dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Veeteede Amet
Sissetulev kiriAvalik

Koondraport 2016

Veeteede Amet · 19. september 2016
Viit
1-1.-5./16/3277
Registreeritud
19. september 2016
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
e-mail
Funktsioon
1-1. Üldjuhtimine (2003-2016)
Sari
1-1.-5. Kirjad koostööst ja välisabist merenduses riikideg
Toimik
1-1.-5./16
Vastutaja
Toomas Leetjõe (VA juhtkond)

Failid

  • 📎FW Ministeeriumide haldusalade töötajate arvu ja palkade koondraport.pdf103 KB
  • 📎Koondraport 2016.pdf3261 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Enid Ploom Saatmisaeg: 14. september 2016. a. 13:40 Adressaat: Keiu Leopard Teema: FW: Ministeeriumide haldusalade t��tajate arvu ja palkade koondraport Manused: Koondraport 2016.pdf Palun registreeri Postipoisis. From: RAM Avalik teenistus [mailto:[email protected]] Sent: Wednesday, September 14, 2016 12:37 PM To: RAM Personalijuhid p�hiseaduslikud institutsioonid (ext) <[email protected]>; RAM Personalijuhid ministeeriumid (ext) <[email protected]>; RAM personalijuhid ametid ja inspektsioonid (ext) <[email protected]>; RAM Personal Hallatav (ext) <[email protected]> Cc: Riina Maat <[email protected]>; Birgit H�nilane <[email protected]>; Merle Hunt <[email protected]> Subject: Ministeeriumide haldusalade t��tajate arvu ja palkade koondraport Head personalijuhid! Valminud on ministeeriumide haldusalade t��tajate arvu ja palkade koondraport. Koondraportis on v�rreldes esialgsete haldusaladele edastatud raportitega andmeid korrigeeritud tulenevalt sellest, et: 1. Kolme asutuse (Kaitsev�gi, Lennuamet, Maaeluministeerium) puhul vajasid korrigeerimist tulemustasud, kuna palgauuringu algandmetes olid need ekslikult n�idatud topelt (nii veerus �KESKMINE �HE KUU TULEMUSTASU, arvutatud viimase 6 v�i 12 kuu p�hjal. Sisaldab nii kuu- kui ka kvartalip�hiseid tulemustasusid� kui ka veerus �Muutuvad aasta ja poolaasta tulemustasud ning preemiad 2015�). See m�jutas nimetatud asutuste aasta kogupalkade hajususe arvutamise tulemusi ning osaliselt ka teiste samas v�rdlusgrupis olevate asutuste palgapositsioone. 2. Arvutustest j�id v�lja Kaitsev�e �hendatud �ppeasutuste keskastme kursuse kuulajate, p�hikursuste kadettide ja Balti Kaitsekolled�i �ppurite ning Kaitseliidu valvurite andmed. See m�jutas nimetatud asutuste aasta kogupalkade ja kuu p�hipalkade hajususe arvutamise tulemusi. Samuti m�jutas see osaliselt ka teiste samas v�rdlusgrupis olevate asutuste palgapositsioone. Samuti juhime t�helepanu, et palkade hajususe joonistel on v�lja toodud lisaks keskmise palga n�itajale ka mediaanpalga n�itaja, mis v�imaldab asutusel valida sobiv v�rdlus. Asutused on j�rjestatud mediaanpalga alusel. Parimate soovidega Birgit H�nilane Riigihalduse ja avaliku teenistuse osakond Rahandusministeerium tel 611 3518 [email protected] www.rahandusministeerium.ee | Endla 13, 10122 Tallinn twitter.com/rahandus | blogi.fin.ee Merle Hunt Riigihalduse ja avaliku teenistuse osakond Rahandusministeerium tel 611 3492 [email protected] www.rahandusministeerium.ee | Endla 13, 10122 Tallinn twitter.com/rahandus | blogi.fin.ee ? S��sta loodust ja �ra prindi seda e-kirja! K�esolev e-kiri v�ib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. This e-mail may contain information which is classified for official use. Ministeeriumide haldusalade töötajate arvu ja palkade koondraport Sisukord 1 Töötajate arv.........................................................................................................................................................2 1.1 Valitsussektori ja keskvalitsuse töötajate arvu prognoos 2016-2020 ..........................................................2 1.2 Haldusalade puhasmuutused perioodil 01.06.2015-01.06.2016 .................................................................2 1.3 Valitsemise mahu vähendamisega jätkamine 2016-2019 ............................................................................5 2 Riigi ametiasutuste ja hallatavate riigiasutuste palgauuringu esialgsete andmete analüüs ................................6 2.1 Aasta kogupalkade ja kuu põhipalkade hajusus ...........................................................................................6 2.2 Aasta kogupalkade sisemine õiglus ............................................................................................................19 2.3 Aasta kogupalkade sisemine õiglus ja vabatahtlik voolavus 2016. aasta I poolaastal ...............................27 3 Valitsussektori, sh keskvalitsuse tasandi töötajate arv ja keskmine palk...........................................................32 3.1 Töötajate arv...............................................................................................................................................32 3.2 Keskmine palk .............................................................................................................................................33 3.3 Keskmise palga suhe Eesti keskmisesse palka COFOG-i 1. taseme tegevusalade järgi ..............................34 4 Valitsemise mahu vähendamine 01.06.2015-01.06.2016 ministeeriumide haldusalade kaupa .......................35 5 Palgapositsioonide ülevaade ministeeriumide haldusalade kaupa 2016. aastal ...............................................40 1 1 Töötajate arv 1.1 Valitsussektori ja keskvalitsuse töötajate arvu prognoos 2016-2020 Andmeallikas: Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteem ja Statistikaamet Andmed: Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteemi kontoklass 90 ja Statistika andmebaasi tabel RV021 Arvutusvalem: Täistööajale taandatud aasta keskmine töötajate arv / Eesti tööealine elanikkond 15-74 Valitsussektori Keskvalitsuse töötajate arvu töötajate arvu Valitsussektori muutus Valitsussektori Keskvalitsuse muutus Keskvalitsuse Tööealine hõive osakaal võrreldes töötajate arvu hõive osakaal võrreldes töötajate arvu elanikkond Valitsussektori tööealisest eelmise muutuse Keskvalitsuse tööealisest eelmise muutuse Aasta (15-74) töötajate arv elanikkonnast aastaga protsent töötajate arv elanikkonnast aastaga protsent 2011 1 019 940 116 966 11,5% 55 003 5,4% 2012 1 010 792 116 638 11,5% -328 -0,3% 54 643 5,4% -360 -0,7% 2013 1 000 369 116 872 11,7% 234 0,2% 54 744 5,5% 101 0,2% 2014 991 349 119 056 12,0% 2 184 1,9% 55 654 5,6% 910 1,7% 2015 983 826 118 424 12,0% -632 -0,5% 55 405 5,6% -249 -0,4% 2016* 977 362 117 646 12,0% -925 -0,8% 55 041 5,6% -414 -0,8% 2017* 968 831 116 619 12,0% -1 220 -1,1% 54 560 5,6% -531 -1,0% 2018* 962 933 115 909 12,0% -809 -0,7% 54 228 5,6% -382 -0,8% 2019* 959 150 115 454 12,0% -505 -0,5% 54 015 5,6% -263 -0,5% 2020* 955 893 115 062 12,0% -442 -0,4% 53 832 5,6% -233 -0,5% *Prognoos 1 Töötajate arvu muutuse prognoosimisel on arvesse võetud, et : 1) Riigikaitse arengukava aastani 2022 näeb ette kaitseväe koosseisu kasvu 50 tegevteenistuja võrra aastas. Eesmärgiks on 3400 tegevteenistujat. 2) Töövõimereformi elluviimine näeb ette töötajate arvu kasvu 2015-2018 Töötukassas kokku 389 võrra. Planeeritud kasvud aastate lõikes: 2015 – 100; 2016 – 97; 2017 – 143; 2018 – 49. 1.2 Haldusalade puhasmuutused perioodil 01.06.2015-01.06.2016 Valitsemise mahu vähendamise eesmärk esimesel aastal (01.06.2015-01.06.2016) on saavutatud, ületades seda rohkem kui kahekordselt. Ületamised on tingitud sellest, et asutused on kavandanud ja ellu viinud terviklikke reforme ja tööde ümberkorraldamisi, tagades sellega töörahu järgmisteks aastateks. Töötajate arv on esimesel aastal arvuliselt vähenenud 1712 võrra, kuid seda mõjutab konkreetse kuupäeva vakantside seis, mistõttu ei jää selline seis püsima pikaajaliselt. Töötajate arvu numbrit mõjutavad kõige rohkem suurte asutuste töötajate liikumised (nt Politsei- ja Piirivalveameti voolavus ja uute kadettide tööle võtmine; ülikoolide tähtajalised töölepingud, mis on seotud välisvahenditest rahastatud projektidega jms). 1 Ajutise tööjõu vajaduse kasvu toob endaga kaasa 2017. aasta II poolaastal toimuv EL eesistumise ettevalmistamine ja läbiviimine, töövõimereformi elluviimine, Eesti Vabariik 100 ettevalmistamine ja elluviimine. Püsivalt on erisusena arvestatud Kaitseväe ja Kaitseliidu tegevteenistujate arvu suurenemine (eesmärk +50 tegevteenistujat aastas). Lisaks võib prognoosida, et seoses rahvastiku vananemisega püsib stabiilsena või kasvab tööjõu vajadus tervishoiu ja sotsiaalse kaitse valdkonnas (nt arstid, sotsiaaltöötajad, hooldajad). 2 Tabel 1. Valitsemise mahu vähendamise tulemuste kokkuvõte 01.06.2015-01.06.20162. Arvuna Ettepanek 2015- 01.06.2015- Ilma Haldusala Edukuse % Vahe vähendamise 2019 kokku 01.06.2016 ületamiseta ettepanek HTM* -175 -700 -589,62 -589,62 337% 414,62 JuM -20 -80 -174,95 -80,00 875% 154,95 KaM -57 -228 -106,97 -106,97 188% 49,97 KeM -25 -100 -120,03 -100 480% 95,03 KuM -55 -220 -85,66 -85,66 156% 30,66 MeM -25 -100 -85,74 -85,74 343% 60,74 MKM -49 -196 -69,65 -69,65 142% 20,65 RaM -41 -164 -196,66 -164 480% 155,66 SiM -52 -208 -214,37 -208 412% 162,37 SoM -235 -940 -37,69 -37,69 16% -197,3 VäM -11 -44 -17,3 -17,3 157% 6,3 Põhiseaduslikud Arvuna Ettepanek 2015- 01.06.2015- Ilma institutsioonid vähendamise Edukuse % Vahe 2019 kokku 01.06.2016 ületamiseta ja Riigikantselei ettepanek ÕK -0,3 -1,2 -0,26 -0,26 87% -0,04 VPK -0,4 -1,6 -1,05 -1,05 263% 0,65 RKoH -1 -4 -2,15 -2,15 215% 1,15 RKoG -2 -8 -6,94 -6,94 347% 4,94 RKoN -1 -4 -2,4 -2,4 240% 1,4 RK -1 -4 -1 -1 100% 0 KOKKU -750,7 -3002,8 -1712,44 -1558,43 961,74 Vabariigi Valitsus on kokku leppinud valitsussektori töötajate arvu vähendamise pikas plaanis, mis näeb ette keskvalitsuse töötajate arvu vähendamist ca 750 töötaja võrra aasta. Tabelis 1 on toodud haldusalade kaupa valitsemise mahu vähendamise eesmärgid perioodil 2015-2019. Lähtudes põhimõttest, et edukaid reformijaid heade saavutuste eest ei karistata, siis on mõistlik töötajate arvu vähendamise kontekstis jälgida nelja aasta koondeesmärgi saavutamist. Näiteks on Justiitsministeeriumi haldusala nelja aasta eesmärgiks vähendada töötajate arvu 80 võrra. Esimesel aastal vähenes Justiitsministeeriumi haldusala töötajate arv 175 võrra, st nelja aasta eesmärgi täitmist, seda ületades. Justiitsministeeriumi selgituste alusel on tehtud reforme pikemaajalist vaadet silmas pidades, samuti on plaan tehtud vähendamiste arvelt teatud võimekusi kasvatada (eelkõige Prokuratuur ning Registrite ja Infosüsteemide Keskus). Võttes valitsemise mahu vähendamise esimese aasta tulemusest maha nelja aasta eesmärgi ületamised (Justiitsministeerium, Keskkonnaministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium) on tulemuseks 1558 töötajat vähem. Hinnanguliselt võib esimese aasta tulemustest järeldada, et ca 1500 töötajat on keskvalitsuses vähem, mis jääb pikaajaliselt püsima. Rahandusministeeriumi ettepanek on lugeda esimese aasta valitsemise mahu eesmärk täidetuks ning keskenduda eelkõige töötajate arvu vähenemise trendile, mitte konkreetsele vähenemise arvule, kuna konkreetne arv sõltub paljudest muutlikest teguritest (voolavus ja vakantsid, hooajalised töötajad, välisvahendite projektid jms). 2 Arvestatud on ainult puhasmuutused (st. ühest valitsussektori asutusest teise töötajate ümber tõstmist arvestatud ei ole). 3 Kokku lepitud erisused on arvestatud (erisuste täitmine kulgeb plaanipäraselt): 1. Kaitseväe tegevteenistujate arvu suurenemine (eesmärk +50 tegevväelast aastas) – 2014 lõpp vs 2015 lõpp +131 (suurem kasv on seotud varasemate aastate mahajäämusega sihttasemest; 2016-2020 on eesmärk +50 aastas). 2. Töövõimereformi elluviimine, hetkel tööl +136,5. 3. Euroopa Liidu eesistumise ettevalmistamine ja läbiviimine, hetkel tööl +47. 4. Eesti Vabariik 100 ettevalmistamine ja läbiviimine, hetkel tööl +10. Lisaks kokku lepitud neljale erisusele on Vabariigi Valitsus teinud mitmeid otsuseid (tabel 2), millega kaasnevad täiendavad ametikohad, osadel juhtudel on eraldatud täiendavad vahendid personali palkamiseks. Vabariigi Valitsus otsustas 08.09.2016 valitsuskabineti nõupidamisel tabelis 2 toodud teemad lisada erisuste hulka tabelis toodud ametikohtade arvudega. Tabel 2. Vabariigi Valitsuse poolt tehtud otsused, mis mõjutavad otseselt haldusalade töötajate arvu. Haldusala Täiendavad Selgitused ametikohad SiM 12 Liitlased  30.06 VV kabinetimemo: politseipatrull, kontaktisik, inglise keele tõlk – VV on otsustanud eraldada täiendavad vahendid SiM 15 Pagulased  11.02.2016 VV kabinetimaterjalid, avaliku korra tagamine, migratsioonijärelevalve võimekus, sideohvitser SoM 3 Pagulased  11.02.2016 VV kabinetimaterjalid, rahvusvahelise kaitse saajate vastuvõtmine KuM 12,5 Venekeelse telekanali avamine  20.11.2014 VV kabinetimaterjalide alusel (kuluarvutuste tabel) 12,5 ametikohta (peatoimetaja, projektijuht, assistent, hanketoimetaja, väljastaja 2,5, hommikuprogrammi uudiste töökohad 2, Narva stuudio tehnik, saatekava planeerija/toimetaja, veebikeskkonna arendaja, turundustöötaja)  KuM andmetel oli avalik tellimus 22 ametikohta, tegelik töömaht osutus suuremaks ning 2016. kevadel KuM prognoosis 34 ametikohta  Reaalne kasv ERR-is on olnud 01.06.2015-01.06.2016 13,37 töötajat KuM 5 Eesti Rahva Muuseum  VV on otsustanud eraldada täiendavad vahendid 5 ametikoha tarbeks  15.03.2012 VV kabinetimemos on info, et 2014. a. lisandub 15-16 ametikohta, 2015. a. lisandub 15 ametikohta. ERM täismahus avamisel on plaanis täiskoosseis 145 ametikohta (ERM-i töötajate arv 01.06.2016 on 98,45)  KuM andmetel oli avalik tellimus 55 ametikohta (omatulu teenimise võimekuse kasvatamine), kuid 2016. a. kevadel prognoosis KuM 65 ametikohta (sh ERM-i toitlustusüksuse avamisel on planeeritud 33 täiendavat ametikohta) SoM 32 Lastekaitseseaduse rakendamine  Rakendusüksuse loomine 30 ametikohta  Vanemlusprogramm 2 ametikohta  2016. a. riigieelarve protsessis ja 2017-2020 riigi eelarvestrateegia protsessis otsustati eraldada täiendavad vahendid  01.06.2016 seisuga on SoM palganud 35 töötajat. RK täpsustub Riigi situatsioonikeskus 4 1.3 Valitsemise mahu vähendamisega jätkamine 2016-2019 Vabariigi Valitsus otsustas 08.09.2016 valitsuskabineti nõupidamisel, et esimese aasta eesmärk on saavutatud, kuid siiski jätkatakse valitsemise mahu vähendamisega järgnevalt kolmel aasta. Konkreetseid valitsemise mahu vähendamise eesmärke haldusalade kaupa ei määratleta. Üldine põhimõte on, et ühegi haldusala töötajate koguarv ei tohi kasvada. Edaspidise arvestuse aluseks võetakse 01.06.2016 seis, milles suhtes edaspidiseid muudatusi jälgitakse. Vajadusel ollakse paindlikud Justiitsministeeriumi ja Siseministeeriumi haldusalade puhul. Justiitsministeerium vähendas töötajate arvu märkimisväärselt (üle kaheksa korra aastasest eesmärgist enam) ning on kavandatud selle arvelt kasvatada Prokuratuuri ning Registrite ja Infosüsteemide Keskuse võimekusi. Siseministeeriumi vähendas töötajate arvu samuti oluliselt (üle nelja korra aastasest eesmärgist enam) ning töötajate arvu mõjutavad Sisekaitseakadeemia kadetid ja lõpetajad (suunduvad kaks korda aastas tööle Politsei- ja Piirvalveametisse ning Päästeametisse) ning voolavus (suurte asutuste puhul on kõikumised arvestatavad). Järgnevatel aastatel saavutatakse valitsemise mahu edaspidine vähendamine konkreetsete reformide elluviimise tulemusena. Reformide elluviimist seiratakse jooksvalt. Võimalikud reformid  Kutseharidusvõrgu reform (HTM)  Koolivõrgu reform (HTM)  Muuseumite muutmine kompetentsikeskusteks (sh muutmine sihtasutusteks) (KuM, MeM, KeM, MKM, SiM)  Kultuuriasutuste tugitegevuste konsolideerimine (KuM)  Kultuuriasutuste toitlustusteenuse delegeerimine erasektorile (asutustes, kus see on võimalik) (KuM)  Põllumajandusvaldkonna asutuste optimeerimine (MeM)  Transpordiameti moodustamine (MKM)  SKAIS2 kasutuselevõtt (SoM)  Rehabilitatsiooniteenuste reform (SoM)  Tervise valdkonna asutuste reform (SoM)  Toetusi jagavate asutuste reform (RaM, MKM, HTM)  Maavalitsuste reform (RaM)  Nõustamisteenuste optimeerimine (sh SA Innove Rajaleidja keskused, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet) (HTM, SoM)  Riigi tugiteenuste konsolideerimise jätkamine (RaM, ministeeriumid)  Riigi kinnisvara konsolideerimise jätkamine (RaM, ministeeriumid)  Riikliku statistika tootmise optimeerimine (RaM)  Kohtusüsteemi reform (JuM)  Keskkonnavaldkonna asutuste ümberkorraldamine (KeM)  Ühishoone tugitegevuste optimeerimine (RaM, SoM, JuM, MKM) 5 2 Riigi ametiasutuste ja hallatavate riigiasutuste palgauuringu esialgsete andmete analüüs 2.1 Aasta kogupalkade ja kuu põhipalkade hajusus Andmeallikas: Riigi ametiasutuste ja hallatavate riigiasutuste palgauuring Andmed: Aasta kogupalk 2015 – kuu põhipalk seisuga 01.05.2015; lisatasud 01.11.2014-30.04.2015; tulemustasud ja preemiad 01.01.2014-31.12.2014 Aasta kogupalk 2016 – kuu põhipalk seisuga 01.05.2016; lisatasud 01.11.2015-30.04.2016; tulemustasud ja preemiad 01.01.2015-31.12.2015 Kuu põhipalk 2015. ja 2016. aastal – kuu põhipalk vastavalt 01.05.2015 ja 01.05.2016 seisuga Arvutusvalem: Aasta kogupalk ja kuu põhipalk on taandatud täistööajale. Aasta kogupalk on viidud kuupalgapõhiseks ehk läbi jagatud 12 kuuga. Andmed on esitletud vurrdiagrammina, kus asutused on reastatud viimase kalendriaasta mediaanpalga (arvutatud vastavalt aasta kogupalkade või kuu põhipalkade alusel) järgi kasvavas järjestuses. Sinine kriips tähistab mediaanpalka, kasti servad on ülemine ja alumine kvartiil, vurru otsad on ülemine ja alumine detsiil. Tulba üleval kasti sees on näidatud mediaanpalga ning tulba all keskmise palga näitajad. Asutuse nime juures sulgudes on keskmise palga muutus võrreldes eelmise aastaga. Arvutustes ei kajastu kohtute ja Prokuratuuri õigusemõistmise teenistusgrupi tasemete 6, 7 ja 8; Statistikaameti küsitlejate ja registraatorite; tunnipalkade alusel tasustatud vanglate meditsiinitöötajate; Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste keskastme kursuse kuulajate, põhikursuste kadettide ja Balti Kaitsekolledži õppurite ning Kaitseliidu valvurite andmed. Põhiseaduslikud institutsioonid ja Riigikantselei 2015-20163 Aasta kogupalgad 3 Riigikohtus vähenesid aasta kogupalgad, kuna 2015. aastal oli määratud sekretäridele ja konsultantidele palga püsiosana igakuine lisatasu infosüsteemide topelttäitmise eest, kuid 2016. aasta algusest selle määramine lõpetati. Samuti avaldas keskmiste palkade vähenemisele mõju suur tööjõu voolavus, kuna institutsiooni siseneti katseajal madalama palgaga. Suur tööjõu voolavus on palkadele mõju avaldanud ka Riigikontrollis, kus 2015. aastal oli valimis keskmisest madalamat palka saavate töötajate arv suurem kui 2016. aastal. See viib kunstlikult alla ka 2015. aasta keskmise palga taseme. Samas aasta kogupalga mediaani kasv 2016. aastal on 2%. Õiguskantsleri Kantselei andmed puuduvad, sest nad ei osale riigi ametiasutuste ja hallatavate riigiasutuste palgauuringus. 6 Kuu põhipalgad Ministeeriumid 2015-20164 Aasta kogupalgad 4 Justiitsministeeriumis 2016. aastal üldist palgatõusu ei toimunud. Aasta kogupalkade vähenemine on tingitud sellest, et 2015. aasta palgauuringu andmed sisaldavad osaliselt ka 2013. aasta tulemustasu andmeid, mis maksti välja 2014. aasta alguses. Lisatasude summade vähenemine 2015. aastal on põhjustanud ka väikse languse aasta kogupalgas Välisministeeriumis. 7 Kuu põhipalgad Ametid ja inspektsioonid 2015 Aasta kogupalgad 8 Kuu põhipalgad Ametid ja inspektsioonid 20165 Aasta kogupalgad 5 PRIA-s vähenesid aasta kogupalgad, sest lisatasude ja preemiate osakaal on vähenenud ligi kaks korda. Muinsuskaitseametis on 2015. aastal lisatasude ja preemiate osatähtsus ligi poole võrra vähenenud, mis on mõju avaldanud kogupalkade vähenemisele. Samuti on nii kogu- kui põhipalkade vähenemisele mõju avaldanud keskmisest kõrgema palgatasemega töötajate lahkumine. Tööinspektsioonis aasta kogupalgad veidi vähenesid, kuna tulemustasude ja lisatasude osakaal on vähenenud, samas põhivaldkonna töötajate palgatõus on tõstnud põhipalku 3%. Andmekaitse Inspektsioonis põhipalku 2016. aastal ei ole muudetud, marginaalne palgalangus on tingitud töötajate liikumisest. 9 Kuu põhipalgad Siseturvalisuse asutused ja Kaitsevägi 2015-20166 Aasta kogupalgad 6 Häirekeskus muutis 2016. aastal töötasude struktuuri selliselt, et seni eraldi arvestatud öötöö tasud arvestatakse määratava põhipalga sisse, mis toob kaasa põhipalga pealt arvutatavate kulude nagu pühadetasu, ületunnitöö tasu tõusu. Reaalne palgakasv on toimunud valitsuse otsusega prioriteetsetele valdkondadele lisaraha eraldamise arvelt (päästeteenistujad 4%). Lisaks kaotati 1.maist kvaliteeditasu maksmine ja suunati see osa rahast samuti töötajate põhipalkadesse. 10 Kuu põhipalgad Siseturvalisuse valdkonna ametikohtade7 keskmised kuu kogupalgad Joonisel tulpade kohal toodud summa näitab keskmist kuu kogupalka. 7 Maksu- ja Tolliameti tolliosakond ja uurimisosakond ning Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti, Häirekeskuse ja vanglate eriteenistujate ametikohad. 11 Riigispetsiifilised tööd 2015-20168 Madalama astme spetsialisti tasemed Korra tagamine 1-3; nõustav ja kontrolliv järelevalve 1 ja 2A; operatiivinfo juhtimine 1-2; päästetööd 1-2; riigikaitse 1A, 1B, 2, 3A Aasta kogupalgad Kuu põhipalgad 8 Riigispetsiifiliste tööde puhul on valimis madalamate vastutustasandite teenistuskohad. Andmed on arvutatud teenistusgruppide põhiselt ja valimisse on võetud ainult teenistusgruppide madalamad tasemed (PPA, vanglad – korra tagamine, tasemed 1-3; MTA – korra tagamine, tasemed 1-3 ning nõustav ja kontrolliv järelevalve, tasemed 1 ja 2A; PÄA – päästetööd, tasemed 1-2; Häirekeskus - operatiivinfo juhtimine tasemed 1-2; Kaitsevägi – riigikaitse, tasemed 1A-3A), kus tööde väärtuspunktid on omavahel võrreldavad. Korra tagamise teenistusgrupi madalamate tasemete ametikohad on valimisse võetud ametnike (nt juhtivspetsialist, vaneminspektor, vanemspetsialist, nooremametnik), politseiametnike (nt patrullpolitseinik, piirivalvur, piirkonnapolitseinik, liikluspolitseinik), vanglaametnike (nt valvur, valvur-koerajuht, vanemvalvur) ja tolliametnike (tolliosakonna vaneminspektor) puhul. Nõustava ja kontrolliva järelevalve teenistusgrupi madalamate tasemete ametikohad on valimisse võetud ametnike (nt maksude osakonna, teenindusosakonna, tolliosakonna, tulude osakonna inspektor, vaneminspektor, võlamenetleja, konsultant) puhul. Päästeameti päästeteenistujad kuuluvad kõik päästetööde teenistusgruppi ja sealt on valimisse võetud päästjad, vanempäästjad, juhtivpäästjad, meeskonnavanemad, rühmapealikud. Häirekeskuse päästeteenistujad ja töötajad kuuluvad kõik operatiivinfo juhtimise teenistusgruppi ja sealt on valimisse võetud päästekorraldajad ning abi- ja infokeskuse vanemspetsialistid. Tegevväelaste puhul on valimisse võetud riigikaitse tööpere madalamate tasemete erinevad ametikohad. 12 Kogu teenistusgrupp Korra tagamine; nõustav ja kontrolliv järelevalve; operatiivinfo juhtimine; päästetööd; riigikaitse Aasta kogupalgad Kuu põhipalgad 13 IT-asutused 2015-2016 Aasta kogupalgad Kuu põhipalgad 14 Muuseumid 2015-20169 Aasta kogupalgad Kuu põhipalgad 9 Eesti Põllumajandusmuuseum ja Eesti Piimandusmuuseum ei osalenud 2015. aasta riigi ametiasutuste ja hallatavate riigiasutuste palgauuringus. 15 Teadus- ja arendusasutused 2015-201610 Aasta kogupalgad Kuu põhipalgad 10 Eesti Biokeskuses langes aasta kogupalk, kuna 2015. aastal pole makstud lisatasusid ning preemiaid. Eesti Taimekasvatuse Instituut ja Tervise Arengu Instituut ei osalenud 2015. aasta riigi ametiasutuste ja hallatavate riigiasutuste palgauuringus. 16 Rakenduskõrgkoolid 2015-2016 Aasta kogupalgad Kuu põhipalgad 17 Muud hallatavad riigiasutused 2015-2016 Aasta kogupalgad Kuu põhipalgad 18 2.2 Aasta kogupalkade sisemine õiglus Andmeallikas: Riigi ametiasutuste ja hallatavate riigiasutuste palgauuring Andmed: Aasta kogupalk 2015 – kuu põhipalk seisuga 01.05.2015; lisatasud 01.11.2014-30.04.2015; tulemustasud ja preemiad 01.01.2014-31.12.2014 Aasta kogupalk 2016 – kuu põhipalk seisuga 01.05.2016; lisatasud 01.11.2015-30.04.2016; tulemustasud ja preemiad 01.01.2015-31.12.2015 Arvutusvalem: Sisemise õigluse arvutamise aluseks on ametikohtadele teenistusgruppide alusel antud punktväärtused. Välja on arvutatud sarnaste asutuste grupi keskmine punkti väärtus ning iga asutuse töötaja ametikoht on suhestatud võrreldava asutuste grupi punktiväärtusesse. Seejärel on leitud asutuse keskmine positsioon võrreldava asutuste grupi suhtes. Arvutustes ei kajastu kohtute ja Prokuratuuri õigusemõistmise teenistusgrupi tasemete 6, 7 ja 8; Statistikaameti küsitlejate ja registraatorite; tunnipalkade alusel tasustatud vanglate meditsiinitöötajate; Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste keskastme kursuse kuulajate, põhikursuste kadettide ja Balti Kaitsekolledži õppurite ning Kaitseliidu valvurite andmed. Põhiseaduslikud institutsioonid ja Riigikantselei11 11 Riigikohtus vähenesid aasta kogupalgad, kuna 2015. aastal oli määratud sekretäridele ja konsultantidele palga püsiosana igakuine lisatasu infosüsteemide topelttäitmise eest, kuid 2016. aasta algusest selle määramine lõpetati. Samuti avaldas keskmiste palkade vähenemisele mõju suur tööjõu voolavus, kuna institutsiooni siseneti katseajal madalama palgaga. Suur tööjõu voolavus on palkadele mõju avaldanud ka Riigikontrollis, kus 2015. aastal oli valimis keskmisest madalamat palka saavate töötajate arv suurem kui 2016. aastal. See viib kunstlikult alla ka 2015. aasta keskmise palga taseme. Samas aasta kogupalga mediaani kasv 2016. aastal on 2%. Õiguskantsleri Kantselei andmed puuduvad, sest nad ei osale riigi ametiasutuste ja hallatavate riigiasutuste palgauuringus. 19 Ministeeriumid12 12 Justiitsministeeriumis 2016. aastal üldist palgatõusu ei toimunud. Aasta kogupalkade vähenemine on tingitud sellest, et 2015. aasta palgauuringu andmed sisaldavad osaliselt ka 2013. aasta tulemustasu andmeid, mis maksti välja 2014. aasta alguses. Lisatasude summade vähenemine 2015. aastal on põhjustanud ka väikse languse aasta kogupalgas Välisministeeriumis. 20 Ametid ja inspektsioonid13 13 Ametite ja inspektsioonide grupis ei ole grupi keskmise punkti väärtuse arvutamisel arvestatud siseturvalisuse asutusi, Kaitseväge ning maavalitsusi. Nende asutuste palgapositsioon ametite ja inspektsioonide grupis on leitud iga töötaja ametikoha suhestamisega ametite ja inspektsioonide grupi keskmisesse punkti väärtusesse. PRIA-s vähenesid aasta kogupalgad, sest lisatasude ja preemiate osakaal on vähenenud ligi kaks korda. Muinsuskaitseametis on 2015. aastal lisatasude ja preemiate osatähtsus ligi poole võrra vähenenud, mis on mõju avaldanud kogupalkade vähenemisele. Samuti on nii kogu- kui põhipalkade vähenemisele mõju avaldanud keskmisest kõrgema palgatasemega töötajate lahkumine. Tööinspektsioonis aasta kogupalgad veidi vähenesid, kuna tulemustasude ja lisatasude osakaal on vähenenud, samas põhivaldkonna töötajate palgatõus on tõstnud põhipalku 3%. Andmekaitse Inspektsioonis palku 2016. aastal ei muudetud, palgafond tõusis seoses ühe ametikoha ressursi lisandumisega. 21 Siseturvalisuse asutused ja Kaitsevägi14 Siseturvalisuse valdkonna ametikohad15 14 Häirekeskus muutis 2016. aastal töötasude struktuuri selliselt, et seni eraldi arvestatud öötöö tasud arvestatakse määratava põhipalga sisse, mis toob kaasa põhipalga pealt arvutatavate kulude nagu pühadetasu, ületunnitöö tasu tõusu. Reaalne palgakasv on toimunud valitsuse otsusega prioriteetsetele valdkondadele lisaraha eraldamise arvelt (päästeteenistujad 4%). Lisaks kaotati 1.maist kvaliteeditasu maksmine ja suunati see osa rahast samuti töötajate põhipalkadesse. 15 Maksu- ja Tolliameti tolliosakond ja uurimisosakond ning Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti, Häirekeskuse ja vanglate eriteenistujate ametikohad. 22 Riigispetsiifilised tööd Madalama astme spetsialisti tasemed Korra tagamine 1-3; nõustav ja kontrolliv järelevalve 1 ja 2A; operatiivinfo juhtimine 1-2; päästetööd 1-2; riigikaitse 1A, 1B, 2, 3A Kogu teenistusgrupp Korra tagamine; nõustav ja kontrolliv järelevalve; operatiivinfo juhtimine; päästetööd; riigikaitse 23 IT-asutused Muuseumid16 16 Eesti Põllumajandusmuuseum ja Eesti Piimandusmuuseum ei osalenud 2015. aasta riigi ametiasutuste ja hallatavate riigiasutuste palgauuringus. 24 Teadus- ja arendusasutused17 Rakenduskõrgkoolid 17 Eesti Biokeskuses langes aasta kogupalk, kuna 2015. aastal pole makstud lisatasusid ning preemiaid. Eesti Taimekasvatuse Instituut ja Tervise Arengu Instituut ei osalenud 2015. aasta riigi ametiasutuste ja hallatavate riigiasutuste palgauuringus. 25 Muud hallatavad riigiasutused 26 2.3 Aasta kogupalkade sisemine õiglus ja vabatahtlik voolavus 2016. aasta I poolaastal Andmeallikas: Riigi ametiasutuste ja hallatavate riigiasutuste palgauuring, SAP BO aruanne HR013 Vabatahtlik voolavus pikaajaliste puudujatega Andmed: Aasta kogupalk 2016 – kuu põhipalk seisuga 01.05.2016; lisatasud 01.11.2015-30.04.2016; tulemustasud ja preemiad 01.01.2015-31.12.2015 Arvutusvalem: Sisemise õigluse arvutamise aluseks on ametikohtadele teenistusgruppide alusel antud punktväärtused. Välja on arvutatud sarnaste asutuste grupi keskmine punkti väärtus ning iga asutuse töötaja ametikoht on suhestatud võrreldava asutuse grupi punktiväärtusesse. Seejärel on leitud asutuse keskmine positsioon võrreldava asutuste grupi suhtes. Arvutustes ei kajastu kohtute ja Prokuratuuri õigusemõistmise teenistusgrupi tasemete 6, 7 ja 8; Statistikaameti küsitlejate ja registraatorite; tunnipalkade alusel tasustatud vanglate meditsiinitöötajate; Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste keskastme kursuse kuulajate, põhikursuste kadettide ja Balti Kaitsekolledži õppurite ning Kaitseliidu valvurite andmed. Vabatahtliku voolavuse arvutamise aluseks on 2016. aasta I poolaasta jooksul SAP BO aruande järgi vabatahtlikult lahkunud töötajad *2 (taandatuna aastapõhiseks, et vabatahtliku voolavuse näitajat saaks võrrelda eelmise kalendriaasta vabatahtliku voolavusega)/töötajate keskmine arv (sh pikaaegsed peatumised, tähtajalised teenistujad) x 100. Vabatahtliku voolavuse arvutamisel ei ole arvestatud erialadiplomaate, kõrgemaid riigiteenijaid, politseipraktikante ja prokuröre, va abiprokurörid. Asutustel, kelle andmed ei ole SAP-is, on vabatahtlik voolavus arvestatud 2015. aasta personalistatistika küsitluse andmete alusel. Need asutused on joonisel näidatud helesinise värviga. Asutused, kelle vabatahtlik voolavus on eelmise aastaga võrreldes langenud (-2 protsendipunkti või enam) on joonisel näidatud rohelise värviga, kelle voolavus on tõusnud (+2 protsendipunkti või enam) on näidatud punase värviga, kellel on jäänud samale tasemele on näidatud musta värviga (muutus kuni 1 protsendipunkt). Bold´is kirjas on näidatud asutused, kelle vabatahtlik voolavus on langenud või tõusnud 5 protsendipunkti või rohkem. Põhiseaduslikud institutsioonid ja Riigikantselei 27 Ministeeriumid Ametid ja inspektsioonid 28 Siseturvalisuse asutused ja Kaitsevägi IT-asutused 29 Muuseumid Teadus- ja arendusasutused 30 Muud hallatavad riigiasutused 31 3 Valitsussektori, sh keskvalitsuse tasandi töötajate arv ja keskmine palk 3.1 Töötajate arv Andmeallikas: Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteem Andmed: Aasta keskmine täistööajale taandatud töötajate arv, kontoklass 90 Valitsussektor Valitsussektor kokku (2008=100%) Keskvalitsus 105% 99% 100% 100% 99% 100% 100% 100% 98,1% 97,6% 98% 97% 100% 99% 95% 96% 95% 96% 97% 99% 100% 96% 96% 96% 96% 95% 98% 95% 95% 95% 85% 94% 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 90% 91% 92% Kohaliku omavalitsuse üksused 87% 85% 105% 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 99% 99% 100% 99% 97% 96% 98% 98% 96% 96% Hõivatud riigis Valitsussektoris 95% Täistööajale taandatud töötajate arv 2015 85% 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 VALITSUSSEKTOR KOKKU 118 424 Sotsiaalkindlustusfondid Kohaliku omavalitsuse 62 267 295% üksused 292% 291% 293% 297% 302% 286% 225% Keskvalitsus 55 405 210% 155% 102% 99% 100% Sotsiaalkindlustusfondid 752 85% 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 0 25 000 50 000 75 000 100 000 125 000 Valitsussektor kokku Keskvalitsus Keskvalitsus kokku (2008=100%) Riigieelarvelised asutused 150% 100% 106% 104% 100% 97% 94% 94% 92% 90% 85% 99% 100% 87% 100% 100% 100% 98% 98% 97,2% 99% 100% 96% 50% 95% 95% 96% 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 96,7% 95% 95% 95% Sihtasutused 94% 90% 91% 92% 150% 135% 124% 109% 94% 99% 100% 98% 94% 98% 99% 100% 87% 85% 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 50% 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Hõivatud riigis Keskvalitsuses Avalik-õiguslikud asutused Täistööajale taandatud töötajate arv 2015 150% 95% 100% 98% 99% 100% 103% 101% 101% 95% 88% 100% KESKVALITSUS KOKKU 55 405 50% 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Riigieelarvelised asutused 31 401 Äriühingud ja MTÜ-d 150% 126% Sihtasutused 13 038 100% 109% 114% 119% 128% 172% 167% 100% 50% Avalik-õiguslikud asutused 9 274 8% 16% 0% 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Äriühingud ja 1 691 mittetulundusühingud Keskvalitsus kokku 0 10 000 20 000 30 000 40 000 50 000 60 000 32 3.2 Keskmine palk Andmeallikas: Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteem Andmed: Põhipalk, kokkulepitud tasud ja boonused, täistööajale taandatud töötajate arv Arvutusvalem: Põhipalk, kokkulepitud tasud ja boonused / täistööajale taandatud töötajate arv [periood N] /12- Põhipalk, kokkulepitud tasud ja boonused / täistööajale taandatud töötajate arv [periood N-1]/12 Valitsussektor Valitsussektori keskmine kuupalk Keskvalitsus 1,40 30% 1 000 € 1,21 1,19 1,20 1,22 23% 1,17 1,17 1,15 1,15 1,17 1,12 19% 20% 1,10 750 € 9% 8% 8% 10% 500 € 4% 5% 0,80 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 -2% 250 € 0% -6% Kohaliku omavalitsuse üksused 1,10 0€ -10% 0,85 0,85 0,82 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 0,81 0,81 0,81 0,79 0,78 0,79 0,80 0,80 Keskmine kuupalk Muutus võrreldes eelmise aastaga (ps) 0,50 Keskmine kuupalk 2015 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Eesti keskmine 1 065 € Sotsiaalkindlustusfondid VALITSUSSEKTOR KOKKU 1 078 € 1,53 1,58 1,60 1,51 1,38 1,28 1,24 1,27 Sotsiaalkindlustusfondid 1 352 € 1,23 1,22 1,23 1,20 Keskvalitsus 1 298 € 0,80 Kohaliku omavalitsuse üksused 877 € 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Valitsussektor kokku 0 250 500 750 1 000 1 250 1 500 Keskvalitsus Keskvalitsuse keskmine kuupalk 1,40 Riigieelarvelised asutused 30% 26% 1 250 € 1,26 1,24 1,25 1,19 1,20 1,18 1,19 18% 1,20 1,15 1,15 1 000 € 20% 1,11 750 € 10% 1,00 8% 8% 10% 6% 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 4% 500 € Sihtasutused 0% 1,40 0% 250 € -6% 1,18 1,16 1,17 1,17 1,20 1,13 1,12 1,14 1,16 1,15 1,14 0€ -10% 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 1,00 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Keskmine kuupalk Muutus võrreldes eelmise aastaga (ps) Avalik-õiguslikud asutused 1,40 Keskmine kuupalk 2015 1,27 1,24 1,22 1,21 1,18 1,20 1,17 Eesti keskmine 1 065 € 1,20 1,12 1,11 1,15 KESKVALITSUS KOKKU 1 298 € 1,00 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Avalik-õiguslikud asutused 1 348 € Äriühingud ja MTÜ-d Riigieelarvelised asutused 1 337 € 2,61 2,50 1,60 Sihtasutused 1 212 € 1,50 0,82 0,78 0,82 0,92 Äriühingud ja 0,70 0,69 0,67 0,65 980 € mittetulundusühingud 0,50 0 250 500 750 1 000 1 250 1 500 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Keskvalitsus kokku 33 3.3 Keskmise palga suhe Eesti keskmisesse palka COFOG-i 1. taseme tegevusalade järgi Andmeallikas: Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteem, Statistikaamet Andmed: Põhipalk, kokkulepitud tasud ja boonused, täistööajale taandatud töötajate arv, Eesti keskmine palk Arvutusvalem: Põhipalk, kokkulepitud tasud ja boonused / täistööajale taandatud töötajate arv [periood N] /12- Põhipalk, kokkulepitud tasud ja boonused / täistööajale taandatud töötajate arv [periood N-1]/12 Valitsussektor Keskvalitsus ÜLDISED VALITSUSSEKTORI TEENUSED MAJANDUS KESKKONNAKAITSE 1,50 1,41 1,41 1,40 1,39 1,39 1,37 1,39 1,35 1,35 1,38 1,37 1,33 1,32 1,33 1,36 1,33 1,34 1,35 1,34 1,29 1,32 1,26 1,27 1,29 1,28 1,31 1,32 1,22 1,24 1,25 1,17 1,00 n = 5 000 n = 4 300 n = 1 100 0,75 0,50 RIIGIKAITSE AVALIK KORD JA JULGEOLEK HARIDUS 1,50 Suhe Eesti keskmisesse palka 1,38 1,30 1,31 1,28 1,26 1,29 1,22 1,23 1,21 1,24 1,25 1,25 1,16 1,16 1,14 1,17 1,17 1,20 1,20 1,13 1,10 1,11 1,19 1,17 1,17 1,00 1,10 1,16 1,13 1,12 1,08 1,09 n = 5 000 n = 11 000 n = 12 800 0,75 0,50 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 TERVISHOID VABA AEG JA KULTUUR SOTSIAALNE KAITSE 1,50 1,50 1,50 1,25 1,14 1,14 1,14 1,14 1,15 1,15 1,17 1,25 1,25 1,09 1,09 1,10 0,99 1,00 1,00 0,98 0,97 1,01 0,93 0,95 0,96 0,97 1,00 1,00 1,00 0,90 0,84 0,81 0,76 0,78 0,77 0,78 0,76 0,79 0,81 n = 10 000 0,75 0,75 0,75 n = 4 200 n = 2 000 0,50 0,50 0,50 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Vastav valdkond Keskvalitsus kokku 34 4 Valitsemise mahu vähendamine 01.06.2015-01.06.2016 ministeeriumide haldusalade kaupa Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusala: 1. Kutseõppeasutused (-268,33) a. Suleti Põltsamaa Ametikool 31.08.15. b. Rakenduskõrgharidusõppe vähendamine kutsekoolides. c. Struktuuride optimeerimine (nt Valgamaa, Haapsalu jt). 2. Tartu Ülikool (-186,21) a. Ulatuslikud sisemised ümberkorraldused. 3. Tallinna Tehnikaülikool (-103,65) a. Teadustöötajate ametikohtade tähtajaliste lepingute lõppemisega (FTE 44,45), teadusprojektide ja -rahastuse lõppemine 2015. aasta lõpus (seoses struktuurifondide rakendusperioodi lõppemisega). b. 2016. aastal käivituvad uued struktuurfondidest rahastatavad projektid ning on 2016-2017.a oodata tähtajaliste töötajate arvu suurenemist (ca 30-50 in). 4. Tallinna Ülikool (-50,68) a. TLÜ akadeemilise struktuuri muudatused, mille tulemusel on alates 01.09.2015 ülikoolis kuus instituuti ja kaks kolledžit varasema 26 akadeemilise üksuse asemel. Muudatuste üks eesmärke oli dubleerimise vähendamine ning ressursside koondamine ülikooli sees. Lisaks on väiksemaid ümberkorraldusi toimunud ka ülikooli tugiüksuste. 5. Muud ülikoolid (-60,56) 6. Rakenduskõrgkoolid (-22,71) 7. Teadus- ja arendusasutused (-21,51) 8. Haridus- ja Teadusministeerium (-7,75), 9. Rahvusarhiiv (-5,32) 10. Uued loodud riigigümnaasiumid (+117,64) 11. Sihtasutused (+15,71) 12. Keeleinspektsioon (+2,20) 13. Eesti Noorsootöö Keskus (+1,55) Justiitsministeeriumi haldusala: 1. Kohtud (-76,5) a. Kohtulike registrite halduskorralduse reformi elluviimine (täistööajale taandatud töötajate arv vähenes 48,5 võrra). Lisaks viidi kohtutes läbi koondamisi ja korraldati tööd efektiivsemalt ümber. 2. Vanglad (-75,13) a. Vanglate tugiteenuste reform, mis jõustus 01.03.2016 (koondati 18 inimest) ning seoses Harku ja Murru vangla ning Tallinna vangla liitmisega (koondati 21,65 aktiivses töösuhtes täistööajale taandatud kohta, lisaks lahkusid mitmed teenistujad omal soovil). 3. Patendiamet (-5,6) a. Struktuurimuudatuse tulemusel vähenes tugitegevuse teenistujate arv 5 võrra. Lisaks sellele korraldati töö ringi selliselt, et vähendati ka juhtimistasandeid (varasema 3 tippjuhi asemel on 2 tippjuhti, varasema 7 keskastme juhi asemel 3, varasema 16 esmatasandi juhi asemel pole hetkel ühtki). 4. Justiitsministeerium (-5,2) a. Ülesannete ümberkorraldamine (kohtade täitmata jätmine, koondamine jmt), peamiselt puudutas see tugitegevuse töötajaid (nt koondati arhivaar, jäeti täitmata juhtkonna sekretäri, finantsanalüütiku ja riigihangete spetsialisti kohad). Lisandus konkurentsivaldkonna õigusloome ja koordineerimine MKM-ilt (+1). 5. Registrite ja Infosüsteemide Keskus (-5,14) 6. Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (-4,38) 35 7. Andmekaitse Inspektsioon (-2) 8. Konkurentsiamet (-1) Kaitseministeeriumi haldusala: 1. Kaitseliit (-106,32) a. Valvurite arvu planeeritud vähendamine, eesmärgiga suunata vabanevad vahendid Kaitseliidus teenivate tegevväelaste arvu suurendamisse. 2. Kaitseministeerium (-5,45) 3. Kaitseressursside Amet (-1,5) 4. Kaitsevägi (+5,05) 5. Seli Tervisekeskus (+1,25) Keskkonnaministeeriumi haldusala: 1. Keskkonnaagentuur (-31,10) a. Struktuuri ja tööprotsesside muutmised põhitegevuse keskkonnaseisundi ja tugiteenuste osas. 2. Keskkonnainspektsioon (-19,25) a. Uute tehnoloogiliste seadmete ja infotehnoloogiliste lahenduste järkjärgulise juurutamise tulemusena toimub töökohtade ümberkujundamine, mis nõuab kõrgema kvalifikatsiooniga teenistujaid. 3. Keskkonnaamet (-19,15) a. Uue juhtimismudeli etapiline elluviimine ja sellest tulenevalt kogu asutuse ülesehituse, loogika ja funktsioonide jaotuse muutmine. 4. Eesti Loodusmuuseum (-19,33) a. LM-i teenistujate arvu suur muutus on seotud 2014. aastal ellu kutsutud programmi „Keskkonnahariduse arendamine Eesti Loodusmuuseumi kogude baasil“ lõppemisega. Projekti raames võeti tähtajaliselt (kuni oktoober 2015) tööle digiteerijad-fotograafid ja -andmesisestajad. 5. Maa-amet (-11,07) a. Tööde ja töökoormuste ümberkorraldamise tulemusena tugi- (peamiselt haldus) ja põhitegevuse (peamiselt maakatastri registripidajad). 6. Keskkonnaministeerium (-9,70) a. Igat vabaks jäänud koha täitmist kaalutakse ning analüüsitakse võimalust töid ümber jaotada ning kohta mitte täita (sh LHP asendused). 7. Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (-8) 8. SA Erametsakeskus (-2,43) Kultuuriministeeriumi haldusala: 1. Muuseumid (riigiasutused, sihtasutused) (-46,54) a. Näiteks: Eesti Meremuuseumis koondati struktuuriüksused 4 valdkonna alla, mh vähendati keskastmejuhtide arvu, toitlustusteenuse sisseostmine. 2. Teatrid (-22,96) 3. Eesti Rahvusraamatukogu (-15,3) a. Tugifunktsioonide töö ümberkorraldamine, tähtajaliste ülesannete täitmise lõppemine. 4. Kontsertasutused (-8) 5. Muud sihtasutused (-6,70) 6. Rahvusooper Estonia (-4,90) 7. Muinsuskaitseamet (-2,20) 8. Võru Instituut (-2,20) 9. Tallinnfilm OÜ (-0,88) 10. Eesti Hoiuraamatukogu (-0,25) 36 11. Eesti Rahvusringhääling (+13,37) 12. Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasustus Meie Inimesed (+5,6) 13. Kultuuriministeerium (+4,3) 14. Eesti Kultuurkapital (+0,75) 15. Rahvakultuuri Keskus (+0,25) Maaeluministeeriumi haldusala: 1. Maaeluministeerium (-23,25) a. Muudatused töökorralduses. 2. PRIA (-18,3) a. Vakantside mõju (suvine ajutine tööjõud värbamata) 3. Veterinaar- ja Toiduamet (-17,3) a. Muudatused töökorralduses 4. Veterinaar- ja Toidulaboratoorium (-7) a. Muudatused töökorralduses. 5. Põllumajandusamet (-6) a. Muudatused töökorralduses. 6. Muuseumid (-4,5) 7. Põllumajandusuuringute Keskus (-4,49) 8. Maamajanduse Infokeskus (-3,60) 9. Eesti Taimekasvatuse Instituut (-1,30) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusala: 1. Maanteeamet (-21,80) a. Riigireformist tulenev orgaaniline vähenemine, mis on seotud valdkondlike protsesside ja teenuste ülevaatamisega (6 koondatud), korruptsiooniriski minimeerimine (10). 2. Veeteede Amet (-20,50) a. Töökorralduse optimeerimine ja ülesannete ümberjaotamine. 3. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (-14) a. Töösuhte lõppemised tähtaja möödumisega 10 (Expo, Eesti kuvand) ja koondamisega 4. 4. Eesti Arengufond (-8,90) a. Majanduskomisjoni otsustest tulenevalt on arengufond oma tegevust lõpetamas. 5. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (-6,15) 6. Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus (-5,15) 7. Tehnilise Järelevalve Amet (-4,45) 8. Lennuamet (-3) 9. Tarbijakaitseamet (-2,75) 10. AS Eesti Liinirongid (-2,75) 11. AS SmartCap (-2) 12. SA KredEx (-0,40) 13. Riigi Infosüsteemi Amet (+20,20) 14. Rail Baltic Estonia OÜ (+2) Rahandusministeeriumi haldusala: 1. Maksu- ja Tolliamet (-131,10) a. Muudatused protsessides, töökorralduses, juhtimiskorralduses, organisatsiooni struktuuris ja koosseisus (arendusosakond liideti haldusosakonnaga, kontrolliosakonnas kaotati struktuuriüksustena talitused, teenindusosakonnas muudeti juhtimiskorraldust, tolliosakonnas rakendusid uued infosüsteemid jms). 37 2. Maavalitsused (-26) 3. Riigi Kinnisvara AS (-19) 4. Rahandusministeerium (-9,21) 5. Statistikaamet (-6,7) 6. Riigi Tugiteenuste Keskus (-6,60) 7. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (-2) 8. SA Holstre-Polli Tervisekeskus (-1) 9. Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (+3,65) 10. Maakondlikud arenduskeskused (+1,3) Siseministeeriumi haldusala: 1. Siseministeerium (-23,26) a. Tähtajaliste töösuhete lõppemine ja tööde ümberkujundamine. 2. Politsei- ja Piirivalveamet (-39,37) a. -32 klienditeeninduste optimeerimine; +11 piirivalve kiirreageerimisüksuse mehitamine; - 18,37 muud väiksemamahulised tööde ümberkorraldused. 3. Päästeamet (-121,5) a. Laiaulatuslik struktuuri ja töökorralduse muudatus. Vähendati struktuuriüksuste suurusi ja arvu sarnased funktsioonid liideti ühte valdkonda ja struktuuriüksusesse, juhtide juhtimisulatus ja vastutusala kasvas. 4. Sisekaitseakadeemia (-29,45) a. Struktuuri optimeerimine (-15 tugiteenuste optimeerimine: -14,45 muud ümberkorraldused). 5. Häirekeskus (-4,02) 6. Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskus (+2,75) 7. SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital (+0,48) Sotsiaalministeeriumi haldusala: 1. AS Hoolekandeteenused (-43,80) a. Tugiteenuste osutamise ümberkorraldamine. 2. Terviseamet (-16,25) a. Töökorralduslikud muudatused. 3. Sotsiaalministeerium (-14,80) a. Töötajate arvu vähenemine on tulnud peamiselt töö ümber korraldamisega. 4. SA Viljandi Haigla (-12,40) a. Muudatused tugiteenustes ja mõningane ravimahtude vähenemine. 5. Rehabilitatsiooni- ja hooldekeskused (-6,01) 6. Tööinspektsioon (-4,35) 7. E-Tervise Sihtasutus (-3,54) 8. Tervise Arengu Instituut (-3,44) 9. SA Jõgeva Haigla (-3,70) 10. Soolise Võrdõiguslikkuse ja Võrdse Kohtlemise Voliniku Kantselei (-2,88) 11. Haigekassa (-2) 12. SA Hiiumaa Haigla (-1,5) 13. SA Tartu Ülikooli Kliinikum (+44,30) a. Linnaku II ehitusjärk, lisandus 41+75 haigevoodit. 14. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (+11,23) a. Tugipersonali on optimeeritud, kuid alamehitatuse tõttu on suurendatud meditsiinipersonali. 15. Sotsiaalkindlustusamet (+19,85) 16. Ravimiamet (+1,6) 38 Välisministeerium: 1. Välisministeerium (-17,30) a. Asutuse sisenen tööprotsesside ja vastava tööjõu analüüs, sellest tulenev töötajate arvu korrigeerimine. Põhiseaduslikud institutsioonid ja Riigikantselei: 1. Riigikohus (-2,15) a. Tavapärane teenistujate liikumine. 2. Riigikogu Kantselei (-6,94) a. Muutus on seotud Riigikogu töötsükliga (Riigikogu valimiste aasta) ja aasta kestel ajutistelt vakantsete teenistuskohtade tavapärasemast suurema arvuga. 3. Riigikontroll (-2,4) a. 2016. veebruarist muudeti Riigikontrolli struktuuri viisil, et koondati seitse tugiteenistust kaheks teenistuseks ja seetõttu kadus tugiteenistuste struktuurist 2 ametikohta. 4. Õiguskantsleri Kantselei (-0,26) 5. Vabariigi Presidendi Kantselei (-1,05) 6. Riigikantselei (-1) 39 5 Palgapositsioonide ülevaade ministeeriumide haldusalade kaupa 2016. aastal Palgapositsioonide analüüs tugineb riigi ametiasutuste ja hallatavate riigiasutuste 2016. aasta palgauuringu andmetele. Hallatavate asutuste osalemine palgauuringus on vabatahtlik, mistõttu ei ole kõikides haldusalades hallatavate asutuste esindatus 100%-line. Palgapositsioonid on kirjeldatud tuginedes aasta kogupalga andmetele, kus kuu põhipalk on 01.05.2016 seisuga, lisatasud perioodil 01.11.2015-30.04.2016 ning tulemustasud ja preemiad perioodil 01.01.-31.12.2015. Palgapositsiooni arvutamise aluseks on ametikohtadele teenistusgruppidesse paigutamisel antud punktväärtused. Välja on arvutatud sarnaste asutuste grupi keskmise punkti väärtus ning iga asutuse töötaja ametikoht suhestatud võrreldava asutuste grupi punktväärtusesse. Seejärel on leitud asutuse keskmine positsioon võrreldava asutuste grupi (s.o ministeeriumid, ametid ja inspektsioonid, siseturvalisuse asutused, riigispetsiifilised tööd, IT-asutused, muuseumid, teadus- ja arendusasutused, muud hallatavad asutused) suhtes. Asutuste palgapositsioonid on kõrvutatud vabatahtliku voolavuse näitajaga. Vabatahtliku voolavuse arvutamise aluseks on 2016 I poolaasta voolavus, mis on taandatud kalendriaastapõhiseks, et vajadusel operatiivselt võrrelda poolaasta vabatahtliku voolavuse näitajat eelmise kalendriaasta vabatahtliku voolavusega. Riigiasutustes võib pidada juba probleemseks vabatahtliku voolavuse näitajat, mis on kõrgem kui 10%. Ka pikaajaliselt püsiv liiga madal voolavus (väiksem kui 5%) ei pruugi asutusele hästi mõjuda. Lisaks palgapositsioonile ja vabatahtlikule voolavusele on iga asutuse kohta välja toodud 2016. aasta keskmise kuu põhipalga näitaja ja selle kasvuprotsent. Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusala Haridus- ja Teadusministeeriumi palgapositsioon on ministeeriumide võrdlusgrupis üks madalamaid, seal on palgatase 6% madalam kui teistes ministeeriumides keskmiselt. 2016. aastal on keskmine põhipalk 1680 eurot ja see on 4,6% kasvanud. Palgatõus on tulnud koondamiste arvelt. Vabatahtlik voolavus on 4%, mis on madalam kui ministeeriumites keskmiselt. Rahvusarhiivi palgapositsioon on ametite ja inspektsioonide võrdlusgrupis 14% madalam kui keskmiselt. 2016. aastal on keskmine põhipalk 1092 eurot ja see on kasvanud 6,2%, millele on mõju avaldanud sihtgrupi palgatõus 4%. Vabatahtlik voolavus on madal (1%). Keeleinspektsiooni palgapositsioon on ametite ja inspektsioonide võrdlusgrupis 24% kõrgem kui keskmiselt. 2016. aastal on keskmine põhipalk 1239 eurot ja see on kasvanud 8,4%. Osa vahenditest palgatõusuks on saadud täitmata ametikohtade arvelt. Vabatahtlik voolavus puudub. Eesti Keele Instituudi palgapositsioon on teadus- ja arendusasutuste võrdlusgrupis 8% madalam kui keskmiselt. 2016. aastal on keskmine põhipalk 1248 eurot ja see on kasvanud 10,6%. Palgakasv on tulnud uute projektide ja baasfinantseerimise arvelt. Kuna eesmärgiks on töötajaskonda mitte kasvatada, siis lisandunud töö eest makstakse tasu. Vabatahtlik voolavus puudub. Tartu Observatooriumi palgapositsioon on teadus- ja arendusasutuste võrdlusgrupis üsna keskmise lähedal ehk seal teenitakse 1% madalamat tasu kui teistes teadus- ja arendusasutustes keskmiselt. 2016. aastal on keskmine põhipalk 1338 eurot ja see kasvas 2,1%. Vabatahtlik voolavus puudub. Eesti Biokeskuse palgapositsioon on teadus ja arendusasutuste võrdlusgrupis 4% kõrgem kui asutustes keskmiselt. 2016. aastal on keskmine põhipalk 1444 eurot ja see on kasvanud 1,3%. Vabatahtlik voolavus puudub. Eesti Noorsootöö Keskuse palgapositsioon on muude hallatavate riigiasutuste võrdlusgrupis 3% väiksem kui hallatavates riigiasutustes keskmiselt. 2016. aastal on keskmine põhipalk 1494 eurot ja see kasvas 31,7%. Palgakasv on seotud uute ülesannete täitmiseks värvatud kõrgema kvalifikatsiooniga personaliga ja töötajate muutunud vastutusega. Palgakasvuks optimeeriti ja restruktureeriti, uutest ülesannetest lähtuvalt, koosseisu ja tegevuskulusid. Vabatahtlik voolavus puudub. 40 Justiitsministeeriumi haldusala Justiitsministeerium on ministeeriumide võrdlusgrupis oma palgapositsiooni kaotanud ja seal on nüüd palgapositsioon 2% kõrgem kui teistes ministeeriumides keskmiselt. 2016. a on keskmine põhipalk 1869 eurot ja see on kasvanud 1,4%. See kasv on näiline ja tuleneb kahe aasta valimi erinevustest, reaalselt ei ole Justiitsministeeriumis põhipalkasid korrigeeritud, kuna vahendid selleks puuduvad. Vabatahtlik voolavus on Justiitsministeeriumis 8,3%. Kohtutel (v.a kohtuniku ametikohad) on võrreldes ametite ja inspektsioonidega palgapositsioon 3% kõrgem. 2016. a on keskmine põhipalk 1120 eurot ja see on kasvanud 15,8%. Jätkati tõhusama õigusemõistmise projektiga, mille raames palgati täiendavaid kohtujuriste ning viidi ellu kohturegistrite reform, mille raames tõsteti muuhulgas ka kohtunike abide palkasid (27-30%). Ülejäänud teenistujatel palgatõuse ei ole toimunud (va juhul kui on leitud üksikutel juhtudel võimalused sisemisteks ümberkorraldusteks). Kohtute vabatahtlik voolavus on 6,1%. Konkurentsiametis teenitakse võrreldes teiste ametite ja inspektsioonidega 29% kõrgemat tasu. 2016. a on keskmine põhipalk 1869 eurot ja see on kasvanud 5%. Palgafondi suurus ei muutunud, palgatõusud on toimunud vaid sisemiste ümberkorralduste arvelt: vabanevaid kohti ei täidetud, tööülesandeid jagati ümber. Vanglates on võrreldes teiste siseturvalisuse asutustega 2% madalam palgapositsioon. 2016. a on keskmine põhipalk 1259 eurot ja see tõusis 7,8%. Palgakasv on tulnud valitsuse otsusega prioriteetsetele valdkondadele lisaraha eraldamise arvelt (vanglaametnikud 4%, taasühiskonnastamise ametnikud 4%, meditsiinipersonal: arstid 11%, õed 10%). Lisaks on täiendavaid vahendeid leitud tugitegevuse reformi arvelt ja selle arvelt korrigeeritud ka tugipersonali palkasid. Vanglaametnikele eraldatud lisaraha suunati III pensionisamba maksetesse (staaži nõuet alandati 8-lt aastalt 7-le aastale) ja erialase hariduse omandanud ametnike palgakasvuks. Taasühiskonnastamise ametnikel korrigeeriti põhipalkasid. Meditsiinieelarve tegevuskulud kajastatakse käskkirjas majandus- ja personalikulude lõikes st vangla võib valida, kas palkab arste või ostab teenust sisse haiglalt. Vabatahtlik voolavus on vanglates keskmisest kõrgem ehk 16%. Prokuratuuris (v.a prokurörid) on võrreldes ametnike ja inspektsioonide võrdlusgrupiga 15% kõrgem palgapositsioon. 2016. a on keskmine põhipalk 1424 eurot ja see on kasvanud 4,3%. Põhipalkasid korrigeeriti tulemustasufondi vähendamise arvelt. Palgafondi kasv on peamiselt suunatud õigusemõistmise tõhustamise projekti elluviimisesse (prokuröride ja konsultantide ametikohtade täitmine). Vabatahtlik voolavus on prokuratuuris 4%. Andmekaitse Inspektsiooni palgapositsioon on ametite ja inspektsioonide võrdlusgrupis üks kõrgemaid ehk seal teenitakse keskmisest 23% kõrgemat tasu. 2016. on keskmine põhipalk 1762 eurot ja see kasvas 1,8%. Palkade korrigeerimist käesoleval aastal toimunud ei ole. Vabatahtlik voolavus on 12%. Kuna asutuses on vähe inimesi, siis avaldab juba paari inimese lahkumine voolavusele suurt mõju. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis teenitakse teadus- ja arendusasutuste võrdlusgrupi keskmisest 16% kõrgemat tasu. 2016. a keskmine põhipalk on 1393 eurot ja see kasvas 6,5%. Riigieelarvest eraldati raha kohtuarstidele (+11%), ülejäänud palgatõus toimus omatulu, ametikohtade koondamise ja täitmata jätmise arvelt. Eelistatud grupid olid meditsiinipersonal, kõrge kvalifikatsiooniga eksperdid, DNA eksperdid ja laborispetsialistid. Vabatahtlik voolavus on 0%. Registrite ja Infosüsteemide Keskuse palgapositsioon on IT-asutuste võrdlusgrupis keskmise lähedal ehk seal teenitakse 1% madalamat tasu kui teistes IT-asutustes. 2016. a keskmine põhipalk on 1701 eurot ja see kasvas 4,4%. Palgakasv on toimunud omatulust eraldatud vahendite toel. Palgafond kasvas 7,2%. Põhipalkasid korrigeeriti 4,5%, ülejäänud osa suunati tulemustasufondi, puhkusetasu ja maksude tõusu katteks. Vabatahtlik voolavus on kasvanud ja see on 12%. Patendiameti palgapositsioon on ametite ja inspektsioonide võrdlusgrupi keskmisest 13% madalam. 2016. a keskmine põhipalk on 1187 eurot ja see kasvas 13,4%. Palgatõusud toimusid koondamiste arvelt. Vabatahtlik voolavus on 3%. 41 Kaitseministeeriumi haldusala Kaitseministeeriumil on ministeeriumide võrdlusgrupis kõige kõrgem palgapositsioon ehk seal teenitakse 8% kõrgemat tasu kui teistes ministeeriumides keskmiselt. 2016. a keskmine põhipalk on 1960 eurot ja see on kasvanud 11%. Palgatõus on toimunud täiendavate lisavahendite suunamise arvelt personalieelarvesse, samuti on vähendatud töötajate arvu ja selle arvelt on vabanenud rahalisi vahendeid. Vabatahtliku voolavuse näitaja on ministeeriumide grupi madalaim, 1%. Kaitseväes teenitakse siseturvalisuse asutustega võrreldes 5% kõrgemat tasu. 2016. a keskmine põhipalk on 1344 eurot ja see kasvas 7,5%. Vabatahtlik voolavus on 7,3% . Voolavus on kõrgem tsiviilteenistujate hulgas. Kaitseressursside Ameti palgapositsioon on ametite ja inspektsioonide võrdlusgrupi keskmisest 11% kõrgem. 2016. a keskmine põhipalk on 1433 eurot ja see kasvas 7,8%. Vabatahtlik voolavus on 4%. Eesti Sõjamuuseumil on võrreldes teiste muuseumidega 39% kõrgem palgapositsioon. Osaliselt on kõrge palgatase mõjutatud sellest, et koosseisus on peaasjalikult vaid teadurid Lisaks võeti juurde keskmisest kõrgema palgatasemega 2 inimest EV 100 projekti raames. 2016. a keskmine põhipalk on 1426 eurot ja see kasvas 6,7%. Vabatahtlik voolavus on 0%. Kaitseliidu palgapositsioon on muude hallatavate asutuste grupi keskmisest 3% kõrgem. Samas on muude hallatavate asutuste grupi töövaldkonnad liiga erinevad selleks, et nende omavahelises võrdluses konkreetseid järeldusi teha. 2016. a keskmine põhipalk on 1318 eurot ja see on kasvanud 7,8%. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes on teistest hallatavatest asutustest 6% kõrgem palgapositsioon, samas ei ole muude hallatavate asutuste grupi töövaldkonnad niivõrd hästi võrreldavad, et selle pinnalt annaks teha nende omavahelises võrdluses konkreetseid järeldusi. 2016. a keskmine põhipalk on 1532 eurot, mis on kasvanud 9,4%. Seli Tervisekeskuse palgapositsioon on muude hallatavate asutuste grupis keskmisest veidi kõrgem, seal teenitakse 4% kõrgemat tasu kui teistes hallatavates asutustes, samas ei ole muude hallatavate asutuste grupi töövaldkonnad niivõrd hästi võrreldavad, et selle pinnalt annaks tehe nende omavahelises võrdluses konkreetseid järeldusi. 2016. a keskmine põhipalk on 949 eurot ja see kasvas 9%. Vabatahtlik voolavus on 0%. Keskkonnaministeeriumi haldusala Keskkonnaministeerium on ministeeriumide võrdlusgrupis kõige madalamal positsioonil, seal on palgapositsioon 9% madalam kui teistes ministeeriumides keskmiselt. 2016. a on keskmine põhipalk 1678 eurot ja see on kasvanud 4,7%. Palkasid korrigeeriti nendel ametikohtadel, kus mahajäämus asutuse sisemise ja välimise õigluse aspektist oli kõige suurem. Palgatõus toimus peaaegu pooltel asutuse töötajatest ja jäi vahemikku 2,6%-15%. Kuna vahepeal on ministeeriumist haldusala personali- ja palgaarvestajad üle viidud Riigi Tugiteenuste keskusesse, siis veidi tõstis ka see näiliselt asutuse keskmist palka, kuna ära liikunud ametikohtadel oli keskmisest madalam töötasu. Vabatahtlik voolavus on Keskkonnaministeeriumis 6%. Keskkonnainspektsioonil on võrdluses teiste ametite ja inspektsioonidega palgapositsioon 4% kõrgem. 2016. a keskmine põhipalk on 1404 eurot ja see on kasvanud 8%. Palgakasv sai võimalikuks tänu töötajate arvu vähendamisele. Vabanenud vahendid suunati ennekõike järelevalve ametnike (enamjaolt uuriva järelevalve valdkonna) palkade tõstmiseks. Lisaks korrigeeriti üksikutel juhtudel teiste valdkondade ametnike palka. Juhtide palkasid ei muudetud. Palk tõusis 147 inimesel. Vabatahtlik voolavus on Keskkonnainspektsioonis 6%. Keskkonnaameti palgapositsioon on nõrgem, seal teenitakse võrdluses teiste ametite ja inspektsioonidega 11% madalamat palka. 2016. a keskmine põhipalk on 1161 eurot ja see on kasvanud 2,7%. Palkasid võimaldasid korrigeerida töötajate vähendamise arvelt vabanenud vahendid, majandamiskuludest lisaressursi suunamine personalikuludesse ja uute töötajate katseajal nende palgaastme miinimummäärale võtmise arvelt vabanenud vahendid. Palgatõusust sai osa suurem osa asutuse koosseisust: peaaegu kõikidel töötajatel tõusid palgad 1,1%, 42 lisaks korrigeeriti osadel palkasid lähtuvalt töösoorituse üldhinnangust ja töötaja asutusesisesest palgapositsioonist. Vabatahtlik voolavus on Keskkonnaametis 4%. Maa-ametil on võrdluses teiste ametite ja inspektsioonidega palgapositsioon 6% madalam. 2016. a keskmine põhipalk on 1190 eurot ja see on kasvanud 7,6%. 2015. aasta lõpus teenistujate vähendamise arvelt vabanenud palgafondi kasutati 2016. aastal põhipalkade tõstmiseks. Palkasid korrigeeriti nendel ametikohtadel, kus mahajäämus asutuse sisemise ja välimise õigluse aspektist oli kõige suurem. Samuti korrigeeriti nende teenistujate palku, kelle töökoormus koondamiste tõttu suurenes. Palgad muutusid vähem kui pooltel teenistujatel (93 inimesel). Vabatahtlik voolavus Maa-ametis on 5%. Keskkonnaagentuur on oma palgapositsiooni muude hallatavate asutuste grupis võrreldes möödunud aastaga oluliselt parandanud ja seal teenitakse täna 7% madalamat tasu kui teistes hallatavates asutustes keskmiselt. Keskkonnaagentuuri 2016. a keskmine põhipalk on 1089 eurot ja see on kasvanud 8,2%. Palkade korrigeerimine on toimunud töötajate arvu vähendamise arvelt. Eelkõige tõusid töötasud nendes struktuuriüksustes, kus toimusid koosseisumuudatused. Osaliselt muudeti ka osakondade mehitatust ning vabanenud rahaga toetati funktsioone, mille mehitatus ei ole olnud aastate jooksul piisav. Samuti tegeletakse vanuselise riski maandamisega ning võetakse mõne võtmefunktsiooni täitva pensioniealise töötaja kõrvale nooremaid töötajaid, kes saaks tööd tundma õppides hiljem funktsioone üle võtta. Palkade korrigeerimisel oli aluseks palkade mahajäämuse analüüs võrdluses avaliku teenistuse mediaaniga ja fookus suunatud võtmepositsioonide palgakasvule. Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse palgapositsioon on IT-asutuste võrdlusgrupis kõige kõrgem, seal teenitakse 7% kõrgemat tasu kui keskmiselt teistes IT-asutustes. Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse palgatase on teistest keskustest osaliselt kõrgem ka seetõttu, et nende koosseisus ei ole it-tugiisikuid, kes üldjuhul on madalamapalgalised. 2016. a keskmine põhipalk on 2078 eurot ja see kasvas käesoleval aastal 5,1%. Ametikohtade palgamuudatused on tehtud töötajate arvu vähendamise arvelt. Olemasolevatel töötajatel ei ole üldist palgakasvu toimunud, pigem on uusi töötajaid värvatud kõrgema palgatasemega, kuna vastasel juhul värbamine ebaõnnestuks. Muret valmistab juba mitmendat aastat järjest vabatahtliku voolavuse väga kõrge näitaja (35%), mille üheks põhjuseks on muuhulgas ka asutuse juhi mitmekordne vahetumine. Kuna asutus on üsna väike, siis on iga töötaja lahkumisel oluline kaal. Eesti Loodusmuuseumi palgapositsioon on muuseumide võrdlusgrupis üsna keskmise lähedal ehk seal teenitakse 1% madalamat tasu kui muuseumides keskmiselt. Muuseumi 2016. a keskmine põhipalk on 1027 eurot ja see kasvas 6,4%. Reaalset palgakasvu töötajatel tegelikult pole olnud. Keskmine palk on tõusnud selle arvelt, et vahepeal on lõppenud madalapalgaliste digiteerijate tähtajalised töösuhted, mis kunstlikult muuseumi keskmise palga näitajat on kergitanud. Muuseumi voolavus on kõrge (24%), tuleneb see aga asutuse väiksusest tingituna vaid kolme inimese lahkumisest. Kultuuriministeeriumi haldusala Kultuuriministeeriumis teenitakse 3% kõrgemat tasu kui teistes ministeeriumides keskmiselt. 2016. a keskmine põhipalk on 1984 eurot ja see kasvas 2,4%. See kasv on näiline ja tuleneb kahe aasta valimi erinevustest (mõju on avaldanud töötajate liikumine), reaalselt ei ole Kultuuriministeeriumis põhipalkasid korrigeeritud. Vabatahtlik voolavus on 2%. Muinsuskaitseametis teenitakse võrreldes teiste ametite ja inspektsioonidega 22% madalamat tasu. 2016. a põhipalk on 1202 eurot ja põhipalkasid käesoleval aastal korrigeeritud ei ole. Kultuuriministeeriumi haldusala muuseumide ja Rahvakultuuri Keskuse (palgauuringus käesoleval aastal osalesid Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum) palgapositsiooni parandas riigieelarvest kultuuritöötajatele eraldatud täiendavad vahendid (4%). Muuseumide ja Rahvakultuuri Keskuse keskmine põhipalk jääb 2016. aastal vahemikku 868-904 eurot. 43 Maaeluministeeriumi haldusala Maaeluministeeriumi palgapositsioon on ministeeriumide võrdlusgrupi keskmisest 1% madalam. 2016. aastal on keskmine põhipalk 1735 eurot ja see on kasvanud 7,7%. Palgakasv on toimunud töötajate koondamise, madalama palgatasemega töötajate liikumise Riigi Tugiteenuste Keskusesse ning suurema ressursi suunamise arvelt madalama palgaga töötajate palkadesse. Vabatahtlik voolavus oli 2016. aasta I poolaastal ministeeriumis 5%, mis on võrreldes eelmise aastaga vähenenud ning ministeeriumide võrdlusgrupis keskmisest madalam näitaja. Põllumajandusametil on võrdluses teiste ametite ja inspektsioonidega palgapositsioon 5% madalam. 2016. aasta keskmine põhipalk on 1196 eurot. Palk on kasvanud 4,3% ja vahendid selleks saadi omatulu ning täitmata ametikohtade arvelt. Vabatahtlik voolavus on Põllumajandusametis 5%, mis on küll võrreldes eelmise aastaga natuke tõusnud, kuid endiselt keskmisest madalam. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) palgapositsioon on ametite ja inspektsioonide võrdlusgrupis keskmisest natuke kõrgem (1%), kuid võrreldes eelmise aastaga on palgapositsioon vähenenud 8 protsendipunkti võrra. 2016. aasta keskmine põhipalk on 1193 eurot ja see on veidi kasvanud (0,5%). Väike palgatõus on tulnud töötajate vähendamise arvelt, kui keegi asutusest lahkub, siis üritatakse ametikohta mitte täita vaid suunata pigem teiste palkade tõusuks. Vabatahtlik voolavus on PRIA-s 4%, madalam kui ministeeriumite võrdlusgrupis keskmiselt. Veterinaar- Toiduameti (VET) palgapositsioon on ametite ja inspektsioonide võrdlusgrupis üks madalamaid, seal teenitakse 15% madalamat tasu kui teistes ametites ja inspektsioonides. 2016. aasta keskmine põhipalk on 1070 eurot. Palgatõus oli 4,4%, palgad vaadati üle küll kõigil, kuid suurem palgatõus oli maakondlikes veterinaarkeskustes. Vabatahtlik voolavus on VET-is 4%, mis on püsinud praktiliselt muutumatuna. Eesti Taimekasvatuse Instituudi palgapositsioon on teadus- ja arendusasutuste võrdlusgrupis madalaim, seal teenitakse 22% madalamat tasu kui keskmiselt teistes teadus- ja arendusasutustes. 2016. aasta keskmine põhipalk on 900 eurot. Kuna asutus 2015. aastal palgauuringus ei osalenud, siis palgakasvu välja tuua ei saa. Vabatahtlik voolavus on Eesti Taimekasvatus Instituudis 4%, mis on küll kõrgem kui teistes teadus- ja arendusasutustes, kuid ei ole veel kriitiline. Muuseumite palgapositsioon on muuseumite võrdlusgrupis Maaeluministeeriumi muuseumitest kõrgeim Eesti Piimandusmuuseumis, kus teenitakse 6% kõrgemat tasu kui keskmiselt teistes muuseumites, järgneb Eesti Põllumajandusmuuseum, kus teenitakse natuke kõrgemat tasu kui keskmiselt (1%). Samas kui C.R.J. Talumuuseumis teenitakse 19% madalamat palka kui muuseumites keskmiselt. Eesti Piimandusmuuseumis on 2016. aasta keskmine põhipalk 880 eurot, Eesti Põllumajandusmuuseumis on 771 eurot ning C.R.J. Talumuuseumis on 659 eurot. Palgatõus tuli enamasti sihtgrupi palgatõusu arvelt (4%). Vabatahtlik voolavus oli Eesti Põllumajandusmuuseumis 19%, mis on üle 8-10% kriitilise piiri. Teistes muuseumites vabatahtlik voolavus puudus. Maamajanduse Infokeskuse palgapositsioon on muude hallatavate riigiasutuste võrdlusgrupis üks madalamaid, seal teenitakse 16% madalamat tasu kui teistes hallatavates asutustes. 2016. aastal on keskmine põhipalk 1065 eurot ja see on kasvanud 14,7%. Palgatõus on tulenenud suuresti miinimumpalga 10% tõusust, kuid samuti koondamiste arvelt. Vabatahtlik voolavus Maamajanduse Infokeskuses puudus. Põllumajandusuuringute Keskuses teenitakse teadus- ja arendusasutuste võrdlusgrupis 4% madalamat palka kui teistes teadus- ja arendusasutustes. 2016. aastal on keskmine põhipalk 989 eurot, mis on kasvanud 2,4% omatulu arvelt. Vabatahtlik voolavus Põllumajandusuuringute Keskuses puudus. Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi teenitakse muude hallatavate riigiasutuste võrdlusgrupis 13% madalamat palka kui teistes hallatavates riigiasutustes. 2016. aastal on keskmine põhipalk 885 eurot, mis on kasvanud 5,4% omatulu ja projektide arvelt. Vabatahtlik voolavus on Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis suurenenud ning oli 2016. aasta I poolaastal 8%. 44 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusala Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis teenitakse 2% kõrgemat tasu kui teistes ministeeriumides keskmiselt. 2016. a keskmine põhipalk on 1797 eurot ja see kasvas 3,5%. Üldist palgakasvu ei ole olnud. Keskmise palga kasv on tulnud selle arvelt, et uutele töötajatele on kehtestatud kõrgem palk kui lahkunud töötajal (tööde ümberprofileerimine). Koondamiste arvelt vabanenud rahalised vahendid on pigem suunatud tulemustasu fondi. Vabatahtlik voolavus on 7%. Lennuameti palgapositsioon on ametite ja inspektsioonide võrdlusgrupis kõige kõrgem ehk seal teenitakse keskmisest 29% kõrgemat tasu. Palkade kujunemisele avaldab mõju lennunduse valdkonna ametikohtade keskmisest kõrgem palgatase turul. 2016. a on Lennuameti keskmine põhipalk 1885 eurot ja see kasvas 2,5%. Vähendatud on tugipersonali arvu ning korrigeeritud valdkonnakriitiliste ametikohtade palgatasemeid. Vabatahtlik voolavus on 6%. Maanteeameti palgapositsioon on ametite ja inspektsioonide võrdlusgrupi keskmisest 26% kõrgem. 2016. a on Maanteeameti keskmine põhipalk 1593 eurot ja see kasvas 7,3%. Palgakasv on tulnud töötajate arvu vähendamise arvelt. Optimeeritud on klienditeeninduse võrgustikku. Vabatahtlik voolavus on 9%. Riigi Infosüsteemi Ameti palgapositsioon on IT-asutuste võrdlusgrupi keskmisest 3% kõrgem. 2016. a on keskmine põhipalk 2103 eurot ja see kasvas 4%. Värvatud on uute funktsioonide täitmiseks töötajaid (VV otsusega eraldati täiendavad vahendid) ja korrigeeritud palkasid ametikohtadel, kus see on olnud hädavajalik palgakonkurentsis püsimiseks ja inimeste asutuses hoidmiseks. Vabatahtlik voolavus on 8%. Tarbijakaitseameti palgapositsioon on ametite ja inspektsioonide võrdlusgrupi keskmisest 14% kõrgem. 2016. a on keskmine põhipalk 1469 eurot ja see kasvas 8,5%. Vabatahtlik voolavus on kõrge (27%). Tehnilise Järelevalve Ameti palgapositsioon on ametite ja inspektsioonide võrdlusgrupi keskmisest 11% kõrgem. 2016. a on keskmine põhipalk 1600 eurot ja see kasvas 3,8%. Palkasid on korrigeeritud töötajate arvu vähendamise arvelt. Vabatahtlik voolavus on 8%. Veeteede Ameti palgapositsioon on ametite ja inspektsioonide võrdlusgrupi keskmisest 23% kõrgem. 2016. a on keskmine põhipalk 1479 eurot ja see kasvas 5,6%. Palkasid on korrigeeritud töötajate arvu vähendamise arvelt. Palgasurve on asutuses suur, kuna paljud on lahkumas vanaduspensionile ning juurde plaanitakse võtta noori spetsialiste. Otsitakse võimalusi palkade korrigeerimiseks ka aasta teises pooles (nt vaadataks üle, kas võimalik tõsta vahendeid ümber majandamiskuludest). Vabatahtlik voolavus on 4%. Rahandusministeeriumi haldusala Rahandusministeeriumi palgapositsioon on ministeeriumide võrdlusgrupi keskmisest 2% kõrgem. 2016. a on keskmine põhipalk 1989 eurot ja see on kasvanud 6,4%. Palgakasv on toimunud töötajate koondamise ja välisvahenditest täiendava ressursi suunamise arvelt. Vabatahtlik voolavus on ministeeriumis 9%, mis on ministeeriumide võrdlusgrupis keskmisest kõrgem näitaja, kuid ei ole veel kriitiline. Maksu- ja Tolliametil on võrdluses teiste ametite ja inspektsioonidega palgapositsioon 4% kõrgem. Võrdluses siseturvalisuse asutuste grupiga on Maksu- ja Tolliameti palgapositsioon 6% madalam. 2016. a keskmine põhipalk on 1369 eurot. Palk on kasvanud 9,2% ja vahendid selleks saadi töötajate arvu vähendamise arvelt. Vabatahtlik voolavus on Maksu- ja Tolliametis madal ehk 3%. Ameti hinnangul on voolavust vähendanud kõrge juhtimiskultuur, viimaste aastate palgatõusud ja selged strateegilised eesmärgid. Statistikaameti palgapositsioon on ametite ja inspektsioonide võrdlusgrupis üks madalamaid, seal teenitakse 16% madalamat tasu kui teistes ametites ja inspektsioonides. 2016. a keskmine põhipalk on 1158 eurot ja see on kasvanud 5,8%. Palgatõus oli suunatud võtmeisikutele (ca 90 inimest) ja pidi olema vähemalt 10%. Vahendid selleks saadi tulemustasude maksmise vähendamise arvelt ja osaliselt ka töötajate arvu optimeerimise arvelt. 45 Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse palgapositsioon on IT-asutuste võrdlusgrupis paremuselt teine, seal teenitakse 4% kõrgemat tasu kui keskmiselt teistes IT-asutustes. Käesoleval aastal põhipalkade korrigeerimist toimunud ei ole ja keskmine palk on 1792 eurot. Vabatahtlik voolavus on 7%, mis IT-asutuste võrdluses on üks madalamaid näitajaid. Riigi Tugiteenuste Keskuse palgapositsioon on muude hallatavate asutuste grupis kõige kõrgem, seal teenitakse 23% kõrgemat tasu kui teistes hallatavates asutustes, samas ei ole muude hallatavate asutuste grupi töövaldkonnad niivõrd hästi võrreldavad, et selle pinnalt annaks teha nende omavahelises võrdluses konkreetseid järeldusi. 2016. a on keskmine põhipalk 1476 eurot ja see on kasvanud 5%. Palgatõus on toimunud sisemiste tööprotsesside tõhustamise tulemusena. Kuna Riigi Tugiteenuste Keskusega liituvate personali- ja palgaarvestajate palgatasemed on väga erinevad, kulub täna enamus vabanevast rahalisest ressursist asutusesiseseks palgatasemete ühtlustamiseks. Maavalitsuste palgatase on erinev ja töötajate arvud tänaste funktsioonide täitmiseks on maavalitsuste lõikes erinevad. Maavalitsuste grupis on 2016. a keskmine põhipalk 1176 eurot ja see on kasvanud aastaga töötajate arvu vähendamise arvelt 7,5%. Vabatahtlik voolavus on maavalitsuste grupis madalapoolne ehk 6%. Riigikantselei ja põhiseaduslikud institutsioonid Vabariigi Presidendi Kantselei palgapositsioon on Riigikantselei ja põhiseaduslike institutsioonide võrdlusgrupi keskmisest veidi madalam ehk seal teenitakse 2% madalamat tasu kui teistes institutsioonides. 2016. aastal on keskmine põhipalk 1705 eurot ja see kasvas 1,0%, mis võis olla tingitud töötajate liikumisest. Vabatahtlik voolavus on 2%. Riigikogu Kantselei palgapositsioon on Riigikantselei ja põhiseaduslike institutsioonide võrdlusgrupis madalaim, seal teenitakse 7% madalamat tasu kui teistes põhiseaduslikes institutsioonides ja Riigikantseleis. 2016. aastal on keskmine põhipalk 1599 eurot, mis kasvas 3,8%, põhiliselt tänu osade töötajate palkade korrigeerimisele. Vabatahtlik voolavus on 9%. Riigikohtu palgapositsioon on Riigikantselei ja põhiseaduslike institutsioonide võrdlusgrupi keskmisest 2% madalam, võrreldes eelmise aastaga muutus palgapositsioon enim (vähenemine 6 protsendipunkti võrra). 2016. aastal on keskmine põhipalk 1866 eurot ja see kahanes 2,9%. Põhipalga vähenemine tuleneb sellest, et 2015. aastal oli määratud sekretäridele ja konsultantidele (kokku 8-le teenistujale) palga püsiosana igakuine lisatasu infosüsteemide topelttäitmise eest. Alates 2016. aasta algusest see määramine lõpetati. Vabatahtlik voolavus on kõrgeim antud võrdlusgrupis (11%), samuti on see suurenenud võrreldes eelmise aastaga, kuid vaadates töötajate lahkumisi ja nende põhjusi ei tohiks olla organisatsiooni seisukohalt tegemist muret tekitava tendentsiga. Riigikantselei palgapositsioon on põhiseaduslike institutsioonide võrdlusgrupi keskmisest 3% kõrgem, säilitades oma palgapositsiooni. 2016. aastal on keskmine põhipalk 2105 eurot ja see kasvas 2,4% läbi kriitilisemate kohtade palkade tõusu. Vabatahtlik voolavus on 6%. Riigikontrolli palgapositsioon on Riigikantselei ja põhiseaduslike institutsioonide võrdlusgrupis kõrgeim, seal teenitakse 8% kõrgemat tasu kui teistes institutsioonides ja Riigikantseleis. 2016. aastal on keskmine põhipalk 2136 eurot ja see kasvas 3,9%, millele võib olla mõju avaldanud kõrgem tööjõu voolavus. Vabatahtlik voolavus oli 2016. aasta I poolaastal 10% ning võrreldes eelmise aastaga on see suurenenud 4 protsendipunkti. Siseministeeriumi haldusala Siseministeeriumi palgapositsioon on ministeeriumide võrdlusgrupi keskmise lähedal ehk seal teenitakse 1% madalamat tasu kui teistes ministeeriumides. 2016. a on keskmine põhipalk 1917 eurot ja see kasvas 6,2%. Palgakasv on toimunud töötajate arvu vähendamise arvelt. Palkade korrigeerimisel on lähtutud sisemisest õiglusest, vähendati usu ja rahvastiku toimingute valdkonna palkade mahajäämust võrreldes siseturvalisuse valdkonnaga. Vabatahtlik voolavus on kõrgem kui teistes ministeeriumides ehk 15%. 46 Politsei- ja Piirivalveametis on võrreldes teiste siseturvalisuse asutustega 5% kõrgem palgapositsioon. 2016. a on keskmine põhipalk 1247 eurot ja see tõusis 3,6%. Palgakasv on tulnud valitsuse otsusega prioriteetsetele valdkondadele lisaraha eraldamise arvelt (politseiametnikud 4%). Lisaks vabanes rahalisi vahendeid ka töötajate arvu vähendamise arvelt (klienditeeninduse optimeerimine, muud väiksemad ümberkorraldused). Lisaraha suunati Ida-Virumaa ja Harjumaa politseiametnike palgatõusuks, nendes piirkondades on kõige suurem palgasurve ning värbamisraskused. Lisaks jätkati põhimõtet vähendada palgakomponentide hulka ning ühtlustada sarnast põhitööd tegevate eriteenistujate ja sarnasel tööl olevate ametnike palkasid. Lennusalga töötajate palkade maksmist hakati rahastama omatulu asemel riigitulust. Vabatahtlik voolavus on Politsei- ja Piirivalveametis 5%. Päästeametis on võrreldes teiste siseturvalisuse asutustega oluliselt madalam palgapositsioon ehk seal teenitakse 14% madalamat tasu kui teistes asutustes. 2016. a on keskmine põhipalk 941 eurot ja see tõusis 5,4%. Palgakasv on tulnud valitsuse otsusega prioriteetsetele valdkondadele lisaraha eraldamise arvelt (päästeteenistujad 4%). Lisaks on vabanenud rahalisi vahendeid töötajate arvu vähendamise arvelt, käsil on projekt „tark kärbe“. Palgapositsiooni säilitamiseks tõsteti kõikide töötajate palka 3,2%. Suurem palgatõus oli Ida-Viru regioonis, päästja kvalifikatsiooni omandanud teenistujatel (kutseharidusega päästjad, kõrgharidusega komandopealikud), erikvalifikatsiooniga töötajatel (keemia- ja kiirguskaitse, tuleohutusjärelevalve, inseneritehnilised ametikohad). Lisaks korrigeeriti sisemise õigluse aspektist suurema palgamahajäämusega ametikohtadel palka (peaspetsialistid ja peainspektorid, Sillamäe komando tõstmine III gruppi). Vabatahtlik voolavus on Päästeametis 4%. Häirekeskuses on võrreldes teiste siseturvalisuse asutustega kõige madalam palgapositsioon ehk seal teenitakse 16% madalamat tasu kui teistes asutustes. 2016. a on keskmine põhipalk 1032 eurot ja see tõusis 13,7%. Tegelik põhipalga tõus nii ulatuslik pole olnud. Häirekeskus muutis alates käesolevast aastast töötasude struktuuri selliselt, et seni eraldi arvestatud öötöö tasud arvestatakse määratava põhipalga sisse. See toob kaasa põhipalga pealt arvutatavate kulude nagu pühadetasu, ületunnitöö tasu tõusu. Töötasude struktuuri muutmise eesmärk oli muuta töötajate jaoks töötasude maksmine selgemaks ja anda rohkem kindlustunnet tema igakuise sissetuleku osas. Reaalne palgakasv on toimunud valitsuse otsusega prioriteetsetele valdkondadele lisaraha eraldamise arvelt (päästeteenistujad 4%). Peamiseks palgatõusu sihtrühmaks päästekorraldajad, logistikud. Lisaks kaotati käesoleva aasta 1. maist kvaliteeditasu maksmine ja suunati see osa rahast samuti töötajate põhipalkadesse. Häirekeskuse vabatahtlik voolavus on keskmisest kõrgem ehk 13%. Osad inimesed on suundunud pensionile, kuid voolavust suurendab ka öiste vahetustega stressirohke töö. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) palgapositsioon on IT-asutuste võrdlusgrupis kõige madalam ehk seal teenitakse 3% madalamat tasu kui teistes IT-asutustes. 2016. a on keskmine põhipalk 1878 eurot ja see kasvas 2,9%. Töötajate töötasu on võimalik tõsta ainult töötajate liikumisest ja töökorralduse efektiivsemaks muutmisest tekkivate rahaliste vahendite arvelt, et vähendada mahajäämust IT-sektori palgaturu mediaanist. 2015. aastal oli mahajäämus keskmiselt 11%. Samas ei ole võimalik töötajate arvu vähendada. 2016. aastal toimus tööjõukulude suurenemine 600 000 euro võrra seoses rahvastikuregistri ületoomisega AS Andmevarast (20 töökohta). Lisaks eraldati 2016. aastaks ühekordselt e-residentide meeskonna 3 töötaja tööjõukuludeks täiendavad vahendid. Vabatahtlik voolavus on SMIT-is keskmisest kõrgem ehk 17%. Sisekaitseakadeemias teenitakse 6% madalamat tasu kui teistes hallatavates asutustes, samas ei ole muude hallatavate asutuste grupi töövaldkonnad niivõrd hästi võrreldavad, et selle pinnalt annaks teha nende omavahelises võrdluses konkreetseid järeldusi. 2016. a on keskmine põhipalk 1317 eurot ja see on kasvanud 7,9%. Palgakasv on toimunud valitsuse otsusega prioriteetsetele valdkondadele lisaraha eraldamise arvelt (eriteenistujad, õppejõud 4%). Lisaks on vähendatud töötajate arvu, mille arvelt vabanes rahaline ressurss. Riigieelarvest eraldatud lisaraha suunati akadeemiliste töötajate töötasude ühtlustamisse. Alates 2013. aastast oli politsei- ja piirivalvekolledži ning päästekolledži õppejõudude töötasu teiste kolledžite õppejõudude töötasust 10% kõrgem. Alates 01.01.2016 tõusis töötasu 10% 34 õppejõul (40% õppejõududest). Töötajate arvu vähendamise arvelt vabanenud vahendeid kasutati administratiivtöötajate töötasude ühtlustamiseks. Lisaks värvatakse teadureid siseturvalisuse valdkonna rakendusuuringute läbiviimise võimekuse suurendamiseks ja panustatakse senisest enam akadeemia maine kujundamisse ja avalike suhete korraldamisse. Sisekaitseakadeemia vabatahtlik voolavus on 9%. 47 Sotsiaalministeeriumi haldusala Sotsiaalministeeriumi palgapositsioon on ministeeriumide võrdlusgrupi keskmisest veidi kõrgem ehk seal teenitakse 3% kõrgemat tasu kui teistes ministeeriumides. 2016. a on keskmine põhipalk 1953 eurot ja see kasvas 5,9%. Palgakasv on valdavalt toimunud töötajate arvu vähendamise arvelt. Vabatahtlik voolavus on 9%. Sotsiaalkindlustusameti palgapositsioon on ametite ja inspektsioonide võrdlusgrupi keskmisest 9% madalam. 2016. a on keskmine põhipalk 1098 eurot ja see kasvas 12,7%. Sellel aastal oli palgakasv prioriteediks, kuna palgapositsioon on madal. Personalikuludesse tõsteti vahendeid ümber majandamiskuludest, riigieelarvest eraldati 1,4 miljonit seoses lastekaitse teema rakendamisega. Lisaks toimusid palgatõusud sisemiste ümberkorralduste arvelt. Vabatahtlik voolavus on 6%. Terviseameti palgapositsioon on ametite ja inspektsioonide võrdlusgrupi keskmisest 2% madalam. 2016. a on keskmine põhipalk 1159 eurot ja see kasvas 0,4%. Vähendatud on küll töötajate arvu, kuid selle arvelt vabanevaid rahalisi vahendeid ei kasutatud põhipalkade korrigeerimiseks, vaid need on suunatud preemiafondi. Vabatahtlik voolavus on 8%. Tööinspektsiooni palgapositsioon on ametite ja inspektsioonide võrdlusgrupi keskmisest 9% madalam. 2016. a on keskmine põhipalk 1170 eurot ja see kasvas 3,3%. Töötajate arvus väga suuri muudatusi ei ole olnud, vabade vahendite arvelt on osaliselt korrigeeritud põhivaldkonna teenistujate palkasid. Vabatahtlik voolavus on 7%. Ravimiameti palgapositsioon on ametite ja inspektsioonide võrdlusgrupi keskmisest 13% kõrgem. 2016. a on keskmine põhipalk 1592 eurot ja see kasvas 4,6%. Palgakasv on olnud võimalik omatulust saadud vahendite arvelt. Vabatahtlik voolavus on 0%. Tervise Arengu Instituudi palgapositsioon on teadus- ja arendusasutuste võrdlusgrupi keskmisest 15% kõrgem. 2016. a on keskmine põhipalk 1396 eurot. Palgad on 2016. aastal kasvanud ca 4%. Rohkem raha palgakasvuks suunati madalapalgalistesse ametikohtadesse. Põhiliselt tuli raha juurde muude allikate arvelt (ESF, teadusrahad, välisvahendid). Riigieelarvest saadi raha juurde ennetustegevusse. Vabatahtlik voolavus on väga madal, vaid 1,2%. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse palgapositsioon on muude hallatavate asutuste võrdlusgrupi keskmisest 7% madalam. 2016. a keskmine põhipalk on 1235 eurot, mis on kasvanud 4,4%. Palgakasv on tulenenud õpetajate palga alammäära tõstmisest, sotsiaaltöötajate palkade korrigeerimisest võrdluses riigiasutuste mediaanpalgaga ning omatulu arvelt. Vabatahtlik voolavus on 8%. Välisministeeriumi haldusala Välisministeerium on võrreldes möödunud aastaga oma palgapositsiooni oluliselt kaotanud. Ministeeriumide võrdlusgrupi keskmisest teenitakse Välisministeeriumis 2% madalamat tasu. 2016. on keskmine põhipalk 1618 eurot ja see on kasvanud 1,8%. Üldist palgakasvu ministeeriumis käesoleval aastal ei ole toimunud, osaliselt on korrigeeritud töötajate arvu vähendamise arvelt vabanenud rahalise ressursi abil IT-personali töötasusid, kuna konkursid luhtuvad ja palgaturu surve töötasudele on suur. Keskmine kuu kogupalk on Välisministeeriumis ministeeriumide võrdlusgrupis kõige madalam (1675 eurot), mis muuhulgas on osaliselt tingitud ka sellest, et Välisministeeriumis on teiste ministeeriumidega võrreldes keskmisest enam madalama väärtusega töid (koristajad, sekretärid, referendid jmt). Vabatahtliku voolavuse näitaja on karjäärisüsteemile omaselt madal ehk 3% lähedal, kuid tõusutrendis on teenistujate roteerumine teistesse ministeeriumidesse ja raskendatud on asendajate leidmine. 48
Allikas: Veeteede Amet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel