Kiri

EELNÕU 1.12.2021 MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2017. a määruse nr 112 „Hädaolukorra lahendamise juhtimise, lahendamisel osalevate asutuste ja isikute koostöö, avalikkuse teavitamise ja asutustevahelise teabevahetuse ning ulatusliku evakuatsiooni läbiviimise nõuded ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 14 lõike 5 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2017. a määruse nr 112 „Hädaolukorra lahendamise juhtimise, lahendamisel osalevate asutuste ja isikute koostöö, avalikkuse teavitamise ja asutustevahelise teabevahetuse ning ulatusliku evakuatsiooni läbiviimise nõuded ja kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2017. a määruses nr 112 „Hädaolukorra lahendamise juhtimise, lahendamisel osalevate asutuste ja isikute koostöö, avalikkuse teavitamise ja asutustevahelise teabevahetuse ning ulatusliku evakuatsiooni läbiviimise nõuded ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Hädaolukorra lahendamise juhtimise, lahendamisel osalevate asutuste ja isikute koostöö, avalikkuse teavitamise ja asutustevahelise teabevahetuse ning ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumise ja selle läbiviimise nõuded ja kord“; 2) paragrahvi 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Määrusega kehtestatakse hädaolukorra lahendamiseks ja hädaolukorra ohu tõrjumiseks (edaspidi koos hädaolukorra lahendamine) hädaolukorra lahendamise juhtimise, lahendamisel osalevate riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste (edaspidi asutus) ning juriidiliste isikute (edaspidi isik) koostöö, avalikkuse teavitamise ja asutustevahelise teabevahetuse ning ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumise ja selle läbiviimise nõuded ja kord.“; 3) paragrahvis 10 asendatakse läbivalt sõnad „Politsei- ja Piirivalveamet“ sõnaga „Päästeamet“ vastavas käändes.  2 § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2022. a. Kaja Kallas Peaminister Kristian Jaani Siseminister Taimar Peterkop Riigisekretär  Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2017. a määruse nr 112 „Hädaolukorra lahendamise juhtimise, lahendamisel osalevate asutuste ja isikute koostöö, avalikkuse teavitamise ja asutustevahelise teabevahetuse ning ulatusliku evakuatsiooni läbiviimise nõuded ja kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõu on koostatud 1. jaanuaril 2022. a jõustuvate hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS) muudatuste rakendamiseks, millega antakse Politsei- ja Piirivalveameti ülesanded ulatusliku evakuatsiooni ettevalmistamisel ja selle läbiviimisel üle Päästeametile.1 Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroost Triin Raag (tel 693 5723, e-post [email protected]) ja Riigikantselei õigusosakonna nõunik Eero Svarval (tel 693 5537, e-post [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Riigikantselei istungiosakonna keeletoimetaja Piret Grigorjeva (tel 693 5507, e-post [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 punktide 1 ja 2 kohaselt muudetakse määruse pealkirja ja reguleerimisala. Hädaolukorra seaduses täpsustatakse määruse andmise aluseks olevat volitusnormi selliselt, et määrusega ei kehtestata mitte ainult ulatusliku evakuatsiooni läbiviimise nõuded, vaid ka selleks valmistumise nõuded. Tegemist on volitusnormi sõnastuse täpsustusega, et oleks selge, et kehtiv määrus reguleerib ka evakuatsiooniks valmistumise osa.2 Seetõttu tehakse nii määruse pealkirjas kui ka reguleerimisala sättes õigusselguse huvides vastavad muudatused. Muudatus ei ole sisuline, sest määruse § 10 lõike 5 punkti 1 ja lõike 6 kohaselt reguleeritakse ka praegu ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumist. Eelnõu § 1 punktiga 3 asendatakse määruse §-s 10 läbivalt Politsei- ja Piirivalveamet Päästeametiga. 1. jaanuaril 2022. a jõustuva HOS-i § 16 lõike 3 kohaselt korraldab ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumist ja selle läbiviimist Päästeamet. Kuni 2021. aasta lõpuni korraldab ulatuslikku evakuatsiooni Politsei- ja Piirivalveamet. Ulatusliku evakuatsiooni võime analüüsi ja riikliku evakuatsiooniplaani koostamise käigus tuvastas Politsei- ja Piirivalveamet olulisi tegureid, mis mõjutavad ulatusliku evakuatsiooni korraldamise võimet ning mis toetasid evakuatsiooni korraldamise ülesande andmist Päästeametile. Kuivõrd evakuatsiooni võime on seotud vahetult inimeste elu ja tervise kaitsmisega kriisiolukordades, tuleb riigil esimesel võimalusel vajalik võime tagada. Üheks oluliseks teguriks on elanike valmisolek ja kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi KOV) valmisolek kriisideks, mis on Päästeameti üks ülesandeid. Paljudes riikides on just Päästeamet elanikkonnakaitse (sh ulatusliku evakuatsiooni tegevuste juhtimine või koordineerimine) juhtivasutus, sh koostöö KOV-i ja elanike kriisideks ettevalmistamise vallas. Lisaks eeltoodule on ulatusliku evakuatsiooniga tegelikkuses lahutamatult seotud ka varjumise korraldamine. Praegu on evakuatsiooni korraldamine Politsei- ja Piirivalveameti ülesanne ning 1 Hädaolukorra seaduse § 16 lg 3 (RT I, 17.11.2021, 9). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/117112021009 2 Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (350 SE) seletuskiri. Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/83ceef99-af26-46d5-a2cf- 90b91032d02e/H%C3%A4daolukorra%20seaduse%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste %20seaduste%20muutmise%20seadus 1 varjumise korraldamise ülesanne on Vabariigi Valitsuse otsusega antud Päästeametile. Määrates evakuatsiooni ja varjumise korraldamise samale asutusele, annab see parema võimaluse ressursi planeerimiseks. Edaspidi vastutab Päästeamet evakuatsiooni läbiviimise eest, mis hõlmab mh juhtimist, elanike teavitust, elanike evakueerimise, transpordi ja esmaabi korraldust ning kogunemispunktide ja evakuatsioonikohtade töö korraldust (toitlustus, majutus, hügieeninõuded, tuleohutusnõuded jne). Lisaks eeltoodule peab Päästeamet koostöös KOV-idega korraldama ka evakuatsiooniks valmistumist, mis hõlmab evakuatsioonikohtade määramist, sh evakuatsioonikohtade kasutusele võtmise plaani koostamist. Eelnõu § 2 kohaselt sätestatakse määruse jõustumisaeg, milleks on 1. jaanuar 2022. a. Sel kuupäeval jõustuvad HOS-i muudatused, millega antakse ulatusliku evakuatsiooni korraldamise ülesanne Politsei- ja Piirivalveametilt Päästeametile. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole Euroopa Liidu õigusega puutumust. 4. Määruse mõju Muudatuste mõju, mis kaasneb ulatusliku evakuatsiooni ülesande üleminemisega Politsei- ja Piirivalveametilt Päästeametile, on analüüsitud hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas.3 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Ulatusliku evakuatsiooni korraldamise ülesande andmisega Politsei- ja Piirivalveametilt Päästeametile kaasnevaid kulusid analüüsiti hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas. Muudatuse rakendamisega ehk ülesande üleminekuga otseselt lisakulusid ei teki, kuivõrd ülesande täitmisega seotud senine Politsei- ja Piirivalveameti personalikulu (1 ametniku 0,25 koormuse töötasu) antakse Päästeametile üle. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2022. a, kui jõustuvad HOS-i muudatused, millega antakse ulatusliku evakuatsiooni korraldamise ülesanne Politsei- ja Piirivalveametilt Päästeametile. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele. 3 Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (350 SE) seletuskiri. Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/83ceef99-af26-46d5-a2cf- 90b91032d02e/H%C3%A4daolukorra%20seaduse%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste %20seaduste%20muutmise%20seadus 2  EELNÕU 1.12.2021 MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 22. juuni 201 7 . a määruse nr 1 12 „ Hädaolukorra lahendamise juhtimise, lahendamisel osalevate asutuste ja isikute koostöö, avalikkuse teavitamise ja asutustevahelise teabevahetuse ning ulatusliku evakuatsiooni läbiviimise nõuded ja kord “ muutmine Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 14 lõike 5 alusel. § 1 . Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2017. a määruse nr 1 12 „ Hädaolukorra lahendamise juhtimise, lahendamisel osalevate asutuste ja isikute koostöö, avalikkuse teavitamise ja asutustevahelise teabevahetuse ning ulatusliku evakuatsiooni läbiviimise nõuded ja kord “ muutmine Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2017. a määruses nr 112 „Hädaolukorra lahendamise juhtimise, lahendamisel osalevate asutuste ja isikute koostöö, avalikkuse teavitamise ja asutustevahelise teabevahetuse ning ulatusliku evakuatsiooni läbiviimise nõuded ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkir i sõnastatakse järgmiselt: „ Hädaolukorra lahendamise juhtimise, lahendamisel osalevate asutuste ja isikute koostöö, avalikkuse teavitamise ja asutustevahelise teabevahetuse ning ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumise ja selle läbiviimise nõuded ja kord “; 2) paragrahvi 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Määrusega kehtestatakse hädaolukorra lahendamiseks ja hädaolukorra ohu tõrjumiseks (edaspidi koos hädaolukorra lahendamine ) hädaolukorra lahendamise juhtimise, lahendamisel osalevate riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste (edaspidi asutus ) ning juriidiliste isikute (edaspidi isik ) koostöö, avalikkuse teavitamise ja asutustevahelise teabevahetuse ning ulatusliku ks evakuatsiooni ks valmistumise ja selle läbiviimise nõuded ja kord. “; 3 ) paragrahvi s 10 asendatakse läbivalt sõnad „Politsei- ja Piirivalveamet“ sõnaga „Päästeamet“ vastavas käändes. § 2 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 202 2 . a. Kaja Kallas P eaminister Kristian Jaani Siseminister Taimar Peterkop R iigisekretär Vabariigi Valitsuse määruse „ Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2017. a määruse nr 112 „Hädaolukorra lahendamise juhtimise, lahendamisel osalevate asutuste ja isikute koostöö, avalikkuse teavitamise ja asutustevahelise teabevahetuse ning ulatusliku evakuatsiooni läbiviimise nõuded ja kord“ muutmine “ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõu on koostatud 1. jaanuaril 2022. a jõustuvate hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS ) muudatuste rakendamiseks, millega antakse Politsei- ja Piirivalveameti ülesanded ulatusliku evakuatsiooni ettevalmistamisel ja selle läbiviimisel üle Päästeametile. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroost Triin Raag (tel 693 5 723 , e-post [email protected] ) ja Riigikantselei õigusosakonna nõunik Eero Svarval (tel 693 5537, e-post [email protected] ) . Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Riigikantselei istungiosakonna keeletoimetaja Piret Grigorjeva (tel 693 5507, e-post [email protected] ). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 punkti de 1 ja 2 kohaselt muudetakse määruse pealkirja ja reguleerimisala . Hädaolukorra seaduse s täpsustatakse määruse andmise aluseks ole vat volitusnormi selliselt, et määrusega ei kehtestata mitte ainult ulatusliku evakuatsiooni läbiviimise nõuded, vaid ka selleks valmistumise nõuded. Tegemist on volitusnormi sõnastuse täpsustusega, et oleks selge, et kehtiv määrus reguleerib ka evakuatsiooniks valmistumise osa. Seetõttu tehakse nii määruse pealkirjas kui ka reguleerimisala sättes õigusselguse huvides vastavad muudatused . Muudatus ei ole sisuline, sest määruse § 10 lõike 5 punkti 1 ja lõike 6 kohaselt reguleeritakse ka praegu ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumis t . Eelnõu § 1 punktiga 3 asendatakse määruse §-s 10 läbivalt Politsei- ja Piirivalveamet Päästeametiga. 1. jaanuaril 2022. a jõustuva HOS-i § 16 lõike 3 kohaselt korraldab ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumist ja selle läbiviimist Päästeamet. Kuni 2021. aasta lõpuni korraldab ulatuslikku evakuatsiooni P olitsei- ja Piirivalveamet . Ulatusliku evakuatsiooni võime analüüsi ja riikliku evakuatsiooniplaani koostamise käigus tuvastas P olitsei- ja Piirivalveamet olulisi tegur e id, mis mõjutavad ulatusliku evakuatsiooni korraldamise võimet ning mis toetasid evakuatsiooni korraldamise ülesan d e and mist Päästeametile. Kuivõrd evakuatsiooni võime on seotud vahetult inimeste elu ja tervise kaitsmisega kriisiolukordades, tuleb riigil esimesel võimalusel vajalik võime tagada. Üheks oluliseks teguriks on elanike valmisolek ja kohalik u omavalitsuse üksuste (edaspidi KOV ) valmisolek kriisideks, mis on Päästeameti üks ülesande id . Paljudes riikides on just Päästeamet elanikkonnakaitse (sh ulatusliku evakuatsiooni tegevus t e juhtimine või koordineerimine) juhtivasutus, sh koostöö KOV-i ja elanike kriisideks ettevalmistamise vallas . Lisaks eeltoodule on ulatusliku evakuatsiooniga tegelikkuses lahutamatult seotud ka varjumise korraldamine. Praegu on evakuatsioon i korrald amine P olitsei- ja Piirivalveameti ülesa nne ning varjumi se korraldamise ülesann e on Vabariigi Valitsuse otsusega antud Päästeameti le . Määrates evakuatsiooni ja varjumise korraldamise samale asutusele , annab see parema võimaluse ressursi planeerimiseks. Edaspidi vastutab Päästeamet evakuatsiooni läbiviimise eest, mis hõlmab mh juhtimist , elanike teavitus t , elanike evakueerimise, transpordi ja esmaabi korraldus t ning kogunemispunktide ja evakuatsioonikohtade töö korraldus t (toitlustus, majutus, hügieeninõuded, tuleohutusnõuded jne). Lisaks eeltoodule peab Päästeamet koostöös KOV- i dega korraldama ka evakuatsiooniks valmistumist , mis hõlmab evakuatsioonikohtade määramist, s h evakuatsioonikohtade kasutusele võtmise plaani koostamist. Eelnõu § 2 kohaselt sätestatakse määruse jõustumisaeg, milleks on 1. j aanuar 202 2 . a. Sel kuupäeval jõustuvad HOS-i muudatused, millega antakse ulatusliku evakuatsiooni korraldamise ülesanne Politsei- ja Piirivalveametilt Päästeametile. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole Euroopa Liidu õigusega puutumust . 4. Määruse mõju Muudatuste mõju, mis kaasneb ulatusliku evakuatsiooni ülesande üleminemisega Politsei- ja Piirivalveametil t Päästeametile, on analüüsitud hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas . 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Ulatusliku evakuatsiooni korraldamise ülesande andmisega Politsei- ja Piirivalveametilt Päästeametile kaasnevaid kulusid analüüsiti hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas . Muudatuse rakendamisega ehk ülesande üleminekuga otseselt lisa kulusid ei teki, kuivõrd ülesande täitmisega seotud senine P olitsei- ja P iirivalveameti personalikulu (1 ametniku 0,25 koormuse töötasu) antakse Päästeametile üle. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 202 2 . a , kui jõustuvad HOS-i muudatused, millega antakse ulatusliku evakuatsiooni korraldamise ülesanne Politsei- ja Piirivalveametilt Päästeametile. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RK/21-1483 - Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2017. a määruse nr 112 „Hädaolukorra lahendamise juhtimise, lahendamisel osalevate asutuste ja isikute koostöö, avalikkuse teavitamise ja asutuste vahelise teabevahetuse ning ulatusliku evakuatsiooni läbiviimise nõuded ja kord“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 09.12.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1d1b9d80-0126-410d-9e56-2e196cb11c28 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1d1b9d80-0126-410d-9e56-2e196cb11c28?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main