Tartu linna seisukohad üldplaneeringu eskiislahenduse kohta esitatud ettepanekute ja vastuväidete osas ning kutse arutelule

Signe Paevere Subject: FW: Tartu linna üldplaneeringu eskiislahenduse avalik arutelu From: Eino Martihhin Sent: Wednesday, September 21, 2016 8:55 AM To: Taivo Kivimäe <[email protected]> Subject: Tartu linna üldplaneeringu eskiislahenduse avalik arutelu Tere Osalesin eile 20.09.2016 Tartu LV korraldatud linna üldplaneeringu avalikul arutelul. Veeteede Ameti ettepanekuga 20.05.2016 jätta seletuskirjas lk 54 välja lause „ Seoses Veeteede Ameti ebasobiliku asukohaga Tartu kesklinnas määratakse uus sadama asukoht Ropka tööstuspargis Tehnika tn 4c krundile“. Riigile kuuluva kinnisasja võõrandamine ja riigile kinnisasja omandamine toimub riigivaraseadusega reguleeritud korras. Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht ‐ ARVESTADA ja arvestatakse. Ps Minu arvates Tartu LV pakutud kinnistu Ropka tööstuspargis Tehnika tn 4c ( 79501:002:0107) ei sobi sadama asukohaks, sest ei piirne Emajõega. Emajõega piirneb aga Ropka tööstuspargi kinnistu Tehnika tn 4b ( 79501:002:0106). Lugupidamisega Eino Martihhin 1 Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde TARTU LINNAVALITSUS Tartu linna üldplaneeringu eskiislahenduse ettepanekud ja linna seisukohad Ettepanekud, vastuväited, seisukohad Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond September 2016 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde Sisukord Supilinna Selts ............................................................................................................................................................................................................................................................ 6 Kalda tee 32 OÜ ......................................................................................................................................................................................................................................................... 7 Nordecon AS .............................................................................................................................................................................................................................................................. 7 Pirni, Pirni põik ja Lemmatsi tänava elanikud (24 in) ................................................................................................................................................................................................. 9 AS Sangar ................................................................................................................................................................................................................................................................. 10 Mart Hiob ................................................................................................................................................................................................................................................................. 10 Ihaste Selts ............................................................................................................................................................................................................................................................... 10 Jaak Laineste ............................................................................................................................................................................................................................................................ 12 Volmat OÜ ................................................................................................................................................................................................................................................................ 13 AS BVL Kapital .......................................................................................................................................................................................................................................................... 14 Veeteede Amet ........................................................................................................................................................................................................................................................ 14 Vallikraavi Kinnisvara AS .......................................................................................................................................................................................................................................... 14 Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum .......................................................................................................................................................................................................................... 14 Kristjan Erusk............................................................................................................................................................................................................................................................ 16 Aivar Kudak, Eneli Liblik ........................................................................................................................................................................................................................................... 16 Heiki Kasemägi ......................................................................................................................................................................................................................................................... 18 Tähtvere autosilla kavandamise vastased (17 in) .................................................................................................................................................................................................... 19 Rein Kolk................................................................................................................................................................................................................................................................... 21 Annika Pakk .............................................................................................................................................................................................................................................................. 22 Tanel Krinal .............................................................................................................................................................................................................................................................. 23 Luunja Vallavalitsus .................................................................................................................................................................................................................................................. 24 Ann Phillips............................................................................................................................................................................................................................................................... 24 Elina Õunsaar ........................................................................................................................................................................................................................................................... 24 1 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde Rein Pakk .................................................................................................................................................................................................................................................................. 25 Ago Savi .................................................................................................................................................................................................................................................................... 26 Virgo Siil ................................................................................................................................................................................................................................................................... 26 Juhani Jaeger ............................................................................................................................................................................................................................................................ 26 Raja ja Tervise tänava piirkonna inimesed (112 in) ................................................................................................................................................................................................. 27 Riho Illak jt Vana-Ihaste elanikud (12 in) ................................................................................................................................................................................................................. 29 Kaidi Tiirik ................................................................................................................................................................................................................................................................. 30 Mait Raun Maie-Ann Raun Mirjam Raun ................................................................................................................................................................................................................. 30 Ergo-Hart Västrik ...................................................................................................................................................................................................................................................... 30 Anneli Rein ............................................................................................................................................................................................................................................................... 31 Alar Onoper .............................................................................................................................................................................................................................................................. 31 Tartu Regiooni Energiaagentuur MTÜ ..................................................................................................................................................................................................................... 32 Tõnis Örd .................................................................................................................................................................................................................................................................. 40 Jaak-Albert Metsoja ................................................................................................................................................................................................................................................. 41 MTÜ Tartu Maheaed ................................................................................................................................................................................................................................................ 41 Tammelinna Selts ..................................................................................................................................................................................................................................................... 53 Matis Miljan ............................................................................................................................................................................................................................................................. 56 Sveta Bogomolova ................................................................................................................................................................................................................................................... 56 Heiki Valk.................................................................................................................................................................................................................................................................. 57 Marju Unt ................................................................................................................................................................................................................................................................. 60 Lignotoc OÜ.............................................................................................................................................................................................................................................................. 60 Anne-Mari Anderson................................................................................................................................................................................................................................................ 61 Helgi Kolk.................................................................................................................................................................................................................................................................. 62 Irja Alakivi ................................................................................................................................................................................................................................................................. 65 2 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde Sergei Razgonjajev ................................................................................................................................................................................................................................................... 67 James Phillips ........................................................................................................................................................................................................................................................... 67 Pavel Ümarik, Jekaterina Voitehhovitš .................................................................................................................................................................................................................... 68 Tuule Sõber .............................................................................................................................................................................................................................................................. 68 Ilona Priimägi ........................................................................................................................................................................................................................................................... 69 Age Sild jt (6 in) ........................................................................................................................................................................................................................................................ 69 OÜ Pustak, OÜ Külli-Tartu, OÜ Rosenkranz, OÜ ASPIN-TARTU, Naresh Mody........................................................................................................................................................ 69 Juhan Javois.............................................................................................................................................................................................................................................................. 71 Toomas Tammaru .................................................................................................................................................................................................................................................... 71 Peep Mardiste .......................................................................................................................................................................................................................................................... 71 Siiri Põllumaa............................................................................................................................................................................................................................................................ 73 Kristjan Valge ........................................................................................................................................................................................................................................................... 73 Liis Keerberg ............................................................................................................................................................................................................................................................. 74 Kristin Kraav ............................................................................................................................................................................................................................................................. 74 Kati-Riin Simisker ..................................................................................................................................................................................................................................................... 75 Kadri Niin .................................................................................................................................................................................................................................................................. 76 Esta Tatrik................................................................................................................................................................................................................................................................. 76 Lilian Alice Laanepere .............................................................................................................................................................................................................................................. 78 Erik Mägi .................................................................................................................................................................................................................................................................. 78 Kaie Kasemets-Remmel ja Toomas Remmel ............................................................................................................................................................................................................ 78 Karl-Gerhard Lille ..................................................................................................................................................................................................................................................... 79 Kristina Tamberg ...................................................................................................................................................................................................................................................... 80 Margit Plakso jt Herne 34a elanikud ........................................................................................................................................................................................................................ 81 Siim Sutt (petitsiooni algatajate nimel).................................................................................................................................................................................................................... 81 3 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde Jüri Metssalu ............................................................................................................................................................................................................................................................ 85 Kadi Kuuse jt (4 in) ................................................................................................................................................................................................................................................... 86 J. Tamm .................................................................................................................................................................................................................................................................... 86 Lovisa Anetta Marcella Lilles jt Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilased (75 in) ....................................................................................................................................................... 87 Jüri Lumiste .............................................................................................................................................................................................................................................................. 87 Ulvi Hinto ................................................................................................................................................................................................................................................................. 89 Siim Sutt ................................................................................................................................................................................................................................................................... 92 Avo Rosenvald .......................................................................................................................................................................................................................................................... 93 Ade Leuskar-Tattar ................................................................................................................................................................................................................................................... 93 Ants Johanson jt ....................................................................................................................................................................................................................................................... 94 Gunnar Nurk............................................................................................................................................................................................................................................................. 94 Tim Kolk.................................................................................................................................................................................................................................................................... 94 Roman Mugur .......................................................................................................................................................................................................................................................... 95 Merilin Kiviorg .......................................................................................................................................................................................................................................................... 95 Gerta Reinhold ......................................................................................................................................................................................................................................................... 96 Klaus-Eduard Runnel ................................................................................................................................................................................................................................................ 98 Tarmo Salu ............................................................................................................................................................................................................................................................... 99 Asko Tamme............................................................................................................................................................................................................................................................. 99 Tiit Hansen, Aili Hansen, Kadri Sikk ........................................................................................................................................................................................................................ 100 Alis Tammur ........................................................................................................................................................................................................................................................... 101 Eesti Maaülikool ..................................................................................................................................................................................................................................................... 101 Ühispöördumine Tähtvere silla ja sellega kaasneva magistraaltänava rajamise vastu ......................................................................................................................................... 102 Evi Ilves-Schalk ....................................................................................................................................................................................................................................................... 102 Kummeli Kinnisvara OÜ ......................................................................................................................................................................................................................................... 104 4 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde Tartu Veevärk AS .................................................................................................................................................................................................................................................... 104 Edumees OÜ........................................................................................................................................................................................................................................................... 105 Anneli Apuhtin ....................................................................................................................................................................................................................................................... 105 Tarena OÜ .............................................................................................................................................................................................................................................................. 105 5 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde Tartu linna üldplaneeringu eskiislahendus Eskiislahenduse kohta laekunud ettepanekud ja vastuväited ajavahemikus 06.01.-08.09.2016 ning linna seisukohad Ettepaneku esitaja, Kokkuvõte esitatud ettepanekutest/vastuväidetest Tartu Linnavalitsuse (LV) seisukoht laekumise kuupäev 1. Viia üldplaneeringu lahendusse sisse tingimused teemaplaneeringust 1. Arvestada. „Supilinna linnaosa miljööväärtusega hoonestusala kaitse- ja Supilinna Selts kasutamistingimuste ning linnaosa maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja 14.04.2016 ehitustingimuste täpsustamine ning täiendamine“, kehtestatud Tartu linnavolikogu 18.09.2014 a otsusega nr 110. Muuhulgas ei kajasta praegune eskiislahendus hoonete mahtu, mis on oluline tegur miljööväärtuslikel aladel ning ka mujal linnas ning oleks pidanud olema esitatud juba eskiisi staadiumis. 2. Laiendada Supilinna miljööväärtusliku ala piiri selliselt, et see hõlmaks 2. Selgitus. Kroonuaia ja Tähtvere tänava osas ei pea linn õigeks kogu Supilinna geograafilise ala (Kroonuaia ja Tähtvere tänava mõlema kruntidele dubleeriva kaitseregulatsiooni seadmist. Miljööväärtusliku poole hoonestuse ning Kauna tänava ja Emajõe vaheline ala). Tegemist on hoonestusala laiendamine ettepanekus toodud ulatuses on võimalik vaid ühe tervikuga, mille väärtuslikkuse eristamine ei ole põhjendatud. juhul, kui muudetakse Tartu vanalinna muinsuskaitseala piire. Linn selgitab välja muinsuskaitseamet põhimõttelise seisukoha selles küsimuses planeeringu edasise koostamise käigus. Kauna ja Emajõe vahelise ala osas ei pea linn õigeks laiendada miljööväärtuslikku hoonestusala kus miljööväärtuslikud hooned puuduvad. Samas seatakse selles piirkonnas hoonete ehitamisele ja laiendamisele analoogsed ehitusnõuded nagu on sätestatud Supilinna üldplaneeringus. 3. Loobuda läbi mõisaaegse allee ning üle Supilinna tiigi kavandatavast 3. Arvestada. Jätta sild objektina üldplaneeringu põhilahendusest välja. magistraalsillast (nn Tähtvere sild), mis ei ole funktsionaalne, kuid häirib Sillakoridori alused maad arvata Tähtveres puhke- ja virgestusala tugevalt nii jõeäärsete supelrandade kui ka Supilinna spordipargi koosseisu ja Ujula tn piirkonnas loodusliku haljasmaa koosseisu. kasutamist suurendades ka läbivat liiklust Supilinnas. 4. Loobuda (vähemalt) Supilinnas eramualade ja kortermajade alade 4. Arvestada. eristamisest, sest praegune eristus on meelevaldne ja ei kajasta tegelikku 6 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde ega soovitud olukorda. Kinnistu omanik soovib lähitulevikus teha linnavalitsusele ettepaneku Arvestada järgmisel põhimõttel. Arvestades piirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadi on aktsepteeritav 5-korruselise hoone rajamine, eeldusel, Kalda tee 32 OÜ detailplaneeringu algatamiseks, kuna soov ja vajadus on kaasajastada et esimesel korrusel on äripinnad ning järgmistel korrustel elamispinnad. 13.03.2016 olemasolevat kaubanduskeskust, kus hetkel on põhirentnikuks kauplus Korterelamu rajamine eeldab haljastuse ja parkimise nõuetekohast „Maxima“. Detailplaneeringuga soovitakse lisaks kaubanduskeskuse korraldust nii, et haljasala peab olema vähemalt sama suur kui kõvakattega ala, mistõttu on 5-korruseline segahoonestus realiseeritav kaasajastamisele näha ette ehitusõigus uute elamispindade rajamiseks. olemasoleva hoone lammutamise ja krundi ümberplaneerimise korral. Tulevases lahenduses oleks esimestele korrustele kavandatud kaubanduspinnad ning hoone tänavapoolsel osal paikneks kuuekorruseline elamispinna maht. Antud piirkonnas on rida näiteid analoogsest hoonestusest, kus hoone alumistel korrustel paiknevad äri- ja kaubanduspinnad ning ülemistel korrustel elupinnad. Kuna maapind tõuseb kõnealuse kinnistu suhtes Nõlvaku tänava suunal märkimisväärselt, siis sobituvad Mõisavahe tänaval asuvate naabermajade kõrgused kenasti planeeritava hoone kõrgusega. Parkimine lahendatakse vastavalt parkimisnormidele kinnistul (nii avaparklana kui hoone siseselt). Taotleme juba koostatavas Tartu linna üldplaneeringu eskiislahenduses Kalda tee 32 kinnistu määramist segahoonestusala koosseisu, mis võimaldaks kinnistule rajada kombineeritud äri- ning korruselamumaa sihtotstarbega hoone. Lisaks sellele taotleme üldplaneeringu eskiislahenduses Kalda tee 32 kinnistu lubatud korruselisuse suurendamist 9-korruseni. Seoses Tartu linna uue üldplaneeringuga teeme ettepaneku Nordecon AS- Linn annab kõigile krundi Raja 31a planeerimise küsimustes ile kuuluva Raja 31a kinnistu sihtotstarbe muutmiseks väikeelamumaast ettepanekuid teinud isikutele ühise seisukoha. Nordecon AS (kuni 3-korruseliste) korterelamute maaks. Arendustegevusele 7 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde 23.03.2016 orienteeritud ehitusettevõttena näeme, et nimetatud kinnistu kehtiv Planeerimisprotsess on kaasamise ja kaalutlemisprotsess selle kõigis sihtotstarve on aastatega ajale jalgu jäänud ega vasta enam senisel kujul etappides kuni planeeringu kehtestamiseni. Planeeringu eskiislahenduses omaniku soovidele. Seonduvalt toome välja ka mõtted ja põhjendused, on linn määranud krundile kortermaja juhtotstarbe pidades seda kuidas mõjutaks planeeritav muudatus Tartu linna arengut piirkonnas ning linnaehituslikult samaväärselt sobivaks praegu kehtiva detailplaneeringuga arvestusega, et krundi koormuse tõusuga eraldatakse annaks juurde kohaliku kogukonna elutingimuste paranemisele. Tartu selle kompenseerimiseks osa krundist avalikku kasutusse. Linn on linna senist arengut vaadeldes näeme, et juba praegu on Raja 31a planeeringu eskiislahenduse käigus Raja 31a krundi planeeringulahenduse kinnistuga piirnevatele aladele lisandunud väga palju uusi asutusi sadade osas saanud väga tugeva ja resoluutse negatiivse tagasiside nii piirkonna töökohtadega (uus TÜ Kliinikumi hoonestus, TÜ keemiahoone, TÜ elanikelt kui SA-lt Tartu Ülikooli Kliinikum. 22. augustil 2016 toimunud füüsikahoone, TÜ siirdemeditsiinikeskuse hoone, Riigiarhiiv, Tamme krundi Raja 31a puudutaval avalikul arutelul tutvustas Gümnaasium, Lõunakeskuse laiendus). Lisaks on algatamisel või töös mitu hoonestuslahendust AS- l Nordecon. Esitletud hoonestuskavaga suurt planeeringut büroopindade, teadusasutuste ja kaubanduspindade soovitakse ehitada 11 korterelamut, kus tänavate äärsed hooned oleksid rajamiseks (~150 000 - 200 000 m²), mis peaksid realiseeruma lähima 10 kahekorruselised ja krundi sisemusse jäetavad hooned kolmekorruselised, aasta perspektiivis. Arvestades eelmainitu realiseerumisel juba tekkinud ja kokku kuni 90 korterit. Linnale kavandatakse pargi laiendamiseks anda ca 3000 m2 krunti, lisaks oleksid avalikult jalakäijatele kasutatavad veel tekkivate uute töökohtade arvuga ja inimeste sooviga elada ajaloolised alleestruktuurid. Esitluses rõhutati valmisolekut leida A. Kalda võimalusel töökohale lähedal, oleks meie hinnangul Tartu linna majale ühiskondlik, piirkonna kogukonda huvitav kasutus ja seisukohalt mõistlik vaadelda ka võimalikke optimaalse mahuga rekonstrueerida Tervise tänava kõnniteed. Esitluses rõhutati, et korterelamute rajamise asukohti lähemas ümbruskonnas, mis võimaldaks krundiomaniku hinnangul võimaldab praegune detailplaneering maa-ala elanikel liikuda tööle ja koju muuhulgas kergliiklusteid kasutades, hoonestada kuni 3 korteriga elamutena (linn on koosoleku järgselt vähendades seeläbi ka tänavate liikluskoormust. Tänasel hetkel on Raja analüüsinud planeeringu materjale ja leiab, et siiski on lubatud vaid kuni 31a kolme hektari suurusele kinnistule planeeritud vaid 17 kahe korteriga majade ehitamine). individuaalelamu krunti, mis on arvestades loodavate töökohtade hulka Arutelul nentisid linna esindajad, et strateegilises, ülelinnalises plaanis ei kordades väiksem potentsiaalsest nõudlusest ja reaalsest vajadusest. On ole linn vastu piirkonna hoonestamisele väiksemate kortermajadega, kuid selge, et nii suurele alale mõistlikus mahus korterelamuid lubades saaks ei arva, et saadav sotsiaal-majanduslik hüve kaaluks üles kogukonna kvaliteetsest elukeskkonnast osa oluliselt rohkem linnakodanikke ning elanike rahulolematuse kavandatava keskkonna suhtes. Sellest tulenevalt lihtsustub ka oluliselt lähedal asuvate asutuste võimalus palgata tegi linn ettepaneku keskenduda kolmele läbirääkimiste teemale- kvaliteetset tööjõudu. Kui tekib küsimus, et Raja 31a sihtotstarbe muutuse korterite arvu vähendamine, taristu kordategemine ja A. Kalda majale tõttu väheneb võimalus arendada individuaalelamuid, siis näiteks samas kogukonnale sobiva funktsiooni leidmine. piirkonnas asuva Raja 24 kinnistu arendamisel on võimalik ehitada Arutelul osalenud piirkonna elanikud jäid oma seisukoha juurde mitte täiendavalt ~40 individuaalmaja. Sarnaseid kohti on piirkonnas teisigi, küll toetada krundi juhtotstarbe (väikeelamumaa) muutmist väiksemas mahus. Kui Tartu linn oma planeeringus korterelamute korterelamumaaks. ehitamise võimalust Raja 31a alale ette ei näe, siis on enam kui Kohalik omavalitsus kui planeerimise korraldaja peab tasakaalustama tõenäoline, et inimesed, kes hakkavad tööle sellesse piirkonda tekkivatel 8 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde uutel töökohtadel ja kellel ei ole soovi või rahalist võimekust soetada erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid eramukrunt, valivad elukohaks lähima võimaliku elupaiga korteris, milleks vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning on näiteks teisel pool Tartu linna piiri asuvas naabervallas arendatavad lõimima need planeeringulahendusse. Asustuse planeerimisel peab korterelamud, milliste planeeringud on juba valmis. On selge, et tänasele tasakaalustatult käsitlema ehitatud keskkonda ja rohealasid, arvestades kohalikule elanikkonnale toob uus planeering loomulikult kaasa olemasolevat keskkonda ning asukohast tulenevaid asjaolusid. elukeskkonna mõningase muutuse, kuid selle tasakaalustamiseks oleme Planeerimisseadusest tulenevalt on üldplaneeringu üks ülesandeid nõus suurendama Raja pargi roheala Raja 31a kinnistule. planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas Detailplaneeringu koostamisel ning arhitektuuri kujundamisel oleme projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, valmis terviseraja pikendamiseks läbi planeeritava kinnistu. Raja 31a maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kinnistul korterelamute rajamine annaks reaalse šansi ka kõrvalkinnistul kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine. asuvale Aino Kallase majale just kogukonna vajadustele suunatud sotsiaalse funktsiooni leidmiseks, milline tänase planeeringu alusel on Linn on koosoleku järgselt veel kord kaalutlenud kõiki teemaga praktiliselt võimatu. Lisaks eelmainitule oleme valmis investeerima hetkel seonduvaid asjaolusid ja leiab, et Raja 31a krundi krundi maakasutuse olematusse Tervise tänava kõnnitee ehitusse koos sadevete juhtotstarbeks tuleb määrata väikeelamumaa, kuhu on lubatud ärajuhtimisega, mis looks tuntavat lisaväärtust nii Tartu linnale kui ka projekteerida kahekorruselisi elamuid. kohalikele elanikele. Käesolevale kirjale on lisatud piirkonna kaart, kus rohelise värvusega on märgitud juba käigus olevad lisanduvate töökohtadega alad, kollasega perspektiivsed bürood, teadusasutused ja kaubanduspinnad ning lilla värvusega Raja 31a kinnistu (Lisa 1). Lisal 2 on näidatud orienteeruv ehitusalade maht, kuid täpsem hoonete asetus peaks selguma hoonestuskava konkursist kolme-nelja kutsutud arhitektuuribüroo vahel. Lisa 1 – Piirkonna kaart. Lisa 2 – Orienteeruv ehitusalade maht. 22.08.2016 Täpsustatud ettepanek hoonestamiseks vastavalt 22.08.2016 koosolekul esitatud joonisele. 1. Ettepanek määrata Tihase-Tamme pst ja Tamme põik-Vaarika-Tihase Arvestada. tänavate piirkond koostavas üldplaneeringus väikeelamumaaks Pirni, Pirni põik ja korruselisusega kaks korrust. Lemmatsi tänava elanikud (24 in) 07.03.2016 9 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde 2. Ettepanek määrata Pirni tn 2 krundi maa-ala juhtotstarve kahe Selgitus. Pirni tn 2 krunt jääb uues üldplaneeringus maa-alale, kuhu on korrusega väikeelamumaaks. määratud väikeelamumaa juhtotstarve. Eskiislahenduses korruselisust käsitletud ei ole. Samuti on koostamisel täpsemad arhitektuursed nõuded asumite kaupa. Väikeelamu maa-ala (EV) üldplaneeringu eskiislahenduses tähendab põhiliselt üksikelamu, kaksikelamu, kahe korteriga elamu, ridaelamu ja muu arhitektuurselt ning ehitustehniliselt seotud elamu maa ja elamutevahelise välisruumi ning muu elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala. 26.05.2016 3. Põhijoonisel on Pirni tn 2 krundi ümber joonistatud suurem kontuur, Selgitus. Üldplaneering ei määratle krundi piire elamumaa koosseisus, mis hõlmab ka tänavaala ja ka osa kinnistust Pirni põik 1. Soovime teada, eksitav kontuur kõrvaldatakse. miski ei järgita Pirni 2 kasutusala määratlemisel kinnistu piire? Oleme kategooriliselt selle vastu, et linnale kuuluv teeala, mille kaudu toimub juurdepääs Pirni põigis asuvatele eramutele, liidetakse (või plaanitakse) Pirni 2 kinnistuga. Sõpruse pst 2 krundi sihtotstarve on äri- ja tootmismaa ning sellel asuvate Arvestada. Planeeringus täpsustada krundi täiesehitatuse ulatus. Krundi hoonete lubatud korruselisus on 2-5. omanikul tuleb planeeringu põhilahenduse koostamiseks esitada AS Sangar Kinnistu sihtotstarve võiks olla 20% ulatuses elamumaa, kuni 40% ulatuses arhitektuurne eskiis. 06.01.2016 ärimaa ja kuni 40% ulatuses tootmismaa. Lubatud korruselisust sooviksime muuta selliselt, et kinnistule oleks võimalik rajada kuni 9 korruseline hoone. Ettepanek määratleda Tartu linna üldplaneeringus, et detailplaneeringuga Mitte arvestada. Tegemist ei ole üldplaneeringu ülesandega. Ehitusõiguse kehtestatud ehitusõigusele ei ole lubatud täiendavalt juurde ehitada määramine ja realiseerimine toimub vastavalt õigusaktidele. Mart Hiob planeerimisseaduse § 125 lõige 1 punkt 2 alusel. See tähendab välistada 03.05.2016 detailplaneeringu kui kokkuleppe kuritarvitamine, mis võimaldaks nt detailplaneeringuga määratud kolmekorruselise hoone ehitada hiljem neljakorruseliseks. Maa- ja veealade üldised ehitus- ja kasutustingimused - Vastavalt Ihaste elanike hulgas läbiviidud küsitlusele (vastas üle 300 Ihaste Selts Ihaste elaniku) ei poolda Ihaste elanikud kortermajade rajamist Ihaste Arvestada. 04.05.2016 piirkonda. Sellest tulenevalt palume muuta Ihaste linnaosas üldplaneeringus kortermajade maa-ala (KV) väikeelamu maa-alaks (EV). - Palume täpsustada sadama ning ujumiskoha rajamise maa-ala Vana- Ihastesse. Hetkel on tähistatud ainult sadama maa-ala (LS). Kas sadam on Arvestada, planeeringus näidata Ihaste supluskoha maa-ala (Raeremmelga planeeritud kogu tähistatud maa-alale? 9). 10 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde Mitte arvestada. Tartu linna idapoolne ringtee on asulasisene tõstetud Magistraal- ja jaotustänavad piirkiirusega (70 km/h) magistraaltänav. Vastavalt ringtee projektile on - Üldplaneeringu eskiisprojektis pole lahendatud Veibri ja Kabina küla ristmikud Lammi tn, Mõisavahe tn ja Räpina mnt-l. Ristmikele juurde elanike läbipääs otse Ihaste sillale. Oleme selle probleemi korduvalt pääsemiseks on rajatud teede võrgustik. Koostatava üldplaneeringuga tõstatanud ning omapoolseid lahendusi pakkunud. Ootame määratakse Tartu linna tänavate struktuur ja liik. Transiitliikluseks üldplaneeringu eskiisi koostajatelt konstruktiivseid lahendusi. Mis sunnib määratakse tänavad mis on sobiliku asetusega ja piisava ruumigabariidiga. Veibri ja Kabina elanikke Ihaste sillale sõitma mitme kilomeetrise ringiga Üldplaneeringuga kavandatakse Ihaste linnaosast ringteele pääsemise Räpina mnt kaudu? parandamiseks rajada Ihaste teed Lammi teega ühendav tänav. Liikluse - Ihaste elanikud soovivad pealesõitu ringteele (Ihaste silla suunas) Ihaste hoidmiseks üldplaneeringuga määratud tänavatel on võimalik erinevate tee piirkonnas. Hetkel on muutunud pealesõidu puudumise tõttu võtetega. Kõige esmasemaks meetmeks on liikluskorraldusvahendite kohalikuks jaotustänavaks Pallase pst Kiigemäe ja Lammi tee vaheline lõik. paigaldamine. Kui liiklusmärkidest kinni ei peeta on võimalik rakendada läbisõidetavate tänavate umbtänavateks ümber ehitamist. Laste- ja haridusasutused - Juhime tähelepanu, et laste- ja haridusasutuste maa-ala on Selgitus. Üldplaneering määrab objekti asukoha ja hoonestuse otstarbe, üldplaneeringus toodud eramaale. Palume üle vaadata piirkonna teised mitte omandivormi. munitsipaalomanduses olevad maa-alad ning planeerida laste- ja haridusasutuste rajamine munitsipaal maa-alale. - Vastavalt küsitluse tulemustele on Ihaste elanike sooviks lasteaia ja esimese kooliastmega kooli (algkool) rajamine Ihastesse. - Ihaste piirkonnas pole ühtegi kogukonnamaja (seltsimaja, rahvamaja, vabaaja keskus vms), kus elanikud saaks teha ühistegevust, kus saaks koos Arvestada. käia nii eakad kui noored ning luua huvitegevuse võimalusi. Ettepanek on planeerida Ihastesse selline hoone. Kaaluda võib hoone asukohaks Pallase pst äärse transpordimaa (Pallase pst 24). - Vana-Ihastesse on vajalik rajada mänguväljak, mis tuleks kanda ka üldplaneeringu eskiisprojekti. Palume nimetatud rajatis planeerida juba Arvestada. 2017 aasta eelarvestrateegiasse. Kergliiklusteed. - Prioriteediks seame jätkuvalt Mugasto-Pallase pst alguseosa äärse kergliiklustee rajamise aastal 2017. Arvestada. Rajamise aasta ei ole käsitletav üldplaneeringuga. Sademevee kanalisatsioon 11 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde - Üldplaneeringu eskiisprojektis puuduvad viited ja joonised veetrasside, Selgitus. Planeeringute eskiislahenduses tehnovõrke ei kavandata. kanalisatsioonitrasside ja sademevee kanalisatsioonitrasside kohta. Palume need lisada. Selgitus. Tegemist oli üldplaneeringu eskiislahendusega, mille mahus ei Üldplaneeringute järjepidevus. - Mitmed väga olulised punktid kehtivas üldplaneeringus on täitmata ning ole lahendatud kõiki seadusega üldplaneeringule seatud ülesandeid. need oleks otstarbekas üle kanda uude üldplaneeringusse. Arvestades, et üldplaneeringul on suur roll maakasutus- ja ehitustingimuste määramisel ja uue üldplaneeringuga kavandatakse luua selgem ja paindlikum raamistik selle hilisemaks elluviimiseks, siis ei ole pea 10. aasta tagasi koostatud Tartu linna üldplaneeringu punktide üks- ühele uude üldplaneeringusse ülekandmine võimalik. Vambola 1 kohta on varasemalt linnavalitsuses antud minu andmetel Arvestada. arvamus, et sinna krundile saaks ehitada tänavajoonele teiste majadega Jaak Laineste samasse kohta (Väike Kaare äärde) ühe lisamaja (näiteks paariselamu) 12.05.2016 kuni 250m2 ehitusalase pindalaga, eeldusel et see jääks kaasomandisse krunti eraldamata (kogu krunt on 1800 m2 umbes, seega eraldamine minu teada poleks lubatud), loomulikult lähtudes miljööväärtusliku ala nõuetest, vajalik on detailplaneering jne. Kas selline teoreetiline võimalus jääks ka uuest üldplaneeringust lähtudes? Dokumendis “Tartu linna miljööväärtusega hoonestusaladel asuvate ehitiste väärtushinnang” leidsin viite “Uushoonestus krunte jagamata lubatud Lembitu 1, Vambola 3.”, mis on suuremad krundid seal naabruses; uue üldplaneeringu plaanil on ka nendele kruntidele joonistatud uusehitused. Teisisõnu on mu küsimus, kas samasugune uushoonestuse võimalus ja täiendus üldplaneeringu joonisel oleks võimalik lisada ka Vambola 1 krundile? Peamine praktiline põhjendus on, et täpselt selle krundi vastas üle Väikese Kaare tänava on Tartu Milli tehas (tekitab 24h mürafoon), täiendav ehitis toimiks muuhulgas mürabarjäärina krundile ja ajaloolisele põhihoonele. 1. Ühendada raudteejaam Maarjamõisa piirkonnaga, et näiteks eakad 1. Mitte arvestada. Raudteejaama ühenduseks kesklinna ja Maarjamõisa inimesed (kellede osakaal iga aastaga suureneb) Lõuna-Eesti piirkonnast ning teiste piirkondadega on lisaks jalakäiguvõimalustele võimalik leiaksid sinna lihtsa otsetee. Samuti muutuks vahemaa kesklinna ja ühendada ühistranspordiliinidega. Maarjamõisasse Raudteejaamast otse areneva Maarjamõisa vahel jala läbitavaks. Variante oleks mitmeid, tunneli tegemise üks olulisi vastuargumente on tunneli pikkus ja sellega näiteks: kaasnev ebaturvalisus. a) Parim, nii nagu Lääne-Euroopas tehtaks, aga kalleim - viia raudtee a) Raudtee maa- alla viimist ei ole kavandatud, projekteeritud on raudtee võimalikult pikas osas maa alla, kergliiklus ja tänavad ühendada eritasandilised ristumised Aardla tänavaga ja Betooni tn ülesõidu 12 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde toometagusel ja maarjamõisas : ühineksid Vanemuise-Lembitu, Tiigi- piirkonnas. Koostatud on Näituse tänava raudteega ristumise Tasuja, Tõnissoni-Tervishoiu tänavate jooned. eskiislahendus. Raudtee kõrgusmärk nimetatud projektides on sama praegusega. Vastavaid tehnilisi näitajaid on arvestatud koostatud planeeringutes ja projektides, nimetatud objektide kontaktvööndisse rajatud objektide väljaehitamisel. Ettepanek raudtee süvendis väljaehitamiseks esitati Eesti Raudteele 2005.a. üldplaneeringu koostamisel. Eesti Raudtee ei pidanud võimalikuks sellise lahenduse kavandamist. b) Raudteejaama jalakäijate tunnelit pikendada, et saaks otse Väike-Kaare b) Jalakäijate põhilise liikumissuuna raudteega eritasandilise ristumise tänavani. Miinuseks on, et see tuleks üsna pikk. See on mõeldavam kui väljaehitamiseks on projekteerimisel tunnel Riia ja Vanemuise tänavate rööpapaare vähendada oluliselt. vahelisele alale, kus tunneli pikkus ei ole häirivalt liiga pikk. c) Ehitada kergliiklussild, mis oleks ka jalgrattasõbralik, üle raudtee. c) Kirjeldatud lahenduse realiseerimist kaaluti volikogu kergliiklusteede Miinuseks on, et see ei näeks kena välja (eriti kui see teha soodsalt), see komisjonis, kus seda peeti ebaotstarbekaks ja soovitati mõistliku tuleks samuti väga pikk ja jalgrattaga oleks raske või võimatu kasutada lahendusena rajada tunnel Riia ja Vanemuise vahelisele alale. üles/allasõitude tõttu. Halvad näited on Tallinnas Ülemistel. 2. Ehitada jalgratta-eskalaator kesklinnast Toomemäele, et oleks võimalik 2. Mitte arvestada. Üldplaneeringuga ei nähta ette sellise rajatise rajamist jõuda toomemäele ja selle taha (Toometaguse, Raudteejaam, edasi kuna nimetatud objektide juurde on võimalik jõuda kasutades vähem Maarjamõisa jne) ilma suure füüsilise pingutuseta, mis paljudele muudab füüsilist pingutust nõudvaid jalgratta- ja jalgteid. praegu mõttegi sinna jalgrattaga minna vastumeelseks. Sellised eskalaatorid on kasutuses meiega sarnases kliimas Kui jalgratta-eskalaatorile leitakse rahastamist, siis ei sea üldplaneering Norras http://trampe.no/en. Liikumissuuna osas oleks parim Lossi tn pidi; piirangut sellise objekti rajamiseks. järgmine ja võibolla praktikas odavamalt ehitatav oleks peahoone tagust jalgrada mööda (rotundi suunas). Miks mitte mõelda ka Vanemuise tänava järsu alguse leevendusele. Lisaväärtusena oleks see turismiatraktsioon, sest selliseid on maailmas vähe (mõned väidavad, et ainult üks ongi seni). Ettepanek muuta Riia tn 16/ Väike-Tähe tn 20 krundi maakasutuse 1. Mitte arvestada. Piirkonda kavandatud 8-korruselised hooned on juhtfunktsiooni ja korruselisust järgmiselt: kavandatud ühtse arhitektuurse ansamblina, kus hoonestus on kõrgem Volmat OÜ 1. Lubatud korruselisuseks palume määrata "kuni 8" - sarnane korruste kvartali sisemuses, tänava-äärne hoonefront on madalam. Riia tn 16/ 17.05.2016 maht on määratletud ka Riia tn 20, Riia tn 22 ja Era tn 3 kruntide Väike-Tähe tn 20 krundi pindala sarnast lahendust ei võimalda. Seisukoha detailplaneeringu lähteülesandes ning kehtivas üld- ja detailplaneeringus kujundamisel arvestatakse ka 20.06.2016 kehtestatud Tartu kesklinna lubatud (5 korrust) suuremat korruste arvu toetab ka asjaolu, et tegemist üldplaneeringu põhimõtet, linna keskusalale mitte lubada kõrgemaid on Tartu ühe tähtsaima ristmiku ääres asuva objektiga, kuhu saaks hooneid, kui 6 korrust. Määrata hoonestuse kõrguseks kuni 6 korrust. perspektiivis püstitada esindusliku ja kõrgetasemelise arhitektuuriga atraktiivse hoonestuse. 13 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde 2.Lubatud maakasutuse juhtfunktsiooniks palume määrata 2. Arvestada põhimõttel kus, määrata krundi juhtfunktsiooniks ärimaa, "segahoonestusala". Kehtivas üld- ja detailplaneeringus on nimetatud mis üldplaneeringu tingimuste alusel võimaldab kuni 40 % ulatuses kruntide maakasutuse juhtfunktsiooniks / sihtotstarbeks korterite kavandamist hoonestuses. teenindusettevõtete maa / ärimaa, kuid seda ei toeta ei turusituatsioon (nõudluse olulist kasvu büroopindade järele ei ole ette näha ka perspektiivis) ega ka ümbruskonna hoonestus (lähimas ümbruskonnas on palju elukondlikke hooneid). 3. Arvestada. 3. Määrata maksimaalseks täisehituse protsendiks 45%. 4. Mitte arvestada, Väike- Tähe tn äär on ette nähtud puuderea 4. Nihutada kohutuslikku ehitusjoont Väike-Tähe tänava poole ca 5m istutamiseks krundile, et tagada minimaalne haljastuse osakaal krundil. võrra (joonis lisatud manusesse, paksus kirjas olev punane joon). Lisatud skeem kehtiva detailplaneeringu alusel. Teeme ettepaneku määrata F. R. Kreutzwaldi tn 48 krundi otstarbeks 70% Arvestada. elamumaa ja 30% ärimaa. AS BVL Kapital 17.05.2016 Ettepanek jätta seletuskirja lk 54 välja lause „Seoses Veeteede Ameti Arvestada. ebasobiliku asukohaga Tartu kesklinnas määratakse uus sadama asukoht Veeteede Amet Ropka tööstuspargis Tehnika tn 4c krundile”. Riigile kuuluva kinnisasja 20.05.2016 võõrandamine ja riigile kinnisasja omandamine toimub riigivaraseadusega reguleeritud korras. Muudatusettepaneku Tartu linna üldplaneeringu 2030+ Fr. R. Arvestada. Kreutzwaldi tn 54 krundi sihtotstarbe osas: meie ettepanek on muuta Vallikraavi Kreutzwaldi 54 krundi sihtotstarve Ä - äri- ja teenindusettevõtete maa-ala Kinnisvara AS Ä/EK ehk äri- ja teenindusettevõtete ning korterelamu maa-alaks. 20.05.2016 SA Tartu Ülikooli Kliinikum on vastu planeeritavale Taru linna Linn annab kõigile krundi Raja 31a planeerimise küsimustes üldplaneeringu muudatusele, mille tagajärjel muudetakse Raja 31a ala ettepanekuid teinud isikutele ühise seisukoha. Sihtasutus Tartu (Sanatooriumi park) sihtotstarvet väikeelamumaast korruselamumaaks. Ülikooli Kliinikum Planeeritust suuremate majade ehitamine tõstaks piirkonna elanike arvu, Planeerimisprotsess on kaasamise ja kaalutlemisprotsess selle kõigis 20.05.2016 suureneks liikluskoormus, näeme ette parkimisprobleemide teket, etappides kuni planeeringu kehtestamiseni. Planeeringu eskiislahenduses suureneb müratase ja loomulikult ka õhusaastatus. on linn määranud krundile kortermaja juhtotstarbe pidades seda Üldkasutatav, tartlastele südamelähedaseks saanud Sanatooriumi park, linnaehituslikult samaväärselt sobivaks praegu kehtiva on linnale väärtuslik avalik ruum. Vaikne ja turvaline naabrus on detailplaneeringuga arvestusega, et krundi koormuse tõusuga eraldatakse 14 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde ravikeskkonnana äärmiselt oluline nii taastusravi vajavatele patsientidele selle kompenseerimiseks osa krundist avalikku kasutusse. Linn on (Riia 165 hoones) kui psühhiaatriakliinikus (Raja 31 hoones) ravil viibijaile. planeeringu eskiislahenduse käigus Raja 31a krundi planeeringulahenduse Tartu Ülikooli Kliinikum ei nõustu liikumisharrastuse võimaluste osas saanud väga tugeva ja resoluutse negatiivse tagasiside nii piirkonna vähendamisega, kuivõrd see ei sobi kokku üldise suundumusega elanikelt kui SA-lt Tartu Ülikooli Kliinikum. 22. augustil 2016 toimunud inimestele sportimisvõimaluste loomiseks, et säilitada tervist ja taastada krundi Raja 31a puudutaval avalikul arutelul tutvustas töövõimet. hoonestuslahendust AS- l Nordecon. Esitletud hoonestuskavaga soovitakse ehitada 11 korterelamut, kus tänavate äärsed hooned oleksid kahekorruselised ja krundi sisemusse jäetavad hooned kolmekorruselised, kokku kuni 90 korterit. Linnale kavandatakse pargi laiendamiseks anda ca 3000 m2 krunti, lisaks oleksid avalikult jalakäijatele kasutatavad ajaloolised alleestruktuurid. Esitluses rõhutati valmisolekut leida A. Kalda majale ühiskondlik, piirkonna kogukonda huvitav kasutus ja rekonstrueerida Tervise tänava kõnniteed. Esitluses rõhutati, et krundiomaniku hinnangul võimaldab praegune detailplaneering maa-ala hoonestada kuni 3 korteriga elamutena (linn on koosoleku järgselt analüüsinud planeeringu materjale ja leiab, et siiski on lubatud vaid kuni kahe korteriga majade ehitamine). Arutelul nentisid linna esindajad, et strateegilises, ülelinnalises plaanis ei ole linn vastu piirkonna hoonestamisele väiksemate kortermajadega, kuid ei arva, et saadav sotsiaal-majanduslik hüve kaaluks üles kogukonna elanike rahulolematuse kavandatava keskkonna suhtes. Sellest tulenevalt tegi linn ettepaneku keskenduda kolmele läbirääkimiste teemale- korterite arvu vähendamine, taristu kordategemine ja A. Kalda majale kogukonnale sobiva funktsiooni leidmine. Arutelul osalenud piirkonna elanikud jäid oma seisukoha juurde mitte toetada krundi juhtotstarbe (väikeelamumaa) muutmist korterelamumaaks. Kohalik omavalitsus kui planeerimise korraldaja peab tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Planeerimisseadusest tulenevalt on üldplaneeringu üks ülesandeid planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas 15 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine Linn on koosoleku järgselt veel kord kaalutlenud kõiki teemaga seonduvaid asjaolusid ja leiab, et Raja 31a krundi krundi maakasutuse juhtotstarbeks tuleb määrata väikeelamumaa, kuhu on lubatud projekteerida kahekorruselisi elamuid. 1. Kas planeeritav Idaringtee Lammi teest Räpina maanteeni ei lõiku mitte Selgitused: Anne LKA-ga, kus kasvavad kõigi kolme kaitsekategooria taimed? Kristjan Erusk 1. Idaringtee ei lõiku Anne looduskaitsealaga, kuid piirneb sellega. 23.05.2016 2. Kas on tehtud uuringud Mõisavahe 60 taha jäävale alale, mis piirneb Idaringtee projekteerimise tingimused on kooskõlastatud Anne kaitseala Anne LKA-ga, et teha kindlaks, kas seal kasvab looduskaitsealuseid taimi? valitsejaga (31.07.2015 nr JT 6-6/15/16880-2). 2. Linnale ei ole pädev asutus informatsiooni vastavatest uuringutest 3. Millised on eeldatavad müratasemed planeeritaval Lammi tee - Räpina edastanud. Maantee laiendusel, kuna seal kõrval on kohe mitu kortermaja ja milline on eeldatav liikluskoormus planeeritaval teelõigul õhtutundidel. 3. Vastavalt Idaringtee eelprojektile ei ületa ekvivalentne müratase päeval 65dB(A) n ning maksimaalne liiklusintensiivsus tipptunnil 1000 sõidukit. 4. Kas on tehtud uuringud, kuidas mõjutab planeeritav Idaringtee ühendus Liiklusintensiivsused arvutati tipptunnile, ajalist jaotust erinevate tundide Lammi teest Räpina maanteeni looduskaitsealuste taimede kasvukohti? vahel ei uuritud ega prognoositud. 4. Tartu linna idapoolse ringtee eelprojekti kohta koostati keskkonnamõjude hindamise aruanne kus nimetatud küsimust käsitleti. Linn annab kõigile krundi Raja 31a planeerimise küsimustes Oleme mures ja teavitame Teid meie vastuseisust üldplaneeringu raames ettepanekuid teinud isikutele ühise seisukoha. Aivar Kudak, Eneli planeeritavale muudatusele, mis puudutab Tartu Raja 31A kinnistu Liblik muutmist väikeelamumaast korruselamumaaks. Oleme väga nördinud, Planeerimisprotsess on kaasamise ja kaalutlemisprotsess selle kõigis 23.05.2016 kuna antud plaan on vastuolus kohalike elanike õigustatud ootustega ja etappides kuni planeeringu kehtestamiseni. Planeeringu eskiislahenduses linna seniste seisukohtadega, sest kord on sama teema juba arutlusel on linn määranud krundile kortermaja juhtotstarbe pidades seda olnud. Tol korral oli detailplaneeringu muutmise eestvedajaks ehitusfirma linnaehituslikult samaväärselt sobivaks praegu kehtiva Nordecon (Raja 31A kinnistu omanik), seekord on sama plaani detailplaneeringuga arvestusega, et krundi koormuse tõusuga eraldatakse initsiaatoriks justkui Tartu linn, mis on erakordselt üllatav. Aastal 2012 oli selle kompenseerimiseks osa krundist avalikku kasutusse. Linn on Tartu linnaelanike vastuseis suur ja ka ümbruses asuvad haiglad plaani planeeringu eskiislahenduse käigus Raja 31a krundi planeeringulahenduse suhtes tõrjuval seisukohal (https://petitsioon.ee/sanatooriumipark). osas saanud väga tugeva ja resoluutse negatiivse tagasiside nii piirkonna Tänaseks pole kohalike elanike ega haiglate seisukoht muutunud. Kuna elanikelt kui SA-lt Tartu Ülikooli Kliinikum. 22. augustil 2016 toimunud 16 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde Raja 31A kinnistu piirneb praktiliselt meie kinnistuga ja asub meie krundi Raja 31a puudutaval avalikul arutelul tutvustas elukohast lõuna pool, ehk kõik mis puudutab Raja 31A krundi planeeringu hoonestuslahendust AS- l Nordecon. Esitletud hoonestuskavaga muudatust, puudutab ka otseselt meid. Seega planeeringut menetledes soovitakse ehitada 11 korterelamut, kus tänavate äärsed hooned oleksid palume meid igakülgselt kaasata selle käiku ja teavitada meid operatiivselt kahekorruselised ja krundi sisemusse jäetavad hooned kolmekorruselised, kõikidest võimalikest muudatustest, mis erinevad kehtivast kokku kuni 90 korterit. Linnale kavandatakse pargi laiendamiseks anda ca detailplaneeringust. Alus PlanS § 76 lg 2. Raja 31A omanikud on ostnud 3000 m2 krunti, lisaks oleksid avalikult jalakäijatele kasutatavad krundi, teades, et sinna tohib ehitada 16 kahekorruselist eramut (nagu ajaloolised alleestruktuurid. Esitluses rõhutati valmisolekut leida A. Kalda ümbruskonnas tavaks), kuidas saate Teie ja nemad eeldada, et krundile on majale ühiskondlik, piirkonna kogukonda huvitav kasutus ja võimalik siiski ehitatada korrusmajad? Rõhutan veelkord, et selline algatus rekonstrueerida Tervise tänava kõnniteed. Esitluses rõhutati, et Tartu Linnavalitsuse poolt näitab linnavalitsust küünilisest küljest, eriti krundiomaniku hinnangul võimaldab praegune detailplaneering maa-ala kuna antud teemale on olnud väga suur vastuseis, mis on ka mõistetav. hoonestada kuni 3 korteriga elamutena (linn on koosoleku järgselt Meie kodud asuvad hetkel rahulikus elukeskkonnas ja meie lapsed analüüsinud planeeringu materjale ja leiab, et siiski on lubatud vaid kuni kasvavad väikese liikluskoormusega piirkonnas. Oma kodusid ehitades on kahe korteriga majade ehitamine). Arutelul nentisid linna esindajad, et ümbruskonna rahvas just seda silmas pidanud ning tuginenud strateegilises, ülelinnalises plaanis ei ole linn vastu piirkonna õigluskindlusele ja linna meelsusele, mis väljendas kindlat eitavat hoonestamisele väiksemate kortermajadega, kuid ei arva, et saadav seisukohta aastal 2012. Mis põhjusel on linna seisukoht kardinaalselt sotsiaal-majanduslik hüve kaaluks üles kogukonna elanike rahulolematuse muutunud? kavandatava keskkonna suhtes. Sellest tulenevalt tegi linn ettepaneku keskenduda kolmele läbirääkimiste teemale- korterite arvu vähendamine, taristu kordategemine ja A. Kalda majale kogukonnale sobiva funktsiooni leidmine. Arutelul osalenud piirkonna elanikud jäid oma seisukoha juurde mitte toetada krundi juhtotstarbe (väikeelamumaa) muutmist korterelamumaaks. Kohalik omavalitsus kui planeerimise korraldaja peab tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need p laneeringulahendusse. Planeerimisseadusest tulenevalt on üldplaneeringu üks ülesandeid planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine. Linn on koosoleku järgselt veel kord kaalutlenud kõiki teemaga seonduvaid asjaolusid ja leiab, et Raja 31a krundi krundi maakasutuse juhtotstarbeks tuleb määrata väikeelamumaa, kuhu on lubatud projekteerida kahekorruselisi elamuid. 17 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde "Postimehe" artiklis üldplaneeringust Selgitus. Sadamaraudtee linnatänavana väljaarendamise peamine http://tartu.postimees.ee/3703917/tartu-kavandab-mitut-uut-silda-ning- eesmärk on vähendada liikluskoormust kesklinnas. Kavandatav tänav Heiki Kasemägi hulgaliselt-jalgrattateid on juttu sellest ammusest plaanist sadamaraudtee parandab olulisel määral võimalust liikuda linnaosade vahel kesklinna 23.05.2016 asemele automagistraal teha. Samas on kõik kohad täis kurtmisi, et läbimata, võimaldab ka ligipääsu olemasolevatele ja kavandatud sildadele. Tänava kasutuse eesmärk on lai, soovime anda uue ja mugava rongile pääsemine on Tartus rist ja viletsus, millest on tingitud ka liikluskoridori nii jalakäijatele jalgratturitele kui ka ühistranspordile ja rongiliikluse virelemine. Teeks sadamaraudteest korraliku harutee kuni autodele. Koridori vaid raudteeühendusena reserveerimine on Tigutorni taha välja või kui mitte nii kaugele, siis katlamajani kindlasti. maaressursi ebaratsionaalne kasutamine, kuna vaid bussi- ja Ühest rööpmepaarist peaks tarade vahel täiesti piisama; mõned raudteejaama vaheline korrespondents on väike osa kogu liikluse mahust. automatiseeritud ülekäigud jalakäijatele jõe äärde pääsemiseks, mis sulgeks rongi puudumisel pääsu raudteele, rongi tulemisel aga jalakäijatele. Soola-Väike-Turu piirkonda on de facto moodustunud uus linnasüda ja nii saaks rongilt astuda otse kesklinna nagu Tallinnas peaaegu, bussijaam ka kohe kõrval … moodustuks kombineeritut nagu on Stockholmi Cityterminalen... ja edasine on juba tehnika küsimus, et korraldada nt bussid ERMi, võimalikku uude spordihalli jne. Ilmselt oleks võimalik reisivooge soodustada näiteks Aura/Zeppelini parkasse suurema parkimismaja ehitamisega, mis lahendaks muuhulgas ka juba praeguse probleemi, et linnast väljas elades pole autot kuhugi panna, kui on soov päevaks bussiga reisima minna, nt Tallinna. Raudteejaam on sellest seisukohast veelgi hullem, ratast pole ammugi jätta ja ei julge ka kesklinnas ilma valveta pikemaks ajaks. Mis on sadamaraudtee läbimurde mõte Vaksali tänavale? Et Annelinn hakkaks sõitma Tallinnasse mööda kitsast Vaksali tänavat kuni Betoonini ja sealt Kreutzwaldi pidi linnast välja? Selle asemel võiks teha Ringteel Ihaste sillalt kuni Aardlani üks keskmine sõidurida kiirusega 70 km/h ja kogu Annelinn sõidab rõõmsalt sealtkaudu Tallinna. Tähtveres pole ju midagi peale hakata. Liiati planeeritakse Ropka silla ots Lammi teel praktilisel paarisaja meetri kaugusele Ihaste silla ja Lammi tee ringist Postimehe kaardi järgi. Ringtee mõte on ju see, et mitte takerduda otseläbimisel liiklusesse. Veidi pikema tee korvab aja- ja ilmselt ka kütusesääst. 18 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde Leiame, et Tähtvere autosilda ei peaks kavandama sinna kohta, kuhu 3. Arvestada. Jätta sild objektina üldplaneeringu põhilahendusest välja. üldplaneering selle praegu paneb. Suur automagistraal ja sild lõikaksid Sillakoridori alused maad arvata Tähtveres puhke- ja virgestusala koosseisu ja Tähtvere autosilla katki puhkeala, mille jõekallas, spordipark, dendropark ja rand Ujula tn piirkonnas loodusliku haljasmaa koosseisu. kavandamise moodustavad. Praegu on see roheline ja rahulik koht, kuhu ei ulatu eriti vastased (17 in) automüra ja saastet ning mida kasutab puhkamiseks ja sportimiseks palju Laura Lilles-Heinsar rahvast. ja Hannes Heinsar Kava ehitada Tähtvere sild Supilinna tiigi juurde läheb vastuollu Katrin Lõhmus üldplaneeringu seletuskirjas endas nimetatud põhimõtetega. Neeme Praks Põhimõtetega, mida linnakodanikuna igati õigeks ja heaks peame, ning Saskia Vallik oleme tänulikud ja rõõmsad, et meie linn neid jagab. Margot Must Toome välja üldplaneeringu eskiisi seletuskirjas nimetatud suunad, millele Jaanus Arula Tähtvere sild koos magistraaliga otseselt vastu töötaks: Juhani Jaeger Ruumilise arengu eesmärgid ja põhimõtted: 2.1 Erinevaid funktsioone I. L. kandvate maa-alade arendamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest: Tiia Kõnnusaar /.../ Emajõe-äärse rohelise koridori väljakujundamine ja jõe avamine Nelli Jung linnale. Punkt 7.1.: "Üldplaneeringu üheks ülesandeks on ühtse, Triin Paaver katkematu ja hästi toimiva rohe- ja puhkealade võrgustiku arendamine Mari-Liisa Parder linnas" ja edasi. Punktis 7.2 nenditakse "Maakondlikult tähtis Emajõe nn K. N. jt (13 in) maastikuline rohekoridor kulgeb Võrtsjärvest kuni Peipsi järveni läbi Tartu K. P. linna. Emajõe ääres Tartust ülesvoolu paikneb miljööväärtuslik Kardla – Virve . Sõber Vorbuse puhkeala, mis osaliselt ulatub ka linna sisse (dendropark, I. G. supelrannad, Aruküla koopad, Jänese matkarada). /.../ Tartu linna ümbrus on väikese metsasusega ning on oma jõeäärse asukoha tõttu 25.05.-30.05.2016 suure puhkeväärtusega." Punkt 7.3: "Üldplaneering on suunatud olemasoleva rohevõrgustiku elementide struktuuri ja seisundi säilitamisele ning toimimise parandamisele. Oluline on rohelise võrgustiku tagamine nii regionaalsel kui kohalikul tasandil. Linna haljasmaad (tuum- ja tugialad) tuleb liita haljasühendustega ja kergliikluse teedega (roheliste koridoridega) kogu linna hõlmavaks katkematuks ja nii linna, linnaosa kui ka asumi tasandil hästi toimivaks rohe- ja puhkealade süsteemiks. "Emajõe roheline koridor aitab tagada linna bioloogilise mitmekesisuse ning on põhiliseks ühenduslüliks kesklinna parkide süsteemi ja linnalähiste rohealade vahel (Anne luhast dendropargini, piki Emajõe kallast). "Tuleb säilitada olemasolev rohe- ja puhkealade süsteem, tagada vajalikud ühendused elementide vahel, luues uusi või rekonstrueerides vanu haljasmaid või vähemalt tekitades visuaalseid seoseid nende vahel, sest 19 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde haljasühendustega ühendamise läbi muutuvad pargid ja puhkealad paremini kättesaadavaks ja lihtsamini kasutatavaks." Ei ole mõttekas rääkida Emajõe rohekoridori kujundamisest ühes otsas (nt Annelinnas) ja samas kahjustada selle juba toimivat süsteemi teises otsas (Supilinnas). Samuti tuuakse välja, et "Tartu linna rohe- ja puhkealade võrgustiku probleemiks on selle katkendlikkus /.../ Paljud rohealad on rohevõrgustikust isoleeritud." Tähtvere silla ja magistraali rajamine aitab kaasa selle probleemi süvenemisele. Punktis 7.2 öeldakse "Oluline on Tartu linnast jalgsi ja jalgrattaga katkematult kättesaadavate lähipuhkealade võrgustiku tagamine". Ent on üsna selge, et põhimagistraal taolist katkematut kättesaadavust takistab. Olen üldplaneeringu seletuskirja 7. punktiga täiesti nõus: võimalus linnast omal jalal loodusesse pääseda on hindamatu. Jänese matkarada oli kunagi suurepärane mõte ja on kahju, et see algsena püsima ei jäänud, aga selle Tartu linnas asuv osa on endiselt populaarne ja ainulaadne. Tartu kui emajõeäärne linn peaks maksimaalselt kasutama ära võimalust teha jõe kallas kasutatavaks ja meeldivaks. Ja just selline on koht on Supilinna taga praegu olemas. Sild ja suur tee aga lõikaksid linnaelaniku ära looduskeskkonnast ja supelrannast, samuti lõigataks katki ühendus kahe sportimisala, spordipargi ja dendropargi vahel. Magistraal vahetult tiigi ääres halvendaks ka tiigiümbruse ja jõeäärse ala kvaliteeti loodusliku puhkekohana märkimisväärselt - sealne õhkkond oma konnade ja ööbikutega kaoks. Nagu ka üldplaneeringu seletuskirjas nenditakse: "Suure liikluskoormuse tõttu on põhimagistraaltänavatel sageli suhteliselt kõrge müra- ja õhusaaste tase. Seetõttu tuleb põhimagistraaltänavad planeerida hoonetest piisavalt kaugele või kasutada müratõrje meetmeid. Põhimagistraaltänavat ei planeerita reeglina läbi elamupiirkonna." Kuid spordipark ja dendropark? Ühelt poolt nenditakse suuremat õhusaastet, teiselt poolt öeldakse, et sellesama saaste sees peaks toimuma ülelinnalise tähtsusega tervisesport (ÜP seletuskiri punkt 9.1). Mis ei saa olla kuidagi põhjendatum kui magistraali rajamine elamupiirkonda. Silla vastu seisab Supilinna Selts, aga see küsimus puudutab palju suuremat hulka tartlasi kui supilinlased. On mõistetav, et Tartu linn ei saa otsuseid teha Maanteeameti eest. Kuid kuna Maanteeamet kavandab samuti ümbersõitu ja Tiksoja sild oma 20 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde asukohas ei lõhuks ära olemasolevat ja paljukasutatavat puhkekohta, siis ei tuleks luua magistraali läbi linna puhkealade. Lisaks sellele peaks üldplaneering olema ühtne, nii et selle ühe osa elluviimine ei teeks võimatuks teise osa täitmist. 08.06.2015 ja 11.04.2016 saadetud kirjades esitasin oma seisukoha ja Arvestada osaliselt. Linn on Ihaste tee 18 krundi planeeringulahenduse tegin konkreetsed ettepanekud Ihaste tee 18 krundi planeeringu osas. üle vaadanud, otsustatud on loobuda korterelamutest Ihaste asumi piires, Rein Kolk Aasta on möödunud, kuid kahjuks pole saanud sisulist tagasisidet. Mulle muudetud on haljastuslahendust põhimõttel, kus roheline puhvervöönd 25.05.2016 teadaolevalt ei ole ka jätkatud diskussiooni kõigi huvitatud osapooltega. eraldab uusasumi olemasolevatest elamukvartalitest ja roheline koridor Vahepeal on käivitatud uus Tartu linna üldplaneeringu eskiislahendus, läbib kogu planeeringuala, suurendanud haljastuse osakaalu jaotades millega üritatakse senisest jõulisemalt läbi suruda Ihaste tee 18 krundi haljastatud ala hoonete vahele ja integreerides seda elamufunktsiooniga. elamuehitust. Uus-ja Vana-Ihaste piirkond on üks Tartu linna Linn on oma kaalutlusotsuse tegemisel muuhulgas tuginenud OÜ kõrghaljastatumaid piirkondi. Olen ostnud sinna kinnisvara, kus juba Hendrikson & Ko ekspertide poolt koostatud keskkonnamõju aastaid elan ja mul on õigustatud ootus, et Ihaste kõrghaljastus sellisena eksperthinnangule. Eksperthinnangu mahus viidi planeeringualal läbi ka säilitatakse. Toetun oma ootustes muuhulgas kehtivale Tartu linna taimkatte dendroloogiline ülevaatus. Dendroloogilise ülevaate koostamise üldplaneeringule. Ligi 1000 uue elaniku ja 800 autoga 409 leibkonna eesmärgiks oli hinnata taimekoosluste seisundit, looduskaitselist ja lisandumine Ihastesse omab kaheldamatult olulist keskkonna jm. mõju. haljastuslikku väärtust seoses alale koostatava detailplaneeringuga. Kõrghaljastusega roheala hävimisega väheneb ümbruskonna Peamine tähelepanu on pööratud puittaimedele ja kaitstavatele olemasolevate kinnisvaraobjektide maksumus. Ihaste tee 18 krundi maa taimeliikidele. Taimkatte alusel eristuvad kinnistul üheksa erinevat ala, kasutusotstarvet muuta ja kõrghaljastuse asendamist valdavalt mida on eraldi analüüsitud. Planeeringuala edelaosa on lage, seda on korterelamutega läbi detailplaneeringu on arendaja üritanud juba 2003- kasutatud heinamaana, kuid viimastel aastatel pole ala enam niidetud ja 2004. aastal. Tookordsed arutelud päädisid minu hinnangul väga mõistliku seetõttu on kooslus vaesunud ning selle äärealal esinevad võsastumise kompromissina, mis säilitas kõrghaljastuse ja võimaldas arendajal jätkata ilmingud. Ala loode- ja põhjaosas on endine rohumaa juba võsastunud, krundi läänepoolsel kõrghaljastamata alal. Olukorras, kus iga kasvava puu kus puittaimedest domineerivad pajud ja sookased. Planeeringuala lõuna- langetamiseks Tartu linnas tuleb taotleda raieluba, on kummastav, millise , kesk- ja põhjaosas laiuvad puisniiduilmelised alad, kus puurindes kergekäelisusega on linnavalitsus nõus loobuma kümnekonnast hektarist domineerib sookask. Sellel alal kasvav puistu kuulub III-IV väärtusklassi. kõrghaljastusest linna piires. Tartlasena jagan linnavalitsuse muret Tartu elanikkonna ja maksumaksjate arvu kahanemise pärast. Tartlaste III klassi kuuluvad veel elujõulised (juurdekasvu omavad) puistud, mis ümberasumise põhjuseks linnaga piirnevatesse valdadesse on 2 peamist osalevad antud kohal ökoloogiliselt efektiivse haljastuse (näiteks kruntide motivaatorit: elamumaa väiksem maksumus ja üksikelamu kruntide ja elurajoonide vahelistes piirdeistandikes, metsa rajatud elurajoonis parem saadavus linna lähisvaldades. On täiesti selge, et Ihaste tee 18 krundi kõrghaljastuse) moodustamisel. Võimalikult säilitada. planeering väljapakutud kujul neist kummagi probleemi lahendamisele IV klassi kuuluvad linnahaljastuse seisukohalt väheväärtuslikest märkimiselt kaasa ei aita – ainult 8% eluasemetest on üksikelamud ja pole puuliikidest koosnevad tihedad ja hooldamata puistud, mida soovi korral vähimatki põhjust loota, et elamukruntide/kinnisvara hinnatase kujuneks võib säilitada kui biomassi. Tartu lähiümbrusega võrreldes konkurentsivõimeliseks. Arenduse Kokkuvõtvalt märgitakse hinnangus, et ca 2/3 ulatuses ala kattev puistu saatuseks oleks suure tõenäosusega maharaiutud kõrghaljastus ja dendroloogilises mõttes väheväärtuslik, kuna selles domineerivad aastateks kiratsema jääv ehitustander Ihastes. Tahaksin peatuda linnahaljastuse seisukohast väheväärtuslikud puuliigid nagu sookask ja Idaringtee planeerimise ja ehitusega seonduval. Sisulise vastuseta on 21 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde jäänud küsimus, mis asjaoludel ja kaalutlustel ei rajatud ringteelt pajud. Ökoloogilises mõttes on puistu siiski oluline, kuna toimib hästi maha/pealesõite Vana-Ihaste piirkonnaga. Sellega on kunstlikult tekitatud kvartalite ja kruntide vahelise rohealana. Dendroloogilise hinnangu tupikseis, mida üritatakse leevendada läbi detailplaneeringute ja seekord kohaselt on soovitav osa puistust säilitada toimimaks elamurajooni ka üldplaneeringu muutmisega ning see on ka üheks kandvamaks ilmestava kõrghaljastusena. argumendiks õigustamaks Ihaste tee 18 planeeringut. Eeltooduga seoses Detailplaneeringus on hoonestusalade paigutamisel arvestatud nimetatud teen ettepaneku mitte planeerida Ihaste tee 18 krundil elamuehitust dendroloogilise hinnangu järeldustega ja väärtuslikumad puistud ja kõrghaljastatud alal. Alternatiivina võiks arutada krundi omanikule taimekooslused on planeeritud säilitada rohealadena. Samuti arvestab vahetuse teel teiste alternatiivsete elamuehituseks sobivamate kinnistute planeering rohealade sidususe tagamise vajadusega. pakkumist (eelkõige Annelinna ja Lammi tee vaheline piirkond). Teen ettepaneku Tähtvere sild planeeringust maha võtta ja keskenduda 3. Arvestada. Jätta sild objektina üldplaneeringu põhilahendusest välja. Tiksoja sillale. Sest kasu, mis Tähtvere silla ehitamine ja magistraali Sillakoridori alused maad arvata Tähtveres puhke- ja virgestusala koosseisu ja Annika Pakk kasutamine tooks ei ole proportsioonis kahjuga, mida see tekitaks Ujula tn piirkonnas loodusliku haljasmaa koosseisu. 25.05.2016 spordipargile, dendropargile, matkarajale, supelrannale ja eelkõige inimestele, kes neid kohti kasutavad. Praegune plaan tühistab pingitused, mis on tehtud piirkonna puhkeala arendamisel. Õhusaaste, mis on Tartu reljeefi tõttu juba niigi liiga kõrge, tõuseks veelgi. Selline plaan ei teeni linnaelanike huve. Annika Pakk, Rein Herne 40 elanikena oleme viimaste aastate jooksul näinud ja kogenud Mitte arvestada. Tartu Linnavolikogu on 18.9.2014 määrusega nr Pakk oma kodu ümbruses ajalooliste majade ja kruntide vahele uute elamute kehtestanud planeeringu “Supilinna linnaosa miljööväärtusega hoonestusala kerkimist, tiheduseni, mis lõhub selgelt siinse elukeskkonna miljööväärtust kaitse- ja kasutamistingimuste ning linnaosa maa- ja veealade üldiste 26.05.2016 ja suurendab muuhulgas ka parkimisprobleemi. kasutamis- ja ehitustingimuste täpsustamine ning täiendamine", kus on Seoses sellega on meil ettepanek, Kõrvitsa tänava pikendusele mitte planeerida veel ühte elamut, vaid säilitada ja arendada olemasolevat elamuala määratud. Planeeringu koostamisel on läbitud avalik menetlus ja maakasutust parklana, k.a hetkel riigimaana olevat osa. toimus põhjalik ja terviklik linnaosa puudutav kaalututlusprotsess. Ei ole Lisa: väljavõte Supilinna üldplaneeringust. mõistlik avada üksikuid teemasid, kohti või juhtusi planeeringu muutmiseks, vaid linn kannab teemaplaneeringu lahenduse üle linna üldplaneeringusse. Jüri Lumiste on kirjutanud Emajõeäärsest EUROPANi planeeringust Mitte arvestada. Emajõe ja Oa tn vahelise ala hoonestamiseks on läbitud järgmist (28.05.16): mitmekordne kaalutlusprotsess nii teemaplaneeringu kui detailplaneeringu koostamisel, krundid on enamuses võõrandatud Emajõgi ja tema kaldad on Tartus erilise tähtsuse ja tähendusega. Kõike, detailplaneeringus toodud ehitusõigusega. Krundi omanikel on õigustatud mis puudutab planeeringuid nendega, tuleb hoolega kaaluda ja mitte ootus planeeringutes antud ehitusõiguse realiseerimiseks. Rohekoridor kiiruga ja kasuahnelt toimida. Ning kindlasti peab linnaelanike arvamusi Emajõe tänavast kuni supelranna ja dendropargini jõe ääres on säilitatud. küsima-arvestama. Supilinnas Emajõe ja Oa tn vaheline (nn EUROPAN) planeering sai kunagi tehtud läbimõtlematult ja suurelt jaolt valesti. On 22 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde loomulik, et Oa tn äärde tulevad hooned. Kuid ärme jõe äärde hooneid ehita. Uue üldplaneeringu tegemise käigus saame kunagised vead heastada. Jätkem planeeringust välja detailplaneeringu pos 4; 5; 11 ja 14. Võib-olla ka pos 12 ja 15. Las kasvab tükike linnametsa, kus linnud, konnad, lapsed ja loomad toimetada saavad. Supilinna elamistihedus on juba üle normaalse - kolmas linnas. Pole elamisruumi, kus mängida palli, luuremängu või kulli. Ega lindudel pesitseda. Kus inimesel olla. Uued planeeringud 5-meetriste mururibade ja parkimiskohtadega pole elukeskkond. Ärme planeeri Supilinna lihtsalt kohaks, kus magamas käia ja majade ümber pole ruumi õues olla. Jõeäärne allee ja roheala selle kõrval on terve Tartu jaoks oluline koht, sest siit viib tolmu- ja tossuvaba tee spordiparki ja ujulasse ning matka- ning jalutuskäik Jänese rajale. Siia tullakse kvaliteetaega veetma kogu linnast. Arendagem seda kanti selles valguses, mitte ehitamise ja tarastamise suunas. Supilinlastena oleme tema seisukohtadega igati nõus ja jagame samu muresid antud teemal. Lisaks veel niipalju, et antud planeeringutiheduse juures, kus kogu ala saab olema kaetud majadega, millede elanikud saavad üksteise akendesse vaatama ja majade vahelistele mõnedele meetritele pargitud autosid vaatama on ainsaks võitjaks arendajad. Me ei arva, et linnaruumi arengus oleks arendajate huvid primaarsed. Arvan, et neile peab andma võimaluse olla ettevõtlik, kuid see ettevõtlus peab olema ikka ja ainult ühiste huvide teenistuses ja kindlasti linnaruumile pikemas perspektiivis vajalikes mõõtmetes. Annaksin tagasisidet Magistraal ja jaotustänavate plaanile Arvestada. Jätta sild objektina üldplaneeringu põhilahendusest välja. (http://info.raad.tartu.ee/webaktid.nsf/fc7763c017c9f110c22568cd00462 Sillakoridori alused maad arvata Tähtveres puhke- ja virgestusala koosseisu ja Tanel Krinal 5d4/8f4a01560fa19c5bc2257da2005848da/$FILE/Magistraaltanavad%20j Ujula tn piirkonnas loodusliku haljasmaa koosseisu.Kergliiklussillana 26.05.2016 a%20jaotustanavad.003.pdf/Magistraaltanavad%20ja%20jaotustanavad.p Kroonuaia sillast ülesvoolu kavandatakse Marja tänava sild. df). Olen juba tükk aega mõelnud, et Konsumi sillast ülesvoolu võiks veel üks sild olla, et saaks lihtsamini just lauluväljaku juurest teisele poole emajõge minna. Seega olen kahe käega poolt silla ehitamisele supilinna 23 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde konnatiigi juurde. Ainus tingimus oleks, et tegemist on kergliiklusteega. Kui sinna rajataks autotee, arvan ma, et see muutuks üsna tiheda liiklusega teeks, mis aga häiriks lisaks kohalikele elanikele, arvukatele tervisesportlastele ning rannas puhkajatele ka paljusid loomi-linde, kes just nimelt konnatiigi juures ja dendropargi ning ranna vahelisel alal elutsevad. Kvissentalist põhja poole jääv sild võiks küll olla autosild, kuigi seal võiks ka kindlasti kasutada mürasummutavaid barjääre, ning sild võiks olla sarnaselt uuele Ihaste sillale pigem kõrge ja pikk, et võimalikult vähe häirida kohalikku faunat. Ettepanekud Tartu linna üldplaneeringu eskiislahenduse kohta selleks, et Arvestada. Tartu linna üldplaneeringuga kavandatakse magistraaltänavate tagada magistraaltänavate võrgustiku katkematu ja terviklik süsteem ka võrgustiku katkematu ja terviklik süsteem ka linna piiril ning ohutu, kiire ja Luunja Vallavalitsus linna piiril ning ohutu, kiire ja sujuv ühendus Tartu linnalähivööndi ja linna sujuv ühendus Tartu linnalähivööndi ja linna vahel. Tartu linna terviserajad 26.05.2016 vahel ning siduda linna terviserajad ja kergliiklusteed maakonna omadega ja kergliiklusteed seotakse maakonna omadega. Luunja valla suunal: 1. planeerida jaotusmagistraali pikendus Hipodroomi tänava lõpuni ja 1. Mitte arvestada. Üldplaneeringuga nähakse ette Lõkketule tänava ja Lõkketule tänaval lõigus Hipodroomi tn-Veibri tee, planeerida samas Hipodroomi tänava lõigus Kasteheina- Lõkketule ümber ehitmine kergliiklusteed; jaotusmagistraaliks. Hipodroomi tänava jaotusmagistraaliks planeerimine kuni Veibri teeni ei ole põhjendatud, kuna Hipodroomi tänava ühendamisel Veibri teega võivad Veibri teelt tulevad sõidukid hakata kasutama liiklemiseks Ihaste linnaosa tänavaid mis ei ole mõeldud läbivaks liiklemiseks. 2. planeerida E. Wiiralti tänav ja Lõuendi tänav jaotusmagistraaliks või 2. Mitte arvestada. E. Wiiralti tänav ja Lõuendi tänav jaotusmagistraaliks kohalikuks jaotustänavaks, planeerida samas kergliiklustee. või kohalikuks jaotustänavaks planeerimine koos kergliiklusteega eeldab tänava laiendamist. Tänava laiendamine ei ole võimalik kehtivate looduskaitseliste piirangute tõttu. Kirjutan Teile, et avaldada oma arvamus planeeritava Tähtvere silla kohta. Arvestada. Jätta sild objektina üldplaneeringu põhilahendusest välja. Supilinna elanikuna ei poolda ma Supilinna tiigi ja ranna piirkonda silla Sillakoridori alused maad arvata Tähtveres puhke- ja virgestusala Ann Phillips rajamist. Antud piirkond on praegusel kujul armastatud ja aktiivselt koosseisu ja Ujula tn piirkonnas loodusliku haljasmaa koosseisu. 26.05.2016 kasutatav väärtuslik puhkeala, mille kavandatav sild ja automagistraal lootusetult rikuksid. Leian, et sild ei ole ka otseselt vajalik, kuna ülesvoolu on plaanis rajada veel teinegi sild, mis tekitaks selle linnaosa ühenduse vastaskaldaga. Tartlase, supilinase ja Maaülikooli tudengina vaatan murelikult Arvestada. Jätta sild objektina üldplaneeringu põhilahendusest välja. kavandatavat üldplaneeringu eskiisi. Kas tõesti on plaanis ehitada Sillakoridori alused maad arvata Tähtveres puhke- ja virgestusala koosseisu ja Elina Õunsaar magistraal (Põllu-Kreutzwaldi tn ühendus) läbi Tartu parima puhkeala ja Ujula tn piirkonnas loodusliku haljasmaa koosseisu.Kergliikluse sild 24 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde 26.05.2016 Maaülikooli linnaku? Selle magistraaliga kaasnev õhusaaste ja müratase kavandatakse Marja tänava sihil, kuna seal leiaks sild asukoha poolest hävitab hetkega kogu spordipargi, dendropargi ja supelrandade mõtte. rohkem kasutajaid, kui kahe supelranna vahel. Lisaks ühendaks Marja tn sild Kriitiliselt suhtun ka Marja tn ja Atlantise-Turuhoone jalakäijatesildade paremini Ülejõe ja Supilinna linnaosasid. ehitamisse. Marja tänava jalakäijatesilla asemel võiks kaaluda jalakäijate silla (mitte automagistraali!) rajamist kahe supelranna vahele. See ühendada kergliiklusteega ja arendada rekreatsiooniala mõlemal jõekaldal. Atlantise-Turuhoone vahelisel sillal puudub aga praktiline vajadus, need vahemaad olemasolevate sildad vahel on piisavalt väikesed. Oleks kahju kui Tartut planeeritakse linnulennult, mitte inimese tasandil. Ma saan aru, et on kaks valikut transiitliikluse suunamiseks - Tiksoja sild ja Arvestada. Jätta sild objektina üldplaneeringu põhilahendusest välja. Tähtvere sild. Vaadates neid valikuid kaardil näen tartlasena selgelt, et Sillakoridori alused maad arvata Tähtveres puhke- ja virgestusala koosseisu ja Rein Pakk rohkem argumente on Tiksoja silla kasuks. Ujula tn piirkonnas loodusliku haljasmaa koosseisu. 26.05.2016 Ennekõike on see ju mõeldud transiitliikluse juhtimiseks. Selles mõttes juhiks Tiksoja sild transiitliikluse vahetust linnaruumist kaugemale - eesmärk, mille nimel teevad suuri pingutusi kõik linnad üle kogu maailma ja mida meil on võimalus täna oma valikuga saavutada. Laululava, spordipark, supelrand, allee ja matka -sportimise rada on kõik olulised paigad mitte ainult kohalikule Supilinna ja Tähtvere rahvale, vaid neid kasutavad tartlased kõigist linnaosadest. Asuvad need ju sisuliselt kesklinnas ja selline linnakeskusele lähedalasuv otsekontakt loodusesse on terviklikuks Tartu eluks ülioluline. See annab meie linnale elulist, inimlikku ja unikaalset mõõdet, just tänu sellise keskkonna olemasolule täna pääseme me laias maailmas pildile atraktiivse linnana (nii mõneski Euroopat tutvustavas rahvusvahelises väljaandes või edetabelis soovitatakse just Tartut kui inimkeskset, omanäolist, vaimset ja soodsat elukeskkonda ja külastusobjekti) Loova inimesena ja Tartu Vaimu veendunud tunnetajana usun, et tänane keskkond kirjeldatud piirkonnas on üks meie ühise vaimsuse oluline element. Pealegi oleme me kõik koos - Tartu linnana - siiani targalt, hoolikalt ja tasakaalukalt panustanud selle kõigile kasutoova vääriskeskkonna kujundamisse nii aega kui vahendeid. Transiitliiklust sealt läbi juhtides töötaksime iseendale ja oma tulevikule hävitavalt vastu. Targad tartlased nii ei tee! Palun väga tõsiselt kaaluda võimalust see unikaalne ja elutähtis keskkond säilitada. 25 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde Olles põgusalt tutvunud planeeringuga, siis torkab silma planeeritav Arvestada. Jätta sild objektina üldplaneeringu põhilahendusest välja. põhimagistraal läbi Tähtvere spordirajatise. Olles ise Supilinna elanik, leian Sillakoridori alused maad arvata Tähtveres puhke- ja virgestusala koosseisu ja Ago Savi et selline planeering ei ole ohutu nii sportivatele inimestele, koolilastele Ujula tn piirkonnas loodusliku haljasmaa koosseisu. 26.05.2016 kes osalevad üldkehalises ettevalmistuses Spordipargis, ürituste korraldajatele (üritused laululaval, Tillu jooksu- ja suusamaraton), Tähtvere skateparki kasutajatele. Lisaks sellele leian, et Emajõe ranna külastus saab tagasilöögi. Võimalusel kaaluda peamagistraali mitteloomist keset kõrgelt hinnatud ja aktiivselt kasutusel olevale Tähtvere Spordiparki, vaid võtta kasutusele planeeritav ringtee ümber Tähtvere, soodustamaks Ülejõe, Raadi, Jõgeva … elavatel inimestel ümber linna sõitmist (Viljandi, Elva.). Supilinna elanikuna olen vastu üldplaneeringus kavandatavale Tähtvere Arvestada. Jätta sild objektina üldplaneeringu põhilahendusest välja. sillale. Kindlasti ei sobi elu-, puhke-, spordi- ja rohealale säärane Sillakoridori alused maad arvata Tähtveres puhke- ja virgestusala koosseisu ja Virgo Siil magistraal. See häiriks tugevalt kõiki eelmainitud tegevusi ja ei passi Ujula tn piirkonnas loodusliku haljasmaa koosseisu. 26.05.2016 kuidagi miljööväärtusliku piirkonna juurde. Samuti ei sobi sillale pääsuks lisaliikluse suunamine praegu niigi üle koormatud Oa tänavale, mis on aina rohkem täis pargitud, kus pidevalt kiirust ületatakse ja raskeveokitega sõidetakse, nii et majad vappuvad. Palun, et linnavalitsus teeks koostööd maanteeametiga ja arutaks, kuidas kõige paremini sõidukite vool planeeritava Tiksoja silla kaudu ümber linna viia ja sel moel elupiirkondade liikluskoormust vähendada. Tartus sündinud ja kogu elu siin igapäevaselt töötanud inimesena avaldan Arvestada. Jätta sild objektina üldplaneeringu põhilahendusest välja. heameelt algatatud üldplaneeringu üle. Tartu eri linnaosade parem Sillakoridori alused maad arvata Tähtveres puhke- ja virgestusala koosseisu ja Juhani Jaeger omavaheline ühendamine, kergliiklusteede lisandumine ja sadamaraudtee Ujula tn piirkonnas loodusliku haljasmaa koosseisu. 26.05.2016 trassi ärakasutamine on igati kiiduväärt ettevõtmised. Uued kergliiklus- ja autosillad Rebase ja Ropka piirkonnas vähendavad praeguste trasside koormust ja viivad liiklust kesklinnast eemale. See kõik on väga hea. Omaette teema on Tähtvere ja Raadi-Kruusamäe linnaosade ühendamine. Kahtlemata on tegu olulise küsimusega. Samavõrd oluline on hoida neid väärtusi, mis teevad Tartust unikaalse ja hinnatud elukeskkonna – millegi, mis siin päevast päeva elades võib kergesti märkamatuks jääda. Kultuurikorraldaja ning Tartu Jaani kiriku tegevjuhina olen igal aastal isiklikult seotud kümnete Tartut väisavate väliskülaliste vastuvõtmisega. Nende seas on hinnatud kultuuritegelasi, heliloojaid, muusikuid, teadlasi, kirikutegelasi jt. Need on inimesed, kes ei külasta meie linna kiirustades, vaid võtavad aega ka elukeskkonna tunnetamiseks. Tartu loodusküllus ning Supilinna miljööväärtuslik piirkond on väärtused, mida meie linna 26 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde kirjeldades esmajärjekorras nimetatakse – koos ülikoolilinna vaimsuse ja nooruslikkusega. Supilinna läbiva Tähtvere silla ja automagistraali rajamine haavab piirkonna esteetikat ja miljööd. Muudatuse mõju suurust ei saa täna täpselt hinnata, kuid on selgemast selgem, et inimsõbralik elukeskkond olemasoleval kujul ei säili. Piirkonna kasutamisega liikluskoormuse ümbersuunamiseks kaasnevad mürareostus ja õhusaaste. Silla ja magistraali pildile toomisega kaob lisaks veel "see miski”, mis muudab Supilinna praegu unikaalseks, kesklinna külje all asuvaks vaikuse ja rahu oaasiks. Ühinen paljude arvamusavaldustega, mis peavad ideed ebaõnnestunuks ning Tartu kui terviku artaktiivsust oluliselt kahjustavaks. Linnaosade parem ühendus on mõistagi oluline, kuid selleks valitav meetod ebaõige. Sild tuleb rajada kas kaugemale linnast välja või asendada see märksa esteetilisema lahenduse, autotunneliga. Linna arendamine on oluline ja mõningate rohealade kadumine paratamatu. Olen igati seda meelt, et hoonestada Holmi park ning osa Emajõe kaldast kesklinnas, mis on suur kasutamata potentsiaal. Seevastu Supilinna tänase keskkonna ja esteetika lõhkumine on vastutustundetu nii pikemas kui ka lühemas perspektiivis. Ühinen ka Laura Lilles-Heinsaare argumentatsiooniga. Raja 31A krunt asub Raja tänava parkmetsa lääneservas aedlinna keskel. Linn annab kõigile krundi Raja 31a planeerimise küsimustes Eramute rajoon nimetatud piirkonnas on suhteliselt noor — rajatud 2000. ettepanekuid teinud isikutele ühise seisukoha. Raja ja Tervise aastate alguse detailplaneeringutega varasemate aianduskooperatiivide tänava piirkonna kohale, kuid näiteks aiandusühistu Osmo (praegune Puhkekodu tn) rajati Planeerimisprotsess on kaasamise ja kaalutlemisprotsess selle kõigis inimesed (112 in) siia juba 1960. aastal. Aiandusarhitekt Vaike Solomatina koostas etappides kuni planeeringu kehtestamiseni. Planeeringu eskiislahenduses 27.05.2016 territooriumi planeerimise kava, kavandati teedevõrk ja pandi paika on linn määranud krundile kortermaja juhtotstarbe pidades seda aiamajakeste asukohad. Seega on juba ajalooliselt tegemist aedlinliku linnaehituslikult samaväärselt sobivaks praegu kehtiva miljööga piirkonnaga. detailplaneeringuga arvestusega, et krundi koormuse tõusuga eraldatakse 2005. aastal kehtestatud Raja 31A detailplaneering nägi samuti ette selle kompenseerimiseks osa krundist avalikku kasutusse. Linn on ehitada krundile eramud. Kinnistu praegune omanik omandas krundi planeeringu eskiislahenduse käigus Raja 31a krundi planeeringulahenduse kehtiva detailplaneeringuga, millele oli seatud ehitusõigus 16 eramu osas saanud väga tugeva ja resoluutse negatiivse tagasiside nii piirkonna ehitamiseks. Algatatud Tartu üldplaneeringu 2030+ eskiisi järgi soovitakse elanikelt kui SA-lt Tartu Ülikooli Kliinikum. 22. augustil 2016 toimunud muuta nii praegu kehtivat Tartu üldplaneeringut kui ka Raja 31A krundi Raja 31a puudutaval avalikul arutelul tutvustas detailplaneeringut, muutes kinnistu sihtotstarvet. hoonestuslahendust AS- l Nordecon. Esitletud hoonestuskavaga Me ei ole nõus algatatud üldplaneeringu eskiisiga, mille kohaselt soovitakse ehitada 11 korterelamut, kus tänavate äärsed hooned oleksid planeeritakse Raja 31A krunt muuta korruselamumaaks, mis toob kaasa kahekorruselised ja krundi sisemusse jäetavad hooned kolmekorruselised, korterelamute ehitamise üksikelamute keskele ja aedlinnamiljöö kokku kuni 90 korterit. Linnale kavandatakse pargi laiendamiseks anda ca hävimise. Eramute ja kortermajade segamini paigutamine muudab 27 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde kardinaalselt aedlinna olemust ja mõtet. 3000 m2 krunti, lisaks oleksid avalikult jalakäijatele kasutatavad Oma seisukoha esitasime juba 2012. aasta oktoobris, kui esmakordselt ajaloolised alleestruktuurid. Esitluses rõhutati valmisolekut leida A. Kalda taheti kehtestatud detailplaneeringut muuta (vt kiri, mis on registreeritud majale ühiskondlik, piirkonna kogukonda huvitav kasutus ja Tartu linnakantseleis 31.10.2012. a. nr DP-12-015/9-3.1 ja rekonstrueerida Tervise tänava kõnniteed. Esitluses rõhutati, et http://petitsioon.ee/sanatooriumipark). Raja 31A krundi muutmisega krundiomaniku hinnangul võimaldab praegune detailplaneering maa-ala eramumaast korruselamumaaks: hoonestada kuni 3 korteriga elamutena (linn on koosoleku järgselt Halveneb oluliselt aedlinna elanike elukeskkond ja kahaneb nende analüüsinud planeeringu materjale ja leiab, et siiski on lubatud vaid kuni kinnisvara väärtus. Oleme teadnud, et rajasime oma kodud eramute kahe korteriga majade ehitamine). piirkonda ja meil on õiguspärane ootus (Põhiseaduse § 10, RKPJKo 30.09. 1994. III-4/A-5/94) aedlinnamiljöö säilimisele. Tartu linn on oma tegevuses Arutelul nentisid linna esindajad, et strateegilises, ülelinnalises plaanis ei seni väärtustanud erinevate asumite olemasoleva miljöö säilitamist, ole linn vastu piirkonna hoonestamisele väiksemate kortermajadega, kuid kehtestades miljööväärtuslikke alade püsimiseks mitmesuguseid ei arva, et saadav sotsiaal-majanduslik hüve kaaluks üles kogukonna piiranguid. Meile jääb arusaamatuks, milline ülekaalukas avalik huvi elanike rahulolematuse kavandatava keskkonna suhtes. Sellest tulenevalt sunnib senist lähenemist hülgama. Tartu linna ehitusmäärustiku kohaselt tegi linn ettepaneku keskenduda kolmele läbirääkimiste teemale- saab planeeringu koostamise algatamisest keelduda, kui „ettepanek on korterite arvu vähendamine, taristu kordategemine ja A. Kalda majale vastuolus piirkonna väljakujunenud linnaehitusliku miljööga (§ 5, p 1, lg kogukonnale sobiva funktsiooni leidmine. 1).“ Ja seda see praegu on. Praegu menetletava üldplaneeringu eskiisi seletuskirjas rõhutatakse samuti mitmel pool, et uued ehitatavad hooned Arutelul osalenud piirkonna elanikud jäid oma seisukoha juurde mitte peavad sobima ümbritsevasse keskkonda ja arvestama väljakujunenud toetada krundi juhtotstarbe (väikeelamumaa) muutmist arhitektuurset olukorda (vt n Tartu linna ÜP seletuskiri 2.l, 3.1, 3.2). Tartu korterelamumaaks. Linnavalitsuse seisukohad ja praegune tegevus Raja 31A sihtotstarbe muutmisel on väga vastuolulised! Oluliselt kasvab autoliiklus, mis toob Kohalik omavalitsus kui planeerimise korraldaja peab tasakaalustama kaasa olemasoleva taristu ülekoormamise, suureneb nii müra kui ka erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid õhusaastatus. Raja tn parkmetsas olev terviserada läheb mitmes kohas üle vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning sõidutee, tihenev liiklus seab ohtu ka tervisesportlased. Häirub lõimima need planeeringulahendusse. kõrvalasuvate haiglate patsientide rahu ja privaatsus, mida nad vajavad tervistumiseks. Tartu Ulikooli Kliinikumi Kopsukliinik ja Psühhiaatriakliinik Planeerimisseadusest tulenevalt on üldplaneeringu üks ülesandeid planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas on siia toodud aedlinna värsket õhkuja vaikust arvestavalt, korterelamute rajamine ning kasvav müra ja saastatus rikuks seda oluliselt. Hävib projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse roheala, samas kui kogu maailmas on tendents, et linnas asuvaid juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja rohealasid püütakse säilitada. Ka „Tartu linna välisõhus leviva haljastusnõuete määramine keskkonnamüra vähendamise tegevuskavas“ (https://www.tartu.ee/data/Myra_vahendamise_tegevuskava_13.06.201 Linn on koosoleku järgselt veel kord kaalutlenud kõiki teemaga seonduvaid 3.pdf) on linnal soovitatud säilitada olemasolevad vaiksed alad, kaitstes asjaolusid ja leiab, et Raja 31a krundi krundi maakasutuse juhtotstarbeks neid erinevate arendustegevuste eest, säilitada olemasolev haljastus ja tuleb määrata väikeelamumaa, kuhu on lubatud projekteerida vajadusel laiendada puhkamis- ja sportimisvõimalusi (pt 8, alalõik 4.5). kahekorruselisi elamuid. Rohealade tähtsusele viidatakse ka menetletavas uldplaneeringu eskiisi 28 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde seletuskirjas (pt 7). Raja tn parkmets ja siinne terviserada on väga aktiivselt kasutatav kogu Tartu linna elanike poolt. Selliseid üldkasutatavaid rohealasid ei ole ei Maarjamõisa linnaosaga piimevates linnaosades — Tammelinnas, Veerikul, Ränilinnas ega ka linna lähiümbruses. Meil on õiguspärane ootus kehtiva detailplaneeringu edasikestmisele, mis on olnud aluseks meie kodu rajamisel kõnealusesse piirkonda ja millega me rahul oleme. Kuid teeme siiski omapoolsed järgmised ettepanekud, mida linn võiks kaaluda: Lähedalasuvatele suurtele liiklussõlmedele (Ringtee koos Riia ja Viljandi ringiga) tasakaaluks võiks Tartu linn otsida võimalusi Raja 31A roheala säilitamiseks ning populaarse spordi- ja puhkeala laiendamiseks, kaasates selle väljaarendamiseks ja - ehitamiseks kohaliku kogukonna. Kohalik kogukond on regulaarsete kevadiste talgutega näidanud, et hoolib oma piirkonnast ja saab ala koristamisega hakkama. Avalik kasutus suurendaks elanike motivatsiooni veelgi. Sportimisvõimaluste avardumisest võiks huvitatud olla ka Tamme Güimnaasium. Avalikkuse huvides võiks rakendust leida ka krundil paiknev Kallaste villa (1914, Soome arhitekti Valter Thome’ projekteeritud). Nii taastataks ja säilitataks krundi esialgne idee — villa suures pargis ja Tartu saaks juurde kultuuriväärtusega (villa rajati rahvaluuleteadlase ja diplomaadi Oskar Kallase ja kirjanik Aino Kallase koduks) heakorrastatud piirkonna. Lisa: piirkonna inimeste allkirjad. Hilisem järelpärimine 06.07.2016. Saades teada Tartu linnavalitsuse reserveeringust (Tartu linna Arvestada. Näha krundil ette vabaaja veetmise ja teeninduse üldplaneeringu eskiisi seletuskiri p.9.3.) piirkondliku tähtsusega spordihalli funktsioonidega maa-ala (50 % Üh, 50% ÄT), ms võimaldab luua Vana- Ihaste Riho Illak jt Vana- ehituseks, oleme segaduses ja teadmatuses. Olemasolevalt on Ihastes asumi vabaaja veetmise võimalusi kohalikele elanikele. Ihaste elanikud (12 asuv ratsatall töötanud tänaseni põhiliselt lastele ratsutamise õpetamise in) eesmärgil. Nüüdseks on teada, et tegevus on olnud ratsatallil kahjumlik 27.05.2016 ning omanik on lõpetamas tegevust. Ihaste on olnud eelneval ajal kui suvilate piirkond, kuid viimastel aastatel on jõudsalt arenenud suvilate ümberehitus elamuteks, kus on võimalik elada aastaringselt. Igasuguse avaliku asutuse planeerimine sedavõrd homogeensesse, rahulikku aedlinna mis on võrreldav ehk ainult Elva linna ja Tartus Tamme linnaosaga, on uue ja häiriva situatsiooni tekkimine. Enamus Vana-lhaste tänavaid on ilma kõnniteeta, või siis asub kõnnitee ühel pool tänavat. Linnajagu on intiimne ja rahulik. Avaliku asutuse ehitamine (spordihoone) muudab oluliselt elukeskkonda. Logistika muutub, transpordivahendite rohkus ja liiklustihedus suureneb, mis omakorda ohustab ka turvalisust 29 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde aedlinna kitsastel tänavatel. Seoses asjaoluga, et Vana-Ihastest on kujunenud ülimalt roheline aedlinn ning jätkuvalt arenemas elamiseks väärtuslik piirkond ning linnaosa edasine areng individuaalmajade (madalad majad —mitte üle kahe korruse) ehitamise läbi laienevaks elurajooniks on igati aktsepteeritav ning linnaosa arengu seisukohalt loogiline. Ihaste ratsabaasi omanik on aastate jooksul muutnud maaala korrastatuks ja hooldatuks ning mõte muuta maaala väikeelamumaaks on toetust vääriv. Ihaste elanikena toetame Tartu linnavalitsuse mõtet koondada elamiseks sobivad piirkonnad linna äärealadele. Samas aga jääb arusaamatuks plaan ehitada elamiseks väärtusliku väikeelamu piirkonda spordihoone või mõni teine suure intensiivsusega avalik asutus. Kaaluda ehk võiks ju kai- ja sadamakompleksiga hästi harmoneeruva pubi-tüüpi söögikohaga, mis ei suurendaks olulisel määral transpordi- ja inimvooge või siis sinna piirkonda (praegused tallid) sobivate elamu(te) ehitust. Peame arvestama, et lhastest 2,5 km kaugusel asub A Le Coq Spordihoone, sinna viiv kergliiklustee on kujunenud "sporditeeks". Lisaks on kauplusi paari kilomeetri ulatuses vähemalt kolm. Wiiralti parkmetsa terviserajad läbivad Tartu linnavalitsuse toel uuenduskuuri. Seoses sellega oleme arvamusel, et sellesse piirkonda ei sobi spordihall. Ettepanek oleks muuta Tähtvere 63 korterelamu maaks kuna ta on Arvestada. Tartu Linnavolikogu on 18.9.2014 määrusega nr kehtestanud nurgapealne krunt ja vahetus läheduses olemasolev hoone (Piiri tn. 1 ja planeeringu “Supilinna linnaosa miljööväärtusega hoonestusala kaitse- ja Kaidi Tiirik Meloni nurgal asetsev hoone) on korterelamu. kasutamistingimuste ning linnaosa maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja 27.05.2016 ehitustingimuste täpsustamine ning täiendamine". Linn kannab planeeringu lahenduse üle linna üldplaneeringusse. Oleme täielikult vastu Tartu linna kavale muuta Oa tänav transiitteeks, Arvestada. Jätta sild objektina üldplaneeringu põhilahendusest välja. oleme täielikult vastu ka Supilinna spordipargi juurde silla ehitamise Sillakoridori alused maad arvata Tähtveres puhke- ja virgestusala koosseisu ja Mait Raun kavale. Oleme väga imestunud, et see sajandi alguses põrmuks Ujula tn piirkonnas loodusliku haljasmaa koosseisu. Maie-Ann Raun materdatud kava, mille juured pärinevad soveti ajastust, on jälle pinnale Mirjam Raun ujunud, et kollitada Supilinna. Palume jätta Supilinn rahule ja elanikele 27.05.2016 seda ka selge sõnaga kinnitada. Käesoleva pöördumisega teen ettepaneku jätta Tartu linna uuest Arvestada. Jätta sild objektina üldplaneeringu põhilahendusest välja. üldplaneeringust välja Tähtvere sild, mis planeeritud kujul lubab tulevikus Sillakoridori alused maad arvata Tähtveres puhke- ja virgestusala koosseisu ja Ergo-Hart Västrik 1) ehitada autotee läbi Tähtvere puhkepargi Supilinna spordipargi serva ja Ujula tn piirkonnas loodusliku haljasmaa koosseisu. silla üle Supilinna tiigi (nn konnatiigi) ja Emajõe, ning 2) kujundada Oa 30 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde 27.05.2016 tänavast sillale pealesõidutäanava. Leian, et see sild ei lahenda praegusi liiklusprobleeme Jakobi mäel ja Laial tänaval ning pigem tekitab sild Supilinna elanikele ja spordipargi kasutajatele juurde olulisi probleeme. Selle arendusega satub ohtu Supilinna spordipark, lõigatakse ära ühendus dendropargi ja sprodipargi vahel, samuti lõigatakse linnast ära Emajõe Supilinna poolne supelrand. Probleemiks on ka planeeritav liikluse suunamine läbi Oa (ja Herne) tänavate uuele sillale ning Tallinna suunal, mis suurendab oluliselt Supilinna liikluskoormust ning mille tekitatud vibratsioon mõjub negatiivselt Supilinna turbasele pinnasele ehitatud hoonetele. Palun muuta eramu Kastani 119, mis asub miljööväärtusliku hoonestusala Jätkata arutelu põhilahenduse koostamisel. piiril, muuks põhihooneks. Anneli Rein Meil on olemas 2000.a. algul Tartu Linnavalitsuse Ehituskorralduse 27.05.2016 osakonna poolt välja antud ehitusluba (tähtajatu), kus puuduvad kasutuspiirangud seoses muinsuskaitse või miljööväärtuslikkusega. Lähtedokumentide hulgas on viidatud Tartu linna üldplaneeringule 1999, kus olid piirid teised. Eramu rekonstrueerimise tehniline projekt on kinnitatud 2000. a. Lisa: fotoillustratsioon 1924. a elamust. Olen Supilinna Oa tänava elanik. Saan aru, et liikluse sujuvamaks Arvestada. Jätta sild objektina üldplaneeringu põhilahendusest välja. muutmise nimel ehitatakse teid kas juurde, laiemaks või efektiivsemaks. Sillakoridori alused maad arvata Tähtveres puhke- ja virgestusala koosseisu ja Alar Onoper Kuid alati peab selle juures arvestama, mis võib selle tagajärg olla. Ujula tn piirkonnas loodusliku haljasmaa koosseisu. 27.05.2016 1. Olen teadlik ja kogenud, et ummikud tõepoolest esinevad nii Laial tänaval kui Jakobi mäel. Kuid õnneks on need vaid hommikul ja õhtul ning sedagi väga lühikest aega. Tallinna ummikutega ei anna siin üldse võrrelda. Liikleja saab ka ise valida aja, et ummikuid vältida. Hommikuti piisab kui liigelda veidi varem ja liiklus on täiesti olematu. Isegi kui selle silla ehitamisega kaovad kusagil ummikud ära, siis on ju selge, et kuskil tekivad selle tõttu uued ummikud. 2. Supilinnas elamise eelis ongi just selle rohelus, eraldatus, vaikus ja loomulikult sportimisvõimalused. Need on tugevad argumendid, miks Supilinnas käib kinnisvaras kiire hinnaralli. Inimesed hindavad kõrgelt neid väärtusi ja on selle nimel nõus maksma juba kesklinna väärilist ruutmeetri hinda. Kui Oa tänavast saab suure koormusega tee ei soovi paljud enam selle läheduses elada k.a meie viieliikmeline perekond. 3. Supilinna liiklusturvalisus on just tänu sellele kõrge, et teed on olnud kehvas seisukorras mis sunnib autojuhte vaiksemalt sõitma, et hoida autot 31 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde lagunemise eest. Hea näide on kohe tuua Oa tänavalt. Kui tee pinnati mõned aastad tagasi, hakkasid autode kiirused küündima koguni 60 km/h piirkiiruseni ja see polnud erandiks, vaid pigem reegliks. Olen ise kinni pidanud mitmeis kihutavaid autojuhte ja pööranud nende tähelepanu, et supilinnas on maksimaalne kiirus lubatud vaid 30 km/h, mille peale juhid on justkui kohmetunud ja üllatunud. Ja kui te arvate, et kihutajad on noored mehed siis eksite. Mina olen kinni pidanud kaks vanemat härrasmeest ja kaks naisterahvast. Kuid see selleks, oletame et Oa tänavast tuleb suure liiklusega tee. Mis oleksid tagajärjed? Hetkel pole jalakäijal võimalik kõnniteel käia, sest seda lihtsalt pole. Talvel kui teed on veel kitsamad on liiklusoht väga tõsine, kahjuks jalakäija kahjuks. Terves Supilinnas kehtib ristmikel parema käe reegel. Pea iga nädal tekib liigeldes olukordi, kus seda justkui eiratakse ja avariid on jäänud imekombel olemata. Kui autode kiirused peaksid kasvama, toob see endaga kaasa palju autode mõlkimisi. 4. Supilinn, spordipark, laululava, dendropark on kõik lahutamatud osad. Kui tee hakkab neid üksteisest eraldama, kaotavad kõik oma väärtusest. Kui vaiksel suveõhtul laululaval mõnd teatritükki kuulata, siis ilmselgelt hakkab suurema liiklusega Supilinn seda segama. Näitena võib tuua Hansahoovi suvised etendused, kus näitlejate teksti viiendast reast kaugemale ei kuulegi, sest autode müra summutab selle. Kuidas saame reklaamida spordiparki tervise visiitkaardina, kui autode heitgaase on park täis. Supilinnas on juba niigi palju heitgaase, eriti talveperioodil kui inimesed ahjusid kütavad ja asotsiaalid dendropargis lõkkes plastikut põletavad. 5. Juhul kui Supilinna ehitatakse sild üle Emajõe, kaalub meie perekond küll sellest linnaosast ära kolida ja võimalusel väljapoole Tartu piire. Üldjoontes tunnustame Tartu linna üldplaneeringu 2030+ eskiislahenduse põhimõtteid ja lahendusi ning toetame maakasutuse Tartu Regiooni üldtingimusi energia‐ ja kliimapoliitika elluviimiseks ning linnapeade Energiaagentuur pakti kliima ja energia alal täitmiseks. Üleminek taastuvenergiale, MTÜ energiavarustuse mitmekesistamine, taastuvate transpordikütuste 27.05.2016 kasutusevõtmine, ühistranspordi ja kergliikluse eelistamine transpordienergia kokkuhoiuks ning energiatõhususe tõstmine hoonetes, eriti aga alates 2021 liginullenergia hoonetele üleminek 32 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde eeldavad planeeringuperioodil põhimõttelisi ja läbimurdelisi muutusi Tartu linna maakasutuses, selle põhimõtetes ja ka konkreetsemate ehitustingimuste esitamises. Nähtavasti tingituna energia‐ ja kliimatemaatika uudsusest ning kiiretest arengutest sisaldab üldplaneeringu eskiis ohtralt mitte‐ruumilist ja mitte‐nii‐väga‐asjakohast selgitust või korralduslikke ja inseneridetaile, mis peidavad otseseid ja kaudseid linnaruumilisi muutusi konkreetselt Tartus, mis tuleneb energia‐ ja kliimapoliitika elluviimisest, muutustest energiageograafias mitmekesisuse ja hajatootmise suunas ning madalenergiahoonete rajamisest. Juhime Teie tähelepanu järgmistele üldplaneeringu teemadele, mida peame vajalikuks muuta ja täiendada. Eeskätt puudutavad meie märkused ja ettepanekud energia‐ ja kliimapoliitika elluviimist 1. Arvestada ja rõhutada olemasoleva taristu kasutuse eelistamist strateegiliste ja üldisemate planeeringuliste võtete abil. hoonestusalade valikul. 2.1.Ruumiline arengu sidumine arengustrateegia „Tartu 2030“ strateegilise arengu mudeli ja allvisioonidega 2. Selgitus. Kesklinna üldplaneering integreeritakse linna üldplaneeringusse enne selle kehtestamist. Ruumilise arengu põhisuunad strateegiliste eesmärkide ja põhimõtteliste muutuste ning asukohaeelistustega peaksid olema sissejuhatavalt, eristavalt ja jõuliselt välja toodud. Eskiisi avaosa jääb võrdlemisi 3. Selgitus. Linna üldplaneeringus tuuakse välja erineva arhitektuurse üldsõnaliseks ja nö. pehmeks. Ettepanekud: iseloomuga piirkonnad (nn. jaotuspiirkonnad) andes neile 1. Mööndes hoonestu ja taristu paiknemise ajaloolist inertsust ning projekteerimistingimuste aluseks olevad nõuded. Jaotuspiirkonna suuruse ja pideva linnauuenduse vajadust kõigis asumites tuua välja asukoha määramine sõltub koha erisustest. arengualad/kasvualad. 2. Juhindudes põhimõttest ’kesklinna kõigepealt’ korrata üle kesklinna üldplaneeringu põhimõtted kesklinna eelisarendamisest. 3. Maakasutuse juhtotstarvete esituses lisada piirkonna ja asumitäpsust, võimalusel ka kvartali ja tänavalõigu täpsuses. 33 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde 4. Linnaarengu väljendamisel, maakasutuse muutustes ja 4. Arvestatud. tingimustes eristada selgemalt uusarendust, maade taaskasutust (militaar‐ ja tööstusjärgne maakasutus) ning uuenemist‐ renoveerimist. 5. Arvestatud, linna üldplaneeringus on elamumaade arengul arvestatud nn. 5. Tuua strateegilises võtmes selgemalt välja ja lahendada üldisema linnastsenaariumiga. planeerimise lahendustes viimaste kümnendite kõige murrangulisem ruumiline muutus – eeslinnastumine, mis on tihenenud linna‐eeslinna sidusust, tekitanud halduspiiril loomuliku maakasutuse katkemist ning võimendanud autostumist kõigi sellest tulenevate tagajärgedega. 6. Täpsustada Lõunakeskuse, ERMi ja teiste suure ruumilise mõjuga 6-9. Teha koostööd planeeringulahenduse edasisel väljatäätamisel. keskuste/kompleksarenduste maakasutuslik, liikuvus‐ ja koostamisel. energiamuutus (kasvu piirid ja perspektiiv). Tuua planeeringukaardil ning numbriliste indikaatoritega välja nende maakasutuse, taristu ning energiamõjud ja muutused. Senine planeerimispraktika keskuste detailplaneerimisel ei väljenda mitmetel juhtudel linnaarengu strateegilisi eesmärke, kuivõrd nende mõjud väljuvad detailplaneeritavalt alalt mitte ainult naaberkruntidele ja asumisse, vaid kogu linnaregioonile. 7. Üldplaneeringu antud eskiislahendus on planeerimisinstrumendina suunavalt täpne avalike ja munitsipaalteemade/otstarvete käsitlemisel, olles märksa tagasihoidlikum või jättes suisa tähelepanuta eraõiguslike teenustevõrgustike (näiteks kaubandus, tanklad, meelelahutus jm) arengu maakasutuslikud ja taristulised küsimused ning koduläheduse või koonduva paiknemise põhimõtted. 8. Põhjalikumat analüüsi vajab alates 2021 kohustusliku liginullenergiahoonete rajamise planeeringuline mõju, mis muudab läbimurdeliselt ja olulisel määral hoonestu arendamist, seda nii struktuurselt, arhitektuurselt kui ka energiatootmise ja ‐ taristu mõttes. 9. Lisaks energiapoliitikast tulenevatele muutustele, mis on seotud leevendamistehnoloogiate rakendamisega linnades, tuua selgemalt ja eraldi osana välja kliimamuutuste mõjudega kohanemise planeeringulised tingimused ja vajadused 34 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde linnauuenduseks. 11.4.Kaugküte 11.4. Teha koostööd planeeringulahenduse edasisel väljatäätamisel. koostamisel. Lk 71‐74 selgitus deklareerib esmalt EL poliitikat ja kaugkütte edulugu Tartus ning seejärel keskendub suuresti normatiivsetele, korralduslikele ja haldusküsimustele, mis ei ole kuigivõrd seotud ruumilise planeerimisega. Ettepanekud: 1. Lühemalt, aga selgemalt väljendada kaugkütte arendamise ruumilisi aspekte ja võimalusi, väljendades seda nii kaardil kui tekstis, jaamade ja võrgu paiknemine (mitte ainult Tartu linn!) jne., seda eeskätt johtuvalt linnaarengust, laienemisest, asendilistest eripärades ning hoonestusest tulenevatest asjaoludest. 2. Biomassi kõrval nimetada konkreetselt kütusena turvas ning tuua ühtlasi välja kütuste transpordiküsimused jaamadesse. 3. Nimetada kaugkütte erandites esimesena puhtama energialahenduse juhtum. 4. Pidada silmas küttelahenduste mitmekesistamise võimalust sõltuvalt keskkonnamõjust, energiatõhususest ja turukonjunktuurist. 5. Kanda kaardile kaugjahutusvõrk ja –ala ning käsitleda põhjalikumalt jahutustehnoloogiate maakasutuslikke küsimusi tingituna kliimasoojenemisest. 11.6.Gaasivarustus. Ettepanekud: 11.6. Teha koostööd planeeringulahenduse edasisel väljatäätamisel. koostamisel. 1. Esitada energia valdkonna tehnoehitiste alad, sh gaasivõrk ja selle arendamise perspektiiv. Arvestada seejuures arengutega ringlusmajanduses, biojäätmete käitlemises ja biometaani tootmisega. 2. Väljendada biometaani taristu rajamise ja torustikku sisestamise perspektiiv. 3. Tuua eraldi allteemana sisse transpordikütused ja tanklavõrgustiku, sh näha ette tanklate muutmine mitmekütuseliseks, pidades silmas gaasi‐ja elektriautode kasutuse laienemist ning tankimisvajadust. 35 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde 11.7. Elektrivarustus 11.7.-11.8. ja 6. Teha koostööd planeeringulahenduse edasisel väljatöötamisel. koostamisel. Ettepanek: Esitada energia valdkonna tehnoehitiste alad, elektrivõrk (ja gaasivõrk) kaardina, sh tuua visuaalselt välja kõrgema pingega elektrivõrgu (koos kaitsevöönditega) lähedus elamualadele ning teised võimalikud läheduskonfliktid külgnevate ja ülekattes otstarvetega. Väljendada planeeringukaardil elektriautode laadimisvõrgustik ja selle areng. 11.8. Taastuvenergia Ettepanek: Toimetada ja kohandada sissejuhatav tekst taastuvenergia laieneva kasutuse põhimõtetele linnatingimustes, sh vältides ideoloogilist, keelavat ja üldsõnalist sisu ning asendades selle asukohapõhiste arengusuundadega Tartus, täpsustades võimalikke eelistusi piirkonniti. Linnaruumilisi põhimõtteid saab üsna lühidalt ja täpselt väljendada nii peavoolutehnoloogiate kui ka perspektiivsete läbimurdetehnoloogiate lõikes. Kustutada päikese‐ja tuuleenergia kaart kui vale, vigane ja demagoogiline. Üldisemaks eesmärgiks kõigis energiapeatükkides seada võimalikult suurem selgus ja asukohatäpsus, samuti võtta eesmärgiks (loataotluste) protseduuride lihtsustamine (mis ei tarvitse olla üksiti ÜP ülesanne). 11.8.1 Maasoojus Maasoojuse kasutamise potentsiaal linna‐aladel on seni rakendamata ning arendamisele suunatud algatused väljenduvad mitmetel juhtudel piiranguliselt ja bürokraatlikult. Keeluvööndite laius ja nende võimalikud ülekatted muudavad horisontaalkontuuriga maasoojuse rakendamise võrdlemisi piiratuks arvestades just linnakruntide suhtelist väiksust. Ettepanekud: Analüüsida maasoojussüsteemi minimaalsete kauguste tingimusi ja teha 36 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde põhjendatud ettepanekud piirangute vähendamiseks. Muuta kaarti ja selle legendi energiafunktsionaalseks ehk siis näidata tingimuslikult lubatud, piirangulised ja keelualad. Eskiisi kaardilahendus väljendab lähtekeskkonda, mitte rakendamise tingimusi. Näha ette ja toetada maasoojussüsteemide rajamist rohealadel ja parkides, samuti tööstusaladel, sh suuremate ja võimalusel ka ühiskasutatavana. 11.8.2 Päikeseenergia sh 5.5 Uute hoonete ehitamise nõuded miljööväärtuslikule alale. Lk 45. Tingimus, et hoonete tänavatasandilt nähtavale küljele pole lubatud paigaldada metallkorstnaid, päikesepaneele, õhksoojuspumpasid jt tehnoseadmeid, kaotab üsna suure osa taastuvenergiapotentsiaalist. Tingimus päikesepaneelide katusele ühele tasapinnale paigaldamisel muudab paljudel hoonetel päikeseenergia arendamise ebamõistlikult kalliks ehk siis võimatuks. Kuivõrd miljööväärtuslikes piirkondades toimub jätkuvalt ja üha laienevalt elamute rekonstrueerimine ning arvestades EL direktiivi kohustuslikkust, mille kohaselt alates 2021 peavad renoveeritud hooned olema nn liginullenergia hooned, samuti asjaolu, et valdavalt kõrge keskkonnateadlikkusega arendajad kui elanikud on põhimõtteliselt valmis investeerima taastuvenergialahendustesse, takistavad päikeseenergia piirangud taastuvenergia mikrotootmist nii Vanalinna muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis ning miljööväärtuslikel hoonestusaladel. Ettepanekud: Leevendada tingimusi päikeseenergia kasutamiseks miljööväärtuslikel aladel ning lahendada päikesepaneelide paigaldamine ehitustingimuste raames. Võtta päikeseenergia rakendamisel linnatingimustes eeskujuks Vahemeremaade planeerimiskogemus, mis muuhulgas arvestab miljööväärtuse kaitsega. Analüüsida eskiisis välja pakutud piirangutes 37 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde rakendamata päikeseenergia mikrotootmise potentsiaal. Täpsustada tootmismaad, kuhu soovitatakse päikeseenergia tootmise spetsiaalrajatisi ning päikeseenergia seadmete paigutamist maapinnale. Samuti täpsustada multifunktsionaalseid ehituslahendusi (mitte ainult väikerajatised a la bussipaviljonid etc). 11.8.3 Tuuleenergia Ettepanekud: Kustutada tuuleenergia kaardikihid, sest samakõrgusjoonte alusel pole võimalik tuuleressurssi hinnata ega sobivustsoone määrata. Samuti ei väljenda tuuleenergeetilist ressurssi tuuleroos. Lähtuvalt üleriigilisest planeeringust ning reaalsetest tootlustest mitte soovitada linnaasustuses tuuleenergia rakendamist. Kaalutlusele võivad tulla üksikud seadmed linnaruumi arhitektuurseks elavdamiseks, kuid pigem piirdub arengupotentsiaal katse‐ja demolahendustega. Koostada koos eeslinnavaldadega taastuvenergia, sh tuuleenergia arendamise teemaplaneering, milles analüüsida muuhulgas tuule‐energia arendamise ruumilist potentsiaali ja asukohavalikuid. 6.Liiklus. Ettepanekud: Arvestades Euroopa Liidu transpordipoliitikat ja linnaagendat alustada peatükki põhimõttelisemate muutustega, mis johtuvad energia‐ja kliimapoliitikast: väljendada toetust kerg‐ja ühisliiklusele, seda nii kesklinnas kui kiiresti arendatavas äärelinnavöös, tuues visuaalselt ja seletuskirjas rõhutatult välja rattateevõrgustiku ’läbimurded’, parkla‐maa otstarbe ja parkimispoliitika muutused, multimodaalsete lahenduste ja nutikate lahenduste rolli maa‐kasutuse otstarvetes ja intensiivsuses (eskiisis on selle osa algus suuresti rõhuga tänavatüpoloogiatele). Tänavavõrgu arengu kavandamisel, planeerimises ja tüpoloogilises jaotuses tähtsustada lisaks ohutusele ka tänavasaaste ning laiemalt 38 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde süsinikuvähendamise eesmärke (aeglane ümbersõit ja sujuvuse likvideerimine suurendab keskkonnamõjusid). Tuua välja lahendused linna‐eeslinna liikuvuse parandamise, eeslinna paremaks transpordiühendamiseks linnaga (kordonringil ja kesklinna suunal), mis on kriitilisem probleem ja strateegilisem eesmärk kui seletuskirjas väljendatud ’linnaosadevahelise liikluse ümbersuunamine kesklinnast’. Muuhulgas muuta eeslinnaruumi ringteekoridori ratturi‐ja jalakäijasõbralikumaks. Mitte nimetada ühistransporti alternatiiviks autokasutusele. Anda semantiliselt ja sõnaselgelt edasi ühistranspordi eelisarendamise põhimõte. Otsustavamalt ja julgemalt pakkuda välja autotänavate muutmist, sh autoradade vähendamist, eriti kesklinnas, aga ka jalgratta‐ja jalgteede ebamugavuste kõrvaldamiseks. Samuti määrata potentsiaalsed ühiskasutustänavad. Käsitleda Emajõe ja raudtee tõkestavat rolli kui kahte suurimat linna terviklikkuse häiringut tänastes realistlikes eelarvelistes ja maakasutuse muutmise tingimustes. Mitmete uute sildade ja raudteeületuste lubadus peaks olema vastutustundlik. Tunnistagem, et täna häirib linna ruumilist terviklikkust rohkem raudtee kui Emajõgi. Vormistuslikult. Soovitame ülesehituses loogilist järgnevust kaart‐tekst. Selleks jagada planeeringukaardid temaatiliselt laiali seletuskirja sees iga teema ette, et asukohapõhine ’pilt’ manataks ruumilise perspektiivina enne tekstilist selgitust, mis olemuslikult ei saa kõiki ruumilisi paiknemisi ja seoseid väljendada. Tõsta avakaardiks ruumilise arengu suundumuste kaart, mida tuleb väärindada nii sisus kui vormis Tartu linna ruumilise arengu visioonikaardina (panna ka dokumendi kaanele). Selleks vajab eskiisile lisatud äärmiselt ebaõnnestunud kaart põhimõttelist ümberjoonistamist ning ka sisuliste rõhuasetuste esitamist logotüüpselt selgepildilises kaardikeeles. Lõpetuseks. Oleme valmis suulistes aruteludes täpsustama esitatud seisukohti ja ettepanekuid ning jätkuvalt panustama Tartu linna üldplaneeringu koostamisse, iseäranis energia valdkonda puudutavates küsimustes. Ühtlasi teatame, et Tartu Regiooni energiaagentuur on koostöös naaberriikide ekspertidega analüüsimas taastuvenergia arendamise planeeringulisi küsimusi Interregi BEA‐APP projekti raames, mis võimaldab võtta arvesse Põhjala ja Saksamaa kogemust ning Läänemere riikidega ühiselt töötada välja sobivamaid planeerimismeetodeid ja uudseid planeeringulahendusi taastuvenergia 39 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde laialdasemaks kasutuseks ning liginullenergia hoonete läbimurdeks järgmisel kümnendil. Krundil Ihaste tee 18 kasvab praegu kase-enamusega puistu, mis on Arvestada osaliselt. Linn on Ihaste tee 18 krundi planeeringulahenduse ökoloogilises mõttes oluline, kuna toimib hästi kvartalite- ja üle vaadanud, otsustatud on loobuda korterelamutest Ihaste asumi piires, Tõnis Örd kruntidevahelise rohealana ning on elupaigaks paljudele looma-, linnu- ja muudetud on haljastuslahendust põhimõttel, kus roheline puhvervöönd 29.05.2016 taimeliikidele (sealhulgas looduskaitsealustele). Aastal 2004 saavutati eraldab uusasumi olemasolevatest elamukvartalitest ja roheline koridor Ihaste tee 18 krundi planeeringu osas kokkulepe Tartu Linnavalitsuse, läbib kogu planeeringuala, suurendanud haljastuse osakaalu jaotades arendaja ja Ihaste elanike vahel, mis formuleeriti Tartu LV 23.09.2004 haljastatud ala hoonete vahele ja integreerides seda elamufunktsiooniga. korraldusega nr. 1624. Selles otsustati „nõustuda planeeringu jätkamisega Linn on oma kaalutlusotsuse tegemisel muuhulgas tuginenud OÜ põhimõttel, et võimalikud elamuehitusalad kavandatakse Hendrikson & Ko ekspertide poolt koostatud keskkonnamõju kõrghaljastusega mittekaetud alale. Hoonestust mitte ette näha eksperthinnangule. Eksperthinnangu mahus viidi planeeringualal läbi kõrghaljastusega kaetud alal (Anne veehaardest idapoolsel alal).“ Kahjuks taimkatte dendroloogiline ülevaatus. Dendroloogilise ülevaate koostamise eirab seda kokkulepet täielikult Tartu linna üldplaneeringu 2030+ eskiis, eesmärgiks oli hinnata taimekoosluste seisundit, looduskaitselist ja mis näeb ette elamumaade arendamise krundil Ihaste tee 18. haljastuslikku väärtust seoses alale koostatava detailplaneeringuga. Elamumaade arendamine tooks kaasa puistu ulatusliku hävimise, Peamine tähelepanu on pööratud puittaimedele ja kaitstavatele halvendaks keskkonna seisundit ja kahandaks rekreatiivseid võimalusi, taimeliikidele. Taimkatte alusel eristuvad kinnistul üheksa erinevat ala, mistõttu teen ettepaneku, et Tartu linna üldplaneeringu 2030+ eskiis mida on eraldi analüüsitud. Planeeringuala edelaosa on lage, seda on viidaks kooskõlla Tartu LV 23.09.2004 korraldusega nr. 1624 ja ei kasutatud heinamaana, kuid viimastel aastatel pole ala enam niidetud ja planeeritaks hoonestust krundil Ihaste tee 18 kõrghaljastusega kaetud alal seetõttu on kooslus vaesunud ning selle äärealal esinevad võsastumise (Anne veehaardest idapoolsel alal). ilmingud. Ala loode- ja põhjaosas on endine rohumaa juba võsastunud, kus puittaimedest domineerivad pajud ja sookased. Planeeringuala lõuna- , kesk- ja põhjaosas laiuvad puisniiduilmelised alad, kus puurindes domineerib sookask. Sellel alal kasvav puistu kuulub III-IV väärtusklassi. III klassi kuuluvad veel elujõulised (juurdekasvu omavad) puistud, mis osalevad antud kohal ökoloogiliselt efektiivse haljastuse (näiteks kruntide ja elurajoonide vahelistes piirdeistandikes, metsa rajatud elurajoonis krundi kõrghaljastuse) moodustamisel. Võimalikult säilitada. IV klassi kuuluvad linnahaljastuse seisukohalt väheväärtuslikest puuliikidest koosnevad tihedad ja hooldamata puistud, mida soovi korral võib säilitada kui biomassi. Kokkuvõtvalt märgitakse hinnangus, etn ca 2/3 ulatuses ala kattev puistu dendroloogilises mõttes väheväärtuslik, kuna selles domineerivad linnahaljastuse seisukohast väheväärtuslikud puuliigid nagu sookask ja pajud. Ökoloogilises mõttes on puistu siiski oluline, kuna toimib hästi kvartalite ja kruntide vahelise rohealana. Dendroloogilise hinnangu 40 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde kohaselt on soovitav osa puistust säilitada toimimaks elamurajooni ilmestava kõrghaljastusena. Detailplaneeringus on hoonestusalade paigutamisel arvestatud nimetatud dendroloogilise hinnangu järeldustega ja väärtuslikumad puistud ja taimekooslused on planeeritud säilitada rohealadena. Samuti arvestab planeering rohealade sidususe tagamise vajadusega. Supilinna elaniku, aktiivse rattaliikleja, Tähtvere spordipargi, dendropargi Arvestada. Jätta sild objektina üldplaneeringu põhilahendusest välja. ja vabaujula kasutajana ei saa nõustuda mõningate kavatsustega, mis on Sillakoridori alused maad arvata Tähtveres puhke- ja virgestusala Jaak-Albert väljendatud Tartu uue üldplaneeringu eskiisis. Nimelt halvendavad nii koosseisu ja Ujula tn piirkonnas loodusliku haljasmaa koosseisu. Metsoja Tähtvere sild kui sellele pealesõiduna kavandatud Oa tänav oluliselt 27.05.2016 Supilinna ja eelloetletud avaliku linnaruumi paikade kvaliteeti. Samuti tundub Tähtvere sillaga seotud lahenduse puhul olevat selge vastuolu üldplaneeringu vähemalt kolme ruumilise arengu suundumusega: liiklus kesklinnast mööda; miljöö kaitsmine; tervisespordi ja puhkealade arendamine. Ettepanekud on esitatud linnaaiandust praktiseerivate aednike, aiandusaktivistide ning selle valdkonnaga erialselt kokku puutuvate MTÜ Tartu spetsialistide poolt. Ettepanekute üldine eesmärk on anda panus Maheaed üldplaneeringusse, nõnda et see mõtestaks linnaaiandust linnalise arengu Maali Käbin Avo Rosenvald ühe strateegilise valdkonnana ning võimaldaks selle valdkonna tervikliku Siim Vatalin arenduspoliitika rakendamist planeerimistegevuses. Rea Sepping Ühtlasti on tegemist juba varem linna arengudokumentides (arengukava Merle Karro-Kalberg ja arengustrateegia) fikseeritud arengueesmärkide sõnastamisega Terje Ong Karin Bachmann järgmisel tasandil. Keiu Telve Ettepanek 1: nimetada Tartu üldplaneeringu eskiisisversioonis olev Edgar Kaare maakasutuse juhtotstarve “põllumajandusmaa” (PL) ümber 1. Arvestada. Heiki Kalberg 30.05.2016 “aiandusmaaks” (AM). Põjendus: “aiandusmaa” on tähistajana oluliselt paremas sisulises vastavuses nende tegevustega, mida Tartu linnas selle juhtotstarbega maadel reaalselt tehakse või hakatakse tegema. Samuti on “aiandusmaa” mõistena hõlpsasti seostatav nende eesmärkidega, mis on lahti räägitud 41 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde Tartu üldplaneeringu linnaaiandust ja selle arendamist käsitlevas peatükis 7.4. Ka avalikkuse ja erinevate linnamajanduse valdkondadega suhtlemisel on oluline, etplaneerimisdokumendis kasutatav mõiste oleks hõlpsasti arusaadav ning ei vajaks planeerimistegevuse protsessis pidevat “tõlkimist” ja lisaselgitusi. Olukorras kus, juhtotstarbe tähiseks oleks “põllumajandusmaa”, on ennustatavad olukorrad, kus linnaaiandust võimaldavate planeerimisotsuste tegemisel võib tekkida vastuseis linnaaiandusele juba mõiste tasandil, kuna põllumajandust seostatakse äritegevusega, suuremahulise tootmise ning teatud kindlat tüüpi maastikuga, mis ei haaku harjumuspärase linnaesteetikaga, samas kui tegelikkuses on linnaaiad mittetulunduslikud, linlikku eluviisi sobivate ja seda rikastavate sotsiaalsete lisafunktsioonidega ning õige kujundamise korral linnaesteetikasse väga hästi sobituvad ja seda rikastavad maastikud, kus erinevalt põllumajandusmaastike monokultuursusest valitseb märkimisväärne liigirikkus. Ettepanek 2: lisada Tartu üldplaneeringus erinevate maakasutuse 2. Arvestada, planeeringu edasisel koostamisel valitakse maakasutuse juhtotstarvete juures olevatesse toetava sihtotstarbe loenditesse ühe juhtotstarbed, mille puhul on toetavaks otstarbeks linnaaiandusmaa (vt. seisukoht ettepanekutele 6-12). võimaliku toetava kasutusotstarbena “aiandusmaa” (eskiisi praeguses sõnastuses veel “põllumajandusmaa”). See toetav otstarve tuleks lisada selliste maakasutuse juhtotstarvete juurde (eeskätt on need linnale kuuluvad maad, kuid mitte ainult), kus on olemas potentsiaal tulevaseks koostööks linnaaiandusest huvitatud kogukondadega, samas jättes linnale võimaluse kontrollida seda arengut oma kaalutlusotsuste kaudu, kuna üldplaneering arengudokumendina määratlebki selle asjaolu, et juhtostarvet toetavate maakasutuse ostarvete puhul säilib linnal kaalutlusõigus mistahes toetava otstarbega maakasutusviisi lubamiseks 42 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde juhtotstarbega maa‐alal. Nii muutub toetava otstarbe abil kavandatavate linnaaedade puhul võimalikuks hinnata aedade loomiseks vajalikke eeltingimusi igal juhtumil eraldi, selleks et tagada linnaaedade vastavus linna poolt loodetavasti peatselt kehtestatava linnaaianduse korraldamise määrusele, kus määratletakse reeglid, millistele tingimustele peavad linnale kuuluvatel maadel tegutsevad linnaaiad vastama ning millised on maakasutajate ja maaomaniku (linn, ettevõte, eraisik) vastastikused kohustused. Ettepanekud “aiandusmaa” lisamise kohta konreetsete juhtotstarvet toetavate loendite hulka on esitatud edasistes ettepanekutes. Põhjendus: Väga oluline on vastata küsimusele, miks on sellist paindlikku ja tulevikkuvaatavat võimalust vaja lisaks üldplaneeringu dokumendis koheselt “aiandusmaana” määratud maadele. Nimelt on linnaaianduse puhul Tartus tegemist uue, tärkava sotsiaalse ruumikasutuse praktikaga, millel on hetkel veel väheseid rakendusi ning selle vähesuse üheks peamiseks põhjuseks pole mitte suurema linnaaianduse potentsiaali puudumine Tartus, vaid asjaolu, et seni puudusid paindlikud võimalused, mis lubaksid kogukondliku huvi tekkimisel võtta linna maad pikaajalisse kasutusse linnaaianduse eesmärgil ‐ kui aga puudub pikaajalise (30+ aastat) kasutuse võimalus, puudub motivatsioon investeerida maakasutusse, mis on paraku eelduseks, et linnaaiad võiksid vastata nii aednike endi kui ka teiste linnaelanike ootustele nii toimivuse, väljanägemise kui ka turvalisuse osas. Seetõttu ühelt poolt on arusaadav ettevaatlikkus ja soovimatus määrata suurt hulka maad linnaaianduse kasutusse, kui pole täit selgust selles osas, millised kogukonnad ja millistel tingimustel on valmis neid tulevikus kasutama. Samas teisalt ei ole 43 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde otstarbekas piirata linnaaianduse arenguvõimalusi vaid nende ruumiliste võimalustega, mis on kohe valmiskujul olemas, kuivõrd linnaaedade rajamise võimalused sõltuvad suuresti erinevate kogukondade koostöövalmidusest ning üha kasvavast teadlikkusest linnaaianduses peituvatest võimalustest ja väärtustest ‐ need mõlemad on aga ajas muutuvad ning kasvavad suurused. Oluline on ka arusaamine sellest, miks linnaaianduse arendamine linnaruumis on üldse vajalik. Tegelikult seda vajalikkust on juba põhjendatud ning linna poolt ka tunnustatud Tartu praegu kehtiva arengukava ning arengustrateegia dokumentides, kus linnaaianduse arendamise ja püsikasutusega linnaaedade jaoks tingimuste loomine on sõnastatud arengueesmärgina. Kordame aga veelkord üle peamised linnaaianduse poolt linnaruumis ja sotsiaalses ruumis loodavad väärtused: Linnaaiandusega tegelemine pakub linlastele sotsiaalseid väljundeid (liikuvus, sotsiaalne aktiivsus ja enesteostus, loodusharidus, toidulisa), tõstab linnakeskkonna liigirikkust (pakub elupaiku taimedele, putukatele, lindudele‐loomadele), mitmekesistab ruumi tervikuna (toimib osana rohealade võrgustikust, täiendab olemasolevaid ruumifunktsioone, väärindab kasutusest kõrvale jäänud maa‐alasid), kaasab linnakodanikud linnamajandusse (aiandusmaadel panustavad linlased ise maa hooldusse) ning linna mainekujundusse (linnaaiandusel on tähtis koht kaasaegses urbanistikas ning selle iseäraliku sotsiaalse teenuse pakkumine linlastele tõstab oluliselt linlaste rahulolu oma elukeskkonna ning linnajuhtimisega, aga ka linna mainet rahvusvaheliselt). Samuti on äärmiselt oluline, et linnaaianduseks paindlike võimaluste 44 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde loomisega kaasneks ka selle valdkonna reguleerimine linna määruse tasandil. Siinseid üldplaneeringu muudatusettepanekuid toetavad linnaianduse praktikud ja aktivistid ning linnaplaneerijad ja maastikuarhitektid on valmis jagama oma kogemust ja ekspertiisi ning osalema linnaaiandust reguleeriva määruse sisustamiseks vajalikus ettevalmistavas töös. Ettepanek 3: täiendada seletuskirja peatüki 7 Rohestruktuur ja 3. Arvestada seletuskirja vastava peatüki koostamisel, planeeringu edasisel puhkealad 7.1 Üldosa järgnevalt: “Üldplaneeringu üheks ülesandeks on koostamisel teha teksti lõppversiooni väljatöötamisel koostööd ettepaneku ühtse, katkematu ja hästi toimiva rohe­ ja puhkealade võrgustiku tegijaga. arendamine linnas. Võrgustiku põhialuseks on avalikult kasutatavad haljasmaad ja haljasmaad, mis asuvad elamute, sotsiaal­, äri­ ning teenindushoonete maal. Rohevõrgustik on linna elurikkuse säilitaja, selle kaitsja, kliimaoludega kohanemise leevendaja ja keskkonna rikastaja. Rohelise võrgustiku toimimine hoiab alal inimestele elutähtsaid keskkonda kujundavaid protsesse (põhja­ ja pinnaveeteke, õhu puhastumine jms) ja võimaldab inimestele linliku elulaadi täiendust looduslähedase puhkuse näol. Kuna traditsiooniliste rohealadega sarnaseid funktsioone aitavad täita ka linnaaiad, on üldplaneeringus esmakordselt määratletud linnaaianduse mõiste, mitmetele kinnistutele on lisatud juhtotstarve “aiandusmaa”, samuti on lisatud “aiandusmaa” mitme maakasutuse juhtotstarve toetavate otstarvete loendisse. Linnaaianduse mõiste sisse toomine üldplaneeringusse on loogiline jätk selle valdkonna arengueesmärkide kinnitamisele linna arengukavas ja arengustrateegiates.” Põhjendus: Uue mõiste sisse toomine linnaplaneerimisse üldplaneeringu tasandil on sedavõrd oluline samm, et väärib eraldi äramärkimist just selle valdkonna üldosas, mille eesmärkidega uus mõiste kõige sisulisemalt haakub. Oluline on ära märkida ka formaalne põhjus, miks 45 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde uus mõiste on üldplaneeringusse sisse toodud: nimelt kuna see valdkond ja eesmärk on juba lisatud Tartu linna arengukavasse ja arengustrateegiasse. Ettepanek 4: muuta ja täiendada üldplaneeringu peatükki 7.4 4. Arvestada seletuskirja vastava peatüki koostamisel, planeeringu edasisel Linnaaiandus jägnevalt: “Linnaaiandus on iseenda tarbeks ja/või koostamisel teha teksti lõppversiooni väljatöötamisel koostööd ettepaneku vabatahtliku tööna kogukonna ning kogukonnaliikmete hüvanguks tehtav tegijaga. mittetulunduslik taimekasvatus, mis toimub linnalises keskkonnas kas linnale kuuluvatel või eraomandis olevatel maa‐aladel. Linnaaiad jagunevad juurdepääsetavuse poolest privaatseteks (nt koduaiad), avalikeks (nt asumi‐ ja kogukonnaaiad) ja poolavalikeks (nt ühistute ja MTÜ‐de poolt hallatavad aiamaad) ning taimekasvatuse funktsioonide poolest iluaedadeks (eesmärgiks on ruumi kujundamine ja kaunistamine), kogukonnaaedadeks (eesmärk on sotsiaalne lävimine ja ühistegevus) ning toiduaedadeks (eesmärgiks on toidu kasvatamine, muud eesmärgid kaasnevad sellega). Üldplaneeringu eesmärgiks on reguleerida ja luua võimalusi eeskätt avalike asumi‐ ja kogukonnaaedade ning poolavalike toiduaedade rajamiseks. Linnaaianduse arendamine ja aiapidamise võimaluste loomine neile, kellel selleks võimalused puuduvad, on oluline, kuna see pakub linlastele sotsiaalseid väljundeid (liikuvus, sotsiaalne aktiivsus ja enesteostus, loodusõpe, toidulisa), tõstab linnakeskkonna liigirikkust (pakub elupaiku taimedele, putukatele, lindudele‐loomadele) ning mitmekesistab ruumi tervikuna (toimib osana rohealade võrgustikust, täiendab olemasolevaid ruumifunktsioone, väärindab kasutusest kõrvale jäänud maa‐alasid). Linnaaiandusega tegelemiseks juba praegu võimalikud alad on määratud kas üldkasutatavatele haljasaladele või aladele, kus juba tegutsevad aiandusühistud või aiandusega tegelevad MTÜ‐d. Põllumajandusmaana on elanikele linnaaianduse edendamiseks planeeritud liinidealune haljasala, mis jätkab Viljandi maantee 46 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde ringristmiku juurest kulgevat haljasala, et puhverdada maantee mõju ja tõsta külgneva elurajooni elukvaliteeti. Linnaaiandusega tegelemiseks loob üldplaneering võimalused Ravila tn 49a krundile, Ihaste tee 6a krundile. [siia lisada alade osas veel vastavalt täiendusi, juhul kui Ettepanekus 5 esitatud soovitused aiandusmaa juhtotstarbe lisamisest peaksid leidma planeeringus kinnitamist.] Üldplaneeringuga sihtotstarbeliselt määratud linnaaianduse maad on esitatud joonisel „Rohe‐ja puhkealad“ aiandusmaa [eskiisis hetkel veel “põllumajandusmaa”] aladena. Lisaks loob ülplaneering võimalused uute linnaaedade rajamiseks vastavalt tekkivatele võimalustele. Selleks on mitmete maakasutuse sihtotstarvete toetavate otstarvete kirjelduste juurde lisatud “aiandusmaa” ühe võimaliku toetava otstarbena. Nii tekib võimaluse uute linnaaedade rajamiseks KOV‐i kaalutlusotsuse alusel ja ilma üldplaneeringus maa‐ala sihtotstarvet muutmata, kui selleks peaksid kujunema sobilikud tingimused. Tartu linn jätab endale õiguse kehtestada linnaaedade korraldamist reguleerivaid määruseid ning ettekirjutusi.” Põhjendus: väga oluline on lisada planeeringusse linnaaianduse mõiste määratlus. Nii on selge, millist maakasutuse viisi üldplaneeringusse tehtud täiendusettepanekutega soovitakse reguleerida, juhul kui on juttu linnaaiandusest. Samuti välistab see võimaluse, et linnaaiandust oleks võimalik kasutada kattevarjuna mistahes kasumi teenimiseks mõeldud ettevõtluse vormidega (näiteks põllumajandustootmisega) tegelemiseks. Kuna üldplaneering võib olla paljude linlaste jaoks esimene koht, kus nad üldse tutvuvad linnaaianduse mõistega, siis on tähtis avada linnaaianduse peatükis kokkuvõtvalt ka linnaaianduse sisulist poolt 47 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde ning selgitada, milliseid väärtuseid linnaaianduse loob linnakodanikele ning linnaruumile tervikuna. Nagu juba ka varasematest selgitustes rõhutasime, väga vajalik on linnaaianduse valdkonna reguleerimine ka üldplaneeringu seisukohalt tähtis, et oleks selgelt välja toodud, et linnaaianduse paindliku arendamise võimaluste loomise eelduseks on selge linnapoolne regulatsioon (määrus), mis tegevusi linnaaianduse valdkonnas korrastab. Korame veel kord, et selle regulatsiooni loomisel on Tartu maheaed ning teised linnaaianduse aktivistid valmis kaasa aitama – sarnane suusõnaline kokkulepe tegelikult juba ka sõlmiti linnaaianduse aktivistide esindajate varasemal kohtumisel linnaga. Üldplaneeringusse välja pakutud muudatused saavadki nüüd olla selleks lähtekohaks, mida üheskoos linnaaianduse reguleerimiseks mõeldud määruse koostamisel silmas pidada. Ettepanek 5: Teeme ettepaneku, et üldplaneeringus tuleks 5. Arvestada osaliselt: linnaaianduse juhtotstarve lisada järgmistele maa­aladele (juhul kui a) Arvestada. Maa-ala piiritlemisel arvestada kaitsealuste taimede need leiavad ülplaneeringus rakendamist, siis tuleks vastavalt täiendad leiukohtadega. ka peatüki 7.4 aiandusmaade loetelu): b) Arvestada elamumaast välja jäävas ulatuses. a) MTÜ­le Tartu Maheaed kasutusse antud aiandusmaa (hetkel c) Mitte arvestada. Nimetatud maa jääb kavandatava tänava koridori koosseisu. veel eskiisis “põllumajandusmaa”) juhtotstarbega maad laiendada järgmiselt: lisada aiandusmaa hulka kogu maa­ala, d) Mitte arvestada. Ala on kavandatud üldmaana rohekoridori koosseisus. mis jääb Ihaste 6a ja Tartu Tammiku vahele (välja arvatud maa, mis on hetkel planeeringuga tähistatud elamumaana). e) Arvestada. Annelinna piirkonna elanike aiandushuvi teenindamiseks jääb praegune ala selgelt väikeseks. Lisaks on aia kastmisprobleemi 48 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde lahendamiseks vajalik juurdepääs ka lähedalasuvale väikeveekogule. Sellel alal osades sektorites aianduseks mittesobiv ala saab samas teenindada linnaaia sotsiaalseid funktsioone. Samasse piirkonda palneeritud elamuumaa väljaarendamise korral on MTÜ Tartu Maheaed valmis reserveerima kokku lepitud protsendi maadest kohaliku piirkonna elanike kasutusse ­ selline põhimõte tuleks kindlasti sisse kirjutada Tartu linnaaedade määrausesse, kui see peaks vastu võetama, kuna linnaaed peaks teenindama esmajärjekorras kohaliku piirkonna ealnike aiandusvajadusi. b) Hiinalinna tagune praegu ebaseaduslikest aiamaapiirkondadest koosnev aianduspiirkond, kui seal on maatükke, mis ei ole tähistatud elamumaana. Linnaaiaks saab kasutada ka võrdlemisi väikeseid alasid, kui aed poleks ka toiduaia funktsioonis, on võimalus arendada kohalikku kogukonnaaeda. Liigilise mitmekesisuse säilitamise huvides palume eriliselt kaaluda võimalust säilitada rohealana Lehe tänava aiamaa juures asuvat tiiki ning selle vahetut ümbrust, kuna tegemist on väga mitmekülgse ning rekreatiivseid võimalusi pakkuva loodusliku alaga: maastik, mis juba on mitmekülne ja liigirikas väärib säilitamist, sarnase väärtusega maastiku taasloomine on kas väga kulukas või lausa võimatu. c) Praegu MTÜ Tartu Mahead käsutuses olev Mõisavahe tänava aiamaa d) Roopa tänava aiamaade kompleks, Timuti tn 56 https://www.pinterest.com/terjeterje/tartu­linnaaianduse­n% 49 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde C3%A4ited/ e) Raudteeäärsed ja kõrgepingeliinide alused maa­alad Kannikese tn 10j ja 28a. Viljandi mnt 50 ja Ringtee tn 68. Võru tn 240b. Betooni tn raudtee äär, Roopa tn raudteeäär. https://www.pinterest.com/terjeterje/tartu­linnaaianduse­n% C3%A4ited/ Ettepanek 6: täiendada väikeelamute maa­ala (EV) toetavate otstarvete 6. Arvestada. loendit kategooriaga “aiandusmaa”. Põhjendus: Hetkel üldplaneeringu tekst sätestab väikeelamute maa‐ala määratluses, et “Lubatud on toetav otstarve krundi hoonestuse brutopinnast kuni 50 % ulatuses juhul, kui kehtiv detailplaneering ei näe ette teisiti.” Juhul kui toetav otstarve võib olla ka linnaaiandus, on arendajatel võimalus nõudluse korral lisada linnaaianduse võimalused oma arendusprojektidesse ning muuta aiapidamine osaks selle elamupiirkonna linnalisest eluviisist, ilma et selleks oleks vaja sekkuda üldplaneeringu tasemel. Ettepanek 7: täiendada Valitsus­ ja ametiasutuse maa­ala (ÜV) toetavate 7. Mitte arvestada. Linnaaiandusega tegelemine ei ole valitsus- ja otstarvete loendit kategooriaga “aiandusmaa”. ametiasutuste ülesandeks. Põhjendus: miks ei võiks ametiasutused teha koostööd kohaliku kogukonnaga võimaldades enda omandisse kuuluvatel haljasaladel linnaaiandusega tegelemist kas mõnel teisel asutusel või organisatsioonil ‐ või miks mitte pakkudes seda võimalust omaenda töötajatele, mis looks täiesti uue kvaliteediga suhte töökoha ning töötajate vahel. Juhime tähelepanu, et just säärasest praktikast on omal ajal alguse saanud 50 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde Aiandusühistu “Tiigi aed”, kus elektriettevõte otsustas luua oma töötajatele võimalusi linnaaiandusega tegelemiseks enda halduses oleva maa arvelt. Ettepanek 8: täiendada Tootmise maa­ala toetavate otstarvete loendit 8. Mitte arvestada. Tootmismaade puhul ei saa välistada üldfoonist kategooriaga “aiandusmaa”. kõrgemat õhureostust ja seega pole linnaaiandusega laiemas ulatuses, mis eeldaks maakasutuses eraldi linnaaianduse väljatoomist. Ettepanekus Põhjendus: tootmisalade puhul jääb pahatiti vajaka ruumi esteetilisest toodud mahus linnaaiandusega tegelemine ei eelda maakasutuses selle väärtusest ning sobivate tingimuste olemasolu korral seda ümbritseva eraldamist toetava otstarbena. ruumi väärindamine linnaaiandusega ning omamoodi visuaalse puhvri kujundamine võimaldaks tõsta linnaruumi kvaliteeti miljöö väärindamise kaudu. Kindlasti mitte kõik tootmisprotsessid ei ole sellised, mis välistaksid mistahes inimtegevuse, sh aianduse selle läheduses. Teiseks linnaaiandust on mitmesugust. Näiteks tootmishoonete katusele töötajate puhkealana toimiva katusaia rajamine on üks võimalus. Kuna sellist juhtotstarvet toetavat ostarvet praegu ette ei nähta, siis isegi soodsate tingimuste olemasolul oleks säärase võimaluse kasutamine hetkel välistatud või keeruline. Samas ei ole põhjust, miks me peaks midagi ette välistama, kui sobivatel tingimustel võib see pakkuda väärtuslikke võimalusi ‐ ühe sõna lisamine toetavate otstarvete nimistusse ei maksa aga midagi. Ettepanek 9: täiendada Puhke­, spordi­ ja kultuurirajatiste maa­ala (PV) 9. Mitte arvestada. Nimetatud maad on kavandatud linnaelanikele toetavate otstarvete loendit kategooriaga “aiandusmaa”. aktiivse puhketegevuse, spordi- ja kultuuriürituste läbiviimiseks, linnaaianduse lisamine toetavaks otstarbeks ei ole seega õigustatud. Põhjendus: nimetatud sihtotstarbe laad ja eesmärgid suuresti haakuvad Linnaaiandusega tegelemine väiksemas mahus ei eelda selle väljatoomist nende hüvede ja sotsiaalsete teenustega, mida linnaaiandus pakub. Kuna eraldi toetava sihtotstarbena. 51 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde maakasutuse sihtotstarbe kirjelduses on mainitud, et “krundi täisehituse protsent ja hoonete suurim lubatud kõrgus määratakse tulenevalt ümbritsevast keskkonnast”, siis on mõistlik juba üldplaneeringu kaudu jätta detailplaneeringu jaoks avatuks võimalus, et vastavale arendusele lisatakse ka linnaaia rajamise võimalus. Sest tõesti, miks ei võiks olla laste mänguväljaku või staadioni kõrval veel ka silmailu pakkuv ning ruumi kohaliku kogukonnaga siduv linnaaed? Siinkohal on paslik meenutada, et linnaaed ei pea olema tingimata kartulipõld, vaid võib olla ka vabatahtlike poolt hoolitsetav iluaed või sotsiaalsele tegevusele suunatud kogukonnaaed: neid aspekte on võimalik täpsemalt määratleda juba igas konkreetses detailplaneeringus või ruumi kasutusotstarbe hilisema laiendamise käigus. Ettepanek 10: täiendada Raudtee maa­ala (LR) toetavate otstarvete 10. Arvestada. loendit kategooriaga “aiandusmaa” Põhjendus: kuna raudteega piirnevate alade puhul on potentsiaalselt palju linnaaianduseks sobilikke alasid, siis on mõistlik siingi jätta avatuks aken läbirääkimisteks linnaaianduse praktiseerimiseks. Ettepanek 11: täiendada Roheala (H) toetavate otstarvete loendit 11. Arvestada parkmetsa maa-ala ja loodusliku maa-ala osas. Haljasala kategooriaga “aiandusmaa”. Täpsustus: Kui rohealade alla kuuluvad leppemärgiga tähistatakse sihipäraselt kujundatud reljeefi, veestiku ja kitsamalt haljasala (HP), parkmetsa maa­ala (HM), looduslik maa­ala taimestikuga avalikku välisruumi mis on linnalises asulas üldkasutatav, kuhu (HL), siis lisatav toetav otstarve “aiandusmaa” võiks puudutada just neid võib rajada puhke- ja virgestusotstarbelisi rajatisi. Haljasalade liigid on park, haljak e. skväär, puiestee, seega linnaaiandusega tegelemine mahus, mis kolme, kultuurilistel põhjustel tuleks aga välja jätta Kalmistu maa­ala eeldaks vastava otstarbe väljatoomist toetava otstarbena, ei ole vastavuses (HK). ala kasutuse üldisema eesmärgiga. Põhjendus: just rohealadega on linnaaiandusel kõige vahetum ja otsene seos, kuna see täidab sarnaseid linnalise elukeskkonna liigirikkuse ja 52 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde ökoloogilise tasakaalu tagamise rolle, millele aga lisandub terve hulk sotsiaalseid teenuseid, mis on unikaalsed just linnaaiandusele. http://www.sirp.ee/s1‐artiklid/arhitektuur/2014‐05‐22‐17‐47‐47/ 1.MILJÖÖVÄÄRTUSLIKUD ALAD 1.1 Arvestada osaliselt säilitades miljööväärtuslike üksikobjekti staatuse Suur kaar 54 (Tamme mõis) ja Riia 93 (Valge hobuse trahter) hoonetel. Tammelinna Selts 1.1 Tammelinna Selts leiab tugevalt, et Tartu linna kultuuriväärtusega Planeering on orienteeritud kompaktsete hoonestusalade säilitamisele, 29.05.2016 mistõttu ei määrata väljaspool miljööalasid asuvaid miljööväärtusega asjade ja –mälestiste registrisse tuleb kanda järgnevad hooned: üksikobjekte. Erandina kantakse põhilahenduse staadiumis  Suur kaar 54 ehk ajalooline Tamme mõis . planeeringusse väärtuslike üksikobjektidena Tamme mõis ja Valge hobuse trahter, kuna tegemist on piirkonna ajaloolise identiteedi nurgakividega.  Riia 93 ehk ajalooline Valge hobuse trahter. Hoonete lisamine Tartu linna kultuuriväärtusega asjade ja –mälestiste  Kolmas on Soinaste 39 krunt ja sellel asuv eramu, mille ehitas registrisse ei sea neile kaitse- ja kasutustingimusi ning seetõttu ei puuduta üldplaneeringu menetlust. Eesti esimene metsandusprofessor Andres Mathiesen 1932. aastal ja rajas selle ümber dendropargi, milles kasvavad Tartule ainulaadsed puud. Seetõttu peaks see kinnistu kuuluma miljööväärtuslike alade alla.  Suur-Kaar 40, 44, 46, Räni 16, Soinaste 22 ja 47 kui arhitektuuriliselt väljapaistvad hooned. 1.2. Selgitus. Miljööala on vähendatud Räni tänava ja Räni põigu osas, kus 1.2 Tagasi arvata kõik hooned, mis on väljaarvatud Vana-Tammelinnas on ajaloolisi kinnistuid vähe säilinud ning väiksem miljööväärtusega hoonete osakaal. Kungla 10a kinnistu ei ole Tammelinna miljööväärtuslikust alast. Nagu näiteks Kungla 10a. miljööväärtuslikust alast välja arvatud vaid muudetud on hoone väärtusklassi. 2.KERGLIIKLUSEGA SEOTUD PUNKTID 2. Arvestada. 2.1 Tammelinna Selts teeb ettepanekud rajada jalgrattateed järgnevatele Selgitus: Tee nimetus on kergliiklustee. marsruutidele: 2.1.1 Tamme staadion – Tamme Kool – Tamme Gümnaasium jalgrattatee (kulgeb mööda Tamme puiestee, Raja ja Sanatooriumi tänavat). 53 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde 2.1.2 Kesklinna piirkond –-Maarjamõisa – Lõunakeskus. Tee kulgeb mööda Lembitu, Nooruse ja Riia tänavat (pargi ääres). 2.1.3 Karlova (ja Annelinn) – Maarjamõisa -Veeriku. Ühendustee kulgeb Tammelinnas alates Väikese-Kaare ja raudtee ülekäigust mööda Väike-Kaare tänavat kuni transiitkoridorini nr 2. 2.1.4 Ropka – Maarjamõisa - Veeriku. Ühendus oleks Aardla Selverist üle raudtee ületuse ja mööda Suurt-Kaart Maarjamõisani. 2.1.5 Raudtee tänava jalgrattatee. Ühendab Kesklinna piirkonda Tamme staadioni ja raudtee äärset Tammelinna. 2.1.6 Variku/Ülenurme-Maarjamõisa-Veeriku. 2.1.7 Variku – Maarjamõisa-Veeriku. Kulgeb mööda Soinaste ja Ravila tänavat. 2.1.8 Tähtvere – Maarjamõisa - Tamme kool. Kulgeb alates Näituse tänava jalgrattateest mööda Lehola tänavat, Tervishoiu tänavat ja seejärel mööda Puusepat, üle Riia tänava ja mööda Kesk-Kaart kuni Tamme koolini. 2.1.9 Ränilinn – Ropka. Kulgeb Aardla tänavaga paralleelsetel tänavatel. 2.1.10 Soinaste-Ropka. Kulgeb mööda Aardla tänavat ja ristub kolme teise jalgrattateega. 2.1.11 Soinaste-Maarjamõisa. 54 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde Joonis 1: Tammelinna jalgrattateede võrgustiku kaart 2.2 Lisaks jalgrattateedele teeme ettepanekud selleks, et üldisemalt parandada kergliiklejate probleeme: 2.2.1 Paremini välja arendada Riia tänava Maarjamõisa poolset tänavapoolt. 2.2.2 Ühendada Viljandi ja Valga maantee kõrval olevad kergliiklusteed Tammelinna kergliiklusteedega. 2.2.3 Rajada Riia tänava Raja bussipeatuse juurde jalakäijatele ja jalgratturitele mõeldud tunnel 2.2.4 Luua jalakäijatele ja ka ratturitele liikumistee Aardla ja Kirsi peatustest Võru tänavale. 2.2.5 Ülekäiguradade rajamine Aardla tänavale selleks, et võimaldada inimestel Variku linnaosast liikumist Tammelinna. 55 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde 3.PARKIMINE TAMMELINNAS 3. Arvestada osaliselt. 3.1 Rajada Raudtee tänavale vähemalt 100 parkimiskohaga parkla 3.1. Tamme Staadioni tarbeks on projekteeritud Raudtee tn ja raudtee vahelisele alale 77 kohaline parkla. Tammes Staadioni tarbeks. 3.2 Kehtestama ajutised parkimispiirangud Tammes Staadioni 3.2. Ajutiste parkimispiirangute kehtestamine ei ole üldplaneeringu küsimus. suursündmuste ajaks selleks, et vältida olukorda, kus tammelinlaste 3.3. Kuna tegu on kohaliku linnaosa raamatukogu, siis on soovitav kodanikel raamatukogu külastamiseks kasutada säästlike liikumisviise, mitte autot. hoovid on vahetus läheduses täispargitud. Raamatukogu kinnistule peab kinnistu omanik rajama standardikohase parkla 3.3 Rajada koostöös Tammelinna Raamatukoguga parkla raamatukogu nii sõiduautodele, kui ka jalgratastele. teenindamiseks Suur Kaare poolsesse serva. 3.4. Arvestada kõnnitee rajamise vajadusega. 3.4 Jalakäijate (paljud neist on väikesed lapsed) ohutuks liiklemiseks raamatukogu juures tuleks välja ehitada ülekäiguraja juurde suunduv kõnnitee (Suur Kaar ja Tamme pst nurgal). Hetkel korralik lahendus jalakäijatel liiklemiseks puudub. Lisa: Seletuskiri ettepanekutele (14 lk, esitatud ka varasemalt 22.03.16). Palun lisada üldplaneeringusse Pärna tn 2a katastritunnus Selgitus. Korterelamumaa juhtotstarve ei välista hoone esimesel korrusel 79514:021:0004 sihtotstarbeks korterelamumaa ja osaliselt ärimaa äripindade rajamist. Parkimisrajatiste maa ei ole kavandatud krundile Pärna Matis Miljan (äriruumid hoone esimesel korrusel) nt 70/30. Praegune infokiht annab 2a, likvideerida ebatäpsus. 23.05.2016 tulemuse nii korterelamumaa kui parkimishoonete maa, palun täpsustada olukord. Mul on hea meel, et te jätete elanikele planeeringu kohta arvamusi välja Arvestada. Jätta sild objektina üldplaneeringu põhilahendusest välja. öelda, ja see kord ei saa ma seda võimalust kasutamata jätta. Teemaks Sillakoridori alused maad arvata Tähtveres puhke- ja virgestusala koosseisu ja Sveta Bogomolova saab kavandatav Tähtvere sild. Ujula tn piirkonnas loodusliku haljasmaa koosseisu. 27.05.2016 Ma ei taha siin korrata punktid, mis minu teada toovad kirjades teie poole kodanikud nagu Laura Lilles-Heinsare ja Mart Hiob, kuid olen nendes öelduga kursis ja nõus. Olen nõus, et sellise silla olemasolu oleks Tartu jaoks katastroofiline, ja oleks minusugustele tartlastele üks põhjuseid Tartust ära kolida. Nii juhtub, et meil peres ei ole ei autot ega suvilat. Oleme praegu kolmekesi ja ootame neljandat liiget. Me kolisime kunagi Tartusse just sellepärast, et siin, elades linnas, saab nii hõlpsasti tulla loodusesse, 56 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde kevadel korjata nõgeseid kartmata, et nad on reostunud, minna konnakullesed uudistama, suvel elada supilinna kõige tagusemas ja rahulikumas rannas, sügisel vaadata kosunud luigepoegi, talvel minna suusatama isegi siis, kui lund veel ei ole, sest spordipargis seda on. Minna maale seda kõike tegema ei ole meil nii lihtsalt teostatav, Tartus saame seda teha siis, kui tahame, ilma, et peaks sõpru tülitama, ilma ka pika päeva olulist ümberkavandamist. Need on meie pere elu väga olulised osad, mida me ootame iga kord pikisilmi. Tähtvere sild teeb peaaegu kõike seda võimatuks. Kujutagem ette, mis saab, kui on Tähtvere sild olemas, isegi kujul, kus, nt., seda saab jälgsi alt läbida nt. Tähtvere tänavalt kuni jõeni (mis eeldab suure viadukti). - Tiik, see lindude pesitsemispaik, kus kasvavad ka kaitsealused kollased iirised küljes, ilmselgelt ei jää pesitsemispaigaks enam. Põhjus: autodemüra, õhureostus, tolm, inimrohkust. Kajakad, luiged on läinud. - Supilinna vabaujula, see Supilinna rand reostub. Põhjus: müra, tolm, lihtsustatud juurdepääs massidele, autoteede kõrvalaladele omane prügi. - Spordipargi tegevus ei ole inimestele nii atraktiivne. Kes Eestlastest tahaks teha sporti viadukti taustal? Kas Eesti ongi selline postindustriaalne riik, kus teisiti ei saa? Kokkuvõttes tundub, et kavandatav Tähtvere sild on üks neist võtetes, millega saadakse juurde ehitamisterritooriumi. Selge on, et praegu Tartu linn ei kasva Supilinna suunas. Tähtvere sild aga muutaks seda piirkonda niivõrd ebaatraktiivseks, et juba 10 aasta tagasi on ehk raske leida kedagi, kes vaidleks ümbritseva piirkoda kinniehitamise vastu. Ma olen teadlik, et minu kiri tuli emotsionaalne ja mõneti oletuslik välja, kuid teisiti ei saa ma kirjutada minu valitud linna tulevikust, sest ma tahan siin ka edasipidi elada. Palun vaadake Tähtvere silla plaanid üle ja jätke linna elanikele ja loodusele selles piirkonnas rahuliukult kulgeda. Olen väga rõõmus, et teistes linnaosades plaanitakse juurde jalgrattateed, ja mulle tundub, et see on palju inimlikum viis liiklusprobleemide lahendamiseks. Avalikule arutelule pandud Tartu linna üldplaneeringu eskiis näeb ette uue Arvestada. Jätta sild objektina üldplaneeringu põhilahendusest välja. silla ja automagistraali ehitamist üle või läbi Emajõe-äärse, spordipargi Sillakoridori alused maad arvata Tähtveres puhke- ja virgestusala koosseisu ja Heiki Valk taguse puhkeala, samuti Oa tänava pikendamist ja ühendamist Ujula tn piirkonnas loodusliku haljasmaa koosseisu. 27.05.2016 kavandatavale sillale viiva teega. Sild, millele viiv tee tuleb üle 57 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde dendropargi nurga, on kavandatud üle Konnatiigi, otse Emajõe-äärse ujula ette. Kava realiseerimine tähendaks puhke- ja roheala lõhkumist tehismaastikuga, olemasolevate väärtuste hävitamist. Emajõe ääres alates kesklinnast kuni linna piiril paiknevate liivarandadeni katkematult ulatuv rohekoridor on kesklinna, Tähtvere ja Supilinna inimeste jaoks läbi aasta väga aktiivselt kasutatav puhkeala ning spordipark on kahtlemata tähtis ja vajalik kogu linna jaoks. Emajõe kaldavööndil, kus leidub jalutajaid ja tervisejooksjaid igal aastaajal ja iga ilmaga, on Tartu jaoks ka märgiline tähendus. Supilinna lõpuosa on piirkond, kus ajalooline linnaruum puutub vahetult kokku loodusega, omamata 20.-21. sajandi industriaalmaastikulist vaheastet. Emajõe-äärne rohekoridor pole mitte ainult osa Tartu linnaruumi omapärast, vaid on eriline ka märksa laiemal taustal. Tartlase jaoks on praegune olukord harjumuspärane, kaugemalt Euroopa ja teiste mandrite suurlinnadest tulnute jaoks aga mitte. Ajaloolise elurajooni vahetu külgnemine ja sidusus loodusega on Tartu mastaapi linnades muutunud üliharuldaseks. Seda oskavad väärtustada nii kohalikud inimesed kui ka külalised. Samas näeb arutlusel olev linnaplaneeringu kavand ette spordi- ja dendropargi vahele magistraaltee rajamist. Uue, keskse liiklusmagistraali osaks oleva silla ehitamine üle Konnatiigi teeks lõpu Emajõe äärse rahuliku kaldaraja terviklikkusele. Iseäranis hukatuslik oleks puhkeala jaoks Oa tänava muutmine läbiva liiklusega jaotustänavaks, selle pikendamine-väljehitamine Konnatiigi kõrval ja sidumine sillale viiva teega peale- ning mahasõitude abil. Paratamatult toimuks see nii jõeäärse jalakäijate teeraja, spordipargi kui ka Konnatiigi ja sealse elustiku arvel, tooks kaasa uue müra- ja valgusreostuse piirkonda, mis on sama planeeringuga kavandatud rohevõrgustiku, tervisespordi- ja puhkealaks. Arendamist, mitte säilitamist väärtustav planeerimine, on paraku tänases Eestis reaalsuseks. Suure autosilla ja liiklussoone rajamine otse supelranna kõrvale tooks vältimatult kaasa ka otsesest ehitustegevusest puutumata jäävate loodusjäänuste ümberkujundamise tehislikuks linnamaastikuks. 58 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde Jääb selgusetuks, miks ja kellele on vaja uut silda läbi või üle puhkeala. Sellest sillast oodatav kasu liikluskoormuse vähenemisele Jakobi mäel ja Laial tänaval ei kaalu kuidagi üles jõeäärse puhkekeskkonna ja spordipargi lõhkumise hinda. Laiema strateegilise eesmärgini – siduda Vahi-Raadi- Ülejõe piirkond Tallinna suunaga ja ühtlasi ka Jakobi mäel liikluse vähendamiseni – aitab jõuda ka ainuüksi kavandatav Kvissentali-tagune sild, mille ehitamine ei too kaasa konflikti avalike huvidega. See sild tagab võrreldes Konnatiiki lõikava sillaga märksa kiirema otseühenduse Ülejõe ja Tallinna maantee vahel. Ujula ette puhkealale kavandatud sillast ja magistraalteest tulenev kahju keskkonnale ja linnaruumile on oluliselt suurem kui kasu, mida toob planeeringuga kavandatav otseliiklusvõimalus konservitehase piirkonna ja Tallinna maantee vahel. Pealegi kahandab Põhjakeskuse rajamine ja Raadi piirkonna arendamine vajadust sealse elamurajooni otsesidumiseks Lõunakeskuse äripiirkonnaga. Kui Tartu linnaruumi mõnes lõigus on seni mingid destruktiivsed arengud ajaloo tahtel seni toimumata jäänud, ei tähenda see seda, et neid tuleks tingimata käivitama ja ellu viima hakata. Pigem tuleks edasi minna tänapäevase, keskkonnasõbraliku ja -säästliku lähenemisega, mitte kasutama moraalselt vananenud lahendusi, korrates mujal tehtud vigu. Imekombel säilinud linna ja looduse sidet on vaja hoida, mitte lõhkuda. Kava rajada sild koos peale- ja mahasõitudega läbi aktiivselt kasutatava puhkeala ei kujuta endast objektiivset paratamatust – pigem tugineb see planeeringu koostajate ja linnaametnike subjektiivsetele valikutele ning on selge ilming tehnokraatsest mõtteviisist. Supelranna ette suurt autosilda kavandades seab Tartu linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond formaalse planeerimisloogika kõrgemale reaalselt olemasolevatest, selle loogika realiseerimisega hävitatavatest väärtustest. Uue silla ja sellele pealesõidu ehitamise tagajärjel keskkonnale tehtav kahju on pöördumatu ning teravas vastuolus väga paljude inimsõbralikku linnaruumi hindavate tartlaste avaliku huviga. Ülaltoodut arvestades palun Konnatiiki, spordiparki ja dendroparki lõikav sild ning sellega seotud 59 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde magistraalikoridor planeeringust välja jätta. Kirjutan, sest olen igati Emajõe-äärse hindamatult toreda puhkeala Arvestada. Jätta sild objektina üldplaneeringu põhilahendusest välja. kahjustamise vastu. Kas keskkonnamõjude hindamine arvestab lisaks Sillakoridori alused maad arvata Tähtveres puhke- ja virgestusala koosseisu ja Marju Unt looduskooslustele ka linnakodanike ja linna külaliste Ujula tn piirkonnas loodusliku haljasmaa koosseisu. 27.05.2016 rekreatsioonivajadusi? Sellise ala hoidmine on praegusel ajal Tartu kui vana ülikoolilinna jaoks hindamatu väärtusega. Kas Tartu, heade mõtete linn, peab tõesti põlistama oma kuulsust kui Tartu, lollide sildade linn? Olen kindel, et Tartu tark juhtkond näeb Tartu väärtusi selgemalt ja kaugemale. 1. Ettepanek: -Raeremmelga 1 (tallikompleks, 7074 m2)- detailplaneeringu 1. Mitte arvestada. Kaaludes piirkonna elanike ettepanekut, krundile nr. DP-08-053, mis oma sihtotstarbelt on ühiskondlike ehitiste maa. spordihalli mitte rajada, näha krundil ette vabaaja veetmise ja Lignotoc OÜ Lignotoc OÜ teeb ettepaneku muuta sihtotstarve ärimaaks 40% ja teeninduse funktsioonidega maa-ala (50 % Üh, 50% ÄT). Linn on oma 27.05.2016 elamumaaks 60% ulatuses. seisukoha kujundamisel lähtunud tõdemusest, et Ihaste arengul on nimetatud krundil toimunud pikaajaliselt avalikkusele suunatud (Seoses Tartu linnavalitsuse kavale reserveerida piirkondliku tähtsusega maakasutus. Linn respekteerib krundi omaniku soovi Raeremmelga 1c, spordihallide ehitamiseks Raeremmelga 1 või 1a krundid, peame Raeremmelga 1a ja Raeremmelga 5 osas, millega määratakse seni selgituseks märkima, et ühiskondlike hoonetena kasutamise lepingu üldkasutatava, ühiskondliku kasutusotstarbega maad piirkonnas järgne kohustus lõppes Lignotoc OÜ-l 2011. aastal ning potentsiaalsetel ulatuslikult elamumaaks ja likvideeritakse senine avalik kasutus. Kogu investoritel ja rahastajatel ei ole huvi ega võimalusi rahastada tegevusi Ihaste Ratsabaasi maa ümberplaneerimine suletud kasutusreziimiga ühiskondlike ehitiste aluse maa sihtotstarbena määratud kinnistutel. maaks ei oleks proportsionaalne ja ei vastaks avalikele huvidele. Peame arvestama, et 3 km kaugusel asub A Le Coq Spordihoone, 1,8 km Üldplaneering reserveerib seetõttu krundi Raeremmelga 1 jätkuvalt kaugusel asuvad Wiiralti parkmetsa terviserajad, 1 km kaugusel asub vabaaja veetmise ja teenindusettevõtete maaks, laiendades seal välikorvpalliplats, 8 km kaugusel asub Luunja ratsatall). Seoses sellega võimalike tegevuste nomeklatuuri. oleme arvamusel, et sellesse piirkonda ei sobi ei arhitektuurse ega ka praktilise lahendusena spordihall. Lisaks on teadupärast mistahes spordihallide tegevuskulud suuremad kui teenitav omatulu kui ka omavalitsustelt saadav toetus. Kui aga Tartu linnavalitsus peab vajalikuks väikeelamumaapiirkonda rajada kavandatud kinnistute reserveeringutele spordihall, siis peab Tartu linnavalitsus alustama läbirääkimisi nimetatud kinnistu ostmiseks. 2. Ettepanek:-Raeremmelga 1c-( ärimaa 2976 m2)- detailplaneeringu nr. DP-08-053, mis oma sihtotstarbelt on ärimaa. Lignotoc OÜ teeb 2. Arvestada. 60 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde ettepaneku muuta sihtotstarve väikeelamumaaks. 3. Ettepanek: -Raeremmelga 1a (maneez, 10501 m2)- detailplaneeringu nr. DP-08-053, mis oma sihtotstarbelt on ühiskondlike ehitiste maa. 3. Arvestada. Lignotoc OÜ teeb ettepaneku muuta sihtotstarve väikeelamumaaks, 4. Ettepanek: -Raeremmelga 5 (üldmaa, 83976 m2)- detailplaneeringu nr. DP-02-029, mis oma sihtotstarbelt on üldmaa. Lignotoc OÜ teeb 4. Mitte arvestada. Piirkonda käsitleva kehtiva detailplaneeringu ettepaneku muuta sihtotstarve väikeelamumaaks 80 % ulatuses ja koostamisel säilitati suure elamurajooni kavandamisel Raeremmelga 5 parkmetsa maa-alaks 20 % ulatuses. krunt määrati kompensatsioonialaks. Lisatud plaani kohane rohekoridor on arvestades selle ülelinnalist tähtsust, kitsas ja ei taga piisavat rohelist (Selgituseks märgin, et Lignotoc OÜ teeb samas ettepaneku jätkata ruumi linnaelanike. Arvestades kehtiva detailplaneeringu lahendust aadressil Raeremmelga 5 kõrvalasuvalt kinnistult alguse saanud jääda üldplaneeringu eskiisis antud lahenduse juurde. rohekoridori (parkmetsa maa-ala) jätkumiseks kuni Emajõe kallasrajani, mille oleme valmis võõrandama tasuta Tartu linnale. Tartu linna üldplaneeringu 30+ eskiislahendusel välja pakutud Raeremmelga 5 kinnistu rohekoridori kuju ja proportsioon pole sobivad planeeritava väikeelamute piirkonnaga. Lignotoc OÜ teeb ettepaneku arvestada rohekoridori ala joonisel märgitud kujul mis on lisatud kirjale. Lisa. Ettepaneku illustratiivne skeem. Tähtvere silla kui suure automagistraali kavandamine on arusaamatu, sest Arvestada. Jätta sild objektina üldplaneeringu põhilahendusest välja. alles hiljaaegu rajati kavandatava silla vahetusse lähedusse Tähtvere Sillakoridori alused maad arvata Tähtveres puhke- ja virgestusala koosseisu ja Anne-Mari spordipark. Samuti on sealsamas avalik rand, Dendropark ja Jänese Ujula tn piirkonnas loodusliku haljasmaa koosseisu. Anderson matkarada. Samuti on seal tiik, kus on aastate jooksul välja kujunenud 27.05.2016 oma elustik. Ehk on olemas väga head võimalused puhkamiseks roheluses, mis on minu ja paljude teiste tartlaste jaoks väga olulised ja armsaks saanud sportimis- ja puhkealad. See on väga suur väärtus. Väärtus, miks ma üldse Tartus ja Tähtvere linnaosas elan ning pole soovinud siit ära kolida. Kui sinna lähedusse tuleks suur magistraal, siis see ju poleks enam puhkeala. Kes sooviks tulla ujuma või jooksma suure magistraali äärde, teha "tervisesporti" auto heitgaase sisse hingates? Käesoleva kirjaga soovin teie tähelepanu juhtida Tartu hingele ja tõelistele väärtustele ega soovi Tähtvere silla ja magistraali ehitamist. 61 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde Esitan arvamuse sooviga kaasata linna üldsust ja volikogu liikmeid elanike Arvestada osaliselt. Linn on Ihaste tee 18 krundi planeeringulahenduse üle kümne aasta kestnud võitlusse Tartus Ihaste tee 18 kasvava kasemetsa üle vaadanud, otsustatud on loobuda korterelamutest Ihaste asumi piires, Helgi Kolk säilimise eest. Linna uue üldplaneeringuga on kaskede asemele ilmunud muudetud on haljastuslahendust põhimõttel, kus roheline puhvervöönd 27.05.2016 taas korrusmajad. eraldab uusasumi olemasolevatest elamukvartalitest ja roheline koridor Tänan volikogu IRL-i fraktsiooni esimeest Jüri Kõret ja Tartu Postimeest läbib kogu planeeringuala, suurendanud haljastuse osakaalu jaotades 24. mail ilmunud linna detailplaneeringut käsitleva arvamusartikli eest. haljastatud ala hoonete vahele ja integreerides seda elamufunktsiooniga. Tõstatatud küsimused mitte ainult Ihaste, vaid linna osas tervikuna on Tartu Linnavolikogu ei ole otsustanud jätta üldplaneeringu igati õigustatud. Loodame, et Tartu linnaplaneerimise osakond esitatud keskkonnamõjud hindamata. Koos üldplaneeringu koostamisega algatati küsimustele ajakirjanduse vahendusel ka vastab. Ihaste ja Annelinna ka üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Linn on oma elanike linnaplaneerimise osakonda saadetud kirjadega pole küll nii kaalutlusotsuse tegemisel muuhulgas tuginenud krundi detailplaneeringu läinud: viimati arutati Ihaste tee 18 detailplaneeringut 2015. aastal, koostamise raames OÜ Hendrikson & Ko ekspertide poolt koostatud võimalus kirjalikult arvamust avaldada oli 1. juunini. Selleks tähtajaks keskkonnamõju eksperthinnangule. Eksperthinnangu mahus viidi edastati nimetatud osakonda 130 tartlase pöördumine koos isikute planeeringualal läbi taimkatte dendroloogiline ülevaatus. Dendroloogilise aadressidega, samuti arvukalt individuaalseid ettepanekuid ja küsimusi. ülevaate koostamise eesmärgiks oli hinnata taimekoosluste seisundit, Vastuseid ei saanud keegi, ametnike ühe kuu vastamise piir siin ei looduskaitselist ja haljastuslikku väärtust seoses alale koostatava kehtinud. Praegu linna kodulehel registreeritud kirjad ja pöördumised detailplaneeringuga. Peamine tähelepanu on pööratud puittaimedele ja üldplaneeringu asjus on üldsusele suletud kuni aastani 2091(!). kaitstavatele taimeliikidele. Taimkatte alusel eristuvad kinnistul üheksa 2016. varasemad kokkulepped ja pöördumised ei kehti, sest tegemist on erinevat ala, mida on eraldi analüüsitud. Planeeringuala edelaosa on lage, TÄIESTI UUE ÜLDPLANEERINGUGA! Praegu, mil peaks toimuma linna seda on kasutatud heinamaana, kuid viimastel aastatel pole ala enam üldplaneeringu tutvustamine ja avalik arutelu, on Tartu kodulehelt niidetud ja seetõttu on kooslus vaesunud ning selle äärealal esinevad vastavaid linke üsna keeruline leida. Ei ühtegi üleskutset nii tähtsal teemal arvamust avaldada. Miks? Kas uus üldplaneering on linnavalitsuse või võsastumise ilmingud. Ala loode- ja põhjaosas on endine rohumaa juba linnakodanike jaoks? Milline on uue üldplaneeringu positiivne külg Ihaste võsastunud, kus puittaimedest domineerivad pajud ja sookased. ja siia sportima ja jalutama käivate Annelinna elanike jaoks? Kas on õige Planeeringuala lõuna-, kesk- ja põhjaosas laiuvad puisniiduilmelised alad, kehtestada planeeringut, mis ei vasta väga paljude linlaste ootustele ning kus puurindes domineerib sookask. Sellel alal kasvav puistu kuulub III-IV halvendab nende elamise ja vaba aja veetmise tingimusi? Rahvusvahelise väärtusklassi. suhtlemise baasilt julgen väita, et just looduslähedus ja rohealade III klassi kuuluvad veel elujõulised (juurdekasvu omavad) puistud, mis säilimine linnaruumis on Euroopas kõrgelt hinnatud ja võiks tuua siia tööle osalevad antud kohal ökoloogiliselt efektiivse haljastuse (näiteks kruntide head elukeskkonda väärtustavaid tegijaid. ja elurajoonide vahelistes piirdeistandikes, metsa rajatud elurajoonis Kõrghaljastusega roheala kui väärtus, mida tuleb hoida! krundi kõrghaljastuse) moodustamisel. Võimalikult säilitada. Liigirohke looduslik kõrghaljastusega roheala Annelinna läheduses on IV klassi kuuluvad linnahaljastuse seisukohalt väheväärtuslikest väärtus, mida tuleb säilitada. Hinnata ja säilitada tuleb linna piires asuvaid puuliikidest koosnevad tihedad ja hooldamata puistud, mida soovi korral looduslikke kooslusi, mis elavad oma elu ega vaja erihoolt (kõdusoo võib säilitada kui biomassi. kaasik, kus elavad linnud, viinamäeteod, erinevad, sh kaitsealused konnad Kokkuvõtvalt märgitakse hinnangus, et ca 2/3 ulatuses ala kattev puistu jne). Jätkuvalt peaks olema põhimõtteks ehitada sinna, kus pole dendroloogilises mõttes väheväärtuslik, kuna selles domineerivad kõrghaljastust. Ihaste piirkonnas elab arvukalt tunnustatud biolooge ja linnahaljastuse seisukohast väheväärtuslikud puuliigid nagu sookask ja loodusharidusega inimesi, samuti lihtsalt looduse huvilisi, kes oskavad 62 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde ehituse alla planeeritud ala looduslikku unikaalsust linna tingimustes pajud. Ökoloogilises mõttes on puistu siiski oluline, kuna toimib hästi hinnata ning seetõttu ka üle 10-aasta selle kaitsmises osalevad. Kas kvartalite ja kruntide vahelise rohealana. Dendroloogilise hinnangu kinnistu omanikule, kelle huve linnavalitsus näib linnakodanike omadele kohaselt on soovitav osa puistust säilitada toimimaks elamurajooni eelistavat, on pakutud alternatiivset maad elamuehituseks? ilmestava kõrghaljastusena. Ihastes on toimumas mitmeid väiksemaid arendusi, mis hakkavad Detailplaneeringus on hoonestusalade paigutamisel arvestatud nimetatud lähitulevikus mõjutama nii piirkonna liiklust kui elukorraldust. Valminud dendroloogilise hinnangu järeldustega ja väärtuslikumad puistud ja Ihaste sild on muutnud liiklusolusid kui ka suurendanud mürataset, mis taimekooslused on planeeritud säilitada rohealadena. Samuti arvestab Idaringtee lõplikul valmimisel võiks veelgi suureneda. Ihaste elanikud planeering rohealade sidususe tagamise vajadusega. soovivad kompaktset, nii Vana- kui Uus-Ihastet hõlmavate planeeringute käsitlemist ja avalikku arutelu, et kodanikel tekiks arusaam, mis tegelikult lähiümbruses toimub. LV esindaja Jarno Lauri väitel (2015) soovivad Tartu elanikud ehitada individuaalelamuid ja kuna linn selleks piisavalt võimalusi ei paku, siis on nad sunnitud linnast välja kolima ning ehitama ümberkaudsete valdade maadele. Elamuehituseks planeeritaval Ihaste tee 18-l on aga individuaalelamute arv võrreldes muude elamutüüpidega oluliselt väiksem. Linnast ära kolimise põhjuseks on pigem kruntide madalamad hinnad ümbritsevates valdades. See on eriti oluline noorte perede jaoks. Samuti on nii Tartu linna kui Lõuna-Eesti elanikkond vähenenud. Tartus on kinnisvaraportaalide andmetel müügis piisavalt nii kortereid kui maju, viimase rahvaloenduse andmetel on 10% elamispinnast asustamata. Ihaste tee 18 detailplaneeringu 2015 a. eskiisil näidatud teravnurksed veidi üle 800-ruutmeetrised krundid individuaalelamuteks või tihedalt üksteise kõrval paiknevad ridamajad liigniiskel alal ei tundu hea investeering oma kodu rajamiseks. Kust loodetakse planeeritavad 1000 elanikku kohale meelitada? Paisates turule uut elamispinda halveneb praeguste kinnisvaraomanike võimalus oma vara vajadusel realiseerida, seda mitte ainult Ihastes vaid terves linnas. Nagu viitas Jüri Kõre oma artiklis, mööduksime linnavalitsuse kavandatud elamuehituse mahu suurendamisel eluruumide arvult 1000 elaniku kohta nii mõnestki meist majanduslikult oluliselt edukamast Põhjamaast. Viie rikkama hulka? Lugesin üldplaneeringule lisatud TARTU LINNA RAHVASTIKUPROGNOOSi 2015-2035, mis on koostatud aastatel 2013-15 Tartu Ülikoolis Tartu Linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna tellimusel. See analüüs seab linna elanikkonna vähenemise pidurdamise võtmeküsimuseks töökohtade loomise linnas. Erinevate stsenaariumite kohaselt püsib linna elanike arv sama või muutub suhteliselt vähe. 63 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde Vastavalt uuringu Tabelis 5. „Detail- ja üldplaneeringutega kehtestatud elamumaa reserv eluruumide arvestuses“ toodud andmetele, on Tartu linnas piisaval hulgal elamumaa reserve vältimaks kõrghaljastusega kaetud aladele ehitamist. Tartu Linna Volikogu otsus jätta keskkonnamõjud hindamata ei ole põhjendatud. Arutelul ilmnes näiteks, et LV esindajad ei ole kursis piirkonna veerežiimi iseärasustega ega oska vastata küsimusele, missuguseid muudatusi kutsub esile pinnase tõstmine liigniiskel Ihaste tee 18 alal. Tunnistatakse vaid, et probleeme tõesti on, ent kes peaks tegelema lahenduste otsimisega? Väide, et KMH-st loobumise otsuse tegi volikogu ei ole lõplik ja vääramatu argument. Arvestades volikogule esitatavate dokumentide hulka, kuivõrd kursis olid volikogu liikmed olukorraga? Kahjuks teeb ka volikogu ebapädevaid otsuseid. 2004. aastal esitati Ihaste 18 metsa kaitseks Tartu Linnavalitsusele üle 400 allkirja. 2015. aastal oli üldplaneeringu muutmise vastu allkirja andnuid üle 130. Loodame, et linnakodanike arvamust arvestatakse. Tänavate võrk, parkimiskohad ja liikluskoormus. Linnavalitsuse eesmärk on kompenseerida Idaringteelt Ihaste teele mahasõidu ehitamata jätmist sellega, et arendatavale alale Ihaste tee 18 rajatakse uus läbisõidutee (mis ühendab Vana-Ihastet Lammi teega). Missuguseid liiklusprobleeme see lahendab ja kas üldse, on uurimata ja selgusetu. On ilmselge, et nii arendaja kui LV esindajad soovivad mõjutada Pallase puiestee elanikke planeeringut aktsepteerima väites, et uue ühendustee rajamisega väheneb liikluskoormus Pallase puiesteel. Olemasolevat tänavate võrku analüüsides ja eriti arvestades sellega, kus peaks kunagi asuma lasteaed-algkool, on selge, et LV esindajatel ei ole reaalsest olukorrast ettekujutust. Tegeliku eluga läheb vastuollu ka ettenähtud parkimiskohtade arv planeeritaval Ihaste tee 18 alal. Lähtumine normidest (alla 1 auto leibkonna kohta), mis on ammu ajale jalgu jäänud, näitab hoolimatust ja ebaprofessionaalsust. Kas see meeldib või mitte, kuid auto kui mugav individuaalsõiduk on domineeriv ja miski ei viita sellele, et autode arv peredes vähenema hakkab. Talvel on Lammi tee ja ringteega piirnev ning Tartu (aukodanike) tammikut sisaldav maa-ala, samuti Ihaste tee 18 läbivad teed aktiivselt kasutatavad suusatajate poolt. Suvel tulevad jooksjad ja kõndijad. Sageli on tegemist „linnast“ tulnutega, kes pargivad oma autod Lammi tee 64 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde bussipeatuse kõrvale. Uue liikluslahenduse järgi tuleb sinna nn. „koguja- tänav“. Seega kaob võimalus kasutada sportimiseks ka planeeringuga mitte hõivatud ala kuna puudub juurdepääs (ka jalgsi). Millist alternatiivi sportimiseks pakub linn kui kavandatud üldplaneering teostuks? Kas liikluskorralduslike muutuste tegemise eel on planeeritud liikluskoormuse uuring ja analüüs? Olen neil teemadel kaaskodanikega palju suhelnud, küsimusi ja küsitavusi on veelgi. Huvi korral olen valmis korraldama linnavolikogu liikmetele ja Postimehe ajakirjanikele kohtumise Ihaste elanikega (meil on selts ja postiloend) ning tutvumise kõnealuse piirkonnaga. (Sama võimalust pakkusime linnavalitsusele ja volikogule 2004. aastal, siis käis olukorraga tutvumas linnavolinik Nikolai Põdramägi.) Kõigepealt, mulle kui tartlasele läheb korda kodulinna tulevik ja hea Selgitus. Kesklinna üldplaneeringu menetlemine on lõppenud ja käekäik. üldplaneering on kehtestatud kaaludes kõiki esitatud ettepanekuid ning Irja Alakivi Mis jäi üldplaneeringu materjalidega põgusalt tutvudes silma? Hulgaliselt selgitades võetud seisukohti riikliku järelevalve teostamisel. Seetõttu on 28.05.2016 vastuolusid. Aga juba linnavolikogu liige Jüri Kõre märkis oma pikemas kesklinna üldplaneeringu sissekandmine linna üldplaneeringusse arvamusartiklis 24. mai 2016 Tartu Postimehes, et see, mis kirja on põhjendatud. Linn on üldplaneeringu koostamisel vähendanud pandud pole ju võimalik. Või kui, siis ainult paberil. hoonestatavaid alasid võrreldes praegu kohtiva üldplaneeringuga eelkõige Tartu kesklinna hiljuti avalikustamisel olnud üldplaneeringu üle peetud looduskaitselistel eesmärkidel aga arvestades ka elanike aru prognoosi. vaidlused peamiselt kesklinna parkide suuremahulise likvideerimise ja Linn lähtub kesklinna tihendamisel üleriigilise planeeringu „Eesti 2030- ehitusaladeks määramise üle pole veel lõppenud, kuid juba on need “põhimõtetest. Üldplaneeringu edasisel elluviimisel keskendutakse ehitusaladena üle kantud uue üldplaneeringu eskiislahendusse Holmi rohevõrgustiku paremale sidumisele alleestruktuuridega ning pargis ja kesklinna pargis! Ligi 3000 tartlase kirjalik pöördumine parkide täpsustatakse haljastuse osakaalu tingimused kruntidel. kaitseks on unustusehõlma vajunud nagu seda poleks olnudki. Igatahes Tartu linna ÜP keskkonnamõju hindamise materjalis (24.03.2016 versioon, http://info.raad.tartu.ee/webaktid.nsf/fc7763c017c9f110c22568cd00462 5d4/8f4a01560fa19c5bc2257da2005848da/$FILE/Tartu-YP- KSHP.003.pdf/Tartu-YP-KSHP.pdf , Skepast&Puhkim AS, Laki 34, 12915 Tallinn) pole kõnealune pöördumine, kuigi 24.03. versiooni on kontrollinud Tartu Linnavalitsus, mainimistki leidnud. Sedastatakse vaid, et „Tartu linna ÜP KSH läbiviimisel arvestatakse kesklinna ÜP lahendustega, kuid neid hindama ei hakata (kuna KSH on sellele juba läbi viidud), vajadusel arvestatakse võimalikke koosmõjusid“. ÜP seletuskirja peatüki 7.3. allosa 7.3.1. avalause: „Üldplaneering on suunatud olemasoleva rohevõrgustiku elementide struktuuri ja seisundi säilitamisele ning toimimise parandamisele.“ Jääb arusaamatuks, kuidas parkide, kui rohevõrgustiku osade e elementide, osaline likvideerimine 65 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde Tartu linnas parandab rohevõrgustiku struktuuri ja seisundit. ÜP seletuskirja sissejuhatavas osas räägitakse küll veel nn linnastsenaariumist ja eeslinnastsenaariumist, kuid tundub, et otsused on juba langetatud ja on jäänud vaid vormistamine, ka kesklinna parkide vähendamise osas. Tuletan meelde ühte varasemat arutelu. Kajastasin seda arutelu muuhulgas ka ajakirjas „Forseliuse sõnumid“. „Arnold Matteuse sünniaastapäeval 2000. a detsembris arutleti kõrghoonestuse paigutamise võimaluste ja võimalike kohtade üle Tartus. Üle ega ümber ei saadud ka teemast, et Tartu kesklinn ja jõekaldad on erakordselt haljad, pargirohked, ebatraditsionaalselt mittelinlikud. Esitati ka arvamus, et hotelliaknast ei taha turist näha puid või parki, vaid tuledesäras (süda)linna. Siis tõusis üles üks vanema põlve arhitekt, mitte Tartus töötav arhitekt, ja ütles: “Kui kaua veel teie jõekaldad on kui pargiaasad, kui kuninglik jahimaa? Teie, tartlased naudite kuninglikke privileege. Mida te endast mõtlete. Kuninglikud privileegid ei sobi teile. Normaalne on, kui te ehitate oma jõekaldad täis ja olete nagu iga teine traditsiooniline linn.” Kas Tartu ikka peab olema keskmine või alla selle? Omapära säilitamisele käegalööv, külgetõmmet kaotav linn. Kas tartlased ja Tartu külalised ei pea või ei või nautida kuninglikke privileege. Ma arvan, et tartlased ja tartumaalased, Eesti teiste piirkondade inimesed, Tartu külalised võivad ja peavad saama nautida “kuninglikke privileege”, mille säilitamisele nad ise on kaasa aidanud. /…/ Kultuur on tõusnud üheks kõige märkimisväärsemaks teguriks linnadevahelises konkurentsis. Vanad ehitised, ajalugu, esteetilised väärtused, rohevõrgustik ja loodushoid teenivad ja tagavad linna, kui terviku ja linlaste heaolu pikas perspektiivis.“ Skepast&Puhkim AS aruandes Tartu Linnavalitsusele (detsember 2015, Projekti nr 2015_0133) Tartu linna üldplaneeringu alternatiivsed ruumilise arengu stsenaariumid (http://info.raad.tartu.ee/webaktid.nsf/fc7763c017c9f110c22568cd00462 5d4/8f4a01560fa19c5bc2257da2005848da/$FILE/Tartu- linna_RAS.003.002.pdf/Tartu-linna_RAS.pdf) märgitakse kokkuvõttes 66 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde haljas- ja puhkealade osas kontsentreeritud arengu stsenaariumi kohta järgmist: „Kesklinnas hõivatakse osaliselt haljas- ja puhkealad arendustegevuseks. Haljas- ja puhkealade osakaal väheneb ka äärelinnades, kuna kasutusele võetakse hoonestamiseks mõeldud, kuid seni hoonestata maa-alad.“ Aeglase kontsentreeritud arengu stsenaariumi kohta märgitakse: „Kesklinnas hõivatakse osaliselt haljas- ja puhkealad arendustegevuseks. Samas äärelinnas surve haljas- ja puhkealadele ei ole nii suur, kuna hetkel looduslikuks seisus olevatest hoonestamiseks mõeldud kinnistutest realiseeritakse võrreldes kiire kontsentreeritud arenguga umbes pooled kinnistud.“ Ühtlasi tuuakse järgnevas osas aga mõlema stsenaariumi olulisema mõjuna välja: „Omab positiivset mõju nii linna terviklikule arengule kui ka Tartule kui regiooni keskusele. Multifunktsionaalne kesklinn koos jalakäiguvööndiga, kuhu on koondunud olulised teenused, elu- ja töökohad, on jätkusuutlik ning nii linna tervikliku arengu mootor. See omakorda tugevdab linna regiooni keskusena.“ On oluline, et jätkuks aktiivne dialoog ja arvamuste esitamine Tartu ÜP eskiisi ja muude materjalide sisu ja kvaliteedi osas. Nõustun, et Tartu kesklinna ja linna tervikuna võib multifunktsionaalsemaks teha (ei tea küll, milline funktsioon Tartus puudu on), kuid ei pea õigeks lisada neid funktsioone (loe tihendamist ja kontsentreerimist) parkide ja haljasalade arvelt. Jätkem pargid puutumata seni kuni linnas on amortiseerunud elamualasid, mahajäetud alasid, millel puudub haljastus, rekonstrueerimist vajavaid endisi tööstusalasid, võõrvõimu sõjaväe kasutusest vabanenud alasid. Tulin Tartusse pool aastat tagasi ajutise tööks, vaid mulle meeldis siin nii Arvestada. Jätta sild objektina üldplaneeringu põhilahendusest välja. väga, et juba pikendasin oma töölepingu ning asutasin siin jääda. Sillakoridori alused maad arvata Tähtveres puhke- ja virgestusala koosseisu ja Sergei Razgonjajev Kuna elama hakkasin Tähtveres - see oli koht, kus jalutasin kõige rohkem. Ujula tn piirkonnas loodusliku haljasmaa koosseisu. 28.05.2016 Ja suurepärane looduslik rohelisus oli minu jaoks väga tore võimalus põgeneda maanteede mürast ning bürootööst. Seetõttu muretseb mind planeeringu otsus Tähtveres silda ehitada koos autopõhimagistraaliga. Loodan, et leiab võimalus vältida rohelisuse kaotamist. I am writing to oppose the construction of a bridge at the northern end of Arvestada. Jätta sild objektina üldplaneeringu põhilahendusest välja. Supilinn pond. First, the need for such a construction escapes me. If the Sillakoridori alused maad arvata Tähtveres puhke- ja virgestusala koosseisu ja James Phillips idea is to allow heavy goods vehicles to bypass the city, then surely this Ujula tn piirkonnas loodusliku haljasmaa koosseisu. 29.05.2016 would be better achieved by the proposed bridge further up river? Then such lorries would have no need to enter the City´s limits. If it is to ease traffic congestion in town, then I also don´t see such a need. This is Tartu, 67 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde not London, Rome or even Tallinn. In addition, such city planning is something of the last century, not this. Modern cities are busy putting in cycle lanes, improving bus services, introducing congestion charges, pedestrianizing streets, and saving green areas. I certainly don´t want more traffic coming through Supilinn, an area with many young families with children. It also makes little sense to put a new road between the town and the Maaülikool. Only recently has a new pedestrian/cycle way been built running from the Sports Park to the Maaülikool. The only beneficiaries of the building of a bridge over Supilinn pond will be the construction companies. Second, nor do I want Supilinn pond destroyed (hydrocarbon run-off from new asphalt and extra exhaust fumes from more traffic will poison the water), or the avenue of trees that border the road cut down. The area surrounding the proposed road is habitat for many bird species that are declining European wide. Finally, I don´t understand why it is necessary to significantly adversely affect an area used by joggers, dog walkers, bathers (who will want to use a beach that is right next to a busy road?), skiers, cyclists, fisherman, disc-golf players. The area has both intrinsic value, and aesthetic and amenity value for many people. Tartu Sports Park is used for many national events. In winter the ski tracks are used from dawn to dusk, and run from the Sports Park to the Dendro park (i.e. what would be across the proposed new road). I don´t understand why would anyone want to wreck one of Tartu´s jewels/main attractions. The building of a new road through the parks and a bridge by Supilinn pond would not be progress, but regression. Silla planeerimisest Supilinna: Allee Emajõe tänavalt kuni rannani ja edasi Arvestada. Jätta sild objektina üldplaneeringu põhilahendusest välja. Jäneserada on tartlaste üks lemmikuim jalutamise, sporditegemise koht. Sillakoridori alused maad arvata Tähtveres puhke- ja virgestusala koosseisu ja Pavel Ümarik, Noored emad jalutavad siin lastega. Elan Emajõe tänaval ja iga päev näen Ujula tn piirkonnas loodusliku haljasmaa koosseisu. Jekaterina sadu inimesi, kes jalutavad Jäneserada suunas, samas siin teevad trenni Voitehhovitš harrastussportlased, jooksevad tudengid Ülikooli spordihoonest. Sild 29.05.2016 lõhuks ka suusarada, kus tartu ainuke spordisõprade suusarada Tartu linnas. Seega, olen veendunud, et autosild ei sobi siia, kuna see ei arvesta Tartu elanike huvidega. Elan Supilinnas, olen siin elanud juba 14 aastat. Üks põhjus, miks ma pole Arvestada. Jätta sild objektina üldplaneeringu põhilahendusest välja. kunagi soovinud mujale kolida, on Emajõe ja muu looduse lähedus: Sillakoridori alused maad arvata Tähtveres puhke- ja virgestusala koosseisu ja Tuule Sõber võimalus minna rohelusse jalutama ja vaikust nautima, Emajõge Ujula tn piirkonnas loodusliku haljasmaa koosseisu. imetlema, sporti tegema või randa ujuma. Kavandatav Tähtvere sild ning 68 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde 29.05.2016 sellega kaasnev magistraali ja Oa tänava ümberehitus aga rikuksid selle ära. Seetõttu olen koos paljude teiste tartlastega silla ehituse vastu antud asukohta. Usun, et on võimalik leida kompromiss silla näol, mis lahendab probleemid, mis sillaehituse esmalt üldse tingisid, ning samuti jätta alles Tartu serva ilu ja omapära ning kõik see, mis teeb Supilinnast ühe idüllilisema ja koduseima elamispaiga. Palun planeeringusse teha muudatusi - Tähtvere silla paigutamine Arvestada. Jätta sild objektina üldplaneeringu põhilahendusest välja. mänguväljakute, mängupreeria, pargi ja spordipargi ja supelranna keskele Sillakoridori alused maad arvata Tähtveres puhke- ja virgestusala koosseisu ja Ilona Priimägi tähendab kindlasti seda, et kannatab Supilnna ja Tähtvere turvalisus. Ujula tn piirkonnas loodusliku haljasmaa koosseisu. 29.05.2016 Antud aladel oleme õpetanud lapsi suusatama, rulatama, rattaga sõitma, matkama, koertega jalutama (kooliealised juba iseseisvalt). Kiire liikluse sinnatoomine tähendab äärmiselt tõsist liiklusoht, kardan, et ka ohvreid. Kindlasti olete jälginud Tähtvere spordirajatiste ja parkide, jõekalda külastatavust ja kasutamist erinevatel aastaaegadel. Kuna olen viimastel aastatel lapsega kodune ja liiklen seal igapäevaselt, saan kinnitada, et seal on hulgaliselt lapsi. Kogu piirkond on hetkel ühtse tervikuna turvaline oaas linnas. Milline on keskmine lastega perede arv planeeringusse jäävatel haljasaladel antud piirkonnas suvel, sügisel, talvel, kevadel? Palun seletada üldsusele "Tiksoja" plaani ideid ja võimalusi ja leida lahendus, millest võidaksid piirkonna elanikud. Ei ole nõus planeeritava Tähtvere silla ja üle selle kulgeva Arvestada. Jätta sild objektina üldplaneeringu põhilahendusest välja. põhimagistraaltänava rajamisega Põllu tänava otsast üle Kreuztwaldi Sillakoridori alused maad arvata Tähtveres puhke- ja virgestusala koosseisu ja Age Sild jt (6 in) tänava Vaksali tänava pikenduseni! Selline lahendus lõhub linlaste Ujula tn piirkonnas loodusliku haljasmaa koosseisu. armastatud puhke- ja sportimisiala, maaülikooli kampuse, rikub unikaalse looduskeskonna (muuhulgas ohustab liivakivipaljandeid). Vastuvõetav lahendus oleks Tartu põhjapoolse ümbersõidu sild Emajõele Kvissentali linnaosa tagant. 1.Mõisavahe 21 kinnistul lubada ehitise rekonstrueerimist, laiendamist või 1. Mitte arvestada säilitada Annelinnas väljakujunenud hoonestusrütm uusehitust kuni 60% krundi pinnast ning maksimaalset korruselisust kuni 9 Mõisavahe tänava frondis. OÜ Pustak, OÜ korrust. Muuta krundi kasutusotstarvet 80% elamumaa, 20% ärimaa. See Külli-Tartu, OÜ linnaosa on valdavalt elamurajoon. Samas ärimaaga saab ühes Rosenkranz, OÜ planeeritavatest nt 4-5 hoonetest saab jätkata majutustegevusega ning ASPIN-TARTU, väikeses osas teeninduspindadega kodanikele nt restoran, ilusalong, Naresh Mody koerte kliinik, koerte ilusalong jms. 29.05.2016 69 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde 2.Kalda tee 35 kinnistul lubada uusehitust 9 korrust ning täisehitus 75% 2. Mitte arvestada. Arvestades käesoleva piirkonna kujunemist vastavalt krundi pinnast, 100% ärimaa. Ilmestab linnaosa kuna on kavas ehitada seni kehtivale üldplaneeringule, ei ole põhjendatud senise korruselisuse hotelli. Kõrgusel on näha et hotell üle linna (3) muutmine. Ärimaa kavandamine on aktsepteeritav. Krundi täisehitatus sõltub parkimise ja haljastuse lahendusest ning kokklepetest naabritega. Üldplaneeringu põhilahenuses antakse ehitusraamistik laiemale piirkonnale, mitte ühele krundile. 3.Soola 1a kinnistul lubada ehitise rekonstrueerimist või laiendamist kuni 3. Arvestada. Arvestades naaberkinnistul kehtiva detailplaneeringu täisehitus 90% krundi pinnast ning 6 korrus. Hoone kaasajastamiseks on ehitusõigust on aktsepteeritav 6-kordse hoone rajamine kokkuleppe hädavajalik teha juurdeehitusi näiteks lifti paigaldamiseks. Kavas on saavutamisel naabritega.. Nõuetekohane parkimine peab olema peamiselt A klassi äripinnad,1. korrusel casino, rahvuslikud restoranid lahendatud omal kinnistul. 4.Aleksandri 1 kinnistul lubada ehitise rekonstrueerimist, laiendamist või 4. Arvestada. Arvestades kehtiva detailplaneeringu ehitusõigust ning uusehitust kuni 90% ja 6 korrust. Funktsioon 25% ärimaa ja 75% kehtivat kesklinna üldplaneeringut, on aktsepteeritav 90% täisehitusega 6- elamumaa. Tekkinud parkimisprobleemi tõttu on vaja lubada parkimine kordse hoone rajamine kokkuleppe saavutamisel naabritega. lahendada krundil hoone mahus või korrusparklana krundil. Hoone Nõuetekohane parkimine peab olema lahendatud omal kinnistul. kaasajastamiseks on hädavajalik teha juurdeehitusi näiteks lifti paigaldamiseks. 5. Aleksandri 1 hoone ees säilitada tänaval kahesuunaline liiklus. 5. Mitte arvastada, jääda kesklinna üldplaneeringu lahenduse juurde. 6.Filosoofi 4b kinnistul lubada 3 - 5 korrust, 90% täisehitus ning muuta 6. Mitte arvestada. Arvestades piirkonnas kujunenud hoonestuslaadi ning sihtotstarve korterelamumaaks. Naabruses on planeeritud väga kõrged kehtivat detailplaneeringut, tuleb antud kinnistul hoone kavandamisel korterelamud siis taotletav lahendus on piirkonda igati sobiv. Võimaldada lähtuda kehtivast detailplaneeringust. Ligipääs kinnistule on ettenähtud krundile juurdepääs mis praegu puudub. detailplaneeringu kohaselt läbi Filosoofi 2 // 4 kinnistu. 7.Võru tn 2 ja 4/6 - arvata mõlemad krundid välja miljööväärtuslikust alast 7. Selgitus. Jätta kehtima kesklinna üldplaneeringuga kokkulepitud ning hooned miljööväärtuslike hoonete hulgast. Mitte arvata sisse põhimõtted. ajalooliste väärtuse alasse kuna hooned Võru4/6 on äärmiselt amortiseerunud juba mitukümmend aastat Hoonete tehniline seisukord on halb ning nende säilitamine igavesti on majanduslikult ebamõistlik. Lubada uusehitust 90% täisehitusprotsendiga ning maksimaalset korruselisust.Üks eesmärkides on rajada siin väike kaubanduskeskus koos toidukaupluse, restoranide jm teenindusasutustega, ülemistel korrustel bürood ja majutusasutus Funktsioon 100% ärimaa. Enne uusehituse tekkimist lubada ümber ehitada ja laiendada Võru 2 Tähe tänavapoolset hiljem 90ndatel aastatel ehitatud osa ja Võru 4 tänavapoolset hoonet 70 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde kahekorruseliseks, kuna Võru 2 Tähe tänavapoolne uus osa ei oma miljööväärtust ja Võru 4 tänavapoolne hoone vajab väga põhjalikku rekonstrueerimist. Lubada nö kaheetapilisust, millise ettepaneku tegite ise kesklinna üldplaneeringu käigus. Põlise tartlase ja nelja lapse isana rõhutan, et plaanitav Tähtvere autosild Arvestada. Jätta sild objektina üldplaneeringu põhilahendusest välja. spordipargi, dendropargi ja supelranna vahelt on täiesti vastuvõetamatu! Sillakoridori alused maad arvata Tähtveres puhke- ja virgestusala koosseisu ja Juhan Javois Kõik need alad on aasta-aastalt järjest aktiivsemas kasutuses linlaste Ujula tn piirkonnas loodusliku haljasmaa koosseisu. 29.05.2016 tervise ja heaolu edendamiseks, seda võivad kinnitada väga paljud tartlased. Lisaks neile ka Jänese matkarada. Ma ei ole mitte kuskil Tartu linnas näinud nii palju rõõmsaid inimesi kui sellel alal, ilma liialdamata! Ma ei näe linnavalitsuse tegevusel tähtsamat prioriteeti kui linlaste füüsiline ja vaimne heaolu. Nii õhupuhtuse, müra kui ka esteetika poolest kahjustaks plaanitav sild seda väga otseselt, ükskõik kui hästi lahendada silla alt või üle pääsemine. Rõhutan, et minu elukoha poolest (Vikerkaare tn, paarkümmend meetrit Kreutzwaldi tänavast) peaksin just mina olema üks neist, kelle heaolu uus sild kõige rohkem suurendab, hajutades Kreutzwaldi praegust toimimist Tallinna maantee otsana. Sellegipoolest leian, et selle silla ehitamisega tehtaks linnale väga suurt ja korvamatut kahju. Valitud trass on halvim võimalik. Ühinen veendunult seisukohaga, et Tähtvere sild asukohaga umbes Arvestada. Jätta sild objektina üldplaneeringu põhilahendusest välja. Tuglase tänava pikenduse kohal ei ole hea mõte. Tähtvere spordipark oma Sillakoridori alused maad arvata Tähtveres puhke- ja virgestusala koosseisu Toomas Tammaru liikluskauges rahus on kahtlemata olulise rekreatiivse väärtusega kogu ja Ujula tn piirkonnas loodusliku haljasmaa koosseisu. 29.05.2016 linnale. Bioloogina juhin tähelepanu ka asjaolule, et piirkond Laululava taga ja sealt veidi ülesvoolu on (üllatavalt) kõrge bioloogilise mitmekesisusega, mh nii linnustiku kui taimestiku koha pealt. Ala pakub seeläbi häid võimalusi loodushariduseks ja palju rõõmu kõigile, kes elurikkusest seda tunda oskavad, sild tuleb kindlasti ehitada, aga oluliselt kaugemale ülesvoolu. (1) Eemaldada planeeringust Ropka tänava sild. Ropka silda kavandati 1. Mitte arvestada. Tänavavõrgu areng on suunatud linnaosadevahelise kümmekonna aasta eest kui võimalust vähendada transiitliiklust üle liikluse ümbersuunamisele kesklinnast. Ümbersõiduvõimaluste loomine Peep Mardiste kesklinna sildade. Pärast idaringtee ja sealse silla rajamist on toob endaga kaasa kesklinna tänavate liiklussageduse languse. Liikluse 29.05.2016 transiidisurve kesklinnale vähenenud ning pole põhjust linna paratamatult kesklinnast ümbersuunamise olulisemaks objektiks on Vaksali tn ja Sadamaraudtee koridori linnasisese magistraaltänava ning Ropka silla piiratud vahendeid suunata Ropka silda. rajamine. 71 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde (2) Eemaldada planeeringust Supilinna sild (põhimagistraaliühendus 2. Arvestada. Jätta sild objektina üldplaneeringu põhilahendusest välja. Aruküla tee ja Vaksali tn pikenduse vahel). Kui lähiaastakümnetel peaks Sillakoridori alused maad arvata Tähtveres puhke- ja virgestusala koosseisu ja millegipärast selguma karjuv vajadus autosilla järele Kroonuaia sillast Ujula tn piirkonnas loodusliku haljasmaa koosseisu. ülesvoolu, siis peaks selgeks prioriteediks olema nn Tiksoja sild linna piiril. Silla rajamine Tähtvere spordipargi, supelrandade ja kaitsealuse Aruküla liivakivipaljandi vahetusse naabrusse oleks takistuseks kõigi nimetatud objektide kasutamisele ja ei ole kuidagi põhjendatud. (3) Luua juurde uus miljööväärtuslik ala Lina tänava hoonetekompleksi 3. Selgitus. Nimetatud kinnistud asuvad planeeringu eskiislahendusega ümber (Lina 4, 6, 7, 8, 9, 11, Aleksandri 32). Hetkel on sealsed üksikud antud Karlova miljööväärtusega hoonestusalal, st kaitse all ongi ala, mitte hooned märgitud miljööväärtuslikena, kuid tegu on pigem just väärt objektid üksikuna. Eraldiseisva miljööala moodustamiseks vajadus puudub, kompleksiga, mitte vaid huvitavate üksikhoonetega. kuna suures Karlova miljööalas ongi erinevast ajastust ja erineva ehitusstiili ja kasutusotstarbega hooneid, haiglakompleksile ei ole tingimata vajalik oma eraldiseisva miljööala moodustamist, kuigi ala iseloom ja väärtuslikud omapärad oleksid sellisel kujul lihtsamini hoomatavad. (4) Näha ette Tallinna suunalt sisenevana raudtee viimine tunnelisse. 4. Mitte arvestada. Selline ulatuslik töö vajab enne planeerimist põhjalikke Raudtee on suureks liikumistõkkeks ja raudtee viimine maa alla Tallinna uurimistöid teostatavuse kohta. suunalt kuni Aardla ülesõiduni avaks võimaluse uute ühenduste/tänavate rajamiseks Karlova ja Tammelinna vahel, Vaksali/Tähtvere ja Veeriku/Maarjamõisa vahel. Idaringteega seotud uus liikluslahendus ei võimalda kahjuks raudteetunneli pikendamist Valga ja Põlva suundadel. (5) Kaotada jaotusmagistraali staatus Vabaduse puiesteel Riia mnt ja Lai tn 5. Arvestada. vahelises lõigus. Liiklusrohkus Vabaduse puiesteel on tõkkeks, mis ei luba Emajõge linlastele ja külalistele piisavalt avada. Muuhulgas võiks Vabaduse pst Botaanikaaiaga külgneva lõigu (Laia ja Krooniaia tänavate vahel) autoliiklusele sulgeda (v.a. ühesuunalisena linnaliinibussidele, päästeautodele ja kergliiklusele). See võimaldaks Botaanikaaia ja jõe vahele kujundada atraktiivse puhkeala (Botaanikaaia kiviaia asendamine nt mitme väravaga metallaiaga, kogu ala pikkuses trepiastmestiku rajamine kaldalt vette, roheala kujundamine koostöös Botaanikaaiaga jne). 72 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde Supilinna ja Oa tänava elanikuna olen hämmastunud, kui kerge on plaanil Arvestada. Jätta sild objektina üldplaneeringu põhilahendusest välja. tõmmata sihte ja seada perspektiive ja kui raske on lõhkuda olemasolevat Sillakoridori alused maad arvata Tähtveres puhke- ja virgestusala koosseisu ja Siiri Põllumaa hästi toimivat kooslust emajõgi - epa rand, spordipark-dendropark lihtsa, Ujula tn piirkonnas loodusliku haljasmaa koosseisu. 29.05.2016 mitmerealise AUTOsillaga, mis lahendab (kui üldse) ühe probleemi, aga tekitab mitu uut. Kõige enam hämmastab, et neid jooni veavad inimesed, kes on Tartus aastaid elanud ja töötanud, tõenäoliselt ka nautinud "peatseid" silla-aluseid paiku, mitte ametnikud Tallinnast või Brüsselist... Tallinna poolt tulles paistab enne maaülikooli pikalt tühja põldu ja kõrgepingeliini, aga sild tuleb ehitada spordiparki ja randa - suur tänu, armas raad, perspektiivitunne ja professionaalsus paistavad kaugele. Seoses uue üldplaneeringuga pakun esmajärgulisena välja Kvissentali silla Selgitus. Nii Kvissentali sild kui ka nimetatud ringtee Tiksojalt kuini Räpina ja ringtee Tiksojalt Lammi teeni. Rebase või Marja tn sillad ei tunduks mnt-ni on rajatav Maanteeameti poolt ja linn nende ehitusaega määrata ei Kristjan Valge olevat piisavalt intensiivse kasutusega. Jalgrattateid võib paljudesse saa. Rebase ja Marja tänavate sillad ei ole määratud kasutusinensiivsuse vaid 29.05.2016 paikadesse juurde ehitada vastavalt linna võimalustele loomulikult. Anne kergliiklejatele turvaliste ja kiirete ühenduste tagamiseks jõe mõlemal kaldal. kanali 1. osa tuleks vee kvaliteedi kindlustamiseks ühendada kraaviga Emajõega. Ning Tartu nimetab end heade mõtete linnaks ja keskkonnasõbralikuks linnaks. Samas on linna sees olemas kasutamata ressurss transpordi jaoks. Mitte arvestada. Sadamaraudtee linnatänavana väljaarendamise peamine eesmärk on vähendada liikluskoormust kesklinnas. Kavandatav tänav Sadamaraudtee läbib Tartut 4 km ulatuses ja tema kasutus on olematu. parandab olulisel määral võimalust liikuda linnaosade vahel kesklinna Miks ei võiks luua siin trammiliiklust? Trammiliin algaks juba Ravila tn läbimata, võimaldab ka ligipääsu olemasolevatele ja kavandatud sildadele. lõpust, peatused Näituse, Vaksali, Maxima, Piilupesa, Turu, Prisma, Tänava kasutuse eesmärk on lai, soovime anda uue ja mugava liikluskoridori Rebase sadam. Kõige kallim asi ehk rööbastee on olemas. Kasutatud nii jalakäijatele jalgratturitele kui ka ühistranspordile ja autodele. Koridori vaguneid, mis vaja ümber teha raudtee laiusele, leiab ka. Ning kui vaid raudteeühendusena reserveerimine on maaressursi ebaratsionaalne kontaktliini rajamine käib esialgu ülejõu, võib ju alustada mootortrammiga kasutamine, kuna vaid bussi- ja raudteejaama vaheline korrespondents on nagu oli Tallinnas Koplis. Samas aga saaksime muust linnaliiklusest väike osa kogu liikluse mahust. tipptundidel kiirema ja keskkonnasõbralikuma transpordivahendi mis läbiks paljusid olulisi töökohti ja mitmeid elurajoone ning mida hiljem annaks arendada ja pikendada. Samuti kaoks linnast ära veel üks mõttetu nö tagahoov. 73 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde Arvestada. Jätta sild objektina üldplaneeringu põhilahendusest välja. Avalikustatud Tartu üldplaneeringu eskiislahendus näeb ette Sillakoridori alused maad arvata Tähtveres puhke- ja virgestusala koosseisu ja Liis Keerberg Tuglase/Tähtvere silla rajamist piirkonda, millest on aastate jooksul Ujula tn piirkonnas loodusliku haljasmaa koosseisu. 29.05.2016 kujunenud Tartu inimeste jaoks üks olulisemaid rekreatsiooni ja vaba aja veetmise paiku. Dendropark, Tähtvere spordipark, skeitpark ja selle kõrval asuv laste mänguväljak, laululava, jõeni viiv allee ning supelrand on hästi toimiv tervik, kus autoliiklusel peaks olema hädavajaliku miinimumi ning kindlasti mitte domineeriva müra- ja saasteallika roll. Tuleb väärtustada seda, et taoline mitmekesine, erinevatele sihtgruppidele sobiv rohe- ja puhkeala, on linna piires ning linnaelanikud ei pea minema sealt saadavate hüvede kasutamiseks kusagile väljapoole Tartut. Kui autosilla rajamisega piirkonna terviklik miljöö kaob, siis kindlasti paljudele inimestele see ala enam senisel kujul ei sobi. Sinna minnakse praegu lõõgastuma, sportima ja tervist taastama ning autoliikluse müra pole selline helikeskkond, mis rekreatsiooni soodustaks. Ise käin Hermanni tänava elanikuna Tähtvere pargis, dendropargis, laste mänguväljakul, Supilinna tiigi ääres ja rannas regulaarselt kas üksi või lapsega, kuid tulevase magistraali ääres perega loodusvaatlusi teha, sportida ja mängida pole plaanis. Hetkel kasutavad planeeritud autosilla mõjuala lisaks Supilinna, Tähtvere ja kesklinna elanikele ka inimesed teistest linnaosadest, mistõttu oleks silla rajamisel mõju kogu Tartu linna elanike puhkevõimalustele. Tuleb ka mõelda, kuidas oleks edaspidi võimalik laulupidude ja kontsertide läbiviimine magistraali kõrval. Kokkuvõtvalt teen ettepaneku planeeringuga Tuglase silda mitte kavandada ning esmalt rajada põhjapoolne ringtee Tiksoja kaudu ning püüda kesklinna sildade liikluskoormust vähendada toimivate ringteede abil. Arvestada osaliselt. Linn on Ihaste tee 18 krundi planeeringulahenduse Palun minu 9.06.2015 kirja arvestada ka vastusena Tartu linna üle vaadanud, otsustatud on loobuda korterelamutest Ihaste asumi piires, Kristin Kraav üldplaneeringu arutelus. Paljude linnaelanike ühise mure seoses metsa muudetud on haljastuslahendust põhimõttel, kus roheline puhvervöönd 29.05.2016 maha võtmise plaanidega on väga hästi sõnastanud Helgi Kolk oma eraldab uusasumi olemasolevatest elamukvartalitest ja roheline koridor reedeses avalikus kirjas. Linna sees asuv mets on väärtus, mida peaks läbib kogu planeeringuala, suurendanud haljastuse osakaalu jaotades hindama ja säilitama. Kurb on, kui ühe kinnisvaraarendaja majanduslikud haljastatud ala hoonete vahele ja integreerides seda elamufunktsiooniga. huvid seatakse ettepoole linna ja selle kodanike huvidest. Linn on oma kaalutlusotsuse tegemisel muuhulgas tuginenud OÜ Hendrikson & Ko ekspertide poolt koostatud keskkonnamõju eksperthinnangule. Eksperthinnangu mahus viidi planeeringualal läbi taimkatte dendroloogiline ülevaatus. Dendroloogilise ülevaate koostamise 74 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde eesmärgiks oli hinnata taimekoosluste seisundit, looduskaitselist ja haljastuslikku väärtust seoses alale koostatava detailplaneeringuga. Peamine tähelepanu on pööratud puittaimedele ja kaitstavatele taimeliikidele. Taimkatte alusel eristuvad kinnistul üheksa erinevat ala, mida on eraldi analüüsitud. Planeeringuala edelaosa on lage, seda on kasutatud heinamaana, kuid viimastel aastatel pole ala enam niidetud ja seetõttu on kooslus vaesunud ning selle äärealal esinevad võsastumise ilmingud. Ala loode- ja põhjaosas on endine rohumaa juba võsastunud, kus puittaimedest domineerivad pajud ja sookased. Planeeringuala lõuna- , kesk- ja põhjaosas laiuvad puisniiduilmelised alad, kus puurindes domineerib sookask. Sellel alal kasvav puistu kuulub III-IV väärtusklassi. III klassi kuuluvad veel elujõulised (juurdekasvu omavad) puistud, mis osalevad antud kohal ökoloogiliselt efektiivse haljastuse (näiteks kruntide ja elurajoonide vahelistes piirdeistandikes, metsa rajatud elurajoonis krundi kõrghaljastuse) moodustamisel. Võimalikult säilitada. IV klassi kuuluvad linnahaljastuse seisukohalt väheväärtuslikest puuliikidest koosnevad tihedad ja hooldamata puistud, mida soovi korral võib säilitada kui biomassi. Kokkuvõtvalt märgitakse hinnangus, et ca 2/3 ulatuses ala kattev puistu dendroloogilises mõttes väheväärtuslik, kuna selles domineerivad linnahaljastuse seisukohast väheväärtuslikud puuliigid nagu sookask ja pajud. Ökoloogilises mõttes on puistu siiski oluline, kuna toimib hästi kvartalite ja kruntide vahelise rohealana. Dendroloogilise hinnangu kohaselt on soovitav osa puistust säilitada toimimaks elamurajooni ilmestava kõrghaljastusena. Detailplaneeringus on hoonestusalade paigutamisel arvestatud nimetatud dendroloogilise hinnangu järeldustega ja väärtuslikumad puistud ja taimekooslused on planeeritud säilitada rohealadena. Samuti arvestab planeering rohealade sidususe tagamise vajadusega. Mitte arvestada. Hipodroomi 4 krunt on eraisiku omandis. Kehtiva Oleme tutvunud üldplaneeringu eskiisiga ja sooviksime esitada mõned üldplaneeringu koostamisel sõlmiti krundi omanikega kokkulepe, kus 40% Kati-Riin Simisker ettepanekud/küsimused seoses Ihaste linnajaoga. Jääb ebaselgeks, kuidas ulatuses krundi hoonestamisel antakse ülejäänud metsa-ala linnale. 29.05.2016 kokkuvõtev lause eskiisi tutvustusest „Uues üldplaneeringus väheneb Planeeringuga määratud hoonestusala ei ole männimetsa ala, vaid soisem elamumaade osa ja kasvab rohealade ning ettevõtlusmaade osakaal“ segamets, mis pole niivõrd kõrge puhkeväärtusega, kui linnale üle antav 75 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde sobitub tegeliku plaaniga, kus rohealasid just vähemaks jääb. Ihaste männimets. Kohalik omavalitsus kui planeerimise korraldaja peab elanikuna häirib eriti põhjendamatu ja esmapilgul tundub, et ka tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma läbimõtlemata plaan Hipodroomi 4 rohealale elamukruntide ehitamise neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lubamine. Antud aadressil asub elujõuline männik, kus lisaks ka lõimima need planeeringulahendusse. kaitsealune taim. Elanikud kasutavad männikut sportimiseks, lisaks on Linnal tuleb planeeringumenetluses osapoolte huvide kaalumisel arvestada männik elupaigaks paljudele lindudele, oravatele jne. Linn on nii avalikku huvi kui huvitatud isikuteõigusi ja huve. Isiku õigus ehitada ei või ajakirjanduses viidanud, et elamukrunte napib (kuigi rahvaarv just olla avaliku võimu poolt riivatud enam, kui seda nõuavad ilmselgelt plahvatuslikult kasvanud ei ole, 100000 on saanud 97000), kuidas 20-30 domineerivad legitiimsed avalikud ja kolmandate isikute huvid. Planeerimisel uut krunti antud „olukorda“ päästavad? Lugesin ka rubriiki „ametnik on püütud leida tasakaal avaliku huvi ja erahuvi vahel. Lisaks ei ole avalikuks vastab“ ja linnapoolsed vastused kõnealuse männiku osas jäävad pisut huviks vaid haljasala, vaid piirkonna miljöösse sobituvad hoonestusmahud segaseks. Ihaste elanikud ei ole kindlasti huvitatud jätkuvast rohealade jms. vähendamisest. Eriti võttes arvesse, et kogu Ihaste tee äärne roheala (koos konnade ja kõige muuga) läheb täis ehitamisele. Kui vajate Hipodroomi 4 omanikele ehituse keelamise põhjendust, oleme valmis hea meelega allkirju korjama ning ka meedias kajastust otsima. Arvestada. Jätta sild objektina üldplaneeringu põhilahendusest välja. Supilinna spordipark ja dendropark on igapäevaselt täis igas vanuses Sillakoridori alused maad arvata Tähtveres puhke- ja virgestusala koosseisu ja Kadri Niin sportlasi, tegemist on väga puhta ja kauni keskkonnaga. Oleks südamest Ujula tn piirkonnas loodusliku haljasmaa koosseisu. 29.05.2016 kahju, kui siia ehitataks autotee. Millise sõnumi edastab see meie inimestele - sport, tervis ja elukvaliteet on küll esmatähtis aga autotee siiski pisut olulisem? Palun mõelge hoolega, lõhkudes Supilinna ranna- spordipargi piirkonna ei saa Tartu inimesed seda enam kunagi tagasi. Arvestada. Jätta sild objektina üldplaneeringu põhilahendusest välja. Olen täielikult „Planeering: Tartu linna üldplaneering 2030+“ kantud Sillakoridori alused maad arvata Tähtveres puhke- ja virgestusala koosseisu ja Esta Tatrik Tähtvere magistraali ja silla vastu. Magistraal ja sild on kavandatud Ujula tn piirkonnas loodusliku haljasmaa koosseisu. 29.05.2016 lõikama pooleks Eesti Maaülikooli kampust, siis minema läbi otse Maaülikooli spordihoone kõrvalt, seejärel hävitama Dendropargi ja Supilinna spordipargi puhke- ja spordiala ja muutma silla pealesõiduga olematuks Emajõe vabaujula. See on kõige rumalam mõte, mida ma olen pikkade aastate jooksul lugenud. Ja ma loen palju. Plaan rajada sellisel kujul magistraal ja sild on transpordi- ja linna arengu seisukohalt küündimatu. Kuna kavandatav magistraal ja sild on tõmmatud joonlauaga ja kohalikke olusid arvestamata, siis paistab, et planeerijad pole kunagi koha peal käinud. Lubage, ma räägin teile, mis toimub praegu alal, kuhu planeeringu järgi on kavas rajada magistraal ja sild. Praegu on planeeritava magistraali aladel Maaülikooli väljakujunenud kampus. 76 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde Spordihoone, mis on suurepärane näide kaasaegsest arhitektuurist ja mille vahetusse ümbrusse on rajatud mitmeid sportimisvõimalusi. Dendropark on koht, kus aastaringselt sporditakse ja jalutatakse. Talvel inimesed suusatavad seal. Talvel rajatakse sinna nö ametlikud suusarajad, mida terve hooaja jooksul pidevalt hooldatakse. Dendropark on koht, kus inimesed käivad kevadel, suvel ja sügisel jooksmas ja jalgrattaga sõitmas. Dendropark on ka koht, kus aasta läbi käiakse jalutamas laste ja koertega. See on puhke- ja spordiala olnud juba vähemalt pool sajandit ehk viis aastakümmet. Supilinna Spordipark on spordirajatis, mis on loodud ja arendatud viimase kümnekonna aasta jooksul. Talvel rajatakse sinna kunstlumega suusarajad. Kevadel, suvel ja sügisel on Supilinna spordipargis rullirada, jooksurajad, maastikurattasõidu rajad. Supilinna spordipargis peetakse laste- ja noorte võistlusi. Seal on ka rajatised võimlemiseks. Emajõe vabaujula on Emajõe paremkalda ainus ujumiskoht Tartu linnas. Tartu linnavalitsus ostab ujumishooaja jooksul sisse rannavalve teenust. Emajõe vabaujulas käiakse lastega, peredega, seal on sportimisvõimalused, korraldatud on prügimajandus ja kõik muu, mis kuulub veeäärse puhkeala juurde.Dendropark, Supilinna spordipark ja Emajõe vabaujula on väga paljudele väga oluline spordi- ja puhkeala ning üldse ainus spordi- ja puhkeala, mis on Tähtvere, Supilinna ja kesklinna elanikele kasutada. See on inimestele tõesti oluline paik. Te võite kirjeldatus vähese vaevaga ise veenduda, kui lähete sinna kohale – vaatate Maaülikooli kampust, käite Maaülikooli spordihoones, käite Dendropargis, Supilinna spordipargis ja Emajõe vabaujulas. See on ala mida tuleks edasi arendada, mitte hävitada. Miks on vaja planeeringus kavandatud magistraali ja sillaga suunata raskeveokite liiklus otse läbi spordi- ja puhkeala? Mida see annab? Jutt Kreutzwaldi tänava liikluskoormuse vähendamisest on rumal. Kreutzwaldi tänaval ei tohi ka praegu sõita raskeveokid. Miks on vaja tuua raskeveokid läbima linna ja olulist puhkeala? Magistraalid ja ümbersõidud rajatakse Euroopas linnadest välja, nii eemale kui võimalik, et need ei segaks linna elu, ja teiseks, et need jätaks ruumi linnale kasvada. Tartus tahetakse tuua raskeveokite magistraal otse linna sisse. See on küündimatu, hoolimatu ja ülbe plaan. Tartust saaks sellega näide väikelinnast, kus raskeveokite liikluse nimel hävitataks enam kui pool sajandit toiminud puhkeala. See oleks märkimisväärne ja läheks näitena otsejoones näitevaramusse „Linnplaneerimise suurimad läbikukkumised“. Inimeste elukeskkond 77 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde hävitataks pöördumatult ja vastu ei saa keegi mitte midagi. Olemas on ka alternatiiv Tiksoja ülesõidu ja silla näol. Tiksoja ei kuulu enam Tartu linna alla, aga koostöö maanteeametiga Tiksoja silla osas oleks Tartu linna vaatepunktist elementaarne. Olen täielikult Tähtvere ja Supilinna puhkeala hävitava magistraali ja silla planeeringusse kandmise vastu. Arvestada. Jätta sild objektina üldplaneeringu põhilahendusest välja. Mina ja kõik teised jooksuhuvilised ei soovi, et ilusale puiesteele ehitataks Sillakoridori alused maad arvata Tähtveres puhke- ja virgestusala koosseisu ja Lilian Alice sild autoliikluseks. See on Tartus pea ainus koht, kus saab joosta valdavalt Ujula tn piirkonnas loodusliku haljasmaa koosseisu. Laanepere pehmel pinnal ning üks ainsaid puhtamaid ujumiskohti. Samuti on minu 29.05.2016 jaoks mõeldamatu, et selline puiestee ära rikutakse. Kirjutan seoses Hipodroomi 4 krunti puudutavate muudatustega uues Mitte arvestada. Hipodroomi 4 krunt on eraisiku omandis. Kehtiva üldplaneeringus. Mureks on see, et Hipodroomi 4 on kavas avada üldplaneeringu koostamisel sõlmiti krundi omanikega kokkulepe, kus 40% Erik Mägi eramajade ehitusele. Tegu on viimase ja suurima (kuigi mitte üldse suur) ulatuses krundi hoonestamisel antakse ülejäänud metsa-ala linnale. 29.05.2016 männikuga, mis on järgi jäänud Hipodroomi piirkonda - ülejäänud Planeeringuga määratud hoonestusala ei ole männimetsa ala, vaid soisem metsatukad on juba täis ehitatud. segamets, mis pole niivõrd kõrge puhkeväärtusega, kui linnale üle antav Praegune linna põhjendus jääb mulle veidi segaseks - tuleb pool metsa männimets. Kohalik omavalitsus kui planeerimise korraldaja peab täis ehitada, et seda kaitsta: tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, http://www.tartu.ee/?menu_id=6&page_id=24021&teg=nim&avid=1099 kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu 3. eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Kui praegu on Hipodroomi 4 sihtotstarve 100% üldkasutatav maa, siis miks Linnal tuleb planeeringumenetluses osapoolte huvide kaalumisel arvestada ei võiks see nii jäädagi? Kui omanikud algatavad sihtotstarbe muutmise, nii avalikku huvi kui huvitatud isikuteõigusi ja huve. Isiku õigus ehitada ei või siis linn võib selle ju muutmata jätta, viidates sellele, et see ala on olla avaliku võimu poolt riivatud enam, kui seda nõuavad ilmselgelt linnaosa üks väärtusi. domineerivad legitiimsed avalikud ja kolmandate isikute huvid. Planeerimisel on püütud leida tasakaal avaliku huvi ja erahuvi vahel. Lisaks ei ole avalikuks huviks vaid haljasala, vaid piirkonna miljöösse sobituvad hoonestusmahud jms. Oleme spordipargi ja supilinna tiigi juurde autosilla ehitamise vastu. Seda Arvestada. Jätta sild objektina üldplaneeringu põhilahendusest välja. järgmistel põhjustel: Sillakoridori alused maad arvata Tähtveres puhke- ja virgestusala koosseisu ja Kaie Kasemets- 1. Kolisime Supilinna linnaossa selle unikaalsuse tõttu,väärtustades Ujula tn piirkonnas loodusliku haljasmaa koosseisu. Remmel ja Toomas vaikust/rahulikkust, loodust ja miljööväärtust. Üldplaneeringu eskiisi järgi Remmel muutuks Oa tänav Tallinna ja Jõgeva magistraaliks, mis tähendab liikluse 29.05.2016 märkimisväärset suurenemist. Sellega kaob linnaosa eripära (aguli/külakultuur, vaikus, rahu, tihe kontakt ja hea ligipääsetavus Emajõele). Arvestades planeeritava lasteaia paiknemist Oa tänava ääres, 78 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde on liiklustiheduse suurenemine ka suureks ohuallikaks. Argumendiks ei ole ka see, kui jääb kehtima 30 km/h piirang, sest reaalsuses eiratakse kiiruspiirangut sagedasti. Eriti hästi on liikluse suurenemist ja kiiruspiirangu eiramist näha juhtudel, kui Kroonuaia tänav on liikluseks suletud ja ümbersõit toimub Supilinna kaudu. 2. Eeldasime, et Tartu elanike tervislikkus ja tervislike eluviiside harrastamine on Tartu linna jaoks oluline. Antud silla asukoht lubab aga vastupidist arvata. Emajõe äärsel alleel käib igapäevaselt palju sportijaid (jooksjad, kepikõnni harrastajad, jalgratturid), lapsevankriga vanemaid, loomadega jalutajaid, looduse nautijaid jne. Arvestades autoliikluse suurenemisega kaasnevat müra, heitgaase ning loodusliku olustiku lõhkumist, võib kindlasti väita, et nii spordiparki kui allee külastajaid jääb märkimisväärselt vähemaks. Kes soovib sportida või jalutada heitgaasiderohkes mürarikkas lastele ohtlikus piirkonnas? Lisaks on häiritud ka rannal puhkamine. 3. Supilinna piirkonna üheks oluliseks eripäraks on ka loodus, niivõrd, kui see linnakeskkonnas võimalik on. Supilinna tiik ehk rahvakeeli "konnatiik" on Supilinna sümboliks olnud aastakümneid. Tiigil olev loomastik/linnustik on üle tiigi rajatava silla korral tõsises ohus. Räägime siinkohal nii naerukajakate kolooniast, laukudest, hallhaigrutest, kühmnokk-luikedest (kel eelmine aasta oli 8 poega!) ning konnadest. Arvestades, et Supilinna tiigis elavad kaitsealused konnaliigid ning sealkandis on toitumas 4 liiki nahkhiiri (allikas Supilinna Tirin: http://media.voog.com/0000/0015/2958/files/supilinna_tirin_2016.pdf), ei tohiks üldse tulla kõne alla sellisesse kaitsealuste liikidega piirkonda silla ehitamine. 4. Transiitliiklus peaks olema suunatud linnast välja, aga antud lahenduse järgi on see suunatud läbi Supilinna. Linna maksumaksjatena leiame, et selline planeering on vastuolus heade mõtete linnana tuntud Tartu põhiväärtustega ning kahjustab lisaks Supilinnale ka Tartu linna mainet nii elanike kui külaliste silmis. Meie silmis võrdub sellise magistraali ehitamine Supilinna Rail Baltica ehitamisega läbi Eesti (ja seda mitte positiivses mõttes!). Märkasin Emajõe kaldal Tähtveres hoiatust, et linnavalitsus kavatseb Arvestada. Jätta sild objektina üldplaneeringu põhilahendusest välja. rajada silla. Sealne piirkond, puude allee ja rand on Tartu kaunim paik ja Sillakoridori alused maad arvata Tähtveres puhke- ja virgestusala koosseisu ja Karl-Gerhard Lille ma palun, et linn seda juurdeehitusega ära ei rikuks. Ujula tn piirkonnas loodusliku haljasmaa koosseisu. 79 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde 29.05.2016 Soovin Supilinna elanikuna avaldada arvamust Tartu linna üldplaneeringu Mitte arvestada. Tartu Linnavolikogu on 18.9.2014 määrusega nr eskiisi kohta. Selle järgi on Herne tn 34A ja Lepiku nt vahelised kinnistud kehtestanud planeeringu “Supilinna linnaosa miljööväärtusega hoonestusala Kristina Tamberg näidatud elamumaana. kaitse- ja kasutamistingimuste ning linnaosa maa- ja veealade üldiste 29.05.2016 Oleme oma ja naabermajade elanikega antud teemat korduvalt arutanud kasutamis- ja ehitustingimuste täpsustamine ning täiendamine", kus on ja näeksime antud kinnistut pigem puhkeala, mänguala või parklana. Herne 34As on seoses omaaegse arendaja skeemiga 3 kaasomandis olevat elamuala määratud. Planeeringu koostamisel on läbitud avalik menetlus ja kuid elatavat „hobiruumi“. Seetõttu on meie krunt arvestades reaalsete toimus põhjalik ja terviklik linnaosa puudutav kaalututlusprotsess. Ei ole elanike arvu liiga väike ning valdav osa krundist on tee ja parkla all. mõistlik avada üksikuid teemasid, kohti või juhtusi planeeringu muutmiseks, Võimalusel oleks meie maja huvitatud garaažide ümbruse erastamata vaid linn kannab teemaplaneeringu lahenduse üle linna üldplaneeringusse. maast 360 m2 krundi pinna oma krundiga liitmisest, et viia meie krundi pindala vastavusse reaalsete eluruumide arvuga. Oleme selle kohta varasemalt saatnud teile ka pöördumise. Kas osana meie krundist või eraldiseisvana näeksin antud ala pigem rohelise puhkealana ja laste mänguväljakuna. Nii meie kui naabermajadesse on viimastel aastatel kolinud palju noori peresid ja kahjuks pole lastel mujal ruumi mängida kui parklas või tänaval. Läheduses asuv Marja tänava mänguplats piirneb otseselt sõiduteega… Kõnealune ala sobiks liikluskõrvalise kohana antud otstarbeks suurepärastelt. Selline lahendus toetaks Supilinna kui miljööväärtusliku ja inimsõbraliku elukeskkonna ideed, potentsiaalselt rajatav uusehitis koos ümbritseva parklaga omakorda võimendaks niigi suurest asustustihedusest tingitud probleeme. 29.05.2016 Kõnealune planeering lõhub spordi- ja dendropargi ning supelranna Arvestada. Jätta sild objektina üldplaneeringu põhilahendusest välja. puhkeala terviklikkust- puhkeala lõhestav sild ja pidev liiklusvool mõjub Sillakoridori alused maad arvata Tähtveres puhke- ja virgestusala koosseisu ja antud keskkonnas liiga järsult. Äärmisel juhul sobiks sinna vaid Ujula tn piirkonnas loodusliku haljasmaa koosseisu. kergliiklussild. Antud ala on Tartu linnas üks väheseid rohealasid, kus vaba aja veetmist ja sportimist ei sega pidev liiklusvool ja -müra. Antud roheala võimaldab nautida Emajõe alleel ja Supilinna tiigi ääres linnulaulu ja konnade krooksumist kesklinna vahetus läheduses. Seal käivad rahu ja loodust nautimas linnaelanikud, kellel puudub võimalus linnast välja rohelusse või vee äärde sõita (nt pensionärid, õpilased ja tudengid). Suplusranna kõrvale rajatav sild muudaks antud piirkonda drastiliselt ja palun teil väga silla asukohaks kaaluda alternatiivseid võimalusi. Planeeritavat silda on kahtlemata vaja, kuid selle võiks rajada veidi eemale (näiteks vahetult peale Maaülikooli hooneid). 80 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde Plaani järgi on Herne tn 34A ja Lepiku nt vahele jäävad kinnistud (Kõrvitsa Mitte arvestada. Tartu Linnavolikogu on 18.9.2014 määrusega nr tn pikendusega piirnev maa) määratletud elamumaana. Ajalooliselt ei ole kehtestanud planeeringu “Supilinna linnaosa miljööväärtusega hoonestusala Margit Plakso jt sellel alal elamuid asunud. Kui garaažide asemele üldse midagi kaitse- ja kasutamistingimuste ning linnaosa maa- ja veealade üldiste Herne 34a elanikud planeerida, siis võiks see olla kas puhkeala, mänguala või parkla. Herne kasutamis- ja ehitustingimuste täpsustamine ning täiendamine", kus on 29.05.2016 34A majanõukogu juhtis sellele tähelepanu 2013. aastal, pakkudes ühtlasi elamuala määratud. Planeeringu koostamisel on läbitud avalik menetlus ja võimalike lahendusi (kiri lisatud), paraku jäi toonane pöördumine toimus põhjalik ja terviklik linnaosa puudutav kaalututlusprotsess. Ei ole vastuseta. Leiame, et Supilinna ajaloolistele kruntidele ei ole sobiv ning võimalik planeerida uusi elamuid. Sama üldplaneeringu kavandi järgi on mõistlik avada üksikuid teemasid, kohti või juhtusi planeeringu muutmiseks, Supilinna puhul tegemist miljööalaga. Seega ei ole uute elamumaade vaid linn kannab teemaplaneeringu lahenduse üle linna üldplaneeringusse. planeerimine kooskõlas miljööväärtusega hoonestusalade kaitse eesmärgiga: tagada ehitusajaloolise väärtusega hoonete, planeeringu, algse krundistruktuuri, tänavavõrgu, ajalooliste teede, haljastuse, maastikuelementide ning kaug- ja sisevaadete säilimine. Arvestama peab, et uute elamute lisandudes väheneb roheala, suureneb liikluskoormus ja süveneb parkimisprobleem. Samuti oleme vastu kavandatavale uuele Tähtvere sillale praegu Arvestada. Jätta sild objektina üldplaneeringu põhilahendusest välja. väljapakutud asukohas, kuna see lõhuks spordipargi ja dendropargi ning Sillakoridori alused maad arvata Tähtveres puhke- ja virgestusala koosseisu ja supelranna ühendusi ning mõjutaks kõigi linlaste elukeskkonda, vaba aja Ujula tn piirkonnas loodusliku haljasmaa koosseisu. veetmise ja sportimisvõimalusi. Annan teada, et sel nädalal, 30.05-05.06 kogume allkirju selle kirjaga Arvestada. Jätta sild objektina üldplaneeringu põhilahendusest välja. kaasas olevale petitsioonile, mis toetab Emajõe-äärse tervikliku puhkeala Sillakoridori alused maad arvata Tähtveres puhke- ja virgestusala koosseisu ja Siim Sutt ja -keskkonna säilimist ja on seega vastu üldplaneeringusse Tähtvere silla Ujula tn piirkonnas loodusliku haljasmaa koosseisu. (petitsiooni ja kaasneva(te) magistraaltänavate koridoride jätmisele. Kogunenud algatajate nimel) allkirjad ja petitsiooni esitame teile pärast 5. juunit. Algatuse taga on Tartu 29.05.2016 linnakodanikud, Emajõe äärse puhkeala aktiivsed kasutajad. Emajõe-äärse tervikliku puhkeala ja -keskkonna säilimise poolt: Tähtvere silla ja kaasneva magistraaltänava rajamise vastu! Kaitseme kahjustamise eest Emajõe-äärset terviklikku ja populaarset looduslikku puhkekeskkonda (spordipark, dendropark, supelrand ja kaldaäärne matkarada), mis on aastaringselt aktiivses kasutuses! Allkirjade kogumise lõpp: pühapäev, 05.06.2016 23:59 Aktsiooni korraldajad: Linnakodanikud, Emajõe-äärse puhkeala kasutajad 81 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde Petitsiooni täistekst: Emajõe-äärse tervikliku puhkeala ja -keskkonna säilimise poolt: Tähtvere silla ja kaasneva magistraaltänava rajamise vastu! Praegu on avalikul väljapanekul Tartu üldplaneeringu eskiis, mille kohta saab arvamust avaldada 29. maini. Oleme väga murelikud kõiki tartlasi puudutava planeeritava muudatuse pärast. Eskiisi kohaselt on kavas ehitada Tähtvere sild koos suure põhimagistraaliga otse Supilinna tiigi tagant (või üle selle), ühe pealesõiduga läbi Supilinna Oa tänava kaudu. Meie süda valutab väga, kui mõtleme, milline mõju oleks loodaval magistraalil praeguseks välja kujunenud ja populaarsele looduslikule puhkekeskkonnale, mis koosneb spordipargist, dendropargist, supelrannast ja kaldaäärsest matkarajast, mis on aastaringselt aktiivses kasutuses. Siin lükkavad oma beebikärusid noored lapsevanemad, jalutavad eakad, jooksevad või sõidavad rattaga igas vanuses linlased; supelrand on suviti rahvast täis; talviti käib linnarahvas suusatamas ja jõeäärne allee ning matkarada on kasutusel aastaringselt. Sild ja suur tee lõikaksid linnaelaniku ära looduskeskkonnast ja supelrannast, samuti lõigataks katki ühendus kahe sportimisala, spordipargi ja dendropargi vahel. Magistraal vahetult tiigi ääres halvendaks tiigiümbruse, supelranna ja jõeäärse ala kvaliteeti loodusliku puhkekohana olulisel määral. Liiklus tooks endaga kaasa oluliselt suurenenud müra- ja õhusaaste. Kaldaäärne miljöö oma puhta õhu, vaikuse, konnade ja ööbikutega kaoks. Tartu kui jõeäärse linna suur võimalus on luua nii linnaelanikele kui linna külalistele atraktiivne ja ainulaadne miljöö, mis on tugev trump võrreldes kõigi teiste Eesti linnadega. Just selline piirkond on alates Kroonuaia sillast kuni Jänese matkaraja kasutatava osa lõpuni juba olemas ja kesklinnaga ühendatud jõeäärsete promenaadide kaudu. Hoiame ja kaitseme seda! Miljööväärtuslikku piirkonda liiklusvoo suunamine tähendaks edaspidi selle piirkonna vaikset ja järjepidevat allakäiku. Mõistame silla vajadust. Kuid Tähtvere silla ja kaasneva magistraaltänava ehitamisele on juba olemas alternatiiv: Maanteeameti lahenduse kohaselt Tartu põhjapoolne ringtee ja uus sild Tiksojal, mis aitab liiklusvoo Ülejõelt suunata Tallinna poole ilma kesklinnast läbi sõitmata. Kuna Maanteeamet kavandab samuti ümbersõitu ja Tiksoja sild oma asukohas ei lõhuks ära väärtuslikku puhkeala, kutsume Tartu linna 82 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde vastutavaid ametiisikuid ja poliitikuid üles loobuma kavast luua magistraal läbi linna puhkealade, mis saab olla kasulik vaid mõnele ehitusettevõtjale. Oleme kindlad, et ei ole mõttekas rääkida Emajõe ühtse rohekoridori kujundamisest linna ühes otsas (Annelinnas) ja samas kahjustada juba toimivat süsteemi teises otsas (Supilinnas). Linna üldplaneering peab olema ühtne, nii et selle ühe osa elluviimine ei teeks võimatuks teise osa täitmist. Kavandatava Tähtvere silla vastu on oma pöördumise Tartu linnale esitanud juba Supilinna Selts ja paljud teised ühendused ning eraisikud, kuid see küsimus puudutab kõiki tartlasi. Üldplaneeringu kohta saab arvamust avaldada 29. maini aadressil [email protected]. Anna petitsioonile oma allkiri ja esitame kogutud allkirjad pärast 5. juunit koos siinse pöördumisega Tartu linnavalitsusele! Lisamaterjalid: Tartu linna üldplaneering 2030+ Magistraal ja jaotustänavate skeem http://goo.gl/pYEGzc Tartu linna üldplaneering 2030+ Rohevõrgustik ja puhkealad skeem http://goo.gl/zDFdho Tartu põhjapoolne ringtee http://www.mnt.ee/index.php?id=21896 Tartu linna üldplaneering 2030+ seletuskiri http://goo.gl/6Lp5yX Tartu linna üldplaneering 2030+ kõik materjalid http://info.raad.tartu.ee/webaktid.nsf/web/viited/UP-14-003 Tartu ringteed ja ümbersõit http://www.mnt.ee/?id=11686 Martin Pau (2000) http://tartu.postimees.ee/1833453/looduskaitsjad-jatkavad-soda- tahtvere-silla-vastu Jüri Saar (2010) http://tartu.postimees.ee/325090/kaks-unistuste-ehitust-toovad-tartule- kriitikat http://tartu.postimees.ee/308920/supilinlased-torjuvad-tahtvere-silda Meie seisukoht täpsemalt: 1) Leiame, et Tähtvere autosilda ei peaks kavandama sinna, kuhu üldplaneering selle praegu asetab. Suur automagistraal ja sild lõikaksid 83 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde katki praeguse väljakujunenud ja linlaste poolt aktiivselt kasutatava tervikliku puhkeala, mille jõekallas, spordipark, dendropark ja rand moodustavad. Praegu on see roheline, vaikne ja rahulik koht, kuhu automüra ja saastet ei ulatu ning linlased kasutavad seda aktiiivselt nii puhkamiseks kui sportimiseks. 2) Kava ehitada Tähtvere sild Supilinna tiigi juurde läheb vastuollu üldplaneeringu seletuskirjas nimetatud põhimõtetega, mida linnakodanikena igati õigeks ja heaks peame. Tunnustame seda, et meie linn neid põhimõtteid meiega jagab. Üldplaneeringu eskiisi seletuskirjas nimetatud suunad, millele Tähtvere sild koos magistraaliga otseselt vastu töötaksid, on järgmised: 2.1 „Erinevaid funktsioone kandvate maa-alade arendamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest: /.../ Emajõe-äärse rohelise koridori väljakujundamine ja jõe avamine linnale.“ 6.1.1 "Suure liikluskoormuse tõttu on põhimagistraaltänavatel sageli suhteliselt kõrge müra- ja õhusaaste tase. Seetõttu tuleb põhimagistraaltänavad planeerida hoonetest piisavalt kaugele või kasutada müratõrje meetmeid. Põhimagistraaltänavat ei planeerita reeglina läbi elamupiirkonna." 7.1 „Üldplaneeringu üheks ülesandeks on ühtse, katkematu ja hästi toimiva rohe- ja puhkealade võrgustiku arendamine linnas.“ 7.2.1 „Maakondlikult tähtis Emajõe nn maastikuline rohekoridor kulgeb Võrtsjärvest kuni Peipsi järveni läbi Tartu linna. Emajõe ääres Tartust ülesvoolu paikneb miljööväärtuslik Kardla – Vorbuse puhkeala, mis osaliselt ulatub ka linna sisse (dendropark, supelrannad, Aruküla koopad, Jänese matkarada). /.../ Tartu linna ümbrus on väikese metsasusega ning on oma jõeäärse asukoha tõttu suure puhkeväärtusega.“ 7.2.2 "Tartu linna rohe- ja puhkealade võrgustiku probleemiks on selle katkendlikkus /.../ Paljud rohealad on rohevõrgustikust isoleeritud." 7.3.1 „Üldplaneering on suunatud olemasoleva rohevõrgustiku elementide struktuuri ja seisundi säilitamisele ning toimimise parandamisele. Oluline on rohelise võrgustiku tagamine nii regionaalsel kui kohalikul tasandil. Linna haljasmaad (tuum- ja tugialad) tuleb liita haljasühendustega ja kergliikluse teedega (roheliste koridoridega) kogu linna hõlmavaks katkematuks ja nii linna, linnaosa kui ka asumi tasandil hästi toimivaks rohe- ja puhkealade süsteemiks.“ „Emajõe roheline koridor aitab tagada linna bioloogilise mitmekesisuse 84 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde ning on põhiliseks ühenduslüliks kesklinna parkide süsteemi ja linnalähiste rohealade vahel (Anne luhast dendropargini, piki Emajõe kallast).“ „Tuleb säilitada olemasolev rohe- ja puhkealade süsteem, tagada vajalikud ühendused elementide vahel, luues uusi või rekonstrueerides vanu haljasmaid või vähemalt tekitades visuaalseid seoseid nende vahel, sest haljasühendustega ühendamise läbi muutuvad pargid ja puhkealad paremini kättesaadavaks ja lihtsamini kasutatavaks.“ Lisad: illustratsioonid. Olen Tartus elanud 1999. aasta sügisest, alates 2002. aastast Supilinnas. Arvestada. Jätta sild objektina üldplaneeringu põhilahendusest välja. Ehkki mul on maakodu Juuru vallas, kuhu olen ka sisse kirjutatud, veedan Sillakoridori alused maad arvata Tähtveres puhke- ja virgestusala koosseisu ja Jüri Metssalu vähemalt poole kui mitte rohkemgi ajast Tartus. Mul on Supilinnas hea Ujula tn piirkonnas loodusliku haljasmaa koosseisu. 29.05.2016 elada, sest seni on piirkond veel võrdlemisi rahulik ja roheline. Supilinna ja kogu Tartu oluliseks väärtuseks on see, et sisuliselt linna südamest pääseb ilusa ja rahuliku Supilinna tänavaid mööda Tähtvere spordiparki, Supilinna tiigi äärde, rannale Emajõe kaldal, Jänese matkarajale ja Maaülikooli dendroparki. Kogu see ruum moodustab ühe miljööväärtusliku terviku ja on alati muljet avaldanud ka meie külalistele. Hiljuti nägin just suurt Saksa arhitektuurihuviliste gruppi liikumas Supilinnas ja jõe ääres. Lühidalt öeldes on üheks Tartu suurimaks väärtuseks just rahu ja rohelus ja ajaloolised asumid. Muuhulgas tänu neile väärtustele on jäänud paljud pärast ülikooli Tartusse elama, nii nagu minagi. Olen Tartu patrioot, tunnen end tartlasena. Seda kurvem on näha, missugusena planeerib linn "arendada" Supilinna, spordipargi ja Emajõe paremkalda ranna piirkonda. Kava ehitada üle tiigi ja jõe autosild ning muuta Oa tänav sillale pealesõiduks on kohutav, selle rakendamine rikuks kogu eelkirjeldatud terviku ja ma olen kindel, et Tartu jääks pärast sellist sammu mitmete elanike osas vaesemaks - poleks lihtsalt seda väärtust, mis inimesi siin hoiaks. Nõnda ma panen linnajuhtidele vägagi ka omalt poolt südamele, et te ei käituks linna planeerides Tartu püsiväärtusi hävitavalt ja mõtleksite enne planeeringute kehtestamist põhjalikult läbi, mis Supilinna ja spordipargi piirkonda sobib ja mis mitte ning kaasaksite seejuures nii maastikuarhitektid, Supilinna Seltsi ja elanikud, spordipargi kasutajad, Maaülikooli ja dendropargi hooldajad. Selge on see, et linn vajab kaasaegseid ühendusi. Näiteks paraja suurusega kergliiklussildade vastu pole ilmselt Supilinnas kellelgi midagi, kuid praeguses mahus planeeritav autosild lõhuks rahuliku ja väärtusliku terviku ning linn kaotaks sellise 85 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde otsusega kindlasti enam kui võidaks. Ehkki seda kirja võib nimetada ka mõnevõrra emotsionaalseks, on tegelikult täiesti ratsionaalne arvestada linna planeerimisel ka elanike huvide ja ruumikogemuse ning miljööliste/esteetiliste väärtustega, sest tegelikult mõjuvad need ka majanduslikult - siin elavad inimesed ja meie külalised veedavad miljööväärtusikus rohelises linnas enam aega, on siin sportides ja matkates tervemad, jätavad siia oste tehes enam raha ja mis põhiline - elavad siin rahulolevalt. Ka elanike rahulolu ja tervis on lõppeks majanduslikult mõõdetav. Lõpetuseks avaldan Teile tänu, sest Tartu on ilus ja hästi hoitud linn. Tavaliselt ei ole olnud linna asjadesse kodanikuna tarvis sekkuda, sest kõik on olnud hästi. Loodan, et kogukondade ja linnavalitsuse koostöös laheneb ka Supilinna sildade probleem. Oleme vastu kavandatava Tähtvere silla üldplaneeringule. Tekib küsimus, Arvestada. Jätta sild objektina üldplaneeringu põhilahendusest välja. et kuidas on üldse võimalik tulla sellisele mõttele ja kelle huvides see on? Sillakoridori alused maad arvata Tähtveres puhke- ja virgestusala koosseisu ja Kadi Kuuse jt (4 in) Asi ei ole ainult ühe linnaosa vastuseisus antud planeeringule vaid kogu Ujula tn piirkonnas loodusliku haljasmaa koosseisu. 29.05.2016 Tartu heaolus. Supilinn, Tähtvere spordi- ja puhkepark, rand on kõik väga olulised linlaste vabaajaveetmise kohad. Niigi on kurb vaadata, et Emajõele ei suudeta leida väärilist rakendust ja lisaks tahetakse rikkuda see vähenegi, mis on. Loodame, et peale jääb seekord Tartlaste heaolu ja planeeritav trass leiab kohase rakenduse kesklinnast ja Tartule olulistest rohealadest kaugemal (Tiksoja peaks küll vajadusi rahuldama). Kuna linnal on plaan luua lähiaastatel oluliselt suuremad eeldused Arvestada. kergliikluse kasutamiseks, siis soovin juhtida tähelepanu olulisele J. Tamm puudusele planeeritava kergliiklusteede võrgustiku osas. Nimelt katkeb 29.05.2016 kergliiklusteede võrgustik Jakobi tänaval Kroonuaia tänava ja Tähtvere pargi vahel. Kroonuaia planeeritav kergliiklustee läheb üle Jakobi tänava K.E.v.Baeri tänavale (praeguse liikluse juures ei kujuta seda muidugi ette) ning äsja Tähtvere parki ehitatud kergliiklustee läheb ... ei lähegi kuhugi, lõpeb lihtsalt ära. Seega puudub Tähtvere ühendustee kesklinnaga (ringiga muidugi saab, aga miks minna ringiga?). See lõik oleks ka lühim ühendustee Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli vahel. Ühtlasi palun hinnata, kas Jakobi tänava (lõigus Veski tänav - Lai tänav) kõnniteede laius vastab projekteerimisnormide minimaalsele lubatud laiusele (eriti kitsas on mäest üles minnes paremat kätt jääv kõnniteeribake) ning kas see tänavalõik on jalakäijatele turvaline. Nimetatud tänavalõiku kasutavad lisaks üliõpilastele ka väga paljud lapsed, nii lasteaia kui ka kooliealised, kuna nii Jakobi mäe all kui ka mäe peal asuvad mitmed koolid - lasteaiad. 86 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde Samuti on aastaid räägitud Laulupeo puiestee ja Marja tänava vaheliste treppide kõrvale lapsevankritele ja jalgratastele kaldtee rajamisest, aga ka see hädavajalik ühendus puudub planeeringust. Arvestada. Jätta sild objektina üldplaneeringu põhilahendusest välja. Meie ei soovi Tähtvere silda sinna kohta, kus see üldplaneeringu eskiisis Sillakoridori alused maad arvata Tähtveres puhke- ja virgestusala koosseisu ja Lovisa Anetta on. Puhkeala, mida plaanitav magistraal läbima hakkaks, on ainulaadne ja Ujula tn piirkonnas loodusliku haljasmaa koosseisu. Marcella Lilles jt maalähedane koht, kus käib palju inimesi lähedalt ja kaugelt loodust Hugo Treffneri nautimas ja sportimas. Meie, treffneristid käime seal kehalise kasvatuse Gümnaasiumi tundides jooksmas ja tahame seda teha rahus ja puhtas õhus. Mitme põlvkonna tartlaste jaoks on see kujunenud oluliseks looduslikuks õpilased (75 in) ajaveetmise paigaks. Sild oma müra ja õhusaastega häirib kindlasti siin 29.05.2016 elavaid kooslusi, näiteks ei kujuta ette, et kevadine konnalaul saaks olla enam seesama. Inimesed mõtlevad Tartule kui rohelisele linnale ja Tartu arendamisel võiks sellest lähtuda. Tartu liikluses peaksid automagistraalidest olulisema koha saama kergliiklusteed. Tähtverre lauluväljaku taha planeeritav sild ei ole hea mõte. Kuigi tundub, Arvestada. Jätta sild objektina üldplaneeringu põhilahendusest välja. et nõnda saavad loogiliselt ühendatud Tuglase ja Põllu tänavad, on Sillakoridori alused maad arvata Tähtveres puhke- ja virgestusala koosseisu ja Jüri Lumiste läbimurre ujula, spordi- ja dendropargi puhkealadest liiga jõhker. Ärme Ujula tn piirkonnas loodusliku haljasmaa koosseisu. 29.05.2016 seda tee. Selge on, et silda on vaja. Et Tallinna poolt tulles vasakkaldale pääseda ja nüüd ka Eesti Rahva Muuseumi. Maanteeameti kavandatav sild toimib selleks kenasti. Kuid tartlaste jaoks kipub kaugeks jääma. Pakun, et rajada trass kas 1.EMÜ Loomakliiniku ja Metsamaja vahelt praeguse kõrgepingeliini kohal (asendades kõrgepingeliin kaablitega piki autoteed ja silda). Dendropargis peaks vähemalt osaliselt ka sillaks tõstma. 2. ühendades Puidu tn üle luha Tartu linna ja Vorbuse valla piiri mööda Põllu tänavaga. Ning teha pikem sild, et luhal ja jõe ääres saaksid matkajad-sportijad alt läbi. Planeering Lepiku 7A (ehk Kõrvitsa tn) garaažide kohale uusehitus rajada Mitte arvestada. Tartu Linnavolikogu on 18.9.2014 määrusega nr on halb mõte ja tuleb üldplaneeringust kõrvaldada. Praegu on seal nii kehtestanud planeeringu “Supilinna linnaosa miljööväärtusega hoonestusala toimivaid kui lagunevate katustega garaaže, mida kasutatakse erinevatel 87 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde eesmärkidel (garaaž, panipaik, kuur jms). Ümberkaudsetele elanikele, eriti kaitse- ja kasutamistingimuste ning linnaosa maa- ja veealade üldiste uuselamutes, on rataste, suuskade/kelkude jne hoiukohta hädasti tarvis, kasutamis- ja ehitustingimuste täpsustamine ning täiendamine", kus on sest majades puuduvad panipaigaruumid. Kas polegi neid või on kahtlastel elamuala määratud. Planeeringu koostamisel on läbitud avalik menetlus ja asjaoludel korteriteks ehitatud. Nõnda on naabermajade elanikud toimus põhjalik ja terviklik linnaosa puudutav kaalututlusprotsess. Ei ole soetanud endale lagunevaid bokse ja neid remontinud ja korrastanud. Linn peaks hooletussejäetud ja sissekukkunud katusega garaažiomanikke mõistlik avada üksikuid teemasid, kohti või juhtusi planeeringu muutmiseks, korrale kutsuma ja nõudma nende kordategemist. Laskem antud alal vaid linn kannab teemaplaneeringu lahenduse üle linna üldplaneeringusse. asjadel kulgeda kogukondlikul loomulikul teel. Just ümberkaudne kogukond on võtnud selle nurga hoolduse ja korrastamise oma ülesandeks (talgud koristamiseks, lagunenud plekkgaraaži lammutamine jne). Garaažide vahele on elanikud juba improviseerinud lastele pallimänguplatsi, sest lähikonnas pole pallimängudeks enam ruumi. See kant on (eriti veel peale Herne 42,pos 2 valmimist) liiga tihedalt täis planeeritud/ehitatud. Supilinn on elanike tiheduselt juba kolmandal(!) kohal Tartus. Rohkem ei tohi! Igasugune miljööväärtus kaob ja pole ruumi õues tegutsemiseks. Võtkem plaanidest ära uusehituse võimalus garaažide kohale ja jätkem tulevik kogukonna otsustada. Kui peaksid kord kaduma garaažid- panipaigad, saagu nende asemele hoopis palliplats ja mänguväljak. Emajõgi ja tema kaldad on Tartus erilise tähtsuse ja tähendusega. Kõike, Mitte arvestada. Emajõe ja Oa tn vahelise ala hoonestamiseks on läbitud mis puudutab planeeringuid nendega, tuleb hoolega kaaluda ja mitte mitmekordne kaalutlusprotsess nii teemaplaneeringu kui kiiruga ja kasuahnelt toimida. Ning kindlasti peab linnaelanike arvamusi detailplaneeringu koostamisel, krundid on enamuses võõrandatud 28.05.2016 küsima-arvestama. detailplaneeringus toodud ehitusõigusega. Krundi omanikel on õigustatud Supilinnas Emajõe ja Oa tn vaheline (nn EUROPAN) planeering sai kunagi ootus planeeringutes antud ehitusõiguse realiseerimiseks. Rohekoridor tehtud läbimõtlematult ja suurelt jaolt valesti. On loomulik, et Oa tn äärde Emajõe tänavast kuni supelranna ja dendropargini jõe ääres on säilitatud. tulevad hooned. Kuid ärme jõe äärde hooneid ehita. Uue üldplaneeringu tegemise käigus saame kunagised vead heastada. Jätkem planeeringust välja detailplaneeringu pos 4; 5; 11 ja 14. Võib-olla ka pos 12 ja 15. Las kasvab tükike linnametsa, kus linnud, konnad, lapsed ja loomad toimetada saavad. Supilinna elamistihedus on juba üle normaalse - kolmas linnas. Pole elamisruumi, kus mängida palli, luuremängu või kulli. Ega lindudel pesitseda. Kus inimesel olla. Uued planeeringud 5-meetriste mururibade ja parkimiskohtadega pole elukeskkond. Ärme planeeri Supilinna lihtsalt kohaks, kus magamas käia ja majade ümber pole ruumi õues olla. Jõeäärne allee ja roheala selle kõrval on terve Tartu jaoks oluline koht, sest siit viib tolmu- ja tossuvaba tee spordiparki ja ujulasse ning matka- ning jalutuskäik Jänese rajale. Siia tullakse kvaliteetaega veetma kogu 88 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde linnast. Arendagem seda kanti selles valguses, mitte ehitamise ja tarastamise suunas. 1. Mitte muuta kehtivat detailplaneeringut Tartu Raja 31a krundi osas või Linn annab kõigile krundi Raja 31a planeerimise küsimustes kui muuta, siis muuta see haljas- või puhkealaks, spordirajatiste alaks. ettepanekuid teinud isikutele ühise seisukoha. Ulvi Hinto Kindlasti ei sobi sinna korterelamud! Põhjendus: 29.05.2016 Planeerimisprotsess on kaasamise ja kaalutlemisprotsess selle kõigis - Sanatooriumi parkmetsas on saepurukattega jooksurada, mida kasutab etappides kuni planeeringu kehtestamiseni. Planeeringu eskiislahenduses sadu inimesi päevas, kasutab aktiivselt Tervise ja Sanatooriumi tänava on linn määranud krundile kortermaja juhtotstarbe pidades seda ristis asetsev Tamme Gümnaasium kehalisekasvatuse tundide linnaehituslikult samaväärselt sobivaks praegu kehtiva läbiviimiseks. Jooksurada kulgeb üle parki läbiva Raja tänava 2 korda. detailplaneeringuga arvestusega, et krundi koormuse tõusuga eraldatakse Rajades parki 100-120 korterit, suureneb liiklus sellel tänaval oluliselt selle kompenseerimiseks osa krundist avalikku kasutusse. Linn on lisanduvate ca 150 auto tõttu. Lisaks on plaanis Raja tänava ühendus planeeringu eskiislahenduse käigus Raja 31a krundi planeeringulahenduse Ringtee tänavale sulgeda, mistõttu lisanduvad ka Psühhiaatria kliinikusse osas saanud väga tugeva ja resoluutse negatiivse tagasiside nii piirkonna suunduvad autod. Seega olulise elanikehulga suurendamisega selles elanikelt kui SA-lt Tartu Ülikooli Kliinikum. 22. augustil 2016 toimunud piirkonas suureneb oht liiklusõnnetuste tekkeks spordirajal, mis võib viia krundi Raja 31a puudutaval avalikul arutelul tutvustas omakorda väga olulise terviseraja kadumisele. hoonestuslahendust AS- l Nordecon. Esitletud hoonestuskavaga soovitakse ehitada 11 korterelamut, kus tänavate äärsed hooned oleksid - Teine tee Raja 31 a krundile tulla ja ainuke võimalus sealt lahkuda on kahekorruselised ja krundi sisemusse jäetavad hooned kolmekorruselised, Tervise tänava kaudu. Tervise tänav jääb praeguste plaanide järgi kokku kuni 90 korterit. Linnale kavandatakse pargi laiendamiseks anda ca ainukeseks väljapääsuteeks ka mõlemal pool parki asuvate eramajade 3000 m2 krunti, lisaks oleksid avalikult jalakäijatele kasutatavad elanikele, Psühhiaatria ja Nahahaiguste kliinikute töötjatele, patsientidele, ajaloolised alleestruktuurid. Esitluses rõhutati valmisolekut leida A. Kalda kiirabile, st Tervise tänava liikluskoormus suureneb ouliselt. Tervise majale ühiskondlik, piirkonna kogukonda huvitav kasutus ja tänavat ääristavad ühelt poolt eramud, teisel pool on Sanatooriumi rekonstrueerida Tervise tänava kõnniteed. Esitluses rõhutati, et parkmets. Tervise tänav lõpeb Tervise ja Sanatooriumi tänava ristumisel krundiomaniku hinnangul võimaldab praegune detailplaneering maa-ala Tamme Gümnaasiumiga. Tervise tänavalt suunduvad kõrvaltänavad hoonestada kuni 3 korteriga elamutena (linn on koosoleku järgselt kitsastele eramutevahelistele teedele, mis on sisuliselt õuealad, sinna analüüsinud planeeringu materjale ja leiab, et siiski on lubatud vaid kuni liiklust suunata ei saa. Kogu autodemass koondub seega kooli juurde, kahe korteriga majade ehitamine). korterelamute ehitamisel Raja 31a krundle suurendame lastega toimuvate liiklusõnnetuste riski kordades! Lisaks õhureostuse suurenemine! Arutelul nentisid linna esindajad, et strateegilises, ülelinnalises plaanis ei ole linn vastu piirkonna hoonestamisele väiksemate kortermajadega, kuid - terviserajal suureneb õhureostus. Sanatooriumi parkmetsa Riia maantee ei arva, et saadav sotsiaal-majanduslik hüve kaaluks üles kogukonna äärses osas (mänguväljaku ligidal) on küllalt suur müra- ja õhureostus, elanike rahulolematuse kavandatava keskkonna suhtes. Sellest tulenevalt enamus parkmetsa jooksurajast kulgeb siiski rahulikumas piirkonnas tegi linn ettepaneku keskenduda kolmele läbirääkimiste teemale- teiselpool Raja tänavat. Sanatooriumi parkmetsa jooksuraja järjest korterite arvu vähendamine, taristu kordategemine ja A. Kalda majale suureneva populaarsuse põhjus on loodus ja puhas õhk. kogukonnale sobiva funktsiooni leidmine. 89 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde Arutelul osalenud piirkonna elanikud jäid oma seisukoha juurde mitte  Plaanitava kortermajade piirkonna vahtusse naabrusesse jääb toetada krundi juhtotstarbe (väikeelamumaa) muutmist psühhiaatriakliinik, pargi pool on aiaga eraldatud akuuthaigete korterelamumaaks. jalutusplats, teised haiged käivad jalutamas pargis. Psühhiaatriliste haigete paranemisele mõjub kindlasti soodsamalt Kohalik omavalitsus kui planeerimise korraldaja peab tasakaalustama ravi rahulises keskkonnas, jalutamine pargis mitte korterelamute erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vahel. vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning  Sanatooriumi parkmetsa keskel asub SA TÜ Kliinikumi lõimima need planeeringulahendusse. tuberkuloosiosakond, mis on viidud eemale teistest kliinikumitest ja hoonetest, et vähendada väga ohtliku nakkushaiguse, Planeerimisseadusest tulenevalt on üldplaneeringu üks ülesandeid tuberkuloosi levimist. Tekitades tiheasustuse planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas tuberkuloosiosakonna vahetus läheduses soodustate Te projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse potentsiaalselt eluohtliku nakkushaiguse levikut! juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine  Selles piikonnas kodu rajanud inimesed on enne kodu rajamist tutvunud ümbruskonnas kehtivate detailplaneeringutega. Linn on koosoleku järgselt veel kord kaalutlenud kõiki teemaga seonduvaid Kehtivates detailplaneeringutes on Sanatooriumi pargi ümbruse asjaolusid ja leiab, et Raja 31a krundi krundi maakasutuse juhtotstarbeks elamumaad väikeelamumaad, sellest lähtudes rajasime siia oma tuleb määrata väikeelamumaa, kuhu on lubatud projekteerida kodu, mis on suur investeering. Tartu Linnavalitsusel ei ole õigus kahekorruselisi elamuid. ühepoolselt muuta detailplaneeringus määratud tingimusi.  Elanike seas on suur vastuseis Sanatooriumi parkmetsa korteralamute ehitamise vastu. 2012 aastal koguti Sanatooriumi parkmetsa kortermajade ehitamise vastu ca 1800 allkirja, millest osa on nähtav https://petitsioon.ee/sanatooriumipark lehel.  Ümbruskonna hooned on suhteliselt väikesemahulised, krundid samuti väikesed, keskmiselt 700 m2 ning regulaarse struktuuriga. Valdavalt on tegemist viilkatusega hoonetega. Siia piirkonda sobivad samuti väikesed viilkatusega eramud nagu kehtiv detailplaneering näeb.  Tartu linnavalitsuse esindaja on aastal 2012 lubanud, et elanike täieliku vastuseisu tõttu kortermaju Tartu Raja 31a ei ehitata! http://www.ohtuleht.ee/499563/tartlased-sodivad-raja-tanava- parki-korterelamute-ehitamise-vastu 90 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde „Tartu planeeringuteenistuse juhataja Indrek Ranniku tõdeb, et kohalike elanike täieliku vastuseisu korral jäävad kortermajad siiski ehitamata. "Koosolekul ütlesid piirkonna elanikud, et nad ei ole planeeringu muutmisega nõus. Minu õiglusmeel ja praktika ütlevad, et välja arvatud väga üksikutel juhtudel planeeringut sellistel puhkudel muudetud ei ole.  Tartu linnal on elamureserv piisav, ei pea hakkama linna ääres parki hävitama, et siia elamuid ehitada. http://info.raad.tartu.ee/webaktid.nsf/fc7763c017c9f110c22568cd00462 5d4/8f4a01560fa19c5bc2257da2005848da/$FILE/Tartu- linna_RAS.003.002.pdf/Tartu-linna_RAS.pdf Kehtestatud detailplaneeringute maht katab ära koostatava üldplaneeringu kehtivuse perioodi (aastani 2035+) kogu elamufondi vajaduse. Sellele lisanduvad koostatava üldplaneeringu järgselt üldplaneeringu alusel koostatavad detailplaneeringud. - Tartu Raja 31 a krundile korterelamute ehitamine on ainult ehitusfirma Nordeconi ärihuvi. Palun Tartu linnavalitsusel seista oma linna elanike huvide eest. 2.Sanatooriumi parkmets on park pindalaga 15,3 ha, mis asub Riia tänava, Sanatooriumi tänava ja Tervise tänava vahel. Parki läbib Raja Arvestada. tänav. Palun lisada Sanatooriumi parkmets Tartu linna parkmetsade nimekirja, nagu ta on enne olnud ja on ka hetkel kirjas Tartu linna kodulehel. 3.Sanatooriumi parkmets, park mis paikneb Riia tänava, Sanatooriumi Arvestada. tänava ja Tervise tänava vahel, palun lisada ülelinnalise tähtsusega vabaõhu spordikeskuste nimekirja, märkida see spordiobjektide paiknemise kaartile. 91 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde Leian, et Tartu üldplaneeringusse ei peaks jätma Tähtvere silla ja sellega Arvestada. Jätta sild objektina üldplaneeringu põhilahendusest välja. kaasnevate magistraaltänavate koridore ega neid kunagi valmis ehitama. Sillakoridori alused maad arvata Tähtveres puhke- ja virgestusala koosseisu ja Siim Sutt Seda järgnevatel põhjustel: Ujula tn piirkonnas loodusliku haljasmaa koosseisu. 29.05.2016 1) Supilinna tagumisse ossa on koos jõeäärse papliallee/promenaadiga loodud Eesti linnade seas unikaalne kesklinna- ja samas looduslähedane puhkekeskkond, mis on aastaringselt aktiivses kasutuses. Oleks rumal seda ainulaadset puhkekeskkonda magistraaltänava ja sillaga lõhkuda kuna seeläbi kaotab ala oma väärtusest rahulikkuse, eraldatuse, loodusläheduse ja rikkumatuse osa. Kaotajaks ei ole mitte ainult konkreetne puhkeala ja selle kasutajad vaid Tartu linna konkurentsivõime tervikuna. 2) Anne kanali äärse ja Anne kanali ning Emajōe vahelise puhkeala näol on Tartul juba olemas liikluse, suurte majade ja rahvarohkusega puhkeala. Supilinna tagune ala pakub sellele alternatiivi eelmises punktis nimetatud tunnustega, pole mingit mõtet muuta neid kahte ala ühesuguseks ja seega linnakeskkonna mitmekesisust vähendada. 3) Tähtvere silla ja kaasnevate magistraaltänava(te) ehitamine ei lahenda pikas perspektiivis probleemi, mida sellega lahendada soovitakse. Aastakümnete pikkune muu maailma linnade ja liiklusekspertide kogemus on näidanud, et uute teede ehitamine linnades küll leevendab ummikuid ajutiselt, kuid lõpuks ajendab uus ühendus rohkemaid inimesi valima transpordiviisiks auto ja seega tekib probleem uuesti. Seda nähtust nimetatakse tekitatud nõudluseks, inglise keeles "induced demand", internetis on leitav hulgaliselt vastavasisulisi artikleid ja teadustöid. Seega ehitades Tähtvere silla ja kaasneva(d) magistraaltänava(d) lõhub Tartu nii atraktiivse puhkeala ega saavuta samas soovitud efekti. Linnaruum on piiratud suurus ja seega on maailma linnad, mis on aru saanud, et uute teede ehitamine ei vii kuhugi asunud rõhku pöörama inimeste transpordiviisi muutmisele, inglise keeles "modal sift". Ka eesti linnadel tuleb see tee varem või hiljem ette võtta ja Tartul kui Eesti intelligentsi kodulinnal on suurepärane võimalus olla teerajaja. Mõned ettepanekud: bussid liikuma taktsõiduplaani alusel, korralikud jalgrattateed magistraaltänavate ääres (Kopenhaagen) ja linnapoolne kampaania soodustamaks bussi ja rattakasutust ning vähendamaks autodega tehtavaid sõite. 92 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde Seletuskirja kergliikluse punkti tekste muuta järgmiselt: Avo Rosenvald 1) Sissejuhatavas üldosas: 1. Mitte arvestada. Jalgratturitele liiklemise koridor kavandatakse vastavalt Autoliikluse vähendamise eesmärgil seatakse üldplaneeringu üheks olemasolevale ruumile tänavakoridoris. Kergliiklusteed kavandatakse 29.05.2016 peamiseks eesmärgiks jalgrattaradade, kõnniteede ja ühise kasutusega eelkõige liiklusohutust ja ealisi piiranguid vältivaid lahendusi silmas pidades. kergliiklusteede rajamine, kusjuures tuleb vähimalgi võimalusel eelistada Kuna kõik jalgratturid ei soovi liigelda kõrvuti mootorsõidukitega siis jalgrattaradu, sest need on parimad alternatiivid autosõidule eelistame mootorsõidukite liiklusest eraldatud jalgratta- ja jalgteede Põhjendus: autoga konkureerimiseks peab jalgrattur saama sõita kiiresti, rajamist. mida kergliiklusteed üldjuhul ei võimalda. Helsingi kergliikluspetsialistid on uuringutega näidanud, et kergliikluseed on ristmike tõttu jalgratturile ohtlikumad kui rattarajad. Värskes Tartu kesklinna üldplaneeringus on juba jalgrattaradade võimalus ette nähtud. Samuti on juba aastal 2006 „Tartu jalgrattaliikluse arenguskeemis” ette nähtud jalgrattarajad Riia ja Võru t. kesklinnapoolsese ossa. 2) 12. alapunkt tekstiga „Tänavatel, kus liiklussagedus ületab 1500 autot 2. Mitte arvestada. Nõue tuleneb liiklusohutusest. ööpäevas, tuleb jalgrattaliiklus eraldada autoliiklusest” tuleb ära jätta. Põhjendus: vt. ka eelmist põhjendust. Just sellistel tänavatel on jalgrattarada tavaliselt kõige vajalikum, kuna seal liiguvad transiitsõitjad. Jalgrattaraja joon võiks neil tänavatel olla „käristiga”, mis suurendab ohutust. Samuti tasub kaaluda sõidukiiruse alandamist 40 kilomeetrile tunnis. 3) 13. alaapunktis jätta ära 2. lause: Võimalusel tuleks jalgrattaliiklus siiski 3. Arvestada. tavaliiklusest eraldada. Põhjendus: Elamualadel on mõistlikum piirata kiirust 30 kilomeetrini tunnis, nagu oleme juba teinud Karlovas ja mitmel pool mujal. Meie pere on täielikult vastu Oa tänava liikluse suurendamisele ning Arvestada. Jätta sild objektina üldplaneeringu põhilahendusest välja. Tähtvere silla pakutavale asukohale. Sillakoridori alused maad arvata Tähtveres puhke- ja virgestusala koosseisu ja Ade Leuskar-Tattar Esiteks Oa tänava liikluse suurenemine toob kaasa ka kõrvaltänavate Ujula tn piirkonnas loodusliku haljasmaa koosseisu. 29.05.2016 liiklustiheduse suurenemise. Tekkiv ohuolukordade arv tõuseb. Seda on näha juba praegu, kui ürituste tõttu liiklus tiheneb ja väga paljud ei pea siinseid piirkiirusi nende kohta käivaks. Suureneb õhku paiskuva tolmu 93 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde hulk. See on tervisele kahjulik, eriti siin, kus on ka puukütte tõttu saasteainete foon suurem. Selle kohta on olemas vastavad uuringud. Tutvuge! Müratase tõuseb. Sellest veelgi suurem probleem on vibratsioon ja selle mõju ehitistele. Praegune massipiirang sõidukitele pole laest võetud. Supilinnas on küllaltki eriline pinnas. Kui meie majast möödub suurem sõiduk, siis maja väriseb tuntavalt. Sellise vibratsiooni tagajärjed ehitistele avalduvad alles mõne aja möödudes. Ehk tasuks konsulteerida inimestega, kes näiteks kesklinnas on selliste kahjustustega kokku puutunud. Teiseks. Tähtvere silla asukoht muudaks olematuks hindamatu kompleksi spordipark-dendropark-rand. Kõigile hobi ja harrastussportlastele, peredele ja ka lihtsalt jalutajatele ning neile, kes selle loomiseks on aega ja raha panustanud, oleks see suur. See on ainulaadne võimalus, sisuliselt linnas sportida, jalutada ujuda jne viibides vähese müra ja puhta õhuga alal. Üks pehmelt öeldes arusaamatu asukohaga sillaprojekt hävitaks selle, mis on praegu Tartu linna üks suurtest plussidest ja mõneti ka tõmbenumbritest. Kasu mis sellest tuleneks, ei korvaks tehtavat kahju ja hilisem konstanteering, et tegime vigu, ei muuda olematuks eetilist, esteetilist, tervise ega majanduskahju. Praegu, kus järjest enam räägitakse elanikkonna tervisest, stressist ja töövõimest, on täiesti arusaamatu ja vastuvõetamatu mõte sellise kompleksi lõhkumisest. Tartu linn käitub kilplasena, kui ühe käega annab raha näiteks noorte tervisesporti ja liikumisharrastuste suurendamiseks ja teiselt poolt võtab ära koha, kus seda harrastada. Olen "Tiksoja variandi" poolt. Arvestada. Jätta sild objektina üldplaneeringu põhilahendusest välja. Sillakoridori alused maad arvata Tähtveres puhke- ja virgestusala koosseisu ja Ants Johanson jt Ujula tn piirkonnas loodusliku haljasmaa koosseisu. 30.05.2016 Autotee plaanimine läbi puhkeala on kindlasti väga halb mõte. Arvestada. Jätta sild objektina üldplaneeringu põhilahendusest välja. Põhimõtteliselt nullitakse spordipark praegusel kujul ja surutakse Sillakoridori alused maad arvata Tähtveres puhke- ja virgestusala koosseisu ja Gunnar Nurk inimesed sealt eemale. Tuleks tõsiselt otsida alternatiive sellisele Ujula tn piirkonnas loodusliku haljasmaa koosseisu. 30.05.2016 lahendusele. Kodanik ühineb arvamusega Tähtvere autosilla kavandamise vastu (vt L. Arvestada. Jätta sild objektina üldplaneeringu põhilahendusest välja. Lilles-Heinsar jt), lisaks rõhutab, et pole liiklusandmeid, millele tuginedes Sillakoridori alused maad arvata Tähtveres puhke- ja virgestusala koosseisu ja Tim Kolk 94 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde 30.05.2016 selle silla vajalikkust saaks põhjendada. Selge see, et kuskilt tulles ja Ujula tn piirkonnas loodusliku haljasmaa koosseisu. kuskile minnes oleks võimalik selle silla kaudu natuke nö lõigata ja seeläbi linna läbivat liiklust koos sellega kaasneva saastega vähendada. Aga küsimus on, et kas neid tulijaid ja minejaid on piisavalt ja seda iseäranis kahe silla olemasolul? Millele selline prognoos tugineb? Kas meil pole põhjust arvata, et keskpikas tulevikus (ja vaevalt, et keegi selle silla varem püsti paneb) linnasiseste põhimagistraalide tingitud müra ja saastatus väheneb juba seetõttu, et muutuvad sõidukites kasutatavad tehnoloogiad? Kokkuvõttes ei näi vähemalt üldplaneeringuga esitatud materjalide põhjal olevat vajadus selle silla järgi tõenduspõhine. Ei näi olevat ka kaalutud samade eesmärkide saavutamist muude vahenditega. Palun arvata Toometaguse miljööväärtusega hoonestusalast välja Jätkata arutelu põhilahenduse koostamisel. kinnistu Kastani 22. Roman Mugur 30.05.2016 Tartu linna veebilehelhttp://www.tartu.ee/?lang_id=1&menu_id=0&page_id=950 põhjendatakse kinnistu kuulumist Toometaguse miljööväärtusega ala koosseisu järgmise selgitusega: 3. TOOMETAGUSE miljööväärtusega hoonestusala Miljööväärtusega hoonestusala eesmärk on tagada linnaosa planeeringu, haljastuse, maastikuelementide, tänavakatete, miljöölise omapära, kaug- ja sisevaadete ning ehitusajaloolise väärtusega hoonete ja hoonegruppide säilimine. Arvestada. Jätta sild objektina üldplaneeringu põhilahendusest välja. Kahju, et teavitustöö linnavalitsuse poolt on olnud napp ja mõningatest Sillakoridori alused maad arvata Tähtveres puhke- ja virgestusala koosseisu ja Merilin Kiviorg olulistest asjadest peab teada saama televisiooni ja seinalehtede kaudu. Ujula tn piirkonnas loodusliku haljasmaa koosseisu. 30.05.2016 Uskumatu, et Tähtvere silla teema on jälle päevakorral! Loodan, et Tartu linnal ja riigil jätkub mõistust hoida sellist hädavajalikku ja inimeste poolt armastatud kultuuri, puhke ja spordi kohta. Väidetavale liiklusprobleemile peab olema alternatiiv. Tartu ei ole ka kõige hullema tipptunni ajal New 95 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde York või London. Tuleb hoida väärtusi, mis teevad Tartust unikaalse ja hinnatud elukeskkonna. Pärast pikki aastaid välismaal otsustasime abikaasaga hiljuti just Tartu kasuks, sest siin on ju kõik olemas. Kui sportimise koht ära võetakse, siis peab ise alternatiive otsima minema. Ma tõesti loodan, et Teil jagub head tahet ja tervet mõistust. Ärge lõhkuge seda, mis olemas on. Karlova linnaosa elanikuna laian, et üldplaneeringu koostamisel pole Selgitus. Maa-alal kehtib Päeva 1, Tähe 8, Tähe 10 ja Pargi 15 kruntide piisavalt tähelepanu pööratud keskkonna- ja miljööväärtuste säilitamisele detailplaneering (kehtestatud Tartu Linnavolikogu 14.04.2016 otsusega nr Gerta Reinhold ja sellega seonduvatele probleemidele. Üldplaneeringust nähtuvalt 324), mida käesoleva üldplaneeringu menetluses ei ole võimalik vaidlustada. 30.05.2016 Nimetatud planeeringu menetlemisel on läbitud planeerimisseaduse kohane praeguse Päeva pargi osa on tähistatud "EK"-ga st ära muudetud kaalutlusprotsess ning jõutud kehtestatud lahenduseni. Lahendus vastab korterelamu maa-alaks. Planeeritava HP (haljasala) on praegu maakasutuse tsoneeringu osas ka praegu kehtivale linna üldplaneeringule, moodustatava Päeva pargi osast aga kaduvväike, mis tähendab, et seega on üldplaneeringu eskiisis järgitud varem tehtud otsuste järjepidevust. üldplaneeringuga on ettenähtud asendada praeguse Päeva pargi osa Kruntide omanikul on õigustatud ootus detailplaneeringuga määratud korterelamu maa-alaks. Siit tulenevalt tekib mul küsimus. Ühelt poolt ehitusõiguse realiseerimiseks. rõhutab LV keskkonna arengu prioriteetsust, tegelikkuses tehakse kõike Muinsuskaitseameti pädevuses ei ole hinnata miljööalade nõuete täitmist. selleks, et looduskeskkonda asendada tehiskeskkonnaga. Päevapark Planeering on kooskõlastatud Muinsuskaitseametiga muinsuskaitsenõudeid puudutavas osas, kavandatava hoonestuse mahud on tunnistatud miljöösse piirneb Tähe, Päeva, Pargi tänavatega, millel paiknevad paljud ehitised on sobivaks ning detailplaneeringus määratud ehitusõiguse realiseerimisel tuleb tunnustatud kultuurripärandisena Kultuuriministri määruse järgida kõiki õigusaktidega kehtestatud nõudeid, sh haldusmenetluse "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kohaselt. Tartu linna veebilehel nõudeid ja miljööaalal kehtivaid ehituslikke tingimusi. (http://www.tartu.ee/data/miljooalad2013.pdf) on toodud miljööalad, ning Päeva pargi osa on täielikult hõlmatud miljööalaga. Sellel veebilehel on kirjutatud, et KARLOVA miljööväärtusega hoonestusala Miljööväärtusega hoonestusala eesmärk on tagada endise Karlova mõisa maadele 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul rajatud linnaosa tervikstruktuuri, selle planeeringu, haljastuse, maastikuelementide, kaug- ja sisevaadete, ajalooliste tänavakatete, miljöölise terviklikkuse ning seal paikneva ehitusajaloolise väärtusega hoonestuse säilimine. Reaalsus on aga paraku teine, sest minule teadaolevalt planeeritakse Päeva tänava pargi maa-alale n-ö tüüpiliste eurostandartijärgsete kortermajade ehitamine. Minu arvates ei vasta Päeva pargi territooriumi haljasala asendamine kortermajadega, ka Tartu linna ehitusmääruse § -le 41, mis kehtestab nõudeid miljööväärtuslikel hoonestusaladel ehitamisele, mis sätestab, et uute hoonete välisviimistluses tuleb 96 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde kasutada laia laudist või krohvi, akende ja uste kujundus peab sobima piirnevate hoonete akende ja ustega, katusekatte materjalina tuleb kasutada tsingitud valtsplekki või katusekivi. Miljööväärtuslikul hoonestusalal ei tohi ehitustegevus minna vastuollu algsete hoonestus- ja ehitustavadega (hoonete ja kinnistute suurus, tänavate ja hoovide kattematerjal, ehitusjoon, hoonete korruselisus, paigutus ja mastaap, traditsioonilised viimistlusmaterjalid, välimiste avatäidete ja fassaadidetailide kujundus, haljastustavad, krundi tänavapoolsed piirded jms). Soodustada tuleb hoonestusala terviklikkuse säilimist ja taastamist. Praegusel juhul on aga Päeva pargi, kui ka Pargi tn hoonestus täielikult vastuolus eelmärgitud põhimõtetega. Arvan, et üldplaneeringu tegemisel on erinevaid huve ilmselgelt ebaõigesti väärtustatud. Planeeringu kohaselt on oluliselt suurendatud ehitusõigust pargialal, mille otustamisel pole arvestatud kohalike elanike huve. Arvan, et olulisimas küsimuses, mis puudutab olemasoleva pargiala suurust, kui ka kogu Karlova miljööväärtusliku maa-ala tuleb lähtuda ajalooliseli väljakujunenud olukorrast. Arvan, et selliste haljas- ja miljööväärtuslike alade kasutusviisi muutumisel tuleb arvestada ennekõike üldsuse huvidest, peavad toimuma põhjalikumad uuringud ning arutelud. Karlova miljööalal tuleks projekteerimisele kehtestada kitsendused ((ajalooliste uuringute koostamise kohustuslikkus st olemasoleva hoone puhul välja selgitada, missugune oli hoone ajalooliselt)), uue hoone sobivuse hindamine miljööalaga, kusjuures moodustatakse hindamise komisjon ning ehitis peaks olema kooskõlastatud Muinsuskaitseametiga, k.a. kooskõlastamine naaberkinnistuste omanikega. Lisaks leian, et miljööväärtuslikule alale tuleb kehtestada ehitise projekteerimisele kutsepädevuse nõuded (st arhitektil, projekteerijal, ehitajal peab olemas olema muinsuskaitse tegevusluba ja vastaval tasemel kutsetase- ja haridustase). Lisaks peaks ehitusõiguse realiseerimisel olema kajastatud naaberkruntide omanike kirjalikud nõusolekud, mis kajastatakse ehitusprojektidel. Lisaks tuleb lahendada üldplaneeringuga parkimiskohtade projekteerimise tingimused ning välja selgitada reaalsed parkimise võimalused Karlova 97 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde miljööväärtuslikul maa-alal. Nimelt on Karlova piirkond ajalooliselt olnud üürikorteritega piirkond, kus ei ole arvestatud parkimiskohtadega ajalooliselt, kuna kodanikel puudusid rahalised vahendid autode soetamiseks. Majanduslik kiire areng on paratamatult endaga kaasa toonud sõidukite soetamise, mis omakorda suurendab parkimiskohtade arvu ning rikub Karlova miljööväärtuslikku piirkonda (heitgaaside suurendamine). Üldplaneeringus ei ole sellega arvestatud. Lisaks puuduvad uuringud, kuidas iga uus ehitis mõjutab juba olemasolevate vee- ja kanalisatsioonitrasside lahendusi. Puudub täpne tegevuskava sadeveetrasside väljaehitamiseks piirkondadesse. Üldplaneeringuga tuleks kehtestada sadeveetrassi väljaehitamine. Seega on kinnistuomanike erahuvidele antud selge prioriteet erinevate avalike huvide (korruselisuse ja seeläbi miljöö säilitamine, avaliku pargiala säilimine) ja Karlova elanike individuaalsete õiguste ees, mis ei ole proportsionaalne. Leian, et eelkirjeldatud ühele huvile selge prioriteedi andmine ei ole kooskõlas planeerimisseaduses sätestatud põhimõtetega ja kaalutlusõiguse eesmärgiga. Kehtiv planeerimisseadus sätestab, et kohalik omavalitsus planeerimisalase tegevuse korraldajana peab „tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse“ (PlanS § 10 lg 1). Huvide tasakaalustamise asemel ühele huvile ilma mõjuvate põhjusteta selge prioriteedi andmise tõttu on vastuolus PlanS § 10 lg-s 1 toodud kaalutlusõiguse eesmärgiga ning seetõttu õigusvastane. Baeri-Näituse-Veski kergliiklustee asemel võiks tee kulgeda kirja Arvestada Kassitoome osas. Mujal asuvad eraomandis kinnistud. manuses leiduval pildil punasega esitatud viisil või sellega Klaus-Eduard sarnaselt. Liigeldav mõlemas suunas, väldiks autoteid ja tülikaid Runnel ristmikke, miljöö oleks sõbralikum. Ideaalis jätkuks see Liivi 30.05.2016 tänavalt Kuperjanovi poole Veskisse keeramata, kuid olemasolev hoonestus viimast mõtet just ei soosi. Ümberkaudsed elanikud, kellele sellisest mõttest kõnelenud olen, on 98 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde sellesse seni küllaltki soodsalt suhtunud. Lisa. Ettepanekut illustreeriv skeem. Sild tähtveres rannaala kõrvale: uskumatu, et sellise idee peale üldse Arvestada. Jätta sild objektina üldplaneeringu põhilahendusest välja. keegi on tulnud. Avaldan arvamust, et sinna see ei sobi. Survestage riiki, Sillakoridori alused maad arvata Tähtveres puhke- ja virgestusala koosseisu ja Tarmo Salu et tehku Tiksoja sild valmis. Tartus on sama erakond võimul, mis 180 km Ujula tn piirkonnas loodusliku haljasmaa koosseisu. 31.05.2016 põhja pool, nii et arutage asju ja ehitage linnast välja see sild. Esitan praegu arutlusel olevale üldplaneeringule oma arvamuse, seda Asko Tamme võimalust ja oskusi mööda üldiselt (ja suuremalt) üksikule (ja väiksemale) 1. Arvestada. Jätta sild objektina üldplaneeringu põhilahendusest välja. 31.05.2016 struktureerides: Sillakoridori alused maad arvata Tähtveres puhke- ja virgestusala koosseisu ja 1. nn Tähtvere (Tuglase) sild. Silla planeerimine sellisena ja sellisesse Ujula tn piirkonnas loodusliku haljasmaa koosseisu. kohta lähtub vägagi küsitavast eeldusest --- liikluse reguleerimine on esmajoones autoliikuse soodustamine teiste liikumisviiside arvel. Lihtsustades: kui tekivad ummikud, tuleb tänavaid juurde/laiemaks ehitada, püüdmatagi vaadata, mis toimub teiste liiklejatega, muu infrastruktuuriga, jne. Sild sellisena kindlasti leevendaks mõneks ajaks Jakobi mäe liiklussõlme probleeme, aga ainult mõneks ajaks. Aga kahju, mille saaks praegu enam-vähem tervikliku ja hästi toimiva laululava - Maaülikooli - skatepargi - spordipargi - dendropargi - avaujula/ranna alaga, oleks püsiv. On täiesti selge, et kaugemat, nn Tiksoja silda ehitades on võimalik korraldada juurdepääse nii, et ta võimalikult palju alandaks kesklinna survet. 2. Supilinna miljööväärtused, eriti seoses uusehitistega. Pean oluliseks, et Selgitus (2. ja 3.) Miljööväärtusega hoonestusalade loomise eesmärk on miljööväärtuse olemust, selle kujunemist vaadataks võimalikult laialt ja kaitsta eelkõige algsel kujul säilinud ajaloolise hoonestusega piirkondi. mitmepoolselt. Kindlasti on üksikute majade ehitusmaterjalid, värv, jne Muidugi on linna territooriumil säilinud rohkem ajaloolisi hooneid kuid miljööväärtuse suhtes olulised, aga sellest hoolimata ei ole võimalik oluline on kaitsta neid piirkondi, kus säilinud ajaloolise hoonestuse viimase kümne aasta uusehitistest nimetad ühtegi, mis supilinna miljööväärtust oleks parandanud. Heal juhul on nad jäänud nö kontsentratsioon on kõige kõrgem. Poleks ju mõtet kaitse alla võtta tervet neutraalseks. Miljööväärtus kujuneb põhiliselt ikkagi kruntide suuruse ja Tammelinna, Karlovat, Ülejõe linnaosa jt linnajagusid. Kõikide miljööalade täisehituse järgi. Majadel peaks olema aed. 2012 aasta loomisel on arvestatud nende säilinud ajaloolisi tuumikalasid. Nende teemaplaneeringus sätestatud nn koormusekoefitsienti ei ole linn alusel on kehtestatud ka koormusindeks 150 ruutmeetrit krundipinda uusehitiste juures suutnud ega tahtnud jälgida. Selle kogemuse pealt teen korteri kohta. Uusehitiste sobivuse tagamine vana ajaloolise ettepaneku, et lisaks tollele koefitsiendile oleks nõutav, et igale krundile hoonestusega on üks raskemaid teemasid üldse. Kui me saavutame, et jääks vähemalt 300 m² suurune jagamatu nö aiaala, nn 99 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde koormuskoefitsient oleks vähemoluline need on ajaloolise hoonestuse suhtes neutraalsed, siis polegi tulemus 3. Kogu Supilinn, ka uued majad ja alad, mis on nö eklektilisema ja väga laita. Miljööalade kaitse- ja kasutustingimuste seadmisel tuleb leida juhuslikuma loomuga, peaks olema miljööväärtusliku ala osa. Nagu tasakaal tänapäevaste õigusaktidest tulenevate nõuete vahel eespool väitsin, miljööväärtus ei ole üks või teine täpne nõue või detail. eluruumidele, parkimisele, tänavatele jne ja algsete hoonestus- ja Miljööväärtus kujuneb alates tänavate laiusest, vaadetest, tänavakattest, autode parkimistihedusest, jmt alates kuni pisidetailideni välja, nt - kas ehitustavadega arvestamise nõude vahel. aknaplekk on kinnitud naelte või ristpeakruvidega. Ses mõttes on väga tähtis, et ka ajaloolised tööstuslikud alad (kivitöökoda, garaažid) ja 50-60- ndate eramud oleksid miljööväärtuslikena arvesse võetud. 4. eelmise teemaga seotud: garaažideala Lepiku 7a. Kunagises 4. Mitte arvestada. Tartu Linnavolikogu on 18.9.2014 määrusega nr planeeringus oli kogu majadevaheline siseala kaetud kavandatavate kehtestanud planeeringu “Supilinna linnaosa miljööväärtusega hoonestusala hoonetega. Seda enam ei ole, aga osa garaažide asemel on siiski kaitse- ja kasutamistingimuste ning linnaosa maa- ja veealade üldiste „hoonestatav ala”. Olukorras, kus ümbrus on täidetud Supilinna mõistes kõige suuremate majadega (Herne 32, 34B, 38, 40, Kõrvitsa 1, Lepiku 7, 9, kasutamis- ja ehitustingimuste täpsustamine ning täiendamine", kus on 14) ei saa edasist tihendamist ja miljööväärtuse kahjustamist (või elamuala määratud. Planeeringu koostamisel on läbitud avalik menetlus ja vähemasti sellele nö 'uue sisu andmist') põhjendatuks pidada. Garaažid ja toimus põhjalik ja terviklik linnaosa puudutav kaalututlusprotsess. Ei ole nende ümbrus, praegu reformimata riigimaa, peaks jääma suurte majade mõistlik avada üksikuid teemasid, kohti või juhtusi planeeringu muutmiseks, vaheliseks puhveralaks. Kas teda võimalust mööda liita ümbritsevate vaid linn kannab teemaplaneeringu lahenduse üle linna üldplaneeringusse. kruntidega (nt Lepiku 5), püüda jätta ühiskondlikuks maaks (palliplats, avalik parkla) või erastada lõigukeste kaupa ümbritsevate majade (inimesi on neis nimetatud majades kokku ligikaudu 250) elanikele erineva eesmärgiga majandushooneteks (garaažid, kuurid) ei olegi väga oluline. Oluline on, et see peab jääma praktiliselt tühjaks alaks. Arvestada koos märkusega. Ettepanekud linna sõidu- ja kergliiklusteede kohta: Tiit Hansen, Aili Märkus: Tartu linna idapoolse ringtee rajamisega rajatakse ka uus jalgartta- Hansen, Kadri Sikk Kergliiklusteed peaksid asuma autoteedest võimalikult eraldi. ja jalgteede võrgustik. Säilivad ka olemasolevad (väljaspool idapoolse ringtee 31.05.2016 Tervisejooksjatel, rulatajatel, ratturitel oleks parem. Samuti Viljandi mnt ehitusala paiknevad) teed. ümbruses. Ihaste terviserajad peavad olema ühenduses Prisma ja Annelinna keskusega vanu teid kasutades. Mitte arvestada. Jätta Tuglase sild planeeringust välja. Ropka silla osas- Ropka ja Tuglase sillad peaksid olema ainult jalakäijatele ja ratturitele. tänavavõrgu areng on suunatud linnaosadevahelise liikluse ümbersuunamisele kesklinnast. Ümbersõiduvõimaluste loomine toob Lisa. Skeem. endaga kaasa kesklinna tänavate liiklussageduse languse. Liikluse 100 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde kesklinnast ümbersuunamise olulisemaks objektiks on Vaksali tn ja Sadamaraudtee koridori linnasisese magistraaltänava ning Ropka silla rajamine. Mitte arvestada. Sild jäetakse objektina üldplaneeringu põhilahendusest Tahan väga avaldada toetust planeeritavale Põllu-Tähtvere sillale. Saan elanike suure vastuseisu tõttu linnale esitatud põhjendustel välja. Alis Tammur aru, et osad supilinlased on haaratud õudusest mis see endaga kaasa toob Sillakoridor reserveeritakse hoonete ehituskeelualana Tähtveres puhke- ja 31.05.2016 ja tahan väljendada, et on olemas inimesi, kes silda ootavad. Arvan, et see virgestusala koosseisus ja Ujula tn piirkonnas loodusliku haljasmaa sild võiks vähendada Narvamäe koormust, müra ja saastust (oh kui õudne koosseisus. tegelikult, aga no linnaelu paratamatus). Kas aitaks see, kui viia arutelu tasandile kuidas lahendada mitte kas lahendada. Äkki on supikatel tunne, et autod hakkavad kohe läbi konnatiigi sõitma ja suusatajatel on valgusfoor kiirtee ületamiseks. Kui sild läheb kõrgelt üle jõe ja mahasõite supilinna ei ole, kas siis on neile võimalik selgitada, et see vähendaks kesklinna liikluskoormust, inimesed saaksid otse kohale, kulutaksid vähem kütust ja kõik oleks suures plaanis loodusele säästvam. Mulle tundub, et miljöö ja loodus vajab säilitamist, aga seda ei tohi teha teistes linnaosades elavate inimeste tervise, heaolu ja mugavuse arvelt. Mul ei ole teadmist täpsest silla keskkonnamõjust ühele ja teisele poolele, kuid kogu jutt ka teisel poolel on praegu kantud ainult emotsioonist. Petitsiooni tekst on niivõrd üldine – seal puuduvad igasugu selgitused, mille vastu täpselt ollakse ja kuidas see sild ebasobiv on, et seda ei saa kuidagi tõsise argumendina võtta. Eesti Maaülikool on murelik planeeringu pärast, mis näeb ette Vaksali Arvestada. Jätta sild objektina üldplaneeringu põhilahendusest välja. tänava pikenduse ja Ringtee ning Vaksali tänava pikenduselt lähtuva üle Sillakoridori alused maad arvata Tähtveres puhke- ja virgestusala koosseisu Eesti Maaülikool Emajõe suunduva Tähtvere silla ja magistraaltänava valiku pärast. ja Ujula tn piirkonnas loodusliku haljasmaa koosseisu. 10.06.2016 Nimelt poolitaks selline valik meie ülikooli linnaku, millega me ei lepi ei täna ega tulevikus. Ühtlasi vähendaks selline lahendus oluliselt Tähtvere spordipargi pinda kitsendades tartlaste vabaaja ning puhke võimalusi ning rikuks dendropargi. Loomulikult oleks ühendustee ja läbimurre Ringteelt otse Raadi- Kruusamäe piirkonda vajalik, kuid meie arvates peaks katsuma seda lahendada koos Maanteeametiga selliselt, et ei rikuks seda mida ei saa enam taastada. Näiteks tee Vaksali tänava pikenduse kuni Tiksoja ülesõidukohani ja raudtee alt võiks tee läbi minna sealt, kuhu ta algselt planeeriti. Seejuures tuleb mainida, et tänav on AS Kodumaja ees kuni raudteeni välja ehitatud. Seega saaks viadukti ehitada Kreutzwaldi 62 ja 101 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde 64 vahele. Kui arvestada ka linna plaane Vaksali tänava pikenduse osas üle Riia maantee piki raudteetammi kuni tulevase Ropka sillani, oleks piisava läbilaskevõimega liiklusskeem loodud. Samas kujuneks Eesti Maaülikooli linnak koos Emajõe äärse spordipargi ja lauluväljaku ümbrusega kogu Tartu elanikele piisavalt suureks puhkealaks, võimaldades korraldada erinevaid üritusi, veeta vaba aega või sportida looduskaunis kohas. Eesti Maaülikool teeb ettepaneku muuta arutluse all olevat planeeringut nii, et säiliks kompaktne spordi- ja puhkepark. Uus sild tuleks planeerida koos Maanteeametiga nii, et see ühendaks Jõhvi ja Jõgeva maantee risti paremkaldal, Vaksali tänava pikenduse (mõlemas suunas), Tiksoja ülesõidu ja Tallinna maantee, Tartu ringteeks ülemineku ja Tiksojalt mahasõidu uue silla suunas. Seda koos planeerides saakime Tartule ja teid ümbritsevatele asutustele parima lahenduse. Käesolevaga anname üle avalikus hääletuskeskkonnas petitsion.ee Arvestada. Jätta sild objektina üldplaneeringu põhilahendusest välja. Tähtvere silla ja sellega kaasneva magistraaltänava rajamise vastu Sillakoridori alused maad arvata Tähtveres puhke- ja virgestusala koosseisu ja Ühispöördumine kogutud hääled. Petitsioonile kogunes 9 päevaga (28.05.-05.06.16) 1888 Ujula tn piirkonnas loodusliku haljasmaa koosseisu. Tähtvere silla ja toetusavaldust nii Tartu linnakodanikelt kui ka Tartu sõpradelt ja sellega kaasneva külalistelt. magistraaltänava Kutsume Tartu linna vastutavaid ametiisikuid ja vollikogu liikmeid üles rajamise vastu loobuma kavast, mis ohustab nii linlaste kui ka linna külaliste seniseid puhkamis- ja sportimisvõimalusi. Kava rakendumise korral on väga Algatusgrupp: tõenäoline, et see kahjustab Emajõe-äärseid rohealasid ja ökoloogilisi Laura Lilles-Heinsar kooslusi, hävitab raguliku miljöö Emajõe suplusrandedes mõlemal Tiia Kõnnussaar jõekaldal ning muudab Supilinna transiidi koridoriks. Kristiiina Praakli Temme ettepaneku Tähtvere silla ehitamise kava üldplaneeringust Siim Sutt lõplikult välja arvata. Oleme samas veendunud, et Tartu vajab hädasti uusi 28.06.2016 kergliiklussildu kummalgi pool jõekallast olevate liiklejate paremaks ühendamiseks – seega ei tasu investeerimisplaane sugugi maha matta, küll aga saab neid viia paremasse vastavuse kogukondade huvidega. Lisad 1, 2, 3: petitsiooni tekst, kodanike arvamusavaldused, petitsiooni allkirjastanud. Lisainfo: http//petitsioon.ee/tahtvere-silla-vastu. Teeme ettepaneku muuta Tartu-Valga mnt. ääres asuva Riia 148 krundi maakasutust vastavalt lisatud plaanile “Riia 148 tsoneeringu ettepanek” Evi Ilves-Schalk järgnevatel põhjustel: 29.06.2016 102 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde 1. AARDLA tänava äärne OLEMASOLEV hoonestus Riia 148 piirkonnas on 1. Arvestada. valdavalt 5 korruseline. Seetõttu võiks osaliselt kortermaja hoonestus olla AARDLA tänava ääres viiekordne (30-50% ulatuses hoonestusest). 2. Arvestada. Pidada lõikes 1 toodud põhjendusi piisavaks, et 2. Riia 148 krundil on võimalik Tartu-Valga mnt. äärde rajatavate võimaldada ärihoone kavandamine Riia tn äärde ja säilitada park ärihoonetega eraldada krundi elamuala müraallikast, st. luua müra Aardla tänava ääres, kus mürareostus puudub. Kergliiklusservituudi tõkestav puhver krundi kõrval oleva Tartu-Valga mnt. suure liiklusmüra ja ala kanda kergliiklusteede joonisele, rohelise võrgustiku joonisel krundi sisese elamuala vahele. Suure liiklusmüra tõttu ei täida park- kajastada see alleestruktuurina. puhkeala Riia 148 krundil oma puhkeotstarbelist eesmärki. Käesoleva punkti selgituseks: 1) Tartu Linnavolikogu on oma 12.06.2014 otsusega nr 83 "Tartu linna üldplaneeringu ülevaatamise tulemused" sätestanud põhimõtte, et: "Lähtudes Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa põhimaantee (Ringtee tn) ja Tartu-Valga mnt liikluskoormuse tõusust ja sellega kaasnevast kahjulikust mõjust inimese tervisele, eelistada nimetatud teede äärsetel aladel elamufunktsioonile kaubandus- ja teenindusfunktsiooni ning viia vastavad muudatused üldplaneeringusse". 2) eelmises punktis kirjeldatud olukorra tõttu, kus Tartu-Valga mnt.-l järjest tugevnev liiklusmüra suurendab kahjulikku mõju inimese tervisele, ei täida meie arust park-puhkeala Tartu-Valga mnt. ääres Riia 148 krundil oma puhkeotstarbelist eesmärki. Liiklusmüra tase Riia 148 krundi kõrval oleval Tartu-Valga mnt. lõigul ja Riia 148 krundil endal 65-75 dB (päeval) ületab tunduvalt olemasolevatele linnaparkidele kehtestatud müra piirtaset 60 dB päeval/55 dB öösel ja taotlustaset uutele planeeritavatele pargialadele 55/45 dB. 3) Tartu linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava 2013.a. soovitab: „Laiemaid alasid hõlmavates planeeringutes kasutada müraresistentseid alasid/hooneid (äripinnad) mürapuhvritena müratundlike alade/hoonete (elamud, mänguväljakud) kaitseks“. 4) Tallinna linna tegevuskavas "Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava Tallinnas aastateks 2014 – 2018" märgitakse samuti, et: "Planeerimine on tõhus vahend elamualade ja teiste müratundlike piirkondade eraldamiseks müraallikast. Kõige mõjusam neist on 103 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde müraresistentsete alade, nagu äri- ja tööstusmaad, kasutamine mürapuhvrina müratundlike alade, näiteks elamute, sotsiaal- ja haridusasutuste hoonete ees." Teeme ettepaneku arvestada meie seisukohti ja lisatud Riia 148 tsoneeringu plaanil tehtud ettepanekut Tartu linna üldplaneeringu 2030+ koostamisel. Arvestada, linn on kujundanud ettepaneku kaalumisel lõpliku seisukoha, Olles tutvunud koostamisel oleva Tartu linna üldplaneering 2030+ kus kaubanduskeskuse krundi osa kohta üldplaneeringu tasandil Kummeli Kinnisvara (planeeringu number UP-14-003) eskiislahendusega, teeb Kummeli juhtotstarvet määrata ei ole planeeringu üldistusastet arvestades mõistlik. OÜ Kinnisvara OÜ Tartu linnavalitsusele ettepaneku mitte muuta Vahi tn 62 18.07.2016 kinnistu senist üldplaneeringukohast maakasutust. Vahi tn 62 kinnistu maakasutus kehtivas planeeringus on teenindusettevõtete maa (Ä). Tartu linna üldplaneeringu 2030+ eskiislahenduses on krundi maakasutuseks määratud osaliselt kaubandus- ja teenindusettevõtte maa-ala (ÄT) ja osaliselt haljasala (HP). Kummeli Kinnisvara OÜ on Tartu linnavalitsusele esitanud Vahi tn 62 kinnistu detailplaneeringu algatamise ettepaneku Vahi tn 62 krundi jagamiseks ning tankla rajamiseks Vahi-Nurme-Kummeli ringristmiku äärde. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku mitte muuta Vahi tn 62 kinnistu senist üldplaneeringukohast maakasutust ning vajadusel täpsustada maakasutuse nimetust vastavalt planeeringu eskiisis kasutatule: "kaubandus- ja teenindusettevõtte maa-ala (ÄT)". Seoses valingvihmadega 3. juulil 2016, kui sadas 20 mm sadet 10 minuti Arvestada. jooksul ametlikel andmetel, (kuid tõenäolist rohkem,) jäid osad Liiva Tartu Veevärk AS tänava (Liiva 16 jt) kinnistud vee alla. Põhjus -kinnistud asuvad oluliselt 05.08.2016 allpool Emajõe tammi ning Liiva tänava tasapinda. Mõlemal pool Liiva tänava lõppu on maapind üles tõstetud – ühel pool on TÜ spordihall, teisel pool kortermajad. Vesi Liiva tänava ülemisest otsast ja kõrvalmaadelt valgub 3. juuli taolise saju korral madalamale pinnale ja uputab. Selleks, et Liiva tänava lõppu kaitsta erinevate Emajõe kõrguste juures analoogsete valingvihmade eest, on vaja teha märkmisväärseid kulutusi nii inveteeringutena kui ka edasesel ekspluateerimisel. Ettepanek: antud piirkond arvata miljööaladest välja ja võimaldada pikas perspektiivis arengut, kus maapind tõstetakse Emajõe võimalikust üleujutustasemest kõrgemale? Tänased hooned ei ole ühtne tervik, ühel hoonel on fassaad 104 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde kaetud erinevate laudistega ja üks maa-ala on tühi. Ettepanek määrata Tartus Uus tn 45, 47 ja 51 kinnistutele Arvestada. Arvestades piirkonnas kujunenud hoonestuslaadi on neljakorruseliste hoonete ehitusõigus. aktsepteeritav antud kinnistutel 3-4 kordsete hoonete rajamine, eeldusel, Edumees OÜ et Uus tn 45 kinnistu kohal paiknev hoone on madalam ja sobitub Uus tn 11.08.2016 41 puitelamuga. Soovin käesolevaga esitada ettepaneku Tartu linna üldplaneeringu Arvestada. lahenduse kohta. Nimelt on hetkel Uus-Ihastes asuva kinnistu Purpuri tn 3 Anneli Apuhtin sihtotstarve elamumaa. Võimalusel palun kaaluda nimetatud maa-ala 16.08.2016 jätmist rohealaks ning perspektiivis istutada sinna mets. Põhjendan oma ettepanekut asjaoluga, et Luunja katlamajast ja Grüne Fee kasvuhoonetest lähtub Ihaste linnaosale müra ja valgusreostus, metsatukk nimetatud maa-alal annaks õdusat kaitset tervele linnaosale ning võimaldaks ühtlasi laiendada olemasolevat puhkeala. Hetkelgi kasutatakse nimetatud kinnistu äärealasid jalutamiseks ja rahvaspordiks, minu hinnangul oleks roheala laiendamine piirkonna elukeskonda igati parandav, elamumaa sihtotstarbe hoidmine maa-alal, mis on suhteliselt niiske, ei ole ilmtingimata vajalik. Usun, et elamualasid on Tartu linnas ja selle lähiümbruses, sh Ihaste läheduses piisavalt. Ettevõttel on kavas krunt ja sellel paiknevad ehitised korrastada. Arvestada. Käesoleval ajal otsime aktiivselt võimalusi krundile parema rakenduse Tarena OÜ leidmiseks. Olles kaalunud mitmeid erinevaid tegevusi, on selgunud, et 08.09.2016 keset linna nii suurel krundil tootmistegevuse rajamine on komplitseeritud. Seetõttu näeme, et pikemas perspektiivis on Näituse tn 33 krunt ja sellel paiknev hoonestus kasutuses pigem äriotstarbelisena, kui tootmiseks vajalikuna. Arvestades kaugemat perspektiivi, palume määrata Näituse tn 33 krunt koostatavas üldplaneeringus Ä (ärimaa) tähisega, jättes täpselt määramata ärimaa alaliigi. Ärimaa alaliigi määramata jätmise põhjuseks on asjaolu, et päris täpne kasutusvisioon on hetkel veel välja kujunemata. Seejuures kinnitame, et puudub kavatsus 105 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  Lisa Tartu Linnavalitsuse 13.09.2016 korralduse nr 921 juurde ärimaa kombineerimiseks elamumaaga. Ärimaa otstarbe määramine loob tulevikuks laiemad võimalused krundi kasutamiseks ja maa-ala korrastamiseks. 106 Marili Jõesuu vanemjurist linnasekretäri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/  TARTU LINNAVALITSUS KORRALDUS Tartu, Raekoda 13.09.2016 nr 921 Seisukoha võtmine Tartu linna üldplaneeringu eskiislahenduse kohta laekunud arvamuste osas ja eskiislahenduse avaliku arutelu aja ja koha määramine Tartu linna üldplaneeringu eskiislahendus kiideti heaks ja suunati koos keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmiga avalikule väljapanekule Tartu Linnavolikogu 14. aprilli 2016. a otsusega nr 330. Eskiislahenduse ja KSH programmi avalik väljapanek toimus 02.05─29.05.2016. Üldplaneeringu eskiislahenduse ja KSH programmi arutelud toimusid 09.05.2016 ja 30.06.2016. Raja 31a krundi planeeringulahenduse osas toimus täiendav arutelu puudutatud isikutega 22.08.2016. Avaliku väljapaneku ajal esitasid asjast huvitatud eskiislahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Esialgsed seisukohad planeeringu avalikustamise osas kujundas linn 9. augusti 2016. a istungil protokollilise otsusena. Seejärel jätkas linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond seisukohtade väljatöötamist ja esitas need linnavalitsusele. Seisukohad võetakse üksnes üldplaneeringu eskiislahenduse kohta esitatud ettepanekute ja vastuväidete osas. KSH aruande kohta esitatud arvamuse alusel tehakse KSH aruandes vajalikud täiendused. Ettepanekute arvessevõtmist kirjeldatakse ja arvestamata jätmist põhjendatakse täiendatud aruandes või selle lisas. Kirjalikule küsimusele vastati keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi § 37 kohaselt lihtkirjaga. Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, § 30 lg 1 p 2, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lg 1, kuni 30. juunini 2015. a kehtinud planeerimisseaduse § 16 lg-d 2 ja 8 ning arvestades 02.05─29.05.2016 toimunud avalikku väljapanekut ja arutelude tulemusi ning planeeringust huvitatud isikute poolt esitatud kirjalikke seisukohti, Tartu Linnavalitsus o t s u s t a b: 1. Võtta seisukohad Tartu linna üldplaneeringu eskiislahenduse osas vastavalt lisale. 2. Planeeringu eskiislahenduse kohta laekunud ettepanekuid/vastuväiteid ja linna seisukohti tutvustada linnavolikogu arengu- ja planeerimiskomisjonis. 3. Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnal korraldada üldplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamiseks avalik arutelu. 4. Eskiislahenduse avaliku arutelu toimumise ajaks määrata 20. september 2016. a kell 16.00 ja kohaks raekoja saal. 5. Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnal korraldada üldplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamise ja avaliku arutelu toimumise aja ning koha kohta teate ilmumine ajalehes Postimees ja Tartu linna koduleheküljel vähemalt nädal aega enne avaliku arutelu algust. 6. Korraldus jõustub 14. septembril 2016. a. / allkirjastatud digitaalselt / / allkirjastatud digitaalselt / Valvo Semilarski Marili Jõesuu abilinnapea linnapea ülesannetes vanemjurist linnasekretäri ülesannetes  TARTU LINNAVALITSUS LINNAPLANEERIMISE JA MAAKORRALDUSE OSAKOND Hea üldplaneeringu koostamise protsessis 13.09.2016 nr 9-3.2/UP-14-003 osaleja Tartu linna seisukohad üldplaneeringu eskiislahenduse kohta esitatud ettepanekute ja vastuväidete osas ning kutse arutelule Täname aktiivse huvi ja osalemise eest Tartu linna üldplaneeringu koostamise protsessis. Edastame Tartu linna seisukohad (vt lisatud fail) üldplaneeringu eskiislahenduse avalikustamisel esitatud ettepanekute ja vastuväidete osas. Olete oodatud avalikule arutelule, mis toimub teisipäeval, 20.09.2016 kell 16.00 Tartu raekoja saalis. Arutelul tutvustatakse esitatud kirjalikke arvamusi ja linna seisukohti nende kohta ning põhjendatakse planeeringu edasiseks koostamiseks valitud võimalikke lahendusi. Lugupidamisega / allkirjastatud digitaalselt / Urmas Ahven juhataja Jaanika Koppel 736 1259 [email protected] ______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________ Raekoja plats 3 tel 736 1242, faks 736 1164 www.tartu.ee 51003 TARTU reg kood 75006546 [email protected] Saatja: Ruth Plakk <[email protected]> Saatmisaeg: 14. september 2016. a. 8:30 Teema: Saadame teile digitaalselt allkirjastatud dokumendi: Tartu linna seisukohad �ldplaneeringu eskiislahenduse kohta esitatud ettepanekute ja vastuv�idete osas ning kutse arutelule Manused: Linnaplaneerimise_ja_maakorralduse_osakond_Kiri_20160913_UP- 14- 003.bdoc Saadame teile digitaalselt allkirjastatud dokumendi. Dokumendi v�ljaandja: Tartu Linnavalitsus\Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond Dokumendi liik: Kiri Dokumendi number: UP-14-003 . Dokumendi kuup�ev: 13.09.2016 Teema: Tartu linna seisukohad �ldplaneeringu eskiislahenduse kohta esitatud ettepanekute ja vastuv�idete osas ning kutse arutelule. Kiri sisaldab digitaalselt allkirjastatud dokumenti DigiDoc (*.ddoc) formaadis. Dokumendi allkirja kontrollida ja allkirjastatud faili lugeda saab Digidoc'i kliendiga ( http://www.id.ee ) v�i DigiDocCheck portaalis : https://digidoccheck.sk.ee. DigiDoc'i konteiner sisaldab samanimelist "Portable Document Format" (pdf) vormingus faili. "Portable Document Format" (pdf) faile saab lugeda n�iteks Adobe Acrobat Readeriga (http://www.adobe.com/) (See attached file: Linnaplaneerimise_ja_maakorralduse_osakond_Kiri_20160913_UP-14- 003.bdoc)