HANILA VALLAVALITSUS
Keskkonnaamet
Narva mnt 7a
15172 Tallinn 16.09.2016 nr 4-3/42-1
[email protected]
Avaldus vee erikasutusloa saamiseks
Hanila Vallavalitsus, asukohaga Keskuse tee 3, Kõmsi 90102, Hanila vald, Läänemaa,
registrikoodiga 75014020, taotleb 5 aastaks vee erikasutusluba Virtsu kalasadama faarvaatri
süvendamiseks.
Virtsu kalasadam asub Virtsu poolsaarel Virtsu alevikus. Vee erikasutuse iseloomustus ja muud
lisamaterjalid on lisatud avaldusele.
Ehitusprojekti esitame ainult elektrooniliselt, kuna eelmise vee erikasutusloa taotlemisel esitatud
ehitusprojekti dokumentide kausta meile Keskkonnaameti poolt ei tagastatud ning meil
puuduvad vabad lisakaustad paberkandjal.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Arno Peksar
Vallavanem
Lisad:
1. Vee erikasutuse asukoha ja vee erikasutusega kavandatava tegevuse kirjeldus;
2. Vanalinna kinnistusraamatu väljavõte;
3. Vanalinna sadama kinnistusraamatu väljavõte;
4. Virtsu kalasadama projekt;
5. Virtsu kalasadama arhitektuur-ehituslik osa.
Keskuse tee 3, Kõmsi küla Telefon 477 2243 Pangakonto EE201010602005101004
Hanila vald Faks 477 5146 SEB Pank
90102 Lääne mk E-post
[email protected] Pangakonto EE142200221048553149
Registrikood 75014020 Veebileht www.hanila.ee Swedbank
Vee erikasutuse asukoha ja vee erikasutusega kavandatava tegevuse kirjeldus:
Virtsu kalasadam asub Suure väina idakaldal Virtsu alevikus, Hanila vallas, Läänemaal.
Sadamast linnulennult ligikaudu 1 km kirdesse jääb Mõniste laht ja läände Kõbajalaid.
Virtsu kalasadam moodustub kahest funktsionaalses ühenduses olevast sadamaosast ja kogu
sadamat hõlmavast akvatooriumist. Sadama akvatoorium ei ole seaduses sätestatud mõistes
täpselt fikseeritud. Sadama maismaaosa hõlmab kokku seda teenindava teega osaliselt või
täielikult kuute katastriüksust. Mõlemasse sadamaossa pääseb väinast sisse mööda ühist
faarvaatrit.
Kalasadama rekonstrueerimistöödega alustati 2011. a suvel. Kuna Hanila Vallavalitsusel
puudusid rahalised vahendid ühe korraga täies ulatuses sadama rekonstrueerimiseks, siis
taotleti 2011. aastal vee erikasutusluba tööde teostamiseks Virtsu kalasadama lääne- ja
kirdebasseinides ning piiratud ulatuses faarvaatri läänepoolses osas eemaldamaks faarvaatrist
ainult kõige ohtlikumaid takistusi. Sadamabasseinid süvendati ehitusprojektis ja vee-
erikasutusloas taotletud mahus, kuid rahalisi vahendeid faarvaatri osaliseks süvendamiseks ei
jätkunud. Seetõttu faarvaatri süvendamist ei ole toimunud ning olemasolev olukord ei taga
sadama ohutut kasutamist.
Praeguses rekonstrueerimise etapis planeeritakse faarvaatri süvendamist kogu ulatuses.
Sadamasse viiv faarvaater on planeeritud süvendada kõrgusmärgile -2,2 meetrit keskmisest
veeseisust. Läänesadama faarvaatri osa süvendatakse loode suunal kõrgusmärgile -2,2 m
süvendusmahus 2500 m3 ja kirdesadama faarvaatri osa süvendatakse lääne suunal
kõrgusmärgile -2,2 m süvendusmahus 4500 m3. Faarvaatri osas süvendatav pinnas
eraldatakse faarvaatrist vee-erikasutusloa taotluses näidatud tehnikaga ning aetakse laiali
ühtlase kihina taotluse lisas olevatel faarvaatri kõrval asetsevatel aladel. Antud alade
täitmisega tekib suurem kaitse sadama territooriumil olevale muinsuskaitsealusele
vasallilinnusele, mille müüre ohustavad tugevad läänekaare tormid. Hetkel toimuvad
vasallilinnuse järkjärgulised taastamis- ja konserveerimistööd. Kaitset aitavad suurendada
faarvaatrist väljalohistatavad suuremad kivid, mis jäetakse selle jaoks terveks. Laevatee
faarvaatri süvendatava pinnase maht on geomeetriline maht, mis on arvutatud
süvendussügavuse ja merepõhja sügavuse vahena. Süvendusala piiridel on nõlvade kalle
planeeritud 1:7. Ujuvmärkide ankrute paigaldamise süvendid on arvestatud geomeetrilisse
mahtu. Geomeetriline maht on arvutatud käsitsi arvutusega. Süvendatava pinnase
geomeetrilisele mahule on lisatud 2,5% geomeetrilisest mahust. Süvendustööde täpsus sõltub
töövõtja valitud ja kasutada olevast süvendusmeetodist ning seetõttu ülesüvendamisest kohati
tekkivat võimalikku mahtu ehitusprojektis määratud ei ole. Süvendamisele kuuluva pinnase
näol on tegemist väiksemas osas liivaseguse mudaga ja valdavas suuremas osas tahkema
savimöllmoreeniga. Materjal eraldatakse faarvaatrist kopaga, seda eelnevalt kobestamata,
millega eeldatavalt ei teki suuremal määral heljumit. Vee erikasutusluba taotletakse faarvaatri
süvendamiseks orienteeruvas süvendusmahus 7000 m3.
Vee erikasutuse asukoha skeem ja kaart (soovitavalt mõõtkavas 1:10 000):
Avaldusele on lisatud skeem, millel näidatakse süvendatava faarvaatri paiknemine ning
faarvaatrist väljavõetava materjali paigutamisala. Faarvaatri ja sellega piirneva osa kohta on
tehtud täpne sügavuste mõõdistamine.
Vee erikasutusloa taotleja tegevusala iseloomustus:
Vee erikasutusloa taotleja on kohalik omavalitsus, kes kalasadama rekonstrueerimiseks on
sõlminud kokkuleppe kohalike kalandusettevõtjatega. Kalasadama rekonstrueerimise
perioodil ja KalaLeaderi meetme määratud selle järgse perioodi ajal on sadama valdajaks ja
omanikuks vastavalt kinnistute omandusele Hanila Vallavalitsus. Sadama edasiseks
haldamiseks on moodustatud mittetulundusühing Vanalinna, kes koosneb kohalikest elanikest
ja kutselistest kaluritest.
Sadama kinnistud jäävad valla hallata või omandusse avalduse esitamise momendil vähemalt
2028. aasta lõpuni. Sadama teenindamiseks vajalikest kinnistutest 4 kuulub
munitsipaalomandisse, 2 kinnistu peale on saadud kasutusõigus.
Virtsu kalasadam oli algselt planeeritud peamiselt Virtsu aleviku ja selle naaberkülade
kalandusettevõtjatele kohaliku tähtsusega kalasadamaks. Sadama plussiks võrreldes teiste
piirnevate kala- ja muude sadamatega on väga hea ligipääs maismaa poolt ning lühike
väljapääs sügavamasse merre.
Keskeltläbi kasutab viimaste aastate andmete alusel sadamat aastas 20 kutselist kalurit, kellele
lisandub umbes sama arv hobikalastajaid ja meresõiduhuvilisi. Kohalikud seltsid on
arendamas sadamas noortele huvihariduse võimalusi, milleks on ostetud juba vastavat
tehnikat (meresõidukajakke jm).
Lähtuvalt eelpooltoodust on sadamat kasutavate ettevõtjate ja üksikisikute arv sadama
korrastamise ja teenuste valiku laiendamise käigus pidevalt kasvanud ning kasutajaid on
tulnud juurde juba ka kaugemalt, kui esialgu planeeritud Virtsu alevik ja selle naaberkülad.
EMTAK kood 03111
Vee erikasutuse eest vastutav isik:
Arno Peksar
Hanila vallavanem
Telefon: 477 2243; 505 4980
e-post:
[email protected]
Vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika:
Faarvaatri süvendamiseks kasutatakse spetsiaalset süvendajat Watermaster Classic 3.
Ujuvaluse pikkus on 10 m, laius 3,2 m ja süvis 0,8 m. Süvendamiseks kasutatav masin on
tehniliselt korras ning masina hüdrosüsteemis ja tööks kasutatakse loodussäästlikke õlisid ja
kütust. Mootor paikneb spetsiaalses vannis, vältimaks juhuslikku õlide ja kütuse sattumist
vette, seetõttu süvendustegevusega keskkonnareostust ei teki. Faarvaatril paiknevad kivid
tõstetakse või lohistatakse välja. Suuri rändrahne ei lõhata ega lõhuta vaid lohistatakse
faarvaatrist välja näidatud kaadamisalale vasallilinnuse kaitseks.
Tööde ajal teostatakse visuaalset heljumi leviku seiret, et oleks võimalik tööd peatada juhul,
kui on märgata heljumi kandumist Puhtu-Laelatu looduskaitseala piirkonda. Tööd peatatakse
tuule tugevnemise korral üle 10 m/s heljumi liigse tekkimise vältimiseks. Süvendustöid ei
tehta lindude pesitsus- ja kalade kudeajal.
Vee erikasutusega seotud tööde teostamise või vee erikasutusega seotud kavandatava
ehitise projekt:
Vee erikasutusloa taotlusele saadetakse juurde elektrooniliselt Arhitektuuribüroo Pluss OÜ
poolt koostatud Virtsu kalasadama rekonstrueerimistööde projektdokumentatsioon.
Varasemalt on Keskkonnametile saadetud ka antud projektdokumentatsioon paberil, mida
vallale ei ole tagastatud.
Vee erikasutamise aeg:
Vee erikasutuse ajaks on planeeritud periood viis aastat. Töid teostatakse aastasiseselt
jäävabal perioodil, arvestades ilmastikutingimuste ning pesitsus- ja kudeaegadest tekkivaid
piiranguid. Tööde teostamine sõltub rahaliste vahendite saamisest läbi KalaLeaderi meetme.
Vee erikasutuses kasutatava tehnika vastavus parimale võimalikule tehnikale:
Tööde teostamiseks kasutatakse ainult töökorras ja keskkonnale ohutut tehnikat. Faarvaatri
süvendamise juures kasutatakse spetsiaalset Watermaster Classic 3 ujuvekskavaatorit, mille
hüdrosüsteemis on ökoloogiliselt ohutu õli ja mille mootor asub spetsiaalses vannis. Rikke
tekkimisel peatatakse tööd kohe kuni rikke likvideerimiseni.
Maa õigupärast valdust tõendav dokumentatsioon:
Avaldusele on lisatud sadama kirdeosa katastriüksuse, millel paikneb antud sadamaosa,
kinnistusraamatu väljavõte kuulumise kohta Hanila Vallavalitsusele ning sadama lääneosa
katastriüksuse kinnistusraamatu väljavõte tõendamaks kasutusvaldust Hanila valla kasuks.
Nende 3 vallale kuuluva kinnistu, mis ei puuduta vee-erikasutust ja faarvaatrit, omandiõiguse
dokumente taotlusele ei lisata.
Teise eraomandis, kuid valla kasuks tehtud tähtajalise kasutuse kohta samuti andmeid ei
esitata, kuna antud kinnistu ei puuduta taotletavat vee-erikasutust.
Veekogu süvendamisel väljavõetava, veekogu põhja paigutatava või uputamisele
kuuluva pinnase või jäätmete maht (m3) ning nende omaduste kirjeldus:
Faarvaatri süvendamisel eemaldatakse pinnast ligikaudu 7000 m3, mis paigutatakse
süvendamisel faarvaatrist kopaga taotlusele lisatud skeemil näidatud nähtud kahele
kaadamisalale. Faarvaatri osas on teadaolevalt palju rahne. Süvendamisele ettejäävad suured
rändrahnud eemaldatakse faarvaatrist ja viiakse vasallilinnusele lähemal olevale
kaadamisalale, väiksemad kivid kasutatakse võimalusel ära kalasadama muuli ehituses või
paigutatakse koos pinnasega kaadamisaladele.
Lõhkekehi või keskkonnareostust põhjustavaid lisandeid süvendavatel aladel ei ole teada.
Neid ei tulnud välja ka varasemalt sadamabasseinide süvendamisel.
Planeeritud vee erikasutuse piirkonna koordinaadid L-Est süsteemis:
Planeeritud kaadamisalade nurgakoordinaadid faarvaatri süvendamisel on:
1) X: 6494409,7 Y: 472003,7
2) X: 6494445,2 Y: 472023,6
3) X: 6494447,1 Y: 472103,6
4) X: 6494409,9 Y: 472134,6
1) X: 6494353,9 Y: 472257,1
2) X: 6494447,3 Y: 472181,9
3) X: 6494467,5 Y: 472358,9
4) X: 6494450,1 Y: 472344,3
5) X: 6494448,6 Y: 472309,2
6) X: 6494405,4 Y: 472294,8
7) X: 6494373,0 Y: 472297,3
Seirepunktide asukoht, seire aeg ja sagedus:
Faarvaatri süvendamisel toimub seire tööde teostamise perioodil ühes punktis kaadamisalal
lähtuvalt tööde teostamise asukohast faarvaatris. Kui kaadamisel on läänekaarte tuul, siis
toimub lisaseire teises punktis ranniku läheduses vasallilinnuse juures.
Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse mõju vähendamise meetmete
kirjeldus:
Kaadamistöid faarvaatril tehakse võimalikult tuulevaiksel perioodil ning töid ei teostata tuule
kiirusel üle 10 m/s. Kaadamise mõju seisneb eelkõige heljumi tekkes ja selle võimalikus
levimises tööde piirkonnast kaugemale, kuna faarvaater asub Natura 2000 alal. Heljumi
võimaliku muusse piirkonda sadama alalt kandumise vähendamiseks valitakse süvendamiseks
võimalusel lääne ja loodekaare tuuled. Sellega minimaliseeritakse süvendustöödega heljumi
poolt kahjustatavat piirkonda, mis piirneks optimaalsemal juhul ainult kaadamisaladega.
Faarvaatril paiknevad kivid tõstetakse välja, suuri rändrahne ei lõhuta vaid need lohistatakse
faarvaatrist välja kaadamisplatsile.
Arno Peksar
Vallavanem
Veeteede Amet
[email protected],
[email protected] 21.09.2016 nr 14-6/16/704-3
Seisukoha küsimine Virtsu sadama süvendatud pinnase kaadamise kohta
Edastame Teile Hanila Vallavalitsuse vee erikasutusloa taotluse Virtsu kalasadama faarvaatri
süvendamiseks ja süvendatud pinnase merre paigaldamiseks (kaadamiseks) ning palume Teie
seisukohta valitud kaadamiskoha meresõiduohutuse osas.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rein Kalle
juhataja
Keskkonnaosakond
Lisad: 1) vee erikasutusloa taotlus;
2) sadamate plaan (pdf).
Kaari Männikus-Nilson 680 7452
[email protected]
Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658