EELNÕU 10 .0 7 .2026 Rahvatervishoiu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus ( tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostöö ) § 1. Rahvatervishoiu seaduse muutmine Rahvatervishoiu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmise lt : „(1) Käesoleva seadusega reguleeritakse : 1) riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ülesandeid rahvatervishoiu korraldamisel ; 2) ülesandeid, piiranguid ja nõudeid inimeste tervise kaitse tagamiseks ; 3) rahvatervishoiu, tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostööorganisatsioon i (edaspidi TERVIK ) ülesandeid; 4 ) rahvastiku tervise riiklike andmekogude pidamist ; 5 ) rahvatervishoiu meetmete rahastamist ; 6 ) riikliku ja haldusjärelevalve tegemist seaduses sätestatud nõuete täitmise üle ning nõuete rikkumisega kaasnevat vastutust . “; 2) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse punktiga 2 1 järgmises sõnastuses: „2 1 ) heaolupiirkondi ja heaolupiirkonna koostöökogu (edaspidi ka koostöökogu ) ülesandeid;“; 3 ) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 1 järgmises sõnastuses: „3 1 ) valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse osutamist; “; 4 ) seadust täiendatakse §-ga 3 1 järgmises sõnastuses: „ § 3 1 . Heaolupii r kond , TERVIK ja terviseedendaja ( 1 ) Heaolupiirkond on ühe maakonna haldusterritoorium Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 2 lõike 1 tähenduses . Seoses rahvastiku muutuste, teenuste tegelike kasutuspiirkondade ning koostöövõrgustike ja teenus e korralduse arenguga võib v aldkonna eest vastutav m inister kehtestada ka teisi heaolupiirkondi. ( 2 ) TERVIK on heaolupiirkonna s tegutsevaid perearstiabi osutaja i d , tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu arengukavas nimetatud haigla i d ja kohaliku omavalitsuse üksusi ühendav koostööorganisatsioon, kuhu võivad kuuluda ka teised tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutajad ning tervisedendajad . ( 3 ) Tervisedendaja on spetsialist, kes vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) tal on tervisedenduse või rahvatervishoiu valdkonna kõrgharidus ; 2) tal on kehtiv tervisedendaja kutse ; 3) tal on kõrgharidus ning ta on omandanud tervisedendaja kutsestandardis kirjeldatud tervisedenduse põhi teadmised ja - oskused . “; 5 ) paragrahvi 3 1 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „ ( 4 ) Heaolupiirkonna k oostöökogu on rahvatervishoiu, tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna strateegiline koostöökogu, mis tegutseb igas heaolupiirkonnas.“; 6 ) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „ tegurite “ sõna d ega „ või tervisemõjurite “; 7 ) paragrahv i 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 8. Tervise- ja heaoluprofiil (1) Tervise- ja heaoluprofiil on TERVIKu koostatud heaolupiirkonna rahvatervishoiu ning tervishoiu - ja sotsiaalteenust e osutamise strateegilise planeerimise alusdokument, mille koostamisel kasutatakse lisaks andmetele piirkondlike tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna spetsialistide ning tervisedendaja ekspertiisi . Tervise- ja heaoluprofiilis esita takse vähemalt järgmi ne tea v e: 1) heaolupiirkonna rahvastiku tervise üldandmed ; 2) kokkuvõ t e heaolupiirkonna peamistest tervise- ja heaolunäitajatest ning elukaareülestest tervisemõjuritest ; 3 ) kokkuvõte heaolupiirkonna tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kasutamise näitajate st ; 4 ) heaolupiirkonna rahvatervishoiu strateegilis ed tegevusvaldkon nad , tegevussuun ad ja m õõ detava d tulemus eesmärgid ; 5 ) heaolupiirkonna tervishoiu - ja sotsiaalvaldkonna strateegilised koos t ööval dkonnad, tegevussuunad ja mõõdetavad tulemus eesmärgid TERVIKule ; 6 ) tegevuskava eesmärkide saavutamiseks . (2) Tervise- ja heaoluprofiili koostamisel ning rakendamisel lähtu b TERVIK Tervisekassa, Sotsiaalkindlustusamet i, Sotsiaalministeeriumi ja Tervise Arengu Instituudi koostatud juhendist, mis on avaldatud Tervise Arengu Instituudi veebilehel . (3) Tervise Arengu Instituut koordineeri b riigiülest koostööd tervise- ja heaoluprofiilide koostamisel ning avaldab heaolupiir kondade tervise ja heaolu lühiülevaated oma veebilehel . Iga käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asutus nõustab TERVIKut tervise- ja heaoluprofiili koostamisel oma pädevuse piires. (4) T ERVIK uuendab tervise- ja heaoluprofiili üks kord aastas . ”; 8 ) seadus t täiendatakse §-ga 8 1 järgmises sõnastuses: „ § 8 1 . Heaolupiirkonna k oostöökogu (1) Koostöökogu moodustatakse k ohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 1 lõikes 2 nimetatud koostööorgani või selle puudumise korra l maakonnakeskuseks olev a kohaliku omavalitsuse üksuse juurde . ( 2 ) Koostöökogu koosseisu k uulu vad vähemalt : 1) Sotsiaalministeerium i või tema volitatud valitsemisala asutus e esindaja ; 2 ) Tervisekassa esindaja ; 3 ) iga heaolupiirkonda kuuluva kohaliku omavalitsuse üksuse esindaja . ( 3 ) Koostöökogu aruteludesse kaasatakse : 1) TERVIKu esindaja tena vähemalt TERVIKu võrgustikujuht ja olemasolu korra l koordineerimispiirkondade võrgus tikujuhid , maakonna tervisedendaja , TERVIKusse kuuluvate perearsti abi osutaja te esindaja d ja haigla esindaja ; 2) k oostöökogu otsusel teiste asutuste ja huvirühmade esindaja d ning sõltumatud eksperdid . ( 4 ) Koostöökogu ülesande d on : 1) t ervise - ja heaoluprofiili s nimetat ud heaolupiirkonna rahvatervishoiu strateegiliste tegevusvaldkondade, tegevussuundade ja tulemus eesmärkide ning tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna strateegilis te koos t öö valdkondade, tegevussuundade ja tulemuseesmär k id e h eakskiitmine ; 2) käesoleva l õike punktis 1 nimetat ud eesmärkide saavutamiseks vajaliku tegevuskava heakskiitmine ; 3 ) käesoleva lõike punktis 1 nimetat ud eesmärkide täitmis e seire vähemalt üks kord aastas . ( 5 ) Koostöökogu võib enne käesoleva paragrahvi lõike 4 pun kti de s 1 ja 2 sätestatud heakskiidu andmist teha ettepanekuid t ervise- ja heaoluprofiilis nimetat ud strateegiliste tegevus suundade ja tulemus eesmärkide ning tegevuskava muutmiseks . Koostöökogu ei saa panna TERVIKule ega selle liikmetele rahalisi kohustusi. ( 6 ) Käesoleva seaduse § 31 lõikes 4 sätestatud lepingu täitmise hindamisel on Tervisekassa kohustatud aluseks võtma koostöökogu iga-aastase seire tulemused. ( 7 ) K äesoleva paragrahvi lõike s 2 nimetatud koostöökogu liikme d langetavad otsuse i d konsensuslikult . Kui konsensus t ei saavutata, võetakse otsus vastu hääle tusega. Koostöökogu töökor ra üldpõhimõtted kehtestab valdkonna eest vastutava minist er määrusega. ( 8 ) TERVIK lähtub oma töös tervise- ja heaoluprofiilist , mi lle on heaks kiitnud koostöökogu käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel. ( 9 ) Koostöökogu liikmetele ei maksta tasu . ”; 9) paragrahvi 13 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 2) TERVIKu kaudu tervise- ja heaoluprofiili koostamises ja elluviimises osalemine ning vastavalt käesoleva seaduse § 8 1 lõikele 4 koostöökogu heaks kiidetud tervise- ja heaoluprofiilis sisalduva teabega arvestamine maakonna või piirkonna arengustrateegia koostamisel; “ ; 10 ) seadust täiendatakse peatükiga 2 1 järgmises sõnastuses: „ 2 1 . peatükk Rahvatervishoiu, t ervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostöö § 13 1 . Rahvatervishoiu, t ervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostööorganisatsioon (1) Igas heaolupiirkonnas on üks TERVIK. (2) Üle 100 000 elanikuga heaolupiirkonnas võib TERVIKu sees moodustada võrgustikujuhiga koordineerimispiirkondi. (3) TERVIKute koostöö põhimõtted , k oordineerimispiirkonnad ja nende aruandluse korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. ( 4 ) TERVIKu ülesan ded on : 1 ) tervishoiu- ja sotsiaalteenuse osutajate ning tervisedendajate koostöö toetamine; 2 ) rahvatervishoiu tegevuste ning tervishoiu- , rehabilitatsiooni - ja sotsiaalteenuste osutamise koostöö korralduse ja infovahetuse kokkuleppimine ning koordineeritud elluviimise toetamine; 3 ) rahvatervishoiu, tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna ühisele arengule suunatud projekt ide algatamine ja elluviimine . ( 5 ) K äesoleva paragrahvi lõike 4 punkti 2 alusel kokku lepitud koostöökorraldus on siduv kõig ile käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud osapooltele, sõltumata koostöölep pe sõlmimisest. ( 6 ) TERVIK u kohustuslikud osapooled on : 1) heaolupiirkonnas asuvad tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu arengukavas nimetatud haiglad, välja arvatud selles nimetatud taastusravihaigla ; 2) kõik heaolupiirkonnas asuvad kohaliku omavalitsuse üksused ; 3 ) perearstiabi osutajad , kelle juures töötavate perearstide teeninduspiirkond kuulub heaolupiirkonda . (7) TERVIK moodustatakse ühel järgmistest viisidest: 1) k ohustuslikud osapooled moodustavad TERVIKu , määrates endi hulgast ühe osapoole, kes loob enda juriidilise isiku koosseisu TERVIKu ülesannete täitmiseks struktuuriüksuse , tagab raamatupidamisliku eraldatuse ja sõlmi b teiste osapooltega vajalik ud koostöö lep ingud ; 2) k äesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud osapooled võivad kokku leppida, et TERVIKu moodustab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 1 lõikes 2 nimetatud koostööorgan , mis loo b enda koosseisu TERVIKu ülesannete täitmiseks struktuuriüksuse , tagab raamatupidamisliku eraldatuse ja sõlmib teiste osapooltega koostöö lepingud . ( 8 ) Üksikpraksise s töötavad nimistuga perearstid loetakse TERVIKusse kuuluvaks seaduse alusel, sõltumata sellest, kas nad sõlmivad TERVIKuga koostöö lepingu . ( 9 ) TERVIK u sse võivad kuuluda ka teised heaolupiirkonna elanikele tervishoiu- ja sotsiaalteenuse id osuta vad juriidilised isikud ning tervisedendajad . (10 ) TERVIK u k oost öö leping peab käsitlema vähemalt: 1) volitatud esindaja määramise korda ning tema õigus i ja kohustusi; 2) TERVIKu liikmete õigus i ja kohustusi; 3) TERVIKu liikmeks astumise, liikmelisuse muutmise ja TERVIKust väljaastumise korda; 4) i nfo- ja andmevahetuse korraldust ja põhimõtte i d; 5) TERVIKule rahaliste kohustuste võtmist ning eelarve , aruandluse ja järelkontrolli korraldust; 6) l iikmete vastutuse ulatust ja vaidluste lahendamise korda; 7) lep ingu jõustumise, muutmise ja lõpetamise tingimusi. ( 11 ) Kohustuslik osapool , kelle koosseisu kuuluva struktuuriüksuse kaudu TERVIKu ülesandeid täi d etakse, võib lisaks TERVIKu ülesannetele nimeta tud struktuuriüksuse kaudu osutada valdkon dade üles t koordinatsiooniteenust kooskõlas kä e soleva seaduse § 13 3 lõikes 2 sätestatu ga . ( 1 2 ) TERVIK ei tohi liikmetelt nõuda liikmemaksu . ( 1 3 ) TERVIKu tegevusest saadav tulu ei kuulu jaotamisele ning seda kas u tatakse täies ulatuses TERVIK u ülesannete täitmise ks ja arendamis ek s . “; 1 1 ) paragrahvi 13 1 lõige 4 muudetakse ja sõnast atakse järgmiselt: „( 4 ) TERVIKu ülesanne on viia ellu tervise- ja heaoluprofiilis seatud ning koostöökogu poolt käesoleva seaduse § 8 1 lõike 4 punkti de 1 ja 2 alusel heaks kiidetud strateegilised tegevus suunad , tulemus eesmärgid ja tegevuskava ning nende elluviimiseks vajalikud tegev us ed : 1 ) tervise- ja heaoluprofiilil põhinev rahvastikupõhi n e terviseriski juhtimi n e , sealhulgas tervisedenduse ja ennetustöö kavandamine; 2) kogu heaolupiirkonda hõlmava valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse korraldamine; 3 ) tervishoiu- ja sotsiaalteenuse osutajate ning tervisedendajate koostöö toetamine ; 4 ) rahvatervishoiu tegevuste ning tervishoiu- , rehabilitatsiooni - ja sotsiaalteenuste osutamise koostöökorralduse ja infovahetuse kokkuleppimine ning koordineeritud elluviimise toetamine ; 5) tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamise valmisoleku koordineerimine; 6 ) rahvatervishoiu, tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna ühisele arengule suunatud projekt id e algatamine ja elluviimine; 7 ) kokkulepitud eesmärkidega seotud tulemuste seire ja aruandlus koostöökogule.“; 1 2 ) seadust täiendatakse §-dega 13 2 –13 5 järgmises sõnastuses: „ § 13 2 . Koordineerimist vajava olukorra märkamine (1) Tervishoiut öötaja l , kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja l või lastekaitsetöötaja l (edaspidi koos teavitaja ) on kohustus täi ta märkamisleh t , kui inimesel esinevad üheaegselt terviseprobleemid ja sotsiaalse d raskus ed ning on põhjendatud kahtlus, et ta ei suuda oma olukorraga iseseisvalt või oma seadusliku esindaja abil toime tulla ja võib vajada valdkondadeülest koordinatsiooniteenust . (2) Märkamisleht suunatakse tervisetee juhile, kes osutab teenust: 1) tervisekeskuses, kus osutab teenust perearst , kelle nimistusse inimene kuulub, või inimese rahvastikuregistrijärgsele elukohale kõige lähemal asuvas tervisekeskuses ; 2 ) tervishoiuteenus t e korraldamise seaduse § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu arengukavas nimetatud haiglas, ku s inimene saab märkamislehe koostamise ajal statsionaarset ravi. ( 3 ) Märkamislehel e märgitakse : 1) inimese üldandmed; 2) riski tunnus ; 3) inimese terviseprobleemi või selle riski lühikirjeldus; 4 ) inimese sotsiaalse probleemi või selle riski lühikirjeldus ; 5 ) teavitaja hinnang inimese olukorrale . (4) Märkamislehe täpne andmekoosseis säte statakse käesoleva seaduse § 29 1 lõike 9 alusel kehtestat avas määruse s . § 13 3 . V aldkon dade ülene koordinatsiooniteenus (1 ) Valdkon dade ülene koordinatsiooniteenus on tegevus te kogum , mille ga terviseteejuht tagab tervishoiu ja sotsiaal valdkonna koostöö s kompleksse abivajadusega inimesele teenuste lõimitud osutami s e, ühi s e tegevuste planeerimi s e heaoluplaani abil ning inimese ja tema lähedaste toetami s e abisüsteemis liikumisel ja enesejuhtimisel. ( 2 ) Valdkondadeülest koordinatsiooniteenust osutatakse , kui terviseteejuht on hinnanud nimetatud teenuse inimesele sobilikuks ning esinevad järgmis ed asjaol ud : 1) inimene vajab oma terviseseisundi ja sotsiaalse olukorra tõttu tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koordineeritud sekkumist ning abi koordineerimine ei ole tagatav üksnes sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud juhtumikorralduse kaudu ; 2) inimesel on käesoleva seaduse § 13 5 alusel tuvastatud tervishoiuteenuste kasutamise kõrgenenud risk ja sotsiaalse toimetuleku probleem või selle tekkimise risk . ( 3 ) Valdkondadeüles t koordinatsiooniteenus t osutab tervishoiuteenuse osutaja poolt tööle võetud t erviseteejuht , kes on omandanud tervishoiu või sotsiaalvaldkonna kõrghariduse ja läbinud vastava täienduskoolituse . Terviseteejuhi t äpsemad pädevusnõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. ( 4 ) Kui teavitaja on edastanud märkamisleh e , on t ervisetee ju ht kohustatud märkamislehe andmete alusel omal algatusel kutsuma inimese koordinatsiooni teenuse vajaduse hindamisele ja esmasele nõustamisele . ( 5 ) Kui inimene valdkondadeülest koordinatsiooniteenust ei soovi , lõpetatakse teenuse osutamine . (6) Terviseteejuht informeerib teavitajat valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse vajaduse hindamise tulemusest heaolu infosüsteemi vahendusel. ( 7 ) Tervisetee ju h t täidab valdkon dade ülese koordinatsiooniteenus e osutamise l järgmi si ülesande i d: 1) hindab inimese koordinatsiooni teenuse vajadust ja teeb esmase nõustamise ; 2) moodustab tugimeeskonna, kuhu kuuluvad vähemalt inimese raviarst , perearst, pereõ d e ja rahvastikuregistrisse kantud elukohajärgse kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja või sõltuvalt inimese tegelikust asukohast muu kohaliku omavalitsuse s otsiaaltöötaja või alaealise puhul lastekaitsetöötaja ning olemasolu korra l inimese seaduslik esindaja ; 3 ) koostab koostöös inimesega vajaduse korra l heaolu infosüsteemis heaoluplaani ja selle elluviimiseks vajaliku tegevuskava , arvestades käesoleva lõike punktis 2 nimetatud tervishoiu töötajate ja sotsiaalvaldkonna spetsialistide soovitus i ; 4 ) selgitab inimesele heaoluplaani sisu ; 5 ) motiveerib inimest tervise- ja heaolueesmärkide saavutamisel ; 6) toetab inimese liikumist teenus eosutaja te vahel ja heaol uplaani elluviimi st ; 7 ) hindab heaoluplaani täitmis t ; 8) d okumenteerib oma teenuse osutamis e tegevuskavas . ( 8 ) Tervisteejuht võib valdkondadeülese koordinatsiooni teenuse vajaduse hindamisse vajaduse korra l kaasata k äesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 2 nimetatud tugimeeskonna . ( 9 ) T ervisetee juhi täpsemad ülesanded ning nõuded valdkon dade ülese le koordinatsiooniteenuse le, selle eesmärgile ja sisule, sealhulgas sihtrühmale, teenuseosutajale ja teenuse eesmärgi saavutamiseks vajalik ele tegevustele, kehtestab v aldkonna eest vastutav minister määrusega . ( 10 ) Käesoleva paragrahvi lõike 7 punkti 2 alusel moodustatavasse t ugimeeskonda kuulub inimese nõusolekul lisaks : 1) tervishoiu töötaja või sotsiaal - või rehabilitatsiooniteenus t osuta v spetsialist , kui tervisetee ju ht või mõni tugimeeskonna liige seda vajalikuks peab ; 2) perekonnali ige ja inimese läheda ne . § 13 4 . Esmane n õustamine, h eaoluplaan ja tegevuskava ( 1 ) Esmase nõustamise eesmärk on selgitada välja inimese abi kasutamise takistused, hinnata valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse vajadust ning teenuse sobivuse korral leppida teha ettevalmistused heaoluplaani koostamise ks . Koordinatsiooniteenuse sobimatuse korral selgitatakse inimesele koordinatsiooniteenuse osutamata jätmise põhjust ja muid abi saamise võimalusi, vajaduse korral toetades teda abini jõudmisel. (2) Terviseteejuh t koostab inimese ga koostöös heaoluplaani, mis kajastab tema tervise ja tervisekäitumise olukorda , tervisega seotud piiranguid, tervise- ja heaolueesmärke ning nende saavutamiseks antud soovitusi ja juhiseid , inimese enese planeeritud muudatusi ja teenusevajadus t ning määratud teenuseid, ravimiskeemi , meditsiiniseadmeid ja abivahendeid . ( 3 ) Valminud heaoluplaani kinnita vad terviseteejuht ja inimene. Kui inimene kinnitust ei anna, lõpetatakse valdkondadeülese koordinatsiooni teenuse osutamine. ( 4 ) Heaoluplaani elluviimiseks koostatakse tegevuskava, mis sisaldab: 1) heaoluplaanis kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks vajalik ke tegevusi ; 2) valdkon dade ülese koordinatsiooni teenuse osutamise käigus tehtavate toimingute ja hindamiste tulemuste dokumenteerimist ; 3) tugimeeskonna liikmetele meeskonnatööks vajalikke teavitusi . ( 5 ) T erviseteejuh t ja tugimeeskonna liikme d täiendavad heaoluplaani tegevuskava teabega inimesele valdkon dade ülese koordinatsiooniteenuse raames planeeritavate ja osutatavate tervishoiu - , sotsiaal- ja rehabilitatsiooni teenuste ning abivajaduse kohta . ( 6 ) H eaoluplaani ja tegevuskava täpsem andmekoosseis sä t estatakse käesoleva seaduse § 29 1 lõike 9 alusel kehtestat a vas määruse s . § 13 5 . Rahvastikupõhine tervise riski juhtimine (1) Rahvastikupõhise terviseriski juhtimi s e eesmärk on parandada elanikkonna tervist, ennetada tervise halvenemist ja tagada, et inimesed saavad oma vajadustele vastavat abi õigel ajal . Rahvastikupõhise terviseriski juhtimisel võetakse arvesse rahvatervishoiu , tervise- ja sotsiaalse toimetuleku andmeid ning nende valdkondade teenus t e kasutamise andmeid. (2) Rahvastikupõhise terviseriski juhtimise osana ja t ervishoiuteenus t e kasutamise kõrgenenud riski väljaselgitamise ks rakend ab Tervisekassa automaatset andmetöötlust, kasutades järgmisi Tervisekassa andmekogu andmeid: 1) retseptiandmed; 2) raviarved. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmetöötluse tulemusena genereeritakse inimese kohta riskitunnus, mis edastatakse tervise infosüsteemi ennetavate tervishoiuteenuste ja valdkondadeülese koordinatsiooni teenuse vajaduse hindamiseks . Riski tunnus ei ole iseseisev alus valdkondadeülese koordinatsiooni teenuse osutamise alustamiseks, muutmiseks ega lõpetamiseks ega too inimesele kaasa muud õiguslikku tagajärge. (4) Rahvastikupõhise terviseriski juhtimise ks t ervishoiuteenus t e kasutamise kõrgenenud riski tuvastamise metoodika ja algoritmi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega Tervisekassa nõukogu ettepanekul . ( 5 ) Andmesubjektil on õigus näha ter vise infosüsteemi vahendusel selgitusi riski tunnuse ja selle määramise aluste kohta . “; 1 3 ) paragrahvi 22 pealkirjast jäetakse välja sõnad „tervishoiu- ja“; 1 4 ) paragrahvi 22 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „haiglas,“; 1 5 ) paragrahvi 22 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „haiglas ja“; 1 6 ) paragrahvi 23 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse arv „ 29 “ arvuga „ 29 1 “ ; 1 7 ) seadust täiendatakse §- ga 29 1 järgmises sõnastuses: „ § 2 9 1 . Heaolu infosüsteem (1) Heaolu infosüsteemi peetakse valdkon dade ülese koordinatsiooniteenuse vajaduse märkamiseks, hindamiseks , osutamiseks ja korraldamiseks . ( 2 ) Heaolu infosüsteemis töödeldakse järgmisi andmeid: 1) isiku üldandmed; 2) isiku muud andmed – töö tamise , hariduse , ravikindlustatuse ja perearsti andmed, allkirja kujutis, tahteavalduse ja nõusoleku andmed ning surmaaeg; 3 ) eestkostja või esindaja üldandmed; 4 ) isikut puudutavad meditsiinilised ja muud terviseandmed – riskitunnus , terviseseisundit ja funktsionaalseid piiranguid kirjeldavad andmed, antropomeetrilised andmed, terviseriskide, tervisekäitumise ja elustiili andmed ; 5 ) dokumendi või andmestiku koostaja andmed – nimi, kood, tegevusluba, kutse või eriala ja kontaktandmed; 6) kohaliku omavalitsuse tehtud abivajaduse hindamise kokkuvõtte andmed ; 7 ) märkamislehe, tegevuskava ja heaoluplaani andmed ; 8 ) saatekirja de ja nende alusel broneeritud vastuvõt t u de andmed ; 9 ) k ohaliku omavalitsuse poolt inimesele määratud teenuste andmed ; 10 ) puude raskusastme ja kehtivusaja andmed; 1 1 ) isikule osutat ud tervishoiu teenuste kokkuvõtte andmed ; 12 ) isikule antud tervise käitumise soovitus te ja ravijuhis te andmed ; 1 3 ) ravimiskeemi andmed ; 1 4 ) meditsiiniseadme kaardi väljakirjutamise ja meditsiiniseadme väljastamise andmed; 1 5 ) andmetöötluse logid ja süsteemi teated. ( 3 ) Järgmistel isikutel on kohustus edastada heaolu infosüsteemi järgmised andmed: 1 ) t erviseteejuh t – heaoluplaani ja tegevuskava andmed ; 2) teavitaja – märkamislehe andme d ; 3) tugimeeskonna liige – heaoluplaani ja tegevuskava andmed . (4) Terviseteejuhil on õigus töödelda käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmeid enda käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks. ( 5 ) J ärgmistel isikutel on juurdepääs heaolu infosüsteemi s olevatele järgmistele andmetele : 1) teavitaja – märkamislehe ja esmase nõustamise tulemusel tehtud otsuse andme d koordinatsiooni teenuse vajaduse ja sobi vuse kohta ning valdkondadeülese koordinatsiooni teenuse alustamise või alustam ata jätm ise otsuse andme d märkamislehe korduva koostamise vältimise kontrollimiseks ; 2) tugimeeskonna liikm e d – heaoluplaani ja tegevuskava andme d koodinatsiooniteenuse osutamiseks ; 3) tervishoiutöötaja , kes ei ole tugimeeskonna liige – heaoluplaani andme d kinnitatud kehtiva heaoluplaani olemasolu kontrollimiseks ja selles sisalduvad tervise andmed. ( 6 ) Isiku nõusolekul on juurdepääs heaolu infosüsteemis olevatele heaoluplaani ja tegevuskava andmetele käesoleva seaduse § 13 3 lõike s 1 0 nimetatud isikutel koodinatsiooniteenuse osutamise l osalemiseks . ( 7 ) Heaolu infosüsteemis säilitatakse andmeid nende infosüsteemi vastuvõtmisest alates järgmiselt : 1) heaoluplaan id – kümme aastat ; 2 ) märkamisleh ed ja tegevuskavad – kolm aastat ; 3) l ogid ja alusandmed – vastavalt heaolu infosüsteemi põhimääruse le . ( 8 ) Heaolu infosüsteemi vastutav ad töötleja d on Sotsiaalministeerium ja Tervisekassa . ( 9 ) Heaolu infosüsteemi põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega , milles sätestatakse: 1) volitatud töötleja; 2) vastutava ja volitatud töötleja ülesanded; 3) andmeandjad, kogutavate andmete täpsem andmekoosseis ja nende infosüsteemi kandmise kord; 4) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 5) andmete säilitamise täpsem kord . “; 1 8 ) paragrahvi 31 täiendatakse lõige tega 4 ja 5 järgmises sõnast uses : „( 4) TERVIKu juhtimise ja toimimisega seotud kulude eest tasub Tervisekassa ravikindlustuse vahenditest TERVIKuga sõlmitud rahastamise lepingu alusel TERVIKu sihtkonto le , kui TERVIK vastab käesoleva seaduse § 13 1 lõi get es 5 ja 7 sätestatud nõuetele . ( 5 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud rahastamise lepingus sätestatakse vähemalt: 1) TERVIKu rahastamise maht ja tasumise kord; 2) heaolupiirkonna s valdkon dade ülese koordinatsiooniteenuse korraldamisega seonduv; 3) TERVIK u eesmärgid ja tulemusnäitajad; 4) rahastamise kasutamise üle järelevalve te ge mise ja aruandluse esitamise kord; 5) poolte vastutus lepinguliste kohustuste rikkumise korral. “; 19 ) paragrahvi 31 täiendatakse lõigetega 6 – 9 järgmises sõnastuses: „( 6 ) Valdkon dade ülest koordinatsiooniteenust rahastatakse ravikindlustuse seaduse § 30 lõike 1 alusel kehtestatud määruses sätestatud tingimustel. ( 7 ) Sõltumata valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse rahastamise viisist ei või abivajajalt teenuse osutamise eest tasu nõuda . ( 8 ) Paragrahvi 8 lõike 1 punktis 5 nimetatud eesmärkide täitmise eest võib TERVIKule ette näha tulemustasu . Tulemustasu makstakse TERVIKule välja eraldi sihtkontole ja seda võib kasutada käesoleva seaduse § 8 1 lõike 4 punkti 1 alusel heaks kiidet ud rahvatervishoiu tulemus eesmärkide saavutamiseks . ( 9 ) TERVIKu rahastamise korra ja tulemus tasu arvutamise metoodika kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega Tervisekassa nõukogu ettepanekul .“; 20 ) seaduse 8. peatüki 1. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ Ülemineku- ja rakendussätted “; 21) seadus t täiendatakse §-ga 38 2 järgmises sõnastuses: „ § 38 2 . TERVIKu loomine (1) Käesoleva seaduse § - s 13 1 sätestatud nõuetele vastavad TERVIKud peavad olema igas heaolupiirkonnas moodustatud hiljemalt 202 7 . aasta 1. novembriks . (2) TERVIK loetakse moodustatuks, kui sellesse kuuluvad vähemalt: 1) üks heaolupiirkonnas asuv tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu arengukavas nimetatud haigla; 2) kaks kolmandikku heaolupiirkonda kuuluvatest kohaliku omavalitsuse üksustest; 3) üks neljandik heaolupiirkonna nimistuid teenindavatest perearstiabi osutajatest. (3) K ui heaolupiirkonnas ei ole TERVIK u d käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätes t atud tähtajaks moodustatud , on TERVIKu moodustamise kohustus tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu arengukavas nimetatud heaolupiirkonna haiglal kolme kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kuupäevast arvates . K ui heaolu piirkonnas on mitu haiglavõrgu haiglat, on nimetatud kohustus madalama etapi haiglal , välja arvatud haiglavõrgu arengukavas nimetatud taastusravihaigla l . (4) Tervisekassa sõlmib k äesoleva paragrahvi lõike 2 või 3 kohaselt moodustatud TERVIKuga koostöö leppe, mille kohaselt võtab T e rvise kassa alates 2028. aasta 1. maist üle TERVIKuga seotud rahasta mise kohustuse . Tervisekassa võtab TERV IKuga seotud rahastamise kohustuse üle juhul, kui TERVIK usse kuuluvad kõik § 13 1 lõikes 5 nimetatud osapooled. “ ; 22) seadus t täiendatakse §-ga 38 3 jä rgmises sõnastuses: „ § 38 3 . Valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse järelhindamine Sotsiaalministeerium analüüsib hiljemalt 20 3 3 . aastal käesoleva s seaduse s sätestatud valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse regulatsiooni rakendamise mõju ja tulemuslikkust. “. § 2 . Ravikindlustuse seaduse muutmine Ravikindlustuse seaduse § -i 4 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „( 3 ) Tervisekassa kasutab ravikindlustuse vahendeid rahvatervishoiu seaduses sätestatud juhtudel rahvatervishoiu, tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostööorganisatsiooni tegevuse rahastamiseks ning valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse eest tasumiseks isiku ravi kindlustatus est sõ l tumata .“. § 3 . Tervisekassa seaduse muutmine Tervisekassa seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tervisekassa eesmärk on ravikindlustushüvitiste võimaldamine, kindlustatute tervise hoidmis e ks, säilitamise ks ja pa randamise k s tervishoiuteenuste ning vajaduse korral muude tervist toeta vate teenuste ja tegevuste korraldamine ja nende eest tasumine, vaktsiinikahjude hüvitamine ning tervishoiuteenuste korraldamisega seotud teiste ülesannete täitmine vastavalt ravikindlustuse seadusele, ravimiseadusele, tervishoiuteenuste korraldamise seadusele ja muudele õigusaktidele ning Tervisekassa eelarves ettenähtud kuludele.”; 2) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises s õnastuses: „(1 1 ) Tervisekassa taga b oma eesmärkide saavutamisel ravikindlustuse ja riigieelarve vahendite tõhus a kasutami se. Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2² nimetatud sotsiaalse iseloomuga tegevuste kulusid ei kaeta ravikindlustuse vahenditest, vaid riigieelarvest selleks eraldatud vahendite arvelt. “; 3 ) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse punktiga 2 2 järgmises sõnastuses: „2 2 ) korraldab ja rahastab tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna teenuste koordineeritud osutamist toetavaid tegevusi, sealhulgas rahvastikupõhist terviseriski juhtimist, koordineeritud teenuseteekondade kujundamist, valdkondadeülest koordinatsiooni, koostöömudelite arendamist ning nende toimimise seiret ja hindamist ; ”; 4 ) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses: „10) osaleb rahvatervishoiu seaduse alusel asutatud koostöökogude töös.“. § 4 . Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 14 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Perearstiabi osutaval äriühingul ei või olla muud tegevusala peale: 1) perearstiabi ning iseseisva füsioteraapia, logopeedilise ravi, psühholoogilise ravi, õendusabi ja ämmaemandusabi ning sotsiaalteenuste osutamise, tervishoiualase õppe- ja teadustöö ning kinnisasja kasutusse andmise ; 2) rahvatervishoiu seaduse § 13 1 tähenduses rahvatervishoiu, tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostööorganisatsiooni ülesannete täitmise . ” ; 2) paragrahvi 14 lõike 1 punkti s 1 asendatakse sõna d „ ja ämmaemandusabi ning “ tekstiosaga „, ämmae mandusabi, valdkondadeülese koordinatsiooni - ja “; 3) paragrah vi 22 lõi g e 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „(3) Haiglat pidaval aktsiaseltsil ja sihtasutusel ei või olla muud tegevusala peale: 1) eriarstiabi, kiirabi , iseseisva füsioteraapia, logopeedilise ravi, psühholoogilise ravi, õendusabi , ämmaemandusabi ja sotsiaalteenuste osutamise, tervishoiualase õppe- ja teadustöö, haiglaapteegi pidamise, tervishoiu vajadusteks moodustatud riigi tegevusvaru (edaspidi riigi tervishoiuvaru ) käitlemise, täisvere ja verekomponentide tootmise, rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemise ning kinnisasja kasutusse andmise; 2) rahvatervishoiu seaduse § 13 1 tähendu s es rahvatervishoiu, tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostööorganisatsioon i ülesan nete täitmise .“; 4 ) paragrahvi 22 lõike 3 punkti 1 asendatakse sõn ad „ ja sotsiaalteenuste “ sõnadega „ ning sotsiaalteenuste ja valdkondadeülese koordinatsiooni teenuse “; 5 ) paragrahvi 59 1 lõiget 4 täiendatakse punktiga 3 2 järgmises sõnastuses: „3 2 ) rahvatervishoiu seaduse alusel inimese riski tunnuse andmed ; “; § 5 . Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. juulil . ( 2 ) Käesoleva seaduse § 1 punktid 2 , 3, 5 , 7 – 9 , 1 1 , 12 , 16, 17 , 19 ja 22 , § 2 , § 3 punkt 3 ning § 4 punkt id 2, 4 ja 5 jõustuvad 202 8 . aasta 1. mail . Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, ”.…” …………….. 2026 . a ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus …………… 2026 . a (allkirjastatud digitaalselt)
Rahvatervishoiu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 R ake ndusaktide kavandid KAVAND MINIST RI MÄÄRUS Heaolu infosüsteemi põhimäärus Määrus kehtestatakse rahvatervishoiu seaduse § 29 1 lõike 9 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Infosüsteemi pidamise eesmärk ja nimetus (1) Heaolu infosüsteemi (edaspidi infosüsteem ) pidamise eesmärk on tagada valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse vajaduse hindamine, osutamine ja korraldamine kooskõlas rahvatervishoiu seaduse §-s 29 1 lõikes 1 sätestatud ülesannetega. (2) Infosüsteemi ingliskeelne nimetus on Wellbeing Information System. § 2. Infosüsteemi kaasvastutavate töötlejate ülesanded (1) Sotsiaalministeerium ja Tervisekassa kaasvastutavate töötlejatena korraldavad koostöös volitatud töötlejaga e-teenuste loomist, arenduste väljatöötamist ja infosüsteemi elektroonilist andmevahetust teiste andmekogudega ning täidavad muid vastutavale töötlejale antud ülesandeid. Kaasvastutavad töötlejad võivad anda täpsemaid juhiseid ja korraldusi volitatud töötlejale. ( 2) Sotsiaalministeerium vastutava töötlejana: 1) otsustab infosüsteemi volitatud töötleja; 2) määrab ja korraldab infosüsteemi juurdepääse ning andmete edastamist ja väljastamist; 3) tagab andmesubjekti isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamise. (3) Andmesubjekti jaoks on kaasvastutavate töötlejate kontaktpunktiks Sotsiaalministeerium, kes tagab ja korraldab vastuste andmise ja suhtluse andmekaitset puudutavates küsimustes (4) Tervisekassa teeb igakülgset koostööd andmesubjekti pöördumiste lahendamisel ja tagab infosüsteemi jätkusuutlikkuse. Tervisekassa täidab rahvatervishoiu seaduse § 13 5 alusel rahvastikupõhise terviseriski juhtimise ülesandeid, sealhulgas genereerib riskitunnused ja edastab need tervise infosüsteemi. § 3. Infosüsteemi volitatud töötleja ja tema ülesanded (1) Infosüsteemi volitatud töötleja on Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi TEHIK ), kes peab, haldab ja arendab infosüsteemi, töötleb andmeid ning täidab muid v olitatud töötlejale pandud kohustusi õigusaktide ja nende alusel sätestatud nõuete kohaselt. (2) Volitatud töötleja tagab andmekogu pidamise ja haldamise õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas: 1 ) tagab tekkivate dokumentide ja andmete kogumise, haldamise ja säilitamise, sealhulgas andmete kustutamise ja hävitamise ning arhiveeritavate andmete üleandmise; 2) vastutab andmetöötlustoimingute õiguspärasuse eest, sealhulgas turbealase info pideva analüüsimise ja turvariskide väljaselgitamise eest; 3) vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest ning menetleb isikute avaldusi infosüsteemist andmete ühekordseks väljastamiseks; 4) tagab andmete kasutamise, andmelao ja sellega seotud tegevused; 5) sõlmib andmevahetuse kokkulepped õigusaktides sätestatud ulatuses; 6) peab arvestust kogutud ja väljastatud andmete ja infosüsteemi vahendusel osutatud teenuste üle ning koostab selle arvestuse juhtimiseks ülevaatlikke analüüse; 7) tagab teenuse intsidentide käsitlemise ja kasutajatoe; 8) tagab infosüsteemi haldamise ja rakendustarkvara toimimise; 9) tagab tehnilise halduse, sealhulgas klassifikaatorite, loendite ja standardite pidamise ning standardite ja klassifikatsioonide publitseerimise; 10) teavitab infosüsteemi andmete töötlemisel avastatud rikkumistest kohe vastutavat töötlejat ning võtab viivitamata tarvitusele kõik vajalikud abinõud rikkumise lõpetamiseks; 11) tagab andmete ja infosüsteemi säilimise vastavalt kehtestatud nõuetele; 12) teeb andmekogu vastutavale töötlejale ettepanekuid andmekogu arendamiseks; 13) kaasab vajaduse korral arendus- ja hooldustööde tegemisse teise volitatud töötleja ja sõlmib temaga lepingu, olles hinnanud isikuandmete töötlemise eesmärke, vajadust ja riske, ning teavitab sellest mõistliku aja jooksul enne andmetöötlemise võimaldamist vastutavat töötlejat. (3) Volitatud töötleja määrab infosüsteemiga liitumise eelduseks olevad tehnilised tingimused ja avaldab need oma veebilehel. 2. peatükk Infosüsteemi ülesehitus ja andmekoosseis § 4. Infosüsteemi ülesehitus (1) Infosüsteem koosneb keskandmekogust ja andmelaost. (2) Keskandmekogu koosseisus on järgmised andmestikud: 1) märkamise andmestik – märkamislehe andmestik ja koordinatsioonitarbe hindamise andmestik; 2) koordinatsiooniteenuse andmestik – heaoluplaani andmestik ja tegevuskava andmestik; 3) riskirühmade andmestik – rahvatervishoiu seaduse § 13 5 alusel Tervisekassa automaatanalüüsi tulemusena genereeritud riskitunnuste andmestik; 4) abivajaduse ja toetuste andmestik – kohaliku omavalitsuse abivajaduse hindamise kokkuvõtte andmed ja isikule määratud KOV teenuste andmed. (3) Andmeladu koosneb keskandmekogu ja andmeandjate edastatavatest pseudonüümitud andmetest, mis ei võimalda isikut otseselt tuvastada. § 5. Infosüsteemis töödeldavad andmed (1) Infosüsteemis töödeldakse rahvatervishoiu seaduse § 29 1 lõikes 2 sätestatud andmeid Nr Andmeliik Allikas Eesmärk koordinatsiooniteenuses 1 Isiku üldandmed (nimi, isikukood, sünniaeg, sugu, elukoht, kontaktandmed) Tervise infosüsteem – Patsiendi üldandmete teenus (PÜT), mis pärib omakorda rahvastikuregistrist. Kuvatakse eeltäidetuna, ei sisestata käsitsi. Isiku tuvastamine ja heaoluplaani sidumine konkreetse inimesega. 2 Isiku muud andmed (töökoht, haridus, perearst, allkirja kujutis, tahteavaldus ja nõusolek, surmaaeg) Tervise infosüsteem (PÜT) ja hariduse infosüsteem. Surmaaeg tervise infosüsteemist. Töökoha ja hariduse andmed toetavad funktsionaalse võimekuse hindamist. Perearsti andmed võimaldavad terviseteejuhil tuvastada ravisuhet. Tahteavalduse ja nõusoleku andmed on heaoluplaani kinnitamise ja andmete jagamise õiguslik alus. Surmaaeg on vajalik juhtumi automaatseks sulgemiseks. 3 Eestkostja või esindaja üldandmed Tervise infosüsteem (PÜT), mis pärib omakorda rahvastikuregistrist. Vajalikud juhtudel, kus inimene ei ole võimeline ise nõusolekut andma või heaoluplaani kinnitama. Võimaldab seaduslikul esindajal kinnitada heaoluplaan. 4 Isikut puudutavad meditsiinilised ja muud terviseandmed (riskitunnus; terviseseisundit ja funktsionaalseid piiranguid kirjeldavad andmed; antropomeetrilised andmed; terviseriskide, tervisekäitumise ja elustiili andmed) Tervise infosüsteem. Riskitunnus päritakse TIS-i kaudu (Tervisekassa genereerib). Muud terviseandmed TIS-ist , osaliselt vajavad teenused arendamist. Terviklik ülevaade inimese senisest terviseseisundi taustast. Võimaldab vältida sama info korduvat küsimist ja dubleerivaid teenuseid ning toetab terviklikku hindamist. 5 Dokumendi või andmestiku koostaja andmed (nimi, kood, tegevusluba, kutse või eriala, kontaktandmed) Infosüsteemi enda andmed – tuvastatakse sisselogimisel. Märkamislehe koostanud teavitaja ning heaoluplaani ja tegevuskava koostanud terviseteejuhi identifitseerimine. Tagab andmete jälgitavuse. 6 Kohaliku omavalitsuse poolt läbiviidud abivajaduse hindamise kokkuvõtte andmed Sotsiaalhoolekande andmeregister (STAR2). Päritakse automaatpäringuga. KOV sotsiaaltöötaja poolt läbi viidud abivajaduse hindamise tulemused on oluline sisend inimese sotsiaalse olukorra mõistmiseks. Vähendab dubleerivat hindamist ja andmesisestust. 7 Märkamislehe, tegevuskava ja heaoluplaani andmed Infosüsteemi enda andmed – terviseteejuht ja teavitaja sisestavad. Sisaldavad ka viiteid TIS-ist päritavatele andmetele. Koordinatsiooniteenuse käigus tekkivad uued andmed: eesmärgid, meeskonna soovitused, teenusevajadused. Teenused vajavad arendamist. 8 Saatekirjade ja selle alusel broneeritud vastuvõttude andmed Tervise infosüsteem. Võimaldab terviseteejuhil näha, milliseid tervishoiuteenuseid on inimesele kavandatud või broneeritud, ning koordineerida vastuvõtte teenuste kattumise vältimiseks. 9 Kohaliku omavalitsuse poolt inimesele määratud KOV teenuste andmed Sotsiaalhoolekande andmeregister (STAR2). Päritakse automaatpäringuga. Koondab info erinevate sotsiaalteenuste kohta. Aitab planeerida tegevusi, vältida teenuste kattumist ja tagada sujuvat liikumist teenuseosutajate vahel. 10 Puude raskusastme ja kehtivusaja andmed Tervise infosüsteem (PÜT), mis pärib omakorda SKAIS2-st (Sotsiaalkindlustusamet). Heaoluplaani koostamisel vajalik inimese abivajaduse hindamiseks ja sobivate teenuste planeerimiseks. 11 Isikule osutatud tervishoiuteenuste kokkuvõtte andmed Tervise infosüsteem. Teenused vajavad arendamist. Annab terviseteejuhile ülevaate inimesele osutatud tervishoiuteenustest, mis on vajalikud koordinatsiooniteenuse vajaduse hindamiseks ja heaoluplaani koostamiseks. 12 Isikule antud tervisekäitumise soovituste ja ravijuhiste andmed Tervise infosüsteem. Teenused vajavad loomist. Loovad ühtse arusaama inimesele vajalikest toimingutest ja terviseseisundi jälgimise nõuetest. Aitab vältida vastuolulisi juhiseid ja tagab teenuseosutajate ühtse tegutsemise. 13 Ravimiskeemi andmed Tervise infosüsteem. Vajalik ohutuks, järjepidevaks ja optimaalseks raviks. Väldib ravivigu, dubleerimist ja tarbetuid kulusid. Toetab ravisoostumuse jälgimist terviseteejuhi ja tugimeeskonna poolt. 14 Meditsiiniseadme kaardi väljakirjutamise ja meditsiiniseadme väljastamise andmed Esialgu retseptikeskus. Hiljem meditsiiniseadmete andmekogu (pärast andmekogu arendamist). Inimesele välja kirjutatud ja väljastatud meditsiiniseadmete andmed, mis on vajalikud abivahendite vajaduse hindamiseks ja dubleerimise vältimiseks koordinatsiooniteenuse raames. 15 Andmetöötluse logid ja süsteemi teated Infosüsteem genereerib automaatselt. Auditilogi, mis fikseerib, kes, millal, mis eesmärgil ja milliseid toiminguid infosüsteemis tegi. Tagab andmetöötluse jälgitavuse ja järelevalve võimalikkuse. 3. peatükk Andmete esitamine infosüsteemi, andmevahetus, andmete muutmine ja säilitamine § 6. Põhilised andmeandjad ja andmete esitamine infosüsteemi (1) Rahvatervishoiu seaduse § 13 2 lõike 1 alusel kohustatud teavitaja (tervishoiutöötaja, kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja või lastekaitsetöötaja) esitab infosüsteemi märkamislehe andmed. (2) Terviseteejuht esitab infosüsteemi heaoluplaani ja tegevuskava andmed. (3) Tugimeeskonna liige esitab infosüsteemi heaoluplaani ja tegevuskava täiendused enda osutatud teenuste ja hindamiste kohta kooskõlas rahvatervishoiu seaduse § 13 3 lõike 7 punktiga 8 ja § 13 4 lõigetega 4 ja 5. (4) Andmete õigsuse eest vastutab andmeandja. § 7. Teised andmeandjad ja andmevahetus andmekogudega (1) Tervise infosüsteem edastab infosüsteemile: patsiendi üldandmete teenuse andmed, sealhulgas isikuandmed, eestkostja või esindaja andmed, puude raskusaste ja selle kehtivusaja andmed. riskitunnuse, mille Tervisekassa on genereerinud rahvatervishoiu seaduse § 13 5 lõike 2 alusel retsepti- ja raviarvete andmete töötlemise tulemusena; saatekirjade ja nende alusel broneeritud vastuvõttude andmed; ravimiskeemi andmed; isikule osutatud tervishoiuteenuste kokkuvõtte andmed; isikule antud tervisekäitumise soovituste ja ravijuhiste andmed; terviseseisundit ja funktsionaalseid piiranguid kirjeldavad andmed, antropomeetrilised andmed ning terviseriskide, tervisekäitumise ja elustiili andmed; töökoha ja perearsti andmed ning surmaaeg. (3) Sotsiaalhoolekande andmeregister (STAR2) edastab infosüsteemile kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja koostatud abivajaduse hindamise kokkuvõtte andmed ning isikule määratud KOV teenuste andmed. (4) Retseptikeskus edastab infosüsteemile meditsiiniseadme kaardi väljakirjutamise ja meditsiiniseadme väljastamise andmed. (5) Eesti Hariduse Infosüsteem edastab infosüsteemile andmed inimese hariduse kohta. (6) Andmevahetus andmekogudega toimub riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu. § 8. Andmete muutmine (1) Infosüsteemi edastatud andmete muutmiseks esitab andmeandja andmekogusse viivitamata uued andmed või teavitab volitatud töötlejat vajadusest esitatud andmeid muuta viivitamata pärast vea ilmnemist. (2) Infosüsteemi volitatud töötlejal on andmekvaliteedi tagamiseks õigus kontrollida infosüsteemi edastatud dokumendi vastavust standardile. Vastutav töötleja ja volitatud töötleja ei hinda osutatud teenuse kohta esitatud andmeid ega andmeandja esitatud andmeid sisuliselt. (3) Kui infosüsteemi volitatud töötleja avastab infosüsteemis ebakorrektsed andmed või teda teavitatakse andmete ebaõigsusest, peab ta andmete õigsust kontrollima ning ebaõiged andmed parandama. (4) Infosüsteemi volitatud töötlejal on õigus teha andmeandjale järelepärimine, kui on tekkinud kahtlus andmete tõepärasuses. (5) Käesoleva määruse tähenduses loetakse ebakorrektseteks andmeteks need infosüsteemi edastatud andmed, mis ei vasta nõutud standardile ning sellest tulenevalt ei ole võimalik edastatud andmeid infosüsteemi teenustes kasutada või need takistavad teenuste tööd. § 9. Andmete säilitamine infosüsteemis ja logid (1) Infosüsteemi esitatud andmeid säilitatakse vastavalt rahvatervishoiu seaduse § 29 1 lõikes 6 sätestatule: 1) heaoluplaane säilitatakse kümme aastat andmete infosüsteemi kandmisest; 2) märkamislehti ja tegevuskavasid säilitatakse kolm aastat andmete infosüsteemi kandmisest. (2) Infosüsteemi töötlemistoimingute logiandmeid, sealhulgas andmete väljastamise, vaatamise, muutmise, lisamise ja kustutamise aja, andmete koosseisu, andmesaajate ja väljastamise viisi kohta, säilitatakse 30 aastat . 4. peatükk Juurdepääs infosüsteemi andmetele ja andmete väljastamine ning andmelao kasutamine § 10. Juurdepääs andmetele ja andmete väljastamine (1) Teavitajal ja terviseteejuhil, kellele märkamisleht on suunatud, on juurdepääs märkamislehe andmetele. (2) Teavitajal on juurdepääs koordinatsiooniteenuse osutamise otsuse andmetele märkamislehe korduva koostamise vältimise kontrollimiseks. (3) Rahvatervishoiu seaduse § 13 3 lõike 7 punktis 2 nimetatud tugimeeskonna liikmel on juurdepääs heaoluplaani ja tegevuskava andmetele koordinatsiooniteenuse osutamiseks. (4) Tervishoiutöötajal, kes ei kuulu tugimeeskonda, on juurdepääs kinnitatud kehtiva heaoluplaani olemasolu kontrollimiseks ja seal sisalduvate tervisealaste andmete vaatamiseks. Tervishoiutöötajale kuvatakse heaoluplaani andmed keskse lahenduse kaudu. (5) Rahvatervishoiu seaduse § 29 1 lõike 5 kohaselt on isiku nõusolekul juurdepääs infosüsteemis olevatele heaoluplaani ja tegevuskava andmetele § 13 3 lõikes 11 nimetatud isikutel koordinatsiooniteenuse osutamisel osalemiseks. (6) Infosüsteemi andmetele tagatakse otsejuurdepääs: 1) infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu; 2) volitatud töötleja määratud kasutajaõiguste alusel ja viisil; 3) tervishoiuteenuse osutajale, kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajale ja lastekaitsetöötajale, terviseteejuhile ning Tervisekassale seadusest tulenevate õiguste, kohustuste ja ülesannete täitmiseks. (7) Andmete väljastamine infosüsteemist tagatakse: 1) ühekordse andmepäringuna taotluse alusel; 2) poolte vahel sõlmitud lepingu alusel. (8) Infosüsteemist andmete väljastamise aja ja viisi ning väljastatud andmete saajate ja koosseisu üle peab arvestust infosüsteemi volitatud töötleja. § 11. Isiku õigus nõuda ebaõigete isikuandmete parandamist (1) Isikul on õigus muuta infosüsteemis ainult neid andmeid, mille ta on ise infosüsteemi esitanud. (2) Isikul on õigus nõuda infosüsteemi ebaõigeid isikuandmeid edastanud isikult õigete isikuandmete edastamist. Kui isik teavitab infosüsteemi vastutavat või volitatud töötlejat nimetatud nõude esitamisest, algatab infosüsteemi vol i tatud töötleja menetluse andmete parandamiseks. (3) Kui ebaõiged isikuandmed esitanud isik teavitab andmeandjat isikuandmete ebaõigsusest, edastab andmeandja viivitamata parandatud isikuandmed infosüsteemi. (4) Isikuandmetega, mille ebaõigsus on tuvastatud, võivad tutvuda andmesubjekt ja ebaõigete isikuandmete esitaja. § 12. Andmelao kasutamine (1) Andmelaos töödeldakse pseudonüümitud isikuandmeid äriprotsesside toetamiseks, poliitika kujundamiseks, mõjude hindamiseks, teabenõuetele vastamiseks ja statistika tegemiseks. (2) Andmelaos tagatakse juurdepääs: 1) andmeandjale tema enda edastatud andmetele; 2) vastutavale ja volitatud töötlejale ning haldusorganile nendele andmetele, mis on vajalikud tema seadusest või selle alusel antud õigusaktist tulenevate ülesannete täitmiseks. (3) Andmelao avaandmed avalikustatakse volitatud töötleja veebilehel masinloetaval kujul. 5. peatükk Infosüsteemi järelevalve, rahastamine ja lõpetamine § 13. Järelevalve (1) Järelevalvet infosüsteemi pidamise üle teevad kaasvastutavad töötlejad ja Andmekaitse Inspektsioon vastavalt õigusaktides sätestatud pädevusele. (2) Infosüsteemi kaasvastutaval ja volitatud töötleja l on õigus kontrollida põhimääruses kehtestatud tingimuste täitmist ja nõuete järgimist. § 14. Rahastamine Infosüsteemi rahastatakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi ja Tervisekassa eelarve kaudu. § 15. Infosüsteemi turvameetmed ja turbeaste (1) Infosüsteemi turvameetmed peavad tagama järgmised turvaklassid: 1) konfidentsiaalsus – S___ 2) terviklus – T___ 3) käideldavus – K___ (2) Infosüsteemi turbeaste on _____ (madal/keskmine/kõrge). Turvaklass ja turbeaste määratakse E-ITS hindamise alusel koostöös TEHIK-u ja RIA-ga . Eriliiki isikuandmete (tervise + sotsiaalandmed) kombinatsioon eeldab tõenäoliselt kõrget turbeastet. (3) Infosüsteemi kasutaja, kes liitub infosüsteemiga oma infosüsteemi kaudu, peab tegema oma infosüsteemi infoturbealaste riskide seire ja analüüsi. (4) Infosüsteemiga liidestunud andmeandjad teavitavad viivitamata volitatud töötlejat kõikidest asjaoludest, mis võivad ohtu seada infosüsteemi turvalisuse. § 16. Infosüsteemi lõpetamine Infosüsteemi lõpetamine otsustatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega vastavalt avaliku teabe seaduses sätestatule. 6. peatükk Rakendussätted § 17. Üleminekusätted § 2 . Määruse jõustumine M äärus jõustub … (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrus nr 53 „Tervise infosüsteemi andmekoosseisud ja nende esitamise tingimused“ Lisa 31 Märkamislehe andmekoosseis 1. Märkamislehe üldandmed: 1.1. koostamise aeg 2. Märkamislehe koostaja: 2.1. teavitaja ees- ja perekonnanimi 2.2. teavitaja eriala 2.3. teavitaja kontaktandmed 3. Inimese andmed: 3.1. üldandmed: 3.1.1 . ees- ja perekonnanimi 3.1.2. isikukood 3.1.3. sugu 3.1.4. kontaktandmed, sealhulgas tegeliku elukoha aadress 3.1.5. emakeel 3.3. riskirühma tunnus 3.4. raviteekonnal osalemine 3.5. h oolekandeasutuses viibimise andmed (jah/ei) 3.6. v aldkon dade üles t koordinatsiooniteenus t saama suunamise kriteeriumid märkaja hinnangul: 3.7 . kroonilisi haigusi puudutav info (juhul kui riskirühma tunnus puudub) : 3.7 .1. kroonilise kõrgvererõhutõve esinemine (jah/ei) 3.7 .2. kroonilise astma esinemine (jah/ei) 3.7 .3. kroonilise diabeedi esinemine (jah/ei) 3.7 .4. kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse esinemine (jah/ei) 3.7 .5. kroonilise neeruhaiguse esinemine (jah/ei) 3.7 .6. kroonilise südamepuudulikkuse esinemine (jah/ei) 3.8 . meeleoluhäirete või depressiooni esinemine (püsiv ärevus, kurbus või viha, pisarate valmidus, vähenenud sotsiaalne suhtlemine) (jah/ei) 3.9 . kõrgenenud tervishoiuteenuste kasutam ise alane info ( juhul kui riskirühma tunnus puudub ) 3.9.1. hospitaliseerimised viimase 12 kuu jooksul (jah/ei) 3.9.2. EMO külastused viimase 6 kuu jooksul (jah/ei) 3.9.3. kiirabi väljakutsed viimase 6 kuu jooksul (jah/ei) 3.10 . ravisoostumus e info ( juhul kui riskirühma tunnus puudub ) 3.10.1. vähemalt viis või enam toimeainet raviskeemis (jah/ei) 3.10.2. vähemalt kümme või enam toimeainet raviskeemis (jah/ei) 3.10.3. kõrge riskiga ravimite esinemine ravimiskeemis (jah/ei) 3.10.4. realiseerimata retseptid (jah/ei) 3.11 . täiendav abi- ja toetusvajadus 3.11 .1. raskused igapäevaste tegevustega toimetulekul (nt enesehoolduses, kodustes toimingutes, asjaajamises) 3. 1 1 .2. vajadus õppida toime tulema terviseseisundist tulenevate piirangutega (jah/ei) 3. 1 1 .3. elukeskkond vajab kohandamist (jah/ei) 3.1 1.4. elab üksi või tugivõrgustik puudub (jah/ei) 3.11.5. kukkumised viimase 6 kuu jooksul (jah/ei) 3. 1 2 . täiendav lisainfo Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrus nr 53 „Tervise infosüsteemi andmekoosseisud ja nende esitamise tingimused“ Lisa 32 Heaoluplaani andmekoosseis I Heaoluplaan 1. Heaoluplaan andmed: 1.1. number 1.2. koostamise aeg 1.3. järgmise hindamise aeg 2. Heaoluplaani koostaja andmed: 2.1. terviseteejuhi ees- ja perekonnanimi 2.2. terviseteejuhi kontaktandmed 2.4. terviseteejuhi tööandja nimi 2.5. terviseteejuhi tööandja äriregistri kood 2.6. terviseteejuhi tööandja tegevusloa number 2.7. terviseteejuhi tööandja kontaktandmed 2.8. terviseteejuhi tööandja aadress või konkreetse korpuse (praksise) tegevuskoh t 3. Inimese andmed: 3.1. üldandmed: 3.1.1 ees- ja perekonnanimi 3.1.2. isikukood 3.1.3. sugu 3.1.4. kontaktandmed, sealhulgas tegeliku elukoha aadress 3.1.5. emakeel 3.2. keele-eelistus 3.3. suhtlusviisi eelistus 3.4. arvutuslik riskirühma tunnus 3.5. määratud riskirühma tunnus /teekonna info 3.6. tervise infosüsteemist pärinevad üldandmed, 3.7. muutunud tegelik elukoht, viibimiskoht ja kontaktandmed (esitatakse vajaduse korra l, kui info on muutunud) 3.8. muude osaliste (eeskostja, lapsevanem) andmed: 3.8.1. isikukood 3.8.2. ees- ja perekonnanimi 3.8.3. seos inimesega 3.9. inimese määratud kontaktisiku(te) andmed: 3.9.1. isikukood 3.9.2. ees- ja perekonnanimi 3.9.3. seos patsiendiga 3.9.4. kontaktandmed 4. . tervise infosüsteemist pärinevad andmed 3.11. olukorra kirjeldus, sealhulgas eluanamnees ( anamnesis vitae ): 3.11.1. olukorra kirjeldus 3.11.2. eluanamnees ( anamnesis vitae ) 3.11.3. muutunud olukorra kirjeldus (esitatakse, kui olukord on muutunud) 3.11.4. muutunud eluanamneesi andmed (esitatakse, kui olukord on muutunud) 3.12. heaoluplaaniga seotud diagnoosid koos selgitustega inimesele: 3.12.1 alalised diagnoosid 3.12.2. tervishoiutöötaja poolt valideeritud heaoluplaaniga seotud diagnoosid 3.12.3. tervishoiutöötaja poolt valideeritud selgitus inimesele 3.13. heaoluplaaniga seotud funktsionaalsete ja toimetulekupiirangute info: 3.13.1. funktsionaalsed piirangud 3.13.2. toimetulekupiirangud 3.13.3. muutunud andmed funktsionaalsete piirangute esinemise kohta (esitatakse, kui olukord on muutunud) 3.13.4. muutunud andmed toimetulekupiirangute kohta (esitatakse, kui olukord on muutunud) 3.14. puude raskusastme tuvastamise otsuse andmed: 3.14.1. puude algus- ja lõpukuupäev 3.14.2. puude liik 3.14.3. raskusaste 3.14.4. tuvastamise kuupäev 3.14.5. otsuse number 3.15. inimese enda poolt sõnastatud holistlik eesmärk 3.16. inimese enda poolt seatud tervisealased eesmärgid 3.17. inimese enda poolt seatud sotsiaalsed eesmärgid 3.18. tervise (käitumise) soovituste info ja plaan : 3.18.1. ravijuhistest tulenevad tervise (käitumise) soovitused 3.18.2. spetsialistide poolt antud või valideeritud tervise (käitumise) soovitused 3.18.3. inimese enda poolt planeeritud muudatused tervisekäitumises 3.19. tervisenäitajate jälgimise plaan: 3.19.1. jälgitavad tervisenäitajad 3.19.2. esitatavad jälgitavad tervisenäitajad 3.19.3. tervishoiutöötaja antud soovitused eesmärkväärtuste kohta 3.20. ravimiskeem 3.21. meditsiiniseadmed: 3.21.1. määratud meditsiiniseadmed 3.21.2. kasutusel oleva d meditsiiniseadmed 3.22. abivahend 3.22.1. määratud abivahendid 3.22.2. kasutusel oleva d abivahendid 3.23. juhised 3.23.1. ravijuhised 3.23.2. taastusravi ja rehabilitatsiooni juhised 3.23.3. hooldusjuhised 3.23.4. tervishoiutöötaja antud või valideeritud ravijuhise andmed 3.23.5. tervishoiutöötaja antud või valideeritud taastusravi ja rehabilitatsiooni andmed 3.23.6. tervishoiutöötaja antud või valideeritud hooldusjuhi andmed 3.24. planeeritud tervishoiuteenused 3.25. planeeritud rehabilitatsiooniteenused 3.26. planeeritud sotsiaalteenuste info: 3.26.1. määratud kohaliku omavalitsuse üksuse sotsiaalteenused 3.26.2. riigi korraldatav a abi raames määratud sotsiaalteenused 3.27. soovitused ja juhised, mida teha seisundi halvemise korral: 3.27.1. tervishoiutöötaja antud soovitused ja juhised 3.27.2. tervishoiutöötaja valideeritud soovitused ja juhised 4. Koordinatsiooniteenuse tugimeeskonna liikmed: 4.1. ees- ja perekonnanimi 4.2. isikukood 4.3. seos inimesega 4.4. kontaktandmed 4.5. tugimeeskonna liikme tööandja nimi 4.6. tugimeeskonna liikme äriregistri kood 4.7. tugimeeskonna liikme tegevusloa number (vajaduse korra l) 4.8. tugimeeskonna liikme kontaktandmed 4.9. tugimeeskonna liikme aadress või konkreetse korpuse (praksise) tegevuskoh t II Tegevuskava Tegevuskava andmed: Tegevus (nt nõustamine, hindamine, heaoluplaani koostamine, koordinatsiooni teenuse osutamine, teenuse üleandmine, teenuse lõpetamine) Abitegevus (nt koordinatsiooni vajaduse hindamine, rehabilitatsiooni vajaduse hindamine, kodukülastus, transpordi korraldamine jms) Sisend või suunis teostajale Hetkeseis u lühikokkuvõte Alustamise aeg Lõpetamise aeg Seotud dokumendid Vastutaja (nimi, amet) Seotud osapooled (nimi, amet) Staatus KAVAND MINISTRI MÄÄRUS Valdkon dade ülese koordinatsiooniteenuse nõuded ja riskirühmade määramise metoodika Määrus kehtestatakse rahvatervishoiu seaduse § 13 3 lõike 9 ja § 13 5 lõike 4 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse: 1 ) terviseteejuhi ülesanded, nõuded valdkon dade ülesele koordinatsiooniteenusele, selle eesmärgile ja sisule, sealhulgas sihtrühmale, teenuseosutajale ja teenuse eesmärgi saavutamiseks vajalikele tegevustele ; 2) terviseteejuhi pädevuse nõuded ; 3 ) tervishoiuteenus t e kasutamise kõrgenenud riski hindamise metoodika ja kord. 1 . p eatükk Valdkon dade üle ne koordinatsiooniteenus § 2 . V aldkon dade ülese koordinatsiooni teenuse eesmär k ( 1 ) Valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse eesmärk on : 1) siduda tervishoiu- ja sotsiaalteenused i nimese vajadustest lähtuvaks tervikuks; 2) toetada inimesele vajaliku abi järjepidevust eri teenuste ja teenuseosutajate vahel, koordineerides osapoolte tegevust ning toetades inimest abi saamisel ja teenuste kasutamisel ; 3) ennetada inimese toimetuleku halvenemist ning toetada abi osutamist võimalikult varases etapis ; 4) tugevdada inimese motivatsiooni ja oskusi iseseisva ks toimetuleku ks ning suurendada tema võimekust oma tervise ja heaolu eest hoolitsemisel; 5) toetada inimese ja tema lähedaste kaasatust abi kavandamisse ja elluviimisse , et tagada teenuste osutamise järjepidevus ja koostoime eri valdkondade vahel. ( 2 ) Teenuse osutamisel lähtutakse inimese vajadustest, eesmärkidest ning teenuse osutamiseks antud nõusolekust. § 3 . Terviseteejuht (1) Valdkondadeülese koordinatsiooni teenust osutab terviseteejuht, kes töötab esmatasandi tervisekeskuses, haiglas või tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna koostööorganisatsioonis (edaspidi TERVIK). (2) Terviseteejuhtide vajaduse heaolupiirkonnas määrab Tervisekassa , võttes aluseks teenuse sihtrühma suuruse ja vajaduse korra l muid tegureid . (3) Terviseteejuhtide paiknemise ettepaneku ja ettepaneku selle kohta, kes terviseteejuhid heaolupiirkonnas tööle võtab , teeb Tervisekassale heaolupiirkonna TERVIK . (4) Tervise t eejuht on asjakohase täienduskoolituse läbinud spetsialist . Terviseteejuhi pädevusnõuetele vastavuse ja töö kvaliteedi eest vastutab organisatsioon, kelle juures terviseteejuht töötab. § 4 . Valdkon dade ülese koordinatsiooniteenuse etap id Valdkon dade ülese koordinatsiooniteenuse osutamise olulised etapid on: 1 ) esmane nõustamine ja valdkon dade ülese koordinatsiooni vajaduse hindamine ; 2 ) tugimeeskonna moodustamine heaoluplaani koostamiseks ja valdkon dade ülese koordinatsiooniteenuse osutamiseks; 3 ) heaoluplaani koostamine ja vajadusel tugimeeskonna täpsustamine; 4 ) tegevuskava koostamine ja elluviimise toetamine; 5 ) tulemuste jälgimine ja valdkon dade ülese koordinatsiooni lõpetamine. § 5 . Valdkon dade ülese koordinatsiooniteenuse sihtrühmad Tervisekassa rahastatavad valdkon dade ülese koordinatsiooniteenuse sihtrühmad ja sellega seotud koordinatsiooni teekonnad on: 1) esmatasandil pikaajalist koordinatsiooni vajava m itut kroonilis t haig ust põdeva inimese esmatasandi teekond ; 3) h aiglast kodusele ravile liikumise toetamist vajava inimese teekond . § 6 . Valdkon dade ülese koordinatsiooni vajaduse märkamine (1) Valdkon dade ülese koordinatsiooni vajaduse märkamiseks kasutatakse rahvastikupõhist tervise riski juhtimist . (2) R ahvastikupõhise tervise riski juhtimise eesmärk on eristada üldpopulatsioonist riskirühmad, kes vajavad terviseprobleemide ennetamiseks või süvenemise ärahoidmiseks täiendavaid sekkumisi , sealhulgas valdkon dade ülest koordinatsiooniteenust. Selle väljendamiseks kasutab Tervisekassa arvutuslikku riskitunnust, mis väljendab inimese haiguskoormust ja sellega seonduvalt tavapärasest suuremat tervishoiuteenuste kasutamise riski. Riski rühma tunnus kuvatakse automaatselt märkamislehel. § 7 . Esmane nõustamine ja valdkon dade ülese koordinatsiooni vajaduse hindamine (1) Terviseteejuht võtab inimesega, kelle kohta on esitatud märkamisleht, ühendust kolme tööpäeva jooksul, haiglas viibiva inimesega ühe tööpäeva jooksul. (2) Kui inimese kohta on esitatud märkamisleht, on terviseteejuh il kohustus inimest nõustada ja hinnata tema valdkon dade ülese koordinatsiooni vajadus t . (3) Kui inimesega kontakti võtmise käigus selgub, et inimesele sobiks tema viibimise kohast tulenevalt või muudel asjaoludel mõni teine tervisteejuht , annab terviseteejuht inimese nõustamise ja koordinatsioonivajaduse hindamise üle inimesele sobivas kohas töötavale tervisteejuhile . (4) Esmane nõustamine ja valdkon dade ülese koordinatsiooni vajaduse hindamine peab toimuma terviseteejuhi kontaktvastuvõtu käigus. Esmase nõustamise ja valdkon dade ülese koordinatsiooni vajaduse hindamise võib inimese nõusoleku l teha tema kodukeskkonnas , välja arvatud juhul , kui inimene viibi b haiglas. (5) Kui märkamislehe on esitanud tervishoiutöötaja, selgitab terviseteejuht välja, kas inimese sotsiaalset abivajadust on hinnatud. Kui hindamine on läbi viidud, küsib terviseteejuht inimese nõusolekul kohaliku omavalitsuse üksuse sotsiaaltöötajalt, lapse puhul lastekaitsetöötajalt, hindamise kokkuvõtte. Kui sotsiaalset abivajadust ei ole hinnatud, teavitab terviseteejuht sellest kohaliku omavalitsuse üksust. (6) Kui märkamisleh e on esita n ud sotsiaaltöötaja või lastekaitse töötaja , on tervisteejuh i kohustus uurida , millal inimene viimati perearsti vastuvõtul käis. Kui inimene ei ole viimase poole aasta jooksul perearsti vastuvõtul käinud , on tervisteejuhil kohustus abistada inimest vastuvõtu kokkuleppimisel . (7) Kui inimese perearst asub tema tegelikust elukohast kaugel, on terviseteejuhil kohustus pakkuda inimesele tema soovi korral abi perearsti vahetusega elukoha lähedusse. Kui inimesel puudub perearst, on terviseteejuhi kohustus aidata inimesel perearst leida. ( 8 ) Kui inimene vajab ja on nõus valdkon dade üles e koordinatsiooni teenu ega , määrab tervis e teejuht talle sobiliku koordinatsiooni teekonna ja alustab heaoluplaani koostamisega. Nõustamise käigus selgitab tervisteejuht koos inimesega välja vähemalt tema heaoluplaani koostamise eesmärgid ja kirjeldab ne i d heaoluplaani s . ( 9 ) Kui inimene vajab valdkon dade ülest koordinatsiooni teenust , kuid keeldub se da saamast , dokumenteerib terviseteejuht keeldumise . ( 10 ) Kui inimene ei vaja valdkon dade ülest koordinatsiooni teenust , piirdub terviseteejuht ühekordse nõustamisega ja dokumenteerib , et inimene ei vaja valdkon dade ülest koordinatsiooni . (1 1 ) Märkaja näeb terviseteejuhi dokumenteeritud nõustamise tulemust heaolu infosüsteemi kaudu . § 8 . Tugimeeskonna moodustamine (1) Sõltuvalt märkamise kohast moodustab terviseteejuht esmase tugimeeskonna, kuhu kuuluvad: 1) väljaspool haigla t inimese perearst, pereõde, raviarst, inimese elukohajärg se kohaliku omavalitsuse üksuse sotsiaaltöötaja, olemasolu korra l inimese seaduslik esindaja; 2) haiglas inimese raviarst või raviarstid, perearst, inimese elukohajärg se kohaliku omavalitsuse üksuse sotsiaaltöötaja, olemasolu korra l inimese seaduslik esindaja. (2) Tugimeeskonna liikmete nimed, ametinimetused ja kontaktinfo kajastatakse koostatava s heaoluplaani s . § 9 . Heaoluplaani koostamine ja tugimeeskonna laiendamine (1) Heaoluplaani koostamisele peab eelnema inimese tervise- ja sotsiaalse abivajaduse hindamine, talle soovituste ja juhiste andmine ning vajadusel teenuste, ravimite , meditsiiniseadmete ja abivahendite määramine spetsialistide poolt. (2) Heaoluplaani koostamise käigus koondab tervisteejuht inimese jaoks senise hindamise tulemused ning nende alusel antud soovitused, juhised ja määratud teenused ja tooted kokku heaoluplaani , arvestades inimese heaoluplaaniga seotud eesmärke . (3) Tervisteejuht teeb heaoluplaani koostamisel koostööd tugimeeskonna liikmetega, kes vajaduse korra l täpsustavad inimese teenus e vajadust. Terviseteejuht arvestab inimese enda ja tema lähedaste valmidust ja võimekust osaleda heaoluplaani edasisel elluviimisel ning hindab vajaduse korra l perearstiga konsulteerides tugimeeskonna laiendamise vajadust. (4) Tervisteejuht teeb heaoluplaani koostamisel koostööd inimese, tema seadusliku esindaja ja inimese soovi korral ka muude talle lähedaste isikutega. Inimese soovi korral lisataks e tugimeeskonda talle lähedased isikud. (5) Heaoluplaanis kirjeldatakse kõik i tugimeeskonna liikme i d. (6) Kui i nime ne kinnita b heaoluplaani digitaalselt või paber il , tekib tugimeeskonnal ligipääs heaoluplaanile. Inimesel ja tema esindajal ning lähedastel tekib ligipääs heaoluplaanile heaolu infosüsteemi kau du . (7) Koostatud heaoluplaan fikseeritakse selle koostamise seisuga, tervisteejuht trükib vajaduse korra l plaani inimesele välja ja veendub, et inimene mõistab selle sisu ja nõustub selles kirjapanduga. Väljatrükitud heaoluplaan antakse inimesele koju kaasa. Inimesel on võimalik sellele ligi pääseda ka heaolu infosüsteemi kaudu. (8) Kui heaoluplaan koostati haiglas, kooskõlastab haiglas töötav terviseteejuht plaani inimese raviarstiga, veendub, et inimene mõistab selle sisu ja nõustub selles kirjapanduga ning annab selle inimesele enne haiglast lahkumist kaasa. (9) Hiljemalt kolm päeva pärast statsionaarse haiglaravi lõppemis t võtab haiglas töötav tervisteejuht inimesega ühendust ja kontrollib, kas tal on seoses heaoluplaaniga tekkinud küsimusi või selle suuniste täitmisega probleeme. Vajaduse korra l nõustab ta ise inimest või korraldab nõustamise , kaasates tugimeeskonna liikme. (10) Hiljemalt 14 päeva pärast statsionaarse haiglaravi lõppemis t võtab haigla terviseteejuht uuesti inimesega ühendust ja uurib, kas ta l on heaolu plaani täitmisega seoses abivajadus ja kas ta on võtnud kontakti oma perearstiga, vajaduse korra l ka kohaliku omavalitsuse üksuse sotsiaaltöötajaga. Kui inimesel on abivajadus ja ta pole esmatasandi spetsialistidega ühendust võtnud , täiendab tervisteejuht tegevuskava selliselt, et asjakohane teave jõuab inimese perearsti ni, ning valdkon dade ülese koordinatsiooniteenuse osutamine antakse üle inimese elukohale lähimas tervisekeskuses töötava le terviseteejuhi le koordinatsiooni teenuse jätkam iseks . Kui abivajadust pole, koordinatsioon lõpetatakse. (11) Kui heaoluplaani koostamisega alustati haiglas, kuid see jäi pooleli, sest inime se statsionaarne haiglaravi lõppes , võtab haiglas töötav tervisteejuht ühendust inimese elukohale lähimas tervisekeskuses töötava terviseteejuhiga ning lepib kokku, kuidas jätkub heaoluplaani koostamine ja koordinatsioon esmatasandil. § 1 0 . Inimese vastutus valdkon dade ülese koordinatsiooni puhu l (1) Heaoluplaaniga nõustumisel : 1) v õtab inimene omapoolse kohustuse täita selles temale antud tervisekäitumise soovitusi ja ravijuhiseid ning osaleda talle määratud teenuste saa mise l ; 2) nõustub inimene osalema regulaarsetel heaoluplaani täitmise hindamise vestlustel . (2) Kui inimene jätab regulaarselt lõikes 1 nimetatud kohustused täitmata , lõpetatakse valdkon dade ülese koordinatsiooniteenuse osutamine. § 1 2. Tegevuskava koostamine ja heaoluplaani elluviimise toetamine (1) Tervisteejuht koostab heaoluplaani elluviimiseks tegevuskava. Tegevuskava sisaldab: 1) inimesele suunatud tegevusi ja teave t ; 2) tugimeeskon nale suunatud tegevusi , muu hulgas korralduslikke tegevusi ja teavet ; 3) terviseteejuhi poolt dokumenteeritud valdkonnaülese koordinatsiooni teenuse osutamist. (2) Tervisteejuht koordineerib tegevuskava koostamis t ja elluviimis t tugimeeskonna liikmetega : 1) j älgides, et vajalikud osapooled oleks id tugimeeskonda kaasatud ; 2) k orraldades info vahetamise asjaomaste osapoolte vahel , sealhulgas juhul, k ui inimese tervis eseisund või sotsiaalne olukord muutub oluliselt ja abivajadus on kiireloomuline ; 3) j älgides, et inimesele antud juhised ei oleks vastuolulised, inimene mõistaks , mida tal on vaja teha, et määratud teenused ei dubleeriks teineteist ning teenusekasutuse teekond oleks optimaalne ; 4) o lles inimesele ja inimese nõusolekul ka tema lähedastele esmaseks kontaktiks heaoluplaani ja tegevuskava täitmisega seotud küsimuste korral; 5) o lles tugimeeskonna liikmetele esmaseks kontaktiks heaoluplaani ja tegevuskava täitmisega seotud küsimuste korral; 6) m inimeerides tõrkeid inimese liikumisel talle vajalik e le ja määratud teenus tele ; 7) koordineerides erinevaid kodu põhiseid teenuseid ; 8) aidates määratud ravimite , meditsiiniseadmete ja abivahendite kasutuselevõtul . § 1 3 . Tulemuste jälgimine ja valdkon dade ülese koordinatsiooni lõpetamine (1) Terviseteejuht hindab vähemalt iga kolme kuu möödumisel inimese võimekust ise või oma lähedaste toel toime tulla ja koordinatsiooniteenusega jätkamise vajadust , konsulteerides ka perearsti või pereõe ja kohaliku omavalitsuse üksuse sotsiaaltöötajaga. Hindamise võib korraldada ka inimesega telefonivestluse teel. (2) Terviseteejuht jälgib heaoluplaani ajakohasust ja algatab vajadusel heaoluplaani kaasajastamise. ( 3 ) Koordinatsiooniteenus lõpetatakse , kui: 1) selle alustamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud ; 2) k oordinatsioonivajadusega seotud kontaktid on jäänud harvak s; 3) inimese tervisenäitajad ja sotsiaalne toimetulek on stabiliseerunud ; 4) inimene ei täida regulaarselt kokkulepitud tegevusi või oma rolli kokkulepitud protsessis. 5) inimene keeldub teenusest sh sulgeb oma andmed valdkondadeülese koordinatsiooni teenuse osutamiseks minimaalselt vajalikule tugimeeskonnale (4) Teenuse lõpetamisel teavitab terviseteejuht inimest või tema seaduslikku esindajat ja inimese tugimeesko nna liikmeid lisades lõpetamise aja ja põ hjuse. Koordinatsiooniteenuse lõpetamise l jälgib terviseteejuht, et tugimeeskonna ligipääs ud heaoluplaanile ja tegevuskavale peatatakse ja ainult i nimesele endale või tema seaduslikule esindajale jää vad terviseportaalis nähtavaks tema kinnitatud heaoluplaan id. § 1 4 . Valdkon dade ülese koordinatsiooniteenuse korduvus Koordinatsiooniteenust võib osutada inimesele korduvalt. Sel juhul korrigeeritakse juba olemasolevat heaoluplaan i , kui eelmise koostamisest ei ole möödunud rohkem kui 3 aastat. 2 . p eatükk T ervishoiuteenus t e kasutamise kõrgenenud riski hindamise metoodika ja kord § 1 5 . T ervishoiuteenus t e kasutamise kõrgenenud riski hindamise metoodika ja kord (1) Algoritmi tervishoiuteenus t e kasutamise kõrgenenud riski tunnuse leidmiseks rakendatakse Tervisekassa raviarvete ja retseptide andmekogule . (2) Riskitunnuse leidmiseks kasutatakse kahte liiki k riteeriumeid: aluskriteeriumid (mille olemasolul inimene üldse satub automaatsesse riskihindamisse) riski võimendavad kriteeriumid (mis suurendavad koordinatsioonivajadust, kuid iseseisvalt seda ei määra) (3) Pikaajalise koordinatsiooni riskirühma leidmiseks kasutatava riskitunnuse aluskriteeriumid on: ≥2 kroonilist esmatasandi tundlikku haigust (viide metoodika määrusele) Muud kokkulepitud keerukad terviseseisundid j a riski võimendavad tervishoiu kriteeriumid on: ≥5 või ≥10 erinevat t oimeainet ravimiskeemis , kõrge riskiga ravimi te esinemine ravimiskeemis , kõrge ressursikasutus, kuulumine tervishoiukulude ülemisse 5% hulka , ≥2 EMO visiiti viimase 6 kuu jooksul , ≥2 kiirabiväljakutset viimase 6 kuu jooksul , k ognitiivset võimekuse langus . (4) Haiglast kodusele ravile liikumise koordinatsiooni riskirühma leidmiseks ei kasutata automaatselt määratavaid riskitunnuse aluskriteeriu meid (5) Haiglast kodusele ravile liikumise koordinatsiooni riskirühma leidmiseks kasutatavad riski võimendavad tervishoiu kriteeriumid on: ≥2 erakorralist hospitaliseerimist viimase 12 kuu jooksul , rehospitaliseerimine 30 päeva jooksul , vanus ≥75 a või ≥85 (hapruse kaudne riskitegur) , ≥5 või ≥10 erinevat toimeainet ravimiskeemis , kõrge riskiga ravimid , kõrge ressursikasutus, kuulumine tervishoiukulude ülemisse 5% hulka , ≥2 EMO visiiti viimase 6 kuu jooksul , ≥2 kiirabiväljakutset viimase 6 kuu jooksul , kognitiiv se võimekus e langus . (6) Isiku pikaajalise koordinatsiooni riskirühma leidmiseks kasutatava riskitunnuse arvutamisel kasutatakse järgmist algoritmi: (7) Isiku h aiglast kodusele ravile liikumise koordinatsiooni riskirühma leidmiseks kasutatava riskitunnuse arvutamisel kasutatakse järgmist algoritmi: ( 8 ) Leitud riskitunnused on järgmised: ( 9 ) Tervisekassa uuendab riskitunnuse andmeid vähemalt kaks korda aastas . 3. p eatükk Rakendussätted § 1 6 . Määruse rakendamine Käesoleva määruse … § 1 7 . Määruse jõustumine M äärus jõustub … (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler KAVAND MINIST RI MÄÄRUS Koostöökogu töö korra põhimõtted Määrus kehtestatakse rahvatervishoiu seaduse § 8 1 lõike 7 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse koostöökogu töökor ra põhimõtted, mis on aluseks heaolupiirkonna koostöökogu töökorra koostamisele. Koostöökogu lepib kokku ja kinnitab koostöökogu töökorra oma tegevuse alustamisel, kui nõutud osapooled on oma esindaja määranud . § 2 . Koostöökogu t egutsemise üld põhimõtted (1) Koostöökogu on otsustusvõimeline, kui 8 0% selle liikmetest on esindatud. K ohustuslikel liikmetel peab olema määratud asendusliige või peab volitama ennast esindama teist kohustuslikku liiget . (2) Koostöökogus osalemine ei tohi tekitada selle liikmele täiendavaid rahalisi kohustusi (3) Koostöökogu regulaarsed toimumis ajad lepitakse ette kokku võimalikult pikalt . Koostöökogu toimumisest planeeritud ajal t uleb ette teatada vähemalt kuu aega . (4) Koostöökogu päevakord ja materjalid tuleb saata liikmetele hiljemalt kaks nädalat enne koostöökogu toimumist . § 3. Koostöökogu otsustusprotsess i põhimõtted (1) Koostöökogu langetab otsused eelistatavalt konsensuslikult. (2) Erimeelsuste lahendamisel lähtutakse põhimõttest, et nende lahendamine ei tohi pidurdada kogu heaoluprofiili heakskiitmise protsessi ja sellega seonduvat TERVIK-u tööd. (3) Kui koostöökogu liikmed ei jõua konsensusele, tuleb eriarvamusele jäänud osapooltele anda täiendav aeg erimeelsuste selgitamiseks ja proovida seejärel veel korra konsensusele jõuda. Kui see siiski ei õnnestu , võib otsustamiseks kasutada hääletus t. (4) H ääletusse tuleb kaasata kõik koostöökogu liikmed. H ääletuse võib läbi viia kirjalikult. Hääletamiseks jagatakse hääled nii, et kohalike omavalitsuste e sindajatel kokku on sama palju hääli kui riigi esindajatel kokku. (5) Hääletusel langetatakse otsus lihthäälteenamusega. Kui hääletuse tulemusel jagunevad hääled võrdselt, arvestatakse TERVIK-u võrgustikujuhi arvamust. § 4. Koostöökogu töö dokumenteerimine ja avalikustamine (1) Koostöökogu koosolekud ja kirjalikud hääletused protokollitakse . (2) Koostöökogu kokkukutsuja avalikustab oma kodulehel vähemalt järgneva: 1) k oostöökogu liikmed ja töökord ; 2) k oostöökogu de toimumisajad ; 3) k oostöökogu päevakorra ; 4) k oostöökogu otsused . § 5 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. mai l 202 8 . a. (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler KAVAND MINISTRI MÄÄRUS TERVIKute rahastamise kor d ning koordineerimispiirkondade kehtestamine Määrus kehtestatakse rahvatervishoiu seaduse § 13 1 l õike 3 ja § 31 l õike 9 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Käesoleva määrusega reguleeritakse: 1) rahvatervishoiu, tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostööorganisatsioonide (edaspidi TERVIK ) koostöö põhimõtted ning koordineerimispiirkonnad ja nende aruandluse kord ; 2) TERVIKute rahastamise kord . p eatükk TERVIKute koostöö põhimõtted ning koordineerimispiirkonnad ja nende aruandluse kord § 2. TERVIKu õiguslik staatus ja asutamispõhimõtted (1) Koostöökokkuleppelise TERVIKu juhtorgan on juhtkogu, iseseisva juriidilise isikuna moodustatud TERVIKu juhtorgan on juhatus (edaspidi juhtorgan ). ( 2 ) TERVIKu liikmesus kujuneb vastavalt koostöölepingu, moodustamisotsuse või asutamisotsuse alusel moodustatud struktuurile . K ui tegemist ei ole osapoolega, kellel on kohustus TERVIKuga liituda, toimub liitumine TERVIKuga juhtorgani otsuse alusel. § 3. TERVIKu koordineerimispiirkonnad ja nende aruandluse kord (1) Üle 100 000 elanikuga heaolupiirkonnad on: 1) Harjumaal ; 2) Tartumaal ; 3) Ida-Virumaal . (2) Lõikes 1 nimetatud piirkondades võib TERVIKu otsusega moodustada TERVIKu sees koordineerimispiirkondi järgmiselt: 1) Harjumaal kuni neli ; 2) Tartumaal kuni kaks ; 3) Ida-Virumaal kuni kaks . (3) Kui TERVIKus on moodustatud koordineerimispiirkondi, otsustab TERVIK, millise koordineerimispiirkonna võrgustikujuht on ühtlasi ka TERVIKu võrgustikujuht. ( 4 ) Koordineerimispiirkonna võrgustikujuht: 1) korraldab ja koordineerib oma koordineerimispiirkonna terviseteejuhtide tööd ; 2) koondab ja hoiab kaasaegsena oma koordineerimispiirkonnas info piirkonna tervishoiu - ja sotsiaal teenuse osutajate kohta ; 3) annab vähemalt üks kord kvartalis tegevuskava täitmisest aru TERVIKu võrgustikujuhile. § 4. T ERVIKu juhtimine ja otsustusõiguse jaotus (1) TERVIKu juhtorganisse kuuluvad: 1) kõigi heaolupiirkonnas tegutsevate kohalike omavalitsuste esindajad; 2) heaolupiirkonna haiglavõrgu arengukavas nimetatud haiglate esindajad; 3) perearstiabi osutajate ühiselt nimetatud esindajad , arvestades et perearstide esindajate arv oleks võrdne kohalike omavalitsuste ja haigla(te) esindaja(te) arvuga kokku. (2) Juhtorgani otsused võetakse vastu konsensusega. Kui konsensust ei saavutata, tehakse otsus hääletusega vastavalt käesolevas määruses ja TERVIKu koostöölepingus või põhimääruses sätestatule. (3) Sotsiaalvaldkonda reguleerivates või eeskätt sotsiaalvaldkonda puudutavates küsimustes võib juhtkogu otsuseid teha üksnes juhul, kui kohalike omavalitsuste esindajatel on otsustusprotsessis kokku vähemalt 50 protsenti häältest. (4) Tervishoi d u reguleerivates või eeskätt tervishoi d u puudutavates küsimustes võib juht organ otsuseid teha üksnes juhul, kui perearstide esindajatel on otsustusprotsessis kokku vähemalt 50 protsenti häältest. ( 5 ) Rahvatervishoidu reguleerivates või eeskätt rahva hoidu puudutavates küsimustes võib juhtorgan otsuseid teha üksnes juhul, kui kohalike omavalitsuste esindajatel on otsustusprotsessis kokku vähemalt 50 protsenti häältest. ( 6 ) Küsimuse kuulumise ter vishoi d u või sotsiaalvaldkonda määrab TERVIKu võrgustikujuht , lähtu des TERVIKu koostöölepingus või põhimääruses sätestatust . ( 7 ) Suurtes piirkondades võib otsuseid langetada koordinatsioonipiirkodade põhiselt . ( 8 ) Juhtkogu otsused avaldatakse TERVIK-u veebilehel. § 5. Koostöö põhimõtted (1) TERVIKu liikmed teevad koostööd heaolupiirkonna elanike tervise ja sotsiaalse toimetuleku parandamiseks, lähtudes heaolupiirkonna koostöökogu kinnitatud eesmärkidest. (2) Koostöö tugineb järgmistele põhimõtetele: 1) inimesekesksus – teenused ja tegevused lähtuvad abivajava inimese vajadustest ning teenuseteekondade sidususest; 2) ennetav lähenemine – prioriteetsed on tervisedendus , ennetus ja abivajaduse varajane märkamine; 3) valdkondadeülene koostöö – tervishoiu, sotsiaalhoolekande ja muude partnerite tegevus on koordineeritud ja eesmärgipäraselt seotud; 4) ühised kokkulepped – teenuseteekonnad, töökorraldus, koostööpraktika ja eskaleerimise põhimõtted lepitakse kokku ja kinnitatakse juht organi poolt; 5) läbipaistvus ja aruandekohustus – juhtkogu otsused, arendusfondi kasutamine, eelarved ja projektid dokumenteeritakse ning esitatakse TERVIK-u liikmtele tutvumiseks vastavalt koostöölepingu nõuetele; 6) andmete kvaliteet ja ühine andmevahetus – liikmed kasutavad kokkulepitud infosüsteeme ning tagavad andmete õigsuse, ajakohasuse ja turvalise töötlemise; 7) vastastikune usaldus ja hea usu põhimõte – liikmed täidavad koostöökohustusi professionaalselt, toetudes oma pädevusele ja volitustele. § 6. Volitatud esindaja ülesanded (1) TERVIKu volitatud esindaja palkab TERVIKu võrgustikujuhi, kes täidab TERVIKu igapäevase juhtimise ülesandeid ning tagab juhtorgani otsuste elluviimise. TERVIK-u juhil on õigus TERVIKut esindada, lähtudes juhtorgani otsustest või koostöö lepingus sätestatust. (2) TERVIKu võrgustikujuht korraldab: 1) TERVIKu struktuuriüksuse töö; 2) TERVIKu töörühmade töö; 3) ühiste ressursside ja arvelduste haldamise; 4) lepingute sõlmimise TERVIKu ülesannete täitmiseks; 5) aruandluse juhtkogule ja koostöökogule ; 6 ) korraldab regulaarse infovahetuse koordineerimispiirkonna võrgustikujuhtidega; 7 ) koondab koordinatsioonipiirkondade võrgustikujuhtide poolt ühtse struktuuri alusel kokku pandud info piirkonna tervishoiu - ja sotsiaal teenuse osutajate kohta; 8 ) koostab kõigile heaolupiirkonna koordineerimispiirkondade võrgustikujuhtidele ühise aruandlusvormi; 9 ) korraldab vähemalt üks kord kvartalis aruandluskoosoleku kõigi oma TERVIKu koordineerimispiirkondade võrgustikujuhtidega. 2. p eatükk TERVIKu rahastamine § 7. TERVIKute rahastamise kord Käesolevat korda kohaldatakse nii koostöökokkuleppelise kui ka eraldi juriidilise isikuna tegutseva le TERVIKu le . § 8. TERVIKu rahastamise üldpõhimõtted TERVIKu baaskulude rahastamine säilib seni, kuni TERVIK täidab seadusest tulenevaid ülesandeid ja vasta b rahvatervishoiu seaduses sätestatud tingimustele. Perearsti ajutine asendamine kuni 3 kuu ulatuses teise heaolupiirkonna perearstiga ei mõjuta asendaja palganud perearsti keskuse TERVIK-usse kuulumise nõuet ega TERVIK-u rahastamise tingimusi. § 9. Rahastatavad kulud ja rahastamise määrad (1) Baaskuludena rahastatakse: 1) TERVIK u juhi tööjõukulud ⚠ [täitmist vajab] määras ühe kuu kohta ; 2) TERVIKu struktuuriüksuse igapäevaseks tööks vajalikud kulud , mis hõlmavad muu hulgas IT, ruumid, andmekaitse, sõiduauto komp ensatsioon , ⚠ [täitmist vajab] määras ühe kuu kohta ; 3) aruandluse, kohtumiste korraldamise kulud ⚠ [täitmist vajab] määras ühe kuu kohta . (2) Kui TERVIKus on moodustatud koordineerimispiirkondi, maksab Tervisekassa baaskulu iga koordineerimispiirkonna kohta. § 10. Rahast use saamise tingimused Rahastuse saamiseks peab TERVIK esitama Tervisekassale: 1) koostöölepingu kõigi rahvatervishoiu seaduse s sätestatud nõutud liikmetega või juriidilise isiku asutamisdokumendid; 2) liikmeskonna loetelu Tervisekassa etteantud vormil, mis vastab rahvatervishoiu seaduse § 13 1 lõi gete s 5 ja 6 sätestatud nõuetele; 3) TERVIKu juhtimisstruktuuri kirjelduse; 4) eelarve. § 11. Tulemuspõhine rahastamine (1) Tervisekassa koostab juhise, kus on välja toodud riigi jaoks prioriteetsetes valdkondades soovitavad tulemuseesmärgid TERVIKutele , ja lisab juhisesse, milliste tulemuseesmärkide saavutamise korral maksab Tervisekassa tulemus tasu. (2) TERVIK teeb tervise- ja heaoluprofiilis koostöökogule ettepaneku tulemuseesmärkide kohta strateegilistes koostöövaldkondades. (3) Tervisekassa võib teha TERVIKule ettepaneku sõlmida tulemustasu leping, mis toetab koostöökogu poolt heaks kiidetud tulemuseesmärkide saavutamist. (4) Kui TERVIK saavutab Tervisekassaga sõlmitud tulemustasu lepingus kokkulepitud eesmärgid, on tal õigus saada lepingus kokkulepitud tulemustasu . § 12. Rahastamise vähendamine või peatamine (1) Tervisekassa l on õigus TERVIKu rahastami s t ajutiselt vähendada või peatada , kui: 1) TERVIK ei täida seadusest tulenevaid kohustusi; 2) TERVIK-u koosseis ei vasta seaduses nõutavale järjest kauem kui 30 päeva 3) TERVIK ei esita nõutud aruandeid või ei täida rahastamislepingut. (2) P erearsti ajutine asendamine kuni 3 kuu ulatuses ei mõjuta asendaja palganud perearsti keskuse TERVIK-usse kuulumise nõuet. (3) Rahastamise peata mine ei vabasta TERVIKut varem tekkinud kohustuste täitmisest. 3. p eatükk TERVIKu aruandlus § 13. Aruandlus (1) TERVIK esitab Tervisekassale üks kord aastas tulemuspõhise rahastamise indikaatorite täitmise aruande. (2) Aruande vormi kehtestab Tervisekassa. 4. p eatükk Määruse jõustumine § 14. Määruse jõustumine Määrus jõustub … (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa K antsler KAVAND VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse määruste muutmine Määrus kehtestatakse ravikindlustuse seaduse § 30 lõike 1 ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 59 1 lõike 3 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ muutmine Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruses nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 3) paragrahvi 6 lõiget 5 täiendatakse punktiga 1 1 järgmises sõnastuses: „1 1 ) isiku riskirühma tunnus;“; (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal Peaminister Karmen Joller Sotsiaalminister Keit Kasemets Riigisekretär
Justiits- ja Digiministeerium
Rahandusministeerium
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Meie 13.07.2026 nr 1.2-2/64-1
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Rahvatervishoiu seaduse jt seaduste muutmise
seadus (tervishoiu ja sotsiaalsüsteemi koostöö)
Esitame kooskõlastamiseks rahvatervishoiu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu (tervishoiu ja sotsiaalsüsteemi koostöö). Eelnõu eesmärk on luua
õiguslik ja organisatoorne raamistik tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostööks nii
rahvatervishoiu edendamisel kui ka teenuste ühisel planeerimisel, arendamisel ja
koordineerimisel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Karmen Joller
sotsiaalminister
Lisa: 1. Eelnõu;
2. Seletuskiri;
3. Rakendusaktide kavand;
4. Kooskõlastustabel.
Anneli Taal
[email protected]
Lisaadressaadid: Tervisekassa
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus
Sotsiaalkindlustusamet
Eesti Perearstide Selts
Eesti Haiglate Liit
Eesti Puuetega Inimeste Koda
Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA
Eesti Arstide Liit
Andmekaitse Inspektsioon
Tervise Arengu Instituut
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee
Registrikood 70001952
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
Eesti Proviisorapteekide Liit
Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liit
Eesti Tööandjate Keskliit
Eesti Ravimihulgimüüjate Liit
Eesti Arstide Liit
Andmekaitse Inspektsioon
Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA
2
Rahvatervishoiu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse (tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostöö)
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eesti tervishoiu- ja sotsiaalsüsteem on suuresti kujunenud eraldiseisvateks süsteemideks. See
raskendab abi andmist inimestele, kes vajavad korraga või järjestikku mõlema süsteemi tuge.
Süsteemide erinev korraldus, rahastamine ja vastutus ning ühtse koostöömudeli puudumine ei toeta
järjepidevat tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostööd. Seda süvendab ka puudulik andmevahetus,
mille tõttu võib abi katkeda, hilineda või olla dubleeriv. Eelnõuga luuakse üleriigiline koostöömudel
kohaliku omavalitsuse, perearstide ja haiglate vahel.
Eelnõu eesmärk on luua õiguslik ja organisatoorne raamistik tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna
koostööks nii rahvatervishoiu edendamisel kui ka teenuste ühisel planeerimisel, arendamisel ja
koordineerimisel. Sellega luuakse eeldused, et abi planeerimine ja osutamine lähtuks piirkonna
elanike tegelikest vajadustest ning et kompleksse abivajadusega ja riskirühmadesse kuuluvad
inimesed saaksid koordineeritud tuge. Üks reformi oluline põhimõte on suurendada inimese ja tema
lähedaste kaasatust abi kavandamisse ning toetada inimese võimekust teha teadlikke valikuid ja
võtta suuremat vastutust oma tervise ja heaolu eest. Selle tulemusena on võimalik ennetada inimeste
olukorra halvenemist ning vähendada vajadust välditavate tervishoiu- ja sotsiaalteenuste järele ning
kasutada ressursse tõhusamalt. Pikemas perspektiivis võimaldab see suunata ressursse vähemalt
osaliselt tervise edendamisse ja haiguste ennetusse, sealhulgas riskikäitumise vähendamisse.
Eelnõuga nähakse ette kuus peamist muudatust:
Luuakse heaolupiirkonnad, mis toimivad maakonna tasandil rahvatervishoiu, tervishoiu ja
sotsiaalvaldkonna strateegilise koostöö raamistikuna. Igas heaolupiirkonnas moodustatakse
koostöökogud. Koostöökogu asendab senise killustunud koostöö ühe selge strateegilise
juhtimisformaadiga, tuues kokku riigi esindajad ja kohalike omavalitsuste juhid.
Tervise- ja heaoluprofiil seob edaspidi elanikkonna tegeliku olukorra ja vajadused teenuste
kasutuse ja kuludega, võimaldades teha paremini põhjendatud juhtimis- ja rahastusotsuseid.
Igasse heaolupiirkonda luuakse tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna teenuseosutajate
koostööorganisatsioonid (edaspidi TERVIK). TERVIK ühendab kohalikud omavalitsused,
perearstid ja haiglad ühtseks võrgustikuks, mis tegutseb koostöökogu heaks kiidetud ühtsete
eesmärkide täitmise nimel. Seeläbi on võimalik toetada ja motiveerida koostööd läbipaistvatel
alustel.
Nähakse ette valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse kasutuselevõtt ning seda osutava
spetsialisti – terviseteejuhi – roll ja ülesanded. Terviseteejuht koostab riskirühma kuuluvale
kompleksse teenusevajadusega inimesele heaoluplaani, mis koondab inimese tervise- ja
sotsiaalprobleeme puudutava info ning seob talle oluliste eesmärkidega. See võimaldab inimesel
oma probleemidega paremini toime tulla ning spetsialistidel näha tervikpilti ja toetada inimest
liikumisel teenuseosutajate vahel.
Tervisekassa roll ei ole enam üksnes ravi rahastamine, vaid ka tervishoiusüsteemi toimimise
mõjutamine TERVIKute kaudu, et tugevdada piirkondlikku koostööd, vähendada
väheväärtuslikku ja välditavat ravi ning tugevdada ennetust ja tervise edendamist.
1
Eelnõu mõjutab halduskoormust. Täpsem kirjeldus halduskoormuse muutustest on esitatud
seletuskirja punktis 6. Uue süsteemi käivitamine toob kohalikele omavalitsustele ja
teenuseosutajatele kaasa ajutise halduskoormuse kasvu, mis on seotud koostööstruktuuride
käivitamise, rollide täpsustamise ja tööprotsesside kokkuleppimisega. Käivitusfaasis võivad vana ja
uus töökorraldus mõnda aega toimida paralleelselt. Koostöökokkulepped organisatsioonide vahel ja
ühiselt korraldatud arendus- ja muud funktsioonid peaksid hakkama halduskoormust peale
ümberkorraldusi tasakaalustama. Tervishoiu- ja sotsiaaltöötajatele lisandub kohustus täita
koordinatsioonivajaduse märkamisel märkamisleht (uued andmeväljad), mis on sisend
koordinatsiooniteenuse vajaduse hindamiseks. Perearstile kuvatav patsiendi riskitunnus hakkab
perearstile edaspidi märku andma tervishoiuteenuste kasutamise kõrgenenud riskist ja sellega
kaasnevast vajadusest inimene oma vastuvõtule kutsuda. Sellise proaktiivse abivajadust märkava
teenuseosutamise tulemusel võib suureneda perearsti ja tema meeskonna koormus.
Pikemas vaates on reformi eesmärk muuta kompleksse abivajadusega inimeste toetamine
tõhusamaks, vähendades tervishoiusüsteemi ja sotsiaalvaldkonna vahel dubleerivat, isikupõhist ning
traditsioonilisi kommunikatsioonikanaleid (telefon, paberkandja, e-kiri) kasutavat koordineerimist.
Selleks luuakse valdkondadeülene koordinatsioonimudel, milles terviseteejuht toetab inimese
liikumist tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi vahel, korraldab osapoolte koostööd ning aitab tagada
vajaliku info õigeaegse liikumise. Koordineerimist toetavad ühtsed tööprotsessid ja järk-järgult
kasutusele võetavad digilahendused. Selle tulemusena väheneb tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi
spetsialistide ajakulu teenuste koordineerimisele, sobivate jätkuteenuste leidmisele, suunamiste
korraldamisele, teenusekohale jõudmisele ja tulemuste jälgimisele. See võimaldab spetsialistidel
keskenduda enam oma erialastele põhiülesannetele ning parandab abi järjepidevust ja kvaliteeti.
Samas tuleb arvestada, et suureneda võib ajakulu oma töö korrektsele, standardiseeritud ja
struktureeritud dokumenteerimisele, sest vabaväljaliselt dokumenteerimine võib olla küll mugav
andmeedastajale, kuid on väga ajakulukas ja ebamugav andmekasutajale.
TERVIKute tegevust ja terviseteejuhi tööd hakkab rahastama Tervisekassa.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja selle seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi tervise- ja sotsiaalvaldkonna
integratsiooni juht Anneli Taal (
[email protected]), sotsiaaltöö korralduse poliitika juht Gerda
Kiipli-Hiir (
[email protected]), hoolekandeteenuste poliitika juht Sirlis Sõmer-Kull
(
[email protected]) ja rahvatervishoiu osakonna nõunik Ingrid Põldsaar
(
[email protected]), arendusosakonna nõunik Anna Dudkina (
[email protected]),
digilahenduste poliitika juht Patrick Pihelgas (
[email protected]). Eelnõu ja selle seletuskirja
ettevalmistamisse panustasid Sotsiaalministeeriumi spetsialiseeritud abi poliitika juht Mariken
Ross, esmatasandi poliitika juht Tiina Unukainen, laste heaoluteenuste poliitika juht Brit Tammiste
nõunik Anu Rumm ja Kadri Englas Tervisekassast ning Tervise Arengu Instituudi, Tervise ja Heaolu
Infosüsteemide Keskuse ja Sotsiaalkindlustusameti esindajad.
Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusloome ja isikuandmete kaitse
nõunik Lily Mals (
[email protected]). Eelnõu mõjude analüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi
analüüsiosakonna tervisepoliitika juhtivanalüütik Kadri Keller (
[email protected]), analüütik
Evelin Tähtväli (
[email protected]) ja peaanalüütik Marion Rummo (
[email protected]).
Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge
Tammaru (
[email protected]).
2
1.3. Märkused
Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga, mille kohaselt esitatakse Vabariigi
Valitsusele hiljemalt 2026. aasta III kvartalis seaduste muutmise eelnõu heaolupiirkondade
moodustamiseks ja tervishoiu- ja sotsiaalteenuste koostöös korraldamiseks.
Eelnõu koostamisel on lähtutud järgmistest riigisisestest strateegiadokumentidest:
- riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“1;
- rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 (RTA)2;
- heaolu arengukava 2023–20303.
Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi:
1) rahvatervishoiu seadus (RTHS), avaldamismärkega RT I, 18.03.2026, 17;
2) tervishoiuteenuste korraldamise seadus (TTKS), avaldamismärkega RT I, 30.06.2026, 133;
3) ravikindlustuse seadus, RT I, 30.06.2026, 29;
4) Tervisekassa seadus RT I, 30.06.2026, 32.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogus lihthäälteenamus.
Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle
kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs seletuskirja 6. punktis.
2. Seaduse eesmärk
Seaduse eesmärk on muuta tervishoiu- ja sotsiaalteenused inimkeskseks, terviklikuks ja
ressursisäästlikuks. Praegune süsteem keskendub üksikteenuste osutamisele, mitte inimese
terviklikule abivajadusele, ning on valdavalt reaktiivne (abi antakse alles pöördumisel). Uus mudel
liigub proaktiivsele riskirühmade haldusele, kus fookus on õigeaegsel märkamisel ja teenuse
osutamisel sobilikul tasandil, pannes rõhku inimeste terviseteadlikkuse parandamisele, ennetustööle
ning tervise- ja sotsiaalprobleemide ärahoidmisele.
Eesti tervishoiusüsteem on valdavalt tsentraalselt juhitud ning vastutus teenuste korralduse ja
tulemuste eest on peamiselt riigi tasandil. Sotsiaalvaldkonnas on teenuste korraldamise peamine
vastutus seevastu kohalikul omavalitsusel (edaspidi KOV). Eesmärk on riigi ja KOVide juhid
maakonna tasandil kokku tuua, et toetada mõlema valdkonna ühtseid arengusuundi ja anda võimalus
regulaarseks infovahetuseks. Valdkondade paremaks planeerimiseks ja tulemuste seireks luuakse
täiendatud tervise- ja heaoluprofiili alusel ka vajalikud tööriistad.
Kuigi ka praegu kehtiv õiguslik raamistik annab KOVidele võimaluse teenuseid ühiselt korraldada,
tegutsevad KOVid pigem eraldi, mis võib piirata teenuste kättesaadavust, kvaliteeti ja ressursside
tõhusat kasutamist. Seetõttu on eesmärk tugevdada piirkondlikku koostööd KOVide vahel, et
koondada kompetentsi ja ressursse ning kujundada lahendusi, mis parandavad abi järjepidevust,
kättesaadavust ja kvaliteeti inimese vaatest.
Esmatasandi tervishoid, eriarstiabi, kiirabi, sotsiaalteenused ja tervisedendus toimivad praegu
killustunult. Tervise Arengu Instituut pakub analüütilist ja teadmuspõhist tuge nii tervisedenduse
1
https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia.
2
https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Tervishoid/rta_05.05.pdf.
3
https://www.sm.ee/heaolu-arengukava-2023-2030#arhiiv.
3
kui ka universaalse4 ja esmase ennetuse5 kujundamiseks, sealhulgas andmeid nii riskiteguritest kui
ka sihtrühmadest. Sotsiaalvaldkonnas toetab KOVe ja teenuseosutajaid Sotsiaalkindlustusamet, kes
kogub ja analüüsib sotsiaalvaldkonna andmeid ja seirab valdkonna arengut. Samas puudub ühtne
ülevaade piirkonna kompleksse teenusevajadusega riskirühmadest, samuti kokkulepitud arusaam
sellest, kuidas neid sihtrühmi käsitleda – milline koostöö on vajalik ning milliste eesmärkide ja
panustega. Sageli puudub teenuseosutajatel ülevaade oma piirkonna võimalikest koostööpartneritest
– ei teata, milliseid teenuseid ja kus osutatakse, enamasti puudub valdkondadeülene toimiv
teenusepakkujate võrgustik. Eesmärk on muuta teenuseosutajate ja KOVide koostöö tavapäraseks
osaks süsteemi toimimisest, mille tulemusel oleks esmatasandi tervishoiu teenuste, sotsiaalteenuste
ja eriarstiabi osutamine koordineeritud ning lõimitud ennetuse ja kogukonna abiga. Riskirühmade
sihipärase käsitlemise kõrval säilib ja tugevdatakse universaalset rahvastikupõhist tervisedendust ja
esmase ennetuse tegevusi, mis on aluseks riskide kujunemise ennetamisel ning elanikkonna tervise
ja heaolu parandamisel laiemalt. Suurem vastutus oma tervise ja toimetuleku eest saab teoks
eelkõige siis, kui keskkond loob kogukondlike ja keskkondlike ennetusmeetmete kaudu tervist
toetavate valikute tegemiseks vajalikud eeldused ja võimalused.
Teenuseosutajaid rahastatakse praegu eraldiseisvalt ning peamiselt teenuse-, juhtumi- või
nimistupõhiselt. Selline rahastusmudel ei motiveeri tervishoiu- ja sotsiaalteenuse osutajaid seadma
ühiseid eesmärke, leppima kokku abivajaja ühe teenuseosutaja juurest teise juurde liikumise
korralduses, vältima dubleerimist ega looma inimesekeskseid lahendusi. Eesmärk on luua võimalus
rahastada koostööpartnerite osutatavat abi ühiste tulemuste alusel. Näiteks nähakse TERVIKule ette
tulemuspõhine lisarahastus või boonus kavandatud eesmärkide saavutamise korral. See loob
motivatsiooni teha valdkondadeülest koostööd ja sõlmida selgeid koostöökokkuleppeid
inimkesksete eesmärkide saavutamiseks.
Eestis on tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna infosüsteemid eraldatud. Inimesel endal puudub võimalus
pääseda ligi terviklikule infole ühest keskkonnast, mistõttu tuleb tal pöörduda eraldi nii tervishoiu-
kui ka sotsiaalsüsteemi poole. Ka nendes ei ole info praegu inimese vaates koondatud, vaid tuleb
osata seda otsida ja tõlgendada. Eesmärk on kasutusele võtta heaoluplaan, mis koondab inimese
jaoks olulise info, soovitused ja juhised ning määratud teenused, ravimid ja abivahendid mõlema
valdkonna infosüsteemidest. Siiski ei piisa ainult andmete koondamisest infosüsteemidest,
heaoluplaani teeb andmete kogumisest plaaniks see, et selles on esitatud inimese tervise- ja
heaolueesmärgid ning inimese enda ülesanded nende eesmärkide saavutamisel. Oma heaoluplaanile
alla kirjutades kinnitab inimene, et ta on selle sisust aru saanud ja et ta on ka ise valmis oma tervise
ja heaolu paranemisse panustama. Lahendus toetab inimese terviseteadlikkust ning võimet võtta
suurem vastutus oma tervise ja heaolu eest. Heaoluplaan ja sellega seotud tegevuskava on
koordineeritud teenuseosutamise perioodil ühine töövahend ka inimese tugimeeskonnale, kuhu
kuuluvad tervishoiutöötajad ja sotsiaalvaldkonna spetsialistid.
Terviseteejuht on spetsiaalse täienduskoolituse läbinud spetsialist, kelle ülesanne on toetada inimest
tervise ja heaoluga seotud eesmärkide seadmisel ning juhtida heaoluplaani koostamise protsessi.
Heaoluplaan koostatakse koostöös inimesega, lähtudes tema vajadustest, võimekusest ja
eesmärkidest. Seejuures sõnastab eesmärgid inimene ise ning terviseteejuht toetab teda motiveeriva
intervjueerimise, võimestamise ja erinevate valdkondade koostöö kaudu. Heaoluplaani koostamisel
kasutatakse riiklikes infosüsteemides olemasolevaid andmeid ning vajaduse korral kaasatakse
inimese nõusolekul asjaomaste spetsialistide sisend.
4 universaalne ennetus | Tervisesõnastik.
5 https://tervisesonastik.tai.ee/esmane-ennetus.
4
Olemasolev korraldus on kujunenud viisil, kus riigil ja KOVil on õigusaktidest tulenevalt keskne
roll probleemide lahendamisel ja abi osutamisel, samas kui inimese enda roll tervise ja heaolu
hoidmisel ning ennetuses on sõnastatud tagasihoidlikumalt. Planeeritavate muudatustega suunatakse
süsteem avaliku sektori keskselt abi osutamiselt inimese enesejuhtimise ja iseseisva toimetuleku
toetamisele. Süsteemne koostöö tugivõrgustikuga ja abivajava inimese teadlikkuse suurendamine
loovad eelduse, et inimene saab oma probleemidest paremini aru ning suudab oma tervist ja
toimetulekut ise paremini juhtida.
Eesmärkide saavutamiseks tehakse eelnõu alusel õigusruumis järgmised muudatused:
1. Luuakse uus koostöömudel tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna vahel.
Kehtestatakse maakonnapõhised heaolupiirkonnad.
Igas heaolupiirkonnas moodustatakse tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostöökogu, kes
kiidab heaks piirkonna tervise- ja heaoluprofiilis nimetatud heaolupiirkonna rahvatervishoiu
strateegiliste tegevusvaldkondade tegevussuunad ja tulemuseesmärgid ning tervishoiu ja
sotsiaalvaldkonna strateegiliste koostöövaldkondade tegevussuunad ja tulemuseesmärgid.
2. Kehtestatakse TERVIKu moodustamise kord, roll ja kohustused.
Kehtestatakse nõue moodustada igas heaolupiirkonnas TERVIK ja tagatakse TERVIKule
ressursid teenuseosutajate koostöö korraldamiseks ning piirkonna tervishoiu ja
sotsiaalvaldkonna koordineeritud arengu toetamiseks.
Kehtestatakse perearstiabi osutajate, KOVide ja haiglavõrgu haiglate kohustus kuuluda
TERVIKusse. Teiste teenuseosutajate liitumine on vabatahtlik, kuid oluline terviklike
teenuseteekondade tagamiseks.
TERVIK vastutab heaolupiirkonnas koostöökogu poolt heaks kiidetud eesmärkide elluviimise
eest; koordineerib KOVide ja teenuseosutajate koostööd valdkondade ühtsel arendamisel;
rakendab rahvastikupõhist riskijuhtimist riskirühmade ühiseks käsitlemiseks; toetab
tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreeritud osutamist, korraldades valdkondadeülese
koordinatsiooniteenuse osutamist heaolupiirkonnas; tagab infovahetuse ja kommunikatsiooni
ning annab heaolupiirkonna koostöökogule aru eesmärkide saavutamise kohta.
3. Kehtestatakse valdkondadeülene koordinatsiooniteenus.
Luuakse terviseteejuhi roll.
Võetakse kasutusele märkamisleht ja heaoluplaan.
Kirjeldatakse minimaalseid tugimeeskondi inimese valdkondadeüleseks juhtumipõhiseks
toetamiseks. Teenus põhineb inimese nõusolekul.
4. Rakendatakse rahvastikupõhist terviseriski juhtimist.
Võetakse kasutusele tervishoiuteenuste kasutamise kõrgenenud riski hindamise süsteem.
Võimaldatakse Tervisekassa andmete kasutamist riskitunnuse leidmiseks ja riskitunnuse
kasutamist valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse vajaduse tuvastamiseks.
Võimaldatakse riskitunnuse kuvamist tervise infosüsteemis (edaspidi TIS) teenuste paremaks
korraldamiseks ja proaktiivseks pakkumiseks.
5. Muudetakse andmetöötluse ja infosüsteemide regulatsiooni.
Heaolu infosüsteemi lisatakse märkamislehe, heaoluplaani ja sellega seotud tegevuskava
andmed. Sätestatakse andmete säilitamise tähtajad.
Tervishoiutöötajatele ja KOVi sotsiaaltöötajatele pannakse kohustus edastada terviseteejuhile
märkamislehe alusel piiratud infot inimese kompleksse abivajaduse kohta, mis on aluseks
valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse algatamisele ja selle vajaduse hindamisele.
Sätestatakse terviseteejuhtide roll koostada inimesele heaoluplaan, koordineerida selle
elluviimist ning moodustada inimese tugimeeskond. Terviseteejuht korraldab tugimeeskonna
koostööd ning haldab inimeste nõusolekul tugimeeskonna liikmete ligipääsu inimese
heaoluplaanile ja sellega seotud tegevuskavale.
5
Perearstile ja pereõele, raviarstile ja isiku sotsiaalse abivajadusega tegelevale KOVi
sotsiaaltöötajale antakse ligipääs heaoluplaani ja sellega seotud tegevuskava andmetele ning
õigus edastada need heaolu infosüsteemi.
6. Laiendatakse Tervisekassa rolli.
Laiendatakse Tervisekassa eesmärki ja ülesandeid seoses valdkondadeülese koordinatsiooni
korraldamise ja rahvastikupõhise terviseriski juhtimisega.
Antakse Tervisekassale ülesanne rahastada TERVIKuid ja valdkondadeülest
koordinatsiooniteenust alates 01.05.2028.
Sätestatakse TERVIKute tulemuspõhise rahastamise kord.
Eeltoodud eesmärkide saavutamiseks kehtestatakse järgmised rakendustähtajad:
TERVIKud peavad olema moodustatud hiljemalt 1. novembriks 2027. Kui selleks tähtajaks ei
ole TERVIKut loodud, moodustab TERVIKu haiglavõrgu haigla kolme kuu jooksul.
Heaolupiirkondade strateegiline juhtimine koostöökogude töö tervise- ja heaoluprofiilide
koostamise näol käivitub alates 1. maist 2028.
Valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse osutamist hakatakse rahastama ravikindlustuse
eelarvest Tervisekassa kaudu alates 1. maist 2028.
Kaasamine, väljatöötamiskavatsus ja eelnõu I versiooni tagasiside
Enne eelnõu väljatöötamist koostas Sotsiaalministeerium väljatöötamiskavatsuse, mis saadeti
planeeritava integratsiooniga seotud organisatsioonidele ja huvirühmadele ning mille kohta esitas
tagasisidet kokku 41 organisatsiooni tervishoiu-, sotsiaal-, haridus-, rehabilitatsiooni- ja KOVi
valdkonnast. Tagasiside üldtoon oli reformi eesmärke toetav, kuid kriitiline pakutud lahenduste,
ajakava ja rahastuse suhtes. Peamised murekohad puudutasid ebarealistlikku rakendamise aega,
alahinnatud rahastamist, TERVIKu rolli ja juriidilise vormi ebaselgust, terviseteejuhi ülesannete ja
pädevuse määratlust ning rehabilitatsioonisüsteemi üleminekuga kaasnevaid riske. Samuti tõsteti
esile IT‑valmiduse puudumist, ohtu teenuste kättesaadavuse halvenemisele ning töö- ja
haridusvaldkonna vähest kaasamist.
Eelnõu I versiooni koostamisel arvestati VTK kohta antud tagasisidet. Eelnõu I versiooni
kooskõlastusringilt tulnud tagasiside oli oluliselt konkreetsem ja spetsiifilisem, ehkki peamised
murekohad jäid samaks. Eelnõu II versiooni ettevalmistamisel on arvesse võetud enamikku esitatud
ettepanekutest, sealhulgas on planeeritav integratsioon tugevamalt seostatud tervisedenduse ja
ennetusega, tehtud on IT eelanalüüs ja sellest tulenevalt muudetud integratsiooni toetavat IT-
lahendust, täpsustatud terviseteejuhi ülesandeid ja pädevuse määratlust, laiendatud koordinatsiooni
sihtrühma ja seotud integratsiooni reform lahti rehabilitatsiooni reformist, mille tulemusel on edasi
lükatud integratsiooni reformi rakendumise tähtaega. Samuti on tehtud täiendavaid mõjuanalüüse.
Kooskõlastustabel täpsemate selgitustega on eelnõu lisas 2.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu §-ga 1 muudetakse RTHS-i.
Eelnõu § 1 punktidega 1–3 täiendatakse seaduse reguleerimisala. Kuna seadust täiendatakse
oluliselt, on seaduse reguleerimisalas vaja välja tuua uued reguleeritavad ülesanded ja institutsioonid
ning viide rehabilitatsiooniteenusele.
Kehtiv RTHS keskendub rahvastiku tervise kaitsele ja rahvatervishoiu meetmete korraldusele, kuid
ei käsitle tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostööd teenuseosutamise tasandil. Tervishoiu- ja
6
sotsiaalteenuste korraldamisel on erinev juhtimine ja rahastus, kus tervishoiukorraldus on suurel
määral riigi ja Tervisekassa ning sotsiaalteenused valdavalt KOVide vastutusalas. Selline dualistlik
korraldus on tinginud olukorra, kus kahe valdkonna vahel puudub süsteemne koostööraamistik, mis
takistab kompleksse abivajadusega isikutele tervikliku toe pakkumist.
Reguleerimisala laiendamine on vajalik selleks, et RTHS ei käsitleks enam üksnes klassikalisi
rahvatervishoiu meetmeid, vaid looks ka õigusliku aluse tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostööle
ja riskipõhisele juhtimisele ning valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse osutamisele. Ilma
seadusliku aluseta ei saa selline koostöö olla kohustuslik ega järjepidev. Senine projektipõhine
praktika on näidanud, et projekti lõppedes koostöö hääbub. Seetõttu tuuakse seaduse
reguleerimisalasse heaolupiirkonnad, koostöökogud, TERVIK kui koostööorganisatsioon ja
valdkondadeülene koordinatsiooniteenus. Tegemist ei ole pelgalt terminoloogilise täpsustusega,
vaid süsteemse ümberkorralduse õigusliku vundamendi loomisega.
Eelnõuga ei muutu KOVidele sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) alusel pandud kohustus korraldada
sotsiaalteenuste osutamist, samuti säilib KOVide autonoomia sotsiaalteenuste korraldamisel,
määramisel ja osutamisel. Muudatusega kehtestatakse KOVidele kohustus koordineerida
kokkulepitud sihtrühmadele sotsiaalteenuste korraldamist ja osutamist maakonna olulisemate
tervishoiuteenuse osutajate, teiste KOVide ning riigipoolsete tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna
esindajatega.
Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse RTHS-i §-ga 31, mis sisaldab järgmisi termineid:
heaolupiirkond, heaolupiirkonna koostöökogu, TERVIK ja tervisedendaja.
Heaolupiirkond
Kehtivas õiguses ei ole tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostöö territoriaalset tasandit reguleeritud.
Maakonda kasutatakse arengukavade ja terviseprofiilide koostamisel, kuid see ei ole seotud
teenuseosutamise strateegilise juhtimisega. Heaolupiirkonna mõiste on kasutusele võetud
eesmärgiga kirjeldada tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostöö ning teenuste korraldamise
funktsionaalset piirkonda, mitte olemasolevat haldusjaotust. Kuigi eelnõukohase seaduse
rakendumisel lähtutakse esialgu maakondlikest piiridest, võimaldab eraldi termini kasutamine
kujundada tulevikus piirkondi vastavalt teenuste korraldamise vajadustele, elanike
liikumismustritele ja piirkondlikule koostöövõimekusele ilma, et oleks vaja muuta seaduses
kasutatavat mõistestikku. Seetõttu aitab heaolupiirkonna termini kasutuselevõtt tagada regulatsiooni
pikaajalise selguse ja paindlikkuse. Tulevased koondumised peaksid arvestama üleriigilise
planeeringuga 2050 ja olema kooskõlas maakondlike arenduskeskuste võrgustiku arenguga.
Sotsiaalministeerium on põhjalikult analüüsinud teiste riikide ja piirkondade kogemusi6, kus on
tervishoidu ja sotsiaalvaldkonda lõimitud juba vähemalt kümme aastat. Ehkki kõigi vaadeldud
riikide süsteemid mõnevõrra erinevad (ja igal pool ei ole jõutud ühtsete riiklike lahendusteni), võib
välja tuua mitmeid ühisjooni.
Enamikus vaadeldud riikides on tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostöö parandamiseks ja
rahvastiku terviseriskide juhtimiseks moodustatud tervise- või heaolupiirkonnad. Oluline on viia
vastutus tasandile, kus osapoolte koostöö on optimaalne. Esmatasandi koostööks peetakse üldjuhul
sobivaks 30 000–50 000 elanikuga piirkonda (vt mõjuanalüüsi). Erandid on oluliselt suurema
rahvaarvuga tiheasustuspiirkonnad, kus on sobilik tõmbekeskusel põhinev käsitlus.
6
Nt Soome, Inglismaa, Iirimaa, Prantsusmaa, Hispaania, Belgia, Holland, Kanada, Uus-Meremaa, Austraalia, Wales,
Šotimaa, Singapur.
7
Arvestades eesmärki tugevdada abi integreerimist eeskätt esmatasandil, kus teenuseosutamine on
praegu kõige killustunum, analüüsiti Eesti inimeste liikumismustreid esmatasandi tervishoiu
teenuste ja nendega seotud toetavate teenuste kasutamisel (vt mõjuanalüüsi). Analüüs näitas, et
valdava osa esmatasandi tervishoiuteenustest saavad inimesed maakonna piires. Ka KOVi
osutatavad sotsiaalteenused, mis sotsiaalsüsteemi vaates moodustavad esmatasandi, on peamiselt
kättesaadavad inimese enda KOVis. Eeltoodut arvestades on üks maakond Eesti kontekstis esialgu
sobivaim tasand tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integratsiooni korraldamiseks.
Maakonda käsitatakse strateegilise koostöö tasandina, kus riigi ja KOVide esindajad lepivad kokku
piirkonna elanikkonna vajadustest lähtuvad tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna ühised prioriteedid,
tegevussuunad ning mõõdetavad tulemusnäitajad. Levinud on rahvastikupõhine terviseriski
juhtimine. See lahendus on mõõdukas ja proportsionaalne: haldusjaotust ei muudeta, vaid koostööd
struktureeritakse olemasoleval tasandil. Maakonda kasutavad riigi ja KOVide ning teenuseosutajate
strateegilise koostöö tasandina ka teised ministeeriumid, näiteks Siseministeerium turvalisuse
korraldamisel.
Heaolupiirkonna all ei ole mõeldud seda, et see koondab ainult selles piirkonnas asuvaid
teenuseosutajaid, vaid seda, et see koondab selle piirkonna elanikele teenuseid osutavaid
organisatsioone.
TERVIK
Kehtivas süsteemis vastutavad perearstid, haiglad ja KOVid oma tegevuse eest eraldi. Kompleksse
abivajadusega inimese puhul tähendab see seda, et puudub üks organisatsiooniline vastutaja, kes
koordineeriks tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid tervikuna. Praktikas võib see viia olukordadeni, kus
inimene eksleb süsteemis, katkestab ravi või hakkab saama vältimatult kalleid erakorralisi teenuseid.
TERVIK on heaolupiirkonnas tegutsevaid perearstiabi osutajaid, haiglaid ja KOVe ühendav
koostööorganisatsioon, kuhu võivad kuuluda ka teised tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutajad ning
tervisedendajad. TERVIK kui formaliseeritud koostööorganisatsioon loob aluse ühiseks
heaolupiirkonna rahvastikupõhiseks terviseriski juhtimiseks, võimaldades seada ühised eesmärgid
ja tegutseda nende saavutamise nimel, kokku leppida ja koordineerida prioriteetsete riskirühmade ja
valdkondade teenuskorraldust, sõlmida ühiseid rahastuslepinguid, rakendada tulemuspõhist
tasustamist, arendada ja kasutada ressursse ühiselt ja arendada ühtseid teenusemudeleid. TERVIK
täidab seadusest tulenevaid avalikes huvides ülesandeid tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna piirkondliku
koostöö korraldamisel. TERVIK ei teosta avalikku võimu üksikisikute suhtes ega anna haldusakte,
vaid täidab koordineeriva ja arendava iseloomuga ülesandeid.
TERVIKu peamiseks töövahendiks on oma liikmete koostöökorralduse kokkuleppimine ja
valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse korraldamine.
Koostöös saavad TERVIKu osapooled ise ühiste eesmärkide nimel palju ära teha, kuid kui TERVIK
esitab konkreetsemad tegevussuunad ja kokkulepitud eesmärkmõõdikud koostöökogule heaks
kiitmiseks, saavad ka Sotsiaalministeerium, Tervisekassa, Sotsiaalkindlustusamet ja Tervise Arengu
Instituut planeerida nende alusel sihipärast tuge ja rahastust TERVIKu eesmärkide saavutamiseks.
TERVIKu liikmeks olemine on peamistele tervishoiuteenuse osutajatele ja KOVidele kohustuslik.
Kui koostöö jääb vabatahtlikuks, tekib oht, et osa teenuseosutajaid ei kaasu, terviklikke teekondi
8
pole võimalik tagada ja integratsioon jääb poolikuks ning sellest tulenevad hüved jäävad osale
rahvastikust kättesaamatuks.
Ehkki on oluline, et peamised koostöövaldkonnad oleksid välja toodud maakonna tervise- ja
heaoluprofiilis, võivad TERVIKus osalevad organisatsioonid teha omavahel ka laiemat koostööd
kui tervise- ja heaoluprofiilis määratletud. Kavandatav muudatus parandab tervishoiu- ja
sotsiaalteenuste omavahelist koordineerimist, säilitades samal ajal rahvatervishoiu ja tervisedenduse
laiemad ennetus- ja tervisekaitsealased ülesanded.
Tervisedendaja
Tervisedendaja on spetsialist, kellel on tervisedenduse või rahvatervishoiu valdkonna kõrgharidus,
kehtiv tervisedendaja kutse 7 või muu kõrgharidus koos tervisedendaja kutsestandardis kirjeldatud
põhiteadmiste ja -oskustega. Selline käsitlus võimaldab arvestada ka nende spetsialistide teadmisi
ja kogemusi, kes on pädevuse omandanud töökogemuse, täienduskoolituste, valdkondliku koostöö
või tervise ja ühiskonna arenguga seotud kõrgharidusõpingute kaudu. Pädevuse terviklik hindamine
aitab vältida pädevate spetsialistide põhjendamatut kõrvale jätmist, kuid tagab samal ajal, et
tervisedendajana tegutseval inimesel on rahvastikku mõjutavate otsuste tegemiseks vajalik haridus,
erialane ettevalmistus ja selgelt määratletud teadmised ja oskused. Tervisedendajad saavad töötada
nii KOVi kui ka keskvalitsuse tasandil ning erasektoris, kus nad panustavad tervist toetavate
strateegiate, programmide ja poliitikameetmete väljatöötamisse, rakendamisse ja hindamisse
koostöös erinevate osapooltega. Näiteks KOVides panustavad nad eelkõige kogukonna tervise
edendamisse ja ennetustegevuste kavandamisse, keskvalitsuses osalevad rahvatervishoiu poliitika
väljatöötamisel ja rakendamisel ning erasektoris aitavad luua tervist toetavat
organisatsioonikultuuri, edendada töötajate heaolu ja kujundada tervislikku töökeskkonda.
Tervisedendus on rahvatervishoiu valdkonna haru, mis ei keskendu üksikisiku käitumisele, vaid
tegutseb eeskätt gruppide, kogukondade ja kogu rahvastiku tasandil. Tervisedendaja kavandatavad
sekkumised võivad olla nii ulatuslikud poliitikameetmed kui ka kogukondlikud tegevused ning
nende sekkumiste ja tegevuste mõju ei piirdu samuti vaid rahvatervishoiu valdkonnaga. Sekkumised
ja tegevused mõjutavad nii tervishoidu, haridus-, majandus- ja sotsiaalvaldkonda kui ka kohalikku
arengut ning elanikkonna heaolu laiemalt. Tervisedendaja töö on elukaare- ja valdkondadeülene,
mis hõlmab koostöös sekkumiste kavandamist, strateegiate väljatöötamist, elukeskkonna sihipärast
kujundamist ja eri osapoolte nõustamist. Kuna tervist mõjutavad nii haridus, tööhõive, sissetulek,
elukeskkond, sotsiaalne turvalisus, piirkondlik areng kui ka majanduslik toimetulek, tuleb
tervisedendajal mõista nii tervise kujunemise bioloogilisi, sotsiaalseid ja käitumuslikke tegureid kui
ka laiemat sotsiaalmajanduslikku konteksti. Selline ettevalmistus võimaldab kavandada lahendusi,
mis toetavad inimeste tervist, vähendavad ebavõrdsust, suurendavad elanikkonna haridus- ja
töövõimekust, kus olulisel kohal on ka ennetus ja sihtrühma võimestamine. Seetõttu on oluline, et
tervisedendaja tunneks valdkonda süvitsi, oskaks hinnata meetmete tõenduspõhisust ja kulutõhusust
ning suudaks nõustada KOVe, keskvalitsust, ettevõtteid kui ka laiemalt poliitikakujundajaid. Sama
oluline on oskus juhtida tähelepanu tegevustele, mis võivad olla sihtrühmale ebatõhusad või isegi
kahjulikud. Ennetuse ja tervise edendamise nimel tehtavad tegevused ei ole automaatselt
tulemuslikud, kui need ei põhine teadmistel, tõendusel ja analüüsil. Sellised mittetõenduspõhised
tegevused võivad kulutada põhjendamatult ressursse või teatud juhtudel põhjustada soovimatut
kahju. Tervisedenduse valdkond toetab tõenduspõhiseid ja vastutustundlikke otsuseid, mis
edendavad ühiskonna terviklikku arengut ning vähendavad survet õigus-, sotsiaal- ja
tervishoiusüsteemile.
Heaolupiirkonna koostöökogu
9
Tervishoiuteenuste korraldamine ja rahastamine toimub valdavalt riigi tasandil Tervisekassa kaudu,
sotsiaalteenuste korraldamine ja rahastamine aga valdavalt KOVi tasandil. Selline institutsionaalne
eraldatus on loonud olukorra, kus piirkondlik vastutus elanikkonna tervise ja heaolu tervikliku
arengu eest on hajutatud. Kuigi riiklikud arengukavad seavad ühised eesmärgid, ei ole nende
sidumine piirkondliku tasandi tegevuste ja otsustega piisavalt süsteemne ning sõltub suuresti
osapoolte vabatahtlikust koostööst. Praktika on näidanud, et selline mudel ei taga piisavat
järjepidevust ega ühtset vastutust riskirühmade käsitlemisel ja teenuste arendamisel.
Kehtiva RTHS-i alusel on kõigis maakondades moodustatud maakondlike arenduskeskuste või
omavalitsusliitude juurde tervisenõukogud või tervise ja turvalisuse nõukogud. Nimetatud
nõukogude koosseis ei ole reguleeritud seadusega ja varieerub maakonniti olulisel määral. Tervise
ja turvalisuse nõukogu formaadis tegutsetakse sageli valdkondadeüleselt, lisaks tervisevaldkonnale
on kaasatud ka siseturvalisus, haridus jms. Osades maakondades on tegemist koostöökogule sarnase
strateegilise juhtkoguga, osades on nõukogu rohkem laiapõhjaline rahvatervishoiu ekspertkogu.
Mõlemal juhul puudub olemasolevatel nõukogudel ülesanne ja pädevus mõjutada tervishoiu- ja
sotsiaalteenuste koostöökorraldust, seades valdkondadele strateegilisi koostööeesmärke.
Nõukogudes on üldjuhul esindatud KOVi esindajad, kes on seotud sotsiaalteenuste osutamisega,
kuid ei osale riigi esindajad, kes on seotud tervishoiu korraldamise ja rahastamisega. Tervise ja
turvalisuse nõukogude vajaduse ja koosseisu üle otsustavad jätkuvalt KOVid ühiselt.
Käesoleva eelnõuga luuakse igasse maakonda kohustuslik fikseeritud miinimumkoosseisuga
heaolupiirkonna koostöökogu, mis on riigi ja piirkonna KOVide esindajate strateegiline koostöö- ja
koordinatsiooniformaat rahvatervishoiu, tervishoiu ja sotsiaalvaldkonnas. Minimaalselt peavad
koostöökogudes olema Sotsiaalministeeriumi või tema volitatud valitsemisala asutuse esindaja,
Tervisekassa esindaja ja kõigi heaolupiirkonda kuuluvate KOVide esindajad (eeldatavalt juhid, kelle
pädevuses on strateegiline juhtimine). Senine kogemus näitab, et ilma institutsionaliseeritud
koostööta jäävad valdkondadevahelised kokkupuuted juhuslikuks ning sõltuvad isikupõhistest
kontaktidest, mitte süsteemsest vastutusest.
Tegemist ei ole haldusorgani loomisega, vaid kohustusliku strateegilise koostöö organiga.
Heaolupiirkonna koostöökogu ülesanne on kiita heaks TERVIKu koostatud maakonna tervise- ja
heaoluprofiilis kirjeldatud rahvatervishoiu, tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna prioriteetsed
koostöövaldkonnad, tegevussuunad ja tulemuseesmärgid selles heaolupiirkonnas. Tervise- ja
heaoluprofiili strateegilist iseloomu kinnitab, et heakskiidetud dokument ei ole osapooltele teenuste
korraldamisel ja rahastamisel õiguslikult siduv, pigem fikseeritakse osapoolte ühine
koostöönägemus ja tegevussuunad. Seega on sisuliselt tegemist hea tahte põhimõttel toimiva
koostööga, mis annab Sotsiaalministeeriumi ja Tervisekassa esindajatele infot piirkonna peamistest
probleemidest ja suundumustest ning võimaluse KOVidele ja maakonna peamistele
teenuseosutajatele tuua välja piirkonna peamised probleemid ja ootused riigiga koostööle. Tervise-
ja heaoluprofiil on sobilik sisend maakonna arengustrateegiasse. Praktiline koostöö realiseerub
TERVIKute tasandil ning sõltub osapoolte kokkulepetest ja motivatsioonist.
Koostöökogu ja TERVIKu töö toetamiseks võivad heaolupiirkonnas tegutseda valdkondlikud või
sihtrühmapõhised ekspertide koostöövormid, mis võimaldavad säilitada ja arendada sisulist
koostööd, sealhulgas tervisedenduse ja ennetuse valdkonnas.
10
Eelnõu § 1 punktiga 5 sätestatakse heaolupiirkonna koostöökogu strateegiline roll ja täpsustatakse
koostöökogu vastutuspiirkond. Koostöökogu kui heaolupiirkonna strateegiline suunaja, peab
tegutsema igas maakonnas. Igas maakonnas on ainult üks koostöökogu.
Eelnõu § 1 punktiga 6 täpsustatakse RTHS § 4 lõikes 1 elukeskkonna mõistet. Arvestades
rahvatervishoiu seaduse eesmärki ja rahvatervishoiu valdkonna eripära, käsitatakse elukeskkonda
laiapõhjaliselt, hõlmates tervist mõjutavaid tegureid ehk tervisemõjureid (health determinants).
Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse RTHS §-s 8 sätestatud tervise- ja heaoluprofiili regulatsiooni.
Kehtiv tervise- ja heaoluprofiili regulatsioon käsitleb seda kui strateegilise planeerimise
alusdokumenti, mida kasutatakse nii KOVi kui ka maakonna tasandi arengudokumentide ning
tervisedenduse ja ennetustegevuste planeerimisel. Tervise- ja heaoluprofiili koostamist on praktikas
valdavalt eest vedanud tervisedendajad või tervisedenduse eest vastutavad spetsialistid koostöös
KOVide, kogukondade ja teiste partneritega. Tervishoiuteenuse osutajad ja riigi tasandi asutused on
dokumendi koostamisse olnud kaasatud piiratud määral ning dokumendil ei ole olnud otsest mõju
tervishoiu- ja sotsiaalteenuste planeerimisele ja korraldamisele.
Eelnõu kohaselt hakkaks profiil andma sisendit ka Tervisekassale ja Sotsiaalministeeriumile,
sealhulgas rakendusasutustega maakondliku koostöö toetamiseks tervise- ja sotsiaalvaldkonnas.
Maakonna või piirkonna arengustrateegia koostamisel tuleks endiselt arvestada koostöökogu poolt
heaks kiidetud tervise- ja heaoluprofiiliga, kuid selle täismahus arvestamine ei ole kohustuslik.
Tervise- ja heaoluprofiili täiendatakse nii, et see toimiks tervikliku juhtimisvahendina, säilitades
oma rolli rahvastiku tervise ja heaolu seisundi analüüsi ning tervisedenduse ja ennetuse strateegilise
alusdokumendina ning ühendades selle tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kasutuse ja efektiivsuse
analüüsiga, võimaldades teha vajaduse korral ka valdkondadeüleseid tõenduspõhiseid juhtimis- ja
rahastusotsuseid. Rahvatervishoiu üldist toimimisloogikat eelnõukohane seadus ei muuda, mis
tähendab seda, et endiselt jätkatakse maakondades, KOVides seaduses sätestatud ülesannete kaudu
rahvatervishoiu arendamist, eesmärkide elluviimist jms. See tähendab seda, et endiselt jätkuvad
tegevused ja sekkumised, mis puudutavad ka universaalse ennetuse tasandit.
Lühidalt kokku võttes on tervise- ja heaoluprofiil juba praegu mõeldud maakonna strateegiasse
sisendit andma. KOVid peavad juba praegu arvestama maakonna strateegiaga, kus sisalduvad ka
riiklikud prioriteedid. Peale planeeritavat muudatust sisaldab tervise- ja heaoluplaan oluliselt
11
põhjalikumat alusinfot tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kasutamise kohta, millega on võimalik
arvestada maakonna arengustrateegias. Lisaks sellele hakkaks tervise- ja heaoluprofiil:
andma sisendit ka Tervisekassale ja Sotsiaalministeeriumile maakondliku koostöö toetamiseks
ehk TERVIKute baasil koostöö toetamiseks;
mõjutama Tervisekassa ja TERVIKu vahel sõlmitavat tulemustasu lepingut ja boonuse
kasutamise valdkondi;
mõjutama Sotsiaalministeeriumi poolt TERVIKusse suunatavat välisabi juhul, kui TERVIK
seda taotleb.
Lõikes 1 sätestatud muudatusega seotakse tervise- ja heaoluprofiil otseselt TERVIKu strateegilise
planeerimisega ning tervise- ja heaoluprofiili koostamine antakse TERVIKu ülesandeks. Kuna
KOVid on TERVIKu kohustuslikud liikmed, säilib nende roll profiili koostamises ja sisendi
andmises.
Kui kehtivas õigusruumis on tervise- ja heaoluprofiil maakonna arengukava planeerimise
alusdokument, siis eelnõu kohaselt muudetakse tervise- ja heaoluprofiil lisaks ka sisuliselt
heaolupiirkonna TERVIKu koostööplaaniks. Profiilist saab lisaks rahvastikupõhise terviseriskide
juhtimise alusdokument, millele tugineb piirkonna probleemvaldkondade ja riskirühmade
määratlemine, TERVIKu eesmärkide seadmine ning tegevuskava koostamine. Endiselt peab tervise-
ja heaoluprofiil sisaldama rahvatervishoiu strateegilisi tegevusvaldkondi, tegevussuundi ja
mõõdetavaid tulemuseesmärke rahvatervishoiu valdkonna tähenduses. Rahvatervishoiu keskne
eesmärk on endiselt organiseeritud tegevuste kaudu ennetada ja vähendada ebasoovitavat
tervisemõju, et pikendada elanike eluiga, parandada elukvaliteeti ning vähendada tervisealast
ebavõrdsust tervisedenduse kaudu. Tervisedendus on rahvatervishoiu haru, mis hõlmab inimese
igapäevast käitumist kujundavaid sotsiaal-majanduslikke ja elukeskkonda mõjutavaid tegureid.
Seda tehakse koostöös teiste valdkondadega (sh tervishoid, sotsiaal- ja haridusvaldkond). Sekkumisi
ja tegevusi viiakse ellu teatud rühmadele või kogu elanikkonnale. Tervisedendus hõlmab eelkõige
elukeskkonna strateegilist kujundamist, universaalse tasandi ennetust, milles on sekkumised
suunatud kõigile ja mille eesmärk on ära hoida probleemi (sh haiguse) tekkimist, samuti sekkumisi,
mis on suunatud juba haavatavamatele sihtrühmadele, kellel on probleemide kujunemise risk. Lisaks
hõlmab see olemasolevate probleemide süvenemise ärahoidmist. Tervikliku ülevaate saamiseks
lisanduvad ka tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna strateegilised koostöövaldkonnad, tegevussuunad ja
mõõdetavad tulemuseesmärgid.
Profiil muutub senisest kompaktsemaks ja ülevaatlikumaks. Võrreldes olemasolevaga ei pea
profiilis enam dubleerima Tervise Arengu Instituudi koostatavaid heaolupiirkondade tervise ja
heaolu lühiülevaateid ega Tervisekassa või Sotsiaalkindlustusameti koostatavate juhtimislaudade
andmeid, vaid tuleb nende alusel ja vajaduse korral muude täiendavate analüüside alusel lühidalt
kirjeldada piirkonna peamisi suundumusi ja probleeme rahvastikus, rahvastiku tervises ja heaolus,
keskkonnategurites, rahvastiku riskikäitumises ning tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kasutamises.
TERVIKu ülesanne on profiili koostamisel kaardistada ka piirkonna ressursid, analüüsida
riskitegureid ja puudusi ressursikasutuses, kitsaskohti teenuste kättesaadavuses ja koostöös ning
kirjeldada neid olemasoleva olukorra osana.
Profiilis keskendutakse alusanalüüsist tulenevatele prioriteetsetele tegevus- ja
koostöövaldkondadele ning tegevussuundade kirjeldamisele, arvestades riigi tasandi suuniste ja
juhistega ning soovituslike tulemusmõõdikutega. Tegevuskava on profiili lahutamatu osa.
Lõikest 1 jäetakse välja osa, milles viidati heaolupiirkonnas esinevate riski- ja kaitsetegurite
elukaareülese kirjelduse ja analüüsi esitamisele eraldiseisva nõudena. Selle asemel lisatakse
12
tervisemõjurid. Tervisemõjurite analüüs jääb jätkuvalt profiili koostamise lahutamatuks osaks ning
on sisuliselt hõlmatud punktides 1 ja 3 nimetatud teabe esitamisel. Rahvastiku tervise üldandmete
esitamine ning peamiste tervise- ja heaolunäitajate koondamine eeldab paratamatult nende aluseks
olevate tegurite süsteemset analüüsi. Seetõttu käsitletakse tervisemõjureid edaspidi integreerituna
kogu profiili ulatuses, mitte eraldiseisva strukturaalse elemendina ning vaadatuna üldiste
tervisemõjurite kaudu. Kuna tervise- ja heaoluprofiili koostatakse ja ajakohastatakse igal aastal, ei
ole põhjendatud selle ülesehitamine varasemaga võrreldes sama detailse ja mahuka dokumendina.
Muudatuste eesmärk on muuta profiil ülevaatlikumaks ning vähendada dubleerimist, säilitades
seejuures ka teatud analüütilise väärtuse. Muudatus aitab vältida dubleerimist ning toetab
terviklikumat ja sidusamat lähenemist, kus analüüs on läbiv ning seotud otseselt esitatud näitajate ja
järeldustega.
Lõikes 2 sätestatakse tervise- ja heaoluprofiili juhendi koostamise ja avalikustamise kord. Tervise
Arengu Instituut on siiani koostanud Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutusena tervise- ja
heaoluprofiili koostamise juhendi. Muudatusega laiendatakse juhendi koostamise rolli ka teistele
Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutustele ja Sotsiaalministeeriumile endale.
Sotsiaalministeerium määratleb riiklikud prioriteetsed valdkonnad ning annab suunised
rahvatervishoiu, sotsiaal- ja tervishoiupoliitika eesmärkide, riigipoolsete toetusmeetmete ja
välisvahendite kasutamise kohta. Tervisekassa ülesanne on anda TERVIKutele suunised
tervishoiuteenuste kasutamisega seotud eesmärkide seadmiseks ja tegevuste planeerimiseks,
sealhulgas olukordades, kus eesmärgid on seotud tulemuspõhise rahastamisega.
Sotsiaalkindlustusamet annab suunised sotsiaalteenuste korraldamise ja koordineerimise
arendamiseks ning sotsiaalvaldkonna eesmärkide seadmiseks.
Tervise Arengu Instituut koondab asjaomaste osapoolte juhised ühtseks tervikuks ning täiendab seda
rahvastiku tervise arendamise ja tõenduspõhiste sekkumiste rakendamise juhistega. Koondatud
juhend tehakse kättesaadavaks Tervise Arengu Instituudi veebilehel.
Andmepõhise juhtimise toetamiseks arendavad Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutused
olemasolevatest statistilistest ülevaadetest välja dünaamilised juhtimislauad, mis on aluseks profiili
koostamisele ja võimaldavad regulaarselt jälgida rahvastiku tervise ja heaolu näitajaid ning teenuste
kasutamist. Tegemist on statistiliste näitajatega, mitte isikuandmete töötlusega.
Juhtimislauad (sh Tervise Arengu Instituudi koostatavad tervise ja heaolu ülevaated) toetavad
tervise- ja heaoluprofiilis mõõdetavate eesmärkide seadmist ning nende täitmise hindamist
maakonna ja võimaluse korral ka KOVi tasandil. Selleks panustavad Tervise Arengu Instituut,
Tervisekassa ja Sotsiaalkindlustusamet strateegiliste juhtimisindikaatorite arendamisse.
Juhtimislauad ei ole mõeldud juba avalikult pakutava teenuste statistika dubleerimiseks, vaid need
peavad pakkuma statistiliste andmete alusel arvutatud strateegilist juhtimist toetavat infot. Tervise
Arengu Instituut pakub juba praegu oma veebilehel maakondade tervise ja heaolu ülevaateid, mis
sisaldavad laia valikut rahvatervishoiu mõõdikuid.
Tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kasutamisega seotud juhtimisindikaatorite kvaliteeti mõjutab
oluliselt nende arvutamiseks vajalike andmete kättesaadavus ja kvaliteet. Valdkonnaspetsiifiliste
mõõdikute puhul (nt hospitaliseerimisi 1000 krooniliste haigustega riskirühma inimese kohta või
65+ elanikkonnast kodust toimetulekut toetavaid sotsiaalteenuseid saanute osakaal) on mõõdikute
arvutamine andmete olemasolu tõttu lihtsam. Valdkondadeüleste mõõdikute puhul on piiranguks
13
olemasolev andmeesitluse formaat ja andmete olemasolu, kuid juhtimislaudade loomine annab
kindlasti positiivse panuse tsentraalsele andmeedastusele ja andmekvaliteedile.
Lõige 3 reguleerib TERVIKu nõustamist tervise- ja heaoluprofiili koostamisel. TERVIKu ülesanne
on profiili koostamisel kaardistada piirkonna ressursid, analüüsida riskitegureid ja puudusi
ressursikasutuses, kitsaskohti teenuste kättesaadavuses ja koostöös ning kirjeldada neid olemasoleva
olukorra osana. Prioriteetsete tegevus- ja koostöövaldkondade valikul ning tegevussuundade
kirjeldamisel on oluline, et TERVIK arvestaks ka riigi tasandi suuniste ja juhistega. Vajaduse korral
nõustavad asutused TERVIKuid profiili koostamisel. Iga asutus nõustab oma pädevuse piires.
Näiteks Tervise Arengu Instituut on seni vastutanud juhendite ning tervise ja heaolu lühiülevaadete
koostamise eest, sealhulgas tervise- ja heaoluprofiilide koostamise ja koordineerimise juhendamine
rahvatervishoiu valdkonnas. Profiilis seatavad eesmärgid peavad olema mõõdetavad ning toetuma
olemasolevatele andmetele. TERVIKutes strateegilise planeerimise käivitamise toetamiseks on
kavandatud ka laiapõhjalised koolitused TERVIKu juhtidele ja võtmeisikutele.
Lõige 4 sätestab, et üks kord aastas uuendab TERVIK tervise- ja heaoluprofiili. See tähendab, et
vähemalt üks kord aastas tuleb uuendada profiilis esitatud andmed, mõõdikud ja statistilised
näitajad. Profiili kirjeldavat sisu ei pea igal aastal sisuliselt ümber töötama. See on vajalik, kui on
toimunud olulised muutused või lisandunud uut olulist teavet. Profiili kohustuslik iga-aastane
ülevaatamine ja uuendamine andmete osas võimaldab reageerida muutuvatele oludele ning
valideerida seatud strateegiliste eesmärkide, tegevussuundade ja tegevuskava jätkuvat asjakohasust.
Mõistliku regulaarsusega, st mitte harvem kui üks kord aastas, tehakse uuendused ka profiili aluseks
olevates juhtimislaudades. Kuna osa statistilisi andmeid ja uuringuid uuenevad pikema ajavahemiku
järel, ei ole täieliku süvaanalüüsi tegemine igal aastal põhjendatud ning põhjalikum analüüs tehakse
vajaduspõhiselt.
Kirjeldatud lahendus on vajalik, et integratsioon ei jääks abstraktseks eesmärgiks, vaid muutuks
mõõdetavaks ja andmepõhiseks juhtimismudeliks, mille abil on võimalik hinnata, kas soovitud
tulemused saavutatakse.
Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse RTHS-i §-ga 81, milles sätestatakse heaolupiirkonna
koostöökogu. Tegemist on seadusega loodava avalik-õigusliku koostöövormiga, mille olemasolu ja
ülesanded tulenevad seadusest. Selle olemus on võrreldav valdkondlike koostöönõukogude,
piirkondlike arengukogude või strateegiliste komisjonidega, mis tegutsevad seadusest tuleneva
mandaadiga, kuid ei moodusta eraldiseisvat juriidilist keha ega oma eelarvet või vara.
Lõikes 1 sätestatakse, et koostöökogu moodustatakse maakondliku arendusorganisatsiooni juurde
või selle puudumise korral maakonna maakonnakeskuseks oleva KOVi juurde. Koostöökogu kutsub
kokku ning seda juhib ja koosolekuid protokollib nimetatud organisatsiooni esindaja. Koostöökogu
peab kehtestama oma töökorra, arvestades valdkonna eest vastutava ministri määruses sätestatut.
Koostöökogu koguneb minimaalselt kaks korda aastas. Koostöökogu võib sõltuvalt senisest
koosseisust ja funktsioonist osades maakondades asendada maakondliku arendusorganisatsiooni
juures tegutsevat tervisenõukogu. Selline lahendus välistab uue iseseisva haldusorgani loomise ning
seob koostöökogu olemasoleva õigusliku raamistikuga ja KOVide koostöövormidega.
Heaolupiirkonna koostöökogu loomise peamine eesmärk on luua regulaarne suhtlus riigi ja KOVi
esindajate vahel, kelle otseses vastutusvaldkonnas on tervishoiu- või sotsiaalteenuste korraldus ja
rahastamine.
14
Koostöökogu ei ole täitevvõimu organ, vaid strateegilise koordineerimise kogu, mille ülesanne on
regulaarselt kohtuda selleks, et kiita heaks TERVIKu poolt välja pakutud piirkonna tervise- ja
heaoluprofiilis määratletud strateegilised koostöövaldkonnad, tegevussuunad ja tulemuseesmärgid
ning seirata nende täitmist. Koostöökogu kaudu saavad riigi esindajad tagasisidet, kas riigi poolt
välja pakutud prioriteetsed koostöövaldkonnad on ka TERVIKule prioriteediks ning millised on
piirkonna eripära arvestavad TERVIKu poolt soovitavad koostöövaldkonnad, kus oodatakse ka riigi
esindajate panust. Näiteks on Sotsiaalministeeriumi ettepanekul prioriteetseteks
koostöövaldkondadeks lähiaastatel valdkondadeülese koordinatsiooni rakendamine ja perearstiabi
jätkusuutlikkuse tagamine. Ehkki Sotsiaalministeerium vastutab mõlema valdkonna eest, ei ole
Sotsiaalministeeriumil võimalik ilma KOVe ja teenuseosutajaid kaasamata kestvaid tulemusi
saavutada. Sarnaselt on vastutusvaldkondi ka KOVidel, kus ilma teiste osapoolte kaasamiseta ei ole
võimalik tulemusi saavutada.
Koostöökogu ei sekku üksikjuhtumite lahendamisse ega teenuseosutajate igapäevasesse tegevusse,
vaid kinnitab laiemalt piirkonna strateegilised koostööeesmärgid tervishoius ja sotsiaalvaldkonnas.
Ka praegu tehakse nimetatud osapoolte vahel koostööd, kuid see on sageli hektiline, koosneb
mitmetest omavahel koordineerimata projektidest ja läbimõtlemata jätkusuutlikkusest ning loob
sageli asjatut halduskoormust kõigile osapooltele. Ilma seadusliku raamita jääb koostöö
vabatahtlikuks ja seega piirkondlikult ebaühtlaseks, isikupõhiseks, mitte süsteemseks, sõltuvaks
juhuslikest kontaktidest, projektidest või valmisolekust, mitte püsivast struktuurist.
Lõikes 2 sätestatakse koostöökogu minimaalne kohustuslik koosseis. Koostöökogusse peavad
kuuluma Sotsiaalministeeriumi või tema volitatud valitsemisala asutuse esindaja, Tervisekassa
esindaja ja kõik heaolupiirkonda kuuluvad KOVid. Selline koosseis tagab, et strateegiliste otsuste
tegemisel on esindatud nii tervishoiu- kui ka sotsiaalteenuste korraldajad ja rahastajad.
Lõikes 3 sätestatakse nõue, et koostöökogu kohtumistele tuleb kaasata TERVIKu esindajad,
sealhulgas vähemalt TERVIKu võrgustikujuht ja olemasolu korral koordineerimispiirkondade
võrgustikujuhid, maakonna tervisedendaja, üks piirkonna perearstiabi osutaja esindaja ja üks haigla
esindaja. Sellega tagatakse TERVIKu olulisematele osapooltele võimalus olla kursis heaoluprofiili
aruteludega ja anda vajaduse korral tasakaalustatud sisendit. Koostöökogusse võib kaasata ka teisi
asutusi, huvirühmi ja sõltumatuid eksperte kuid otsustusõigus jääb avaliku võimu kandjatele, kelle
pädevuses on teenuste korralduse ja kättesaadavuse tagamine.
Lisaks võivad koostöökogu töö toetamiseks heaolupiirkonnas tegutseda veel täiendavad
valdkondlikud või sihtrühmapõhised ekspertide koostöövormid, mis võimaldavad säilitada ja
arendada sisulist koostööd, sealhulgas tervisedenduse, turvalisuse ja ennetuse valdkonnas.
Lõikes 4 sätestatakse koostöökogu ülesanded, milleks on TERVIKu poolt ette valmistatud tervise-
ja heaoluprofiilis nimetatud heaolupiirkonna rahvatervishoiu strateegiliste tegevusvaldkondade,
tegevussuundade ja tulemuseesmärkide ning tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna strateegiliste
koostöövaldkondade, tegevussuundade ja tulemuseesmärkidega tutvumine ning nende
heakskiitmine, samuti eesmärkide saavutamiseks vajaliku tegevuskava heakskiitmine ja tulemuste
seire vähemalt üks kord aastas.
Tervise- ja heaoluprofiilis kasutatakse üksnes isikustamata, agregeeritud statistilisi andmeid ning
rahvastikupõhiseid näitajaid (nt haigestumuse kordajad, piirkondlik vanuseline koosseis jne). Selle
tegevuse käigus ei töödelda ega koguta füüsiliste isikute isikuandmeid (isikutuvastust võimaldavat
15
teavet). Koostöökogu oma tegevuses isikuandmetega kokku ei puutu ning juhtumipõhist
(isikustatud) klienditööd seal ei tehta.
Lõikes 5 on täpsustatud, et koostöökogu ei ole mõeldud ainult talle esitatud ettepanekute
heakskiitmiseks, vaid tal on õigus teha enne heakskiidu andmist ettepanekuid tervise- ja
heaoluprofiilis nimetatud strateegiliste tegevussuundade ja tulemuseesmärkide muutmiseks. Näiteks
kui mõne eesmärgi saavutamiseks on TERVIK eeldanud kasutada riigi või KOVi ressursse või
eeltegevusi, mis on ebarealistlikud, saab koostöökogu sellele tähelepanu juhtida ja teha ettepaneku
tegevussuuna või eesmärgi korrigeerimiseks. Samuti, kui TERVIKu kavandatud eesmärgi puhul ei
ole arvestatud mõne olulise riigi tegevussuunaga, mis nimetatud eesmärki mõjutada võib, saab
koostöökogu riigi esindaja sellele tähelepanu juhtida ja anda soovituse sellega arvestada. Heakskiit
profiilile antakse sellistel juhtudel koos täiendavate soovituste ja ettepanekutega.
Koostöökogu saab siiski teha ettepanekuid vaid nendes raamides, mida TERVIKu poolt koostatud
tervise- ja heaoluprofiil sisaldab. Täiendavate soovituste ja ettepanekute puhul tuleb tähele panna,
et koostöökogu ei saa panna TERVIKule ega selle liikmetele rahalisi kohustusi.
Lõikes 6 sätestatakse, et § 31 lõikes 4 sätestatud lepingu täitmise hindamisel peab Tervisekassa
võtma aluseks koostöökogu iga-aastase seire tulemused. Kuna koostöökogu on riigi ja
heaolupiirkonna tasandi koostöö osapooli koondav tööformaat, on koostöökogu liikmetel juba oma
rollist tulenevalt igal ajal õigus ja võimalus juhtida tähelepanu TERVIKu tegevuse puudustele.
Samas tagab TERVIKu kohustuste nõuetekohase täitmise ja finantsdistsipliini Tervisekassa
sihtfinantseerimise / halduslepingu kontrolli kaudu, rakendades rikkumiste korral võlaõigusseaduse
(VÕS) kohaseid õiguskaitsevahendeid (sh rahastuse vähendamine või peatamine). Seega on
koostöökogu iga-aastase seire tulemused oluliseks sisendiks ka Tervisekassale.
Lõikes 7 sätestatakse, et otsuste langetamine toimub konsensuslikult ning üksnes riigi ja KOVi
esindajate osalusel, mis tagab otsuste legitiimsuse ja avaliku vastutuse. Avalik vastutus tähendab
seda, et koostöökogu liikmed tegutsevad otsuste elluviimisel oma pädevuse piires ning panustavad
selleks vajalike ressurssidega nii TERVIKu kaudu kui ka oma muude tavapäraste tegevuste raames.
Konsensuslik otsustamine tähendab, et otsused kujundatakse viisil, millega kõik osapooled saavad
nõustuda. Selline otsustusmehhanism aitab kaitsta KOVide autonoomiat.
Kui koostöökogu liikmed ei jõua konsensusele, tuleks eriarvamusele jäänud osapooltele anda
täiendav aeg erimeelsuste selgitamiseks ja proovida seejärel veel korra konsensusele jõuda. Kui see
siiski ei õnnestu, võib otsustamiseks kasutada töökorras sätestatud hääletusviisi. Erimeelsuste
lahendamisel lähtutakse põhimõttest, et nende lahendamine ei tohi pidurdada kogu heaoluprofiili
heakskiitmise protsessi ja sellega seonduvat TERVIKu tööd. See tähendab, et võimaluse korral
langetatakse otsused nendes küsimustes, mis erimeelsusi ei tekita, ja otsustamist lükatakse edasi
ainult küsimustes, mis vajavad täiendavat läbirääkimist või hääletamist.
Koostöökogu koosolekud toimuvad vähemalt kaks korda aastas. Info koostöökogu liikmete,
tegevuse ja otsuste kohta avaldatakse koostöökogu kokkukutsuja veebilehel.
Koostöökogude ühtsetel alustel toimimiseks kehtestatakse sotsiaalministri määrusega töökorra
põhimõtted, millest lähtuvalt koostöökogu oma töökorra kokku lepib ja kinnitab. Rakendusakti
kavand on lisatud eelnõule.
Lõikes 8 sätestatakse, et TERVIK lähtub oma töös tervise- ja heaoluprofiilist, mille on heaks kiitnud
koostöökogu sama paragrahvi lõike 4 alusel.
16
See tähendab, et koostöökogus heaks kiidetud tervise- ja heaoluprofiilis kirjeldatud kokkulepped
peavad kajastuma TERVIKu tegevustes, et tagada strateegiliste suundade elluviimine
operatiivtasandil. Koostöökogu poolt heaks kiidetud tervise- ja heaoluprofiil koos tegevuskavaga on
TERVIKu ja piirkondliku planeerimise tööriist ning ametlik ühine infokogum, millele tuginevad
koostöö tegemisel nii KOVid, teenuseosutajad kui ka riik. See annab juba kehtivas õigusruumis
sisendit maakonna strateegiasse, kuid hakkaks eelnõu kohaselt andma sisendit ka Tervisekassale ja
Sotsiaalministeeriumile koos tema allasutustega maakondliku koostöö toetamiseks (sh TERVIKute
baasil koostöö toetamiseks) ning maakondlike tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna eesmärkide
saavutamiseks. Tervise- ja heaoluprofiil hakkaks mõjutama Sotsiaalministeeriumi poolt
TERVIKusse suunatavat välisabi (kui TERVIK seda taotleb). Tervisekassa saab kasutada
heaoluprofiiliga heaks kiidetud eesmärke TERVIKu tulemustasustamise sisendina.
Lõikes 9 sätestatakse, et koostöökogu liikmetele ei maksta tasu, kuna tegemist on nende
ametiülesannete täitmisega. Koostöökogu töökorra põhimõtetes on sätestatud tasakaaluks ka nõue,
et koostöökogus osalemine ei tohi tekitada selle liikmele täiendavaid rahalisi kohustusi.
Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse RTHS § 13 lõike 1 punktis 2 sätestatud KOVi ülesandeid. Kui
seni oli maakonna või piirkonna tervise- ja heaoluprofiili koostamine KOVi kohustus, pannakse
eelnõuga see kohustus TERVIKule. KOVile jääb siiski kohustus osaleda TERVIKu osapooleks
olemise kaudu tervise- ja heaoluprofiili koostamises ja elluviimises.
Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse RTHS-i 21. peatükiga, milles sätestatakse rahvatervishoiu,
tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostöö. Peatükki täiendatakse §-dega 131–135. Peamine põhjus,
miks inimese teekond tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemis praegu katkeb või inimene eksleb süsteemis
abi otsides, on teenuseosutajate vähene koostöö. Spetsialistide koostööst sageli paraku ei piisa, kui
organisatsioonid koostööd ei tee ning inimese liikumise ja üleandmise põhimõtteid ega korraldust
kokku ei lepi. Olukorra parandamiseks täiendatakse RTHS-i tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna
koostööorganisatsiooni nõudega, kusjuures koostöö nõue seatakse ka tervishoiusüsteemi sees
esmatasandile ja eriarstiabi osutajatele.
Punktiga 10 täiendatakse RTHS-i §-ga 131, milles sätestatakse TERVIKute korraldust reguleerivad
nõuded.
Kehtivas õiguses puudub kohustuslik piirkondlik koostööorganisatsioon, mis ühendaks peamisi
tervishoiu- ja sotsiaalteenuse osutajaid. Perearstid, haiglad ja KOVid tegutsevad eraldi juriidiliste
isikutena ning nende koostöö organisatsiooni tasandil kas puudub, põhineb projektidel või
mitteformaalsetel kokkulepetel, üksikutel juhtudel ka lepingutel. Näiteks nõuab Tervisekassa
insulditeekonna teenus, et piirkondlik haigla sõlmiks lepingud kõigi osapooltega, kes peavad
patsienti tema teekonnal aitama. Selliseid raviteekondi on planeeritud veelgi, kuid probleem seisneb
selles, et lepingute süsteem muutub liiga keerukaks, koormavaks ja administratiivselt kulukaks, kui
see luua eraldi iga haigusrühma kohta. Raviteekondade puhul on piiranguks ka see, et
koostöökorraldus algab alles siis, kui probleem on juba tekkinud ja inimene sellega teenuseosutaja
poole pöördunud. Seega ei võimalda ainult raviteekonna põhine koostöö proaktiivset sekkumist ega
taga võimalust võtta kollektiivset vastutust riskirühmade märkamise ja probleemide ennetamise eest.
TERVIKute ellukutsumise üks eesmärk on luua võimalus eesmärgistada ja lepinguliselt
tulemusrahastada inimeste tervist, tervisetulemit ja heaolu laiemalt kui ainult ravi ja raviteekonna
puhul. Selleks on vajalik luua partnerlusorganisatsioonid, kuhu kuuluksid vähemalt haiglad,
perearstiabi osutajad ja KOVid, sest ilma nende osapoolte kaasamiseta ei ole võimalik kompleksse
17
teenusevajadusega inimestele (eeskätt eakamale osale rahvastikust) terviklikku abi pakkuda. Laste
ja noorte sihtrühma puhul on oluline kaasata ka haridusvaldkond, kuid haridus- ja
kultuurivaldkonna, samuti töövaldkonna sisuline integreerimine saab toimuda integratsioonireformi
järgmistes etappides, kui on tekkinud juba esmane tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostöö kogemus.
TERVIKute moodustamine ja koostöö TERVIKutes on suur muutus kõigile sellega seotud
osapooltele ja seetõttu on planeeritud TERVIKute koostööd rakendada kolmes etapis: esimeses
etapis toimub TERVIKute süsteemi ettevalmistamine projektipõhiselt, teises etapis TERVIKud
seadustatakse ja vastloodud TERVIKute ülesanne on eeskätt oma sisemise juhtimis- ja
koostöösüsteemi ülesehitamine, soovitud liikmete kaasamine, infovahetuse korraldamine,
lisavahendite hankimine arendustegevuseks, tehes koostööd Tervisekassa ja
Sotsiaalministeeriumiga. Kolmandas etapis lisanduvad TERVIKule valdkondadeülese
koordinatsiooni korraldamise ja strateegilise planeerimisega seonduvad ülesanded, sealhulgas uutel
alustel tervise- ja heaoluprofiili koostamine, heaolupiirkonna koostöökogus osalemine,
rahvastikupõhise terviseriski juhtimise kasutuselevõtt ja tulemuspõhise juhtimise rakendamine ning
sellega seonduvad ülesanded laiemaks koostöö korraldamiseks oma maakonnas.
Sotsiaalministeerium on planeerinud Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetusest põhjaliku
koolitusprogrammi, et toetada nii piirkondi kui ka riigi organisatsioonide töötajaid TERVIKute
loomise ja juhtimise ettevalmistamisel ja nende töö käivitamisel.
Paragrahvi 131 lõikes 1 sätestatakse, et igas heaolupiirkonnas tegutseb üks tervishoiu ja
sotsiaalvaldkonna koostööorganisatsioon ehk TERVIK.
Paragrahvi 131 lõikes 2 on reguleeritud koostöö TERVIKutes, mis asuvad suure rahvaarvuga
maakondades. Eelnõu sätestab, et ehkki maakonna baasil saab TERVIKu luua, võib üle
100 000 elanikuga maakonnas moodustada TERVIKu sees koordineerimispiirkondi. Näiteks on Ida-
Virumaal ajalooliselt välja kujunenud kaks olulist maakonnasisest tõmbekeskust – Narva ja Kohtla-
Järve. Need võiksid moodustada eraldi koordineerimispiirkonnad, mille koordinaatorid peaksid
olema ka eraldi tasustatud. See võimaldab suuremates piirkondades kohandada juhtimisstruktuuri
demograafiliste ja geograafiliste eripäradega ning arvestada ajalooliselt väljakujunenud
tõmbekeskusi. Koordineerimispiirkonnad, nende koostöö põhimõtted ja aruandluse kord
kehtestatakse rakendusaktiga.
Paragrahvi 131 lõikes 3 sätestatakse, et TERVIKute koostöö põhimõtted ning
koordineerimispiirkonnad ja nende aruandluse korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega. Koostööpõhimõtete puhul on välja toodud, et TERVIKute tegevus põhineb
inimesekesksel ja ennetaval lähenemisel, tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna lõimitud koostööl, ühiselt
kokkulepitud teenuseteekondadel ja töökorraldusel, läbipaistval juhtimisel ja aruandlusel,
kvaliteetsel ja turvalisel andmevahetusel, vastastikusel usaldusel ja hea usu põhimõttel.
TERVIKu võrgustikujuht juhib organisatsiooni igapäevatööd, korraldab töörühmade tegevust,
haldab ühiseid ressursse ja lepinguid, tagab aruandluse, koordineerib piirkondlike võrgustikujuhtide
tööd, kogub ja koondab infot piirkonna tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kohta ning korraldab vähemalt
üks kord kvartalis aruandluskoosolekuid. Rakendusakti kavand on lisatud eelnõule.
Paragrahvi 131 lõikes 4 sätestatakse TERVIKu kohustuslikud ülesanded.
Punktiga 1 seatakse ülesandeks tervishoiu- ja sotsiaalteenuse osutajate ning tervisedendajate
koostöö toetamine. TERVIKu ülesandeks on toetada tervisedendajate koostööd maakonnas ja
populatsioonipõhise ennetuse rakendamist, kaasates tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutajaid.
18
Punktiga 2 seatakse ülesandeks rahvatervishoiu tegevuste ning tervishoiu-, rehabilitatsiooni- ja
sotsiaalteenuste osutamise koostöö ja infovahetuse korralduse kokkuleppimine ja koordineeritud
elluviimise toetamine. TERVIK vastutab seejuures koostöö korralduse ja info liikumise ning
võimaluse korral ressursside ühise kasutamise eest (nt ühine veebileht, ühistel alustel koondatud
info mõlemas valdkonnas pakutavate teenuste kohta, ühishanked, ühiste tugiteenuste korraldus
vms), kuid kõige olulisemaks ülesandeks on tervishoiu-, rehabilitatsiooni- ja sotsiaalteenuste
osutamise koostöökorralduse kokkuleppimine nii, et abivajajate teekond oleks võimalikult sujuv.
Konkreetsete teekondade (nt transpordiabi vajavate inimeste liikumine ambulatoorset
tervishoiuteenust saama väljaspoole oma maakonda ja tagasi) kokkuleppimisel võib olla vajalik
kaasata ka teenuseosutajaid väljastpoolt maakonda. Koostöökorraldust puudutavad kokkulepped on
oluline fikseerida kirjalikult ja teha kättesaadavaks kõigile osapooltele, sealhulgas
terviseteejuhtidele ja inimestele, kes võivad kokkulepitud kujul abi vajada. Terviseteejuhid
omakorda saavad anda TERVIKule infot, millistes valdkondades oleks vaja koostöökorraldus kokku
leppida.
Punktiga 3 seatakse TERVIKu ülesandeks rahvatervishoiu, tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna ühisele
arengule suunatud projektide algatamine ja elluviimine. See tugevdab KOVide ja esmatasandi
teenuseosutajate suutlikkust kujundada ja rakendada koostööl põhinevaid teenuselahendusi ning
kaasata selleks sihipäraselt välisvahendeid, täienduskoolitusi ja investeeringuid. Selline korraldus
tugevdab heaolupiirkondade võimekust kavandada ja ellu viia piirkondlikke arendusalgatusi, mis
ületavad üksiku KOVi või teenuseosutaja võimalusi.
Paragrahvi 131 lõikes 5 sätestatakse kokku lepitud koostöökorralduse siduvus kõigile sama
paragrahvi lõikes 6 nimetatud osapooltele, sõltumata koostöölepingu sõlmimisest. See tähendab, et
TERVIKus kokku lepitud koostöökorraldus, sealhulgas osapoolte rollid, info liikumise kord ja
inimese teenuseosutajate vahel liikumise korraldus, on kohustuslikud kõigile TERVIKu
kohustuslikele osapooltele sõltumata eraldi koostöölepingu sõlmimisest.
Paragrahvi 131 lõikes 6 sätestatakse, et TERVIKu kohustuslikud osapooled on heaolupiirkonna
(ehk maakonna) KOVid, perearstiabi osutajad ja haiglavõrgu haiglad (v.a taastusravihaigla). Selline
koosseis tagab, et koostöö ja koordinatsioon hõlmavad tervishoiusüsteemi eri tasandeid, sealhulgas
nii esmatasandi tervishoiuteenuseid kui ka haiglaravi ja KOVi korraldatavaid sotsiaalvaldkonna
teenuseid. See loob eeldused valdkondadeüleseks ja ka valdkonnasiseseks koostööks, võimaldades
kujundada inimese jaoks tervikliku ja järjepideva teenuseteekonna.
Punktis 1 on sätestatud, et TERVIKusse peavad kuuluma kõik heaolupiirkonnas asuvad TTKS § 55
lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu arengukavas nimetatud haiglad, välja arvatud selles nimetatud
taastusravihaigla. Haiglavõrgu haiglad on enamasti maakonna kesksed tervishoiuteenuste osutamise
kohad ning lisaks haiglaravi ja ambulatoorse eriarstiabi osutamisele on nad sageli seotud ka
õendusabiteenuste (koduõendus, õendushaigla), sotsiaalteenuste (üldhooldus) ja ennetusteenuste
(suitsetamisest loobumise nõustamine, vaktsineerimine) osutamisega, perearstikeskuse ruumide
pidamisega ja perearstidele väljarentimisega jms. Nende kuulumine TERVIKusse inimeste
liikumisteekondade kokkuleppimiseks ja abi sujuvamaks osutamiseks on seega vältimatu.
Eelnõu koostamisele eelnenud väljatöötamiskavatsuse tagasisides olid peaaegu võik vastanud ühel
meelel selles, et ilma nende kolme osapoole kohustusliku koostööta ei ole võimalik integratsiooni
eesmärke saavutada.
19
Taastusravihaiglal ehk Haapsalu Neuroloogilisel Rehabilitatsioonikeskusel ei ole kohustust kuuluda
ühegi konkreetse maakonna TERVIKusse, kuna ta teenindab kõiki maakondi. Teda võib kaasata
kõigisse TERVIKutesse vastavalt vajadusele. Piirkondliku vastutusega haiglad nagu TÜ Kliinikum
ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) peavad kuuluma oma maakonna TERVIKusse, kuna nad
teenindavad olulises osas oma maakonna elanikkonda. Samas võib neid vastavalt vajadusele kaasata
teistesse TERVIKutesse.
TERVIKu liikmeks olemine tähendab haiglale kohustust osaleda piirkondlikus rahvatervishoiu,
tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostöös kooskõlas TERVIKu koostöölepinguga ning panustada
oma pädevuse piires TERVIKu eesmärkide saavutamisse. Liikmelisus eeldab muu hulgas osalemist
piirkondlike koostöökokkulepete ettevalmistamises ja rakendamises, ühiste teenuseteekondade ning
valmisoleku töökorralduse kujundamises, eestvedamist valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse
planeerimisel, sealhulgas koordinatsiooni sihtrühmani jõudmisel ja rakendamisel haiglast kodusele
ravile liikumisel ning pikaajalise esmatasandi koordinatsiooni toetamist. Kuna haiglad on üldjuhul
oma piirkonna tervisevaldkonna kompetentsikeskused, on nende oluliseks rolliks ka koostööga
seotud arendustegevuste algatamine ja elluviimise toetamine.
Punktis 2 on sätestatud, et TERVIKusse peavad kuuluma kõik heaolupiirkonda kuuluvad KOVid.
KOVide osalemine on vajalik, kuna neil on seadusest tulenev vastutus sotsiaalhoolekande
korraldamise, abivajaduse hindamise ning sotsiaalteenuste ja -toetuste tagamise eest. Tervishoiu- ja
sotsiaalteenuste tõhusaks sidumiseks on oluline, et KOVid osaleksid piirkondlike
koostöökokkulepete kujundamises ja rakendamises. See võimaldab paremini korraldada inimese
liikumist tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi vahel ning kujundada piirkondlikke lahendusi, mis
parandavad abi järjepidevust. KOVid osalevad TERVIKu töös aktiivsete partneritena, panustades
eelkõige sotsiaalhoolekannet, tervisedendust ja ennetustegevusi puudutavate koostöökokkulepete
väljatöötamisse ja elluviimisse.
TERVIKu liikmelisus tähendab KOVile kohustust osaleda piirkondlikus rahvatervishoiu, tervishoiu
ja sotsiaalvaldkonna koostöös kooskõlas TERVIKu koostöölepinguga ning panustada oma pädevuse
piires TERVIKu eesmärkide saavutamisse. Liikmelisus eeldab muu hulgas osalemist piirkondlike
koostöökokkulepete ettevalmistamises ja rakendamises, ühiste teenuseteekondade ning valmisoleku
töökorralduse kujundamises, samuti koostööd valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse
planeerimisel, sealhulgas koordinatsiooni sihtrühmani jõudmisel ja rakendamisel.
Vajaduse korral osalevad KOVi spetsialistid inimese tugimeeskonna töös ja teevad koostööd
terviseteejuhiga inimese sotsiaalse abivajaduse hindamisel ja lahendamisel.
TERVIKu liikmelisus ei muuda KOVi seadusest tulenevaid ülesandeid ega otsustuspädevust.
KOVohalik korraldab edasi sotsiaalteenuseid ja teeb teenuste määramise otsused kehtiva õiguse
alusel. KOVid osalevad arendustegevustes ja panustavad arendustöösse vastavalt oma võimekusele.
Sõltuvalt TERVIKu moodustamise viisist on TERVIK KOVidele suuremal või vähemal määral ka
omavahelise koostöö platvormiks. TERVIK loob KOVidele piirkondliku koostööplatvormi, mis
võimaldab ühiselt kavandada ja arendada rahvatervishoiu, tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna lahendusi
ning koondada selleks vajalikku kompetentsi ja ressursse.
Punktis 3 on sätestatud, et TERVIKusse peavad kuuluma kõik perearstiabi osutajad, kelle juures
töötavate perearstide teeninduspiirkond kuulub heaolupiirkonda. Perearstid peavad kuuluma
TERVIKusse, kuna nende vastutusalas on inimeste elukaareülene terviseriskide juhtimine,
sealhulgas tervise hoidmine, haiguste ennetus, esmane haiguste diagnostika ja ravi ning vajaduse
korral inimese suunamine teiste tervishoiuteenuse osutajate juurde. Perearsti meeskonna ülesanne
on nii laste tervise jälgimine kui ka inimesel väljakujunenud krooniliste haiguste kontrolli all
20
hoidmise toetamine. Nende ülesannete edukaks täitmiseks on vältimatult vajalik koostöö nii
haiglatega, kes osutavad enamasti ka ambulatoorset eriarstiabi, kui ka KOVidega, kes toetavad, kui
inimese tervise hoidmiseks on vajalik sotsiaalne abi.
On oluline, et vähemalt igast KOVist oleks TERVIKus aktiivseid perearstiabi osutajaid, et
sõlmitavad koostöökokkulepped inimeste liikumisel teenuseosutajate vahel arvestaksid KOVide
eripärasid. Kuigi kõik peavad olema liikmed, ei pea kõik perearstid olema aktiivsed TERVIKu
liikmed. On oluline, et nendeni jõuaks TERVIKu liikmelisuse kaudu TERVIKus kokkulepitu ja et
perearstid arvestaksid oma igapäevases töös TERVIKus kokkulepitud koostöökorraldusega. See
tagab, et perearsti nimistutes olevate inimeste jaoks ei teki ebaühtlast ega ebaõiglast käsitlust.
TERVIKu liikmeks olemine tähendab perearstiabi osutajale (s.o eeskätt esmatasandi
tervisekeskusele) kohustust osaleda piirkondlikus rahvatervishoiu, tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna
koostöös kooskõlas TERVIKu koostöölepinguga ning panustada oma pädevuse piires TERVIKu
eesmärkide saavutamisse. Liikmelisus eeldab muu hulgas osalemist piirkondlike
koostöökokkulepete ettevalmistamises ja rakendamises, ühiste teenuseteekondade ning valmisoleku
töökorralduse kujundamises. Samuti eestvedamist valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse
planeerimisel, sealhulgas koordinatsiooni sihtrühmani jõudmisel ja rakendamisel esmatasandil ning
haiglast kodusele ravile liikumise koordinatsiooni toetamist.
Perearsti meeskonna liikmed osalevad valdkondadeülese koordinatsiooni raames inimese
tugimeeskonna töös ja teevad koostööd terviseteejuhiga inimese tervisega seotud abivajaduse
hindamisel ja lahendamisel.
Perearstiabi osutajad osalevad arendustegevustes ja panustavad arendustöösse vastavalt oma
võimekusele. Samuti on perearstiabi osutajate koostöö korraldamine TERVIKu kaudu perearstidele
pigem võimalus kui kohustus.
Paragrahvi 131 lõige 7 sätestab TERVIKu moodustamiseks kaks erinevat võimalust. Mõlemad
eeldavad TERVIKu moodustamist olemasoleva juriidilise isiku koosseisus – kas ühe TERVIKu
kohustusliku osapoole või maakondliku koostööorganisatsiooni koosseisus. Selline lahendus
võimaldab kasutada olemasolevat haldus- ja juhtimisvõimekust, vältida uue juriidilise isiku loomist
ning vähendada täiendava administratiivse kulu tekkimist.
Punktiga 1 sätestatakse koostöökokkuleppeline TERVIK. See tähendab, et kohustuslikud koostöö
osapooled lepivad omavahel kokku, kes neist täidab TERVIKu moodustaja ja pidaja rolli. TERVIKu
moodustaja ülesanne on tegutseda TERVIKu nimel esindajana, sealhulgas sõlmida lepinguid ja
võtta rahalisi kohustusi ning korraldada TERVIKu tegevuseks vajalike tugifunktsioonide (nt
personal, raamatupidamine, IT-teenused) tagamine. TERVIKu moodustaja sõlmib teiste
kohustuslike osapooltega koostöölepingu, millega määratakse kindlaks õigused ja kohustused ning
antakse moodustajale volitus esindada osapooli TERVIKu tegevuse elluviimisel ja sõlmida
TERVIKu nimel siduvaid lepinguid kokkulepitud ulatuses.
Näiteks, kui on kokku lepitud, et TERVIKu moodustajaks ja pidajaks on haigla, peab haigla looma
oma struktuuris üksuse nimega TERVIK, eristama sellega üksusega seotud kulud ja tulud
raamatupidamislikult ning avama TERVIKu tarbeks eraldi arvelduskonto. TERVIKu moodustaja
saab sõlmida Tervisekassaga lepingu, kui ta esitab Tervisekassale koostöölepingud minimaalselt
nõutud osapooltega. Koostöökokkuleppelises TERVIKus teevad kõik osapooled koostööd
TERVIKu koostöölepingu alusel, mis on sisuliselt eraõiguslik koostöövõrgustiku leping.
21
Punktiga 2 sätestatakse TERVIKu loomiseks ka teine võimalus: kui kohustuslikud TERVIKu
osapooled on niimoodi kokku leppinud, võib TERVIKu moodustada ja seda pidada kohaliku
omavalitsuse korralduse seaduse § 61 lõikes 2 nimetatud koostööorganisatsioon, mis loob enda
koosseisu TERVIKu ülesannete täitmiseks struktuuriüksuse ja tagab selle raamatupidamisliku
eraldatuse ning sõlmib teiste osapooltega koostöölepingud. See tähendab, et KOVid on
TERVIKusse kaasatud läbi ühise osaluse juriidilises isikus (mille põhikirjas sätestatakse ka
TERVIKu moodustamise ja pidamisega seonduv) ja ülejäänud koostöö osapooled on TERVIKusse
kaasatud koostöölepingu alusel.
TERVIKu personaliks võivad olla eelkõige TERVIKu võrgustikujuht kui loodud võrgustiku
koordinaator (või võrgustikujuhid suure maakonna korral), maakonna tervisedendaja, kui see on
maakonnas selliselt kokku lepitud, terviseteekonna koordineerimisega tegelevad spetsialistid
(terviseteejuhid), juhul kui nad on TERVIKu poolt palgatud, samuti projektijuhid suuremahuliste
arendus- või koostööprojektide elluviimiseks. Lisaks võib TERVIKu juures töötada muu TERVIKu
tegevuskavas ette nähtud TERVIKu ülesannete täitmiseks vajalik personal vastavalt piirkondlikele
vajadustele ja kokkulepitud töökorraldusele.
Ehkki TERVIKu võrgustike koordineerimisega kaasneb mõningane täiendav kulu (aastas kuni
1,3 mln eurot), võimaldab koordineeritud tegutsemine ära hoida olulisel määral senisest
dubleerimisest ja puudulikust või liiga hilisest abivajadusele reageerimisest tingitud lisakulu. Seega
on koordinatsioonisüsteemi loomisele ja ülalpidamisele tehtavad kulutused käsitatavad pigem
investeeringuna, mis võimaldab süsteemi kulusid tervikuna paremini ohjata, kui lisakuluna.
Paragrahvi 131 lõikes 8 sätestatakse: „Üksikpraksises töötavad nimistuga perearstid loetakse
TERVIKusse kuuluvaks seaduse alusel, sõltumata sellest, kas nad sõlmivad TERVIKuga
koostöölepingu.“ See on kooskõlas Eesti Perearstide Seltsi tehtud ettepanekuga, mille eesmärk on
vältida asjatut bürokraatiat ja töökoormust, mis võib kaasneda nii TERVIKu moodustajatele kui ka
hulgaliste üksikpraksistele endile TERVIKu koostöölepingute sõlmimise ja nende pideva
administreerimise näol (nt kui perearstid liiguvad või lõpetavad oma töö jne).
Paragrahvi 131 lõikes 9 sätestatakse, et TERVIKusse võivad kuuluda ka teised heaolupiirkonna
elanikele tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid osutavad juriidilised isikud ning tervisedendajad. Reeglina
on TERVIK tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna organisatsioonide ühendus, kuid tervisedendajat võib
kaasata erandina ka kui spetsialisti. Kaasata võib nii maakonna tervisedendajat, kes töötab lepingu
alusel muus organisatsioonis, kui ka KOVides töötavaid tervisedendajaid. Tervisedendaja
kaasamine TERVIKusse on oluline, sest ta aitab siduda tervishoiu- ja sotsiaalteenuste koostöö
rahvastiku tervise andmepõhise analüüsi, ennetuse ja kogukonnatasandi sekkumistega, mis
võimaldab probleeme ennetada enne nende süvenemist teenusevajaduseks.
Lisaks kohustuslikele osapooltele peavad maakondade esindajad oluliseks kiirabiteenuse osutajate
ja rehabilitatsiooniteenuse osutajate kaasamist lõimitud korraldusse. Kiirabiteenuse osutaja ei ole
eelnõus määratletud kohustusliku osapoolena, kuna kiirabiteenuse korraldus ei ole maakonnapõhine
ning teenuse osutamine toimub laiemate tegevuspiirkondade alusel. Seetõttu tuleb igas
heaolupiirkonnas eraldi hinnata ning kokku leppida, millisel viisil ja millises ulatuses on
kiirabiteenuse osutajate kaasamine kõige otstarbekam, arvestades piirkondlikke vajadusi ja
olemasolevat teenusekorraldust.
Rehabilitatsiooniteenuse osutajate kaasamine on soovituslik, kuna Sotsiaalministeerium viib
paralleelselt ellu rehabilitatsioonireformi ja TERVIK saab toetada sujuvamat üleminekut uuele
teenusekorraldusele.
22
TERVIKu koosseis on teadlikult piiritletud eelkõige tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid osutavate
organisatsioonidega, sest reformi esmane eesmärk on tugevdada nende valdkondade vahelist
koostööd. Integratsioon teiste valdkondadega saab toimuda järk-järgult vastavalt piirkonna
vajadustele ja TERVIKu arengule. See ei välista teiste valdkondade organisatsioonide või
spetsialistide kaasamist konkreetsete teemade või juhtumite lahendamisse, kui see on eesmärkide
saavutamiseks vajalik.
Paragrahvi 131 lõikes 10 on sätestatud TERVIKu koostöölepingu minimaalselt nõutud elemendid:
volitatud esindaja määramise kord ning tema õigused ja kohustused (punkt 1);
TERVIKu liikmete õigused ja kohustused (punkt 2);
TERVIKu liikmeks astumise, liikmelisuse muutmise ja TERVIKust väljaastumise kord (punkt
3);
info- ja andmevahetuse korraldus ja põhimõtted (punkt 4);
TERVIKule rahaliste kohustuste võtmine, eelarve ja aruandluse ning järelkontrolli korraldus
(punkt 5);
liikmete vastutuse ulatus ja vaidluste lahendamise kord (punkt 6);
lepingu jõustumise, muutmise ja lõpetamise tingimused (punkt 7).
TERVIKu liikmeks olemine tähendab liikmesorganisatsiooni esindajale kohustust osaleda
piirkondlikus tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostöös ning panustada oma pädevuse piires
TERVIKu eesmärkide saavutamisse. Liikmesorganisatsioon osaleb piirkondlike koostöökorralduste
ja ühiste teenuseteekondade ning valmisoleku töökorralduse kujundamises, valdkondadeülese
koordinatsiooniteenuse rakendamisel, sealhulgas koordinatsiooni sihtrühmani jõudmisel.
Koostööorganisatsioonil on kohustus hoida TERVIKule esitatud kontaktandmed ja teenuseid
puudutav teavebe ajakohasena ning anda TERVIKule kokkulepitud korras infot enda
organisatsiooni pakutavate teenuste kohta.
TERVIKu ülesanne ei ole osutada tervishoiu- ega sotsiaalteenuseid ega võtta üle
liikmesorganisatsioonide seadusest tulenevaid ülesandeid. TERVIK vastutab piirkondliku koostöö
korraldamise eest, sealhulgas ühiste teenuseteekondade, suunamispõhimõtete, infovahetuse ja
muude koostöökorralduste kokkuleppimise ning nende rakendamise toetamise eest. Teenuste
osutamise ning selleks vajalike ressursside tagamise eest vastutavad jätkuvalt tervishoiuteenuse
osutajad ja KOVid vastavalt kehtivale õigusele. Samuti ei muuda TERVIKu tegevus KOVide
seadusest tulenevat pädevust hinnata inimese sotsiaalteenuste vajadust ega teha teenuste määramise
otsuseid.
Paragrahvi 131 lõike 11 kohaselt on TERVIKu struktuuriüksuse tegevusala piiratud seaduses
sätestatud ülesannetega, mis välistab kõrvaltegevuse ning tagab, et organisatsiooni fookus jääb
integratsioonile ja koostöö korraldamisele. Teisisõnu on TERVIK mõeldud peamiselt koostöö
koordineerimiseks ja korraldamiseks. Ainus sisuline isikupõhine teenus, mida
koostöökokkuleppeline TERVIK võib ise osutada, on valdkondadeülene koordinatsiooniteenus.
TERVIKu pidaja peab sel juhul olema tervishoiuteenuse osutaja ja tagama terviseteejuhile turvalise
arvutitöökoha, mis võimaldab tööks tarvilikke ligipääse infosüsteemidele ja arvelduse
Tervisekassaga. Terviseteejuhi palkaja veendub tema sobilikus kvalifikatsioonis ja vastutab
valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse osutamise nõuetekohasuse eest.
Paragrahvi 131 lõikes 12 on sätestatud, et TERVIK ei tohi nõuda liikmetelt liikmemaksu.
TERVIKule antud haldusülesannete täitmise kulu kaetakse riigi poolt ja seega pole õigustatud seada
täiendavaid barjääre TERVIKuga liitumisele.
23
Paragrahvi 131 lõike 13 kohaselt tuleb TERVIKu tegevusest saadud tulu suunata täies ulatuses
organisatsiooni ülesannete täitmisse ja arendamisse. Säte rõhutab avaliku huvi teenimist ning
välistab kasumi jaotamise eesmärgi.
Eelnõu § 1 punktiga 11 muudetakse RTHS § 131 lõiget 4 ja antakse TERVIKule lisaülesanded
(lisanduvad punktid 1, 3, 5 ja 7, samas kui punktid 1, 11 ja 2 loetakse vastavalt punktideks 4, 2 ja 6),
mis on kohustuslikud alates 01.05.2028.
Nende hulka kuuluvad:
Tervise- ja heaoluprofiilil põhinev rahvastikupõhine terviseriski juhtimine, sealhulgas
tervisedenduse ja ennetustöö kavandamine. Rahvastikupõhine terviseriski juhtimine võimaldab
heaolupiirkonna tasandil tuvastada kõrgenenud riskiga sihtrühmad ning planeerida neile
ennetavaid ja koordineeritud sekkumisi. Tervisekassa toetab TERVIKuid heaolupiirkonna
rahvastiku terviseriskide alusel segmenteerimisel, tervishoiuteenuste kasutamise kõrgenenud
riskiga sihtrühma määratlemisel ja märkamisel ning sihtrühmale suunatud teenuste
koordineerimisel võimaldades selleks vajalikke juhtimisindikaatoreid. Tervise Arengu Instituut
toetab TERVIKut heaolupiirkonna rahvastiku tervisekäitumise ja sotsiaalsete riskide hindamisel
ja juhtimisel pakkudes selleks vajalikke juhtimisindikaatoreid. See tähistab liikumist reaktiivselt
teenuseosutamiselt proaktiivsele mudelile, kus eesmärk on ühiselt ennetada terviseseisundi ja
sotsiaalse toimetuleku halvenemist.
Valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse korraldamine, mis ei tähenda seda, et TERVIK
peab ise hakkama osutama valdkondadeülest koordinatsiooniteenust, vaid seda, et TERVIK
määrab, kus ja kuidas tema piirkonnas valdkondadeülest koordinatsiooniteenust osutatakse, st
kus paiknevad Tervisekassa poolt rahastatavad terviseteejuhid (millistes esmatasandi
tervisekeskustes, millistes haiglates, kas on vajalikud ka mujal); keda nad teenindavad (milliseid
perearste, KOVe, haiglaid jt), kokkulepped, kuidas toimub terviseteejuhtide omavaheline
koostöö, asendused ja vajaduse korral juhtumite üleandmine ühelt terviseteejuhilt teisele jne.
Tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamise valmisoleku koordineerimine nii
tavaolukordades väljaspool tööaega kui ka eriolukordades. Teiste riikide kogemus näitab, et
taolised võrgustikud on väga efektiivsed ja teatud olukordades isegi asendamatud erakorralise
abivajaduse situatsioonides, kus on vajalik omada koostööpartnerite kontakte, väljatöötatud ja
toimivaid suhtlusviise ja -kanaleid, tunda koostööpartnerite võimekust ja eripärasid. Näiteks
korraldatakse Euroopa riikides TERVIKutega sarnaste organisatsioonide kaudu tööajavälist
ligipääsu esmatasandi tervishoiu teenustele ja tööajavälist kiireloomulist sotsiaalprobleemidele
reageerimist (tasustajaks kombineeritult inimene ise, KOVid ja riik). COVIDi kriisi ajal kasutati
koostööorganisatsioone rahvastiku informeerimiseks, teenuseosutajate töö koordineerimiseks ja
vaktsineerimise koordineerimiseks (tasustajaks reeglina riik).
Kokkulepitud eesmärkidega seotud tulemuste seire ja aruandlus koostöökogule TERVIKule
seatud eesmärkide täitmisest üks kord aastas.
Koos juba eelnevalt TERVIKule antud ülesannetega moodustavad lisandunud ülesanded tervikliku
funktsionaalsuse, mis võimaldab TERVIKul oma piirkonna rahvastiku tervist ja heaolu praktiliselt
juhtida, teenuseosutamist koordineerida ja ennetustööd planeerida, ressursside ühist kasutamist läbi
mõelda ja arendustegevusi kavandada ja ellu viia.
Näiteks juhul, kui TERVIK on oma piirkonna rahvastikupõhise riskijuhtimise indikaatorite ja
täiendava ressursikasutuse analüüsi alusel tuvastanud, et maakonnas on:
1) suur ja kasvav krooniliste haigustega eakate riskirühm, kellega seondub tervishoiu- ja
sotsiaalteenuste suur vajadus ja kõrge kulu,
24
2) kõrge laste ja noorte vaimse tervise probleemide ja enesetapukatsete määr ning
3) probleeme tervishoiuteenuste kättesaadavusega (näiteks perearstiabis),
on põhjendatud määrata piirkonna strateegilisteks koostöövaldkondadeks:
a) valdkondadeülese koordinatsiooni rakendamine krooniliste haiguste ja sotsiaalprobleemidega
inimeste sihtrühmas tervise ja sotsiaalprobleemide paremaks kontrolliks ja ennetamiseks,
b) laste ja noorte vaimse tervise edendamise, probleemide ennetamise ja varase sekkumise
programm koos teenuseteekonna kokkuleppimise ja valdkondadeülese koordinatsiooniga ning
c) jätkusuutlikkust toetavate meetmete kohta ettepanekute esitamine ning vajaduse korral
piirkondlike koostööprojektide koordineerimine.
Kui TERVIK on kirjeldatud koostöövaldkondades esitanud asjakohased tegevussuunad (koos
tegevuskavaga) ja mõõdetavad eesmärgid koostöökogule, kes need heaks kiidab, saavad
Tervisekassa, Sotsiaalministeerium ja Tervise Arengu Instituut nende alusel planeerida sihipärast
tuge ja rahastust TERVIKu eesmärkide saavutamiseks. Seejuures saab Tervisekassa valitud
eesmärgid siduda tulemusrahastamisega (vt täpsemalt rahastamise osast) ning vajaduse ja võimaluse
korral toetada piirkonna eesmärkide saavutamist tervishoiuteenuse osutajatega sõlmitavate ravi
rahastamise lepingute kaudu. TERVIKuga saavad lepinguid sõlmida ka teised osapooled, kes ei vaja
partnerina ainult ühte teenuseosutajat või KOVi, vaid vajavad teenuseosutajate partnerlust.
Eelnõu § 1 punktiga 12 täiendatakse RTHS-i §-dega 132–135.
Paragrahvis 132 sätestatakse koordineerimist vajava olukorra märkamine.
25
Paragrahvi 132 lõige 1 sätestab, et tervishoiutöötajal, KOVi sotsiaaltöötajal või lastekaitsetöötajal
(edaspidi koos teavitaja) on kohustus täita märkamisleht, kui inimesel esinevad üheaegselt
terviseprobleemid ja sotsiaalsed raskused ning on põhjendatud kahtlus, et ta ei suuda oma olukorraga
iseseisvalt või oma seadusliku esindaja abil toime tulla ning võib vajada valdkondadeülest
koordinatsiooniteenust. Märkamisleht täidetakse digitaalselt. Märkamislehe täitmine toimub
teavitaja igapäevases töökeskkonnas. Selleks liidestatakse infosüsteemid otse heaolu
infosüsteemiga, kuhu märkamislehe andmed salvestatakse ja kust need edastatakse TIS-i.
Märkamislehe täitmist hõlbustab andmete automaatne eeltäitmine – isiku üldandmed täidetakse
rahvastikuregistrist (PÜT-teenuse kaudu) ning riskirühma tunnus päritakse Tervisekassa andmetest
TIS-i kaudu, mistõttu on teavitaja käsitsi sisestamise koormust vähendatud.
Märkamislehe võib vajaduse korral edastada ka inimese nõusolekuta, juhul kui inimene ei ole
terviseseisundi tõttu võimeline teadlikku nõusolekut andma või kui nõusoleku küsimine ei ole
inimese tervise või ohutuse tõttu võimalik. Eesmärk on tagada, et märkamisleht ei jääks esitamata
üksnes seetõttu, et kriitilises olukorras ei olnud võimalik eelnevalt nõusolekut küsida. Inimene näeb
tema kohta esitatud märkamislehte terviseportaalis. Inimese kohta märkamislehe täitma hakkamisel
annab heaolu infosüsteem teavitajale märku, kui keegi on inimese kohta juba märkamislehe
esitanud, mis aitab vältida dubleerivat teavitamist ja korduvaid pöördumisi inimese poole.
Paragrahvi 132 lõikes 2 sätestatakse märkamislehe edastamise korraldus.
Punktis 1 sätestatakse, et märkamisleht suunatakse terviseteejuhile, kes osutab teenust samas
tervisekeskuses, kus osutab teenust isiku perearst. Seda seetõttu, et esmatasandil peaks terviseteejuht
töötama võimaluse korral tervisekeskuses perearsti meeskonna liikmena. Kui inimene elab teises
maakonnas, võib terviseteejuht pakkuda talle võimalust aidata muuta perearsti nii, et perearst oleks
talle võimalikult kodu lähedal.
Alternatiivina sätestatakse, et märkamisleht suunatakse terviseteejuhile, kes osutab teenust isiku
rahvastikuregistrijärgsele elukohale kõige lähemal asuvas tervisekeskuses. See võib olla vajalik
näiteks siis, kui inimesele perearstiabi osutavas perearstikeskuses ei ole terviseteejuhti.
Kui märkamisleht jõuab esmatasandi tervisekeskuses töötava terviseteejuhini, võtab ta inimesega
ühendust ja selgitab välja, kas inimene viibib oma rahvastikuregistrijärgses piirkonnas. Kui selgub,
et inimesel on mugavam pöörduda oma tegeliku elu- või viibimiskoha terviseteejuhi poole, määrab
terviseteejuht kindlaks inimese tegelikule elukohale lähima sobiva terviseteejuhi ning annab juhtumi
talle üle, määrates ta heaolu infosüsteemis vastutavaks terviseteejuhiks.
Terviseteejuht on kohustatud märkamislehele reageerima ning võtma, inimesega ühendust
rakendusaktis määratud tähtaja jooksul, et tutvustada valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse
eesmärki ja sisu ning pakkuda inimesele võimalust koordinatsiooniteenusega liituda.
Kui inimene nõustub ja lepib terviseteejuhiga kokku esmase kohtumise koordinatsioonivajaduse
täpsemaks hindamiseks, annab ta ühtlasi oma nõusoleku terviseteejuhile vajalike tegevuste ja
andmete töötlemiseks ulatuses, mis on vajalik koordinatsioonivajaduse hindamiseks ning teenuse
korraldamiseks kooskõlas seadusega.
Punktis 2 sätestatakse, et inimese haiglaravi korral suunatakse märkamisleht terviseteejuhile, kes
töötab haiglas, kus isik saab märkamislehe koostamise ajal statsionaarset ravi. Kui märkamine
toimub haiglas ja märkamisleht jõuab haiglas töötava terviseteejuhini, algatab haiglas töötav
terviseteejuht koordinatsiooniteenuse. Kui inimene lahkub haiglast ja vajab koordinatsiooni
jätkumist esmatasandil, annab haiglas töötav terviseteejuht inimese teekonna koordineerimise üle
26
esmatasandil töötavale terviseteejuhile, kes töötab inimese elukohale kõige lähemal asuvas
tervisekeskuses, määrates ta heaolu infosüsteemis vastutavaks terviseteejuhiks.
Terviseteejuhtide vajaduse igas maakonnas määrab Tervisekassa, arvestades hinnatud sihtrühma
suurust, kellele valdkondadeülene koordinatsiooniteenus on suunatud. Terviseteejuhid teenindavad
kõiki Tervisekassa määratletud sihtrühmi. Terviseteejuhtide paiknemise maakonnas otsustab
maakonna TERVIK kooskõlastatult teenuseosutajatega, kes terviseteejuhid palkavad. TERVIK teeb
sellekohase ettepaneku Tervisekassale, kes terviseteejuhte rahastab. On oluline, et iga perearst ja
KOVi sotsiaaltöötaja teaks, millisele terviseteejuhile märkamisleht vajaduse korral saata. Heaolu
infosüsteemi IT-lahenduses on olemas info terviseteejuhtide töökoha kohta. Kui inimene hakkab
saama terviseteejuhi teenust, rakendub talle TERVIKus kokku lepitud teenuse osutamise korraldus.
Märkamislehe edastamisega liitub teavitaja sisuliselt koostöösse TERVIKuga. Terviseteejuhtide
igapäevane töö annab olulist sisendit süsteemi arendamiseks, tuues esile sagedasemad probleemid
ja tõrked, mille põhjal TERVIKu osapooled saavad kokku leppida, kuidas teenuste osutamist
inimese vaates sujuvamaks ja paremini koordineerituks muuta.
Koordineerimist vajava olukorra märkamist ei tohi segamini ajada abivajavast täiskasvanud isikust
teavitamisega. SHS-i kohaselt on isikul kohustus teavitada KOVi isikust, kes vajab
sotsiaalhoolekandelist abi ning ei ole ise võimeline abi taotlema või kelle abivajadus võib jääda muul
viisil märkamata. Lastekaitseseadus reguleerib analoogiliselt abivajavast lapsest teavitamise
kohustuse. Tegemist on üldise sotsiaalkaitselise turvavõrgu mehhanismiga, mille eesmärk on tagada,
et sotsiaalabi vajav inimene ei jääks abita üksnes seetõttu, et ta ise ei pöördu abi saamiseks.
SHS-i regulatsiooni peamised tunnused on järgmised:
Teavitamise adressaat on KOV.
Teavitamise ese on isik, kes võib vajada sotsiaalabi või -teenust.
Fookus on sotsiaalhoolekandelisel abivajadusel.
Eesmärk on käivitada KOVi sotsiaalhoolekandelise hindamise ja abi määramise menetlus.
Õiguslik tagajärg on KOVi kohustus hinnata abivajadust SHS-i alusel.
SHS-i kohane teavitamine ei eelda terviseprobleemi olemasolu ega vajadust tervishoiu ja
sotsiaalvaldkonna ühise koordinatsiooni järele. Selle eesmärk on algatada sotsiaalhoolekandeline
menetlus inimese sotsiaalse abivajaduse hindamiseks. Kuigi SHS-i kohane juhtumikorraldus võib
vajaduse korral hõlmata koostööd teiste valdkondade spetsialistidega, ei näe SHS ette tervishoiu ja
sotsiaalvaldkonna ühist koordinatsiooniteenust ega selleks loodud eraldi koordineerivat
mehhanismi.
Kavandatava koordineerimist vajava olukorra märkamise regulatsiooni põhielemendid on
järgmised:
Teavitamise adressaat on terviseteejuht (mitte KOV).
Teavitamise ese on isik, kelle olukord eeldab tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koordineeritud
sekkumist.
Fookus on valdkondadeülesel (integreeritud) teenusevajadusel.
Eesmärk on käivitada valdkondadeülene hindamine ja vajaduse korral heaoluplaani
koostamine.
Õiguslik tagajärg on terviseteejuhi poolt koordinatsioonivajaduse hindamine, mitte automaatne
teenuse määramine.
Need regulatsioonid ei dubleeri teineteist, vaid täidavad erinevaid ja teineteist täiendavaid eesmärke:
üks keskendub sotsiaalabi kättesaadavuse tagamisele, teine loob raamistiku tervishoiu- ja
27
sotsiaalteenuste koordineerimiseks olukordades, kus inimesel on kompleksne ja mitmest
valdkonnast tulenev abivajadus.
Märkamislehe eesmärk on lisaks koordinatsioonivajadusest teada andmisele võimalikult hästi
eelselekteerida teenuse sobilikku sihtrühma. Teisalt tuleb märkamislehe andmekoosseis hoida
võimalikult minimaalne, et vältida asjatut eriliiki andmete levikut. Seetõttu on märkamislehe
andmekoosseis hästi läbimõeldud ja piiritletud.
Paragrahvi 132 lõige 3 sätestab märkamislehele kantavad andmed. Nendeks on:
inimese üldandmed – päritakse automaatselt infosüsteemist, kui on sisestatud inimese
isikukood;
riskitunnus – päritakse automaatselt infosüsteemist ja väljendab inimese kõrgenenud
tervishoiuteenuste kasutamise riski;
inimese terviseprobleemi või selle riski lühikirjeldus – täidetakse juhul, kui automaatselt
päritud riskirühma tunnus ei väljenda inimese kõrgenenud tervishoiuteenuste kasutamise
riski, kuid teavitaja on siiski riski märganud;
inimese sotsiaalse probleemi või selle riski lühikirjeldus – viitab sellele, et inimesel on
tervisest tingitud sotsiaalse toimetuleku probleemid või tema elukeskkond ei võimalda ilma
toeta terviseprobleemidega toime tulla;
teavitaja hinnang inimese olukorrale – teisisõnu koondkokkuvõte, miks teavitaja peab
tarvilikuks märkamislehe esitada.
Praegu puudub ühtne vorm, mille alusel dokumenteerida inimese terviseteekonna koordineerimise
vajadus. Teavitamine toimub suuliselt, e-kirja teel või erinevates infosüsteemides vabatekstina. See
tekitab ebaühtlust nii info sisus kui ka kvaliteedis. Märkamislehe kasutuselevõtt standardiseerib
teavitamise protsessi ning tagab, et vajalik teave esitatakse süsteemselt, turvaliselt ja võrreldaval
kujul. See võimaldab hinnata teavitamise ja koordinatsiooniteenuse vajaduse ulatust riiklikul
tasandil.
Lõikes loetletud andmed on määratletud minimaalse ja eesmärgipärase infokogumina.
Tervishoiutöötajale on võimalik tagada märkamislehe koostamise ja esitamise võimalus heaolu
infosüsteemi digitaalselt enda töölaualt.
Märkamisleht on võimalik teha täidetavaks ja heaoluplaan vaadeldavaks ka KOVi sotsiaaltöötajale
(kui abivajava inimese tugimeeskonna liikmele). See tähendab, et KOVi sotsiaaltöötajale on
võimalik lasta oma töölaua kaudu edastada heaolu infosüsteemi märkamislehte. Heaolu
infosüsteemi kaudu saab KOVi sotsiaaltöötaja vaadata heaoluplaani või täita tegevuskava.
Inimene ise ei saa otse terviseteejuhi poole pöörduda. Terviseteejuhi esmasele nõustamisele ja
koordinatsioonivajaduse hindamisele saab saata ainult spetsialist, kes on märkamislehe alusel ka üle
kinnitanud peamiste tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna riskitegurite esinemise. See on vajalik, kuna
terviseteejuhtide hulk on eriti algusaastatel piiratud ja on oluline, et abi suunatakse esmalt kõige
kriitilisema abivajadustega inimestele.
Kui inimese üldandmed on märkamislehele kantud ja kontrollitud, on võimalik käivitada inimese
riskirühma kontrollpäring, mis näitab, kas ta kuulub kõrgenenud tervishoiuteenuste vajadusega
riskirühma ja aitab eeskätt KOVi sotsiaaltöötajatel objektiivsemalt hinnata märkamislehe
edastamise vajadust. Märkamislehe võib esitada ka juhul, kui inimesel puudub kõrgenenud
tervishoiuteenuste kasutamise riski väljendav riskitunnus, kuid teavitaja näeb siiski
valdkondadeülese koordinatsiooni vajadust.
28
Paragrahvi 132 lõige 4 sätestab, et täpne andmekoosseis sätestatakse RTHS § 291 lõike 9 alusel
kehtestatavas määruses. Sättega luuakse õiguslik alus tehniliste detailide reguleerimiseks määruse
tasandil. See võimaldab vajaduse korral andmekoosseisu ajakohastada ilma seadust muutmata ning
tagab paindlikkuse infosüsteemide arendamisel.
Paragrahvis 133 sätestatakse valdkondadeülene koordinatsiooniteenus.
Paragrahvi 133 lõikes 1 selgitatakse valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse sisu.
Tervishoiu- ja sotsiaalteenused on reguleeritud TTKS-is ja SHS-is. Valdkondadeülene
koordinatsiooniteenus on mõlemat valdkonda toetav tugiteenus, mille eesmärk ei ole osutada
tervishoiu- ega sotsiaalteenuseid, vaid tagada nende koordineeritud kavandamine ja osutamine
inimese vajadustest lähtudes. Sel põhjusel on see teenus reguleeritud RTHS-is. Inimese vastutus on
juhtida oma tervist ja sotsiaalset heaolu. Valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse eesmärk on
toetada inimest olukorras, kus tema võime oma tervist ja heaolu iseseisvalt juhtida on ajutiselt
vähenenud ning aidata tal taastada suutlikkus teha teadlikke otsuseid ja tulla võimalikult iseseisvalt
toime.
Olukorras, kus krooniliste haiguste ja kompleksse abivajadusega inimeste arv kasvab, on ajutine
koordineeriv tugi vajalik, et aidata inimesel ja tema lähedastel tulla toime terviseteekonna juhtimise
ja sotsiaalse toimetuleku korraldamisega. Tegemist on avaliku huviga, kuna ilma lisatoeta kasvab
tõenäosus, et kompleksse teenusevajadusega inimesed satuvad kontrolli alt väljunud
terviseprobleemidega haiglasse ja sealt edasi hoolekandeasutusse, mis on ühiskonnale kulukas ja
halvendab olulisel määral inimese elukvaliteeti.
Paragrahvi 133 lõikes 2 sätestatakse, millistel juhtudel võib inimene valdkondadeülest
koordinatsiooniteenust vajada. Säte tagab, et teenus ei muutu universaalseks, vaid on suunatud
selgelt piiritletud sihtrühmale, kelle puhul on koordineeritud sekkumine põhjendatud.
Lõike 2 punkt 1 sätestab, et valdkondadeülene koordinatsiooniteenus on vajalik, kui vajalik abi ei
ole tagatav üksnes SHS-i kohase juhtumikorralduse kaudu.
Valdkondadeülest koordinatsiooniteenust tuleb eristada KOVi juhtumikorraldusest. Ka KOVi
sotsiaaltöötaja või lastekaitsetöötaja lähtuvad inimese abivajaduse väljaselgitamisel terviklikust
lähenemisest ning teevad vajaduse korral koostööd teiste valdkondade spetsialistidega.
Juhtumikorraldus on siiski suunatud eelkõige sotsiaalhoolekandelise abi kavandamisele ega loo
eraldi mehhanismi tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna ühiseks teenuste planeerimiseks,
koordineerimiseks ega meeskonnapõhiseks juhtimiseks.
KOVi sotsiaaltöötaja võib oma ülesannete täitmiseks töödelda inimese terviseseisundit puudutavaid
andmeid seaduses sätestatud ulatuses, kuid tal puudub üldine ligipääs tervishoiu infosüsteemides
olevatele andmetele ning võimalus koordineerida inimese terviseteekonda tervishoiusüsteemi sees.
Seetõttu sõltub tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna vaheline infovahetus ning koostöö sageli üksikute
spetsialistide omavahelistest kokkulepetest ja isikupõhisest koostööst. See võib kaasa tuua olukordi,
kus kompleksse abivajadusega inimese tervise- ja sotsiaalvajadusi ei käsitleta piisavalt
koordineeritult, suurendades ravi katkemise, korduva hospitaliseerimise või sotsiaalse olukorra
halvenemise riski.
29
Valdkondadeülene koordinatsiooniteenus erineb SHS-is sätestatud juhtumikorraldusest selle
poolest, et SHS-i alusel koostatud juhtumiplaan on KOVi sotsiaaltöötaja töövahend, mille eesmärk
on kavandada inimese sotsiaalse toimetuleku toetamiseks vajalikud teenused ja toetused.
Terviseseisundit käsitletakse selles üksnes ulatuses, milles see mõjutab inimese sotsiaalset
toimetulekut. Erinevalt juhtumiplaanist on heaoluplaan tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna ühine
töövahend, mis sisaldab ka inimese terviseprobleemide lahendamise tervikvaadet. Terviseteejuhi
otsene ülesanne on toetada inimese liikumist tervishoiusüsteemis ning koordineerida eri osapoolte
koostööd. Valdkondadeülene koordinatsioon ei asenda KOVi juhtumikorraldust ega muuda KOVi
vastutust sotsiaalteenuste korraldamisel. Terviseteejuhil ei ole õigust määrata inimesele
sotsiaalteenuseid.
Juhtumiplaani olemasolu ei ole heaoluplaani koostamise eelduseks. Kui juhtumiplaan on koostatud
ja inimene vajab heaoluplaani, lepivad KOVi sotsiaaltöötaja ja terviseteejuht omavahel kokku
rollijaotuse ning vastutuse inimese toetamisel. KOVi sotsiaaltöötaja vastutab jätkuvalt SHS-ist
tulenevate ülesannete täitmise eest, terviseteejuht aga valdkondadeülese koordinatsiooni ning
tervishoiu- ja sotsiaalteenuste koordineeritud kavandamise eest. Näiteks korraldab KOVi
sotsiaaltöötaja sotsiaaltranspordi määramise, terviseteejuht aga koordineerib selle kasutamist, et
inimene jõuaks tervishoiuteenuse saamise kohta. Selline rollijaotus võimaldab sotsiaaltöötajal
keskenduda oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisele, samal ajal kui terviseteejuht toetab
inimese liikumist tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi vahel.
Kokkuvõttes täpsustab eelnõu KOVi sotsiaaltöötaja ja lastekaitsetöötaja rolli olukordades, kus
inimene vajab lisaks sotsiaalhoolekandelisele abile ka tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna
koordineeritud tuge. Sellisel juhul koordineerib terviseteejuht inimese terviseteekonda ja
valdkondadeülest koostööd, kaasates vajaduse korral KOVi sotsiaaltöötaja või lastekaitsetöötaja
nende pädevusse kuuluvate ülesannete täitmisse.
Lõike 2 punkt 2 sätestab, et valdkondadeülene koordinatsiooniteenus on vajalik, kui inimesel on
RTHS § 135 alusel tuvastatud tervishoiuteenuste kasutamise kõrgenenud risk ja sotsiaalse
toimetuleku probleem või selle tekkimise risk.
Tervishoiuteenuste kasutamise kõrgenenud risk on seotud üldjuhul mitme pikaajalise haiguse
samaaegse esinemise, keeruka terviseprobleemi või kiiresti halveneva terviseseisundiga. Riskile
viitavad muu hulgas sagenenud kiirabikutsed, EMO külastused, korduvad haiglaravi juhud,
rehospitaliseerimised, keerukas ravimiskeem. Riski võivad suurendada ka vaimse tervise
probleemid.
Sotsiaalse toimetuleku ja tervise probleemid on sageli omavahel seotud ning võimendavad üksteist.
Terviseprobleemid võivad põhjustada sotsiaalseid probleeme ja riske, kuid ka sotsiaalne haavatavus
võib suurendada tervise halvenemise ja tervishoiuteenuste sagedase kasutamise riski. Täiendavateks
riskiteguriteks võivad olla sotsiaalne isolatsioon, üksi elamine või tugivõrgustiku puudumine,
vähenenud kognitiivne võimekus, ebasobiv elukeskkond, raskused igapäevaste tegevustega
toimetulekul ning haprus. Just tervise- ja sotsiaalprobleemide koosesinemine on aluseks
valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse vajadusele.
Paragrahvi 133 lõige 3 sätestab, et valdkondadeülest koordinatsiooniteenust osutab
tervishoiuteenuse osutaja poolt tööle võetud terviseteejuht, kes on omandanud tervishoiu või
sotsiaalvaldkonna kõrghariduse ning läbinud vastava täienduskoolituse.
30
Eelnõu kohaselt töötab terviseteejuht tervishoiuteenuse osutaja juures, eelkõige perearstiabi
osutavas tervisekeskuses või haiglas. Selline korraldus võimaldab sõlmida Tervisekassaga teenuse
rahastamise lepingu ning tagada terviseteejuhile tema ülesannete täitmiseks vajaliku ligipääsu
tervishoiuandmetele seaduses sätestatud ulatuses.
Terviseteejuhi töö tegemise koht ei pea siiski kattuma tema tööandja asukohaga. TERVIK võib
kokku leppida, et terviseteejuht töötab täielikult või osaliselt teises organisatsioonis või teises
asukohas, kus tema kohalolek on sihtrühma vajadusi arvestades kõige otstarbekam. Näiteks võib
haigla, kes täidab TERVIKu ülesandeid, olla terviseteejuhtide tööandja, kuid osa terviseteejuhtidest
võib töötada igapäevaselt perearstiabi osutavates tervisekeskustes.
Rahvusvaheline praktika ja Eestis ellu viidud pilootprojektid näitavad, et terviseteejuhi roll on kõige
tulemuslikum siis, kui ta töötab vahetult inimese teenuseteekonna olulistes kokkupuutepunktides.
Seetõttu on esmatasandil terviseteejuhi peamiseks ülesandeks pikaajalise valdkondadeülese
koordinatsiooni toetamine, haiglas aga inimese haiglast kodusele ravile või kogukonda liikumise
koordineerimine.
Terviseteejuhina võivad töötada nii tervishoiu kui ka sotsiaalvaldkonna kõrgharidusega spetsialistid.
Esmatasandi tervisekeskustes võivad terviseteejuhi ülesandeid täita eelkõige sotsiaalvaldkonna
kõrghariduse ja vastava töökogemusega spetsialistid, haiglates sõltub sobiv ettevalmistus teenuse
sihtrühmast ja töö sisust. Sõltumata alusharidusest on terviseteejuhina töötamise eelduseks
spetsiaalse täienduskoolituse läbimine. Terviseteejuhi täpsemad pädevusnõuded kehtestab
valdkonna eest vastutav minister määrusega.
Paragrahvi 133 lõikes 4 on sätestatud, et kui teavitaja on edastanud märkamislehe, on terviseteejuht
kohustatud märkamislehe andmete alusel omal algatusel kutsuma inimese koordinatsiooniteenuse
vajaduse hindamisele ja esmasele nõustamisele.
Kehtiva SHS-i kohaselt selgitab KOV abivajaduse omal algatusel välja eeskätt nende isikute puhul,
kellele on määratud keskmine, raske või sügav puue. Sügava puudega isikute puhul on see
kohustuslik, keskmise ja raske puudega isikute puhul võimalus. Selline lähenemine tähendab, et
proaktiivne sekkumine käivitub valdavalt olukorras, kus inimese tervise- ja toimetulekuprobleemid
on juba püsivalt välja kujunenud. See piirab võimalusi ennetavaks tegutsemiseks varasemas faasis.
Kavandatav muudatus loob võimaluse proaktiivseks sekkumiseks ka nende isikute puhul, kellel ei
ole veel puude raskusastet määratud, kuid kes kuuluvad kompleksse abivajadusega riskirühma ning
vajavad valdkondadeülest koordinatsiooni. Proaktiivse pöördumise võis siiani algatada perearst, kes
märkas, et inimesel on kõrgenenud terviserisk. Eelnõuga antakse proaktiivse pöördumise õigus ka
terviseteejuhile, kes võib inimese poole pöörduda, saades info, et inimene kuulub riskirühma.
Paragrahvi 133 lõikes 5 sätestatakse, et kui inimene valdkondadeülest koordinatsiooniteenust ei
soovi, lõpetatakse teenuse osutamine. Inimene võib lõpetada teenuse kasutamise igal ajal. Teenuse
osutamise lõpetamisel peatatakse tugimeeskonna ligipääs heaoluplaanile ja tegevuskavale. Teenuse
osutamise alustamisega algab ka andmete töötlus. Sättega tagatakse, et teenus põhineb isiku
autonoomial ja, et tundlikke andmeid ei töödelda ilma isiku nõusoleku- ning soovita teenust saada.
Muudatus loob selge õigusliku aluse andmetöötluseks ning tugevdab isiku õiguste kaitset.
Paragrahvi 133 lõige 6 sätestab, et terviseteejuht informeerib teavitajat valdkondadeülese
koordinatsiooniteenuse vajaduse hindamise tulemusest heaolu infosüsteemi vahendusel.
31
Paragrahvi 133 lõige 7 sätestab terviseteejuhi peamised ülesanded, milleks on valdkondadeülese
koordinatsiooniteenuse vajaduse hindamine, tugimeeskonna moodustamine, heaoluplaani
koostamine ja selle elluviimise toetamine läbi meeskonnatöö ning heaoluplaani täitmise jälgimine.
Muudatus loob tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna ülese koordinatsiooni jaoks selge vastutaja,
asendades seni valdavalt projektipõhiselt kujunenud ja ebaühtlase korralduse. Terviseteejuht tagab,
et inimese terviklik abivajadus on hinnatud, koostab koostöös inimesega heaoluplaani ning toetab
selle elluviimist. Heaoluplaan koondab inimese tervise- ja sotsiaalvaldkonna eesmärgid ja teenused,
kokkulepitud tegevused ja teenused ühtseks tervikuks.
Punkt 1 sätestab, et terviseteejuht hindab inimese valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse vajadust
ja teeb esmase nõustamise. Esmasele nõustamise aja kokkuleppimisega annab inimene nõusoleku
koordinatsioonivajaduse hindamiseks ja selleks vajalike andmete töötlemiseks seaduses sätestatud
ulatuses. Heaoluplaani koostamise eelduseks on inimese tervise- ja sotsiaalsete vajaduste terviklik
hindamine.
Kui teavitajaks on KOV, peab inimese sotsiaalne abivajadus olema hinnatud STAR2 infosüsteemis
täisealise isiku abivajaduse hindamise instrumendi abil. Terviseteejuht kasutab hindamise tulemusi
valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse vajaduse hindamise sisendina ega tee dubleerivat
sotsiaalse abivajaduse hindamist. Samuti kontrollib terviseteejuht, kas inimese terviseseisund on
hinnatud. Kui tervisealane hindamine puudub või ei ole inimese terviseseisundi hindamiseks
piisavalt ajakohane, teeb terviseteejuht koostööd perearsti meeskonnaga tervisealase hindamise
tegemiseks või ajakohastamiseks.
Kui inimese kohta on koordinatsiooniteenuse vajadusest teavitanud tervishoiutöötaja, kasutab
terviseteejuht heaolu infosüsteemis olemasolevaid terviseandmeid hindamise alusena ning selgitab
välja, kas inimese sotsiaalne abivajadus on hinnatud. Vajaduse korral pöördub ta KOVi
sotsiaaltöötaja poole abivajaduse hindamise algatamiseks.
Kui inimese kohta on teavituse esitanud KOV, kasutab terviseteejuht KOVi koostatud abivajaduse
hindamise tulemusi ning kontrollib, kas inimese terviseseisund on piisavalt hinnatud. Vajaduse
korral teeb ta koostööd perearsti meeskonnaga tervisealase hindamise täiendamiseks.
Punkt 2 sätestab, et terviseteejuht moodustab valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse osutamiseks
tugimeeskonna. Tugimeeskond ühendab inimese tervise- ja sotsiaalvaldkonna peamised spetsialistid
ning tagab, et inimese tervise- ja sotsiaalvajadusi käsitletakse ühiselt. Tugimeeskonda kuuluvad
vähemalt inimese raviarst, perearst, pereõde ja rahvastikuregistrisse kantud elukohajärgse KOVi
sotsiaaltöötaja või sõltuvalt inimese tegelikust viibimiskohast muu KOVi sotsiaaltöötaja või
alaealise puhul lastekaitsetöötaja. Kui inimesel on seaduslik esindaja, kaasatakse ka tema
tugimeeskonna töösse. Kui perearsti nimistut, millesse inimene kuulub, teenindab rohkem kui üks
pereõde, kes on ka MEDRE-s märgitud selle nimistuga seotud õeks, võib tugimeeskonda kaasata
korraga rohkem kui ühe pereõe.
Punkt 3 sätestab, et terviseteejuht koostab koostöös inimesega heaoluplaani, arvestades
tugimeeskonna liikmete soovitusi. Heaoluplaan koondab inimese jaoks olulise tervishoiu ja
sotsiaalvaldkonna teabe ühtsesse struktuuri. Heaoluplaani koostamisel kasutab terviseteejuht
maksimaalselt juba tsentraalses infosüsteemis olemas olevaid andmeid. Kui heaoluplaani
elluviimiseks on vajalik kaasata täiendavaid tugimeeskonna liikmeid, märgitakse nad heaoluplaanis
ning inimese nõusolekul võimaldatakse neile ligipääs heaoluplaanile. Koostatud heaoluplaani
kinnitamine hõlmab inimese nõusolekut heaoluplaani sisuga ja nõusolekut kaasata selle elluviimisse
täiendavaid tugimeeskonna liikmeid. Nõusoleku puudumise korral lõpetatakse andmete edasine
32
töötlemine (heaoluplaani juba sisestatud andmeid ära ei kustutata). Koostatud ja inimese poolt
kinnitatud heaoluplaani näeb inimene terviseportaalis ja vajaduse korral trükib terviseteejuht selle
talle välja.
Punkt 4 sätestab, et terviseteejuht selgitab inimesele heaoluplaani sisu. Heaoluplaan on mõeldud
kasutamiseks inimesele ja see koostatakse inimest igakülgselt kaasates ning talle arusaadavalt ja
minavormis, näiteks „Minu heaoluplaani eesmärk on ... Minu tervise-eesmärk on ... Selleks ma ...“
jne. On oluline, et inimene mõistaks talle koostatava heaoluplaani sisu, eesmärke ning enda rolli
nende saavutamisel. Seetõttu peab see olema koostatud inimesele arusaadavas keeles, vajaduse
korral tuleb inimesele selgitada kasutatud termineid ja kokkuleppeid.
Punkt 5 sätestab terviseteejuhi ülesande motiveerida inimest tervise- ja heaolueesmärkide
saavutamisel. Tervisekäitumise muutmiseks ei piisa ainult teabe andmisest või soovituste
jagamisest. Tervisekäitumist mõjutavad harjumused, motivatsioon, elukorraldus, emotsionaalsed
takistused, ajapuudus jms. Terviseteejuht toetab inimest talle oluliste eesmärkide sõnastamisel ning
aitab leida võimalusi nende järjepidevaks saavutamiseks. See suurendab inimese teadlikku osalust
oma tervise ja heaolu parandamisel ning toetab heaoluplaani eesmärkide elluviimist.
Punkt 6 sätestab terviseteejuhi ülesande toetada inimese liikumist teenuseosutajate vahel ja
heaoluplaani elluviimisel. Terviseteejuht ei saa ise määrata tervishoiuteenuseid ega
sotsiaalteenuseid. Tema toetamine ja koordineerimine seisneb vajalike spetsialistide tugimeeskonda
kaasamises ja infovahetuse võimaldamises, määratud teenuste loogilises järgnevuses, samuti saab
ta juhtida spetsialistide tähelepanu sellele, kui mõni oluline inimese vajadus on märkamata jäänud
või kui esineb dubleerimisi või olulisi kõrvalekaldeid heaolupiirkonnas kokku lepitud teenuse
osutamise põhimõtetest.
Terviseteejuhi roll erineb olemasolevate spetsialistide rollist eelkõige andmetöötluse eesmärgi
poolest. Tema andmetöötluse eesmärk on teenuste sidustamine ja inimese vajaduste terviklik
käsitlemine, mitte teenuste osutamine. Selleks on terviseteejuhil seadusest tulenev pädevus töödelda
nii tervise- kui ka sotsiaalhoolekandelisi andmeid ulatuses, mis on vajalik koordinatsiooniteenuse
vajaduse hindamiseks, heaoluplaani koostamiseks, teenuseosutajate vahel liikumise toetamiseks ja
plaani täitmise jälgimiseks.
Terviseteejuhi roll on andmekaitselises vaates eripärane, kuna ta korraldab heaoluplaani
elluviimiseks vajaliku tugimeeskonna tööd ning määrab kindlaks, millistel spetsialistidel on
juurdepääs heaoluplaanis sisalduvale teabele. Terviseteejuht tagab, et juurdepääs on piiratud üksnes
nende isikutega, kellel on otsene roll heaoluplaani elluviimisel. Seetõttu hõlmab terviseteejuhi roll
ka andmete kasutamise korraldamist ja juurdepääsupõhimõtete rakendamist valdkondadeüleses
koostöös. Näiteks lisab terviseteejuht inimese sotsiaaltöötaja heaolu infosüsteemi kasutajaks ning
annab andmetele ligipääsu. Kõikidel sotsiaaltöötajatel ei ole automaatset ligipääsu. Terviseteejuht
teeb kindlaks, kes on inimese sotsiaaltöötaja.
Punktiga 7 antakse terviseteejuhile ülesanne hinnata heaoluplaani täitmist.
Inimesele heaoluplaani koostamise eesmärk on toetada ja võimestada inimest oma tervise- ja
sotsiaalprobleemidega toimetulekul. Terviseteejuht hindab regulaarselt inimese võimekust ise toime
tulla. Kui inimene suudab heaoluplaani täita ja liikuda iseseisvalt või talle määratud teenuste abil
stabiilselt oma tervise-eesmärkide ja sotsiaalsete eesmärkide suunas, võib koordinatsiooni
intensiivsust oluliselt vähendada või koordinatsiooniteenuse osutamise lõpetada.
33
Punkt 8 sätestab kohustuse dokumenteerida valdkonnaülese koordinatsiooniteenuse osutamine
tegevuskavas. Dokumenteerimine tagab tugimeeskonna liikmetele ülevaate inimese
koordinatsiooniprotsessi hetkeseisust, toetab järjepidevat koostööd ning võimaldab hinnata
terviseteejuhi tegevuse põhjendatust ja kvaliteeti. Terviseteejuhi jaoks on tegevuskava peamine
töövahend samaaegselt koordineeritavate juhtumite süsteemseks juhtimiseks ja tegevuste
järjepidevaks dokumenteerimiseks.
Paragrahvi 133 lõike 8 alusel võib terviseteejuht juba koordinatsioonivajaduse hindamisse kaasata
inimese perearsti, raviarsti, pereõe ja KOVi sotsiaaltöötaja või laste puhul lastekaitsetöötaja.
Tugimeeskonna võib moodustada kohe, kui inimene on terviseteejuhi esmasele nõustamisele
registreerunud ja teenuse osutamisega nõus olnud. See tagab, et turvaline infovahetus
tugimeeskonna liikmete vahel saab alata juba varases etapis, kus terviseteejuhil on vaja täpsustada
märkamislehel märgitut või suhelda tugimeeskonna liikmetega hindamisega seotud küsimustes.
Paragrahvi 133 lõige 9 sätestab, et valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega
terviseteejuhi täpsemad ülesanded, nõuded valdkondadeülesele koordinatsiooniteenusele, selle
eesmärgile ja sisule, sealhulgas sihtrühmale, teenuseosutajale ja tegevustele, mis on vajalikud
teenuse eesmärgi saavutamiseks. Rakendusakt on vajalik teenuse sisu kirjeldamiseks. Tegemist on
teenusega, mille sisu peab olema üheselt arusaadav väga paljudele osapooltele nii tervishoiu- kui ka
sotsiaalsüsteemis, et oleks võimalik selle teenusega igapäevases töös arvestada. Seetõttu on
otstarbekas reguleerida teenuse sisu määruse tasandil võimalikult detailselt. Rakendusakti kavand
on lisatud eelnõule.
Paragrahvi 133 lõikes 10 sätestatakse, et tugimeeskonda saab laiendada inimese nõusolekul.
Tugimeeskonna suurus ja koosseis sõltuvad otseselt inimese abivajaduse komplekssusest ning
teenuste ja abi koordineerimise sisulisest vajadusest. Seetõttu võib tugimeeskonna lõplik suurus ja
koosseis erineda. Inimene ei saa valida nn esmast tugimeeskonda, kuhu kuuluvad terviseteejuht,
raviarst, perearst, pereõde ja inimese elukoha või viibimiskoha järgse KOVi sotsiaaltöötaja ning
tema seaduslik esindaja, kuid ta saab valida laiendatud tugimeeskonda. Laiendatud tugimeeskonnale
tehakse kättesaadavaks arvestatav hulk inimese kohta käivaid eriliiki andmeid ja seetõttu on
rakendatavad ligipääsumeetmed nii rolli- kui ka isikupõhised. See tähendab, et terviseteejuht, kes
haldab ligipääse, annab ligipääsud laiendatud tugimeeskonna liikmetele isikupõhiselt pärast seda,
kui inimene on laiendatud tugimeeskonna koosseisuga nõustunud. Inimene saab ise teha
ettepanekuid oma lähedaste kaasamiseks laiendatud tugimeeskonda. Laiendatud tugimeeskonda
võivad kuuluda inimese nõusolekul:
1) isikule tervishoiuteenust või sotsiaalteenust või rehabilitatsiooniteenust osutav spetsialist, kui
terviseteejuht või mõni tugimeeskonna liige seda vajalikuks peab;
2) inimese perekonnaliige ja lähedane.
Paragrahv 134 sätestab nõustamise, heaoluplaani ja tegevuskava sisu.
Paragrahvi 134 lõikes 1 sätestatakse, et esmase nõustamise eesmärk on selgitada välja inimese abi
kasutamise takistused ja hinnata valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse vajadust ning teenuse
sobivuse korral valmistada ette heaoluplaani koostamine ehk inimesele selgitatakse, mis
heaoluplaan on, arutatakse läbi tema heaoluplaani eesmärgid, millist vastutust ta ise on valmis võtma
oma eesmärkide saavutamises, kus ta vajab tuge, keda veel peaks kaasama tugimeeskonda ja miks.
heaoluplaan sisaldama peaks, mis eesmärgil seda kasutada saab ning mis rolli ja vastutuse inimene
selles võtma peaks
34
Koordinatsiooniteenuse sobimatuse korral selgitakse inimesele koordinatsiooniteenuse osutamata
jätmise põhjust ning muid võimalusi abi saamiseks, vajaduse korral toetades inimest abini
jõudmisel. Põhimõte seisneb selles, et ka juhul, kui inimene vajab/soovib teavet ja tuge ainult ühes
kindlas küsimuses, pakutakse talle seda esmase nõustamise käigus.
Paragrahvi 134 lõige 2 sätestab heaoluplaanis kajastuvad andmed. Lisaks inimese terviseolukorrale,
tervisega seotud piirangutele ja tervisekäitumisega seotud riskide infole kajastab heaoluplaan
inimese enda tervise- ja heaolueesmärke, nende saavutamiseks antud soovitusi ja juhiseid ning
inimese enese poolt planeeritud muudatusi, hinnatud teenusevajadust ning määratud teenuseid,
ravimiskeemi, meditsiiniseadmeid ja abivahendeid.
On oluline mõista, et ehkki olulist osa heaoluplaani andmekoosseisust on tulevikus võimalik pärida
infosüsteemidest, ei moodustu heaoluplaan pelgalt infosüsteemidest kokku kogutud andmetest, vaid
terviseteejuhi ülesanne on aidata inimesel seada oma tervise- ja heaolueesmärgid, seostada
heaoluplaani koostamise käigus andmed inimesele arusaadavalt tema eesmärkidega ning õpetada
teda oma heaoluplaani kasutama planeerides ka ise vajalikke muudatusi oma tervisekäitumises ja
igapäevastes toimingutes.
Paragrahvi 134 lõikes 3 sätestatakse, et lisaks heaoluplaani koostanud terviseteejuhile peab selle
kinnitama ka inimene ise või tema seaduslik esindaja. Kinnitus antakse sõltuvalt inimese
võimekusest digitaalselt või paberil. Antud kinnitus hõlmab nii heaoluplaanist arusaamist kui ka
nõustumist sellega, kes kuuluvad inimese tugimeeskonda. Muu hulgas annab inimene sellise
kinnitusega nõusoleku, et tugimeeskonna liikmetele võimaldatakse ligipääs heaoluplaanile ja
tegevuskavale.
Paragrahvi 134 lõike 4 punktides 1–3 sätestatakse heaoluplaani täitmiseks koostatava tegevuskava
sisu. Tegevuskava on nii terviseteejuhile kui ka kõigile tugimeeskonna liikmetele igapäevases töös
valdkondadeüleseks meeskonna tööks kasutatav töökeskkond.
Punkti 1 kohaselt sisaldab tegevuskava heaoluplaanis kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks
vajalikke tegevusi. Tegevused on seotud nii tugimeeskonna tööga kui ka inimesele endale või tema
tugivõrgustiku esindajatele suunatud ülesannetega.
Punkti 2 kohaselt sätestatakse tegevuskavas valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse osutamise
käigus tehtavate toimingute ja hindamiste tulemuste dokumenteerimine tsentraalses infosüsteemis.
Punkti 3 kohaselt sisaldab tegevuskava tugimeeskonna liikmete meeskonnatööks vajalikke teavitusi.
Need võivad puudutada nii kõigile osapooltele vajalikke teavitusi, näiteks „Inimene liigub homme
haiglast koju“ , „Inimene viidi üldhooldekodusse“, või suunatud teavitusi, näiteks „Inimese retsept
vajab pikendamist“, „Inimese haavahooldusvahendid on otsakorral“ vms.
Paragrahvi 134 lõikes 5 on sätestatud terviseteejuhi ja tugimeeskonna liikmete õigus ja kohustus
täiendada tegevuskava teabega inimesele valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse raames
planeeritavate ja osutatavate tervishoiu-, sotsiaal- ja rehabilitatsiooniteenuste ning abivajaduse
kohta. Tegevuskava täiendatakse digitaalselt. Inimesele kuvatakse talle olulised tegevuskava
tegevused terviseportaalis.
Paragrahvi 134 lõige 6 sätestab, et heaoluplaani täpsem andmekoosseis sätestatakse
RTHS § 291 lõike 9 alusel kehtestatavas määruses. Rakendusakti kavand on lisatud eelnõule.
35
Heaoluplaani andmekoosseis on kujundatud selleks, et tagada inimese tervise ja heaolu terviklik,
järjepidev ja isikukeskne juhtimine. Heaoluplaani eesmärk on koondada ühtsesse vaatesse kõik
inimese jaoks olulisemad tervise- ja sotsiaalvaldkonna andmed ning tulevikus vajaduse korral ka
muude valdkondade andmed, mis võimaldavad inimesel endal oma tervist ja heaolu juhtida ning
tugimeeskonna liikmetel koordineeritult ja tõenduspõhiselt tegutseda.
1. Isiku ja tema esindajate üldandmed (sh nimi, isikukood, kontaktandmed, elukoht) on vajalikud
inimese identifitseerimiseks ning tema ja teda esindavate isikutega suhtlemiseks. Muutunud
andmete esitamine tagab, et tugimeeskond tegutseb ajakohase info põhjal, ning välditakse olukordi,
kus abi osutamine viibib.
2. Suhtlusviis on vajalik isikukeskse teenuse tagamiseks, võimaldades arvestada inimese
erivajadustega ning tagades, et ta mõistab talle antud juhiseid ja otsuseid.
3. Olukorra kirjeldus ja eluanamnees annavad tervikliku ülevaate inimese senisest
terviseseisundit ja sotsiaalset olukorda mõjutavast taustast. See võimaldab vältida topeltküsimusi ja
dubleerivaid teenuseid ning toetab terviklikku hindamist.
4. Diagnoosid ja selgitused inimesele on olulised selleks, et inimene mõistaks oma terviseseisundit
ja riske ning saaks teha teadlikke valikuid. Valideeritud diagnoositeave toetab ühtset arusaama
inimese abivajadusest nii tervishoius kui ka sotsiaalvaldkonnas.
5. Funktsionaalsed ja toimetulekupiirangud on teenuse planeerimise seisukohalt kriitilise
tähtsusega, kuna just need määravad abivajaduse ulatuse, sobivad teenused ja vajaliku toe
intensiivsuse. Diagnoos üksi ei kirjelda inimese tegelikku toimetulekut ega võimalda hinnata tema
individuaalset abivajadust.
6. Riskitunnuse info on vajalik, et hinnata vajadust saada teenuseid ja toetusi ning suunata inimene
sobivale koordinatsiooniteekonnale (nt krooniline haige, rehabilitatsioonivajadus, haiglaravilt
väljuja).
7. Isiku seatud tervise-, sotsiaalsed ja heaolueesmärgid ning inimese enda poolt planeeritud
muudatuste plaan tagavad, et heaoluplaan lähtub inimese enda sihtidest, toetab motivatsiooni
tervist hoida ja sotsiaalsete väljakutsetega toime tulla ning soodustab iseseisvat toimetulekut. See
on valdkondadeülese koordinatsiooni keskne põhimõte.
8. Tervisekäitumise soovitused, ravijuhised ja tervisenäitajate jälgimise plaan loovad ühtse
arusaama inimesele vajalikest toimingutest ja terviseseisundi jälgimise nõuetest. See aitab vältida
vastuolulisi juhiseid ja tagab teenuseosutajate ühtse tegutsemise.
9. Ravimiskeem, meditsiiniseadmete ja abivahendite info on vajalik ohutuks, järjepidevaks ja
optimaalseks raviks ning väldib ravivigu, dubleerimist ja tarbetuid kulusid. See info võimaldab
terviseteejuhi ja tugimeeskonna liikmete poolset toetavat jälgimist ning parandab ravisoostumust.
10. Planeeritud tervishoiu-, rehabilitatsiooni- ja sotsiaalteenused – koondatakse info erinevate
teenuste kohta, mis on koordinatsiooniteenuse peamine funktsioon. Selline koondvaade aitab
planeerida tegevusi, vältida teenuste kattumist ja tagada, et inimene liigub teenuseosutajate vahel
sujuvalt.
11. Olukorra halvenemise juhised on olulised inimese turvalisuse ja kiire sekkumise tagamiseks,
andes selged tegevusjuhised äkilise seisundimuutuse korral.
12. Tugimeeskonna liikmete andmed on vajalikud selleks, et tagada läbipaistev vastutuse ja rollide
jaotus ning võimaldada tõhusat koostööd kõikide osapoolte vahel.
13. Järgmise hindamise aeg ja nõusoleku info toetavad teenuse järjepidevat juhtimist ning
tõendavad inimese informeeritust ja nõusolekut tema andmete kasutamiseks.
Paragrahvis 135 sätestatakse rahvastikupõhine terviseriski juhtimine.
36
Paragrahvi 135 lõikega 1 sätestatakse rahvastikupõhise terviseriski juhtimise eesmärk, milleks on
parandada elanikkonna tervist, ennetada tervise halvenemist ning tagada, et inimesed saavad oma
vajadustele vastavat abi õigel ajal.
Praegune süsteem on valdavalt reaktiivne: teenust osutatakse pärast pöördumist. Kõrgenenud riskiga
inimesed jõuavad süsteemi sageli alles siis, kui tervise- või sotsiaalprobleem on süvenenud.
Rahvastikupõhine terviseriski juhtimine Tervisekassa andmete alusel võimaldab tuvastada isikud,
kellel on kõrgenenud risk kasutada kulukaid tervishoiuteenuseid, ning pakkuda neile ennetavat ja
koordineeritud tuge. Selline lähenemine on inimese vajadustega paremas kooskõlas ja
kuluefektiivsem kui universaalne koordinatsiooniteenuse pakkumine või puhtalt reaktiivne mudel
ning aitab vähendada vältimatuid hospitaliseerimisi.
Paragrahvi 135 lõigetega 2–4 antakse rahvastikupõhise terviseriski juhtimise ja tervishoiuteenuste
kasutamise kõrgenenud riski väljaselgitamise ülesanne Tervisekassale, kuna tervishoiuteenuste
kasutamise kõrgenenud riski leidmiseks on vaja kasutada Tervisekassa andmekogu, mis sisaldab
raviarveid ja retseptide andmeid.
Tervisekassa genereerib ministri määruses kirjeldatud metoodika kohaselt oma andmetelt
riskitunnuse, mis edastatakse TIS-i. Riskitunnus muudetakse märkamislehe kaudu kättesaadavaks
nii märkamislehte täitvatele tervishoiuspetsialistidele ja KOVi sotsiaaltöötajatele kui ka
märkamislehe saavale terviseteejuhile. Riskitunnus kuvatakse ka inimese heaoluplaanis. Inimene
näeb oma riskitunnust terviseportaalis.
Tervishoiuteenuste kasutamise kõrgenenud riski tunnus ei tähenda automaatset suunamist
koordinatsiooni teenusele, vaid loob võimaluse märgata koordinatsiooniteenuse võimalikku
vajadust proaktiivselt. Valdkondadeülese koordinatsiooni vajaduse hindamiseks on vajalik ka info
inimese sotsiaalse toimetuleku kohta. Sotsiaalse abi vajaduse kohta saab terviseteejuht info reeglina
KOVi sotsiaaltöötajalt või inimeselt endalt. Koondatud info alusel saab terviseteejuht otsustada, kas
inimene vajab valdkondadeülest koordinatsiooniteenust. Samuti saab inimene anda nõusoleku, kas
soovib teenust ja abi või keeldub sellest. Keeldumise korral edasist andmete töötlus ei toimu.
Riskitunnuse kujundamisel ja kasutamisel lähtutakse IKÜM-i põhimõtetest, eelkõige
eesmärgipärasuse, minimaalsuse ja konfidentsiaalsuse nõudest. Riskitunnuse kaudu ei anta isikule
õiguslikku staatust ega tehta automaatseid siduvaid otsuseid tema õiguste või kohustuste kohta.
Õiguslik tagajärg puudub, üksnes tema abivajadust märgatakse tunnuse abil. Tunnus on abistava
iseloomuga sisend edasiseks professionaalseks hindamiseks ning konkreetse abi või teenuse
osutamise üle otsustamisel arvestatakse alati inimese tegelikku olukorda ja asjakohaseid asjaolusid
terviklikult.
Ligipääs riskitunnusele on piiratud üksnes nendele isikutele, kellel on seda vaja oma tööülesannete
täitmiseks ning seadusest tuleneva eesmärgi saavutamiseks. Seeläbi on maandatud oht, et andmeid
kasutatakse muul eesmärgil või viisil, mis võiks kaasa tuua põhjendamatu grupeerimise või
sildistamise.
Ka kehtiv SHS võimaldab STAR-i kaudu tuvastada teatud tunnustega isikuid (nt puudega täisealised
inimesed), et KOV saaks hinnata võimalikku abivajadust ja pakkuda proaktiivselt tuge. Riskitunnus
täidab samalaadset eesmärki – toetada varajast märkamist ja spetsialisti hinnangut, mitte inimese
automaatset kategoriseerimist või tema suhtes otsuste tegemist. Samuti leitakse nn NEET-noored
SHS § 151 alusel automatiseeritud andmetöötluse abil, kuid inimesel on õigus abist keelduda.
37
Paragrahvi 135 lõikes 5 sätestatakse, et andmesubjektil on õigus näha selgitusi riskitunnuse ja selle
määramise aluste kohta. Vastavad selgitused kuvatakse talle terviseportaalis.
Riskiskoori või profiili automaatse genereerimise näol võib IKÜM artikli 22 tähenduses olla
tegemist profiilianalüüsiga, kui tegemist on automaatse otsustamisega. IKÜM-i põhjenduspunkt 71
nõuab, et eriliiki andmete põhjal tehtav automaatne otsustamine peab sisaldama rangeid
kaitsemeetmeid, nimelt tuleb andmesubjektile anda konkreetset teavet profiilianalüüsi loogika kohta
ning tagatud peab olema isiku õigus otsesele isiklikule kontaktile, õigus väljendada oma seisukohta
ja õigus otsust vaidlustada.
Euroopa Andmekaitsenõukogu on oma artikli 22 juhistes rõhutanud, et:
riskiskoori või profiili arvutamine iseenesest ei kuulu alati artikli 22 alla;
artikkel 22 rakendub alles siis, kui selle põhjal tehakse inimese suhtes automaatselt oluline otsus.
Kuna riskitunnuse alusel ei ole planeeritud langetada automaatset otsust ei
koordinatsiooniteenust ega ka ühtegi muud teenust saada, ei kuulu selle automaatne
genereerimine IKÜM artikli 22 mõjualasse. Sellest hoolimata soovib Sotsiaalministeerium
kasutusele võtta täiendavad kaitsemeetmed, mis võimaldavad inimesel soovi korral talle määratud
riskitunnusest paremini aru saada.
Eelnõu § 1 punktidega 13–15 muudetakse RTHS § 22 pealkirja ning lõikeid 1 ja 3. Muudatusega
kaovad tervishoiuasutustele seni kehtinud toitlustamise nõuded, mis puudutavad peamiselt
tavamenüüsid. Muudatuse eesmärk on tagada paindlikum ja proportsionaalsem lähenemine,
arvestades tervishoiuasutuste eripära:
1) patsientide viibimine tervishoiuasutustes on üldjuhul lühiajaline;
2) enamikule pakutakse tervishoiutöötaja määratud erimenüüd;
3) erimenüüd lähtuvad reeglina ravijuhenditest ning neid nõuded õigusakt ei reguleeri.
Kuna tervishoiuasutustes moodustavad tavamenüüd väiksema osa, ei ole detailne regulatsioon
põhjendatud ja selleks saab kasutada ka mitteregulatiivseid meetmeid. Tervishoiuasutused saavad
kasutada edaspidi põhjalikke riiklikke toidu- ja toitumissoovitusi7 ning Nutridata8 keskkonda, mis
aitavad koostada tasakaalustatud menüüd erinevatele vanuserühmadele ning ühtlasi hinnata nende
toitainelist koostist. Seega on vajalik tugi tagatud ka ilma eraldi regulatsioonita. Nimetatud
materjalid ja veebikeskkonnad annavad põhjalikud juhised tasakaalustatud menüüde koostamiseks
ning on sobivaks raamistikuks kõigile institutsioonidele. Muudatus lisab enam paindlikkust ning
vähendab haldus- ja järelevalvekoormust nii tervishoiuasutustele kui ka Terviseametile.
Koostöös Terviseametiga on koondatud ka tagasiside nii haiglatelt eraldi kui ka Eesti Haiglate Liidu
vahendusel. Üldine seisukoht oli, et tavamenüüdega seotud nõuded võiksid olla paindlikumad ning
neid ei ole tingimata vaja sätestada õigusaktis. Samas peeti oluliseks, et ühtne raamistik oleks kõigile
tervishoiuasutustele teada ja kättesaadav. Selleks on kavas ühiselt leida sobiv lahendus ja koht, kus
selline raamistik võiks paikneda, eesmärgiga teha ühtsed põhimõtted kättesaadavaks, säilitades
samas haiglatele vajaliku operatiivse paindlikkuse. Mis puudutab materjale, kuidas tagada edaspidi
tavamenüü, mis on tasakaalus ja mitmekesine, siis need materjalid ja juhendid on olemas ning
kättesaadavad riiklikes toidu- ja toitumissoovitustes.
7 https://www.tai.ee/sites/default/files/2025-01/tabelraamat_13.1.25.pdf.
8 https://tap.nutridata.ee/et/avaleht.
38
Terviseameti hinnangul on tervishoiuasutusi kui järelevalveobjekte juba praegu vähe, sest haiglates
pakutavad menüüd tulenevad enamasti tervisest tingitud näidustustest, millele enamik nõudeid ei
laiene. Mõju järelevalvekoormuse vähenemisele on seetõttu pigem tagasihoidlik.
Patsientide tervis ei ole muudatusest ohustatud, sest toiduohutuse ja hügieeni tagavad endiselt
toiduseadusest tulenevad nõuded ning erimenüüde koostamisel lähtutakse tervishoiutöötajate
juhistest ja patsiendi raviplaanist. Lisaks viibivad patsiendid tervishoiuasutustes tervishoiutöötajate
pideva hoole ja professionaalse järelevalve all.
Kuna muudatused on kavandatud jõustuma 2027. aasta keskel ning tavamenüü koostamist toetavad
juhendmaterjalid ja töövahendid on tervishoiuasutustele juba praegu vabalt kättesaadavad, ei vaja
tervishoiuasutused nende osas eraldi kohanemisaega. Küll aga on vajalik jätta piisav ajavahemik
selleks, et ühiselt kokku leppida ning määrata sobiv koht, kuhu koondatakse viited suunistele ja
materjalidele, millest tervishoiuasutused edaspidi lähtuvad.
Eelnõu § 1 punktiga 1 asendatakse RTHS § 23 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas arv „29“
arvuga „291“. Muudatus on seotud § 291 kohase heaolu infosüsteem lisandumisega.
Eelnõu § 1 punktiga 17 täiendatakse RTHS § 291, millega luuakse heaolu infosüsteem. Eraldiseisva
heaolu infosüsteemi loomise otsus tugineb poliitilise otsuse ja 2026. aasta juunis
Sotsiaalministeeriumi tellimusel TalTechi tehtud IT-lahenduse eelanalüüsile, milles hinnati kahe
alternatiivi – TIS-i ja tervisejuhtimise töölaua (edaspidi TJT) ning pilootlahenduse (JUTT,
piloteeritud Ida-Viru maakonnas) baasil loodava lahenduse sobivust koordinatsiooniteenuse
toetamiseks, sealhulgas mõlema alternatiivi teostatavust, ajakava ja eeldatavat maksumust.
Eelanalüüs tuvastas, et ainult TIS/TJT-põhine lahendus ei ole koordinatsiooniteenuse toetamiseks
sobilik, kuna terviseteejuhtide, sotsiaaltöötajate ja lastekaitsetöötajate otsene ligipääs TIS-ile ei ole
andmekaitseliselt põhjendatud, TJT ei toeta valdkondadeülest meeskonnatööd ning ainult TIS/TJT-
põhise lahenduse kasutuselevõtt ettenähtud tähtajaks ei ole teostatav, arvestades vajalikku
ärianalüüside mahtu ja TIS-i baasteenuste valmimisaega. Vastavalt eelanalüüsi tulemusele otsustati
luua eraldiseisev infosüsteem, mis tugineb Ida-Virumaal piloteeritud lahenduse komponentidele ja
piloteerimiskogemusele, kuid vastab riiklikele nõuetele. Heaolu infosüsteem võimaldab
koordinatsiooniteenuse kõigil osapooltel – terviseteejuhtidel, tervishoiutöötajatel ja
sotsiaaltöötajatel töötada ühes keskkonnas, ilma et oleks vaja laiendada TIS-i eesmärki või anda
eraldi terviseteejuhtidele ja sotsiaaltöötajatele ligipääs TIS-ile. Eraldiseisvat infosüsteemi saab
liidestada TIS-i ja ka muude vajalike riiklike andmekogude ja infosüsteemidega, mis tagab andmete
automaatse vahetuse ilma dubleeriva sisestamiseta.
Paragrahvi 291 lõikes 1 sätestatakse, et heaolu infosüsteemi peetakse valdkondadeülese
koordinatsiooniteenuse vajaduse märkamiseks, hindamiseks osutamiseks ja korraldamiseks.
Paragrahvi 291 lõikes 2 sätestatakse andmed, mida heaolu infosüsteemis töödeldakse. Nendeks on:
1. Isiku üldandmed – isiku tuvastamiseks ja heaoluplaani sidumiseks konkreetse inimesega
vajalikud põhiandmed (nimi, isikukood, sünniaeg, kontaktandmed, elukoht). Päritakse automaatselt
terviseinfosüsteemist PÜT-teenusega (patsiendi üldandmete teenus) ning kuvatakse eeltäidetuna
märkamislehele ja heaoluplaanile. Ei sisestata käsitsi.
2. Isiku muud andmed – koordinatsiooniteenuse osutamiseks vajalik täiendav taustinfo: töötamise
ja hariduse andmed toetavad funktsionaalse võimekuse hindamist; ravikindlustatuse andmed;
perearsti andmed võimaldavad terviseteejuhil tuvastada ravisuhet; tahteavalduse ja nõusoleku
andmed on heaoluplaani kinnitamise ja andmete jagamise õiguslik alus; surmaaeg on vajalik juhtumi
automaatseks sulgemiseks. Päritakse TIS-ist ja hariduse infosüsteemist.
39
3. Eestkostja või esindaja üldandmed on vajalikud juhtudel, kus on vaja suhelda esindajaga või
kus inimene ei ole võimeline ise nõusolekut andma või heaoluplaani kinnitama. Eestkostja või
esindaja andmed võimaldavad seaduslikul esindajal kinnitada heaoluplaan. Päritakse TIS-ist.
4. Isikut puudutavad meditsiinilised ja muud terviseandmed. Riskitunnus päritakse heaolu
infosüsteemi TIS-i kaudu ning see on märkamislehel eeltäidetud ja kuvatakse ka heaoluplaanis.
Terviseseisundit ja funktsionaalseid piiranguid kirjeldavad andmed, antropomeetrilised andmed
ning terviseriskide, tervisekäitumise ja elustiili andmed annavad tervikliku ülevaate inimese senisest
terviseseisundi taustast. See võimaldab vältida sama info korduvat küsimist ja dubleerivaid
teenuseid ning toetab terviklikku hindamist. Info pärineb TIS-ist, osaliselt vajavad teenused loomist.
5. Dokumendi või andmestiku koostaja andmed – märkamislehe koostanud teavitaja ning
heaoluplaani ja tegevuskava koostanud terviseteejuhi identifitseerimiseks vajalikud andmed.
Tegemist on heaolu infosüsteemi andmetega.
6. KOVi abivajaduse hindamise kokkuvõtte andmed – KOVi sotsiaaltöötaja tehtud abivajaduse
hindamise tulemused, mis on oluline sisend inimese sotsiaalse olukorra mõistmiseks. Päritakse
STAR2-st, vähendades dubleerivat hindamist ja andmesisestust.
7. Märkamislehe, tegevuskava ja heaoluplaani andmed sisaldavad nii koordinatsiooniteenuse
käigus tekkivaid uusi andmeid kui ka viiteid TIS-ist päritavatele olemasolevatele andmetele.
Tegemist on heaolu infosüsteemi andmetega,
8. Saatekirjade ja broneeritud vastuvõttude andmed võimaldavad terviseteejuhil näha, milliseid
tervishoiuteenuseid on inimesele kavandatud või broneeritud, ning koordineerida vastuvõtte
meeskonnatöö raames teenuste kattumise vältimiseks ja sujuvateks üleminekuteks. Päritakse TIS-
ist.
9. KOVi teenuste andmed – koondatakse info erinevate sotsiaalteenuste kohta, mis omakorda aitab
planeerida tegevusi, vältida teenuste kattumist ja tagada, et inimene liigub teenuseosutajate vahel
sujuvalt. Päritakse STAR2-st.
10. Puude raskusastme ja kehtivusaja andmed on heaoluplaani koostamisel vajalikud, kuna
puude olemasolu on eeltingimuseks teatud sotsiaalse abi ja teenuste kasutamisele. Puude info aitab
ka kaudselt hinnata koordinatsiooni vajadust. Inimesele on oluline jälgida puude kehtivust. Päritakse
SKAIS2-st.
11. Osutatud tervishoiuteenuste kokkuvõtte andmed annavad terviseteejuhile ülevaate inimesele
osutatud tervishoiuteenustest, mis on vajalikud koordinatsiooniteenuse vajaduse hindamisel (mida
rohkem eriliigilisi teenuseid, seda suurem vajadus teenuseosutajate vahel liikuda ja seda liikumist
koordineerida), heaoluplaani koostamiseks ja tegevuskava täitmise jälgimiseks. Päritakse TIS-ist.
12. Tervisekäitumise soovituste ja ravijuhiste andmed loovad ühtse arusaama inimesele
vajalikest toimingutest ja terviseseisundi jälgimise nõuetest. Aitab vältida vastuolulisi juhiseid ja
tagab teenuseosutajate ühtse tegutsemise. Päritakse TIS-ist, teenused vajavad loomist.
13. Ravimiskeemi andmed on vajalikud ohutuks, järjepidevaks ja optimaalseks raviks ning
väldivad ravivigu, dubleerimist ja tarbetuid kulusid. See info võimaldab terviseteejuhi ja
tugimeeskonna liikmete poolset toetavat jälgimist ning parandab ravisoostumust. Päritakse TIS-ist.
14. Meditsiiniseadme kaardi ja väljastamise andmed – inimesele välja kirjutatud ja väljastatud
meditsiiniseadmete andmed, mis on vajalikud abivahendite vajaduse hindamiseks ja dubleerimise
vältimiseks koordinatsiooniteenuse raames. Päritakse meditsiiniseadmete andmekogust.
15. Andmetöötluse logid ja süsteemi teated –auditilogi, mis fikseerib, kes, millal, mis eesmärgil
ja milliseid toiminguid heaolu infosüsteemis tegi.
Paragrahvi 291 lõikes 3 sätestatakse isikud, kellel on kohustus heaolu infosüsteemi andmeid
edastada.
40
Punkti 1 alusel on terviseteejuhil kohustus esitada infosüsteemi heaoluplaani ja tegevuskava
andmed, kuna terviseteejuhil on koordinatsiooniteenuse puhul juhtroll. Ta koostab heaoluplaani
koostöös inimesega ning vastutab heaoluplaani ja tegevuskava täitmise eest.
Punkti 2 alusel on teavitajal kohustus esitada infosüsteemi märkamislehe andmed, kuna
märkamisleht on koordinatsiooniteenuse käivitav osa, milleta protsess ei alga. Teavitajaks võib olla
tervishoiutöötaja, KOVi sotsiaaltöötaja või lastekaitsetöötaja, kes on tuvastanud inimese
abivajaduse. Kohustuslikkus tagab, et märkamisleht esitatakse viivitamata ja struktureeritud kujul,
võimaldades kõigil terviseteejuhtidel ühtsetel alustel hinnata koordinatsiooniteenuse vajadust ning
vältides teabe kadumist mitteametlike (nt telefonikõne või meil) kanalite kaudu edastamisel.
Punkti 3 alusel on tugimeeskonna liikmel kohustus esitada infosüsteemi heaoluplaani ja tegevuskava
täiendused enda pädevuse ja vastutusvaldkonna piires. Kohustus on põhjendatud, kuna
koordinatsiooniteenuse tõhusus sõltub meeskonnatöö toimimisest ja tõhususest.
Paragrahvi 291 lõikes 4 sätestatakse, et terviseteejuhil on õigus töödelda sama paragrahvi lõikes 2
nimetatud infosüsteemi andmeid enda RTHS-is sätestatud ülesannete täitmiseks. Tegemist on
seaduse alusel andmete töötlemisega. TIS on nagu teisedki andmekogud andmeandjaks heaolu
infosüsteemile. Andmed sätestatakse põhimääruses. Andmed on vajalikud terviseteejuhile enda
ülesannete täitmiseks. Kui inimene ei soovi valdkondadeülest koordinatsiooniteenust saada, siis ta
keeldub teenusest ning andmeid enam edasi ei töödelda. Kui ta aga soovib teenust, siis toimub
andmete töötlemine. Tegemist on andmete töötlemisega seaduse alusel, mitte nõusolekupõhise
andmete töötlemisega.
Paragrahvi 291 lõikes 5 nimetatakse isikud, kellel on juurdepääs heaolu infosüsteemis olevatele ja
nende profiilile vastavatele andmetele.
1. Teavitajal, inimesel ja terviseteejuhil, kellele märkamisleht suunati, on juurdepääs märkamislehe
andmetele. Teavitaja juurdepääs on vajalik, kuni talle on antud tagasiside otsusega inimese
koordinatsioonile võtmise või mittevõtmise kohta, terviseteejuhi ligipääs on vajalik
koordinatsiooniteenuse osutamise perioodil.
2. Teavitajale kuvatakse infosüsteemis teave selle kohta, kas inimene hakkab saama
koordinatsiooniteenust, sellest on keeldutud või on tuvastatud, et inimene ei vaja
koordinatsiooniteenust. Ligipääs on piiratud üksnes otsuse faktiga, mitte koordinatsiooniteenuse
sisuliste andmetega. Eesmärk on välistada olukord, kus sama inimese kohta esitatakse samal ajal
mitu märkamislehte eri teavitajate poolt, tagades seeläbi protsessi tõhususe ja vältides
dubleerimist.
3. RTHS § 13³ lõike 4 punktis 2 nimetatud tugimeeskonna liikmetele antakse ligipääs
heaoluplaanile ja tegevuskavale koordinatsiooniteenuse osutamise perioodil. Tugimeeskonna
liige näeb heaoluplaani ja tegevuskava.
4. Tervishoiutöötajale antakse ligipääs heaoluplaani koostamise tervisealastele andmetele ning
kehtiva heaoluplaani olemasolu kontrollimiseks ja selles sisalduvate terviseandmete
vaatamiseks tervishoiuteenuse osutamise eesmärgil. Ligipääs on põhjendatud, kuna
tervishoiuteenuse osutajal peab olema võimalik kontrollida, kas inimesel on kehtiv heaoluplaan
ja millised tervisealased eesmärgid ja juhised selles sisalduvad, et vältida
koordinatsiooniteenusega vastuolus olevate raviotsuste tegemist.
41
Paragrahvi 291 lõige 6 sätestab, et isiku nõusolekul on juurdepääs heaolu infosüsteemis olevatele
heaoluplaani ja tegevuskava andmetele RTHS § 133 lõikes 11 nimetatud isikutel
koodinatsiooniteenuse osutamisel osalemiseks. Ettepaneku täiendavaid isikuid tugimeeskonda
arvata võivad teha nii tugimeeskonna liikmed kui ka inimene ise kuid täiendav ligipääs tagatakse
ainult inimese nõusolekul.
Paragrahvi 291 lõige 7 sätestab infosüsteemis andmete säilitamise tähtajad.
Punkti 1 alusel säilitatakse heaoluplaani kümme aastat, kuna heaoluplaan on inimese tervise- ja
sotsiaalset olukorda terviklikult kirjeldav pikaajaline dokument, mille andmed võivad olla olulised
ka pärast koordinatsiooniteenuse lõppemist, näiteks uue koordinatsiooniteenuse vajaduse
tekkimisel, järjepidevuse tagamiseks tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeteenuste osutamisel ning
võimalike vaidluste korral. Sellel ajaperioodil on terviseteejuhil võimalik heaoluplaanile ligi
pääseda koordinatsiooniteenuse osutamise eesmärgil ja varem koostatud heaoluplaani olemasolu
kontrollimiseks ning inimesel terviseportaali kaudu.
Punkti 2 alusel sätestatakse märkamislehe ja tegevuskava säilitamise ajaks kolm aastat.
Märkamislehe ja tegevuskava lühema säilitustähtaja aluseks on asjaolu, et tegemist on operatiivse
iseloomuga dokumentidega – märkamisleht käivitab koordinatsiooniteenuse protsessi ning
tegevuskava on igapäevane meeskonnatöö vahend, mille pikaajaline säilitamine ei ole
koordinatsiooniteenuse eesmärkide täitmiseks vajalik. Märkamislehele on ligipääs teavitajal, kellele
kuvatakse märkamisleht ja koordinatsiooniteenuse osutamise otsus märkamislehe korduva esitamise
vältimiseks. Terviseteejuhil, kellele märkamisleht on suunatud, on ka tagasiulatuv ligipääs
märkamislehe kõigile andmetele koordinatsiooniteenuse alustamise vajaduse hindamiseks ja
koordinatsiooniteenuse korraldamiseks.
Punkti 3 alusel sätestatakse logid ja alusandmed heaolu infosüsteemi põhimäärusele, kuna logide
maht, koosseis ja säilitamise vajadus sõltuvad infosüsteemi tehnilistest lahendustest ning võivad
areneda koos infosüsteemiga, mistõttu on otstarbekam reguleerida neid paindlikumalt määruse
tasandil kui seaduses.
Paragrahvi 291 lõige 8 sätestab heaolu infosüsteemi vastutavateks töötlejateks
Sotsiaalministeeriumi ja Tervisekassa.
Infosüsteemi kaasvastutavateks töötlejateks on määratud Sotsiaalministeerium ja Tervisekassa, kuna
infosüsteem teenib mõlema asutuse põhiülesandeid ning koostöös volitatud töötlejaga korraldavad
nad e-teenuste loomist, arenduste väljatöötamist ja infosüsteemi elektroonilist andmevahetust teiste
andmekogudega ning võivad anda täpsemaid juhiseid ja korraldusi volitatud töötlejale.
Sotsiaalministeerium on valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse poliitika kujundaja ning määrab
ja korraldab infosüsteemi juurdepääse ning andmete edastamist ja väljastamist, samuti tagab
andmesubjekti isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamise. Tervisekassa osaleb kaasvastutava
töötlejana, kuna täidab RTHS § 135 alusel rahvastikupõhise terviseriski juhtimise ülesandeid –
genereerib riskitunnused retsepti- ja raviarvete automaatanalüüsi tulemusena ning edastab need TIS-
i, kust need on kättesaadavad nii tervishoiuteenuse osutajatele kui ka inimesele endale terviseportaali
kaudu.
Paragrahvi 291 lõige 8 sätestab, et infosüsteemi põhimääruse ja volitatud töötleja kehtestab
valdkonna eest vastutav minister määrusega. Rakendusakti kavand on lisatud eelnõule.
42
Paragrahvi 291 lõige 9 sätestab, et heaolu infosüsteemi põhimääruse kehtestab valdkonna eest
vastutav minister määrusega, milles sätestatakse:
1) volitatud töötleja;
2) vastutava ja volitatud töötleja ülesanded;
3) andmeandjad, kogutavate andmete täpsem andmekoosseis ja nende infosüsteemi kandmise kord;
4) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;
5) andmete säilitamise täpsem kord.
Rakendusakti kavand on lisatud eelnõule.
Eelnõu § 1 punktiga 18 täiendatakse RTHS §-i 31 lõigetega 4 ja 5.
Paragrahvi 31 lõikes 4 sätestatakse TERVIKuga seotud kulude rahastamine. Alates 01.05.2028
tasub TERVIKu juhtimise ja toimimisega seotud kulude eest Tervisekassa ravikindlustuse
vahenditest TERVIKuga sõlmitud TERVIKu rahastamise lepingu alusel TERVIKu sihtkontole, kui
TERVIK vastab RTHS § 131 lõigetes 5 ja 7 sätestatud nõuetele.
Sotsiaalministeerium kasutab integratsioonisüsteemi väljatöötamiseks ja piloteerimiseks Euroopa
Liidu välisvahendeid. Kuni 30.04.2028 rahastatakse TERVIKuga seotud kulusid Euroopa Liidu
toetustest. Ajavahemikku 01.11.2027–30.04.2028 saab võtta seega kui üleminekuperioodi
välisvahendite rahastuselt riiklikule rahastusele. Üleminekuperioodi lõppedes on planeeritud üle
minna riiklikule rahastusele ravikindlustuse vahenditest.
Ülemineku protsess projektipõhiselt tegevuselt riiklikult rahastatavale tegevusele on kavandatud
järgmiselt:
TERVIKu osapooled otsustavad, kes on TERVIKu moodustaja. Moodustaja sõlmib
nõutavate teiste osapooltega koostöölepingu.
Sõlmitud koostöölepingud esitatakse Tervisekassale hiljemalt 01.11.2027.
Tervisekassa sõlmib eelnõukohase RTHS-i jõustumise järel seaduses sätestatud nõuetele
vastavalt moodustatud TERVIKuga koostööleppe. Paragrahvi 382 lõike 4 alusel sõlmitav
koostöölepe on oma olemuselt ühekordne ülemineku- ja rakendusleping (ajutine
haldusleping), mis sõlmitakse varakult enne püsirahastusele üleminekut. Selle lepinguga
määratakse kindlaks EL-i toetustelt Tervisekassa eelarvele ülemineku täpne ajakava,
tehniliste platvormide ülevõtmise tingimused ja seaduses TERVIKule esitatud nõuete
vastavuskontrolli tegemine, et tagada teenuse katkematu toimimine püsirahastusele
ülemineku hetkel.
Enne 01.05.2028 sõlmib Tervisekassa RTHS § 31 lõikes 4 nimetatud TERVIKu rahastamise
lepingu, mis on püsiva iseloomuga haldusleping, mille alusel Tervisekassa tasub teenuse
juhtimise ja toimimise kulude eest pärast 01.05.2028. Halduslepingu sõlmimise korda ja
miinimumnõudeid reguleeritakse sotsiaalministri määrusega (määruse kavand on lisatud
rakendusaktina eelnõule).
Paragrahvi 31 lõikes 5 sätestatakse Tervisekassa ja TERVIKu vahel sõlmitava TERVIKu
rahastamise lepingu minimaalselt nõutav sisu järgmiselt:
1) TERVIKu rahastamise maht ja tasumise kord;
2) heaolupiirkonnapõhine valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse korraldamisega seonduv;
3) TERVIKu eesmärgid ja tulemusnäitajad;
4) rahastamise kasutamise üle järelevalve tegemise ja aruandluse esitamise kord;
5) poolte vastutus lepinguliste kohustuste rikkumise korral.
Selgitame loodava TERVIKu lepingulisi aluseid ja rahastamist detailselt kolmes etapis.
43
1. etapp, s.o käimasolev
RTK korraldas sotsiaalministri 29. augusti 2023. a määruse nr 48 „Inimkeskse hoolekande- ja
tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamine“ (ESF+ meede 21.4.9.1) raames perioodil
november 2025 – märts 2026 avatud taotlusvooru, mille eesmärk on toetada maakondasid
valdkondadeülese koostöö korraldamisel ja üleminekul riiklikule süsteemile (edaspidi
hoolduskoordinatsiooni projekt). Abikõlblikkuse periood algas 01.01.2026 ja on kavandatud kestma
kuni 30.04.2028. Taotlusvooru raames esitati taotlusi kõigist maakondadest v.a Ida-Viru maakond,
kus on sama tegevus rahastatud ÕÜF-ist. Hoolduskoordinatsiooni projekti raames on kõik
maakonna KOVid, vähemalt üks haiglavõrgu haigla ja viis nimistut omavat perearsti alla kirjutanud
koostööleppele, millega on võetud kohustus võtta maakonda tööle võrgustikujuht, kelle palga- ja
tegevuskulu projekti lepingu alusel rahastatakse, leppida kokku koostöökorraldus ja teha koostööd
kokkulepitud eesmärkide nimel. Võrgustikujuhi palkab projektis reeglina projekti elluviija.
TERVIKu moodustamine on projekti sisse kirjutatud ühe tegevuseesmärgina ja selle all on mõeldud
maakonna teenuseosutajate laiapõhjalist kaasamist koostöövõrgustikku, mis on oluline sõltumata
planeeritava eelnõukohase seaduse jõustumisest.
Sotsiaalministri 29. augusti 2023. a määruse nr 48 „Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi
koordinatsioonimudeli rakendamine“ alusel antav abi ei ole riigiabi (vt määruse § 1 lg 6).
2. etapp, s.o eelnõukohase seaduse jõustumine
Selleks, et tagada sujuv üleminek projektilt riiklikule süsteemile, sätestatakse eelnõukohases
seaduses TERVIKute moodustamise kohustus enne seda, kui projektiperiood lõppeb. Eeldusel, et
seadus jõustub 2027. aasta 1. juulil ja TERVIKute moodustamise nõue rakendub 2027. aasta
1. novembril, peavad maakondades juba projekti raames koostööd tegevad TERVIKu kohustuslikud
osapooled otsustama, kes neist võtab enda peale TERVIKu moodustamise rolli. TERVIKus saab
kokku leppida, et projektis töötav võrgustikujuht aitab korraldada TERVIKu koostöölepingu
sõlmimist tarvilike osapooltega. TERVIKu moodustaja loob oma juriidilise isiku koosseisu
struktuuriüksuse nimega TERVIK ja täiendab oma juhtimisarvestust nii, et selle struktuuriüksuse
kulud oleksid eristatavad. Sõltumata sellest, kas hoolduskoordinatsiooni projekti elluviija ja
TERVIKu moodustaja on sama juriidiline isik (mõlemal juhul on kohustuslikud koostöö osapooled
samad), hakkab projektis töötav võrgustikujuht täitma TERVIKu juhi ülesandeid projektiga piiratud
mahus.
Selles etapis toimub rahastamine 1. etapi kohaselt (täiendavaid riigieelarvelisi vahendeid ette ei
nähta). Tervisekassa sõlmib TERVIKuga ühekordse ülemineku- ja rakenduslepingu (haldusleping),
mis ei ole rahastamisleping. Samas annab ta selle lepingu alusel garantii TERVIKu võrgustikujuhi
rahastuse ülevõtmiseks peale välisabi rahastuse lõppu, aga mitte varem kui 01.05.2028.
3. etapp, s.o peale välisabi projektide lõppu
Eelnõukohase seaduse kohaselt sõlmib Tervisekassa alates 01.05.2028 TERVIKutega rahastamise
lepingu, mille alusel kaetakse TERVIKu võrgustikujuhi palga- ja tegevuskulu ühetaoliselt
ravikindlustuse vahenditest kõigis maakondades. Tegemist ei ole toetusega, vaid TERVIKule
seadusega pandud haldusülesannete täitmiseks mõeldud kulude katmisega. Rahastamislepingust
tulenevate (haldus)ülesannete täitmise ja vahendite sihipärase kasutamise üle teeb lepingulist
järelevalvet Tervisekassa.
44
Eelnõu § 1 punktiga 19 täiendatakse RTHS §-i 31 lõigetega 6–9 ja sätestatakse valdkondadeülese
koordinatsiooniteenuse rahastamise tingimused.
Paragrahvi 31 lõikes 6 sätestatakse, et valdkonnaülest koordinatsiooniteenust rahastatakse
ravikindlustuse seaduse § 30 lõike 1 alusel kehtestatud määruses sätestatud tingimustel.
Valdkondadeülest koordinatsiooniteenust osutab terviseteejuht ning Tervisekassa hüvitab nimetatud
teenuse pakkujale terviseteejuhi personali- ja tegevuskulu vastavalt oma hinnakirjale.
Rakendustingimused lisatakse määrusesse, lähtudes valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse
sihtrühmadest.
Terviseteejuhtide vajadust heaolupiirkonnas hindab Tervisekassa, kasutades selleks
rahvastikupõhist terviseriski juhtimist. TERVIK lepib oma liikmesorganisatsioonidega kokku
terviseteejuhtide paiknemise heaolupiirkonnas ja Tervisekassa sõlmib lepingu terviseteejuhi kulude
katmiseks tervishoiuteenuse osutajaga, kes terviseteejuhi(d) palkab.
Rahastamise lepingu sõlmimiseks koostöökokkuleppelise TERVIKu puhul esitab TERVIKut
esindama volitatud organisatsioon Tervisekassale TERVIKu koostöölepingu (vajaduse korral koos
täiendavate liitumislepingutega), millega tõendab, et TERVIK on moodustatud seaduses sätestatud
nõuete kohaselt. Lepingu objektiks on vähemalt RTHS-iga TERVIKule määratud ülesannete
täitmine.
Rahastamise lepingu sõlmimiseks KOVi koostööorganisatsiooni struktuuri moodustatud TERVIKu
puhul esitab selleks volitatud isik Tervisekassale juriidilise isiku asutajate või moodustajate
nimekirja, lisades sellele täiendavad koostöölepingud kohustuslike osapooltega, millega tõendab, et
TERVIK on moodustatud seaduses sätestatud nõuete kohaselt. Lepingu objektiks on vähemalt
RTHS-iga TERVIKule määratud ülesannete täitmine.
Tervisekassal on õigus TERVIKu rahastamist ajutiselt vähendada või peatada, kui:
1) TERVIK ei täida seadusest tulenevaid kohustusi;
2) TERVIKu koosseis ei vasta seaduses nõutavale järjest kauem kui 30 päeva;
3) TERVIK ei esita nõutud aruandeid või ei täida rahastamislepingut.
Perearsti ajutine asendamine kuni kolme kuu ulatuses teise heaolupiirkonna perearstiga ei mõjuta
asendaja palganud perearstikeskuse TERVIKusse kuulumise nõuet ega TERVIKu rahastamise
tingimusi.
Kui Tervisekassa avastab, et lepingut on rikutud või raha on kasutatud mittesihipäraselt, on tal õigus
rakendada järgmisi meetmeid:
raha tagasinõudmine (tasaarveldus): alusetult makstud summad nõutakse lepingupartnerilt tagasi
või mahaarvamised tehakse järgmistest väljamaksetest;
lepingutrahvid: juriidiliste või sisuliste lepingutingimuste rikkumise eest on ette nähtud
lepingujärgsed trahvid;
lepingu peatamine või lõpetamine: tõsise (nt TERVIK ei vasta seaduses sätestatud nõuetele) või
korduvate rikkumiste puhul võib Tervisekassa lepingu osaliselt või täielikult peatada;
õiguskaitseorganite teavitamine: kui tuvastatakse teadlik pettus või kelmus.
Paragrahvi 31 lõikes 7 sätestatakse, et sõltumata valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse
rahastamise viisist ei või abivajajalt teenuse osutamise eest tasu nõuda. See tähendab, et inimesele
peab teenus alati tasuta olema. Isegi kui teenust osutab tulevikus keegi, kellel ei ole Tervisekassaga
45
rahastamise lepingut sõlmitud, siis inimeselt raha küsida ei tohi. Sel juhul peab teenuse eest tasuma
keegi teine, kas KOV, ettevõte ise vms.
Paragrahvi 31 lõikega 8 antakse õigus näha TERVIKule ette tulemustasu, kui ta täidab
Tervisekassa ja TERVIKu vahel sõlmitud rahastamise lepingus määratletud tulemuseesmärke, mis
on kooskõlas heaolupiirkonna tervisevaldkonna koostööeesmärkidega.
Näiteks võib Tervisekassa seada TERVIKule koos baaskulude ja terviseteejuhtide rahastamisega
tulemuseesmärgi vähendada etteantud riskitunnustega sihtrühmas EMO visiite ja erakorralisi
hospitaliseerimisi vähemalt 5% ning vähenda sihtrühma haiglaravi päevi tervikuna vähemalt 5%.
Tulemustasu maksmise eeldused on, et koordinatsiooniteenusega jõutakse kolme aasta jooksul
vähemalt X%-ni Tervisekassa poolt etteantud riskirühmast (% lepitakse kokku TERVIKuga) ja et
riskirühma tervishoiuteenuste kulu on võrreldes planeerituga madalam.
Tulemustasu makstakse TERVIKule välja eraldi sihtkontole ja seda võib kasutada RTHS § 81 lõike 4
punkti 1 alusel heaks kiidetud rahvatervishoiu tulemuseesmärkide saavutamiseks. Nimetatud punkti
all on silmas peetud eeskätt Tervisekassa võimalust seada TERVIKule inimesekeskseid
tulemuseesmärke, mis võimaldavad ära hoida välditavat ja väheväärtuslikku ravi ning premeerida
selle eest TERVIKut, andes TERVIKule võimaluse otsustada teatud piirides raha kasutuse üle ise.
Tulemustasu võimalik kasutusotstarve on rahvatervishoid, eeskätt haiguste, riskikäitumise ennetus9
ja tervisedendus. Ennetus on probleemi ja sellega seotud muude probleemide ärahoidmine,
väljakujunemise, edasiarenemise ja korduvuse vältimine. Olenevalt ennetuse sihtrühma
riskitasemest eristatakse universaalset10, valikulist11 ja näidustatud12 ennetust ning olenevalt
tegevuse ajastatusest eristatakse esmast, teisest ja kolmandast ennetust. Universaalne ennetus on
suunatud kõigile ega sõltu konkreetse probleemi kujunemise riskist13. Universaalne ennetus hõlmab
näiteks sekkumisi või elukeskkonna kujundamist viisil, mis on strateegiliselt kujundatud tervist
toetavate valikute ja eluviisi edendamiseks erinevate valdkondade kaudu (tervis, haridus, turvalisus
jms), mille tulemusel väheneb surve nii tervishoiu- kui ka sotsiaalsüsteemile.
Rakendusakti „TERVIKute rahastamise korra ja koordineerimispiirkondade kehtestamine“ kavandi
kohaselt koostab Tervisekassa juhise, kus on välja toodud riigi poolt prioriteetsetes valdkondades
soovitavad tulemuseesmärgid TERVIKutele, ja lisab juhisesse milliste tulemuseesmärkide
saavutamise korral on Tervisekassa valmis maksma tulemustasu. Tervisekassa avaldab vastava
mõõdikute juhtlaua oma veebilehel. TERVIK teeb koostöökogule (arvestades Tervisekassa juhist)
ettepaneku kinnitada TERVIKule tulemuseesmärgid strateegilistes koostöövaldkondades.
Põhimõtteliselt ei ole välistatud, et TERVIKule makstakse tulevikus tulemustasu ka muudest
allikatest ja et sel juhul seotakse tulemustasuga ka sotsiaalsete eesmärkide saavutamist.
Paragrahvi 31 lõikes 9 sätestatakse, et TERVIKu rahastamise korra ja tasu arvutamise metoodika
kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega Tervisekassa nõukogu ettepanekul. Nõukogu
ettepanek on oluline, kuna rahastajaks on Tervisekassa ning on oluline neile sõnaõigus anda
metoodika kehtestamisel. Rakendusakti kavand on lisatud eelnõule.
Eelnõu § 1 punktiga 20 muudetakse RTHS 8. peatüki 1. jao pealkirja.
9
https://www.tai.ee/et/valjaanded/3-ennetus-ja-tervisedendus.
10
https://tervisesonastik.tai.ee/universaalne-ennetus.
11
https://tervisesonastik.tai.ee/valikuline-ennetus.
12
https://tervisesonastik.tai.ee/naidustatud-ennetus.
13
universaalne ennetus | Tervisesõnastik.
46
Eelnõu § 1 punktiga 21 täiendatakse RTHS-i §-ga 382, milles sätestatakse TERVIKute loomise
kord.
Paragrahvi 382 lõikes 1 seatakse kohustus moodustada igas heaolupiirkonnas TERVIK hiljemalt
01.11.2027.
Paragrahvi 382 lõikes 2 sätestatakse, et TERVIK loetakse moodustatuks, kui sellesse kuuluvad
vähemalt:
üks heaolupiirkonnas asuv TTKS § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu arengukavas
nimetatud haigla;
kaks kolmandikku heaolupiirkonnas asuvatest KOVidest (vald/linn);
üks neljandik heaolupiirkonna nimistuid teenindavatest perearstiabi osutajatest.
Paragrahvi 382 lõikes 3 sätestatakse, et kui TERVIKut ei ole lõikes 1 seatud tähtajaks loodud, siis
peab selle moodustama haiglavõrgu arengukavas nimetatud heaolupiirkonnas oleva haigla poolt
hiljemalt kolme kuu jooksul nimetatud kuupäevast arvates. Maakonda mitme TERVIKu tekkimise
vältimiseks nähakse ette, kelle kuulumisel TERVIKusse see sisuliselt moodustatuks loetakse, s.o
kõik teised osapooled, kellel on TERVIKu moodustamise kohustus, on kohustatud kirjeldatud
miinimumkoosseisus TERVIKuga liituma.
Paragrahvi 382 lõike 4 kohaselt tekib Tervisekassal kohustus sõlmida moodustunud
miinimumnõuetele vastava TERVIKuga (mitterahaline) koostöölepe, mille kohaselt võtab
Tervisekassa alates 01.05.2028 üle TERVIKuga seotud rahastamise kohustuse. Säte võimaldab
sujuvat üleminekut seniselt projektipõhiselt koostöölt, kus on olnud nõutav väiksemaarvuline
perearstide kaasamine, seadusepõhisele koostööle, mis näeb ette kõigi perearstide kaasamise.
Tervisekassa TERVIKu rahastamise lepingu saamise eeltingimus on TERVIKu moodustamine
täismahus.
Eelnõu § 1 punktiga 22 täiendatakse RHTS-i §-ga 383, millega nähakse ette sisuliselt § 132
regulatsiooni järelhindamine. Sotsiaalministeerium analüüsib hiljemalt 2033. aastal
valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse regulatsiooni rakendamise mõju ja tulemuslikkust.
Eelnõu §-ga 2 täiendatakse ravikindlustuse seaduse § 4 lõikega 3.
Paragrahvi 4 lõike 3 lisamisega sätestatakse, et Tervisekassa kasutab ravikindlustuse vahendeid
RTHS-is sätestatud juhtudel rahvatervishoiu, tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna
koostööorganisatsiooni tegevuse rahastamiseks ning valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse eest
tasumiseks isiku ravikindlustatusest sõltumata.
Valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse ja TERVIKu tegevuse eesmärk on tagada tervishoiu-,
sotsiaal- ja teiste vajalike teenuste koordineeritud osutamine inimese vajadustest lähtudes.
Koordinatsioonivajadus ei sõltu inimese ravikindlustuse olemasolust, kuna teenus hõlmab nii
tervishoiu kui ka sotsiaalvaldkonna tegevusi ning sotsiaalabi osutatakse ravikindlustusest sõltumata.
Teenust kavandatakse rahastada eelkõige ametikoha- ja piirkonnapõhiselt. Sellise korralduse puhul
ei ole põhjendatud eristada ravikindlustatud ja ravikindlustamata isikutega seotud kulusid, sest sama
koordinaator või TERVIKu võrgustikujuht täidab oma ülesandeid kogu sihtrühma suhtes.
Ravikindlustusstaatuse alusel kulude arvestamine tooks kaasa ebaproportsionaalse halduskoormuse
47
ning täiendavad administratiivkulud, ilma et see parandaks teenuse korraldust või rahastamise
tõhusust.
Kuna valdav osa sihtrühmast on ravikindlustatud, on ravikindlustamata isikute teenusega hõlmamise
mõju ravikindlustuse vahendite kasutamisele marginaalne. Samas võimaldab ravikindlustatusest
sõltumatu rahastamine tagada katkematu valdkondadeülese koostöö ning vältida olukordi, kus
inimesele vajaliku koordinatsiooniteenuse osutamine takerdub üksnes ravikindlustuse puudumise
tõttu.
Eelnõu §-ga 3 muudetakse Tervisekassa seadust.
Eelnõu § 3 punktiga 1 muudetakse Tervisekassa seaduse § 2 lõiget 1, sätestades Tervisekassa
eesmärgiks ravikindlustushüvitiste võimaldamise, kindlustatute tervise hoidmiseks, säilitamiseks ja
parandamiseks tervishoiuteenuste ning vajaduse korral muude tervist toetavate teenuste ja tegevuste
korraldamise ja nende eest tasumise, vaktsiinikahjude hüvitamise ning tervishoiuteenuste
korraldamisega seotud teiste ülesannete täitmise vastavalt ravikindlustuse seadusele,
ravimiseadusele, TTKS-ile ja muudele õigusaktidele ning Tervisekassa eelarves ettenähtud
kuludele.
Muudatusega täpsustatakse Tervisekassa eesmärki, et see kajastaks kehtivast õigusest ja
Tervisekassa tegelikest ülesannetest tulenevat rolli tervishoiusüsteemis. Kehtiv sõnastus keskendub
eelkõige ravikindlustushüvitiste võimaldamisele ja tervishoiuteenuste eest tasumisele, kuid ei
kajasta piisavalt Tervisekassale seadustega pandud ülesandeid tervishoiuteenuste korraldamisel ja
tervise edendamisel.
Muudatuse kohaselt on Tervisekassa eesmärk lisaks ravikindlustushüvitiste võimaldamisele
kindlustatute tervise hoidmiseks, säilitamiseks ja parandamiseks tervishoiuteenuste ning vajaduse
korral ka muude tervist toetavate teenuste ja tegevuste korraldamine ja nende eest tasumine. Muude
tervist toetavate teenuste ja tegevuste all peetakse silmas üksnes neid tegevusi, mille korraldamiseks
ja rahastamiseks annab Tervisekassale volituse seadus.
Muudatus lähtub ka rahvusvahelisest arengusuunast, mille kohaselt on avalik-õiguslike
ravikindlustusasutuste roll liikunud üksnes raviteenuste rahastamiselt tervikliku tervisesüsteemi
kujundamise, tervisetulemuste parandamise ning integreeritud teenuste korraldamise suunas.
Mitmes Euroopa riigis täidavad ravikindlustusasutused lisaks tervishoiuteenuste rahastamisele ka
tervise edendamise, haiguste ennetamise ning tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostöö korraldamise
ülesandeid. Muudatus viib Tervisekassa eesmärgi sõnastuse paremini kooskõlla selle
arengusuunaga.
Eelnõu § 3 punktiga 2 täiendatakse Tervisekassa seadust § 2 lõikega 11, sätestades põhimõtte, et
Tervisekassa tagab oma eesmärkide saavutamisel ravikindlustuse ja riigieelarve vahendite tõhusa
kasutamise.
Põhimõte ei ole Eesti õiguses uus. Ravikindlustuse seaduse § 2 lõike 2 kohaselt lähtub ravikindlustus
ravikindlustusraha otstarbeka kasutamise põhimõttest. Käesoleva muudatusega tuuakse see
põhimõte selgesõnaliselt ka Tervisekassa seadusesse ning laiendatakse selle kohaldumist lisaks
ravikindlustuse vahenditele ka Tervisekassa kaudu kasutatavatele riigieelarve vahenditele.
Muudatus ei anna Tervisekassale uusi ülesandeid ega pädevust, vaid rõhutab, et Tervisekassa peab
oma tegevuse kavandamisel, teenuste korraldamisel ja rahastamisotsuste tegemisel tagama avalike
48
vahendite säästliku, tõhusa ja tulemusliku kasutamise ning taotlema olemasolevate vahendite juures
parimat võimalikku tervisekasu. Samuti toetab see hea halduse ja avaliku sektori finantsjuhtimise
põhimõtteid.
Eelnõu § 3 punktiga 3 täiendatakse Tervisekassa seaduse § 2 lõiget 2 punktiga 22.
Muudatusega täpsustatakse Tervisekassa ülesandeid, sätestades, et Tervisekassa korraldab ja
rahastab tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna teenuste koordineeritud osutamist toetavaid tegevusi.
Muudatus lähtub põhimõttest, et inimeste tervisetulemused sõltuvad üha enam erinevate teenuste
koostoimest ning tervishoiuteenuste tõhus korraldamine eeldab süsteemset koostööd tervishoiu ja
sotsiaalvaldkonna ning vajaduse korral teiste valdkondade vahel.
Sätte eesmärk on luua selge õiguslik alus selliste tegevuste korraldamiseks ja rahastamiseks, mis
toetavad terviklikku teenusekorraldust ning aitavad tagada, et inimene saab õigel ajal oma
vajadustele vastavat abi. Selleks võib Tervisekassa korraldada ja rahastada muu hulgas
rahvastikupõhist terviseriski juhtimist, koordineeritud teenuseteekondade kujundamist,
valdkondadeülest koordinatsiooni, koostöömudelite arendamist ning nende toimimise seiret ja
hindamist.
Rahvastikupõhine terviseriski juhtimine võimaldab olemasolevate andmete põhjal tuvastada suure
terviseriskiga või keerukate vajadustega inimesed ning kavandada nende vajadustele vastavaid
ennetavaid, tervist toetavaid ja raviteenuseid. Koordineeritud teenuseteekondade kujundamise
eesmärk on parandada erinevate teenuseosutajate koostööd ning vähendada killustatust inimese
ravis ja toetamisel. Valdkondadeülene koordinatsioon toetab tervishoiu- ja sotsiaalteenuste sidusat
osutamist olukordades, kus inimese vajadused eeldavad mitme osapoole koordineeritud tegutsemist.
Koostöömudelite seire ja hindamine võimaldab hinnata nende mõju tervisetulemustele, teenuste
kvaliteedile ning avalike vahendite kasutamise tõhususele.
Muudatus ei tähenda, et Tervisekassa võtaks üle KOVide või teiste asutuste seadusest tulenevad
ülesanded või hakkaks rahastama sotsiaalteenuseid. Tervisekassa pädevus piirdub tegevustega, mis
toetavad tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koordineeritud toimimist ning aitavad saavutada paremaid
tervisetulemusi ja avalike vahendite tõhusamat kasutamist. Teenuste sisuline osutamine ja
rahastamisvastutus jääb ka edaspidi asjakohastes seadustes sätestatud pädevuse järgi asjaomastele
asutustele.
Muudatus on kooskõlas rahvusvahelise praktikaga, kus avalik-õiguslike ravikindlustusasutuste roll
on laienenud üksnes tervishoiuteenuste rahastamiselt integreeritud teenuste korraldamise, rahvastiku
tervise juhtimise ning eri valdkondade koostöö toetamisele. Sellist lähenemist on soovitanud ka
OECD ja WHO, rõhutades, et tervisesüsteemide kestlikkus eeldab paremini koordineeritud
teenuseid ning suurema terviseriskiga inimeste varajast tuvastamist ja sihipärast toetust.
Eelnõu § 3 punktiga 4 täiendatakse Tervisekassa seaduse § 2 lõiget 2 punktiga 10, sätestades et
Tervisekassa osaleb RTHS-i alusel asutatud koostöökogude töös.
Muudatus on seotud Tervisekassale pandavate ülesannetega korraldada ja rahastada tervishoiu- ja
sotsiaalvaldkonna teenuste koordineeritud osutamist toetavaid tegevusi, sealhulgas rahvastikupõhist
terviseriski juhtimist, koordineeritud teenuseteekondade kujundamist, valdkondadeülest
koordinatsiooni ning koostöömudelite arendamist. Nende ülesannete tulemuslik täitmine eeldab
Tervisekassa osalemist RTHS-i alusel moodustatud koostöökogudes, kus kujundatakse ühiseid
eesmärke ning lepitakse kokku rahvastiku tervise parandamiseks vajalikes tegevustes.
49
Tervisekassa osalemine koostöökogudes toetab andmepõhist juhtimist. Tervisekassa käsutuses on
tervishoiuteenuste kasutamist, tervisevajadusi, ravitulemusi ja terviseriske kajastavad andmed ning
nende analüüsimiseks vajalik kompetents. Nende andmete kasutamine võimaldab toetada
piirkondlike tervisevajaduste hindamist, suurema terviseriskiga rahvastikurühmade tuvastamist,
sihipäraste sekkumiste kohapealset kavandamist ja rakendatud meetmete mõju hindamist.
Andmepõhine juhtimine loob eeldused, et tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostöö ning teenuste
arendamine põhinevad objektiivsel teabel ning avalikke vahendeid kasutatakse tulemuslikult.
Eelnõu §-ga 4 muudetakse TTKS-i.
Eelnõu § 4 punktidega 1 ja 2 muudetakse TTKS § 14 lõiget 1, mille senine tekst saab olema punkti
1 all.
Paragrahvi 14 lõike 1 punktiga 2 lisatakse täiendus, mille kohaselt võib perearstiabi osutaja
tegevusalaks olla ka valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse osutamine. Kehtiva regulatsiooni
kohaselt ei või perearstiabi osutaval äriühingul olla muud tegevusala peale seaduses loetletud
teenuste. Valdkondadeülest koordinatsiooniteenust kui uut teenuseliiki ei ole selles nimetatud.
Muudatus on vajalik, kuna terviseteejuht hakkab praktikas tööle eeskätt esmatasandi
tervisekeskustes. Kui koordinatsiooniteenuse osutamine ei oleks seaduses lubatud tegevusala, tekiks
õiguslik takistus teenuse korraldamisel.
See muudatus ei laienda perearstiabi sisulist rolli meditsiiniliste otsuste tegemisel, vaid võimaldab
korraldada multidistsiplinaarset koostööd ja juhtumipõhist koordinatsiooni. See on kooskõlas
eesmärgiga tugevdada esmatasandi rolli integreeritud süsteemis.
Perearstiabi osutavale äriühingule antakse võimalus osutada valdkondadeülest
koordinatsiooniteenust ja korraldada rahvatervishoiu, tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna
koostööorganisatsiooni ehk TERVIKu ülesannete täitmist.
Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei või perearstiabi osutaval äriühingul olla muud tegevusala peale
seaduses loetletud teenuste. Valdkondadeülest koordinatsiooniteenust kui uut teenuseliiki ei ole
selles nimetatud. Muudatus on vajalik, kuna terviseteejuht hakkab praktikas tööle eeskätt
esmatasandi tervisekeskustes. Kui koordinatsiooniteenuse osutamine ei oleks seaduses lubatud
tegevusala, tekiks õiguslik takistus teenuse korraldamisel.
See muudatus ei laienda perearstiabi sisulist rolli meditsiiniliste otsuste tegemisel, vaid võimaldab
korraldada multidistsiplinaarset koostööd ja juhtumipõhist koordinatsiooni. See on kooskõlas
eesmärgiga tugevdada esmatasandi rolli integreeritud süsteemis.
Eelnõu § 4 punktidega 3 ja 4 muudetakse TTKS § 22 lõiget 3 nii, et senine tekst saab olema lõike
punktiks 1 ja lõiget täiendatakse punktiga 2, mille kohaselt lisatakse haigla võimalike ülesannete
hulka valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse osutamine ning rahvatervishoiu, tervishoiu ja
sotsiaalvaldkonna koostööorganisatsiooni ehk TERVIKu ülesannete korraldamine.
Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei või haiglat pidaval aktsiaseltsil ja sihtasutusel olla muud tegevusala
peale seaduses loetletud teenuste. Valdkondadeülest koordinatsiooniteenust kui uut teenuseliiki ei
ole selles nimetatud. Muudatus on vajalik, kuna terviseteejuht hakkab praktikas tööle ka haiglates.
50
See muudatus ei laienda haigla sisulist rolli meditsiiniliste otsuste tegemisel, vaid võimaldab
korraldada multidistsiplinaarset koostööd ja juhtumipõhist koordinatsiooni.
Eelnõu § 4 punktiga 5 täiendatakse TTKS § 591 lõiget 4 punktiga 32 järgmises sõnastuses
„rahvatervishoiu seaduse alusel inimese riskitunnuse andmed“. Inimese riskitunnus genereeritakse
automaatselt Tervisekassa andmete alusel ja seda hoitakse TIS-is, sest see näitab inimese riski
kasutada ressursimahukaid tervishoiuteenuseid ja seda vajavad oma igapäevatöös eeskätt
tervishoiutöötajad, et otsustada inimese proaktiivse abistamise vajaduse üle. Riskirühma tunnuse
TIS-is kättesaadavaks tegemine jõustub 2028. aasta 1.mail kuna see nõuab mitme eelduse täitmist,
mis ei ole varem teostatavad. Tervisekassa peab looma riskirühma tunnuse automaatseks
genereerimiseks eraldiseisva teenuse, mis edastab riskirühma tunnuse TIS-i. Seda teenust ei ole
praegu olemas ning selle arendamine eeldab Tervisekassalt eraldi analüüsi- ja arendustöid
Tervisekassa poolel. Lisaks eeldab riskirühma tunnuse edastamine TIS-ist tervise infosüsteemist
heaolu infosüsteemi andmevahetuse liidese loomist, mis on samuti osa arendustöödest. Seega on
2028. aasta jõustumistähtaeg kooskõlas koordinatsiooniteenuse üleriigilise käivitamise ajakavaga
ning tagab, et säte jõustub sel ajal, kui kõik vajalikud tehnilised eeldused on täidetud.
Eelnõu §-s 5 esitatakse seaduse jõustumissätted.
Seadus jõustub järk-järgult:
Seadus jõustub 1. juulil 2027. TERVIKud peavad olema moodustatud 1. novembriks 2027. Juhul
kui maakonnas pole selleks ajaks TERVIKut moodustatud, on maakonna haiglavõrgu haiglal
kohustus moodustada TERVIK hiljemalt 1. veebruariks 2028. a.
Eelnõu § 1 punktid 13–15, mille kohaselt ei kohaldata tervishoiuasutustele edaspidi toitlustamise
nõudeid, jõustuvad 2027. aasta juulis. Vajalikud juhendmaterjalid ja töövahendid on
tervishoiuasutustele juba praegu hästi kättesaadavad, kuid jõustumise ajaks tuleb kokku leppida
koht, kuhu on edaspidi koondatud viited kasutatavatele suunistele ja materjalidele.
Käesoleva seaduse § 1 punktid 2, 3, 5, 7–9, 11, 12, 16, 17, 19 ja 22, § 2, § 3 punkt 3 ning § 4
punktid 2, 4 ja 5 jõustuvad 2028. aasta 1. mail. Muudatus on seotud tervise- ja sotsiaalvaldkonna
laiapõhjalisema integratsiooniga, mille tagamiseks on vajalik süsteemne koostöö. Sellise
eesmärgi saavutamiseks:
käivitatakse nimetatud tähtajast heaolupiirkondade strateegiline juhtimine koostöökogude
töö ning tervise- ja heaoluprofiilide koostamise näol;
hakatakse valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse osutamist rahastama ravikindlustuse
eelarvest Tervisekassa kaudu.
Arvestades muudatuste ulatust – uute organisatsioonide loomine, rahastamislepete sõlmimine, IT-
arendused ja terviseteejuhtide koolitamine – ei oleks varasem rakendumise tähtaeg realistlik ega
proportsionaalne. See tagab õigusselguse ja vähendab rakendusriski.
Üleminekuperiood võimaldab:
koostada vajalikud rakendusaktid;
käivitada koolitusprogrammid,
luua infosüsteemi arendused,
sõlmida esimesed rahastuslepingud.
Põhiseaduslikkuse analüüs
Eelnõu väljatöötamisel on hinnatud selle vastavust Eesti Vabariigi põhiseadusele (PS), analüüsides
kavandatavate muudatuste mõju isikute põhiõigustele, KOVi autonoomiale ja ettevõtlusvabadusele.
51
Analüüs lähtub õigusteaduslikust metoodikast, tuginedes PS-i kommenteeritud väljaande
seisukohtadele ja eelnõus välja toodud konkreetsetele meetmetele.
TERVIKud ja valdkondadeülene koordinatsioon
KOVi autonoomia ja enesekorraldusõigus (PS § 154)
PS § 154 lõike 1 kohaselt otsustavad ja korraldavad KOVid kõiki kohaliku elu küsimusi iseseisvalt.
PS-i kommentaaride (§ 154 komm. 12) kohaselt võib riik siiski panna KOVidele seadusega
kohustusi, kui see on vajalik riigi ühtse arengu ning elanike võrdse kohtlemise tagamiseks.
Eelnõuga nähakse ette maakonna tasandil tegutsevate heaolupiirkondade, koostöökogude ja
TERVIKu moodustamine ning KOVide kohustus neis osaleda. Sellega riivatakse KOVi
enesekorraldusõigust (PS § 154 lg 1), kuna piiratakse KOVi vabadust otsustada koostöövormide ja
oma tegevuse korraldamise üle.
Riive eesmärk on tagada tervishoiusüsteemi ja sotsiaalvaldkonna parem koordineeritus, abi
järjepidevus ning inimeste tervise ja heaolu tõhusam kaitse. KOVide osalemine on vajalik
tervishoiu- ja sotsiaalteenuste ühiseks planeerimiseks ja arendamiseks, kompleksse abivajadusega
inimeste toetamiseks ning piirkondliku tervise- ja heaoluprofiili koostamiseks ja rakendamiseks.
Eesmärk teenib olulist avalikku huvi, on seotud sotsiaalriigi põhimõtte ja PS §-s 28 sätestatud tervise
kaitsega.
Riive on mõõdukas. Eelnõu ei võta KOVidelt ära SHS-ist tulenevaid ülesandeid ega otsustusõigust
teenuste korraldamisel. Koostöökogu ja TERVIK täidavad eelkõige koordineerivat ja strateegilist
funktsiooni ning koostöökogu seisukohad ei ole KOVidele õiguslikult siduvad. Seetõttu säilib
KOVidel sisuline otsustusautonoomia oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisel. Kohustus
osaleda koostöös on seega sobiv, vajalik ja mõõdukas meede tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna
lõimitud toimimise tagamiseks.
KOVi kohustus osaleda heaolupiirkonna koostöökogus ja TERVIKus riivab KOVi
enesekorraldusõigust (PS § 154 lg 1), kuna piirab KOVi vabadust otsustada koostöövormide ja
organisatsioonilise tegevuse üle. Riive eesmärk on tagada tervishoiu- ja sotsiaalteenuste parem
koordineeritus, abi järjepidevus ning rahvastiku tervise ja heaolu tõhusam kaitse. Tegemist on
kaalukate põhiseaduslike eesmärkidega, mis tulenevad muu hulgas sotsiaalriigi põhimõttest ja
tervise kaitse eesmärgist. Kohustuslik osalemine on eesmärgi saavutamiseks sobiv ja vajalik meede,
kuna tervishoiusüsteemi ja sotsiaalvaldkonna lõimitud toimimine eeldab kõigi piirkonna KOVide
osalemist. Riive on mõõdukas, sest KOV säilitab oma ülesannete täitmisel otsustusautonoomia ning
koostööorganid täidavad peamiselt koordineerivat ja strateegilist funktsiooni.
Inimese õigus tervise kaitsele ja sotsiaalabile (PS § 28)
Eelnõu eesmärk on asendada senine vabatahtlik koostöö kohustusliku mudeliga, et tagada
kompleksse abivajadusega isikutele koordineeritud tugi. PS § 28 lõiked 1 ja 2 sätestavad igaühe
õiguse tervise kaitsele ja riigi abi saamisele puuduse korral. Kommentaaride (§ 28 komm. 23)
kohaselt on riigil siin lai otsustusõigus süsteemi disainimisel. Eelnõus kavandatud proaktiivne
abivajaduse märkamine (riskirühma tunnus) ja valdkondadeülene koordinatsiooniteenus on
suunatud riigi positiivse kohustuse täitmisele. See aitab ennetada olukorra halvenemist ja vähendab
vajadust kulukamate sekkumiste järele.
52
Ettevõtlusvabadus, üldine tegevusvabadus ja TERVIKusse kuulumise kohustus (PS §-d 31 ja 19)
Eelnõuga kohustatakse perearstiabi osutajaid, haiglavõrgu haiglaid ja KOVe kuuluma TERVIKusse
ning osalema piirkondlikus koostöökorralduses. Perearstiabi osutajate ja haiglate puhul riivab
kohustus eeskätt PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust, kuna see mõjutab teenuseosutaja võimalust
kujundada oma koostöösuhteid ja töökorraldust üksnes enda valitud viisil. Üksikpraksises tegutseva
või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseva perearsti puhul võib kohustus puudutada ka PS §-st 19
tulenevat üldist tegevusvabadust. Juriidiliste isikute puhul katab regulatsiooni mõju põhiliselt
ettevõtlusvabaduse kaitseala.
Riive legitiimne eesmärk on tagada PS §-st 28 tulenev õigus tervise kaitsele ning riigi kohustus
kujundada tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna korraldus selliselt, et inimesele oleks võimalik pakkuda
õigeaegset, järjepidevat ja kvaliteetset abi. TERVIKu kohustusliku liikmelisuse eesmärk ei ole
piirata teenuseosutajate majandustegevust iseenesest, vaid tagada, et perearstiabi, eriarstiabi,
haiglaravi, õendusabi, rehabilitatsioon ja KOVi korraldatavad sotsiaalteenused toimiksid inimese
vaates koordineeritult. See on eriti oluline nende inimeste puhul, kelle abivajadus ei mahu ühe
teenuseosutaja või ühe valdkonna vastutuse piiridesse ning kelle puhul killustunud korraldus võib
kaasa tuua ravi katkemise, korduva hospitaliseerimise või sotsiaalse olukorra halvenemise.
Kohustuslik kuulumine TERVIKusse on sobiv ja vajalik abinõu, sest TERVIKu eesmärke ei ole
võimalik saavutada ilma nende osapoolteta, kelle kaudu inimene tegelikult teenuseid saab. Perearst
on inimese terviseteekonna esmatasandi keskne koordinaator ning haiglavõrgu haigla on piirkonnas
eriarstiabi, haiglaravi ja sageli ka jätkuteenuste oluline sõlmpunkt. Kui perearstiabi osutajatel või
haiglatel oleks võimalik koostööstruktuurist kõrvale jääda, ei oleks võimalik tagada piirkonnas
ühetaolist infovahetust, suunamist ega teenuseteekondade kokkuleppeid. Üksnes vabatahtlikud
koostööjuhised või projektipõhised kokkulepped ei tagaks sama tõhusalt, et abi kättesaadavus ei
sõltuks juhuslikult sellest, millise perearsti nimistusse inimene kuulub või millise haigla teenuseid
ta vajab.
Riive on mõõdukas. TERVIKusse kuulumine ei võta perearstiabi osutajalt ega haiglalt õigust jätkata
tervishoiuteenuse osutamist, ei muuda nende omandivormi ega alluta neid teise teenuseosutaja
juhtimisele. TERVIK ei võta üle liikmete seadusest tulenevaid ülesandeid ega tee üksikisiku suhtes
haldusotsuseid. Kohustus seisneb eelkõige piirkondliku koostöökorralduse kokkuleppimises,
infovahetuse tagamises, teenuseteekondade ühises kujundamises ning valdkondadeülese
koordinatsiooni toimimisse panustamises oma pädevuse piires.
Riive mõõdukust toetab ka see, et TERVIK ei või nõuda liikmetelt liikmemaksu ning koostöökogu
ei saa panna TERVIKule ega selle liikmetele rahalisi kohustusi. TERVIKu juhtimise ja seadusest
tulenevate ülesannete täitmise kulud kaetakse eelnõus sätestatud korras Tervisekassa kaudu või
üleminekuperioodil välisvahenditest. Kohustuslik liikmelisus toetab ühtlasi PS §-st 12 tulenevat
võrdse kohtlemise põhimõtet, sest kokkulepitud teenuseteekonnad ja koostöökorraldus peavad
laienema kogu heaolupiirkonna elanikele, mitte üksnes nendele inimestele, kelle teenuseosutaja on
vabatahtlikult koostööga liitunud.
Kokkuvõttes on TERVIKusse kuulumise kohustus põhiseaduspärane, sest see on seadusega ette
nähtud, teenib kaalukaid avalikke eesmärke ning ei koorma teenuseosutajaid rohkem, kui on
lõimitud koostöö toimimiseks vajalik.
Põhiseaduspärasuse analüüs riskitunnuse automaatse leidmise kohta
53
Riskitunnuse automaatne leidmine Tervisekassa raviarvete ja retseptiandmete alusel riivab eeskätt
PS §-s 26 kaitstud eraelu puutumatust ja informatsioonilist enesemääramisõigust, kuna tegemist on
isikut puudutavate terviseandmete töötlemisega ning inimese kohta tuletatakse andmete põhjal
hinnanguline tunnus. Riive seisneb selles, et riskitunnus leitakse automaatse andmetöötluse abil
enne seda, kui inimene ise teenusele pöördub või on konkreetse märkamislehe koostamisega seoses
andnud vahetu tahteavalduse. Riive on siiski seadusega ette nähtud, piiritletud eesmärgiga ning
seotud ülekaaluka avaliku huviga – tagada PS §-st 28 tulenevalt inimeste tervise kaitse ja õigeaegne
abi neile, kelle tervise- ja sotsiaalprobleemid võivad ilma varajase märkamiseta süveneda.
Riskitunnuse leidmine inimese eelneva teadmiseta on lubatav seetõttu, et meetme eesmärk ei ole
inimese suhtes automaatse otsuse tegemine, vaid võimaliku abivajaduse varajane märkamine. Kui
riskitunnuse leidmine eeldaks alati inimese eelnevat pöördumist või nõusolekut, jääksid sihtrühmast
välja just need inimesed, kelle abivajadus võib olla kõige suurem, kuid kes terviseseisundi, sotsiaalse
isolatsiooni, vähese teadlikkuse, kognitiivse raskuse või süsteemis liikumise keerukuse tõttu ise abi
ei taotle. Sellisel juhul ei oleks võimalik saavutada regulatsiooni keskset eesmärki – liikuda
reaktiivselt abistamiselt proaktiivsele ja ennetavale mudelile ning vältida terviseseisundi ja
toimetuleku halvenemist.
Abinõu on sobiv, sest Tervisekassa andmekogu raviarvete ja retseptiandmed võimaldavad
objektiivselt tuvastada tervishoiuteenuste kasutamise mustreid, mis võivad viidata kõrgenenud
terviseriskile, näiteks korduvad erakorralised pöördumised, hospitaliseerimised,
rehospitaliseerimised, ulatuslik ravimik kasutus või mitme teenuseliigi sage kasutamine. Need
andmed on Tervisekassa ülesannete täitmisel juba olemas ning nende kasutamine riskitunnuse
leidmiseks võimaldab märgata terviseriski senisest varem ja süsteemsemalt. Meede on vajalik, sest
sama tõhusat, kuid isikut vähem riivavat alternatiivi ei ole. Üksnes inimese enda pöördumisele või
üksnes spetsialisti juhuslikule märkamisele tuginev süsteem jätaks osa sihtrühmast abita ning
säilitaks senise killustatuse ja hilise sekkumise probleemi.
Meede on mõõdukas, kuna riskitunnus ei too inimesele kaasa õiguslikke tagajärgi ega otsusta
automaatselt ühegi teenuse saamist, sellest ilmajäämist, kohustuse tekkimist ega muud isiku õigusi
või kohustusi mõjutavat tagajärge. Riskitunnus on üksnes abistav sisend tervishoiutöötaja, KOVi
sotsiaaltöötaja või terviseteejuhi edasiseks professionaalseks hindamiseks. Valdkondadeülese
koordinatsiooniteenuse vajaduse hindamisel arvestatakse alati lisaks riskitunnusele inimese
tegelikku tervise- ja sotsiaalset olukorda ning inimese kaasamine ja nõusolek on vajalik teenuse
sisuliseks osutamiseks, heaoluplaani koostamiseks ja laiema tugimeeskonna kaasamiseks.
Riskitunnuse automaatne genereerimine ei ole käsitatav sellise automatiseeritud üksikotsusena, mis
kuuluks isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 22 keelu keskmesse, sest selle alusel ei tehta üksnes
automaatsele töötlusele tuginevat otsust, millel oleks inimesele õiguslik või samaväärselt oluline
mõju. Samas on tegemist profiilianalüüsi tunnustega andmetöötlusega, mistõttu tuleb rakendada
tugevdatud kaitsemeetmeid. Seetõttu sätestatakse inimese õigus näha terviseportaalis selgitust
riskitunnuse olemasolu ja selle määramise üldiste aluste kohta. Lisaks peab olema tagatud, et
riskitunnuse aluseks olev metoodika on õigusaktis või selle alusel kehtestatud korras piisavalt
määratletud ning et inimene saab vajaduse korral pöörduda selgituse saamiseks vastutava töötleja
poole.
Põhiõiguste riivet vähendavad ka eesmärgipärasuse, minimaalsuse ja juurdepääsupiirangute
tagatised. Riskitunnust kasutatakse üksnes rahvastikupõhise terviseriski juhtimise, koordineerimist
vajava olukorra märkamise ja valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse vajaduse hindamise
eesmärgil. Ligipääs riskitunnusele on piiratud üksnes isikutega, kellel on seda vaja seadusest
54
tulenevate tööülesannete täitmiseks, eeskätt märkamislehte täitval tervishoiutöötajal või KOVi
sotsiaaltöötajal ning märkamislehe saanud terviseteejuhil. Riskitunnust ei avalikustata laiemalt ega
kasutata inimese sildistamiseks, teenuste piiramiseks, sanktsioonide kohaldamiseks ega muuks
algsest eesmärgist erinevaks otstarbeks. Andmetöötlus peab olema logitud ja kontrollitav ning
andmete säilitamise ja kustutamise reeglid peavad olema selgelt sätestatud.
Riskitunnuse kasutamine toetab ka PS §-st 12 tulenevat võrdse kohtlemise põhimõtet. Kui
proaktiivne märkamine sõltuks üksnes sellest, kas inimene ise oskab abi küsida või kas konkreetne
spetsialist tema olukorda märkab, võiks abi kättesaadavus erineda juhuslikel põhjustel. Ühetaolise
metoodika alusel leitud riskitunnus aitab tagada, et sarnases terviseriskis olevad inimesed on
süsteemis sarnastel alustel märgatavad sõltumata elukohast, perearsti töökorraldusest või inimese
enda suutlikkusest abi taotleda. Kehtivas õiguses on analoogseid proaktiivseid andmepõhiseid
mehhanisme kasutatud ka sotsiaalvaldkonnas, näiteks teatud tunnustega isikute tuvastamiseks, et
KOV saaks hinnata võimalikku abivajadust. Ka kavandatav riskitunnus ei asenda sisulist hindamist,
vaid loob selleks objektiivse ja ühetaolise lähtekoha.
Kokkuvõttes on eelnõuga kavandatav regulatsioon PS-iga kooskõlas. Valitud meetmed, sealhulgas
heaolupiirkondade strateegiline juhtimine ja TERVIKute kaudu toimuv teenuste lõimimine, on
sobivad ja vajalikud PS §-st 28 tulenevate riigi eesmärkide saavutamiseks, olles samas
proportsionaalsed kaasnevate põhiõiguste riivetega.
3. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus võetakse kasutusele mitu uut terminit, mida Eesti õiguskorras varem pole olnud:
heaolupiirkond, piirkondlik koostöökogu, TERVIK, valdkondadeülene koordinatsiooniteenus,
terviseteejuht, tervisedendaja, heaoluplaan. Terminite selgitused on avatud seletuskirjas eespool.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
Eelnõuga kavandatud TERVIKute rahastamine Tervisekassa vahenditest ei kujuta endast Euroopa
Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 107 lõike 1 tähenduses riigiabi. Riigiabi olemasoluks peavad
olema täidetud kõik ELTL artikli 107 lõikes 1 sätestatud tingimused, sealhulgas peab abi saajaks
olema ettevõtja, kes tegeleb majandustegevusega.
TERVIKu tegevus on lahutamatult seotud tervishoiu- ja sotsiaalteenustega, mida korraldatakse
avalikes huvides ning mille peamine eesmärk on tagada inimestele vajalik abi. TERVIK ei loo nende
teenuste kõrvale iseseisvat turgu ega osuta teenuseosutajatele selliseid tugiteenuseid, mida oleks
võimalik tavapäraselt omandada konkurentsil põhineval turul. Koordineerimis- ja koostöötegevus
on üksnes vahend avalike ülesannete tõhusamaks täitmiseks.
Lisaks puudub TERVIKu tegevusel piiriülene mõõde. TERVIKu tegevus on seotud konkreetse
heaolupiirkonna tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kavandamise ning koordineerimisega Eesti avaliku
süsteemi raames. Ka koordineeritavad teenused ise on olemuselt kohaliku või piirkondliku ulatusega
avalikud teenused, mis ei ole suunatud liikmesriikidevahelisele konkurentsile ega piiriülesele
teenuste osutamisele. Seetõttu ei ole põhjust käsitada nende teenuste omavahelist koordineerimist
iseseisva majandustegevuse või turupõhise tugiteenusena. tegevuse raames ei osutata tervishoiu- ega
sotsiaalteenuseid, ei konkureerita teenuste osutamise turul teiste isikutega ega pakuta tasu eest kaupu
või teenuseid. TERVIKu ülesanded piirduvad tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamise
55
koordineerimise, piirkondliku planeerimise ning valdkondadeülese koostöö korraldamisega.
Tegemist on avaliku võimu poolt määratletud avaliku ülesande täitmisega.
Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt ei ole tegevus majandustegevus, kui see on
olemuselt sotsiaalset, regulatiivset või avaliku võimu teostamisega seotud laadi ning seda ei pakuta
turutingimustel. Samuti ei käsitata ettevõtjana üksust, kes täidab üksnes riigi või KOVi poolt talle
pandud avalikke ülesandeid ega osale kaupade või teenuste turul.
Kuna TERVIK ei tegutse turuosalisena ega vii läbi majandustegevust, ei ole ta ELTL artikli 107
lõike 1 tähenduses ettevõtja. Sellest tulenevalt ei ole täidetud riigiabi esimene ja põhiline eeldus ning
puudub vajadus hinnata üksikasjalikumalt ülejäänud riigiabi tunnuste esinemist.
Lisaks kasutatakse Tervisekassa vahendeid üksnes TERVIKu seadusest tulenevate koordinatsiooni-
ja planeerimisülesannete täitmiseks. Rahastust ei kasutata tervishoiu- või sotsiaalteenuste
osutamiseks ega tegevuseks, millega TERVIK võiks saada konkurentsieelise võrreldes mõne turul
tegutseva ettevõtjaga. Seetõttu ei anna rahastamine TERVIKule ka valikulist majanduslikku eelist.
Eeltoodust tulenevalt on TERVIKu rahastamine käsitatav avaliku ülesande täitmise rahastamisena
ega kuulu ELTL artikli 107 lõike 1 kohase riigiabi regulatsiooni kohaldamisalasse.
5. Seaduse mõjud
Muudatuste rakendamisel võib eeldada sotsiaalset, majanduslikku ja regionaalset mõju, samuti mõju
riigivalitsemisele ja infotehnoloogilistele arendustele. Eelnõu mõjude olulisuse tuvastamiseks
hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus,
mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk.
Mõjuanalüüs on üles ehitatud kahe peamise tegevussuuna järgi:
heaolupiirkondade ja koostöökogude loomine, TERVIKute moodustamine, tervise- ja
heaoluprofiili kasutuselevõtt ning Tervisekassa rolli muutumine piirkondlikus juhtimises;
valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse ja terviseteejuhi rolli rakendamine.
Lisaks kaasneb eelnõuga tervishoiuasutuste toitlustamise nõuete kaotamine, mille mõju käsitletakse
eraldi.
Sotsiaalministeeriumi tellimusel tegi Rahvusvaheline Integreeritud Hoolduse Fond (International
Foundation for Integrated Care; edaspidi IFIC) analüüsi Eesti TERVIKute reformile.14 IFIC-u
hinnangul on reformi üldine loogika selge ja kooskõlas integreeritud hoolduse parimate teadmistega.
TERVIKute reform on nende hinnangul tugev formaalsete struktuuride üles seadmisel ning
sihtrühmade valikukriteeriumid on teiste riikide praktikate näitel mõistlikud, on mõistlikult seatud
ning toetatud tõendusmaterjali poolt.
Siiski rõhutab IFIC oma analüüsis, et reformi edukuse eeldus on struktuuride ja organisatsioonide
ja inimeste omavaheline usaldus, koostöö, rolliselgus ning igapäevase töökorralduse vastav
muutmine. IFIC-u soovitus oli vastav kirjeldus lisada eelnõu seletuskirja ja/või järgnevatesse
reformi rakendumise juhenditesse. IFICu hinnangul on reformi esmased tegevus-eesmärgid (nt
heaolupiirkondade ja TERVIKute loomine, terviseteejuhtide koordinatsiooniteenuse kasutusele
võtmine, heaoluplaanide sisseviimine, juhtimislaudade loomine – realistlikud. Pikaajalised mõju
14
Estonia - Final Report Aug 2020
56
eesmärgid nagu dubleerivate tegevuste vähendamine, sujuvama hoolduse ja ravi pakkumine,
hospitaliseerimiste vähendamine ning tervisekulude madalam kasv sõltuvad süsteemi juurutamise
ja realiseerimise edukusest. Mitmed välisriigid on oma integratsiooniprogrammides saavutanud oma
eesmärke vaid osaliselt ning süsteemide muutused on kaasa toonud ka mitmeid soovimatuid
tagajärgi. Seetõttu on oluline reformi käigus tekkivate muutuste ulatust ja mõju monitoorida ning
mõõta kohandades vastavalt edasisi tegevusi. Kokkuvõttes leiab IFIC, et integratsiooni reform
praeguses ulatuses annab hea aluse järkjärguliseks skaleerimiseks.
Reformi tõhustamiseks ja skaleerimiseks tegi IFIC järgmised ettepanekud:
standardiseeritud riiklik koostööprotsess, mis jätab ruumi kohalikuks mugandamiseks;
realistlikud personali ja töökoormuse tasemed;
infosüsteemide kasutamine, mis võimaldavad jälgida tegevusi, saatekirju ja jätkutegevusi
kuni lõppemiseni;
eraldi mõõdikud patsiendi kogemuste, teenuste kasutamise, teenuse tulemuste ja
maksumuste jaoks;
üks organisatsioon riiklikul tasandil, kes vastutab reformi rakendamise toestamise ja selle
arendamise eest.
Tegevussuundi on analüüsitud mõjuvaldkondade kaupa, käsitledes igas valdkonnas mõju peamistele
sihtrühmadele.
6.1. Heaolupiirkondade ja koostöökogude loomine, TERVIKute moodustamine, tervise- ja
heaoluprofiili kasutuselevõtt ja Tervisekassa rolli muutumine
Eelnõuga luuakse maakonnapõhised heaolupiirkonnad, kus moodustatakse tervishoiu ja
sotsiaalvaldkonna koostöökogu. Tegemist on strateegilise koostöö formaadiga, mille eesmärk on
siduda riigi ja KOVide otsustusprotsessid ning kujundada piirkonna elanikkonna vajadustest
lähtuvad ühised prioriteedid ja tegevussuunad. See võimaldab korraldada tervishoiu- ja
sotsiaalteenuseid senisest tulemuslikumalt, sealhulgas varem märgata riskirühma kuuluvaid inimesi,
sihitada täpsemalt sekkumisi ja parandada valdkondadevahelist koostööd. Selle tulemusel väheneb
oht, et inimese abivajadus jääb märkamata, takerdub eri süsteemide vahele või ei ole abi õigeaegne.
Pikaajaliselt loob seesugune koostöömudel eeldused probleemide ennetamiseks ning vähendab
vajadust kulukamate ja intensiivsemate teenuste järele, parandades samal ajal inimeste elukvaliteeti
ja toimetulekut. Muudatus ei loo uut haldusüksust, vaid struktureerib olemasoleval maakonna
tasandil koostööd ning muudab selle süsteemseks ja järjepidevaks.
Maakonna tasandil heaolupiirkonna moodustamine on Eesti kontekstis põhjendatud, kuna
sotsiaalteenuseid kasutavad inimesed valdavalt oma KOVi põhiselt15 ning tervishoiuteenuste
kasutamise analüüs16 näitab, et enamikku teenuseid kasutatakse elukoha maakonna sees. 2023. aasta
andmete põhjal oli maakonnasisene teenusekasutus koduõenduse puhul üle 90%, perearsti ja -õe
vastuvõttudel ligikaudu 88–89% ning statsionaarses järelravis üle 90%; ambulatoorsete teenuste
puhul jäi maakonnasisene kasutus enamasti vahemikku 65–75%17.
15 Sotsiaalkindlustusamet, 2025.
16 Tervisekassa, 2024.
17
Samas.
57
Maakond on esmatasandi koostööks sobiva elanikkonna suurusega ala ka teiste riikide võrdluses,
näiteks Prantsusmaal (CPTS; tüüpiline populatsioon 40 000–80 00018), Ühendkuningriigis (PCN;
tüüpiline populatsioon 30 000–50 00019) ja Hollandis (piirkondlikud esmatasandi võrgustikud;
tüüpiline populatsioon 20 000–50 00020).
Heaolupiirkonna operatiivseks koostöövormiks on tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna
koostööorganisatsioon TERVIK, mis ühendab piirkonna peamised teenuseosutajad ja kohaliku
tasandi. TERVIK on püsiv koostööraamistik, mille kaudu panustatakse rahvatervishoidu,
korraldatakse ja arendatakse valdkondadeülest koostööd ning toetatakse kompleksse abivajadusega
inimestele suunatud teenuste koordineerimist. Eelnõu kohaselt kuuluvad TERVIKu koosseisu
kohustuslikult kõik heaolupiirkonna KOVid, perearstiabi osutajad ja haiglavõrgu haiglad, tagades
peamiste osapoolte süsteemse kaasatuse.
Tööjõuvajaduse osas on TERVIK võrgustikujuhtide vajadus kuni 20 inimest (igasse
heaolupiirkonda ja lisa suurimates heaolupiirkondades) ja terviseteejuhtide hinnanguline vajadus
200–250 inimest üle Eesti. Reform ei eelda kõigi vajalike ametikohtade loomist. Võrgustikujuhi
roll on juba kõigis maakondades olemas, kuid seda täidetakse praegu projektipõhiselt.
Piirkondlik koostöömudel loob raamistiku abivajaduse märkamiseks, hindamiseks, teenuste
kavandamiseks ja koordineerimiseks terviklikuks tervise ja heaolu toetamise süsteemiks. See eeldab
toimivat koostööd ning selget rollijaotust tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi vahel heaolupiirkonna
tasandil.
WHO integreeritud hoolduse (ICOPE) käsitluse kohaselt tuleb vanemaealiste ja komplekssete
vajadustega inimeste toetamisel liikuda haiguskeskselt käsitluselt inimesekesksele ja
funktsioneerimisvõimet toetavale lähenemisele. See eeldab tervishoiu- ja sotsiaalteenuste
koordineeritud osutamist, inimese eesmärkidest lähtuvat hoolduse kavandamist ning tervise-,
sotsiaal- ja elukeskkonna terviklikku hindamist. WHO rõhutab, et funktsioneerimisvõime languse
erinevad põhjused on omavahel seotud ning vajavad integreeritud ja valdkondadeülest käsitlust.21
Kavandatav mudel ei ole Eestis esmakordne, vaid tugineb viimastel aastatel kujunenud praktikale ja
katsetustele valdkondadeülese koordinatsiooni arendamisel. Aastatel 2014–2015 tegi Maailmapank
Eesti Haigekassa (praegune Tervisekassa) tellimusel uuringu „Ravi terviklik käsitlus ja osapoolte
koostöö Eesti tervishoiusüsteemis“22 käsitleti tervishoiuteenuste integreeritust, sealhulgas
raviteenuste osutamist sobival tervishoiusüsteemi tasemel ning ravi koordineerimist ja järjepidevust
kõigi süsteemi osapoolte poolt. Uuringus toodi esile puudujääke aktiivravieelsete ja järgsete teenuste
koordineerimisel ning rõhutati integreeritud teenuseosutamise mudelite vajadust.
2016. aastal algatas Sotsiaalministeerium koostöös SA Viljandi Haiglaga paikkondlike tervishoiu-
ja sotsiaalteenuste integreerimise eelanalüüsi ja pilootprojekti rakendamise kava koostamise ehk
PAIK projekti23 esimese etapi, mille eesmärk oli välja töötada valdkondadeülese koordinatsiooni
teenusemudel. Valminud kava alusel sõlmisid Eesti Haigekassa ja SA Viljandi Haigla 2018. aasta
augustis lepingu teenusemudeli piloteerimiseks. Teenusemudel osutus edukaks24 ja 2023. aasta
18
CPTS suurusklassid.
19
NHS England – PCN.
20
WHO Europe – Networks, lk 15.
21 Integrated care for older people (ICOPE): guidance for person-centred assessment and pathways in
primary care, 2nd ed
22
Ravi terviklik käsitlus ja osapoolte koostöö Eesti tervishoiusüsteemis.
23
https://paik.vmh.ee/
24
PAIK lõppraport 2021.
58
kevadel algas Viljandi Haigla, Tervisekassa, Viljandi, Saare ja Valga maakondade ühisprojektina
selle teenuse kliiniline mõju-uuring, mis kaasab umbes 800 patsienti. Uuringu sihtrühm on vähemalt
45-aastased inimesed, kellel on diagnoositud mitu kroonilist haigust, mis suurendab haiglaravile
sattumise riski, ja kellel esinevad kaasuvalt ka sotsiaalsed tervisemõjurid, näiteks toetava
tugivõrgustiku puudumine või liikumisraskused. Projekti juhib Viljandi Haigla ja uuringu
teaduspartner on Barcelona ülikoolihaigla. Kliinilise mõju-uuringu eesmärk on selgitada välja
teenuse pikaajaline mõju ja teostatavus maakondade kogemuse põhjal. Uuringuga soovitakse teada
saada, milline on tervishoiu- ja sotsiaalteenuste koordineeritud koostöö mõju patsientide tervisele,
elukvaliteedile, teenustega rahulolule ja teenusekasutusele ning tervishoiuteenuste kulule.
Uuring kestab 2026. aasta augustini, kuid aasta pärast uuringuga alustamist tehti esmane analüüs, et
hinnata, kas senine tegevus liigub soovitud suunas. Tulemused näitasid, et sekkumisgrupil esines
võrreldes kontrollgrupiga vähem EMO visiite ja hospitaliseerimisi ning madalam tervishoiuteenuste
kasutamise kulu. Kuna uuringusse kaasatud isikute arv ei olnud selleks ajaks veel piisav, ei saanud
tulemuste põhjal teha lõplikke järeldusi. Senised tulemused olid siiski piisavalt paljulubavad, et
kinnitada uuringuga jätkamise asjakohasust ja teenusekoordinatsiooni potentsiaali kompleksse
abivajadusega inimeste toetamisel.
2015. aasta lõpus moodustas Vabariigi Valitsus hoolduskoormuse rakkerühma, et kaardistada
lähedaste hooldamisega seotud probleemid ja töötada välja inimeste vajadustest lähtuvad
lahendused.25 Rakkerühma ettepanekute põhjal viidi 2018–2019 kuues Eesti piirkonnas ellu
hoolduse koordinatsiooni pilootprojekt, mille eesmärk oli testida esmase koordinatsioonimudeli
toimimist ning anda sisend riikliku süsteemi loomiseks.26 Piirkondadesse loodi
hoolduskoordinaatori ametikohad, mis ühendasid KOVi, perearsti ja teiste osapoolte töö.
Arenguseire Keskuse raport „Pikaajalise hoolduse tulevik“ toob ühe olulise kitsaskohana esile
pikaajalise hoolduse killustatuse ning vajaduse terviklikuma ja paremini koordineeritud tervishoiu
ja sotsiaalvaldkonna koostöö järele27. Eelnõuga kavandatav valdkondadeülene koordinatsioon
toetab nende kitsaskohtade lahendamist.
Viimastel aastatel on pilootprojektide raames arendatud piirkondlikke koostöövõrgustikke ja
koordinatsioonimudeleid, mis toetavad keerulise ja pikaajalise abivajadusega inimesi. Üheksa
piirkonna kogemus näitab, et kõige tulemuslikum on maakondliku ulatusega koostöövõrgustik, mis
võimaldab kaasata teenuseosutajaid ka väljaspool piirkonda. Pikaajalise ja valdkondadeülese
abivajaduse korral määratakse koordinaator, kes tagab inimesekeskse toe, koostab plaani, juhib
juhtumivõrgustiku tööd ning koordineerib osapoolte koostööd, et vähendada teenuste killustatust ja
tagada abi õigeaegne jõudmine abivajajani.
Tagamaks sujuvam üleminek pilootkatsetustelt kinnistatud süsteemile, toetatakse 2026. aasta
hoolduskoordinatsiooni projekti viimase taotlusvooruga nii juba toimivaid kui ka katkestatud
koordinatsioonimudeleid, et need saaksid jätkata kuni üleriigilise süsteemi rakendumiseni. Samuti
aidatakse piirkondi, kus koordinatsioonimudelit varem rakendatud pole, et üleminek riiklikule
süsteemile oleks sujuv.
25
https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:766330/437826/page/1.
26
Üle riigi rakendatava inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsiooni mudeli
kontseptsioonidokument.
27
2021_pikaajalise-hoolduse-tulevik_raport_veeb-3.pdf
59
Tervisekassa on alates 2015. aastast teinud koostööd Maailmapangaga ja analüüsinud
tervishoiusüsteemi vähesest integreeritusest tulenevaid probleeme28, sealhulgas välditavaid
hospitaliseerimisi, ravi koordineerimatust, vähest patsiendikesksust ja teenuste killustatust. Need
probleemid kinnitavad vajadust liikuda üksikute teenuste rahastamiselt terviklikumate, inimese
abivajadusest lähtuvate teenusemudelite juhtimise suunas.
Koostöös Maailmapanga ja Eesti Perearstide Seltsiga viidi ellu perearstide riskipatsientide
ravijuhtimise pilootprojekt. Selle käigus andis Tervisekassa perearstidele ette ambulatoorsele ravile
tundlikke krooniliste haigustega riskirühma; uuringus osalenud perearstid koostasid oma nimistu
riskirühma patsientidele raviplaani, mis on sarnane heaoluplaaniga, kuid sisaldab ainult inimese
tervise, haiguste ja ravi infot ning soovituste kirjeldust. Meeskond koosnes perearstist ja -õest, KOVi
sotsiaaltöötajaid ei kaasatud.
Tulemused näitasid, et väiksema kroonilise haiguskoormusega patsientidel, kelle ravi juhtimist
rakendati, õnnestus vähendada suremust 1,3% (statistiliselt oluline). Suurema kroonilise
haiguskoormusega patsientidel õnnestus vähendada hospitaliseerimisi 3,2%, kuid statistilist
olulisust ei õnnestunud näidata, sest uuringusse kaasatute arv oli liiga väike.29 OECD on hinnanud,
et kui kaasata krooniliste haigustega inimeste koordineeritud teekonda ka sotsiaalvaldkond, on
võimalik vähendada hospitaliseerimist krooniliste haigete sihtrühmas 5–10% (Eestis on selliseid
välditavaid hospitaliseerimisi ca 15%) ja saavutada 5%-line sääst tervishoiukuludes, mida saaks
suunata rohkem ennetusse või teenuste kättesaadavuse parandamisse.30
Integratsioonis on selgelt edu saavutanud riigid, kes on kujundanud oma süsteemi nii, et eri
osapooled saavad järjepidevalt mõõta saavutatud tulemusi ja hinnata koostöö toimimist.31 See ei
tugine üksnes regulaarsetele uuringutele, vaid ka infosüsteemidele, kus eri juhtimistasanditel on
ligipääs ühistele ja rollipõhistele tulemusmõõdikutele. Seetõttu on üks kiiremaid viise tulemuste
parandamiseks hakata neid süsteemselt ja regulaarselt seirama. Sellest lähtudes on TERVIKute
maakondlikud juhtimislauad ning nendega seotud kvaliteedi- ja tulemusmõõdikud perearstidele,
haiglatele ja KOVidele kriitilise tähtsusega. Sellega kaasnevad lisaülesanded Tervisekassale ja
Sotsiaalkindlustusametile.
TERVIKute juhtimislauad ning nendega seotud kvaliteedi- ja tulemusmõõdikud loovad
perearstidele ja haiglatele aga ka KOVidele jt TERVIKu osapooltele ühise raamistiku oma tegevuse
hindamiseks ning piirkondlike eesmärkide kokkuleppimiseks ja saavutamise jälgimiseks, toetades
senisest süsteemsemat koostööd ja tulemustest õppimist. Uue töövahendi metoodilist
ettevalmistamist toetab IFIC ja sellesse protsessi kaasatakse nii haiglate kui perearstide esindajad,
tehnilise ettevalmistuse ja arendamise eest vastutab riik, kohanemist toetavad Tervisekassa, TAI ja
Sotsiaalkindlustusameti poolt koostatavad juhised. Tulemusmõõdikute juhtlauad avaldatakse
Tervisekassa ja TAI kodulehel.
Reformiga muutub Tervisekassa roll seniselt ravi rahastajalt ka süsteemi strateegiliseks suunajaks.
Tervisekassal avaneb võimalus hakata teenuseosutajate koostööorganisatsioone ehk TERVIKuid
rahaliselt motiveerima soovitatavate inimesekesksete eesmärkide saavutamisel. Sisuliselt tähendab
see, et Tervisekassa suunab senisest rohkem tegevusi, mis aitavad haigusi ennetada, tervist hoida ja
inimese toimetulekut parandada. Muudatuse tagajärjel hakkab Tervisekassa osalema maakondlike
koostöökogude kaudu piirkondlikus juhtimises ning seob rahastuse senisest enam piirkondlike
28
Uuringuga saab tutvuda siin.
29
Motivating-Improved-Healthcare-Using-Holistic-Patient-Contracts.pdf.
30
Integrating Care to Prevent and Manage Chronic Diseases (EN).
31
Health and Social Care Integration: Insights from International Implementation Cases.
60
tervise-eesmärkidega. Selle kaudu suunatakse ressursse tegevustesse, millel on suurem mõju
elanikkonna tervisele ja toimetulekule, ning vähendatakse väheväärtusliku ja välditava ravi
osakaalu. Tervisekassa kasutab tulemuspõhist rahastamist ja tulemustasu võimalust TERVIKute
motiveerimiseks, sidudes selle heaolupiirkonna tervisevaldkonna eesmärkidega ning võimaldades
tulemustasust suunata vahendeid rahvatervishoidu, sealhulgas ennetusse ja tervisedendusse.
Oluline osa Tervisekassa rollimuutusest on andmepõhise juhtimise tugevdamine. Tervisekassa
kasutab oma andmeid riskitunnuste moodustamiseks, teenuste koordineeritud kasutuse
analüüsimiseks ja tulemuspõhiste eesmärkide seadmiseks. See võimaldab liikuda reaktiivselt
teenuseosutamiselt proaktiivsele mudelile, kus fookus on probleemide varajasel märkamisel ja
ennetamisel.
6.1.1. Sotsiaalsed, majanduslikud ja regionaalsed mõjud
Muudatuste mõju avaldub laiemalt tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi toimimises tervikuna,
peegeldudes elanikkonna heaolus, ressursside kasutamises ja piirkondlikus arengus.
Heaolupiirkondade, koostöökogude ja TERVIKute loomine ning teenuste koordineeritum
planeerimine loovad eeldused senisest vajaduspõhisemaks ja varasemaks sekkumiseks.
Eesti rahvastik vananeb ning 65-aastaste ja vanemate osakaal on kasvanud 2015. aasta 18%-lt
2024. aastaks 21%-le ning prognooside kohaselt jõuab 2040. aastaks ligikaudu veerandini
rahvastikust32. Vanemaealiste osakaalu kasvuga suureneb nende inimeste hulk, kellel esineb
samaaegselt mitmeid tervise- ja toimetulekuprobleeme ning kes vajavad mitme valdkonna teenuseid
koordineeritult.
Eesti kuulub rahuldamata tervishoiuteenuste vajaduse näitaja poolest Euroopa riikide seas kõrgeima
näitajaga riikide hulka. 2024. aastal oli selliste inimeste osakaal Eestis 8,5%, samal ajal kui Euroopa
Liidu keskmine oli 2,5%. Eesti kõrge näitaja peamine põhjus on pikad ootejärjekorrad (7,8%).33
Pikki ootejärjekordi on inimesed teenustest ilmajäämise põhjustena välja toonud ka sotsiaalteenuste
puhul34, viidates probleemidele teenuste kättesaadavuses ja süsteemide omavahelises kooskõlas.
Tegevuspiirangutega inimestest, kes said viimase 12 kuu jooksul iseseisvaks toimetulekuks mõnda
teenust (umbes 21 000 inimest), pidas saadud teenuseid täiesti piisavaks 35% ning pigem piisavaks
44%. Teenuste vajadustele mittevastavust põhjendati kõige sagedamini teenuste ebapiisava mahuga.
35
See osutab, et probleem ei seisne üksnes teenuste olemasolus, vaid ka nende piisavuses ja
sobivuses tegelikule abivajadusele.
Teenuste kasutus ja avaliku sektori kulud on viimastel aastatel samal ajal märkimisväärselt
kasvanud. Kui 65-aastaste ja vanemate elanike arv kasvas aastatel 2019–2025 13,5% võrra, siis
tervishoiukulud suurenesid samal perioodil ligikaudu 80% (1,4 miljardilt eurolt 2,5 miljardi euroni).
Teenuste kasvu vedas eelkõige haiglaravi, eriti sisehaiguste, kardioloogia ja üldkirurgia valdkonnas,
kus teenuste kasutus kasvas enim vanemaealiste seas.
32 Statistikaamet, 2026. RV083: prognoositav rahvaarv aastani 2085 soo ja vanuse järgi (aluseks 1. jaanuari 2024
rahvaarv).
33
Eurostat, 2026. Self-reported unmet needs for medical examination by sex, age, main reason declared and income
quintile. Leitav: https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/hlth_silc_08__custom_20521195/default/table
(13.03.2026).
34 Vainu, V. (2021). Elanikkonna tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuring 2020/2021. Turu-uuringute AS /
Sotsiaalministeerium / Euroopa Sotsiaalfond.
35 2025 HOV uuringu raport_03.11.pptx.
61
Samas on tervisetulemid paranenud vaid tagasihoidlikult. Kui oodatav eluiga sünnimomendil on
keskmiselt 79,5 aastat, siis oodatavaid tervena elatud aastaid keskmiselt 58,7.36,37 Perioodil 2019–
2024 kasvas oodatav eluiga sünnimomendil ligikaudu 1% (0,7 aastat) ning tervena elatud eluaastad
samuti ligikaudu 1% (0,6 aastat)38. See tähendab, et hoolimata kulude kasvust on lisanduv mõju
elanikkonna terviseseisundile olnud piiratud.
Sarnast trendi on täheldada sotsiaalkaitsekuludes, mis kasvasid perioodil 2019–2025 ligikaudu 90%
(190 000-lt 360 000-le eurole). Suurim kasv toimus üldhooldusteenuse kasutamises: teenusele
tehtud kulutuste osakaal sotsiaalkaitsekuludest suurenes perioodil 2019–2024 22%-lt 31%-le ning
teenusekasutajate arv kasvas 14 681-lt 17 653 isikuni.39 See viitab süsteemi nihkumisele järjest enam
institutsionaalse abi poole, mis peegeldab osaliselt ka hooldusreformi järgset teenuse kättesaadavuse
paranemist.
Lühidalt kokkuvõttes on süsteemi küll lisaraha suunatud, kuid valdavalt on see läinud
institutsionaalsele abile ehk hilisematesse ja kulukamatesse sekkumistesse. Rahulolematus
teenustega on seotud eeskätt vähese mahuga ambulatoorses ja esmatasandi abis ning teenuste
killustatusega. Eeltoodu osutab vajadusele senisest tõhusama tervishoiu- ja sotsiaalteenuste
koordineeritud planeerimise ning varasema sekkumise järele.
Selles kontekstis on oluline teenuste korralduslik ümberkujundamine eelnõus kavandatavas mudelis.
Muudatustega luuakse eeldused, et tervishoiu- ja sotsiaalteenused oleksid omavahel paremini
seotud ning inimese jaoks järjepidevamalt korraldatud. Teenuste parem koordineerimine ja
ühtsem planeerimine vähendab riski, et sama inimese abivajadust käsitletakse paralleelselt
mitmes süsteemis või et abi osutamine katkeb valdkondadevaheliste piiride tõttu.
Eestis iseloomustavad rahvastiku tervist ja toimetulekut märkimisväärsed piirkondlikud erinevused,
mis põhjendab maakondade eripärasid arvestava strateegilise juhtimise vajadust. 65-aastaste ja
vanemate osakaal ulatub maakonniti 18–25%.40 Suurimat eakate osakaalu prognoositakse Ida-Viru
ja Hiiu maakonda (üle 33%), ent ka Põlva, Valga ja Jõgeva maakonda (üle 31%), samas kui Harju-
ja Tartumaal jääb see umbes viiendiku lähedale (u 21%).41 Tervena elatud aastate erinevus
maakondade vahel on samuti märkimisväärne, viidates ebavõrdsetele tervise- ja elukvaliteedi
tingimustele. Sünnimomendil tervena elada jäänud aastad on meestel 48,5 Võrumaal kuni 63,1
Hiiumaal ning naistel 53,4 Valgamaal kuni 69,2 Läänemaal.42
Piirkondlike erinevuste ulatus näitab vajadust valdkondadeülese ja andmepõhise planeerimise järele,
mis võimaldab siduda rahvastiku vajadused, riskitegurid ja teenuste arendamise terviklikuks
süsteemiks. Koostööpõhine juhtimismudel loob eeldused ennetuse ja varajase sekkumise
tugevdamiseks ning ressursside sihipärasemaks kasutamiseks. Majanduslikus vaates seisneb
muudatuse potentsiaal eelkõige selles, et süsteem suudab piirata kulukate ja intensiivsete teenuste
vajaduse kasvu, suunates tähelepanu varasematele sekkumistele.
36 Statistikaamet, 2026. RV045: Oodatav eluiga sünnimomendil ja elada jäänud aastad soo ja vanuse järgi, 2024 seisuga.
37 Statistikaamet, 2026. TH753: Tervena elada jäänud aastad, 2023/2024 seisuga.
38
Samas.
39 Statistika | Sotsiaalkindlustusamet
40 Statistikaamet, 2026. RV0240: Rahvastik soo, vanuse ja elukoha järgi, 1. jaanuari seisuga.
41
Statistikaamet, 2026. Sotsiaalministeeriumi arvutused.
42 Statistikaamet, 2026. TH753: Tervena elada jäänud aastad, 2023/2024 seisuga.
62
Regionaalses vaates võimaldab maakonnapõhine ja riigiga selgelt ühendatud koostöömudel
arvestada senisest paremini kohalike eripäradega ning kujundada lahendusi, mis lähtuvad
terviklikult nii piirkondlikest vajadustest kui riiklikest prioriteetidest. See loob ühtlasi
eeldused aktiivsemaks riigi tasandi poliitikakujunduseks ning toetab teenuskorralduse
arendamist ja elluviimist mitmel tasandil. Oluline eesmärk on, et muudatuste rakendamine
aitaks vähendada piirkondlikke erinevusi eelkõige koostöökorralduses, info liikumises ja
varases märkamises ning toetaks teenuste ühtlasemat kättesaadavust kogu riigis.
Samas ei tähenda see, et kõigi piirkondade teenusvõimekus või teenuste tegelik kättesaadavus
ühtlustub reformi rakendumisel automaatselt. Integratsioon ei asenda KOVide, tervishoiuteenuse
osutajate ega teiste partnerite seniseid ülesandeid, vaid loob nende vahele ühendava
koordinatsioonikihi ja ühise inforuumi. Kavandatud eelnõu piirkondlik mõju sõltub sellest,
millistesse piirkonna olemasolevatesse teenusvõrkudesse, tööprotsessidesse ja koostööpraktikatesse
uus koostöömudel lisandub. Hajaasustusega, vananeva rahvastiku ja hõredama teenusevõrguga
piirkondades teeb reform senisest nähtavamaks teenuste kättesaadavuse puudujäägid. Suuremates
linnades ja linnapiirkondades võib peamine risk avalduda osapoolte rohkuses, olemasolevate
tööprotsesside ja uue koordinatsioonimudeli kattumises ning topeltkoordineerimise ohus.
Eelnõus kavandatav lähenemine loob eeldused tervise- ja sotsiaalvaldkonna ühise planeerimise ja
vastutuse kujunemiseks piirkondlikul tasandil (ja ei keskendu üksikute teenuste
ümberkorraldamisele), olles samal ajal ühenduses üleriigilise vaatega. See võimaldab käsitleda
elanikkonna vajadusi terviklikult ning suunata sekkumisi kooskõlas rahvastiku riskide ja
toimetuleku seisundiga, enne kui probleemid individuaalse teenusevajadusena süvenevad.
Mõju sihtrühm 1 – kompleksse abivajadusega inimesed ja nende lähedased
TERVIK-mudel ei ole suunatud ainult ühele konkreetsele elanikkonna grupile. Vastupidi, selle
eesmärgiks on terviklik heaolupiirkonna rahvastiku tervise- ja sotsiaalsete riskide juhtimine ja
haldus. Igale heaolupiirkonna TERVIKule antakse reformi tulemusel oma piirkonna rahvastiku
tervise- ja sotsiaalsete riskide juhtimiseks tööriistad ja toetatakse piirkonda tema jaoks prioriteetsetes
valdkondades. Kõige rohkem saavad TERVIK-reformi tulemusel seega mõjutatud
elanikkonna grupid, kelle riskidega tegelemist TERVIK ise oluliseks peab.
Riigi poolt so Tervisekassa lepinguga antakse kõigile piirkondadele ette ühised riiklikult
prioriteetsed sihtrühmad/valdkonnad, kus valdkondadeülese koordinatsiooni teenust tuleb
rakendada. Samuti annab Tervisekassa koostöös Tervise Arengu Instituudiga ette ennetuse ja
tervisedenduse riiklikult prioriteetsed valdkonnad.
Üheks riiklikult prioriteerseks valdkondadeülese koordinatsiooni sihtrühmaks esmatasandil on mitut
kroonilist haigust põdevad inimesed, kes vähese terviseharituse ja sotsiaalsete riskide tõttu ei tule
oma haiguste kontrolli all hoidmisega toime. Sihistatakse just selliste krooniliste haigustega inimesi,
kelle kroonilised haigused on käsitletavad esmatasandil perearsti meeskonna poolt (so mitte kõiki
kroonilisi haigusi).
Tabelis 1 on kirjeldatud nimetatud sihtrühma regionaalset paiknemist ja vanus-struktuuri ning
haiguskoormust Tervisekassa 2025. aasta andmete alusel. Eelnõu esimeses versioonis sihistati
eeskätt 4 ja enama esmatasandil käsitletava kroonilise haigusega inimeste sihtrühma. Eelnõu
esimesele versioonile antud tagasisidest tulenevalt, on vaatluse alla võetud ka sihtrühm, kellel on 2–
3 esmatasandil käsitletavat kroonilist haigust.
63
Muudatus avaldab olulist mõju inimestele, kelle abivajadus on kompleksne ning hõlmab
samaaegselt nii tervise‑ kui sotsiaalvaldkonna tuge.
Inimeste jaoks tähendab regionaalne mõju ühtlasemat teenuste kättesaadavust ning
väiksemat sõltuvust konkreetse piirkonna administratiivsest võimekusest, paraneb süsteemi
arusaadavus ja toimimine. Regionaalses vaates vähendab muudatus riski, et haavatavad
sihtrühmad jäävad erineva praktika tõttu asjakohase abita. Ühtne koostööraamistik vähendab
erinevusi teenuste kavandamises ja sihtrühmade käsitlemises ning toetab nende sihtrühmade
järjepidevamat käsitlemist. Institutsionaalselt tähendab see, et vastutus sihtrühmade käsitlemisel
muutub koordineeritumalt jagatumaks ja üksikutest asutustest või isikutest vähem sõltuvaks.
Eriti oluline mõju avaldub riskirühmadesse kuuluvatele ja kompleksse abivajadusega inimestele.
Ligikaudu 6% elanikkonnast moodustavad inimesed, kellel on samaaegselt vähemalt neli kroonilist
haigust (2026. aastal 84 942), neist ligi 80% on 65-aastased ja vanemad. Kuigi kõige suurem
absoluutne koormus langeb Harjumaale, on üle 65-aastaste seas enim mitme kroonilise haigusega
riskirühma kuuluvaid isikuid Põlva, Tartu ja Ida-Viru maakonnas, kus nad moodustavad ligi
kolmandiku43 (vt tabel 1). Tegemist on sihtrühmaga, kelle tervisega seotud ja sotsiaalne toimetulek
on sageli tihedalt omavahel seotud ning kelle abivajadus ei mahu ühe valdkonna teenuste
raamidesse.
Tervisekassa andmetest selgitati välja, millised inimesed kuuluvad top-5 kõige kallimasse
ravikulude gruppi. Võrreldes 4 ja enama krooniliste haigete grupiga on 2–3 kroonilist haigust
põdevate inimeste grupis võrreldaval hulgal top-5 kõige kallimasse gruppi kuuluvaid inimesi. See
viitab asjaolule, et koordinatsiooni sihtgrupi sihistamisel ei ole otstarbekas kasutada pelgalt
krooniliste haiguste arvu, vaid tuleb vaadata juurde ka teisi riskitegureid.
Tabel 1. Koordinatsiooni sihtrühma regionaalne paiknemine ja vanus-struktuur ning
haiguskoormus. Allikas: Tervisekassa, Statistikaamet. Sotsiaalministeeriumi arvutused.
Neist
2-3 kroonilist haigust kuuluv 4+ kroonilist haigust Neist
ad 5% kuuluvad
2-3 kalleim 4+ 5%
kroonilis ate kroonilis kalleimat
Maakond Elanikke -74 75-84 85+ t haigust hulka -74 75-84 85+ t haigust e hulka
Harju maakond 619 050 62517 15951 6908 85376 10775 15920 10804 5756 32480 9257
Hiiu maakond 9 689 1285 319 119 1723 177 300 251 97 648 146
Ida-Viru
maakond 125 098 20155 4249 2020 26424 3049 7122 3418 1853 12393 3041
Jõgeva maakond 26 465 3766 1030 434 5230 678 1206 772 387 2365 644
Järva maakond 28 468 3699 1086 387 5172 575 1058 721 352 2131 509
Lääne maakond 20 070 2627 788 277 3692 463 675 479 238 1392 365
Lääne-Viru
maakond 56 203 7379 1963 867 10209 1282 1839 1199 607 3645 1008
Põlva maakond 23 280 3453 763 317 4533 485 1270 781 428 2479 620
Pärnu maakond 84 988 10096 2949 1255 14300 2016 2657 1904 1017 5578 1633
Rapla maakond 33 307 3934 1046 412 5392 662 1027 672 321 2020 541
Saare maakond 33 323 3674 1109 486 5269 740 945 696 362 2003 612
Tartu maakond 158 831 18418 3988 1934 24340 3125 5236 3502 1920 10658 3178
Valga maakond 26 085 3616 922 411 4949 662 1308 711 315 2334 634
43
Tervisekassa, 2026; Statistikaamet. RV0240: Rahvastik soo, vanuse ja elukoha järgi, 1. jaanuari seisuga.
64
Viljandi maakond 44 028 5378 1541 701 7620 1035 1510 1120 532 3162 952
Võru maakond 33 515 4483 1112 506 6101 767 1459 920 444 2823 795
1 322 1703
Kokku 400 154480 38816 4 210330 26491 43532 27950 14629 86111 23935
Tabelis 2 on analüüsitud ka sihtrühma ravikulu inimese kohta 2025. aastal (ilma ravimite, ülikalliste
raviarvete ja psühhiaatria eriala arveteta). Analüüs kinnitab, et 2–3 kroonilise haigusega inimese
ravikulu võib olla oluliselt kõrgem, kui 4 ja enama kroonilise haigusega inimese ravikulu, mis viitab
nende terviseprobleemide komplekssusele ja vajadusele kaasata koordinatsiooni sihtrühmaks
valikuliselt ka 2–-3 kroonilise haigusega inimesed. Käesolevas eelnõu ettepaneku kohaselt
loobutakse riskirühma määratlusest ainult krooniliste haiguste arvu alusel ja muudetakse sihtrühma
määratlemise alused komplekssemaks.
Tabel 2. Koordinatsiooni sihtrühma ravi keskmine maksumus 2025
Allikas: Tervisekassa, Statistikaamet. Sotsiaalministeeriumi arvutused.
Neist 5%
2-3 kroonilist Neist 5% kalleimate 4+ kroonilist kalleimate
haigust ravikulu haigust ravikulu
Maakond -74 75-84 85+ -74 75-84 85+
Harju maakond 1 590 2 240 2 474 5 093 3 491 3 877 3 859 5 929
Hiiu maakond 1 525 1 519 661 3 292 3 063 2 203 1 483 3 991
Ida-Viru maakond 1 533 2 017 1 878 4 128 2 799 3 063 2 849 4 139
Jõgeva maakond 1 759 2 393 2 234 5 215 3 098 3 631 3 538 5 490
Järva maakond 1 404 2 043 1 924 4 292 3 191 2 879 2 741 4 848
Lääne maakond 1 639 2 265 1 775 3 876 3 230 3 230 2 732 4 917
Lääne-Viru
maakond 1 548 2 044 1 907 3 958 2 912 3 384 3 230 5 034
Põlva maakond 1 379 2 089 2 037 6 095 3 200 3 075 2 858 4 768
Pärnu maakond 1 844 2 190 2 159 4 299 3 512 3 646 3 157 5 308
Rapla maakond 1 611 2 030 1 941 4 188 3 250 3 543 2 900 5 125
Saare maakond 1 898 2 023 1 875 4 793 3 432 4 433 2 715 5 796
Tartu maakond 1 717 2 326 2 482 6 039 3 525 4 163 3 760 5 938
Valga maakond 1 714 2 205 2 170 4 458 3 101 3 446 3 356 4 655
Viljandi maakond 1 754 2 417 2 014 5 160 3 777 4 184 2 985 5 610
Võru maakond 1 705 1 937 2 181 5 555 3 339 3 762 3 455 5 359
Kokku 1 627 2 187 2 236 4 918 3 311 3 699 3 440 5 443
Lisades juurde sotsiaalsed riskitegurid, on muudatustest mõjutatavaks sihtrühmaks ka inimesed,
kellel esinevad tegevuspiirangud ning kes vajavad oma abivajaduse katmiseks nii tervise- kui ka
sotsiaalvaldkonna tuge. Tegevuspiirangud väljenduvad raskustes igapäevaste tegevustega
toimetulekul (nt liikumine, enesehooldus või iseseisev elamine) ning on sageli seotud krooniliste
haiguste või vananemisega. See sihtrühm kattub olulises osas eelnevalt kirjeldatud mitme kroonilise
haigusega inimestega, kuid ei ole sellega samane, kuna tegevuspiirangud kirjeldavad eelkõige
inimese toimetulekut, mitte terviseseisundit. Sihtrühma täpset suurust ei ole võimalik üheselt
määratleda, kuna sotsiaal- ja tervisevaldkonna andmed ei ole integreeritud. Ligikaudse suurusjärgu
hindamiseks saab kasutada 2025. aasta elanikkonna tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse
65
uuringut44, mille kohaselt kuulub 10% täisealisest elanikkonnast tõsiste tegevuspiirangutega rühma,
kus esineb tõsiseid raskusi, enam kui pooltel juhtudel mitmes valdkonnas, ning oma tegevusi
tunnetatakse oluliselt piiratuna. See viitab sihtrühmale, kellel on suur tõenäosus vajada samaaegselt
mitut liiki tuge. Sihtrühma suurus on hinnanguliselt 101 400–114 000 inimest45, kusjuures
maakondlikus võrdluses kuulub tõsiste tegevuspiirangutega klastrisse suurim osakaal inimesi Põlva
(22%), Ida-Viru (17%), Valga (17%), Jõgeva (17%) ning Võru (15%) maakonnas.
Kompleksse teenusvajadusega inimesed on valdavalt eakad ja selles vanuserühmas on abi
komplekssus kasvuteel. Sellele viitab Sotsiaalministeeriumi analüüs46, mis näitab, et
tervishoiuteenuste kasutamine inimese kohta on perioodil 2015–2024 kasvanud kõige kiiremini 60-
aastaste ja vanemate hulgas, eriti 70–79 ja 80+ vanuserühmas. See osutab, et abi komplekssus
kasvab enim just nende sihtrühmade arvelt, kellel esineb sagedamini samaaegselt kroonilisi haigusi,
toimetulekuraskusi ja vajadust mitme teenuse koordineeritud kasutamise järele (joonis 1).
Joonis 1. Tervishoiuteenuste kasutamise muutus 2024 vs. 2015 vanuserühmade järgi.
Tulpadel on esitatud osutatud teenuste arv ühe inimese kohta vastavas vanuserühmas 2024. aastal.
Andmete allikas: Tervisekassa
18-aastasest ja vanemast elanikkonnast hindab 9% end vajavat oma terviseprobleemist, kroonilisest
haigusest või tegevuspiirangust tingituna täiendavaid teenuseid. Tervishoiu komplekssuse kasv
avaldab seega ka otsest mõju sotsiaalvaldkonnale mõjutades KOVide pakutavate teenuste vajadust
ja korraldust. 2024. aastal sai KOVi korraldatavat koduteenust 9088, sotsiaaltransporditeenust 18
428, isikliku abistaja teenust 508 ja täiskasvanute tugiisiku teenust 2044 inimest. Nõudlus KOV
sotsiaalteenuste järele on kasvuteel sarnaselt tervishoiuteenustega, mis suurendab omakorda
koordinatsiooni vajadust. 10-19 aastaste teenusekasutuse kiire kasvu taga on eeskätt noorte vaimse
44
Sotsiaalministeerium. (2025). Elanikkonna tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuring. Elanikkonnaküsitlus 2025.
https://sm.ee/sites/default/files/documents/2026-04/HOV%20uuringu%20raport%202025.pdf
45 RV021: RAHVASTIK, 1. JAANUAR | Sugu, Aasta ning Vanuserühm. Statistika andmebaas
46
Pärg, L., Piirits, M. (2026). Analüüs tervishoiu rahastamise hetkeolukorra kohta: Miks tervishoiukulud kasvavad ja
teenusekasutus muutub? Kitsaskohad ja lahendused Eesti tervishoiusüsteemis. Sotsiaalministeerium.
66
tervise probleemide süvenemine, mis tähendab, et ka see on tähelepanu vajav sihtrühm nii
koordinatsiooni kui ka ennetuse vaates.
2025. aastal jäi viimase perearsti külastusega rahule 77% ja eriarsti visiidiga 84% patsientidest, kuid
rahulolu tervishoiusüsteemiga tervikuna oluliselt väiksem ning langevas trendis. Sellega on rahul
48% 18-aastastest ja vanematest elanikest, samas kui 2021. aastal oli vastav näitaja 73%.47 Elanike
hinnangud viitavad sellele, et probleem ei seisne niivõrd tervishoiutöötajate töö kvaliteedis, kuivõrd
süsteemi toimimises laiemalt. Planeeritavad muudatused aitavad parandada teenuste koostoimet ja
selle kaudu inimese ja tema lähedaste rahulolu süsteemi toimimisega.
Eelnõu ei loo uut sotsiaal- ega tervishoiuteenust ega muudeta inimese õigusi olemasolevate teenuste
saamisel. Valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse eesmärk on toetada inimese sujuvamat
liikumist olemasolevate tervishoiu- ja sotsiaalteenuste vahel. Seetõttu ei sõltu inimese õigus saada
vajalikke teenuseid sellest, kas ta osaleb koordinatsiooniteenusel või mitte.
Elanike vaates võib muudatuste mõju avalduda veel tervisedenduse süsteemsemas ja sihipärasemas
korralduses. Kui maakondlik tervisedenduse tegevus viiakse TERVIKu koosseisu ja seotakse
senisest tugevamalt heaolupiirkonna strateegiliste eesmärkidega, loob see eeldused suunata koostöö
tulemusel saavutatud tõhusus läbi tervisedendus- ja ennetustegevuste näol rohkem neile
sihtrühmadele kelle tervise- ja toimetuleku riskid on alles välja kujunemas ja on võimalus ära hoida
tõsisemaid tervise- ja sotsiaalprobleeme. Fookuses saavad olema lisaks laste ja noorte vaimse tervise
probleemidele ka sellega seotud sõltuvusprobleemid ja oskus oma tervist juhtida.
Majandusliku mõju vaates loob muudatus pikemas perspektiivis eeldused suunata ressursse senisest
enam ennetavatesse ja vajaduspõhistesse lahendustesse ning toetab abivajaduse varasemat
märkamist ja sekkumist. Samas ei kõrvalda muudatus iseenesest teenuste puudujääki, järjekordi ega
teenusemahtude piiranguid, mistõttu sõltub selle mõju ka edaspidi piirkondlikust teenusevõrgust ja
olemasolevast teenuste kättesaadavusest.
Kokkuvõttes võib TERVIK-reform puudutada rohkem või vähem igat inimest, kuid eesmärgistatult
suuremat mõju avaldab ta esimestel aastatel eakamatele mitme kroonilise haigusega inimeste
sihtrühmale ja vaimse tervise muredega noorte sihtrühmale. Inimese jaoks avalduvad mõjud
tõenäoliselt oma tervise ja toimetuleku probleemide paremas mõistmises ja enese kontrolli alla
saamises ning sellega kaasnevas rahulolu suurenemises, mis on teiste riikide näitel tavapärane
integratsiooniga kaasnev tulemus. Oodatavalt väheneb või pidurdub institutsionaalse abi (haiglad ja
hooldusasutused) kasutamine, kuid sellega võib seonduda suurem koduteenuste vajadus.
Sihtrühmale avalduv ebasoovitavate mõjude risk sihtrühmale on väike, kuna inimestel, kes
koordinatsiooniteenusega ei liitu, jätkub abi senise korralduse alusel ning nende õigused ei muutu.
Mõju sihtrühm 2 – tervishoiuteenuse osutajad (sh haiglad, tervise- ja perearstikeskused ning
muud tervishoiuteenuse osutajad) ja sotsiaalteenuse osutajad piirkondlikus koostöös
Rahvusvahelised integreeritud hoolduse põhimõtted rõhutavad, et tervishoiu- ja sotsiaalteenused
peavad toimima ühtse hooldusteekonnana, kus inimese tervise-, toimetuleku- ja sotsiaalse toe
vajadusi hinnatakse koos ning teenused kavandatakse koordineeritult. See aitab vähendada
47 Kantar Emor. (2026). Eesti elanike hinnangud arstiabile. Kättesaadav:
https://tervisekassa.ee/sites/default/files/elanike_hinnangud_arstiabile_2025_kantaremor_q4_aruanne_0.pdf.
67
dubleerivaid hindamisi, parandada info liikumist ning toetada järjepidevat abi erinevate
teenuseosutajate vahel 48.
Tervishoiu- ja sotsiaalteenuse osutajate ring on lai. 2025. aastal tegutses Eestis tervishoius ja
sotsiaalhoolekandes 2779 ettevõtet49 (s.o 1,7% kõigist ettevõtetest). Lisaks sellele osutasid teenuseid
ka KOVid ja riik ise.
Mõju perearstidele ja perearstimeeskonnale TERVIKute loomisel TERVIKutes ning koostöökogudes
osalemisel
Perearstidel, nende meeskondadel ja perearstikeskustel kui esmatasandi tervishoiu kesksetel
osapooltel on kandev roll esmase tervisemurega tegelemisel ning riskirühmade varajases
märkamises. Eestis oli 01.03.2026 seisuga 783 perearsti nimistut, mida teenindab 1116 arsti (sh 705
perearsti) ja 1779 õde. Perearstiabi osutajaid on Tervisekassa andmetel 409. Neist 46% on
üksikpraksised, ligi 18% grupipraksised, 28% tegutsevad mitme juriidilise isiku
koostöökokkuleppelises tervisekeskuses ja 8% on ühe juriidilise isiku baasil moodustatud
tervisekeskused.50
Reform suurendab perearstide ja perearstimeeskondade rolli piirkondliku tervishoiu ja
sotsiaalvaldkonna koostöö kujundamisel. Senise valdavalt kahepoolse koostöö asemel saavad
perearstid osaks püsivast koostöövõrgustikust, mille kaudu lepitakse kokku piirkonna ühistes
prioriteetides, riskirühmade käsitlemise põhimõtetes ning teenuste koordineerimises. Perearstidel
tekib võimalus osaleda oma piirkonna teenuseteekondade ja koostöökorralduse kujundamises ning
mõjutada piirkondlikke arendusotsuseid. Selline koostöö parandab esmatasandi tervishoiu vajaduste
arvestamist tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna ühisel planeerimisel. Reformi eesmärk on vähendada
olukordi, kus perearst peab lahendama süsteemseid koostööprobleeme üksikjuhtumite kaupa.
Eelnõu kohaselt peavad TERVIKutega liituma koostöölepingu alusel vähemalt tervisekeskused –
nii juriidilised isikud kui ka koostöökokkuleppelised tervisekeskused. Üksikpraksised ja ka väikesed
grupipraksised kuuluvad TERVIKusse seaduse alusel ega pea TERVIKuga koostöölepingut
sõlmima. Koostöölepingu mittesõlmimine tähendab sisuliselt seda sama, mida lepingus tähendaks
assotsieerunud liikme roll – assotsieerunud liige ei pea aktiivselt TERVIKu töösse,
koostöökokkulepete sõlmimisse ja piirkonna strateegilise arengu planeerimisse panustama, kuid
peab TERVIKu kokkulepete ja koostööpraktikatega oma igapäevases töös arvestama. See võib
tähendada, et üksikpraksistes töötavate perearstide huvid jäävad TERVIKus vähem arvestatuks.
Teisalt, kui perearstide huvid on TERVIKus hästi esindatud, võivad teenusekorralduse
koostöökokkulepped teha perearsti töö oluliselt ladusamaks. TERVIKu loomise ja käivitamise
faasis on kasulik osaleda pakutavatel koolitustel ja infopäevadel, et oma tegevus
TERVIKsüsteemiga võimalikult hästi kooskõlastada. TERVIKu tegevuse rakendusfaasis tähendab
selle töös osalemine perearstile ca kord kvartalis TERVIKu töösse panustamist, kui TERVIKus ei
ole kokku lepitud teisiti.
TERVIKu raames võivad eeskätt üksikpraksistena töötavad perearstid omavahel koostööd teha –
planeerida tarvilikke arendusi, palgata tarvilikke tugispetsialiste (nt IT-turbega seonduvalt),
48
Integrated care for older people (ICOPE): guidance for person-centred assessment and pathways in primary care, 2nd
ed
49
Statistikaamet, 2026. ER022: Statistilisse profiili kuuluvad ettevõtted, tegevusala (EMTAK 2025) järgi Leitav:
https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__majandusukused__ettevotjad/ER022 (12.03.2026).
50 Tervisekassa. Ülevaade perearstide nimistutest | Tervisekassa.
68
kasutada ühist terviseteejuhti, vaimse tervise õde, koduõde vm spetsialisti, osaleda ühiselt välisabi
projektis jne. Samas tuleb silmas pidada, et paralleelselt on toimumas esmatasandi jätkusuutlikkuse
reform ja perearstiabi jätkusuutlikkuse toetamine saab olema ka üks TERVIKu funktsioone.
Reformi rakendamise alguses suureneb perearstidel ajakulu koostööstruktuuride käivitamiseks,
ühiste tööprotsesside kokkuleppimiseks ning TERVIKu tegevustes osalemiseks. Tegemist on
eelkõige ühekordse rakendusmõjuga. Pikemas perspektiivis eeldatakse, et kokkulepitud
koostöömudelid, ühtsed teenuseteekonnad ja regulaarne koostöö vähendavad koordineerimisele
kuluvat aega ning parandavad erinevate teenuseosutajate vahelist infovahetust. Reform ei muuda
perearstide iseseisvat ravivastutust ega nimistupõhist töökorraldust.
Perearstikeskuste jaoks ei kaasne TERVIKu liikmelisusega otseseid rahalisi lisakulusid –
terviseteejuhi personali- ja tegevuskulu rahastatakse Tervisekassa vahenditest ning andmevahetus
toimub olemasolevate infosüsteemide kaudu.
TERVIK otsustab terviseteejuhtide paiknemise koostöös teenuseosutajatega, paigutades
terviseteejuhi sellesse tervisekeskusesse, kus on olemas sobiv tööruum. Kuna terviseteejuhi
tegevuskulud, sh tööruumi rent, kaetakse Tervisekassa vahenditest, ei pea perearstikeskus ega muu
teenuseosutaja terviseteejuhile tööruumi kuludes osalema. Halduskoormuse vaates võib kaasneda
mõningaid lisakohustusi, sest leping terviseteejuhi kulude katmiseks sõlmitakse tervishoiuteenuse
osutajaga, kes terviseteejuhi(d) palkab. Samas võib pikemas perspektiivis koordinatsiooniteenuse
rakendamine vähendada perearstide koormust keerukate tervise- ja sotsiaalprobleemidega
patsientide käsitlemisel, mis loob eeldused ressursside sihipärasemaks kasutamiseks ravitöös.
Mõju haiglatele TERVIK-ute loomisel TERVIK-utes ning koostöökogudes osalemisel
Reform suurendab haiglate rolli piirkondliku tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostöö kavandamisel
ning elluviimisel. Haiglad osalevad TERVIKu liikmetena piirkondlike koostöökokkulepete
sõlmimisel, riskirühmade käsitlemise põhimõtete väljatöötamisel ning tervishoiu- ja sotsiaalteenuste
ühisel arendamisel. Koostöö võimaldab siduda haiglate raviprotsessid senisest paremini esmatasandi
tervishoiu, KOVide ja teiste teenuseosutajate tegevusega, parandades ravi järjepidevust ja patsiendi
sujuvat liikumist teenuseosutajate vahel.
Piirkondliku vastutusega haiglatele on ootused laiemad – kuna nad teenindavad ka teiste
maakondade elanikke, siis on teiste maakondade TERVIKutel õigustatud ootus, et inimeste
maakondadevahelist liikumist eeldavate teenuseosutamise teekondade korralduslike kokkulepete
sõlmimises osaleksid ka piirkondlikud haiglad. Piirkondlikud haiglad võivad välja pakkuda oma
peamise teeninduspiirkonna maakondadele ka ühtseid koostööpõhimõtteid.
Haiglate puhul on majanduslik mõju suurem, kuna nad võivad olla ka TERVIKu moodustaja rollis.
See tähendab struktuuriüksuse loomist, raamatupidamislikku eristamist ja eraldi arvelduskonto
avamist. TERVIKu moodustaja saab sõlmida Tervisekassaga lepingu TERVIKu püsikulude katteks,
esitades koostöölepingud minimaalselt nõutud osapooltega. Tervisekassa võtab üle TERVIKuga
seotud rahastamise kohustuse alates 1. maist 2028 ainult juhul, kui TERVIKu koosseisus on kõik
seadusega nõutud kohustuslikud osapooled. Sellega kaasneb TERVIKu moodustajale täiendav
ülesanne sõlmida vajalike osapooltega koostöölepingud. Tegemist on ühelt poolt lisaülesande ja
täiendava koormusega, ent teisalt annab see võimaluse oluliste koostööpartneritega ka sisuliselt
olulised koostöö valdkonnad läbi arutada ja koostööpõhimõtted kokku leppida.
Kui heaolupiirkonnas ei ole TERVIKut tähtajaks moodustatud, lasub moodustamise kohustus
haiglavõrgu arengukava haiglal, mistõttu võib haigla TERVIKu moodustaja rolli sattuda ka teiste
osapoolte aktiivsuse puudumisel. Haiglatel, kes on TERVIKu moodustaja rollis, lisanduvad püsivad
69
juhtimis- ja koordineerimisülesanded. Riski maandab asjaolu, et kõigis maakondades, on juba
käimas ESF+ hoolduskoordinatsiooni projekt, kus on projekti raames olemas töötav võrgustikujuht
– sama isik saab jätkata edaspidi ka TERVIKu võrgustikujuhi ülesannete täitmist. TERVIKus saab
kokku leppida, et projektis töötav võrgustikujuht aitab korraldada TERVIKu koostöölepingu
sõlmimist tarvilike osapooltega. Samas võib rakendamise algfaasis suureneda nende
teenuseosutajate aja- ja halduskulu, kes peavad osalema uute koostöökokkulepete, tööprotsesside ja
piirkondlike arenduslahenduste kujundamises.
Majanduslikult loob muudatus eeldused haigla ressursside tõhusamaks kasutamiseks, kuna teenuste
planeerimine muutub andmepõhisemaks ning võimaldab kujundada terviklikuma ülevaate
vajadustest ja suunata ressursse sihipärasemalt. Pikemas perspektiivis võib see vähendada
välditavate ja madala lisandväärtusega teenuste osakaalu, sealhulgas välditavaid hospitaliseerimisi,
korduvaid pöördumisi EMO-sse ning dubleerivaid uuringuid. Kirjeldatud efekti saavutamiseks on
oluline, et toimuks põhimõtteline muutus haiglate rahastamises st, et rahastamine ei motiveeriks
enam hospitaliseerimist ja erakorralist vastuvõttu.
Teenuste ja ressursikasutuse ümberkorraldamiseks ja arendamiseks on oluline, et TERVIKul oleks
võimekus taotleda ja administreerida välisabi projekte, sest Sotsiaalministeerium on kavandanud
suunata TERVIKute kaudu heaolupiirkondadesse selleks otstarbeks olulist välisabi ressurssi.
Koostöökoguga kaasnevad mõjud perearstidele ja haiglatele
Koostöökogus osalemise võimalus kaks korda aastas võimaldab tuua piirkonna spetsiifilised
tervishoiu probleemid ja konkreetsed arendusvajadused riigiametnikeni ja kohalike poliitikuteni
ning arutada ühiselt sobilikke lahendusi ning saada infot ressursside kaasamisvõimaluste kohta.
Ei haiglate ega perearstikeskuste jaoks ei kaasne koostöökogu ega TERVIKu liikmelisusega otseseid
rahalisi lisakulusid, andmevahetus toimub olemasolevate infosüsteemide kaudu.
Muudatusega võivad kaasneda ka ebasoovitavad mõjud, mis ei pruugi piirduda üksnes
üleminekuperioodiga. Uute koostöökohustuste täitmine eeldab osapoolte valmisolekut ja ressursse,
mistõttu on oluline tagada piisav rakenduslik tugi ja selge kommunikatsioon. Töötajaskonna
muutuvad rollid ja vastutuse teisenemine võivad rakendamise algfaasis tekitada ajutist ebakindlust,
mida aitavad leevendada ühiselt kokkulepitud tööjaotus ja -korraldus.
Uute ülesannetega peab kaasnema selgus nende püsiva rahastamise osas. TERVIKute rahastamise
korraldus on täpsemalt kirjeldatud seletuskirja eelarvemõju käsitlevas peatükis. Ressursside piiratus
võib tekitada osapooltes vastupanu uutele koostöökohustele, eelkõige seal, kus TERVIKu
tegevusega seotud koordineerimis- ja osalemiskohustused lisanduvad olemasolevale töökoormusele
ilma otsese lisarahastuseta teenuseosutaja tasandil. Samas võimaldab TERVIKus osalemine
pikemas perspektiivis vähendada dubleerimist ja ebavajalikke menetlustoiminguid, misläbi
teenuseosutaja saab olemasolevaid ressursse sihipärasemalt kasutada. Kokkulepped organisatoorsel
tasandil vähendavad spetsialistide töökoormust, mis on seotud inimese liikumise korraldamisega
talle vajalikule jätkuteenusele. See parandab töötajate rahulolu. TERVIK annab võimaluse ühisteks
innovatsioonideks ja teenuste arendusteks olles kohapealne valdkondadeülene kompetentsikeskus,
kes on riigile heaks partneriks piirkonna arendusvajaduste arutelul ja ressursside planeerimisel.
Töötukassa tööjõuvajaduse baromeetri andmetel on sotsiaaltöötajate ja nõustajate (ISCO 2635)
tööjõu olukord perioodil 2020–2025 paranenud – tööjõu puudujääk selles rühmas on maakondade
70
lõikes vähenenud 40%-lt (6 maakonda) 20%-le (Järva, Põlva ja Viljandi maakond)51. OSKA 2022.
a sotsiaaltöö valdkonna uuringu andmetel töötab 46% sotsiaaltöö kõrgharidusõppe lõpetajatest
mujal kui sotsiaalvaldkonnas ning vaid 25% rakendub sotsiaaltöö spetsialisti või nõustajana52. Kuna
terviseteejuhilt nõutakse tervishoiu või sotsiaalvaldkonna kõrgharidust, on nende seas potentsiaalne
kandidaatide reserv, kellele terviseteejuhi ametikoht võimaldaks oma erialateadmisi uudsel viisil
rakendada.
Regionaalne mõju avaldub paremas koostöös piirkonna teiste osapooltega. See loob eeldused
ühtlasemaks teenuste kättesaadavuseks ja paremini koordineeritud teenuseteekondadeks. Väiksema
võimekusega piirkondades võib muudatus aidata vähendada sõltuvust üksikute asutuste või
spetsialistide võimekusest, kuigi tegelik mõju sõltub ka piirkondlikust koostöökultuurist,
olemasolevast teenusevõrgust ja osapoolte valmisolekust uusi koostööpõhimõtteid rakendada.
TERVIKute maakondlikud juhtimislauad ning nendega seotud kvaliteedi- ja tulemusmõõdikud
loovad perearstidele ja haiglatele ühise raamistiku oma tegevuse hindamiseks ning piirkondlike
eesmärkide saavutamise jälgimiseks, toetades senisest süsteemsemat koostööd ja tulemustest
õppimist. Uue töövahendiga kohanemist toetavad Tervisekassa, Tervise Arengu Instituudi ja
Sotsiaalkindlustusameti koostatavad juhised ja tulemusmõõdikute juhtlaud, mis avaldatakse
Tervisekassa veebilehel.
Kokkuvõttes on muudatus tervishoiu- ja sotsiaalteenuse osutajate jaoks olulise mõjuga, kuna see
muudab teenuste kavandamise, koostöö ja vastutuse jagunemise loogikat ning teenuseosutajate rolli
valdkondadeüleses ja piirkondlikus koostöös. Muudatus mõjutab igapäevast töökorraldust,
sealhulgas abivajaduse varasemat märkamist, koostööd teiste osapooltega ja otsuste tegemist ühiselt
kokkulepitud raamistikus. Mõju avaldub regulaarselt. Ebasoovitavate mõjude risk on keskmine,
kuna uute kohustuste ja muutuvate rollide rakendamine eeldab osapoolte valmisolekut ja piisavat
rakenduslikku tuge.
Mõju sihtrühm 3 – KOVid (sh MAROd)
Muudatus avaldab olulist mõju KOVidele, kuna loob senisest süsteemsema koostööraamistiku
tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna vahel. KOVide jaoks tähendab see uusi võimalusi toetada
süsteemsemalt inimesi, kelle abivajadus hõlmab samaaegselt nii tervise- kui ka sotsiaalvaldkonda.
Muudatus ei laienda ega kitsenda kohaliku omavalitsuse seadusest ega SHS-ist tulenevaid
ülesandeid, kuid loob uue korraldusliku raamistiku nende ülesannete täitmiseks olukordades, kus
inimese abivajaduse lahendamine eeldab tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koordineeritud tegutsemist.
Muudatus ei asenda sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud juhtumikorraldust, vaid täiendab seda
juhtudel, kus inimese vajadused ületavad ühe valdkonna pädevuse ning eeldavad püsivat
valdkondadeülest koostööd.
Mõju avaldub eeskätt KOVile kui sotsiaalse abivajaduse katmise eest vastutajale. Heaolupiirkonna
tasandil kujundatud ühised prioriteedid, tervise- ja heaoluprofiil ning TERVIKu kaudu kujundatav
koostöökorraldus loovad parema aluse siduda sotsiaalteenuste planeerimine tervishoiu
arengusuundadega olukordades, kus inimeste vajadused seda eeldavad. See aitab vähendada
olukordi, kus teenuseid arendatakse killustatult ja ilma vastastikuse arvestuseta. Samuti loob
piirkondlik koostöö eeldused sotsiaalteenuste ühiseks kavandamiseks ja paremini koordineeritud
korralduseks, säilitades KOVide seadusest tuleneva vastutuse teenuste korraldamise eest. See
võimaldab paremini kasutada olemasolevaid ressursse, vältida dubleerimist ning pakkuda teenuseid
51
Eesti Töötukassa tööjõuvajaduse baromeeter, 2025. Kättesaadav: https://www.tootukassa.ee/et/baromeeter/tabel
52
Sotsiaaltöö | OSKA uuringud
71
paindlikumalt, sealhulgas olukordades, kus ühe KOVi võimekus on piiratud. Lisaks loob koostöö
paremad võimalused kasutada välisrahastust ja muid arendusvahendeid piirkondlikult
koordineerituna, mitte üksikute projektidena. See on oluline eelkõige väiksemates piirkondades, kus
ühe KOVi administratiivne ja projektijuhtimise võimekus võib olla piiratud.
Mõju piirkondlikule juhtimisele
Eelnõuga luuakse igasse heaolupiirkonda koostöökogu ning TERVIK kui piirkondlik tervishoiu ja
sotsiaalvaldkonna koostöö vorm. TERVIKusse peavad kuuluma kõik heaolupiirkonda kuuluvad
KOVid. Kohustuslik piirkondlik koostöö ei ole rahvusvahelises praktikas erandlik lahendus.
Sarnased koostöömudelid toimivad näiteks Flandrias53, Norras54 ja Inglismaal55, kus KOVidel ja
tervishoiuteenuse osutajatel lasub seadusest tulenev kohustus teha piirkondlikku koostööd, sõlmida
koostöökokkuleppeid ning kavandada teenuseid ühiselt.
TERVIKu liikmeks olemine tähendab KOVidele kohustust sõlmida koostööleping, milles
sätestatakse vähemalt juhtimisstruktuur, liikmete õigused ja kohustused, info- ja andmevahetus ning
eelarve ja aruandluse korraldus. Sisuliselt tähendab liikmeks olemine KOVile kohustust osaleda
TERVIKu moodustamises ja koostöökokkulepete sõlmimises, nimetada esindaja heaolupiirkonna
koostöökogusse, tagada KOVi sotsiaaltöötajate osalemine koordinatsiooniteenuse
tugimeeskondades ning tagada märkamislehtede täitmine juhul, kui sotsiaaltöötaja tuvastab
samaaegsed tervise- ja sotsiaalprobleemid. Liikmelisus ei tähenda KOVile kohustust osutada uusi
teenuseid ega anna seadusest tulenevat vastutust üle TERVIKule.
Mõju MAROdele ja olemasolevatele koostöövormidele
Eelnõu näeb ette, et igas heaolupiirkonnas moodustatakse koostöökogu. Koostöökogu
moodustatakse MARO juurde, selle puudumisel selle KOV juurde, kes hakkab koostöökogu tööd
korraldama. Kuigi kõigis maakondades on kehtiva RTHSi alusel moodustatud tervisenõukogud või
tervise ja turvalisuse nõukogud, mis paiknevad valdavalt MAROde juures ning tegutsevad osaliselt
sarnases rollis koostöökoguga, ei asendata eelnõu kohaselt olemasolevad tervise- ja turvalisuse
nõukogusid koostöökoguga. Tervise- ja turvalisuse nõukogud on ekspertgrupid ja nende koosseis
on oluliselt laiem kui koostöökogul hõlmates näiteks haridus-, sotsiaal-, tervishoiu, siseturvalisuse,
kultuuri- ja spordivaldkonna esindajaid56 (nendes pole riigiametnikke ega Tervisekassa esindajaid).
Koostöökogu koosneb eeskätt KOV tasandi poliitilistest juhtidest ja riigiametnikest ning
Sotsiaalministeeriumi ja Tervisekassa esindajatest.
Koostöökogu kutsub kokku ning seda juhib ja koosolekuid protokollib nimetatud organisatsiooni
esindaja, kelle juurde koostöökogu moodustatakse (MARO, erandina KOV), tervisenõukogu töö
koordineerimist jätkab maakonna tervisedendaja – selline lähenemine tagab, et mõlema
koostööorgani puhul on selge koordinatsioon ja huvikaitse tagatud.
Koostöökogu aruteludesse ja TERVIKusse võivad kuuluda ka maakondlikud või KOVde
tervisedendajad, kes koordineerivad ühtlasi tervisenõukogude tööd. Maakonna tervisedendajad
töötavad valdavalt MAROdes ning koordineerivad tervisedenduse ja ennetuse planeerimist ning
rakendamist KOVde üleselt. Maakonna tervisedendaja roll ja põhiülesanded jäävad sisuliselt
samaks. Tervisedendaja vastutab endiselt maakonnas rahvatervishoiu valdkonna eest ning tegeleb
53 Primary Care Decree (Eerstelijnsdecreet), 26 April 2019
54 The Coordination Reform, Norway, 2012 | Splash-DB
55 Health and Care Act 2022
56 tn_juhendmaterjal_2026.pdf.
72
oma vastutusvaldkonna piires tervise- ja heaoluprofiiliga. Edaspidi pööratakse senisest enam
tähelepanu valdkondadeülesele ja koordineeritud koostööle, mis aitab toetada piirkondlike
eesmärkide saavutamist ning parandada inimeste tervist ja heaolu.
Lisaks kuuluvad tervisedendajate võrgustikku ka KOVde tervisedendajad ja haridusasutuste
tervisedendajad. Tervisedendajate kaasamine TERVIKusse toetab terviklikumat ja süsteemsemat
lähenemist ennetusele ja tervisedendusele piirkondlikul tasandil ning tervisedendaja on ühtlasi
rahvatervishoiu vaates vahelüli riigiasutuste (TAI, Tervisekassa, SKA) ja kohaliku tasandi vahel.
Rahvatervishoiu tegevuste rahastamine põhineb ka edaspidi riigi, KOVide ja teiste piirkondlike
partnerite ühisel panusel. Riik toetab maakondliku rahvatervishoiu võimekuse säilitamist ja
arendamist muu hulgas Tervise Arengu Instituudi kaudu, rahastades maakondlike rahvatervishoiu
tegevuste planeerimist ja elluviimist ning vastava kompetentsi hoidmist piirkonnas. 2026. ja 2027.
aastal moodustab see toetus kõigi 15 maakonna peale kokku 130 000 eurot, millele lisanduvad
maakonna arendusorganisatsioonide, KOVide ja teiste partnerite panused.64
Arvestades tervise- ja heaoluprobleemide ulatust ning kasvavaid ootusi ennetusele, on olemasolev
ressurss piiratud ning vajadus rahvatervishoiu tegevuste järele ületab sageli olemasolevaid
võimalusi. Sellele osutavad ka varasemad uuringud, mis toovad välja, et ennetus ja tervisedendus
on sageli alarahastatud ja projektipõhised. Vähesed ressursid ja projektide
65, 66
lühiajalisus omakorda vähendavad tegevuste järjepidevust ja tulemuslikkust. Seetõttu on eriti
oluline erinevate osapoolte ühine järjepidev panustamine, tegevuste koordineerimine ning
olemasoleva ressursi võimalikult tõhus kasutamine. Rahvatervishoiu valdkonnas tuleb eelistada
tõenduspõhiseid ja tulemuslikke sekkumisi, mis aitavad saavutada suurimat mõju elanikkonna
tervisele ja heaolule. Seejuures tagab järjepidevus selliste sekkumiste puhul nende mõju kestuse ja
kumuleerumise – paljud tervisedenduse ja ennetuse tulemused (nt käitumismuutused, riskitegurite
vähenemine) kujunevad alles pikema aja jooksul, mistõttu katkestab katkendlik, projektipõhine
rahastus sekkumised sageli enne, kui nende mõju jõuab reaalselt avalduda.
Ennetusse ja tervisedendusse panustamine aitab vähendada haiguste ning sotsiaalsete probleemide
kujunemist ja süvenemist, mis omakorda vähendab pikemas vaates vajadust kallimate tervishoiu- ja
sotsiaalteenuste järele ning toetab avalike vahendite tõhusamat kasutamist. Varajane sekkumine ja
tervist toetava elukeskkonna kujundamine võimaldavad suunata ressursse probleemide ennetamisse,
mitte üksnes nende tagajärgede leevendamisse.
Halduskoormus
Halduskoormuse seisukohast suureneb muudatuse rakendamise algfaasis eelkõige KOVide ja
MAROde strateegilise juhtimise ja koordineerimisega seotud ajakulu. Täiendav töö seisneb
TERVIKu ja koostöökogu töös osalemises, ühiste prioriteetide kujundamises, tervise- ja
heaoluprofiili sisendi ettevalmistamises, piirkondlike kokkulepete sõlmimises ning koostöö
koordineerimises. Tegemist on eelkõige strateegilise planeerimise ja juhtimisega seotud
koormusega.
Rakendamise alguses võib kohtumiste sagedus ületada seaduses sätestatud miinimumi, kuna
kujundatakse ühised eesmärgid, töökorraldus ja koostööpõhimõtted. Pikemas perspektiivis võib
koormus väheneda, sest senised eraldiseisvad koordineerimisprotsessid ja projektipõhised
koostöövormid asenduvad püsivama piirkondliku koostööga.
73
Mõju juhtimisvõimekusele ja teenuste korraldamisele
Muudatus tugevdab KOVide strateegilist juhtimisvõimekust. Tervise- ja heaoluprofiili kasutatakse
edaspidi senisest süsteemsemalt planeerimise alusena. See annab KOVidele parema ülevaate
rahvastiku vajadustest, riskirühmadest ja teenuste kasutamise mustritest ning loob eeldused teha
teadlikumaid valikuid kodu- ja kogukonnapõhiste teenuste arendamisel, ressursside suunamisel ja
koostöö korraldamisel.
KOVide erineva võimekuse tõttu ei avaldu muudatuse mõju kõigis piirkondades ühtmoodi. Piiratud
analüüsivõimekus ja spetsialistide vähesus võivad raskendada uue koostöömudeli rakendamist.
Samas vähendab ühine piirkondlik planeerimine sõltuvust üksikute KOVide võimekusest,
võimaldab kasutada ühiseid andmeid ja metoodikaid ning toetab kogemuste jagamist.
Reformi rakendumisel võib lühiajaliselt suureneda nõudlus toetavate, ennetavate ja kodupõhiste
sotsiaalteenuste järele, kuna seni varjatud või ebapiisavalt kaetud abivajadused muutuvad
nähtavamaks. See võib suurendada survet KOVide teenustele, töökorraldusele ja eelarvele. Pikemas
perspektiivis on eesmärk suunata abi varasemasse faasi, et ennetada probleemide süvenemist.
Selline mõju ei avaldu siiski automaatselt, vaid sõltub teenuste tegelikust kättesaadavusest,
piirkondlikust võimekusest ja riigi pakutavast rakendustoest.
Majanduslik mõju
Majanduslikus vaates loob muudatus eeldused olemasolevate ressursside tõhusamaks kasutamiseks.
Ühine planeerimine, parem ülevaade piirkondlikest vajadustest ning selgem tööjaotus tervishoiu ja
sotsiaalvaldkonna vahel võivad vähendada dubleerimist ja toetada vahendite suunamist suurema
mõjuga tegevustesse. Samas ei tähenda see tingimata kohalike kulude vähenemist. Vastupidi,
üleminekuperioodil võib suureneda vajadus investeerida teenuste ümberkorraldamisse,
tööprotsesside muutmisse, koostöö arendamisse ning toetavate teenuste mahu kasvatamisse.
Eelnõu näeb ette ka tulemustasu võimaluse. Tulemuseesmärkide saavutamisel võib TERVIK
kasutada tulemustasu rahvatervishoiu eesmärkide saavutamiseks, eeskätt haiguste ennetuseks ja
tervisedenduseks, sealhulgas universaalseks ennetuseks57, mis hõlmab tervist toetavate tingimuste
kujundamist tervishoiu-, haridus- ja turvalisuse valdkondades.
Pikaajaliselt võivad varasem sekkumine, parem teenuste sihtimine ja koordineeritum töökorraldus
aidata leevendada kulusurvet, eelkõige nende teenuste puhul, mis muutuvad inimese jaoks kõige
kulukamaks siis, kui abi osutatakse hilinenult või killustunult.
Kokkuvõttes on mõju KOVidele ja MAROdele oluline. Eelnõu muudab sotsiaalteenuste
korraldamise keskkonda. Heaolupiirkonnad, koostöökogud, TERVIKud ja tervise- ja heaoluprofiil
loovad ühtsema raamistiku piirkondlikuks planeerimiseks, infovahetuseks ja teenuste arendamiseks.
Muudatus loob eeldused varasemaks märkamiseks, teadlikumaks teenusearenduseks ning tervishoiu
ja sotsiaalvaldkonna paremini seotud tegutsemiseks. Samas ei taga kavandatav koostöömudel
iseenesest teenuste paremat kättesaadavust ega vähenda automaatselt kohalikke kulusid.
Koordinatsioon aitab katmata abivajaduse ja teenuselüngad nähtavale tuua, kuid puuduvat teenust,
tööjõudu või rahastust see ei asenda. Algfaasis kaasneb KOVidele ja MAROdele täiendav juhtimis-
, koordineerimis- ja kohanemiskoormus. Ebasoovitavate mõjude risk on keskmine ning seondub
eelkõige haldus- ja koosolekukoormuse kasvu, rollide ebaselguse, koostöövormide dubleerimise,
tervisedenduse ja ennetuse võimaliku nõrgenemise ning KOVi teenustele avalduva lisasurvega, mis
57 universaalne ennetus | Tervisesõnastik
74
avaldub tugevamalt väiksemates KOVides, kus administratiivne võimekus on piiratud. Muudatusel
on oluline positiivne mõjupotentsiaal, kuid selle realiseerumine sõltub sellest, kuidas uus
koostöömudel asendab senist killustatud koordineerimist, KOVide võimekusest, piirkondliku
teenusevõrgu tugevusest, digilahenduste toimivusest ja riigi pakutavast rakendustoest.
Leevendusmeetmena oleme planeerinud toetada TERVIKute ettevalmistajaid, nende moodustajaid
ja ellurakendajaid KOVides põhjaliku koolitusprogrammiga, kaasata tulemusnäitajate koosloomes
väljatöötamisse ja pakkuda mentorlust TERVIK-süsteemile üleminekul, juhtimislaudade ja
juhenditega.
Esmatasandi tugevdamiseks riskipiirkondades on käimas esmatasandi perearstiabi reform, millega
toetatakse perearstiabi jätkusuutlikkust esmatasandil, vaimse tervise teenuste
kättesaadavusprobleemide leevendamiseks oleme planeerinud käivitada väheintensiivsete
psühholoogiliste sekkumiste (VIPS) programmi jne.
Mõju sihtrühm 4 – Tervisekassa, Sotsiaalministeerium ja tema valitsemisala asutused
Muudatused avaldavad mõju riigiasutuste töökorraldusele, rahastamisvastutusele, andmevahetusele,
infosüsteemidele ja järelevalvele. Peamised mõjutatud asutused on Sotsiaalministeerium,
Tervisekassa, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus ja Tervise Arengu Instituut.
Riigi tasandi jaoks loob muudatus eeldused sidusamaks ja andmepõhisemaks tervise- ja
sotsiaalvaldkonna juhtimiseks. Heaolupiirkondade koostöökogud, TERVIKud ning tervise- ja
heaoluprofiilid loovad püsiva mehhanismi, mille kaudu kogutakse ja sünteesitakse infot piirkondlike
vajaduste, riskirühmade, teenusekasutuse, teenuste toimimise ja kitsaskohtade kohta. See vähendab
sõltuvust üksikutest projektidest, ad hoc analüüsidest ja killustatud sisendist ning võimaldab
kujundada sihistatumaid ja piirkondlikke eripärasid paremini arvestavaid poliitikameetmeid.
Muudatus tugevdab riigi võimalust võrrelda piirkondi ning siduda rahastamine ja arendustegevused
paremini piirkondlike vajadustega. Tervise- ja heaoluprofiilides seatavad eesmärgid ja näitajad
võimaldavad jälgida, kas piirkondlikud tervise- ja heaolueesmärgid saavutatakse ning milline on
rakendatud meetmete mõju. Majanduslik mõju avaldub eelkõige rahaliste vahendite paremas
sihtimises: kasvab võime suunata ressursse neile probleemidele ja sihtrühmadele, kus oodatav mõju
on suurim, ning väheneb risk rahastada tegevusi, mis ei vasta piirkonna tegelikele vajadustele.
Muudatused toovad kaasa tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi juhtimismudeli muutuse, kus riigi,
Tervisekassa ja KOVide koostöö muutub senisest süsteemsemaks ja institutsionaliseeritumaks. Kui
kehtivas süsteemis toimub koostöö valdavalt projektide või mitteformaalsete kokkulepete kaudu,
siis eelnõu loob püsiva piirkondliku juhtimistasandi heaolupiirkonna koostöökogude ja TERVIKute
kaudu. See suurendab riigi võimalust suunata piirkondlikku tervise- ja heaoluvaldkonna arengut
andmepõhiselt ning siduda rahastust senisest enam mõõdetavate eesmärkide ja tulemustega.
Samas kaasneb muudatuste rakendamise algfaasis riigiasutustele märkimisväärne koordineerimis-
ja arenduskoormus. See puudutab eelkõige rakendusaktide ettevalmistamist, juhendmaterjalide
koostamist, tervise- ja heaoluprofiilide metoodilist suunamist, uute rahastus- ja lepingumudelite
väljatöötamist, infosüsteemide arendamist ning uue koostöömudeli käivitamist. Rakendamisega
võivad kaasneda ajutised juhtimis- ja koordineerimisriskid, eelkõige juhul, kui uued
organisatsioonilised struktuurid, tööprotsessid ja digilahendused ei käivitu samas tempos.
75
TERVIKute ja terviseteejuhtide rahastamine koosneb mitmest komponendist, millest osa on püsiv
ja osa ajutine. Püsivalt rahastatud (Tervisekassa eelarvest, sotsiaalmaksu ravikindlustuse osast) on
terviseteejuhtide tegevuskulud alates 01.05.2028 – need hõlmavad nii palgafondi kui igakuiseid
tegevuskulusid (sõidu-, bürookulud jm) – 2028. aastal 4 276 480 eurot, 2029. aastal 10 897 622
eurot ja 2030. aastal 11 737 334 eurot, millele lisandub alates 2031. aastast iga-aastane palgafondi
5% kasv. Samuti on Tervisekassa eelarvest püsivalt kaetud TERVIKute administreerimis- ehk
ülalpidamiskulud, mis hõlmavad eelkõige TERVIKute võrgustikujuhtide palga- ja tegevuskulusid
(koolitus-, sõidu-, bürookulud jm). Kokku kuni 20 ametikohta, sh piirkondlikud koordinaatorid
suurimates heaolupiirkondades: 2028. aastal 870 560 eurot, 2029. aastal 1 305 840 eurot ja 2030.
aastal 1 371 132 eurot. Lisaks Tervisekassa viie koostöökogudes osaleva ametikoha tegevuskulud,
mis katavad Tervisekassa töötajate kulu, kes koordineerivad TERVIKutega seotud tegevusi ja
osalevad heaolupiirkondade koostöökogude töös (2027. aastal 352 980 eurot, kasvades edaspidi iga-
aastaselt 5%).
Välisrahastuse toel käivituvad kaks komponenti. Esiteks IT-arenduse esimene etapp (TIS-i
andmevahetuse loomine), mida rahastatakse Norra välisabi vahenditest summas 2,1 miljonit eurot
perioodil 2026–2027; sellele järgnev IT-süsteemide ülalhoidmise kulu (2028. aastal 300 000 eurot,
kasvades 2% aastas) on kavandatud katta RES 2027–2030 lisataotluse vahenditest. Teiseks
rahastatakse esimese kahe terviseteejuhtide koolitusringi (kokku 100 inimest) läbiviimist 2027.
aastal Šveitsi-Eesti koostööprogrammi vahenditest.
Tulemuspõhine rahastus võimaldab TERVIKul saada boonustasu alates 2029. aastast, eeldusel, et
saavutatakse ravikulude kokkuhoid välditava ravi vältimise kaudu. Boonustasu suurus on kuni 30%
saavutatud säästust – näiteks 2029. aastaks on planeeritav kokkuhoid 13,7 miljonit eurot, mille
täieliku saavutamise korral makstaks TERVIKutele boonustasuna kokku maksimaalselt 4,1 miljonit
eurot. Boonustasu suunatakse tervisedendusse ja ennetusse ning see ei vähenda Tervisekassa muud
eelarvet. Täpse boonustasu korralduse ja valdkonnad, kus seda kasutada saab, otsustab Tervisekassa.
Pärast välisrahastuse lõppemist tuleb TERVIKute tegevuskulud katta peamiselt ravikindlustuse
vahenditest. Seetõttu on oluline suunata välisvahendeid üleminekuperioodil sihitatult ning tagada
nende kasutamise kooskõla riigi strateegiliste eesmärkide ja Euroopa Komisjoni riigipõhiste
soovitustega. Täpsem ülevaade riigiasutuste tegevustest ja eelarvemõjust esitatakse eelnõu
seletuskirja eelarvemõju käsitlevas peatükis.
Tervisekassa
Tervisekassa roll riigivalitsemises laieneb, kuna lisaks tervishoiuteenuste rahastamisele hakkab ta
rahastama TERVIKute juhtimist ja valdkonnaülest koordinatsiooniteenust. Uued ülesanded
hõlmavad viit tegevussuunda.
Esiteks osaleb Tervisekassa kõigi 15 heaolupiirkonna koostöökogu töös, kus ta annab TERVIKutele
suunised tervishoiuteenuste kasutamisega seotud eesmärkide seadmiseks ja tegevuste
planeerimiseks, sealhulgas tulemuspõhise rahastamisega seotud eesmärkide osas.
Teiseks rahastab Tervisekassa TERVIKute tegevust ravikindlustuse vahenditest alates 1. maist
2028, sõlmides iga TERVIKuga haldusliku rahastamislepingu. Üleminekul eristub kolm etappi.
Esimeses etapis (kuni 30.04.2028) rahastatakse Sotsiaalministeeriumi poolt maakondade koostööd
ESF+ hoolduskoordinatsiooni projekti vahenditest, mille raames maakonnad on projekti elluviija
kaudu palganud võrgustikujuhi. Teises etapis sõlmib Tervisekassa TERVIKuga ühekordse
üleminekulepingu, mis ei ole rahastamisleping, kuid annab garantii võrgustikujuhi rahastuse
76
ülevõtmiseks pärast välisabi lõppu. Kolmandas etapis, alates 01.05.2028, sõlmib Tervisekassa
TERVIKuga rahastamise lepingu, mille alusel kaetakse võrgustikujuhi palga- ja tegevuskulu
ühetaoliselt ravikindlustuse vahenditest kõigis maakondades.
Tervisekassa võtab rahastamiskohustuse üle ainult juhul, kui TERVIKu koosseisus on kõik
seadusega nõutud kohustuslikud osapooled, ning tal on õigus rahastamine lõpetada, kui osapooled
on lepingut rikkunud või rahastust mittesihipäraselt kasutanud. Tervisekassal on õigus näha
TERVIKule ette tulemustasu heaolupiirkonna tervisevaldkonna tulemuseesmärkide saavutamise
eest.
Kolmandaks rakendab Tervisekassa rahvastikupõhist terviseriski juhtimist – töötleb retsepti- ja
raviarvete andmeid kõrgenenud riskiga isikute tuvastamiseks ning genereerib riskitunnuse, mis
edastatakse TIS-i ja on nähtav perearstidele ja KOVi sotsiaaltöötajatele. Andmetöötlus toimub üks
kuni kaks korda aastas kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse põhimõtetega.
Neljandaks rahastab Tervisekassa valdkondadeülest koordinatsiooniteenust ravikindlustuse
vahenditest, sealhulgas ravikindlustuseta isikutele, hüvitades terviseteejuhi personali- ja
tegevuskulu. Terviseteejuhtide vajaduse igas heaolupiirkonnas hindab Tervisekassa
rahvastikupõhise riskisegmentimise alusel.
Lisaks panustab Tervisekassa strateegiliste juhtimisindikaatorite arendamisse, mis võimaldavad
regulaarselt jälgida rahvastiku tervise ja heaolu näitajaid ning teenuste kasutamist
heaolupiirkondade lõikes. Tervisekassa avaldab tulemusmõõdikute juhtlaua oma kodulehel.
Tervisekassale kaasneb muudatusega märkimisväärne arenduskoormus seoses rahvastikupõhise
riskihalduse metoodika väljatöötamise, TERVIKute rahastamislepingute haldamise, tulemuspõhise
tasustamise korraldamise ja koostöökogudel osalemisega.
Tervisekassa uued ülesanded – koostöökogudes osalemine, TERVIKute rahastamine, riskihalduse
andmetöötlus ja koordinatsiooniteenuse rahastamine – on oma iseloomult püsivad ja igapäevased.
Rakendamise algfaasis on koormus suurem seoses metoodika väljatöötamise, lepingute sõlmimise
ja IT-arenduste käivitamisega, kuid pikaajaliselt muutuvad need tegevused Tervisekassa
põhiülesannete osaks.
Ebasoovitavate mõjude riskina tuleb arvestada, et TERVIKute ja koordinatsiooniteenuse
rahastamine ravikindlustuse vahenditest suurendab survet ravikindlustuse eelarvele, mille
laekumine sõltub sotsiaalmaksu tulust. Investeeringu tasuvus – koordinatsiooniteenuse kaudu
saavutatav kokkuhoid – on planeeritud realiseeruda kolme aasta jooksul, kuid see eeldab, et
koordinatsiooniteenus rakendub oodatud mahus ja tõhususega. Sihtrühma hoolikas selekteerimine
märkamislehe kaudu on peamine mehhanism, mis tagab, et terviseteejuhi ressurss suunatakse neile
inimestele, kellel on koordinatsiooniteenusest kõige rohkem kasu.
Kooskõlastustabelis esitatud tagasiside kohaselt on Tervisekassa seisukohal, et TERVIKute
juhtimis- ja toimimiskulude katmine peaks olema kaetud ka muudest vahenditest.
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus
TEHIKu roll seisneb eelkõige infosüsteemide arendamises ja kohandamises. Muudatus nõuab uusi
digilahendusi ja andmevahetuse protsesse, sealhulgas terviseteejuhi töölauda,
77
märkamislehteheaoluplaani ja tegevuskava. Mõju on peamiselt ühekordne ning seotud uue
andmemudeli, kasutajaliideste ja infovahetuse lahenduste rakendamisega.
Muudatus kujundab ümber andmehalduse loogika, viies senisest eraldiseisvates infosüsteemides
olnud info ühtsemasse ja koordineeritumasse lahendusse. See võimaldab luua terviklikuma ülevaate
inimese vajadustest, teenustest ja tegevuskavast ning parandab infovahetust tervishoiutöötajate ja
sotsiaalvaldkonna spetsialistide vahel. Samas suurendab see sõltuvust IT-lahenduste töökindlusest,
kasutusmugavusest ja andmete kvaliteedist.
Pikemas perspektiivis võib infosüsteemide konsolideerimine vähendada paralleelsete süsteemide
haldamise vajadust ning toetada tööprotsesside ühtlustumist. Lühiajaliselt kaasneb TEHIKule
arenduskoormus, samuti vajadus tagada kasutajatugi, andmekaitse, rollipõhine ligipääs ning
süsteemide koostoime teiste tervise- ja sotsiaalvaldkonna infosüsteemidega.
Peamine ebasoovitav risk on paralleelsete IT-arenduste arendamine – kõik vajalikud digilahendused
peavad olema valmis 2028. aasta maiks. Arenduste ja baasteenuste loomine võib mõjutada kogu
reformi käivitumise tempot. Oluline riskimaandusmeede on otsus luua eraldiseisev heaolu
infosüsteem see võimaldab arendusi ellu viia TIS-i arendustega paralleelselt. Lisaks võimaldab
eraldiseisva infosüsteemi lähenemine rakendada minimaalse toimiva toote (MVP) põhimõtet –
koordinatsiooniteenus saab käivituda põhifunktsionaalsusega (märkamisleht, heaoluplaan,
tegevuskava. meeskonnatöö tööriistad) ning täiendavad liidestused ja funktsionaalsused lisatakse
järk-järgult, ilma et kogu lahendus peaks olema enne teenuse käivitamist täielikult valmis. Riski
maandab ka seaduse järkjärguline jõustumine, mis annab IT-arendusteks etappide vahel piisava
ettevalmistusaja.
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeeriumi jaoks suureneb muudatuse rakendamisega seotud strateegiline, õigusloome-
ja koordineerimiskoormus. Ministeeriumil tuleb juhtida rakendusaktide ettevalmistamist,
koordineerida asutustevahelist koostööd ning jälgida reformi rakendumist. Sotsiaalministeerium
teostab riiklikku järelevalvet TERVIKute tegevuse üle ning töötab koostöös Tervisekassaga välja
koordinatsiooniteenuse sihtgrupi määratlemise metoodika. Samuti tuleb tagada, et terviseteejuhi
roll, TERVIKute käivitamine ja piirkondlik juhtimismudel toimiksid omavahel kooskõlas.
Sotsiaalministeeriumile kaasneb muudatusega iga-aastane töökoormus seoses reformi rakendumise
seire ja riigieelarve vahendite kasutamise järelevalvega, mis kaetakse ministeeriumi olemasoleva
ressursi arvelt.
Tervise Arengu Instituut
Tervise Arengu Instituudi roll on seotud eelkõige tervise- ja heaoluprofiilide metoodilise toe ning
piirkondlike ülevaadete koostamisega. Tervise Arengu Instituut avaldab heaolupiirkondade tervise
ja heaolu lühiülevaateid ning toetab seeläbi piirkondade võrdlemist, andmepõhist planeerimist ja
poliitikakujundamist. Muudatus võib suurendada vajadust metoodilise nõustamise ja andmete
tõlgendamise toe järele, kuid loob samal ajal parema aluse regulaarseks ja võrreldavaks
piirkondlikuks seireks.
Kokkuvõttes on mõju riigiasutustele ja riigivalitsemisele oluline. Lühiajaliselt kaasnevad reformi
rakendamisega märkimisväärne koordineerimis- ja arenduskoormus, rakendusaktide ja
juhendmaterjalide koostamine ning uute tööprotsesside kujundamine. Suurim korralduslik mõju
78
avaldub Tervisekassale, kelle roll laieneb tervishoiuteenuste rahastajalt piirkondliku tervise- ja
sotsiaalsüsteemi strateegiliseks suunajaks, ning TEHIK-ule, kelle ülesandeks on reformi toetavate
digilahenduste õigeaegne arendamine.
Pikaajaliselt loob muudatus eeldused sidusamaks, andmepõhisemaks ja tulemuslikumaks
tervishoiusüsteemi ja sotsiaalvaldkonna juhtimiseks, kus piirkondlik juhtimine muutub
süsteemsemaks ning riigil tekib parem ülevaade piirkondlikest vajadustest ja teenuste mõjust.
Ebasoovitavate mõjude risk on keskmine – peamised riskid on seotud IT-arenduste ajakavaga ning
koordinatsiooniteenuse rahastamise jätkusuutlikkusega, mida maandab seaduse järk-järguline
jõustumine.
6.2. Valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse ja terviseteejuhi rolli rakendamine
Käesoleva eelnõu kohases seaduses sätestatakse valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse
kasutuselevõtt, mille eesmärk on tagada tervishoiu- ja sotsiaalteenuste koordineeritus kompleksse
teenusevajadusega inimestele ning toetada nende liikumist teenuseosutajate ja süsteemide vahel.
Teenuse osutamiseks luuakse terviseteejuhi roll, kelle ülesanne on koostada inimesele heaoluplaan
ning siduda tema tervise- ja sotsiaalsed vajadused terviklikuks tegevuskavaks.
Kehtivas süsteemis on teenuste koordineerimise vastutus killustunud erinevate osapoolte vahel,
mistõttu võib abi osutamine olla ebaühtlane ning viia olukordadeni, kus inimese abivajadus süveneb
ja suureneb vajadus kulukamate teenuste järele.
Kavandatav muudatus aitab tagada abi järjepidevuse ja tõhusama korralduse, toetades
struktureeritud ja turvalist infovahetust, inimeste terviseteadlikkuse paranemist ja võimekuse
suurenemist oma tervise ja toimetulekuga seotud otsustes aktiivsemalt osaleda.
Tabel 3 annab ülevaate terviseteejuhi rollist ja tema töö eesmärgist võrdluses KOVi sotsiaaltöötaja
ja tervishoiutöötajaga.
Tabel 3. Terviseteejuhi roll valdkondadeüleses koordinatsioonis võrdluses teiste
spetsialistidega
Aspekt KOVi sotsiaaltöötaja Terviseteejuht Tervishoiutöötaja
Õiguslik alus Sotsiaalhoolekande seadus Rahvatervishoiu seadus Tervishoiuteenuste
korraldamise seadus
Roll Sotsiaalhoolekandeline Valdkondadeülene Kliiniline spetsialist
juhtumikorraldaja; lõplik koordinaator; toetab, ei otsusta
otsustaja sotsiaalteenuse
määramisel
Põhiküsimus Kas inimene tuleb Kas teenused on kooskõlas ja Kas terviseprobleem on
sotsiaalprobleemidega õigel ajal? Kas info liigub diagnoositud ja ravitud?
toime? meeskonnaliikmete vahel?
Töö fookus Sotsiaalne sekkumine Ennetus, koordinatsioon, Diagnoos, ravi
riskirühmad
Vastutus inimese Inimene tervikuna Teekond teenussüsteemide Ravi ja tervisetulemus
ees (toimetulek) vahel (koordineerimine,
sujuvus)
79
Abivajaduse Sotsiaalse abivajaduse Valdkondadeülese Kliiniline hindamine
hindamine hindamine koordinatsiooni
vajaduse hindamine
Plaan Juhtumiplaan Heaoluplaan (mis saab Raviplaan
võimaluse korral sisendi
juhtumiplaanist ja
raviplaanist)
Pikaajalise kompleksse Valdkondadeülese Pikaajalise kompleksse
Millal plaan sotsiaalse abivajaduse korral koordinatsiooni vajaduse terviseprobleemi korral
koostatakse? korral
Sotsiaalministeerium on hinnanud terviseteejuhtide vajadust nii esmatasandil kui ka haiglates.
Üldpõhimõttena on arvestatud, et esmatasandil võiks olla üks terviseteejuht viie nimistuga perearsti
kohta. Haiglate puhul on lähtutud põhimõttest, et terviseteejuhi poolt osutatavat haiglast kodusele
ravile liikumise toetamise teenus on vajalik ca 20-25% haiglaravi juhtudest ja, et haiglas on
terviseteejuhi arvestuslik koormus algusaastatel 800 patsienti aastas ühe terviseteejuhi kohta, hiljem
1000 patsienti. Hinnatud terviseteejuhtide koguvajadus on 231 FTE-d. Terviseteejuhtide koolitused
toimuvad etappide kaupa aastatel 2027–2029, võimaldades nii olemasolevate spetsialistide
ümberprofileerimist kui ka uute spetsialistide kaasamist tööturult. Terviseteejuhtide arv ja vastav
teenusemaht kasvab seega järk-järgult.
Terviseteejuhtide jaotuse heaolupiirkondade vahel määrab Tervisekassa valdkondadeülese
koordinatsiooniteenuse soovitavate sihtrühmade suuruse hindamise käigus. Terviseteejuhtide
paiknemise heaolupiirkonnas otsustab TERVIK, kuid terviseteejuhtidega seonduva mõju täpsemaks
hindamiseks on tehtud indikatiivne jaotus nende paiknemise osas arvestades 4 ja enama kroonilise
haige paiknemist, haiglate töömahtusid ja esmatasandi tervisekeskuste olemasolu ning suuremate
grupipraksiste paiknemist.
Tabel 4. Terviseteejuhi roll valdkondadeüleses koordinatsioonis võrdluses teiste
spetsialistidega
80
Terviseteejuhtide puhul tuleb arvestada, et haiglates töötab täna 111 sotsiaaltöötajat (täistööajale
taandatult 72), kes vähemalt osaliselt täidavad tulevasele terviseteejuhile sarnaseid ülesandeid ja on
Tervisekassa poolt tasustamata. Ettevalmistavates pilootprojektides on hoolduskoordinaatoreid ja
tervisejuhte projektipõhiselt 44. Projektide lõppedes on ootus, et nad läbiksid täienduskoolituse ja
võtaksid üle terviseteejuhi rolli.
Terviseteejuhtide vajadus on suurem piirkondades, kus riskirühmade absoluutarv on kõrgem –
eelkõige Harjumaal, Ida-Virumaal ja Tartumaal. Terviseteejuhi ametikohtade loomine pakub
piirkonna tööturule uusi võimalusi. Kuna terviseteejuhi roll tugineb suures osas olemasolevate
sotsiaaltöötajate ja koordinaatorite kompetentsile, ei eelda reform uute kõrgharidusega spetsialistide
massilist juurde koolitamist. Peamiseks leevendusmeetmeks vajaliku tööjõu tagamiseks on
olemasolevate spetsialistide ümberprofileerimine – haiglate sotsiaaltöötajad, hoolduskoordinaatorid
ja tervisejuhid, kes juba täna tegelevad koordineerimisülesannetega, on loomulikud kandidaadid
terviseteejuhi rolliks. Selleks on ette nähtud spetsiaalne täienduskoolitus. Samas on võimalik palgata
ka täiesti uus spetsialist ning mitte olemasolevaid ümberprofileerida. Terviseteejuhi töötasu ja
tegevuskulud (sh bürookulud ja transpordikulu) kaetakse Tervisekassa eelarvest.
6.2.1. Sotsiaalsed, majanduslikud ja regionaalsed mõjud
Viimaste aastate andmed viitavad kasvavale survele erakorralisele meditsiinile ja ööpäevaringsele
üldhooldusteenusele, mida iseloomustab nii teenusekasutajate kui ka korduvteenuste arvu kasv.
Erakorralise meditsiini abi kasutas 2024. aastal 507 075 inimest (keskmiselt 1386 inimest ööpäevas),
võrreldes 2023. aasta 498 553 inimesega (1366 inimest ööpäevas).58 Samal ajal on suurenenud ka
ööpäevaringse üldhooldusteenuse kasutajate arv (2023. aasta ja 2025. aasta võrdluses 13%), 2023.
aastal sai teenust 10 624, 2024. aastal 11 505 ja 2025. aastal 12 015 inimest59. Sealjuures, OECD
hinnangul võivad integreeritud ja valdkondadeülesed koordinatsioonimudelid ligikaudu kolm aastat
hiljem tuua sihtrühmades (s.o 55–84-aastased) kaasa ligikaudu 5% tervishoiukulude vähenemise
võrreldes tavapärase raviga (ca 50 miljonit eurot aastas)60. See hinnang hõlmab lisaks
valdkondadeülese koordinatsiooniga kaasnevale võimalikule säästule ka muude integratsiooni
sekkumistega kaasnevat säästu.
Rahvusvaheline kogemus näitab, et edukalt juurutatud riskirühmadele suunatud koordineeritud
teenuselahendused võivad aidata vähendada erakorralise meditsiini kasutust (20–50%) ning tuua
kaasa hospitaliseerimise vähenemise ca 10% ja mitmete tervisenäitajate paranemise61 (vt täpsemalt
rahalise mõju hindamise peatükist allpool).
Mõju sihtrühm 1 – kompleksse abivajadusega inimesed
Kavandatavad muudatused mõjutavad otseselt eelkõige kompleksse abivajadusega inimesi, kes
vajavad samaaegselt tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid ning kelle puhul on vajadus valdkondadeülese
koordinatsiooni järele. Täpsem sihtrühma kirjeldus on esitatud punktis 6.1.1 sotsiaalsete ja
majanduslike mõjude sihtrühma 1 all.
58 TAI, 2025. KE32: Erakorraliste patsientide saabumine vanuserühma ja haigla liigi järgi. PxWeb.
59 Sotsiaalkindlustusamet. STAR andmed seisuga 31.12 (2023–2025).
60 https://www.oecd.org/en/publications/integrating-care-to-prevent-and-manage-chronic-diseases_9acc1b1d-en.html.
61
Sotsiaalministeerum. (2026). Planeeritava tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna integratsioonimudeli kasutuselevõtuga
seonduv mõju kohalike omavalitsuste valitsemise ja töökorralduslikele küsimustele. Mõjude kvalitatiivse eelhindamise
ja kaardistuse raport (avaldamata).
81
Eesmärk jõuda koordinatsiooni teenusega ca 2030 aasta lõpuks ca 55000 inimeseni. Selleks et
koordinatsiooni teenus jõuaks eeskätt nendeni, kes seda kõige enam vajavad ning et saavutada
soovitud tulemuseesmärke, on vajalik sobilik teenuse sihtrühm üles leida.
Valdkondadeülest koordinatsiooni hakatakse pakkuma nii haiglates kui ka esmatasandil, kuid
valdkonnaülese koordinatsiooni teenuse sihtrühm (ja ka iseloom) on mõnevõrra erinev esmatasandil
ja haiglates. Haiglas pakutakse üldjuhul haiglast kodusele ravile liikumise koordinatsiooni ja selle
vajaduse tingib, et inimese tervise olukord on (hoolimata ravist või intensiivse ravisekkumise tõttu)
olulisel määral halvenenud või, et inimesel on olnud korduvad hospitaliseerimised, eeskätt
erakorralised. Ka haiglaravi pikkus võib olla koordinatsiooni vajaduse hindamise aluskriteeriumiks,
sest kodusele ravile liikumise koordinatsioon toetab haiglaravi lühendamist. Aluskriteeriumile
peavad lisanduma üks või mitu riskivõimendavat tervishoiutegurit ja üks või mitu sotsiaalset
riskitegurit, mis indikeerivad, et inimesel võivad tekkida haiglast koju naastes probleemid
ravidistsipliiniga.
Joonis 2. Haiglast kodusele ravile liikumise koordinatsiooni vajaduse hindamise kriteeriumid
Haiglast kodusele ravile liikumise koordinatsioon on teiste riikide kogemuse põhjal põhjendatud ca
20-25% juhtudest ehk Eesti näitel see on vajalik ca 36 000-39 000 haiglaravi juhtude korral. Haigla
poolne koordinatsioon kodusele ravile liikumisel on lühiajaline. Pikaajalist koordinatsiooni
osutatakse üldjuhul esmatasandil koostöös perearsti meeskonna ja KOVi koostöös. Pikaajalise
koordinatsiooni aluskriteeriumiks on reeglina mitme esmatasandil käsitletava kroonilise haiguse
esinemine, millele lisanduvad riski võimendavad tervishoiu- ja sotsiaaltegurid. Teatud keerukate
juhtumite korral võivad pikaajalist koordinatsiooni osutada ka haiglad. Samuti võivad haiglad
toetada esmatasandit pikaajalise koordinatsiooni pakkumisel esmatasandil.
82
Joonis 3. Pikaajalise koordinatsiooni vajaduse hindamise kriteeriumid
Pikaajalist koordinatsiooni vajab ca 5% elanikkonnast. Tervisekassa andmetel on võimalik
automaatselt genereerida riskitunnus, mis viitab pikaajalise koordinatsiooni vajalikkusele, kuid
lõpliku koordinatsiooni vajaduse väljaselgitamiseks on siiski vajalik arvestada ka riski
võimendavaid sotsiaalseid tegureid. Koordinatsioonivajaduse välja selgitamine sh riski
võimendavate sotsiaalsete tegurite kohta info hankimine on terviseteejuhi ülesanne. Terviseteejuht
teeb seda spetsiaalse juhendmaterjali alusel.
Valdkonnaülese koordinatsiooni sihtrühma suurust saab kaudselt kirjeldada ka kasutades inimeste
endi hinnanguid oma toimetulekule. 2025. aasta tegevuspiirangute uuringu kohaselt kuulub 10%
täisealisest elanikkonnast tõsiste tegevuspiirangutega rühma, kus igapäevane toimetulek on oluliselt
häiritud. Viimase 30 päeva jooksul tegevuspiiranguid kogenud inimestest leidis 54%, et nende
terviseprobleem või tegevuspiirang on põhjustanud probleeme nende endi või leibkonna
igapäevaelus, sealjuures 6% hinnangul tõsiseid probleeme. Kõige sagedamini esinesid tõsised
probleemid inimestel, kellel olid piirangud iseseisval toimetulekul või enesehooldusel. Samuti
hindas vähemalt kolmandik tõsiste tegevuspiirangutega inimestest mitmes tegevuspiirangute
rühmas, et nad vajavad täiendavaid teenuseid.62 Nende inimeste jaoks ei seisne peamine probleem
üksikute teenuste puudumises, vaid selles, et abi on killustunud, ajaliselt ebaühtlane ning nõuab
sageli inimese või tema lähedaste enda poolset aktiivset koordineerimist erinevate asutuste ja
teenuste vahel. Selline olukord suurendab riski, et abi jõuab inimeseni liiga hilja või katkeb
valdkondade vahel.
Lisaks täiskasvanutele ja eakatele puudutab kompleksne abivajadus ka lapsi, kelle puhul tervise‑,
sotsiaal‑ ja haridusvaldkonna sekkumised on sageli omavahel tihedalt seotud. Laste puhul avaldub
valdkondadeülene abivajadus eeskätt olukordades, kus terviseprobleemid on seotud arenguliste,
toimetuleku‑ või käitumisraskustega ning kus abi osutamine eeldab mitme süsteemi koostööd.
Sellistes juhtumites suureneb risk, et vastutus lapse abistamise eest killustub erinevate asutuste
vahel, mis omakorda suurendab nii lapsevanemate kui ka spetsialistide koormust. Valdkondadeülese
koordinatsiooni vajadus ei ole seega vanusepõhine, vaid seotud abivajaduse keerukusega.
Teenusesaaja jaoks tähendab valdkondadeülene koordinatsioon selgemat ja paremini korraldatud
teenuseteekonda. Terviseteejuht toetab inimest teenuste kasutamisel, aitab püstitada eesmärke ning
62
Turu-uuringute AS. Elanikkonna tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuring. Elanikkonnaküsitlus 2025
83
koordineerib eri valdkondade tegevusi. See võib parandada teenuste järjepidevust ja vajaduspõhisust
ning vähendada riski, et inimene katkestab ravi või sotsiaalteenuste kasutamise süsteemi keerukuse
tõttu. Samuti võib paraneda inimese tervisealane kirjaoskus, teadlikkus oma tervise- ja
heaolueesmärkidest ning suureneda tema valmisolek osaleda aktiivsemalt oma tervise ja
toimetuleku kujundamisel. Valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse osutamine toimub inimese
nõusolekul ning eeldab tema aktiivset osalemist heaoluplaani koostamisel ja elluviimisel. Seetõttu
tuleb arvestada, et osa inimestest võib uue teenuse suhtes olla ettevaatlik või otsustada sellest
loobuda. Kui inimene ei järgi kokkulepitud tegevusi või loobub koostööst, võib teenuse mõju olla
piiratud ning koordinatsiooniteenuse kasutamine ei pruugi viia soovitud tulemusteni. Inimestele, kes
teenusega liituda ei soovi, on tagatud tavapärane tugi ja teenused.
Heaoluplaani koostamine eeldab inimese aktiivset osalemist, mis tähendab temalt teatud ajakulu ja
panust. Samas on inimese kaasamine plaani koostamisse teadlik valik, mis toetab plaani järgimist,
motiveeritust ning arusaamist oma olukorrast ja vastutuse võtmist oma tervise ja sotsiaalse
toimetuleku juhtimise eest. Heaoluplaani koostamine on sisuliselt sarnane nõustamisvestlusele, kus
inimene ei ole passiivne teenuse saaja, vaid terviseteejuhi juhtimisel aktiivne osaline oma vajaduste
ja eesmärkide kujundamisel.63 Seega ei ole plaani koostamine üksnes koormus, vaid inimese
võimestamine ja kaasamine tema tervist puudutavatesse otsustesse.
Koordineeritud teenuseteekond aitab kaasa krooniliste haigustega inimeste ravitulemuste
paranemisele, kuna tervise- ja sotsiaalprobleemidele reageeritakse varasemas etapis ning ravi ja
toimetulekut toetavad tegevused on paremini kooskõlastatud. Muudatused võivad aidata vähendada
korduvaid pöördumisi erakorralisse meditsiini, hospitaliseerimisi ja ööpäevaringsete teenuste
kasutamist, parandades teenuste koordineeritust ja vähendades katkestusi abi saamise protsessis.
Valdkondadeülene koordinatsioon võib parandada ka inimese ja tema lähedaste kogemust abi
saamisel ja toetada lähedaste hoolduskoormuse vähendamist. Selgem vastutusjaotus, ühine
heaoluplaan ja kindel kontaktisik aitavad paremini mõista, millised spetsialistid inimese
abivajadusega tegelevad ning kelle poole erinevate küsimustega pöörduda.
Koordineeritud lähenemine vähendab inimese ja tema lähedaste korraldamise koormust ning
muudab teenuste kasutamise arusaadavamaks, kuna lähedased ei pea enam ise eri süsteemide vahel
infot vahendama või teenuseid kokku sobitama – nende roll teenuste koordineerijana väheneb ning
suureneb võimalus toetada inimest igapäevases toimetulekus ilma püsiva asutustevahelise
asjaajamiseta. Sealjuures terviseteejuhi poolne toetus võib aidata parandada inimese terviseharitust
ja enesejuhtimise oskusi.
63 Rollnick, S., Miller, W.R., Butler, C.C. (2011). Motiveeriv intervjueerimine tervishoius. Tervise Arengu Instituut.
Kättesaadav: https://www.tai.ee/sites/default/files/2021-03/132196115994_MI_print.pdf.
84
Joonis 4. Valdkonnaülese koordinatsiooni teenuse protsessiskeem
Koordineeritud teenuseosutamine eeldab tervishoiutöötajate ja sotsiaalvaldkonna spetsialistide
vahelist andmevahetust. Kuigi andmete töötlemine toimub kehtiva õiguse ja inimese nõusoleku
alusel, võib see tekitada mõnes teenusesaajas muret isikuandmete privaatsuse ja turvalisuse pärast.
Heaoluplaani kasutamine eeldab lisaks, et inimene osaleb aktiivselt plaani koostamisel ja kinnitab
85
selle oma nõusolekuga. Inimesel on igal ajal võimalik plaaniga tutvuda ning osaleda selle
elluviimisel. Uuringud64 on näidanud, et kõrgem terviseharituse tase on seotud teadlikumate
terviseotsuste ja paremate tervisenäitajatega. Selgem vastutusjaotus ja ühtne tegevuskava aitavad
inimesel paremini aru saada, millised spetsialistid tema abivajadusega tegelevad ning kelle poole
erinevate küsimuste korral pöörduda. Kui plaani kasutamine eeldab digivahendite kasutamist, võib
see olla takistuseks inimestele, kellel puuduvad asjakohased oskused või vahendid. Statistikaameti
andmetel kasutas 2025. aastal internetti 75,8% 65–74-aastastest inimestest.65 Riski maandamiseks
tuleb tagada, et heaoluplaan oleks inimesele kättesaadav ka muul viisil, näiteks terviseteejuhi või
teiste spetsialistide vahendusel.
Muudatused on sihtrühmale olulise mõjuga. Muudatuse mõju teenusesaajatele on
hinnanguliselt keskmise ulatusega, avaldub regulaarselt eelkõige kompleksse abivajadusega
ja sagedaste teenusekasutajate sihtrühmades ning hõlmab arvestatavat osa elanikkonnast,
kuigi otsene mõju koondub peamiselt riskirühmadesse.
Mõju sihtrühm 2 – tervishoiu- ja sotsiaalteenuse osutajad (v.a. perearstiabi ja haiglad, kes on
käsitletud eraldi)
Muudatus mõjutab tervishoiu- ja sotsiaalteenuse osutajate (sihtrühma on täpsemalt kirjeldatud
punktis 6.1 sotsiaalsete ja majanduslike mõjude sihtrühma 2 all) inimesekeskset meeskonnatöö
korraldust. Koordinatsiooniteenust saavatele inimestele ei osutata teenust enam üksikteenuse
loogikas, vaid tema jaoks moodustatakse tugimeeskond, kellel tekib võimalus omavahel ühises
infokeskkonnas suhelda. Meeskonnatöös osalemiseks peab tervishoiuspetsialisti või
sotsiaalvaldkonna spetsialisti tööandja osalema TERVIKus ja tegema info tema poolt osutatavate
teenuste ja nendega seotud spetsialistide kohta TERVIKule kättesaadavaks. TERVIKu kaudu jõuab
vajalik teave terviseteejuhini, kes saab vajadusel, so tugimeeskonna ettepanekul ja inimese
nõusolekul või inimese soovil täiendavaid spetsialiste tugimeeskonna liikmeks kaasata.
Mõju hõlmab valdavat osa valdkonna teenuseosutajatest, sealhulgas esmatasandi tervishoiu,
eriarstiabi ja sotsiaalteenuse osutajaid ning avaldub kõige tugevamalt nende puhul, kes osalevad
aktiivselt valdkondadeüleses koordinatsioonis ja TERVIKute tegevuses. Väiksem on mõju
teenuseosutajatele, kelle roll piirdub üksikteenuste osutamisega või kes ei ole tihedalt seotud
koordinatsiooniteenuse rakendamisega.
Proaktiivse lähenemise tulemusel hakkavad koordinatsiooniteenust saama ka inimesed, kes muidu
teenuseosutajate poole ei pöörduks. Rahvusvaheline kogemus66 näitab, et valdkondadeülese
koordinatsiooni rakendamine võib esialgu suurendada esmatasandi spetsialistide koormust, kuna
suureneb abivajaduse varajase märkamise osakaal ning süsteemi jõuab rohkem inimesi, kelle
vajadus on seni jäänud tuvastamata. See võimaldab abivajadusele reageerida varasemas etapis ning
vältida keerukamate ja kulukamate sekkumiste vajadust hiljem. Samuti lisanduvad tööprotsessidesse
koordinatsiooniga seotud tegevused, nagu regulaarne infovahetus eri spetsialistide vahel, ühiste
plaanide koostamine ning ulatuslikum andmete dokumenteerimine ja haldamine. Kuna osa
juhtumeid lahendatakse valdkondadeülese koordinatsiooni toel ja ülejäänute puhul kasutatakse
jätkuvalt seniseid töökorralduslikke lahendusi, toimivad kaks töökorraldusviisi mõnda aega
64
Vt täpsemalt Ilves, K., Kubre, M.-A., Trankmann, S., Kalda, R., Konstabel, K. (2022). Tõenduspõhiste sekkumiste
rakendamisvõimalused koos mõju hindamisega terviseharituse parandamisel Eestis. Tartu: Tartu Ülikool, RAKE, lk 9.
65
Statistikaamet, 2026. IT32: 16−74-aastased arvuti- ja internetikasutajad isikute rühma järgi (12.03.2026).
66 Nt Social workers coordination in primary healthcare for patients with complex needs: A scoping review | Request
PDF.
86
paralleelselt – see ei tekita paralleelseid õigussuhteid ega erinevaid teenusstandardeid, kuid võib
algfaasis suurendada spetsialistide töökorralduslikku keerukust, sest sarnase abivajadusega inimeste
puhul kasutatakse erinevaid infokanaleid ja dokumenteerimisviise. Pikemas vaates aitab selgem
rollijaotus, struktureeritud infovahetus ja koordineeritud töökorraldus vähendada dubleerimist ning
suunata ressursse tõhusamalt spetsialistide põhiülesannetele.
Muudatuste tegemise algfaasis suureneb mõningal määral organisatsioonide halduskoormus seoses
uute töökorralduslike protsesside kujundamisega ning spetsialistidele lisandub uute töövahendite (nt
märkamisleht ja heaoluplaan) kasutamine. See eeldab seniste tööviiside muutmist ning võib esialgu
tekitada ajutisi tõrkeid või vastuseisu, mistõttu on oluline tagada piisav tugi, koolitused ja selge
kommunikatsioon.
Kokkuvõttes on muudatuse mõju teenuseosutajatele oluline ja valdavalt positiivne. See avaldub
regulaarselt igapäevases töökorralduses ja võimaluses vajadusel osaleda inimesekeskses
meeskonnatöös, saada oma tööks vajalikku teavet. Muutus hõlmab valdavat osa valdkonna
teenuseosutajatest ning eeldab algfaasis kohanemist. Ebasoovitavate mõjude risk on keskmine –
algfaasis võivad kaasneda kohanemisraskused ja vastuseis muudatustele, mida aitavad maandada
täiendav tugi ja sihipärased koolitused. Pikemas perspektiivis loob see eeldused paremini
koordineeritud, kvaliteetsemate ja tõhusamate teenuste osutamiseks.
Mõju sihtrühm 3 – haiglad
Muudatused mõjutavad kõiki haiglavõrgu haiglaid67, kelle tegevust iseloomustavad olulises osas
korduvad visiidid ja pikaajalised raviteekonnad, eriti vanemaealiste ja krooniliste haigustega
patsientide seas. See tähendab, et valdkondadeülene koordinatsioon mõjutab eeskätt neid patsiente,
kelle ravi on seotud mitme teenuseosutaja ja pikaajalise jälgimisega.
Valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse kasutuselevõtt muudab haiglate rolli kompleksse
abivajadusega inimeste raviteekonna korraldamisel senisest süsteemsemaks. Haiglaravi ajal saavad
ravimeeskonnad kasutada riskitunnust ning teisi koordinatsiooni toetavaid töövahendeid, mis
võimaldavad varakult tuvastada inimesed, kellel on pärast haiglaravi suurem risk korduvateks
hospitaliseerimisteks, ravikatkestusteks või iseseisva toimetuleku halvenemiseks. Vajaduse korral
algatatakse koordinatsioonivajaduse hindamine juba haiglaravi ajal, et tagada inimesele sujuv
üleminek haiglast esmatasandi tervishoiu-, sotsiaal- ja teistele toetavatele teenustele. Sellega võib
kaasneda haiglaravi ajal ajutine töökoormuse suurenemine, kuna lisandub koordinatsioonivajaduse
varajane märkamine ning selle dokumenteerimine.
Märkamislehte täidaks haiglas üldjuhul üksuse või osakonna õe poolt, harvem arsti poolt. Aga
esitajaks võib olla ka näiteks füsioterapeut. Märkamisleht tuleb sisestada tervisejuhtimise töölaualt
ja võtab aega 5-10 minutit. Märkamisleht täidetakse ca 30% haiglaravi juhtudest ja see suunatakse
haigla terviseteejuhile, kes hindab täiendavalt koordinatsiooni vajadust ja üldjuhul alustab
heaoluplaani koostamist. Heaoluplaanile saab terviseteejuht sisendi haigla infosüsteemist. Kui
terviseteejuhile või patsiendile jääb heaoluplaanile koondatud terviseinfo osas midagi segaseks,
tuleb heaoluplaani terviseandmete osa üle valideerida arstiga enne, kui plaan inimesele antakse.
Heaoluplaan on oluline inimese raviohutust tagav töövahend. Kõik tervishoiutöötajad pääsevad
heaoluplaanile ja märkamislehele ligi tervisejuhtimise töölaua kaudu. Haiglale ei teki vajadust ise
mingisugust IT-arendust teha.
67 Täpsem info leitav siit: Haiglavõrgu arengukava – Riigi Teataja.
87
Samas väheneb haiglate vajadus korraldada pärast väljakirjutamist ise erinevate teenuseosutajate
vahelist koostööd, otsida inimesele sobivaid järelravi-, koduõendus-, rehabilitatsiooni- või
sotsiaalteenuseid ning teha korduvaid kontakte perearstide, kohalike omavalitsuste, lähedaste ja
teiste osapooltega. Need tegevused koondatakse terviseteejuhi juhitava koordinatsiooniprotsessi
alla, kus haigla ravimeeskond vastutab tervishoiuteenuse osutamise ning meditsiiniliste raviplaanide
eest ning osaleb tugimeeskonna liikmena vastavalt inimese vajadustele. Koordinatsioonivastutuse
koondamine ühele spetsialistile loob selge vastutusahela ning tagab, et patsiendil ja kõigil
teenuseosutajatel on üks keskne kontaktisik raviteekonna korraldamisel. See võimaldab arstidel ja
õdedel keskenduda enam kliinilistele ülesannetele ning vähendab dubleerivat korraldustööd.
Digilahenduste ja ühise heaoluplaani kasutuselevõtt parandab haiglate, perearstide,
sotsiaalvaldkonna ja teiste teenuseosutajate vahelist infovahetust ning vähendab telefoni, e-kirjade
ja muude käsitsi tehtavate koordineerimistoimingute vajadust. Eelkõige aitab see tagada, et haiglast
väljakirjutamisel jõuab inimese terviseseisundit, raviplaani ja edasist teenusevajadust puudutav
oluline teave õigeaegselt järgmise teenuseosutajani, vähendades ravivigade ja ravimivigade riski,
mis sageli tekivad just teenustevahelisel üleminekul. Samal ajal võib suureneda nõue struktureeritud
dokumenteerimisele ja standardiseeritud andmete sisestamisele, mis on vajalik andmete
korduskasutuseks ning valdkondadeülese koostöö tõhusaks toimimiseks.
Pikemas perspektiivis aitab koordinatsiooniteenuse rakendamine vähendada välditavaid
korduvhospitaliseerimisi ja vältimatu abi kasutamist, kuna inimese järelravi, koduõendus,
rehabilitatsiooni- ja sotsiaalteenused kavandatakse ning käivitatakse õigeaegselt. See toetab
haiglaravi järjepidevust, parandab patsiendi ohutust ning võimaldab haiglate ressursside tõhusamat
kasutamist, suunates tervishoiutöötajate tööaega senisest enam vahetule patsienditööle.
Muudatus mõjutab ka haiglate töö sisu, suunates seda senisest enam ravikeskselt käsitluselt
patsienditeekonna terviklikule juhtimisele. See tähendab, et lisaks raviteenuse osutamisele suureneb
haiglate roll patsiendi edasise toimetuleku ja teenustele liikumise toetamisel koostöös teiste
teenuseosutajatega. Kehtivas süsteemis võivad haiglates töötada sotsiaaltöötajad või projektipõhised
koordinaatorid, kuid nende roll ei ole ühtselt reguleeritud ning haiglaravi käigus ilmnenud
sotsiaalsed probleemid või toimetulekuraskused ei pruugi alati jõuda teiste teenuseosutajateni ega
saada enne haiglast väljakirjutamist piisavat lahendust. Efektiivse valdkondadeülese koordinatsiooni
korral võib EMO ja haiglaravi kasutuse kasv aeglustuda, mis mõjutab haiglate teenusepõhist (FFS)
tulubaasi. TERVIKu tulemuspõhine rahastus on suunatud ennetusse ja tervisedendusse ega
kompenseeri haigla vähenenud teenusetulu.
Terviseteejuhi, keda rahastab Tervisekassa, olemasolu korral saab haigla korraldada abivajaduse
märkamise ja esmase hindamise organisatsioonisiseselt ning vajaduse korral alustada heaoluplaani
koostamist juba haiglas. See võimaldab koondada erinevate spetsialistide sisendi ning tagada, et
vajalik info liigub edasi ka teistele teenuseosutajatele. Seega muudatus toetab patsiendi sujuvamat
liikumist haiglaravilt esmatasandi tervishoiu teenuseid ja sotsiaalteenuseid saama ning aitab
ennetada olukordi, kus abivajadus jääb pärast haiglaravi lahendamata või viib korduva
hospitaliseerimiseni. Samuti võib see vähendada sotsiaalsetel põhjustel haiglas viibimist ning
parandada patsienditeekonna järjepidevust.
Muudatus mõjutab ka ravikindlustamata inimesi, kelle abivajadus jõuab sageli tervishoiusüsteemi
alles haiguse või toimetulekuraskuse süvenemisel, sealhulgas haigla või erakorralise meditsiini
kaudu. Eelnõuga (§ 2, ravikindlustuse seaduse § 4 lg 3 täiendus) nähakse ette, et Tervisekassa
kasutab ravikindlustuse vahendeid valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse eest tasumiseks isiku
ravikindlustatusest sõltumata, kuna koordinatsioonivajadus ei sõltu ravikindlustuse olemasolust
88
ning teenust rahastatakse ametikoha- ja piirkonnapõhiselt, mitte isikupõhiselt. Kuna valdav osa
sihtrühmast on ravikindlustatud, on ravikindlustamata isikute teenusega hõlmamise mõju
ravikindlustuse vahendite kasutamisele marginaalne, samas tagab see lahendus, et koordinatsiooni
osutamine ei takerdu üksnes ravikindlustuse puudumise tõttu.
Kokkuvõttes on muudatuse mõju haiglatele oluline. Haiglate roll laieneb üksikjuhtumite ravilt
rohkem patsienditeekonna tervikliku toimimise toetamisele ning koostööle teiste
teenuseosutajatega. Mõju avaldub regulaarselt igapäevases töökorralduses. Ebasoovitavate mõjude
risk on keskmine – haiglate jaoks on suurim risk seotud lisanduvate haldus- ja juhtimisülesannete
ning rahastamise jätkusuutlikkusega pärast välisrahastuse lõppemist.
Mõju sihtrühm 4 – esmatasandi tervishoid (perearstiabi osutajad)
Valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse kasutuselevõtt muudab perearstimeeskonna rolli
kompleksse abivajadusega inimeste käsitlemisel senisest proaktiivsemaks. Perearst ja pereõde
saavad kasutada riskitunnust ning teisi koordineerimist toetavaid töövahendeid, mis võimaldavad
senisest paremini märgata kõrgendatud tervishoiuteenuste kasutamise riskiga inimesi ning vajaduse
korral algatada koordinatsioonivajaduse hindamise. Sellega võib kaasneda perearstimeeskonna
töökoormuse ajutine suurenemine, kuna suureneb proaktiivsete kontaktide arv ning lisandub
koordinatsioonivajaduse märkamine ja selle dokumenteerimine.
Samas väheneb perearstimeeskonna vajadus korraldada ise valdkondadevahelist juhtumikorraldust,
otsida sobivaid sotsiaalteenuseid, koordineerida teenuseosutajate vahelist infovahetust ning jälgida
inimese liikumist erinevate teenuste vahel. Need ülesanded koondatakse terviseteejuhi juhitava
koordinatsiooniprotsessi alla, kus perearst jääb vastutama tervishoiuteenuse osutamise eest ning
osaleb tugimeeskonna liikmena vastavalt inimese vajadustele. See võimaldab perearstimeeskonnal
keskenduda enam oma erialastele kliinilistele ülesannetele ning parandab ravi ja sotsiaaltoe
omavahelist sidusust.
Digilahenduste ja ühise heaoluplaani kasutuselevõtt vähendab pikemas perspektiivis telefoni, e-
kirjade ja muude käsitsi tehtavate koordineerimistoimingute vajadust ning parandab erinevate
teenuseosutajate teadlikkust inimese terviklikust olukorrast. Samal ajal võib suureneda nõue
struktureeritud dokumenteerimisele ja standardiseeritud andmete sisestamisele, mis on vajalik
andmete korduskasutuseks ja valdkondadeülese koostöö toimimiseks.
Muudatused mõjutavad perearstiabi osutajaid eelkõige sellega, et suureneb koostöö
sotsiaalvaldkonnaga ja paraneb teiste tervishoiuteenuse osutajate, eeskätt haiglatega.
TERVIK otsustab terviseteejuhtide paiknemise koostöös teenuseosutajatega, paigutades
terviseteejuhi tervisekeskusesse, kus on olemas sobiv tööruum. Kuna terviseteejuhi tegevuskulud,
sh tööruumi rent, kaetakse Tervisekassa vahenditest, ei pea perearstikeskus ega muu teenuseosutaja
terviseteejuhile tööruumi kuludes osalema. Halduskoormuse vaates võib kaasneda mõningaid
lisakohustusi, sest leping terviseteejuhi kulude katmiseks sõlmitakse tervishoiuteenuse osutajaga,
kes terviseteejuhi(d) palkab. Samas võib pikemas perspektiivis koordinatsiooniteenuse rakendamine
vähendada perearstide koormust keerukate tervise- ja sotsiaalprobleemidega patsientide
käsitlemisel, mis loob eeldused ressursside sihipärasemaks kasutamiseks ravitöös.
Perearstidel ja pereõdedel (vt sihtrühma kirjeldust punktis 6.1 sihtrühma 2 juures) on oluline roll
koordineerimist vajavate olukordade märkamisel ja tugimeeskonna töös osalemisel. Iga perearst
seotakse kindla esmatasandi terviseteejuhiga, et perearstil ja tema meeskonnal oleks lihtne patsienti
89
terviseteejuhi nõustamisele suunata (märkamislehe täitmisel tuleb valida ka terviseteejuht, kellele
see suunatakse). Igas nimistus saab esialgu olema (sõltuvalt selle suurusest ja vanuskoosseisust) ca
15-30 pikaajalisel valdkondadeülesel koordinatsioonil olevat inimest. Juhul, kui perearst soovib jätta
mõned oma patsiendid tavapärasest pikemale passiivsele koordinatsioonile ehk nö jälgimisele, võib
koordinatsioonil olevate isikute arv kujuneda ka suuremaks.
Muudatus mõjutab otseselt perearstide ja teiste tervishoiutöötajate igapäevast töökorraldust.
Riskipõhise märkamise ja digitaalse märkamislehe kasutuselevõtuga suureneb tervishoiu- ja
sotsiaaltöötajate roll abivajaduse varajases tuvastamises ning valdkondadeülese sekkumise
algatamises. Perearstide jaoks tähendab see paremat ülevaadet nimistu patsientidest, kellel esineb
tervishoiuteenuste kasutamise kõrgenenud risk, ning selgemat alust otsustada, kellega on vaja
proaktiivselt kontakti võtta. TIS-is kuvatav riskitunnus toetab perearsti otsust kutsuda inimene
vastuvõtule ka olukorras, kus inimene ise tervishoiusüsteemi poole ei pöörduks. Selle tulemusel võib
suureneda perearsti ja tema meeskonna koormus, kuna vastuvõtule jõuavad ja valdkondadeülest
koordinatsiooniteenust hakkavad saama ka need inimesed, kelle tervise- ja toimetulekuprobleemid
oleksid muidu jäänud pikemaks ajaks märkamatuks. Samas on muudatuse eesmärgiks ja oodatavaks
mõjuks halduskoormuse vähenemine pikemas vaates, kuna välditakse dubleerivaid hindamisi ja
menetlustoiminguid kompleksse abivajadusega riskirühma kuuluvate inimeste puhul ning paraneb
info liikumine tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi vahel turvalise ja struktureeritud andmevahetuse
kaudu. Perearstil endal ei teki vajadust oma IT-lahendust arendada. Piisab ligipääsust
tervisejuhtimise töölauale.
Rakendamise algfaasis võivad muudatused suurendada koostöö ja infovahetusega seotud
töökoormust ning tekitada ajutist ebaselgust rollide ja vastutuse jaotuses, eelkõige seoses sellega,
millal ja kuidas kaasata terviseteejuhti ning milline on perearstikeskuse roll heaoluplaani
koostamisel ja elluviimisel. Samuti eeldab muudatus uute töövahendite, sealhulgas märkamislehe ja
heaoluplaani kasutuselevõttu, mis võib algfaasis suurendada dokumenteerimisele kuluvat aega ning
nõuab täiendkoolitust ja lisatuge. Teisalt on paljudele perearstidele tuttav krooniliste haigustega
patsientide riskipõhine ravijuhtimine, mille korral tuleb inimesele koostada personaalne raviplaan ja
koordineerida tema ravi koostöös perearsti meeskonnaga. Võib öelda, et olulises osas on
terviseteejuhi teenus üles ehitatud sarnasele põhimõttele. Erinevus seisneb selles, et raviplaani
koostab perearst, terviseteejuht aga koostab raviplaanist saadud sisendi põhjal heaoluplaani ning on
koordinatsiooni küsimustes inimese peamine kontaktisik, täites selles rollis pereõe asemel
koordineerivat funktsiooni
Eri analüüsid68 on näidanud, et Eestis on perearstide ja pereõdede töökoormus suur ning hõlmab
lisaks ravitööle ka märkimisväärset halduskoormust ning mittemeditsiiniliste ja sotsiaalsete
probleemidega tegelemist, mille kasvu mõjutavad eelkõige rahvastiku vananemine, krooniliste
haiguste levik ja sotsiaalsete probleemide jõudmine tervishoiusüsteemi.
Muudatusel on oluline mõju perearstiabi jätkusuutlikkusele. Rahvastiku vananemise ja krooniliste
haiguste sagenemise tingimustes suureneb perearstiabi roll patsientide pikaajalisel jälgimisel ja
ravijuhtimisel. Ilma täiendava toeta tähendab see perearstikeskustele kasvavat koormust keerukate
juhtumite lahendamisel. Kavandatav koostöömudel ja terviseteejuhi kaasamine aitavad hajutada
seda koormust ning vähendada olukordi, kus perearst jääb keeruka tervise ja sotsiaalse
abivajadusega patsiendi käsitlemisel süsteemis üksi. Seeläbi toetab muudatus perearstiabi toimimist
68 OECD. (2020), Realising the Potential of Primary Health Care, OECD Health Policy Studies, OECD Publishing,
Paris; OECD. (2025). European Commission. Estonia: Country Health Profile 2025. soheu-2025-estonia-native-
language--final-web.pdf.;
90
ja jätkusuutlikkust, eriti väiksemates piirkondades ja üksikpraksistes, kus võimalused keerukate
juhtumite iseseisvaks haldamiseks on piiratumad.
Koordinatsiooni vajadus on erinev sõltuvalt KOVide suurusest ja asukohast. Praegu langeb suur osa
sellistest korralduslikest ja sotsiaalsetest küsimustest pereõdedele, kuid ka pereõdede ressurss on
piiratud. Koordineerimisfunktsiooni koondamine terviseteejuhile võimaldab vähendada vajadust, et
esmatasandi tervishoiutöötajad täidaksid koordineerimisülesandeid oma põhitöö kõrval, ning
suunata nende tööaega enam kliinilisele tegevusele.
Perearstide ja KOVi sotsiaaltöötajate vaheline koostöö muutub selgemaks ja struktureeritumaks.
Senises süsteemis on see koostöö sageli isikupõhine ja sõltub konkreetsetest kontaktidest.
Terviseteejuhi roll ja heaoluplaan loovad ühtse raamistiku, mille kaudu liigub vajalik info ning kus
on selgelt määratletud, millistes küsimustes vastutab perearst, millistes sotsiaaltöötaja ja millistes
terviseteejuht. See vähendab dubleerimist, ebakindlust rollides ja olukordi, kus perearstilt oodatakse
sotsiaalvaldkonna probleemide lahendamist ilma vastava pädevuse ja töövahenditeta.
Muudatus mõjutab ka perearsti ja patsiendi vahelist suhet. Koordineeritum teenuste korraldus ja
terviseteejuhi roll aitavad tugevdada perearsti positsiooni patsiendi terviseteekonna keskse kliinilise
otsustajana. Perearst jääb patsiendi jaoks esmaseks meditsiiniliseks kontaktiks, kuid patsiendi ja
tema lähedaste jaoks väheneb vajadus pöörduda perearsti poole sotsiaalsete või korralduslike
küsimustega, mis ei kuulu ravitegevuse tuumikusse. See toetab usalduslikku ja järjepidevat
perearsti‑patsiendi suhet, kus perearsti roll ei lahjene, vaid muutub selgemaks ja paremini toetatuks.
Riskina tuleb arvestada, et perearstide valmisolek ja võimalused osaleda piirkondlikus koostöös
võivad piirkonniti erineda, sõltudes praksise suurusest, töökorraldusest ja olemasolevast
koormusest. Ebaühtlase rakendumise riski maandavad terviseteejuhi roll, TERVIKu pakutav
koordineeriv tugi ning üleriigiline juhendamine ja koolitus. Reformi rakendamisel on oluline
pöörata tähelepanu sellele, et koostöömudel toetaks ka väiksemaid ja üksikpraksiseid ega eeldaks
perearstidelt ebaproportsionaalset lisapanust.
Kokkuvõttes on muudatuste mõju esmatasandi tervishoiule oluline ja valdavalt positiivne, kuna see
tugevdab esmatasandi rolli inimese terviseteekonna keskse tugipunktina, toetab meeskonnapõhist ja
ennetavat lähenemist ning aitab suunata ressursse tõhusamalt patsiendi vajadustest lähtuva ravi ja
toe pakkumisse. Rakendusperioodi alguses tuleb siiski arvestada ajalise investeeringuga uute
töövahendite (sh märkamisleht) kasutuselevõtuks ning proaktiivsest sekkumisest tuleneva, seni
rahuldamata nõudluse kasvuga perearstiabi teenusele. Selle koormuse leevendamiseks on oluline, et
süsteemi lisanduks vajalik terviseteejuhtide ressurss, et perearstid ja pereõed ei peaks jätkuvalt
kulutama oma aega sotsiaalsete probleemide koordineerimisele, vaid saaksid keskenduda kliinilisele
põhitööle.
Mõju sihtrühm 5 – tervishoiutöötajad ja sotsiaalvaldkonna spetsialistid (v.a. perearstiabi ja
haiglad, keda on käsitletud eraldi)
Terviseteejuhtide tööle asumine puudutab eelkõige sotsiaaltöötajate ja õdede töökorraldust. Tervise
Arengu Instituudi andmetel töötas 2024. aastal tervishoius 9374 õde69 ning Statistikaameti andmetel
2339 sotsiaaltöötajat ja nõustajat (sh ca 300 neist SRT meeskondades).70, 71 Tulevikus hakkab
69
Tervise Arengu Instituut, 2025. THT001: Tervishoiutöötajad, täidetud ametikohad ja ületunnid ameti järgi. PxWeb
(26.03.26)
70
Avaleht | Statistikaameti palgarakendus.
71
Sotsiaalkindlustusamet, 2026.
91
töötama hinnanguliselt 200–250 terviseteejuhti, kes moodustavad ligikaudu 2% kõigist õdedest ja
sotsiaaltöötajatest. Arvestuslikult koordineerib üks esmatasandi terviseteejuht aastas keskmiselt 100
inimese abistamist (s.o keskmine koormus esmatasandil perearstide meeskondades, sellele
lisanduvad ühekordsed nõustamised).
KOVi sotsiaaltöötaja jaoks tähendab muudatus eelkõige seda, et keeruka abivajadusega inimese
puhul ei jää tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostöö korraldamine üksnes tema ülesandeks.
Valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse kaudu tekib tervishoiusüsteemis püsiv koostööpartner –
terviseteejuht, kellel on koordinatsiooniks vajalikud ressursid. Paikkondade külastustelt ja KOV
tööprotsesside analüüsist72 saadud tagasiside põhjal suurendab sotsiaaltöötajate töökoormust
inimeste toetamine, kellel on raskused tervishoiusüsteemis orienteerumisel, tervishoiuteenustele
jõudmisel ning ravimite, meditsiiniseadmete ja abivahendite hankimisel. Tervishoiu
digitaliseerimisega (digiregistratuur, digisaatekiri, perearsti digitaalne platvorm jms) on vähese
digivõimekusega inimesed jäänud kehvemasse positsiooni ning vajavad lähedaste või sotsiaaltöötaja
praktilist tuge. Spetsialiseeritud arstiabi pakkumise koondumine peamiselt Tallinnasse ja Tartusse
ning teenuseosutamise muutumine statsionaarsest vormist rohkem päevaravi vormi on probleemi
veelgi süvendanud.
Terviseteejuhi rolli loomine muudab töökorraldust eeskätt sellega, et kokkulepitud sihtrühmades
võtab terviseteejuht kandvama rolli inimese teenuseteekonna koordineerimisel tervisehoiu ja
sotsiaalteenuste vahel, teenuseosutajate vahelise info liikumise hoidmisel ja inimese toetamisel
tervishoiusüsteemis orienteerumisel. Mõju avaldub eelkõige selles, et KOV sotsiaaltöötaja jaoks
väheneb tervisega seotud info otsimine ja vahendamine (kontaktide leidmine, raviskeemide
selgitamine, inimese suunamine teenustele). See jätab sotsiaaltöötajatele rohkem aega keskenduda
inimeste sotsiaalprobleemide lahendamisele, mis on nende põhifunktsioon. Samal ajal lisandub
valdkondadeülene koostöö (tugimeeskonnad, märkamisleht, ühised plaanid) ning uute
digilahenduste kasutuselevõtt, mis võib ajutiselt töökoormust suurendada.
Integratsioonimudeli rakendumisel säilib KOVi sotsiaal- ja lastekaitsetöötaja roll inimese
abivajaduse hindamisel, teenuste määramisel ja korraldamisel. Terviseteejuht pakub sellele
täiendavat sisendit, kuid ei asenda KOVi otsustusõigust ja -vastutust. Valdkondadeülese
koordinatsiooniteenuse vajaduse hindamisse võib kaasata ka KOVi lastekaitsetöötaja ning
sotsiaalteenuste andmeregistris sisestatud abivajaduse hindamise kokkuvõte on üheks heaoluplaani
koostamise aluseks. See aitab tagada, et laste kompleksne abivajadus, kus tervise-, sotsiaal- ja
haridusvaldkonna sekkumised on tihedalt seotud, oleks koordinatsiooniteenuse raames asjakohaselt
käsitletud.
Rakendamise algfaasis on peamine risk valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse ja SHS-is
sätestatud juhtumikorralduse rollide ebaselgus. Nii KOV sotsiaaltöötaja kui terviseteejuht tegelevad
inimese abivajaduse tervikliku mõistmise ja teenuste koordineerimisega, kuid erinevas pädevuses:
KOV hindab sotsiaalset abivajadust ja otsustab sotsiaalteenuste üle, terviseteejuht hindab
koordinatsiooniteenuse vajadust ning hoiab tervise- ja sotsiaalvaldkonna vahelist infovahetust ja
koostööd. Kui see piir ei ole praktikas selge, võib tekkida dubleerimine ja vastutuse hajumine ning
juhtumitöö killustatus püsib. Ebaselgus võib avalduda ka heaoluplaani ja juhtumiplaani kasutamisel
ning juhtumikorralduse ja võrgustikutöö vastutuse jaotuses, eriti juhul, kui inimene saab samaaegselt
teenuseid mitmest valdkonnast. Kui ei ole üheselt selge, milline spetsialist vastutab juhtumi
tervikliku käsitlemise eest, võib see kaasa tuua töö dubleerimise või juhtumitöö killustumise. Samuti
72 Sotsiaalministeerium. (2026). Planeeritava tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna integratsioonimudeli kasutuselevõtuga
seonduv mõju kohalike omavalitsuste valitsemise ja töökorralduslikele küsimustele. Mõjude kvalitatiivne eelhindamine
ja kaardistus.
92
võib risk mõjutada teenuste kättesaadavust, kui töökorralduse muudatused ei ole kooskõlas
spetsialistide töökoormuse ja olemasolevate ressurssidega. Riski maandamiseks on vaja selgeid
juhiseid, ühiseid koolitusi ning TERVIKutes kokku lepitud tööpõhimõtteid ja töövooge.
Terviseteejuhi lisandumine ei tähenda tingimata spetsialistide töömahu vähenemist, kuid võib
parandada töö sisulist suunatust ning võimaldab suunata tervishoiustöötajate ressursi eeskätt
ravitööle ja KOVi sotsiaaltöötajate ressursi sotsiaaltöö põhitegevustele.
Ka rahvusvaheline praktika näitab, et valdkondadeülese koordinatsiooni rakendamisel muutub
spetsialistidel töö sisu, kus väheneb dubleeriv töö ning administratiivsete ja koordineerivate
tegevuste maht ning samal ajal suureneb sisulise ja eesmärgipärase juhtumitöö osakaal 73. Kuigi
sotsiaaltöötajad teevad juba praegu koostööd eri ametkondadega, loob uus teenus eeldused töö
paremaks jaotamiseks ja koormuse jagamiseks, kuid eeldab rollide selget kokkuleppimist ja
tööprotsesside ühtlustamist. See aitab suunata spetsialistide tööaega enam nende põhiülesannetele
ning muudab töökorralduse selgemaks ja abi järjepidevamaks.
Sealjuures on spetsialistide töömahu täpset muutust keeruline hinnata. Teiste riikide kogemusest on
ilmnenud, et juhtumipõhise koordinatsiooni puhul kujuneb spetsialisti töökoormus kontekstipõhiselt
ning ei ole taandatav kindlale kliendiarvule.74 Töömahtu mõjutavad eelkõige sihtrühma keerukus,
töö intensiivsus, piirkonna teenusevõrgu toimimine ja meeskonna toetus.75 Seetõttu ei kajasta
töökoormus üksnes inimeste arvu, vaid ka töö sisu, sealhulgas kontaktide sagedust, koordineerimise
vajadust ja kaasatud osapoolte hulka. Uuringud rõhutavad, et liiga suur kliendimaht võib muuta töö
reaktiivseks ja vähendada ennetava toe mõju76, mistõttu tuleb töökoormus kujundada vastavalt
sihtrühmale ja piirkondlikele tingimustele.
Kokkuvõttes on muudatustel oluline mõju tervishoiutöötajate ja sotsiaalvaldkonna spetsialistide töö
sisule ja töökorraldusele. Pikemas perspektiivis võib see vähendada dubleerivat koordineerimist ja
suunata tööaega enam erialastele tegevustele, kuid rakendamise edukus sõltub eelkõige piisava
hulga spetsialistide koolitamisest ning selgete tööprotsesside kujundamisest.
Mõju sihtrühm 6 – KOVid vt ka eraldi läbiviidud mõjuanalüüsi, eelnõu lisast
Ööpäevaringseid institutsionaliseeritud hooldusteenuseid osutatakse Eestis oluliselt rohkem, kui
meist jõukamates riikides. OECD77 andmetel sai 2023. aastal institutsioonipõhiseid pikaajalise
hoolduse teenuseid Eestis 5% 65-aastastest ja vanematest inimestest, Soomes ja Saksamaal 4,0%,
Rootsis 4,1%, Prantsusmaal 3,8% ja Norras 3,6%. Kodupõhiseid pikaajalise hoolduse teenuseid
(tervishoiu- ja sotsiaalteenused kokku) sai Eestis samal aastal 5,7% 65-aastastest ja vanematest
inimestest, samas kui Soomes oli vastav näitaja 8,5%, Saksamaal 20%, Rootsis 11,3% ja Norras
12,1%.
Kodupõhistele teenustele pannakse välisriikides oluliselt suuremat rõhku ja nende saajate arv on
vähemalt poole suurem. Eestis moodustab üldhooldusteenus keskmiselt kolmandiku KOVi
sotsiaalkaitsekuludest, osades KOVides kuni 50% sotsiaalkaitsekuludest. TERVIKute oodatav mõju
73
Vt nt rahvusvaheline kirjandus: https://www.bmj.com/content/369/bmj.m1045;
https://link.springer.com/article/10.1186/s12913-018-3161-3; https://ijic.org/articles/8451/files/65731138c97f5.pdf;
https://journals.sagepub.com/doi/10.1089/pop.2021.0057.
74 https://onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1111/j.1447-0349.2011.00777.x.
75 https://journals.sagepub.com/doi/10.1177/1084822318803099; https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC8287353/.
76
Nt https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/hsc.12848; https://onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1111/j.1447-
0349.2011.00777.x.
77 OECD, 2026 Leitav: OECD Data Explorer • Long-term care resources and utilisation - recipients (12.03.2026).
93
on pidurdada inimeste kiiret liikumist institutsionaalsele hooldusele ning võimaldada pikemat ja
paremini koordineeritud koduhooldust ja kodupõhiselt toetatud ravi.
Muudatus mõjutab kõigi KOVide rolli sotsiaalteenuste korraldamisel ning nende koostööd
tervishoiu osapooltega – tähelepanu liigub inimese tulemuslikule abistamisele ja terviklikuma
teenuseteekonna kujundamisele. Koordinatsiooniteenuse lisandumine ei muuda KOVide seniseid
õigusi ega kohustusi sotsiaalhoolekande korraldamisel, vaid loob selle kõrvale toetava toe ja ühise
infovaate, mis peaks aitama kujundada inimese abiteekonda terviklikumalt.
Koordinatsiooniteenus loob KOVidele paremad eeldused varasemaks sekkumiseks ja
süsteemsemaks abivajaduse märkamiseks, kuna info inimese olukorra kohta liigub tervishoiu- ja
sotsiaalsüsteemi vahel korrastatult ja reeglipäraselt. Praegune tervise- ja sotsiaalvaldkonna vaheline
koostöö on enamasti juhtumipõhine ning tugineb telefonikõnedel, e-kirjadel, isiklikel kontaktidel ja
sotsiaaltöötaja nö käsitsi infootsingul78. Terviseteejuhi roll, märkamisleht, heaoluplaan ja ühine
infovaade võivad vähendada sellist killustatud käsitsi koordineerimist ning aidata kiiremini
selgitada, milline osapool inimese abivajadusega tegeleb.
KOVide jaoks tähendab muudatus praktiliselt seda, et senise sageli isiklikele kontaktidele tugineva
infovahetuse asemele (vajadusel ka kõrvale) lisanduvad korrastatumad infotehnoloogilised
töövahendid ja töövood. Muudatuse oodatav mõju on, et senine hajus ning inimese vahendatud
infokogumine väheneb ning KOV saab sotsiaalse abivajaduse katmist korraldada parema terviseinfo
ja koostööraamistiku alusel.
Samas ei tähenda koordinatsiooniteenuse lisandumine, et KOVi töökoormus või teenusevajadus
väheneb automaatselt. Parem märkamine ja tervishoiu poolt edastatav info võivad tuua KOVi
vaatevälja inimesi, kelle sotsiaalne abivajadus on seni olnud varjatud või KOVile nähtav alles
kriisiolukorras. Seetõttu võib rakendamise esimeses etapis suureneda vajadus KOVi korraldatavate
toetavate teenuste järele, nagu näiteks koduteenuse, sotsiaaltranspordi, tugiisiku, isikliku abistaja,
eluruumi kohandamise või hoolduskoormust vähendavate lahenduste järele. Mõju ulatus sõltub
sellest, kui hästi on KOVis seni toiminud koostöö tervishoiusüsteemiga ning milline on piirkonna
olemasolev teenusevõrk ja teenusvõimekus.
Muudatus mõjutab ka sotsiaalteenuste sisu ja struktuuri. Oodatav mõju on, et abivajadust märgatakse
varem ning inimese toetamine liigub senisest enam kodu- ja kogukonnapõhiste teenuste suunas. See
võib aidata toetada inimese kodus toimetulekut ning mõnel juhul lükata edasi või vältida
ööpäevaringsele üldhooldusteenusele jõudmist. Samas sõltub see mõju sellest, kas KOVil on
võimalik vajalikke teenuseid tegelikult pakkuda või arendada. TERVIKute moodustamine ei muuda
kohalike omavalitsuste seadusest ega SHS-ist tulenevaid ülesandeid ega kehtivaid sotsiaalteenuste
miinimumnõudeid, võib valdkondadeülese koordinatsioonimudeli rakendamisel prognoosida
muutusi sotsiaalteenuste kasutamise mahus ja struktuuris.
Reformi kaudne majanduslik mõju KOVidele võib avalduda eelkõige KOVi korraldatavate teenuste
nõudluse muutuses. Varasem märkamine, tervishoiuandmetel põhinev riskirühmade tuvastamine ja
valdkonnaülene koordinatsioon võivad tuua KOVini rohkem infot inimeste seni katmata või
killustatult käsitletud abivajaduse kohta. Kõige tõenäolisemalt puudutab see kodus elamist toetavaid
teenuseid, sotsiaaltransporti, nõustamist, abivahendite kasutamisega seotud tuge, hoolduskoormust
vähendavaid lahendusi ning vajaduse korral eluruumi kohandamist.
78 Sotsiaalministeerium. (2026). Planeeritava tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna integratsioonimudeli kasutuselevõtuga
seonduv mõju kohalike omavalitsuste valitsemise ja töökorralduslikele küsimustele. Mõjude kvalitatiivne eelhindamine
ja kaardistus.
94
KOVide teenusevajaduse võimalikku kasvu on hinnatud nelja ja enama kroonilise haigusega
inimeste sihtrühma põhjal. Arvestuse kohaselt jõuab 2030. aastaks valdkonnaülese
koordinatsioonini ligikaudu 20% sellest sihtrühmast. Neist omakorda ligikaudu 30% ehk 6% kogu
sihtrühmast võib vajada täiendavaid KOVi korraldatavaid sotsiaalteenuseid järgnevalt:
- 30% vajavad koduteenust;
- 50% vajavad sotsiaaltransporti;
- 20% vajavad eluruumi tagamise või kodu kohandamise teenust.
Sellise lisanduva teenusevajaduse kuluks on hinnatud 2024. aasta hindades ligikaudu 4,6 miljonit
eurot aastas79. Arvestatud on kõigi KOVide raporteeritud tegelikke kulusid koduteenusele ja sots
transpordi teenusele. Eluruumi tagamise või kodu kohandamise teenuse kuluks aastas on võetud
kliendi kohta 1000 eurot.
Majandusliku mõju hindamisel tuleb samal ajal arvestada, et täiendav kodus elamist toetav abi võib
vähendada või edasi lükata vajadust väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse järele.
Rahvusvahelised analüüsid viitavad, koordinatsioonil on oluline mõju hooldekodusse sattumise
edasi lükkumisele. Eestis planeeritavale mudelile sarnane valdkonnaülene koordinatsioon võib
vähendada üldhooldekodusse sattumist kahe aasta jooksul kuni 20%80. KOVi vaates tähendab see,
et reformi mõju on käsitatav ka võimaliku kulustruktuuri muutusena: osa kulusurvest võib liikuda
üldhooldusteenuselt varasematele ja kodus toimetulekut toetavatele teenustele.
Koordineeritud hooldus lükkab institutsionaliseerimist edasi ja loob kokkuhoidu peamiselt läbi kiire
kriisireageerimise (väldib hospitaliseerimist), ravisoostumuse parandamise, koduteenuste varajase
lisamise, hoolduskoormuse vähendamise pereliikmetel ja teenuste dubleerimise vältimise. Kui
süsteem ainult „koordineerib“, aga ei suurenda teenuste kättesaadavust, on mõju väiksem.
2030. aastaks on hinnatud kolme stsenaariumit.
Stsenaarium I: Valdkonnaülest koordinatsiooni teenust ei osutata, väljaspool kodu osutatava
üldhooldusteenuse kasutus kasvab 10%, lisakulu 7 miljonit eurot 2030. aastal. Arvestuse
lähtekohaks on 2024. aasta üldhooldusteenuse kasutajate arv 11 469 inimest ja 2025. aastal 11 992
inimest. Kui 2030. aastaks kasvab üldhooldusteenuse kasutajate arv 10%, lisandub hinnanguliselt
ligikaudu 1200 teenusekasutajat. Selle täiendava teenusemahu kuluks on hinnatud 2024. aasta
hindades ligikaudu 7 miljonit eurot aastas, mis moodustab umbes 2% KOV-ide 2024. aasta
sotsiaalkaitse kogukuludest.
Stsenaarium II: Valdkonnaülese koordinatsiooni teenust rakendatakse (sellest tekib KOV-dele
lisakulu koduteenusele, transporditeenusele, kodukohandusele jms kokku 4,6 miljonit eurot), kuid
selle mõju üldhooldusteenusele jõudmise edasilükkamisel on tagasihoidlik ehk
üldhooldusteenuse kasutus kasvab 5%, lisakulu võrreldes tänasega 3,5 miljonit eurot 2030. aastal
(1% KOV-ide 2024. aasta sotsiaalkaitse kogukuludest).
Võrreldes stsenaarium I-ga annab koordinatsiooniteenuse ja täiendavate KOV teenuste (so
koduteenuse, transporditeenuse, kodukohanduse jms) kasutuselevõtt üldhooldusteenuse mahu
väiksem kasvu hinnanguliselt säästu 3,5 miljonit eurot. Suureneb kodus elamist vajavate teenuste
maht täiendavalt 600-le inimesele: neist 30% vajab koduteenust, 50% sotsiaaltransporti ning 20%
79
Sotsiaalministeeriumi arvutused, 2026.
80
Impact of Integrating Social and Health Home Care Services in Catalonia: A Retrospective Cohort-Based Two-Year
Study | International Journal of Integrated Care
95
eluruumi tagamise või kodu kohandamisega seotud tuge, kogumaksumusega 4,6 miljonit eurot.
Seega on II stsenaariumi kogumõju KOV-idele kokku 3,5-4,6= -1,1 miljonit eurot lisakulu.
Stsenaarium III: Valdkonnaülese koordinatsiooni teenust rakendatakse (sellest tekib KOVde
lisakulu koduteenusele, transporditeenusele, kodukohandusele jms kokku 4,6 miljonit eurot), selle
mõju üldhooldusteenusele jõudmise edasilükkamisel on oluline ehk üldhooldekodu kasutus ei
kasva rohkem kui 1%, lisakulu võrreldes tänasega ligikaudu 70 000 eurot 2030. aastal.
Võrreldes stsenaarium I-ga annab üldhooldusteenuse mahu oluliselt väiksem kasv hinnangulise
säästu 6,4 miljonit eurot. Suureneb kodus elamist vajavate teenuste maht täiendavalt 1080-le
inimesele: neist 30% vajab koduteenust, 50% sotsiaaltransporti ning 20% eluruumi tagamise või
kodu kohandamisega seotud tuge, kogumaksumusega 4,6 miljonit eurot. Seega on III
stsenaariumi kogumõju KOVidele kokku 6,4-4,6= 1,8 miljonit eurot säästu.
Koordinatsiooniteenuse toimimine eeldab KOVidelt valmisolekut teenuste arendamiseks ja
ümberkujundamiseks ning tihedamat koostööd teiste teenuseosutajatega. Esialgu võib muudatuse
elluviimine suurendada KOVide haldus- ja korralduskoormust, eelkõige seoses uute tööprotsesside
kujundamise, koostöömudelite käivitamise ja digilahenduste kasutuselevõtuga. Mõju võib olla
suurem väiksema administratiivse võimekusega KOVides, kus sotsiaaltöötajaid on vähe ja
töökoormus juba praegu suur. Suuremates linnades ja KOVides, kus on juba olemas toimivad
koostööstruktuurid ja institutsionaalne võimekus, võib risk avalduda pigem paralleelsete
juhtimisstruktuuride ja topeltkoordineerimise tekkes. Mõlemal juhul on riski maandamiseks vaja
selget rollijaotust, TERVIKutes kokku lepitud tööpõhimõtteid, metoodilist tuge ja juhendmaterjale.
Pikemas perspektiivis loob parem koordineeritus siiski eeldused kulusurve ohjamiseks, kuna
väheneb vajadus hilisemate ja kulukamate sekkumiste järele87.
Koordinatsiooniteenuse abil inimese toetamine eeldab ka võimekust kasutada infovahetuseks
andmesüsteeme ning talletada inimese abivajadust puudutav info korrektselt ja õigeaegselt. Kuigi
KOVidel on ka praegu kohustus kasutada sotsiaalteenuste andmeregistrit STAR, on selle
rakendamine KOVides ebaühtlane. Seetõttu võib tekkida vajadus täiendavalt üle vaadata
töökorralduse protsessid ja suurendada töötajate teadmisi ning oskusi, et kasutada loodavaid
tehnoloogilisi lahendusi sihipäraselt. Kui uued digilahendused on kasutajatele arusaadavad,
tööprotsessidega kooskõlas ja KOVide jaoks piisavalt toetatud, aitavad need vähendada killustatud
suhtlust tervishoiusüsteemi ja sotsiaalvaldkonna vahel. Üleminekuperioodil võib nende
kasutuselevõtt siiski töökoormust ajutiselt suurendada.
Oluline risk on tegevuste dubleerimine ja paralleelsete infokanalite teke, kui rolle ja tööjaotust
selgelt ei määratleta. Kui inimesel on samaaegselt KOVi juhtumikorraldus ja valdkondadeülene
koordinatsiooniteenus, tuleb töövoos selgelt kokku leppida. Samuti tuleb vältida olukorda, kus
heaoluplaan, juhtumiplaan, STAR-i sissekanded ja muud infokanalid hakkavad toimima üksteise
kõrval ilma selge seoseta.
Piirkondlik koostöö, korrastatum andmevahetus ja andmeanalüüs aitavad parandada sotsiaalteenuste
planeerimist, et tõhusamalt kasutada ressursse ning vähendada olukordi, kus inimese probleemid
süvenevad õigeaegse abi puudumise tõttu. Kui inimese vajadus on tuvastatud, kuid piirkonnas
puudub sobiv teenus, teenuseosutaja, vaba koht või vajalik spetsialist, ei lahenda terviseteejuhi
kaasamine teenuse puudumist. Küll aga aitab see teenuselünga selgemalt fikseerida ning suunata
selle TERVIKu ja piirkondliku planeerimise tasandil käsitlemisele.
Kokkuvõttes on muudatuste mõju KOVide töökorraldusele oluline ja valdavalt positiivse
potentsiaaliga, kuid mõju ei avaldu automaatselt töökoormuse ega kulude vähenemisena.
96
Lühiajaliselt võib suureneda nii halduskoormus kui ka vajadus KOVi korraldatavate teenuste järele,
sest parema märkamise kaudu jõuab nähtavale seni katmata abivajadus – hinnanguliselt kuni 4–5
miljonit eurot aastas kroonilise haigusega sihtrühmas, millest sõltuvalt üldhooldekodusse sattumise
vältimise ulatusest võib netomõju jääda vahemikku 1,1 miljonit eurot lisakulu kuni 1,8 miljonit eurot
kokkuhoidu. Pikemas perspektiivis loob parem koordineeritus eeldused teenuste sihipärasemaks
planeerimiseks, kodus toimetuleku toetamiseks ja kulusurve ohjamiseks, kuid see sõltub KOVide
teenusvõimekusest, digilahenduste toimivusest, terviseteejuhi ja KOVi rollijaotuse selgusest ning
TERVIKutes kokku lepitud tööprotsessidest. Ebasoovitavate mõjude risk on keskmine – väiksema
võimekusega KOVides võib tekkida ülekoormus, suuremates KOVides aga risk olemasolevate ja
uute koostööstruktuuride kattumiseks.
6.2.2. Mõju riigivalitsemisele
Valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse ja terviseteejuhi rolli rakendamine avaldavad mõju
mitmele riigiasutusele ja riigieelarve kuludele. Mõjutatud sihtrühmadeks on Sotsiaalministeerium,
Tervisekassa ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK). Riigi roll tugevneb eeskätt
strateegilise suunajana, kes kujundab valdkondadeülese koostöö põhimõtted ja rahastamismudelid
ning tagab andmepõhise juhtimise eeldused.
Tervisekassa roll riigivalitsemises laieneb, kuna lisaks tervishoiuteenuste rahastamisele hakkab ta
rahastama valdkondadeülest koordinatsiooniteenust. Sellega kaasneb vajadus uute rahastuslepingute
sõlmimiseks ning tulemuspõhise rahastamise põhimõtete rakendamiseks, mis loob eeldused liikuda
ravikulude passiivselt rahastamiselt tervisetulemuste aktiivse juhtimise suunas. TEHIKu roll
suureneb seoses uute andmevahetuslahenduste, riskirühmade tuvastamist ja koordinatsiooniteenust
(sh heaoluplaani koostamist) toetavate infosüsteemide arendamise ja haldamisega. See tähendab, et
riigi tasandil suureneb vajadus tagada erinevate infosüsteemide koostalitlusvõime, andmekvaliteet
ja andmekaitse nõuete täitmine.
Muudatuste rakendamine eeldab ka riigiasutuste vahel tihedamat koostööd, eelkõige tervishoiu- ja
sotsiaalsüsteemi andmete kasutamisel, teenuste planeerimisel ning rahastamise korraldamisel. See
suurendab vajadust ühtsete metoodikate, juhiste ja seiremehhanismide järele ning eeldab riigi
tasandil tugevamat koordinatsiooni.
Muudatus loob koostöökogu näol tasanditevahelise koostööplatvormi, mis lisaks riigiasutuste
omavahelise koostöö tugevdamisele loob püsivama silla kohaliku valitsemisega, võimaldades
kujundada tervise-, sotsiaal- ja heaoluvaldkonna poliitikat senisest paremini piirkondlike vajaduste,
teenuselünkade ja rakenduspraktika põhjal.
Muudatuste rakendamine toob kaasa täiendava eelarvemõju, mis koosneb nii ajutistest kui ka
püsikuludest. Rakendamise algfaasis kasutatakse täiendavat välisrahastust ligikaudu 14 miljoni euro
ulatuses, mis hõlmab muu hulgas terviseteejuhtide koolitamise, infotehnoloogiliste lahenduste
arendamise ja üleminekuperioodi toetamisega seotud kulusid. Riigiasutuste töökoormus võib
ajutiselt suureneda seoses rakendusaktide ettevalmistamise, infosüsteemide arendamise ja uue
koostöömudeli käivitamisega. Pärast välisrahastuse lõppemist tuleb koordinatsiooniteenuse
tegevuskulud katta peamiselt ravikindlustuse vahenditest, mis suurendab Tervisekassa rolli
valdkondadeülese koostöö rahastamisel ning eeldab pikaajaliste rahastuslahenduste kujundamist.
Rakendamisega võivad kaasneda ajutised juhtimis- ja koordineerimisriskid, eelkõige seoses uue
koostöömudeli käivitamise, rahastuslepingute sõlmimise ja infosüsteemide arendamisega. Samuti
eeldab reform erinevate riigiasutuste tegevuste ja ajakavade kooskõlastamist.
97
Täpsem ülevaade riigiasutuste tegevustest ja eelarve mõjust on esitatud punktis 7.
6.2.3. Toitlustamise nõuete kaotamine tervishoiuasutustele
Eelnõuga kaotatakse tervishoiuasutustele kehtestatud toitlustamise erinõuded, mille tulemusel
muudetakse vastavalt ka ministri 10. juuli 2025. a määrust nr 30 "Nõuded toitlustamisele
tervishoiuasutuses ja täiskasvanutele sotsiaalteenuse osutamisel" tervishoiuasutusi puudutavas osas.
Muudatuse eesmärk on proportsionaalsem lähenemine, arvestades patsientide üldjuhul lühiajalist
tervishoiuasutuses viibimist ja tervishoiutöötajapoolset toitumisjuhendamist. Toitlustamisele jäävad
kehtima toiduseadusest tulenevad toiduohutuse ja -hügieeni nõuded, ning tervishoiuasutused saavad
edaspidi juhinduda TAI riiklikest toidu- ja toitumissoovitustest.
Mõju sihtrühm 1 – patsiendid
Statsionaarsel ravil viibivad patsiendid on peamine sihtrühm, keda toitlustamise nõuete muutmine
puudutab. 2025. aastal osutati Tervisekassa andmetel statsionaarset ravi 116 983 inimesele, kellest
valdav enamik (98 717) olid täiskasvanud.81 Täisealised patsiendid moodustavad ligikaudu 9%
täisealisest elanikkonnast ning alaealised patsiendid ligikaudu 6% alaealistest.
Praktikas ei tähenda nõuete kaotamine patsientide jaoks olulist muutust, kuna haiglates lähtutakse
toitlustamisel eelkõige patsiendi terviseseisundist ja ravivajadusest – suurele osale patsientidest
koostatakse juba praegu hospitaliseerimise põhjusega seotud erimenüü, mille koostamine ei
sõltunud kaotatavatest üldnõuetest. Nende patsientide puhul, kellele pakutakse tavamenüüd, saavad
tervishoiuasutused ka edaspidi tugineda Tervise Arengu Instituudi koostatud tõenduspõhistele toidu-
ja toitumissoovitustele, mis annavad piisava aluse tasakaalustatud toitumise tagamiseks ilma
õigusaktist tuleneva kohustuseta82.
Mõju avaldumise ulatus sõltub sellest, kui kaua patsient tervishoiuasutuses viibib – aktiivravil, mis
moodustab statsionaarsest ravist suurema osa, viibiti 2024. aastal keskmiselt 5,8 päeva.
Kokkuvõttes on mõju patsientidele tagasihoidlik, kuid pigem soodne, kuna suurenenud paindlikkus
ei vähenda toidu kvaliteeti ega tervislikkust. Kuna haiglates on patsiendid tervishoiuasutuste
kõrgendatud tähelepanu all, ei ole ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski tuvastatud.
Mõju sihtrühm 2 – tervishoiuasutused
Statsionaarset ravi osutas 2024. aasta seisuga Eestis 48 haiglat ja 128 õendusabiasutust – kokku
moodustavad need kõigist 1631 tervishoiuasutusest ligikaudu 11%83. Muudatused puudutavad ka
õendusabi asutusi, kuid üksnes neid, kus osutatakse ööpäevaringset statsionaarset tervishoiuteenust.
Kodu- ja päevaõendusele ega sotsiaalhoolekande süsteemi kuuluvatele asutustele käesolevad
nõuded ei laiene. Kuna avalikes andmetes ei ole õendusabi asutusi statsionaarse ja mitte-
statsionaarse teenuse alusel eristatud, on mõjutatud asutuste tegelik osakaal tõenäoliselt mõnevõrra
väiksem.
Tervishoiuasutuste jaoks tähendab muudatus eelkõige senisest suuremat otsustusvabadust
toitlustamise korraldamisel ning väiksemat halduskoormust, kuna kaovad kohustuslikud ja
üksikasjalikud nõuded toidu koostisele (nt energia- ja toitainesisalduse normid).
81 Tervisekassa. Kõik teenused | Tervisekassa
82 Eesti riiklikud toitumise, liikumise ja uneaja soovitused. Tabelraamat | Tervise Arengu Instituut
83 Tervise Arengu Instituut. TTO10: Iseseisvad tervishoiuasutused omaniku liigi ja maakonna järgi. PxWeb.
98
Kuna asutused on nõuetega juba varem harjunud ja neil on olemas nii oma kogemus kui TAI
juhendmaterjalid, ei ole ette näha, et muudatus tooks kaasa kohanemisraskusi – pigem võimaldab
see senist toitlustamiskorraldust jätkata paindlikumalt ja asutuse eripärale vastavamalt.
Mõju sihtrühm 3 – Terviseamet
Kuna tervishoiuasutuste toitlustamisele kehtestatud erinõuded kaovad, kaotab Terviseamet ka
nendega seni seotud järelevalvekohustuse õigusliku aluse. See ei jäta valdkonda järelevalveta –
toiduohutuse ja -hügieeni üldnõuded jäävad kehtima toiduseaduse alusel ning nende täitmist
kontrollib jätkuvalt Põllumajandus- ja Toiduamet.
Mõju Terviseametile on väike, kuna senine praktika näitab, et toitlustamise erinõuete rikkumisi on
tuvastatud harva – suuresti seetõttu, et haiglates kasutatakse valdavalt terviseseisundist lähtuvaid
erimenüüsid, mille suhtes need nõuded üldse ei kohaldunud.
6.3 Mõju infotehnoloogilistele arendustele
Muudatuste rakendamine eeldab ulatuslikke infotehnoloogilisi arendusi, mis tulenevad eelnõuga
kehtestatavatest uutest andmeliikidest ja tööprotsessidest (vt ptk 3 ja § 2 muudatused). Arenduste
keskmes on uue andmekogu (Heaolu infosüsteem) loomine ning selle liidestamine TIS-iga,
sotsiaalvaldkonna infosüsteemide ja Tervisekassa andmekoguga. Arendustööd tehakse mitmes
etapis.
Esimese etapi arenduste käigus luuakse heaolu infosüsteem kui eraldiseisev andmekogu, millesse
talletatakse märkamisleht, heaoluplaan ja tegevuskava ning nende haldamiseks vajalikud
meeskonnatöö vahendid. Heaoluplaan edastatakse heaolu infosüsteemis TIS-i. Tööprotsessi
toetamiseks on võimalik olemasolevad kesksed infosüsteemid ja digilahendused (tervisejuhtimise
töölaud (TJT), sotsiaalhoolekande infosüsteemid (STAR2, SKAIS2) ja perearsti infosüsteemi
platvorm (PAI)) liidestada uue andmekoguga, mis võimaldab teavitajal täita märkamislehe oma
igapäevases töökeskkonnas. Lahendus eeldab isikupõhist ligipääsuhaldust ja kasutajaliideseid, mis
toetavad uute protsesside kasutamist igapäevatöös.
Teises etapis arendatakse välja liidestused, mis võimaldavad andmete vahetamist tervise- ja
sotsiaalvaldkonna süsteemide vahel (sh STAR2, SKAIS2 ja Tervisekassa andmekogu). Liidestus
võimaldab tervise- ja sotsiaalvaldkonna andmete piiratud ristkasutust ning vähendab dubleerivat
andmesisestust ja hindamist.
Infotehnoloogilised arendused kavandatakse ja rakendatakse viisil, mis võimaldab
üleminekuperioodil olemasolevate teenuste ja infosüsteemide paralleelset toimimist, vältides
teenuse katkemist või ligipääsu kaotust inimeste jaoks, kes on juba süsteemis või saavad teenuseid
varasema korralduse alusel.
Muudatus mõjutab eelkõige TEHIKut, kes vastutab arenduste elluviimise eest, kuid ka Tervisekassat
ja Sotsiaalkindlustusametit. Uued infotehnoloogilised lahendused eeldavad süsteemide koostoime
tagamist ning olemasolevate lahenduste kohandamist. Lahenduse eesmärk on tagada, et andmeid
sisestatakse võimalikult suures ulatuses üks kord ning neid kasutatakse korduvalt erinevates
tööprotsessides. Inimesele tagatakse juurdepääs teda puudutavale infole terviseportaali kaudu, mis
suurendab läbipaistvust ja toetab inimese aktiivset rolli oma tervise ja heaolu juhtimisel. Lisaks
andmevahetuse lahendustele on vajalik arendada juhtimisandmeid ja analüütilisi tööriistu, mis
99
võimaldavad jälgida riskirühmi, teenuste kasutust ja piirkondlike eesmärkide täitmist (seos
heaoluprofiili ja TERVIKu tegevusega). Siin kaasatakse arendustesse eeskätt Tervisekassa, Tervise
Arengu Instituut ja Sotsiaalkindlustusamet. Arendused vähendavad dubleerivaid hindamisi ja
paralleelset dokumenteerimist, võimaldades kasutada olemasolevaid andmeid nii tervishoiu- kui
sotsiaalsüsteemis.
Arenduste üks keskseid mõjusid on spetsialistide halduskoormuse vähenemine, kuna varem eri
süsteemidesse hajutatud info koondatakse ühtsesse töökeskkonda ning väheneb vajadus sama teabe
korduvaks kogumiseks, sisestamiseks ja kontrollimiseks. Inimesele tagatakse juurdepääs teda
puudutavale infole terviseportaali kaudu, mis suurendab läbipaistvust ja toetab inimese aktiivset rolli
oma tervise ja heaolu juhtimisel.
Infosüsteemide arenduste hinnanguline maksumus I–II etapis on ligikaudu 2 miljonit eurot, mis
kaetakse Norra välisabi vahenditest. Perioodiks 2028–2034 on kavandatud lisaarendused mahus
ligikaudu 12 miljonit eurot Euroopa Liidu vahenditest. Kulud hõlmavad lisaks arendustele ka
testimist, kasutuselevõttu, koolitusi, kasutajatuge ja hooldust.
Peamisteks riskideks on arenduste valmimise viibimine, eri süsteemide vähene koostalitlusvõime,
kasutajate ülekoormamine liiga keeruka kasutajaliidesega, korduvad logimised, andmete ebatäpne
ülekandumine ning küber- ja infoturberiskide suurenemine.
Riskide maandamiseks rakendab TEHIK Eesti infoturbe standardit, teenuseosutajate vaates on
terviseteejuhtide tööandjaks tervishoiuteenuse osutajad, kes rakendavad oma infoturbe standardit,
terviseteejuhte koolitatakse infoturbe riskide maandamiseks. Muudatuste rakendamisel laienevad
tervise- ja sotsiaalvaldkonna andmevahetuse mahud ning suureneb isikuandmete, sealhulgas eriliiki
terviseandmete ristkasutuse intensiivsus. Seetõttu on muudatuste juures keskse tähtsusega selgelt
määratletud andmetöötluse reeglid, turvalised tehnilised lahendused ja kasutajate teadlikkus.
Andmekaitseriskide maandamiseks rakendatakse meetmeid, mis tagavad, et isikuandmete
töötlemine oleks kooskõlas minimaalsuse, eesmärgipärasuse ja õiguspärasuse põhimõtetega ning
väldiks olukordi, kus andmed muutuvad ebatäpseteks, liigse ulatusega või ebaseaduslikult
kättesaadavaks.
Esiteks põhineb ligipääsuõiguste kujundamine lisaks rollipõhisele ligipääsule olulises osas
isikupõhisel juurdepääsul, mis tähendab, et tervishoiutöötajad ja sotsiaalvaldkonna spetsialistid
saavad vaadata ja kasutada ainult neid andmeid, mis on vajalikud nende ametikohast ja
tugimeeskonda kuulumisest tulenevate ülesannete täitmiseks. Ligipääsude haldamise koondamine
terviseteejuhi rolli alla muudab vastutuse andmete kasutamise eest selgemaks ja paremini
jälgitavaks. Ligipääsude lõpetamine toimub automatiseeritud loogika alusel, mis välistab olukorra,
kus isikul säilib ligipääs pärast tööülesannete lõppemist või rolli muutumist.Ligipääs heaolu
infosüsteemi lõpetatakse terviseteejuhi töösuhte katkemisega. Konkreetse abivajaja andmetele
ligipääs lõpetatakse teenuse osutamise lõpuga. Andmete vaatamine ja töötlemine logitakse
terviklikult, mis aitab varakult tuvastada võimalikke rikkumisi või huvipõhist andmekasutust.
Inimesele tagatakse portaalis läbipaistvus, võimaldades tal näha, kes on tema andmeid kasutanud
ning mis eesmärgil.
Teiseks rakendatakse andmete ligipääsul minimaalsuse põhimõtet nii märkamislehe, heaoluplaani
kui riskirühma tunnuse kavandamisel. Andmeelemente kogutakse ja edastatakse üksnes ulatuses,
mis on vajalik valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse osutamiseks. Vabatekstiväljade
kasutamine viiakse miinimumi, eelistades struktureeritud ja standardiseeritud andmevälju, mis
vähendab nii ülemäärase info esitamist kui ka andmete tõlgendamise vigu.
100
Kolmandaks toimub kõikide süsteemidevaheliste päringute ja andmeedastuste kaitsmine
krüpteeritud kanalite kaudu ning andmed on krüpteeritud ka puhkeolekus. Andmevahetuses ei
kasutata ebaturvalisi vahendeid nagu e-kirjad. Tehnilised lahendused läbivad enne kasutuselevõttu
ning seejärel regulaarselt turbetestid ja haavatavuse analüüsid, mille tulemusel kõrvaldatakse
võimalikud nõrkused. Samuti kehtestatakse ühtne andmejuhtimise raamistik, mis määrab vastutava
ja volitatud töötlejad ning iga osapoole rollid ja kohustused nii tervise- kui sotsiaalvaldkonna
infosüsteemides.
Neljandaks hallatakse inimese nõusolekut läbipaistvalt ja kontrollitult. Inimene annab nõusoleku
oma andmete kasutamiseks valdkondadeüleses koordinatsioonis ja tugimeeskonna koosseisule.
Nõusolekut on võimalik igal ajal tagasi võtta või piirata, mille korral sulguvad ligipääsuõigused
automaatselt. Sellega tagatakse, et andmetele juurdepääs põhineb alati ajakohasel ja teadlikult antud
nõusolekul ning isikul on tegelik kontroll oma andmete üle.
Lisaks eeltoodule kehtestatakse selged andmete säilitamise tähtajad, mis tuginevad teenuse
osutamise vajadusele ja õiguslikele nõuetele. Andmeid säilitatakse üksnes seni, kuni see on vajalik
heaoluplaani kasutamiseks ja teenuse järjepidevuse tagamiseks. Pikaaegse säilitamisega seotud
riskide vältimiseks kasutatakse turvalisi arhiveerimisi ja kustutuslahendusi ning ligipääs
arhiveeritud andmetele on rangelt piiratud. Ühtne ja logitud andmekasutus loob paremad eeldused
järelevalveks ja auditeerimiseks võrreldes senise killustatud infosüsteemide kasutusega. Samuti
koolitatakse kõiki spetsialiste, et tagada ühtne arusaam uute tööprotsesside sisust, andmete õigest
sisestamisest ja andmekaitsenõuetest, mis vähendab nii ebatäpsete andmete tekkimist kui ka
tahtmatuid rikkumisi.
6.4 Andmekaitsealane mõjuhinnang
6.4.1. Valdkondadeülene koordinatsiooniteenus
Eelnõuga kujundatakse tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi koostöö mudel, mille raames muutub
isikuandmete kasutamine senisest integreeritumaks. Andmeid kasutatakse valdkondadeülese
koordinatsiooni, riskirühmade varajase märkamise ja inimesele koostatava heaoluplaani elluviimise
toetamiseks. Andmete valdkondadeülese kasutamise laienemine (sh tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi
vahel) suurendab vajadust tagada andmekaitsenõuete järjepidev järgimine, kuna töödeldakse eriliiki
isikuandmeid.
Muudatusega luuakse uus iseseisev heaolu infosüsteem ja IT-lahendus. Andmete kasutamine
koondub selles inimese teenuseteekonna, koordinatsiooniteenuse ja tugimeeskonna koostöö ümber,
võimaldades tervishoiutöötajatel ja sotsiaalvaldkonna spetsialistidel kasutada sama teavet oma
seadusest tulenevate ülesannete täitmisel.
Isikuandmete töötlemise eesmärk on tagada kompleksse abivajadusega inimese tervise- ja
sotsiaalteenuste sidus planeerimine, vältida dubleerivaid hindamisi, parandada otsuste kvaliteeti ja
toetada teenuste järjepidevust. Andmeid kasutatakse eelkõige abivajaduse varajaseks märkamiseks,
teenuste planeerimiseks, heaoluplaani koostamiseks ja elluviimiseks ning vajalike sekkumiste
koordineerimiseks.
Töötlemine hõlmab andmete kogumist, sidumist, kuvamist, kasutamist, muutmist ja edastamist
asjaomastele spetsialistidele, samuti andmetöötluse logimist. Töödeldavad andmed võivad hõlmata
isiku tuvastus- ja kontaktandmeid, terviseandmeid, andmeid inimese funktsioneerimise ja
101
toimetuleku kohta, teenusevajaduse kirjeldusi, riskirühma kuulumise tunnuseid, kasutatavaid
teenuseid ja tooteid ning kokkulepitud tegevusi.
Andmesubjektideks on eelkõige kompleksse abivajadusega inimesed, kelle abivajaduse hindamine
ja teenuste korraldamine eeldab mitme valdkonna koostööd. Vajaduse korral võidakse töödelda ka
lähedaste või tugivõrgustiku liikmete andmeid ulatuses, mis on vajalik teenuse koordineerimiseks.
Töötlemise õiguslik alus tuleneb isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 punktidest c ja e
ning artikli 9 lõike 2 punktist h, mis võimaldavad isikuandmete, sealhulgas terviseandmete
töötlemist õigusaktist tuleneva kohustuse täitmiseks ning avalikes huvides tervishoiu ja
sotsiaalhoolekande korraldamisel. Arvestades, et tegemist on eriliiki andmetega ning andmete
kasutamine muutub valdkondadeüleseks, tuleb andmetöötluse eesmärk, ulatus, juurdepääsuõigused
ja säilitamise tähtajad määratleda selgelt ning üheselt.
Muudatus suurendab tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi andmete ristkasutust ning laiendab andmetele
ligipääsu omavate isikute ringi. Sellega kaasnevad lisariskid andmesubjekti õigustele ja vabadustele,
eelkõige seoses eriliiki andmete töötlemise ulatuse suurenemisega ning mitme organisatsiooni ülese
andmekasutusega.
Olulisemad riskid on seotud juurdepääsuga isikuandmetele, andmete eesmärgivälise kasutamisega,
ebatäpsete või aegunud andmete kasutamisega otsuste tegemisel, andmete võimaliku lekke või
volitamata avalikustamisega, riskitunnuse alusel tekkiva stigmatiseerimisega ja andmekasutuse
ebaühtlase praktikaga erinevates piirkondades. Risk suureneb eelkõige olukordades, kus sama
tööprotsessi kasutab suur hulk organisatsioone ja kasutajaid või kui andmeid koondatakse mitmest
allikast.
Eraldi tuleb arvestada terviseteejuhi rolliga, mis on valdkondadeülene ja uus. Terviseteejuhi roll
erineb olemasolevatest spetsialistidest eelkõige andmetöötluse eesmärgi poolest. Kehtivas õiguses
töödeldakse terviseandmeid tervishoiuteenuse osutamise raames ning sotsiaalhoolekandelisi
andmeid sotsiaalteenuste planeerimise ja osutamise raames. Mõlemas valdkonnas on andmetöötlus
seotud konkreetsete ülesannete täitmisega ning toimub asjaomase valdkonna pädevuse piires.
Valdkondadeülese koordinatsiooni puhul on andmetöötluse eesmärk teenuste sidustamine ja inimese
vajaduste terviklik käsitlemine. Selleks on terviseteejuhil seadusest tulenev pädevus töödelda nii
tervise- kui ka sotsiaalhoolekandelisi andmeid ulatuses, mis on vajalik koordinatsioonivajaduse
hindamiseks, heaoluplaani koostamiseks, teenuseosutajate vahel liikumise toetamiseks ja plaani
täitmise jälgimiseks.
Seega ei ole andmetöötluse eesmärk ravi osutamine ega sotsiaalteenuse määramine, vaid teenuste
sidustamine ja järjepidevuse tagamine. Andmekaitselises mõttes on tegemist eraldiseisva
eesmärgiga, milleks on antud terviseteejuhile sellekohane seaduslik alus. See erineb tervishoiust,
kus andmetöötlus toimub tervishoiuteenuse osutamise käigus seadusest tuleneva kohustuse alusel,
ja sotsiaalvaldkonnast, kus andmetöötlus põhineb seadusest tuleneval avalikul ülesandel ning on
sageli seotud haldusmenetlusega.
Terviseteejuht haldab valdkondadeülest andmekoostöö ruumi, määrab tugimeeskonna liikmed ja
tagab, et juurdepääs loodavale andmekogule, mis sisaldab märkamislehe ja heaoluplaani
andmekoosseisu ning meeskonnatöö käigus tekkivat infot, on piiratud üksnes isikutele, kellel on
otsene roll inimese tugimeeskonna liikmena heaoluplaani elluviimisel. Vastava pädevuse peab
andma terviseteejuhile täienduskoolitus, mis tuleb läbida enne tööleasumist.
102
Kogemuste vahetus teiste terviseteejuhtidega ja täienduskoolitused peavad jätkuma, sest kui
juurdepääsu ulatus või selle kasutamise praktika kujuneb piirkonniti erinevaks, võib see vähendada
õigusselgust ning mõjutada inimeste usaldust süsteemi vastu. Samuti tuleb vältida olukorda, kus
riskitunnuse olemasolu mõjutab inimese käsitlemist viisil, mis ei ole seotud teenuse osutamise
eesmärgiga.
Riskide maandamisel on oluline roll andmetöötluse selgel õiguslikul raamistikul, rolli- ja
ülesandepõhisel juurdepääsul, andmetöötluse logimisel ning andmete säilitamise tähtaegadel.
Samuti toetavad riskide vähendamist andmete minimaalsuse põhimõtte järgimine, andmete
kvaliteedi kontroll, kasutajate juhendamine ja koolitus ning asjakohased tehnilised ja
organisatsioonilised turvameetmed.
Märkamislehe, heaoluplaani ja riskitunnusega seotud andmete säilitamise tähtaegade kehtestamine
loob selgema õigusliku raamistiku andmete töötlemiseks. Säilitustähtajad peavad tagama, et
andmeid hoitakse ainult nii kaua, kui see on vajalik teenuste osutamise, järjepidevuse tagamise ja
õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmise eesmärgil. Samal ajal tuleb arvestada, et pikaajaline
säilitamine suurendab privaatsusriske ning eeldab ranget juurdepääsukontrolli ja turvalisi
andmetöötluslahendusi.
Seejuures tuleb arvestada, et ka praegu vahetatakse juhtumite raames infot tervishoiu- ja
sotsiaaltöötajate vahel. Sageli toimub infovahetus telefoni teel, kus andmeturbe riske ei ole võimalik
kontrollida ja need sõltuvad suuresti inimfaktorist.
Andmekaitsealane mõju on hinnanguliselt mõõdukas. Kuigi andmete kasutamine muutub senisest
valdkondadeülesemaks ning hõlmab eriliiki andmete laiemat ristkasutust, on töötlemine
eesmärgistatud, andmekoosseis õiguslikult piiritletud ning täiendava ligipääsuga seotud riskid
maandatavad asjakohaste õiguslike, organisatsiooniliste ja tehniliste meetmetega. Mõju suurus
sõltub seejuures eelkõige sellest, kui selgelt määratletakse andmete kasutamise eesmärk, kasutajate
ring, juurdepääsutingimused ja säilitamistähtajad ning kui ühtselt neid praktikas rakendatakse.
Tabelis 5 on esitatud peamised andmekaitseriskid ja leevendusmeetmed.
Tabel 5. Andmekaitseriskid ja leevendusmeetmed
Risk Riskitase Võimalikud Leevendusmeetmed
tagajärjed
Põhjendamatult lai Keskmine Isikuandmete Piiratud andmekoosseis eraldi
juurdepääs põhjendamatu andmekogus, rolli- ja isikupõhine
isikuandmetele kasutamine, usalduse juurdepääs, isiku nõusoleku
vähenemine küsimine, logimine, automaatne
ligipääsu lõpetamine, regulaarne
järelevalve
Eesmärgiväline Keskmine Andmete kasutamine Selge õiguslik alus, kasutusreeglid,
andmekasutus muul kui seaduses auditid, juhendamine
ette nähtud eesmärgil
Ebatäpsed või Keskmine Valeotsused teenuste Andmete kvaliteedikontroll,
aegunud andmed planeerimisel või vastutuse määratlemine, andmete
koordineerimisel ajakohastamine
Andmete leke või Keskmine Privaatsuse Tsentraalsete IT-lahenduste
volitamata rikkumine, kasutamine, infoturbe meetmed,
avalikustamine
103
mainekahju, usalduse juurdepääsupiirangud, logimine,
vähenemine järelevalve
Riskitunnuse alusel Madal Inimese ebavõrdne Eesmärgipõhine kasutus, selged
stigmatiseerimine kuni või kallutatud kasutusreeglid, koolitus, järelevalve
keskmine kohtlemine
Andmekasutuse Keskmine Õigusselguse Ühtsed juhised, keskne metoodika,
ebaühtlane praktika puudumine, koolitus ja seire
piirkonniti ebavõrdne
kohtlemine
Andmete liiga pikk Madal Suurenenud Selged säilitustähtajad,
säilitamine kuni privaatsusrisk, arhiveerimise ja kustutamise kord,
keskmine andmete liigse juurdepääsu piiramine
kogunemise oht
Riskide maandamiseks rakendatakse nii organisatsioonilisi, tehnilisi kui ka õiguslikke meetmeid. Teenuse
dokumenteerimine toimub turvalises infosüsteemis, kus juurdepääs andmetele on piiratud üksnes teenuse
osutamiseks vajalikus ulatuses. Andmesubjekte teavitatakse läbipaistvalt andmete töötlemise eesmärkidest
ning nende õigustest vastavalt IKÜMi artiklitele 12–22.
6. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja
tulud
Eelnõu kohaste on muudatuste maht (v.a. oodatav tõhustus teenuste kättesaadavuse hoidmiseks
tervisesüsteemis ja TERVIKute tulemustasu) 2027. aastal 4,2 mln eurot, 2028. aastal 6,5 mln eurot, 2029.
aastal 12,7 mln eurot ja 2030. aastal 13,5 mln eurot. Eelnevat arvestades kaetakse kulud perioodil 2027–
2030 välisvahenditest 12% ulatuses ja esitatakse 2027–2030 riigi eelarvestrateegia protsessis Vabariigi
Valitsusele lisataotlus 2% ulatuses. Eelnõu kohaselt integreeritud mudeli rakendamisega kaasneb oodatav
tõhustus teenuste kättesaadavuse hoidmiseks tervisesesüsteemis ja sellest lähtuvat TERVIKute tulemustasu
(tabel 6).
Tabel 6. Seaduse rakendamisega seotud kulud ja oodatav tõhustus teenuste kättesaadavuse hoidmiseks
tervishoiusüsteemis
104
Sotsiaalministeerium
Eelnõuga ette nähtud kuuest peamisest muudatusest on üheks olulisemaks luua heaolupiirkonnad, mis
hakkavad maakonna tasandil toimima tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi strateegilise koostöö raamistikuna.
Sarnase eesmärgiga on Sotsiaalministeerium varem piloteerinud projekti „Inimkeskse hoolekande- ja
tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamine“. 2021–2027 struktuurivahendite toetuse andmise
tingimuste „Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli jätkurakendamine“
raames kaetakse hoolduskoordinaatorite ja võrgustikujuhtide kulud: 2027. aastal 1 531 335 eurot ja
2028. aastal 412 283 eurot. 2021–2027 struktuurivahendite toetuse andmise tingimuste „Ühiskondlikku
muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Ida-Virumaal“ raames kaetakse tervisejuhtide
ja osade võrgustike juhtide kulud: 2027. aastal 823 215 eurot ja 2028. aastal 205 804 eurot. Kokku
rahastatakse struktuurivahenditest hoolduskoordinaatorite, võrgustikujuhtide ja tervisejuhtide kulusid 2027.
aastal 2 354 550 eurot ja 2028. aastal 618 087 eurot.
Tervisekassa
Seaduse rakendamisega seotud Tervisekassa kulusid finantseeritakse Tervisekassa eelarvest sotsiaalmaksu
ravikindlustuse vahenditest. Eelnõu vastuvõtmine toob Tervisekassale kaasa vajaduse luua viis ametikohta,
mille kulu on 352 980 eurot 2027. aastal.
Tervisesüsteemis on puudu arstidest, kelle koolitamine on riigile kallis. Lisaks ravitegevusele on arstid
olulisel määral seotud patsiendi liikumise ja jätkuravi korraldamisega tervishoiusüsteemis ning
esmatasandil ka sotsiaalsete probleemide lahendamisega. Reformiga toome tervisesüsteemi juurde
täiendava tööjõu terviseteejuhtide näol, kes võtaks vähemaks korralduslikku töökoormust nii
tervishoiutöötajatelt kui sotsiaaltöötajatelt ja tagaks patsientidele tarviliku selgitustöö, suurendaks rahulolu
süsteemiga ning parandaks võimekust ise oma tervist juhtida.
Terviseteejuhtide poolt pakutav teenus aitab krooniliste haigustega inimeste tervist hoida stabiilsemalt
paremas seisundis ja vähendab vajadust muude (tervishoiu)teenuste ja abi järele. Pikemas perspektiivis on
105
tegemist investeeringuga, mis võimaldab ravikindlustuse eelarvet tõhusamalt kasutada. Investeeringu
tasuvus on planeeritud saavutada 3 aasta jooksul.
01.05.2028 alustatakse valdkondadeülese koordinatsiooniga krooniliste haigustega isikute sihtrühmale.
Sellega kaasneb Tervisekassale kaheksa kuu ulatuses 130 terviseteejuhi tegevuskulu (ametikoha tööjõu- ja
majandamiskulu) 4 276 480 eurot. Terviseteejuhtide ametikohtade arv suureneb 2029. aastal kuni 217-ni ja
2030. aastal 231-ni, millega kaasneb vastavalt 10 732 320 euro ja 11 398 464 euro suurune 12 kuu
tegevuskulu. Kuna terviseteejuht võib olla nii kõrgharidusega meditsiiniõde kui ka sotsiaaltöötaja, on
töötasu arvestuse aluseks võetud õe keskmine palk.
Alates 01.05.2028 lisandub Tervisekassale ka TERVIKute tegevuskulu, mis hõlmab 20 võrgustikujuhi
tööjõu- ja majandamiskulu. TERVIKute tegevuskulu on 2028. aastal kaheksa kuu eest 870 560 eurot ja
2029. aastast 12 kuu eest 1 305 840 eurot. Alates 2030. aastast on igal aastal arvestatud tegevuskulude 5%-
lise kasvuga. Tegevusjuhid viivad ellu TERVIKute eesmärke.
Eelnõu kohaselt on oodatav tõhustus teenuste kättesaadavuse hoidmiseks tervishoiusüsteemis 2028. aastal
1 880 352 eurot, ulatudes 2030. aastal kuni 22 970 356 euroni. Täpsemalt on kirjeldatud käesoleva peatüki
alaosas Integreeritud mudeli rakendamise mõjuhinnang ravikindlustusele.
TERVIKu tulemustasu
Eelnõu loob õiguse ette näha TERVIKule tulemustasu maksmise juhul, kui reaalne tõhustus on tekkinud ja
kui TERVIK täidab Tervisekassa ja TERVIKu vahel sõlmitud lepingus määratud tulemuseesmärgid, mis
on kooskõlas heaolupiirkonna tervisevaldkonna koostööeesmärkidega. TERVIKu tulemustasu rahastamise
korra ja tasu arvutamise metoodika kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Prognooside
kohaselt eeldatakse, et seadusega kaasnevate muudatuste rakendamisel tekib TERVIKutel võimalus
tulemustasule esmakordselt 2029. aastal mahus 4 114 073 eurot ja 2030. aastal 6 891 107 eurot.
Tulemustasu ei ole Tervisekassale TERVIK-reformi vaates lisakulu (st seda ei ole arvestatud investeeringu
tasuvuse arvutusse). Selle arvelt on võimalik rahastada heaolupiirkondades ennetustegevusi, näiteks:
-Laste ja noorte vaimse tervise probleemide ennetamisse ning sõltuvusprobleemide ennetusse ja sõltuvuste
ravisse
-Noorte terviseharituse parandamisse sh oma tervisejuhtimise oskuse parandamisse ja lihtsamate
terviseprobleemidega ise toimetulekusse
Tulemustasu kasutusvaldkonnad otsustab TERVIK Tervisekassa ja Tervise Arengu Instituudi poolt antud
suuniste alusel.
Toetavad tegevused
2024–2028 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi „Sotsiaalvaldkonna spetsialistide tasemeõppe ja
kvalifikatsiooni kaasajastamine ning koolitus- ja tugisüsteemi arendamine“ toetuse andmise tingimuste
raames kaetakse terviseteejuhtide õppekava väljatöötamise ja täiendkoolituste kulud 2027. aastal
150 000 eurot. 2028. aastal kaetakse terviseteejuhtide koolituskulud 100 000 eurot (koos maksudega) TAT
“Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine eelarvest.
Eelnõuga kaasnevate muudatuse rakendamine eeldab olulisi infotehnoloogilisi arendusi, mis mõjutavad
eelkõige TEHIKut, kelle ülesanne on vajalike infosüsteemide arenduste kavandamine ja rakendamine.
Arendada tuleb TIS-i andmekoosseisu, luua või täiendada liidestusi teiste infosüsteemidega, kujundada
uued kasutajarollid ja ligipääsureeglid, tagada logimine ning luua kasutajaliidesed, mis toetavad
106
märkamislehe, heaoluplaani ja riskirühma tunnuse kasutamist tööprotsessis. Perioodi 2021–2028 Euroopa
Majanduspiirkonna ja Norra toetuste raames kaetakse IT-lahenduste ettevalmistamise ja väljatöötamise
kulud 2027. aastal summas 1 324 191 eurot.
Lisaks arenduskuludele tuleb arvestada ka IT-süsteemide ülalpidamise kuluga, mis on 2028. aastal
300 000 eurot, 2029. aastal 306 000 eurot ja 2030. aastal 312 120 eurot. Kuna nimetatud kuludel puudub
rahaline kate, esitatakse 2027–2030 riigi eelarvestrateegia protsessis Vabariigi Valitsusele õigusaktidest
tulenev lisataotlus. Ülalpidamiskulude arvestus tugineb varasematele analoogsete infosüsteemide IT-
arenduste kogemustele tervishoius. Sisaldab hooldus- ja halduskulu 220 000 eurot ja majutusteenuse kulu
80 000 eurot aastas. Arvestatud on majandamiskulude kasvu 2% aastast (inflatsiooni mõju sisse ostetavatel
teenustel).
Eespool mainitud lisataotluste eraldamata jätmise korral ei ole võimalik arendust sellisel kujul ellu viia, mis
omakorda halvendab seadusega seatud eesmärgi saavutamist. Kui lisarahastust 2027–2030 riigi
eelarvestrateegia protsessis ei eraldata, vaadatakse Sotsiaalministeeriumi valitsemisala arenduste vajadused
ja ülalpidamiskulud ümber, et tagada IT-arenduste ja ülalpidamiskulude miinimumtase. See võib kaasa tuua
Sotsiaalministeeriumi valitsemisala senise strateegiliste eesmärkide muutmise ning vähendada
valitsemisala muude põhitegevuste ja riiklike programmide rahastust.
Integreeritud mudeli rakendamise mõjuhinnang ravikindlustusele
Võrreldes eelnõu I versiooniga on mõjuhinnangut oluliselt täiendatud. Täiendused on seotud:
1) sihtrühma suuruse ja karakteristikutega
2) terviseteejuhtide arvu ja paiknemise ning koormusega
Eelnõu I versioonis oli sihtrühma suuruseks arvestatud sihtrühmaks 3,5% elanikkonnast. Teiste riikide
analüüs näitab, et planeeritud mastaabis investeeringu tasuvuseks on vajalik sihistada suuremat hulka
rahvastikus. Optimaalseks peetakse ca 10% sihistamist, mille juures on tegelikult realistlik jõuda ca 5%-ni
elanikkonnast1.
Eelnõu I versioonis oli mõjuarvutustes eeldatud, et koordinatsiooni teenust rakendatakse eeskätt
esmatasandil pikaajalise teenusena 4 ja enama esmatasandil käsitletava kroonilise haigusega inimesele
eesmärgiga hoida nende kroonilised haigused kontrolli all ja vähendada seeläbi nende sattumist EMO-sse
ja haiglasse. Eelnõu II versioonis on eeldatud, et lühiajalist koordinatsiooni teenust rakendatakse lisaks ka
haiglast kodusele ravile liikumisel sihtrühmadele, kes ei tule (sõltumata diagnoosist) ilma täiendava toeta
kodus haiglaravi järgselt ise ravijuhiste järgimise ja taastumisega toime ning võivad vajada ka sotsiaalset
tuge. Kooskõlas teiste Euroopa riikide praktikaga on planeeritud sihistada ca 25% haiglajuhtudest, sh
kalleid ravijuhte, mis on tingitud rehospitaliseerimisest, kuna inimesel läks peale haiglaravi kodus olukord
halvemaks.
Eelnõu I versioonis oli mõjuanalüüsi haaratud ainult 164 terviseteejuhti, kelle töökoormuseks oli arvestatud
100 pikaajalise koordinatsiooni saajat aastas. 67 terviseteejuhti olid täiendavalt planeeritud seoses
rehabilitatsiooni teenuse rakendamisega, kuid neid polnud mõjuanalüüsi arvestatud. Eelnõu II versioonis
on terviseteejuhid vabastatud rehabilitatsiooni teenusele suunamise rollist ja arvestatud ka mõjuanalüüsi
(planeeritud olulises osas haiglatesse). Haiglast kodusele ravile liikumise toetamisel pakub terviseteejuht
lühiajalist koordinatsiooni ja tema koormuseks on arvestatud 800 inimest aastas terviseteejuhi kohta.
• Integratsiooni mõju on palju uuritud ja enamik uuringutest on jõudnud järeldusele, et hästi valitud
sihtrühmaga programmides on võimalik saavutada 10–25% kulude langust, sagedamini on
täheldatud kulude langust ~5–15%. Peamiselt tuleneb kokkuhoid vähenenud (re)hospitaliseerimistest ja
EMO külastustest:
107
Ülevaatesse kaasatud uuringute põhjal84 on mõju järgmine:
Näitaja Tüüpiline vähenemine
Haiglaravi kasutus / hospitaliseerimised 10–30%
Korduvhospitaliseerimised (30 päeva) 15–40%
Voodipäevade arv 10–25%
EMO külastuste arv 10–35%
Eriti kiiresti (3–6 kuud) ilmnes mõju haiglast koju suunamise ja intensiivse juhtumikorralduse
programmides, samas kui laiemad integreeritud hooldusmudelid vajasid sageli 1–2 aastat, et
süsteemitasandi muutused nähtavaks muutuksid.
Eesti mõjuarvutustes on kasutatud konservatiivset hinnangut. Tervisekassa 2025. aasta andmete alusel
vaadeldi ainult
a. 25% haiglaravi saanud patsiente, kes selekteeriti välja määruse kavandis kirjeldatud haiglast
kodusele ravile liikumise koordinatsiooni aluskriteeriumite ja riski võimendavate
tervishoiukriteeriumite alusel (so 36 000 isikut eriarstiabi haiglaravi ja EMO kuluga 255 254 817
eurot)
b. 18 600 esmatasandi patsienti, kes selekteeriti välja määruse kavandis kirjeldatud pikaajalise
koordinatsiooni aluskriteeriumite ja riski võimendavate tervishoiukriteeriumite alusel (5 235 134
eurot)
Eeldati, et mõlema sihtrühma eriarstiabi statsionaarseid ravijuhte (ja nendega seonduvaid kulusid) on
võimalik vähendada 5% ning nende EMO visiite kesk- ja regionaalhaiglates (ja sellega seonduvat kulu) on
võimalik vähendada 5%. Eeldatud on, et selline mõju saavutatakse aastaks 2030 ehk 3. aastal peale reformi
rakendumist. Inflatsiooniga (5%) korrigeeritult oleks kulu ja ärahoitav kulu aastal 2030:
a. haiglast kodusele ravile liikumise koordinatsiooni osas 36 000 isiku kulu 325 777 016 eurot sh 5%
ärahoitav 16 288 850 eurot,
b. pikaajalise koordinatsiooni osas 18 6000 isiku kulu 13 363 010 eurot sh 5% ära hoitav 6 681 505
eurot).
Kokku oleks kasutatud eeldustel aastal 2030 ärahoitav seega 22 970 356 euro eest haigla ja EMO
ravijuhtudega seotud kulusid.
Arvestades reformi investeeringu kuludesse terviseteejuhtide koolituskulu (250 000 eurot), IT arenduse
väljatöötamise kulu (ca 2,2 mln eurot välisabist) ja Tervisekassa suurenevad tegevuskulud, lisanduva
terviseteejuhi teenuse kulu ning TERVIK-utega seonduvate võrgustikujuhtide kulu, võiks investeeringu
tasuvust oodata hiljemalt aastal 2032 ja seda isegi juhul, kui Tervisekassa jagaks saadavat säästu TERVIK-
utega 30% ulatuses (so TERVIK-utel oleks õigus sääst suunata oma heaolupiirkonna ennetustegevustesse).
Sõltuvalt sellest, milleks Tervisekassa saavutatud säästu kasutab (kas üldisemalt ravi kättesaadavuse
parandamiseks või sihistatult koduteenuste kättesaadavuse parandamiseks ja esmatasandi võimestamiseks)
oleks võimalik edaspidist efektiivsust veelgi parandada.
Tabel 7. TERVIKu investeeringu tasuvus arvestades ennetusse suunatavaid tulemustasusid.
84 Examining the Influence of Integrated Home and Community Care Programs on Quadruple Aim and Health Equity
Outcomes Across the Health Care System: A Scoping Review | International Journal of Integrated Care
108
On oluline märkida, et terviseteejuhi teenustest ja TERVIK-ute rakendamisest saadav mõju (mis tuleneb
vähenenud (re)hospitaliseerimistest ja EMO külastustest) võiks tõusta ka üle 5% juhul, kui Tervisekassa
rakendaks paralleelselt järgmisi meetmeid:
•Tugev sihtrühmani jõudmise motiveerimine (so TERVIK-ute tulemustasu rakendamises selle mõõdiku
prioritiseerimine)
•Esmastasandi võimestamine (täiendav toetamine riskipiirkondades) ja teenuste laiendamine (nt
palliatiivravi esmatasandil)
•Koduteenuste laiem kasutuselevõtt (sh koduhaigla)
•Haiglate rahastuspõhimõtete muutmine
Pikemaajaliselt hakkavad mõju avaldama investeeringud ennetusse. Tulemustasusid võiks suunata senise
maakondade tagasiside põhjal näiteks:
1) Laste ja noorte vaimse tervise probleemide ennetamisse ning sõltuvuse ennetusse ja ravisse,
2) Noorte terviseharituse parandamisse sh oma tervisejuhtimise oskuse parandamisse ja lihtsamate
terviseprobleemidega ise toimetulekusse (perearstide ja EMO-de sõnul pöörduvad paljud noored
triviaalsete probleemidega, eneseabi oskused on vähesed).
Eelnõu kohaselt saab Tervisekassa anda TERVIK-utele juhised tulemustasu kasutamiseks.
8. Rakendusaktid
8.1. Seaduse vastuvõtmisel tuleb muuta järgmisi määrusi:
1) Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määrus nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“;
2) Vabariigi Valitsuse 23. märtsi 2026 määruse nr 37 „Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu“;
3) sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määrus nr 9 „Tervisekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise
kord“;
4) sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrus nr 53 „Tervise infosüsteemi andmekoosseisud ja nende
esitamise tingimused“.
8.2. Seaduse vastuvõtmisel tuleb kehtestada järgmised uued sotsiaalministri määrused:
1) Heaolu infosüsteemi põhimäärus;
109
2) Valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse nõuded ja riskirühmade määramise metoodika;
3) Koostöökogu töökorra põhimõtted;
4) TERVIKute rahastamise kord ning koordineerimispiirkondade kehtestamine.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub järk-järgult:
Seadus jõustub 1. juulil 2027. TERVIKud peavad olema moodustatud 1. novembriks 2027. Juhul kui
maakonnas pole selleks ajaks TERVIKut moodustatud, on maakonna haiglavõrgu haiglal kohustus
TERVIK moodustada hiljemalt 1. veebruariks 2028. a.
Eelnõu § 1 punktid 13–15, mille tulemusel ei kohaldata tervishoiuasutustele edaspidi toitlustamise
nõudeid, jõustuvad 2027. aasta juulis. Vajalikud juhendmaterjalid ja töövahendid on
tervishoiuasutustele juba praegu hästi kättesaadavad, kuid jõustumise ajaks tuleb kokku leppida koht,
kuhu on edaspidi koondatud viited kasutatavatele suunistele ja materjalidele.
Käesoleva seaduse § 1 punktid 2, 3, 5, 7–9, 11, 12, 16, 17, 19, 22, § 2, § 3 punkt 3 ning § 4 punktid 2,
4 ja 5 jõustuvad 2028. aasta 1. mail. valikul on lähtutud asjaolust, et valdkondadeülese
koordinatsiooniteenuse osutamine välisabi projektidest lõppeb 30.04.2028. Muudatus on seotud tervise-
ja sotsiaalvaldkonna laiapõhjalisema integratsiooniga, mille tagamiseks on vajalik süsteemne koostöö.
Sellise eesmärgi saavutamiseks:
käivitatakse nimetatud tähtajast heaolupiirkondade strateegiline juhtimine koostöökogude töö ning
tervise- ja heaoluprofiilide koostamise näol;
hakatakse valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse osutamist mitme kroonilise haiguse ja
kaasnevate sotsiaalprobleemidega inimeste sihtrühmale (sh haiglast kodusele ravile liikumise
toetamise teenus) ja rehabilitatsiooniteenuse sihtrühmale rahastama ravikindlustuse eelarvest
Tervisekassa kaudu.
Arvestades muudatuste ulatust – uute organisatsioonide loomine, rahastamislepete sõlmimine, IT-
arendused ja terviseteejuhtide koolitamine – ei oleks varasem rakendumise tähtaeg realistlik ega
proportsionaalne.
Üleminekuperiood võimaldab:
koostada vajalikud rakendusaktid;
käivitada koolitusprogrammid;
luua infosüsteemi arendused;
sõlmida esimesed rahastuslepingud.
See tagab õigusselguse ja vähendab rakendusriski.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu koostamise käigus konsulteeriti ametkondade ja huvirühmadega, lähtudes I eelnõu versiooni kohta
esitatud ettepanekutest ja arvamustest. Aruteludes osalesid Eesti Perearstide Selts, Eesti Haiglate Liidu
haiglad, Eesti Linnade ja Valdade Liit, mitmed KOVid, Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon, Eesti Puuetega
Inimeste Koda, Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liit, Eesti Tööandjate Liit, Sotsiaalkindlustusamet,
Tervisekassa, Tervise Arengu Instituut, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, Regionaalministeerium,
Rahandusministeerium, Justiits- ja Digiministeerium, Andmekaitse Inspektsioon jt.
Terviseteejuhi ametiprofiili väljatöötamisse kaasati Kutsekoda ja eksperte esindavad organisatsioonid, kes
osalesid profiili välja töötamises Integreeritud teenuseosutamise IT-lahenduse eelanalüüsi viis läbi TalTech
110
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse
avaldamiseks järgmistele organisatsioonidele: Tervisekassa, Sotsiaalkindlustusamet, Andmekaitse
Inspektsioon, Tervise Arengu Instituut, Tervise ja Heaolu, Infosüsteemide Keskus, Eesti Perearstide Selts,
Eesti Haiglate Liit, Eesti Õdede Liit, Eesti Arstide Liit, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Sotsiaaltöö
Assotsiatsioon, Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liit, Eesti Patsientide Esindusühing, Eesti Esmatasandi
Tervisekeskuste Liit, Eesti Proviisorapteekide Liit, Eesti Apteekide Liit.
Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2026. a.
111
Rahvatervishoiu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Kooskõlastustabel
Kooskõlastustabel on koostatud rahvatervishoiu seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi
koostöö) eelnõu kohta
Esitatud märkused või ettepanekud Sotsiaalministeeriumi seisukoht
TERVIKu eelnõu märkused
Rahandusministeerium
Seletuskirja järgi taotletakse 2028+ Arvestatud.
struktuurivahenditest IT arenduste, juhtimislaua Nõustume, et struktuurivahendite eraldamise protsess on algfaasis ja on ennatlik seda
arendustegevuste ja terviseteejuhtide õppekava rahastusallikat reformi eelarvesse planeerida. Võtame selle eelarve tabelist välja,
väljatöötamiseks ning täiendkoolitusteks vahendeid kuna selle rahastuse saamine on küll oluline loodava TERVIK-süsteemi edaspidiseks
2029. aastaks 4 500 000 eurot ja 2030. aastaks 3 eesmärgipäraseks kasutamiseks ja arendamiseks, kuid ei ole otseselt eelduseks
400 000 eurot. Seda raha ei saa kinnitada praeguses süsteemi loomisele. Soovime siiski mainida, et Euroopa Komisjon on juba
protsessi etapis, otsused on raha jaotuse osas hetkel pikaajaliselt (nagu ka praegu) toetamas integratsiooni reformi elluviimist ning jälgib
tegemata ja seega puudub sellel tegevusel regulaarselt selle edenemist. Seniste programmide loogilise jätkuna on
katteallikas. Eesti koostamas riiklikku plaani- EL partnerluslepingut, kuhu on antud sisend
tervise valdkonna rahastamiseks, sh tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna integratsiooni
reformi elluviimise jätkuvaks toetamiseks. Tervisevaldkonna reform on kõrge
prioriteetsusega. Reformikava on esitatud rahandusministeeriumile.
Seletuskirja kohaselt tehakse IT kulusid mh 2021– Selgitame:
2028 Euroopa Majanduspiirkonna toetuste arvelt. Programmi leping kirjutati alla 26.mail 2026.
Hetke seisuga ei ole veel programmilepingud
sõlmitud ja seega puudub sellel tegevusel
katteallikas.
Palume seletuskirja punktis 7 asendada lõik „Kuna Arvestatud ja seletuskirja täiendatud järgnevas sõnastuses:
antud kuludel puudub rahaline kate, siis esitatakse Eelpool mainitud lisataotluste eraldamata jätmise korral ei ole võimalik arendust
2027–2030 riigi eelarvestrateegia protsessis sellisel kujul ellu viia, mis omakorda halvendab seadusega seatud eesmärgi
Vabariigi Valitsusele õigusaktidest tulenev saavutamist. Kui lisarahastust 2027–2030 riigi eelarvestrateegia protsessis ei
lisataotlus. Vahendite mitteeraldamise korral ei ole eraldata, vaadatakse Sotsiaalministeeriumi valitsemisala arenduste vajadused ja
võimalik arendust sellisel kujul ellu viia, mis ülalpidamise kulud ümber, et tagada IT arenduste ning
omakorda halvendab seadusega seatud eesmärgi ülalpidamiskulude miinimumtase. See võib kaasa tuua Sotsiaalministeeriumi
saavutamist.“ (lk 65) järgmise sõnastusega: valitsemisala senise strateegiliste eesmärkide muutmise ning vähendada
„Vahendite mitteeraldamise korral kaetakse kulud valitsemisala muude põhitegevuste ja riiklike programmide rahastust.
Sotsiaalministeeriumi olemasolevast baaseelarvest,
vaadates ümber sisemised prioriteedid.“.
Eelnõu kohaselt finantseeritakse selle Selgitame:
rakendamisega seotud Tervisekassa kulusid Tervisesüsteemis on puudu arstidest, kelle koolitamine on riigile kallis. Lisaks
Tervisekassa eelarvest sotsiaalmaksu ravitegevusele on arstid olulisel määral seotud patsiendi liikumise ja jätkuravi
ravikindlustuse vahenditest. Terviseteejuhtide korraldamisega tervishoiusüsteemis ning esmatasandil ka sotsiaalsete probleemide
ametikohtade arv suureneb 2029. aastal kuni 150 ja lahendamisega. Reformiga toome süsteemi juurde täiendava tööjõu terviseteejuhtide
2030. aastal 164-ni, millega kaasneb vastavalt 7 näol, kes võtaks vähemaks korralduslikku töökoormust nii tervisehoiutöötajatelt kui
426 272 euro ja 8 092 416 euro suurune 12 kuu sotsiaaltöötajatelt ja tagaks patsientidele tarviliku selgitustöö, suurendaks rahulolu
tegevuskulu. Alates 2031. aastast on igal aastal süsteemiga ning parandaks võimekust ise oma tervist juhtida.
arvestatud tegevuskuludes palgafondi 5% kasvuga. Terviseteejuhtide poolt pakutav teenus aitab krooniliste haigustega inimeste tervist
Seletuskirja tabelis 5 on välja toodud hoida stabiilsemalt paremas seisundis ja vähendab vajadust muude
terviseteejuhtide tegevuskulud 2028-2030 kokku (tervishoiu)teenuste ja abi järele. Pikemas perspektiivis on tegemist investeeringuga,
17 591 136 eurot, lisaks veel teisi kulusid ning mis võimaldab ravikindlustuse eelarvet tõhusamalt kasutada. Investeeringu tasuvus
oodatav kokkuhoid tervishoiusüsteemile on on planeeritud saavutada 3 aasta jooksul.
15 918 789 eurot. Tabelis toodud arvutuste järgi
ületavad juba ainult terviseteejuhtide tegevuskulud Pikaajalise mõju hinnang on lisatud seletuskirjale.
oodatava kokkuhoiu. Millised on pikaajalised
rahastuslahendused arvestades, et ravikindlustuse
eelarve on suhteliselt pingeline ning sõltuvuses
sotsiaalmaksu laekumisest?
Millised on arvestuse alused terviseteejuhtide Selgitame:
tegevuskuludele, kuidas on vastavad kulud Terviseteejuhi igakuistesse tegevuskuludesse on arvestatud ruumi rendi ja
prognoositud ning mille alusel on igal aastal kommunaalkulu summas 350 eurot, telefon ja muu sidekulu 50 eurot, IT töökoht
arvestatud tegevuskuludes palgafondi 5% kasvuga? koos litsentsidega 100 eurot, isikliku sõiduauto kompensatsioon 450 eurot, muud
kulud 50 eurot. Eelnõus ei ole arvestatud kasvuga enne 2031. aastat (millest edasi on
arvestatud kasvuga 5% aastas).
Kuna terviseteejuht võib olla nii kõrgharidusega meditsiiniõde kui ka sotsiaaltöötaja,
on töötasu arvestuse aluseks võetud õe keskmine palk. Eelnõus ei ole arvestatud
palgakasvuga enne 2031. aastat (millest edasi on arvestatud palgafondi kasvuga 5%
aastas).
Seletuskirja punktis 6.2.1 Mõju sihtrühm 6 – Arvestatud ja võtame 2028+ struktuurivahendite rahastuse teema eelnõu SK-st
kohaliku omavalitsuse üksused (lk 57) on märgitud: sellisel kujul välja.
„Täiendavalt tuleb arvestada, et perioodiks 2028–
2034 on Sotsiaalministeerium planeerinud suunata
TERVIK-ute kaudu piirkondadesse, sh KOV-
idesse, 16 miljonit eurot, millest osa on mõeldud
just valdkonnaülese koordinatsiooni kasutuselevõtu
üleminekuperioodiga seotud mõjude
leevendamiseks.“ Sotsiaalministeeriumi
mitteametliku vastuse järgi on tegemist uue
perioodi 2028+ Euroopa Liidu riigiplaani
välistoetustega. Nagu eelnevalt viidatud, siis uue
perioodi 2028+ välistoetuste jaotuse otsused on
tegemata ja neid katteallikana kasutada ei saa.
Eelnõu § 1 punktiga 19 täiendatakse RTHS § 31 Selgitame planeeritavat protsessi (lisatud täiendavalt ka seletuskirja):
lõikega 4, mille kohaselt “TERVIKuga seotud
kulusid rahastatakse Euroopa Liidu või muudest TERVIK-u osapooled otsustavad, kes on TERVIKu moodustaja. Moodustaja sõlmib
toetustest“ ja alates 1.05.2028. a sõnastatakse see minimaalselt nõutavate teiste osapooltega koostöölepingu (näidisvorm lisatud).
säte: „TERVIKu juhtimise ja toimimisega seotud Sõlmitud koostöökokkulepe esitatakse Tervisekassale.
kulude eest tasub Tervisekassa ravikindlustuse Tervisekassa sõlmib peale RTHS eelnõu jõustumist seaduses sätestatud tähtajaks
vahenditest TERVIKuga sõlmitud TERVIKu nõuetele vastava TERVIK-uga koostööleppe. Eelnõu § 38’2 lõikes 4 alusel sõlmitav
rahastamise lepingu alusel.“ Eelnõuga lisatava § „koostöölepe“ on oma olemuselt ühekordne ülemineku- ja rakendusleping (ajutine
38¹ lõike 4 kohaselt sõlmib Tervisekassa haldusleping), mis sõlmitakse varakult enne püsirahastusele üleminekut. Selle
TERVIKuga koostööleppe, mille kohaselt võtab lepinguga määratakse kindlaks EL-i toetustelt Tervisekassa eelarvele ülemineku
Tervisekassa alates 2028. aasta 1. maist üle täpne ajakava, tehniliste platvormide ülevõtmise tingimused ja seaduses TERVIK-
TERVIKuga seotud rahastamise kohustuse. Nende ule esitatud nõuete vastavuskontrolli läbiviimine, et tagada teenuse katkematu
sätete sõnastus vajab selgitusi ja täpsustamist. toimimine püsirahastusele ülemineku hetkel.
01.05.2028 sõlmib Tervisekassa RTHS § 31 lõikes 4 nimetatud „TERVIKu
rahastamise lepingu“, mis on püsiva iseloomuga haldusleping, mille alusel
Tervisekassa tasub teenuse juhtimise ja toimimise kulude eest pärast 1.05.2028.
Halduslepingu sõlmimise kord ja miinimumnõuded reguleeritakse sotsiaalministri
määrusega (määruse kavand on lisatud rakendusaktina eelnõule).
Esialgu kehtima hakkava sõnastuse ja seletuskirja Arvestatud.
kohaselt „rahastatakse TERVIKuga seotud kulusid Eelnõust jäetud välja §31 lõige 4 (EN § § 1 p 19), mis oleks jõustunud 1. juulil 2027.
kuni 30.04.2028 Euroopa Liidu toetustest. Vastav selgitus on jäetud seletuskirja.
Sotsiaalministeerium kasutab
integratsioonisüsteemi väljatöötamiseks ja
piloteerimiseks Euroopa Liidu välisvahendeid.“
Vastavalt HÕNTE §-le 47 tuleb seletuskirjas anda
seaduse rakendamiseks eeldatavalt vajalike kulude
ulatus ning nende katmise allikad, lisades
asjakohased rahalised arvestused ja põhjendused.
Kui eelnõu rakendamiseks on kavas kasutada
toetusi või muid Euroopa Liidu vahendeid, siis
tuleb see välja tuua eelnõu seletuskirjas, mitte
seaduse tekstis. Selline säte seaduse tekstis ei taga
rahastust iseenesest ega sätesta õigust ega õigust
sellist toetust saada.
Juhul, kui on silmas peetud, et TERVIKuga seotud Selgitame lepingulisi aluseid ja maakonna koostöö rahastamist kolmes erinevas
kulude katmiseks hakatakse jagama toetusi etapis:
(TERVIKutele), tuleb see vastavalt ka reguleerida.
Eelnõust ega seletuskirjast ei nähtu, kuidas ja 1. etapp, s.o käimasolev
millisel alusel need toetused konkreetsele RTK viis Sotsiaalministri 29. augusti 2023. a määruse nr 48 „Inimkeskse
TERVIKule antakse, sh kui esialgu on see loodud hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamine“ (ESF+
koostööleppe alusel ja on ühe TERVIKu meede 21.4.9.1) raames perioodil november 2025-märts 2026 avatud vooru, mille
moodustaja struktuuriüksuseks. Riigieelarve eesmärk on toetada maakondasid valdkondade ülese koostöö korraldamisel ja
seaduses on üldised toetuse andmise sätted, mis üleminekul riiklikule süsteemile (edaspidi hoolduskoordinatsiooni projekt).
kohalduvad juhul, kui eriseaduses pole teistsugust Abikõlblikkuse periood algas 01.01.2026 ja on kavandatud kestma kuni 30.04.2028.
regulatsiooni. Eriseadusega võib sätestada Taotlusvooru raames esitati taotlusi kõigist maakondadest v.a. Ida-Viru maakond,
eriregulatsiooni, mh saab jagada ka tegevustoetusi kus on sama tegevus rahastatud ÕÜF-ist. Hoolduskoordinatsiooni projekti raames on
eraõiguslikele juriidilistele isikutele. Sellise kõik maakonna KOV-id, vähemalt üks HVA haigla ja 5 nimistut omavat perearsti
variandi kasutamisel tuleb aga läbi mõelda, milline alla kirjutanud koostööleppele, millega on võetud kohustus võtta maakonda tööle
oleks toetuse jagamise protseduur (seaduses kirjas võrgustikujuht, kelle palga- ja tegevuskulu projekti lepingu alusel rahastatakse,
või volitusnorm ministrile toetuse andmise leppida kokku koostöökorraldus ja teha koostööd kokkulepitud eesmärkide nimel.
tingimuste määramiseks; kuidas tagatakse, et raha Võrgustikujuhi palkab projektis reeglina projekti elluviija. TERVIK-u
kasutatakse õigel otstarbel; kui soovitakse valesti moodustamine on projekti sisse kirjutatud ühe tegevuseesmärgina ja selle all on
kasutatud raha tagasi nõuda, siis ka vastav mõeldud maakonna teenuseosutajate laiapõhjalist kaasamist koostöövõrgustikku, mis
regulatsioon seaduses (sh viivis ja intress) on oluline sõltumata planeeritava eelnõu jõustumisest.
(seletuskirja lk 30 on vaid märgitud, et Sotsiaalministri 29. augusti 2023. a määruse nr 48 „Inimkeskse hoolekande- ja
„Tervisekassal on õigus TERVIKu rahastamine tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamine“ alusel antav abi ei ole
lõpetada, kui mõni nõutud osapool sellest riigiabi (vt määruse § 1 lg 6).
pikemaajaliselt kõrvale jääb“, aga eelnõust see ei
nähtu). Toetuse andmise korral tuleb analüüsida, 2. etapp, s.o eelnõu jõustumine
kas see on ka riigiabi reeglitega kooskõlas. Selleks, et tagada sujuv üleminek projektilt riiklikule süsteemile, sätestatakse
eelnõuga seaduses TERVIK-ute moodustamise kohustus enne seda, kui
projektiperiood lõppeb. Eeldusel, et seadus jõustub 2027 juulist ja TERVIK-ute
seaduslik moodustamise nõue rakendub 1.novembrist 2027, peavad maakondades
juba projekti raames koostööd tegevad TERVIK-u kohustuslikud osapooled
otsustama, kes neist võtab enda peale TERVIK-u moodustamise rolli. TERVIK-us
saab kokku leppida, et projektis töötav võrgustikujuht aitab korraldada TERVIKu
koostöölepingu sõlmimist tarvilike osapooltega. TERVIK-u moodustaja loob oma
juriidilise isiku koosseisu struktuuriüksuse nimega TERVIK ja täiendab oma
juhtimisarvestust nii, et selle struktuuriüksuse kulud oleksid eristatavad. Sõltumata
sellest, kas hoolduskoordinatsiooni projekti elluviija ja TERVIK-u moodustaja on
sama juriidiline isik (mõlemal juhul on kohustuslikud koostöö osapooled samad),
hakkab projektis töötav võrgustikujuht täidab TERVIKU juhi ülesandeid projektiga
piiratud mahus.
Selles etapis toimub rahastamine 1. etapi kohaselt (täiendavaid riigieelarvelisi
vahendeid ette ei näha). Tervisekassa sõlmib TERVIKuga ühekordse ülemineku- ja
rakenduslepingu (haldusleping), mis ei ole rahastamisleping. Samas annab ta selle
lepingu alusel garantii TERVIK-u võrgustikujuhi rahastuse üle võtmiseks peale
välisabi rahastuse lõppu aga mitte varem kui 01.05.2028.
3. etapp, s.o peale välisabi projektide lõppu
Eelnõu kohaselt sõlmib Tervisekassa alates 01.05.2028 TERVIK-utega TERVIKu
rahastamise lepingu, mille alusel kaetakse TERVIKu võrgustikujuhi palga- ja
tegevuskulu ühetaoliselt ravikindlustuse vahenditest kõigis maakondades. Tegemist
ei ole toetusega vaid TERVIK-ule seadusega pandud haldusülesannete täitmiseks
mõeldud kulude katmisega. Rahastamislepingust tulenevate (haldus)ülesannete
täitmise ja vahendite sihipärase kasutamise üle toestab lepingulist järelevalvet
Tervisekassa. Kui Tervisekassa avastab, et lepingut on rikutud või raha on kasutatud
mittesihipäraselt, on tal õigus rakendada järgmisi meetmeid:
raha tagasinõudmine (tasaarveldus): alusetult makstud summad nõutakse
lepingupartnerilt tagasi või mahaarvamised tehakse järgmistest
väljamaksetest;
lepingutrahvid: juriidiliste või sisuliste lepingutingimuste rikkumise eest on
ette nähtud lepingujärgsed trahvid;
lepingu peatamine või lõpetamine: tõsise (nt TERVIK ei vasta seaduses
sätestatud nõuetele)/ või korduvate rikkumiste puhul võib Tervisekassa
lepingu osaliselt või täielikult peatada
õiguskaitseorganite teavitamine: kui tuvastatakse teadlik pettus või kelmus.
Potentsiaalse riigiabi riski vältimiseks muudetakse eelnõu teksti - § 1 p-st 12 jäetakse
välja TERVIKu õigus juriidilise isikuna osutada sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid ning
§ 1 p-s p 10 (RTHS § 31 lg 4) nähakse ette, et ka baasrahastus kantakse TERVIKu
sihtkontole, et vältida ristfinantseerimise ohtu.
Seletuskirja on lisatud TERVIKute rahastamise riigiabianalüüs.
Kas rahastamise lepingu (ja RTHS § 38¹ lg 4 Selgitame:
nimetatud koostöölepingu) all on silmas peetud Eelnõu § 38¹ lõikes 4 nimetatud „koostöölepe“ on oma olemuselt ühekordne
halduslepingut või teenuse tellimist riigihanke ülemineku- ja rakendusleping (haldusleping), mis sõlmitakse varakult enne
alusel? Seletuskirja kohaselt on nii püsirahastusele üleminekut. Selle lepinguga määratakse kindlaks EL-i toetustelt
koostöökokkuleppelise kui eraldi juriidilisest Tervisekassa eelarvele ülemineku täpne ajakava, tehniliste platvormide ülevõtmise
isikust TERVIKu korral lepingu objektiks vähemalt tingimused ja seaduses TERVIK-ule esitatud nõuete vastavuskontrolli läbi viimine
rahvatervishoiu seadusega TERVIKule määratud läbiviimine, et tagada teenuse katkematu toimimine püsirahastusele ülemineku
ülesannete täitmine. Halduslepingu korral tuleks hetkel.
kaaluda vajadust vastavalt täiendada ka
halduskoostöö seaduse § 13 lõike 1¹ loetelu.
Eelnõu § 1 punktiga 22 täiendatakse RTHS § 31 Arvestatud osaliselt.
lõikega 5, mille kohaselt valdkonnaülest
koordinatsiooniteenust rahastatakse ravikindlustuse RTHS eelnõuga luuakse uus iseseisev volitusnorm, mille alusel sätestatakse
seaduse § 30 lõike 1 alusel kehtestatud määruses Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse
sätestatud tingimustel. Ravikindlustuse seaduse § rahastamise tingimused ja hinnad. Kuna tegemist on RTHS-i alusel reguleeritava
30 lõike 1 alusel kehtestab Vabariigi Valitsus universaalse, kogu elanikkonnale suunatud integratsiooniteenusega, ei laiendata
Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu ja lõige 2 selleks RaKS § 30 lõigetes 1 ja 2 sätestatud klassikalise tervishoiuteenuse
sätestab selle loetelu sisu. Ravikindlustuse eritingimusi.
seaduse§ 29 lõike 1 järgi võtab Tervisekassa Selguse huvides ja seaduste kollisiooni vältimiseks täiendatakse eelnõu selliselt, et
kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse paralleelselt viiakse sisse muudatus RaKS §-i 4 (lisatakse lõige 3). Selles sätestatakse
nende tervishoiuteenuste eest, mis on kantud ühemõtteliselt Tervisekassa õigus ja kohustus kasutada ravikindlustuse vahendeid
Tervisekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on TERVIKute juhtimise ja toimimise rahastamiseks ning valdkondadeülese
osutatud meditsiinilistel näidustustel. Palume koordinatsiooniteenuse osutamiseks kõigile Eesti elanikele, sealhulgas
täpsustada, kas siin on seda silmas peetud? ravikindlustuseta isikutele.
Eelnõu kohaselt jõustub alates 1.05.2028 RTHS § Selgitame:
31 lõige 6, mille kohaselt võib TERVIKule ette Eelnõu kohaselt võib TERVIKule ette näha tulemustasu tervise- ja heaoluprofiilis
näha tulemustasu ja lõige 7, mille kohaselt kehtestatud mõõdetavate tulemuseesmärkide täitmise eest (vt eelnõu RTHS § 8 lg 1
TERVIKu rahastamise korra ja tasu arvutamise p 5 koosmõjus (ja korrigeeritud) § 31 lg-ga 6) ehk siis heaolupiirkonna tervishoiu ja
metoodika kehtestab valdkonna eest vastutav sotsiaalvaldkonna mõõdetavate tulemuseesmärkide saavutamise eest Tulemustasu
minister määrusega. Palume selgitada, kuidas seda määramise alused on sätestatud:
tulemustasu määratakse ja kuidas see aitab täita a) RTHS § 31
eelnõu eesmärke. b) rakendusakti kavandis („TERVIKute rahastamise korra ning
koordineerimispiirkondade kehtestamine“:
Tervisekassa koostab juhise, kus on toodud riigi poolt prioriteetsetes valdkondades
soovitavad tulemuseesmärgid TERVIK-utele ja lisab juhisesse, milliste
tulemuseesmärkide saavutamise korral on Tervisekassa valmis maksma boonustasu.
Tervisekassa avaldab vastava mõõdikute juhtlaua oma kodulehel.
TERVIK teeb (arvestades Tervisekassa juhist) tervise- ja heaolu profiilis
koostöökogule ettepaneku TERVIK-u tulemuseesmärkide kohta strateegilistes
koostöövaldkondades.
Tervisekassa võib teha TERVIK-ule ettepaneku sõlmida tulemustasu leping, mis
toetab koostöökogu poolt heaks kiidetud tulemuseesmärkide saavutamist.
Tervisekassa saab tulemustasu välja maksta ainult lepingu alusel, praktikas on
tegemist TERVIK-u rahastamise lepingu lisaga.
Kui TERVIK saavutab Tervisekassaga sõlmitud rahastamise lepingus kokkulepitud
eesmärgid, on tal õigus saada tulemustasu lepingus kokkulepitud määras.
Tervisekassa sätestab TERVIKu rahastamise lepingus täpsemalt tulemustasu
kasutusotstarbe, kannab tulemustasu TERVIK-u sihtkontole ning jälgib selle
kasutamise sihipärasust osaledes heaolupiirkonna koostöökogus. Eelnõu kohaselt
võib boonustasu kasutada üksnes rahvatervishoiu eesmärkide saavutamiseks tervise
valdkonnas.
Eelnõu § 1 punktiga 15 täiendatakse RTHS § 13⁵ Selgitame:
lõikega 3, mille kohaselt genereeritakse käesoleva Riskirühma tunnuse (eelnõus riskitunnuse) kasutamise eesmärk ei ole isikute
paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmetöötluse sildistamine, väärtushinnangute andmine ega nende õiguste piiramine, vaid
tulemusena inimese kohta riskirühma tunnus, mille abivajaduse varasem märkamine ja inimesele sobiva toe pakkumise võimaldamine.
alusel jaotatakse ta vastavasse gruppi ning vastav Tegemist on tehnilise tunnusega, mida kasutatakse üksnes seaduses sätestatud
tunnus edastatakse tervise infosüsteemi. eesmärgil teenusevajaduse hindamise ja asjakohase toe korraldamise toetamiseks.
Seletuskirja kohaselt muutub see inimese Tunnust näevad vaid selleks õigustatud isikud.
abivajaduse märkamise protsessi kaudu
kättesaadavaks nii tervishoiuspetsialistidele kui Riskirühma tunnuse kujundamisel ja kasutamisel lähtutakse IKÜM põhimõtetest,
KOV sotsiaaltöötajatele. Palume selgitada, kuidas eelkõige eesmärgipärasuse, minimaalsuse ja konfidentsiaalsuse nõudest. Tunnuse
on tagatud, et see ei too kaasa inimeste kaudu ei anta isikule õiguslikku staatust ega tehta automaatseid siduvaid otsuseid
grupeerimist, sildistamist ja hinnangute andmist tema õiguste või kohustuste kohta. Tunnus on abistava iseloomuga sisend edasiseks
terviseandmete alusel. professionaalseks hindamiseks ning konkreetse abi või teenuse osutamise üle
otsustamisel arvestatakse alati inimese tegelikku olukorda ja asjakohaseid asjaolusid
terviklikult.
Ligipääs riskirühma tunnusele on piiratud üksnes nendele isikutele, kellel on seda
vaja oma tööülesannete täitmiseks ning seadusest tuleneva eesmärgi saavutamiseks.
Seeläbi on maandatud oht, et andmeid kasutatakse muul eesmärgil või viisil, mis
võiks kaasa tuua põhjendamatu grupeerimise või sildistamise.
Ka kehtiv SHS võimaldab STAR-i kaudu tuvastada teatud tunnustega isikuid (nt
puudega täisealised inimesed), et KOV saaks hinnata võimalikku abivajadust ja
pakkuda proaktiivselt tuge. Riskirühma tunnus täidab samalaadset eesmärki –
toetada varajast märkamist ja spetsialisti hinnangut, mitte inimese automaatset
kategoriseerimist või tema suhtes otsuste tegemist. Samuti leitakse nn NEET noori
SHS § 151 alusel automaatse töötluse abil ning soovitakse inimest aidata.
Eelnõu kohaselt võib TERVIKu moodustada nii Arvestatud.
koostöökokkuleppe alusel kui eraldi juriidilise
isikuna. Märgime, et kuna suures pildis on loodava Eelnõu on korrigeeritud nii, et TERVIK-u saab moodustada ainult olemasoleva
süsteemi üleval hoidmine väga kulukas ettevõtmine (TERVIKU kohustuslikust osapoolest) juriidilise isiku koosseisu
(koordinaator, terviseteejuht, koostöökogu, koostöökokkuleppeliselt või maakondliku koostööorganisatsiooni koosseisu.
koostööorganisatsioon, arengukavad jne), siis lisaks
veel juriidiliste isikute juurde loomist me ei poolda. Ehkki koordineerimisega kaasneb täiendav kulu, võimaldab koordineeritud
Kulusid saab jagada ka koostöölepingu alusel, tegutsemine ära hoida olulisel määral senisest dubleerimisest ja puudulikust või liiga
millel on vastavad osapooled. Samas tuleks hilisest abivajadusele reageerimisest tingitud lisakulu. Seega loeme koordinatsiooni
selgemalt välja tuua, kuidas tagatakse teenuste süsteemi loomisele tehtavaid kulutusi pigem investeeringuks, mis võimaldab
täimine juhul, kui TERVIK oma kohustusi süsteemi kulusid tervikuna paremini ohjata, kui lisakuluks.
nõuetekohaselt ei täida.
Selgitame, et olulises osas on kogu planeeritav ressurss juba täna olemas ja
süsteemis kasutusel koostöökogude asemel on täna maakondades erinevas formaadis
tervisenõukogud, kes kinnitavad planeeritavast oluliselt mahukamaid terviseprofiile,
tänaseks on kõigis maakondades olemas ka võrgustikujuhid, ehkki projektipõhiselt,
terviseteejuhi osas märgime, et täna on haiglates tööl 111 sotsiaaltöötajat
(täistööajale taandatult 72), sotsiaalse rehabilitatsiooni meeskondades ca 300
sotsiaaltöötajat (täistööajale taandatult 76) ning hoolduskoordinaatoreid/tervisejuhte
projektipõhiselt 44. Lisaks on haiglates tööl erinevaid juhtumikorraldajaid ja
teekonnajuhte. Selles vaates on tegemist eeskätt olemasoleva süsteemi korrastamise
ja edasi arendamisega.
Üksikteenuste osutamise eest ei saa vastutada TERVIK. TERVIK saab vastutada
selle eest, et olemasolevate teenuste osas on piirkonnas kokku lepitud nendele
suunamise või nende kasutamise ühtsed põhimõtted, millest osapooled parimas
tahtes lähtuvad. Kui mõnel tervishoiuteenuse osutajal puuduvad konkreetse teenuse
osutamiseks ressursid, siis ei saa teda ka sundida teenust osutama TERVIK-u poolt –
selleks puudub seaduslik alus. KOV-id vastutavad vajadusele vastavate KOV
sotsiaalteenuste osutamise eest seaduse alusel ja KOV-teenuste osas on inimesel
endal võimalik kaevata KOV kohtusse, kui vajalikke teenuseid ei osutata. Samas
hindab vajaduse KOV-teenuste järele iga KOV ise, mitte TERVIK.
Heaolupiirkonna koostöökogu teostab kord aastas strateegiliste eesmärkide ja
tegevuskava täitmise sisulist seiret (§ 8¹ lg 4 p 3). Seire käigus tuvastatud
süsteemsete rikkumiste või kohustuste täitmata jätmise korral on koostöökogul (kus
osaleb ka ministeeriumi esindaja) õigus ja võimalus TERVIKut motiveerida ja seada
uusi eesmärke.
Kuna koostöökogu on osapooli (sealhulgas Tervisekassat ja kohalikke omavalitsusi)
koondav formaat, on koostöökogu liikmetel juba oma rollist tulenevalt igal ajal õigus
ja võimalus juhtida tähelepanu TERVIK-u tegevuse puudustele. TERVIK-u
kohustuste nõuetekohase täitmise ja finantsdistsipliini tagab Tervisekassa läbi
sihtfinantseerimise/halduslepingu kontrolli, rakendades rikkumiste korral
võlaõigusseaduse (VÕS) kohaseid õiguskaitsevahendeid (sh rahastuse vähendamine
või peatamine). Eelnõusse on lisatud säte, mille kohaselt on Tervisekassa kohustatud
TERVIKU-ga sõlmitud lepingu täitmise hindamisel võtma aluseks koostöökogu iga-
aastase seire tulemused.
Eraldi järelevalve regulatsiooni loomine ei ole vajalik ega otstarbekas.
Samuti tundub kunstlik heaolupiirkondade Selgitame:
loomine, kui need kattuvad maakonna piiridega ja
pole piisavalt põhjendusi uue termini Heaolupiirkonna mõiste on kasutusele võetud eesmärgiga kirjeldada tervishoiu- ja
kasutuselevõtu vajaduse kohta. sotsiaalvaldkonna koostöö ning teenuste korraldamise funktsionaalset piirkonda,
mitte olemasolevat haldusjaotust. Kuigi eelnõu rakendumisel lähtutakse esialgu
maakondlikest piiridest, võimaldab eraldi termini kasutamine kujundada tulevikus
piirkondi vastavalt teenuste korraldamise vajadustele, elanike liikumismustritele ja
piirkondlikule koostöövõimekusele ilma, et oleks vaja muuta seaduses kasutatavat
mõistet. Seetõttu aitab heaolupiirkonna termini kasutuselevõtt tagada regulatsiooni
pikaajalise selguse ja paindlikkuse. Tulevased koondumised peaksid arvestama
üleriigilise planeeringuga 2050 ja olema kooskõlas maakondlike arenduskeskuste
võrgustiku arenguga.
RTHS sätestab rahvastiku tervise riiklike Selgitame:
andmekogude regulatsiooni. Kuna tervisestatistika Tegemist on eraldi teema ja eraldi regulatsiooniga. Käesoleva eelnõu eesmärk ei ole
staatus on ebamäärane ja seda ei käsitleta riikliku statistika ega andmekogude temaatikat lahendada.
statistika osana, koostab teadaolevalt
Sotsiaalministeerium selle probleemi
lahendamiseks väljatöötamiskavatsust. Palume
kaaluda, kas eelnõu koostamisel saab ka nende
probleemide lahendusvõimalustega arvestada.
Justiitsministeerium
Eelnõu § 1 p 5 (koostoimes eelnõu § 1 p-ga 10) – Arvestatud osaliselt.
loodava TERVIK-u õiguslik staatus ei ole üheselt
selge. Eelnõu kohaselt on tegemist Seadusest tulenev kohustus tervishoiuteenuse osutajatele ja KOV-idele TERVIK-uga
koostööorganisatsiooniga (ühe TERVIKU liituda on vajalik avalikes huvides, et tagada teenuseteekondade universaalne
osapooleks oleva juriidilise isiku struktuuriüksus), kättesaadavus. Tegevuskohustuse panemine seadusega on proportsionaalne ega
millesse kuulumine on kohustuslik. Kui muuda eraõiguslikku võrgustikku avalik-õiguslikuks institutsiooniks. Eraõiguslikele
organisatsiooni liikmelisus on kohustuslik, siis kas isikutele või KOV-idele antakse seadusega ülesanded, mida Tervisekassa rahastab.
organisatsioon on olemuslikult avalikõiguslik? Seega on kaetud ka rahastuse pool.
Teisalt nähakse eelnõuga ette organisatsioonile
tulemustasu maksmine eesmärkide saavutamise TERVIK-u rahastamine on kaheosaline. Baaskulud kaetakse Tervisekassa eelarvest,
eest. Avalik-õiguslike ülesannete täitmist et tagada jätkusuutlikkus. Tulemuspõhine rahastamine on mõeldud
rahastatakse tavapäraselt riigieelarvest ja mitte lisamotivatsiooniks riiklike eesmärkide saavutamisel (nt ennetustöö), mis on
tulemustasuna. Seega jääb eelnõust organisatsiooni kaasaegses tulemusjuhtimises tavapärane praktika.
õiguslik staatus ja olemus selgusetuks. Palume
eelnõus ja seletuskirjas õiguslik staatus ja olemus TERVIK ei teosta riigivõimu PS § 3 tähenduses. TERVIK ei ole haldusorgan,
selgelt välja tuua. Palume ka selgitust, kas uus TERVIK saab üksnes mõne haldusülesande eelnõuga, mida täita ja mille täitmist
institutsioon teostab riigivõimu Eesti Vabariigi Tervisekassa rahastab.
põhiseaduse (PS) § 3 tähenduses. Juhul, kui vastus
on jaatav, siis palume jääda Eestis põhiseaduse
alusel välja kujundatud riigivõimu seniste ning
õiguslikult selgete institutsionaalsete vormide
juurde järgides Vabariigi Valitsuse seaduses ja
kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses
sätestatut.
Eelnõu § 1 p-d 7, 8 ja 10 – kui § 8 kohase tervise- Arvestatud.
ja heaoluprofiili koostamisel ei töödelda Seletuskirja täiendatakse selgitustes, et ei tervise- ja heaoluprofiili koostamisel ega
isikuandmeid ning § 81 heaolupiirkonna heaolupiirkonna koostöökogu tegevuses ei toimu isikuandmete töötlemist.
koostöökogu tegevuste käigus ei puututa kokku
isikuandmetega, palume see seletuskirjas ka selgelt Tervise- ja heaoluprofiili koostamisel ja uuendamisel kasutatakse üksnes
välja tuua. isikustamata, agregeeritud statistilisi andmeid ning rahvastikupõhiseid näitajaid (nt
haigestumuse kordajad, piirkondlik vanuseline koosseis jne). Selle tegevuse käigus
ei töödelda ega koguta füüsiliste isikute isikuandmeid (isikutuvastust võimaldavat
teavet). Koostöökogu tegeleb piirkondliku strateegilise planeerimise, võrgustikutöö
koordineerimise ja trendide analüüsiga. Koostöökogu oma tegevuses isikuandmetega
kokku ei puutu ning juhtumipõhist (isikustatud) klienditööd seal ei tehta.
Eelnõu § 1 p 13 – kui teavitaja edastab
Arvestatud osaliselt.
märkamislehe tervise infosüsteemi, palume sätet
Eelnõus on muudetud andmete ja infosüsteemidega seotud regulatsiooni. Edaspidi on
vastavalt täiendada.
kasutusel heaolu infosüsteem, kuhu märkamisleht edastatakse.
Kui märkamislehe koostamiseks ei saa teavitaja
Arvestatud.
andmeid teistest andmekogudest või andmestikest,
Eelnõus on andmevahetusega seonduvat muudetud ning kasutusele on võetud uus
palume seletuskirja selles osas täiendada.
infosüsteem. Selgitame aga siinkohal, mida teavitaja näeb.
Vastavalt eelnõu § 1 p-le 14 (RTHS § 132 lg 3) kuvatakse automaatselt
märkamislehele:
inimese üldandmed;
riskitunnus -> tunnus, mis sisaldab infot inimese kõrgenenud tervishoiuteenuste
kasutamise riski kohta;
terviseprobleemi lühikirjeldused:
- raviteekonnal osalemine -> (jah/ei),
Sotsiaalse probleemi lühikirjeldus ja teavitaja hinnang inimese olukorrale lisatakse
märkamislehele teavitaja enda poolt.
Kirjeldatud märkamislehe abil küsitav informatsioon ei ole juhuslik vaid aitab teiste
riikide näitel maksimaalselt hästi välja selekteerida koordinatsiooniks sobiliku
sihtrühma so inimesed, kellel on koordinatsioonist kõige rohkem abi. See on vajalik,
kui soovime koordinatsiooni abil muuhulgas tõhustada tervishoiu- ja
sotsiaalvaldkonna ressursikasutust. Kui koordinatsiooniteenuse sihtrühma
märkamislehe abil hoolikalt ei selekteerita, kulub terviseteejuhi ressurss valdavalt
üksiknõustamistele ja tarvilik aktiivne koordinatsioon jääb osutamata.
Euroopa Liidus kasutavad samu tunnuseid riskirühma automaatseks selekteerimiseks
Kataloonia, Baskimaa ja Holland.
Vastavas osas täiendatakse seletuskirja.
Kui terviseteejuht saab isikuga esmase nõustamise Arvestatud.
ettevalmistuseks juba ka mujalt andmeid, enne kui
käivitub valdkonnaülene koordinatsiooniteenus, siis Märkamislehe andmekoosseis on eelnõus reguleeritud. Rohkem andmeid
ei ole sellist tegevust eelnõus käsitletud, mis terviseteejuht ei saa. Nii lastekaitses kui sotsiaalhoolekandes on tavapärane praktika
tähendab, et üks oluline vaheetapp on eelnõust kehtiva õiguse alusel abivajaja kindlakstegemine ja teada andmine. Selgitame, et
puudu. Terviseteejuhi tegevust peale märkamislehe üksnes märkamislehe saamine ei ole aluseks terviseteejuhile täiendavate
saamist ja enne isikuga kohtumist ning isiku andmeligipääsude andmisele. Märkamislehe saamisel on terviseteejuhil kohustus
esmase nõustamise puhul tuleb eelnõus täiendada. inimesega ühendust võtta ja kokku leppida esmane nõustamine, mille käigus
hinnatakse täpsemalt koordinatsiooni vajadust. Kui inimene nõustub esmase
nõustamisega ja selleks broneeritakse aeg, alles siis tekib terviseteejuhil õigus
ligipääseda andmetele, mis on vajalikud koordinatsioonivajaduse hindamiseks.
Samuti selgitatakse, et see protsess ei ole isikule n-
ö vabatahtlik, kui valdkonnaülesest Selgitame:
koordinatsiooniteenusest ja selle tarvis tehtavast Tegemist on andmetöötlusega, mis on mõeldud inimese ja rahvastiku tervise üldiseks
andmetöötlusest on isikul võimalik loobuda, siis kaitseks. Sarnane regulatsioon on nn NEET noorte jaoks SHS § 151. Riigil on
protsess mis toimub alates märkamislehe kohustus abivajajaid aidata ning märkamisleht on üks moodus selleks. Kui siis aga
koostamisest kuni esmase nõustamiseni, siinkohal selgub, et inimene ikkagi abi ei soovi, on tal õigus keelduda edasisest teenuse
isikul loobumise õigust ei ole. See peab ka eelnõus pakkumisest ja andmete töötlemisest.
ja seletuskirjas selgelt välja toodud olema.
Samuti peab olema selge, et nõusoleku annab isik
teenuse saamiseks ja andmete töötlemine toimub
seaduse, mitte nõusoleku alusel. Kui isik teenuse
saamiseks antud nõusoleku tagasi võtab, siis ta
loobub teenusest, andmeid küll edasi ei töödelda,
Arvestatud.
aga neid ka ei kustutata. Seletuskirja tuleks
Eelnõud on muudetud selliselt, et isik saab kas teenusega nõustuda või sellest
siinkohal oluliselt täiendada ning ei ole õige viide
keelduda, ning teenusega nõustumisel kaasneb seaduse alusel eelnõus kirjeldatud
nõusoleku alusel andmete töötluse kohta.
andmetöötlus tervise teejuhi ning esmase tugimeeskonna (so perearsti, pereõe,
Lõike 7 kohaselt, kui isik kinnitab valminud
raviarsti, KOV-sotsiaaltöötaja või lastekaitsetöötaja ja inimese seadusliku esindaja)
heaoluplaani, siis see sisaldab ka isiku kinnitust ja
poolt. Eraldi on ära toodud, et n-ö laiema ringi isikuid (nt teised teenuse osutajad aga
nõusolekut, et juurdepääs heaoluplaanile ja
ka lähedased) saavad heaoluplaanile, sh tegevuskavale, ligipääsu üksnes siis kui
tegevuskavale antakse § 133 lg 4 p 2 alusel
inimene annab selgesõnalise nõusoleku.
moodustatud tugimeeskonnale, lisaks KOV teenuse
Seletuskiri on eelnõuga kooskõlla viidud.
osutajatele, perekonnaliikmetele ja muudele
lähedastele inimestele, keda on kaasatud.
Andmetele juurdepääsu andmine tuleb eristada
kinnitusest saada teenust. Isikul peab olema õigus
saada teenust ka selliselt, et näiteks ei võimaldata
perekonnaliikmete ja lähedaste juurdepääsu
andmetele (heaoluplaan ja tegevuskava). Palume
eelnõu siinkohal oluliselt muuta. Saab jaatada, et
juurdepääs andmetele on vajalik tugimeeskonnale
ja seda seaduse alusel, kuid lõike 6 alusel kaasatud
osapoolte, sh lähedaste juurdepääs andmetele peab
olema isiku vaba valik (nõusolekupõhine).
Eelnõu § 1 p 15 – rahvastikupõhine riskihaldus. Selgitame:
Paragrahv 135 lg-te 2 ja 3 alusel võib Tervisekassa Andmeid ei töödelda pidevalt. Töötlus tehakse 2 korda aastas. TIS-is muutub see
töödelda andmeid, et välja selgitada isiku terviseportaali kaudu inimesele nähtavaks. Ka inimesele endale on see oluline info,
riskirühma tunnus ning edastada vastav tunnus et tema tervisenäitajad on saavutanud kõrge riskitaseme.
tervise infosüsteemi. Sisuliselt on tegemist suures
mahus (praktiliselt terve elanikkonna) isikuandmete Riskirühma tunnuse kasutamise eesmärk ei ole isikute sildistamine,
pideva ja automaatse töötlusega, mille tulemuseks väärtushinnangute andmine ega nende õiguste piiramine, vaid abivajaduse varasem
on automaatne otsus selle kohta, kuhu rühma isik märkamine ja inimesele sobiva toe pakkumise võimaldamine. Tegemist on tehnilise
kuulub. Antud juhul on tegemist automaatotsusega tunnusega, mida kasutatakse üksnes seaduses sätestatud eesmärgil teenusevajaduse
(sh profiilianalüüsiga) isikuandmete kaitse hindamise ja asjakohase toe korraldamise toetamiseks. Tunnust näevad vaid selleks
üldmääruse (IKÜM) art 22 mõttes, kuid seaduses õigustatud isikud.
puuduvad igasugused andmesubjekti õiguste Riskirühma tunnuse kujundamisel ja kasutamisel lähtutakse IKÜM põhimõtetest,
kaitsemeetmed, isiku teavitamine, võimalus eelkõige eesmärgipärasuse, minimaalsuse ja konfidentsiaalsuse nõudest. Tunnuse
isiklikule kontaktile, vaidlustusõigus. Inimene kaudu ei anta isikule õiguslikku staatust ega tehta automaatseid siduvaid otsuseid
sisuliselt ei saagi teada, et tema kohta sellist tema õiguste või kohustuste kohta. Tunnus on abistava iseloomuga sisend edasiseks
andmetöötlust tehakse ja tunnus juurde liidetakse. professionaalseks hindamiseks ning konkreetse abi või teenuse osutamise üle
Selline andmetöötlus ei ole kooskõlas IKÜM-iga. otsustamisel arvestatakse alati inimese tegelikku olukorda ja asjakohaseid asjaolusid
Palume siinkohal eelnõu täiendada, kehtestades terviklikult.
asjakohased meetmed andmesubjekti õiguste Ligipääs riskirühma tunnusele on piiratud üksnes nendele isikutele, kellel on seda
kaitsmiseks, eelkõige võttes arvesse, et töödeldakse vaja oma tööülesannete täitmiseks ning seadusest tuleneva eesmärgi saavutamiseks.
ka eriliiki isikuandmeid a) perearstidele, kellel on oma nimistu inimeste tervisevajaduste planeerimiseks
tarvilik teada inimeste haiguskoormust ja sellega kaasnevat terviseriski ning
pereõele, kes igapäevaselt krooniliste haigustega inimeste aga ka laste tervise
jälgimisega tegeleb.
b) inimese ravivale tervishoiuspetsialistile, et osata kohandada abi vastavalt inimese
vajadusele
c) KOV sotsiaaltöötajale ainult juhul, kui ta soovib esitada inimese kohta
koordinatsiooni vajaduse kohta märkamislehe.
Seeläbi on maandatud oht, et andmeid kasutatakse muul eesmärgil või viisil, mis
võiks kaasa tuua põhjendamatu grupeerimise või sildistamise.
Andmepõhist riskirühma määramist kasutatakse tavapraktikana ka teistes EL riikides
(Hispaania, Holland, Taani, Soome, Rootsi).
Kuigi tegemist on automaatse töötlusega, ei lõpeta see menetlust ega määra
inimesele õigusi, kohustusi, teenust, hüvitist, piirangut ega muud õiguslikku
tagajärge.
IKÜM art 22 kohaldub siis, kui täidetud on kumulatiivselt järgmised tingimused:
1. otsus põhineb üksnes automatiseeritud töötlusel, sealhulgas profiilianalüüsil;
2. otsusel on andmesubjekti suhtes õiguslik tagajärg või see mõjutab teda
samaväärselt oluliselt;
3. puudub sisuline inimsekkumine enne mõju tekitavat otsust.
Käesoleval juhul ei ole need kolm tingimust täidetud. Riskitunnus on sisend
edasiseks hindamiseks, mitte lõplik otsus. Riskirühma tunnus ei anna ega võta
inimeselt ära õigust teenusele. Samuti ei määra see automaatselt inimesele kohustust,
piirangut ega ravi- või sotsiaalteenust.
See on pigem märguanne või töökorralduslik indikaator, mille alusel
tervishoiutöötaja või terviseteejuht saab hinnata, kas inimene võiks vajada ennetavat
tervishoiuteenust või koordinatsiooniteenust.
Riskitunnuse omistamine iseenesest ei muuda inimese õiguslikku seisundit. Ta ei saa
automaatselt teenust, temalt ei võeta teenust ära, talle ei panda kohustust ja tema
õigusi ei piirata.
Seega, riskitunnus:
ei ole iseseisev otsus;
ei ole teenuse osutamise automaatne alus;
ei too kaasa automaatset õiguslikku ega faktiliselt siduvat tagajärge;
on üksnes abivahend inimese vajaduse edasiseks professionaalseks
hindamiseks.
Eelnõu § 2 p-d 7 ja 8 – nende kohaselt on õigus Arvestatud.
tervishoiuteenuse osutajal ja KOV-il esitada Eelnõu on vastavalt muudetud.
andmeid tervise infosüsteemi. Leiame, et isiku Täpsustame, et eelnõus on kasutusele võetud uus Heaolu infosüsteem.
kohta märkamislehe ja tegevuskava edastamine
peab olema kohustus, mitte õigus. Palume eelnõu
siinkohal muuta.
Eelnõu § 1 p 4 – eelnõu kohaselt saab terviseteejuht Arvestatud.
mitmeid ülesandeid ja juurdepääse andmetele. Nii eelnõu kui ka seletuskirja on täiendatud terviseteejuhi mõistega ning
Palume õigusselguse huvides ka mõistetes välja kvalifikatsiooni nõuete osas.
tuua, kes on terviseteejuht ning millistele
kvalifikatsiooninõuetele ta peab vastama
Eelnõu § 2 p 9 (§ 593 lg 56 ) – selle kohaselt on Selgitame:
terviseteejuhil lai juurdepääs terviseandmetele. Eelnõus on kasutusele võetud uus heaolu infosüsteem ja seetõttu on muudetud kogu
Palume selgitada, et kui isik on oma terviseandmed andmete töötlemise regulatsiooni.
tervishoiuteenuse osutaja eest sulgenud, kas need Kuna valdkondadeüleses koordinatsiooniteenuses osalemine on isikule täielikult
on suletud ka terviseteejuhi jaoks. Leiame, et kuna vabatahtlik, otsustab inimene teenusega liitumise (nõusoleku andmise) kaudu ise
tegemist on osaga tervishoiuteenuse saamisest, siis oma isikuandmete laiendatud töötlemise ulatuse. Terviseteejuhil ega meeskonnal
isikul peab olema võimalus ka terviseteejuhi eest puudub tehniline ja õiguslik ligipääs isiku tervise- ja sotsiaalvaldkonna andmetele
oma andmeid sulgeda. Seega palume sätet, mis enne, kui inimene on teenusel osalemiseks soovi avaldanud. Sellest tulenevalt ei ole
reguleerib tervishoiuteenuse osutaja eest andmete teenuse osutamise faasis andmete töötlemise piiramine (andmete sulgemine)
sulgemise õigust täiendada ka õigusega sulgeda sisuliselt asjakohane – koordinatsiooniteenuse osutamine, riskide hindamine ja
andmed terviseteejuhi eest. Sama märkus on meil tervikliku juhtumiplaani koostamine ei ole objektiivselt võimalik ilma vajalike
ka lg 58 kohta, isikul peab olema õigus lähteandmeteta. Kui isik otsustab teenusest loobuda, toob see kaasa
tugimeeskonna eest andmete sulgemiseks. koordinatsiooniteenuse osutamise lõpetamise.
Kokkuvõttes tekib olukord, kus isiku õigusi ja huve Mitte arvestatud.
mõjutavad otsused jäävad väljapoole tõhusat
haldusmenetlust ja õiguskaitset, mis võib olla Valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse raames on isikul teenuse osutaja tegevuse
problemaatiline PS §-de 14 ja 15 valguses. või tegevusetuse vaidlustamiseks kasutusel tsiviilõiguslikud õiguskaitsevahendid.
Sisulisi otsuseid (näiteks teenuse mitteosutamine Olukord on juriidiliselt analoogne tervishoiuteenuse osutamisega, kus teenuse
või selle lõpetamine) ei vormistata haldusaktina, põhjendamatu mittepakkumine, mittenõuetekohane osutamine või ravi katkemine
mistõttu puudub selge vaide- ja kaebeõigus (HMS toob kaasa teenuse osutaja tsiviilõigusliku vastutuse võlaõigusseaduses sätestatud
§-d 51–60). Palume eelnõus reguleerida korras. Andmekaitsealaste rikkumiste korral on isikul õigus pöörduda Andmekaitse
vaidemenetlus ja kaebeõigus. Inspektsiooni poole.
Kavandatav akronüüm TERVIK ei ole meie Mitte arvestatud.
hinnangul sobiv, sest see ei ole moodustatud mitme Jätame eelnõus nimetuse „TERVIK“ muutmata. Selgitame, et normitehniliselt ei ole
sõna algustähtedest, mis on eesti keeles ainus tegemist klassikalise suurtähtlühendiga (akronüümiga eesti keele reeglite kitsas
võimalus suurtähtlühendi moodustamiseks. tähenduses), vaid eelnõu tähenduses kokkuleppelise definitsiooniga (tehisterminiga),
Kavandatava tervikteenuse või teenusvõrgustiku mis on moodustatud liitsõna osadest ja algustähtedest (TERVishoiu ja
või valdkonnaülese teenuse nimetamiseks sobiks sotsiaalvaldkonna Integreeritud Koostööorganisatsioon).
paremini mõni eelnimetatud sõnadest või
sõnaühenditest või midagi sellesarnast, mitte aga HÕNTE § 11 kohaselt peab seaduse keel olema selge ja ühemõtteline.
suurtähtlühend TERVIK käänatuna nagu sõna Valdkondadeülese riikliku teenuse ametlik pikk nimetus on suulises ja igapäevases
„tervik“. Suurtähtlühend tekitaks segadust, sest asjaajamises koormav. „TERVIK“ on sihtrühmale (nii spetsialistidele kui ka teenuse
läheks suulises kasutuses segamini sõnaga „tervik“ saajatele) kergesti meeldejääv, positiivse konnotatsiooniga ning edastab vahetult
ega annaks ka adekvaatselt edasi sisu. Palume teenuse sisulist eesmärki – pakkuda inimesele terviklikku tugisüsteemi. Segaduse
tungivalt asendada see sisu edasi andva sõnaühendi vältimiseks on termin eelnõu alguses selgelt defineeritud ja seda käänatakse
või (liit)sõnaga. suurtähtlühendite reeglite kohaselt (nt TERVIK-u, TERVIK-ule), mis eristab seda
tavakeelsest sõnast „tervik“
Samuti on tavalugejale arusaamatu termin Mitte arvestatud.
„heaolupiirkond“, mille asemele soovitame midagi Selgitame, et heaolupiirkonna mõiste on kasutusele võetud eesmärgiga kirjeldada
üldarusaadavamat, näiteks maakond. tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna koostöö ning teenuste korraldamise funktsionaalset
piirkonda, mitte olemasolevat haldusjaotust. Kuigi eelnõu rakendumisel lähtutakse
esialgu maakondlikest piiridest, võimaldab eraldi termini kasutamine kujundada
tulevikus piirkondi vastavalt teenuste korraldamise vajadustele, elanike
liikumismustritele ja piirkondlikule koostöövõimekusele ilma, et oleks vaja muuta
seaduses kasutatavat mõistestikku. Seetõttu aitab heaolupiirkonna termini
kasutuselevõtt tagada regulatsiooni pikaajalise selguse ja paindlikkuse. Tulevased
koondumised peaksid arvestama üleriigilise planeeringuga 2050 ja olema kooskõlas
maakondlike arenduskeskuste võrgustiku arenguga.
Palume eelnõus läbivalt kaaluda sõnaühendi Mitte arvestatud.
„valdkonnaülene koordinatsiooniteenus“ muutmist. Jätame nimetuse „valdkondadeülene koordinatsiooniteenus“ muutmata. Selgitame, et
See nimetus ei kirjelda teenuse sisu. Mõistetav on kavandatava riikliku teenuse spetsiifiline juriidiline ja funktsionaalne sisu ei ole uue
püüd rõhutada valdkondade koostööd ja hoolekande- või tervishoiuteenuse osutamine, vaid olemasolevate süsteemide ja
koordineerimist, kuid põhiline eesmärk on siiski spetsialistide vahelise koostöö, info liikumise ja juhtumikorralduse koordineerimine.
luua inimeste abistamiseks ühtne teekond. Teeme Alternatiivsed terminid nagu „heaoluteenus“, „abiteenus“ või „tugiteenus“ on
ettepaneku kasutada näiteks „valdkonnaülene õiguslikult liiga laiahaardelised ja eksitavad. SHS kontekstis tähistavad abi- ja
heaoluteenus“. Selle variandi puhul oleks tugiteenused konkreetseid isikule suunatud sotsiaalteenuseid (nt tugiisikuteenus,
tähelepanu tulemusel. Võib ka kaaluda variante koduteenus), millel on teistsugune õiguslik režiim. Nimetus „koordinatsiooniteenus“
„valdkonnaülene abiteenus“ või „valdkonnaülene kirjeldab teenuse sisu kõige täpsemalt ja läbipaistvamalt (HÕNTE § 11 mõistes), kuna
tugiteenus“ viitab otseselt tegevusele – eri valdkondade (tervis ja hoolekanne) integreerimisele ja
juhtumi koordineerimisele. Inglise keelne termin on “care coordination”.
Eelnõu seletuskirja koostajad on sisukokkuvõttes (p Arvestatud.
1.1.) hinnanud eelnõu muudatuste halduskoormust Isiku vaates lisatud sihtrühm 1 juurde: Heaoluplaani koostamine eeldab inimese
mõjutavaid asjaolusid. Märgime, et kuigi aktiivset osalemist, mis tähendab temalt teatud ajakulu ja panust. Samas on inimese
üldjoontes on leitud, et koormus uue süsteemi kaasamine plaani koostamisse teadlik valik, mis toetab plaani järgimist, motiveeritust
käivitamisega kasvab osapooltele üksnes ajutiselt, ning arusaamist oma olukorrast. Heaoluplaani koostamine on sisuliselt sarnane
räägib sellele vastu asjaolu, et see toob siiski kaasa nõustamisvestlusele, kus inimene ei ole passiivne teenuse saaja, vaid aktiivne osaline
uued püsivad kohustused mitmetele erinevatele oma vajaduste ja eesmärkide kujundamisel terviseteejuhi juhtimisel. Seega ei ole
asutustele. Näitena võib tuua uute plaani koostamine üksnes koormus, vaid inimese kaasamine tema tervist
koostööstruktuuride töös hoidmise kohustused, puudutavatesse otsustesse.
millega kaasneb koordineerimine, mis mh mõjutab Perearstide vaates lisatud: Seega on perearstide halduskoormus muudatuse tulemusel
teenuseosutajaid, näiteks perearste, kellel seatakse kahesuunaline – ühelt poolt lisandub püsiv kohustus arvestada TERVIKu
samuti kohustus seal osaleda. Enamasti kasvab kokkulepetega ja täita märkamislehte, teiselt poolt väheneb vajadus koordineerida
koormus ning kulu küll avalikule sektorile, sh sotsiaalse toimetulekuga seotud küsimusi, mis on seni toimunud sageli mitteametlikult
Tervisekassale, TEHIK-ule, kohalikele ja lisaressurssideta. Koostöökogus osaleb TERVIKu kaudu üks perearstiabi osutaja
omavalitsustele, aga osalt ka sotsiaal- ja esindaja.
tervishoiuvaldkonna töötajatele. Palume eelnevast
tulenevalt sisukokkuvõtte halduskoormust
puudutav osa üle vaadata ning lühendada,
keskendudes ennekõike haldusväliste isikute
koormuse muutumisele, sh eelkõige perearstidele
ning teiselt poolt abivajavatele inimestele, tuues
koormuse muutumise osas välja vaid neile
olulisima. Palume lisaks seletuskirjas läbivalt
arvestada, et halduskoormus ja selle muutumine
puudutab haldusväliseid isikuid, sh ettevõtjaid,
vabaühendusi ja inimesi ning muus osas saab
rääkida siiski avaliku sektori töökoormuse
muutumisest. Perearste kui erasektori esindajaid
mõjutab otseselt kohustus osaleda TERVIK-u töös
ning abivajava inimese ja ilmselt ka tema lähedaste
või hooldajate jaoks väheneb samas vajadus ise
välja selgitada, kelle poole ning millal abi
saamiseks pöörduda ehk kokkuvõtvalt peaks
asjaajamine, mis on üks halduskoormuslik element,
nende jaoks edaspidi lihtsustuma. Siiski tuleb
hinnata, kas vastutus, mida isik enda tervise eest
edaspidi võtma peab, võib tema koormust ka
kasvatada (näiteks heaoluplaani koostamises
osalemine). Halduskoormuslike nõuete eelnõuga
vähendamise korral saab kokkuvõtvalt märkida, et
halduskoormuse tasakaalustamise reegliga nõutu on
täidetud ehk halduskoormuse kasvu korral on ette
nähtud samaaegselt ka sihtrühmi puudutavad
vähendused.
Märgime, et seletuskirjas esitatud mõjuanalüüs
keskendub eelkõige positiivsete mõjude Arvestatud.
väljatoomisele, mis on ühtlasi eelnõuga seatud ka
muudatuste eesmärgiks, kuid jätab käsitlemata
ebasoovitava mõju või kõigest mainib võimalikke
riske ja ohukohti, mis võivad omada otsest mõju
nendesamade eesmärkide saavutamisele.
Olulisimad neist on institutsioonide võimalik
vastuseis muudatustele tulenevalt ressursside
vähesusest, vajadus tagada paralleelsete süsteemide
toimivus, institutsioonide vastutuse teisenemine ja
töötajaskonna muutuvad rollid, abivajajate enda
soovid ja suutlikkus uudset lähenemist kasutada,
aga ka kohalike omavalitsuste võimekus muutusi
ellu rakendada. Palume mõjuanalüüsi
tasakaalustamiseks tuua selgemalt välja ning
käsitleda pikemalt just muudatuste võimalikke
ohukohti, riske ning kaasnevat ebasoovitavat mõju.
Riskid ei pruugi piirneda üksnes
üleminekuperioodiga
Juhime tähelepanu, et eelnõu seletuskirja osas Selgitame:
„Seaduse eesmärk“ (p 2) ei ole välja toodud Piirkondlike erinevuste vähendamine on üks reformi eesmärkidest ning seda on
seletuskirja mõjuanalüüsi p-s 6.1.1. oluliseks loetud täpsustatud seletuskirjas. Samas ei ole reformi eesmärk eeldada, et kõik piirkonnad
eesmärki, mille kohaselt aitaks 4 muudatuste saavutavad ühesuguse võimekuse või tulemused kohe reformi rakendumisel.
rakendamine vähendada piirkondlikke erinevusi. Eelnõuga luuakse ühtne koostöömudel, terviseteejuhi roll, ühised tööprotsessid ning
Selle eesmärgi saavutamine võib kavandatavatest koostöö korraldamise raamistik ja infovahetus, mis aitavad vähendada seniseid
muudatustest tulenevalt olla siiski probleemne, piirkondlikke erinevusi tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna koostöös. Reformi mõju
kuna reformi edukus sõltub osapoolte ning eelkõige avaldub järk-järguliselt ja rakendamise edukus sõltub ka kohalike osapoolte
omavalitsuste võimekusest. Paraku ei ole neid riske võimekusest. See on reformi elluviimisel arvestatav risk.
mõjuanalüüsis lähemalt käsitletud, mistõttu jääb Piirkondade toetamiseks nähakse reformi rakendamisel ette metoodiline tugi,
kaheldavaks, kas eesmärk teenuseid regionaalselt juhendmaterjalid ja koolitused. Samuti võimaldab maakondlik koostöömudel jagada
ühtlustada ikkagi realiseerub. Näiteks ei selgu, teadmisi ja kujundada ühtsemaid praktikaid piirkonna üleselt. Rakendamise edukust
millised konkreetsed meetmed on ette nähtud hinnatakse ka edaspidi ning vajadusel kavandatakse täiendavaid rakendusmeetmeid,
vähemvõimekamate omavalitsuste vajadusel et toetada ühtlasema praktika kujunemist eri piirkondades.
järeleaitamiseks või kuidas sellega haakuvad
näiteks Tervisekassa rakendatavad tulemuspõhise
rahastamise põhimõtted (seletuskirja p 6.2.2.), mis
ilmselt vähemvõimekamaid ei soosi ning võib tuua
omakorda kaasa suureneva regionaalse
ebavõrdsuse.
Seletuskirja mõjuanalüüsis on tähelepanuta jäänud Selgitame:
võimalik uue süsteemiga liitujate arv, kuna ühelt Eelnõuga ei looda uut sotsiaal- ega tervishoiuteenust ega muudeta inimese õigusi
poolt tagab seatud eesmärkide täitmise just olemasolevate teenuste saamisel. Terviseteejuhi poolt osutatava teenuse eesmärk on
võimalikult suur liitunud abivajajate hulk, teisalt toetada valdkondadeülest koordinatsiooni ja inimese liikumist olemasolevate
aga puudub kindlus, et süsteemiga liituks näiteks teenuste vahel. Seetõttu ei sõltu inimese õigus saada vajalikke teenuseid sellest, kas
enamik abivajajatest, mis kahtlemata vähendaks ta osaleb koordinatsiooniteenusel või mitte. Eelnõu eesmärk ei ole hõlmata kogu
võimalusi eesmärke saavutada. Märgime, et siin elanikkonda ega kõiki teenusekasutajaid, vaid pakkuda täiendavat
mängib rolli mitte üksnes see, et liitumine uue koordinatsioonituge inimestele nende nõusoleku alusel, kelle vajadused ületavad ühe
süsteemiga on jäetud vabatahtlikuks, vaid ka sealt valdkonna või teenuse tavapärase korralduse piire. Seetõttu ei sõltu reformi
väljumine, mis ühelt poolt pakub küll suurt eesmärkide saavutamine sellest, et süsteemiga liituks enamik abi vajavatest
paindlikkust, kuid teisalt seab süsteemi efektiivse inimestest. Isikute puhul, kes koordinatsiooniteenusega ei liitu või sellest loobuvad,
toimimise kahtluse alla juhul, kui liitujate hulk jääb jätkub abi osutamine kehtiva korralduse alusel ning nende õigused ja teenuste
alla kriitilise piiri. Sellega seoses juhime ka kättesaadavus ei muutu. Eelnõu ei loo erinevaid õigusi ega teenusstandardeid,
tähelepanu, et seletuskirja mõjuanalüüs käsitles mistõttu ei põhjusta see samas olukorras olevate isikute ebavõrdset kohtlemist.
sihtrühmana küll kompleksabi vajavaid isikuid, Erinevus seisneb üksnes selles, kas inimese nõusolekul kasutatakse
kuid teisalt jättis täielikult tähelepanuta nende valdkondadeülese koordinatsiooni täiendavat meedet.
abivajajate edasise käekäigu, kes uue lahendusega Mõju tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna spetsialistidele seisneb eelkõige selles, et osa
kaasa ei tule. See eeldaks lisaks ka mõju juhtumeid lahendatakse valdkondadeülese koordinatsiooni toel, samas kui ülejäänud
analüüsimist teistele mõjutatud osapooltele, kes juhtumite puhul kasutatakse seniseid töökorralduslikke lahendusi. Seetõttu ei teki
lähtuvalt abivajaja soovist peavad temaga tegelema paralleelseid õigussuhteid ega erinevaid teenusstandardeid, vaid erineb üksnes
kas uudse lähenemise kohaselt või jätkama koordinatsiooni korraldamise viis.
endistviisi teenusepakkumisega. Seega võib tekkida
ka küsimus samasugust abi vajavate isikute
võimalikust ebavõrdsest kohtlemisest sotsiaal- ja
tervishoiusüsteemis. Palume seda teemat
mõjuanalüüsis avada ning arvestada seejuures
erinevate sellest mõjutatud osapooltega.
Eelnõu § 1 p 5 – § 3 lõikes 6 on oluline loetelusse Arvestatud.
lisada eraldi „tervisedendajad“, kes koordineerivad
heaolupiirkonnas ennetuse eestvedamist. Nad ei ole
teenuseosutajad ja sestap ei mahu nad praeguse
sõnastuse sisse. Sõnastussoovitus: „TERVIK on
heaolupiirkonnas tegutsevaid perearstiabi osutajaid,
haiglavõrgu arengukavas nimetatud haiglaid,
kohaliku omavalitsuse üksusi ning teisi tervishoiu-
ja sotsiaalteenuste osutajaid, samuti
tervisedendajaid ühendav koostööorganisatsioon.“
Eelnõu § 1 p 8 – lisatava § 81 lg 2 p 2 on „kõik Arvestatud.
heaolupiirkonda kuuluvad kohaliku omavalitsuse
üksused“. Teeme ettepaneku sõnastada „kõik
heaolupiirkonnas asuvad kohaliku omavalitsuse
üksused“. Kuigi heaolupiirkonna piirid kattuvad
maakonna piiridega, siis „kuuluvus“ viitab
alluvusele, aga heaolupiirkond ei ole kohalikust
omavalitsusest (KOV) järgmine haldusterritoorium.
Seega oleks parem „heaolupiirkonnas asuvad“ või
„heaolupiirkonna piires asuvad“. Samamoodi ka
lisatava § 131 lg 5 p 2 ja § 131 lg 71 juures.
Eelnõu § 1 p 8 – § 81 lõike 3 punkti 1 palume
lisada eraldi „tervisedendaja“: „TERVIKu Arvestatud osaliselt.
esindajatena vähemalt TERVIKu võrgustikujuht, Muudetud vastavalt EN ja SK, kus on ära märgitud ka tervisedendaja kaasamise
olemasolul koordineerimispiirkonna võimalus.
võrgustikujuht, TERVIKu tervisedendaja, Koostöökogu aruteludesse kaasatakse: TERVIKu esindajatena vähemalt
TERVIKusse kuuluva perearstiabi osutaja esindaja TERVIKu võrgustikujuht, olemasolu korral koordineerimispiirkondade
ja haigla esindaja;“. „Tervisedendaja“ lisamine on võrgustikujuhid, tervisedendaja või tema rolli täitev spetsialist, ning
oluline, et tähtsustada koostöökogu aruteludes TERVIKusse kuuluvate perearstiabi osutajate esindajad ja haigla esindaja
ennetust ja tasakaalu tervishoiu- ja sotsiaalteenuste,
TERVIKusse võivad kuuluda ka teised heaolupiirkonna elanikele tervishoiu-
s.t abivajaduse ja probleemide lahendamise vahel.
ja sotsiaalteenuseid osutavad isikud ning tervisedendajad.
Tervisedendaja on oluline tuua koostöökogu
arutelusse ka seetõttu, et koostöökogu ülesannete
hulgas on tervisedendus olemas ja see tähendab, et
tervisedenduse vaatega on oluline neis aruteludes
(lõige 3) osaleda
Eelnõu § 1 p 10 – § 131 lg 4 punktis 1 on oluline Arvestatud.
rõhutada abivajaduse ja ennetuse teemal
koostöisust tervisedendaja rolli kaudu, sõnastades
lõike 2 järgmiselt: „tervishoiu- ja sotsiaalteenuse
osutajate ning tervisedendaja koostöö toetamine…“
Eelnõu § 1 p 10 – § 131 lõik 6 loetelusse palume Arvestatud.
lisada „tervisedendajad“, sõnastades selle
järgmiselt: „TERVIKusse võivad kuuluda
heaolupiirkonna elanikele tervishoiu- ja
sotsiaalteenuseid osutavad isikud ning
tervisedendajad.“ Ettepanekutega soovime toetada
§ 131 lg 4 kavandatavat sõnastust, kus punktis 3
rõhutatakse tervisedenduse ja ennetustöö
kavandamist.
Eelnõu § 1 p 10 (lisatava § 131 lg 9) – eelnõuga Selgitame:
nähakse ette, et TERVIK-u tegevusest saadud tulu TERVIK-u tulu võib tekkida näiteks tulemustasudest, välisabi projektide tuludest
ei kuulu jagamisele. Arusaamatuks jääb, millisest aga võib tekkida ka näiteks annetustest või sihtotstarbelistest riigieelarvelistest
tegevusest tulu tekib, arvestades, et TERVIK võib eraldistest. TERVIK-uga seotud tulud ja kulud peavad olema selgelt eraldatud selle
olla loodud ühe osalise struktuuriüksusena, mitte pidaja raamatupidamises ja finantsarvestuses.
iseseiva isikuna. Reeglina saavad õiguste
kandjateks ja kohustuste täitjateks olla isikud
Eelnõu § 1 p 22 – palume täpsustada, milliseid Selgitame:
tasusid peetakse silmas lisatavas lõikes 7. Avalik- Meie hinnangul ei ole tegemist avalik-õigusliku tasuga
õiguslike tasude alused peavad olema sätestatud
seaduses.
Palume selgitada, kuidas on tagatud kontroll Selgitame:
TERVIK-u poolt avaliku raha eesmärgipärase TERVIK-utele antakse raha Tervisekassa lepingu alusel. Raha kasutamise üle
kasutamise üle. Eelnõuga nähakse ette, et toimub seega lepinguline järelvalve kooskõlas vastava lepingu eesmärkide ja sisuga.
TERVIK-u kulud kaetakse kas Euroopa Liidu poolt Täiendavalt jälgib ja seirab TERVIK-u tegevuse eesmärgipärasust koostöökogu.
või Tervisekassast, samuti nähakse ette tulemustasu Täiendame selgitusega seletuskirja.
maksmise võimalus. Tulemustasu, samuti
tegevusega teenitud tulu kasutamisele seab eelnõu
konkreetsed piirangud. Kuidas on tagatud kontroll,
et raha ka ettenähtud eesmärkidel kasutatakse?
Palume seletuskirja ja vajadusel ka eelnõu
täiendada.
Eelnõuga luuakse mitu isikut puudutavat Mitte arvestatud.
otsustusprotsessi (riskirühma määratlemine, Jätame eelnõu muutmata ja selgitame, et kavandatavad otsustusprotsessid (riskirühma
koordineerimisvajaduse hindamine, teenusele määratlemine, koordineerimisvajaduse hindamine ja teenusele kaasamine) ei kujuta
kaasamine), mis vastavad materiaalselt endast olemuselt haldusmenetlust HMS-i tähenduses.
haldusmenetluse tunnustele, kuid mida ei allutata Haldusmenetluse peamiseks tunnuseks on avalik-õigusliku suhte raames ühepoolse,
haldusmenetluse seadusele (HMS) ega isikule kohustusliku või tema õigusi otseselt piirava/andva haldusakti (otsuse)
samaväärsele erimenetlusele. Palume selgitada, andmine või toimingu sooritamine haldusorgani poolt. Kavandatav
miks ei ole eelnõu koostajate hinnangul tegemist koordinatsiooniteenus on aga üles ehitatud eraõigusliku teenusesuhte
haldusmenetlusega. (käsunduslepingu sarnase suhte) ja täieliku vabatahtlikkuse põhimõttele:
Riskirühma määratlemine ja vajaduse hindamine on puhtalt
andmetöötluslikud, statistilised või kliinilis-analüütilised eelsõelumise
(triaaži) etapid, mille käigus ei tehta isiku suhtes ühtegi siduvat avalik-
õiguslikku otsust. Isikul ei teki sellest kohustust teenusele tulla ega
automaatset seadusjärgset subjektiivset õigust teenust nõuda.
Teenusele kaasamine ei toimu haldusorgani ühepoolse aktiga, vaid saab
sündida üksnes isiku enda vaba sooviavalduse ja selgesõnalise nõusoleku
alusel. Tegemist on kahepoolse tahteavaldusega, mis sarnaneb
tervishoiuteenuse (ravi) alustamisele, mitte haldusmenetlusega.
Kuna teenuse osutamisest keeldumine või selle mittenõuetekohane osutamine toob
eelnõu kohaselt kaasa tsiviilõigusliku vastutuse (võlaõigusseaduse alusel), puudub
vajadus ja õiguslik alus allutada neid etappe haldusmenetluse seaduse formaalsetele
reeglitele. Menetluse läbiviimine HMS-i kohaselt (koos ametlike haldusotsuste
vormistamise ja vaidlustamisviitadega) muudaks riikliku madala läve toetusteenuse
sihtrühma jaoks ülemäära bürokraatlikuks ja koormavaks.
Seletuskirja leheküljel 59 teises lõigus esitatu osas Selgitame:
tekib küsimus, mis saab olukorras, kui uut Tegemist on TERVIK-süsteemi loomise järgmise etapi arendustegevustega, millest
rahastamisele aluseks olevat perioodi ei tule. Mis otseselt ei sõltu eelnõuga reguleeritav esimene etapp. Sotsiaalministeerium soovis
on alternatiivne rahastusallikas eelnõus välja tuua pikaajalise visiooni TERVIK-süsteemi arendamisel. Nõustume, et
riigieelarve planeerimise põhimõtete kohaselt ei ole võimalik täie kindlusega
planeerida tuleviku arendustegevusi ja selleks vajalikku rahalist katet.
Kooskõlastatult Rahandusministeeriumiga jätame antud lõigu seletuskirjast välja.
Sellele vaatamata jätkab Sotsiaalministeerium reformi tulevikuvajaduste katteks
välisabi vahendite taotlemist ja vajadusel otsib võimalusi vajalike kulude katmiseks
oma haldusala siseselt.
Seletuskirja leheküljel 65 esimeses lõigus esitatu Selgitame:
osas tekib küsimus, et kui Vabariigi Valitsus ei Tegemist on TERVIK-ute süsteemi loomise järgmise etapi arendustegevustega,
toeta õigusaktidest tulenevat vajadust vahendite millest otseselt ei sõltu eelnõuga reguleeritav esimene etapp. Sotsiaalministeerium
eraldamiseks, kas sel juhul jäävad kõik muud soovis eelnõus välja tuua pikaajalise visiooni TERVIK-süsteemi arendamisel.
arendused tegemata. Nõustume, et riigieelarve planeerimise põhimõtete kohaselt ei ole võimalik täie
kindlusega planeerida tuleviku arendustegevusi ja selleks vajalikku rahalist katet.
Kooskõlastatult Rahandusministeeriumiga jätame antud selgituse seletuskirjast välja.
Sellele vaatamata jätkab Sotsiaalministeerium reformi tulevikuvajaduste katteks
välisabi vahendite taotlemist ja vajadusel otsib võimalusi vajalike kulude katmiseks
oma haldusala siseselt.
Seletuskirjas toodud kulude, sh Tervisekassa ja Selgitame:
TERVIK-u tulemustasude osas tekkis küsimus, kas Jah. Seletuskirja on täpsustatud ja täiendatud.
kõik seletuskirjas toodud summad on teie
eelarvetes olemas, k.a palgatõusud ja tulemustasud.
Eelnõuga kaasneva olulise mõju tõttu ning kahe Arvestatud.
suure valdkonna ühendamise elluviimise järel Eelnõuga nähakse ette koordinatsiooniteenuse järelhindamine hiljemalt 2033. aastal.
soovitame viia läbi ka eelnõu muudatuste mõju
järelanalüüsi. Selle kohustuse võtmise
vormistamise võimaluste kohta eelnõus saab
lähemalt lugeda järelhindamise korraldamise
juhendist1 .
Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades Arvestatud.
esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud
normitehniliste märkustega ja märkustega eelnõu
mõju kohta.
Tervise Arengu Instituut
Ettepanek: Seletuskirjas lubatud põhimõtted Selgitame:
(etapiviisiline reform, TERVIK kui Eelnõus on seletuskirjas avatud etapiviisilise jõustumisega arvestatud ning selle
koordinatsiooniplatvorm, laienev tagamiseks on ette nähtud muudatuste erinevad jõustumise ajad. Eelnõust nähtuvalt:
valdkondadeülene koostöö) tuleb tuua seaduse 1) alates 01.07.2027 jõustub regulatsioon, mis kohustab TERVIKuid moodustama,
teksti või üleminekusätetesse (vt RTHS § 1 – samas on TERVIKute ülesanded limiteeritud ning neile ei panda tervise- ja
seaduse reguleerimisala; RTHS § 3 – mõisted; heaoluprofiili koostamise kohustust;
RTHS § 8¹ – tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna 2) 01.09.2027 jõustub regulatsioon, millega lisandub märkamislehe ja
koostöömudel; ning seaduse rakendussätted, sh 8. valdkonnaülese koordinatsiooniteenuse rakendamine piiratud sihtrgrupile;
peatükk). Seletuskiri tuleb viia kooskõlla tegeliku 3) 01.05.2028 jõustub regulatsioon, millega laiendatakse tervise- ja heaoluprofilli
eelnõu sisuga, arvestades, et seletuskiri ei saa valdkondi, lisatakse viimase koostamine TERVIKute ülesandeks ning selle
laiendada ega muuta seaduses sätestatud õigusi, heakskiitmiseks moodustatakse koostöökogu, samuti muutub TERVIKute
kohustusi ega institutsioonide rolli rahastamise alus ja süsteem ning valdkonnaülese koordinatsiooniteenuse sihtrühm.
Täpsustada üheselt, kas koostöökogu otsused on Arvestatud osaliselt.
siduvad või strateegilised kokkulepped (RTHS Märkusest lähtuvalt on täiendatud RTHS § 13 lg 1 p 1 tuues ära, et KOVi ülesanne
§ 8¹ lg 4–7). Siduvuse korral kirjeldada selgelt on maakonna või piirkonna arengustrateegia koostamisel arvestada üksnes
vastutus- ja rahastusmehhanism. koostöökogu poolt heaks kiidetud tervise- ja heaoluprofiiliga.
Eelnõuga on ette nähtud, et koostöökogu kiidab heaks tervise- ja heaoluprofiili tehes
vajadusel ettepanekuid selles toodud heaolupiirkonna rahvatervishoiu strateegiliste
tegevusvaldkondade, tegevussuundade ja tulemuseesmärkide ning tervishoiu ja
sotsiaalvaldkonna strateegiliste koostöövaldkondade, tegevussuundade ja
tulemuseesmärkide ning eesmärkide saavutamiseks vajaliku tegevuskava
muutmiseks. Seega koostöökogu saab teha otsuseid vaid selles osas, kas ja mis osas
TERVIKu koostatud tervise- ja heaoluprofiil heaks kiita.
Seaduseelnõu rakendamine toob juba esimeses Arvestatud osaliselt.
etapis kaasa rahvatervishoiu töövahendite ja
koostöövormide sisulise muutmise, sh tervise- ja
heaoluprofiili rolli ümberkujundamise (RTHS § 8),
heaolupiirkonna koostöökogude loomise (RTHS § Muudatused tervise- ja heaoluprofiili sisus ning koostamises, koostöökogu loomise
3 lg 5; § 8¹) ning seniste rahvatervishoiu ning uuenenud profiiliga maakonna või piirkonna arengustrateegia koostamisel
koostöövormide arvestamise sätted on kavandatud jõustuma 01.05.2028.
asendamise või ümbermõtestamise.
Samas viidatakse seletuskirjas, et tervisedenduse Seletuskirja on täiendatud selliselt, et täiendavate valdkondade kaasamine ei ole
ning teiste valdkondade (nt haridus, kultuur, planeeritud käesoleva eelnõugavaid vastavaid vajadusi hinnatakse tulevikus eraldi.
keskkond)
sisuline kaasamine terviklikku
integratsioonimudelisse toimub tulevastes
etappides.
See etapilisuse käsitlus ei kajastu seaduseelnõu
normistikus ega rakendussätetes (vt RTHS § 1 –
reguleerimisala; § 3 – mõisted; § 8¹ –
koostöömudel; seaduse rakendussätted, sh 8.
peatükk).
Ilma vastava õigusliku selguse ja üleminekusäteteta
tekib vastuolu reformi sõnumi ja tegeliku
rakendusloogika vahel. Ühelt poolt väidetakse, et
tervisedendus ja rahvatervishoid ei ole reformi
objekt
ning jäävad kehtiva rahvatervishoiu seaduse alusel
alles (kehtiv RTHS § 13;
kehtivad KOV-ide rahvatervishoiu ülesanded).
Teisalt muudetakse juba reformi esimeses etapis
just neid struktuure ja töövahendeid – tervise- ja
heaoluprofiil, senised koostöövormid,
eksperttasandid –, mille kaudu rahvatervishoid
ja tervisedendus seni sisuliselt toimivad
Täiendada seletuskirja tervise- ja heaoluprofiili Arvestatud.
kirjeldust alljärgneva selgitusega: Täiendatud seletuskirjas.
“Tervise- ja heaoluprofiili täiendatakse nii, et see
toimib tervikliku juhtimisvahendina, säilitades oma
rolli rahvastiku tervise ja heaolu seisundi analüüsi
ning tervisedenduse ja ennetuse strateegilise
alusdokumendina ning ühendades selle teenuste
kasutuse ja kulude analüüsiga, võimaldades teha
tõenduspõhiseid juhtimis- ja rahastusotsuseid.”
Seletuskirjas esitatud mõte, mille kohaselt Arvestatud.
kavandab TERVIK tervise- ja heaoluprofiili eeskätt Täiendatud seletuskirja.
valdkondades, kus ta ootab riigipoolset koostööd
ja/või toetust, muudab põhjendamatult THP fookust
ja
eesmärki.
Teeme ettepaneku see lõik ümber sõnastada
järgmiselt:
„Tervise- ja heaoluprofiil kajastab heaolupiirkonna
rahvastiku tervise ja heaolu olukorra tervikvaadet
ning
sellest tulenevaid strateegilisi prioriteete,
sealhulgas tervisedenduse ja ennetuse vajadusi.
TERVIK kasutab
tervise- ja heaoluprofiili alusdokumendina oma
koostöövaldkondade, tegevussuundade ning
koostöökogule esitatavate ettepanekute
kavandamisel.”
Ettepanek: THP rahvatervishoiu suunaline Arvestatud osaliselt.
funktsioon peab säilima, teenuskorralduslik ja Täiendatud eelnõud ja seletuskirja, et selgelt oleks eristatud rahvatervishoid.
rahastuslik vaade võib olla täiendav, kuid ei saa
olla peamine. Vajaduse korral tuleks kaaluda kolme
eraldi, kuid omavahel seotud dokumendi
kasutamist:
• Tervise- ja heaoluprofiil – rahvastiku tervise ja
heaolu seisundi analüüsi alusdokument
▪ TERVIKu strateegiline koostöö- ja tegevusplaan
– dokument, mis keskendub
teenuste koordineerimisele, koostöövaldkondadele
ja rahastusega seotud
eesmärkidele.
▪ Tervisedenduse ja ennetustegevuste tegevuskava
Selline jaotus tagaks dokumentide selge eesmärgi
ja kasutusloogika ning vähendaks sisulisi
vastuolusid.
Hetkel on kirjas § 8. Tervise- ja heaoluprofiil: Arvestatud.
kokkuvõtte heaolupiirkonna peamistest tervise- ja Asendada § 8 “tervise- ja heaolunäitajatest ning peamistest elukaareülestest riski- ja
heaolunäitajatest ning peamistest elukaareülestest kaitsetegurite näitajatest” tervisemõjuritega.
riski- ja kaitsetegurite näitajatest;
Lähtuvalt sellest on vaja täpsustada RTHS-i eelnõu § 4 lg (1).
Tänased probleemid:
Maakonnatasandil puuduvad andmed riski- ja Uus sõnastus: Elukeskkond käesoleva seaduse tähenduses on inimest ümbritsevate
kaitseteguritest. Riigi-, KOV- ja maakonnatasandil sotsiaal-majanduslike, psühhosotsiaalsete ning loodusliku ja tehisliku keskkonna
puudub ühtne arusaam, millised on tervise ja tegurite või tervisemõjurite kogum, mis mõjutab või võib mõjutada inimese tervist.
heaolu riski- ja kaitsetegurid – tegureid mõeldakse
ise välja
Ettepanek: Et tegemist on rahvatervishoiu
seadusega, siis ehk oleks täna asjakohasem seaduse
tasandil rääkida tervisemõjuritest (health
determinants), mis on struktuursem tasand.
Ettepanek: Täiendada seletuskirja seaduse eesmärgi Arvestatud.
kirjeldust selge põhimõttelise täpsustusega, et Lisatud täiendus seletuskirja seaduse eesmärgi kirjeldusse.
riskirühmade sihipärane käsitlemine täiendab, mitte
ei asenda universaalset rahvastikupõhist
tervisedendust ja ennetust. Näiteks järgmises
sõnastuses:
„Riskirühmade sihipärase käsitlemise kõrval säilib
ja tugevdatakse universaalset rahvastikupõhist
tervisedendust ja esmase ennetuse tegevusi, mis on
aluseks riskide kujunemise ennetamisel ning
elanikkonna tervise ja heaolu parandamisel
laiemalt.“
Ettepanek: Täiendada seletuskirja ja eelnõu Arvestatud.
loogikat selliselt, et varajane ehk esmane ennetus
oleks selgemalt süsteemi osa. Täiendatud nii eelnõud kui ka seletuskirja, kus on selgemalt välja toodud
rahvatervishoiu osa kui ka tervisedendaja roll.
Ettepanek: Lisada kirjeldus, kuidas TERVIKud Arvestatud.
kavandavad ja rakendavad universaalset ennetust Täpsustatud seletuskirjas rahvatervishoiu valdkonna toimimisloogikat. tame
enne seletuskirja järgmiselt:
riskikäitumise väljakujunemist, s.h
kogukonnapõhised sekkumised ning sekkumised Rahvatervishoiu valdkonna toimimisloogikat antud eelnõu ei muuda, mis tähendab
kooli- ja töökeskkonnas. (seos RTHS § 8 – seda, et endiselt jätkatakse maakondades, omavalitsustes seaduses sätestatud
tervise- ja heaoluprofiil ning § 8¹ – TERVIKu ülesannete kaudu rahvatervishoiu valdkonna arendamist, eesmärkide elluviimist jms.
ülesanded). See tähendab seda, et endiselt jätkuvad tegevused, sekkumised, mis puudutavad
universaalse ennetuse tasandit, kuid ka valikuse ja näidustatud tasandeid.
Ettepanek: Täpsustada, et rahvastikupõhine Selgitame:
riskihaldus ei piirdu üksnes tervishoiuteenuste Tervisemõjurite andmed lisatakse võimalusel rahvastikupõhisesse riskihaldusesse
kasutuse andmetega, vaid hõlmab ka juurde järgmistes etappides. See eeldab tervise- ja sotsiaalvaldkonna andmekogude
tervisemõjureid, sealhulgas sotsiaal-majanduslikke, laiapõhjalisemat integratsiooni.
käitumuslikke ja keskkonnategureid (seos RTHS §
135 ning § 8).
Ettepanek: eristada eelnõus selgelt Arvestatud osaliselt.
rahvastikupõhine tervisedendus ja ennetus Täpsustame eelnõud ja seletuskirja selliselt, et tuleks selgelt välja ka rahvatervishoiu
teenusepõhisest riskihaldusest; määratleda roll ja tähendus. Rahastusmehhanisme selles vaates ei muudeta. See vajab
täiendavad arutelusid tulevikus.
riskikäitumise ennetus rahvatervishoiu keskse
eesmärgina ning siduda see
konkreetsete vastutuste, rakendusmehhanismide ja
rahastusega
Ettepanek: täiendada seletuskirja seaduse eesmärgi Arvestatud.
kirjeldust järgmise täpsustusega (lisandus Täpsustatud seletuskirja.
kursiivis):
„…inimene võtab oma tervises ja toimetulekus
suurema vastutuse keskkonnas, mis loob läbi
keskkondlike
ja kogukondlike ennetusmeetmete suutlikkuse ja
võimalused seda teha ”
Soovitame selle mõtte siduda ka tervise- ja
heaoluprofiili rolliga (RTHS § 8), rõhutades, et
rahvastiku
tervise ja heaolu parandamine eeldab lisaks
individuaalsetele valikutele süstemaatilisi
keskkondlikke ja kogukondlikke sekkumisi.
Selline täpsustus tagab kooskõla rahvatervishoiu
põhikäsitlusega, mille kohaselt tervisekäitumine ja
toimetulek kujunevad sotsiaalses ja füüsilises
keskkonnas. Väldib tõlgendust, et ennetus ja
tervisedendus
taanduvad peamiselt inimese individuaalsele
vastutusele ning toetab kohalike omavalitsuste rolli
ja
vastutust rahvatervishoius, nagu see on sätestatud
kehtivas seaduses.
Ettepanek: Täpsustada RTHS § 132 Mitte arvestatud.
selliselt, et märkamislehe aluseks võivad olla ka Varajased tervisemõjurid ja abivajaduse märgid ei vaja reeglina koordinatsiooni,
varajased tervisemõjurid ja abivajaduse märgid, kuid vajavad perearsti/pereõe tähelepanu. See on praegu perearsti meeskonna
mitte üksnes juba selgelt kujunenud tervise- ja ülesanne tegeleda varaste terviseprobleemide märkamisega ja kutsuda inimene
sotsiaalprobleemid. vajadusel vastuvõtule. Tervisekassal on selleks eraldi teenus tervishoiuteenuste
Samuti on vajalik ühtlustada eelnõu ja seletuskirja loetelus.
käsitlus märkamislehe käivitamise aluste osas.
See muudab süsteemi sisuliselt ennetavaks, mitte
üksnes reageerivaks, ning aitab vältida olukorda,
kus
abi jõuab inimeseni alles pärast probleemide
süvenemist.
Ettepanek: Täpsustada seletuskirja koostöökogu Arvestatud.
käsitlust ning vajadusel täiendada eelnõu selliselt, Täpsustatud nii eelnõud kui ka seletuskirja.
et
oleks selgelt tagatud nii institutsionaalne
järjepidevus kui ka eksperttasandi säilimine.
Asendada seletuskirjas sõnastus „asendab“
järgmise loogikaga:
„Eelnõu kohaselt täiendatakse senist
tervisenõukogude mudelit, kus heaolupiirkonna
koostöökogud
täidavad strateegilise otsustustasandi rolli ning
sätestatakse koostöökogule kohustuslik minimaalne
koosseis.”
või samasisuliselt täpsustada, et tegemist ei ole
senise rahvatervishoiualase koostöö
katkestamisega, vaid
juhtimistasandi selgemaks struktureerimisega.
Ettepanek: Lisada seletuskirja selge põhimõte Arvestatud.
eksperttasandi säilitamise kohta, näiteks:
Täpsustatud nii eelnõud kui ka seletuskirja.
„Koostöökogu töö toetamiseks võivad
heaolupiirkonnas tegutseda valdkondlikud või
sihtrühmapõhised
ekspertide koostöövormid, mis võimaldavad
säilitada ja arendada sisulist koostööd,
sealhulgas tervisedenduse ja ennetuse valdkonnas.”
See täpsustus aitaks eristada strateegilist
otsustustasandit (koostöökogu, RTHS § 8¹) ja
sisulist eksperttööd, mis on rahvatervishoiu
valdkonnas tõenduspõhisuse ja järjepidevuse
tegevuse eeltingimus.
Arvestades, et koostöökogu pädevus on eelnõus
seatud selgelt strateegilisele tasandile, on
eksperttasandi
eraldi ja selgesõnaline käsitlemine vajalik, et
rahvatervishoiu, ennetuse ja tervisedenduse sisuline
kvaliteet
ei sõltuks üksnes juhuslikust või projektipõhisest
koostööst.
Ettepanek: Täpsustada seletuskirjas, kuidas ja Arvestatud.
milliste näitajate kaudu peaks TERVIKu tegevus
tegelikult
vähendama tervishoiusüsteemi koormust ning
kuidas on Tervisekassa rahastusrisk maandatud
juhul, kui
eeldatav kokkuhoid ei realiseeru
Ettepanek: Täiendada seletuskirja (ning vajadusel Selgitame:
eelnõu) selliselt, et oleks selgelt kirjeldatud
ennetuse ja tervisedenduse rahastamise põhimõte ja Esmase ennetuse ja tervisedenduse rahastamise põhimõtetes eelnõu olulisi muudatusi
mehhanism. ei kavandata. Täiendav rahastus on kirjeldatud läbi tulemusrahastuse, kus on toodud
• Välditava ravi vähenemisest tulenevate säästude välja raha kasutamine rahvatervishoiu valdkonnas, mis katab ka tervisedenduse ja
suunamine ennetusse
ja tervisedendusse kirjeldatakse konkreetse esmase ennetuse. Kuivõrd sõltuvad TERVIKu ja heaolupiirkonna vajadused
põhimõttena (nt osakaal, fond, sihtotstarbeline piirkonniti, ei ole otstarbekas osakaalu välja tuua.
kasutus), mitte üksnes üldise eesmärgina (seos
RTHS § 31 ning seletuskirja rahastamist käsitlevate
osadega).
• TERVIKute tulemustasu ja rahastusmudel
seotakse lisaks teenusekasutuse näitajatele ka
rahvastikupõhiste ennetuse ja tervisedenduse
tulemustega (nt muutused peamistes
tervisekäitumise näitajates, elukeskkonnast
tulenevates tervisemõjuritses; seos RTHS § 8 ja §
8¹).
• Süsteemne tervisedendus ja ennetus, sh piirkonna
vajadustele vastavate (tõendatult) tulemuslike
ennetustegevuste rakendamine vajab ka üldistest
tulemusnäitajatest sõltumatut püsivat rahastust
(näiteks kindel protsent tervikeelarvest). See
võimaldab luua muudatusi pikemaajalises
vaates viisil, mis aitab järjepidevalt vähendada
vajadust kulukamate indiviidipõhiste teenuste
rakendamiseks. Nii loome eelduse, et TERVIKu
teenusemudel oleks hallatav ning integreeritud
süsteemi koormus väheneks ajas mitte ainult juba
väljakujunenud probleemidega üksikindiviidide
terviseteekonnal tõhusalt muudatusi juhtides vaid
juhtides muudatusi paralleelselt laiemas
populatsioonis ning elukeskkonnas enne
probleemide tekkimist. Paralleelne tegutsemine
kahel
tasandil kindla finantsmudeli alusel, aitab juhtida
sotsiaal- ja tervishoiukulude vähenemist ajas
oluliselt tõhusamalt.
Ettepanek: Täpsustada seaduseelnõus, et Selgitame:
TERVIKul on keskne igapäevast tegevust ja TERVIK-ute koostöö põhimõtted sh juhtimine on sätestatud määruses (§ 131 lg 3
koostööd koordineeriv täidesaatev juht alusel), mille kavand oli eelnõule lisatud
(võrgustikujuht), ning selgitada tema rolli suhet:
• strateegilise otsustustasandiga (koostöökogu /
juhtorgan);
• terviseteejuhtide ja teenusekoordineerimisega;
• rahvatervishoiu ja tervisedenduse vaatega.
See parandaks õigusselgust, aitaks mõista tegelikku
juhtimisloogikat ning looks selgema aluse ka
rahvatervishoiu ja tervisedenduse rollide
tasakaalustamiseks uues süsteemis.
Ilma selge lahenduseta tervisedendajate Selgitame:
töökoormuse, tasustamise ja pädevuste arendamise Maakonna tervisedenduse rahastuse muutmine ei ole eelnõu esmane eesmärk ning
osas tekib oht, et tervisedenduse roll jääb praktikas olulisi muudatusi senistes rahastamispõhimõtetes ei planeerida. Küll oleme selguse
formaalseks ning rahvatervishoiu tegevused huvides täpsustanud nii eelnõus kui ka seletuskirjas rahvatervishoiu valdkonna ja
killustuvad tervisedendaja rolli, et need oleksid eristatavad ja vastutused selgemad.
juhuslikeks või projektipõhisteks sekkumisteks.
See seaks ohtu nii rahvatervishoiu seadusest
tulenevate
ülesannete täitmise kui ka kogu reformi
usaldusväärsuse ja eesmärkide saavutamise.
Juhul kui rahvatervishoiu vaadet ei eristata
süsteemist eraldiseisva strateegilise raamistikuna,
peame käesolevas reformietapis kõige
realistlikumaks lahenduseks tervisedenduse
teadlikku tugevdamist eraldi kandva rolli kaudu
TERVIKu juures, eeskätt võrgustikujuhi
kõrval.
Maakonna tervisedendaja rolli eesmärk on juhtida
rahvastikupõhist tervisedendust ja ennetust
maakonnas ning seista selle eest, et TERVIKu
teenus- ja koordinatsioonimudel oleks tasakaalus
rahvatervishoiu eesmärkidega.
See roll hõlmab eelkõige:
• rahvatervishoiu vaate kandmist tervise- ja
heaoluprofiili koostamises ja elluviimises;
• riskikäitumise ennetamise süsteemset
kujundamist;
• kohalike omavalitsuste tervisedenduse alase
võimekuse toetamist;
• rahvastikupõhise ennetuse seire ja mõju
hindamist;
• osalemist TERVIKu arendamises ja
rahastusprioriteetide kujundamises rahvastiku
tervise vaates
Haiglatoidule kehtestatud nõuete Mitte arvestatud.
kaotamisega kandub väga suur vastutus tervist
toetava toidu pakkumiseks toitlustajate õlule, kellel Muudatuse eesmärk on kujundada tervishoiuasutustele proportsionaalsem
peavad olema väga kõrged toitumise- ja lähenemine. Tervishoiuasutustes viibivad patsiendid üldjuhul lühiajaliselt ning neile
tervisealased kompetentsid. Selliste kompetentside pakutakse sageli tervishoiutöötaja määratud erimenüüsid. Erimenüüde sisu ei ole ka
ja kehtivas määruses reguleeritud, kuid nende määramisel lähtuvad tervishoiuteenuse
teadmistega spetsialistide tagamine kõikidesse osutajad tavapäraselt ravijuhenditest ja patsiendi terviseseisundist.
piirkondadesse on aga väga suur katsumus. Arvestades, et tervishoiuasutustes kasutatakse valdavalt erimenüüsid ning patsientide
Ettepanek: jätta RTHS-se § 22 pealkiri ning viibimine on lühiajaline, ei ole regulatsioon põhjendatud, kuna selle mõju oleks
lõiked 1 ja 2 muutmata. pigem vähene. Regulatsiooni puudumine ei tähenda seejuures, et haiglad hakkaksid
pakkuma ebatervislikku toitu. Haiglad saavad endiselt kasutada tavamenüüde
koostamisel riiklikke toidu- ja toitumissoovitusi, mis on ka vabalt kättesaadavad ning
sisaldavad põhjalikke juhiseid tasakaalustatud ja mitmekesise tavamenüü
koostamiseks.
Lisaks on patsiendid tervishoiuasutustes tervishoiutöötajate kõrgendatud tähelepanu
all ning ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski ei ole tuvastatud.
Eelnõu seletuskirjas ja seaduseelnõus on puuduliku Selgitame:
andmevahetuse kirjelduse osas vaja kindlasti välja Käesoleva eelnõuga oleme planeerinud luua aluse tervise- ja sotsiaalvaldkonna
tuua lahendus, et infot hakatakse vahetame
infovahetusele. Peame RFK klassifikaatori kasutuselevõttu valdkondadevahelises
tegutsemispiirangutel põhinevate RFK-koodidega,
mis tagab ülevaate inimese infovahetuses väga oluliseks ja oleme selle planeerinud integratsiooniga seotud
funktsioneerimisvõimest ja osalusvõimest. arenduste teise etappi. Vajalikud ettevalmistused selleks on planeeritud 2028
aastasse, kui esimese etapi arendustööd on lõpetatud.
Ettepanek: Koostatud ärianalüüside alusel alustada
erinevate infosüsteemide andmevahetuse arendusi
koos seadusloomega, et tervise-ja
sotsiaalvaldkonna integratsiooniprotsessis saaks
kasutada andmeid,
mis abivajava inimese kohta on eelnevalt
Selgitame:
koondatud erinevatesse andmebaasidesse ja
Nõustume ettepanekutega, kuid oleme planeerinud kirjeldatud arendustega edasi
infosüsteemidesse, nt
liikuda reformi järgmistes etappides
• Töötukassa tööturuteenuste ja toetuste menetluse
infosüsteemis (EMPIS),
• Töövõime hindamise ekspertiis (infosüsteem
REDIS)
• Täiskasvanute abivajaduse hindamisel (STAR2)
TERVIKu koosseisu peavad kuuluma kõik:
1) heaolupiirkonnas asuvad tervishoiuteenuste
Selgitame:
korraldamise seaduse § 55 lõike 1 alusel
Maakonna TERVIK-usse peavad kohustusliku liikmena kuuluma kõik
kehtestatud
tervishoiuteenuseosutajad, kes osutavad selles maakonnas perearstiabi ja riikliku
haiglavõrgu arengukavas nimetatud haiglad, välja
haiglavõrgu poolt osutatavat eriarstiabi. Taastusravi on oluline tervishoiuteenus,
arvatud selles nimetatud taastusravihaigla;
mida osutavad ka kõik eriarstiabi pakkuvad HVA haiglad. Spetsialiseeritud
taastusravi haigla ei saa olla seotud kohustuslikult ühe maakonnaga. Samas näeme,
TAI: Puudub selge põhjendus, miks TERVIK`u et TERVIK-ud üle Eesti saavad vastavalt vajadusele kaasata patsiendi teekondade
koosseisu ei kuulu kohustuslikult taastusravi haigla kokkuleppimisse spetsialiseeritud taastusravi haiglat.
(6) TERVIKusse võivad kuuluda ka teised Selgitame:
heaolupiirkonna elanikele tervishoiu- ja Selle all on mõeldud juriidilisi isikuid. Täpsustus on lisatud eelnõusse.
sotsiaalteenuseid osutavad isikud.
Palun selgitada kas siin on mõeldud erapraksiste,
FIE-de vm tervishoiu-, sotsiaal ja
rehabilitatsiooniteenuseid osutavate asutuste
töötajad, st seaduseelnõu vajab täpsemat kirjeldust
Valminud heaoluplaani kinnitab terviseteejuht ja Selgitame:
inimene. Inimese antud kinnitus sisaldab
nõusolekut, Heaoluplaani koostamisse kaasatakse valdkonna spetsialistid (raviarst, perearst,
et käesoleva paragrahvi lõike 4 punkti 2 ja lõike 6 pereõde ning kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja) ning vajadusel inimese seaduslik
alusel moodustatud tugimeeskonna liikmetele esindaja. Kui terviseteejuhil tekib koostöö käigus põhjendatud kahtlus, et inimene ei
antakse ligipääs heaoluplaanile ja tegevuskavale. pruugi oma terviseseisundi või funktsioneerimisvõime tõttu mõista heaoluplaani
Kui inimene kinnitust ei anna, lõpetatakse andmete kinnitamise või nõusoleku andmise tähendust, teavitab ta sellest kohaliku
edasine omavalitsuse sotsiaaltöötajat. Edasine tegutsemine, sealhulgas vajaduse hindamine
Töötlemine. eestkoste menetlusega seotud toiminguteks, toimub kohaliku omavalitsuse pädevuse
alusel vastavalt kehtivale õigusele.
Lahtiseks jääb küsimus, kui tegu on näiteks Eelnõu eesmärk ei ole jätta inimest abita olukorras, kus tema otsustusvõime on
segasusseisundis, algava dementsusega või piiratud, vaid tagada, et sellistel juhtudel kaasatakse pädevad spetsialistid ning
intellektihäirega inimese heaoluplaaniga, kuid kui inimesele korraldatakse vajalik abi kooskõlas kehtiva õigusega.
abivajajale ei ole veel kehtestatud eestkostet. Kas
siin ei või tekkida
olukord, kus inimene jääb abita
(1) Käesoleva seaduse § 133 Selgitame:
lõike 2 punktis 3 nimetatud heaoluplaan kajastab:
1) abivajaja tervise- ja heaolueesmärke, nende Heaoluplaani koondub andmestik selle kohta, milliseid abivahendeid on inimene
saavutamiseks antud soovitusi, teenusevajadusi riigipoolse soodustusega saanud. See, kes konkreetsele abivahendile tõendi võib
ning määratud teenuseid, ravimiskeemi ja väljastada, oleneb konkreetsest abivahendist ja seda saab vaadata siit: Lisa.
abivahendeid; Abivahendite loetelu.xlsx. Käimas on abivahendite ja meditsiiniseadmete reform,
Antud eelnõus puudub selgus, kuidas moodustub millega integreeritakse abivahendid etapiviisiliselt (2027-2029) Tervisekassa
heaoluplaanis abivahendite vajaduse hinnang. meditsiiniseadmete loetellu. Rohkem infot siit: Abivahendite ja meditsiiniseadmete
Võimalike spetsialistide hulgas ei ole nimetatud reform | Sotsiaalministeerium
vastava valdkonna abivahendi spetsialiste. .
Sotsiaalkindlustusamet
Eelnõu kohaselt luuakse 15 heaolupiirkonna Selgitame:
koostöökogu, mille ühe liikmena nähakse
meile teadaolevalt SKA-d. Koostöökogu on Koostöökogu on strateegilise juhtimise ja koostöö platvorm, mille tööks vajalikud
ennekõike koostöö platvorm, mille eesmärk materjalid, tervise- ja heaoluprofiili ning ettepanekud prioriteetsete
on kiita heaks tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna koostöövaldkondade, tegevussuundade ja eesmärkide kohta valmistab ette TERVIK.
koostööorganisatsiooni (TERVIK) poolt koostatud Sellest tulenevalt on põhjendatud, et TERVIK täidab ka koostöökogu töö
tervise- ja sotsiaalvaldkonna prioriteetsed korraldamise, tehnilise teenindamise ja analüütilise toe funktsiooni. Piirkondliku
koostöövaldkonnad, tegevussuunad tervikvaate loomisel lähtutakse olemasolevatest andmetest.
ja eesmärgid. Mõistame, et oma olemuselt on Sotsiaalvaldkonna andmete ja analüütilise toe osas on oluline roll endiselt
tegemist heaolupiirkonna strateegia Sotsiaalkindlustusametil, tervisevaldkonna andmete osas vastavatel tervisevaldkonna
suunamisega või selle koostamisega, kus asutustel. TERVIK koondab nende asutuste sisendid piirkondliku tervise- ja
fikseeritakse ühise koostöö nägemus ja suunad heaoluvajaduse tervikvaate loomiseks.
ning SKA on valmis andma sinna oma panust.
Kuigi eelnõu/seletuskiri selgitab koostöökogu rolli
seost TERVIKuga, vajaks täpsustamist, millisel
asutusel lasub koostöökogu korraldamise vastutus,
s.h juhtimislaua loomise ja administreerimise
ülesanne. Oluline on täpsustada, milline asutus
juhib ja koondab, mis andmestikke on vaja ning
kuidas erinevate asutuste andmestikud hakkavad
ühtset pilti pakkuma. Ühtlasi vajab
täpsustamist kui kaua ja kus neid andmestike
säilitakse, kuna see on seotud kuludega.
Tulenevalt SKA-le seatud ootustest näeme, et Selgitame:
eelnõul on otsene mõju ameti tegevusele.
Heaolupiirkonna koostöökogu ja strateegiline SKA põhimäärusest tulenevad ülesanded ei piirdu üksnes kohalike omavalitsuste
lähenemine teenuste arendusse ühest küljest operatiivse nõustamisega, vaid hõlmavad ka sotsiaalvaldkonna arendamist, seiret,
hõlbustab SKA tänast tööd, kus oleme analüüsi ning kohalike omavalitsuste ja teenuseosutajate võimestamist. Seetõttu ei
keskendunud kohalike omavalitsuste (KOV) saa heaolupiirkondadega seotud tegevusi tervikuna käsitada SKA jaoks uue
nõustamisele. Samas tuleb arvestada, et KOV strateegilise ülesandena.
suunalise sotsiaalteenuste strateegilise juhtimise Heaolupiirkondade koostöökogudes osalemine ning piirkondliku koostöö toetamine
ootus ei kattu tänase SKA võimekusega. Seda tähendab küll uut koostööformaati, kuid kohalike omavalitsuste toetamine,
põhjusel, et täna tegutseb SKA KOV-ide valdkonna arengu edendamine, andmepõhise juhtimise toetamine ning metoodiline
nõustamisel pigem operatiivsel, mitte strateegilisel juhendamine on olulises osas kooskõlas SKA kehtivate ülesannetega.
tasandil. Kui SKA-lt oodatakse sotsiaalvaldkonna Eelnõust ei nähtu, et SKA-le antaks vastutus heaolupiirkondade strateegiliste
strateegilise tasandi ülesannete täitmist, siis me eesmärkide kujundamise, piirkondliku sotsiaalpoliitika juhtimise või
oleme valmis sinna panustama. Selleks on aga heaolupiirkondade tegevuse suunamise eest. Need ülesanded kuuluvad
vajalik kavandada täiendavad tööjõu ressursid ja heaolupiirkonna koostöökogu ning TERVIK-u pädevusse. SKA roll seisneb eelkõige
rahalised vahendid. Oluline on seejuures silmas piirkondade nõustamises, metoodilises toetamises, analüütilise sisendi pakkumises
pidada, et 31.12.2026 seisuga lõpeb ESF TAT ning riiklike arengusuundade rakendamise toetamises, mis on kooskõlas ameti
rahastus, mille raames on SKA poolt seniseid KOV põhimäärusest tulenevate ülesannetega.
sotsiaalvaldkonna nõustamistegevusi ellu viidud Seetõttu ei anna eelnõu alust järeldada, et SKA-le tekiksid põhimääruses sätestatust
ning hetkel on SKA-le riigikaitse tegevuste kvalitatiivselt erinevad uued ülesanded.
rahastus kindlustatud kuni 31.12.2027. Tänaste
teadmiste pinnalt hindame, et püsitatud ootustega
kaasneb SKA-le nelja ametikoha vajadus, mille
hinnanguline iga-aastane kulu on 187 000 EUR.
Viidatud kulule lisandub nelja töökoha kulu.
Vastavad ametikohad võimaldaksid SKA-l tagada:
- heaolupiirkondade üleste tegevussuundade ja
arendustegevuste koostamine,
analüüsimine, vajalike toetusmeetmete loomisse
panustamine koos
poliitikakujundajaga (kui kohane) ning
toetusmeetmete rakendamine, sh nt
juhendmaterjalid jms;
- osaluse ja sisulise tegevuse heaolupiirkondade
koostöökogus ning TERVIKu toetamisel;
- statistika andmeanalüüs
Eelnõus räägitakse sotsiaalvaldkonna
infosüsteemidest, kuid konkreetselt viidatakse Arvestatud.
üksnes STAR-ile. Kuna algandmed tuleb võtta
sellest infosüsteemist, kus neid kogutakse, siis Eelnõu rakendamine eeldab liidestust ka SKAIS-2ga, mitte ainult STAR2-ga, kuna
tõenäoliselt eeldab eelnõu rakendamine ka isiku puude raskusastme ja abivahendite andmeid hallatakse just SKAIS2-s, mis on
liidestuse vajadust SKAIS2-ga. Meie parimate heaoluplaani andmekoosseisu täitmiseks vajalikud andmed. Oleme arvestanud, et x-
teadmiste pinnalt (vajaduste osas) eeldame, et tee teenuse kasutuselevõtt heaoluplaani kontekstis eeldab siiski täiendavaid analüüse
vajalik SKAIS2 x-tee on olemas, kuid kindlad me ja arendustöid.
selles ei ole. Selleks vajaks kindlasti täpsustamist,
kas eelnõuga kavandatud erinevad rollid/piirangud
ja nõusolekud ehitatakse TIS-i poole, ehk
terviseteejuhi töölauale. Kui ei, siis kaasnevad
sellega täiendavad arendusvajadused ja kulud
SKA-le (uus x-tee teenus maksab ca 60 000€).
Ühtlasi kaasnevad muudatustega SKA-le teatud IT
valdkonna kulud (nt ATK 2.0 vaates suurema
mahuga arvuti, Tabelau
litsentsid, testimise kulud, jne).
Märkamislehest ja heaoluplaanist on kujunemas Selgitame:
kesksed töövahendid. Kuna heaoluplaan sisaldab Teenuste ja toetuste määramise osas muudatusi planeeritud ei ole. SHS-i alusel on ja
ulatuslike andmeid, siis on oluline, et nende jääb sotsiaaltoetuste ja –teenuste korraldus KOV-i ning erihoolekande osas valdavalt
andmete saamise protsessid oleks läbi mõeldud ja SKA pädevuseks. TTJ saab viidata inimese vajadusele toetavate teenuste järele.
et andmete hankimisel ei tekiks takistusi. Lisaks Otsuse langetab KOV/SKA
tasuks mõelda, kuidas suhestub heaoluplaanis
toodu konkreetsete teenuste või toetuste määramise
menetluste ja otsustega. Ehk kes langetab hüvitiste
andmise protsessis lõppotsuse ja kas heaoluplaanil
on selles protsessis pigem soovituslik iseloom.
Rakenduspraktika kogemustele tuginedes Selgitame:
soovitame eelnõu juures pöörata tähelepanu Eelistatavalt peaks pikaajalist koordinatsiooni vajava inimese terviseteejuht asuma
küsimusele, kas terviseteejuhti saab inimene endale tema kodule võimalikult lähedal. Kui inimese perearst asub kodust väga kaugel,
valida või lähtutakse siin
proaktiivsusest ja terviseteejuhi territoriaalsest peaks terviseteejuhi esmaseks ülesandeks olema inimese toetamine perearsti
pädevusest? Näiteks on täna sagedased olukorrad, vahetamisel.
kus isiku faktiline elukoht on ühes KOV-is, kuid
rahvastikuregistri järgne elukoht, perearst, jne on
teises KOV-is.
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Palume seletuskirjas põhjalikumalt avada uuenenud Selgitame:
tervise- ja heaoluprofiili ning maakonna
arengustrateegia ja kohaliku omavalitsuse üksuse Eelnõu kohaselt kuuluvad TERVIKusse KOV-id ja maakonna olulisemad
(edaspidi KOV) arengukava omavaheline seos, tervishoiuteenuse osutajad. TERVIK koostab maakonna tervise- ja heaoluprofiili.
arvestades asjaoluga, et kohaliku omavalitsuse TERVIK-usse kuuluvad KOV-id saavad otsustada selle üle, millisel määral on
korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 373 lõike 3 vajalik tervise- ja heaoluprofiilis arvestada juba koostatud maakonna
punkti 1 kohaselt tuleb maakonna arengustrateegias arengustrateegiaga ja KOV arengukavaga. Tervise- ja heaoluprofiil kiidetakse heaks
esitada rahvastiku tervise arengu pikaajalised koostöökogu poolt ja on seejärel sisendiks maakonna arengukava koostamisse.
suundumused ja vajadus ning sama teave tuleb Selliselt on maakonna arengustrateegia kooskõlas tervise- ja heaoluprofiiliga.
KOKSi § 37 lõike 2 punkti 1 kohaselt esitada ka
valla või linna arengukavas. Kui eelnõus
kavandatava tervise- ja heaoluprofiili kõrval jääks
endiselt kehtima ka nõue esitada rahvastiku tervise
arengut puudutav teave maakonna
arengustrateegias, siis kas mõeldud on, et
tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna
koostööorganisatsioon (edaspidi TERVIK) peab
tervise- ja heaoluprofiili koostades arvestama
maakonna arengustrateegias kavandatud
arengusuundade ja vajadusega.
Palume seletuskirjas selgitada, kas TERVIK võib Arvestatud.
asuda ka KOVi (nt maakonnakeskuse KOVi) Jah, võib. Täpsustatud seletuskirja.
juures, eeldusel et vastav KOV on sellega nõus.
Seletuskirjast võib selle kaudselt välja lugeda, aga
otsesõnu see välja ei tule. See võimaldaks
perspektiivis paremini rakendada erinevaid koostöö
ja asümmeetrilisi mudeleid ka kohalike teenuste
korraldamiseks.
Kuigi ei eelnõu ega kavandatav TERVIKute Arvestatud.
moodustamine ei muuda sotsiaalteenustele esitatud Täiendame seletuskirja selgitustega võimaliku sotsiaalteenuste mahu muutuse kohta,
miinimumnõudeid, võib siiski prognoosida KOVi millega oleme mõju hinnangus arvestanud.
poolt pakutavate sotsiaalteenuste mahu eeldatavat Näeme, et surve KOV teenustele saab vananeva elanikkonna tõttu olema suur
kasvu ning sellest lähtudes täiendavaid kulusid. sõltumata TERVIK-reformist. Küsimus taandub pigem sellele, kuidas selle
Palume KOVide jaoks seletuskirjas erinevate kulusurvega toime tulla nii, et võimalikult paljud inimesed saaksid vajaliku abi.
teenuste lõikes selgitada võimaliku sotsiaalteenuste Näeme, et tänased arengud abivajaduse institutsionaalse katmise suunas viivad meid
mahu suurenemisega seonduvat. väga kalli süsteemini, mille ülalpidamine ei pruugi kohalikele omavalitsustele
jõukohane olla. TERVIK-süsteem pakub sellele probleemile leevendust ja aitab leida
ning välja arendada rohkem kodukesksusele suunatud lahendusi ja ennetada varajast
institutsionaliseerimist. Reformi eesmärk parandada tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna
koostööd ning toetada inimese abivajaduse varasemat märkamist. Seetõttu võib
prognoosida, et osa seni tuvastamata või hilinenult tuvastatud abivajadusest jõuab
varem kohaliku omavalitsuse vaatevälja ning mõnede sotsiaalteenuste kasutamine
võib suureneda. Varasemas abivajaduse faasis märgatud inimeste abivajaduse
toetamine on siiski KOV-idele odavam, kui abivajadusega tegelemise
edasilükkamine kombinatsioonis hooldekodu teenusega näitavad ministeeriumi
analüüsid.
KOV-idele jääb endiselt otsustusõigus, mil määral nad varasemas abivajaduse faasis
inimesi on valmis aitama.
Eelnõu ei muuda kohaliku omavalitsuse ülesandeid ega sotsiaalteenuste osutamise
tingimusi, mistõttu ei teki uusi kohustuslikke teenuseid. Samas on
Teenuste mahu võimalik kasv sõltub eelkõige piirkondlikust vajadusest ning
sihtrühmani jõudmise ulatusest. Samal ajal on reformi eesmärk ennetada abivajaduse
süvenemist ning vähendada vajadust kulukamate ja intensiivsemate teenuste järele
tulevikus. Seletuskirja täiendatakse vastavate selgitustega.
Palume seletuskirjas lahti kirjutada, mida sisuliselt Arvestatud.
tähendab TERVIKu liikmeks olek KOVi jaoks.
Kas see on valmisolek vajadusel osaleda
spetsialistide võrgustikes, tugimeeskonnas,
ümarlaudades või osalemist mingis TERVIKu
juhtimisformaadis või veel midagi? Praegu jääb
liikmeksoleku kohustuslikkuse sisu ebaselgeks,
näiteks piisaks, kui KOVil on kohustus osaleda
oma spetsialistide kaudu koordinatsiooniprotsessis.
Seletuskirjas mainitakse vajadust parandada Selgitame:
andmevahetust sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi vahel. Piisab, kui KOV kasutab STAR2 ning täidab infosüsteemi kooskõlas SHS nõuetega,
Kuigi arendatakse keskseid süsteeme, võib see muid eraldi täiendavaid arendusi KOV tegema ei pea.
KOVidelt nõuda nende kasutatavate infosüsteemide Andmevahetus on planeeritud STAR2 baasil, mille kasutamine on KOV-ile
kohandamist või uute töövõtete juurutamist, millega kohustuslik, st 31.12.2027 jõustub SHS-i säte, mille alusel KOV peab STAR-i
võib kaasneda KOVidele kulutusi. Palume kandma kõik teenused-toetused. Kui KOV kasutab lisaks STAR-ile alternatiivseid
seletuskirjas võimalike KOVi lisakulude ja süsteeme, peab KOV sellega arvestama, et riiklikus süsteemis seaduses nõuatavad
tegevuste kohta esitada vastav analüüs, mille pinnalt andmed kajastuvad
saaks otsustada, kas nende kulude katmiseks on
vajalik riigi tugi.
Palume täiendada seletuskirja skeemiga, millel on Arvestatud.
toodud välja TERVIKu ja koostöökogu koosseisud,
rollid, sh omavahelised seosed, olulisemad
protsessid ning seosed valdkonnaülese
koordinatsiooni teenuse ja terviseteejuhi rolliga.
On oluline, et regionaalse mõju hinnang ei jääks Selgitame:
seletuskirjas üldiseks väiteks stiilis „teenused 7.1. Seletuskirja on täiendatud regionaalse mõju osas riskipõhiselt, tuues välja,
muutuvad ühtlasemaks“, vaid oleks näidatud, millistes piirkondlikes tingimustes võivad reformi rakendamise mõjud ja
millistes piirkondades on muudatuste mõjud või kohanemisraskused olla suuremad. Piirkondlik mõju sõltub eelkõige sellest,
kaasnevad riskid suuremad ning milliste teenuste millistesse olemasolevatesse teenusvõrkudesse, tööprotsessidesse ja
kättesaadavus võib eri piirkondades paraneda või koostööpraktikatesse uus koordinatsioonikiht lisandub. Suuremad rakendusriskid
halveneda. Samuti tuleks selgitada, kas eelnõuga esinevad hajaasustusega, vananeva rahvastiku ja hõredama teenusevõrguga
kaasnevad piirkondlikud mõjud eeldavad ka piirkondades, kus koordinatsioon võib teravamalt esile tulla teenuste kättesaadavuse
konkreetseid leevendusmeetmeid ning kuidas raskused. Suurtes linnades ja linnapiirkondades on risk seotud topeltkoordineerimise,
mõõdetakse ja korrigeeritakse uuele regionaalsele osapoolte rohkuse ning uue mudeli sobitamisega olemasolevatesse tööprotsessidesse.
tervishoiu- ja sotsiaalteenuste lõimitud Maakondade või KOV-ide täpsem mõjujaotus saab kujuneda rakendamise käigus
korraldusmudelile ülemineku tulemusi piirkonniti. kogutavate andmete põhjal. Integratsioon ei asenda puuduvat teenust või ega lahenda
Selleks palume arvestada seletuskirjas järgmiste iseseisvalt teenuse kättesaadavuse probleemi.
märkustega:
Leevendusmeetmena oleme planeerinud toetada TERVIK-ute ettevalmistajaid,
7.1. Mõju hinnang piirkondadele nende moodustajaid ja ellurakendajaid põhjaliku koolitus ja mentorlusprogrammiga.
Seletuskirja punktis 6.1.1 on märgitud, et kuigi Esmatasandi tugevdamiseks riskipiirkondades on käimas esmatasandi perearstiabi
heaolupiirkondade ja koostöökogude loomisel, reform, millega toetatakse perearstiabi jätkusuutlikkust esmatasandil, vaimse tervise
TERVIK-ute moodustamisel, tervise- ja teenuste kättesaadavusprobleemide leevendamiseks oleme planeerinud käivitada
heaoluprofiili kasutuselevõtul ning Tervisekassa väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste (VIPS) programmi jne. Järgnevast EL
rolli muutumisel on elanikele valdavalt positiivne ja välisvahendite perioodist on Sotsiaalministeerium taotlemas laiaulatuslikku toetust
oluline mõju, mis võib parandada teenuste heaolupiirkondadele eeskätt nendes koostöövaldkondades, mida TERVIK-ud ise
järjepidevust, vajadustele vastavust ja kvaliteeti oluliseks peavad.
ning toetada varasemat ja terviklikumat
reageerimist, siis süsteemi rakendamise algfaasis
võivad kaasneda ka ajutised kohanemisraskused ja
piirkondlikud erinevused. Milliseid
kohanemisraskusi ja erinevusi on siinkohal silmas
peetud ning milliseid piirkondi võivad need
erinevused peamiselt puudutada ning kas ja millised
leevendusmeetmed on selleks planeeritud? Palume
selles osas seletuskirja täiendada.
7.2.Teenuste kättesaadavuse mõõdikud ei ole 7.2. Saame seletuskirjas tuua näiteid aga mitte lõplikku mõõdikute komplekti.
piisavalt konkreetsed Selgitame, et praeguses faasis saame siia tuua eelnõusse näite võimalikust
Palume täpsustada, milliste näitajate kaudu praktikast, kuid tulemuspõhise rahastuse tingimused, mõõdikud ja rakendusloogika
hinnatakse muudatuste mõju: ooteajad, metoodika koostab Tervisekassa.
kodulähedaste teenuste olemasolu, terviseteejuhi
kättesaadavus, koduteenuste ja toetavate Terviklik tulemus mõõdikute komplekti väljatöötamine on planeeritud koosloomes
sotsiaalteenuste maht, korduvad EMO pöördumised, heaolupiirkondade esindajatega järgmisse aastasse.
välditavad hospitaliseerimised, teenuse
katkestamine.
7.3. Mõju ettevõtlusele ja töökohtadele 7.3. Seletuskirja on täiendatud eraldi lõiguga mõjust teenuseosutajatele kui
Eelnõu kohustab perearste ja haiglavõrgu majandusüksustele. Perearstikeskuste jaoks ei kaasne TERVIKu liikmelisusega
arengukava haiglaid kuuluma TERVIK-usse. otseseid rahalisi lisakulusid – terviseteejuhi personali- ja tegevuskulu rahastatakse
Perearstikeskused ja osa teenuseosutajaid Tervisekassa vahenditest ning andmevahetus toimub olemasolevate infosüsteemide
tegutsevad ettevõtlusvormis. Palume lisada eraldi kaudu. Kuna terviseteejuhi tegevuskulud, sh tööruumi rent, kaetakse Tervisekassa
lõik mõjust teenuseosutajatele kui vahenditest, ei pea perearstikeskus ega muu teenuseosutaja terviseteejuhile tööruumi
majandusüksustele, tuues välja, milline on lisanduv kuludes osalema. TERVIK otsustab paiknemise koostöös teenuseosutajatega, mis
bürokraatia, koolitusvajadus, IT-kohandused. Kas võimaldab paigutada terviseteejuhi sellesse tervisekeskusesse, kus on olemas sobiv
kaasneb võimalik tööjõuvajadus ja töökohtade tööruum. Halduskoormuse vaates võib kaasneda mõningaid lisakohustusi, sest leping
muutus? Kui jah, siis millises eeldatavas ulatuses ja terviseteejuhi kulude katmiseks sõlmitakse tervishoiuteenuse osutajaga, kes
piirkondlikus jaotuses? terviseteejuhi(d) palkab.
Haiglate puhul on majanduslik mõju suurem, kuna TERVIKu moodustaja rollis olev
Milline on hinnanguline täiendav terviseteejuhtide haigla peab looma struktuuriüksuse, eristama kulud raamatupidamislikult ja avama
vm personali vajadus TERVIK-utes? Ühtlasi eraldi arvelduskonto. Terviseteejuhtide personalikulud kaetakse Tervisekassa poolt
palume täpsustada, kas on selliseid maakondi või täies ulatuses. Tööjõuvajaduse osas on planeerimislike hinnangute kohaselt suurima
muid piirkondi, kus nõudlus teenuste järele kasvab tervisejuhtide vajadusega Harjumaa, Ida-Virumaa ja Tartumaa. Reform ei lähtu
muude piirkondadega võrreldes enam ja kas eeldusest, et kogu vajalik personal tuleb juurde luua – haiglates töötab täna 111
piirkonnas olemasolev tööjõud suudab selle sotsiaaltöötajat ning hoolduskoordinaatoreid ja tervisejuhte projektipõhiselt 44,
vajaduse katta. Palume hinnata, kas mõnes kellele terviseteejuhi roll tugineb suuresti olemasolevale kompetentsile. Lisaks
piirkonnas võib esineda teenuste kättesaadavuse näitavad OSKA andmed, et ligikaudu 46% sotsiaaltöö kõrgharidusõppe lõpetajatest
halvenemist, kui vajalikku tööjõudu ei leita. ei tööta valdkonnas, moodustades potentsiaalse kandidaatide reservi. Tööjõupuuduse
risk on suurim Järva-, Põlva- ja Viljandimaal – piirkondades, kus Töötukassa
7.4. Leevendusmeetmete täpsustamine baromeetri andmetel esineb sotsiaaltöötajate puudujääk. Samas sobib tervisejuhiks
Seletuskirjas on märgitud, et perioodiks 2028–2034 ka tervishoiuvaldkonna kõrgharidusega spetsialist, kes on läbinud täiendkoolituse.
on Sotsiaalministeerium planeerinud suunata Täpne jaotus selgub Tervisekassa riskihindamise käigus
TERVIK-ute kaudu piirkondadesse, sh KOV-idesse,
16 miljonit eurot, millest osa on mõeldud just Selgitame, et reform ei lähtu eeldusest, et kogu vajalik personal tuleb süsteemi
valdkonnaülese koordinatsiooni kasutuselevõtu juurde luua. Reform tugineb olulises osas olemasolevale kompetentsile ja tööjõule,
üleminekuperioodiga seotud mõjude kuid töökorraldus muutub ning terviseteejuhtide lõplik vajadus selgub piirkondliku
leevendamiseks. teenusvajaduse hindamise käigus. Maakondades tegutsevad erinevas formaadis
tervisenõukogud, kes kinnitavad planeeritavast oluliselt mahukamaid terviseprofiile,
lisaks on kõigis maakondades olemas ka võrgustikujuhid, ehkki projektipõhiselt,
Palume täpsustada, kas ja kuidas arvestatakse terviseteejuhi osas märgime, et täna on haiglates tööl 111 sotsiaaltöötajat
vahendite jaotamisel piirkondlikku teenusevajadust (täistööajale taandatult 72), sotsiaalse rehabilitatsiooni meeskondades ca 300
ja eripärasid (nt KOVide erinevat võimekust, eakate sotsiaaltöötajat (täistööajale taandatult 76) ning hoolduskoordinaatoreid/tervisejuhte
osakaalu ja tervisenäitajate erisusi, spetsialistide projektipõhiselt 44. Lisaks on haiglates tööl erinevaid juhtumikorraldajaid ja
nappust ja hõredat asustust, perearstide ja teekonnajuhte. Selles vaates on tegemist eeskätt olemasoleva süsteemi korrastamise
sotsiaaltöötajate koormust, teenuste füüsilist ja ja edasi arendamisega. Terviseteejuhtide täpne vajadus kujuneb välja sihtrühma
digitaalset kättesaadavust, hajaasustuse ja saarelise määratlemise, piirkondliku teenusvajaduse hindamise ning rakendamise käigus.
asendi (nt kui teenuse järel tuleb käia mandril) Vajadus ei ole eelduslikult kõikides piirkondades ühesugune, vaid sõltub muu hulgas
lisakulusid. elanikkonna tervise- ja sotsiaalnäitajatest, sihtrühma suurusest ning olemasolevast
teenusevõrgustikust.
Samuti palume hinnata, kas on plaanis rakendada
või kaalutud sihtotstarbelist rahastust tööjõu Kõige kriitilisemana näeme perearstiabi jätkusuutlikkust kaugemates piirkondades.
palkamiseks, koolitus- ja ümberõppeprogramme, Kuna eakad perearstid lõpetavad järk-järgult töö aga noori on keeruline motiveerida
regionaalseid palgatoetuseid või muid tööle minema kaugematesse piirkondadesse, oleme tõepoolest kaalumas
toetusmehhanisme piirkondadele, kus vajaliku riskipiirkondadesse sihtotstarbelist rahastust ja regionaalsed palgatoetusi jms.
tööjõu leidmine eelnõuga kavandatud muudatuste
elluviimiseks võib olla raskendatud. 7.5. Eelnõusse on lisatud reformi järelhindamise nõue.
7.5. Täiendus seiremehhanismi kohta
Seletuskirjas tuleks välja tuua, kas ja millisena on
planeeritud seaduse mõjude järelhindamine, sh
TERVIK-ute tegevuse ja tulemuslikkuse hindamine
piirkondlikus lõikes ning milline on sellest tulenev
valmidus vajadusel rahastuse, juhiste või teenuste
korralduse edasiseks täiendamiseks.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
Sätestada seaduses maakonna tervisedendaja roll, Arvestatud osaliselt.
ülesanded ja rahastamine. Eelnõus ja seletuskirjas on avatud tervisedendaja mõiste ning roll rahvatervishoiu
valdkonna spetsialistina. Tervisedenduse rahastamise põhimõtetes eelnõus olulisi
muudatusi ei kavandata.
Määrata tervisedendaja kohustuslikuks osapooleks Arvestatud osaliselt.
nii koostöökogu aruteludes kui THP koostamisel. Koostöökogusse kuulub kohustusliku osapoolena tippjuhtide tasand ning esmase
ennetuse ja tervisedenduse valdkonda esindab koostöökogus Sotsiaalministeerium või
Sotsiaalministeeriumi haldusala asutus. Lisaks lisati tervisedendaja koostöökogu
aruteludesse kaasatavate osapoolte hulka ning TERVIKusse vabatahtlikuna kuuluvate
osapoolte hulka. Täpsustati ka tervise- ja heaoluprofiili sätet, kus on esindatud
tervisedendaja ekspertiis.
Eristada seaduses selgelt populatsioonipõhine Arvestatud.
tervisedendus (RTHS mõistes) ja kliiniline
tervisedendus (uue §131 mõistes) või jätta Täpsustatud eelnõud ja seletuskirja. Märgitud on eraldi nii tervisedendaja mõiste
paragrahvi 131 lõike 4 punktist 3 välja sõna ning lisatud eraldi rahvatervishoiu valdkond, kus see on asjakohane. Seletuskirjas on
„tervisedendus“ kuivõrd see punkt kannab sisuliselt avatud rahvatervishoiu valdkonna eesmärki, et paremini oleks mõistetud kolme
pigem terviseprobleemide süvenemise ennetamise valdkonna seotus.
eesmärki.
Täpsustada THP koostamise, kasutamise ja Selgitame:
maakonna arengustrateegiaga seostamise loogika. TERVIK, kuhu kuuluvad KOV-id ja maakonna olulisemad tervishoiuteenuse
osutajad, koostab maakonna tervise- ja heaoluprofiili, mis kiidetakse heaks
koostöökogu poolt ja on seejärel sisendiks maakonna arengukava koostamisse. Kui
seda loogikat järgitakse, peaks maakonnaarengustrateegia olema kooskõlas tervise-
ja heaoluprofiiliga ja ei ole põhjust, miks TERVIK ei peaks sellega arvestama.
Täpsustada koostöökogu suhe seniste Selgitame:
tervisenõukogudega (viimaseid likvideerimata) ja Tervisenõukogude tegevuse üle otsustab KOV. Tervisenõukogud on KOV volikogu
KOKS-ist tuleneva maakonna arengu juhtimisega otsusega moodustatud nõuandlikud kogud. Tegemist on vabatahtliku tegevusega.
ning koheselt rakendada maakonna Samas kui koostöökogu ülesanded on sätestatud seaduse tasandil piirkonnaülese
tervisedendajate kogemust ja pädevust tegevuse ja riikliku juhtimise ühtlustamise vajadusest lähtuvalt.
valdkonnaülese tervisedenduse planeerimisel ja
elluviimisel.
• Kaasata eelnõu edasises menetluses Arvestatud.
tervisedenduse ja rahvatervishoiu eksperte.
Eesti Tervisedenduse Ühing
Loodavad struktuurid ei kata rahvatervishoiu ja Arvestatud osaliselt.
tervisedenduse ülesandeid. Seletuskirjas nimetatud
eesmärk tugevdada kogukonnapõhist ennetust ja Täpsustatud eelnõud ja seletuskirja, kus on lisatud, et edaspidi kaasatakse
tervisedendust ei kajastu TERVIKu ülesannetes ega koostöökoguse aruteludesse ka tervisedendaja või tema rolli esindav spetsialist.
koostöökogu koosseisus. Lisaks on TERVIku ülesannete hulka lisatud ka rahvatervishoiu osa.
Tervise- ja heaoluprofiil (THP) kaotab oma Selgitame:
rahvatervishoiu strateegilise planeerimise Tervise- ja heaoluprofiili jääb sisse rahvatervishoiu valdkond ning see jääb endiselt
funktsiooni. THP andmine TERVIKu ülesandeks laiapõhjaliselt dokumendiks.
muudab selle sisuliselt tervishoiu- ja
sotsiaalteenuste tegevusplaaniks. THP peaks jääma Täpsustatud eelnõud ja seletuskirja, et oleks selgemalt välja toodud rahvatervishoiu
laiapõhjaliseks rahvatervishoiu planeerimise ja tervisedendaja roll.
dokumendiks ning selle koostamist peaks
koordineerima tervisedendaja, kellel on selleks
vastavad kompetentsid.
Maakonna tervisedendaja roll jääb reguleerimata. Arvestatud.
Tervisedendaja kaasumine TERVIKu töösse on Täpsustatud eelnõud ja seletuskirja, et oleks selgemalt välja toodud rahvatervishoiu
jäetud vabatahtliku kokkuleppe tasandile. Seaduses ja tervisedendaja roll.
tuleks sarnaselt terviseteejuhile sätestada ka
maakonna tervisedendaja roll ja ülesanded. Tervisedendaja kaasamise vajadus on kirjeldatud läbi THP koostamisse kaasamise
(täiendatud § 8 lõige 1) ning TERVIKu ülesannete laiendamise läbi rahvatervishoiu
valdkonna (§ 131 lõige 4). Lisaks on lisatud mõistena sisse „tervisedendaja“.
Tervisedenduse rahastamine vajab struktuurset Selgitame:
lahendust. Pärast maavalitsuste likvideerimist on Eelnõu peamine eesmärk ei ole maakonnapõhise tervisedenduse rahastuse
maakonna tasandi tervisedenduse rahastus põhimõtteline ümberkorraldamine ning seetõttu on eelnõus kajastatud tervisedenduse
vähenenud, mitmes maakonnas on tervisedendaja ja esmase ennetuse rahastust vaid tulemuspõhise rahastuse all. Püsirahastuse
ametikoht täitmata ning tegevusrahastus on suurendamine vajab täiendavad arutelusid tulevikus.
projektipõhine ja killustunud. Eelnõuga peaks
kaasnema selge lahendus, kuidas tagatakse
maakondliku tervisedenduse jätkusuutlik
rahastamine, sh tervisedendaja ametikoha ja
tegevuste püsiv rahastamine igas maakonnas.
Eelnõuga tuuakse rahvatervishoiu seadusesse sisse Arvestatud.
kliiniline tervisedendus, ilma et seda rahvastiku Eelnõus on sees tervisedenduse lai käsitlus.
tasandi tervisedendusest selgelt eristataks. See
tekitab terminoloogilise segaduse ja vajab
lahendust.
Ettepanek: eristada eelnõus selgelt Arvestatud.
rahvastikupõhine terviseedendus ja ennetus
teenusepõhisest riskihaldusest; määratleda Täpsustame eelnõud ja seletuskirja:
riskikäitumise ennetus rahvatervishoiu keskse
eesmärgina ning siduda see Rahvatervishoiu keskne eesmärk on ennetada ebasoovitavat tervisemõju ennetavaid
konkreetsete vastutuste, rakendusmehhanismide ja ja vähendavaid organiseeritud tegevusi eesmärgiga pikendada elanike eluiga,
rahastusega parandada nende elukvaliteeti ja vähendada tervisealast ebavõrdsust.
Tervisedendus on rahvatervishoiu valdkonna haru, mis hõlmab inimese igapäevast
käitumist kujundavaid sotsiaal-majanduslikke kui ka elukeskkonda mõjutavate
tegurite mõjutamist. Seda tehakse koostöös teiste valdkondadega (sh tervishoid,
sotsiaal, haridus jne). Sekkumisi ja tegevusi viiakse ellu kas teatud rühmadele või
kogu elanikkonnale. Tervisedendus hõlmab eelkõige elukeskkonna strateegilist
kujundamist, universaalse tasandi ennetust, milles on sekkumised suunatud kõigile
ning mille eesmärk on ära hoida probleemi (sh haiguse) tekkimist, kui ka sekkumisi,
mis on suunatud juba haavatavamatele sihtrühmadele, kellel on probleemide
kujunemise riskitegurid. Lisaks hõlmab see ka olemasolevate probleemide
süvenemist.
Ettepanek: täiendada seletuskirja seaduse eesmärgi Arvestatud.
kirjeldust järgmise täpsustusega (lisandus
kursiivis):
„…inimene võtab oma tervises ja toimetulekus
suurema vastutuse keskkonnas, mis loob läbi
keskkondlike
ja kogukondlike ennetusmeetmete suutlikkuse ja
võimalused seda teha ”
Soovitame selle mõtte siduda ka tervise- ja
heaoluprofiili rolliga (RTHS § 8), rõhutades, et
rahvastiku
tervise ja heaolu parandamine eeldab lisaks
individuaalsetele valikutele süstemaatilisi
keskkondlikke ja kogukondlikke sekkumisi.
Selline täpsustus tagab kooskõla rahvatervishoiu
põhikäsitlusega, mille kohaselt tervisekäitumine ja
toimetulek kujunevad sotsiaalses ja füüsilises
keskkonnas. Väldib tõlgendust, et ennetus ja
tervisedendus
taanduvad peamiselt inimese individuaalsele
vastutusele ning toetab kohalike omavalitsuste rolli
ja
vastutust rahvatervishoius, nagu see on sätestatud
kehtivas seaduses.
Ettepanek: Täpsustada RTHS § 132 Selgitame:
selliselt, et märkamislehe aluseks võivad olla ka Märkamislehe aluseks ongi osaliselt riskid, mis on realiseerunud ja osaliselt riskid,
varajased tervisemõjurid ja abivajaduse märgid, mis ei ole veel realiseerunud. Märkamislehte ei tohiks esitada ilma inimese
mitte üksnes juba selgelt kujunenud tervise- ja nõusolekuta, kui abivajaduse märgid poleks juba olulised.
sotsiaalprobleemid.
Samuti on vajalik ühtlustada eelnõu ja seletuskirja
käsitlus märkamislehe käivitamise aluste osas.
See muudab süsteemi sisuliselt ennetavaks, mitte
üksnes reageerivaks, ning aitab vältida olukorda,
kus
abi jõuab inimeseni alles pärast probleemide
süvenemist.
Ettepanek: Täpsustada seletuskirja koostöökogu Arvestatud.
käsitlust ning vajadusel täiendada eelnõu selliselt, Lisatud selgitus: “Eelnõuga ei asendata olemasolevaid tervisenõukogusid, kuna
et selles formaadis tegutsetakse sageli valdkondadeüleselt, kuhu on kaasatud lisaks
oleks selgelt tagatud nii institutsionaalne tervise valdkonnale ka siseturvalisus, haridus jms. Nende üle otsustab jätkuvalt
järjepidevus kui ka eksperttasandi säilimine. KOV, vaid luuakse nende kõrvale seaduses sätestatud minimaalse koosseisuga
Asendada seletuskirjas sõnastus „asendab“ heaolupiirkonna koostöökogu kui riigi ja KOVi esindajate kohustuslik
järgmise loogikaga: rahvatervishoiu, tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna koostöö- ja
„Eelnõu kohaselt täiendatakse senist koordinatsiooniformaat.”
tervisenõukogude mudelit, kus heaolupiirkonna
koostöökogud
täidavad strateegilise otsustustasandi rolli ning
sätestatakse koostöökogule kohustuslik minimaalne
koosseis.”
või samasisuliselt täpsustada, et tegemist ei ole
senise rahvatervishoiualase koostöö
katkestamisega, vaid
juhtimistasandi selgemaks struktureerimisega.
Ettepanek: Lisada seletuskirja selge põhimõte Arvestatud.
eksperttasandi säilitamise kohta, näiteks:
„Koostöökogu töö toetamiseks võivad
heaolupiirkonnas tegutseda valdkondlikud või
sihtrühmapõhised
ekspertide koostöövormid, mis võimaldavad
säilitada ja arendada sisulist koostööd,
sealhulgas tervisedenduse ja ennetuse valdkonnas.”
See täpsustus aitaks eristada strateegilist
otsustustasandit (koostöökogu, RTHS § 8¹) ja
sisulist eksperttööd, mis on rahvatervishoiu
valdkonnas tõenduspõhisuse ja järjepidevuse
tegevuse eeltingimus.
Arvestades, et koostöökogu pädevus on eelnõus
seatud selgelt strateegilisele tasandile, on
eksperttasandi
eraldi ja selgesõnaline käsitlemine vajalik, et
rahvatervishoiu, ennetuse ja tervisedenduse sisuline
kvaliteet
ei sõltuks üksnes juhuslikust või projektipõhisest
koostööst.
Ettepanek: Täpsustada seletuskirjas, kuidas ja Arvestatud.
milliste näitajate kaudu peaks TERVIKu tegevus
tegelikult
vähendama tervishoiusüsteemi koormust ning
kuidas on Tervisekassa rahastusrisk maandatud
juhul, kui
eeldatav kokkuhoid ei realiseeru
Ettepanek: Täiendada seletuskirja (ning vajadusel Selgitame:
eelnõu) selliselt, et oleks selgelt kirjeldatud Esmase ennetuse ja tervisedenduse rahastamise põhimõtetes eelnõu olulisi muudatusi
ennetuse ja tervisedenduse rahastamise põhimõte ja ei kavanda. Täiendav rahastus on kirjeldatud läbi tulemusrahastuse, kus on toodud
mehhanism. välja raha kasutamine rahvatervishoiu valdkonnas, mis katab ka tervisedenduse ja
• Välditava ravi vähenemisest tulenevate säästude esmase ennetuse. Kuivõrd sõltuvad TERVIKu ja heaolupiirkonna vajadused
suunamine ennetusse piirkonniti, ei ole otstarbekas osakaalu välja tuua.
ja tervisedendusse kirjeldatakse konkreetse
põhimõttena (nt osakaal, fond, sihtotstarbeline
kasutus), mitte üksnes üldise eesmärgina (seos
RTHS § 31 ning seletuskirja rahastamist käsitlevate
osadega).
• TERVIKute tulemustasu ja rahastusmudel
seotakse lisaks teenusekasutuse näitajatele ka
rahvastikupõhiste ennetuse ja tervisedenduse
tulemustega (nt muutused peamistes
tervisekäitumise näitajates, elukeskkonnast
tulenevates tervisemõjuritses; seos RTHS § 8 ja §
8¹).
• Süsteemne tervisedendus ja ennetus, sh piirkonna
vajadustele vastavate (tõendatult) tulemuslike
ennetustegevuste rakendamine vajab ka üldistest
tulemusnäitajatest sõltumatut püsivat rahastust
(näiteks kindel protsent tervikeelarvest). See
võimaldab luua muudatusi pikemaajalises
vaates viisil, mis aitab järjepidevalt vähendada
vajadust kulukamate indiviidipõhiste teenuste
rakendamiseks. Nii loome eelduse, et TERVIKu
teenusemudel oleks hallatav ning integreeritud
süsteemi koormus väheneks ajas mitte ainult juba
väljakujunenud probleemidega üksikindiviidide
terviseteekonnal tõhusalt muudatusi juhtides vaid
juhtides muudatusi paralleelselt laiemas
populatsioonis ning elukeskkonnas enne
probleemide tekkimist. Paralleelne tegutsemine
kahel
tasandil kindla finantsmudeli alusel, aitab juhtida
sotsiaal- ja tervishoiukulude vähenemist ajas
oluliselt tõhusamalt.
Ettepanek: Täpsustada seaduseelnõus, et Selgitame:
TERVIKul on keskne igapäevast tegevust ja Võrgustikujuhi roll ja ülesanded on soovitud kujul lahti kirjeldatud rakendusaktis.
koostööd koordineeriv täidesaatev juht
(võrgustikujuht), ning selgitada tema rolli suhet:
• strateegilise otsustustasandiga (koostöökogu /
juhtorgan);
• terviseteejuhtide ja teenusekoordineerimisega;
• rahvatervishoiu ja tervisedenduse vaatega.
See parandaks õigusselgust, aitaks mõista tegelikku
juhtimisloogikat ning looks selgema aluse ka
rahvatervishoiu ja tervisedenduse rollide
tasakaalustamiseks uues süsteemis.
SelgitameIlma selge lahenduseta tervisedendajate Selgitame:
töökoormuse, tasustamise ja pädevuste arendamise
osas tekib oht, et tervisedenduse roll jääb praktikas Maakonna tervisedenduse rolli ja rahastuse muutmine ei ole eelnõu esmane eesmärk
formaalseks ning rahvatervishoiu tegevused ning olulisi muudatusi senistes rahastamispõhimõtetes ei planeerida.
killustuvad
juhuslikeks või projektipõhisteks sekkumisteks.
See seaks ohtu nii rahvatervishoiu seadusest
tulenevate
ülesannete täitmise kui ka kogu reformi
usaldusväärsuse ja eesmärkide saavutamise.
Juhul kui rahvatervishoiu vaadet ei eristata
süsteemist eraldiseisva strateegilise raamistikuna,
peame käesolevas reformietapis kõige
realistlikumaks lahenduseks tervisedenduse
teadlikku tugevdamist eraldi kandva rolli kaudu
TERVIKu juures, eeskätt võrgustikujuhi
kõrval.
Maakonna tervisedendaja rolli eesmärk on juhtida
rahvastikupõhist tervisedendust ja ennetust
maakonnas ning seista selle eest, et TERVIKu
teenus- ja koordinatsioonimudel oleks tasakaalus
rahvatervishoiu eesmärkidega.
See roll hõlmab eelkõige:
• rahvatervishoiu vaate kandmist tervise- ja
heaoluprofiili koostamises ja elluviimises;
• riskikäitumise ennetamise süsteemset
kujundamist;
• kohalike omavalitsuste tervisedenduse alase
võimekuse toetamist;
• rahvastikupõhise ennetuse seire ja mõju
hindamist;
• osalemist TERVIKu arendamises ja
rahastusprioriteetide kujundamises rahvastiku
tervise vaates
Haiglatoidule kehtestatud nõuete Mitte arvestatud.
kaotamisega kandub väga suur vastutus tervist
toetava toidu pakkumiseks toitlustajate õlule, kellel Muudatuse eesmärk on kujundada tervishoiuasutustele proportsionaalsem
peavad olema väga kõrged toitumise- ja lähenemine. Tervishoiuasutustes viibivad patsiendid üldjuhul lühiajaliselt ning neile
tervisealased kompetentsid. Selliste kompetentside pakutakse sageli tervishoiutöötaja määratud erimenüüsid. Erimenüüde sisu ei ole ka
ja kehtivas määruses reguleeritud, kuid nende määramisel lähtuvad tervishoiuteenuse
teadmistega spetsialistide tagamine kõikidesse osutajad tavapäraselt ravijuhenditest ja patsiendi terviseseisundist.
piirkondadesse on aga väga suur katsumus. Arvestades, et tervishoiuasutustes kasutatakse valdavalt erimenüüsid ning patsientide
Ettepanek: jätta RTHS-se § 22 pealkiri ning viibimine on lühiajaline, ei ole regulatsioon põhjendatud, kuna selle mõju oleks
lõiked 1 ja 2 muutmata. pigem vähene. Regulatsiooni puudumine ei tähenda seejuures, et haiglad hakkaksid
pakkuma ebatervislikku toitu. Haiglad saavad endiselt kasutada tavamenüüde
koostamisel riiklikke toidu- ja toitumissoovitusi, mis on ka vabalt kättesaadavad ning
sisaldavad põhjalikke juhiseid tasakaalustatud ja mitmekesise tavamenüü
koostamiseks.
Lisaks on patsiendid tervishoiuasutustes tervishoiutöötajate kõrgendatud tähelepanu
all ning ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski ei ole tuvastatud.
Eelnõu seletuskirjas ja seaduseelnõus on puuduliku
andmevahetuse kirjelduse osas vaja kindlasti välja
tuua lahendus, et infot hakatakse vahetame
tegutsemispiirangutel põhinevate RFK-koodidega,
mis tagab ülevaate inimese
funktsioneerimisvõimest ja osalusvõimest.
Selgitame:
Ettepanek: Koostatud ärianalüüside alusel alustada Infosüsteemide andmevahetuse arendused koos vastava seadusloomega on
erinevate infosüsteemide andmevahetuse arendusi planeeritud IT arenduste teise etappi. Eelnõu käsitleb IT arenduste esimest etappi,
koos seadusloomega, et tervise-ja mis loob baasilise aluse ka RFK kasutamisele tulevikus inimese heaoluplaanis.
sotsiaalvaldkonna integratsiooniprotsessis saaks
kasutada andmeid,
mis abivajava inimese kohta on eelnevalt
koondatud erinevatesse andmebaasidesse ja
infosüsteemidesse, nt
• Töötukassa tööturuteenuste ja toetuste menetluse
infosüsteemis (EMPIS),
• Töövõime hindamise ekspertiis (infosüsteem
REDIS)
• Täiskasvanute abivajaduse hindamisel (STAR2)
(5) TERVIKu koosseisu peavad kuuluma kõik: Arvestatud.
1) heaolupiirkonnas asuvad tervishoiuteenuste Selgitus on lisatud seletuskirja
korraldamise seaduse § 55 lõike 1 alusel
kehtestatud
haiglavõrgu arengukavas nimetatud haiglad, välja
arvatud selles nimetatud taastusravihaigla;
TAI: Puudub selge põhjendus, miks TERVIK`u
koosseisu ei kuulu kohustuslikult taastusravi haigla
(6) TERVIKusse võivad kuuluda ka teised Arvestatud.
heaolupiirkonna elanikele tervishoiu- ja Eelnõu teksti on täpsustatud, et tegemist on siiski juriidiliste isikutega.
sotsiaalteenuseid osutavad isikud. Täname tähelepanu juhtimise eest.
Palun selgitada kas siin on mõeldud erapraksiste,
FIE-de vm tervishoiu-, sotsiaal ja
rehabilitatsiooniteenuseid osutavate asutuste
töötajad, st seaduseelnõu vajab täpsemat kirjeldust
Valminud heaoluplaani kinnitab terviseteejuht ja Selgitame:
inimene. Inimese antud kinnitus sisaldab Sellisele inimesele algatatakse eestkoste. Kuniks inimesel pole eestkostet, siis ta
nõusolekut, otsustab ise, aga tugivõrk/KOV saab ka sel perioodil olla toeks inimesele parima
et käesoleva paragrahvi lõike 4 punkti 2 ja lõike 6 otsuse tegemisel. KOVi roll inimese/pere toetamisel ka siis, kui ta ei ole veel
alusel moodustatud tugimeeskonna liikmetele eestkoste seadmiseini jõudnud säilib.
antakse ligipääs heaoluplaanile ja tegevuskavale.
Kui inimene kinnitust ei anna, lõpetatakse andmete
edasine
Töötlemine.
Lahtiseks jääb küsimus, kui tegu on näiteks
segasusseisundis, algava dementsusega või
intellektihäirega inimese heaoluplaaniga, kuid kui
abivajajale ei ole veel kehtestatud eestkostet. Kas
siin ei või tekkida
olukord, kus inimene jääb abita
(1) Käesoleva seaduse § 133 Selgitame:
lõike 2 punktis 3 nimetatud heaoluplaan kajastab: Abivahendi vajadust hindavad perearst, pereõde, raviarst ja seda saavad hinnata ka
1) abivajaja tervise- ja heaolueesmärke, nende rehabilitatsioonimeeskonna liikmed, kui nad tugimeeskonda lisatakse. Kõik need
saavutamiseks antud soovitusi, teenusevajadusi spetsialistid on kaasatud.
ning määratud teenuseid, ravimiskeemi ja
abivahendeid;
Antud eelnõus puudub selgus, kuidas moodustub
heaoluplaanis abivahendite vajaduse hinnang.
Võimalike spetsialistide hulgas ei ole nimetatud
vastava valdkonna abivahendi spetsialiste.
Pärnumaa OVL
Sätestada seaduses või selle rakenduses Selgitame:
universaalse rahvastikupõhise tervisedenduse ja Maakonna tervisedenduse rahastuse muutmine ei ole eelnõu esmane eesmärk ning
esmase ennetuse selge roll ning siduda see süsteemi olulisi muudatusi senistes rahastamispõhimõtetes ei planeerida. Küll oleme selguse
kesksete eesmärkide ja rahastusega. huvides täpsustanud nii eelnõus kui ka seletuskirjas rahvatervishoiu valdkonna ja
tervisedendaja rolli, et need oleksid eristatavad ja vastutused selgemad.
• Tagada, et heaolupiirkonna koostöökogu kõrval Arvestatud.
toimib eksperttasandi rahvatervise ja Eelnõuga ei asendata olemasolevaid tervisenõukogusid, mille tegevuse ja koosseisu
tervisedenduse töörühm ning et selle roll üle otsustab jätkuvalt KOV, vaid luuakse nende kõrvale seaduses sätestatud
otsustusprotsessis on selgelt määratletud. Eelnõus minimaalse koosseisuga heaolupiirkonna koostöökogu.
sätestatud nõue maakonna tervisenõukogu Täpsustasime eelnõud, kuhu lisasime, et koostöökogude aruteludesse kaasatakse
asendamine koostöökoguga ei ole asjakohane. . tervisedendaja või tema rolli täitev spetsialist. Koostöökogu ei asenda vaid täiendab
eksperttasandi töörühmasid. Täiendatud seletuskirja: “Eelnõu kohaselt täiendatakse
senist tervisenõukogude mudelit, kus heaolupiirkonna koostöökogud
täidavad strateegilise otsustustasandi rolli ning sätestatakse koostöökogule
kohustuslik minimaalne koosseis.” „Koostöökogu töö toetamiseks võivad
heaolupiirkonnas tegutseda valdkondlikud või sihtrühmapõhised
ekspertide koostöövormid, mis võimaldavad säilitada ja arendada sisulist koostööd,
sealhulgas tervisedenduse ja ennetuse valdkonnas.”
• Tuua välja, et tervise- ja heaoluprofiil säilitab Arvestatud.
oma rolli rahvastiku tervise ja heaolu strateegilise Täpsustatud seletuskirjas tervise- ja heaoluprofiili rolli.
alusdokumendina, mitte ei taanduks teenuspõhiseks
tööriistaks.
• Vaadata üle tervise- ja heaoluprofiili iga-aastase Selgitame:
uuendamise nõue või täpsustada uuendamise ulatus Tervise- ja heaoluprofiili tuleb uuendada kord aastas arvestades olulisemaid
ja eesmärk muudatusi riskirühmades ja tervishoiu- ning sotsiaalteenuste kasutamise näitajates,
samuti strateegilistes tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna inimressurssides. Eesmärk on
muutustele paindlikult reageerida ja vajadusel seatud eesmärke korrigeerida.
Sätestada maakondlike arendusorganisatsioonide Selgitame:
roll rahvatervise ja tervisedenduse koordineerimisel RTHS § 13 lõige 2 toob välja kohalike omavalitsuse üksuste ühiselt täidetavad
ning siduda see vastavate ressurssidega: tagada ülesanded, mis sisaldavad mh ka rahvatervishoiu ja tervisedenduse ülesandeid. See
rahvatervisealaste tegevuste ja tööjõukulude kohustus ei muutu ning endiselt võivad kohalikud omavalitsuse üksuseid ülesandeid
jätkusuutlik rahastus koos reformiga kaasnevate täita maakondlike arenguorganisatsioonide kaudu. TERVIK-u ülesannete hulka
lisavajadustega. kuulub rahvatervishoiu alaste ülesannete koordineerimine, koostöökorralduse
kokkuleppimine ning elluviimise toetamine.
• Täpsustada heaolupiirkonna tasandil Arvestatud.
tervisedenduse eest vastutava spetsialisti roll ning Täiendasime eelnõu ja seletuskirja. Lisasime mõistete hulka tervisedendaja mõiste.
tagada selle süsteemne kaasatus TERVIKu Lisaks täiendasime eelnõud, kuhu on lisatud, et TERVIKu ülesanne on ka
toimimisse. tervisedendajate koostöö toetamine ning koostöökogu aruteludesse kaasatakse lisaks
teistele ekspertidele ka tervisedendada. Läbivalt on täiendatud seletuskirja, et
selgemini tuleks välja jätkuvalt rahvatervishoiu valdkond.
• Määratleda, milline osapool vastutab Selgitame:
lõpptulemuste saavutamise eest ning millised on Lõpptulemuste eest vastutab TERVIK. Tervise- ja heaoluprofiil on strateegiline
mehhanismid olukorras, kus kokkulepitud dokument, kus toodud eesmärke saab käsitleda suunisena. Konkreetseid kohustusi
eesmärke ei saavutata..
võtab TERVIK siiski ainult lepingute kaudu. Lepingutes sätestatakse mehhanismid,
tegutsemiseks olukorras, kus lepingus ette nähtud tulemusi ei saavutata.
• Siduda eelnõu rakendamine realistlikult Arvestatud.
tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna andmevahetuse
ning digiarenduste tegeliku valmidusega.
• Hinnata realistlikult tervishoiutöötajate täiendavat Arvestatud.
töökoormust ning tagada uute ülesannete (nt
märkamisleht) jaoks vajalikud ressursid.
• Täpsustada tulemuspõhise rahastuse tingimused, Selgitame:
mõõdikud ja rakendusloogika ning tagada Praeguses faasis saame siia tuua eelnõusse näite võimalikust praktikast, kuid
üleriigiline raamistik, mis väldib piirkondliku tulemuspõhise rahastuse tingimused, mõõdikud ja rakendusloogika metoodika
killustatuse süvenemist. koostab Tervisekassa
• Analüüsida ja selgitada, millistel eeldustel Arvestatud.
saavutatakse reformiga tervishoiusüsteemi Analüüs ja selgitused lisatud.
pikaajaline kokkuhoid ning kuidas on selles
arvestatud rahvastikupõhise ennetuse rolli
Tervisekassa
1. Sõnastada eelnõu § 1 punktis 7 toodud § 8 lõiked Arvestatud.
2 ja 3 järgmiselt: „(2) Tervise- ja heaoluprofiili Täpsustame seletuskirja ja eristame TAI rolli ulatust „§ 8. Tervise- ja heaoluprofiil
koostamisel ning rakendamisel lähtub TERVIK lõikes 3.
Tervise Arengu Instituudi poolt koostöös
Tervisekassa, Sotsiaalkindlustusameti ja Lõikes 3 on lisatud, et iga asutus nõustab TERVIKut tervise- ja heaoluprofiili
Sotsiaalministeeriumiga koostatud juhendist. (3) koostamisel oma pädevuse piires.
Tervise Arengu Instituut koordineerib riigiülest
koostööd tervise- ja heaoluprofiilide koostamisel Seletuskirjas lisasime täiendava selgituse, kus juhtisime tähelepanu läbi näite, et
ning avaldab lõikes 2 nimetatud juhendi ning Tervise Arengu Instituut vastutab juhendite ning tervise ja heaolu lühiülevaadete
heaolupiirkondade tervise ja heaolu lühiülevaated koostamise eest, sealhulgas tervise- ja heaoluprofiilide koostamise ja
oma veebilehel. Iga lõikes 2 nimetatud asutus koordineerimise juhendamise osas üksnes rahvatervishoiu valdkonnas.
nõustab TERVIKut tervise- ja heaoluprofiili
koostamisel oma pädevuse piires.“ Hetkel on lõikes
2 toodud viide neljale asutusele ja puudub selgus,
kes juhendi koostamist koordineerib ja eest veab,
selle valmimise ning avaldamise eest vastutab.
Seletuskirja kohaselt on selleks asutuseks Tervise
Arengu Instituut. Tervisekassa hinnangul peaks
õigusakt selles osas olema samuti selgem. Lisaks
teeb Tervisekassa ettepaneku sõnastada lõike 3
esimeses lause konkreetsemalt, viidates selgelt
Tervise Arengu Instituudile, kellel lasub kohustus
avaldada tervise- ja heaoluprofiili koostamise
juhend ning lühiülevaated heaolupiirkondade
tervise ja heaolu seisust oma veebilehel.
Vajalik on ka täpsemalt selgitada, kes tegeleb
olukordadega, mil TERVIK tervise- ja
heaoluprofiili juhendeid (või neist ühte) ei täida.
Eelnõu § 1 punktis 8 toodud § 81 lõikes 6 Arvestatud.
sätestatakse konsensuslik otsuste vastuvõtmise Koostöökogu töökorra põhimõtted kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri
kord. Hetkel on sättest puudu regulatsioon, mis määrusega. Vastav volitusnorm lisatud eelnõusse.
käsitleb koostöökogu töövormi ehk millises vormis
toimub koostöökogu ülesannete täitmine ja otsuste
vastuvõtmine. Tegemist on seaduse alusel
moodustatavate organitega, mis moodustatakse igas
maakonnas, seega võiks ka selle organi
töökorraldus olla üle-eestiliselt võimalikult
standardiseeritud. On oluline, et otsused oleks vastu
võetud menetluse tulemusena, mis on kontrollitav
ja läbipaistev.
Samas jääb Tervisekassale hetkel § 81 lõikes 7 Arvestatud.
sätestatu ja seletuskirjas kirjeldatu alusel Eelnõu on täiendatud:
ebaselgeks, millised koostöökogu otsused TERVIK lähtub oma töös koostöökogu poolt heaks kiidetud tervise- ja heaolu
TERVIKule täitmiseks kohustuslikud on. profiilist
Paragrahvi lõike 4 punktide 1 ja 2 kohaselt kiidab
koostöökogu heaks tervise- ja heaoluprofiilis
toodud eesmärgid ja nende täitmiseks vajaliku
tegevuskava. Samas viidatakse seletuskirjas (lk-d 8
ja 12), et heaks kiidetud dokument ei ole
osapooltele teenuste korraldamisel siduv. Jääb
ebaselgeks, kas koostöökogu töö eesmärgiks on nö
soovituslik strateegiline planeerimine või on
tegemist heaolupiirkonnas tegutseva valdkonda
juhtiva organiga. Eelnõust ei selgu, millised on
koostöökogu otsuste järgimata jätmise tagajärjed
TERVIKule.
Tervisekassa hinnangul võib juhtuda, et ühes Selgitame:
heaolupiirkonnas on võimalik moodustada mitu Rakendussäte välistab mitme TERVIK-u tekke.
TERVIKut. Jääb selgusetuks, mille järgi Eelnõu §131 lg 1 sätestab, et igas heaolupiirkonnas on ainult ainult üks TERVIK.
Tervisekassa otsustab, millise TERVIKuga Näiteks võib Harjumaa TERVIK-ut pidada Harjumaa Omavalitsuste Liit (HOL),
Tervisekassa koostöölepingu ja hiljem rahastamise Tallinn, põhja-Harjumaa, lõuna-Harjumaa ja kesk-Harjumaa võivad olla Harjumaa
lepingu sõlmib. koordinatsioonipiirkonnad. Tervisekassa sõlmib sel juhul TERVIK-u lepingu ainult
Harjumaa TERVIK-u pidaja ehk HOL-iga.
Eelnõust ja seletuskirjast ei selgu, mis saab juhul, Arvestatud.
kui mõni lõikes 5 toodud loetelus nimetatud Eelnõusse lisatud täiendus: “Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 11 sätestatud
osapool ei soovi sõlmida koostöökokkulepet ja koostöökorralduse kokkuleppe on siduv kõigel käesoleva paragrahvi lõikes 5
kuuluda TERVIKu koosseisu. Kas sellisel juhul nimetatud osapooltele, sõltumata koostöölepingu sõlmimisest.”
laieneb talle koostöökogu otsuste täitmise kohustus
või mitte jne? Samuti jääb hetkel eelnõust ja
seletuskirjast selgusetuks, millised on TERVIKusse
kuuluvate osapoolte, kes seletuskirja (lk 15) TERVIKusse kuuluvad osapooled on seotud koostööleppes või muudes lepingutes
kohaselt ei ole TERVIKu aktiivsed liikmed, (nt välisabi projekti partnerina) sätestatud ulatuses.
vastutus TERVIKu otsuste järgimata jätmises ja
millise organi või organisatsiooni kohustus on seda
kontrollida.
Eelnõu § 1 punktis 10 toodud § 131 lõike 7 Arvestatud.
sätestatakse, et TERVIKusse kuuluvad osapooled Vastavad koostöölepingu miinimumnõuded sätestatakse Eelnõus järgnevalt:
sõlmivad omavahel koostöökokkulepped. “TERVIK-u koostööleping leping peab käsitlema vähemalt:
Tervisekassa teeb ettepaneku kehtestada õigusakti 1) volitatud esindaja määramise korda ning tema õiguseid ja kohustusi;
tasandil nõuded, millele koostööleping peab 2) TERVIK-u juhtimisstruktuuri koosseisu, pädevust, korraldust ja
minimaalselt vastama. Sättest võib hetkel aru töökorda;
saada, et koostöökokkulepped võivad olla erineva 3) TERVIK-u liikmete õiguseid ja kohustusi;
sisuga. Seetõttu on oluline, et teemad, mille osas 4) TERVIK-u liikmeks astumise, liikmelisuse muutmise ja väljaastumise
igal juhul peavad lepingu osapooled kokku korda;
leppima, oleks kirjeldatud. 5) Info- ja andmevahetuse korraldust ja põhimõtted;
6) TERVIK-ule rahaliste kohustuste võtmist, eelarve ja aruandluse ning
järelkontrolli korraldust;
7) Liikmete vastutuse ulatust ja vaidluste lahendamise korda;
8) lepingu jõustumise, muutmise ja lõpetamise tingimusi.”
Eelnõu § 1 punktis 12 toodud § 131 lõikes 72 on Selgitame:
sätestatud TERVIKu õigus osutada valdkonnaülest Eelnõu I versiooni tagasisidest tulenevalt on eelnõust välja jäetud võimalus
koordinatsiooniteenust, kuid keelatud on osutada moodustada TERVIK eraldiseisva juriidilise isikuna. Jäetud on võimalus
eriarstiabi, perearstiabi ja kiirabi. Tervisekassa moodustada TERVIK kohalike omavalitsuste koostööorganisatsiooni koosseisu.
hinnangul ei ole viidatud tegevuspiirangu tõttu Eelnõu on täiendatud täpsustusega, et valdkonnaülese koordinatsiooniteenuse
TERVIKul võimalik valdkonnaülest osutamiseks on vajalik tervishoiuteenuse osutamise luba. Juhul, kui TERVIK-ut
koordinatsiooniteenust osutada. Valdkonnaülest pidaval organisatsioonil on tervishoiuteenuse osutamise luba, on võimalik
koordinatsiooniteenust osutab eelnõu kohaselt terviseteejuhid võtta tööle TERVIK-u struktuuriüksusesse. Kui TERVIK
inimesele terviseteejuht (§-d 132 ja 133 ). Inimese moodustatakse nt KOV koostööorganisatsiooni koosseisu või üksiku KOV-i juurde,
kohta täidetud märkamislehte on võimalik suunata ei ole TERVIK-ul õigust ise osutada koordinatsiooni teenust, kuna TERVIK-u
vaid terviseteejuhile, kes osutab teenust pidajal puudub tervishoiuteenuste tegevusluba. See ei takista aga et terviseteejuhid
tervisekeskuses või haiglavõrgu arengukavas võtavad nt ühel päeval nädalas inimesi vastu KOV ruumides ja teevad tihedat
nimetatud haiglas. Tegemist on perearstiabi või koostööd KOV spetsialistidega, käies vajadusel koos koduvisiitidel jms.
eriarstiabi osutavate tervishoiuteenuse osutajatega.
Seega jääb hetkel eelnõust arusaamatuks, milline
on eraldisesisva juriidilise isikuna moodustatud Selgitame:
TERVIKu osutatava valdkonnaülese Eelnõu on kooskõlastusringil saadud tagasiside põhjal muudetud. Sellest on välja
koordinatsiooniteenuse sisu. jäetud võimalus moodustada TERVIK eraldiseisva juriidilise isikuna. TERVIK saab
edaspidi tegutseda näiteks kohalike omavalitsuste koostööorganisatsiooni
koosseisus.
Samuti on eelnõud täpsustatud selliselt, et valdkondadeülest koordinatsiooniteenust
saab osutada üksnes tervishoiuteenuse osutaja, kellel on vastav tegevusluba. Kui
TERVIK-u pidajal on tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba, võib terviseteejuht
töötada TERVIK-u struktuuriüksuses ning TERVIK saab koordinatsiooniteenust
osutada. Kui TERVIK tegutseb organisatsiooni juures, kellel tervishoiuteenuse
osutamise tegevusluba puudub (näiteks kohalike omavalitsuste
koostööorganisatsiooni või kohaliku omavalitsuse juures), osutab
koordinatsiooniteenust tervishoiuteenuse osutaja, kelle juures terviseteejuht töötab.
Tervisekassa teeb ettepaneku ühtlustada eelnõu § 1 Arvestatud osaliselt.
punktis 13 toodud § 133 lõikes 1 toodud Valdkonnaülese koordinatsiooniteenuse mõistet on § 133 lõikes 1 täiendatud mh
valdkonnaülese koordinatsiooniteenuse sihtgrupi rehabilitatsiooniteenuse vajadusega inimese osas. Märkamislehe nõude osas on
määratlus eelnõus eelnevalt tooduga. S.t tegemist täpsustus tehtud lõikes 2.
on kompleksse abivajadusega inimesega, kes ei
suuda iseseisvalt erinevate abisüsteemide vahel
liikuda. Lisaks võiks täpsustada, et valdkonnaülese
koordinatsiooniteenuse osutamise eelduseks on
inimese kohta täidetud märkamislehe olemasolu.
Tervisekassa teeb ettepaneku sõnastada § 133 lõige Mitte arvestatud.
5 järgmiselt „Terviseteejuhi ülesanded, nõuded Kehtestatavad nõuded teenusele ja selle sisule ning eesmärgile ei kuulu (sarnaselt
valdkonnaülesele koordinatsiooniteenusele, selle näiteks rehabilitatsiooni teenusega) TTLi reguleerimisalasse, kuna need ei ole
eesmärgile ja sisule, sealhulgas sihtrühmale, tervishoiuteenused. .
teenuse osutajale ja tegevustele, mis on vajalikud
teenuse eesmärgi saavutamiseks sätestatakse
ravikindlustuse seaduse § 30 lõike 1 alusel
kehtestatud määruses.”
Valdkonnaülese koordinatsiooniteenuse sihtgrupi Selgitame:
täpsustamine peab olema oluliselt selgemalt Näeme, et Tervisekassale peaksid tekkima järgnevad funktsioonid:
kirjeldatud. Kuna terviseteejuhte hakkab rahastama
Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu kaudu, siis
oleks loogiline, et teenuse mahtu ja valdkonnaülese a. Sihtgrupi määratlemiseks vajaliku automaatse andmepäringuga leitava
koordinatsiooniteenuse sihtgrupi määratlemise riskirühma tunnuse metoodika väljatöötamine (riskirühma tunnus on oluline
õigus jääb Tervisekassale, arvestades aga mitte ainus sisend sihtgrupi määramiseks)
süsteemisisest ja/või piirkondlikku vajadust. b. Sihtgrupi määramise metoodika väljatöötamine koostöös
Sihtgrupp arvutamise metoodika saab kirjeldada Sotsiaalministeeriumiga, kuna selleks on vajalik ka sisend
tervishoiuteenuste loetelus või ravikindlustuse sotsiaalvaldkonnast
seaduse § 32 alusel kehtestatud määruses.
c. Sihtgrupi suuruse hindamine heaolupiirkondades ning teenindusvajadus
Seletuskiri saab vajadusel täpsustada, millisest
sealsetes HVA haiglates, sihtgrupini jõudmise määra eesmärgistamine ja
sihtgrupist on plaanis alustada.
sellest tulenevalt terviseteejuhtide vajaduse hindamine
d. Terviseteejuhtidele koordinatsiooniteenusele määramise juhendi koostamine
arvestades planeeritud koordinatsiooniteenuse sihtgruppe. Ka siin on vajalik
Sotsiaalministeeriumi kaasamine, sest tarvilik on sisend sotsiaalvaldkonnast.
Ravikindlustuse seaduse § 32 alusel kehtestatud määruse reguleerimisala on:
"Kehtestada kindlustatud isikult Tervisekassa poolt tasu maksmise kohustuse
ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise
metoodika”
Antud määrus jääb selgelt liialt kitsaks kõigi ülalkirjeldatud funktsioonide
reguleerimiseks.
Ülaltoodust tulenevalt nõustume, et Tervisekassa peaks olema juhtivas rollis
sihtgrupi määratlemise ja selleni jõudmise korraldamise rollis kuid need õigused ja
kohustused tuleks reguleerida eraldi määrustes.
Nõustume, et Tervisekassal peab olema juhtiv roll valdkondadeülese
koordinatsiooniteenuse sihtgrupi määratlemisel ning teenuse mahu kavandamisel,
arvestades piirkondlikku vajadust ja tervishoiusüsteemi toimimist. Samas ei saa
sihtgrupi määratlemine tugineda üksnes tervishoiuandmetele, kuna teenusele
suunamise eelduseks on lisaks terviseseisundile ka inimese sotsiaalne toimetulek ja
vajadus valdkondadeülese koordinatsiooni järele. Seetõttu tuleb sihtgrupi
määratlemise metoodika välja töötada Tervisekassa ja Sotsiaalministeeriumi
koostöös.
Tervisekassa ülesandeks on muu hulgas riskirühmade määratlemiseks vajaliku
metoodika väljatöötamine, piirkondliku teenusvajaduse hindamine ning sellest
tuleneva terviseteejuhtide vajaduse kavandamine. Samuti töötab Tervisekassa
koostöös Sotsiaalministeeriumiga välja teenusele suunamise metoodika.
Leiame, et nimetatud küsimused ei kuulu ravikindlustuse seaduse § 32 alusel
kehtestatava määruse reguleerimisalasse, kuna see määrus käsitleb tervishoiuteenuste
eest tasumise korda ja tasu arvutamise metoodikat. Sihtgrupi määratlemise ja
teenusele suunamise põhimõtted on otstarbekas reguleerida eraldi rakendusaktides.
Inimese vaatest on oluline aru saada, kas Arvestatud.
märkamislehe koostamise järgselt võetakse alati Eelnõu on täiendatud sättega, mis kohustab inimesega ühendust võtma.
inimesega ühendust või võib see piirduda vaid
terviseteejuhi hinnanguga inimese vajaduse
puudumisele.
Inimene peaks saama info, mida terviseteejuht
märkamislehe järgselt otsustab. Seega on oluline
teavitamine, mis võib olla nii suulises kui kirjalikus
vormis, misjärel saab inimene väljendada oma
nõusolekut valdkonnaülese koordinatsiooniteenuse
saamiseks või keelduda sellest (sama sätte lõige 3).
Eelnõu punktis 15 toodud § 135 osas on Arvestatud.
Tervisekassal järgmised ettepanekud ja Sõnastust muudetud vastavalt ettepanekule
tähelepanekud:
Lõigetes 1 ja 2 võiks tekstiosad “kõrgenenud
tervishoiuteenuste kasutamise risk” asendada
tekstiosaga “tervishoiuteenuste kasutamise
kõrgenenud risk.” Tervishoiuteenuste kasutamise
risk võib tulenevalt elanikkonna
terviseprobleemidest kas kõrgeneda või väheneda.
Arvestatud.
Tervisekassa viitab, et lõikes 2 toodud loetelus on Vastav täiendus on lisatud rakendusakti kavasse. Ootame Tervisekassa
kasutatud erinevaid kategooriaid, s.o andmed täiendusettepanekuid.
(retseptiandmed) ja dokumendid (raviarved).
Hetkel jääb selgusetuks, milliseid andmeid
retseptidelt ja raviarvetelt riski kõrgenemise
hindamiseks töödeldakse. Lisaks on Tervisekassal
info inimeste töövõimetus- ja hoolduslehtede osas,
mille kaasamine loob lisaväärtuse sihtgruppide
uurimisel.
Arvestatud.
Sõnastada lõige 3 järgmiselt: “(3) Käesoleva Eelnõu sõnastus on ettepanekule vastavalt korrigeeritud
paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmetöötluse
tulemusena genereeritakse inimese kohta
riskirühma tunnus, mis edastatakse tervise
infosüsteemi.” Viide gruppi jaotamisele ei ole Nõustume
vajalik, kuna riskirühma tunnus määrab ära Tervisekassa ülesanded on eelnõu kohaselt:
konkreetsete tunnustega gruppi kuuluvuse. - sihtrühmade määratlemine ja riskistratifitseerimise mudeli väljatöötamine koostöös
Sotsiaalministeeriumiga ning kasutuselevõtt koordinatsiooniteenuste rahastamisel ja
Rahvastikupõhise riskihaldusega seoses teeb tulemusrahastamisel;
Tervisekassa ettepaneku arutada
Sotsiaalministeeriumiga, milliste etappide eest - terviseteejuhtide teenuse kasutuselevõtt ning rahastamine pikaajalisel
vastutab Tervisekassa ja millises ajakavas etappide koordinatsioonil ja haiglast koju koordinatsioonil;
rakendamine toimub. Ajaplaan on oluliselt seotud
- tulemuspõhine juhtimise ja populatsiooni tervise juhtimise süsteemi loomine koos
ka tehniliste võimalustega erinevate andmete
kasutamisel. Need etapid, mille eest vastutab rahastusmudelite muutmisega (sh TERVIK-ute rahastamine ja tulemusrahastamine
Tervisekassa, peab reguleerima viisil, mis on aga ka tervishoiuteenuse ostate rahastamismudelite ülevaatamine ja koostööd
kooskõlas Tervisekassa teiste tööprotsessidega. pärssivate rahastusviiside vähendamine)
Näiteks on perearsti nimistusse kuuluvate inimeste Tervisekassa peab eelnõu kohaselt olema valmis loetletud ülesandeid täitma alates
riskirühmadesse jaotamise metoodika kirjeldatud
1.maist 2028.
hetkel Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus
Eelnõu § 1 punktiga 20 lisatakse § 31 lõige 4, mille Arvestatud.
kohaselt tuleb Tervisekassal sõlmida TERVIKuga Tegemist on halduslepinguga. Täiendame eelnõu § 382 uue lõikega, mis sätestab
rahastamise leping. Eelnõust ja seletuskirjast ei rahastamislepingu kohustuslikud elemendid ja minimaalse sisu (sh rahastamise
selgu, mis tüüpi lepinguga on tegemist ja milline alused, kvaliteedinõuded, aruandluse ja järelevalve korra), tagades sellega poolte
regulatsioon selle sõlmimisele ja pooltevahelisele vahelisele suhtele selge regulatiivse raamistiku
suhtele kohaldub. Tervisekassa hinnangul on
tegemist halduslepinguga, kuna tegemist on avaliku
ülesande täitmise rahastamisega avaliku sektori
organisatsiooni poolt. Tervisekassa teeb ettepaneku
täiendada seadust regulatsiooniga, mis sätestab
rahastamise lepingus kokkulepitavad asjaolud.
Eelnõu § 1 punktiga 23 kehtestatakse Selgitame:
üleminekusättena § 382 ja antakse võimalus TERVIK peab olema nõuetekohaselt moodustatud hiljemalt 1.novembriks 2027.
kõrvalde kalduda § 131 sätestatud nõuetest. Eelnõu tektsti on täpsustatud.
Tervisekassale jääb eelnõud ja selle seletuskirja
lugedes ebaselgeks, kas lõikes 3 viidatud olukorras
tuleb TERVIKut moodustaval haiglavõrgu
arengukava haiglal sõlmida koostöökokkulepped
lõikes 2 nimetatud mahus või loetakse TERVIK
moodustunud ka lihtsalt juhul, kui haigla
moodustab enda koosseisu eraldi struktuuriüksuse
vastavalt § 131 lõikele 7. Kuivõrd Tervisekassale
tekib seadusest tulenev kohustus sõlmida nõuetele
vastava TERVIKuga esialgu koostööleping ja
hiljem rahastuse leping, on väga oluline üheselt aru
saada, milline peab olema nõuetele vastava
TERVIKu koosseis. Täiendavalt jääb hetkel
eelnõust arusaamatuks, kui kaua võib § 382
lõigetes 2 või 3 kirjeldatud olukord, kus pole
täidetud § 131 lõikes 5 sätestatud TERVIKu
koosseisu nõuded, kesta.
Hetkel ei kajasta eelnõu teavet, mis puudutab seda Arvestatud.
kas ja millistele sotsiaalteenuseid ja - toetuseid
puudutavale informatsioonile terviseteejuht ligi Eelnõus on kasutusele võetud uus infosüsteem ning vastavalt muudetud andmete
pääseb. Arvestades eelnõu eesmärki ja töötlemise regulatsiooni.
terviseteejuhi ülesandeid, eeldab see lisaks inimese
terviseinfole ka sotsiaalteenuse kohta
informatsiooni saamist. Valdkondade ülene
andmevahetus on üks integratsiooni olulisimaid
eelduseid
Tervisekassa rõhutab, et TERVIKute juhtimisele ja Selgitame:
tervise teejuhtide kuludele ning kaasuvatele Rahvusvahelises praktikas ei käsitata koordinatsiooni enam ainult sotsiaalteenusena
kuludele Tervisekassa tööjõus ja arendustegevuses või tervishoiuteenuse osana. Seda nähakse üha enam kui ravikindlustuse
(suurusjärgus 1+8+1miljonit aastas aastaks 2030 ja funktsiooni, sest:
edasi) oleks vaja leida alternatiivne kate koordineerimata teenused suurendavad ravikindlustuse kulusid;
(riigieelarve eraldis, välisvahendid jne). Kogukulu koordineeritud teenused vähendavad vältimatuid hospitaliseerimisi ja EMO
arvestamine Tervisekassa eelarvest ravikindlustuse kasutust;
vahendistest ei ole jätkusuutlik lähenemine. tervisekassa on ainus organisatsioon, kellel on terviklik ülevaade inimese
Avalikke vahendeid tuleb kasutada
teenuste kasutamisest üle kogu süsteemi.
eesmärgipäraselt, läbipaistvalt, proportsionaalselt.
TerKS § 2 kohaselt on Tervisekassa kohustuseks
tagada ka eelarve efektiivne ja otstarbekas Peamised põhjused, miks tervisekassad on hakanud käsitlema koordinatsiooni, kui
kasutamine. Käesoleva eelnõuga soovitakse ravikindlustuse funktsiooni, on järgmised.
ravikindlustuse vahenditest hakata katma 1. Väike osa inimestest põhjustab suure osa tervishoiukuludest
tervishoiuteenust mitte osutavate organisatsioonide Enamikus Euroopa riikides: umbes 5% elanikkonnast põhjustab 40–60%
ülalpidamist, töö koordineerimist, andmeanalüüsi tervishoiukuludest; umbes 10% elanikkonnast põhjustab 60–80% kuludest. Need
süsteeme. Tegemist on pigem riigivalitsemise või inimesed on tavaliselt: mitme kroonilise haigusega, sagedased EMO kasutajad,
sotsiaalpoliitika kujundamise kuludega, mille korduvate hospitaliseerimistega, tervise- ja sotsiaalprobleemide koosmõjuga
katmine ravikindlustushüvitisteks mõeldud inimesed. Tervisekassa jaoks on oluline need inimesed varakult tuvastada ja pakkuda
eelarvelistest vahenditest avaldab negatiivset mõju koordineeritud tuge, enne kui tekib uus haiglaravi vajadus.
niigi piiratud ravikindlustuse eelarvele ja sellega 2. Killustatud süsteem tekitab lisakulusid
seoses tervishoiuteenuste kättesaadavusele ja uute Tervisekassa maksab sageli perearsti eest, eriarsti visiidi eest, haiglaravi eest,
tervishoiuteenuste rahastamise võimalustele. taastusravi eest, ravimite eest. Kui teenused ei ole omavahel seotud, siis tekivad
Sotsiaalministeerium peab tagama Tervisekassale dubleerivad uuringud, ravimivead, välditavad EMO külastused, välditavad
integratsioonireformi elluviimiseks ja hospitaliseerimised, pikemad haiglas viibimised. Seetõttu on tervisekassal
rakendamiseks seotud vahendid kuni on tõendatud majanduslik huvi investeerida koordinatsiooni.
realistlik tõhususe tekkimine tervishoiusüsteemis. 3. Kõige kallim koht on haigla
Eeltoodust tulenevalt teeb Tervisekassa ettepaneku Näiteks Saksamaal, Hollandis, Taanis ja Belgias on leitud, et üks vältimatu
kaaluda eelnõu § 1 punktis 20 toodud § 31 lõike 4 haiglaravi episood võib maksta sama palju kui mitmekuuline juhtumikorraldus;
sõnastuse muutmist selliselt, et TERVIKu juhtimise korduv hospitaliseerimine on sageli seotud puuduliku järelraviga. Seetõttu
ja toimimisega seotud kulude katteallikaks ei ole rahastavad tervisekassad haiglast koju ülemineku koordinaatoreid,
üksnes Tervisekassa ravikindlustuse vahendid. juhtumikorraldajaid, krooniliste haigete raviteekondade juhte.
4. Tervisekassad liiguvad passiivsest maksjast aktiivseks ostjaks
Traditsiooniline mudeli kohaselt saab patsient teenuse → tervisekassa maksab arve.
Kaasaegse mudeli kohaselt tervisekassa kujundab raviteekonna → ostab tervikliku
teenuse → jälgib tulemusi.
Paljud tervisekassad kasutavad riskistratifitseerimist, ennustusmudeleid, kuluriski
analüüsi, krooniliste haigete registripõhist jälgimist. Eesmärk ei ole üksikjuhtumite
lahendamine, vaid terve populatsiooni terviseriski juhtimine. Näiteks: tuvastatakse
inimesed, kellel on järgmise 12 kuu jooksul kõrge haiglaravi risk, neile pakutakse
täiendavat koordinatsiooni või juhtumikorraldust.
6. Tervisekassad vastutavad üha enam tulemuste eest
Tervisekassad ei vastuta enam ainult üksikute teenuste või ravijuhtude osutamise
eest, vaid järjest rohkem ravi tulemuse eest. Selle tõttu mõõdetakse järjest rohkem:
hospitaliseerimisi, korduvaid hospitaliseerimisi, EMO kasutust, patsiendi kogemust
(PREM), tervisetulemust (PROM). Kui tervisekassa vastutab tulemuste eest, peab ta
saama mõjutada ka seda, kuidas erinevad teenused omavahel toimivad. Seetõttu on
loogiline, et Tervisekassa rahastab ka erinevate teenuseosutajate vahelist koostööd ja
koordinatsiooni.
Seetõttu on mitmes Euroopa Liidu riigis on tervisekassad liikunud klassikalisest
tervishoiuteenuste rahastaja rollist aktiivse populatsiooni tervise juhtimise suunas.
Näiteks Saksamaal (SGB V §140a), Hollandis (Zorgverzekeringswet), Austrias
ASVG (Allgemeines Sozialversicherungsgesetz) ja Belgias (ravikindlustusseadus +
INAMI/RIZIV regulatsioonid) osalevad tervisekassad integreeritud ravi,
juhtumikorralduse, riskistratifitseerimise ning haiglast koju ülemineku
koordinatsiooni rahastamises ja korraldamises.
Sotsiaalministeerium on seisukohal, et ka Tervisekassa peab liikuma klassikalisest
tervishoiuteenuste rahastaja rollist aktiivse populatsiooni tervise juhtimise suunas.
Sotsiaalministeerium toetab Tervisekassat olulisel määral populatsioonipõhise
riskijuhtimise ja koordinatsiooni kasutuselevõtul investeerides ekspertide ja
spetsialistide koolitusse, toetavatesse IT lahendustesse ja juhtimissüsteemi
kujundamisse.
Eelnõuga loodava regulatsiooni kitsaskohana toob Selgitame:
Tervisekassa välja asjaolu, et kuigi seadusega Nõustume, et Tervisekassa ei saa kohustada eraettevõtet liituma võrgustikuga, kuid
pannakse tervishoiuteenuse osutajatele kohustus juhime tähelepanu Tervisekassa saab mõjutada teenuseosutajate käitumist
liituda TERVIKuga, siis puuduvad selle kohustuse rahastamise, lepingute ja turupositsiooni kaudu.
täitmise tagamise meetmed. Perearstiabi osutatakse
täna eraõiguslike juriidiliste isikute kaudu. Kuna Teiste riikide näitel võib Tervisekassa võib seada lepingu tingimuseks näiteks:
TERVIKusse kuulumise järgselt ei pruugi tekkida - osalemise integreeritud ravi mudelis;
tervishoiuteenuse osutajal konkreetseid - ühise raviplaani kasutamise;
tervishoiuteenuse osutamist puudutavaid õiguseid - andmevahetuse;
või kohustusi, siis võib uude organistatsiooni - patsiendi koordinaatoriga koostöö tegemise.
kuulumise vajadus jääda äriühingule ebaselgeks.
Tervisekassa rõhutab, et ravikindlustuse seaduse Teenuseosutaja ei pea nõustuma, kuid siis võib ta jääda teatud teenusliikide
alusel tervishoiuteenuse osutajatega sõlmitavad ravi rahastusest ilma.
rahastamise lepingud, mille sisuks on kindlustatud
isikutele osutatavate tervishoiuteenuste eest tasu Paljudes riikides võimaldatakse võrgustikele tulemuspõhiseid makseid, üksikuid
maksmise kohustuse ülevõtmist puudutava teenuseosutajaid saab Tervisekassa võrgustikuga liituma mõjutada:
rahastuse tingimuste kokku leppimine, ei saa olla - pakkudes koostöövõrgustikus osalejatele lihtsamat lepingut
instrumendiks, mille kaudu kohustada Tervisekassa - andes koostöövõrgustikus osalejatele eelise patsiendi mahus
lepingupartnereid täitma rahvatervishoiu seaduses - võimaldades teenuseosutajale koostöövõrgustikus osalemise eest
sätestatud kohustusi kvaliteeditasu
- avaldades kvaliteedinäitajaid, ravitulemusi, patsiendikogemust,
koostöövõimekuse hinnanguid.
Tervisekassa hinnangul on hetkel eelnõus Selgitame:
käsitlemata osa, mis puudutab riikliku järelevalve Ei pea vajalikuks riikliku järelevalve regulatsiooni loomist. Eelnõu annab piisavad
küsimusi. TERVIKud on seaduse alusel loodavad alused Tervisekassale rahaliste vahendite kasutamise kontrolliks ning TERVIK-u
organisatsioonid, täites seaduses sätestatud moodustamise motiveerimiseks. Samuti on koostöökogu see institutsioon, mis omab
ülesandeid. Tegemist on eraõiguslike juriidiliste regulaarset ülevaadet TERVIK-u tegemistest.
isikutega või nende isikute juurde loodavate
struktuuriüksustega.
Samuti hakatakse seaduse tasandil reguleerima
terviseteejuhte, neile antakse seadusest tulenevad
õigused (nt ligipääs tervise infosüsteemis olevatele
andmetele) ja pannakse kohustusi (heaoluplaani
koostamine, abivajava inimesega tegelemine). Nii
TERVIKud kui terviseteejuhid täidavad seadusest
tulenevaid ülesandeid avalikes huvides. Seega on
oluline, et nende ülesannete täitmise üle oleks
võimalik teostada ka riikliku järelevalvet ehk
hinnata, kas organisatsioon või konkreetses rollis
töötav isik täidab talle seadusega pandud kohustusi
või mitte. Rahvatervishoiu seaduse 6. peatükis
sätestatakse järelevalveorgani õigused tegevustele,
mis on kehtestatud alates §-st 14. Käesoleva
eelnõuga lisatakse seadusesse peatükk 21 §-dega
131 -135 .
TEHIK
Eelnõu § 1 punktis 13 toodud rahvatervishoiu Selgitame:
seaduse (RTHS) § 133 lg 4 p 3, kohaselt koostab Eelnõus kavandatud lahendus oleks pidanud toetama versiooni, kus nii märkamisleht,
terviseteejuht heaoluplaani tervise infosüsteemis, kui ka heaoluplaan ja tegevuskava koostatakse TISis ja terviseteejuht töötab TIS
samas § 2 punktis 8 toodud tervishoiuteenuste kasutajaliideses. Mööname, et selles vaates tulnuks TTKSI regulatsiooni vastavas osas
korraldamise seaduse (TTKS) § 592 lg 16 sätestab, korrigeerida, kuid seoses infotehnoloogilise lahenduse muutusega on otsustatud
et terviseteejuht edastab tervise infosüsteemi loobuda TIS lahendusest ning nii märkamislehe kui ka heaoluplaani ja tegevuskava
heaoluplaani ja tegevuskava andmed. Selle koostamine on kavandantud väljaspool TISi eraldiseisvas andmekogus.
regulatsiooni kohaselt on tegemist kahe erineva Seoses infotehnoloogilise lahenduse muutusega on otsustatud loobuda terviklikust
andmetöötlus protsessiga. Eelnõu seletuskirjas TIS-põhisest lahendusest. Märkamislehe, heaoluplaani ja tegevuskava koostamiseks
punktis 6.3 on välja toodud, et tööprotsessi ning haldamiseks luuakse eraldiseisev andmekogu, mille vastutavad töötlejad on
toetamiseks arendatakse välja tsentraalne digitaalne Sotsiaalministeerium ja Tervisekassa ühiselt ning volitatud töötleja TEHIK.
töökeskkond, mille kaudu koostatakse ja hallatakse Täpsustatud lahenduse kohaselt paiknevad märkamisleht, heaoluplaan ja tegevuskava
märkamislehte, heaoluplaani ja tegevuskava ning heaolu infosüsteemis KOV sotsiaaltöötaja täidab märkamislehe enda töölaual ehk
mis on liidestatud tervise infosüsteemiga. See STAR2 kaudu, tervishoiutöötaja enda töölaua kaudu (eelistatult kesksetes
viitab eraldi infosüsteemi loomisele, mis pole digilahendustes, et vältida iga infosüsteemi eraldi arendamist) ning mõlemal juhul
tervise infosüsteem vaid liidestub tervise talletatakse andmed heaolu infosüsteemi. Heaoluplaani ja tegevuskava koostab
infosüsteemiga. Seega RTHS § 133 lg 4 p 3 terviseteejuht samuti heaolu infosüsteemis kust heaoluplaani andmed edastatakse TIS-
toodud regulatsioon ei ole kooskõlas TTKS § 592 i. Tegevuskava jääb esimeses etapis täielikult heaolu infos, omandamata TIS-i
lg 16. Eelnõu peaks selgelt positsioneerima, kas dokumendi staatust. Märkamisleht, heaoluplaan ja inimese riskirühma tunnus
heaoluplaan ja tegevuskava koostatakse väljaspool kuvatakse inimesele Terviseportaali kaudu. Sõnastus "koostab tervise infosüsteemis"
tervise infosüsteemi (eraldiseisvas tsentraalses ei ole enam kohane. Sätte sõnastus tuleks viia kooskõlla TTKS § 59² lõikega 16, mis
digitaalses töökeskkonnas või mõnes muus näeb ette, et terviseteejuht edastab heaoluplaani andmed tervise infosüsteemi.
lahenduses) või heaoluplaan ja tegevuskava Samaaegselt tuleb heaolu infosüsteemi põhimääruses reguleerida heaolu infosüsteemi
koostatakse tervise infosüsteemis ja terviseteejuht toimuva andmetöötluse õiguslik alus, andmekoosseis ja juurdepääsuõigused.
töötab tervise infosüsteemi kasutajaliideses.
Eelnõu § 2 punktiga 3 täiendatakse TTKS § 59¹ Selgitame:
lõiget 1, laiendades tervise infosüsteemi TTKSi muudatustest, mis käsitlevad koordinatsiooniteenuse andmete koondamist
andmetöötluse eesmärki. Seoses eesmärgi TISi loobutakse ning vastavad sätted jäetakse eelnõust välja. Vastava teenuse jaoks
laienemisega ja sotsiaal- ja tervishoiuandmete asutatakse uus, eraldiseisev andmekogu.
ristkasutusega vajab sisulist üle vaatamist ka
juurdepääsuõiguste andmine infosüsteemile, sh
terviseteejuhi osa.
Eelnõu § 2 punktidega 4 ja 5 täiendatakse TTKS §
59¹ lg 4 toodud tervise infosüsteemi andmete Selgitame:
koosseisu, lisades sinna märkamislehed ja
heaoluplaanid ning riskirühma info.
Heaoluplaanile märgitud info pärineb osaliselt Eelnõu § 2 punktidega 4 ja 5 täiendatakse TTKS § 59¹ lõikes 4 toodud tervise
tervise infosüsteemi andmetest, siis tuleb infosüsteemi andmete koosseisu, lisades sinna märkamislehed ja heaoluplaanid.
täpsemalt kirjeldada, millised on tervise Selgitame, et esialgne lähenemine, mille kohaselt oleks koordinatsiooniteenuse
infosüsteemi heaoluplaaniga lisatavad uued andmed koondatud otse TIS-i, asendatakse lahendusega, kus luuakse eraldiseisev
andmed. Millised on uued andmed mis andmekogu. TIS-i jõuab heaoluplaan ühtse koonddokumendina, mitte pelgalt
koordinatsiooniteenuse käigus tekivad vs millised andmete koondvaatena. Eelnõu viiakse vastavalt kooskõlla. Kuna heaoluplaanile
on uued koondvaated olemasolevatest tervise märgitav info pärineb osaliselt tervise infosüsteemi olemasolevatest andmetest, tuleb
infosüsteemi andmetest. Lahenduse puhul kus eelnõus eristada heaoluplaaniga lisanduvaid uusi andmeid olemasolevate andmete
heaoluplaan luuakse tervise infosüsteemis tuleks koondvaadetest, mida tervise infosüsteem üksnes koondab ja kuvab. Uued andmed
eristada heaoluplaaniga lisanduvad andmed tervise tekivad alles koordinatsiooniteenuse käigus ega ole tervise infosüsteemis praegu
infosüsteemis olevatest andmetest, mida tervise olemas (nt inimese tervise- ja sotsiaalsed, holistlikud eesmärgid, terviseseisundi
infosüsteemist heaoluplaanile koondab ja kuvab. jälgimise plaan, juhised kui olukord halveneb, eluolu kirjeldus, tugimeeskonna
koosseis, meeskonna soovitused). Nende osas täidab TIS uut andmetöötluse
funktsiooni. Juba olemasolevate andmete koondvaated kuvavad heaoluplaanis
andmeid, mis TIS-is juba eksisteerivad (nt isiku üldandmed, diagnoosid,
ravimiskeem, allergiad, immuniseerimised, elulised näitajad, puude ja töövõime
info), ning neid ei looda uuesti.
§ 592 lg 13 sätestab, et “tervishoiuteenuse osutajal Selgitame:
on õigus edastada tervise infosüsteemi” Eelnevalt on selgitatud, et TISi kasutamisest koodinatsiooniteenuse rakendamiseks
märkamislehe ja tegevuskava andmeid. Seletuskiri loobutakse ja vastava TTKSi regulatsioon jäetakse eelnõust välja. Siiski
viitab, et märkamisleht on oluline tööprotsessi tähelepanekuga, et tegemist on kohustusliku mitte vabatahtliku infoedastusega,
alguspunkt. Kas protsessi toimimiseks ei ole arvestame ka teise infotehnoloogilise lahenduse regilatsioonis (kavandatud on, et
andmete edastamine pigem kohustuslik, et tagada märkamislehe koostamine toimub lahenduse siseselt).
märkamislehe andmete jõudmine tervise
infosüsteemi.
Täiendavalt toome välja, et eelnõuga lisanduvate
ligipääsude haldus vajab analüüsi ja läbimõtlemist Selgitame:
tehnilise teostuse osas. Tervise infosüsteemis on
seni kehtinud reegel, et patsiendi andmeid saab Tähelepanek on põhjendatud ja arvestame sellega eelnõu edasises menetluses.
tervishoiutöötaja vaadata ravisuhte olemasolul. Kehtivas TIS-is põhineb andmetele ligipääs ravisuhtel, kuid heaolu infosüsteemi
Eelnõu kohaselt peab terviseteejuht andma
konkreetsele füüsilisele isikule ligipääsu konkreetse lahendus (HIIS) eeldab kirjepõhist - ligipääsumudelit, kus konkreetne spetsialist
inimese heaoluplaanile, see eeldab pääseb ligi üksnes talle määratud juhtumi andmetele.
terviseinfosüsteemis ligipääsumooduli täiendavat
arendust, millele peaks eelnema analüüs, mis Nii TIS-i kui ka HIISi ligipääsumooduli arendusele eelneb eraldi analüüs, mis
analüüsiks tehnilist lahendust ning rakendatavaid käsitleb vähemalt järgmisi aspekte: ligipääsu tekkimise alust (terviseteejuhi
kontrolle. Seletuskirjas on selgitatud: “ligipääsude määramine, tugimeeskonna moodustamine, inimese nõusoleku andmine); ligipääsu
lõpetamine toimub automatiseeritud loogika alusel” lõpetamise automatiseeritud loogikat (koordinatsiooniteenuse lõpetamine,
kuid, ei ole täpsustatud milles see seisneb. tugimeeskonna koosseisu muutus, nõusoleku tagasivõtmine); terviseteejuhi vahetuse
Ligipääsude lahenduse rakendamiseks on vajab see korda, sh kuidas lähevad ligipääsuõigused üle olukorras, kus inimene liigub haigla
täpsustamis, kas see lähtub koordinatsiooniteenuse terviseteejuhilt esmatasandi terviseteejuhile; ning mitte-tervishoiutöötajate (KOV
lõpetamisest, tugimeeskonna muutusest, teatud aja sotsiaaltöötajad jt) ligipääsu õiguslikku alust HIISis, mis reguleeritakse HIISi
möödumine vms. Samuti vajab selgitamist kuidas põhimääruses eraldi.
toimub tervise infosüsteemis ligipääsuõiguste
muutus kui inimene liigub haigla terviseteejuhi Seletuskirja täiendame ligipääsude automatiseeritud loogika täpsema kirjeldusega,
juurest esmatasandi terviseteejuhi teenusele. sealhulgas selgitame, millistel tingimustel ligipääs tekib, muutub ja lõpeb, tagamaks
isikuandmete kaitse nõuetele vastav andmetöötlus nii TIS-is kui ka HIISis.
Eelnõus on andmevahetust puudutav osa reguleeritud, täpsem regulatsioon tuleb
põhimäärusesse.
Ligipääsude vaates vajab eraldi tähelepanu Selgitame:
sotsiaaltöötaja roll, eelnõu p 9 sätestab, et Arvestame tähelepanekuga ja täiendame eelnõu edasises menetluses. KOV
heaoluplaani ja tegevuskava andmetele on sotsiaaltöötaja igapäevane töökeskkond ei ole TIS ega TJT, mistõttu talle ei anta
juurdepääs ka kohaliku omavalitsuse otseligipääsu terviseinfosüsteemile. Kavandatud lahenduse kohaselt täidab KOV
sotsiaaltöötajal, samas tema igapäevane sotsiaaltöötaja märkamislehe enda töölaua ehk STAR2 kaudu, mille andmed
töökeskkond ei ole tervise infosüsteem. edastatakse hdeaolu infosüsteemi. Heaoluplaani vaatamine toimub samuti heaolu
Seletuskirjas on, et “märkamisleht on võimalik teha infpsüsteemi kaudu, kuhu KOV sotsiaaltöötajale kui meeskonnaliikmele on loodud
täidetavaks ja heaoluplaan vaadeldavaks ka terviseteejuhi poolt ligipääs. Seletuskirja täiendame KOV sotsiaaltöötaja ligipääsu
kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajale” kasutades tehnilise lahenduse ja õigusliku aluse täpsema kirjeldusega heaolu infosüsteemi
talle loodud tehnilist lahendust. See vajab nii põhimääruse koostamise käigus.
ligipääsude kui tehnilise lahenduse osas analüüsi.
Täiendavalt toome välja, et arenduste elluviimiseks
on eelnevalt vaja läbi viia IT arendusvajaduse Selgitame:
analüüs, mis selgitaks selged arendusvajadused Integreeritud teenuseosutamise IT-lahenduse arendusvajaduste selgitamiseks tellis
ning annaks hinnangu arenduste tööde maksumuse Sotsiaalministeerium 2026. aastal TalTechilt analüüsi, mis hindas olemasoleva
ja tähtaja suhtes. pilootlahenduse sobivust, kaardistas TIS-i baasteenuste valmisoleku ning andis
hinnangu MVP arendusmahtude ja ajakava kohta. Analüüsi tulemusel soovitati
loobuda terviklikust TIS-põhisest lahendusest ning võtta kasutusele eraldiseisev
heaolu infosüsteem, mis liidestuks TIS-iga mõlemas suunas. Soovituse aluseks oli
asjaolu, et puhtalt TIS-põhise lahenduse korral ei ole võimalik saavutada eelnõus
kavandatud tähtaegu, arvestades TIS-i baasteenuste valmimisaegu, ärianalüüsi
vajadust ning mitte-tervishoiutöötajate ligipääsu lahendamata küsimusi.
Enne arendustööde alustamist on vajalik läbi viia täiendav IT arendusvajaduse
analüüs, mis hõlmab kõigi mõjutatud infosüsteemide (HIIS, TIS, TJT, STAR2,
SKAIS2) täpsete arendusvajaduste kaardistamist, andmevahetus- ja
liidestamisvajaduste täpsustamist ning ligipääsumooduli tehnilise lahenduse
hindamist.
Eesti Haiglate Liit
TERVIKu kontseptsiooni rakendamisega lisandub Arvestatud.
haiglatele märkimisväärsel hulgal uusi ülesandeid. Seletuskirja on täiendatud (6.1. Mõju sihtrühm 4) rahastamise arvutusliku
See tähendab täiendavat halduskoormust, uute selgitusega, mis eristab püsivalt ja ajutiselt rahastatud tegevused. Püsivalt kaetakse
tööprotsesside juurutamist ning suurema vastutuse Tervisekassa eelarvest terviseteejuhtide tegevuskulud (2028: 4,3 mln, 2029: 10,9
võtmist valdkondadeüleses koostöös, milleks mln, 2030: 11,7 mln eurot), TERVIKute võrgustikujuhtide kulud (kuni 20
eelnõus ei ole ette nähtud piisavaid ressursse ega ametikohta; 2028: 0,9 mln, 2029: 1,3 mln, 2030: 1,4 mln eurot) ning Tervisekassa
rakenduslikku tuge. Tegemist ei ole üksikute viie koostöökogudes osaleva ametikoha kulud. Välisrahastuse toel käivituvad IT-
kohandustega, vaid sisuliselt uute rollide ja arenduse esimene etapp (Norra välisabi, 2,1 mln eurot) ja terviseteejuhtide esimesed
püsivate ülesannete lisandumisega olemasolevatele koolitusringid (Šveitsi-Eesti koostööprogramm). Tulemuspõhise rahastuse osas on
teenuseosutajatele. Samas puudub eelnõus selgitatud, et boonustasu tekib alates 2029. aastast, on kuni 30% saavutatud säästust
arvutuslik selgitus või viide sellele, kuidas ja ja suunatakse tervisedendusse ning ennetusse.
millises mahus on kavandatud nende ülesannete
püsiv rahastamine. Mitmed tegevused käivituvad
praegu välisrahastuse toel, kuid puudub selge
ülevaade rahastuse jätkusuutlikkusest. Samuti ei ole
avatud tulemuspõhise rahastuse tingimused ega
korraldus.
Puudub selge ja läbipaistev hinnang kuludele, mis Arvestatud.
kaasnevad eelnõu rakendamisega haiglatele, Tähelepanek on põhjendatud ja arvestame sellega. Haiglate IT-arendus- ja
sealhulgas infosüsteemide arendamisele ja liidestamiskulude täpne hindamine ei ole käesoleva etapis veel võimalik, kuna uue
liidestamisele ning uute tööprotsesside planeeritud heaolu infosüsteemi tehniline arhitektuur ja liidestamisnõuded ei ole
juurutamisele. Arvestades, et haiglavõrgu lõplikult kinnitatud. Kavandatud lahenduse üks eesmärke on haiglate
arengukavas nimetatud haiglad on TERVIKu liidestamiskoormuse minimeerimine ehk heaolu infosüsteemi arhitektuur
mudelis kohustuslikud osalejad, peab nende rollist kavandatakse selliselt, et haiglad saaksid kasutada olemasolevaid kanaleid ega peaks
tulenev koormus olema mõjuanalüüsis selgelt ja looma täiendavaid liideseid üksnes koordinatsiooniteenuse eesmärgil.
realistlikult kajastatud.
Samuti ei ole kehtiva rahastuskorraldusega Arvestatud.
kooskõlas seletuskirjas esitatud järeldus lisakulude Analüüs lisatud seletuskirjale.
puudumise kohta Tervisekassale.
Olulise riskina tõuseb esile ka kavandatud
muudatuste tehniline teostatavus ettenähtud Selgitame:
ajaraamis. Eelnõu eeldab mitme paralleelse IT-
arenduse valmimist 2027. aasta septembriks (nt Tähelepanek on põhjendatud, kuid arvestades rehabilitatsiooni- ja integreeritud
märkamisleht TISis, heaoluplaan TISis, kohalike teenuseosutamise reformide lahkulöömist, on rakendamise tähtaega pikendatud
omavalitsuste ligipääs TISile, STAR–TIS 2028. aasta 1. maini, mis annab arendustöödeks realistlikuma ajaraami. SOM poolt
andmevahetus). Samas puudub selgus, kelle poolt tehtud eelanalüüsi põhjal on otsustatud loobuda terviklikust TIS-põhisest lahendusest
ja millises ajaraamis töötatakse välja ning luua eraldiseisev heaolu infosüsteem, mis võimaldab arendustöid osaliselt TIS-i
terviklahenduse sihtarhitektuur, mille alusel peavad arendustest sõltumatult ellu viia ja vähendab paralleelsete arenduste omavahelist
nii TEHIK kui haiglad oma infosüsteemide sõltuvust. Terviklahenduse sihtarhitektuuri väljatöötamine toimub IT
arendusi ellu viima. arendusvajaduse detailanalüüside raames, millesse kaasatakse TEHIK, Tervisekassa
ja SKA ning mille alusel saavad kõik osapooled, sh haiglad, oma arendusi
planeerida.
Ebaselge on, kas sihtarhitektuuri loomisel on
arvestatud haiglate infosüsteemide võimaluste ja
piirangutega ning millal edastatakse Arvestatud.
tervishoiuteenuse osutajatele juurutustöödeks Tähelepanek on põhjendatud ja võtame selle arvesse. Haiglate infosüsteemide
vajalik teave, et süsteemide õigeaegne võimaluste ja piirangutega arvestamine on kavandatud detailsema IT
ettevalmistus oleks võimalik. arendusvajaduse analüüsi. Eesmärgiks on luua lahendus, mis on kõigile osapooltele
Lisaks ei ole arvestatud haiglatele tekkivaid IT- võimalikult mugav ja liidestamiste koormust minimeeriv. Haiglate vajaduste ja
arenduste kulusid ega hilisemaid hoolduskulusid soovidega arvestatakse nii sihtarhitektuuri kujundamisel kui ka juurutamise
ning ei ole selge, kas, millisel määral ja millistest planeerimisel, et tagada lahenduse praktiline kasutatavus igapäevatöös. Tagame, et
vahenditest on nende kulude katmine ette nähtud. enne rakendamist viiakse läbi vajalikud täiendavad analüüsid ning kõik IT-
Samuti ei ole selgitatud, millised riiklike arenduste arendused, nende ajaraam, vastutajad ja rahastus lepitakse kokku kõigi osapooltega
teekaardil olevad arendused lükkuvad edasi, et ning vastavad reaalselt teostatavatele tingimustele.
võimaldada käesoleva seaduse jõustumiseks
vajalike muudatuste elluviimist.
Meie hinnangul on oluline, et kirjeldatud IT-
arendused, nende ajaraam ja rakendamise eeldused
oleksid kõigi osapooltega läbi arutatud ja kokku
lepitud ning vastaksid reaalselt teostatavatele
tingimustele.
Sotsiaalkindlustusamet
Eelnõu kohaselt luuakse 15 heaolupiirkonna Arvestatud.
koostöökogu, mille ühe liikmena nähakse Eelnõu sätestab: “Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutus (so TAI) koordineerib
meile teadaolevalt SKA-d. Koostöökogu on riigiülest koostööd tervise- ja heaoluprofiilide koostamisel ning avaldab
ennekõike koostöö platvorm, mille eesmärk heaolupiirkondade tervise ja heaoluprofiilide lühiülevaated oma veebilehel. Iga
on kiita heaks tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asutus nõustab TERVIKut tervise- ja
koostööorganisatsiooni (TERVIK) poolt koostatud heaoluprofiili koostamisel oma pädevuse piires.”
tervise- ja sotsiaalvaldkonna prioriteetsed
koostöövaldkonnad, tegevussuunad Andmestikke hoitakse Tervisekassa (tervishoiuteenuste näitajad), SKA
ja eesmärgid. Mõistame, et oma olemuselt on (sotsiaalteenuste näitajad) ja TAI (tervise- ja tervisekäitumise näitajad) kodulehel ja
tegemist heaolupiirkonna strateegia iga asutus hoolitseb ise oma valdkonna töölaua arendamise ja uuendamise eest. TAI
suunamisega või selle koostamisega, kus kodulehel on koondjuhend andmete kasutamise kohta koos linkidega kõigi asutuste
fikseeritakse ühise koostöö nägemus ja suunad veebilehtedele.
ning SKA on valmis andma sinna oma panust.
Kuigi eelnõu/seletuskiri selgitab koostöökogu rolli
seost TERVIKuga, vajaks täpsustamist, millisel
asutusel lasub koostöökogu korraldamise vastutus,
s.h juhtimislaua loomise ja administreerimise
ülesanne. Oluline on täpsustada, milline asutus
juhib ja koondab, mis andmestikke on vaja ning
kuidas erinevate asutuste andmestikud hakkavad
ühtset pilti pakkuma. Ühtlasi vajab
täpsustamist kui kaua ja kus neid andmestike
säilitakse, kuna see on seotud kuludega.
Tulenevalt SKA-le seatud ootustest näeme, et Selgitame:
eelnõul on otsene mõju ameti tegevusele. 2027. aastal ei alga veel TERVIK-ute strateegiline juhtimine. Täpsustame SKA
Heaolupiirkonna koostöökogu ja strateegiline ülesandeid, arendus- ja personalivajadust 2028. aastaks 2027. aastal.
lähenemine teenuste arendusse ühest küljest
hõlbustab SKA tänast tööd, kus oleme
keskendunud kohalike omavalitsuste (KOV)
nõustamisele. Samas tuleb arvestada, et KOV
suunalise sotsiaalteenuste strateegilise juhtimise
ootus ei kattu tänase SKA võimekusega. Seda
põhjusel, et täna tegutseb SKA KOV-ide
nõustamisel pigem operatiivsel, mitte strateegilisel
tasandil. Kui SKA-lt oodatakse sotsiaalvaldkonna
strateegilise tasandi ülesannete täitmist, siis me
oleme valmis sinna panustama. Selleks on aga
vajalik kavandada täiendavad tööjõu ressursid ja
rahalised vahendid. Oluline on seejuures silmas
pidada, et 31.12.2026 seisuga lõpeb ESF TAT
rahastus, mille raames on SKA poolt seniseid KOV
sotsiaalvaldkonna nõustamistegevusi ellu viidud
ning hetkel on SKA-le riigikaitse tegevuste
rahastus kindlustatud kuni 31.12.2027. Tänaste
teadmiste pinnalt hindame, et püsitatud ootustega
kaasneb SKA-le nelja ametikoha vajadus, mille
hinnanguline iga-aastane kulu on 187 000 EUR.
Viidatud kulule lisandub nelja töökoha kulu.
Vastavad ametikohad võimaldaksid SKA-l tagada:
- heaolupiirkondade üleste tegevussuundade ja
arendustegevuste koostamine,
analüüsimine, vajalike toetusmeetmete loomisse
panustamine koos
poliitikakujundajaga (kui kohane) ning
toetusmeetmete rakendamine, sh nt
juhendmaterjalid jms;
- osaluse ja sisulise tegevuse heaolupiirkondade
koostöökogus ning TERVIKu toetamisel;
- statistika andmeanalüüs
Eelnõus räägitakse sotsiaalvaldkonna
infosüsteemidest, kuid konkreetselt viidatakse Selgitame:
üksnes STAR-ile. Kuna algandmed tuleb võtta
sellest infosüsteemist, kus neid kogutakse, siis Tähelepanek on põhjendatud. Eelnõu rakendamine eeldab liidestust ka SKAIS2-ga ,
tõenäoliselt eeldab eelnõu rakendamine ka mitte ainult STAR2-ga, kuna puude raskusastme ja abivahendite andmeid hallatakse
liidestuse vajadust SKAIS2-ga. Meie parimate just SKAIS2-s. Teadaolevalt on nende andmete pärimiseks SKAIS2-st X-tee teenus
teadmiste pinnalt (vajaduste osas) eeldame, et juba olemas. Kavandatud lahenduse kohaselt toimub andmevahetus SKAIS2 ja TIS-i
vajalik SKAIS2 x-tee on olemas, kuid kindlad me vahel ehk SKAIS2 andmed päritakse TIS-i ning sealt edastatakse vajaduse korral
selles ei ole. Selleks vajaks kindlasti täpsustamist, heaolu infosüsteemi (HIIS). See tähendab, et SKAIS2 poolel ei ole eraldi uut x-tee
kas eelnõuga kavandatud erinevad rollid/piirangud liidest HIISiga vaja luua, kuid TIS-i poolel on vajalikud täiendavad arendustööd
ja nõusolekud ehitatakse TIS-i poole, ehk andmete vastuvõtmiseks ja edastamiseks HIISi. Detailsemad küsimused selgitame
terviseteejuhi töölauale. Kui ei, siis kaasnevad iga vajaliku funktsionaalsuse IT arendusvajaduse detailanalüüsi käigus, millesse
sellega täiendavad arendusvajadused ja kulud kaasatame ka SKA, et tagada selgus SKA-le tekkivate arendus- ja hoolduskulude
SKA-le (uus x-tee teenus maksab ca 60 000€). osas.
Ühtlasi kaasnevad muudatustega SKA-le teatud IT
valdkonna kulud (nt ATK 2.0 vaates suurema
mahuga arvuti, Tabelau
litsentsid, testimise kulud, jne).
Märkamislehest ja heaoluplaanist on kujunemas Selgitame:
kesksed töövahendid. Kuna heaoluplaan sisaldab Teenuste ja toetuste määramise osas muudatusi planeeritud ei ole. SHS-i alusel on ja
ulatuslike andmeid, siis on oluline, et nende jääb sotsiaaltoetuste ja –teenuste korraldus KOV-i ning erihoolekande osas valdavalt
andmete saamise protsessid oleks läbi mõeldud ja SKA pädevuseks. TTJ saab viidata inimese vajadusele toetavate teenuste järele.
et andmete hankimisel ei tekiks takistusi. Lisaks Otsuse langetab KOV/SKA.
tasuks mõelda, kuidas suhestub heaoluplaanis
toodu konkreetsete teenuste või toetuste määramise
menetluste ja otsustega. Ehk kes langetab hüvitiste
andmise protsessis lõppotsuse ja kas heaoluplaanil
on selles protsessis pigem soovituslik iseloom.
Rakenduspraktika kogemustele tuginedes Selgitame:
soovitame eelnõu juures pöörata tähelepanu Eelistatavalt peaks pikaajalist koordinatsiooni vajava inimese terviseteejuht asuma
küsimusele, kas terviseteejuhti saab inimene endale tema kodule võimalikult lähedal. Kui inimese perearst asub kodust väga kaugel,
valida või lähtutakse siin peaks terviseteejuhi esmaseks ülesandeks olema inimese toetamine perearsti
proaktiivsusest ja terviseteejuhi territoriaalsest vahetamisel.
pädevusest? Näiteks on täna sagedased olukorrad,
kus isiku faktiline elukoht on ühes KOV-is, kuid
rahvastikuregistri järgne elukoht, perearst, jne on
teises KOV-is.
Eesti Proviisorapteekide Liit
Selgitame, et tervishoiuteenuste korraldamise Selgitame:
seaduse § 3 lg 4 kohaselt on tervishoiutöötajad ka Apteeker ei hakka märkamislehte selle eelnõu alusel täitma. Apteekrite kaasamise
ravimiseadus tähenduses üldapteegis apteegiteenust aluseks on nende ligipääs tervise infosüsteemile. Sotsiaalministeeriumi üks 2026.
osutavad proviisor ja farmatseut, kellel on ülevaade aasta prioriteetidest on võimaldada apteekritele ligipääs tervise infosüsteemile,
retseptiravimeid puudutava infot kohta. Tuginedes eeskätt seal olevale ravimiskeemile ja ravimite toime hindamist võimaldavate
eelnevale palume tagasiside, kas eelnõuga laborianalüüside infole läbi tervisejuhtimise töölaua.
eeldatakse märkamislehe täitmist ka apteekrite kui Selle baasilt saab hakata edasi arendama erinevaid apteegi nõustamisteenuseid.
tervishoiutöötajate poolt? Kui vastus on jaatav, siis
kas ja kuidas on kavandatud apteekritele vajalikud
IT-lahendused (ligipääs tervise infosüsteemile,
andmete sisestamine), täiendav ressurss ja väljaõpe
inimese abivajaduse tuvastamiseks?
Eesti Perearstide Selts
Osade piirkondade esindajate poolt on väljendatud Selgitame:
muret, et eelnõus kirjeldatud viisil võrgustamine Piirkondlikud haiglad on haiglate omavahelise võrgustumise kaudu juba niikuinii
suurendab piirkondlikku ebavõrdsust. On piirkondi, juriidiliselt seotud oma teeninduspiirkonna väiksemate haiglatega. Me ei näe
kus on ainult üldhaigla ning piirkondi, kus on ainult vajadust (vähemalt esialgu) sellist lisakohustust seada. Siiski, kui TERVIK-ute
piirkondlikud ja keskhaiglad (Tallinn ja Tartu) ning süsteem on käivitunud ja näeme praktikas tegelikult välja kujunevaid probleeme,
kui viimased võrgustuvad ainult oma maakonnaga, saame vajadusel antud küsimuse juurde tagasi tulla.
on teised mõjuala maakonnad ebavõrdses
olukorras. Eelnõu seletuskirjas on küll välja toodud
võimalus kaasata piirkondliku vastutusega haiglaid
teistesse TERVIKutesse, kuid puudub kindlus, kas
piirkondlikel haiglatel on selleks valmidus.
Arvestades seda, et piirkondlikud haiglad on juba
kas võrgustumise või omavahelise territooriumi
jaotusega teeninduspiirkonnad mitteametlikult ära
jaganud, siis on meie ettepanek, et piirkondlikel
haiglatel peab olema kohustus liituda oma
piirkonna kõigi TERVIKutega, kui TERVIKu
liikmed seda nõuavad.
Väljendame heameelt, et eelnõu tekstis on Arvestatud osaliselt.
adresseeritud meie varasemalt väljendatud muret (i) Nõustume
perearstide hääle nõrgenemise osas ning pakutud (ii) Selgitame, et arvestame teie ettepanekuga määruse eelnõud ette valmistades
välja tervishoiuvaldkonda reguleerivate küsimuste ja räägime selle läbi ka teiste TERVIK-u osapooltega
otsustusprotsessi kirjeldus. (iii) Arvestatud.
Täiendavalt palume: (iv) Arvestatud.
(i.) Sätestada, et otsustamisel, millisesse valdkonda
küsimus TERVIKute rahastamise korda ning
koordineerimispiirkondade moodustamist
puudutava määruse § 4 lõike 5 kohaselt kuulub,
lähtub võrgustikujuht TERVIKu koostöölepingus
või põhimääruses sätestatust. Muudatuse eesmärk
on juhtida osapoolte tähelepanu valdkondade ja
otsustusprotsessidega seonduva eelneva
kokkuleppimise vajadusele ning sätestada kohustus
neist kokkulepetest lähtuda.
(ii)Lisaks palume sätestada, et koostöölepingus või
põhimääruses reguleerimata juhtudel tehakse otsus
juhtorgani 3/4 häälteenamusega. Kui kokkulepet ei
saavutata, otsustab küsimuse kuuluvuse
koostöökogu. Alternatiivina teeme ettepaneku, et
otsustamisel, millisesse valdkonda küsimus
määruse § 4 lõike 5 kohaselt kuulub, tuleb
saavutada juhtorganis konsensus ning kui
konsensust ei saavutata, siis loetakse küsimus
tervishoiu valdkonda kuuluvaks.
(iii) Juhtorgani koosseisu osas palume jätta
määruse § 4 lg 1 p 3 sõnastusest välja sõnad
„maksimaalne“ ning „väiksem või“.
(iv). Lisaks palume määruse § 4 lõikes 4 kasutada
juhtkogu asemel terminit juhtorgan, et hõlmata ka
TERVIKu juhatuse otsused
Teeme ettepaneku täiendada määruse §-i 4 sättega, Arvestatud.
mis näeb ette asendusliikme kasutamise või teisele Eelnõusse lisatakse säte: ”Koostöökogu töökorra põhimõtted kehtestatakse valdkonna
liikmele volituse andmise võimaluse. eest vastutava ministri määrusega.” Mainitud määruses sätestatakse asendusliikme
kasutamise või teisele liikmele volituse andmise võimalus.
Teeme ettepaneku sätestada, et TERVIK ei tohi Arvestatud.
liikmetelt nõuda liikmemaksu või TERVIKu Vastav säte on lisatud eelnõusse.
tegevuse korraldamisega seotud kulude hüvitamist. Ülejäänud osas selgitame, et arvestame teie ettepanekuga määruse eelnõud ette
valmistades ja räägime selle läbi ka teiste TERVIK-u osapooltega.
Teeme ettepaneku lisada eelnõusse säte, mis Arvestatud osaliselt.
võimaldab piirkonna „kohustuslikud osapooled“ (st Eelnõu on täiendatud kohustusega üksikpraksise pidajatele.
RTHS § 13 1 lõikes 5 nimetatud osapooled)
seaduse alusel TERVIKu koosseisu arvata –
eeldusel, et RTHS § 38 2 lõikes 2 nimetatud
koosseisus TERVIK on moodustatud.
Liitumislepingu sõlmimise kohustus paneb
keerulisse olukorda nii liitumiskohustusega
osapooled kui TERVIKu – puuduvad mehhanismid
kohustuse täitmise saavutamiseks.
.
Kindlasti ei ole mõistlik lahendus, kus ühe Arvestatud.
osapoole puudumise tulemusel võidakse
rahastamata jätta kogu TERVIKu tegevus. Juhul, Eelnõu vastavalt muudetud.
kui seaduse alusel liikmeks saamise lahendust
otsustatakse mitte rakendada, tuleks rahastuse sätet
muuta selliselt, et rahastust saab vähendada
proportsionaalselt puuduvate liikmete arvuga (mitte
aga täies ulatuses lõpetada - määruse § 12 lg 1 p 2)
Teeme ettepaneku sõnastada RTHS § 13 1 lg 5 Selgitame:
kolmas punkt järgmiselt: "perearstiabi osutajad, Probleemi lahendus on pakutud välja teistsugusel kujul. Eelnõu teksti ei ole
kellel on kehtiv rahastusleping sellise nimistu muudetud, kuid rakendusaktiga, mis reguleerib Tervisekassa poolset TERVIK-u
teenindamiseks, mille teeninduspiirkond kuulub rahastamise peatamise tingimusi sätestame, et perearsti ajutine asendamine kuni 3
heaolupiirkonda." Probleem praeguse sõnastuse kuu ulatuses ei mõjuta asendaja palganud perearstikeskuse TERVIK-usse kuulumise
osas: kui nt X piirkonna nimistuga arst tuleb Y nõuet.
piirkonna keskusesse asendama, siis see arst
"töötab" asendamise ajal Y piirkonna TTO juures
ning asendaja tööle võtnud TTO muutub p 3
kriteeriumile vastavaks.
Teeme ettepaneku märkida RTHS § 38 2 lõike 2 Mitte arvestatud.
punktis 3 perearstiabi osutajate asemel „nimistuga Ei arvesta, kuna see oleks perearstidele liigne bürokraatia. Tervisekeskuse mõte on
perearst“ – see tagab oluliselt representatiivsema vähendada bürokraatiat perearstide esindamisel TERVIK-us.
esindatuse.
Teeme ettepaneku, et seaduse jõustumise ajaks ei Selgitame:
pea kõik TERVIKud olema veel moodustatud ja Eelnõu teise versiooniga lükatakse TERVIK-ute moodustamist 4 kuu võtta edasi ehk
antud on mõistlik aeg TERVIKute siis TERVIK-ute moodustamise tähtaeg lükkus 1. juulilt 2027 1. novembrile 2027.
moodustamiseks. Meie ettepanek - TERVIKud See annab piisava ettevalmistusaja. Paindlikkust lisab rakendussäte, mille kohaselt
peavad olema moodustatud 2030. aastaks, see loetakse TERVIK moodustatuks ning käesoleva seaduse § 131 lõikes 5 nimetatud
annab piisavalt aega hinnata pilootprojekti osapooltel on kohustus oma heaolupiirkonna TERVIKuga liituda, kui sellesse
tulemust, sealt saadud sisendeid ning võimaluse kuuluvad vähemalt:
vajadusel olemasolevat seadust ka korrigeerida. 1) üks heaolupiirkonnas asuv tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 55 lõike 1
Lisaks annab see aega, et koolitada piisavalt alusel kehtestatud haiglavõrgu arengukavas nimetatud haigla;
terviseteejuhte. 2) kaks kolmandikku heaolupiirkonda kuuluvatest kohaliku omavalitsuse üksustest;
3) üks neljandik heaolupiirkonna nimistuid teenindavatest perearstiabi osutajatest.
TERVIK peab olema 100% nõuetekohaselt moodustatud ja formeeritud 1. maiks
2028, et saada Tervisekassa poolne baasrahastus võrgustikujuhtidele.
Terviseteejuhtide koolitus ja hulk ei ole otseselt seotud TERVIK-u moodustamisega.
Baaskulude rahastus peaks põhinema kohustuslike Mitte arvestatud.
liikmete arvul, mitte koordineerimispiirkondade Pilootprojekt Ida-Virumaal on näidanud koordineerimispiirkondade eelnõus pakutud
arvul. On märkimisväärne erinevus, kas variandi sobilikkust ja esialgu lähtuksime sellest põhimõttest ehkki kui osutub
koordineerida on vaja mõnekümne või ligi neljasaja vajalikuks, saab rahastuspõhimõtteid edaspidi ka paindlikult muuta, kuna need on
liikme koostööd – kaasamise protsesside, sätestatud ministri määrusega. Liikmete arv võib varieeruda mitte ainult tulenevalt
kokkulepete saavutamise ning jooksva haldusega nõutavatest liikmetest vaid ka muudest kaasatavatest liikmetest. Esialgu on olulisem
seotud kulude erinevus on suur ning otseselt seotud see, kui palju ja milliseid erinevaid koostöövaldkondi piirkond prioriteediks seab.
osapoolte hulgaga. Koordineerimispiirkondade Sellest hakkab võrgustikujuhi koormus peamiselt sõltuma. Suuremates piirkondades
eraldi rahastamine seevastu soosib eraldi (nt Tallinn) on vähem KOV-e ja perearstid on rohkem koondunud keskustesse, mis
tegutsemist. tähendab, et partneritest juriidiliste isikute arv võib olla sarnane mõnele väiksemale
piirkonnale.
Rahastuse täies mahus lõpetamise võimalus Arvestatud.
sisuliselt mistahes kohustuse rikkumise eest ei ole Rakendusakti kavandit muudetud järgnevalt:
kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega (1) Tervisekassal on õigus TERVIKu rahastamist ajutiselt vähendada või peatada, kui:
(määruse § 12 lg 1 punktid 1 ja 3). Sanktsioonide 1) TERVIK ei täida seadusest tulenevaid kohustusi,
mõju peaks olema ettenähtav ja proportsionaalne. 2) TERVIK-u koosseis ei vasta seaduses nõutavale järjest kauem kui 30 päeva,
Lisaks ei anna sätte sõnastus Tervisekassale 3) TERVIK ei esita nõutud aruandeid või ei täida rahastamislepingut.
diskretsiooniruumi (lõpetab vs võib lõpetada,
täiendav tähtaeg rikkumise kõrvaldamiseks,
lõpetamine vs vähendamine). Peame õigeks, et
mistahes rikkumise korral juhitakse rikkumisele
esmalt tähelepanu ning antakse täiendav tähtaeg
rikkumise kõrvaldamiseks.
Palume eelnõust välja jätta RTHS § 8 1 lg 7, mille Arvestatud.
kohaselt on koostöökogu otsused TERVIKule Sõnastust on muudetud järgnevalt: “TERVIK lähtub oma töös tervise- ja
täitmiseks kohustuslikud – säte on väga abstraktne heaoluprofiilist, mille on heaks kiitnud koostöökogu käesoleva paragrahvi lõike 4
ning ei sisalda piire või tingimusi, mille osas alusel.”
koostöökogu otsuseid võib teha. Koostöökogu
otsuste elluviimine toimub § 13 1 lg 4 kaudu, kust
muuhulgas juba tuleneb kohustus koostöökogu
poolt heaks kiidetud strateegilisi suundi ja
eesmärke ellu viia (1. mail 2028 jõustuv versioon,
eelnõu p 11). Kui siiski otsustatakse sõnastus alles
jätta, tuleb seda oluliselt kitsendada, mh
määratledes, et otsuseid võib teha ainult RTHS §
13 1 lõikes 4 sätestatud ülesannete piires, ning
lisades otsuste seaduslikkuse kriteeriumi.
TERVIKu võrgustikujuhi rolli osas teeme Arvestatud.
ettepaneku sätestada, et tal on õigus TERVIKut TERVIK-u juhil on õigus TERVIKut esindada, lähtudes juhtorgani otsustest või
esindada, lähtudes juhtorgani otsustest, mitte koostöölepingus sätestatust.
abstraktne õigus kõigi liikmete nimel tegutseda
(määruse § 6 lg 1). TERVIKu juhil ei tohi tekkida
individuaalsete liikmete esindusõigust, sh õigust
võtta liikme jaoks individuaalseid kohustusi, kui
vastav liige ei ole selleks eraldi kirjalikku volitust
andnud. Piiranguteta üldvolitus liikmete nimel
tegutseda ei ole kooskõlas kavandatava
koostööorganisatsiooni toimimispõhimõtetega.
Palume sätestada eraldi arveldusarve olemasolu Arvestatud.
nõue või lisada seletuskirja täpsustus, et eraldi Seletuskirja on vastavalt täiendatud.
arvelduskonto on raamatupidamisliku eraldatuse
eeldus (rths § 13 1 lg 7).
Palume seletuskirjas selguse huvides täpsustada, et Arvestatud.
RTHS § 13 1 lõikes 9 nimetatud tulu ei ole lubatud Seletuskirja on vastavalt täiendatud.
kasutada muudel eesmärkidel, sh muude
struktuuriüksuste kulude katmiseks.
Teeme ettepaneku, et kui "üksusena" luuakse Selgitame:
tütarühing, siis käsitletakse seda olukorda TERVIK-u loomine eraldiseisva juriidilise isikuna on saadud tagasiside põhjal
koostöökokkuleppe alusel TERVIKu eelnõust välja jäetud. Kaalume selle täienduse vajadust reformi edenemise käigus.
moodustamisena RTHS § 13 1 lg 7 tähenduses
(mitte § 13 1 lg 7 1 olukorrana).
Palume täpsustada, et TERVIKu ülesanne on Selgitame:
valdkonnaülese koordinatsiooniteenuse Tervisekassa ülesanne on korraldada valdkonnaülese koordinatsiooni teenust
koordineerimine, mitte korraldamine. Eelnõu teksti üleriigiliselt, TERVIK-u ülesanne on korraldada valdkonnaülese
kohaselt määrab Tervisekassa piirkonna koordinatsiooniteenuse rakendumist heaolupiirkonnas kohapeal. Üks ei välista teist
terviseteejuhtide arvu ja temal on tegelikult ka vaid pigem täiendab.
lõppotsus terviseteejuhtide tegevuse rahastamise
lepingute sõlmimise osas. Näiteks REHA eelnõu
seletuskirjas (lk 7-8) on teenuse korraldamise ja
rahastamise sisuna välja toodud lepingute
ettevalmistus, suhtlus partneritega, hangete
korraldamine, lepingute sõlmimine, TTL-i
lisatavate teenuste loomine/kirjeldamine/lisamine,
raviarvelduse kujundamine, vajalikud arendused.
Meie hinnangul on ka valdkonnaülese
koordinatsiooniteenuse korraldajaks Tervisekassa,
mitte TERVIK.
Praeguses eelnõus on ettenähtud võimalust Selgitame:
paragrahvi 13 1 lõike 2 punktis 3 nimetatud
eesmärkide täitmise eest võib TERVIKule ette näha
tulemustasu, mis aga on praegu puhas Tervisekassa RTHS § 31 lg 7 kohaselt TERVIKu rahastamise korra ja tasu arvutamise metoodika
diskretsioon. Teeme ettepaneku, et TERVIKute kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Nimetatu hõlmab ka
tulemustasude ettenägemise kord peab olema tulemustasu maksmise metoodikat, kuigi rakendajaks on Tervisekassa.
riiklikult paika pandud ja olema kohaldatav
kõikidele TERVIKutele üle-Eesti.
Palume TERVIKu koostöö põhimõtete (määruse § Selgitame:
5 lg 2 p 2) osas muuta sõnastust või täpsustada, Tegemist on kahe erineva prioriteetse valdkonnaga, millele TERVIK peaks oma
kuidas suhestub ennetuse, tervisedenduse ja tähelepanu pöörama. Mõlemas valdkonnas on edu saavutamiseks vajalik koostöö.
abivajaduse varajase märkamise prioriteetsus
näiteks akuutse vajadusega.
Palume § 13 1 lg 4 p 3 osas jätta välja lauseosa
„ning riskirühmade toimetuleku toetamine“ või Arvestatud osaliselt.
selgitada seletuskirjas, milles selline toetamine
seisneb. Täpsustame sätet, et oleks üheselt arusaadav, et riskirühmade toimetuleku toetamise
all ei peeta silmas TERVIKu poolt vahetut sotsiaal- või tervishoiuteenuste osutamist,
vaid valdkonnaülest koordinatsiooni inimese vajadustele vastava abi paremaks
sidumiseks ja kättesaadavuse toetamiseks.
Tervise- ja heaoluprofiili osas palume seletuskirjas Arvestatud.
selgemalt välja tuua, et dokument peaks võrreldes
kehtiva seaduse alusel koostatavatega olema
oluliselt lühem ja ülevaatlikum
Teenuse kättesaadavuse tagamiseks tuleks sätestada Mitte arvestatud.
ka tähtajad, mille jooksul peab inimesel olema Terviseteejuht ei saa inimesele tagada teenuse osutamist mingiks kindlaks tähtajaks.
võimalik teenus saada. Eelnõus sisaldub üksnes Eriarsti vastuvõtule ettenähtud tähtaja sees jõudmist
tähtaeg, mille jooksul terviseteejuht peab inimesega on perearstil võimalik saavutada näiteks e-konsultatsiooni kasutades. Terviseteejuht
ühendust võtma, kuid puuduvad teenuse saamisega saab koostöös sotsiaalteenuse osutajaga tagada, et inimene jõuaks planeeritud
seotud tähtajad ja need on meie hinnangul inimese vastuvõtule õigeks ajaks.
vaatest äärmiselt olulised.
Palume selgitada, millistele teenustele veel lisaks Selgitame:
rehabilitatsioonile on võimalik valdkonnaülese Valdkonnaülese koordinatsiooniteenuse peamine sisu on inimese jaoks talle antud
koordinatsiooniteenuse kaudu saada ning kuidas juhiste ja talle määratud tervishoiu- ja sotsiaalteenuste ning ravimite,
neid teenuseid rahastatakse. meditsiiniseadmete ja abivahendite info koondamine ja mõtestatud seostamine
inimese vajaduste ja eesmärkidega. Kui inimene jääb ise hätta teenustele
liikumisega, siis aitab terviseteejuht määratud teenuse aega leida ja broneerida,
esmatasandil koostöös perearsti meeskonnaga ka juhtida vajadusel tähelepanu
inimese tavapärasest kiireloomulisemale abivajadusele. Terviseteejuht võtab
vajadusel ise ühendust KOV sotsiaaltöötajaga ja korraldab inimese sotsiaalteenuste
vajaduse hindamise KOV sotsiaaltöötajate poolt. See ei pruugi tähendada, et
inimene konkreetset teenust kindlasti saab, sest iga KOV otsustab aitamise täna oma
kriteeriumite ja võimaluste alusel, kuid oluline eeldus sotsiaalse abi saamiseks on
täidetud.
Teeme ettepaneku põhjalikult hinnata eelnõust Selgitame:
tulenevate kohustuste täitmisega seotud perearsti ja Nõustume, et perearsti poolne sisend võiks lisaks märkamislehele hõlmata teatavaid
-õe ajakulu, ning otsida võimalusi selle lisavalikuid, mitte aga mahukaid lisahindamisi, korduv- ja ümberhindamisi ning
vähendamiseks. Näib, et eelnõu koostamisel on lisadokumentatsiooni koostamist ja nö patsiendi juhtumiaruteludel osalemist.
lähtutud eeldusest, et perearstilt oodatav sisend Nõustume ka, et raviplaani peaks saama täita ka teised eriarstid. Arvestame
heaoluplaani jaoks on infosüsteemides üldjoontes perearstide sisendiga valdkondadeülese koordinatsiooni protsessile ja seda toetava
olemas või suhteliselt lihtsa vaevaga koostatav. IT-lahenduse lähteülesandele.
Tegelikkuses puuduvad aga selleks nii
tööprotsessid kui infotehnoloogilised lahendused. Kuna perearsti vaatest on sisuliselt tegemist riskipatsientide käsitlusega
Näiteks Maailmapanga riskipatsientide esmatasandil, tasub kaaluda olemasolevate riskipatsientide ravijuhtimise teenuskoodi
ravijuhtimise pilootprojekti raames koostatavad ülevaatamist koostöös tervisekassaga.
terviseplaanid ei ole meie hinnangul
valdkonnaülese koordinatsiooni raames otse
rakendatavad, sest need käsitlevad eelkõige
kroonilisi haigusi ning Maailmapanga
riskipatsientide ravijuhtimise projekti loogika oli, et
liiga keerulised/kompleksset käsitlust vajavad
patsiendid jäetakse välja. Samuti on EPS tagasiside
raviplaanile olnud läbi aegade, et seda raviplaani
peavad saama täita ka teised eriarstid, spetsialistid
ning patsient ise. Näeme, et perearsti poolne sisend
võiks lisaks märkamislehele hõlmata näiteks
teatavaid lisavalikuid, mitte aga mahukaid
lisahindamisi, korduv- ja ümberhindamisi ning
lisadokumentatsiooni koostamist ja nö patsiendi
juhtumiaruteludel osalemist. Meie jaoks on
mõeldamatu eelnõus kavandatud lisaülesannete
lisandumine ilma täiendava rahastuseta
Süsteemi ja vorme tuleks vähemalt perearstide Arvestatud.
vaates oluliselt lihtsustada. Kõiki andmed mida
vajatakse terviseplaani, heaoluplaani, tegevusplaani Oleme kaasanud perearstid valdkonnaülese protsessi ja vormide valideerimisse
jms jaoks ja mida on võimalik ilma perearste
koormata kätte saada tuleb saada kätte muud
moodi. Me ei soovi, et perearst peaks valideerima
kellegi teise pandud diagnoosikoode, otsima
ravimeid retseptikeskusest jms. Lisaks eelistame
vorme, mis eeldavad perearstilt Jah-Ei stiilis
vastuseid, mitte vabatekstina kirjeldusi
Eelnõus välja pakutud süsteemi toimimiseks on Arvestatud.
vältimatult vajalikud infotehnoloogilised Perearstide vaates näeme peamist arendusvajadust patsiendi nn Terviseplaanis ja
lahendused, mis tagavad vajalikud ligipääsud, selle puhul spetsiifilisemalt tervisesoovituste ja ravijuhiste osas - täna oluline
võimaldavad andmed kokku koondada ning vältida puuduolev komponent tervisejuhtimise töölaualt.
nende käsitsi sisestamist. Lähtuvalt varasemate IT- PAI on kindlasti üks IT-arendusi, mida tuleb planeerida ja arendada arvestades
arenduste valmimisaegadest ja -raskustest oleme integratsiooni IT arendusi. Seoses TJT olemasoluga ja PAI planeeritavate arendusega
mures vastavate süsteemide õigeaegse ei ole otstarbekas planeerida arendusi perearstide poolt kasutatavatesse
kättesaadavuse pärast. Palume seletuskirjas tööprogrammidesse. Lisame täpsema IT –lahenduse kirjelduse seletuskirja.
täpsemalt välja tuua IT-arendustega seoses
kavandatavad tegevused ning nende ajakava.
Muuhulgas palume selgitada, kas vajalikud on ka
arendused perearstide poolt kasutatavates
tööprogrammides (mida kasutatakse teenuse
dokumenteerimiseks ja andmevahetuseks TIS-iga)
ning millise süsteemi (nn tööprogrammi) kaudu
hakkavad terviseteejuhid andmeid edastama.
Palume täiendavalt analüüsida ning selgitada
juurepääsuõiguste ja isikuandmete töötlemisega
seonduvat:
i. Vähemalt perearstikeskuse kontekstis peavad (i)Arvestatud osaliselt.
juurdepääsud olema TTO-põhised, mitte Ligipääs on põhjendatud anda nimistule MEDRE-s kinnitatud perearstile ja
isikupõhised. Näiteks kui ligipääs antakse patsiendi pereõdedele. Ligipääsude haldamine TTO tasandil toimub juba kehtiva korralduse
perearstile, siis tema haigestumise või puhkuse ajal raames ning ei nõua eraldi täiendavat lahendust.
peaks ligipääsu saama asendaja. Lisaks ei ole
olukorras, kus nimistu juures on reeglina vähemalt
kaks õde, ning rakendatakse ka roteerumist, sageli
üht konkreetset pereõde, kellele ligipääsud anda.
TTO-le antud ligipääsude haldamine saaks toimuda
TTO tasandil, sarnaselt TIS ligipääsudele. (ii)Selgitame: kuna luuakse uus andmekogu, siis on andmete töötlemise sätted
ii. Teeme ettepaneku analüüsida ning täpsustada, eelnõus muudetud. Kuna käesoleva eelnõuga luuakse eraldiseisev infosüsteem, on
kas TTKS §-is 4 1 sätestatud isikuandmete isikuandmete töötlemise sätted eelnõus vastavalt muudetud ja
töötlemise eesmärkide loetelu vajab täiendamist. koordinatsiooniteenuse andmete töötlemisele on loodud eraldiseisev õiguslik alus.
- Esiteks lisanduvad märkamislehtede, Märkamislehtede, heaoluplaanide, tegevuskavade ja riskiunnusega seotud andmete
heoluplaanide, tegevusplaanide ning riskirühma töötlemine toimub valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse osutamise eesmärgil,
tunnusega seotud ligipääsud – palume selgitada, mis on tervishoiuteenuse osutamise eesmärgist erinev.
kas nende kasutamisel toimub andmete töötlemine
jätkuvalt tervishoiuteenuse osutamise eesmärgil või
mõnel muul eesmärgil. Selgitame: Jah, tööandjaks olev TTO on samuti andmete töötleja, sest ligipääs
- Teiseks palume selgitada, et kui teatud ligipääsud antakse töötajale vaid tema tööülesannete täitmiseks asutuse nimel (TTJ-id on
antakse terviseteejuhile isiklikult, siis kas tema olemasolevate isikute juures töötajad). Andmekaitseõiguse kohaselt määrab andmete
tööandjaks olev TTO on samuti andmete töötleja töötlemise eesmärgid ja vastutuse juriidiline isik (TTO), mitte töötaja kui eraisik.
või mitte.
iii. Kas ja millise sätte alusel on perearstil ligipääs (iii)Kõigile TTO-del on ligipääs riskitunnusele. Riskitunnus genereeritakse
riskirühma tunnusele? Tervisekassa poolt retsepti- ja raviarvete andmete automaatanalüüsi tulemusena
vastavalt RTHS § 13⁵ lõikele 2 ning edastatakse tervise infosüsteemi, kust see on
kättesaadav nii tervishoiuteenuse osutajatele kui ka inimesele endale Terviseportaali
kaudu.
iv. Kas andmete töötlemine on vajalik ka TTO-de
infosüsteemides (nii heaoluplaanide ja (iv)Heaoluplaan ja märkamisleht talletatakse infosüsteemis ning tervise
märkamislehetede osas kui ka nt valdkonnaülese infosüsteemis, need ei pea jõudma TTO andmekogusse. TTO infosüsteemides eraldi
koordinatsiooniteenuse registratuuri vaates)? Kas arendusi ei ole vaja
muudatused eeldavad TTO-de infosüsteemide
arendusi?
v. Tegevusplaani andmete osas tuleks nii (v)Arvestatud.
tervishoiu- kui sotsiaaltöötajatele sätestada andmete
edastamise kohustus, mitte õigus (TTKS § 59 2 lg 1
3 ja 1 5 ).
vi. Teeme ettepaneku reguleerida tervisejuhi poolne (vi)Arvestatud
juurdepääsude haldamine selliselt, et terviseteejuht
määratleb üksnes seda:
i) millise nõusoleku inimene andis (või tagasi
võttis),
ii) kes on meeskonnas. Kõik ülejäänu peab olema
automaatne.
vii. Teeme ettepaneku kaotada punkt § 8 lõiked 4 ja
6, mis puudutavad TIS-i edastamata info
terviseteejuhile kättesaadavaks tegemist isiku
nõusolekul. (vii)Mitte arvestatud. Kuna terviseteejuht töötab tervise infosüsteemist
eraldiseisvas heaolu infosüsteemis, ei ole võimalik nõustuda ettepanekuga, mille
Kogu vajalik info peab olema terviseteejuhile kohaselt peaks kogu koordinatsiooniteenuse osutamiseks vajalik teave olema
kättesaadav TIS-is. Juhul kui terviseteejuhil on kättesaadav tervise infosüsteemi kaudu. Infosüsteem on tervise infosüsteemiga
kahtlus, et patsiendi kohta on mõne TTO kahesuunaliselt liidestatud ning tagab terviseteejuhile ligipääsu kõigile
infosüsteemis vajalikku infot, mis ei kajastu tervise koordinatsiooniteenuse osutamiseks vajalikele andmetele
infosüsteemis, siis on terviseteejuhil õigus paluda
TTO-l see info tervise infosüsteemi sisestada.
Kuna terviseteejuht hakkaks planeeritava IT-lahenduse aluse alusel tööle TIS-ist
eraldiseisvas heaolu infosüsteemis, siis ei saa nõustuda ettepanekuga, mille kohaselt
“Kogu vajalik info peab olema terviseteejuhile kättesaadav TIS-is"
Palume täiendada märkamisega seotud
regulatsiooni, sh märkajate ringi, ning lisada või
selgitada lahendusi korduvate ja dubleerivate
märkamiste vältimiseks:
i. Esmane märkamislehe täitja peaks olema inimene (i)Mitte arvestatud.
ise või tema eestkostja - sarnaselt täna kehtivale Koordinatsiooni teenuse rakendamise varases etapid on terviseteejuhtide arv väike ja
süsteemile, kus inimene teeb enda või tema on oluline, et nende juurde satuksid eeskätt kõige suurema koordinatsiooni
eestkostetava kohta puude saamise taotluse. vajadusega inimesed. Seetõttu soovime avada märkamislehe esitamise võimaluse
Erinevalt puude taotlemise mahukast esialgu ainult spetsialistidele, kes suudavad koordinatsiooni vajadust objektiivsemalt
dokumentatsioonist on märkamisleht lihtsamini hinnata.
struktureeritud ja arusaadavam ning ka
terviseteejuhi poolt hõlpsasti kontrollitav. (ii)Mitte arvestatud.
ii. Varasemalt täidetud märkamislehed peavad Inimese olukord võib mõnikord muutuda tundidega väga oluliselt ja vana
olema nähtavad kõigile osapooltele ka siis kui märkamisleht ei pruugi anda mingit lisandväärtust. Pigem on oluline muuta
inimene teenusest keeldub või kui teenus on märkamisleht lihtsalt ja kiirelt täidetavaks.
lõppenud.
iii. Kuidas välditakse kohe uuesti märkamise (iii)Selgitame:
vajadust - iseäranis juhul, kui teenus lõppes
põhjusel, et inimene ei täitnud omapoolseid Märkamislehe täitmise alustamisel juhitakse teavitaja tähelepanu, kui sama inimese
kohustusi või kui “kontaktid on jäänud harvaks”? kohta on juba esitatud märkamisleht. Info on nähtav, kuni on tehtud üks järgmistest
Kui kaua üks märkamisleht nö kehtib? Kas on otsustest: inimene on võetud koordinatsiooniteenusele, koordinatsiooniteenuse
võimalik teha elupuhuse diagnoosi/abivajaduse osutamisest on keeldutud või on tuvastatud, et inimene ei vaja
märge?
Kõigil märkajatel ja patsiendil/eestkostjal endal koordinatsiooniteenust. Teavitusloogika välistab olukorra, kus sama inimese kohta
peab olema võimalus näha mis staatuses on esitatakse samaaegselt mitu märkamislehte eri teavitajate poolt.
märkamine - nt patsiendiga on esmane kontakt
toimunud / ei ole toimunud; toimunud on
esmane hindamine; patsient on andnud
nõusoleku/keeldub edasistest teenustest; patsient
saab teenuseid: selgelt välja tuua milliseid ja kust
ja kui kaua eeldatavalt.
Palume täpsustada teenuse lõppemisega seotud (i)Selgitame, et praktikas toimub hindamine lähtudes inimese olukorrast:
aspekte: Väga kõrge risk (hiljutine haiglaravi, iga 2–4 nädala järel või iga olulise
i. tervisejuhi poolne teenusega jätkamise vajadusev ebastabiilne seisund) kontakti käigus
hindamine iga kolme kuu tagant on liiga sage,
iseäranis teenuse algusperioodil, mil terviseteejuhte Kõrge risk umbes iga 1–3 kuu järel
on vähe. Perearsti meeskonna arvamuse küsimine
hindamisel peaks olema vajaduspõhine, mitte Mõõdukas risk iga 3–6 kuu järel
igakordselt nõutav.
ii. kui valdkonnaülene koordinatsiooniteenus lõpeb, iga 6–12 kuu järel või olulise muutuse
siis kas selle alusel määratud teenused saavad Stabiilne krooniline patsient
korral
jätkuda või lõppevad?
iii. kuidas lahendatakse olukordi, kus inimene ei Nõustume, et perearsti/tema meeskonna arvamuse küsimine peaks olema samuti
tule omapoolsete kohustuste täitmisega toime oma vajaduspõhine
seisundist tulenevalt? (ii) saavad jätkuda, ka heaoluplaan ei pea kohe lõppema, lõppeb ainult
iv. millist lõpetamise alust on silmas peetud koordinatsiooni teenus.
määruse § 13 lg 2 punktis 4? Viidatakse § 13 (iii) Sõltub põhjusest, kui inimene ei tule nt toime vähese vaimse võimekuse tõttu,
lõikele 2 ehk samale sättele (ristviide). aga vajab koordinatsiooni, siis on võimalik talle eeskostja määrata.
(iv) Kustutasime ära selle.
Palume täiendada või selgitada keeldumise või
nõusoleku tagasivõtmise tagajärgi:
i. Juhul, kui valdkonnaülese koordinatsiooni teenus a. Arvestatud, lisatud.
selle tulemusel lõpetatakse, tuleks see määruses
selgelt sätestada.
ii. Kas nõusolek valdkonnaülese koordinatsiooni b. Selgitame: Allkirjastatud nõusolek on nõutav ainult heaoluplaanile. Mõlemal
teenuse saamise kohta on eraldi või on ainult juhul valdkondadeaülese koordinatsiooni teenuse osutamine lõpetatakse.
heaoluplaani nõusolek? Mis saab, kui inimene ei c. Ei
anna a) kumbagi nõusolekut; b) üht nõusolekutest? d. Selgitame: Jah. Jah. Jah.
iii. Kui valdkonnaülese koordinatsiooni teenuse
saamise kohta on eraldi nõusolek, siis tuleks see
võta enne esmase meeskonna kaasamist.
iv. Kas teenuse raames kogutud andmed (nt poolik
heaoluplaan) jäävad alles ning suletakse üksnes
ligipääsud? Kas neid on võimalik uuesti avada, kui
inimest uuesti märgatakse ja ta otsustab, et soovib
siiski teenust? Kas arsti poolt tervisteejuhile antud
sisend jääb TIS-i alles pärast heaoluplaani
ligipääsude sulgemist?
Palume läbivalt kasutada "perearst, pereõde või Mitte arvestatud.
perearst ja pereõde" asemel kasutada sõnastust Tugimeeskonda saavad kuuluda siiski ainult konkreetsed isikud.
perearsti meeskond (või perearstiabi osutaja).
Perearsti meeskonnas kaasatakse vajalikud
spetsialistid vajaduspõhiselt, lisaks on ühe
nimistuga tavaliselt seotud mitu pereõde.
Perearsti töökoormuse kontrolli all hoidmiseks on Arvestatud osaliselt.
kriitilise tähtsusega, et perearst suhtleks ainult ühe
konkreetse terviseteejuhiga. Seetõttu palume Rakendusakti on täiendatud järgnevalt: ”Kui inimese perearst asub tema tegelikust
perearstiabiosutajate juures töötavate elukohast kaugel, on terviseteejuhil kohustus pakkuda inimesele tema soovi korral
terviseteejuhtide osas lähtuda põhimõttest, et abi perearsti vahetusega elukoha lähedusse. Kui inimesel puudub perearst, on
juhtumiga tegeleb isiku perearsti partneriks olev terviseteejuhi kohustus aidata inimesel perearst leida.”
terviseteejuht. Ehk siis iga perearsti partneriks
peaks olema kindel terviseteejuht (kas tema
keskuses töötav tervisejuht või partner teisest
keskusest), kelle andmed saaks kättesaadavaks teha
näiteks TERVIKu veebilehel. Terviseteejuht saab
vajadusel teha koostööd teiste piirkondade
terviseteejuhtidega.
Leiame, et terviseteejuhid võiksid paikneda lisaks Selgitame:
tervisekeskustele ka üksikpraksistes ja Nõustume, et see võib erandjuhtudel olla tarvilik. Teeme selle muudatuse kooskõlas
grupipraksistes. Aga arvestama peab, et planeeritavate perearstiabi süsteemi muudatustega edasise menetluse käigus.
terviseteejuht vajab oma tööks ka töökohta,
mistõttu tuleb ka sellega rahastusmudelis arvestada
ning perearstikeskusi ei saa kohustada
terviseteejuhti enda juurde võtma, kui ruumid seda
ei võimalda
Palume valdkonnaülest koordinatsiooniteenust Selgitame:
puudutava määruse § 3 lõikes 3 sätestada eeldus, et Nõustume, et seda võiks kaaluda.
vähemalt 3/4 heaolupiirkonna tervisejuhidest 2/3 oleks realistlik suhe. Vajalik määruse ettevalmistamise käigus läbi arutada ka
peaksid töötama perearstiabi osutajate juures - välja haiglate ja KOV-ide esindajatega
arvatud juhul, kui piirkonna perearstiabi osutajad
sellest näiteks ruumipuuduse tõttu keelduvad.
Perearstid on eelnõu kohaselt seotud kõigi teenuse
sihtrühmadega ning peavad olema kaasatud kõigi
patsientide tugimeeskondadesse.
Meie hinnangul ei ole välja toodud riskirühma Selgitame:
tunnused adekvaatsed, kuivõrd hetkel on need vaid Nõustume.
mõne enam levinud kroonilise haiguse kesksed. See tunnus oleks otstarbekas eristada krooniliste haiguste tunnusest. Vajalik
Teeme ettepaneku, et lisataks veel koostöös Tervisekassa, EPS-i jt osapooltega metoodika väljatöötamine.
diagnoosikoodid, mis vastavad ka märkamislehel
olevatele funktsiooni-või arengu kõrvalekalletele.
Toome siinkohal välja märkamislehel olevad
punktid, millele ootame diagnoosikoode juurde.
1. Nägemisfunktsiooni või - arengu oluline
kõrvalekalle 2. Kuulmisfunktsiooni või - arengu
oluline kõrvalekalle 3. Kõnearengu või -funktsiooni
oluline kõrvalekalle või kõnevõime oluline muutus
4. Liikumisfunktsiooni või -arengu oluline
kõrvalekalle, luu- ja lihaskonna kroonilised
haigused 5. Psüühikahäire- ja käitumishäired 6.
Neuroarengulised häired (nt intellektihäire,
autismispektrihäire, vaimne alaareng) 7.
Kaasasündinud haigused (nt ainevahetushaigused,
lihashaigused) 8.Närvisüsteemihaigused (nt insult,
traumaatiline ajukahjustus, seljaaju kahjustus,
tserebraalparalüüs)
Lisaks saab Tervisekassa kasutada oma arvetelt ja Selgitame:
retseptikeskusest infot, mis samuti oli Nõustume.
märkamislehel väljatoodud: - Korduvad Kasutuselevõtt sõltub Tervisekassa tehnilisest võimekusest.
hospitaliseerimised, EMO külastused või kiirabi
väljakutsed viimase aasta jooksul - Vähemalt 5 või
enam retseptiravimit raviskeemis - Ravisoostumus
madal (ravimite võtmata jätmine) 3 või enam
realiseerimata retsepti 12 kuu vältel) Nende
ülaltoodud diagnoosikoodide ning tervisealase
riskikäitumise lisamine riskirühma tunnuse juurde
annab meie hinnangul parema ülevaate.
Palume määruses toodud teekondade loetelusse Selgitame:
lisada: lastearstil jälgimisel olnud patsientide Nõustume, et selle ettepanekuga tuleb edasi töötada rakendusaktide väljatöötamise
liikumine täiskasvanute arsti jälgimisele (määruse § faasis.
5).
Me ei pea õigeks hinnata tervishoiuteenuste Mitte arvestatud.
kasutamise “riski”, õigem oleks seda käsitleda Teaduskirjandusest kasutatakse enamasti terminit „risk of high health care
vajaduse, mitte riskina. Hinnata võib näiteks utilization“. Eesti keelde tõlgituna võiks see kõlada „tervishoiuteenuste kasutamise
terviseriski. kõrgenenud risk“. Täpsustasime sellest tulenevalt sõnastust.
Palume jätta välja määruse § 3 lg 5 (Terviseteejuhi Selgitame:
pädevusnõuete täidetuse ja töö kvaliteedi eest Arvestame rakendusakti väljatöötamisel.
vastutab tema tööandja). Tööandja vastutus oma
töötaja tegevuse eest on reguleeritud seadusega.
Terviseteejuhi pädevust peab tõendama õppe
läbimise tulemusel väljastatav dokument.
Palume seletuskirjas § 13 2 juures (lk 20) muuta Arvestatud.
sõnastust, nagu vastutaks krooniliste patsientide
ravijuhtimise eest eeskätt pereõed (“Esmatasandil
on osaliselt rakendunud krooniliste patsientide
ravijuhtimine, mille eest vastutavad eeskätt
pereõed”.). Õed on küll kaasatud, kuid raviotsused
teeb perearst.
Palume lisada selgitus, kuidas märkamislehe Selgitame:
täitmisel tuleks käsitleda “teise valdkonna” Inimese sotsiaalse probleemi kirjeldust peaks perearst või pereõde kirjeldama
küsimusi - nt kas inimese sotsiaalse probleemi vastavalt oma parimale arusaamisele
lühikirjeldus peaks perearst täitma vastavalt oma
paremale arusaamisele või tühjaks jätma ning jätma
täitmise tervisejuhile, kes vajadusel konsulteerib
sotsiaaltöötajaga?
Palume sätestada või seletuskirjas selgitada, et § 13 Mitte arvestatud.
3 lõikes 1 on iga punkt iseseisev alus teenuse Need peavad siiski esinema korraga, et vältida piiratud terviseteejuhi ressursi
osutamiseks ning need ei pea esinema korraga. kulutamist liialt lihtsatele juhtumitele.
Palume selgitada, mida tervisejuhilt seoses inimese
motiveerimisega oodatakse (§ 13 3 lg 4 p 5: Selgitame:
motiveerib inimest tervise- ja heaolu eesmärkide
saavutamisel). Terviseteejuhi motiveeriv roll ei tähenda inimese mõjutamist ega tema eest otsuste
tegemist, vaid inimese toetamist tervise- ja heaolueesmärkide seadmisel ning
kokkulepitud tegevustes püsimisel. Praktikas võib see tähendada inimese nõustamist,
toetava info jagamist, abi teenuste ja tegevuste mõistmisel, takistuste kaardistamist
ning inimese julgustamist kasutama tema vajadustele vastavaid tervise- ja
sotsiaalvaldkonna võimalusi.
Motivatsiooni toetamine on oluline eelkõige pikaajaliste ja mitme valdkonnaga
seotud abivajaduste korral, kus inimese toimetulekut mõjutavad samaaegselt tervise-,
sotsiaal- ja keskkonnategurid ning kus teenuste killustatus või vähene teadlikkus
võib vähendada abi kasutamist ja eesmärkide saavutamist.
Palume seletuskirjast (§ 13 3 lg 4) eemaldada Arvestatud.
järgmine lause: Raviarst ja/või perearst vastutavad Seletuskirja sõnastus on korrigeeritud.
selle eest, et inimese tervisealased vajadused on
hinnatud ja tarvilik ravi koordineeritud ning
patsiendijuhised antud. Perearsti/raviarsti
põhiülesanne on osutada tema poolt osutatav teenus
ja see nõuetekohaselt dokumenteerida ning TIS-i
edastada. Märkamine ja proaktiivsed kohustused ei
saa olla absoluutsed. Lisasime ettepaneku, et
terviseteejuhil on õigus paluda puuduva info TIS-i
edastamist
§ 13 4 lg 1 kohaselt kajastab heaoluplaan
tegevuskava. Palume täpsustada, kas silmas on Selgitame:
peetud, et tegevuskava on küll iseseisev dokument,
kuid tehniline lahendus võimaldab seda kuvada Tegevuskava koosneb mitut erinevat liiki tegevustest: inimese tegevused on
heaoluplaani kaudu, või midagi muud? heaoluplaani osa ja edastatakse koos heaoluplaaniga tervise infosüsteemi ning sealt
omakorda Terviseportaali; meeskonnaliikmete ülesanded ja korraldused hallatakse
Heaoluplaani infosüsteemis eraldiseisvana ning need ei edastata tervise infosüsteemi
Palume täpsustada § 13 5 lõikes 1 sätestatud Arvestatud.
riskirühma definitsiooni osas, mille kohaselt
kuuluvad riskirühma kõik, kellel “võib välja
areneda” teatud probleem. Määratlus on liiga lai,
kuna probleemi väljakujunemist (sh tulevikus) ei
saa kellegi puhul välistada.
Täpsustused seoses andmekoosseisudega Selgitame:
a. Arvestame märkust aga „5 ja enam ravimit“ on rahvusvahelises praktikas
käsitletav täiendava riskitegurina vt ka riskitunnuse leidmise aluseid.
a) märkamislehe p 3.10 peaks olema soostumus b. Jäi välja seoses märkamislehe esitamise muutumisega kohustuslikuks.
madal “või raviskeem keeruline”. 5 ravimit ei c. See võiks TAI ülesanne olla. Vajab täpsustamist määruse väljatöötamise
tähenda automaatselt madalat ravisoostumust. käigus.
b) millest teadlik olemist spetsialist märkamislehel d. Jah
kinnitab? e. See on olukord, kus üks tervishoiutöötaja on juhised andnud ja teine on need
c) Kes ja millal lisab heaoluplaani diagnooside üle vaadanud ning soovib midagi muuta ehk siis valideerib teise
selgitused?
tervishoiutöötaja arvamust täpsustades seda.
d) Kas ravijuhised genereeritakse raviplaani pinnalt
f. Konkreetse tegevuse eest, mille taga tema nimi on.
automaatselt (nii 3.23.1 kui 3.23.4)? e) Mis on
3.27.1 ja 3.27.2 juhiste erinevus? f) Tegevuskava
andmetes sisaldub “vastutaja” (p 8). Mille eest ta
vastutab - kas mõne konkreetse tegevuse eest,
plaani koostamise eest või millegi muu eest?
Koordinatsiooniteenuse määruse § 1 punktide 1 ja Arvestatud.
2 jõustumistähtajad tunduvad vahetuses olevat;
samuti ei ole eelnõus § 5 lg 2 punkti 3, millel
rakendussätte kohaselt peaks olema hilisem
jõustumisaeg.
Eesti Linnade ja Valdade Liit
1. IT-lahenduste, andmevahetuse ja sellega
seotud inimeste digipädevusega seotud riskid. Selgitame:
ELVL toetab infosüsteemide paremat
koostalitlusvõimet, kuid peab senist Tähelepanek on põhjendatud. Sotsiaalministeeriumi tellimusel läbi viidud eelanalüüs
sotsiaalvaldkonna infosüsteemide arenduskogemust kinnitas, et ilma toimiva IT-lahenduseta toob integreeritud teenuseosutamine kaasa
arvestades nimetatud riske tõenäoliseks. märkimisväärse käsitöö kasvu. Olukorra illustreerimiseks toome võrdluse kolmes
Juhime tähelepanu, et juhul kui kavandatavad ajahetkes:
riiklikud infotehnoloogilised lahendused ei ühildu
õigeaegselt ja sujuvalt kohalike omavalitsuste Praegu (2026): Ühtne digitaalne lahendus integreeritud teenuseosutamiseks puudub.
infosüsteemide ning sotsiaalteenuste ja -toetuste Tervishoiutöötajad töötavad oma infosüsteemides (TIS, haigla infosüsteemid),
andmeregistriga (STAR), toob uute kohustuslike sotsiaaltöötajad oma süsteemides (STAR2, SKAIS2) ning info nende vahel ei liigu.
dokumentide – heaoluplaanide ja märkamislehtede
– haldamine kaasa märkimisväärse käsitöö kasvu.
See tähendab sotsiaaltöötajate manuaalse Koordinatsioon tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna vahel toimub valdavalt telefoni ja e-
andmesisestuse koormuse plahvatuslikku posti teel.
suurenemist, mis nullib eelnõuga lubatud
efektiivsuse paranemise ja halduskoormuse 01.05.2028 (rakendamistähtaeg): Loodud on ühtne uus digitaalne lahendus ja
vähenemise. Samuti peab muudatuste heaolu infosüsteem (HIIS). Kavandatud lahenduse kohaselt täidab KOV
kavandamisel arvestama asjaoluga, et KOV- sotsiaaltöötaja märkamislehe enda töölaual STAR2 kaudu, mis edastatakse
ide tehniline valmisolek üleminekuks on erinev ja automaatselt heaolu infosüsteemi. Heaoluplaani andmed on sotsiaaltöötajale
ka andmekaitse riskid vajavad täiendavat vaadeldavad heaolu infosüsteemi kaudu ilma eraldi käsitsi sisestamiseta.
hindamist. Tegevuskava täitmine ja infovahetus toimub samuti heaolu infosüsteemi kaudu.
2030 (täislahendus): Andmevahetus SKAIS2, STAR2, TIS ja HIIS vahel toimib
sujuvalt, andmed täidetakse automaatselt eeltäidetud väljadena ning osapoolte käsitsi
sisestamise koormus on minimaalne.
Nõustume, et KOV-ide erineva tehnilise valmisolekuga tuleb arvestada ning
kavandame vajalikud tugimeetmed, sealhulgas digipädevuse arendamise ja
üleminekuperioodi toe.
Ainuüksi olemasoleva tööjõu potentsiaalse lisatöö
arvestus näitab märkimisväärset kulu kasvu, mis Selgitame:
ületab kokku 644 000 eurot aastas: Eelnõuga ei looda kohalikele omavalitsustele põhimõtteliselt uut ülesannet tagada
Sotsiaaltöötajate andmesisestus ja uued mitme valdkonna tuge vajavate inimeste juhtumikorraldus või vajalikud
ülesanded: Juhul kui 450 kohaliku sotsiaalteenused. Juba kehtiva sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt on kohaliku
omavalitsuse sotsiaaltöötajat panustavad omavalitsuse ülesanne hinnata inimese abivajadust ning korraldada vajadusele vastav
uutele ülesannetele vaid ühe lisatunni abi ja teenused.
nädalas, kujuneb otseseks aastaseks Eelnõu eesmärk on parandada tervise- ja sotsiaalvaldkonna koostööd ning vähendada
olukordi, kus inimene jääb valdkondade vahelise killustatuse tõttu vajaliku abita.
palgakuluks 409 500 eurot (arvestuskäik:
Sealjuures on terviseteejuhi roll võtta valdkonnaüleses koordinatsioonis senisest
450 töötajat × 1 tund nädalas × 52 nädalat ×
suurem koordineeriv vastutus, mis võib aidata kaasa rollide selgusele ning
17,5 eurot tunnis). tõhusamale töökorraldusele.
Juhtide osalemine koostöökogudes ja Seetõttu ei ole võimalik üheselt eeldada, et eelnõuga kaasneb kohalikele
TERVIK-ute juhtimises: Eeldusel, et 78 omavalitsustele ELVL-i hinnangus toodud mahus täiendav töökoormus või vajadus
KOV-i peale osaleb protsessis keskmiselt luua samas mahus uusi ametikohti. ELVL juhib põhjendatult tähelepanu reformi
1,5 juhti (kokku 117 juhti), kes osalevad käivitusfaasi tööaja suurenemise riskile, kuid mitmed toodud kuluhinnangud
aastas 12 koosolekul (koosoleku kestus 3 põhinevad eeldusel, et kõik reformiga seotud tegevused lisanduvad olemasolevale
töökorraldusele täies mahus ega asenda seniseid paralleelseid koordineerimis- või
tundi + ettevalmistus 2 tundi, kokku 5 tundi
juhtumikorralduslikke tegevusi. Omavalitsused tegelevad juba täna juhtumipõhiselt
koosoleku kohta), kujuneb otseseks kuluks
tervise- ja sotsiaalvaldkonna vahelise tegevuste koordineerimisega, kuid enamasti
189 540 eurot aastas (arvestuskäik: 117 juhti toimub see käsitsi (telefon, e-kiri) ja milma selgelt kokkulepitud süsteemita.
× 12 koosolekut × 5 tundi × 27 eurot tunnis). Kavandatavad muudatused loovad korrastatud süsteemi - regulatsiooni, rollijaotuse
Topelt koordinatsioon suurtes omavalitsustes. ning vajalikud infotehnoloogilised eeldused - senisele killustatud ja isetekkeliselt
Suurtes KOV-ides (nagu Tallinn, Tartu jt), kus juba kujunenud lahenduse asemele.
toimivad paralleelsed võrgustikud, lisandub Samuti ei tähenda riskirühmade varasem märkamine automaatselt uue abivajaduse
dubleerivate tegevuste kulu. Kui hinnanguliselt 100 „loomist“, vaid senisest varasemat inimeste vajaduste tuvastamist ja neile vajaliku
töötajat (viies suures KOV-is keskmiselt 20 töötajat) abi jõudmist. Need inimesed võivad olla juba kohaliku omavalitsuse vaateväljas või
teevad paralleelse planeerimise ja koosolekute tõttu olla õigustatud abi saama kehtiva õiguse alusel ka praegu ka juhul, kui nad seda abi
nädalas vaid 0,5 tundi lisatööd, toob see kaasa 45 täna mingil põhjusel ei saa (nt neid pole märgatud). Seega ei saa esitatud arvestust
500 eurot lisakulu aastas (arvestuskäik: 100 töötajat käsitleda reformi otsese kuluprognoosina.
× 0,5 tundi nädalas × 52 nädalat × 17,5 eurot tunnis).
Samas nõustume, et reformi rakendamisel tuleb tähelepanelikult hinnata selle
Kuigi eelnõu ja selle mõjuanalüüside pinnalt ei ole
tegelikku mõju kohalike omavalitsuste töökoormusele, teenusvajadusele ja kuludele.
hetkel võimalik täpselt prognoosida, mitme uue
Mõju sõltub mh piirkondlikust korraldusmudelist, olemasolevast koostööpraktikast,
ametikoha loomist see reform üleriigiliselt kohalikes
teenuste kättesaadavusest ning sellest, millisel määral võimaldab valdkonnaülene
omavalitsustes tegelikkuses nõuab, toob iga uue
koordinatsioon vähendada dubleerivaid tegevusi ja vältida kallimate sekkumiste
sotsiaaltöötaja värbamine lisaks otsesele
vajadust hilisemas etapis.
palgakulule kaasa ka vältimatu töökoha baaskulu
(sealhulgas transpordi-, ruumi-, side- ja IT-kulud). Reformi rakendamise käigus jälgitakse selle mõju ning vajadusel hinnatakse
Riik on küll näinud ette sarnaste tegevus- ja täiendavate toetusmeetmete või rahastuslahenduste vajadust.
baaskulude katmise Tervisekassa poolt
rahastatavate terviseteejuhtide puhul, kuid jätab
tähelepanuta tõsiasja, et reformiga kaasnevate
kohustuste täitmiseks vajalike uute KOV-i
sotsiaaltöötajate ametikohtade loomine toob
omavalitsustele kaasa samasugused vältimatud
püsikulud. Eelnõus ei ole ette nähtud lisanduvate
ametikohtade palga- ega baaskulude
kompenseerimist kohalikele omavalitsustele.
Teeme ettepaneku lisanduvate ametikohtade palga-
ja baaskulude kompenseerimist kohalikele
omavalitsustele.
Riik lähtub eelnõu mõjuanalüüsis eeldusest, et
valdkonnaülese koordinatsiooni tulemusena vajab
täiendavaid KOV-i sotsiaalteenuseid ligikaudu 4800
inimest, mis moodustab umbes kuus protsenti
sihtrühmast. Selle lisavajaduse aastaseks kuluks on
hinnatud 4,6 miljonit eurot. See hinnang ei vasta aga
KOV-ide tegelikele teenuskuludele ning alahindab
reaalset finantsmõju märkimisväärselt.
Sotsiaalteenuste kulusurve on meie hinnangul riigi
prognoositust 2,6 korda suurem.
Kohalike omavalitsuste tegelike andmete põhjal on
teenuste kulud järgmised:
Koduteenuse keskmine kulu on 1767,3 eurot
inimese kohta aastas (arvestuskäik: 8,1 tundi
kuus × 12 kuud × 18,3 eurot tunnis).
Sotsiaaltranspordi keskmine kulu on 744,3
eurot inimese kohta aastas.
Kahe baasteenuse kogukulu ühe inimese kohta on
seega 2511,6 eurot aastas (1767,3 eurot + 744,3
eurot).
Juhul kui riigi poolt eeldatud 4800 uut abivajajat
suunatakse KOV-i teenustele, kujuneb tegelikuks
lisakuluks omavalitsustele 12,05 miljonit eurot
aastas (4800 inimest × 2511,6 eurot). See tähendab,
et riigi prognoositud 4,6 miljonit eurot katab
tegelikust rahalisest vajadusest vähem kui poole.
Arvestades reformi järkjärgulist rakendumist,
proaktiivse märkamise paratamatut laienemist ning
regionaalseid erinevusi teenuste kättesaadavuses, on
igati põhjendatud eeldada, et eelnõuga kaasnev
tegelik finantsmõju ja kulusurve kohalikele
omavalitsustele osutub riigi prognoositust veelgi
ulatuslikumaks.
Teeme ettepaneku hinnata eelnõuga kaasnevat
tegelikku finantsmõju kohalikele omavalitsustele
ning katta reformiga tekkivad lisakulud.
„Riik tagab kohalikele omavalitsustele eelnõust
tulenevate täiendavate ülesannete täitmiseks
vajalike kulude katmise.“
RTHS §-i 3 täiendamine uute mõistetega. Arvestatud.
Eelnõuga nähakse ette § 3 lõigetes 4–6, tuuakse Eelnõu täiendatud.
sisse mõisted heaolupiirkond, heaolupiirkonna
koostöökogu ja TERVIK. Kuigi eelnõu § 13³ on
kirjeldatud terviseteejuhi rolli, peame siiski
täiendada eelnõu ja seletuskirja mõistega
„terviseteejuht“.
RTHS §-i 3 lõikega 7 ja tuuakse mõistetesse Arvestatud.
juurde valdkonnaülene koordinatsiooniteenus. Eelnõu täiendatud.
Oleme nõus, et sotsiaal- ja tervishoiuvaldkond vajab
terviklikumat ja süsteemsemat lähenemist.
Teeme ettepaneku täiendada eelnõu seletuskirja
lähtuvalt sellest, kuidas on heaoluplaani koostamine
seotud tegeliku teenuse osutamise ja
kättesaadavusega. Ühtlasi palume eelnõu
seletuskirjas täpsustada, kuidas terviseteejuht toetab
inimest teenuseni jõudmisel.
RTHS § 13² – märkamisleht. 3. Eelnõu § 1 Selgitame:
punktiga 13 lisatakse rahvatervishoiu seadusesse § Eelnõus on loetletud isikud, kellel on kohustus märkamisleht täita selleks, et
13², millega muuhulgas nähakse ette, et terviseteejuht saaks asuda inimesega suhtlema ning teda esmasele nõustamisele
märkamislehe täidab tervishoiutöötaja või kohaliku kutsuda.
omavalitsuse sotsiaaltöötaja. See tähendab, et ka Eelnõu on täiendatud järgmiselt: “Tervishoiutöötajal, kohaliku omavalitsuse
lapse heaolu spetsialistid kui kohalike omavalitsuse sotsiaaltöötajal või lastekaitsetöötajal (edaspidi koos teavitaja) on kohustus täita
sotsiaalhoolekande spetsialistid peavad vajaduse märkamisleht, kui inimesel esinevad terviseprobleemid ja olulised sotsiaalsed
ilmnedes märkamislehti täitma. See hõlmab ka raskused ning on põhjendatud kahtlus, et ta ei suuda oma olukorraga iseseisvalt või
erivajadusega laste valdkonna spetsialiste. Kui lapse oma seadusliku esindaja abil toime tulla ning võib vajada valdkondadeülest
heaolu spetsialistil puudub märkamislehe täitmiseks koordinatsiooniteenust.”
piisav pädevus, siis ta peaks suunama perekonna
omavalitsuse mõne teise spetsialisti poole, kes
märkamislehe ise täidaks ja edastaks info süsteemi.
Praktikas ei ole perekonna selline edasi suunamine
mõeldav, näiteks, kui vanem pöördub lapse heaolu
spetsialisti poole ise, tegu on PPA või
haridusasutuse või muule teatele reageerimisega
vms.
Täiendavat läbitöötamist vajab teema, kuidas on Arvestatud osaliselt.
plaanis spetsialiste koolitada, et nad tegelikult ka Märkamislehte on KOV sotsiaaltöötaja ja lastekaitsetöötaja jaoks nõutava terviseinfo
oskaksid uues süsteemis orienteeruda ja ettenähtud osas oluliselt lihtsustatud. Rehabilitatsiooniteenustele suunamine on terviseteejuhi
toiminguid sooritada? Spetsialistide pädevuse ülesannetest välja jäetud.
tõstmiseks ei piisa pelgalt infopäevast. Kuidas on
riskirühma (sh erivajadusega lastega perede)
huvid sellise muudatuse valguses tegelikult
kaitstud?
ELVL teeb ettepaneku täiendada Rahvatervishoiu
seaduse § 13² uue lõikega:
„Märkamislehe täitmisel tuleb tagada, et andmete
sisestajal on vastav pädevus ning vajadusel
võimalus kaasata teisi spetsialiste.“ Ühtlasi
loodame, et rakendusaktis sätestatakse ka, kes
vastutab andmete õigsuse eest, kuidas toimub
andmete parandamine ja kui kaua andmeid
säilitatakse.
RTHS § 13³ – terviseteejuht. Eelnõu kohaselt võib
terviseteejuht hinnata inimese sotsiaalset Arvestatud osaliselt.
abivajadust ning edastada hinnangu KOV-ile. ELVL
hinnangul võib see tekitada rollide kattumise SHS § Põhjalik sotsiaalse abivajaduse hindamine (mis võis dubleerida KOV sotsiaaltöötaja
15 alusel KOV pädevuses oleva abivajaduse tööd), on terviseteejuhi ülesannetest välja jäetud. On eeldatud, et terviseteejuht saab
hindamisega. oma töö aluseks võtta KOV sotsiaaltöötaja poolt läbiviidud hindamise kokkuvõtte.
ELVL teeb ettepaneku täiendada regulatsiooni
sättega, mille kohaselt KOV-i kohustus hinnata Eelnõu eesmärk ei ole muuta kohaliku omavalitsuse pädevust ega vastutust inimese
inimese abivajadust vastavalt sotsiaalhoolekande abivajaduse hindamisel sotsiaalhoolekande seaduse alusel. Kohaliku omavalitsuse
seadusele säilib ning terviseteejuhi hinnang on kohustus hinnata inimese abivajadust ja otsustada sotsiaalteenuste ning -toetuste
KOV-ile toetava ja informatiivse iseloomuga. määramine säilib jätkuvalt kohaliku omavalitsuse pädevuses.
Terviseteejuhi roll on toetada valdkonnaülest koordinatsiooni ning aidata tervise- ja
sotsiaalvaldkonna info sidumisel kaasa inimese vajaduste varasemale märkamisele ja
terviklikule käsitlusele. Terviseteejuhi poolt kogutud või hinnatud info ei asenda
kohaliku omavalitsuse poolt läbiviidavat sotsiaalhoolekande seaduse kohast
abivajaduse hindamist, vaid on kohaliku omavalitsuse jaoks toetava ja informatiivse
iseloomuga.
RTHS § 13⁴ - heaoluplaan. Heaoluplaani
andmekoosseis on väga mahukas ning hõlmab Arvestatud osaliselt.
ulatuslikke tervise-, sotsiaal- ja isikuandmeid.
ELVL hinnangul võib see suurendada bürokraatiat, Heaoluplaani eesmärk on vähendada valdkondade killustatust ja olukordi, kus
dubleerida olemasolevaid plaane, suurendada inimene peab sama infot korduvalt erinevatele osapooltele esitama või kus tervise- ja
andmekaitseriske, tekitada täiendavat töökoormust sotsiaalvaldkond koostavad paralleelselt üksteisest sõltumatuid plaane.
KOV spetsialistidele.
ELVL teeb ettepaneku sätestada seaduses põhimõte, Heaoluplaan on valdkonnaülene koordinatsioonivahend, mille eesmärk on koondada
et heaoluplaan ei asenda kohaliku omavalitsuse inimese tervise- ja sotsiaalvaldkonna eesmärgid, kokkulepitud tegevused ning
juhtumiplaani ega muid seadusest tulenevaid tugimeeskond inimese vaates ühtseks tervikuks.
dokumente. Peame ka vajalikuks piirata
heaoluplaanis töödeldavate andmete hulka Heaoluplaan ei asenda omavalitsuse juhtumiplaani (neid koostatakse täna väga vähe
minimaalselt vajalikuga. ja nende asendamine oleks seetõttu ka keerukas). Pigem on inimese jaoks tarvilik, et
tema jaoks oleks ühes kohas osutatavate teenuste vaade, edaspidi ka kalendervaade.
Rakendusaktis tuleks sätestada üheselt kes vastutab
heaoluplaani ajakohasuse eest, kes võib andmeid Kohaliku omavalitsuse sotsiaalhoolekande seadusest tulenev pädevus ja kohustus
muuta, kuidas toimub andmetele ligipääsu hinnata inimese abivajadust ning koostada vajadusel juhtumiplaan säilib. Samas ei
lõpetamine. ole eelnõu eesmärk säilitada paralleelseid ja kattuvaid plaane olukorras, kus
olemasolevat infot on võimalik kasutada valdkonnaüleselt inimese huvides ja
minimaalsuse põhimõttest lähtudes.
Nõustume, et heaoluplaanis töödeldavate andmete ring peab olema piiratud eesmärgi
saavutamiseks minimaalselt vajalikuga ning andmete ajakohastamise, muutmise,
ligipääsu ja vastutuse põhimõtted peavad olema selgelt reguleeritud. Oleme sellest
ka lähtunud.
Kasutusele võetakse uus andmekogu, mille põhimäärus hakkab reguleerima täpseid
andmekoosseise. Samuti andmeandjaid, kust mh tuleb info heaoluplaanile.
RTHS § 13¹ ja 38² - koostöökogu ja TERVIK. Selgitame:
ELVL teeb ettepaneku täiendada regulatsiooni
järgmiste põhimõtetega: Sõnastus “Koostöökogu otsused on TERVIK-ule täitmiseks kohustuslikud” on
- Koostöökogu otsused on soovitusliku iseloomuga muudetud järgnevalt: “TERVIK lähtub oma töös tervise- ja heaoluprofiilist, mille on
ega piira kohaliku omavalitsuse üksuse õigust koostöökogu käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel heaks kiitnud.” Sõnastus ei piira
otsustada kohaliku elu küsimusi iseseisvalt. KOV õigust otsustada kohaliku elu küsimusi. Kuid samas tagab integratsiooni
- TERVIK ei või võtta üle kohaliku omavalitsuse eesmärgi, et heaolupiirkonnas tehakse koostööd ja täidetakse ühiseid heaolu
seadusest tulenevaid ülesandeid ilma kohaliku eesmärke.
omavalitsuse nõusolekuta.
TERVIK-ul puudub seadusest tulenev volitus või pädevus kohaliku omavalitsuse
seadusjärgsete ülesannete ühepoolseks ülevõtmiseks. Kohaliku omavalitsuse
- KOV esindajate osalemine koostöökogus ei tohi ülesanded on sätestatud seadusega ning nende delegeerimine või üleandmine saab
kaasa tuua kohaliku omavalitsuse täiendavaid toimuda eranditult vaid seaduses sätestatud alustel ja KOV-i endaga sõlmitava
rahalisi kohustusi ilma vastava rahastusallikata. kokkuleppe (nt halduslepingu) alusel.
Koostöökogu on nõuandva või koordineeriva iseloomuga ega oma õiguslikku
pädevust panna kohalikule omavalitsusele täiendavaid rahalisi kohustusi. Kohaliku
omavalitsuse eelarve ja varaliste kohustuste võtmine on seaduse kohaselt KOV-i
volikogu ainupädevuses. Seda põhimõtet on rõhutatud ka eelnõu seletuskirjas.
Andmekaitse inspektsioon
Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et märkamislehe Arvestatud
kasutuselevõtt standardiseerib teavitamise
protsessi ning tagab, et vajalik teave, mis seni Eelnõud on täiendatud ja sätestatud, et kui teavitaja on edastanud märkamislehe, on
liikus vabatekstina või suuliselt, esitatakse terviseteejuht kohustatud märkamislehe andmete alusel omal algatusel kutsuma
süsteemselt ja võrreldaval kujul. Kuigi inimese koordinatsiooniteenuse vajaduse hindamisele ja esmasele nõustamisele.
standardiseerimine on tervitatav, rõhutab AKI, et
eriliiki isikuandmete (terviseandmed ja andmed Rakendusaktis “Valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse nõuded ja riskirühmade
sotsiaalse olukorra kohta) töötlemine ilma isiku määramise metoodika” on kirjeldatud terviseteejuhi ülesanded:
eelneva nõusolekuta nõuab täiendavaid „§ 7. Esmane nõustamine ja valdkondadeülese koordinatsiooni vajaduse hindamine
kaitsemeetmeid. (1) Terviseteejuht peab inimesega, kelle kohta märkamisleht esitati, ühendust võtma
Eelnõu kohaselt jääb kolme tööpäeva jooksul, haiglas ühe tööpäeva jooksul.“
terviseteejuhile diskretsiooniõigus otsustada, kas ta
kutsub inimese nõustamisele või mitte. See
tähendab, et isiku kohta võidakse koondada ja
edastada tundlikke andmeid ilma, et isik ise
protsessist teadlik oleks. AKI juhib tähelepanu, et
isikuandmete
kaitse üldmääruse (IKÜM) läbipaistvuse
põhimõttega oleks paremini kooskõlas
märkamislehe täitmise eeldusena sätestatud isiku
teavitamise kohustus.
Eelnõu ja seletuskiri kasutavad läbivalt terminit Arvestatud
terviseteejuht, kuid jätavad defineerimata selle Eelnõu I versioonis oli mõiste sõnastuses: „Terviseteejuht
isiku staatuse, kvalifikatsiooni ja juriidilise rolli. on valdkondadeülest koordinatsiooniteenust osutav spetsialist, kelle ülesanne on
Palume eelnõu täpsustada, sätestades toetada kompleksse abivajadusega inimest abisüsteemis liikumisel, tagada teenuste
terviseteejuhi mõistet. Kuna terviseteejuhile lõimitud osutamine ning koordineerida tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna koostööd
antakse väga laiad juurdepääsuõigused inimese isiku tasandil.“
isikuandmete, sh eriliiki isikuandmetele, peab Asendame selle sõnastusega: „Valdkondadeülest koordinatsiooniteenust osutab
olema üheselt selge, kes kannab vastutust tervishoiuteenuse osutaja poolt tööle võetud terviseteejuht, kes on omandanud
andmete turvalisuse ja sihipärase töötlemise eest. tervishoiu või sotsiaalvaldkonna kõrghariduse ja läbinud vastava täienduskoolituse.
Terviseteejuhi täpsemad pädevusnõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega“
Seletuskirjast nähtub, et terviseteejuht on keskne Arvestame
lüli, kes hakkab haldama andmevahetust Eelnõud ning seletuskirja on täiendatud
tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna vahel. Eelnõu
pinnalt on aga raske ammendavalt mõista, millises
teenuse osutamise etapis, millisele
andmekoosseisule ning millisel täpsel õiguslikul
alusel terviseteejuht andmetele ligi pääseb. TTKS §
59³ kavandatav sõnastus avab sotsiaaltöötajatele ja
terviseteejuhtidele laiaulatusliku ligipääsu
meditsiinilistele andmetele (epikriisid, retseptid),
mis võib olla vastuolus andmete minimeerimise
põhimõttega, kui sotsiaalvaldkonna spetsialistile
avaneb vaade kogu haigusloole. Seletuskiri märgib,
et sotsiaaltöötajatel on praegu piiratud õigused ja
puudub ligipääs terviseinfole. Eelnõu aga loob
mehhanismi, kus terviseteejuht saab kaasata
sotsiaaltöötaja hindamisse. Juurdepääsud
andmetele peaks täpsemalt reguleerida.
Kavandatav RTHS § 133 lõige 2 sätestab, et Selgitame
terviseteejuht kutsub inimese nõustamisele Märkamislehe andmete alusel võib terviseteejuht inimesega ühendust võtta ja
märkamislehe andmete alusel omal algatusel. pakkuda talle koordinatsiooniteenust. Edasine terviseteejuhi poolne andmete töötluse
Samas lõige 3 märgib, et teenust pakutakse õigus sõltub sellest, kas inimene soovib terviseteejuhi esmast nõustamist või mitte.
inimese nõusolekul ning nõusoleku puudumisel Kui inimene ei soovi esmast nõustamist, piirdub andmetöötlus ainult
lõpetatakse andmete edasine töötlemine. Jääb märkamislehega, kui lepitakse kokku terviseteejuhi esmase nõustamise aeg, siis seda
tõlgendatakse kui inimese nõusolekut teenusega ja sellega kaasneva
andmetöötlusega, kuna ilma andmetöötluseta pole võimalik antud teenust osutada.
arusaamatuks, kas isiku nõusolek on vajalik
teenuse osutamiseks või on see IKÜM-i
tähenduses andmete töötlemise õiguslik alus.
Samuti on defineerimata, mida tähendab andmete Selgitame:
edasise töötlemise lõpetamine, st kas see Teenuse osutamise lõpetamine ei tähenda automaatselt olemasolevate andmete
hõlmab ka teenuse osutamise lõpetamist, juba kustutamist vaid peatatakse nendele ligipääs.
kogutud märkamislehe andmete kustutamist või
üksnes uute andmete lisamise peatamist
Sarnane probleem esineb RTHS § 133 Arvestatud ja selgitame:
lõikes 7, kus heaoluplaani kinnitamine on seotud Eelnõu andmetvahetuse alused on korrigeeritud ja muudetud.
nõusolekuga anda tugimeeskonnale ligipääs Koordinatsiooni teenuse saamise tarvilik eeldus on nõustumine esmase
andmetele. Ebaselgeks jääb, kas isikul on võimalik tugimeeskonna so perearsti, pereõe, raviarsti, KOV sotsiaaltöötaja või
kinnitada heaoluplaan, kuid keelduda juurdepääsu lastekaitsetöötaja ja terviseteejuhi juurdepääsuga heaoluplaanile ja tegevuskavale.
andmisest teatud tugimeeskonna liikmetele (nt Heaoluplaani saab kinnitada ja teenust osutada, kui nendele isikutele on ligipääs
konkreetsele sotsiaaltöötajale või lähedasele). andmetele võimaldatud. Teenuse osutamiseks kinnitatud heaoluplaani alusel ei pea
Ka selle sätte sõnastus vajab täpsustamist osas, mis tugimeeskond laiem olema.
puudutab andmete edasise töötlemise lõpetamist.
Palume täpsemini reguleerida teenuse erinevate
etappide õiguslikke aluseid ning töödeldavate
andmete mahtu.
Lisaks vajab hindamist säilitustähtaegade Arvestatud
proportsionaalsus TTKS § 59¹ lõikes 5, kus Heaoluplaanide säilitustähtaega lühendatud 10 aastale, märkamislehe oma 3 aastale.
heaoluplaane soovitakse säilitada 30 aastat.
Abivajadus on sageli ajutine ning 30-aastane
säilitamine ei pruugi olla säilitamise eesmärgiga
proportsionaalne.
Kavandatava RTHS § 13⁵ kohaselt teostab Arvestatud ja selgitame:
Tervisekassa automaatset andmetöötlust raviarvete Selgitame, et riskitunnus arvutatakse ainult inimese terviseinfo ja tervishoiuteenuste
ja kasutamise info alusel, kuid valdkondadeülese teenuse osutamiseks on kohustuslik
retseptiandmete põhjal, et genereerida isikule arvestada ka sotsiaalsete riskitegurite infoga ning hinnata neid koosmõjus
„riskirühma tunnus“. AKI juhib tähelepanu, et riskitunnusega, mis kirjeldab võimalikku kõrgenenud tervishoiuteenuste kasutamise
tegemist on profiilianalüüsiga IKÜM artikli 22 riski. Seega IKÜM artikkel 22 ei laiene riskitunnuse automaatsele genereerimisele.
tähenduses. Eelnõu regulatsioon ei taga Siiski peame vajalikuks võimaldada andmesubjektile arusaamist riskitunnuse sisust
andmesubjektile piisavat kaitset, mida nõuab ja määramise alustest.
IKÜM põhjenduspunkt 71. Eelnõu on täiendatud sättega: “Andmesubjektil on õigus näha selgitusi riskitunnuse
Eriliigiliste andmete põhjal tehtav automaatne ja selle määramise aluste kohta.”
otsustamine peab sisaldama rangeid
kaitsemeetmeid, nimelt andmesubjektile tuleb anda
konkreetset teavet profiilianalüüsi loogika Selgitame, et IKÜM-i kontekstis on oluline eristada automaatset andmetöötlust ja
kohta ning tagatud peab olema isiku õigus otsesele automatiseeritud üksikotsuste tegemist. Artikkel 22, mis käsitleb üksnes
isiklikule kontaktile, õigus väljendada oma automatiseeritud otsuseid, sealhulgas profiilianalüüsi, mis tekitavad isikule
seisukohta ja õigus otsust vaidlustada. Eelnõu ei õiguslikke tagajärgi või mõjutavad teda samaväärselt olulisel määral.
sätesta piiranguid alaealiste profileerimisele,
kuigi IKÜM kohaselt ei tohiks selline automaatne See tähendab, et IKÜM ei keela:
töötlemine üldjuhul lapsi puudutada
automaatset riskiskoori arvutamist;
automaatset riskistratifitseerimist;
profiilianalüüsi kui sellist.
Keeld puudutab olukorda, kus:
arvuti teeb lõpliku otsuse inimese kohta ilma sisulise inimese sekkumiseta
ning sellel otsusel on oluline mõju (nt teenusest ilmajätmine, hüvitise
määramata jätmine vms).
IKÜM põhjenduspunktis 71 on öeldud: "...selline meede ei peaks puudutama last."
Oluline on aga tähele panna, et esiteks on tegemist põhjenduspunktiga (recital),
mitte artikliga. See aitab artiklit tõlgendada, kuid ei loo iseseisvat keeldu. Teiseks
räägib põhjenduspunkt samuti artikli 22 mõttes automatiseeritud otsustest, mitte
igasugusest automaatsest andmetöötlusest.
Toome näited Katalooniast ja Baskimaalt, mille riiklikes infosüsteemides
arvutatakse lapsele automaatselt riskiskoor, kuid see ei too automaatselt kaasa
ühtegi otsust. Näiteks:
lapse riskiklass arvutatakse;
süsteem kuvab perearstile või lastearstile hoiatuse;
spetsialist otsustab, kas üldse midagi ette võtta;
inimene vaatab juhtumi alati üle.
Euroopa Andmekaitsenõukogu on oma artikli 22 juhistes* rõhutanud, et:
riskiskoori või profiili arvutamine iseenesest ei kuulu alati artikli 22 alla;
artikkel 22 rakendub alles siis, kui selle põhjal tehakse inimese suhtes
automaatselt oluline otsus;
laste puhul tuleb olla eriti ettevaatlik ning üldjuhul vältida täielikult
automatiseeritud otsuseid.
*Automated decision-making and profiling | European Data Protection Board
Kavandatavas RTHS § 13⁴ lõikes 1 nimetatud viide Arvestatud.
„§ 13³ lõike 2 punktis 3“ on ebakorrektne, Täname tähelepanu juhtimise eest, korrigeeritud.
ilmselt on peetud silmas § 13³ lõiget 4.
Kavandatava RTHS § 13⁴ lõikega 3 sätestatakse, et Arvestatud.
heaoluplaani ja tegevuskava täpsem Kuna kasutusele võetakse uus infosüsteem, siis on kogu eelnõu andmevahetusealane
andmekoosseis kehtestatakse tervishoiuteenuste regulatsioon muudetud. Antakse õiguslikud alused andmete töötlemiseks ja uueks
korraldamise seaduse § 592lõike 2 alusel põhimääruseks.
kehtestatud määrusega. Andmesubjekti õiguste
tagamiseks peab põhiõigusi riivav andmekoosseis
olema ammendavalt reguleeritud, seega soovitame
sõnastada säte sarnaselt § 13² lõikega 4, mille
kohaselt peab ministri määruses olema mitte
täpsem vaid täpne andmekoosseis.
Eelnõu punktiga 13 sätestatakse RTHS § 13³ Selgitame:
terviktekst, kuid eelnõu punktiga 14 muudetakse Eelnõu jõustub juulis, kuid mais 2028 muutuvad ja lisanduvad ülesanded, seetõttu on
koheselt sama paragrahvi lõiget 1. Jääb vajalik taoline normitehniline ülesehitus.
arusaamatuks, milline on sätte lõplik ja kehtima
hakkav sõnastus.
Paralleelselt on kooskõlastamisel RTHS muutmise Arvestatud.
eelnõu, mille § 1 punktiga 1 täiendatakse
RTHS paragrahvi 1 lõiget 1 punktiga 3’2. Samas
näeb käesolev eelnõu ette RTHS § 1 lõike 1
täielikku muudatust. Juhime tähelepanu, et
eelnõude menetlemisel tuleb järgida, et eelnõuete
vahel ei tekiks vastuolu.
Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liit
Rehabilitatsiooniasutuste ja nende klientide Selgitame:
seisukohast on probleem selles, et teenuseosutajate Rehabilitatsiooniasutustele seoses integratsioonireformiga otseseid kulusid ei teki.
üleminekukulud, liidesed, koolitused ja Rehabilitatsioonireformiga seos on eelnõust eemaldatud.
vastavuskulud ei ole eraldi lahti kirjutatud.
Eesti Tööandjate Liit
Kontseptsiooni edasi arendamisel teeme ettepaneku Selgitame:
kaaluda tõsiselt antud ülesannete ja probleemide Olulises osas on kogu planeeritav ressurss juba täna olemas ja süsteemis kasutusel -
lahendamist tehnoloogiliste tööriistade abil. Tänase koostöökogude asemel on täna maakondades erinevas formaadis tervisenõukogud,
valitsuse lubadus on olnud mitte paisutada avalikku kes kinnitavad planeeritavast oluliselt mahukamaid terviseprofiile, tänaseks on kõigis
sektorit ega luua täiendavat bürokraatiat ja maakondades olemas ka võrgustikujuhid, ehkki projektipõhiselt. Terviseteejuhi osas
samadest põhimõtetest tuleb lähtuda ka tervishoiu märgime, et täna on haiglates tööl 111 sotsiaaltöötajat (täistööajale taandatult 72),
korraldamisel sotsiaalse rehabilitatsiooni meeskondades ca 300 sotsiaaltöötajat (täistööajale
taandatult 76) ning hoolduskoordinaatoreid/tervisejuhte projektipõhiselt 44. Lisaks
on haiglates tööl erinevaid juhtumikorraldajaid ja teekonnajuhte. Selles vaates on
tegemist eeskätt olemasoleva süsteemi korrastamise ja edasi arendamisega.
Samuti peame oluliseks, et kavandatavate Arvestatud.
muudatuste elluviimine ei tooks kaasa TERVIK-ute loomine on 100%-liselt planeeritud olemasolevate struktuuride alusel.
halduskoormuse kasvu ning et enne ulatuslikku Oleme analüüsinud perearstiabi jätkusuutlikkust ja efektiivsust. Perearste on juba
uute ametikohtade loomist hinnataks põhjalikult praegu puudu (eriti väljaspool Tallinnat ja Tartut on paljudes kohtades probleeme
olemasolevate struktuuride tõhusama kasutamise teenuse osutamise jätkusuutlikkusega) ja perearstide meeskonnad on väga väikesed
võimalusi. (enamasti ainult 1-2 õde). Neile ei ole võimalik ilma täiendavat personali ressurssi
juurde andmata olulisi lisafunktsioone juurde anda. Vastasel juhul halveneb
perearstiabi kättesaadavus veelgi ja tulemuseks on EMO-de koormuse kasv mitte
langus. Haiglad rahastavad sotsiaaltöötajaid (kokku üle Eesti ca 70 FTE-d), kelle
peamine ülesanne on toetada inimest haiglast koju või hooldekodusse liikumisel,
juba täna oma sisemise efektiivsuse arvelt, kuna riiklik rahastus puudub.
Eesti Ravimihulgimüüjate Liit
Eelnõu kohaselt tuleb heaolupiirkonna Selgitame:
koostöökogu moodustada „maakonnakeskuseks Ainult juhtudel, kus maakonnas puudub maakondlik arendusorganisatsioon. Selliseid
oleva kohaliku omavalitsuse üksuse, kes korraldab maakondi on Eestis ainult üks ehk Saare maakond. Seal on loogiline, et koostöökogu
koostöökogu tööd, juurde“ – eelnõu jätab moodustatakse Saaremaa valla juurde. Arvestame sõnastuse täpsustamise soovitust.
täpsustamata, kuidas määratletakse
maakonnakeskuseks olev KOV; samuti on
sõnastuses teatav tautoloogia nõudes, et
koostöökogu tuleb moodustada selle KOV juurde
kes hakkab koostöökogu tööd korraldama
Eelnõus nähakse koostöökogu otsustusprotsess Arvestatud.
ainuvõimalikuna ette konsensuspõhisena. Eelnõu
jätab täpsustamata, mis saab konsensuse Täiendame eelnõud järgmiselt: Koostöökogu liikmed langetavad otsuseid
mittesaavutamisel. konsensuslikult. Kui konsensust ei saavutata, võetakse otsus vastu hääletusega.
Koostöökogu otsused on aluseks TERVIK-ute Koostöökogu töökorra üldpõhimõtted kehtestab valdkonna eest vastutava minister
tööle, TERVIK-u tegevus aluseks selle määrusega. Rakendusakti kavand on lisatud eelnõule.
rahastamisele Tervisekassa poolt ning TERVIKu
(töötajate) otsustega määratakse inimese õigused
teenustele. Seega võib koostöökogus konsensuse ja Selgitame, et TERVIKu töö aluseks ei ole üksnes tervise- ja heaoluprofiil – esialgu
seega otsuse puudumine peatada kõik ülejäänud tegutseb TERVIK üldse ilma kinnitamata profiilita. Viimane on strateegiline
protsessid ja tegevused dokument millega kinnitatakse TERVIK-ule tulemusrahastamise baasiline alus.
TERVIKu ülesanded on sätestatud RTHS § 131 lõikes 4. See kui tervise- ja
heaoluprofiili ei ole kinnitatud, et takista TERVIKu tööd seaduse alusel.
Küsimus koostöökogu otsuste kohustuslikkusest Selgitame:
TERVIK-ule. Kas TERVIKule on kohustuslikud Sätet muudetakse kooskõlastamise märkuse alusel ja sõnastatakse järgmiselt:
on näiteks koostöökogu poolt tehtu „ettepanekud (7) TERVIK lähtub oma töös tervise- ja heaoluprofiilist, mis on käesoleva
tervise- ja heaoluprofiilis toodud strateegiliste paragrahvi lõike 4 alusel koostöökogu poolt heaks kiidetud.
tegevussuundade ja tulemuseesmärkide ning Muudatus täpsustab, et selleks, et TERVIK oma töös tervise- ja heaoluplaanist
tegevuskava muutmiseks“ lähtuks, peab see olema koostöökogus heaks kiidetud, seega on TERVIKu poolne
THP rakendamine seotud koostöökogu otsusega.
Sotsiaalministeeriumi korraldus toimus Selgitame:
paralleelselt eelnõus loodavate TERVIKute
süsteemiga ka eurovahendistest finantseeritud Välisfinantseeringu TERVIK-ud on väiksemate ent sarnaste nõuetega kui eelnõu
TERVIKute loomise projektivoor. EL rahastuse ja TERVIK-ud. Eelnõu terviku moodustamisel on välisfinantseeringu TERVIK-u
käesoleva eelnõu nõuded TERVIKutele on nõuded 100%-liselt täidetud. Eesmärk on välisabi kaudu toetada eelnõu TERVIK-ute
erinevad. Kuidas kavandatakse välisfinantseeringu loomist.
TERVIKute ja eelnõu TERVIKute omavaheline
koostöö? Selgitame lepingulisi aluseid ja maakonna koostöö rahastamist kolmes erinevas
etapis:
1. etapp, s.o käimasolev
RTK viis Sotsiaalministri 29. augusti 2023. a määruse nr 48 „Inimkeskse
hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamine“ (ESF+
meede 21.4.9.1) raames perioodil november 2025-märts 2026 avatud vooru, mille
eesmärk on toetada maakondasid valdkondade ülese koostöö korraldamisel ja
üleminekul riiklikule süsteemile (edaspidi hoolduskoordinatsiooni projekt).
Abikõlblikkuse periood algas 01.01.2026 ja on kavandatud kestma kuni 30.04.2028.
Taotlusvooru raames esitati taotlusi kõigist maakondadest v.a. Ida-Viru maakond,
kus on sama tegevus rahastatud ÕÜF-ist. Hoolduskoordinatsiooni projekti raames on
kõik maakonna KOV-id, vähemalt üks HVA haigla ja 5 nimistut omavat perearsti
alla kirjutanud koostööleppele, millega on võetud kohustus võtta maakonda tööle
võrgustikujuht, kelle palga- ja tegevuskulu projekti lepingu alusel rahastatakse,
leppida kokku koostöökorraldus ja teha koostööd kokkulepitud eesmärkide nimel.
Võrgustikujuhi palkab projektis reeglina projekti elluviija. TERVIK-u moodustamine
on projekti sisse kirjutatud ühe tegevuseesmärgina ja selle all on mõeldud maakonna
teenuseosutajate laiapõhjalist kaasamist koostöövõrgustikku, mis on oluline
sõltumata planeeritava eelnõu jõustumisest.
Sotsiaalministri 29. augusti 2023. a määruse nr 48 „Inimkeskse hoolekande- ja
tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamine“ alusel antav abi ei ole
riigiabi (vt määruse § 1 lg 6).
2. etapp, s.o eelnõu jõustumine
Selleks, et tagada sujuv üleminek projektilt riiklikule süsteemile, sätestatakse
eelnõuga seaduses TERVIK-ute moodustamise kohustus enne seda, kui
projektiperiood lõppeb. Eeldusel, et seadus võetakse vastu 2027 alguses ja TERVIK-
ute seaduslik moodustamise nõue rakendub 1.juulist 2027, peavad maakondades juba
projekti raames koostööd tegevad TERVIK-u kohustuslikud osapooled otsustama,
kes neist võtab enda peale TERVIK-u moodustamise rolli. TERVIK-us saab kokku
leppida, et projektis töötav võrgustikujuht aitab korraldada TERVIKu
koostöölepingu sõlmimist tarvilike osapooltega. TERVIK-u moodustaja loob oma
juriidilise isiku koosseisu struktuuriüksuse nimega TERVIK ja täiendab oma
juhtimisarvestust nii, et selle struktuuriüksuse kulud oleksid eristatavad. Sõltumata
sellest, kas hoolduskoordinatsiooni projekti elluviija ja TERVIK-u moodustaja on
sama juriidiline isik (mõlemal juhul on kohustuslikud koostöö osapooled samad),
hakkab projektis töötav võrgustikujuht täidab TERVIKU juhi ülesandeid projektiga
piiratud mahus.
Selles etapis toimub rahastamine 1. etapi kohaselt (täiendavaid riigieelarvelisi
vahendeid ette ei näha). Tervisekassa sõlmib TERVIKuga ühekordse ülemineku- ja
rakenduslepingu (haldusleping), mis ei ole rahastamisleping. Samas annab ta selle
lepingu alusel garantii TERVIK-u võrgustikujuhi rahastuse üle võtmiseks peale
välisabi rahastuse lõppu aga mitte varem kui 01.05.2028.
3. etapp, s.o peale välisabi projektide lõppu
Eelnõu kohaselt sõlmib Tervisekassa alates 01.05.2028 TERVIK-utega TERVIKu
rahastamise lepingu, mille alusel kaetakse TERVIKu võrgustikujuhi palga- ja
tegevuskulu ühetaoliselt ravikindlustuse vahenditest kõigis maakondades. Tegemist
ei ole toetusega vaid TERVIK-ule seadusega pandud haldusülesannete täitmiseks
mõeldud kulude katmisega. Rahastamislepingust tulenevate (haldus)ülesannete
täitmise ja vahendite sihipärase kasutamise üle toestab lepingulist järelevalvet
Tervisekassa. Riiklikku järelevalvet teostab Sotsiaalministeerium.
TERVIKu ülesandeks sätestab eelnõu mh Selgitame:
„tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamise TERVIK on eraõiguslik juriidiline isik, kes saab seaduse alusel endale ülesanded.
valmisoleku koordineerimine“, kuid jätab Neid rahastab Tervisekassa. TERVIK ei muutu haldusorganiks, vaid üksnes täidab
selgitamata, mida see funktsioon endast tegelikult mõnda haldusülesannet.
kujutab ning kas see „koordinatsioon“ asetab
TERVIKu haldusorganina riigiasutuste kõrvale ja
teenuseosutajate suhtes vertikaalsesse avalik-
õiguslikku positsiooni?
Eelnõus puuduvad kollisiooninormid juhuks, kui Selgitame:
mõnes heaolupiirkonnas peaks tekkima mitu Need on olemas eelnõu rakendustingimustes. Ka seletuskiri toob selle välja.
TERVIKu tingimustele vastavat ühendust, mis kõik
pretendeerivad TERVIKu seisundile ja
Tervisekassa rahastusele eelnõu tähenduses
Eelnõu sõnastuses ei ole arvestatud Selgitame:
Sotsiaalministeeriumi poolt paralleelselt Oleme STEEL eelnõuga kursis. Siiski seni kuni tegemist on eelnõuga, mida ei ole
menetluses olevat ning käesolevast eelnõust välja kuulutatud, ei saa käesolevas eelnõus STEEL eelnõuga planeeritavate
menetluslikus mõttes eespool olevat nn STEEL muudatustega arvestada.
eelnõu tervishoiu IT-süsteemi liitmiseks. Ühel
hetkel vajab eelnõu kindlasti muutmist vähemalt
viidetes neile andmekogudele, mis STEEL-
eelnõuga lõpetatakse
Eelnõu selgitustes räägitakse TERVIKute Selgitame:
rahastamisest välisvahendite arvelt, kuid eelnõu Seletuskirja eelarve tabelis oli vastav kulu olemas. Avame selle seletuskirjas ka
tekstis on säte, mille kohaselt võtab alates 1.5.2028 detailsemalt.
TERVIKu rahastamise täiest ulatuses üle Selgitame, et koordinatsiooniteenuse rahastamine Tervisekassa eelarvest (sh
Tervisekassa ravikindlustuse vahenditest. Seda uut laienemine teatud juhtudel kindlustusvälistele isikutele või tegevustele) on
püsikulu ulatust ja arvestust ravikindlustuse juriidiliselt ja sisuliselt samane Eesti tervishoiusüsteemis juba toimivate
eelarvele seletuskirjas avatud ei ole. universaalsete rahvatervise meetmetega.
Tervishoiu- ja ravikindlustussüsteem ei piirdu üksnes kindlustatud isikute
Ei ole ka selgitatud, kuidas saab kassa kasutada individuaalse raviga, vaid Tervisekassa finantseerib seaduse alusel juba täna
ravikindlustussüsteemi vahendeid vähemalt laiaulatuslikke rahvatervise ja ennetustegevusi, mis on suunatud kogu elanikkonnale
osaliselt kindlustusväliste tegevuste ja isikute (nt riiklikud sõeluuringud, immuniseerimiskavad, vältimatu abi ja teatud
finantseerimiseks. infektsioonhaiguste ravi kõigile isikutele). Nende universaalsete teenuste
finantseerimise õiguslik ja majanduslik eesmärk on ühine – hoida ära raskemate
terviseprobleemide süvenemine, mis koormaksid hiljem kordades mahukamalt riigi
ja ravikindlustuse eelarvet (nt läbi erakorralise meditsiini osakonna (EMO) või
kiirabi kasutamise püsiva iseloomuga probleemide lahendamiseks).
Valdkondadeülene koordinatsiooniteenus toimib analoogsel rahvatervise ja ennetuse
põhimõttel. Kui jätta sotsiaalsete või kindlustusstatuudist tulenevate piirangute tõttu
abita inimene, kelle terviseprobleemid on eskaleerumas, satub ta varem või hiljem
ravikindlustussüsteemi läbi kalli vältimatu abi või korduvhaiglaravi. Seega on
teenuse finantseerimine Tervisekassa vahenditest põhjendatud kui ennetav, süsteemi
finantsilist jätkusuutlikkust toetav ja tüsistusi ärahoidev rahvatervise meede.
Eelnõus puudub regulatsioon koostöökogude ja Selgitame:
TERVIK-ute kui haldusorganite üle Koostöökogu moodustavad Sotsiaalministeerium või selle hallatav asutus,
haldusjärelevalve teostamise kohta. Tervisekassa ja KOVid. Koostöökogu ei ole ise haldusorgan ja tema otsused ei ole
haldusotsused. Koostöökogu teostab aruandluse kaudu TERVIKute tegevuse seiret.
TERVIKute ülesannete täitmise üle teostab lepingulist kontrolli Tervisekassa läbi
rahastamislepingute. Täiendava järelevalve seadmine ei ole mõistlik ega vajalik.
Samuti on eelnõus jäänud avamata koostöökogude Arvestatud.
ja TERVIK-ute otsuste teatavakstegemise Eelnõusse on lisatud volitusnorm, mille alusel valdkonna eest vastutav minister
korraldus, millest vahetult sõltuvad neist otsustest kehtestab koostöökogu töökorra põhimõtted. Rakendusakti kavandis on sätestatud, et
ja tegevustest mõjutatud inimeste jt isikute koostöökogu otsused avaldatakse koostöökogu korraldaja veebilehel.
õiguskaitsevõimalused ja -korraldus.
Eesti Puuetega Inimeste Koda
Palume kirjeldada, millised konkreetsed meetmed Riigi poolt on planeeritud seada üheks TERVIK-ute prioriteetseks
on kavandatud piirkondliku koostöövaldkonnaks “tagada perearstiabi jätkusuutlik osutamine lõimitult
ebavõrdsuse vähendamiseks ning kuidas tagatakse sotsiaalteenuste ja teiste esmatasandi tervishoiuteenustega, esmatasandi abi
lisatugi nendele piirkondadele, kus teenuseid ja kodulähedane kättesaadavus ning proaktiivne ja ennetav iseloom”. Selleks on
spetsialiste on juba täna vähem. Teenusesaaja ministeerium paralleelselt käivitanud esmatasandi perearstiabi reformi. Ministeerium
kodust kaugemale teenusele suunamisel tuleb taotleb EL 2028-2034 välisabist ressursse, et toetada üle Eesti tugevate laiendatud
arvestada transpordi tervist halvendavat mõju ning vastutusega tervisekeskuste võrgustiku moodustamist ja arendada seal esmatasandi
lisanduvat majanduslikku ja ajakulu teenusesaajale teenuseid, samuti on taotletud välisvahendeid TERVIKute kaudu KOV poolt
ja/või tema lähedasele, isegi juhul, kui osutatavate teenuste arendamiseks ning ressursside ühise kasutamise kaudu
transpordikulud kannab KOV, sest inimesel tuleb kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamiseks.
tasuda omaosalus, mis on juba täna abivajaja jaoks
kõrge. Nõustume, et teenuste koondumine suurematesse keskustesse võib inimese jaoks
suurendada transpordi-, aja- ja omaosalusega seotud koormust ning seda tuleb
teenuste korraldamisel arvestada. Eelnõu eesmärk ei ole suunata inimesi
põhjendamatult kodust kaugemal asuvatele teenustele, vaid parandada inimesele
vajaliku abi kättesaadavust võimalikult tema tavapärases elu- ja
kogukonnakeskkonnas.
Teenuste täpsem korraldus, sealhulgas piirkondlike erisuste arvestamine ja
täiendavate tugimeetmete vajadus, kujuneb rakendamise käigus koostöös kohalike
omavalitsuste, Tervisekassa ja teiste osapooltega.
Lisaks palume välisvahendite abil loodavate Selgitame:
teenuste puhul töötada välja konkreetne Sotsiaalministeerium on välisabi taotlust koostades jälginud, et valdkondades, kus
väljumisplaan, et teenused peale rahastuse pole planeeritud riigi poolt teenuste pakkumise laiendamist, oleks välisabi suunatud
lõppemist kohalikul tasandil jätkusuutlikult tagatud eeskätt juba kasutusel olevate ressursside optimaalsema kasutuselevõtu toetamisele
oleksid ning ühekordsetele ümberkorraldustele ja arendustele, mis võimaldavad edaspidi
vajalikku abi säästvamalt osutada. Konkreetsemaks saab minna järgmiste välisabi
taotluse menetlemise etappides.
Palume täpsustada, kuidas riskipõhine Selgitame:
segmenteerimine aitab üles leida ka need inimesed, Nõustume, et ka väiksem arv diagnoose võib tähendada kompleksset abivajadust.
kelle vajadus sekkumiste ja toetuse järele on suur, Eelnõuga on ette nähtud, et need inimesed võivad sattuda koordinatsioonile, kui nad
kuid kes ei ole aktiivsed teenusekasutajad. on haiglasse sattunud ja vajavad haiglast kodusele ravile liikumisel ja edasisel
Rakendusaktide kavand § 15 loetleb diagnoose, toimetulekul koordinatsiooni. Otseselt üksnes need diagnoosid ei ole koordinatsiooni
mille alusel arvutakse riskitunnus. Loetelust on vajaduse näitajad. Küllaga, kui kaasnevad tervishoiu- või sotsiaalsed tegurid, mis
välja jäänud oluliselt toimetulekut mõjutavad suurendavad riski, siis võib selline inimene sattuda riskirühma ja vajada
komplekssed terviseseisundid nagu näiteks koordinatsiooni. Selgitame ka, et automaatselt andmepõhiselt ei ole võimalik
hulgiskleroos, parkinsoni tõbi, muud koordinatsioonivajadust täna veel paraku üheselt tuvastada ja seetõttu peab
neuroloogilised haigused (sh liigutushäired), terviseteejuht seda ise hindama kombineerides automaatselt saadud infot, täiendavate
erinevad harvikhaigused jne. Palume arvestada TIS päringutega saadavat infot, KOV sotsiaaltöötajalt saadavat infot ja inimeselt
sihtrühma määratlemisel eelkõige inimeste endalt saadavat infot.
tegelikku toimetulekut ja kompleksest abivajadust,
mitte üksnes diagnooside arvu või
tervishoiuteenuste kasutamist. Rõhutame - ka üks
või kaks diagnoosi võivad tähendada kompleksset
abivajadust, ka hooldusvajadust
Lisada §-i 133 lõige, mis annab inimesele endale Selgitame:
õiguse pöörduda terviseteejuhi poole Inimene võib ise pöörduda perearsti või KOV sotsiaaltöötaja poole, et see tema
koordinatsiooniteenuse vajaduse hindamiseks. koordinatsioonivajaduse kohta märkamislehe esitaks. Inimesele ei anta õigust otse
Sama õigus peab olema inimese seaduslikul ilma märkamislehe etappi läbimata terviseteejuhi poole pöörduda, sest märkamislehe
esindajal ja lähedasel. abil annab tervishoiu või sotsiaalvaldkonna spetsialist omapoolse hinnangu
koordinatsioonivajaduse hindamisse, mida läheb terviseteejuhil edasised töös
niikuinii vaja.
Kuna integratsiooni eesmärk on, et ükski inimene Selgitame:
ei kukuks süsteemide vahele, siis teeme ettepaneku, KOV sotsiaaltöötajale on planeeritud kuvada riskitunnus, kui ta avab märkamislehe.
et nii perearstile kui ka sotsiaaltöötajale kuvatakse Inimene hakkab terviseportaalis oma riskitunnust nägema.
inimese riskitunnus. Samuti palume määratleda,
millal on spetsialistil kohustus Spetsialistil on kohustus koordinatsioonivajaduse märkamisest teavitada, kui
koordinatsioonivajadus märkida ja inimene edasi märkamislehe alusel on inimesel terviseprobleemid ja tervishoiutegurid ning
suunata ning milline on kontrollmehhanism sotsiaaltegurid, mis võimendavad kõrget tervishoiuteenuste ja sotsiaalteenuste
kasutamise riski.
juhtudel, kus seda ei tehta. Samuti on oluline, et
inimene ise näeks Terviseportaalis riskitunnust.
Märkamislehel (punktid 4 ja 5) peab spetsialist Selgitame:
kinnitama, et inimest on teavitatud. Oluline on Eelnõus on muudetud märkamislehe esitamise põhimõtet. Kui esimeses versioonis
täpsustada, kuidas ja mis vormingus inimest on oli märkamislehe esitamine vabatahtlik, siis nüüd on see kohustuslik. Sellega seoses
teavitatud, et tagatud oleks teabe tegelik on ära jäetud nõue märkamislehel kinnitada inimese nõusolek selle edastamise kohta.
kättesaadavus ja ligipääsetavus, näiteks afaasiaga Rõhutame siiski, et inimest tuleb võimalusel informeerida sellest, et tema kohta
inimesele, viipekeele kasutajatele või lihtsa keele märkamisleht esitatakse. Inimene ise pääseb tema kohta esitatud märkamislehele ligi
lugejatele. Samas vajab täpsustamist, kas ja kuidas Terviseportaali kaudu.
lepitakse inimesega kokku märkamislehe esmane
edastamine terviseteejuhile, arvestades, et see
sisaldab juba olulisi tervise- ja sotsiaalandmeid.
Eelnõus on selgitatud, et koordinatsiooniteenus Selgitame:
põhineb inimese nõusolekul, ning rakendusaktide Kui inimene pole võimeline heaoluplaanis olevat teavet mõistma ja tal ei ole
kavandis on ette nähtud ka kinnitus, et spetsialist eestkostjat, et saa talle heaoluplaani koostada. Koordinatsiooni vajaduse korral tuleb
on inimest andmete edastamisest teavitanud. inimesele kõigepealt määrata eestkostja.
Samuti ei selgu piisavalt, millisel viisil tagatakse
inimese jaoks teabe tegelik mõistetavus ja teadlik
otsustus, sealhulgas suhtlemisraskuste,
kognitiivsete piirangute või nähtamatute puuete
korra. Kes annab nõusoleku intellektipuudega,
dementsuse varases staadiumis või psüühikahäirega
inimese eest, kui eestkostjat pole määratud, ent
inimese teovõime on füüsiliselt piiratud?
Ka puudub selge regulatsioon, kuidas nõusoleku Selgitame:
saab tagasi võtta või keeldumise asemel nõusoleku Kuna eelnõuga võetakse kasutusele uus infosüsteem, on kogu andmevahetust
anda. Ettepanek: Vormistada eraldi lõige nõusoleku puudutav regulatsioon muudetud. On loodud töötlemise alused ning nõusolekute
andmise korra kohta, mis reguleerib kohustust temaatika samuti korrigeeritud.
otsustamisel tuge pakkuda.
Eelnõu § 132 : Tervishoiutöötaja või kohaliku
omavalitsuse sotsiaaltöötaja (edaspidi koos Arvestatud osaliselt.
teavitaja) täidab märkamislehe, kui ilmneb, et
inimesel esinevad terviseprobleemid koos oluliste Sõnastust muudetud: „Oluliste sotsiaalsete raskuste“ asemel „sotsiaalsete raskuste“
sotsiaalsete raskustega ning esineb põhjendatud
kahtlus, et inimene ei suuda neid iseseisvalt Selgitame:
lahendada ja vajab valdkondade ülest teenuste
koordineerimist. Märkamislehel toodud “olulised Eelnõus kasutatakse tahtlikult üldisemaid mõisteid, et võimaldada spetsialistil
sotsiaalsed raskused” ja “põhjendatud kahtlus” on hinnata inimese olukorda terviklikult ning arvestada erinevate eluolukordade ja
määratlemata õigusmõisted. Ettepanek: Palume abivajadustega, mida ei ole võimalik ammendavalt loetleda.
selgemalt sõnastada ja sisustada, mida loetakse
olulisteks sotsiaalseteks raskusteks ja põhjendatud „Oluliste sotsiaalsete raskuste“ all peetakse silmas olukordi, kus inimese
kahtluseks. terviseseisund mõjutab oluliselt tema igapäevast toimetulekut, sealhulgas võimet
iseseisvalt korraldada oma elu, kasutada vajalikke teenuseid, tagada turvalisus, toime
tulla elukorralduslike tegevustega või säilitada sotsiaalseid suhteid ja elukeskkonda.
„Põhjendatud kahtlus“ tähendab spetsialisti professionaalsel hinnangul kujunenud
arusaama, et inimese vajadused võivad ületada ühe valdkonna tavapärase toe ning
inimene võib vajada tervise- ja sotsiaalvaldkonna koordineeritud sekkumist.
Tegemist ei ole lõpliku abivajaduse hindamise ega diagnoosiga, vaid varajase
märkamise põhimõttest lähtuva alusega koordinatsiooniteenuse pakkumise
kaalumiseks.
inimese vaatest on endiselt vastutuse piirid, Selgitame:
õiguskaitsevõimalused ning rollijaotus olukorras, Eelnõus on muudetud terviseteejuhi ülesandeid. Terviseteejuht ei pea:
kus terviseteejuhi hinnang inimese vajadusele a) rehabilitatsiooniteenusele suunama – seda teeb tervishoiutöötaja
erineb KOVi hinnangust, ebaselged. b) viima läbi põhjalikku sotsiaalse abivajaduse hindamist – seda teeb KOV
• Mis saab olukorras, kus terviseteejuht näeb sotsiaaltöötaja
vajadusi, aga teised osapooled ei suuda lahendusi
pakkuda? Näiteks olukorras, kus
rehabilitatsiooniteenusele on järjekord või kohalik
omavalitsus ei suuda teenust pakkuda. Kas
terviseteejuht vastutab tulemuse eest?
• Kuidas saab inimene terviseteejuhi tehtud
otsuseid, plaani vaidlustada?
• Kuidas saavad KOVi väliste hindajate
hindamistulemused olla KOVle teenuste osutamisel
siduvad? Kui vajadusi hindab üks haldusorgan ja
osutab teine haldusorgan, siis kes vastutab
juhtumikorralduse eest? Siin tekib risk, et inimese
sotsiaalabi vajadust ei hinnata tegeliku vajaduse,
vaid olemasolevate ressursside alusel. Vajalik on
selgelt eristada vajaduse hindamine ja teenuse
määramine ning muuta nähtavaks ka rahuldamata
vajadus.
Ettepanek: Kirjeldada eelnõu edasise menetluse
käigus erinevate näidete kaudu inimese teekonnad
(sarnaselt raviteekondadega), kus on ka erinevate
rollide vastutus ja tegutsemispiirid selgitatud, sh ka
inimese õiguskaitsevõimalused, kui heaoluplaani
üks või mitu osapoolt abi ei taga. Teekonna
kaardistamine aitab tuua välja praktilised
kitsaskohad inimese vaatest.
Eesti Arstide Liit
Tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi parem ja Selgitame:
koordineeritum koostöö, on kahtlemata õige Tervishoiusüsteemi eesmärk ei saa olla üksnes tervishoiuteenuste kättesaadavuse
eesmärk, kuid eelnõust parandamine. Eesmärgiks tuleb võtta inimeste tervise hoidmine ja parandamine.
ei selgu, kuidas inimesed edaspidi saavad paremat Nõustume, et see on paradigma muutus, sest Eesti tervishoiusüsteem on olnud
ravi ja kõiki vajalikke teenuseid. Meie tervishoiu ja aastakümneid väga teenuste osutamise keskne. Sotsiaalministeeriumi hiljutine
sotsiaalsüsteemi põhiprobleem on mitmete teenuste analüüs näitas, et viimase 10 aasta jooksul tervishoiusüsteemi rahastamine pea
puudumine ning ebaühtlane ja halb kättesaadavus, kahekordistunud, kuid tervisetulemid ja tervishoiusüsteemiga rahulolu ei ole sellega
mis kooskõlas paranenud. Sotsiaalministeerium näeb, et täiendav üksikteenuste
on tingitud spetsialistide vähesusest, puudulikust rahastamisse panustamine ei aita Eesti elanikkonna tervises ja tervishoiusüsteemis
rahastusest, inimeste majanduslikust ja laiemat muutust tuua, kui me ei korralda süsteemi ümber nii, et põhitähelepanu
regionaalsest nihkuks teenustelt tulemustele, teenuseosutajakeskselt korralduselt inimesekesksele
korraldusele.
ebavõrdsusest. Koostöökogud, TERVIKud, Soovitame tutvuda näiteks Baskimaa enam kui 10 aasta taguste reformidega, millega
terviseteejuhid ja heaoluplaanid ei taga tegelikku muudeti sealse tervishoiusüsteemi põhimõtteid sarnaselt sellele, mida Eesti soovib
abi. praegu ellu kutsuda. Hoolimata veelgi kiiremini vananevast elanikkonnast, kui Eestis
on seal suudetud integratsiooni reformi tulemusel parandada tervena elatud aastaid,
rahulolu tervishoiusüsteemiga, efektiivistada ressursside kasutust ja pidurdada
tervishoiukulude kasvu. See näitab, et koostöökogud, TERVIKud, terviseteejuhid ja
heaoluplaanid (mis on Baskimaal tänaseks tavapraktika) saavad tegeliku abi.
Muudatuste käivitamiseks kasutatakse Selgitame:
välisvahendeid, kuid edaspidi peab tegevuskulud Rahvusvahelises praktikas ei käsitata koordinatsiooni enam ainult sotsiaalteenusena
katma Tervisekassa ravikindlustuse vahenditest. või tervishoiuteenuse osana. Seda nähakse üha enam kui ravikindlustuse funktsiooni,
Senised kogemused näitavad, et Tervisekassa sest:
uuteks • koordineerimata teenused suurendavad ravikindlustuse kulusid;
kohustusteks riigieelarvest eraldatud summad on • koordineeritud teenused vähendavad vältimatuid hospitaliseerimisi ja EMO
olnud selgelt ebapiisavad ja neid peab rahastama kasutust;
raviteenuste arvelt. Leiame, et olukorras, kus • tervisekassa on ainus organisatsioon, kellel on terviklik ülevaade inimese
Tervisekassa eelarve on puudujäägis ja reservid teenuste kasutamisest üle kogu süsteemi.
ammendumas, on selline rahastusmudel
vastutustundetu ning vähendab arstiabi Peamised põhjused, miks tervisekassad on hakanud käsitlema koordinatsiooni, kui
kättesaadavus ravikindlustuse funktsiooni, on järgmised.
1. Väike osa inimestest põhjustab suure osa tervishoiukuludest
Enamikus Euroopa riikides: umbes 5% elanikkonnast põhjustab 40–60%
tervishoiukuludest; umbes 10% elanikkonnast põhjustab 60–80% kuludest. Need
inimesed on tavaliselt: mitme kroonilise haigusega, sagedased EMO kasutajad,
korduvate hospitaliseerimistega, tervise- ja sotsiaalprobleemide koosmõjuga
inimesed. Tervisekassa jaoks on oluline need inimesed varakult tuvastada ja pakkuda
koordineeritud tuge, enne kui tekib uus haiglaravi vajadus.
2. Killustatud süsteem tekitab lisakulusid
Tervisekassa maksab sageli perearsti eest, eriarsti visiidi eest, haiglaravi eest,
taastusravi eest, ravimite eest. Kui teenused ei ole omavahel seotud, siis tekivad
dubleerivad uuringud, ravimivead, välditavad EMO külastused, välditavad
hospitaliseerimised, pikemad haiglas viibimised. Seetõttu on tervisekassal
majanduslik huvi investeerida koordinatsiooni.
3. Kõige kallim koht on haigla
Näiteks Saksamaal, Hollandis, Taanis ja Belgias on leitud, et üks vältimatu
haiglaravi episood võib maksta sama palju kui mitmekuuline juhtumikorraldus;
korduv hospitaliseerimine on sageli seotud puuduliku järelraviga. Seetõttu
rahastavad tervisekassad haiglast koju ülemineku koordinaatoreid,
juhtumikorraldajaid, krooniliste haigete raviteekondade juhte. Haiglast kodusele
ravile liikumise koordineerimine riskipatsientidele on kohustuslik mitmes Euroopa
riigis, kuna see on seotud ka patsiendiohutusega.
4. Tervisekassad liiguvad passiivsest maksjast aktiivseks ostjaks
Traditsiooniline mudeli kohaselt saab patsient teenuse → Tervisekassa maksab arve.
Kaasaegse mudeli kohaselt Tervisekassa kujundab raviteekonna → ostab tervikliku
teenuse → jälgib tulemusi.
Paljud tervisekassad kasutavad riskistratifitseerimist, ennustusmudeleid, kuluriski
analüüsi, krooniliste haigete registripõhist jälgimist. Eesmärk ei ole üksikjuhtumite
lahendamine, vaid terve populatsiooni terviseriski juhtimine. Näiteks: tuvastatakse
inimesed, kellel on järgmise 12 kuu jooksul kõrge haiglaravi risk, neile pakutakse
täiendavat koordinatsiooni või juhtumikorraldust.
6. Tervisekassad vastutavad üha enam tulemuste eest
Tervisekassad ei vastuta enam ainult üksikute teenuste või ravijuhtude osutamise
eest, vaid järjest rohkem ravi tulemuse eest. Selle tõttu mõõdetakse järjest rohkem:
hospitaliseerimisi, korduvaid hospitaliseerimisi, EMO kasutust, patsiendi kogemust
(PREM), tervisetulemust (PROM). Kui tervisekassa vastutab tulemuste eest, peab ta
saama mõjutada ka seda, kuidas erinevad teenused omavahel toimivad. Seetõttu on
loogiline, et Tervisekassa rahastab ka erinevate teenuseosutajate vahelist koostööd ja
koordinatsiooni.
Seetõttu on mitmes Euroopa Liidu riigis on tervisekassad liikunud klassikalisest
tervishoiuteenuste rahastaja rollist aktiivse populatsiooni tervise juhtimise suunas.
Näiteks Saksamaal (SGB V §140a), Hollandis (Zorgverzekeringswet), Austrias
ASVG (Allgemeines Sozialversicherungsgesetz) ja Belgias (ravikindlustusseadus +
INAMI/RIZIV regulatsioonid) osalevad tervisekassad integreeritud ravi,
juhtumikorralduse, riskistratifitseerimise ning haiglast koju ülemineku
koordinatsiooni rahastamises ja korraldamises.
Sotsiaalministeerium on seisukohal, et ka Tervisekassa peab liikuma klassikalisest
tervishoiuteenuste rahastaja rollist aktiivse populatsiooni tervise juhtimise suunas.
Sotsiaalministeerium toetab Tervisekassat olulisel määral populatsioonipõhise
riskijuhtimise ja koordinatsiooni kasutuselevõtul investeerides ekspertide ja
spetsialistide koolitusse, toetavatesse IT lahendustesse ja juhtimissüsteemi
kujundamisse.
Täielikult puudub kate IT-süsteemide Selgitame, et IT-lahendus, mis muudaks võimalikuks erinevate spetsialistide
ülalpidamiskuludele, mis aastateks 2027–2030 on turvalise meeskonnatöö ja infovahetuse on kõigi reformi osaliste poolt üks
üle 900 000 euro. Planeeritav lisataotlus RESi ei oodatumaid muutusi. See on aluseks ka mitmete teiste sotsiaalministeeriumi
taga raha eraldamist. Seletuskirjas tõdetakse, et prioriteetsetele tegevusvaldkondade arengule. Näeme, et kui Eesti soovib ennast
„vahendite mitteeraldamise korral ei ole võimalik pidada digiriigiks, tuleb meil prioritiseerida eeskätt selliseid digiarendusi, millest
arendust sellisel kujul ellu viia.“ Ei ole arusaadav, saavad tuge nii paljud tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna spetsialistid.
kuidas sellisel juhul on võimalik seadust
rakendada.
Eelnõu kohaselt on tervishoiusüsteemile oodatav Selgitame
kokkuhoid 2028. aastal 1 705 592 eurot ulatusedes Eelnõu esimeses versioonis antud hinnangus võeti aluseks Tervisekassa poolt leitud
2030. aastal kuni 8 883 668 euroni. Summad on sihtrühm isikutest, kellel oli üheaegselt 4 ja enam kroonilist haigust ja nende isikute
ilmselt ülehinnatud, kuna puudub piisav põhjendus, tegelikud Tervisekassa poolt teenuspõhiselt rahastatud tervishoiukulud 2024. aastal.
kuidas nii suur kokkuhoid saavutatakse. Nendele kuludele rakendati 5%-list säästukoefitsienti kooskõlas OECD vastava
Seletuskirjas mainitakse, et välditakse hinnanguga.
väheväärtuslikku ravi,
kuid ei selgitata selle väite sisu. Kokkuhoid sõltub Eelnõu teises versioonis oleme mõjuarvestustes juurde toonud ka haiglast kodusele
paljudest teguritest, eelkõige vajalike ravi-, ravile liikumise koordinatsiooni mõjuhindamise ja näeme, et mõju võib olla isegi
rehabilitatsiooni- ja sotsiaalteenuste suurem. Seletuskirjas on vastavat arvutuskäiku täpsustatud (vt seletuskirja)
kättesaadavusest, aga ka inimeste käitumisest.
Seletuskirja on lisatud ka selgitus selle kohta, et tegelikult saavutatav kokkuhoid
sõltub mitmetest teguritest sh teenuseosutajate rahastusviisidest laiemalt.
Mõiste „valdkonnaülene koordinatsiooniteenus“ on Selgitame
ebaõnnestunult sõnastatud – ilma pikema
definitsioonita ei ole selle sisu arusaadav. Mõiste „valdkonnaülene koordinatsiooniteenus“ (eelnõus „valdkondadeülene
Valdkonnaülene koordinatsioon võib toimuda koordinatsiooniteenus“) on valitud teadlikult laiem, et arvestada olukordi, kus
mistahes valdkondades. terviseteejuhil on teatud juhtudel vajalik koostööd teha nt töötukassaga või mõne
haridusasutusega inimese tervise huvides ja tema terviklikuks aitamiseks.
Heaolupiirkondade koostöökogude ja TERVIKute Selgitame
moodustamine ja tegevus põhineb riigiasutuste,
KOVide, HVA haiglate ja perearstiabiasutuste Perearstid on kaasatud kohustuslikuna, kuna nad on esmatasandi peamised
kohustuslikul koostööl. Samas nähakse võimalust, teenuseosutajad, kelle ülesandeks on mitte ainult osutada üksikteenuseid vaid
et vaatamata kohustusele ei anna koostöö tulemust hoolitseda elukaareüleselt inimese tervise eest. Ühelgi teisel eriarstil sellist kohustust
ja TERVIK jääb määratud tähtajaks moodustamata. ei ole. Seega loob perearstiabi vundamendi inimese tervisejuhtimisele.
Sel juhul peab TERVIKu moodustama haigla. HVA haiglad on riikliku haiglavõrgu haiglad, kelle ülesanne on tagada eriarstiabi
Haiglate ja perearstide kohustusliku TERVIKusse ühtlane geograafiline kättesaadavus. Ühelgi eriarstiabi osutajal sellist kohustust pole.
kuulumise alus on seletuskirja järgi see, et nad TERVIK-usse kuulumise kohustuslikkuse osas on jälgitud proportsionaalsuse
täidavad avalik-õiguslikku ülesannet riikliku põhimõtet – st ettevõtlusvabaduse riive ei tohi olla suurem, kui eesmärgi
ravikindlustuse vahenditest. Riikliku saavutamiseks minimaalselt vajalik. Ülejäänud tervishoiuteenuse osutajad saavad
ravikindlustuse vahendeid saavad Tervisekassa TERVIK-usse kuuluda vabatahtlikkuse põhimõttel.
lepingu alusel ka erakliinikud, kuid neil sellist
kohustust ei ole, seega ei kohelda tervishoiuasutusi
võrdselt
Kui haigla moodustab TERVIKu, siis peab ta Kõigil HVA haiglatel on suuremal või vähemal määral kuluüksuse põhine
looma selleks eraldi struktuuriüksuse, korraldama kuluarvestus. Kuluüksuse juurde lisamine on tänapäeval pigem raamatupidamislik
eraldiseisva raamatupidamise, sõlmima tavapraktika kui erand. Sisuliste TERVIK-u ülesannete täitmiseks on TERVIK-u
Tervisekassaga rahastamise lepingu, võtma tööle moodustajatele ja pidajatele planeeritud põhjalik ettevalmistus ja tugi (koolitus- ja
terviseteejuhid ja muu vajaliku personali. Sisuliselt mentorlusprogramm)
vastutab haigla siis ka TERVIKu ülesannete
täitmise eest: valdkonnaülese
koordinatsiooniteenuse korraldamine, tervishoiu- ja
sotsiaalteenuste osutamise valmisoleku
koordineerimine, tulemuste seire ja aruandlus jne.
Leiame, et tuleks arvestada ka haiglate erinevat
võimekust.
Tervishoiutöötajad peavad hakkama täitma mahuka Arvestame
andmekoosseisuga märkamislehti, mis eeldab Märkamislehe andmekoosseis on muudetud minimaalseks ja kõik selle osad, mida on
patsiendi põhjalikku küsitlemist ja võimalik saada Tervisekassa andmebaasi päringu abil, genereeritakse
terviseandmetega tutvumist. Ei ole analüüsitud, kui märkamislehele automaatsena agregeerituna tervishoiuteenuste kõrgenenud riski
palju tööaega väljendavaks riskitunnuseks. Sisuline märkamislehe täitmine ei tohiks võtta üle viie
selleks kulub ja milliste tegevuste arvelt see minuti.
võetakse. Leiame, et terviseteejuhtide teavitamist
abivajadusega patsientidest saaks korraldada ka
bürokraatia olulise suurendamiseta.
Tulevikus hakkab töötama hinnanguliselt 200–250 Selgitame
terviseteejuhti, kes moodustavad ligikaudu 2% Olulises osas on kogu planeeritav ressurss juba täna olemas ja süsteemis kasutusel -
kõigist õdedest ja sotsiaaltöötajatest. Õdede puudus täna on haiglates tööl 111 sotsiaaltöötajat (täistööajale taandatult 72), sotsiaalse
Eesti tervishoius on juba praegu väga terav ja rehabilitatsiooni meeskondades on ca 300 sotsiaaltöötajat (täistööajale taandatult 76)
kardetavasti suureneb see õdede suunamisel uude ning hoolduskoordinaatoreid/tervisejuhte projektipõhiselt 44. Lisaks on haiglates tööl
süsteemi veelgi. Terviseteejuhtide koolitamist erinevaid juhtumikorraldajaid ja teekonnajuhte. Selles vaates on tegemist eeskätt
plaanitakse alustada juba enne seaduse jõustumist. olemasoleva süsteemi korrastamise ja edasi arendamisega. Esimesena koolitatakse
Ei selgitata, kuidas nad koolituse ajal saavad täita projektides juba olemasolevad spetsialistid. Järgnevalt koolitatakse spetsialiste
oma seniseid tööülesandeid. vastavalt TERVIK-ute poolsetele ettepanekutele arvestades regionaalselt
proportsionaalselt võimalikult ühtlast jaotust.
Oluliselt laiendatakse inimeste terviseandmetele Selgitame
juurdepääsu omavate isikute ringi, kes pole Seaduse põhiselt antakse, täiendavalt ligipääs heaoluplaaniga piiratud
tervishoiutöötajad – terviseteejuhid, andmekoosseisule ainult KOV sotsiaaltöötajale (konkreetsele õigustatud isikule, kes
sotsiaaltöötajad. Eelnõu ei selgita piisavalt, kuidas inimese aitamisega tegeleb) või laste puhul lastekaitsetöötajatele (kellel on juba täna
tagatakse terviseandmete kaitse. seadusest tulenev õigus vajadusel lapse terviseandmeid töödelda). Laiem ligipääs
antakse isikustatult ainult nendele spetsialistidele, kelle osas inimene on andnud
nõusoleku nad oma tugimeeskonda lisada. Inimesel on võimalik oma nõusolek tagasi
võtta täiendavalt lisatud isikute osas või teenusest loobuda, millega lõppeb ligipääs
ka KOV sotsiaaltöötajatele (terviseandmete osas). Eelnõud ja seletuskirja on
täiendatud.
Kuna seaduse vastuvõtmise aeg ei ole teada, siis on Arvestame
tõenäoline, et muudatuste tegemiseks ei jää
piisavalt aega, kuna jõustumistähtaeg on juba Eelnõu teises versioonis oleme loobunud terviseteejuhi ülesandest suunata inimesi
1.juulil 2027. Tegemist on suurte ja põhimõtteliste rehabilitatsiooni teenusele. Vastav suunamise ülesanne jääb edaspidi siiski vaid
muudatustega nii tervishoiu- kui ka tervishoiutöötajatele. Terviseteejuhile jäävad koordinaatori ülesanded.
sotsiaalsüsteemi, eelkõige aga patsientide ja Rehabilitatsiooni teenused kuuluvad eelnõu kohaselt sarnaselt tervishoiu- ja
teenuseid vajavate sotsiaalteenustele terviseteejuhi poolt koordineeritavate teenuste paketti.
isikute jaoks. Neid oleks vaja inimestele põhjalikult
selgitada. Eelnõust ei selgu, kuidas toimub Sellega seonduvalt oleme edasi lükanud ka valdkonnaülese koordinatsiooni teenuse
üleminek uude süsteemi neil, kes enne 1. rakendumise – teenus võetakse riiklikkusse kasutusse alates 1.05.2028. Edasi on
septembrit 2027 saavad näiteks rehabilitatsiooni- ja lükatud ka TERVIK-ute loomise tähtaeg – 1. juulilt 1. novembrile. See annab
sotsiaalteenuseid TERVIK-ute ettevalmistusteks rohkem aega.
SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla
Eelnõus ei ole analüüsitud reformi rakendamisega Selgitame
kaasnevaid lisakulusid haiglatele, sealhulgas IT Eelnõuga ei ole planeeritud haiglatele lisakulusid seoses IT arendustega. Haigla
arendusi, liidestusi ja juurutamise tööjõukulu. Kuna tervishoiutöötajatele võimaldatakse ligipääs märkamislehele, heaoluplaanile ja
haiglavõrgu kavas nimetatud haiglad on TERVIKu tegevuskavale tervisejuhtimise töölaua kaudu, mittetervishoiutöötajatele (kui nad on
kohustuslikud osapooled, peab nende kulude tugimeeskonna liikmeteks määratud) heaoluplaani infosüsteemi kaudu.
modelleerimine olema eelnõu mõjuanalüüsi lahutamatu
Eelnõu seletuskirjas on täpsustatud märkamislehe täitmisega seonduvat võimalikku
osa.
aja- ja ressursikulu.
Eelnõu seletuskirjas väidetakse, et muudatusega ei Selgitame
kaasne Tervisekassale lisakulusid. See seisukoht ei pea Tervisekassale kaasnevad lisakulud, kuid võib hinnangu kohaselt kaasneda ka
paika: kuna haiglate põhirahastus tuleb Tervisekassalt, arvestatav tõhustus ärahoitavate tervishoiukulude tõttu. Eelnõus on Tervisekassa
on haiglatele tekkiv lisakulu definitsioonist tulenevalt mõjuhinnangut täiendatud ja täpsustatud.
lisakulu ka Tervisekassale. Esitatud kujul ei vasta
eelnõu mõjude analüüsi osas heale õigusloome tavale
ning sel põhjusel ei saa eelnõud kooskõlastada.
Eelnõu loeb TERVIKu kohustuslikeks osapoolteks Selgitame
HVA haiglad, KOV-id ja perearstiabi osutajad, kuid Perearstid on kaasatud kohustuslikuna, kuna nad on esmatasandi peamised
jätab erakliinikud kohustuse alt välja. Erakliinikute teenuseosutajad, kelle ülesandeks on mitte ainult osutada üksikteenuseid vaid
osakaal ambulatoorse ja päevastatsionaarse eriarstiabi hoolitseda elukaareüleselt inimese tervise eest. Ühelgi teisel eriarstil sellist kohustust
osutamisel on rahalises mahus võrreldav kõigi ei ole. Seega loob perearstiabi vundamendi inimese tervisejuhtimisele.
üldhaiglate ambulatoorse ja päevastatsionaarse ravitüübi
HVA haiglad on riikliku haiglavõrgu haiglad, kelle ülesanne on tagada eriarstiabi
mahuga. Selline regulatsioon jätab olulise osa eriarstiabi
teenusepakkujatest TERVIKu mõjualast välja. ühtlane geograafiline kättesaadavus. Ühelgi eriarstiabi osutajal sellist kohustust pole.
Patsientide vaatest tähendab see, et märkimisväärne osa TERVIK-usse kuulumise kohustuslikkuse osas on jälgitud proportsionaalsuse
neist ei saa eelnõuga lubatud koordineeritud teenust. põhimõtet – st ettevõtlusvabaduse riive ei tohi olla suurem, kui eesmärgi
saavutamiseks minimaalselt vajalik. Ülejäänud tervishoiuteenuse osutajad saavad
TERVIK-usse kuuluda vabatahtlikkuse põhimõttel.
§ 8 lg 1 punkt 2 sätestab, et tervise- ja heaoluprofiil Selgitame
peab sisaldama kokkuvõtet heaolupiirkonna peamistest Tervise- ja heaoluprofiili koostamisel ning rakendamisel lähtub TERVIK
tervise- ja heaolunäitajatest ning peamistest Tervisekassa, Sotsiaalkindlustusameti, Sotsiaalministeeriumi ja Tervise
elukaareülestest riski- ja kaitsetegurite näitajatest. Kes Arengu Instituudi koostatud juhendist, mis on avaldatud Tervise Arengu
defineerib, mis on peamised näitajad? Kas näiteks
Instituudi veebilehel.
suitsetamisharjumused, keskmine alkoholitarbimine
ning diabeedi ja kõrgvererõhktõve esinemissagedus Tervise Arengu Instituut koordineerib riigiülest koostööd tervise- ja
peavad olema peamiste näitajate hulgas, või jääb see iga heaoluprofiilide koostamisel ning avaldab heaolupiirkondade tervise ja heaolu
TERVIKu enda otsustada? Kui iga TERVIK defineerib lühiülevaated oma veebilehel. Iga käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud
“peamised” erinevalt, muutuvad heaolupiirkondade asutus nõustab TERVIKut tervise- ja heaoluprofiili koostamisel oma pädevuse
profiilid omavahel võrreldamatuks, mis raskendab nii piires.
riiklikku seiret kui ka ressursside õiglast jaotamist.
§ 8¹ lg 2 punkt 3 näeb ette, et koostöökogu koosseisu Selgitame
kuulub kõigi heaolupiirkonda kuuluvate kohaliku Koostöökogu koosseisu kuuluvad vähemalt:
omavalitsuse üksuste üks esindaja. Sõnastusest ei selgu, 1) Sotsiaalministeeriumi või tema volitatud valitsemisala asutuse esindaja;
kas silmas on peetud ühte esindajat KOV üksuste peale 2) Tervisekassa esindaja;
kokku või ühte esindajat iga KOV üksuse kohta. 3) iga heaolupiirkonda kuuluva kohaliku omavalitsuse üksuse esindaja.
Esimesel juhul: kes ja millisel alusel valib ühise
esindaja?
Teisel juhul: kuidas tagatakse konsensusliku Selgitame ja arvestame osaliselt
otsustamise toimimine, kui näiteks Harjumaa Tegemist on kohalike omavalitsuste tavapärase koostöökorraldusega, ka Harjumaa
koostöökogus on 16 KOV esindajat (millest Tallinn on Omavalitsuste Liidus on Tallinnal ainult üks hääl. Siiski arvestame, et konsensuse
üks)? Mõlemal tõlgendusel tekib lisaks elanike arvu saavutamine võib osutuda keerukaks ja lisame juurde hääletamise võimaluse. Jätame
ebaproportsionaalse esindatuse probleem: ühe esindaja ka hääletamise korraldusse paindlikkuse so hääletamise korraldamise põhimõtted
per KOV mudelis muutub Tallinn väikeste valdade ühe sätestatakse eelnõu teises varsioonis ministri määruse tasandil
häälega võrdseks; Kaaluda tasub elanike arvul
põhinevat kaalutud esindatust.
§ 8¹ lg 2 ei sätesta nõudeid koostöökogu liikmete Selgitame
pädevusele. Kuidas tagatakse, et koostöökogusse Koostöökogus peavadki poliitilised esindajad olema, kuna nemad ju otsustavad ju
määratakse inimesed, kellel on reaalsed teadmised KOV-ide ressursikasutuse üle.
tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonnast? Ilma
pädevusnõueteta võib koostöökogust kujuneda
poliitiline organ, mille otsused ei põhine valdkondlikul
kompetentsil.
§ 8¹ lg 6 nõuab otsuste langetamist konsensuslikult, Selgitame
kuid eelnõu ei näe ette ühtegi mehhanismi olukorraks,
kus konsensust ei saavutata. Mis saab siis, kui näiteks Koostöökogu liikmed langetavad otsuseid konsensuslikult. Kui konsensust ei
KOV esindaja pole rahul Sotsiaalministeeriumi või saavutata, võetakse otsusvastu hääletusega. Koostöökogu töökorra põhimõtted
Tervisekassa esindaja ettepanekutega? Kas tervise- ja
kehtestab valdkonna eest vastutava minister määrusega.
heaoluprofiili kinnitamine võib määramatult viibida?
(1) Koostöökogu langetab otsused eelistatavalt konsensuslikult.
See võib halvata TERVIKu strateegilise tegevuse
heaolupiirkondades. (2) Erimeelsuste lahendamisel lähtutakse põhimõttest, et nende lahendamine ei tohi
pidurdada kogu heaoluprofiili heakskiitmise protsessi ja sellega seonduvat TERVIK-
u tööd.
(3) Kui koostöökogu liikmed ei jõua konsensusele, tuleb eriarvamusele jäänud
osapooltele anda täiendav aeg erimeelsuste selgitamiseks ja proovida seejärel veel
korra konsensusele jõuda. Kui see siiski ei õnnestu, võib otsustamiseks kasutada
hääletust.
(4) Hääletusse tuleb kaasata kõik koostöökogu liikmed. Hääletuse võib läbi viia
kirjalikult. Hääletamiseks jagatakse hääled nii, et kohalike omavalitsuste esindajatel
kokku on sama palju hääli kui riigi esindajatel kokku.
(5) Hääletusel langetatakse otsus lihthäälteenamusega. Kui hääletuse tulemusel
jagunevad hääled võrdselt, arvestatakse TERVIK-u võrgustikujuhi arvamust.
§ 8¹ lg 8 näeb ette, et koostöökogu liikmetele tasu ei Selgitame
maksta. Kuidas motiveeritakse pädevaid inimesi Koostöökogu on võimalus saada infot ja anda info ning osaleda oma piirkonna
koostöökogu töös osalema, eriti arvestades vastutuse strateegilises juhtimise. See on eraõiguslikele osapooltele vabatahtlik.
ulatust (lg 7 kohaselt on otsused TERVIKule Potentsiaalne ajakulu koostöökogus osalemiseks on 2x2 h aastas + ettevalmistusaeg
kohustuslikud) ja potentsiaalset ajakulu?
§ 13¹ lg 2 lubab üle 100 000 elanikuga heaolupiirkonnas Selgitame
moodustada TERVIKu sees koordineerimispiirkondi,
kuid koostöökogu on ikkagi üks. Kas see tähendab, et
Harjumaa 649 2 (6) 000 elaniku TERVIKu üle teostab Eelnõu lähtub põhimõttest, et koostöökogu ülesanne on heaolupiirkonnaülene
strateegilist järelevalvet üks koostöökogu ja Hiiumaa 10 strateegiline juhtimine ja ühiste põhimõtete kokkuleppimine, mitte igapäevase
000 elaniku üle samuti üks koostöökogu? Praegune operatiivtegevuse juhtimine. Seetõttu on igas heaolupiirkonnas üks koostöökogu
mudel ei näi tagavat võrreldavat juhtimisvõimekust eri sõltumata elanike arvust. Samas arvestab eelnõu suuremate heaolupiirkondade
suurusega heaolupiirkondades. erineva juhtimiskoormusega. Seetõttu võimaldab § 13¹ lõige 2 üle 100 000 elanikuga
heaolupiirkondades moodustada TERVIKu sees koordineerimispiirkondi.
Koordineerimispiirkondade eesmärk on korraldada teenuste osutamist ja koostööd
elanikele lähemal tasandil ning hajutada operatiivset juhtimiskoormust, säilitades
samal ajal kogu heaolupiirkonnas ühtsed strateegilised eesmärgid, põhimõtted ja
juhtimise.
Mitme koostöökogu loomine ühe heaolupiirkonna kohta killustaks strateegilise
juhtimise ning suurendaks riski, et sama heaolupiirkonna eri osades kujunevad
erinevad prioriteedid, teenuskorralduse põhimõtted ja patsienditeekonnad. Eelnõu
eesmärk on tagada kogu heaolupiirkonnas ühtne strateegiline juhtimine, samas kui
operatiivne paindlikkus saavutatakse koordineerimispiirkondade moodustamise
võimaluse kaudu.
§ 13¹ lg 7² kohaselt ei tohi iseseisva juriidilise isikuna Selgitame
moodustatud TERVIKul olla muud tegevusala kui Iseseisva juriidilise isiku moodustamise võimalus on eelnõust välja jäetud, kuna see ei
käesolevas paragrahvis nimetatud tegevused, leidnud toetust.
valdkonnaülene koordinatsiooniteenus ning sotsiaal- ja
tervishoiuteenuste osutamine, välja arvatud eriarstiabi,
perearstiabi ja kiirabi. See sõnastus näib lubavat
TERVIKul osutada muid tervishoiuteenuseid —
õendusabi, füsioteraapiat, psühholoogilist ravi,
logopeedilist ravi ja ämmaemandusabi. Kas see on
teadlik valik, et TERVIK hakkab neid teenuseid ise
osutama? Kui jah, siis kuidas välditakse konkurentsi
TERVIKu enda liikmetega, kes juba samu teenuseid
osutavad?
§ 13² lg 1 kohaselt algatab märkamislehe üksnes Selgitame
tervishoiutöötaja või KOV sotsiaaltöötaja. See kitsas Ettepanek on igati asjakohane ja mõistlik. Seame eesmärgiks veelgi laiema
teavitajate ring loob olukorra, kus aastaid märkamislehe esitamise võimaluse integratsiooni järgmises etapis.
tervishoiusüsteemist eemal olnud inimene (näiteks
pikaajaline kodutu, vanglast vabanenud isik, pere- või
kogukonnast isoleerunud inimene) ei satu kunagi
märkamislehe orbiiti, kuna ta ei pöördu ei arsti ega
KOV sotsiaaltöötaja poole. Kas tuleks lubada
alternatiivseid teavituskanaleid (kolmanda sektori
organisatsioonid, varjupaigad, kogukonnatöötajad)?
§ 13³ lg 4 paneb terviseteejuhile väga palju ülesandeid: Terviseteejuhtide potentsiaalset rolli oleme piloteerinud erinevates valdkondadeülese
vajaduse hindamine, tugimeeskonna moodustamine, koordinatsiooni pilootprojektides ning tutvunud ka teiste riikide tavapraktikatega ja
heaoluplaani koostamine, selle selgitamine, inimese jõudnud tulemusele, et terviseteejuhi optimaalne koormus sõltub sellest, kas ta pakub
motiveerimine, liikumise toetamine erinevate teenuste pikaajalist koordinatsiooni või haiglast kodusele ravile liikumise koordinatsiooni.
vahel ning täitmise hindamine. Kas see kõik on ühele
Esimesel juhul on optimaalne koormus ca 100 aktiivsel koordinatsioonil isikut
inimesele realistlikult jõukohane? Milline peaks olema
aastas, teisel juhul ca 1000 patsienti aastas. Kuna haiglast kodusele ravile liikumise
terviseteejuhi juhtumikoormus, et teenuse kvaliteet
säiliks? Kui palju terviseteejuhte on Eesti peale tarvis? koordinatsioon on haiglatele esialgu uudne, oleme arvestanud koormusega ca 800
Sellega seoses on lahtine ka terviseteejuhtide koolitus- patsienti aastas. Näeme, et Eestis on vajadus ca 230 terviseteejuhi järele, sh ca 1/3
ja tööturuvalmidus: milline on praegune hinnang haiglates ja 2/3 esmatasandil. Täpsem jaotus selgitatakse TERVIK-utes.
vajaminevate terviseteejuhtide arvule, kes korraldab ja Sotsiaalministeerium korraldab ja rahastab 231 terviseteejuhi täienduskoolituse.
rahastab koolituse enne, kui Tervisekassa hakkab Tervisekassa hakkab rahastama ainult koolituse läbinud terviseteejuhtide teenust.
teenust rahastama, ning kas Eestis on piisav tööturu Eestis on piisav tööturu reserv. Kui tervisekeskuses praegu sotsiaaltöötajat ei ole, võib
reserv? Eesti Haiglate Liidu kohtumisel on jäänud Tervisekeskus ise palgata sotsiaaltöötaja või kokku leppida, et terviseteejuhi palkab
kõlama, et peamiselt kaasatakse olemasolevat tööjõudu, TERVIK, kuid ta hakkab teenindama tervisekeskuse perearste. Teenust rahastatakse selle
kuid kui tervisekeskuses praegu sotsiaaltöötajat ei ole, organisatsiooni eelarvest, kes tervisekassaga vastava lepingu sõlmib.
ei ole selge, kes selle inimese tööle võtab ja kelle
eelarvest seda rahastatakse.
Eelnõus puudub patsiendi kaebemenetluse regulatsioon. Valdkondadeülese koordinatsiooniteenuse raames on isikul teenuse osutaja tegevuse
Inimene ei saa praegusel kujul vaidlustada terviseteejuhi või tegevusetuse vaidlustamiseks kasutusel tsiviilõiguslikud õiguskaitsevahendid.
otsuseid: koordinatsiooniteenusest keeldumist, Olukord on juriidiliselt analoogne tervishoiuteenuse osutamisega, kus teenuse
heaoluplaaniga mittenõustumist või teenuse lõpetamist. põhjendamatu mittepakkumine, mittenõuetekohane osutamine või ravi katkemine
Arvestades, et heaoluplaan kajastab nii tervise- kui ka toob kaasa teenuse osutaja tsiviilõigusliku vastutuse võlaõigusseaduses sätestatud
sotsiaalseid otsuseid ning tugineb riskirühma tunnusele,
korras.
peab kaebemenetluse võimalus olema seaduses selgelt
sätestatud.
Rakendusakti § 10 lg 2 sätestab koordinatsiooniteenuse
lõpetamise inimesega, kes jätab regulaarselt kohustused
täitmata. Sihtrühm on aga sageli just need inimesed,
kelle toimetulek ja ravisoostumus on kõige nõrgemad
— ehk just need, kes kohustuste täitmisega kõige
tõenäolisemalt hätta jäävad. Selline lõpetamisalus võib
olla diskrimineeriv. Eelnõust ei selgu, kes
lõpetamisotsuse teeb, mille alusel loetakse täitmata
jätmine regulaarseks ja milline on inimese õiguskaitse
selles protsessis.
§ 13⁵ lg 2 sätestab kõrgenenud tervishoiuteenuse Selgitame
kasutamise riski hindamise aluseks üksnes retsepti- ja Oleme palunud Tervisekassal kaaluda andmestiku laiendamise vajadust ja
raviarvete andmed. See on ebapiisav andmestik, võttes võimalikkust esimeses etapis.
arvesse, kui oluliselt sotsiaalmajanduslik olukord
patsiendi terviseriske mõjutab. Kas riskihindamisse
tuleks kaasata ka rahvastikuregistri andmed,
töötamisstaatus, sotsiaaltoetuste saamise info ja muud
riigile kättesaadavad sotsiaalmajanduslikku staatust
puudutavad andmed? Praegune metoodika tuvastab vaid
neid, kes juba tervishoiusüsteemis käivad, jättes kõrvale
ennetustöö jaoks kriitilised sihtrühmad.
§ 31 lg 4 näeb algselt ette, et TERVIKuga seotud Jah, on kindlustatud järgmistest välisvahenditest:
kulusid rahastatakse Euroopa Liidu või muudest - Sotsiaalministri määrus 29.08.2023 nr 48- Inimkeskse hoolekande- ja
toetustest (jõustub 1. juulil 2027), ning alles alates 1. tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamine.
maist 2028 võtab Tervisekassa üle püsiva
- Õiglase Ülemineku Fondi TAT "Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja
rahastamiskohustuse. Kas EL toetused on selleks
perioodiks juba kindlustatud? Mis summas ja millise tervishoiuteenuste arendamine Ida-Virumaal"
programmi raames? Või eeldame, et iga TERVIK peab
ise EL-ist raha taotlema? Kui rahastamine ei ole
tagatud, võivad TERVIKud esimesel tegevusaastal
töötada ebakindla eelarvega, mis ohustab reformi
jätkusuutlikkust juba stardifaasis.
Lisaks TERVIKu üldrahastamise küsimusele on Selgitame
rakendusakti tasandil koordinatsiooniteenuse Rehabilitatsioon on eraldi teekonnana välja jäetud.
rahastamise vaheperioodi probleem: rakendusakt Tervisekassa hakkaks korrigeeritud eelnõu kohaselt rahastama valdkondade ülest
sätestab kolm sihtrühma (rehabilitatsioon, koordinatsiooni alates 1.05.2028
multimorbiidne krooniline haige, haiglast kodule
liikumist vajav inimene), kuid Tervisekassa rahastab
alates septembrist 2027 üksnes
rehabilitatsioonisihtrühma teenust. Multimorbiidse
kroonilise haige ja haiglast kodule liikumist vajava
inimese sihtrühmad jäävad perioodil september 2027 –
mai 2028 ilma selge rahastusallikata. Kes maksab nende
inimeste terviseteejuhi teenuse eest sellel
vaheperioodil?
§ 31 lg 6 näeb ette, et TERVIKule võib maksta Selgitame
tulemustasu, mis kantakse eraldi sihtkontole ja mida Tulemustasu on õigus maksta Tervisekassal. Enne annab Tervisekassa omalt poolt
võib kasutada rahvatervishoiu eesmärkide TERVIK-utele tervise- ja heaoluprofiili koostamiseks ja strateegiliste tulemus-
saavutamiseks. Kellel on õigus määrata tulemustasu eesmärkide seadmiseks juhendi, millega kooskõlas saavad TERVIK-ud oma
suurus ja kuidas on maandatud huvide konflikt, kui tulemusmõõdikuid seada. Tervisekassa võib juhendis kirjeldada, millistel tingimustel
TERVIK ise osaleb tulemuseesmärkide kavandamises
(so milliste sihtrühmade ja nendega seotud mõõdikute osas) on TERVIK-ul võimalik
(vt punkti 8 sõltumatu hindamise küsimus)?
tulemustasu saada ja kui TERVIK soovib tulemustasu lepingut, siis Tervisekassa
saab selle ka TERVIK-uga sõlmida.
§ 38² lg 2 loeb TERVIKu moodustatuks, kui sinna Arvestatud
kuulub vähemalt üks haiglavõrgu haigla, kaks Ka Eesti Perearstide Selts juhtis sellele probleemile tähelepanu nähes ette, et
kolmandikku KOV üksustest ja üks neljandik TERVIK-u moodustajal võib olla kõige keerukam kaasata üksikpraksistes
perearstiabi osutajatest. Samal ajal tekib ülejäänud § tegutsevaid perearste, kuna neid võib olla palju ja lisaks on perearstide seis üsna
13¹ lg 5 nimetatud osapooltel kohustus TERVIKuga muutlik nende liikumise ja vahetumise tõttu. Selle tõttu on TERVIK-usse kuulumine
liituda. Kuidas seda liitumiskohustust jõustatakse? Kas
tehtud üksikpraksistes töötavatele perearstidele kohustuslikuks seaduse alusel ehk
osapoolele, kes keeldub liitumast, rakenduvad
sanktsioonid, tegevusloa piirangud või rahastamise teisisiõnu ei pea nad sõlmima TERVIK-uga koostöölepingut, kui nad ei soovi
tingimused? Kaaluda tasub, kas Tervisekassa saaks TERVIK-u töös aktiivselt osaleda.
ravikindlustuslepingu sõlmimise eeldusena nõuda
TERVIKu liikmesust. See oleks praktiliselt efektiivseim Tervisekassa saab soovi korral siduda ravi rahastamise lepingud TERVIK-usse
hoob, kuid vajab selget õiguslikku alust ja kuulumisega (see on kasutusel ka teistes riikides). Tõsiküll ei seata TERVIK-usse
proportsionaalsuse analüüsi. Praeguses kujus võib kuulumist ravikindlustuse saamise eelduseks, kuid arvestatakse sellega lepingu
üleminekuperioodil tekkida olukord, kus TERVIK on mahtude suunamisel, kvaliteeditasudes, tasu määrade kujundamisel jne.
küll moodustatud, kuid katab kavandatust oluliselt
väiksemat elanikkonda.
§ 38² lg 3 paneb TERVIKu moodustamise kohustuse — Arvestatud
juhul kui see pole 1. juuliks 2027
täidetud — madalama etapi haiglavõrgu haiglale. See Mõistame kirjeldatud riski. Just sel põhjusel oleme kõigis maakondades ellu
loob olukorra, kus tagasihoidlikuma kutsunud erinevad välisabi projektid, et toetada maksimaalselt TERVIK-ute
tugistruktuuriga haigla peab võtma vastutuse moodustamist. Üleminek projektidelt riiklikule süsteemile on planeeritud sujuv.
kompleksse koostööstruktuuri moodustamise Lisaks hoolduskoordinatsiooni toetavatele välisabi projektidele oleme planeerinud
eest, mille jaoks tal võib nappida ressurssi. Risk on, et (rahastus on olemas) kasutada Norra välisabi fonde selleks, et TERVIK-ute
TERVIK ei hakka toimima just nendes
moodustamine ja ülesehitamine valmistada ette nii tehniliselt kui sisuliselt.
piirkondades, kus koostööd kõige enam vajatakse.
§ 2 punkti 8 (TTKS § 59² lg 16) kohaselt edastab Selgitame
terviseteejuht tervise infosüsteemi Sotsiaalministeeriumi poolt tellitud IT-süsteemi eelanalüüsi tulemusel otsustas
valdkonnaülese koordinatsiooniteenuse raames Sotsiaalministeerium luua valdkondade üleseks koostööks eraldi uue infosüsteemi,
koostatud heaoluplaani ja tegevuskava mis sisaldab märkamislehe, heaoluplaani, tegevuskava ja meeskonna koostöö
andmed. Eelnõu eeldab tervikuna mitme paralleelse IT- funktsionaalsust. Heaoluinfosüsteemile võimaldatakse ligipääs kõigile vajalikele
arenduse valmimist 2027. aasta
tugimeeskonna liikmetele. Samuti on planeeritud liidestused TIS-iga, mis võimaldab
septembriks: riskitunnus TIS-is, märkamisleht TIS-is,
heaoluplaan TIS-is, KOV ligipääs TIS-ile, tervishoiutöötajatel tervise juhtimise töölaua kaudu kasutada kõiki kirjeldatud
STAR–TIS andmevahetus. Kelle poolt ja mis ajaks funktsionaalsusi mugavalt ilma täiendava sisselogimiseta.
töötatakse välja terviklahenduse
sihtarhitektuur, mille järgi peavad nii TEHIK kui Infosüsteemi ettevalmistamiseks on planeeritud 2,2 miljonit ja selle tehnilise
haiglad arendusi infosüsteemides ellu viima? ettevalmistamise eest vastutab TEHIK. Valmimise tähtaeg on 1.05.2028 (so oleme
Kas sihtarhitektuuri loomisel on arvestatud haiglate selle esialgselt planeerituga võrreldes ca pool aastat edasi lükanud).
infosüsteemide võimalusi ja Sotsiaalministeerium ei ole praegu ette näinud esimeses etapis haiglate
puudujääke? Millal on plaanis tervishoiuteenuse infosüsteemide arendusi, kuna see ei ole otseselt loodava infosüsteemi
osutajatele edastada info juurutustöödeks, kasutuselevõtu eeltingimuseks.
et teenuseosutajad saaksid oma süsteemid õigeaegselt
ette valmistada? Kas TEHIK on
Juhul, kui see siiski ilmneb, heaoluinfosüsteemi liidestamise vajadus haiglate
kinnitanud, et see ajakava on realistlik? Millal peaksid
TTO-d muudatusi planeerima infosüsteemidega või muude arenduste vajadus, saame selle haiglatega läbi rääkida
hakkama? ja järgnevatesse arendusetappidesse planeerida.
Integratsiooni SK lk 65 toodud tabelis on nähtavasti
arvestamata jäetud haiglates esialgsete
IT arendustööde ja hilisemate hooldustööde kulud. Kas
need kulud on samuti planeeritud
katta välisvahenditest? Millised riiklike arenduste
teekaardil olevad teemad nihkuvad 2028.
aastasse, et võimaldada käesoleva seaduse jõustumiseks
vajalike muudatuste elluviimist?
Millistel tingimustel on lubatav jõustumistähtaja
edasilükkamine?
Heaoluplaani 30-aastane säilitusaeg on väga pikk Arvestatud
dokumendile, mis ühendab nii tervise- kui ka Säilitustähtaegasid on eelnõus lühendatud.
sotsiaalhoolekandelisi andmeid. See vajab eraldiseisvat
andmekaitsealast mõjuanalüüsi, eelkõige
proportsionaalsuse hinnangut töötlemise eesmärgi
suhtes.
Rakendusakti § 4 nõuab samaaegselt kahte vastandlikku Arvestatud
asja: perearstide esindajate arv peab olema väiksem kui Rakendusakti on korrigeeritud.
KOV-ide ja haigla esindajate arv kokku, kuid
tervishoiuküsimustes peab perearstide häälte osakaal
olema vähemalt 50%. Need kaks nõuet on ühitatavad
üksnes kaalutud hääletusega, mida rakendusakt
sõnaselgelt ei sätesta. Kas see on taotluslik valik ja kui
jah, siis kuidas see praktikas toimib? MEDRE andmetel
on Tallinnas näiteks 222 nimistut.