Saatja: "Liilika Raudhein" <
[email protected]>
Saaja: "AKI info"
Teema: kliendi nõustamine ja isikuandmete küsimine
Kuupäev: 2025-04-07 09:45
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere!
Integratsiooni Sihtasutus pakub Eesti elanikele tasuta nõustamisteenust
eesti keele õppe ja muudes Eestis elamisega
seotud küsimustes.
<https://integratsioon.ee/noustamine> https://integratsioon.ee/noustamine
Meil on olemas kliendihaldus- ja iseteenindussüsteem, kuhu klient
autentimise järel siseneb ning saab valida teenuseid.
Paljud aga pöörduvad nõu saamiseks telefoni ja e-maili teel ning jäävad
sisuliselt anonüümseks. Sellised pöördumised
tekitavad nõustajatele suure töökoormuse ning erinevad riskid ka
isikuandmete töötlemisel.
Et teenindusstandardit korrastada ja luua paremad reeglid, panime enda
jaoks kirja rea vastuseta küsimusi.
Näiteks:
Kuidas veenduda, et klient esitleb end oma nime ja/või isikukoodiga?
Kuidas toimida, kui saadetud e-kirjas puudub kliendi nimi?
Millist teavet saame edastada telefoni teel?
Millist teavet saame edastada kirjalikult?
Kas isikukoodi tuleks küsida?
Kas kliendi isikukoodi küsimine telefoni teel on piisav tema isiku
tuvastamiseks? Kas peaks küsima midagi juurde?
Näide: klient helistab ja ütleb, et tund on alanud, kuid talle ei ole
linki saadetud. Nõustaja näeb, et link on tegelikult saadetud, ja saab
kliendile kirja uuesti saata. Kuidas veenduda, et klient on end oma nimega
tutvustanud?
Meil on veel lisaks rahvusvahelise kaitse saajate sihtrühm, kus andmete
liikumine on väga tundlik.
Näiteks: isik varjab, et elab Eestis. Keegi, kes otsib teda taga ja
oletab, et ta käib eesti keele kursustel, võib meile helistada, ütelda
tagaotsitava nime ja küsida mis kell algab täna tund. Meie vastame ja
sellega kinnitame, et isik elab Eestis.
Organisatsioonis on käibel seisukoht, et me ei tohi inimeselt isikut
tõendavat dokumenti küsida, kui ta tuleb kontorisse.
Kui küsimus on vaid selles, et meil puudub ligipääs rahvastikuregistrile,
kust kontrollida kliendi andmeid,
on probleem arusaadav – meil pole mõtet dokumenti vaadelda ega isikukoodi
küsida, kui andmeid kontrollida ei saa.
Ühtegi teist loogilist selgitust sellisele seisukohale ei ole leidnud.
Kas küsimus võib olla selles, et me ei tohi taotleda ligipääsu
rahvastikuregistrile?
Eraõigusliku juriidilise isikuna peaksime saama toimida nagu ka kõik
teised - juurdepääsu alus rahvastikuregistrile
on õigustatud huvi – me soovime enne info andmist veenduda, et isik on
see, kellena ta end esitleb.
Lugupidamisega
Liilika Raudhein
andmekaitse- ja teabespetsialist
Integratsiooni Sihtasutus
<https://integratsioon.ee/> Veebileht |
<https://www.facebook.com/integratsioonisihtasutus> Facebook