Vastus pöördumisele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Lp Bert Blös Teie 31.03.2025 Tallinna Strateegiakeskus [email protected] Meie 15.04.2025 nr 2.3-8/25/1015-2 Vastus pöördumisele Olete pöördunud Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) poole Tallinna Erihoolekande- ja Rehabilitatsiooniteenuste Keskuse (edaspidi TERK) palvel, et selgitada välja seisukoht kaamerate paigutamise kohta asutuse erihoolekandeteenuse osutamise ruumidesse ja üldaladele, sealhulgas välisterritooriumile. Kuna hetkel puudub arusaam, millisele tulemusele antud küsimuses asutuse andmekaitsespetsialist ise on jõudnud (sh millisel alusel ja eesmärgil kaameratega salvestatakse, kaua andmeid säilitatakse jne), siis selgitame hetkel põgusalt isikuandmete töötlemise üldiseid põhimõtteid, mida kõik andmetöötlejad, sh erihoolekandeteenuse osutajad, peavad järgima. Kui Teil siiski tekib vajadus konkreetse probleemi arutamiseks ning analüüsides on mingeid vastuolusid, siis saame selle aja kokku leppida (sh kui seda veel tehtud ei ole, siis peame vajalikuks kaasata ka Tallinna linna andmekaitsespetsialist Merit Valgjärve, [email protected], kes oskab jagada vajalikku informatsiooni, mida igal isikuandmete töötlejal tuleb teada, alustades isikuandmete töötlemise ülevaate koostamisest kuni rikkumiste registri tegemiseni). Selgitame, et isikuandmeteks on igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta. Tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada1. Kaamerate kasutamine toob paratamatult kaasa isikuandmete töötlemise, kui selle vaatevälja jäävad inimesed. Kaamerate abil on isik tuvastatav. Seega on videovalve puhul tegemist isikuandmete töötlemisega, mille osas tuleb järgida isikuandmete kaitse üldmäärusest (IKÜM) sätestatud nõudeid. Isikuandmete vastutav töötleja on kohustatud järgima IKÜM artikkel 5 lõikes 1 sätestatud põhimõtteid. Nende põhimõtete täitmise eest vastutab ja peab olema võimeline nende täitmist tõendama vastutav töötleja ehk TERK ise2. Selles osas, mil andmetöötlus ei vasta täielikult IKÜM artikkel 5 lõikes 1 sätestatud põhimõtetele, on andmetöötlus keelatud. Kaamerate kasutamisel tuleb lähtuda muuhulgas järgnevatest isikuandmete töötlemise põhimõtetest: Seaduslikkus, õiglus ja läbipaistvus3. 1 vt IKÜM artikkel 4 punkt 1. 2 vt IKÜM artikkel 5 lõige 2. 3 IKÜM artikkel 5 lg 1 punkt a. Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235 Igasugune isikuandmete töötlemine peab olema õiglane ja seaduslik ehk täielikult kooskõlas kõigi kehtivate õigusaktidega (sh IKÜM-i ja IKS-ga). Samuti peab andmetöötlus olema läbipaistev, koostatud peavad olema andmekaitsetingimused. Läbipaistvuse põhimõte eeldab, et kogu isikuandmete töötlemisega seotud teave on inimesele lihtsalt kättesaadav, arusaadav ning selgelt sõnastatud. See puudutab eelkõige andmesubjektide teavitamist, et tagada õiglane ja läbipaistev töötlemine. Inimeste teavitamist reguleerivad täpsemalt IKÜM artiklid 12 – 14. IKÜM artiklites 13 ja 14 on välja toodud, mida peab inimesele antav teave minimaalselt sisaldama. Kaamerate kasutamisel tuleb lähtuda IKÜM artikkel 13 nõuetest. Inspektsioon märgib lisaks, et vastutav töötleja peab tagama läbipaistvuse põhimõtte järgimist, kuna element „lihtsasti kättesaadav“ tähendab seda, et andmesubjekt ei peaks otsima teavet, vaid neile peaks olema kohe näha, kust ja kuidas selle teabe kätte saab.4 Seega peab asutus tagama, et patsientidel oleks kohapeal võimalus tutvuda dokumentidega, millega on videovalve kasutamine reguleeritud. Eesmärgi ja säilitamise piirang. Võimalikult väheste andmete kogumine5. Selleks, et hinnata, kas kaamerate kasutamine vastab eesmärgi piirangu ning võimalikult väheste andmete kogumise põhimõttele, tuleb esmalt tuua välja kõik konkreetsed eesmärgid ning seejärel hinnata, kas nimetatud eesmärkide täitmisel on kaamerate kasutamine vajalik või on selle täitmiseks muid ja andmesubjekti vähem riivavamaid meetmeid. Isikuandmeid töödeldakse viisil, mis tagab isikuandmete asjakohase turvalisuse, sh kaitseb loata või ebaseadusliku töötlemise eest6. Isikuandmete töötlemine tuleb lõpetada ja andmed kustutada või viia isikustamata kujule kui isikuandmete töötlemiseks puudub õiguslik alus ja/või on täidetud eesmärgid, milleks neid koguti. Igal asutusel tuleb endal hinnata, millistes ruumides või muul alal on õiguspärane kasutada kaameraid. IKÜM artikkel 6 lõike 1 alusel peab igasuguseks isikuandmete töötlemiseks olema õiguslik alus (nt seadus, isiku nõusolek jne). Isikuandmete eriliikide (sh terviseandmete) töötlemine on üldmääruse artikkel 9 lõike 1 kohaselt üldiselt keelatud, kui ei esine mõni lõikes 2 väljatoodud asjaoludest. Järelikult saab terviseandmete töötlemine kaameratega toimuda ainult IKÜM artikli 6 koostoimes artikli 9 lõike 2 alustega. Tervishoiuvaldkonnas saaks jälgimisseadmestiku kasutamise aluseks olla IKÜM artikkel 9 lõike 2 punkt a, mis sätestab, et andmesubjekt on andnud selgesõnalise nõusoleku nende isikuandmete töötlemisel ühel või mitmel konkreetsel eesmärgil. Samas, isegi kui on olemas kas asutuse külastaja poolt antud nõusolek jälgimisseadmestiku kasutamiseks, siis vastavalt IKÜM artiklile 7 on isikul õigus oma nõusolek igal ajal tagasi võtta. Mis tähendab, et edasiseks andmete töötlemiseks puudub õiguslik alus. Samuti võib jälgimisseadmestiku kasutamiseks nõusoleku küsimisel tekkida olukord, mil kõik raviasutuse külastajad ei tarvitse nõusolekut anda. See aga tähendab, et kui kõigi 4 Artikli 29 töörühm. Suunised määruse 2016/679 kohase läbipaistvuse kohta, lk 8. Arvutivõrgus: https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/EU_suunised/labipaistvuse_wp260_et.pdf 5 IKÜM artikkel 5 lg 1 punktid b, c ja e 6 IKÜM artikkel 5 lg 1 punkt f. 2 (6) külastajate/klientide nõusolekut ei ole, siis ei saa raviasutustes nõusoleku alusel valvekaameraid kasutada. Teine võimalik alus tervishoiusüsteemis jälgimisseadmestiku kasutamiseks saaks inspektsiooni hinnangul olla IKÜM artikkel 9 lõike 2 punkt h, mille kohaselt on eriliiki isikuandmete töötlemine lubatud, kui töötlemine on vajalik ennetava meditsiini või töömeditsiiniga seotud põhjustel, töötaja töövõime hindamiseks, meditsiinilise diagnoosi panemiseks, tervishoiuteenuste või sotsiaalhoolekande või ravi võimaldamiseks või tervishoiusüsteemi ja -teenuste korraldamiseks, kuid seda tingimusel, et õigus andmete töötlemiseks tuleneb siseriiklikust õigusest, kehtestatud on kaitsemeetmed ning täidetud on sama artikli lõikes 3 toodud tingimused. Olukorras, kus kaameraid soovitakse kasutada turvalisuse eesmärgil, siis ka Euroopa Andmekaitseinspektor rõhutab, et jälgimisseadmeid saab ja peab kasutama selektiivselt – need peaksid olema suunatud konkreetselt määratletud turvaprobleemi lahendamisele. Iga turvarisk tuleks määratleda eraldi ja detailselt, tuginedes reaalsetele ja tõestatavatele andmetele riski olemasolu ja ulatuse kohta. Pelk hirm või spekulatsioon ei ole Euroopa Andmekaitseinspektori hinnangul piisavad, et õigustada jälgimisseadmete kasutamist. Lisaks tuleks määratleda, kas jälgimisseadmete kasutamise eesmärk on konkreetse turvariski ennetamine või uurimine.7 Inspektsioon on varasemalt leidnud, et andmetöötlejad ei ole mitmel juhul piisavalt tõendanud, et turvakaamerate kasutamine kõikides kohtades ja ruumides on olnud vajalik ja eesmärgipärane ning on puudunud muid andmesubjektide õigusi vähem riivavamad meetmed. Mööname, et isikute ja vara kaitse eesmärgil jälgimisseadmete kasutamine võib osutuda vajalikuks, kuid andmetöötlejal lasub kohustus tõendada, et isikuandmete töötlemisel on tagatud isikuandmete töötlemise põhimõtted. Tulenevalt minimaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõttetest8 tuleb kaamerad suunata konkreetsetele turvariskidele ning paigaldada kaameraid selliselt, et inimesed jääksid kaameravaatevälja minimaalselt. Üheks tundlikumaks teemaks ongi ka palatikaamerate kasutamine tervishoiuteenuseid osutavates asutustes. Inspektsioon on leidnud, et vastutava andmetöötleja mõjuhinnangus sätestatud nõusoleku kehtimise kriteeriumite täitumisel on andmetöötlejal õigus palatikaamerate kasutamisel tugineda patsiendi või tema seadusliku esindaja nõusolekule kui õiguslikule alusele patsiendi isikuandmete töötlemisel. Teise õigusliku alusena saaks välja tuua IKÜM artikkel 9 lg 2 punkti c, mille alusel suunatakse patsient videovalvega palatisse patsiendi või muu isiku eluliste huvide kaitseks. Andmekaitse Inspektsioon on leidnud, et antud õiguslikule alusele tuginemine on õigustatud olukorras, kus kõik kolm mõjuhinnangus välja toodud tingimust9 on täidetud. Olukorras, kus kaameraid kasutatakse palatis, siis selleks, et andmetöötlus oleks seaduslik, peabki 7 European Data Protection Supervisor, Video-surveillance Guidelines, 2010. Arvutivõrgus: https://edps.europa.eu/data- protection/our-work/publications/guidelines/video-surveillance_en 8 IKÜM artikkel 5 lg 1 punktid b ja c. 9 Erandjuhtudel patsiendi või muu isiku eluliste huvide kaitseks [IKÜM artiklid 6(1)(d), 9(2)(c)] järgnevatel tingimustel: a) palatikaamera kasutamine on vältimatult vajalik patsiendi või muu isiku elu või tervise kaitseks. Tervishoiutöötaja hindab ja dokumenteerib Kliinikumi infosüsteemis palatikaamera kasutamisele allutamise; b) patsient ei ole õiguslikult või füüsiliselt võimeline nõusolekut andma; c) kaameraid kasutatakse maksimaalselt kuni patsiendi või tema seadusliku esindaja tahte kindlakstegemiseni, misjärel võib palatikaamera kasutamisega jätkata ainult kehtival nõusolekul vastavalt ülaltoodud punkti tingimustele. 3 (6) olema koostatud andmekaitsetingimused, mis peavad inimestele (või nende esindajatele) olema igal ajal kättesaadavad. Andmetöötlus peab eelkõige olema läbipaistev, et inimesed saaksid vastused oma isikuandmete töötlemise kohta asutustes, muuhulgas kaameratega salvestamise kohta. Oluline on ka teada, et ühel eesmärgil kogutud andmeid ei või kasutada teisel eesmärgil (eesmärgipiirang). Eriliigilisi isikuandmeid sisalduva kaamerasalvestamise kasutamiseks näiteks hiljem töötajate koolitamise eesmärgil ei ole muud õiguslikku alust kui salvestisele jäänud inimeste nõusolekud. Mis puudutab salvestiste säilitamise tähtaega, siis IKÜM põhjenduspunkt 39 sätestab, et isikuandmed peaksid olema asjakohased, piisavad ja piirduma sellega, mis on nende töötlemise otstarbe seisukohalt vajalik. See eeldab eelkõige, et tagatakse andmete säilitamise aja piirdumine rangelt minimaalsega. Isikuandmeid tuleks töödelda vaid juhul, kui nende töötlemise eesmärki ei ole mõistlikult võimalik saavutada muude vahendite abil. Selle tagamiseks, et isikuandmeid ei säilitataks vajalikust kauem, peaks vastutav töötleja kindlaks määrama tähtajad andmete kustutamiseks või perioodiliseks läbivaatamiseks. Lisaks juhib AKI tähelepanu, et IKÜM artikkel 17 lg 3 punkti e kohaselt saab vastutav töötleja säilitada andmeid pikemalt kui on säilitamistähtajaga ette nähtud õigusnõuete koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks. Seega saab andmetöötleja säilitada konkreetseid videosalvestisi ka kauem kui on ette nähtud kuni need on vajalikud menetluse läbiviimiseks. Euroopa Andmekaitsenõukogu on oma suunistes 3/2019 isikuandmete töötlemise kohta videoseadmetes välja toonud järgneva:10„Võttes arvesse isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 5 lõike 1 punktides c ja e sätestatud põhimõtteid, nimelt võimalikult väheste andmete kogumist ja säilitamise piirangut, tuleks isikuandmed enamikul juhtudel (nt vandalismi avastamiseks) kustutada – ideaaljuhul automaatselt – mõne päeva pärast. Mida pikem on ettenähtud säilitamisaeg (eriti kui see on pikem kui 72 tundi), seda rohkem tuleb põhjendada eesmärgi õiguspärasust ja säilitamise vajalikkust. Kui vastutav töötleja kasutab videovalvet mitte ainult oma ruumide jälgimiseks, vaid kavatseb andmeid ka säilitada, peab vastutav töötleja tagama, et säilitamine on eesmärgi saavutamiseks tegelikult vajalik. Kui säilitamine on vajalik, tuleb säilitamisaeg iga konkreetse eesmärgi puhul selgelt kindlaks määrata ja eraldi kehtestada. Vastutav töötleja vastutab säilitamisaja kindlaksmääramise eest kooskõlas vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõttega ning isikuandmete kaitse üldmääruse sätete järgimise tõendamise eest.“ Seega olukorras, kus eriseadusest ei tulene pikemat säilitamistähtaega, tuleb lähtuda üldjuhul 72 tunnisest säilitamisajast. Siinjuures oleme rõhutanud igal juhul, et mida kauem salvestisi säilitatakse, seda suurem riive on salvestistele jäänud isikutele. Eeltoodut arvesse võttes peab andmetöötleja põhjendama eriliiki isikuandmete säilitamise vajadust ning tõendama, et salvestiste säilitamine on eesmärkide saavutamiseks vajalik. Juhul kui andmetöötleja jõuab järeldusele, et selline andmetöötlus on õigustatud, siis tuleb tal siiski lähtuda üldjuhul 72 tunnisest säilitamisajast. Pikem säilitamistähtaeg on lubatud siis, kui vastutav töötleja on põhjendanud pikema säilitamistähtaja vajadust. Erinevatel eesmärkidel võib olla sellest lähtuvalt ka erinev salvestamise tähtaeg. 10 https://edpb.europa.eu/sites/default/files/files/file1/edpb_guidelines_201903_video_devices_et.pdf lk 28 p 121 4 (6) Asutuses peab olema reguleeritud kaamerate salvestistele ligipääs ja hilisem ligipääsu kontroll. IKÜM artikkel 5 lg 1 p f sätestab turvalisuse põhimõte, mis tähendab, et andmeid tuleb hoida ja töödelda turvaliselt. Andmete turvalisuse tagamiseks peab vältima kõrvaliste isikute ligipääsu jälgimisseadmetele ning hoidma ära salvestiste omavolilise jälgimise, kopeerimise, muutmise, teisaldamise ja kustutamise. Tagantjärele peab olema võimalik kindlaks teha, millal ja milliseid andmeid vaadati, salvestati, muudeti või kustutati ning kes seda tegi. Samuti, millal ja millistele andmetele keegi juurdepääsu sai. Jälgimiseks kasutatavad vahendid tuleb seadistada selliselt, et igal kasutajal on süsteemi sisenemiseks oma kasutajanimi ja parool. Seega peab vastutav töötleja panema paika konkreetselt ametinimetuse täpsusega, kellel töötajatelt on ligipääs palatikaamerate süsteemi, et reaalajas jälgimist sisse või välja lülitada. Kui kaameraid kasutatakse palatis, siis peab olema tagatud patsiendi õigus privaatsusele (sh vaid väga õigustatud inimesed saavad ligipääsu salvestistele). Tulenevalt vastutava töötleja tegevusest ja talle seadusega pandud kohustustest on teatud tingimuste täitumisel kaamerate kasutamine patsiendi seisundi reaalajas jälgimiseks näiteks ohutuse tagamise eesmärgil põhjendatud. Kuid siiski peab vastutav töötleja selgelt eristama palatikaamerate abil reaalajas jälgimist palatikaamerate salvestiste säilitamisest, kuna reaalajal jälgimine ja salvestiste säilitamine on erinevad töötlustoimingud erineva mõjuga andmesubjektidele. Vastutaval töötlejal tuleb selgitada, milliste konkreetsete ohujuhtumite lahendamiseks ja analüüsiks võib esineda vajadus salvestise säilitamiseks. Inspektsioon märgib, et palatikaameratega tekitav patsientide õiguste riive on suurem kui toimub palatikaamerate videopildi säilitamine (ka lühikese aja jooksul), mistõttu peab vastutav töötleja põhjendama, miks palatikaamerate videopildi säilitamine on vajalik ning välja töötama reeglistikku, milles sätestatakse, mis tingimustel on lubatud palatikaamerate videopildi säilitamine, kes vastutab palatikaamera salvestusfunktsiooni sisse-/välja lülitamise eest ning kas salvestusfunktsiooni sisse- ja väljalülitamisest jääb maha logi. Kokkuvõtvalt saabki öelda, et asutuse enda asjaolude hindamisest sõltub, kas patisentide salvestamine ohutuse tagamiseks ja vajadusel sekkumise jaoks on pelgalt ettekäänded või esineb tegelik reaalne vajadus. Märgime, et tervishoiusüsteemis jälgimisseadmestiku kasutamise aluseks võib olla IKÜM art 9 lg 2 punkt h) juhul, kui see on siseriikliku õigusega reguleeritud. Eesti kehtivas õiguses praegu selleks eraldi alust sätestatud ei ole. Samas on inspektsioon seisukohal, et nii raviasutustes patsientide kui ka sotsiaalhoolekandeteenust pakkuvate asutuste töötajate ja klientide ohutuse tagamiseks võib jälgimisseadmestiku kasutamine olla vajalik. Kõikide protseduuride salvestamine on aga kindlasti ülemäärane ja ebaproportsionaalne meede, mis ei vasta isikuandmete kaitse nõuetele ega lähe kokku meie põhiseadusega. Isikuandmeid töödeldes tuleb asutusel olla teadlik ning valmis, et inimesele jääb õigus saada enda kohta teavet. IKÜM art 15 näeb ette õiguse enda andmetega tutvumiseks ja koopia saamiseks. See kehtib ka kaamerasalvestiste puhul. Tulebki arvestada, et salvestis võib sisaldada ka teiste isikute isikuandmeid. IKÜM art 15 lõike 4 kohaselt ei tohi koopiate saamise õigus kahjustada teiste isikute õigusi ja vabadusi. Salvestise näitamisest ning sellest koopiate väljastamiseks keeldumiseks see alust ei anna - salvestisel tuleb lihtsalt kolmandad isikud muuta tuvastamatuks või välja lõigata. Tuvastamatuks muutmiseks ei piisa ainult näo hägustamisest, inimene võib olla äratuntav ka muude tunnuste alusel. 5 (6) Andmetöötleja ei saa koopia väljastamisest ega sellega tutvumise võimaldamisest keelduda põhjusel, et puudub võimalus teisi isikuid tuvastamatuks muuta. Selleks tuleb kasutada vastavaid tehnoloogiaid või olema valmis sellist teenust sisse ostma. Seejuures tuleb arvestada, et inimesed on äratuntavad ka riiete, kõnnaku jms järgi, mistõttu ainult nägude hägustamisest ei pruugi piisata. Kuna isikul on õigus nõuda üksnes enda isikuandmetest koopia saamist, võib andmetöötleja kinni katta kogu sellise osa salvestisest, millel isikut jäädvustanud ei ole. Kui inimene soovib enda kohta andmeid IKÜM-i alusel (andmeid enda kohta) ning need andmed on olemas, siis peabki inimene esmalt oma taotlusega pöörduma andmetöötleja poole. Andmetöötleja peab isiku pöördumisele vastama ühe kuu jooksul. Põhjalikumaid juhiseid kaamerate kasutamise kohta (sh välisaladel jne) leiab AKI kaamerate kasutamise juhendist. Juhiseid videovalve korraldajale leiab ka siit. Loodame, et meie selgitustest on abi ning lisaküsimuste korral palume võtta ühendust asutuse andmekaitsespetsialistiga ja vajadusel pöörduda uuesti inspektsiooni poole. Lugupidamisega Liina Kroonberg jurist peadirektori volitusel 6 (6)