EELNÕU 0 8 . 0 4 .202 5 SISEMINISTER MÄÄRUS Siseministri määruste muutmine seoses isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmisega Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 11 5 lõike 7, § 15 lõi ke 6 , § 15 2 lõike 1 ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 33 lõike 1 ja § 33 14 lõike 1 alusel . § 1. Siseministri 1. juuli 2020. aasta määruse nr 25 „Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu põhimäärus“ muutmine Siseministri 1. juuli 2020. aasta määruses nr 25 „Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 26 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: (1) Pärast andmete aktiivse säilitamise tähtaja möödumist kantakse §-des 8 ja 9, § 15 punktis 1 ja § 17 lõike 1 punktis 11 sätestatud andmed andmekogu arhiiviosasse.“; 2) paragrahvi 26 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Pärast säilitustähtaja möödumist andmed kustutatakse.“. § 2. Siseministri 30. novembri 2015. aasta määruse nr 56 „Elamisloa ja elamisõiguse menetluses ning isikut tõendava dokumendi väljaandmise menetluses sõrmejälgede võtmise kord“ muutmine Siseministri 30. novembri 2015. aasta määruses nr 56 „Elamisloa ja elamisõiguse menetluses ning isikut tõendava dokumendi väljaandmise menetluses sõrmejälgede võtmise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1 ) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „edaspidi“ sõnaga „koos“; 2 ) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) E-residendi digitaalse isikutunnistuse taotleja sõrmejäljed võib võtta selle väljastamisel.“; 3 ) paragrahvi 1 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „Taotlejalt“ sõnadega „, välja arvatud e residendi digitaalse isikutunnistuse taotlejalt,“; 4 ) paragrahvi 2 lõiked 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks; 5 ) paragrahvi 3 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „ (5) Alla kuueaastast isikut ei daktüloskopeerita kolmanda riigi kodaniku elamisloa või elamisõiguse ja elamisloakaardi ning e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotlemisel.“. § 3. Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruse nr 78 „Isikut tõendavate dokumentide andmekogu pidamise põhimäärus“ muutmine Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruses nr 78 „Isikut tõendavate dokumentide andmekogu pidamise põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 4 s õnastatakse järgmiselt: „ § 4. Andmekogu ülesehitus Andmekogu peetakse digitaalse andmekoguna .“; 2) paragrahvi 8 lõiget 3 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) esindusõiguse alus.“; 3 ) paragrahvi 8 lõike 8 punkt 13 sõnastatakse järgmiselt: „13) teave ajateenistuses, relvajõududes, kaadrisõjaväelasena või luure- või julgeolekuteenistuses teenimise ja töötamise kohta , väljaspool Eestit sõjaväelises operatsioonis osalemise kohta ning riiklikus või mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või üksuses teenimise kohta ; “; 4 ) paragrahv i 9 lõi k e 3 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; 5 ) paragrahvi 9 lõike 3 punkt id 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt: „ 2) andmed avalduse kohta, milles isik soovib isikut tõendava dokumendi taotluse vastu võtmis t ja sellega seonduvate toimingute tegemist või isikut tõendava dokumendi väljastamist tema elu- või viibimiskohas ; 3) andmed, et taotlus on esitatud posti teel;“; 6 ) paragrahv i 11 tekst sõnastatakse järgmiselt: Andmekogu andmeandjad (edaspidi andmeandja ) on: 1) §-s 6 nimetatud isikut tõendava dokumend i taotl use esitaja ; 2) automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu – dokumendi kasutaja biome etrilised andmed; 3 ) elamislubade ja töölubade register – välismaalase Eestis elamise ja töötamise menetlusega seotud andmed; 4) infosüsteem POLIS – süüteomenetluse, ennetava tegevuse, otsimise ja jälitusmenetluse andmestiku andmed ; 5 ) Interpoli andmebaasid – isikuandmed ning varastatud või kaotatud reisidokumendi andmed; 6 ) Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute andmekogu – isikuandmed ja andmed kodakondsuse või selle puudumise kohta ; 7) rahvastikuregister – dokumendi kasutaja ja taotl use esitaja isikuandmed ning seadusliku esinduse andmed ; 8 ) Schengeni infosüsteemi riiklik register – loovutamise või väljaandmise eesmärgil tagaotsitava isiku andmed, välismaalase suhtes kohaldatud sissesõidukeelu andmed, lahkumisettekirjutuse või kohtulahendiga pandud lahkumiskohustuse andmed, kadunud isiku või sellise isiku andmed, kes on vaja tema enda turvalisuse huvides või kaitseks ohu eest ajutiselt paigutada turvalisse paika, ning varastatud, ebaseaduslikult omastatud või kaotatud dokumendiplangi ja kehtetuks tunnistatud isikut tõendava dokumendi andmed, mis on kantud Schengeni infosüsteemi riiklikusse registrisse arestimise, konfiskeerimise või kriminaalmenetluses asitõendi tagamiseks; 9) sotsiaalkaitse infosüsteem – dokumendi kasutaja puudega seotud andmed ; 10) meremeeste register – dokumendi kasutaja ohutus alase koolituse tunnistuse ja meremehe tervisetõendi kehtivuse andme d . 7 ) paragrahv 11 1 ja § 12 lõike 3 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks; 8 ) paragrahvi 12 lõike 3 punkt 10 sõnastatakse järgmiselt: „ 10) taotleja kirjalik nõusolek dokumendi väljaandmise taotluse edastamiseks või dokumendi väljastamiseks ; “; 9 ) paragrahvi 12 lõike 3 punktis 12 asendatakse sõna „ vanglatöötaja“ sõnadega „ kinnipidamisasutuse volitatud ametniku või töötaja “; 10 ) paragrahvi 12 lõike 3 punkt 23 tunnistatakse kehtetuks; 1 1 ) paragrahvi s 13 ja § 14 teises lauses asendatakse sõna „andmekogukaardile“ sõnaga „andmekogusse“; 1 2 ) määruse 6. peatüki pealkirjas asendatakse sõna „arhiveerimine“ sõnaga „säilitamine“; 1 3 ) paragrahv 18 sõnastatakse järgmiselt: „ § 18. Andmekogu andmete säilitamine Eesti kodanikule esmase isikut tõendava dokumendi väljaandmise menetluses § 6 , § 7 punktide 1–6 ja 9–16 , § 8 lõi k e 1 punktide 1–8 ja 11–17 ja lõike 5, § 9 lõike 1 ning § 10 lõike 1 alusel andmekogusse kantud andmeid säilitatakse tähtajatult .“; 14) paragrahvi 18 1 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Andmekogu andmed, mida ei säilitata tähtajatult , kustutatakse pärast säilitustähtaja möödumist.“; 1 5 ) paragrahvi 20 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Andmekogu likvideeritakse seaduse alusel.“. § 4 . Siseministri 7. detsembri 2022. aasta määruse nr 40 „Sissesõidukeeldude riikliku registri põhimäärus“ muutmine Siseministri 7. detsembri 2022. aasta määruse s nr 40 „Sissesõidukeeldude riikliku registri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 17 lõiked 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks ; 2) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „(2 1 ) Pärast säilitustähtaja möödumist andmed kustutatakse.“. (allkirjastatud digitaalselt) Igor Taro S iseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Miilits K antsler
Siseministri määruse „ Siseministri määruste muutmine seoses isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmisega “ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu on välja töötatud seoses isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (edaspidi ITDS-i muutmise eelnõu ) , mis on Riigikogu menetluses ning mille eesmärk on suurendada identiteedihalduse turvalisust, maandada julge olekuriske ja ajakohastada tööprotsesse. Lisaks korrastatakse ITDS-i muutmise eelnõuga andmekogude regulatsiooni, tuues muu hulgas põhimäärusest seaduse tasandile andmekogudes andmete säilitamise maksimaalse tähtaja ja andmekoosseisu . Eelnõu eesmärk on viia valdkonna eest vastutava ministri määrused kooskõlla seadusega. Eeltoodust tulenevalt vajavad muutmist järgmised siseministri määrused: 1) 1. juuli 2020. aasta määrus nr 25 „Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu põhimäärus“ (edaspidi määrus nr 25 ) ; 2) 30. novembri 2015. aasta määrus nr 56 „Elamisloa ja elamisõiguse menetluses ning isikut tõendava dokumendi väljaandmise menetluses sõrmejälgede võtmise kord“ (edaspidi määrus nr 5 6 ) ; 3) 18. detsembri 2015. aasta määrus nr 78 „Isikut tõendavate dokumentide andmekogu pidamise põhimäärus“ (edaspidi määrus nr 78 ) ; 4) 7. detsembri 2022. aasta määrus nr 40 „Sissesõidukeeldude riikliku registri põhimäärus“ (edaspidi määrus nr 40 ) . Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 11 5 lõike 7, § 15 lõike 6, § 15 2 lõike 1 ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 33 lõike 1 ja § 33 14 lõike 1 alusel . 1.2. Ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunik Elen Kraavik (
[email protected] ) ning õigusnõunik Maret Saanküll (
[email protected] ). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik ud Kertu Nurmsalu (tel 612 5084,
[email protected] ) ning Kristi Kool (tel 612 5 166 ,
[email protected] ) . Eelnõu ja seletuskir ja on keeleliselt toimeta nud Luisa Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina Alekõrs (
[email protected] ) . 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse järgmiste määruste järgmisi redaktsioone: määrus nr 25 avaldamismärkega RT I, 31 .0 5 .20 24 , 2 ; määrus nr 56 avaldamismärkega RT I, 28.12.2023, 8; määrus nr 78 avaldamismärkega RT I, 26.08.2022, 13; määrus nr 40 avaldamismärkega RT I, 31.05.2024, 6. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu §-ga 1 muudetakse määrust nr 25. P unktiga 1 muudetakse määruse nr 25 § 26 lõiget 1. Kehtiva regulatsiooni kohaselt säilitatakse Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu andmeid ning andmekogusse kantud alusdokumente a ndmekogus aktiivselt 10 aastat välismaalase lahkumiskohustuse täitmise päevast arvates, peale mida kantakse määruse §-des 8 ja 9, § 15 punktis 1 ja § 17 lõike 1 punktis 11 sätestatud andmed eraldi andmekogu arhiiviosasse, kus andmeid säilitatakse alaliselt. ITDS-i muutmise eelnõu § 9 punktiga 22 täiendatakse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS ) § 33 14 lõi kega 7 1 . Uue lõi ke ga tuu akse põhimäärusest seaduse tasandile andmekogudes andmete säilitamise maksimaal n e tähta eg ning sätestatakse, et Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu andmeid säilitatakse aktiivselt 10 aastat välismaalase lahkumiskohustuse täitmisest arvates ja pärast seda andmekogu arhiiviosas 40 aastat, kui andmekogu põhimääruses ei ole sätestatud lühemat tähtaega . Võrreldes seaduse sättega täpsusta takse p õhimäärus es konkreetse i d andmekategooria i d, mille puhul tähtaeg a kohald atakse . Seega viiakse kõnesoleva eelnõuga Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu põhimääruses sätestatud andmete säilitustähtajad kooskõlla seadusega ning sätestatakse, et p ärast andmete aktiivse säilitamise tähtaja möödumist kantakse §-des 8 ja 9, § 15 punktis 1 ja § 17 lõike 1 punktis 11 sätestatud andmed andmekogu arhiiviosasse. Andmete säilitustäht aega pole vaja andmekogu põhimääruses sätestada , sest andmete säilitustähtaeg on sätestatud seaduses. P unktiga 2 muudetakse määruse nr 25 § 26 lõiget 3. Kehtiv as regulatsioon is nä hakse ette , et a ndmed, mida ei säilitata andmekogus alaliselt, kustutatakse lõigetes 1 ja 2 ette nähtud säilitustähtaja möödumisel. Muudatus on seotud määruse nr 25 § 26 lõike 1 muutmisega ja andmekogu andmete säilitustähtaja sätestamisega seaduses. Kuna Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu andm ed ei säilitata enam tähtajatult, viiakse määruse nr 25 lõike 3 tekst kooskõlla seadusega ning sätestatakse, et p ärast säilitustähtaja möödumist andmed kustutatakse. Eelnõu §-ga 2 muudetakse määrust nr 56. P unktiga 1 täiendatakse määruse nr 56 § 1 lõiget 1 pärast sõna „edaspidi“ sõnaga „koos“ . Muudatusega täpsustatakse määruses eri liiki dokumentide taotleja lühendit. Muudatus on tehniline. P unktiga 2 täiendatakse määruse nr 56 § 1 lõikega 1 1 , mille kohaselt võib e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotleja sõrmejäljed võtta ka selle väljastamisel. ITDS -i § 20 12 lõi k e 1 kohaselt ei pea e-resident taotluse esitamiseks isiklikult ilmuma dokumendi väljaandja asukohta või Eesti välisesindusse, sest taotlus esitatakse PPA iseteeninduses. Kuna e-residendi digitaalne isikutunnistus on üksnes elektroonilises keskkonnas kasutamiseks, siis ei kanta taotleja sõrmejälgi dokumenti ja on võimalik kohaldada paindlikuma t protsessi. Samas jääb alles võimalus anda sõrmejäljed ka taotlemisel, näiteks kui tulevikus võetakse kasutusele PPA iseteeninduslik biomeetriahõive lahendus mobiilis. P unktiga 3 täiendatakse määruse nr 56 § 1 lõiget 2 p ärast sõna „Taotlejalt“ sõnadega „, välja arvatud e residendi digitaalse isikutunnistuse taotlejalt“ . Lõike 2 kohaselt ei pea t aotlejalt sõrmejälgi võtma, kui tema viimasest sõrmejälgede võtmisest on möödunud vähem kui kuus aastat ja tema biomeetrilised andmed ei ole muutunud. Muudatusega täpsustatakse, et selline sõrmejälgete võtmise välistus ei kehti e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotleja kohta ja temalt tuleb võtta sõrmejäljed igakordsel taotlemisel. Määrus viiakse kooskõlla praktikaga , mistõttu ei kaasne sellega mõju sihtrühmale . Pun ktiga 4 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 56 § 2 lõiked 5 ja 6. Määruse nr 56 § -s 2 sätesta takse dokumendi taotlejalt sõrmejälgede võtmise nõuded. Lõike 5 kohaselt antakse s õrmejälg isiklikult, vajutades sõrmega selleks ettenähtud vahendi hõiveala pinnale vajaliku survega ja hoides sõrme liigutamata. Lõike 6 kohaselt asetatakse s õrmejälje võtmiseks sõrm hõiveala pinna keskele otse. Nimetatud sätte i d ei ole enam vaja, sest nüüdis aegne sõrmejälgede andmise tehnoloogia on nutikas ja juhendab inimest selgelt, mida ta peab tegema selleks, et tagada sobiva kvaliteediga sõrmejäljed . Lisaks areneb tehnoloogia pidevalt ja lähitulevikus ei pruugi olla kasutusel üksnes kontaktsed sõrmejäljehõive seadmed. Näiteks tekkis C OVID -19 epideemia ajal, kui tuli vältida kontakte pindadega, vajadus sõrmejäljehõive seadmete jär ele , mis võimaldaksid anda sõrmejälgi hõiveala pinda puudutamata. Lisaks on Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT ) hankimas mobiilipõhist iseteeninduslikku biomeetria kogumise lahendust, kus on sõrmejäljehõive samuti kontaktivaba. Punktiga 5 muudetakse määruse nr 56 § 3 lõige 5. Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei daktüloskopeerita a lla kuueaastast isikut kolmanda riigi kodaniku elamisloa või elamisõiguse taotlemisel ja elamisloakaardi taotlemisel ning tema suhtes ei kohaldata biomeetriliste andmetega dokumendi taotlemisel isikliku ilmumise nõuet. Kehtivasse regulatsiooni lisatakse alla kuueaastase isiku daktüloskopeerimise välistus, kui ta taotleb e-residendi digitaalse t isikutunnistus t , ja sellest jäetakse välja lause teine pool, mille järgi ei kohaldata biomeetriliste andmetega dokumendi taotlemisel isikliku ilmumise nõuet . Isikliku ilmumise nõude reguleerimine ei kuulu sõrmejälgede võtmise korra reguleerimisalas se . Isikliku ilmumise nõue tuleneb isikut tõendavate dokumentide seadusest (edaspidi ITDS ). ITDS-i muutmise eelnõu § 1 punktiga 52 täiendatakse § 20 12 lõikega 1 1 , millega sätestatakse, et k ui e -residendi digitaalse isikutunnistuse taotleja on alla 15-aastane, ilmub ta isiklikult koos seadusliku esindajaga isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks isikutunnistuse väljaandja asukohta või Eesti välisesindusse isikutunnistuse väljaandmise menetluse s või isikutunnistuse väljastamisel . Eelnõu §-ga 3 muudetakse määrust nr 78. P unktiga 1 muudetakse määruse nr 78 § 4 lõige 2 ja sätestatakse, et andmekogu peetakse digitaalselt. Kehtiva regulatsiooni kohaselt peetakse a ndmekogu ühetasandilise infotehnoloogilise andmekoguna ja selle koosseisu kuuluvad digitaalsed andmekogukaardid. Kuna praegu andmekogukaarte enam kasutusel ei ole ja andmed kantakse andmekogusse , täpsustatakse regulatsiooni sõnastust . Muudatus on tehniline. P unktiga 2 täiendatakse määruse nr 78 § 8 l õiget 3 p unktiga 4 . Paragrahvis 8 sätestatakse, millised dokumendi taotlejaga seotud andme d kantakse ITDAK- isse . Paragrahvi 8 lõikes 3 on reguleeritud ITDAK- isse kantavad volitatud esindaja andmed, milleks on ees- ja perekonnanimi ning isikukood. Lisata va punktiga 4 kantakse edaspidi andmekogusse ka märge esindusõiguse aluse kohta. Näiteks kui dokument väljastatakse k innipidamisasutuse volitatud ametniku le või töötaja le , märgitakse andmekogusse, et ta on esita nud oma esindusõiguse tõendamiseks töötõendi. P unktiga 3 täpsustatakse määruse nr 78 § 8 lõike 8 punkt i 13 . Kehtiva regulatsiooni kohaselt kantakse e -residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise taotlemisel andmekogusse muu hulgas teave relvajõududes teenimise ja sõjaväelistes operatsioonides osalemise kohta . Muudatuse tulemusena kantakse edaspidi andmekogusse teave ajateenistuses, relvajõududes, kaadrisõjaväelasena või luure- või julgeolekuteenistuses teenimise ja töötamise kohta , väljaspool Eestit sõjaväelises operatsioonis osalemise kohta ning riiklikus või mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või üksuses teenimise kohta . Muudatus on seotud ITDS-i § 15 2 lõike 3 muutmisega, millega viiakse isikut tõendavate dokumentide andmekogu (edaspidi ITDAK ) andmekoosseis põhimäärusest seaduse tasemele ja ühtlustatakse välismaalastelt eri menetlustes küsitavaid andmeid. Muudatusega viiakse määrus nr 78 kooskõlla seadusega. P unktiga 4 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 78 § 9 lõike 3 punkt 1. Kehtiva regulatsiooni kohaselt kantakse E esti kodaniku passi, isikutunnistuse, elamisloakaardi, digitaalse isikutunnistuse, välismaalase passi ja pagulase reisidokumendi taotlusele lisatud dokumentide andmetena a ndmekogusse kinnipeetava volikirja andmed . Praktikas ei ole kinnipeetava volikirja esitamine vajalik, sest ITDS- is on kinnipeetava taotluse esitamise kohta eriregulatsioon. Vastavalt ITDS-i muutmise eelnõu punktide le 15 ja 16, millega muudetakse § 11 3 lõiget 3 ning § 11 5 lõiget 4 , võib Eestis vanglas kinni peetava isiku dokumendi väljaandmise taotluse edastada k innipidamisasutuse v olitatud ametnik või töötaja taotleja isikusamasuse kontrollimise järel, kui taotlejal ei ole võimalik isiklikult dokumendi väljaandmiseks pädevasse asutusse pöörduda ja dokumendi taotleja isiklik pöördumine dokumendi väljaandmiseks pädevasse asutusse on nõutav. P unktiga 5 täpsustatakse määruse nr 78 § 9 lõike 3 punkt ide 2 ja 3 sõnastust . Määruse nr 78 § 9 lõike 3 punkti 2 kohaselt kantakse andmekogusse andmed avalduse kohta, mille isik dokumendi taotlemiseks või dokumendi väljastamiseks on esitanud väljaspool PPA ametiruume . Nimetatud sätte all mõeldakse avalduse andmeid, mille taotleja esitab PPA-le , et PPA tuleks tema elu - või viibimiskoh ta dokumendi taotlus t vastu võtm a, t em a isiku t tuvasta m a või isikusamasust kontrolli ma ja tema biomeetrilis i andme i d võtma või välja antud dokumenti väljastama , sest taotleja t erviseseisund püsivalt ei võimalda tal isiklikult selle ks PPA-sse pöörduda . Sätte sõnastust täpsusta ta kse õigusselguse huvides. Tegemist on tehnilise muudatusega. M ääruse nr 78 § 9 lõike 3 punkt i 3 kohaselt kantakse E esti kodaniku passi, isikutunnistuse, elamisloakaardi, digitaalse isikutunnistuse, välismaalase passi ja pagulase reisidokumendi taotlusele lisatud dokumentide andmetena a ndmekogusse andmed posti teel esitatud taotluse kohta . Muudatuse kohaselt kantakse andmekogusse andmed selle kohta, et taotlus on esitatud posti teel. Muudatus on tehniline. P unktiga 6 muudetakse määruse nr 78 § 11, mi lles on sätesta tud andmekogu andmeandja. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on andmekogu andmeandja määruse nr 78 §-s 6 nimetatud isikut tõendava dokumend i taotl use esitaja. Muudatusega ajakohastatakse a ndmekogu põhimääruse regulatsiooni ja tuuakse andmekogu a ndmeandjad välja s enisest üksikasjalikumalt , et taga da andmetöötluse läbipaistvus ning parem kooskõla isikuandmete kaitset tagavate õigusaktide ja avaliku t eabe seaduse ga. Isikut tõendavate dokumentide andmekogu andmeandja on määruse nr 78 §-s 6 nimetatud isikut tõendava dokumendi taotl use esita ja . Määruse nr 78 §-s 6 nimetatud isikut tõendavad dokumendid on Eesti kodaniku pass , isikutunnistus , digitaalne isikutunnistus , elamisloakaart , välismaalase pass , meresõidutunnistus , meremehe teenistusraamat , ajutine reisidokument ja pagulase reisidokument. Lisaks saab isikut tõendavate dokumentide a ndmekogu andmeid järgmistest andmekogudest: 1 ) automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu – dokumendi kasutaja biomeetrilised andmed; 2 ) elamislubade ja töölubade regist er – välismaalase Eestis elamise ja töötamise menetlusega seotud andmed; 3 ) infosüsteem POLIS – süüteomenetluse, ennetava tegevuse, otsimise ja jälitusmenetluse andmestiku andmed ; 4 ) Interpoli andmebaasid – isikuandmed ning varastatud või kaotatud reisidokumendi andmed; 5 ) Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute andmekogu – isikuandmed ja andmed kodakondsuse või selle puudumise kohta ; 6 ) rahvastikuregist er – dokumendi kasutaja ja taotluse esitaja isikuandmed ning seadusliku esinduse andmed; 7 ) Schengeni infosüsteemi riiklik regist er – loovutamise või väljaandmise eesmärgil tagaotsitava isiku andmed, välismaalase suhtes kohaldatud sissesõidukeelu andmed, lahkumisettekirjutuse või kohtulahendiga pandud lahkumiskohustuse andmed, kadunud isiku või sellise isiku andmed, kes on vaja tema enda turvalisuse huvides või kaitseks ohu eest ajutiselt paigutada turvalisse paika, ning varastatud, ebaseaduslikult omastatud või kaotatud dokumendiplangi ja kehtetuks tunnistatud isikut tõendava dokumendi andmed, mis on kantud Schengeni infosüsteemi riiklikusse registrisse arestimise, konfiskeerimise või kriminaalmenetluses asitõendi tagamiseks; 8 ) sotsiaalkaitse infosüsteem – dokumendi kasutaja puudega seotud andmed; 9 ) meremeeste regist er – dokumendi kasutaja ohutusalase koolituse tunnistuse ja meremehe tervisetõendi kehtivuse andmed. Nimetatud andmekogudest saadavad andmed on PPA-le dokumendi väljaandmise menetluses vajalikud, et tuvastada taotleja isik või veenduda tema isikusamasuses ja tagada, et dokument antakse välja selleks õigustatud isikule. Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu (edaspidi andmekogu ABIS ) andmeid kasutatakse dokumendi taotleja isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks, sest seal hoitakse eri menetluste raames võetud biomeetrilisi andmeid , milleks on foto, näokujutis ja sõrmejäljed . Interpoli andmebaasidest ja Schengeni infosüsteemi riiklikust registrist saadavaid andmeid kontrollitakse dokumendi väljaandmise menetluses iga kord , et tagada õiguskaitseasutuste koostöö ning välistada identiteedipettused ja varastatud või võltsitud dokumentide kasutamine. Schengeni infosüsteemi riiklikust registrist saadakse sissesõidukeelu ja lahkumisettekirjutuse või kohustuse andmed vastavalt Schengeni infosüsteemi riikliku registri põhimäär u s e §-dele 10 ja 10 1 . Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute andmekogu , e lamislubade ja töölubade registri ning meremeeste registri andmete alusel tuvastatakse dokumendi taotleja õigus lik staatus ehk alus taotleda dokumenti . Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute andmekogu st saadakse andmed taotleja Eesti kodakondsus e aluse või selle puudumise kohta. Aluseks võib olla näiteks „ sünniga omandatud “ , „ naturalisatsiooni korras “ või „ taastatud Vabariigi Valitsuse otsusega “ . Meremeeste register on andmeandja vaid juhul, kui taotletakse meremehe teenistusraamat ut või meresõidutunnistust. Rahvastikuregistrist kontrollitakse dokumendi menetluses isikuandmeid ja seadusliku esindusõiguse andmeid, nt hooldusõigus ja eestkoste. Sotsiaalkaitse infosüsteemist saadakse andmed otsuse teinud Sotsiaalkindlustusameti struktuuriüksus e , puude raskusastme tuvastamise kuupäev a , otsuse numbr i ja puude raskusastme kestus e kohta , kui ta otleja on andnud teada, et talle kohald atakse riigilõivuseaduse § 272 lõigete 7, 10, 13 ja 22 kohaselt madalam at riigilõiv u , sest ta on keskmise, raske või sügava puudega isik . Infosüsteem POLIS on andmeandja tagaotsitavate isikute, isikute otsimise ja neile kohald ata vate piirangute kohta vastavalt infosüsteem i POLIS põhimäärus e § -le 13 . Täpne isikuandmete koosseis, mida eri andmekogudest saadakse , varieerub olene valt andmekogus säilitatavate andmete koosseisust. A ndmetöötlejal on kohustus tagada kindlas menetluses minimaalses ulatuses isikuandmete töötlemine. See tähendab, et eespool loetletud andmekogud on andmeandja d nende andmete osas, mis on vastavas andmekogus olemas , ning andmete edastamisel lähtutakse minimaalsuse põhimõttest. Punktiga 7 t unnistatakse kehtetuks määruse nr 78 § 11 1 ja § 12 lõike 3 punkt 7 . Määruse nr 78 § 11 1 kohaselt vahetab a ndmekogu biomeetrilisi andmeid andmekoguga ABIS . Muudatus on seotud eelnõu § 3 punktiga 6, milles sätestatakse andmekogu andmeandjad. Edaspidi on andmekogu ABIS andmeandjana sätestatud määruse nr 78 § 11 punktis 2. Seega puudub vajadus andmekogude andmevahetus t topelt reguleeri da ja määruse nr 78 § 11 1 tunnistatakse kehtetuks . Määruse nr 78 § 12 lõike 3 punkti 7 kohaselt on andmete andmekogusse kandmise alusdokumen t taotleja isikusamasuse kontrollimise akt , mille peab kehtiva siseministri määruse nr 77 kohaselt PPA-le esitama kinnipidamisasutuse volitatud ametnik või töötaja või valla- või linnavalitsuse või hoolekandeasutuse volitatud töötaja juhul, kui ta e dast ab dokumendi taotluse taotleja eest. Isikusamasuse kontrollimise akti esitamise nõue ei ole vajalik, sest PPA kontrollib taotleja isikusamasus t , veendudes dokumendi taotleja isikusamasuses ITDAK- i sse ja andmekogu sse ABIS kantud isiku tuvastamise andmete alusel. Punktiga 8 täpsustatakse määruse nr 78 § 12 lõike 3 punkti 10. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on andmekogusse andmete kandmise alusdokumen t taotleja kirjalik nõusolek esindusõiguse kohta . ITDS § 11 3 lõike 1 k ohaselt võib dokumendi väljaandmise taotluse edastada dokumendi taotleja kirjalikul nõusolekul valla- või linnavalitsuse või hoolekandeasutuse juhi volitatud töötaja pärast dokumendi taotleja isikusamasuse kontrollimist , k ui dokumendi taotleja isiklik pöördumine dokumendi väljaandmiseks pädevasse asutusse on nõutav, kuid Eestis viibiva taotleja terviseseisund püsivalt ei võimalda tal dokumendi väljaandmise taotluse esitamiseks isiklikult pöörduda selleks pädevasse asutusse. ITDS -i § 12 2 lõike 1 kohaselt võib dokumendi väljastaja anda dokumendi kasutaja kirjalikul nõusolekul dokumendi väljastamiseks üle valla- või linnavalitsuse või hoolekandeasutuse juhi volitatud töötajale , k ui Eestis viibiva isiku terviseseisund püsivalt ei võimalda tal dokumendi kättesaamiseks isiklikult ilmuda dokumendi väljastaja asukohta. Muudatusega täpsustatakse määruse sõnastust nii, et andmete andmekogusse kandmise alusdokumen t on taotleja kirjalik nõusolek dokumendi väljaandmise taotluse edastamiseks või dokumendi väljastamiseks . P unktiga 9 asendatakse määruse nr 78 § 12 lõike 3 punktis 12 sõna „ vanglatöötaja“ sõnadega „kinnipidamisasutuse volitatud ametniku või töötaja“ . Muudatus on seotud ITDS-i muutmise eelnõu ga, millega võetakse sõna „vanglatöötaja“ asemel kasutusele uus termin „ kinnipidamisasutuse volitatud ametniku või töötaja “. Muudatus on tehniline. P unktiga 10 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 78 § 12 lõike 3 punkt 23, mille kohaselt on ITDAK- i sse andmete kandmise alusdokumen t taotleja kirjalik kinnitus selle kohta, et tal ei ole võimalik saada kodakondsusjärgse riigi pädeva ametiasutuse nõusolekut, näidates ära selle põhjuse . Nimetatud kinnituse peab välismaalase passi taotleja esitama kehtiva ITDS -i § 27 lõike 3 alusel. Muudatus on seotud ITDS-i muutmise eelnõuga, mille kohaselt ei nõuta edaspidi kodakondsus järgse riigi pädeva ametiasutuse nõusolekut vaid välisriigi kodanikult, kes on täiendava kaitse saaja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 4 lõike 3 tähenduses. P unktiga 1 1 asendatakse määruse nr 78 § 13 ja § 14 teises lauses sõna „andmekogukaardile“ sõnaga „andmekogusse“ . Kehtiva regulatsiooni kohaselt kannab vastutav töötleja taotluse andmed andmekogukaardile. Tänapäeval ei ole andmekogukaarte enam kasutusel ja taotluse andmed kantakse andmekogusse. Muudatus on tehniline. P unktiga 1 2 asendatakse määruse nr 78 kuuenda peatüki pealkirjas sõna „arhiveerimine“ sõnaga „säilitamine“ . Tegemist on termini täpsustamisega, kuna ITDS- is kasutatakse andmekogu andmete hoidmisel sõna „säilitamine“. Muudatus on tehniline. P unktiga 1 3 muudetakse määruse nr 78 § 18 . Kehtiva regulatsiooni kohaselt säilitab a ndmekogukaarte vastutav töötleja 50 aastat vastavalt arhiiviseaduses sätestatule. ITDS-i muutmise eelnõu § 1 punktiga 35 täiendatakse ITDS-i § 15 2 lõikega 5 2 , mille kohaselt säilitatakse ITDS-i alusel andmekogusse kantud andmeid 75 aastat andmekogusse kandmisest arvates , kui andmekogu põhimääruses ei ole sätestatud lühemat tähtaega. Eesti kodaniku dokumendi väljaandmise esmakordse taotlemise andmeid säilitatakse tähtajatult . Eesti kodaniku esmakordse dokumendi väljaandmise menetluses tehakse kindlaks isiku õigus Eesti kodakondsusele ja neid andmeid säilitatakse tähtajatult , et Eesti kodakondsusesse kuulumine oleks võimalik ka tema järglase puhul, sest Eesti Vabariigi põhiseaduse § 8 lõike 1 kohaselt on igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, õigus Eesti kodakondsusele sünnilt. Eelnõuga täpsusta ta kse, milliseid ITDAK- isse kantud andmeid säilitatakse tähtajatult. Ne ed andme d on ITDAK -i põhimääruse § 6 , § 7 punktide 1–6 ja 9–16, § 8 lõigete 1 ja 5, § 9 lõike 1 ning § 10 lõike 1 alusel andmekogusse kantud andmed , v.a biomeetrilised andmed, mis kustutatakse ITDAK-ist peale töötlemist viivitamata. Biomeetrilisi andmeid säilitatakse andmekogus ABIS ja nende säilitamisele kohald atakse andmekogu ABIS sätte i d . Muudatusega viiakse määrus nr 78 kooskõlla seadusega. P unktiga 14 loetakse määruse nr 78 § 18 1 tekst lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2, millega reguleeritakse tähtajalisele säilitamisele kuuluvate andmete kustutamine pärast säilitustähtaja möödumist. P unktiga 1 5 muudetakse määruse nr 78 § 20 tekst . Kehtiva regulatsiooni kohaselt otsustab ITDAK-i likvideerimise Vabariigi Valitsus. Andmekogu likvideeri takse kooskõlas arhiiviseaduse nõuetega. Muudatusega sätestatakse, et andmekogu likvideeritakse seaduse alusel . Kuna andmekogu asutamist ettenägev volitusnorm sisaldub seaduses, siis otsustab andmekogu likvideerimise samuti seadusandja. Eelnõu §-ga 4 muudetakse määrust nr 40 . Eelnõuga tunnista takse määruse nr 40 § 17 lõiked 1 ja 2 kehtetuks . Määruse nr 40 § -s 17 sätesta takse sissesõidukeeldude riikliku registri andmete säilitami n e. Lõike 1 kohaselt säilitatakse a ndmekogu andmeid alalise sissesõidukeelu puhul 50 aastat. Lõike 2 kohaselt säilitatakse a ndmekogu andmeid tähtajalise sissesõidukeelu puhul aktiivselt 10 aastat pärast tähtajalise sissesõidukeelu tähtaja lõppemist, pärast mida kantakse andmed andmekogu arhiiviosasse, kus neid säilitatakse 40 aastat. ITDS-i muutmise eelnõu § 9 punktiga 16 täiendatakse VSS-i § 33 lõigetega 8 1 ja 8 2 . Uute lõigetega tuu akse põhimäärusest seaduse tasandile andmekogudes andmete säilitamise maksimaal n e tähta eg ning sätestatakse, et sissesõidukeeldude riikliku registri andmeid säilitatakse alalise sissesõidukeelu puhul 75 aastat välismaalase sünnist arvates ja tähtajalise sissesõidukeelu puhul aktiivselt 10 aastat tähtajalise sissesõidukeelu lõppemisest arvates ning pärast seda andmekogu arhiiviosas 40 aastat . Kuna viidatud regulatsioon viiakse seaduse tasandile, tunnistatakse samasisulised sätted põhimääruses kehtetuks . 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse ega selle rakendamisega. 4. Määruse mõjud Sihtrühm: välismaalased, ke llele on kehtestatud alaline või tähtajaline sissesõidukeeld , ja Eestis seadusliku aluseta viibi nud välismaalase d, kellel on kohustus Eestist lahkuda. Mõju ulatus on väike. Eelnõuga viiakse Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu ning s issesõidukeeldude riikliku registri andmete säilitustähtajad kooskõlla seadusega. M uudatusel ei ole andmesubjekti õigustele vahetut mõju. Mõju esinemise sagedus on väike. Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu ning s issesõidukeeldude riiklik regist er a ita vad p ädevatel asutustel ennetada süütegusid ning tagada avalikku korda ja riigi julgeolekut välismaalas t e andmete töötlemise kaudu . Kolmandate riikide kodanike kohta, kes saabuvad Euroopa Liitu ja Eestisse, ei pruugi Eestil olla üldse andmeid . Seega aitavad andmekogu de a ndmed tuvastada välismaalasi ja seda, kas neil on Eestis viibimiseks õiguslik alus. Andmekogusse kantud andmete puudumine vähen dab võimalus i teha kindlaks isikuid, kes võivad kujutada ohtu avalikule korrale ja riigi julge olekule , ning seda, kas välismaalane viibib riigis õigusliku al use ta esmakordselt või on tema käitumine süsteemne. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatused ei avalda olulist mõju. Muudatustel on sihtrühmale positiivne mõju, sest andmekogude andmevahetuse üksikasjalikumaks muutmine tagab andmetöötluse läbipaistvuse. Teiste muudatustega kaasnevad mõjud on kajastatud ITDS-i muutmise eelnõu seletuskirja punktis 6.4. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne lisa kulutusi. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, sest määruse rakendamine ei eelda infotehnoloogi a arendusi ega muid ettevalmistavaid tegevusi . 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiits - ja Digi ministeeriumile ning Välisministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile , PPA-le ja S MIT- le .
Justiits- ja Digiministeerium
Välisministeerium 21.04.2025 nr 1-6/3134-1
Määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks
ja arvamuse avaldamiseks
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks „Siseministri määruste muutmine seoses
isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmisega“ määruse eelnõu.
Kooskõlastuskirju ja arvamusi ootame hiljemalt 7. maiks 2025.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister
Sama:
Andmekaitse Inspektsioon
Politsei- ja Piirivalveamet
Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562