dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Vastus nõudekirjale

Andmekaitse Inspektsioon · 8. aprill 2025
Viit
2.3-8/25/953-2
Registreeritud
8. aprill 2025
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Euroopa Ülemkogu Euroopa Liidu Nõukogu
Saabumis/saatmisviis
Outlook
Funktsioon
2.3 Õigusalane korraldamine
Sari
2.3-8 Teiste asutuste juriidiline nõustamine
Toimik
2.3-8/2025
Vastutaja
Jaana Sahk-Labi (Andmekaitse Inspektsioon, Euroopa koostöö ja õiguse valdkond)

Failid

  • 📎RE terminiküsimus disclosure of data.msg341 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Jaana Sahk-Labi - AKI </O=EXCHANGELABS/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=C90CFC4294D74DE287861C117DB57601-B397946E-67> Saaja: SONNA Astrid Teema: RE: terminiküsimus: disclosure of data Tere Suur tänu huvitava küsimuse eest. Tõsi ta on, et tunnetuslikult võiks olla tegemist nüansis erinevate terminitega ja tahaks nõustuda infoturbesõnastiku tehtud erisusega, et avaldamine viitab mingile piiratud ringile teabe kättesaadavaks tegemisele ning avalikustamine laiemalt üldsusele kättesaadavaks tegemisele. Nüansi erisus tuleb inglise keeles minu meelest väga hästi välja IKÜM art 9 lg 2 p (d) vs p (e). Punktis d räägitakse […] personal data are not disclosed outside that body without the consent of the data subjects ja punktis (e) processing relates to personal data which are manifestly made public by the data subject. IKÜM-i eesti keelne versioon tõlgib mõlemad avalikustamiseks. Samas sisus on punkti (d) mõte ikkagi see, et nt usuorganisatsioon ei tohi oma liikmete andmeid teatavaks teha mitte ühelegi isikule väljaspool seda organisatsiooni. Samas punkti (e) puhul tuleb seda tõlgendada nii, et neid andmeid võib töödelda vaid siis kui andmesubjekt on teadlikult avalikustanud need andmed piiramatule ringile isikutele ja ei loe see, kui ta on neid andmeid jaganud mingis piiratumas kontekstis. Siin on ka hiljutine EK lahend asjas C-446/21, kus kohus selgitab, et asjaolu, et isik on avalikustanud oma seksuaalse sättumuse paneeldiskussioonil, mis on üldsusele osalemiseks avatud, ei anna suhtlusvõrgustiku veebiplatvormi haldajale luba töödelda muid selle isiku seksuaalse sättumusega seotud andmeid, mis võivad olla saadud väljaspool seda platvormi kolmandatest isikutest partnerite rakenduste ja veebisaitide kaudu, nende andmete koondamiseks ja analüüsimiseks, et pakkuda sellele isikule isikupärastatud reklaami. Selles kohtulahendis on inglise keeles kasutatud väljendit has made a statement, mis on eesti keelde tõlgitud taaskord „avalikustamine“. Teisest küljest on see endiselt hea näide illustreerimaks, et kuigi termin on eesti keeles sama, siis tema sisu ja mõte on erinev. Muidugi nt art 9 lg 2 p (d) osas ei pruugi lahendus olla see, et tõlkida see avaldamiseks vaid nt võib kasutada ka „teatavaks tegemine“, „jagamine“ vm sõna, mis oleks kooskõlas sätte sisulise mõttega. Kui vaadata EKI Sõnaveebist sõnu „avaldama“ ja „avalikustama“, siis selle järgi on need sünonüümid ning selgituse järgi on esimene „avalikult kättesaadavaks tegemine“ ja teine „üldsusele, kõigile teada andmine, millegi avalikuks tegemine“. Seega sisulist vahet selle järgi neil ei ole. Meie oma parkatikas lähtume sisu piiritlemisel sellest, mis on olnud sätte mõte (nagu näitlikustatud art 9 põhjal) ja ei saa, võttes arvesse IKÜM-i tõlget ning ka EKI määratlust, öelda ega soovitada, et peaks ühte eelistama teisele teatud kontekstis. Ma loodan, et nendest mõtetest oli abi. Tervitades Jaana Sahk-Labi Estonian Data Protection Inspectorate Head of European Cooperation and Legal Affairs [email protected] <mailto:[email protected]> +372 682 8713 ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Tatari 39 | 10134 Tallinn | Eesti LinkedIn <https://www.linkedin.com/company/estonian-data-protection-inspectorate/> I Youtube <https://www.youtube.com/@andmekaitse> <https://www.aki.ee/> From: SONNA Astrid <[email protected]> Sent: Tuesday, March 25, 2025 10:57 AM To: AKI info Subject: terminiküsimus: disclosure of data Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere Pöördun teie poole ühe terminiküsimusega, kuna meil on ELi nõukogus praegu tegemisel isikuandmete kaitse teemaline terminiprojekt. Kerkis üles küsimus seoses mõistega disclosure of data. IATE kirje https://iate.europa.eu/entry/result/1399255/en , mille definitsioon on: making information known to another person or organisation. Eesti isikuandmete kaitse seaduses on läbivalt kasutusel avalikustamine Isikuandmete kaitse seadus–Riigi Teataja <https://www.riigiteataja.ee/akt/131122024044?leiaKehtiv> . Isikuandmete kaitse üldmäärusest Määrus - 2016/679 - EN - GDPR - EUR-Lex <https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32016R0679> leiab aga nii avaldamist kui avalikustamist. Kas teie hinnangul võib mõlemaid kasutada läbisegi või siiski vastavalt kontekstile eristada või isikuandmete kaitse seaduse alusel „avalikustamist“ eelistada? Kuigi avalikustamine <https://akit.cyber.ee/term/494-disclosure-1> näiteks andmekaitse ja infoturbe sõnastiku AKIT tähenduses on teabe muutmine avalikuks ja avaldamine <https://akit.cyber.ee/term/1849-disclosure-3> teabe avaldamine mingile poolele, mitte kogu avalikkusele. Lugupidamisega Astrid Sõnna ELi nõukogu tõlkija/toimetaja
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel