ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Piret Leevald Teie 02.04.2025
[email protected]
Meie 15.04.2025 nr 2.2-9/25/1043-2
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai SA Tallinna Lastehaigla (haigla) pöördumise seoses haigla
kohustusega kontrollida päringu esitaja (eeldatavalt lapsevanem või eestkostja, aga ei pruugi) ja
alaealise patsiendi omavahelist seost.
Nimelt soovib haigla teada, kas juhul, kui lastehaigla ei kontrolli päringu esitaja ja patsiendi
õiguslikku seost (st ei maanda riski, et edastab lapse terviseandmed õigustamata isikule) – ja
käitub üksnes heas usus, et päringu esitaja on lapsevanem või seaduslik esindaja – eksib
lastehaigla andmekaitse reeglite vastu.
Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) kohaselt peab igasuguseks isikuandmete töötlemiseks
olema õiguslik alus ning töötlemine peab olema kooskõlas IKÜM artiklis 5 sätestatud
isikuandmete töötlemise põhimõtetega. Nende põhimõtete täitmise eest vastutab ja peab olema
võimeline nende täitmist tõendama vastutav töötleja ehk haigla ise. Selles osas, mil andmetöötlus
ei vasta täielikult IKÜM artikkel 5 lõikes 1 sätestatud põhimõtetele, on andmetöötlus keelatud.
Eriliiki isikuandmed, sh terviseseisundit puudutavad andmed, on oma olemuselt põhiõiguste ja -
vabaduste seisukohast eriti tundlikud ning väärivad seetõttu erilist kaitset, sest nende töötlemise
kontekst võib põhiõigusi ja -vabadusi olulisel määral ohustada. Eriliiki isikuandmete töötlemine
lubatud vaid IKÜM artikli 9 lõikes 2 ammendavalt loetletud alustel.
Tulenevalt sellest, et isikuandmete avaldamise eest vastutab andmete avaldaja, on ka tema
kohustuseks kontrollida isikuandete töötlemise seaduslikkuse kriteeriumite täitmist (sh
küsija esindusõiguse kehtivust). AKI ei saa andmetöötlejale ette öelda, kuidas ta peab
veenduma selles, et inimesel on õigus teise isiku andmeid saada, sh kas esindusõigus kehtib.
Siiski on ilmselge, et üksnes heale usule lootma jäämisest ei piisa, et vabaneda vastutusest
ebaseadusliku isikuandmete avaldamise korral.
Vastutava töötleja ülesandeks on mh hinnata avaldamisega seotud võimalike riske ja tagajärgi.
Kui tegemist on lapse või eestkostetava terviseandmetega, tuleb haiglal lisaks kaaluda, kas
andmete väljastamine, sh vanematele või eestkostjale, on teatud juhtudel patsiendi huvides.
Ühtlasi tekib vahest põrkumine ka kolmandate isikute huvidega (nt juhul, kui lapse vanemate
huvid ei lange kokku, ühe vanema hooldusõigus on piiratud jms), siis andmete väljastamisel peab
samamoodi lähtuma eelkõige mitte küsija soovist, vaid lapse huvidest.
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
Terviseandmete osas on oluliseks küsimuseks veel see, kui palju anda infot esindusõigusega
inimesele patsiendi kohta. Vastuse sellele küsimusele aitab leida eesmärgipärasuse1 ja
minimaalsuse2 põhimõtted - esindajal ei peaks olema absoluutne juurdepääs esindatava
andmetele, teistele isikule peaks avaldama terviseandmeid ainult osas, mida on vaja, et teha
informeeritud otsus patsiendi eest konkreetses olukorras.
Loodame, et meie selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Irina Meldjuk
jurist
peadirektori volitusel
1
IKÜM artikli 5 lõike 1 punkti b kohaselt isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning
õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei töödelda hiljem viisil, mis on nende eesmärkidega vastuolus.
2
IKÜM artikli 5 lõike 1 punkti b kohaselt isikuandmete töötlemisel tagatakse, et isikuandmed on asjakohased,
olulised ja piiratud sellega, mis on vajalik nende töötlemise eesmärgi seisukohalt.
2 (2)