Saatja: "Rahvastikuregistri leping" <
[email protected]>
Saaja: "AKI info"
Teema: FW: Rahvastikuregistri andmete töötlemine KOKS § 32 ülesande täitmiseks (rahvaalagatuse allkirjade kontrollimine)
Kuupäev: 2025-04-22 14:44
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere
Siseministeeriumile esitati pöördumine, milles küsitakse rahvaalgatuse
allkirjastanud isikute hääleõiguslikkuse kontrollimise võimaluse kohta
rahvastikuregistrist (allolev e-kiri), olete ka selle kirja saajateks
olnud. Viidatud on Andmekaitse Inspektsiooni vastusele Harku
Vallavalitsuse poolt esitatud küsimusele, kas kohaliku omavalitsuse
korralduse seaduse (KOKS) § 32 alusel võiks isikuandmeid töödelda
(https://adr.rik.ee/aki/dokument/13745509). Põhimõtteliselt on seal
seisukoht, et KOKS § 32 ei saa olla isikuandmete töötlemise aluseks kuna
ei reguleeri, kas ja kellel on hääleõiguslikkuse kontrollimiseks
isikuandmete töötlemise õigus. 07.04. toiminud kohtumisel (AKI, Justiits-
ja Digiministeerium, Siseministeerium) arutasime isikuandmete töötlemise
kitsaskohti ning jõudsime ka tõdemuseni, et vahel võib küll olla nii, et
isikuandmete töötlemise õigust otseselt ei ole ette nähtud, kuid muul moel
ei ole asutusel võimalik talle pandud ülesannet täita. Iga juhtumi puhul
tuleb isikuandmete töötlemise põhjendatust hinnata.
KOKS § 32 lõike 1 kohaselt on vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest
valla- või linnaelanikest õigus teha kohaliku elu küsimustes valla- või
linnavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või
kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme
kuu jooksul. Algatus esitatakse valla- või linnavalitsusele vastava
eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate
nimekiri ning kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab
valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse
seisukohaga (KOKS § 32 lg 2).
Hääleõiguslikkuse tingimused on sätestatud kohaliku omavalitsuse volikogu
valimise seaduses (KOVVS), selle § 5 lõike 1 kohaselt on hääletamisõigus
Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäevaks saanud
16-aastaseks ja kelle püsiv elukoht, see on elukoht, mille aadressiandmed
on kantud Eesti rahvastikuregistrisse, asub vastavas vallas või linnas.
Hääletamisõigus on ka välismaalasel, kes vastab KOVVS § 5 lõikes 1
nimetatud tingimustele ja kes elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa
või alalise elamisõiguse alusel. Hääleõiguslik ei ole isik, kes on
valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud. Nende tingimuste täitmist on
võimalik kontrollida rahvastikuregistri andmete alusel.
Kuna üldjuhul on rahvaalgatusele allkirja andnuid hulgal, mille puhul
ükshaaval hääleõiguslikkuse kontrollimine kohaliku omavalitsuse poolt
oleks ebamõistlikult ressursimahukas, siis oleks võimalik teha
rahvaalgatusele allkirja andnute hääleõiguslikkuse kindlakstegemiseks
automatiseeritud kontrolli. See tähendab, et kohalik omavalitsus saab
esitada Siseministeeriumile taotluse, milles soovib KOKS § 32 kohase
rahvaalgatuse esitanud isikute hääleõiguslikkuse kontrollimist KOVVS § 5
tingimustel. Vastuse saab anda jah/ei kujul st ei väljastata näiteks
elukoha aadressi jm.
Kui omavalitsusel on kohustus vähemalt 1% hääleõiguslike elanike algatus
lahendamiseks võtta (kui küsimus kuulub volikogu pädevusse), siis ei ole
seda ülesannet ilma isikuandmeid töötlemata võimalik täita. Rahvaalgatus
on võimalus kohaliku elu korraldamises kaasa rääkida, see lähtub inimeste
endi huvidest, kuid ühtlasi on oluline veenduda, et ka tegelikkuses on
allkirja andnud isikud selleks õigustatud.
Kas selles vaates KOKS § 32 ja KOVVS § 5 alusel võiks siiski kohalikul
omavalitsusel olla alus rahvaalgatuse allkirjastanute hääleõiguslikkuse
kindlakstegemiseks töödelda isikuandmeid?
Ideaalis võiks olla võimalik juba allkirja andmisel hääleõiguslikkuse
tingimusi kontrollida ning siis ei tekigi hiljem vajadust isikuandmeid
töödelda. Sel juhul on vajalik õigusliku aluse olemasolu selleks, et
allkirja andmisel vajalikus ulatuses isikuandmeid töödelda. Võib-olla on
võimalik ka selline lahendus, kus allkirja andmisel annab isik ka
nõusoleku oma andmete hilisemaks töötlemiseks, et tema hääleõiguslikkust
kindlaks teha. Sellega seoses tekivad küll ka lisaküsimused, kuidas
nõusolekut koguda ja fikseerida ning kas nõusolek oleks siis tingimus
allkirja andmiseks kuna ilma nõusolekut andmata tegelikult poleks mõtet ka
allkirja anda kuna seda hiljem ei saa kontrollida.
Nõustume Andmekaitse Inspektsiooniga, kes oma 26.01.2023 vastuskirjas
Harku Vallavalitsusele on juhtinud tähelepanu murele, kus omavalitsustel
on kohustusi, mis eeldavad isikuandmete töötlemist, kuid ükski säte ei
anna selleks otsesõnu vajalikku alust ja ulatust.
Lugupidamisega
Katrin Jõesalu
nõunik
Siseministeerium
<mailto:
[email protected]>
[email protected]
+372 5343 4326
<https://www.siseministeerium.ee/>
<http://www.facebook.com/siseministeerium>
<https://open.spotify.com/show/1LO39xEFNzMh1Hd5ExumMi?si=9c67417b19184c53>
From: Evelyn Tohvri <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >
Sent: Wednesday, April 9, 2025 10:48 AM
To: SiM info <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Cc: Andmekaitse Inspektsioon <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >; Anna
Skobeleva <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >
Subject: Rahvastikuregistri andmete töötlemine KOKS § 32 ülesande
täitmiseks (rahvaalagatuse allkirjade kontrollimine)
TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu
saatja korral palume linke ja faile mitte avada!
Tere
Tallinna linnale on rahvaalgatus.ee kaudu esitatud algatus „Pelguranna
<https://rahvaalgatus.ee/initiatives/1319-pelguranna-trammiteed-ei-tohi-ra
jada-stroomi-rannapargi-ja-puhangu-t%C3%A4nava-arvelt> trammiteed ei tohi
rajada Stroomi rannapargi ja Puhangu tänava arvelt“. Sellele on kogutud
3702 allkirja. Tallinna hääleõiguslike elanike arv 26. märtsi 2025 seisuga
on 353 397. KOKS § 32 alusel on õigus algatus teha vähemalt ühel
protsendil hääleõiguslikel valla- või linnaelanikel. Seega on kogutud
allkirju kokku rohkem, kui 1%, kuid linnal ei ole seadusest tulenevat
alust, et kontrollida, kas kogutud allkirjadest on kokku vajalik 1%
hääleõiguslikest linnaelanikest. Nimelt, Harku Vallavalitsus on varasemalt
pöördunud Andmekaitse Inspektsiooni poole, et küsida, kas kohalikul
omavalitsusel on õigus töödelda rahvastikuregistri andmeid selleks, et
kontrollida, kas algatusele kogutud allkirjad vastavad KOKS § 32
tingimustele. Andmekaitse Inspektsioon selgitas oma 26. jaanuari 2023
vastuses (manuses), et omavalitsusele KOKS §-st 32 ei anna sättest
tuleneva ülesande täitmiseks õigust rahvastikuregistri andmeid töödelda
ning andmeid saaks kontrollida vaid inimese enda nõusolekul. Ilmselgelt,
kuna omavalitsusel ei ole õigust andmeid töödelda, siis ei ole võimalik
küsida ka allkirja andnutelt nõusolekut.
Pöördungi teie poole, et küsida, kas ministeeriumil on võimalik antud
juhul kontrollida allkirjade vastavust KOKS §-ile 32. Kui see võimalik ei
ole, siis kas teil on soovitusi, kuidas taoliselt juhul allkirjade
kontrollimist võiks korraldada.
Heade soovidega
Evelyn Tohvri
osakonna juhataja
õigusloome osakond
linna õigusteenistus
616 4050