munitsipaal-ja eraetendusasutustele allutatakse EASi muudatusettepanekute järgi täielikult kultuuriministri suvale. Ettepanek: säilitada kehtiva EAS §-i 19 senine sõnastus, mis eelnõu numeratsiooni järgi oleks § 18. 2. Ministrile ei saa delegeerida EAS-i eelnõus Kultuuriministeerium ei nõustu väitega, et soovitud kujul (§ 16 lg 5) toetuste liikide ning Riigikogu ei saa anda ministrile volitust kehtestada toetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määrusega etendusasutuste riigieelarvest toetamise määramise tingimusi ning korra kehtestamist tingimused ja kord. Viidatud kohtuasi puudutab 24  määrusega. Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingut ja Riigikohtu üldkogu 12.07.2012 otsuses asjas 3-4-1-6- sellega seonduvalt tehtud järeldused ei ole 12 punktides 135-140 on käsitletud Riigikogu ülekantavad etendusasutuste riigieelarvest finantspädevust. Viidatud lahendi punkti 136 toetamise konteksti. kohaselt: “Üldkogu leiab, et PS § 65 punktist 6 ja § Nagu on märgitud ka eelnõu seletuskirjas, ei kuulu 115 lõikest 1 tuleneb Riigikogu eelarvepädevus. kavandatava ministri määrusega reguleeritav Üldkogu nõustub õiguskantsleriga, et Riigikogu küsimus seadusandja ainupädevusse, mistõttu on eelarvepädevus on üks Riigikogu tuumikpädevusi ja ministrile määruse kehtestamiseks volituse selle sisuks on Riigikogu õigus ja kohustus andmine lubatav (vt eelnõu seletuskirja lehekülge otsustada riigieelarve tulude ja kulude üle.“. 32). Sama lahendi punktis 138 leiti, et: „ PS § 65 Valdkonnad, milles seadusandja ainupädevuse punktidest 6 ja 10 koostoimes PS § 115 lõike 1 ja § tõttu volitusnorme ei anta, on loetletud Vabariigi 121 punktiga 4 tuleneb seega Riigikogu õigus ja Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 kohustus planeerida riigieelarvelisi tulusid ja „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ kulusid ning otsustada riigi varaliste kohustuste üle, (edaspidi HÕNTE) §-s 12. Kõnealune paragrahv mida üldkogu mõistab kui Riigikogu näeb ette, et volitusnorm ei tohi sisaldada volitust finantspädevust ja mille riivet tuleb praeguses asjas reguleerida valdkonda, mida põhiseaduse kohaselt kontrollida.“. Sama lahendi punktis 139 leiti, et: saab reguleerida üksnes seadusega. Volitusnormis „Riigikogu finantspädevus annab Riigikogule õiguse ei tohi volitada kehtestama regulatsiooni näiteks teha riigieelarvelisi valikuid ja otsustada varaliste järgmistes küsimustes: kohustuste üle. Tulenevalt 1) põhiõiguste ja -vabaduste piirangute alused ja parlamendireservatsioonist seob Riigikogu tingimused; finantspädevus Riigikogu ka kohustusega langetada 2) riigi territooriumi haldusjaotuse, kodakondsuse ise riigi varalisi kohustusi puudutavad ja omandamise, saamise, taastamise ja kaotamise, eelarvepoliitilised otsused. Lõppkokkuvõttes peab rahvahääletuse korraldamise ning rahvusvähemuste riik kasutama avalikku vara viisil, mis võimaldab kultuurautonoomia alused; täita PS §-st 14 tuleneva kohustuse tagada 3) Vabariigi Presidendi, Riigikogu ja kohaliku põhiõiguste ja -vabaduste kaitse.“. omavalitsuse volikogu valimiste kord ning nende 3. Eeltoodust nähtub, et Riigikogu ei saa anda organite ja Vabariigi Valitsuse, Riigikontrolli, riigieelarveliste vahendite üle otsustuspädevust ehk Eesti Panga ja õiguskantsleri pädevus ja finantspädevust ainuisikuliselt ministrile ehk ametihüved; 25  täidesaatva võimu esindajale. Etendusasutustele 4) rahanduse, riigieelarve, riigi välis- ja siselaenude toetuse andmise üle otsustamine on riigi poolt ning varaliste kohustuste alused, samuti riiklik varalise kohustuse võtmine riigieelarve piires selleks maks, aktsiis, lõiv, koormis, rahatrahv, rahaline ettenähtud vahendite arvel. Seaduse tasandil karistus, sunniraha, maksuintress, viivis ja (Riigikogu-poolne instrument finantspädevuse sundkindlustuse makse; realiseerimisel) on vajalik reguleerida toetuse 5) kohtukorraldus, vastutus, karistused ning andmise tingimused, sealhulgas kohtuvälise menetluse ja kohtumenetluse kord; hindamiskriteeriumid, millest toetuste andmisel 6) riigikaitse ja välissuhtlemise alused; lähtuda. 7) riiklike kohustuste panemine kohalikule omavalitsusele. Ettepaneku esitaja on nimetanud etendusasutustele toetuse andmise üle otsustamist riigi poolt varalise kohustuse võtmiseks, mille põhjal võiks ehk tõesti järeldada, et kõnealune küsimus kuulub seadusandja ainupädevusse (vt HÕNTE § 12 punkti 4). Nii see siiski ei ole. Põhiseaduse kommentaarides on selgitatud, et mõiste „riigi varaline kohustus“ laia käsitluse kohaselt võivad mis tahes seaduse rakendamisega olla seotud kulutused.1 Sellisel juhul oleks aga paljude teiste hulgas ka etendusasutuse seaduse puhul vastavalt põhiseaduse § 104 lõike 2 punktile 15 tegemist konstitutsioonilise seadusega, mida saaks muuta üksnes Riigikogu koosseisu häälteenamusega. Põhiseaduse kommentaarides on aga märgitud, et varalise kohustuse võtmist ei tule mõista mitte kui tegelikult ülesande täitmisega kaasnevaid kulutusi, 1 Eesti Vabariigi põhiseadus. Paragrahvi 104 kommentaar 35. 26  vaid kui tahtlikku riiklikku akti, mille esmaseks või oluliseks sihiks on võtta mõni varaline kohustus.2 Varaline kohustus põhiseaduse § 104 lõike 2 punkti 15 (ja seega ka HÕNTE § 12 punkti 4) mõttes on enamasti riigieelarveväline, st riigile tekib uus, planeerimata lisakohustus. Hinnata tuleb ka võetava varalise kohustuse tüüpi. Varaline kohustus kõnealuses tähenduses on näiteks garantii, laen ja sissemakse finantsstabiilsust tagavasse rahvusvahelisse fondi.3 4. Riigikohtu halduskolleegiumi 29.11.2012 otsuses Kultuuriministeerium nõustub täielikult, et avaliku asjas 3-3-1-29-12 punktis 14 leiti, et: „Kohtud leidsid ressursi kasutusse andmine peab toimuma kohases õigesti, et Haigekassa vahendid on piiratud avalik menetluses, mis tagab ühetaolise kohtlemise, ressurss ning ravi rahastamise lepingute sõlmimine avalikkuse, läbipaistvuse ja proportsionaalsuse mõjutab konkurentsiolukorda tervishoiuteenuste ning võimaldab võrdsetel alustel osaleda kõigil osutamise turul, andes lepingut omavatele teenuse põhjendatud nõuetele vastavatel isikutel. Viidatud osutajatele eelised. Osale ettevõtjatest eeliste kohtulahenditest aga ei nähtu, et avaliku ressursi loomine piiratud avalikule ressursile ligipääsul kasutusse andmise tingimuste ja korra riivab samalaadsest eelisest huvitatud isikute kehtestamine ministri määrusega neid nõudeid täita ettevõtlusvabadust, piirab konkurentsi ning võib ei võimaldaks. riivata võrdsuspõhiõigust. Riigikohus on ka varasemas praktikas asunud seisukohale, et avaliku ressursi kasutusse andmine peab toimuma kohases menetluses, mis tagab ühetaolise kohtlemise, avalikkuse, läbipaistvuse ja proportsionaalsuse ning võimaldab võrdsetel alustel osaleda kõigil põhjendatud nõuetele vastavatel isikutel (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi lahendeid 2 Samas. 3 Eesti Vabariigi põhiseadus. Paragrahvi 104 kommentaar 36. 27  haldusasjades nr 3-3-1-66-10 (p 17) ja 3-3-1-59-05 (p 17) ning haldus- ja tsiviilkolleegiumi vahelise erikogu otsust haldusasjas nr 3-3-1-15-01 (p 14)).“. 5. Eeltoodust nähtub, et avaliku ressursi kasutusse andmisel on väga selged kriteeriumid, mida ka etendusasutustele toetuste andmisel tuleb järgida, seetõttu pole kohane ja õiguspärane anda etendusasutustele toetuste määramine (esmalt nii toetuste liikide, toetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimuste ja korra tähenduses ning sihtotstarbelise toetuse puhul) ministri ainupädevusse. 6. Kokkuvõtvalt palub VANA BASKINI TEATER Teadmiseks võetud. Ettepanek kordab OÜ tungivalt kaaluda EAS-i eelnõu redigeerimist kokkuvõtlikult eelnevalt esitatud ettepanekuid, käesolevas ettepanekus kirjeldatud tingimustel ja mistõttu Kultuuriministeerium siin eraldi mahus, et tagada kooskõla nii põhiseaduse kui ka seisukohta ei kujunda ning jääb eespool esitatud Riigikohtu ülalviidatud lahendites käsitletud seisukohtade ja selgituste juurde. juhistega. Seniste õigusvaidluste peamine arutelu tekkis põhjusel, et õigusakti tasandil on jäetud hindamiskriteeriumid piisavalt lahti seletamata. Kui nüüd EAS-i uue redaktsiooni kaudu antakse see töö ainuüksi ministrile, kes on varasema praktika kohaselt korduvalt komistanud ja eksinud isegi olukorras, kus seaduses on kriteeriumid olemas, on EAS-i uue teksti puhul eeldada õigusvaidluste arvukuse järsku tõusu, mis on aga risti vastupidine eelnõu ja selle seletuskirja taotletud eesmärgile. VANA BASKINI TEATER OÜ palub kultuurimikomisjonil kaaluda EAS-i eelnõu muutmist nõnda, et seaduse tasandil oleksid selgelt 28 ette antud nii ministrile kui ka taotlejatele taotluste konkreetsed hindamiskriteeriumid. Toetuste iga taotlusvooru puhuks ministripoolsete (uute) hindamiskriteeriumite kehtestamine pole lubatav. Riigieelarveliste vahendite jagamine ja seeläbi kohustuse võtmine on Riigikogu finantspädevuse küsimus. On ilmne, et Riigikogul ei ole otstarbekas otsustada igal üksikjuhul eelarveliste vahendite jagamist etendusasutuste vahel, mistõttu tuleb seaduse tasandil võimalikult täpselt reguleerida toetuste jagamise alused. 29