Raamleping nr 3-9/5044-1 Industry62 OÜ Lepingu osa viitenumber 306710 001 000 000 Tervise infosüsteemi kesksüsteemi arendus- ja hooldustööd Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi tellija või ka käsundiandja ), registrikood 70009770, aadress Pärnu mnt 132, 11317 Tallinn , keda esindab põhimääruse alusel direktor Margus Arm j a Industry62 OÜ , (edaspidi täitja või ka käsundisaaja ), registrikood 11124544 , aadress Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Toompuiestee 35, 10149 , keda esindab juhatuse liige Andrus Altrov , edaspidi nimetatud ka eraldi pool või koos pooled , sõlmisid raamlepingu (edaspidi nimetatud raamleping ning koos hankeleping uga ka leping ) alljärgnevas: Raamlepingu eesmärk ja ese Tellija p oolt korraldatud riigihanke „ Tervise infosüsteemi kesksüsteemi arendus- ja hooldustööd “ (riigihanke viitenumber 306710 ) alusel sõlmitud raamlepingu eesmärk on kokku leppida, kuidas toimub raamlepingu kehtivuse ajal raamlepingu esemeks olevate tööde tellimiseks hankelepingute sõlmimine tellijate ning raamlepingu partnerite vahel. Raamleping u esemeks on tervise infosüsteemi ja sellega seotud tarkvara arendus - ja hooldustööd ning juurutustööd, sh kasutamise ja funktsioneerimise tagamisega seotud veaparandustööd (edaspidi tööd ), mida täitja kohustub teostama lähtudes raamlepingu alusel sõlmitud hanke lepingus kokku lepitud tingimustest. Teostatavad tööd on toodud tehnilises kirjelduses. Raamlepingu alusel sõlmitava h ankelepingu esemeks võib olla kindla kokkulepitud tulemi täitja poolt valmistamine või muutmine ja selle tulemi üleandmine tellijale (töövõtt) või täitja poolt kokkulepitud teenuste osutamine tellijale (käsund). Raamleping ei kohusta tellijat töid tellima. Raamleping kehtib sõlmimisest alates 48 kuud või raamlepingu lõpetamiseni või raamlepingu rahalise mahu (maksimaalse võimaliku koguma ksumuse) täitumise ni, sõltuvalt sellest, missugune tingimus täitub esimesena. Peale raamlepingu lõpetamist või raamlepingu kehtivuse lõppemist lepingu kehtivusaja möödumisel või maksimaalse võimaliku kogumahu täitumisel ei sõlmita raamlepingu alusel uusi hankelepinguid. Raamlepingu täitmist rahastatakse riigieelarvest ja/või struktuurfondidest ja/või välisrahastusest ja/või muust rahastusest. Üldtingimused Raamlepingu juurde kuuluvateks lahutamatuteks osadeks loetakse kõik lisad ja riigihanke alusdokumendid ning täitja riigihankes esitatud pakkumus ja pooltevahelised kirjalikud teated. Lepingu täitmisel lähtutakse lisaks raamlepingule hankelepingu (vastavalt töövõtuleping või käsundusleping) tingimustest ja kodukorra regulatsioonist selle olemasolul. Tellija võib teha kodukorras muudatusi, teavitades täitjat kodukorra muutmisest minikonkursi alusdokumentides . Raamlepingu ja hankelepingu tingimuste erinevuse korral lähtutakse esmajärjekorras kooskõlalise tõlgendamise põhimõttest, mille kohaselt tuleb tingimusi tõlgendada selliselt, et need oleksid samaaegselt kohaldatavad. Juhul kui selline tõlgendamine ei ole võimalik ning esineb lahendamatu vastuolu, kohaldatakse hankelepingu tingimust. Kui lepingu lisas esinev tingimus on vastuolus lepingu tingimuse ga , loetakse ülimuslikuks lepingu tingimus. Raamlepingu täitmise käigus võib kokku leppida täiendavaid tingimusi, kui need on vajalikud välisvahendite rakendamisest tulenevate nõuete täitmiseks. Juhul, k ui hankelepingu alusel teostatavaid töid rahastatakse välisvahenditest, on täitjal kohustus järgida hankelepingus teatavaks tehtud välisvahendite kasutamisest tulenevaid nõudeid, sh kasutada programmi tingimustes nõutud sümboolikat. Pooled teevad raamlepingu ja selle alusel sõlmitud hankelepingute täitmiseks ja nende eesmärkide saavutamiseks koostööd. Pooled kohustuvad tegema kõik vajalikud pingutused, et täita hanke leping õigeaeg selt ja vastavalt kokkulepetele . Pooled võivad kokkuleppel kaasata tööde kvaliteedi või tööde vastuvõtmise hind a miseks mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatu eksperdi või audiitori. Kui tellija hinnang tööde kvaliteedile või tööde vastuvõtmisele osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab tellija hinnangut kvaliteedile või tööde vastuvõtmisele, jäävad ekspertiisikulud täitja kanda. Kui lepingu täitmisel teki b täitja ja tellija vahel erimeelsus, lahendatakse see koostöös, lähtudes lepingu eesmärkidest ning tagades poolte võrdsuse ja õiguspärase kohtlemise põhimõtteid mõlema poole huvide tasakaalustatud arvestamisega. Kui pooled mõistliku aja jooksul koostöös erimeelsuse lahenduses kokkuleppele ei jõua, on tellijal õigus lähtuda lepingu täitmise jätkamisel oma eesmärkidest, järgides seejuures hea usu ja heauskse koostöö põhimõtteid. Poolel on õigus teha teisele poolele ettepanekuid hankelepingute täitmise kvaliteedi tõstmiseks. Kui pool on esitanud teisele poolele hankelepingu täitmisega seotud küsimuses päringu, on pool kohustatud sellele sisuliselt reageerima (asjakohast tagasisidet andma) võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 3 tööpäeva jooksul , v.a juhul kui pöördumine nõuab täiendavat analüüsi või info süstematiseerimist. Pooltel on kohustus osa võtta töökoosolekutest töö käigus tekkinud probleemide lahendamiseks ja infovahetuseks tellija juures kohapeal või virtuaalselt. Garantiitööde t öökoosolekutel osalemist tellija ei tasusta. Lepingu täitmise keel on eesti keel, muuhulgas on see ka riigihankemenetluse, minikonkursside ja pakkumuste esitamise ettepanekute, pakkumuste, hankelepingute ja nende sõlmimise , töökoosolekute jm suhtluse ning tööde dokumenteerimise keel. Nõuded dokumentatsioonile ja kasutusjuhenditele tulenevad tellija poolt kodulehel avaldatud vastavatest nõuetest. Poolte õigused ja kohustused Täitja kohustub: täitma hanke lepinguid kokkulepitud tingimustel ja ulatuses, sh tagama tööde õigeaegse alustamise, teostamise, valmimise ja tellijale üleandmise; tagama hankelepingu täitmiseks vajalike ressursside olemasolu, tööde teostajate kõrge professionaalse taseme ning vajaliku tehnoloogia ja metoodikate väga hea tundmise, omama lepingu täitmiseks sobivaid keskkondi, koos kõige sinna juurde kuuluvaga, sh kasutatava tarkvara litsentsid, tellija nõudmisel kasutama tellija olemasolevaid jagatud keskkondi ; võtma j ätkuarenduste puhul litsentsimudeli valikul arvesse tellija olemasoleva tarkvara litsentsitingimusi või juhinduma tellija vajadustest; tegema koostööd kolmandate osapooltega pidades silmas tellija vajadusi (nt äritellijaga, teiste tellija arenduspartneritega jne); teavitama viivitamatult tellijat lepingu täitmist takistavatest asjaoludest, mis segavad hankelepingu nõuetekohast täitmist ; juhinduma tellija suunistest ja eeskirjadest lepingu eesmärkide saavutamisel, pöördudes selleks vajadusel tellija poole; arvestama, et hankelepingu täitmiseks võib olla vajadus muuta ja täiendada olemasolevat koodi ning tagama protsesside ja funktsionaalsuse tervikluse pärast koodi muutmist või täiendamist ; kasutama tellija tööajahalduse ja projektijuhtimiskeskkondi, mis on täitjale kättesaadavaks tehtud; töötunni põhiselt tellitavate tööde puhul esitama tellijale lepingu täitmise ajaaruandeid (iga meeskonnaliige isiklikult) ; tagama rakenduste hooldusteenuste osutamiseks valmisoleku ja omapoolse abi kuni veaolukorra kõrvaldamiseni vastavalt tehnilises kirjelduses toodud tingimustele, vajadusel ka väljakutse korras kohapeal; osutama tellijale teostatud töö osas tuge, sh pakkuma konsultatsiooni ja koolitusi kuni garantiiaja lõpuni; Täitja kohustub täitma lepingut kvaliteetselt ning vastavalt valdkonna headele tavadele ja praktikale. Tellija eeldab, et täitja on tarkvaraarenduse valdkonna professionaal, kes saab aru ning võtab teadlikult enda kanda hankelepingu funktsionaalsete ja mittefunktsionaalsete nõuete täidetavuse ja tulemuse saavutatavuse riski ja enda poolt kaasatud meeskonnaliikmete parima erialase pingutuse püsiva tagatuse riski ja vastutuse . Sellest tulenevalt laieneb täitjale ka selliste tööde tegemise kohustus, mida ei ole hankelepingus kokku lepitud, kuid mis oma olemusest lähtuvalt kuuluvad hankelepinguga seotud tööde hulka ja on hankelepingu tulemi saavutamiseks vajalikud . Töövõtulepingu korral selliseid töid eraldi ei tasustata ning täitja teostab need ilma eraldi tellija heakskiitu taotlemata . K äsunduslepingu puhul tasustatakse sellised tööd vastavalt lepingule. Nimetatud tööde teostamise vajadusest teavitab täitja (käsundisaaja) käsunduslepingu puhul viivitamatult tellijat (käsundiandjat) ning teostamisele heakskiidu saamisel teostab kirjeldatud tööd hankelepingu täitmise raames . viivitamata teavitama tellijat täitja vastu suunatud küberintsidendist , mis puudutab käesoleva raamlepingu ja/või selle alusel sõlmitud hankelepingute täitmist või mis võib mõjutada tellija andmeid, süsteeme või teenuseid, ning esitama tellija nõudmisel tellijale küberintsidendi raporti; teavitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma mistahes huvist, mis võib põhjustada lepingu täitmisel huvide konflikti tekkimist. Täitjal on õigus: saada lepingu täitmise eest hankelepingus kokkulepitud ulatuses ja korras tasu; kasutada lepingu täitmisel alltöövõtjaid, kooskõlastades selle eelnevalt kirjalikult tellijaga. Alltöövõtjate tegevuse ja tegevusetuse e est vastutab tellija ees täitja; anda arve esitamise õiguse üle kolmandale isikule lepingu muudatust sõlmimata, kui ta on tellijale esitanud sellekohase teate. Tellija kohustub: tasuma vastu võetud tööde eest kokkulepitud ulatuses ja korras; tagama lepingu täitmiseks täitjale ligipääsu vajalikule teabele ja keskkondadele; tagama lepingu täitmiseks oluliste tellija hallatavate keskkondade olemasolu ja toimimise . Tellijal on õigus: kontrollida igal ajal lepingu täitmist ja anda täitjale selleks kohustuslikke suuniseid ; keelduda osaliselt või täielikult tasu maksmisest, kui täitja ei teostanud nõuetekohaseid töid kokku lepitud tähtajaks ja täitja poolne rikkumine ei ole objektiivselt põhjendatud; kaasata lepingu täitmiseks tel lija poolel teisi riigiasutusi informatsiooni andmisel, maksja ja/ või töö kvaliteedi kontrollija rollis . K olmanda osapoole kaasamine tellija poolt ei ole käsitletav raamlepingu muutmisena riigihangete seaduse mõttes. Raamlepingu hind ja maksimaalne võimalik kogumaksumus Raamlepingu kehtivuse ajal on ühe töötunni maksimaalne hind käibemaksuta vastavalt pakkumusele 59,90 ( viiskümmend üheksa eurot ja 90 senti ) eurot. Nooremarendaja kaasamisel meeskonda on tema ühe töötunni maksimaalseks hinnaks 7 0 % punktis 4.1 toodud pakutud ühe töötunni maksimaalsest hinnast, mis vastavalt pakkumisele kujuneb 41,93 nelikümmend üks eurot ja 93 senti ) eurot. Noore m spetsialisti kaasamisel meeskonda on tema ühe töötunni maksimaalseks hinnaks 50% punktis 4.1 toodud pakutud ühe töötunni maksimaalsest hinnast, mis vastavalt pakkumisele kujuneb 29,95 ( kakskümmend üheksa eurot ja 95 senti ) eurot. Hankelepingus kasutatavad tegelikud töötundide hinnad tulenevad minikonkurssidel esitatud pakkumustest. Raamlepingu rahaline maht (maksimaalne võimalik kogumaksumus) on maksimaalselt 15 000 000 ( viisteist miljonit ) eurot käibemaksuta , mis summeeritakse kõikide täitjatega sõlmitud hanke lepingute alusel. Raamleping kaotab kehtivuse ja selle alusel ei ole sõlmita uusi hankelepinguid, kui maksimaalne võimalik maksumus on täitunud. Täitjal on õigus esitada e-arve pärast tööde aktiga vastu võtmist, kui hankelepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Arvel tuleb märkida riigihanke nimetus, lepingu osa viitenumber , lepingu number ja kontaktisiku andmed . Arve tasumiseks annab täitja minimaalselt tähtaja 21 kalendripäeva alates arve laekumisest. Täitja meeskond Lepingu täitmisel osalevad pakkumuses esitatud meeskonnaliikmed, v.a juhul, kui täitjast mittesõltuval asjaolul ei ole seda võimalik teha ja meeskonnaliige on asendatud tellija kirjalikku taasesitamist võimaldaval nõusolekul uue, hanke tingimustele vastava meeskonnaliikmega. Täitja võib tellija kirjalikku taasesitamist võimaldaval nõusolekul kaasata täiendavaid meeskonnaliikmeid. Täiendavad meeskonnaliikmed peavad vastama riigihankes seatud nõuetele. Kui hankemenetluse käigus hinnati meeskonnaliikme kogemusi ja hinnatud meeskonnaliige asendatakse või meeskonda täiendatakse, peab asendav või lisatav isik hindamisel samaväärselt punkte koguma. Kui hankemenetluse käigus meeskonnaliikme kogemusi ei hinnatud ja meeskonnaliige asendatakse või täiendatakse, peab asendav või lisatav isik vastama hankemenetluses kehtestatud tingimustele. Asendada või täiendada on lubatud tellija kirjalikku taasesitamist võimaldaval nõusolekul. Täitja asendab tellija nõudmisel ja määratud tähtajaks meeskonnaliikme, kui isik osutub tellija põhjendatud arvamuse kohaselt lepingujärgsete ülesannete täitmiseks ebakompetentseks või ebasobivaks või kui tema lepingujärgsete ülesannete täitmine kahjustab korduvalt lepingu täitmist. Täitja kannab kõik asendusega kaasnevad kulud. Täiendavalt kaasatud meeskonnaliikmed peavad vastama rollile seatud hanketingimustele. Täitja garanteerib riigihankes isikuliselt mitte välja toodud meeskonnaliikmete olemasolu /kättesaadavuse/kaasatavuse ja vastavuse riigihankes nõutud kvalifikatsioonile/varasemale töökogemusele ning esitab tööde teostajad nimeliselt hankelepingu sõlmimisel. Tellija võib lepingu sõlmimisel tellida lisaks riigihankes nõutud meeskonnaliikmete rollidele uusi rolle, kui see on tingitud tellitavate tööde iseloomust ja tööde efektiivseks teostamiseks on otstarbekas kaasata teistsuguse kompetentsiga meeskonnaliikmeid. Sellisel juhul määratakse uue meeskonnaliikme rolli kompetentsi nõuded minikonkursil/ tellimuses . Meeskonda võib vajadusel lülitada ka muude rollide täitjaid, kuid nende kompetents ei kuulu hindamisele ega vastavuse kontrollimisele, nt noorem-analüütik, dokumenteerija jne. Raamlepingu täitmisel vastavustingimustele mittevastava töötaja kaasamine on lubatud ainult hankija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud nõusolekul ning tingimusel, et ta ei asenda põhi-meeskonna liiget, vaid on kaasatud abitööjõuna või spetsiifilise eksperdina. Spetsiifilise eksperdi kaasamise vajadus peab olema tingitud hankija poolt tellitud töö olemusest ning olema põhjendatud. Selliselt muudes rollides kaasatud isikute poolt teostatud tööde eest tellija eraldi tasu ei maksa. Täiendavalt kaasatud isikutele rakenduvad kõik konfidentsiaalsusnõuded. Täitja garanteerib riigihankes isikuliselt mitte välja toodud meeskonnaliikmete olemasolu ja vastavuse riigihankes nõutud kvalifikatsioonile/varasemale töökogemusele ning esitab tööde teostajad nimeliselt hankelepingu sõlmimisel. Tööde tellimine Tööde teostamise aluseks on sõlmitud hankeleping. Tellija korraldab minikonkursse vastavalt tegelikule vajadusele ning raamlepingu partnerid peavad olema valmis võimalike ajaliste pauside tekkimiseks tööde tellimise vahel . Lepingu sõlmimiseks esitab tellija raamlepingu partneritele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ettepaneku pakkumuse esitamiseks (korraldab minikonkursi) ja annab mõistliku aja pakkumuse esitamiseks, arvestades tööde keerukust ja pakkumuse esitamiseks vajalikku aega. Üldreeglina korraldatakse minikonkurss läbi riigihangete registri. Sõlmitava hankelepingu tehnilises kirjelduses määrab tellija sõlmitava hankelepingu eseme : näiteks valmistatav või muudetav ning üle antav tulem (tööde loetelu) ja meeskonnaliikmete nõutavad rollid jms töövõtu korral, tellitavate teenuste olemus ja meeskonnaliikmete nõutavad rollid jms käsundi korral , võimalusel tööde mahu lised , ajalised ja eelarvelised piirangud, etapid jm olulised tingimused. Minikonkursi läbiviimisel valib tellija majanduslikult soodsaima pakkumuse järgnevalt: Töövõtul eping, mille eeldatav maksumus on suurem kui 200 000 km-ta: „tööde teostamise kogumaksumus“ või „ühe töötunni maksumus“ (sõltuvalt tellitavate tööde metoodikast) osakaal vahemikus: 30 – 40%; „proovitöö“: planeeritava/ tellitava tööga seotud ülesanne, osakaal vahemikus: 60 - 70%. Töövõtu leping, mille eeldatav maksumus on võrdne või väiksem kui 200 000 eurot km-ta: madalaim kogumaksumus/ühe töötunni hind (sõltuvalt tellitavate tööde metoodikast) 100%. Töövõtu - või käsundus leping, mille esemeks on jooksvate väikearendus- , veaparandus - või hooldustööde (st, et hanke lepingu raames tehtava ühe tööpileti maht on kuni 100 töötundi) teostamine: madalaim töötunni hind 100%. Käsundusleping: madalaim töötunni hind 100 % või madalaim erinevate meeskonnaliikme rollide töötunni hindade summa 100% . Tellijal on õigus küsida vajadusel täiendavaid kinnitusi ja andmeid tööde osutamiseks vajalike eelduste olemasolu kohta. Pakkumuse esitamisel tuleb järgida kõiki minikonkursi nõudeid ja tingimusi. Tellija ootab täitjalt võimekust leida lahendusi etteantud piirangute kontekstis, pöörates sealjuures tähelepanu nii arendusprotsessi tõhustamisele, arendusmeeskonna tulemuslikkuse pidevale suurendamisele kui ka mõistliku keerukusega tehniliste lahenduste loomisele ja kasutamisele ning olelusringi kuludele. Tellija avab pakkumused pärast minikonkursi kutses määratud tähtaega. Tellija kontrollib pakkumuste vastavust ja hindab punkti 6.5 alusel määratud hindamiskriteeriumite alusel kõiki nõuetele vastavaid pakkumusi, milles ei esine sisulisi kõrvalekaldumisi minikonkursi tingimustest. Tellija ei hinda pakkumusi, mis ei vasta minikonkursi tingimustele. Seejärel kontrollib tellija eduka pakkuja kvalifitseerimistingimustele vastamist ning teostab kõrvaldamise aluste kontrolli. Tellija võib pakkumusi hinnata enne pakkumuste vastavuse või pakkujate suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifitseerimistingimustele vastamise kontrollimist. Sellisel juhul kontrollib tellija pakkumuse vastavust, pakkuja kvalifitseerimistingimustele vastamist ja kõrvaldamise aluste puudumist vaid edukal pakkujal. Kui eduka pakkuja pakkumus osutub kontrollimise tulemusena mittevastavaks, pakkuja ei täida kvalifitseerimistingimusi või pakkuja kõrvaldatakse menetlusest, on tellijal õigus tunnistada edukaks hindamise tulemusena paremusjärjestuses järgmine pakkuja ning teostada kirjeldatud kontrollid tema osas. Juhul, kui minikonkursi hindamiskriteeriumid tulenevad punktist 6.5.1 ja minikonkursile laekub üks vastavaks tunnistatud pakkumus, siis on hankijal õigus hindamist mitte läbi viia ning tunnistada see pakkumus edukaks. Hankija lisab sellekohase märke . Kui pakkumus ei vasta minikonkursi tingimustele, lükatakse see tagasi. Tellijal on õigus enne hankelepingu sõlmimist tunnistada minikonkurss omal algatusel põhjendatud vajadusel kehtetuks, teavitades sellest raamlepingu partnereid. T ellijal on õigus pakkumus tagasi lükata ja otsustada hankelepingut mitte sõlmida või vastavalt raamlepingule minikonkurss kehtetuks tunnistada, kui: pakkumus(ed) ei vasta tingimustele; pakkumus(ed) ületa vad eeldatavat maksumust; tellija ei saa välisvahenditega seotud hankelepingu sõlmimiseks heakskiitu täistaotlusele . Kui minikonkursile ei laeku ühtki vastavat pakkumust, siis on tellijal õigus teha täitjatele ettepanek sama hanke eseme kohta hanke lepingu sõlmimiseks eesmärgiga teha selle kohta otsus ilma minikonkurssi korraldamata RHS § 30 lg 11 alusel , kohaldades otsusest teavitamise järgselt seitsmepäevast ooteaega . Hankijal on lubatud vastavalt minikonkursi nurjumise põhjustele teha ettepanekus muudatusi hankelepingu kestvuses, sh tähtaegades ja sellega seonduvalt põhjendatud juhtudel ka mahu osas. Ei ole lubatud muuta h ankelepingu eset ehk skoopi , samuti ettepaneku sisu erinevatele täitjatele esitamisel . Ettepanek hankelepingu sõlmimiseks teha kse alljärgnevas järjekorras: Esmalt esita takse ettepanek hankelepingu sõlmimiseks raamlepingu sõlmimise riigihankemenetluses enim hindepunkte saanud pakkumuse esitanud täitjale ; Eelmises punktis nimetatud täitja keeldumisel või vastuse puudumisel või ettepanekule vastusena esitatud pakkumuse tagasilükkamisel võib tellija teha ettepaneku hankelepingu sõlmimiseks riigihankemenetluses vastavalt hindamise järjestusele järgmistele täitjatele. Tellija võib esitatud ettepaneku enne hankelepingu sõlmimist või järgmiste ettepanekute esitamist igal ajal tagasi võtta . Tellija sõlmib hanke lepingu tööde teostamiseks vastavalt minikonkursi tingimustele või vastavalt punktile 6.13, ning teavitab minikonkursi tulemusest või punkti 6.13. kohaselt tehtud otsusest raamlepingu partnereid. Täitja kohustub hanke lepingu allkirjastama hiljemalt 3 tööpäeva jooksul hanke lepingu allkirjastamiseks saatmisest. Tööde ja teenuste üleandmine ja vastuvõtmine T ööde ja teenuste üleandmise ja vastuvõtmise tingimused, nõuded testimisele, lepingu täitmise etapid , kord, tähtajad , sh testimise tähtajad ja muud lepingu täitmiseks vajalikud kokkulepped sätestatakse hankelepingutes . Intellektuaalne vara Täitja kinnitab raamlepingu ja selle alusel sõlmitud hanke lepingu te allkirjastamisega, et talle kuuluvad lepingu täitmiseks vajalikud autoriõigused, litsentsid ja muud intellektuaalse omandi õigused, mis on vajalikud raamlepingu ja hankelepingute järgsete tööde teostamiseks ja teenuste osutamiseks ning õiguste loovutamiseks tellijale ning et nende suhtes ei ole õigusi ega nõudeid kolmandatel isikutel . Tasu intellektuaalse omandi varaliste õiguste loovutamise ja litsentsi andmise eest sisaldub hankelepingu eest makstavas tasus . Täitja loovutab tellijale lepingu täitmise käigus loodud kõik mistahes vormis tööde osad (näiteks juhendid, koolitusmaterjalid jms) , mis puutuvad tööde teostamisse, kõik autori varalised õigused ning annab lihtlitsentsi autori isiklikele õigustele koos all-litsentsi andmise õigusega kogu autoriõiguste kehtivuse ajaks ilma geograafiliste piiranguteta tööde üleandmise hetkest, loobudes sellega hanke lepingu alusel üle antud originaalteoste osas õiguste kasutamisest. Täitja tagab, et isiklikud õigused on ilma täitja nõusolekuta teostatavad muuhulgas järgnevas ulatuses: tellijal on õigus tööd ja/või selle üksikuid osasid kasutada ja levitada mis tahes eesmärgil ja viisil; tellijal või tellija tellimusel kolmandatel isikutel on õigus teha üle antud töödes ja/või selle üksikutes osades muudatusi , kohandusi, töötlusi ning neid täiendada; tellijal või tellija tellimusel kolmandatel isikutel on õigus teostatud töid muuta või töödele lisada tellija või kolmandate isikute poolt loodud töid; tööde üleandmisega tellijale kinnitab täitja, et tööd on üldsusele avaldamiseks valmis ning et ta on võtnud tarvitusele kõik meetmed autori isiklike õiguste realiseerimiseks viisil, mis ei takista ega raskenda teose kasutamist ja autori varaliste õiguste teostamist tellija poolt . Täitja tagab tellijale kõik vajalikud õigused hanke lepingu täitmise käigus loodava töö kontrollimiseks, testimiseks ning süsteemi paigutamiseks ka ajal, mil tööd on vastuvõtutestimiseks üle antud, kuid ei ole veel tellija poolt aktiga vastu võetud. Täitja on kohustatud tagama intellektuaalse omandi õiguste (eeskätt autoriõiguste) olemasolu ja kehtivuse, samuti nende ülemineku tellijale viisil, mis võimaldab tellijal hanke lepingu lõppedes üle võtta täitja funktsioonid. Täitja kohustub lahendama kõikvõimalikud lepingujärgsete töödega seotud intellektuaalse omandi õigustest tekkivad vaidlused kolmandate isikute või oma töötajate või koostööpartneritega, v.a. juhul, kui tarkvara või tarkvara osa litsentside soetamise kohustus oli tellijal või kolmandal osapoolel. Juhul, kui eeltoodust tekib tellijale rahaline või muu kohustus või juhul, kui tellija on kohustatud lõpetama hanke lepingu alusel teostatud ja vastuvõetud tööde kasutamise, on tellijal õigus nõuda täitjalt sellega kaasneva rahalise või muu kohustuse täitmist ja/või samaväärse töö loomist ilma täiendavat tasu nõudmata võimalikult lühikese aja jooksul, hoidudes mistahes viivitustest tarkvara arendamises, kasutuselevõtmises ja kasutamises tellija poolt. Kõik tellijale kaasnevad otsesed ja kaudsed kahjud, mis tulenevad sellest, et kolmandal isikul on või väidetavalt on varalisi või mittevaralisi intellektuaalsest omandist tulenevaid õigusi hankelepingu alusel üle antavate intellektuaalse omandi objektide suhtes, kannab täitja. Selles alapeatükis kirjeldatud õigused ja litsentsid loetakse tellijale lõplikult üle läinuks nii töövõtu kui käsundi korral pärast töö või teenuse vastuvõtmist. V astutus Lepingu see peatükk fikseerib lepingu peamised olulised rikkumised ning poolte vastutuse. See peatükk ei välista ega piira poole õigust kasutada muude lepingu rikkumiste korral muid õigusaktidest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, samuti kasutada täiendavaid õiguskaitsevahendeid lisaks käesolevas peatükis kokkulepitule. Lepingust või seadusest tuleneva õiguse või õiguskaitsevahendi mittekasutamine või selle kasutamisega viivitamine ei tähenda nimetatud õigusest või õiguskaitsevahendist või muudest õigustest või õiguskaitsevahenditest loobumist. Lepinguga seotud mis tahes õigustest või õiguskaitsevahendite kasutamisest loobumised on kehtivad ainult siis, kui need on selgesõnaliselt ja kirjalikult väljendatud. Pool vastuta b oma lepingulise kohustuse täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest, välja arvatud juhul , kui rikkumine on vabandatav vääramatu jõu või muu objektiivse asjaolu tõttu . Nimetatud asjaolu esinemist peab tõendama pool, kes sellele tugineda soovib. Pool vastutab oma lepingulis e kohust us e rikkumise eest , mis tulene b tema poolt hankelepingu täitmisse kaasatud isikute tegevusest . Pool ei vastuta lepinguliste kohustuste rikkumise eest, mis tulenes teise poole kohustuste rikkumisest või kolmandate isikute , kelle eest pool ei vastuta, tegevusest või tegemata jätmistest. Kui tellija viivitab omapoolsete kohustuste täitmisega ja nende kohustuste mittetähtaegne täitmine ei võimalda täitjal omapoolseid kohustusi tähtaegselt täita, fikseeritakse tööde üleandmise tähtaja pikenemine vastava aja võrra. Nimetatud asjaolu esinemist peab tõendama pool, kes sellele tugineda soovib. K ohustuse rikkumise l on teisel poolel õigus kasutada kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid vastavalt võlaõigusseadusele . Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta poole õigust nõuda teiselt poolelt nõuetekohase töö või selle osa teostamist või puuduste kõrvaldamist ning leppetrahvi summat ületava kahju hüvitamist ega kasutada muid seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Poole nõue teisele Poolele, mis esitatakse tulenevalt kohustuse rikkumisest, peab olema esitatud kirjalikus vormis. Poolte rahaline koguvastutus on piiratud raamlepingu alusel vastavate poolte vahel sõlmitud kõigi hankelepingute summaarse kogumaksumusega , kuid see piirang ei kehti süülisel rikkumisel, sh süülisel rikkumisel seoses intellektuaalomandiõiguse või andmekaitsealaste kohustustega. Tasu maksmisega viivitamisel on täitjal õigus nõuda viivist võlaõigusseaduses sätestatud määras konkreetse töö eest maksmisele kuuluva s t tasu s t iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest . Viivise maksimaalne määr on 25% konkreetse töö eest tasumisele kuuluvast kogusummast. Viivise nõue tuleb esitada allkirjastatult. Täitja poolse lepinguliste kohustuste rikkumisena käsitletakse eeskätt olukorda, kus üle antud tööd ei vasta osaliselt või täielikult lepingu tingimustele, s h kokkulepitud veaparandustööde tingimustele või esineb muid täitja poolseid lepingu rikkumisi. K ui täitja rikub lepingulist kohustust, on tellijal õigus nõuda leppetrahvi tasumist, mille suuruseks on kuni 200 eurot iga rikkumises oldud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui 25% hanke lepingu kogumaksumusest. Kui lepingu täitmine on kokku lepitud etappide kaupa, siis mitte rohkem kui 25% etapi kogumaksumusest. Juhul kui täitja poolsetest viivitustest tingitult ei ole tööde kasutuselevõtt enam realistlik või vajalik, on tellijal õigus hankelepingust taganeda vastavalt võlaõigusseaduse § 116 lõikele 1 ning täitja on kohustatud tegema juba makstud osa eest tellijale tagasimakse. L epingu olulise rikkumise korral on tellijal õigus esitada täitjale leppetrahvi nõue kuni 10 000 eurot iga rikkumise eest. Täitja poolse olulise hanke lepingu rikkumise korral ei pea tellija määrama täitjale lepingu täitmiseks võlaõigusseaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning tellijal on muu hulgas õigus hanke leping üles öelda või hanke lepingust taganeda. Oluli ne rikkumine on lisaks võlaõigusseaduses sätestatule mh järgnev : mõjuva põhjuseta hankelepingu sõlmimata jätmine või täitm isele mitte asumine ; valeinfo esitamine; avalikustamise keelu rikkumine; hankelepingu täitmiseks vajalike õiguste (sealhulgas load, litsentsid, intellektuaalse omandi õigused) puudumine; intellektuaalse omandi õiguste ja nende kasutamise tingimuste rikkumine; korduv (vähemalt kahel korral) meeskonnaliikme asendamine isikuga, kes ei vasta kokku lepitud nõuetele või meeskonnaliikme asendamine ilma tellija eelneva vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta; konfidentsiaalsuskohustuse ja/või isikuandmetega seotud kohustuse rikkumine; lepingujärgsete kohustuste korduv (vähemalt kahel korral) täitmata jätmine ; tähtaegselt lepingu lise kohustuse täitmata jätmine selliselt, et lepingu eesmärgi täitmine ei ole selle rikkumise tõttu enam tähtaegselt realist l ik ja/või täitja poolse tegevuse või tegevusetuse tõttu ei ole võimalik enam kasutada hankelepingu rahastamiseks ettenähtud vahendeid; lepingujärgsete kohustuste üleandmine kolmandale isikule vastavat lepingumuudatust sõlmimata ; lepingujärgse kohustuse täitmata jätmine teise poole poolt lepingust tuleneva vastava kohustuse täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul; Töö vastuvõtmine tellija poolt ei vabasta ega vähenda täitja vastutust lepingu rikkumise eest. Kui täitja ei täida lepingut nõuetekohaselt ja tähtaegselt ja selle tõttu teeb rakendusasutus toetuse vähendamise või tagasinõude otsuse, on tellijal õigus täitjalt tagasi nõuda mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses. Leppetrahvi nõude kohustub tellija esitama mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui 3 kuu jooksul alates päevast, mil tellija sai teadlikuks leppetrahvi nõude aluseks olevast asjaolust. Leppetrahvi nõude esitamisel kohustub tellija andma mõistliku tähtaja leppetrahvi tasumiseks, mis ei tohi olla lühem kui 14 kalendripäeva. Vastuväide leppetrahvi nõudele peab olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning enne leppetrahvi tasumiseks antud tähtpäeva. Kui leppetrahvi tasumiseks on antud tähtaeg käesolevas punktis sätestatud miinimumtähtaja nõuet rikkudes, siis peab vastuväide olema esitatud hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul. Leppetrahvi nõude vaidlustamine ei vabasta täitjat selle maksmise kohustusest enne vastava kohtuotsuse jõustumist. Tellijal on õigus tasaarvestada leppetrahvi summa täitjale lepingu täitmise eest tasumisele kuuluvate maksetega. Tasaarvestamise korral ei rakendata leppetrahvi tasumise kohustust leppetrahvi juba tasaarvestatud osas . Lepingust tulenevate leppetrahvide maksmine, samuti tekitatud kahju hüvitamine, ei vabasta lepingut rikkunud poolt lepingujärgsete kohustuste täitmise kohustuse st. Konfidentsiaalsuskohustus Pooled kohustuvad vastastikku hoidma salajas ja mitte avaldama kolmandatele isikutele ükskõik missugust konfidentsiaalseks peetavat (millele Pool on selgelt osundanud, kui konfidentsiaalsele või mille konfidentsiaalsust võib mõistlikult eeldada , s.h intellektuaalne omand ja know-how ) informatsiooni, mis on saadud teiselt poolelt lepingu täitmise käigus või muul viisil või juhuslikult. Sellist informatsiooni ei anna Pool edasi kolmandatele isikutele ilma teise Poole kirjaliku nõusolekuta, välja arvatud õigusaktides ettenähtud juht u del. Täitja peab võtma kasutusele isikuandmete ja tellija infosüsteemide kaitseks organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid, lähtudes muuhulgas kehtivatest õigusaktidest. Täitja ei tohi töödelda arenduskeskkondades reaalseid ja isikustatud andmeid. Juhul, kui lepingu täitmise raames osutub vajalikuks isikuandmete töötlemine, lepivad pooled isikuandmete töötlemise tingimused kokku isikuandmete töötlemise lepingu s , mille tingimused on juhindudes isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 28 kirjeldatust riigihanke alusdokumentidele lisatud . Konfidentsiaalne informatsioon on igasugu ne teave (sh ärisaladus, isikuandmed, lepingute andmed, infosüsteemid , turvasüsteemide kirjeldus ed , riistvara ja tarkvara kirjeldused , pakkumuse d , kasutatavad tehnoloogiad, spetsifikatsioonid jms), mis on saadud seoses lepingu täitmisega ja mille sattumine kolmandate isikute kätte võib pooltele põhjustada turvariske või majanduslikku kahju või kolmandate isikute (eelkõige tellija klientide) eraelu puutumatuse rikkumist. Kahtluse korral eeldatakse informatsiooni konfidentsiaalsust. Konfidentsiaalne informatsioon ei ole teave , mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest või mille avalikustamiseks pooled on andnud nõusoleku. Täitja ei tohi tegele da lepingu osas avalike suhetega ning anda teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele, välja arvatud tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldaval nõusolekul. Täitja kohustub hoiduma suhetest, mis võivad kompromiteerida tema võimet täita konfidentsiaalsuskohustust ja sundida s eda rikkuma. Pooled võivad edastada konfidentsiaalset informatsiooni ainult nendele isikutele, kes on lepingu täitmisega seotud ja taga vad , et need isikud oleksid konfidentsiaalsuskohustusest teadlikud . Pooled nõu avad nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. Pooled ei kasuta lepingu täitmisel neile teatavaks saanud konfidentsiaalset informatsiooni oma huvides ega muul eesmärgil, kui lepingu täitmiseks . Täitja on teadlik, et lepingud ja kokkulepped on avalikud, v.a osades, mis on avaliku teabe seadusest tulenevatel alustel määratud asutusesiseseks kasutamiseks või märgitud täitja poolt ärisaladuseks. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral kohustub täitja hüvitama kõik kahjud, mis sellise rikkumise tagajärjel tellijale või kolmandale isikule tekkisid, sõltumata sellest, kas rikkumine pandi toime lepingu kehtivuse ajal või lepinguliste kohustuste lõppemise järgselt. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumist käsitletakse olulise lepingurikkumisena ja Tellija võib, loobumata oma õigusest sellega seotud kahjude hüvitamiseks ja leppetrahvile, lepingu õiguskaitsevahendina koheselt ilma etteteatamisajata üles öelda. Konfidentsiaalsuskohustus kehtib nii raamlepingu kui hankelepingute kehtivuse ajal kui ka pärast seda tähtajatult. Lepingute kehtivus Raamleping ja selle alusel sõlmitava hankel epingud jõustuvad sõlmimisel. Hankelepingud tuleb sõlmida raamlepingu kehtivuse ajal, kuid võivad kehtida raamlepingu kehtivusajast kauem. Raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingutele kohalduvad raamlepingu s hankelepingute jaoks kehtestatud tingimused, olenemata raamlepingu enda kehtivusest. Lepingut muudetakse pooltevahelise kirjaliku kokkuleppega raamlepinguga samas vormis, arvestades riigihangete seaduses kehtestatut . Kui mõni lepingu tingimus peaks osutuma osaliselt või täielikult kehtetuks või täitmisele mittepööratavaks, ei mõjuta see teiste lepingu tingimuste kehtivust ning lepingu ülejäänud tingimused jäävad kehtima ja täitmisele pööratavaks. Sel juhul võimalusel asendatakse kehtetu või täitmisele mittepööratav tingimus õiguslikult kehtiva tingimusega, mis on sisult võimalikult lähedane poolte kavatsustele ja kehtetu tingimuse majanduslikule mõjule. Täitjal ei ole õigust lepingut või sellest tulenevaid kohustusi üle anda kolmandatele isikutele, välja arvatud riigihangete seaduses ette nähtud alustel. Kolmas isik on mistahes füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole selle lepingu pooleks. Tellijal on õigus raamlepingu alusel sõlmitud hankeleping igal ajal üles öelda ilma põhjust ära näitamata, teatades sellest täitjale ette vähemalt 30 päeva. Tellija võib sarnaselt üles öelda ka raamlepingu, teatades sellest täitjale ette vähemalt 60 päeva. Lepingu lõppemisel ei ole täitjal sellisel juhul õigust saada muud tasu, kui tasu töövõtu korral nende tööde eest, mis on lepingu alusel nõuetekohaselt teostatud, tellijale üle antud ja tellija poolt vastu võetud , käsundi korral tegelikult teenuse osutamisele kulutatud aja eest , mis on lepingu kohaselt dokumenteeritud ja käsundiandjale teatavaks tehtud (teenus on üle antud) . Raamlepingu lõppemine, s.h ülesütlemise tulemusena ei muuda automaatselt kehtetuks selle alusel varem sõlmitud hankelepinguid. Tellijal on õigus leping ühepoolselt etteteatamistähtaega järgimata üles öelda riigihangete ja/ või võlaõigusseaduses sätestatud alustel või kui täitja on oluliselt lepingut rikkunud või juhul, kui täitja : suhtes on algatatud pankrotimenetlus; pankrot on välja kuulutatud; täitja varad arestitakse; täitja finantsseisund halveneb tellija põhjendatud hinnangul oluliselt ja see muudab hankelepingu nõuetekohase täitmise vähetõenäoliseks. Lepingu lõppemisel mistahes alusel ja põhjusel on täitja kohustatud tellijale üle andma kogu tööga seotud informatsiooni ja dokumentatsioon (nii digitaalselt kui paberkandjal, samuti informatsiooni, mida ei ole salvestatud eelnimetatud infokandjatele). Üleantav info ja dokumentatsioon peab olema süstematiseeritud. Täitja on kohustatud andma ammendavad selgitused eelkirjeldatud informatsiooni haldamise ja kasutamise kohta, tehes seda tellija nõudmisel kirjalikult. Teadete edastamine ja kontaktisikud Teadete edastamine toimub üldjuhul e-posti teel, lähtudes kodukorra tingimustest selle olemasolul . E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks kohale jõudmise teates märgitud kellaajal või e-kirjas näidatud saatmise kellaajal. Juhul, kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peab teade olema edastatud digi allkirjastatult poole allkirjaõigusliku isiku poolt. Informatiivset teadet võib edastada ka telefoni teel. Informatiivseks loetakse teade, millega ei kaasne õiguslikke tagajärgi. Juhul, kui teisele poolele edastatav teade eeldab vastust, s.h kättesaamise kinnitust, tuleb vastata viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 kalendripäeva või kui elektrooniliselt, telefoni teel või tavalise e-posti teel saadetud teate kättesaamist on kinnitatud kirjalikult või e-posti teel. Raamlepingu ja hankelepingute kontaktisikud võivad olla erinevad. Tellija kontaktisik(ud) on: Ülle Tuulmägi , e-post:
[email protected] või tema asendaja; Täitja kontaktisik(ud) on: Taavi Tasuja , telefon +372 5669 7986 , e-post:
[email protected] või tema asendaja; Kontaktisikute pädevuses on anda teisele poolele vajaliku informatsiooni ja juhiseid oma pädevuse piires, anda nõusolek meeskonnaliikme vahetamiseks, kontrollida teostatud lepingu kvaliteeti, anda lepingu ese üle ja võtta vastu ning allkirjastada akt . Pooled on kohustatud kontaktandmete ja aadresside muutusest teineteist teavitama viivitamatult, kuid igal juhul hiljemalt 2 tööpäeva jooksul. Lõppsätted Raamlepinguga ja hankelepingutega seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju Maakohtule. Raamlepingule ja hankelepingutele kohaldub Eesti õigus. Kuivõrd tegemist on segatüüpi lepinguga, siis lisaks üldistele lepingulistele õiguskaitsevahenditele tuleb arvestada ka seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida kasutatakse vastavalt rikkumise olemusele kas VÕS peatükk 35 või 36 alusel. Raam l epinguga ja hankelepingutega reguleerimata küsimustes või olukorras, kus mõni lepingu säte on vastuolus seadusega, lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest. Lisad Lisa 1 – Tehniline kirjeldus; Lisa 2 – Hankelepingu projekt (töövõtt) ; Lisa 3 – Hankelepingu projekt (käsund); Lisa 4 – Tööde üleandmise ja vastuvõtmise akt; Lisa 5 – Kodukord; Lisa 6 – Pakkumus (ei allkirjastata koos raamlepinguga) . Poolte allkirjad Tellija: Täitja: ( allkirjastatud digitaalselt ) ( allkirjastatud digitaalselt )
Tehniline kirjeldus Tervise infosüsteemi kesksüsteemi arendus ja hooldustööd Eesmärk Riigihanke eesmärk on sõlmida raamleping kuni nelja täitjaga, kes hakkab arendama ja hooldama tervise infosüsteemi kesksüsteemi (edaspidi TIS ). Raamlepingu eeldatav maksumus on 10000000 eurot ja maksimaalne võimalik kogumaksumus on 15000000 eurot (summad ilma käibemaksuta). Tervise infosüsteem on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, milles töödeldakse tervishoiuvaldkonnaga seotud andmeid tervishoiuteenuse osutamise lepingu sõlmimiseks ja täitmiseks, tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendi õiguste tagamiseks ning rahva tervise kaitseks, sealhulgas tervislikku seisundit kajastavate registrite pidamiseks ja tervishoiu juhtimiseks. TIS on liidestatud erinevate üleriigiliste infosüsteemidega ning arendatakse üleeuroopalist terviseandmete vahetust. Infosüsteemis on 1,6 miljoni isiku andmed ning üle 200 miljoni tervisedokumendi, milles on kajastatud üle 400 miljoni tervisesündmuse. Mõisted Tarkvara tähistab baastarkvara, tarkvaraplatvormi või muud arvutiprogrammide kogumit koos selle juurde kuuluvaga. TIS kesksüsteemi arendatakse Oracle 19c, WebMethods 10.15 või nende uuematel versioonidel; Seire valideerimismoodulit arendatakse Oracle 19c ning Tomcat 10 ja Java 17 või nende uuematel versioonidel; Mikroteenuseid arendatakse Java viimasel LTS versioonil ja PostgreSQL viimasel LTS versioonil baseeruvalt; TIS-i alamteenuste arendamisel arvestatakse konkreetsetest hankelepingutest tulenevaid nõudeid. Arendustöö on infosüsteemi kasutamise ja funktsioneerimise tagamise või infosüsteemi uue funktsionaalsuse lisamisega seotud töö ning sellega seotud töö, mis on eelnevalt tellija ja täitja vahel kokku lepitud ja tellimusega kinnitatud. Arendustöö teostatakse tellija poolt loodud arenduskeskkonnas. Hooldustööde alla kuuluvad etteplaneeritud tarkvara ja infosüsteemi hoolduse tegevused , väikearendused ja veaparandused , mille eesmärk on infosüsteemi toimivuse või nõuetelevastavuse tagamine . Tellimus on tellija poolt täitjale esitatav kirjalik pöördumine hooldus- ja/või arendustööde teostamiseks. Tellimuses on kirjas oodatava töö kirjeldus vajadusel koos töö kriitilisuse astmega. Enne arendustöö teostamist lepitakse kokku töö maht, töö teostamise aeg ja vajadusel muud tingimused. Hooldus- ja arendustööde tellimused esitatakse üldjuhul tööde halduskeskkonna Jira kaudu. Suurema mahuga tööde korral sõlmitakse tööde tellimiseks raamlepingu lisaks oleval vormil hankeleping. Tarne on tellimuse või veaparanduse alusel teostatud töö üleandmine tarneteatise esitamisega tellijale. Tarneteatise vormi kehtestab tellija hankelepingu täitmise käigus. Üldine Loodav või muudetav infosüsteem kuulub Sotsiaalministeeriumi valitsemis alasse, seega i nfosüsteemi omanik on Sotsiaalministeerium , Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutus või Tervisekassa (edaspidi: äritellija ) ning loodava infosüsteemi arendamise ja toimimise eest vastutab Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi: TEHIK ; tellija ) Tellitavate arendustööde sisuks on tervise infosüsteemi ja sellega seotud tarkvara arendus- ja kasutuselevõtutööd , analüüsi-, disaini-, testimise ja projektijuhtimise tööd , hooldustööd, arhitektuuri ajakohastamine, andmekvaliteedi parandamiseks vajalikud arendustööd, kasutajamugavuse suurendamine ning seadusemuudatustest tulenevate lisavajaduste täitmine. Tellija võib tööde teostamiseks tellida arendustöid konkreetse tulemi nõudega või meeskonna arendusressurssi, täpsustades nõuded tellimuses. T ellija tagab töö teostamiseks ligipääsu vajalikele keskkondadele ja vajadusel omapoolse abi. Ligipääsu tehnilised tingimused jms täpsustatakse tööde teostamise käigus. Lepinguga on hõlmatud järgmiste TIS’i alamosadega seotud teenuste arendus- ja hooldustööd. Webmethods + Oracle platvormil TIS teenus ed HL7v3 + CDA standardeid kasutavad mikroteenused (Java + PostgreSQL /S3 ) X-tee andmekogude teenuseid vahendavad mikroteenused Baasteenused Andmejälgija jaoks andmekasutuse logide teenus (AUDIT) Rollide ja õiguste halduse teenus (THEMIS) FHIR baasteenused HL7v3/CDA <-> FHIR vastendusteenused ja migreerimisteenused Otsusetoe ja andmekoonduri teenused Digiregistratuuri kesksüsteemi teenused PerMed ehk personaalmeditsiini kesksüsteemi teenused ÜVIS ehk üleriigiline vere infosüsteem Seire ja valideerimismoodul COVID lahendused Teabekeskuse lahendused (näiteks terminoloogiteenused, vormingute teenus, teabekeskuse veeb, jt) Vajadusel muud teenused, mis sobituvad hangitud kompetentsiga. Arhitektuuri ja baasteenuste ülevaade on leitav dokumendist Lisa 1. Üldised t ööde teostami s e põhimõtted Ü ldine tööde tellimise kord ja põhimõtted on kirjeldatud raamlepingu lisas „Kodukord“. Tellija jaoks on oluline partneri võime mitte ainult teha tööd hästi, vaid ka järgida/jagada tellija väärtusi arendustööde tegemisel. Tööde teostamiseks sõlmitakse hankelepingud minikonkursi tulemusel Arenduste läbiviimise metoodika kehtestab tellija konkreetse tellimuse tingimusena. Täitja ülesandeks on olla valmis: teostama arendustöid funktsionaalsuse põhiselt, kus sisendiks on konkreetse tulemi (skoobi) tellimus, sh tähtaeg ja/või piirsumma; teostama arendustöid arendusmeeskonna töötundide põhiselt, kus arendused realiseeritakse agiilse arendusprotsessi põhimõtetel; andma arendustega seotud konsultatsioone ja koolitusi. Käesoleva raamlepingu alusel pea b täitja olema valmis teosta ma järgmis i tö i d infosüsteemi funktsionaalsuse realiseerimiseks: Ärinõuete analüüs ja kaardistamine koos arendustöö hinnangulise mahu ning arenduseelse lähteülesande püstitamisega; Arendus- ja juurutustööd koos (automaat)testimistega ning seotud komponentide ühise töökindluse tagamine; Arendustöö lähtekoodi kommenteerimine ; UX/UI analüüs ja disain; T estimistööd , sh testlugude ja testraportite koostamine ; juurutustööd; Tegema vajaduspõhiseid koolitus i ja demosid ; dokumentatsiooni koostamine; jooksvate muudatusvajaduste realiseerimine; versioonimuudatuste korral paigalduspakettide ettevalmistamine; Tegema arendustöö vahetarneid; H ooldustööd ; muud tööd, mis on vajalikud arendust öö tõrgeteta toimimise tagamiseks. Hooldustööde alla kuuluvad etteplaneeritud tarkvara ja infosüsteemi hoolduse tegevused nagu näiteks versiooniuuendused, teiste osapoolte arendustest põhjustatud uuendused , turvauuendused, jõudluse, stabiilsuse ja monitooringu täiendamisega seotud tööd . Hooldustööde kohta esitab täitja vähemalt kord kuus tellijale eelmisel kuul lõpetatud tööde (sh garantiiliste tööde) akti koos tööde ajaaruandega (vt. kodukord punkt 4.8); Turvatestimine ei kuulu raamlepingu skoopi. Arendus-, test- , pre-live ja live keskkonnad Arendustöö teostatakse tellija juures asuvas arenduskeskkonnas. Tellija tagab ligipääsu vajalikele keskkondadele ja vajadusel omapoolse abi. Täitja kasutab oma arenduste testimiseks tellija poolt pakutavat infrastruktuuri . Täitja vastutab T IS’ i rakenduste paigaldamise, seadistamise ja toimimise eest arenduse keskkonnas. Tellija testkeskkond asub tellija juures. Tellija vastutab TIS’i rakenduse paigalduse, seadistamise ja toimimise eest test-keskkonnas. Täitja vastutab tarne koostamise eest. Tarne peab olema testitud ja üle antud tellijale koos vajaliku dokumentatsiooniga. Täitjal ei ole vaikimisi tagatud ligipääs test keskkon d a ega test keskkonna monitooringule. Ligipääsu võib taotleda tööde teostamise vajaduseks. Tellija Pre-Live ja Live keskkond asub tellija juures. Täitjal puudub ligipääs tellija Pre-Live ja Live keskkonnale . Test- , Pre-Live ja Live keskkonna konfiguratsioon i soovitused antakse täitja poolt . Pooled teevad mõistli kke pingutus i tagamaks, et tellija test keskkond sarnaneks Live keskkonnale järgmises osas: arvutivõrgu konfiguratsioon; liidesed kolmandate süsteemidega; Kui täitja avastab funktsionaalsuste arendamisel keskkondade seadistuse erinevusi, siis tuleb tellijat teavitada esimesel võimalusel. Keskkondade ning nende ligipääsude haldamise ja tarnete paigalduse reeglid lepitakse kokku projekti alguses. Teenusetase (SLA) Maksimaalsed lahendusajad, mille jooksul peavad tervise infosüsteemi vead saama hoolduse käigus lahendatud on toodud alljärgnevas tabelis : Äri-kriitilisus Kirjeldus Lahendusaeg KÕRGE Lahendus e kasutamine on oluliselt häiritud ning alternatiivset lahendust ei ole 8 tundi KESKMINE Lahenduse kasutamine on häiritud, kuid alternatiivne lahendus võimaldab tööga jätkata 16 tundi MADAL Lahenduse kasutamine ei ole häiritud , vea ilmnemine ei takista otseselt lahenduse kasutamist 40 tundi Teenuse üld ine määratlus Jrk Tingimus Kokku lepitud tingimus 1 Tööaeg 24/7 2 Turvaklass K2T3S2 ( vt. selgitus t 6.1) 3 Kriitilisuse klass (RTO) Infosüsteem peab olema uuesti kasutatav 12 tunni jooksul. 6.1 Andmete turvaklassi määratlus ISKE rakendusjuhend i versiooni 8.0 kohaselt: K2 – Käideldavus – suurem või võrdne kui 99% ja väiksem kui 99,9% aastas ning maksimaalne lubatud ühekordse katkestuse pikkus teenuse töö ajal kuni 4 tundi (st ühekordse katkestuse pikkus võib olla vahemikus väiksem või võrdne 4 tunniga ja suurem kui 1 tund) . T3 – infol allikal, selle muutmise ja hävitamise faktil peab olema tõestusväärtus; vajalik on info õigsuse, täielikkuse ja ajakohasuse kontroll reaalajas. S2 – salajane info: info kasutamine lubatud ainult teatud kindlatele kasutajate gruppidele, juurdepääs teabele on lubatav juurdepääsu taotleva isiku õigustatud huvi korral . Testimine Täitja annab tellijale üle omalt poolt testitud töö. Täitja koostab testimise käigus testiraportid ja testilood. Tarne antakse üle paigaldatava paketina, mis on konfigureeritud korrektselt toodangusse paigaldamiseks ning lisatud koodihalduskeskkonda. Täitja lisab tarne kohta tarneteatise ning veendub peale tarne tegemist rakenduse seniste funktsionaalsuste toimimises. Tellija testib teostatud töid testkeskkonnas ja annab tagasisidet täitjale testimise tulemuste k ohta mõistliku aja jooksul alates tööde üleandmisest. Üldjuhul viiakse töö test keskkonnast live keskkonda pärast vigade parandamist. Akteerimisele kuulub töö, mis on edukalt läbinud vastuvõtu testimise (nt arendustöö) või, mida kinnitab tellija (nt konsultatsioon või koolitus). Vastuvõetud tööd märgitakse tööde halduskeskkonnas teostatuks (suletakse) tellija poolt. Tellijal on õigus keelduda tööde vastuvõtmisest kui tööd ei vasta esitatud nõuetele ja/või kvaliteedile või neis esineb muid puudusi või vigu (vastuvõtutestide tulemus on negatiivne , konsultatsioon ei vasta tavapäraselt sellistele töödele esitatud kvaliteedinõuetele vms ). Kui tellija esitab oma vastuväited tööle, eeskätt töö mittevastavuse kohta tellimuse tingimustele, peab täitja tegema töös vastavad parandused, muudatused või täiendused tellija poolt määratud mõistliku tähtaja jooksul. Kui täitja ei ole mõistliku aja jooksul rahuldanud tellimuse täitmise nõuet, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha kolmandatel isikutel ja nõuda täitjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Alates teisest kordustestimisest võib tellija kordustestidega seotud kulutuste (tellija kulutatud tööaeg ja/või tellija testimispartnerite poolt esitatud arvete alusel) kohta esitada täitjale arve, kes kohustub selle vastavalt reaalselt kantud kuludele tasuma. Veaparandustöö loetakse vastuvõetuks kui tellija ei ole 2 0 tööpäeva jooksul veaparandustöö puudusi välja toonud ja seda tööde halduskeskkonnas uuesti täitmisele suunanud. Täitja on kohustatud tellija nõudel teostama koo rmusteste pärast uue funktsionaalsuse loomist ning esitama tellijale koormustestide tulemuste raporti. Kui tellija tuvastab koormustaluvusega seotud puudusi, on täitja kohustatud tegema vajalikke pa randusi funktsionaalsustes, välja arvatud juhul, kui pooled on kokku leppinud teisiti. Koormustestide läbiviimine toimub täitja poolt, vajaduse korral koostöös tellijaga. Turvanõuded Reaalseid ja isikustatud andmeid ei tohi arenduskeskonnas ega testkeskkonnas töödelda. Täitja peab võtma kasutusele isikuandmete ja tellija infosüsteemide kaitseks organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid. Täitja peab logima tööde teostamisega seotud toiminguid. Teostatud arendustööde puhul tuleb arvestada, et tööd peavad vastama OWASP (Open Web Application Security Project) ASVS (Application Security Verification Standard) versioon 5.0 taseme 3 (selektiivne) turvanõuetele. Tellija juhib tähelepanu, et mitmeaastase raamlepingu kestuse jooksul võib nõutav OWASP tase tõusta. Sellisel juhul märgib tellija nõutud taseme hankelepingu sõlmimiseks esitatavaks pakkumuskutses. Turvatestid tellib tellija väliselt kolmandalt osapoolelt. Täitja peab arvestama vajadusega teha teostatud töödes parandused vastavalt turvatestimise käigus tuvastatud puudustele.
LISA 1. Tervise infosüsteemi arhitektuur. Diagrammil on välja toodud olulised kihid ja välised integratsioonid. TIS kesksüsteemi komponentide nimekiri ei ole täielik.
Töövõtu lepingu projekt Minikonkursi pealkiri ja viitenumber Lepingu osa viitenumber ....... Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi tellija ) , registrikood 70009770, aadress Pärnu mnt 132, 11317 Tallinn, keda esindab põhimääruse alusel direktor Margus Arm ja _____ (edaspidi täitja ) , registrikood_______., aadress ________, keda esindab põhikirja alusel _____, edaspidi eraldi pool või koos pooled , sõlmisid raamlepingu nr ____ alusel käesoleva töövõtu lepingu (edaspidi leping ) alljärgnevas: Lepingu sõlmimise alus ja ese ning dokumendid Leping sõlmitakse minikonkursi „„......................." (.....................) raames esitatud eduka pakkumuse esitanud pakkujaga (Täitja) arendustööde/hooldustööde tegemiseks (edaspidi Tööd), vastavalt Lepingus ja selle lisades toodule. Lepingu ese on ........................ riigihanke „_____“ alusdokumentides (minikonkursi viitenumber ___) olevas tehnilises kirjelduses nimetatud tööd . Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast Lepingust ja Lepingu lisadest. Lepingu tööde maht tundides/kuudes/maksumusena/maksimaalse mahuna . Lepingu lahutamatuteks lisadeks Lepingu sõlmimise hetkel on: 1.5.1 Lisa 1 Tehniline kirjeldus; 1.5.2 Lisa 2 Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti vorm; 1.5.3 Lisa 3 Pakkumus (ei allkirjastata koos lepinguga). Lepingut rahastatakse projektist nr _____ . Tulemi märgistamisel lähtutakse _____ . Töö üleandmise ja vastuvõtmise tingimused Täitja annab töö üle hiljemalt päev.kuu.aasta/kuude arv alates lepingu sõlmimisest . Töötunni põhise lepingu korral esitab täitja eelmise kuu töötundide ajaaruande, mis sisaldab teostatud töötunde ja nende jooksul teostatud töid. Ajaaruanne esitatakse allkirjastatult hiljemalt järgmise kalendrikuu 5. tööpäeval. Viimane ajaaruanne esitatakse koos aktiga. Tööde tulemused ja vajadusel lepingu täitmise käik dokumenteeritakse ning hallatakse tellija dokumendihalduskeskkonnas ja/ või koodihalduskeskkonnas (näiteks wiki, gitlab). Tarne on hankelepingu alusel teostatud tööde paketina üleandmine, mis on toodangusse paigaldamiseks korrektselt konfigureeritud ja koodihalduskeskkonda lisatud. Täitja lisab tarne kirjelduse ja spetsifikatsiooni dokumendihalduskeskkonda. Täitja esitab tarne kohta tarneteatise, lisades tarnega seotud testimise juhendi ja vastavalt hankelepingule automaattestid. Üleantavad tööd tuleb täitja poolt enne tellijale üle andmist testida, koostada testiraportid ja testilood. Täitja annab tööd üle omalt poolt allkirjastatud aktiga. Hooldustööde teostamisel tuleb koos aktiga esitada ajaaruanne. Aktis peavad tehtud hooldus- ja arendustööd olema teineteisest eristatud. Tellitavad tööd antakse vastuvõtutestimiseks üle vastavalt lepingu tehnilises kirjelduses kokkulepitud tingimustele. Tellija võtab tööd vastu akti allkirjastamisega pärast edukat vastuvõtutestimist. Koos töödega antakse üle nõuetekohane dokumentatsioon, kommenteeritud lähtekood, intellektuaalomandi õigused ja muu hankelepingus kokkulepitu. Tööd loetakse nõuetekohaselt teostatuks, kui tööd vastavad hankelepingule, vastuvõtutestid on vigadeta läbitud ja tööd on aktiga tellija poolt vastu võetud. Tellija võib tööd vastu võtta, kui töödes esineb üksikuid ja tellija jaoks väheolulisi pisivigasid, mis fikseeritakse aktis. Tellija poolne pisivigadega tööde vastuvõtmine ei vabasta täitjat kohustusest vead kõrvaldada ning üle anda vigadeta tööd. Tellijal määrab mõistliku tähtaja pisivigade parandamiseks. Tellijal on õigus keelduda tööde vastuvõtmisest kui tööd ei vasta esitatud nõuetele või töödes esineb muid vigu. Kui tellija esitab vastuväited töödele, peab täitja tööd parandama tellija poolt määratud mõistliku tähtaja jooksul. Kui täitja ei ole tellija antud tähtaja jooksul kõrvaldanud avastatud vigu, võib tellija tööd ise parandada või lasta seda teha kolmandatel isikutel ja nõuda täitjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist tingimusel, et puudused on objektiivselt tuvastatavad ja nende eest vastutab täitja, tellija vastuväited ja parandamisvajadus on põhjendatud. Juhul, kui hiljem selgub, et puuduste eest ei vastuta siiski täitja, kannab vastavad kulud tellija. Alates teisest kordustestimisest võib tellija kordustestidega seotud kulutused (tellija kulutatud tööaeg ja/või tellija testimispartnerite poolt esitatud arvete alusel) täitjalt välja nõuda või tasaarvestada, kui kordustestimise vajadus oli tingitud puudustest, mille eest vastutab täitja. Vigadest teavitamine ja veaparanduste teostamine Tellija teavitab avastatud rakenduse ja tarkvara vigadest täitjat esimesel võimalusel, tehes kande tööde halduskeskkonda või muul kokkulepitud viisil. Tellija registreerib vea, märkides võimalusel vea põhjuse, eeldatava vea parandamise tähtaja ning kriitilisuse, märkides lisaks, kui tegemist on garantiilise tööga ja suunab selle täitjale. Täitja võib omalt poolt avastatud vigadest tellijat teavitada, tehes kande tööde halduskeskkonda. Täitja registreerib vea, märkides võimalusel vea põhjuse, eeldatava vea parandamise tähtaja ning kriitilisuse, märkides lisaks, kas tegemist on garantiilise tööga ning suunab selle tellijale. Tellija määrab edasise lahenduse käigu. Täitja garanteerib tellijale teenindusajal veakahtluste korral veaallika tuvastamiseks vajaliku konsultatsiooni. Täitja on kohustatud veaparanduse teostama vähima võimaliku aja jooksul. Maksimaalsed lahendusajad ja vigade eristamise kriitilisuse astmed: kriitiline viga – tarkvaral põhinev teenus või süsteem ei toimi ega ole kasutatav. Näiteks on andmed rikutud; esineb kasutajasessioonide ebanormaalne katkemine; probleem mõjutab süsteemi käideldavust ja andmete terviklikkust; mõjutatud on enamus tarkvara kasutajatest; tõsine finantsmõju. Lahendusaeg 8 tundi; häiriv viga – tarkvaraga seotud probleem ei sega teatavate reservatsioonide järgimisel igapäevast töötamist; mõjutatud ei ole kõik tarkvara kasutajad; väiksema tähtsusega funktsionaalsused pole käideldavad, kasutatavad või süsteemi jõudlus on madalamal maksimaalsest nõudest. Lahendusaeg 16 tundi; pisiviga - väikesed puudused minimaalse mõjuga tööde kasutajatele või klientidele; kosmeetilised probleemid (ekraanikomponendid on nihkes, kuid see ei takista komponendi eesmärgipärast kasutamist); pikaajaline vastukaalu kasutamine kasutajatele vastuvõetav. Lahendusaeg 40 tundi. Kui veaparandus ei ole objektiivsetest asjaoludest tulenevalt võimalik maksimaalse lahendusaja jooksul, kohustub täitja sellest tellijat informeerima kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, näidates ära põhjused, miks veaparandus ei ole nimetatud aja jooksul võimalik ning esitades töö teostamise tähtaja, mille jooksul täitja on reaalselt võimeline vea parandama. Kui täitja annab vigade parandamise järgselt üle tööd, milles tellija vastuvõtutestimise käigus esineb jätkuvalt vigu (teistkordne vigadega tööde üleandmine), võib tellija otsustada, kas anda täitjale uus tähtaeg vigade parandamiseks või kõrvaldada vead ise või kolmanda isiku kaasabil, vähendades täitjale makstavat tasu võrdeliselt vigade parandamiseks tehtud kulutustega. Lepingu hind ja maksmine Kui tegemist on töötunnipõhise lepinguga: Lepingu täitmine toimub töötunnipõhisel arvestusel, tellija tasub üksnes lepingu alusel tellitud ja teostatud töötundide eest. Ühe töötunni maksumuseks lepingu täitmisel on ____ (maksumus sõnadega) eurot käibemaksuta. Täitja esitab tellijale e-arve igakuiselt . Arvel tuleb märkida riigihanke nimetus, lepingu osa viitenumber , lepingu number ja kontaktisiku andmed. Kui tegemist on fikseeritud kogumaksumusega: Tellija tasub lepingu alusel tellitud tööde eest kokku ___ (maksumus sõnadega) eurot käibemaksuta. Tööd antakse üle järgmistes etappides: ____; ____. Täitja esitab tellijale e-arve pärast töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist. Arvele tuleb märkida lepingu osa viitenumber riigihangete registrist: ______ ___ ___ ___. Poolte vahelised teated ja kontaktisikud Teadete edastamisel ja kätte toimetamisel lähtutakse raamlepingu regulatsioonist. Tellija kontaktisikuks lepingu täitmisel on ________, tel ________, e-post ______ või tema asendaja. Täitja kontaktisikuks lepingu täitmisel on ________, tel ________, e-post ______ või tema asendaja. Garantii Täitja annab hankelepingu alusel teostatud töödele garantii 12 kuud. Garantii hakkab kehtima hetkest, millal tellija võtab töö toodangukeskkonnas kasutusele. Kui tellija ei võta tööd toodangukeskkonnas kasutusele 3 kuu möödumisel alates tööde vastuvõtmisest, algab garantii nimetatud aja möödumisel. Kui arendustöö teostatakse ja võetakse vastu etappidena, algab lisaks eeltoodule tööle kui tervikule 12-kuuline garantii tervikliku töö toodangu keskkonnas kasutuselevõtmisest või toodangukeskkonnas kasutusele võtmata jätmisel 3 kuu möödumisel alates tervikliku töö vastuvõtmisest. Garantiiga on hõlmatud kõik garantii tähtaja jooksul tarkvaras ilmnevad vead ja mittevastavused, mis ei ole tekkinud tellija või kolmandate osapoolte tegevuse tagajärjel. Garantiiga on hõlmatud ka kõigi tööde muudatused ja modifikatsioonid, mis on tehtud täitja poolt ja mis ei ole oluliselt muutnud varasemalt tehtud tööd. Täitja kõrvaldab garantii kehtivuse ajal töödes avaldunud vead ja mittevastavused tasuta, sealhulgas uuendab või asendab kõik seonduvad dokumendid. Täitja on kohustatud garantii korras teostama eelkõige järgmist: vea ilmnemisel vea otsimine, lokaliseerimine, veaolukorrale lahenduse leidmine ja vea parandamine; vea põhjuste analüüs ja ettepanekute tegemine ennetavate meetmete kasutusele võtuks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; vea parandamisega seoses paigaldamise ja seadistamise tugi ning sellega seotud konsultatsioonid. Tellija määrab võimalusel, milline on vea kriitilisuse aste või kas tegemist on muu garantiikohustusega hõlmatud puudusega ning võib määrata vea kõrvaldamiseks tähtaja, lähtudes hankelepingus fikseeritud vigade kriitilisuse astmetest. Reageerimis- ja lahendusaeg hakkab kulgema tellija poolt teate välja saatmise hetkest. Kui täitja tõendab, et kõrvaldatud viga ei olnud garantiiga hõlmatud, hüvitab tellija täitja kantud otsesed kulud seoses nimetatud vea kõrvaldamisega. Kulude hüvitamisel võetakse aluseks hankelepingus, mille raames teostatud töödes on viga ilmnenud, fikseeritud lepingu täitmise ühe töötunni hind. Tellija tagab täitjale kaasabi garantiikohustuse alla käivate vigade kõrvaldamisel tellija võimekuse ja võimaluste piires. Kui täitja ei suuda vigasid kokkulepitud tähtajaks kõrvaldada, võib tellija nimetatud ise kõrvaldada või korraldada nende kõrvaldamise kolmanda isiku kaasabil, teavitades sellest täitjale. Tellijal on õigus täitjalt nõuda kõigi kulutuste hüvitamist, mis tekkisid seoses eelkirjeldatud viisil vea kõrvaldamisega, kui tegemist oli garantiiga hõlmatud veaga. Garantii kaotab kehtivuse, kui tellija muudab lähtekoodi, välja arvatud tööde osale, mida ei ole muudetud ning tellija suudab eristada lähtekoodis tehtud muudatusi. Lõppsätted Leping jõustub sellele poolte poolt allakirjutamise hetkest ja kehtib kuni lepingu tähtaja lõpuni või kuni poolte poolt oma lepinguliste kohustuste täitmiseni. Lepingu dokumendid koosnevad riigihanke alusdokumentidest, sh lepingu lisadest, lepingu muudatustest ja pakkumusest. Lepingu lahutamatuteks osadeks lepingu sõlmimise hetkel on järgmised dokumendid: Lisa 1 - Tehniline kirjeldus; Lisa 2 – Pakkumus (ei allkirjastata koos lepinguga) ; ______ . Poolte allkirjad Tellija: Täitja:
KÄSUNDUSLEPING nr Minikonkursi pealkiri ja viitenumber Lepingu osa viitenumber ....... Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi käsundiandja ja ka raamlepingus tellija ), registrikood 70009770, aadress Pärnu mnt 132, 11317 Tallinn , keda esindab põhimääruse alusel direktor Margus Arm ja ________, (edaspidi käsundusaaja ja ka raamlepingus täitja ), registrikood _____, aadress ________, keda esindab ______, edaspidi nimetatud ka eraldi pool või koos pooled , sõlmisid raamlepingu nr ____ alusel käesoleva käsundus lepingu (edaspidi nimetatud ka kui hankeleping või leping ) alljärgnevas: 1. Lepingu sõlmimise alus ja ese ning dokumendid 1.1 Leping sõlmitakse minikonkursi „„ ....................... " ( ..................... ) raames esitatud eduka pakkumuse esitanud pakkujaga (Käsundisaaja) teenuse osutamiseks (edaspidi Käsund), vastavalt Lepingus ja selle lisades toodule. 1.2 Leping u ese on ........................... . 1.3 Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast Lepingust ja Lepingu Lisadest. 1.4 Pooled kinnitavad, et teevad kõik mõistlikult enesest oleneva, et täita lepingu eesmärgid käesolevas lepingus, seonduvates õigusaktides ning selle olemasolul välisrahastuse kohta kehtivates nõuete s sätestatud tingimustel ja mahus. 1.5 Lepingu lahutamatuteks lisadeks Lepingu sõlmimise hetkel on: 1.5.1 Lisa 1 Tehniline kirjeldus; 1.5.2 Lisa 2 Teenuse töötundide aja-aruande vorm; 1.5.3 Lisa 3 Pakkumus (ei allkirjastata koos lepinguga) . Raamlepingu täitmist rahastatakse riigieelarvest ja/või struktuurfondidest ja/või välisrahastusest ja/või muust rahastusest. ... 2. Töökorraldus ja personal käsundi täitmisel 2.1 Käsundi täitmisel lähtutakse tehnilises kirjelduses välja toodud tingimustest ja juhistest. 2.2 Käsund täidetakse tehnilises kirjelduses märgitud kohas. Vaikimisi on käsundi täitmise asukohaks käsundisaaja poolt teenust osutavatele isikutele selleks määratud koht /kohad . 2.3 Käsundit täidetakse teenust osutavate isiku(te) poolt isiklikult tehnilises kirjelduses märgitud ajaperioodil ja koormusega. 2.4 Käsund täidetakse tehnilises kirjelduses märgitud tingimustele vastava(te) isiku(te) poolt. Isikute andmed on toodud Lisas 3 . 2.5 Käsundisaaja asendab Käsundit täitva isiku käsundiandja nõudel viivitamatult Lepingu objekti täitmise seisukohast võrdväärse kvalifikatsiooni ja kogemustega ning Käsundiandjale vastuvõetava isikuga, kui: 2.5.1 teenust osutav isik ei ole võimeline teenuse osutamist jätkama haiguse, õnnetusjuhtumi või muu temast tuleneva põhjuse tõttu; 2.5.2 Lepingus nimetatud teenust osutav isik osutub Käsundiandja põhjendatud arvamuse kohaselt lepingujärgsete ülesannete täitmiseks ebakompetentseks või ebasobivaks või kui tema lepingujärgsete ülesannete täitmine pidevalt kahjustab Lepingu korrektset ja õigeaegset täitmist; 2.6 Käsundisaaja kannab kõik punktis 2. 5 nimetatud asendusest tulenevad või sellega kaasnevad kulud. 2. 7 Teenust osutavad isikud ei tohi olla Käsundiandja töötajad või Käsundiandja töötajaga seotud juriidiliste isikute töötajad. Seotud juriidiline isik tähendab Lepingu mõistes juriidilist isikut, mille juhtimis- või kontrollorgani liige Käsundiandja töötaja on või juriidiline isik, milles vähemalt 1/10 osalusest kuulub Käsundiandja töötajale. 2. 8 Käsundi nõuetekohaseks täitmiseks tuleb lähtuda Käsundiandja esindaja juhistest. Juhul, kui käsundit täidetakse Käsundiandja asukohas tuleb järgida lisaks Käsundiandja asukohale kehtestatud kordasid ja juhendeid, mis edastatakse kas koos tehnilise kirjeldusega või pärastiselt lepingu täitma asumisel. 2. 9 Käsundiandja esindajaks m.,h Käsundi teostamise juhendamisel, Käsundisaajale vajaliku informatsiooni andmisel, Käsundi Lepingu tingimustele vastavuse kontrollimisel, Käsundiga seotud teabevahetuse pidamisel , k äsund usl epingu üleandmise-vastuvõtmise aktide allkirjastamisel on ............... või tema ametlik asendaja. 2.10 Käsundisaaja esindajaks m,h Käsundi teostamisel, Käsundiandjale vajaliku informatsiooni andmisel, Käsundiga seotud teabevahetuse pidamisel, käsunduslepingu üleandmise-vastuvõtmise aktide allkirjastamisel on ............... või tema ametlik asendaja. 3. Lepingu hind ja maksmine 3.1 Lepingu ……….. töötunni maksumus on …….. eurot (ilma käibemaksuta) . Täpsustada ja t äiendada vastavalt vajadusele, kui lepingus on kokku lepitud erinevad töötunni hinnad. 3.2 Lepingu hin d sisalda b Käsundisaaja poolt Lepingu raames tehtavaid kõiki kulutusi ja tasu autoriõiguste eest . ning kõiki makse. Lepingu hinnale lisandub käibemaks seaduses sätestatud korras ja määras. 3. 3 Pärast teenuse osutamist esitab Käsundisaaja Käsundiandjale teenuse üleandmise-vastuvõtmise akti (Lisa 2). Akt esitatakse vastavalt tehnilise kirjelduse tingimustele kas igakuiselt või teenuse osutamise ajaperioodi lõppedes. Käsundisaaja esitab igakuiselt eelmise kuu töötundide ajaaruande, mis sisaldab teostatud töötunde ja nende jooksul teostatud töid. Ajaaruanne esitatakse allkirjastatult hiljemalt järgmise kalendrikuu 5. tööpäeval . Viimane ajaaruanne esitatakse koos aktiga. 3. 4 Käsundiandja kohustub tasuma Käsundisaajale nõuetekohaselt osutatud teenuste eest arve alusel. Arve esitatakse e-arvena masinloetaval kujul, pärast üleandmise-vastuvõtmise akti Käsundiandja poolset allkirjastamist. Käsundisaaja annab arve tasumiseks tähtaja, mis ei ole lühem, kui 21 kalendripäeva. 3. 5 Arve peab sisaldama vähemalt õigusaktides ja raamlepingus nõutavaid andmeid . 4. Käsundisaaja õigused ja kohustused 4.1 Käsundisaaja on kohustatud tagama, et: 4.1.1 Käsundi täitmisel Käsundiandja asukohas arvestatakse, et seal kehtestatud lõunavaheaja ning võimalike muude vaheaegade , samuti tööpäeva algus ja lõpp ning Käsundiandja asukoha ligipääsu- ja turvareeglid jms on ära määratud töösisekorraeeskirjas jm dokumentides , mida tutvustatakse teenust osutavatele isikutele tööde alustamisel Käsundiandja asukohas; 4.1.2 Käsundi täitmisel tegutsetakse Käsundiandjale lojaalselt ja Käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega ning muudest Käsundiandja poolt kehtestatud eeskirjadest tulenevalt; 4.1.3 viivitamatult informeeritaks Käsundiandjat selliste asjaolude ilmnemisest, mis võivad takistada Lepingu objektiks oleva Käsundi täitmist (sealhulgas Käsundiandjalt saadud informatsiooni, lähteandmete, dokumentide vms puudulikkusest) või ajendada Käsundiandjat muutma Käsundi täitmiseks antud juhiseid; 4.1.4 järgitaks Käsundiandja poolt antud juhiseid. Kui Käsundisaaja soovib Käsundiandja juhistest kõrvale kalduda, peab ta sellest Käsundiandjale teatama ja tema otsuse ära ootama, välja arvatud juhul, kui viivitusega kaasneks Käsundiandjale ilmselgelt ebasoodus tagajärg; 4.1.5 andma Käsundiandjale aru Käsundi täitmise käigust ning võimaldama Käsundiandjale igal ajal teostada kontrolli täidetava Käsundi mahu ja kvaliteedi üle; 4.1.6 hoidma saladuses talle Lepingu täitmisega teatavaks saanud asjaolusid, isikuandmeid ja muud teavet, mille saladuses hoidmiseks on Käsundiandjal õigustatud huvi või mille saladuses hoidmist Käsundiandja on nõudnud. Saladuse hoidmise kohustust ei ole, kui teabe avalikustamiseks on Käsundiandja kirjalik luba või kui teabe avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest; 4.1.7 tagastataks Lepingu lõppemisel viivitamatult Käsundiandjale Käsundi täitmiseks saadu (dokumendid, asjad jne); 4.1.8 pärast Lepingu lõppemist antaks Käsundiandjale üleandmise-vastuvõtmise akti alusel üle kõik Käsundisaaja poolt Lepingu täitmise käigus koostatud aruanded ja andmed (nagu joonised, spetsifikatsioonid, plaanid, arvestused, lisaandmed, materjalid jms). 4.1.9 Käsundisaaja kohustub vastavalt .......... ....................... kontrollija nõudel projektiga seotud teavet ja dokumente, mis on vajalikud .................................. nimetatud asjaolude kontrollimiseks. (lisada, kui on asjakohane) 4.2 Käsundisaajal on õigus: 4.2.1 teha Käsundiandjale põhjendatud ettepanekuid Käsundi paremaks täitmiseks; 4.2.2 nõuda Käsundiandjalt Käsundi täitmisega seotud juhiste andmist; 4.2.3 saada Käsundiandjalt Käsundi täitmiseks vajalikku teavet; 4.2.4 saada Lepingu kohaselt Käsundi täitmise eest tasu vastavalt Lepingus sätestatud tingimustele ja korrale. 5. Käsundiandja õigused ja kohustused 5.1 Käsundiandja on kohustatud: 5.1.1 esitama Käsundisaajale kõik Käsundi osutamiseks vajalikud lähteandmed ja dokumendid; 5.1.2 Käsundisaaja nõudmisel esitama Käsundisaajale vajalikku lisainformatsiooni, andmeid ja dokumente, mis on vajalikud Käsundi nõuetekohaseks täitmiseks; 5.1.3 andma viivituseta Käsundisaajale juhiseid Käsundi täitmiseks, kui Käsundisaaja neid nõutab; 5.1.4 informeerima viivitamatult Käsundisaajat asjaolude ilmnemisest, mis võivad takistada Lepingu objektiks oleva Käsundi täitmist; 5.1.5 maksma Käsundisaajale Lepinguga ettenähtud alustel ja korras tasu Käsundi täitmise eest. 5.2 Käsundiandjal on õigus: 5.2.1 nõuda Käsundisaajalt Lepingus sätestatud nõuetest ja Käsundi täitmise tähtaegadest kinnipidamist; 5.2.2 anda Käsundisaajale vajadusel Käsundi täitmiseks vastavaid juhiseid; 5.2.3 kontrollida Käsundi täitmise käiku igal ajal Lepingu täitmise tähtaja jooksul ning saada Käsundisaajalt informatsiooni Käsundi täitmise kohta; 5.2.4 teostada kontrolli ja järelevalvet Käsundisaaja poolt täidetava Käsundi üle; 5.2.5 teha Käsundisaajale ettekirjutus 10 tööpäeva jooksul üleandmise-vastuvõtmise akti esitamisest lepingust tuleneva kohustuse rikkumise puhul. Käsundiandja annab Käsundisaajale ettekirjutuses tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, mis ei tohi olla lühem kui 5 tööpäeva. 6. Intellektuaalne vara ja andmekandjate omandiõigus 6.1 Lepingu täitmisel koostatud käsikirjade, tarkvara või nende osade omandi-, autori- ja muud õigused kuuluvad Käsundiandjale. Intellektuaalse vara õiguste ja kohustustega seonduvat reguleeritakse täpsemalt raamlepingus. 6.2. K õik Käsundisaaja poolt Lepingu täitmise käigus koostatud dokumendid ja andmed , samuti materiaalsed andmekandjad, mille vahendusel töö (teos) Käsundiandjale edastatakse, kuuluvad Käsundiandjale. Käsundisaaja annab kõik nimetatud dokumendid ja andmed Käsundiandjale üle. 7. Konfidentsiaalsus 7.1 Konfidentsiaalsuskohustusega seonduvat reguleeritakse raamlepingus. 8. Isikuandmed 8.1 Pooled tagavad oma tegevuses vastavuse kohalduvatele andmekaitse õigusaktidele. Pooled täidavad kõiki lepingu täitmise kohas kehtivaid isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid, andmete turvalisust puudutavaid ning isikuandmete kaitse alaseid Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi õigusakte. Isikuandmetega seonduvat reguleeritakse täpsemalt raamlepingus ja selle alusel vajadusel sõlmitavas isikuandmete töötlemise lepingus. 9 . Poolte vastutus 9 .1 Poolte vastutust reguleeritakse täpsemalt raamlepingus. 9 .2 Oluliseks lepingurikkumiseks loetakse käsunduslepingus muu hulgas järgmisi rikkumisi: 9 . 2 . 1 Käsundisaaja rikub personaliga seonduvaid tingimusi; 9 . 2 . 2 Pool on rikkunud kolmandate isikutega seonduvaid kohustusi; 1 0 . Teadete edastamine 1 0 .1 Pooltevaheline suhtlus ja teadete edastamine on reguleeritud raamlepingus. 1 1 . Lepingu kehtivus ja muutmine 1 1 .1 Leping kehtib Lepingu tähtaja lõpuni, lepingu nõuetekohase täitmiseni või lepingu lõpetamiseni. 1 1 .2 Käsundiandjal on õigus Leping üles öelda 30-päevase etteteatamistähtajaga. Taolisel juhul kohustub Käsundiandja tasuma Käsundisaajale ainult tegelikult osutatud teenuste eest. 1 1 .3 Lepingut võib muuta poolte kirjalikul kokkuleppel. Muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist mõlema poole poolt või poolte poolt määratud tähtajal. Kirjaliku vormi mittejärgimisel on muudatused tühised. 1 1 .4 Riigihangete seaduse § 123 lg 1 p 1 kirjeldatud muudatused lepitakse kokku Käsundiandja ja Käsundisaaja esindajate poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 1 2 . Muud tingimused 1 2 . 1 Käsundisaaja ei või oma lepingujärgseid õigusi ega kohustusi üle anda kolmandatele isikutele. 1 2 . 2 Pooled on Lepingu allkirjastanud digitaalselt. Käsundiandja: Käsundisaaja: /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/
Tööde /teenuste üleandmise-vastuvõtmise akt Sisu Lähtudes Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse , keda esindab /lepingus märgitud kontaktisik/ (edaspidi tellija ) ja /ettevõtja nimi/, keda esindab /lepingus märgitud kontaktisik/ (edaspidi täitja ) vahel päev.kuu.aasta sõlmitud hankelepingu nr ___ annab täitja üle ja võtab tellija vastu teostatud tööd. Käesoleva aktiga annab täitja tellijale üle tööd /teenused , mis täitja on teostanud vastavalt hankelepingule ja tellija võtab käesolevas aktis nimetatud tööd /teenused vastu. Tellija annab täitjale üle töödega /teenustega seonduva dokumentatsiooni. Üleantud dokumentatsioon asub ........ . Tellija kinnitab, et tema või tema esindajad on käesolevas aktis nimetatud tööd /teenused üle vaadanud ning see vastab hankelepingule. Käesolev akt on täitja le tasu maksmise aluseks. Poolte vaheline arveldamine toimub hankelepingu alusel vastavalt käesolevas aktis sisalduvatele andmetele. Käesoleva akti pooled kinnitavad, et aktis sisalduvad andmed on nende parima teadmise kohaselt õiged. Akteeritavad tööd /teenused Nr Tööde /teenuste loetelu Tunnid Maksumus km-ta 1 2 KOKKU Tööde /teenuste üleandmise tähtaeg Tööd /teenused on üle antud päev.kuu.aasta /etappide puhul ka etapid/. Tööd /teenused teostati tähtaegselt. Puudustega tööde /teenuste nimekiri Puuduseid töös /teenustes ei esine./Esinevad järgmised puudused töös /teenustes : ____; ____; Puuduste põhjendus. Puuduste kõrvaldamise tähtaeg on päev.kuu.aasta . Poolte allkirjad Tellija: Täitja: Lepinguline kontaktisik lepinguline kontaktisik /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt /
Kodukord Eesmärk Kodukorra eesmärk on täpsustada hankelepingute alusel (edaspidi nimetatud ka projekt ) tööde tellimise kord ja põhimõtted, täitja ja tellija omavaheline suhtlus ning tagasiside andmise kord. Tellija võib teha kodukorda muudatusi. Kodukorra uuendamisel määrab tellija erisused pakkumuskutses. Mõisted Töö – Lepingus (hankeleping) fikseeritud tööd ja üle antavad tulemid, mida saab testida või mille nõuetekohast valmimist saab kinnitada tellija. Tööde halduskeskkond on tellija keskkonnas asuv infosüsteemi vigade ja muude tööde haldamiseks kasutusel olev rakendus (näiteks Jira). Üleandmise ja vastuvõtmise akt ( akt ) - töö üleandmist ja vastuvõtmist kinnitav dokument, mis allkirjastatakse nii täitja kui tellija poolt ja mis on täitjale aluseks arve esitamiseks ning tellijale arve tasumiseks. Ä ritellija – Üldjuhul Tervisekassa , Sotsiaalministeeriumi või muu Sotsiaalministeeriumi valitsemisala a sutus e esindaja , kes hakkab tööna tellitud teenuseid kasutama, sh testib üle antud töid sisulistele nõuete le vastavuse osas. MVP ( Minimum Viable Product ) – minimaalne töötav toode/teenus. Tegemist on toote/teenuse (või selle alamosa) esmaversiooniga, mida klient saab kasutada ning mis lahendab minimaalsed ärinõuded. MVP etapis kasutatakse tehniliselt lihtsaid lahendusi ja jäetakse tellija otsusel esialgu teostamata sekundaarse prioriteediga ärinõuded. Tellimus – tellija poolt täitjale esitatav kirjalik pöördumine hooldus- ja/või arendustööde teostamiseks. Tellimuses on kirjas oodatava töö kirjeldus vajadusel koos töö kriitilisuse astmega. Enne arendustöö teostamist lepitakse kokku töö maht, töö teostamise aeg ja vajadusel muud tingimused. Hooldus- ja arendustööde tellimused esitatakse üldjuhul tööde halduskeskkonna Jira kaudu. Suurema mahuga tööde korral sõlmitakse tööde tellimiseks raamlepingu lisaks oleval vormil hankeleping. Arendustööd – on infosüsteemi kasutamise ja funktsioneerimise tagamise või infosüsteemi uue funktsionaalsuse lisamisega seotud tööd ning sellega seotud tööd, mis on eelnevalt tellija ja täitja vahel kokku lepitud ja tellimusega kinnitatud. Arendustööd teostatakse tellija poolt loodud arenduskeskkonnas. Veaparandus - infosüsteemi kasutamise ja funktsioneerimise tagamisega seotud töö, mis on tööde halduskeskkonnas fikseeritud ja mille teostamise on tellija eelnevalt täitjale täitmiseks suunanud. Hooldustöö - etteplaneeritud tarkvara ja infosüsteemi hoolduse tegevus, mille eesmärk on infosüsteemi toimivuse tagamine. Dokumendihalduskeskkond ehk w iki - tellija keskkonnas asuv dokumentide haldamiseks kasutusel olev rakendus (näiteks Confluence), mis lepitakse kokku poolte vahel hankelepingu täitmise käigus. Koodihalduskeskkond – tellija keskkonnas asuv rakendus (näiteks GitLab) paigaldusjuhendite, lähtekoodide, konfiguratsioonide, skriptide jmt. haldamiseks, mis lepitakse kokku poolte vahel lepingu täitmise käigus. Sprint – aeg, üldjuhul kaks nädalat, mille jooksul saavutatakse konkreetne tulemus. Stand-up - Stand-up on regulaarne, lühike, üldjuhul igapäevane kohtumine projektimeeskonnaga, et tööde seisust ja edenemisest oleks kõigil ülevaade Sprint planning – sprindi tööde planeerimine Demo - Sprindi tööde tutvustamine arendustiimi poolt. Arendustiim annab ülevaate, millised tööd said sprindi jooksul valmis ja näitavad need ette - nii BackEnd kui FrontEnd tööd. Samuti annavad ülevaate, mis tööd ei saanud valmis ja mis kanduvad järgmisse sprinti üle. Retro - Retrospektiiv on kohtumine projekti meeskonnaga, kus vaadatakse tagasi ja tulevikku, et õppekohti tuvastada ja kaasa võtta, säilitada häid praktikaid ja loobuda halbadest. Töökorraldus tööde teostamisel Täitja peab olema võimeline arendustöid teostama MVP põhimõtetest lähtudes: p akkumuskutses fikseerib tellija loodava funktsionaalsuse loetelu (skoop) ärinõuetena ilma konkreetsete lahenduskäikudeta. Täitja ülesandeks on tellija poolt seatud ajalistes ja eelarvelistes piirides leida koostöös tellijaga igale ärinõudele antud tingimustes parim võimalik (mõistlik) lahendus. Parima võimaliku lahenduse all peab tellija siinkohal silmas arendustööde lõppmaksumuse proportsionaalsust lahendatava probleemi keerukusega. Täitja tagab tööde teostamise ajal igakülgse läbipaistvuse vastavalt tellija nõuetele (sh otsekontakt ja vajadusel igapäevane suhtlus kõikide täitja meeskonnaliikmetega): Töö tulemeid tarnitakse skoobi valmimisel ja nii tihti kui võimalik; A rendus ja/või analüüsi tööde teostamise perioodi l viiakse läbi projektimeeskonna stand-up , mille regulaarsus lepitakse osapoolte vahel kokku. i ga etapi järel esitleb täitja saavutatud tulemeid tellijale või vajadusel äritellijale (viib läbi demo) . Tellijaga kooskõlastatult võib jätta töö tulemid esitlemata ; arendusetapi või etappide järgselt võib täitja korraldada projektimeeskonnale tagasivaatekoosoleku (retro) . Üldise arutelu käigus peab projektimeeskond jõudma arusaamisele, kuidas ja kes ilmnenud puudujäägid kõrvaldab ; i ga etapi järel viib täitja läbi järgmise sprindi planeerimise ( sprint planning ) koosoleku ; Täitja esitab vajadusel ülevaate planeeritud ja tegelikult teostatud arendustööde mahust (nn „põlemisgraafik“, Burndown chart ) koos selgituste ga t ööd on täitja poolt hiljemalt sprindi planeerimise hetkeks jagatud ühtlase detailsusega väiksemateks ja selgelt hoomatavateks osadeks. Kui vajadus töö jagamiseks väiksemateks osadeks tekib töö käigus, siis tuleb seda teha koheselt; n õuete vajadus sõltub töö(de) mahust ning iseloomust ja nende rakendamise üle otsustab tellija. Vastavalt vajadusele korraldavad tellija või täitja projektimeeskonnaga analüüsikoosolekuid, kus arutatakse nii äri- kui detailanalüüsi käigus tekkinud küsimusi, valideeritakse valminud prototüüpe, planeeritakse testimisi ja vajadusel arutatakse muid sisulisi küsimusi; Tööde teostamine ei tohi tekitada häireid tellija mistahes teiste liidestatud süsteemide või teenuste talitluses, v.a juhul, kui see on tellija ja täitja poolt eelnevalt kokku lepitud. Juhul, kui töö teostamine toimub tellija ruumides, peavad tellija ruumides viibivad täitja esindajad kinni pidama tellija juures kehtivatest sisekorraeeskirjadest, sh turvanõuetest, mis on tellija poolt teatavaks tehtud. Lepingu täitmisest tulenev suhtlus toimub eesti keeles, täitja peab tagama võimekuse tööde teostajatega eesti keeles infot vahetada (vajadusel korraldab nt tõlke täitja). Tööde üleandmine ja vastuvõtmine Hankelepingu alusel teostatavad tellimused esitatakse ja hallatakse tööde halduskeskkonnas ( nt Jiras). Tööde tulemused ja vajadusel tööde teostamise käik dokumenteeritakse ning hallatakse tellija dokumendihalduskeskkonnas (nt. wiki) ja/või koodihalduskeskkonnas (näiteks gitlab). Arendustööde tulemite üleandmise eelselt viib täitja läbi süsteemitestimise ( System Test ). Nõuded süsteemitestimisele (sh automaattestimisele) kehtestab tellija (üldise korrana, vajadusel konkreetse lepingu raames). L ähtekood peab olema vigadeta, st kõlbulik toodangukeskkonda paigaldamiseks. Tarne on hankelepingu alusel teostatud tööde paketina üleandmine, mis on toodangusse paigaldamiseks korrektselt konfigureeritud ja koodihalduskeskkonda lisatud. Täitja lisab tarne kirjelduse ja spetsifikatsiooni dokumendi - või tööde halduskeskkonda. Täitja esitab tarne kohta tarneteatise, lisades tarnega seotud testimise juhendi ja vastavalt hankelepingule automaattestid. Tarne töökorralduse lepivad tellija ja täita eelnevalt kokku. Arendustööde tulemite üleandmine (lähtekoodi tarne) toimub pideva integreerimise ( Continuous Integration ) teel või kokkulepitud sagedusega (nt iga arendustööde etapi järel). Täitja teab, et tellija võib iga üle antud funktsionaalsust paigaldada toodangusse ning täitja peab tagama, et lõplikult valmimata funktsiooni protsessid on võimalik toodangust välja lülitada ( feature flags ). Täitja korraldab tulemite üleandmise järel vajalikud lähtekoodi paigaldused keskkondadesse, kus tellija viib läbi vastuvõtutestimise ( Acceptance Test, User Acceptance Test ). Üleantavad arendustööd tuleb täitja poolt enne tellijale üle andmist testida, koostada vajadusel testiraportid ja testilood. Täitja annab tööd üle omalt poolt allkirjastatud aktiga poolte vahel kokkulepitud tähtaegadel. Akt peab sisaldama: Viiteid dokumentatsioonile Wikis ; Viite i d tehtud töödele (Jira pileti n r , pealkiri, tööle kulunud tunnid ); Viiteid koodile koodihalduskeskkonnas. Töötunni põhiselt t asustatavate tellimuste teostamiseks kuluv aeg dokumenteeritakse täitja poolt iga Jira taski juures ning see on edaspidi aluseks tööde üleandmise vastuvõtmise aktide koostamisel. Akti esitab täitja vähemalt kord kuus. Töö üleandmise aeg (hetk) on töö nõuetekohaseks teostamiseks vajaliku viimase dokumendi salvestamise aeg (üldjuhul tarneteatis). Kui töö on jagatud etappideks, annab täitja etappide tulemused tellijale üle vastavalt tellimuses kokkulepitud etappide tähtaegadele. Tööde üleandmise, vastuvõtmise ja arve esitamise õiguse aluseks on kahepoolselt allkirjastatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt. Arendustööd teostatakse arvestades tellija poolt esitatud arendusnõudeid „TEHIK nõuded arendustele“ ja täiendavaid materjale asukohaga https://tehik.ee/meist/meistnouded-arendustele/ . Riigihanke alguse aja seisuga kehtivad “TEHIK nõuded arendustele” ja täiendava d materjalid on lisatud riigihanke alusdokumentidesse, hankijal on õigus neid ühepoolselt muuta, avaldades muudatused viidatud asukohas. Tööde teostamise meeskond ja vastutused Tööde teostamiseks moodustatakse projektimeeskond. Tellija (so Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse) poolt osalevad tööde tellimisel ja teostamisel järgmised rollid: t ellija projektijuht või tooteomanik - juhib tellija poolt tööde tellimuse ja ajaplaani kokkuleppimist ning tööde teostamist. Tellija projektijuhil on õigus kontrollida lepingu täitmise käiku ning kohustus anda täitjale töödega seotud informatsiooni ja juhiseid vastava nõude esitamisel. Tellija projektijuht on peamine kontakt erinevate takistuste ja probleemide lahendamisel ; ä ritellija esindaja – esindab vajadusel sõltuvalt projektist äritellijat igapäevatöös, sh korraldab ja viib läbi kokkulepitud ärinõuete defineerimise ja prioriseerimise, juhib projekti skoopi (ulatust) , korraldab funktsionaalsuse testimise ; s üsteemiarhitekt – juhib tervikliku süsteemiarhitektuuri planeerimist, vastavuse kontrollimist esitatud nõuetele ja projektis defineeritud ärivajadustele. Korraldab tehniliste otsuste vastuvõtmist ja jõustamist seotud osapoolte (sh erinevate arenduspartnerite) vahel ; r akenduse - ja/või süsteemi administraator – teostab paigalduse, annab tehnilist nõu täitjale ; t eenusehaldur - kooskõlastab paigaldused toodangu keskkonda ; v astuvõtu testija – tarnitud tööde vastuvõtu testimine. Sõltuvalt tellitavate tööde iseloomust võib tellija enda poolt tööde tellimisel ja teostamisel osalevate rollide nimekirja muuta (sh täiendada). Täitja projektijuht juhib täitja poolt tööde tulemi kokkuleppimist, vastutab tööde teostamise ajaplaani koostamise eest ning tagab kokkulepitud tööde tulemi valmimise ja ajaplaani täitmise. Samuti organiseerib arenduskoosolekui d ja koondab igakuiselt arendajate töötunnid, mille alusel koostatakse tööde ja töötundide üleandmiseks akt. Täitja projekti meeskonnaliikmed raporteerivad enda poolt töödele kuluvaid tunde igapäevaselt t ellija Jira keskkonnas. Kumbki pool peab tagama, et tema projektijuhil on vajalik ajaressurss ning kõik vajalikud õigused ja pädevus vastava poole nimel tegutseda. Projektimeeskonna liikmed vastutavad, et nende poolt teostatud tööd on teostatud ja dokumenteeritud vastavalt kokkulepitud töö eesmärgile ning tellija suunistele ja nõuetele ning valdkonnas kehtivatele parimatele praktikatele. Vajadusel täpsustavad pooled hankelepingu sõlmimisel projektimeeskonna liikmete rollid ja nende ülesanded. Aruandlus Töötunnipõhiselt tasustavate tellimuste (sh. hooldustööde) puhul on täitja meeskond kohustatud esitama tööaja aruandeid vastavalt tellija poolt nimetatud tingimustele. Tellija nimetab tööaja aruannete esitamiseks kasutatava tellija töövahendi (nt Jira) ja tagab selle kättesaadavuse. Tööaja aruande ehk töölogi esitab täitja iga meeskonnaliige isiklikult. Teise täitja meeskonnaliikme tööaja aruande esitamine on lubatud ainult erijuhtudel ja eelneval kokkuleppel tellija esindajaga. Töö logi esitamise sagedus on minimaalselt üks kord nädalas , kui tellija ja täitja ei lepi kokku teisiti. Nõuded töölogi detailsusele (täidetud tööülesannete kirjeldusele) kehtestab tellija projektijuht. Tööaja arvestuse väikseim samm on 15 minutit. Tasustamine Töötunnipõhiste tellimuste puhul kuuluvad tellija poolt tasustamisele üksnes reaalselt töö teostamiseks kulutatud efektiivsed töötunnid, mis loovad tellijale otsest väärtust. Tellija ei tasusta (ei aktsepteeri ajaaruannetes) seadusest tulenevaid puhkepause (nt lõunapausid, paus silmade puhkamiseks jmt) ega transpordile kuluvat aega. Täitja peab lähtuma kehtivast töölepingu seadusest. Täitja peab planeerima meeskonnaliikmete töökoormuse selliselt, et tööülesanded täidetakse nominaaltöötundide piires. Ületunnitöö rakendamine täitja meeskonnas toimub kokkuleppel tellijaga. Tellija ei tasusta täitja meeskonnaliikmete tööaega, mis kulub täitja ettevõtte sisesteks tegevusteks ja koosolekuteks , mis ei ole projektiga otseselt seotud. Tellija ei tasusta täitja meeskonnaliikmete täiendavat tööaega, mis kaasneb tööülesannete täitmiseks uue oskusteabe omandamisega , näiteks uute tehnoloogiate või metoodikate tundmaõppimine (mille järele vajadus võib selguda töö teostamise käigus). Tellija ei tasusta aega, mis kulub täitjal korduvate (esineb vähemalt kaks korda) vigade lahendamiseks (näiteks samaliigiliste probleemide kordumine lähtekoodis vaatamata täitja varasemale tagasisidele koodiülevaatuste käigus). Tellija eeldab, et punktides 7.1.1 kuni 7.1. 4 väljatoodud tegevusteks kulub vähemalt 10% nominaalsest tööajast igakuiselt, mis ei kuulu tasustamisele. Tellija ei tasusta aega, mis kulub täitjal pakkumuse koostamiseks ja esitamiseks. Tellija eeldab, et täitja arvestab meeskonnaliikmete vahetumisel selle mõjuga tööviljakusele , kui meeskonnaliikmed vahetuvad täitjast tulenevatel põhjustel , siis tellija ei tasusta nende sisseelamisele (onboarding ’ ule) ja pooleli tööde üleandmisele kuluvat aega. Fikseeritud lõpphinnaga tellimuste puhul kuulub akteerimisele töö, mis on edukalt läbinud tellija poolse vastuvõtutestimise ( Acceptance Test ). Lepingu täitmisega seotud infovahetus Lepingute täitmisega seotud dokumentatsiooni haldamiseks ja jagamiseks kasutatakse tellija poolt nimetatud tellija keskkonda (nt W iki ). Tellija tagab nimetatud keskkonna kättesaadavuse. Dokumentatsiooni hoidmise, lisamise, muutmise ja kustutamise reeglid lepitakse kokku poolte projektijuhtide vahel. Konfiguratsiooni- ja arendustööde ülesannete suunamiseks ja jälgimiseks, vigade ja probleemide haldamiseks ning tööaja arvestuseks kasutatakse tellija poolt nimetatud tellija töövahendit (nt Jira). Tellija võib lisaks töövahendis registreerimisele viidata leitud vigadele ka e-kirja vm suhtluskanali vahendusel, kuid vea/tööülesandega tegelema hakkamise eelduseks täitja poolt on vea registreerimine töövahendis ning lepingus toodud nimetatud tööde eest vastutava (tellija) isiku poolt antud korraldus tööde alustamiseks. Lepingu täitmisega seotud muu (igapäevane) teabevahetus toimub e-kirja, telefoni, ühiselt kokkulepitud vestluskeskkonna kaudu või koosoleku vormis. Poolte projektijuhid tagavad teabe edastamise ja saamise. Teabevahetuse vormid ja reageerimisajad: k oosolek – koosoleku kokkukutsumisel esitatakse korraldaja poolt päevakord ja eesmärk. Korralisi koosolekuid võib poolte kokkuleppel tühistada . K oosoleku toimumise järel koostatakse vajadusel memo (vastutab täitja projektijuht ), otsused protokollitakse ja lisatakse Wikisse ja teavitatakse selle kaudu kõiki osalejaid. Kui memo adressaat ei esita kahe tööpäeva jooksul pretensiooni memo sisu osas, loetakse, et isik nõustub memos toodud seisukohtade/otsustega ja nimetatud fikseeriti memos toodud kujul koosoleku käigus. e -kiri – kasutatakse peamiselt ametlikuks infovahetuseks nagu pakkumuskutsed, tellimuskirjad, pakkumused, aktid ja nende vastused, selgitustaotlused ja märgukirjad vm vastust nõudvad infopäringud teisele poolele ja lepingute sõlmimisega seonduv infovahetus ; t elefon, vestluskeskkonnad – kasutatakse kiireloomuliseks ja operatiivseks igapäevaseks suhtluseks. Vestluskeskkondades ega telefoni teel ei ole võimalik teha muudatusi/kokkuleppeid lepingus või selle lisades kokkulepitud tingimuste osas. Vea parandamine arenduse, juurutuse või garantiiperioodi käigus Vigade menetlemise käigus registreeritakse kõik poolte leitud vead tellija poolt nimetatud keskkonnas (nt Jira). Veaparandustööde alla kuuluvad tegevused, mis on vajalikud testimise või igapäevase töö käigus avastatud vigade kõrvaldamiseks. Vigadest teavitamine ja veaparanduste teostamine Avastatud vigadest võivad teavitada nii tellija kui ka täitja tööde halduskeskkonna kaudu aga ka telefoni, e-kirja või mõne kokkulepitud suhtlustarkvara ( nt Teams vms.) kaudu. Vead registreeritakse tööde halduskeskkonnas ( nt Jira s ). Tellija kontaktisik suunab veateated täitjale täitmiseks tööde halduskeskkonna vahendusel. Täitja analüüsib vea kirjeldust ning selgitab välja vea põhjuse. Tellija määrab vea kriitilisuse. Täitja on kohustatud toodangu keskkonna kriitilise veaparanduse teostama vähima võimaliku aja jooksul. Juhul, kui kriitiline toodangu keskkonna veaparandus eeldab töötamist väljaspool tööaega , siis rakendub töötunni põhise tellimuse puhul 1,5 kordne tunnitasu. Kui veaparandus ei ole objektiivsetest asjaoludest tulenevalt võimalik maksimaalse lahendusaja jooksul, kohustub täitja sellest tellijat informeerima kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, näidates ära põhjused, miks veaparandus ei ole nimetatud aja jooksul võimalik ning esitades töö teostamise tähtaja, mille jooksul täitja on reaalselt võimeline vea parandama. Veaparandustööd annab täitja üle tarneteatisega. Veaparanduse märgib tööde halduskeskkonnas lõplikult teostatuks tellija. Kui täitja annab vigade parandamise järgselt üle tööd, milles tellija vastuvõtutestimise käigus esineb jätkuvalt vigu (teistkordne vigadega tööde üleandmine), võib tellija otsustada, kas anda täitjale uus tähtaeg vigade parandamiseks või kõrvaldada vead ise või kolmanda isiku kaasabil, vähendades täitjale makstavat tasu võrdeliselt vigade parandamiseks tehtud kulutustega. Töötunni põhise lt tasustatavate t ööde üle toimub arvestus töötunni alusel, töö lõppedes kannab töö teostaja töötunnid Jirasse. Töö loetakse lõpetatuks tellijapoolse kinnitusega Jira s. Töö suletakse Jiras tellija poolt. Töö üleandmine toimub vastavalt hankelepingule. Garantiiperioodil asub täitja viga parandama vastavalt raamlepingus sätestatud tingimustele. K riisisituatsioonide haldamine Kriisisituatsiooniks loetakse olukorda, kus poolte esindajad ei suuda kokkuleppele jõuda või on muutunud võimatuks võtmeisikute osalemine tööde teostamisel või ilmnenud on muud asjaolud, mis võivad oluliselt mõjutada tööde edukat elluviimist ja/või satuvad olulisse ohtu kokkulepitud tähtajad ja/või funktsionaalsus. Kriisi tekkimisel on pool kohustatud sellest teise poole esindajat viivitamatult kirjalikult teavitama. Kriisist väljumiseks teevad pooled kõik endast sõltuva kriisist väljatulekuks ja mõlemat poolt rahuldava lahenduse leidmiseks. Kriisi vältimise ja kriisist väljumise eest vastutavad poolte projektijuhid. Kui kriisi ei suudeta täitja ja tellija poolt likvideerida, kasutatakse täitja ja tellija vahelises lepingus sätestatud meetmeid.