Hoonestusloa andmise ettepanek

-864235 -144145 0 0 Rahandusministeerium Keskkonnaministeerium Keskkonnaamet 07.07.17 nr 16-3/15-0904-020 Hoonestusloa andmise ettepanek Gasum Oy esitas 14.05.2013 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile veeseaduse § 22 6 lõike 2 kohase hoonestusloa taotluse avaliku veekogu koormamiseks Eesti ja Soome vahelise Balticconnectori nimelise gaasitoru rajamiseks . Vabariigi Valitsus algatas hoonestusloa menetluse 12.12.2013 korraldusega nr 555. 01.07.2015 jõustunud veeseaduse ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 25 lõike 1 alusel on enne 01.07.2015 esitatud hoonestuslubade menetleja Tehnilise Järelevalve Amet, kuid menetluse algataja ja loa andja Vabariigi Valitsus. Taotleja on läbi viinud hoonestusloa menetluse algatamisel määratud uuringud ning keskkonnamõju hindamise. Ühtlasi on esitatud taotlus esialgse taotleja muutmiseks Gasum Oy asemel Elering AS- i ks. Lähtuvalt eelnevast o leme koostanud Gasum Oy poolt 14.05.2013 esitatud ja 03.02.2017 Elering AS -i poolt täiendatud hoonestusloa taotluse põhjal h oonestusloa andmise kor ralduse eelnõu ja seletuskirja . Asjaajamiskorra kohaselt peab TJA esitama koostatud dokumendid MKM- i le, kes edastab need Vabariigi Valitsusele. Et vältida dokumentide mitmekordset täiendamist, edastame koostatud dokumendid esmalt kommenteerimiseks ja täiendusettepanekute tegemiseks Teile. Ootame Teie põhistatud seisukohti ja märkuseid TJA koostatud korralduse eelnõule ja seletuskirjale hiljemalt 04 .08 .2017. Hoonestusloa andmise korralduse eelnõu ja seletuskiri Vabariigi Valitsusele esitamiseks on lisatud käesolevale kirjale. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ingrid Teinemaa Tehnikaosakonna juhataja Tööstusohutuse teenistuse juhataja ülesannetes Lisa 1: Hoonestusloa andmise korralduse eelnõu Lisa 2: Hoonestusloa andmise seletuskiri Lisa 3: Seletuskirja lisad Liis Piper 667 2004 [email protected] K O R R A L D U S Hoonestusloa andmine Korraldus kehtestatakse veeseaduse § 22 9 alusel. Asjaolud ja menetluse käik Gasum Oy (Soome registrikood 0969819-3, asukoht Miestentie 1, 02150 Espoo, Soome, vt lisa 9; edaspidi taotleja) esitas MKM- i le 14.05.201 3 hoonestusloa taotluse avaliku veekogu koormamiseks ning maagaasi torujuhtme merepõhja paigaldamiseks. Taotleja oli projekti arendaja ning projektipartner oli taotluse esitamise hetkel Eesti ülekandesüsteemi operaator AS EG Võrguteenus (registrikood 11197170). 02.01.2015 ostis Elering AS Soome Fortumi kontsernilt AS Võrguteenus Valdus enamusaktsiad, hiljem samal aastal omandas ka Vene kontserni OAO Gazpromi ja SIA Itera Latvija valduses olnud aktsiad ning väikeaktsionäridele kuulunud aktsiad. Alates 10.04.2015 jõustus EG Võrguteenus AS nimemuutus Elering Gaas AS-iks. 15.12.2015 sõlmisid Elering AS, AS Võrguteenus Valdus ja Elering Gaas AS ühinemislepingu, mille kohaselt 01.03.2016 jõustus AS Võrguteenus Valdus ja Elering Gaas AS ühinemine Elering AS-iga. Sellest lähtuvalt esitas Elering AS ( registrikood 11022625, aadress Kadaka tee 42 , Tallinn 12915 ) 0 3.02.2017 tä psustatud hoonestusloa taotluse ning ühes sellega taotluse hoonestusloa taotleja muutmiseks Gasum OY asemel Elering AS- i ks. VeeS § 22 12 kohaselt võib Vabariigi Valitsus hoonestusloa omaja taotlusel või omal algatusel muuta hoonestusloa tingimusi või hoonestusloa omaja taotlusel anda hoonestusloa üle teisele isikule. Ettepaneku tingimuste muutmiseks teeb hoonestusloa menetleja . Vabariigi Valitsus keeldub hoonestusloa tingimuste või andmete muutmisest, kui esinevad VeeS §-s 22 10 sätestatud hoonestusloa andmisest keeldumise alused (nt hoonestusloa taotleja ei vasta hoonestusloa omajale kehtestatud nõuetele). VeeS § 22 6 lõike 3 kohaselt peab taotleja kinnitama, et ta vastab hoonestusloa omaja suhtes kehtestatud täiendavatele nõuetele. Taotleja kinnitas, et vastab maagaasiseaduses (edaspidi MGS) sätestatud nõuetele. MGS § 2 punkti 16 kohaselt on gaasi ülekandevõrk üle 16-baarise töörõhuga gaasitorustike ja nendega kohakindlalt seotud ehitiste ning ülekandesüsteemi toimimiseks, haldamiseks ja arendamiseks vajalike juhtimis-, kaitse-, side- ja mõõtesüsteemide talitluslik kogum, mis on vajalik gaasi ülekandeks ning ühenduste loomiseks teiste riikide võrkudega või gaasi transiidiks. MGS § 13 kohaselt on gaasisüsteem tehniline süsteem, mille moodustab Eesti territooriumil asuv ülekandevõrk koos asjakohaste juhtimis-, kaitse-, side- ja mõõtesüsteemidega. Sellest tulenevalt saab torujuhe koos oluliste osadega hoonestusloa andmisel ja torujuhtme rajamisel Eesti ülekandevõrgu osaks. MGS § 15 lõike 1 kohaselt on süsteemihaldur võrguettevõtja, kes osutab ülekandeteenust ja omab või haldab gaasi mõõtesüsteeme riigipiiril ning § 27 lõike 1 kohaselt omab selleks ka vastavat tegevusluba. MGS § 301 lõike 1 järgi antakse tegevusluba isikule, kes omab ülekandevõrku, omab või haldab mõõtesüsteeme riigipiiril, vastab seaduses sätestatud nõuetele ja täidab kehtestatud tingimusi. MGS § 301 lõike 2 alusel antakse tegevusluba gaasi ülekande teenuse osutamiseks ainult ühele võrguettevõtjale. Elering AS on sõltumatu ja iseseisev Eesti elektri ja gaasi ühendsüsteemihaldur, kelle peamiseks ülesandeks on kindlustada Eesti tarbijatele igal ajahetkel kvaliteetne energiavarustus. Kõik Elering AS aktsiad kuuluvad Eesti Vabariigile, kelle aktsionäri õigusi teostab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Projekti partner on Baltic Connector OY, mille omanik on Soome riik. Majandustegevuse registri andmetel on Elering AS-ile 23.12.2016 väljastatud tähtajatu tegevusluba nr MGE000004 gaasi ülekande teenuse osutamiseks. Seega vasta b Elering AS hoonestusloa omaja täiendavatele nõuetele. 03.02.2017 esitatud taotlusega soovib taotleja muuta hoonestusloa omajat ning muud tingimused jätta samaks. Kuna taotleja vastab VeeS § 22 6 lõikes 3 kehtestatud hoonestusloa omaja täiendavatele nõuetele , lugeda hoon estusloa taotlejaks Elering AS . Taotluse kohaselt kavandata kse Soome lahte Balticconnectori - nimelise maagaasi torujuhtme rajamist koos juurdekuuluvate rajatistega (edaspidi ka torujuhe). Torujuhe ühendab Soome ja Eesti gaasi ülekandesüsteemid parandades tunduvalt riikide maagaasi tarnimise valikuvõimalusi, varustuskindlust ja gaasi regionaalset kättesaadavust . S amuti paraneb energia ülekannete töökindlus erinevate olukordade tarbeks nii Soomes kui Balti riikides. T orujuhe loob võimaluse transportida gaasi riikide vahel mõlemasuunaliselt . Balticconnectori projekt koosneb järgmistest osadest: - avamere gaasi ülekandetoru, mis kulgeb Paldiskist (Eesti) Inkoosse (Soome), pikkusega 77 km; gaasitoru pikkus kä esoleva hoonestusloa alusel 33,07 k m; - maismaa gaasi ülekandetoru osa, mis kulgeb maabumise kohast kuni kompressorjaamani (nii Eestis kui Soomes); - toru mõlemas otsas olev kompressor- ning mõõdujaam; - maismaa gaasi ülekandetoru osa, mis kulgeb kompressor- ning mõõdujaamast olemasoleva gaasi ülekandetorustikuni. Maismaa toru osad ja kompressor- ning mõõdujaam ei kuulu käesoleva hoonestusloa hulka. Hoonestusloa alusel rajatava gaasitoru koormatavat ala arvestatakse lähtuvalt asjaõigusseaduse § 133 lõikest 1 veekogu piirist. T oru maabumiskohaks on valitud Pakri poolsaarel asuv Pakrineeme, mis asub kavandatava LNG terminali as ukohas poolsaare tipus. Toru pikkus Eesti vetes on 33 , 0 7 km ning koormatava ala laius merepõhjas on 1 m. Vastavalt majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ § 13 lõike 1 punktile 5 ja lõikele 2 tuleb torujuhtme puhul arvestada kaitsevööndiga, mis on torujuhtme keskjoonest 20 m. Koormatava ala pindala Eesti vetes on 33 578,5 m 2 . Kaitsevööndit ei arvestata koormatava ala hulka. Planeeritud toru jookseb Eesti merealal Soome ja Eesti vahelise majandusvööndi ehk Estonian Exclusive Economic Zone (edaspidi EEZ) piiri ristumiskohast läbi koordinaatidel X 6613600.024; Y 504545.402. Toru kulgeb lõuna poole läbi Eesti EEZ ala, ristub territoriaalmere piiriga ning sealt edasi lõunasuunas läbi Eesti territoriaalvete kuni maabumiskohani Pa kri poolsaarel Pakrineemel . Torujuhtme aastane gaasi ülekandevõimsus on 2 miljardit m 3 ja maksimaalne tunnivõimsus 300 000 m 3 . Eelprojekti kohaselt on a vamere torujuhtme välisläbimõõt 635 m m ja kogupikkus 77 km . Õiguslikud järeldused Vabariigi Valitsus algatas 12.12.2013 korraldusega nr 555 hoonestusloa menetluse Gasum Oy esitatud taotluse alusel kavandatava maagaasi torujuhtme rajamiseks Soome lahte. Koos hoonestusloa menetlusega algatati keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) k eskkonnamõju hindamise ja k es kkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 punkti 17 ja § 11 lõike 3 alusel ning seati taotlejale ülesandeks viia merealal tervikuna läbi järgmised uuringud: 1) rajatise alal teaduslikud mereuuringud; 2) setete ja merepõhjaelustiku uuring; 3) kalastiku ja kudealade uuring; 4) linnustiku uuring; 5) kutselise kalapüügi uuring; 6) mereimetajate uuring; 7) allveearheoloogilised uuringud; 8) uuringud rajatise mõju kohta keskkonnale ja Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkidele; 9) muud keskkonnamõju hindamise programmis määratavad uuringud. Uuringud tuli läbi viia kolme aasta jooksul. KMH programm kiideti heaks 15.07.2014 ning KMH aruanne 19.04 .2016. Taotleja viis hoonestusloa menetluse algatamisel määratud uuringud läbi tähtaegselt. Keskkonnaministeerium on KMH aruande heaks kiitmisel seadnud järgmised tingimused: 1) juhul , kui Pakrineemele rajatakse veeldatud maagaasi terminal, tuleks tegevuse elluviimiseks eelistada KMH aruandes toodud alternatiivi ALT EST 2 ehk maagaasitorustiku ehitamine maaletulekukohaga Pakrineemel; juhul , kui Pakrineemele ei rajata veeldatud maagaasi terminali, tuleks tegevuse elluviimiseks eelistada KM H aruandes toodud alternatiivi ALT EST 1 ehk maagaasitorustiku ehitamine maaletuleku kohaga Kersalus ; 2) tegevuse elluviimisel tuleb arvestada kõiki KMH aruandes toodud leevendavaid meetmeid; 3) arendaja peab tagama KMH aruandes toodu, hoonestusloas sätestatu ja KeM kirjas määratu alusel keskkonnaseire elluviimise ning keskkonnanõuete järgimise. 24.05.2017 esitas taotleja TJA- le täpsustava merealuse gaasi ülekandetorustiku keskkonnamõjude hindamisest tulenevate ehitusaegsete leevendusmeetmete keskkonnauuringu, mille eesmärk oli täpsustada leevendusmeetmeid, minimeerimaks ajalisi piiranguid gaasitorustiku rajamisel. Uuringu tulemustest selgus, et leevendusmeetmed on asjakohased ja rakendatavad. ALT EST 1 alternatiivi puudutavaid meetmeid ei ole tarvis kasutusele võtta, kuna tegevuse elluviimiseks valiti alternatiiv ALT EST 2. Samuti selgus analüüsi tulemusel, et Pakrineeme alternatiivi ALT EST 2 kasutamisel lõhketöid ei teostata, mistõttu ka lõhkamist puudutavad meetmed ei ole enam asjakohased. Kui teostatavad tööd on lähtuvalt keskkonnatingimustest ajalise piiranguga, siis planeerib taotleja tööde ajakava nii, et töödes ei tekiks suuri seisakuid, kuid samas ei häiriks need mereelustikku, näiteks kalade kudemist või merelindude talvitusperioodi. Tulenevalt VeeS §-st 22 10 keeldub Vabariigi Valitsus hoonestusloa andmisest kui hoonestusloa taotleja ei ole täitnud hoonestusloa menetluse algatamise otsuses määratud tingimusi ega taotlenud täiendavat tähtaega nende täitmiseks; taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus mõne kehtiva hoonestusloaga; taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus kehtiva maakonnaplaneeringuga; taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus riigi julgeolekuhuvidega; taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus keskkonnakaitse nõuetega; hoonestusloa oluliseks osaks olev ehitis häiriks lennuliiklust, laevaliiklust laevateel või sadama akvatooriumis või veesõidukite ohutut sildumist; hoonestusloa taotleja ei vasta hoonestusloa omajale kehtestatud nõuetele. Taotleja hoonest usloa taotluse läbivaatamisel ei tuvastatud hoonestusloa andmist välistavaid asjaolusid. Taotleja on täitnud hoonestusloa menetluse algatamisel määratud tingimused. Taotletav a hoonestusloa tingimused ei ole vastuolus ühegi teise kehtiva hoonestusloa ga või maakonnaplaneeringuga, samuti riigi julgeolekuhuvidega. T aotl etava hoonestusloa tingimused ei ole vas tuolus keskkonnakaitse nõuetega ning hoonestusloa oluliseks osaks olev ehitis ei häiri lennuliikl ust, laevaliiklust laevateel, sadama akvatooriumis või veesõidukite ohutu t sildumist, samuti vastab taotleja hoonestusloa omajale kehtestatud nõuetele. KMH ja uuringute käigus ei tuvastatud vastuolu keskkonnakaitse nõuetega . Otsus Anda hoonestusluba Elering AS-i taotluse alusel Balticconnectori gaasitoru rajamiseks Eesti ja Soome vahele Soome lahte. Määrata hoonestusloa omajaks Elering AS, registrikood 11022625, aadress Kadaka tee 42 Tallinn 12915 . avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja suurus ruutmeetrites : X 6613914.65; Y 504544.91 X 6613600.02; Y 504575.69 X 6608030.32; Y 504946.58 X 6607384.52; Y 504986.14 X 6606819.99; Y 504904.55 X 6604613.16; Y 505380.04 X 6602837.30; Y 505546.70 X 6597856.46; Y 506412.78 X 6595939.75; Y 507162.68 X 6593223.34; Y 506801.06 X 6585539.48; Y 507601.60 X 6584875.15; Y 507382.97 X 6583357.64; Y 505674.31 X 6583032.00; Y 504366.50 X 6583030.90; Y 504366.80 X 6583356.65; Y 505674.64 X 6584874.49; Y 507383.63 X 6585539.48; Y 507602.59 X 6593223.34; Y 506802.05 X 6595939.75; Y 507163.68 X 6597856.79; Y 506413.78 X 6602837.30; Y 505547.69 X 6604613.49; Y 505381.03 X 6606819.99; Y 504905.54 X 6607384.52; Y 504987.13 X 6608030.32; Y 504947.58 X 6613600.02; Y 504576.85 X 6613914.98; Y 504545.90 X 6613914.65; Y 504544.91 Koormatava ala suurus 33 578,5 m 2 . E hitise kasutamise otstarve ja töörežiim : 22110 - Küttegaasi ülekandetorustik, ülerõhuga üle 16 bar . Torujuhe on pidevas kasutuses. Gaasitoru välis läbimõõt on 635 mm ja pikkus Eesti vetes 33 , 0 7 km. Hoonestusluba kehtib 50 aastat. Hoonestusloa omajal tuleb tegevuse elluviimisel rakendada KMH aruandes kirjeldatud leevendusmeetmeid . Hoonestusloa omaja peab vastavalt KMH aruandele tagama keskkonnaseire elluviimise ning keskkonnanõuete järgimise . Elering AS- i l tuleb maksta iga-aastast hoonestustasu 4% ehitise kasutamise otstarbele vastava sihtotstarbega maa Eesti keskmise väärtuse alusel arvutatud hinnast . A rvuta misel lähtutakse avaliku veekogu koormatava ala pindalast . Hoonestustasu on 1464,02 € aastas (tootmismaa keskmine väärtus Eestis on 1,09 €/m 2 x 33 578,5 m 2 x 4%). Hoonestustasu arvestamise aluseks oleva maa keskmine väärtus tule neb maa hindamise seaduse §-s 6 1 sätestatud maa korralise hindamise tulemustest. Hoonestustasu suurus arvestatakse ümber, kui maa korralise hindamise tulemusel kehtestatakse uued vastava sihtotstarbega maa Eesti keskmise väärtuse alusel arvutatud hinnad. Elering AS- i l tuleb hoonestusloa kehtivuse lõppemisel hoonestusloa oluliseks osaks olev ehitis avalikust veekogust eemaldada või korraldada selle ohutu kasutuselt kõrvaldamine . Käesolev hoonestusluba ei asenda teisi seaduses ettenähtud lube, mis on vajalikud hoonestusloa oluliseks osaks oleva ehitise ehitamiseks ja kasutamiseks. Korralduse vaidlustamine Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates. Korralduse teatavaks tegemine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil teha ko rraldus Elering AS- i le teatavaks. Jüri Ratas Peaminister Heiki Loot Riigisekretär Seletuskiri Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu „ Hoonestusloa menetluse algatamine“ juurde Asjaolud ja menetluse käik Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM ) esitab Vabariigi Valitsusele korralduse eelnõu, mille kohaselt tehakse Vabariigi Valitsusele ettepanek otsustada hoonestusloa andmine Gasum Oy 14.05.2013 esitatud ja Elering AS 03.02.2017 (lisa 1) täiendatud taotluse alusel kavandatava maagaasi torujuhtme rajamiseks Soome lahte. Vabariigi Valitsuse korraldus kehtestatakse veeseaduse (edaspidi VeeS ) § 22 9 lõike 1 alusel ning kooskõlas haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS ) § 4 6 lõikega 1. Maagaasi torujuhe loetakse taotluse esitamise hetkel kehtinud veeseaduse (edaspidi VeeS ) § 22 1 lõike 3 j a kehtiva ehitusseadustiku § 104 lõike 2 kohaselt kaldaga püsi valt ühendamata ehitiseks, mis tõttu on sellise ehitisega avalik u veekogu koormamiseks vaja taotleda VeeS § 22 5 kohane hoonestusluba. VeeS § 22 6 , 22 7 ja 22 9 kohaselt on hoonestuslubade menetleja ning loa andja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TJA ). Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (edaspidi EhSRS ) § 25 lõike 1 kohaselt menetletakse enne 01.07.2015 esitatud hoonestusloa taotlused lõpuni taotluse esitamise hetkel kehtinud õigusaktide kohaselt. See tähendab, et vastavalt taotluse hetkel kehtinud VeeS § 22 7 lõike 1 ja § 22 9 lõike 1 kohaselt on hoonestusloa menetluse algataja ning loa andja Vabariigi Valitsus. MKM andis vastavalt EhSRS § 25 lõikele 2 enne 01.07.2015 esitatud hoonestuslubade menet lused üle TJA- le 30.09.2015 ning teavitas tao tlejat menetluse üleandmisest 26 .10.2015 kirjaga nr 1.10-13/12-00760/059 (lisa 2) . Gasum Oy ( Soome registrikood 0969819-3, asukoht Miestentie 1, 02150 Espoo, Soome, vt lisa 9; edaspidi taotleja ) esitas MKM-le 14.05.2013 hoonestusloa taotluse (lisa 3 ) avaliku veekogu koormamiseks ning maagaasi torujuhtme merep õhja paigaldamiseks. Taotleja oli projekti arendaja ning projektipartner oli taotluse esitamise hetkel Eesti ülekandesüsteemi operaator AS EG Võrguteenus (registrikood 11197170) . Gasum Oy ja AS EG Võrguteenus ( registrikood 11197170) esitasid MKM-le 25.08.2014 ühistaotluse (lisa 4) Vabariigi Valitsuse 12.12.2013 korralduse nr 555 muutmiseks taotleja isiku suhtes. Korralduse muutmise tingisid objektiivsed asjaolud, mille kohaselt võib Eesti territooriumil gaasi ülekandeteenust ülekandevõrgu kaudu osutada vastavat tegevusluba omav võrguettevõtja. Maagaasiseaduse (edaspidi MGS ) § 2 punkti 16 kohaselt on gaasi ülekandevõrk üle 16-baarise töörõhuga gaasitorustike ja nendega kohakindlalt seotud ehitiste ning ülekandesüsteemi toimimiseks, haldamiseks ja arendamiseks vajalike juhtimis-, kaitse-, side- ja mõõtesüsteemide talitluslik kogum, mis on vajalik gaasi ülekandeks ning ühenduste loomiseks teiste riikide võrkudega või gaasi transiidiks. MGS § 13 kohaselt on gaasisüsteem tehniline süsteem, mille moodustab Eesti territooriumil asuv ülekandevõrk koos asjakohaste juhtimis-, kaitse-, side- ja mõõtesüsteemidega. Sellest tulenevalt saab torujuhe koos oluliste osadega hoonestusloa andmisel ja torujuhtme rajamisel Eesti ülekandevõrgu osaks. MGS § 15 lõike 1 kohaselt on süsteemihaldur võrguettevõtja, kes osutab ülekandeteenust ja omab või haldab gaasi mõõtesüsteeme riigipiiril ning § 27 lõike 1 kohaselt omab selleks ka vastavat tegevusluba. MGS § 30 1 lõike 1 järgi antakse tegevusluba isikule, kes omab ülekandevõrku, omab või haldab mõõtesüsteeme riigipiiril, vastab seaduses sätestatud nõuetele ja täidab kehtestatud tingimusi. MGS § 30 1 lõike 2 alusel antakse tegevusluba gaasi ülekande teenuse osutamiseks ainult ühele võrguettevõtjale. 25.08.2014 oli ajutine tegevusluba (majandustegevuse regist ri number MGE000002) gaasi ülekande t eenuse osutamiseks väljastatud ASile EG Võrguteenus. 02.01. 2015 ostis Elering AS Soome Fortumi kontsernilt AS Võrguteenus Valdus enamusaktsiad , hiljem samal aastal omandas ka Vene kontserni OAO Gazpromi ja SIA Itera Latvija valduses olnud aktsiad ning väikeaktsionäridele kuulunud aktsiad. Alates 10.04.2015 jõust us EG Võrguteenus AS nimemuutus Elering Gaas AS-iks. 15.12. 2015 sõlmisid Elering AS, AS Võrguteenus Valdus ja Elering Gaas AS ühinemislepin gu, mille kohaselt 01.03 . 2016 jõustus AS Võrguteenus Valdus ja Elering Gaas AS ühinemine Elering AS-iga. Sellest lähtuvalt esitas Elering AS (registrikood 11022625 , aadress Kadaka tee 42 Tallinn 12915 ) 03.02.2017 täpsustatud hoonestusloa taotluse , milles kinnitas, et vastab hoonestusloa omajale kehtestatud nõuetele ning ühes sellega taotluse hoonestusloa taotleja muutmiseks Gasum OY asemel Elering AS -ks . VeeS § 22 12 kohaselt võib Vabariigi Valitsus hoonestusloa omaja taotlusel või omal algatusel muuta hoonestusloa tingimusi või hoonestusloa omaja taotlusel anda hoonestusloa üle teisele isikule. Ettepaneku tingimuste muutmiseks teeb hoonestusloa menetleja . Vabariigi Valitsus keeldub hoonestusloa tingimuste või andmete muutmisest, kui esinevad VeeS § -s 22 10 sätestatud hoonestusloa andmisest keeldumise alused. Elering AS on sõltumatu ja iseseisev Eesti elektri ja g aasi ühendsüsteemihaldur, kelle peamiseks ülesandeks on kindlustada Eesti tarbijatele igal ajahetkel kvaliteetn e energiavarustus. Kõik Elering AS aktsiad kuuluvad Eesti Vabariigile, kelle aktsion äri õigusi teostab MKM . Projekti Soomepoolne partner on Balti c Connector OY, mille omanik on Soome riik. Majandustegevuse registri andmetel on Elering AS-le 23.12.2016 väljastatud tähtajatu tegevusluba nr MGE000004 gaasi ülekande teenuse osutamiseks. Seega vastab Elering AS VeeS § 22 6 lõikes 3 kehtestatud hoonestusloa omaja täiendavatele nõuetele. 03.02.2017 esitatud taotlusega soovib taotleja muuta hoonestusloa omajat ning muud tingimused jätta samaks. Kuna taotleja vastab VeeS § 22 6 lõikes 3 kehtestatud hoonestusloa omaja täiendavatele nõuetele teeb MKM Vabariigi Valitsusele ettepaneku lugeda hoonestusloa taotlejaks Elering AS-i. Taotluse kohaselt kavandatakse Soome lahte Balticconnector ’i nimelise maagaasi torujuh tm e rajamist koos juurdekuuluvate rajatistega (edaspidi ka torujuhe ). Torujuhe ühendab Soome ja Eesti gaasi ülekandesüsteemid parandades seeläbi tunduvalt riikide maagaasi tarnimise valikuvõimalusi, varustuskindlust ja gaasi regionaalset kättesaadavust, samuti energia ülekannete töökindlust erinevate olukordade tarbeks nii Soomes kui Balti riikides. Seega loob torujuhe võimaluse transportida gaasi riikide vahel mõlemasuunaliselt , sh saab põhjariike maagaasiga varustada Lätis asuva Inčukalnsi maa-aluse gaasihoidla varudega. Torujuhtme projekt on osa Euroopa Liidu üleeuroopalisest energiavõrgustikust TEN-E, mille eesmärgiks on ühendusesisese energiaturu efektiivse toimimise tagamine energiavarustuse töökindluse ja mitmekesistamise kaudu. Euroopa Parlam endi ning Nõukogu 06.09.2006 otsuse nr 1364/2006/EC (lisa 5 ) järgi määrati üleeuroopalised energiavõrkude suunised, milles on viidatud ka gaasiülekandevõimsuste arendamisele ning Soome ja Eesti vahelise gaasijuhtme rajamisele (otsuse lisa 3 punkt 9.5) . Eelpool viidatud otsuste kohaselt on torujuhtme e hitamine olulise tähtsusega ning aitab lahendada piirkonna energiavarustusprobleeme. Gaasitoru rajamine on ette nähtud ka üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ tegevuskavas, kus kirjeldatakse, et elektritootmisvõimsuse arendamisel on vaja keskenduda Eesti varustamisele energiaga. Uued energiatootmisüksused tuleb paigutada ruumis ratsionaalselt ja kestlikult. Eesti energiavarustuse võimalusi tuleb avardada, luues välisühendusi Läänemere piirkonna energiavõrkudega. Tuleb vältida soovimatut mõju kliimale, saavutada taastuvenergia suurem osakaal energiavarustuses, tagada energiasäästlike meetmete rakendamine ja energiatootmise keskkonnamõju vähendamine. Eeltoodu elluviimiseks on üleriigilise planeeringu tegevuskavasse märgitud aastateks 2015 – 2020 gaasitorustiku kavandamine Eesti ja Soome vahel. Samuti näeb torujuhtme rajamist ette Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK) . Balticconnectori projekt koosneb järgmistest osadest: - a vamere gaasi ülekandetorust , mis kulgeb Paldiskist (Eesti) Inkoosse (Soome) , pikkusega 77 km ; gaasitoru pikkus käesoleva hoonestusloa alusel 33 , 0 7 km; - m aismaa gaasi ülekande toru osast, mis kulgeb maabumis e kohast kuni kompressorjaamani (nii Eestis kui Soomes) ; - t oru mõlema s otsas olevast kompressor - ning mõõdu jaamast; - m aismaa gaasi ülekande toru osast, mis kulgeb kompressor - ning mõõdu jaamast olemasoleva gaasi ülekandetorustikuni. Avamere torujuhtme asukoha ja marsruudi määramisel võeti arvesse torujuhtme pikkust, külgnevaid alasid, laevateid, riigikaitse aspekte, ankurdusalasid, geofüüsilisi tegureid ja merepõhja omadusi. Samuti arvestati olemasolevate gaasivar ustussüsteemidega ning võimalik u regionaalse LNG terminali asukohaga. Soomes Inkoo st lõuna pool paiknevas saarestikus uuriti kahte alternatiivmarsruuti, Eestis ühte marsruuti, mille kavandamisel kaaluti optimaalsemat marsruuti, mis vastab strateegilistele, tehnilistele, keskkonnaalastele ning majanduslikele kriteeriumidele. Toru maabumisel Eestis kaalus taotleja kahte alternatiivi: 1) Pakri poolsaare lõunaosa Kersalu ja 2) Pakri poolsaar Pakrineeme. Taotleja täpsustas 03.02.2017 esitatud taotluses, et valib toru maabumiskohaks P akri poolsaare l asuva Pakrineeme, mis asub kavandatava LNG terminali as ukohas poolsaare tipus , ligi 7,5 km loode suunas Kersa lu maabumisalternatiivist. Valitud asukohta on Pald iski Linnavalitsuse 22.05.2014 korraldusega nr 21 kehtestatud Paldiski LNG terminali mandriosa d etailplaneeringuga ette nähtud kompressorjaam (lisa 6). Detailplaneeringus on arvestatud võimalusega, et Balticconnectori maagaasi torujuhe (koos juurdekuuluvate rajatistega, sh kompressorjaam ja Balticconnectori merreminekukoht ) võidakse tulevikus rajad a LNG terminali territooriumile . Lähtuvalt KMH aruande peatükis 9 toodud leevendusmeetmetest nihutas taotleja ALT EST 2 gaasitoru maaletuleku koht a esialgsest asukohast 400 m võrra loodes se ning ühtlasi 150 m võrra väljapoole Natura ala piiri rannal. Peale KMH aruande valmimist teostas taotleja täpsustava merealuse gaasi ülekandetorustiku keskkonnamõjude hindamisest tulenevate ehitusaegsete leevendusmeetmete keskkonnauuringu (lisa 7). Taotleja soovis teostada analüüsi Balticconnectori KMH aruande leevendusmeetmetele võttes arvesse LNG terminali keskkonnauuringuid ning teostatava töö tehnilist kirjeldust. Analüüsi alusel tehtava keskkonnauuringu eesmärk oli täpsustada leevendusmeetmeid, minimeerimaks ajalisi piiranguid gaasitorustiku rajamisel. Uuringu tulemusena ilmnes, et tööde teostamisel ei ole vaja teha lõhkamistöid. Toru pikkus Eesti vetes on 33 068 m ning koormatava ala laius merepõhjas on 1 m. Vastavalt majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi täh istusele esitatavad nõuded“ § 13 lõike 1 punktile 5 ja lõikele 2 tuleb torujuhtme puhul arvestada kaitsevööndiga, mis on torujuhtme keskjoonest 20 m . Koormata va ala pindala Eesti vetes on 33 578,5 m 2 . Kaitsevööndit ei arvestata koormatava ala hulka. Planeeritud toru jookseb Eesti merealal Soome ja Eesti vahelise majandusvööndi ehk Estonian Exclusive Economic Zone (edaspidi EEZ ) piiri ristumiskohast läbi koordinaatidel X 6613600.024; Y 504545.402 . Toru kulgeb lõu na poole läbi Eesti EEZ ala, ristub territoriaalmere piiriga ning sealt edasi lõunasuunas läbi Eesti territoriaalvete kuni maa bumiskohani Pakrineemel nagu on näi da tud lisatud kaardil (lisa 8 ). Taotleja täpsustas 12.04.2017 gaasitoru koordinaate: X 6613914.65; Y 504544.91 X 6613600.02; Y 504575.69 X 6608030.32; Y 504946.58 X 6607384.52; Y 504986.14 X 6606819.99; Y 504904.55 X 6604613.16; Y 505380.04 X 6602837.30; Y 505546.70 X 6597856.46; Y 506412.78 X 6595939.75; Y 507162.68 X 6593223.34; Y 506801.06 X 6585539.48; Y 507601.60 X 6584875.15; Y 507382.97 X 6583357.64; Y 505674.31 X 6583032.00; Y 504366.50 X 6583030.90; Y 504366.80 X 6583356.65; Y 505674.64 X 6584874.49; Y 507383.63 X 6585539.48; Y 507602.59 X 6593223.34; Y 506802.05 X 6595939.75; Y 507163.68 X 6597856.79; Y 506413.78 X 6602837.30; Y 505547.69 X 6604613.49; Y 505381.03 X 6606819.99; Y 504905.54 X 6607384.52; Y 504987.13 X 6608030.32; Y 504947.58 X 6613600.02; Y 504576.85 X 6613914.98; Y 504545.90 X 6613914.65; Y 504544.91 Torujuhtme aastane gaasi ülekandevõimsus on 2 miljardit m 3 ja maksimaalne tunnivõimsus 300 000 m 3 . Eelprojekti kohaselt on a vamere torujuhtme laius 635 m m ja kogupikkus (sh Soome osa) 77 km . Avamere toru paigaldatakse merre laeva abil, mis on kas ankrus või dünaamiliselt positsioneeritu d ning sõltuvalt aluse valikust toetavad seda puksiir, alus, mille peal on torud , ning vaatlusalused. Sõltuvalt merepõhja geofüüsikalistest omadustest ja batümeetriast , paigaldatakse avamere toru kas ekskavaatoriga (madalas vees), pinnase pumpsüvendaja või veepihustus meetodil töötava süvendaja (sügavas vees) abil merepõhja. Toru kaetakse kas ainult kaevikust välja kaeva tud merepõhjasetetega või enne erineva läbimõõduga kividega ja seejärel merepõhjasetet ega . Kaeviku sügavuseks on kavandatud 2 m. Toru kividega kaitsmise peamine põhjus on meretransport (kukutatavad ja lohistatud ankrud) ning rüsijää rannikupiirkonnas. Gaasitoru kaetakse kividega ka olemasolevate torude ja kaablite ristumise piirkonnas. Ühtlasi aitab torujuhtme ulatuslikum katmine madalas rannikuvees vältida jääkahjustusi. Merepõhja sügavamates osades ei ole torujuhtme katmine kalapüügivahendite ning laevaankrute vältimiseks vajalik. Randumiskohtades on toru kaetud kohaliku pinnasega ja visuaalsel vaatlusel ei ole gaasitoru paiknemist võimalik kindlaks teha . Torujuhe koosneb u 12 m pikkustest lõikudest, mis ühendatakse omavahel laeval keevitamise teel. Torujuhtme vette laskmisele eelnevalt tehakse laeval ka keeviste purustatavuse kontroll, ettevalmistus veealuseks ühendamiseks ning torujuhtme merepõhja pa igaldamiseks, samuti automaatne ultrahelikontroll materjali kahjustumise tuvastamiseks. Üksikute uute torude keevitamine pikaks toruks laeva pardal teostatakse , kas pool- või täisautomaatse keevitusprotseduuri abil. Vees toetab toru omakorda 40-100 m kaugusele laeva taha ja alla ulatuv stinger . Stingeri funktsioon on kontrollida ja toetada toru asetsemist. Toru, mis jookseb laevast merepõhja, hoitakse pidevalt pinge all, et vältida selle paindumist ja kahjustumist. T oru paigaldus tehakse S-paigaldusena ning see koosneb järgmistest komponentidest: - s tinger , mis pikendab rampi toru läbipaine vähendamiseks. Üleulatuv osa algab tavaliselt pingutite tagant ning kujutab kaart, millega toru sisestatakse vette. - p inguti, mis vähendab rõhku üleulatuvas osas ja läbipainet. Läbipaine kirjeldab nõtku, millega toru merepõhja lastakse. - p ositsioneerimissüsteem, mis kontrollib aluse asendit. Aluse asendit tuleb hoida määratud pinges, et säilitada läbipaine toru nõtkupiirangutes. Et laevaliiklus toru paigaldamist minimaalselt segaks, luuakse paigalduslaeva ümber ca 1,5 km ulatuses eraldustsoon, kuhu ei lubata ehitusperioodil volitamata laevaliikl ust, sh kalalaevu . Tsooni täpne diameeter sõltub kasutatava torupaigalduslaeva tüübist ning see lepitakse eelnevalt kokku asjaomaste asutustega . Kui kasutatakse ankurdatavat alust, on vajalik detailne ehitustegevuse ettevalmistus, mille käigus määratakse ära kasut atavad ankrute paigutusskeemid. Kuna toru paigaldus toimub Soome lahes, on paigaldustegevus kõrgendatud tähelepanu all seoses merepõhjas leiduva sõjamoona, tünnide ja vrakkide tõttu, mida tuleb vältida. Olemasolevate kaablite ja torujuhtme ristumiskohtades paigutat akse torujuhe kaablitest kõrgemale. Ristumiskohtades kaetakse kaablid purustatud kivimaterjaliga, vajadusel kaitsetarindiga. Teadaolevate kaablite omanikega ko ntakteerutakse torujuhtmega ristumis est teavitamiseks ning nendega seotud tingimuste täpsustamiseks. Väljaspool kasutust olevate kaablite puhul teavitatakse ka nende omanikke või nende puudumisel ametiasutusi kaablite eemaldamisest või lõikamisest ristumiskohtade alal . Kohtades, kus toru marsruut ristub laevateega, uuritakse toru vigastamise riske ning võetakse tarvitusele vastavad kaitsemeetmed. Gaasitoru läbimõõt on 508 mm, seinapaksus 15,9 mm. Materjalina kasutatakse DNV 450 HFW. Toru sisepind kaetakse hõõrdumise vähendamiseks ja voolutingimuste parandamiseks 0,1 mm paksuse epoksüüdpõhise materjaliga. Toru välispind kaetakse esmalt korrosioonivastase 3,5 mm paksuse 3-kihilise polüteenkattega ning s eejärel 40 – 60 mm paksuse betooniga . Betoonkatte eesmärk on ennekõike anda juhtmele põhjakindlus, kuid see kaitseb ka kalapüügivahendite jms eest. Täiendav korrosioonivastane kaitse antakse alumiiniumit, tsinki ning indiumit sisaldava protektorkaitseg a. Kokku on toru laiuseks koos kattekihtidega 635 mm. Paigaldatud toru kontrollitakse vahetult enne kasutuselevõttu üle. Kontrolli eesmärk on kindlustada, et toru on vigastamata ning nõuded on täidetud. Kontroll hõlmab surveteste, puhastamist ja kuivatamist. Vesi, mida kasutatakse survetestideks, on filtreeritud merevesi. Merevette lisatakse puhastajat , et vähendada korrosiooniohtu toru sees. Kui toru on kontrollitud, siis see tühjendatakse ning vesi suunatakse merre tagasi, see tegevus võib ajutiselt mõjutada merefaunat ja –floorat. Peale veega teostatud survetesti toru kuivatatakse. Kuivatamise meetodiks on survestatud õhu laskmine läbi gaasi ülekandetoru seni, kuni see on seest kuiv. Peale kuivatamist läbib toru diagnostikasond kompressorõhu või survestatud gaasi abil. Kui toru on gaasiga survestatud, siis üleliigne õhk puhutakse torust välja läbi väljalaskepuhuri. Enne kui toru survestatakse gaasiga, kontrollitakse seadmeid vastavalt paigaldusplaanile. Gaasi ülekandetoru tegevust kontrollitakse ning üldist seiret teostatakse j uhtimiskeskusest, m is asub Tallinnas aadressil Kadaka tee 42. Juhtimiskeskus on pidevalt personaliga varustatud. Gaasi ülekandetoru eluea jooksul tehakse regulaarselt toru sise - ja väliskontrolle . Välimine kontroll hõlmab muuhulgas toru asukoha ja stabiilsuse olukorra kontrolli. Sisemine kontroll tehakse diagnostikasondide abil. Diagnsotikasond liigub gaasivooga samas suunas läbi gaasitoru ning suudab tuvastada korrosiooni ning ebatasasusi toru sise - ning välispinna struktuuris. Diagnsotikasondides on kõrge eraldusvõimega andurid, mis tuvastavad torus ka väikesed ebakorrapärasused. Kompressor- ja mõõdujaamad ning diagnostikasondide vastuvõtusõlmed Inkoos ja Paldiskis ehitatakse avamere toru maabumiskohta ning kaldapealsete torulõikude vahetusse lähedusse. Kompressorjaam võimaldab gaasi transporti mõlemas suunas. Kompressorjaamast tulevat gaasi väljundsurvet avamere maagaasi torule saab dimensioneerida vastavalt vajadusele ning kasutada kompressorivõimsust optimaalselt. Kompressor- ja mõõdujaamad ning diagnostik asondide vastuvõtusõlm koosneb tavalise lt elektril või gaasil töötavast kompressorseadmest , gaasijahutist, gaasi filtreerivast seadmest, gaasi koostist mõõtvast seadmest ning reast ohutus- ja kontrollseadmetest. Eeldatav mehaaniline jõud gaasi komprimeerimiseks on 15 MW ringis. Kompressorjaamas tõstetakse kompressorseadmete abil gaasi surve avamere toru jaoks maksimaalselt 80 baarini või maismaa toru jaoks Soomes 80 baarini või alandatakse 54 baarini Paldiskis. Paldiski kompressorjaamas on täiendavalt survet alandavad seadmed, et gaasi tarne oleks võimalik ka maismaa toru kaudu. Jaama projekteerimisel ja ehitamisel järgitakse rahvusvahelisi ohutus- ja keskkonnakaitsestandardeid. Kompressorjaamad saavad olema kaugjuhitavad ning ilma pideva personalita. Jaamade tegevust kontrollitakse ja seiret teostatakse läbi juhtimiskeskuse. Kompressorjaama turvaline töötamine tagatakse erinevate automaatsete turvasüsteemide kaudu, mis monitoorivad muudatusi gaasisurves, gaasileketes jms. Toru on energiaülekandesüsteemi osa, mis on projekteeritud pidevaks kasutuseks ning süsteem on pidevas hoolduses. Kui süsteemi tehniline eluiga läheneb lõpule, asendatakse toru tavaliselt uue paralleelse toruga . Kasutuselt eema ldatud toru jäetakse oma kohale. Toru kasutusest eemaldamine toimub vastavalt konkreetsel ajahetkel kehtivatele õigusaktidele. Kasutusest eemaldamise täpsemad protseduurid planeeritakse koos gaasi ülekandetoru tehnilise projekteerimisega. Hoonestusluba taotletakse 50 aastaks, mis on keskmine periood arvestades rajatise eeldatavat püsimise aega ja hooldustingimusi . Tulevikus on nimetatud tähtaega vajadusel võimalik pikendada, kuna püsiva ehitusliku lahenduse tõttu võib torujuhe olla kasutamiskõlbulik ka pärast hoonestusloa tähtaja lõppemist. Võrreldes hoonestusloa menetlust maismaal kehtiva hoonestusõiguse seadmise institutsiooni ja senise praktikaga, on nimetatud tähtaeg koos hoonestusloa tähtaja pikendamise võimalusega asjakohane. Hoonestusloa mene tlus VeeS § 22 7 lõike 2 kohaselt saab MKM teha Vabariigi Valitsusele hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise ettepaneku pärast Keskkonnaministeeriumi (edaspidi KeM ), Kaitseministeeriumi (edaspidi KaM ), Siseministeeriumi (edaspidi SiM ), Veeteede Ameti (edaspidi VTA), Lennuameti (edaspidi LA) ja Muinsuskaitseameti (edaspidi MuA ) põhjendatud arvamuse saamist ning kui on tuvastatud, et puuduvad VeeS § 22 8 sätestatud hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumise alused. MKM tegi 30.05.2013 kirjaga nr 1.10-13/12-00760/003 (lisa 9 ) ettepaneku eelnimetatud riigiasutustele arvamuse avaldamiseks hoonestusloa menetluse algatamiseks või algatamata jätmiseks. Taotleja hoonestusloa taotluse läbivaatamisel ja riigias utustega kooskõlastamisel ei tuvastatud VeeS § 22 8 sätestatud menetluse al gatamist välistavaid asjaolusid (lisad 10-15 ) ning Vabariigi Valitsus algatas MKM -i ettepanekul 12.12.2013 korraldusega nr 555 hoonestusloa menetluse Gasum Oy esitatud taotluse alusel kavandatava maagaasi torujuhtme rajamiseks Soome lahte (lisa 16 ) . Koos hoonestusloa menetlusega algatati keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) k eskkonnamõju hindamise ja k eskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS ) § 6 lg 1 punkti 17 ja § 11 lõike 3 alusel. Tuginedes HMS § 46 lõikele 1 ja lähtudes asjaolust, et avaliku v eekogusse ehitiste püstitamisel on tegu kõrgendatud avaliku huviga tegevusega, mis eelda b võimalikult paljude huvitatud poolte kaasamist j a ärakuulamist ning põhjendatud seisukoht adega arvestamist, otsustati rakendada torujuhtmega seotud avatud menetluse põhimõtteid KMH läbiviimise käigus. Koos hoonestusloa menetluse algatamisega seati taotlejale ülesandeks teostada järgmised uuringud: rajatise alal teaduslikud mereuuringud; setete ja merepõhjaelustiku uuring; kalastiku ja kudealade uuring; linnustiku uuring; kutselise kalapüügi uuring; mereimetajate uuring; allveearheoloogilised uuringud; uuringud rajatise mõju kohta keskkonnale ja Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkidele; KMH läbiviimisel määrati taotlejale ülesandeks viia u uringud mereala suhtes läbi tervikuna ning eelnevalt teostatavate uuringute tulemused ja vastav analüüs lisada KMH aruandesse . KMH läb iviimisel tuli arvestada KeHJS - st tulenevate ko hustustega ning kuna torujuhtme rajamine toob eeldatavalt kaasa piiriülese mõju , tuli arvestada ka Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vahelise piiriülese keskkonnamõju hindamise kokkule p pe s t tulenevate nõuetega (lisa 17 ) . Taotleja esitas MKM-le KMH programmi 28.01. 2014. KMH programmi koostasid eksperdid Eesti ja Soome Rambollist ning juhteksperdiks oli Veronika Ver š ( litsents KMH0149 , kehtiv kuni 01.03.2018 ) . KeM teavitas 07.02.2014 kirja de ga nr 11-2/14/1093-1 ja 11-2/14/1096-1 KeHJS § 30 lõike 3 ja p iiriülese keskkon namõju hindamise konventsiooni artikli 3 alusel Soomet, Lätit, Leedut, Venemaad , Taanit, Saksamaad, Poolat ja Rootsit Balticconnectori gaasijuhtme rajamise KMH algatamisest ning edastas neile k õnealuse KMH programmi. KeM palus nimetatud riikidelt hiljemalt 18.04.2014 vastust, kas nad soovivad kõnealuses piiriülese KMH menetlu ses osaleda ning ühtlasi ootas KeM nende seisukohta KMH programmi sisu osas. KMH menetluses soovisid osaleda Soome ja Venemaa. Kuna Balticconnectori projektiks on gaasitoru Eesti ja Soome vahel, on mõlemad riigid nii päritolupool kui mõjutatav pool. Seetõttu lepiti kokku, et KMH viiakse kahe s riigi s läbi ühisena . MKM korraldas KMH programmi avalik u väljapanek u perioodil 10.02 – 07.04.2014 , mille jooksul oli asjast huvitatud osapooltel võimalik programmiga tutvuda MKM-s (Harju 11, 15072 Tallinn ja kodulehel www.mkm.ee/teated ); Paldiski Linnavalitsuses (Rae tn 38, 76806 Paldiski ja kodulehel http://paldiski.ee/index.php?id=10533 ); Keskkonnaministeeriumis (Narva mnt 7a, 15172 Tallinn ja kodulehel http://envir.ee/91540 ) ja Ramboll Eesti ASi kodulehel: http://ramboll.ee/news . K eskkonna mõju hindamise programmi avalik arutelu toimus 15.04.2014 Paldiskis ning 16.04.2014 Tallinnas ning sellest teavitati eelnevalt 10.04.2014 ajalehes Eesti Päevaleht ja 11.04.2014 ajalehes Harju Elu. KMH programmi avalikustamise teade sisaldas KeHJS § 16 lõikes 4 nõutud teavet. Kuna KMH menetlus viidi läbi avatud menetlusena , kaasati sellesse nii asjaomased asutused kui ka piirkonna elanikud (lisa d 18 ja 19 ) . Programmile esitatud arvamused ja ettepanekud edastas MKM taotlejale 25.04. 20 14 kirjaga nr 1.10-13/12-00760/026 (lisa 20 ) ning palus KMH programmi vastavalt esitat ud ettepanekutele täiendada, samuti vastata esitatud küsimustele. Taotleja esitas täiendatud KMH progra mmi heaks kiitmiseks 30.06.2014 kirjaga nr PK-17 (lisa 21 ) ning KeM teavitas MKM-i 15.07.2014 kirjaga nr 11-2/14/1093-9 (lisa 22 ), et on kontrollinud KMH programmi ja KMH menetluse vastavust kehtestatud nõuetele ning on leidnud, et puuduvad KeHJS § 18 lõikes 3 nimetatud programmi he akskiitmist takistavad asjaolud. Lähtuvalt eeltood ust kiitis KeM KMH programmi KeHJS § 10 lg 1, lg 3 punktide 2 ja 4–5, § 13 , § 18 lõigete 2 ja 3 alusel heaks. Balticconnectori projekti KMH aruande avalikustamise teade ilmus 08.05.2015 ajalehes Harju Elu, 11.05.2015 väljaandes A metlikud Teadaanded ning ajalehes Eesti Päevaleht. Kirjalik teade saadeti 13.05.2015 vastavalt KeHJS § 16 lõikele 3 kõikidele menetlusosalistele (lisad 23 ja 24 ) . KMH aruande avalikustamise teade sisaldas KeHJS § 16 lõikes 4 nõutud teavet. Aruande avalik väljapan ek kestis ajavahemikul 11.05-07.07.2015. Aruandega oli võimalik tutvuda MKM-s , Paldiski Linnaval itsuses, KeM-s ning nimetatud asutuste veebilehtedel, lisaks ka AS EG Võrguteenus ja Gasum Oy veebilehtedel. Ettepanekuid ja vast uväiteid oli võimalik MKM- le esitada kuni 07.07.2015. MKM edastas aruandele esitatud ettepanekud taotlejale 14.07.2015 kirjaga nr 1.10-13/12-00760/051 (lisa 25 ). KMH aruande avalikud arutelud toimusid 11.08.2015 Paldiski Linnavalits uses ning 12.08.2015 MKM-s . Keskkonnaministeerium edastas 05.05.2015 kirjaga nr 11-1/15/3845-2 KMH aruande Venemaa Föderatsioonile , kes kooskõlastas aruande Välisministeeriumi vahendusel (Välisministeeriumi 23.12.2015 kiri, lisa 26) . Keskkonnaministeerium edastas KMH aruande 11.05.2015 kirjaga nr 11-1/15/3845 (lisa 27 ) Soome Vabariigile , et võimaldada KMH aruande avalik väljapanek ka Soomes. Soome Keskkonnaministeerium vastas 21.08.2015 k irjaga nr YM1/5521/2014 (lisa 28 ), et korraldas KMH avaliku väljapaneku Soomes ajavahemikul 11.05-07.07.2015. Samuti tehti aruanne kättesaadavaks Soome kohalikes omavalitsustes ja veebilehtedel. Väljapaneku käigus edastati mitmeid ettepanekuid, kuid ükski ei puudutanud KMH sisu, vaid vormistuslikke küsimusi. KMH aruanne esitati esmakordselt Keskkonnaministeeriumile heakskiitmiseks 06.11.2015, peale mida tagastati aruanne täiendamiseks 10.12.2015 kirjaga nr 11-1/15/3845-18. Täiendatud aruanne esitati uuesti heakskiitmiseks 29.02.2016 (lisa 29 ) . KeM esitas KMH aruande KeHJS § 29 lõike 1 punkti 2 alusel 07.04.2016 kooskõlastamiseks Keskkonnaametile kui kaitstava loodusobjekti valitsejale . KeA kooskõlastas KMH aruande 11.04.2016 ki rjaga nr 7-12/16/1946-4 (lisa 30 ) , kuid palus esitatud märkustega arvestada. Taotleja nõustus esitatud märkustega ning tegi aruandes vastavad parandused. KeM kiitis KMH aruande heaks 19.04.2016 kirjaga nr 7-12/16/1946-7 (lisa 31 ) ja selgitas, et KMH aruanne vastab heakskiidetud KMH programmile ning sisaldab KeHJS § 20 lõikes 1 nimetatud teavet. KeM märkis, et Balticconnectori projekti KMH aruande koostas mitme erineva ettevõtte esi ndajatest koosnev ekspertgrupp. Eesti KMH töögrupi juhteksperd iks oli Rein Kitsing ( Merin OÜ) . KMH juhteksperdi litsentsile oli d määratud tegevusvaldkonnad põllumajandus, maaparandus, metsamajandus, energeetika, jäätmekäitlus, reoveekäitlus, vesi ja kanalisatsioon, veeteede ja sadamate ehitus, veekogu süvendamine ning veekogusse tahkete ainete kaadamine , ehitus, transport ja liiklus, ning mõjuvaldkonnad pinnas ja maastik, veesaaste ja veetase, jäätmeteke. KMH eksperdirühm viis Balticconnectori projekti KMH käigus l äbi Natura hindamise ning andis KMH aruandes muuhulgas ülevaate kavandatava tegevuse eesmärgist ja sel le alternatiividest, kirjeldas eeldatavalt mõjutatava k eskkonna seisundit ning hindas kavandatava tegevuse ja selle alternatiividega kaasnevat keskkonnamõju. Samuti on võrreldud alternatiive, toodud nende paremusjärjestus ning esitatud negatiivset keskkonnamõju leevendavad meetmed ja seiretingimused. Ühtlasi on antu d ülevaade KMH avalikustamisest ning KMH aruandele on lisatud avalikustamise käigus laekunud ettepanekud ja vastused neile, samuti aruande avalike arutelude protokollid. KMH käigus hinnati järgmisi mõjusid: – mõju merepõhjale ja veekvaliteedile; – mõju floorale ja faunale; – mõju kaitsealadele ja kaitsealustele liikidele ning Natura 2000 aladele; – mõju laevaliiklusele; – mõju maakasutusele ja planeeringutele; – mõju inimeste elamistingimustele, kalastamisele ja ohutusele; – mõju maastikele ja kultuuripärandile; – mõju turismile ja rekreatsioonile; – mõju loodusressursside kasutamisele; – mõju välisõhukvaliteedile; – müra. Kavandatava gaasitorustiku avamere trassil on teostatud järgmised geotehnilised -, akustilised - ja keskkonnauuringud 2006 . , 2013 . ja 2014 . aastal: – a kustilised uuringud, ROV (allveerobotiga uuringud) ja magnetomeetrilised uuringud ( MMT 2006 ja 2014 ); – b atümeetriline uuring, merepõhja topograafia mõõdistamiseks ( MMT 2006 ja 2014 ); – k ülgsonar uuring (SSS) merepõhja ja sellel paiknevate objektide tuvastamiseks ( MMT 2006 ja 2014 ); – m erepõhja profiili detektor ( MMT 2006 ja 2014 ); – m erepõhja geotehnilised uuringud ( MMT 2006 ja 2014 ); – m erepõhja setete uuringud ja merepõhja elustiku (taimestik ja loomastik) uuring pehmetel põhjasetetel ( TTU MSI 2013, Ramboll 2014 ); – m erepõhja elustiku (taimestik ja loomastik) uuring kõvadel põhjasetetel (sukeldumise meetodil) ( TTU Marine Systems Institute 2013, Alleco Oy 2013 ) – p õhjataimestik ja –loomastik ning kalade koelmualad Inkoo kavandatud LNG terminali piirkonnas ( Kala- ja vesitutkimus Oy 2014 ); – k alastiku uuringud ( Ramboll 2013 ); – k alastiku ja koelmualade inventuur Lahepere lahes ( Tartu Ülikool 2013 ); – k utselise kalapüügi ülevaade kalda lähedal ja avamerel ( Ramboll 2013 ); – m ereimetajate analüüs ( Ramboll 2013 ); – a rheoloogilised uuringud ( SubZone Oy 2014 ja 2015, Mikroliitti Oy 2014) ; – m aismaa loodusuuringud ( Ympäristösuunnittelu Enviro Oy 2014, Entec Eesti OÜ 2014 ja OÜ Tirts &Tigu 2014); – l innustiku uuringud ( Eesti Ornitoloogiaühing 2013, Ramboll 2014 ). KMH käigus hinnati ehitamise-, käitamise- ja kasutuselt eemaldamiseaegseid otseseid ja kaudseid mõjusid. Täiendavalt võeti arvesse kumuleeruvad mõjud seonduvalt teis te projektidega ( Nord Stream maagaasitorustikud, kavandatud LNG terminal Paldis kis ja kavandatud Paldiski-Kiili maagaasitorustik). KMH aruanne sisal dab eraldi peatükki piiriüleste mõjude kohta. Olulisemad mõjud tul enevad gaasitoru paigaldamisega seonduvatest toimingutest, nagu süvendamine, lõhkamine, täitmine ja kiv ide paigaldamine merepõhja tasandamiseks gaasitoru all ning nõtkete ennetamiseks. E hituse ajal võib ajutiselt Soome lahes levida heljum, kuid varasemalt teostatud Nord Streami gaasitoru ehitamise käigus täheldatud mõjud veekeskkonnale olid ajutised, lokaalsed ja väikesed. Lisaks on avamere aladel tekkiva müra ja teiste häirivate tegurite kestus lühem, kui kaldalähedastel aladel, kuna avamerel kulgevad ehitustööd kiiremini. Gaasitoru projekti alasse ei jää teadaolevalt ühtegi olulist toitumisala, mis meelitaks ligi suurel hulgal linde või loomi. Avamere hägususe mõjud lindudele on tõenäoliselt sama väikesed kui kaladele, karpidele ja teistele väikestele loomadele, kell est nad toituvad ning on väga lokaalsed ja lühiajalised. Põhjaloomastik hävitatakse ehituse ajal peaaegu kogu gaasitoru all, kuid üleüldise hinnangu kohaselt ei kujuta gaasitoru endast olulist riski avamere pehme põhja loomastikukooslustele, mis hapniku vähesuse tõttu ei ole väga mitmekesised ja millel on hea taastumispotentsiaal. Müra ja visuaalse häir imise mõju lindudele on otsene, negatiivn e ja intensiivne, kuid lühikese kestuse tõttu hinnatakse see m õõdukaks. Kuna ehitustööde mõju bentosele ja kalastikule on mõõ dukas ja pöörduv, siis tööde kaudne mõju li nnustikule hinnatakse väikeseks ning pöörduvaks. Projekti avamere piirkonnas ei leidu olulisi kalade kudemispiirkondi. N egatiivsed mõjud kalastamisele Soome lahe avamere piirkonnas on eelkõige põhjustatud traalpüügi piiramisest projekti piirkonnas ehitustööde ajal. Soome lahel ristuvad laevateed projekti alaga siiski avamerel, seega on mõjud muule laevaliiklusele väikesed, kuna torupaigaldusaluse kaitsetsooni ümber on piisavalt ruumi, mistõttu laevad saavad kasutada teisi marsruute, mille tulemusena tehakse vaid väike ümbersõit. Gaasitoru ehitamisega seotud kõige suuremad riskid hõlmavad torude paigaldamisel osalevate aluste kokkupõrkeid teiste alustega ning ehituspiirkonna merepõhjast leitavat sõjamoona ja ohtlikke aineid sisaldavaid vaate. Ohtlike intsidentide ennetamine kuulub planeerimistööde olulisemate eesmärkide hulka. Mõlemad Balticconnector i gaasitoru trassialternatiivid läbiva d Pakri loodus- ja linnualasid. Mõlema alter natiivi puhul ei ole võimalik ilma leevendusmeetmeid rakendamata välistada ebasoodsa mõju riski elupaigale 1110 (mereveega üleujut atud liivamadalad). Tegemist ei ole esmatähtsa elupaigaga nin g rakendatavad leevendusmeetmed vähendavad mõju ajutisele tasemele. Alternatiiv 2 puhul e i saa välistada ebasoodsat mõju prioriteetsele elupaigale 9180 (rusukallete ja jäärakute metsad – pangamets ad). Kokku võtvalt leiti, et kavandatavate ehitustööde mõju Natura 2000 linnu ala kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele on ajutine. Ajutise mõju vähendamiseks on vajalik rakendada le evendavaid meetmeid, mis on kirjeldatud KMH aruande peatükis 9. Oluline on vältida ajutist häirivat mõj u krüüslile, kelle Eestis ainus teadaolev p esitsemispaik asub Pakri neemel alternatiiv 2 ala mõjuvööndis. Käitamise etapis o n projekti mõjud ranniku- ja merealadele väikesed. Perioodilised ülevaatused ja hooldustööd võivad linde ja mereimetajaid vähesel määral häirida, kuid selline segamine ei ole erinev sellest, mille põhjustab muu tavapärane liikumine merel. Soome lahes on palju laevavrakke. Tulevase gaasitoru lähedus se jäävate vrakkide asukohad on näidatud KMH aruande joonisel 6–24. Vas tavalt 2006. ja 2013. a läbiviidud torutrassi sonaruuringule, tuvastati kolme meremiili laiuses tsoonis 11 vrakki ja üks võimalik vrakk. Otseselt gaasitoru trassil ei leidunud mitte ühtegi vrakki. G aasit oru paigaldamine merepõhja võib mõjutada veealuseid m älestisi vahetult või kaudselt. Vahetult siis, kui toimub põ hja ettevalmistamine ja toru paigaldamine ning k audselt kui paigaldamisjärgselt muutuvad põhja hoovused. Merepõhja tasandamine tekitab paiskunud peenmaterjali liikumise lähimate vrakkideni. Settimise m odelleerimine näitas, et lähima vraki juures vesi on selginenud viie ööpäeva möödudes pea le merepõhja ettevalmistustööd. Modelleerimistulemus näitas ka, et vähesel määral, 0,17 g/m2, esineb s ettimist Izhe vraki juures ka rahulike tuulte korral – teiste vr akkide juures settimine puudub. Juhul kui tö id ei tehta tugeva tuulega, ei te ki Lahepere lahes põhja ettevalmistamisest vrakkidele mingit mõju. Vrakkide piirkonnas m ere põhja pinnase süvendamisega trassi ettevalmis tamist läbi viies tuleb järgida nõu et, e t vrakke ei tohi vigastada . Meres paikneva maagaasi t oru käitamisel mõjud veealusele kultuuripärandile puuduvad. KMH käigus hinnati kolme erinevat alternatiivi: 0-alternatiiv, mille puhul projekti ellu ei viida; ALT EST 1 – gaasijuhtme maaletulek Kersalus kuni planeeritava kompressorjaamani; ALT EST 2 – gaasijuhtme maaletulek Pakrineemel. Projekti alternatiiv ide keskkonnamõju hindamisel ei leitud sel liseid ebasoodsaid mõjusid, mis on vastuvõetamatud või mis ei o le leevendatavad vastuvõetavale tasemele. KMH programmis on välja toodud, et ALT EST 2 puhul on torul õigu rajamine kuni Pakrineemeni otstarbekas juhul, kui sinna rajatakse LNG terminal. Halvim variant Pak ri poolsaare keskkonnale on see, kui Balticconnectori gaasitoru tuuakse Kersaluni ja samas rajatakse LNG terminal Pakrineemele koos täiendava 8,5 km pika gaasitorustikuga läbi Pak ri poolsaare Kersalu kompressorjaamani. Kui LNG terminali ei rajata Pakrineemele, siis on eelistatud ALT EST 1. K MH käigus hinnati ka projektiga kaasnevat kumulatiivset mõju . Nord Stream gaasitorud, millest esimene läks käiku novembris 2011 ja teine oktoobris 2012, ristuvad kavandatava Balticconnector gaasitoruga. Nord Stream gaasitorule kavandatakse laiendust veel kahe toru näol. Kui Nord Stream’i projekt kulgeb plaanipäraselt, ei toimu ehitustööd Balticconnector’iga samal ajal. Seetõttu ei tek i ehituse ajal ka kumulatiivset mõju. Kui kahe projekti ga asitoru ehitus leiab aset samal ajal, siis võib see põh justada väheolulist negatiivset kumulatiivset mõju lin dudele ja mereimetajatele. Kuna Nord Stream’i ehitus to imub avamerel, siis pole sellel suurt mõju rannikuelustikule. Soome Merituuli Oy plaanib ra jada Inkoo-Raasepori rannikulähedase tuulepargi planeeritavast Balticconnectori gaasitoru trass ist lääne poole. Projekt hõlmab endas nii merre paigutatava id tuulikuid, nende töötamiseks vajaminevaid kaableid kui ka elektriülekandekaableid, et tuulepark riiklikku jaotusvõrku ühendada. Kui kahe projekti ehitustö öd peaksid toimuma samaaegselt, siis võib nende l olla vähene kumulatiivne mõju lindudele ja mereimetajatele. Kokkuvõttes on hinnatud kumulatiivne mõju Inkoo-Raasepori tuulepargi ja Balticconnectori gaasitoru vahel ebaoluliseks ning lühiajaliseks. Soome lahes on rida merepõhjas asetsevai d telekommunikatsioonikaableid. Eeluuringud on näidanud, et paljud teadaolevad telekommunikatsioonikaablid kui ka tundmatud kaablid (nii kasutusel olevad kui kasutusel olnud) ristuvad kavandatava gaasitoruga. Kokkuvõtval t võib eeldada, et kumulatiivne mõju teiste merepõhjakaablitega on madal ja seotud peamiselt muutustega põhjavoogudes. Projektid, mida Pald iski piirkonda planeeritakse ja mis tõenäoliselt o mavad Balticconnector gaasitoru projektiga kumulatiivset mõju on Paldiski LNG terminal, Kersalu kompressorjaam ja Kiili -Paldiski vaheline D-kategooria gaasitoru . Balticconnectori projekt i ja LNG terminali ehitusetapid ei sõltu üksteisest ni ng nende kumulatiivsed mõjud olenevad tööde teostamise aegadest. Kumulatiivsete mõjude ol ulisus oleneb tööde ajastusest. K ui meretöid tehakse s amaaegselt, suureneb veealune müra ning kasvab hõljuvainete koormuse tase ja kestus Lahepere lahes. Kui ehitustööd viiakse läbi erinevatel aast atel, kordub oluline ebasoodne mõju piirkonnas. LNG terminali projekt muudab Pakri poolsaare looduskeskkonda j a vähendab selle loodusväärtust võrreldes Balticconnect ori projektiga märkimisväärselt rohkem. Ba lticconnectori arendusprojekti ü heks osaks on kompressorjaam . Balticconnectori ja kompressorjaama kumulatiivne mõju võib ilmneda ehitami se ajal. Selles etapis esinevad mõjud hõlmavad peami selt maagaasi torustiku kaeviku ja kompressorjaama kaevetööde üheaegsel tegemisel tekkivat müra ja vibratsiooni. Kumulatiivne mõju on eeldatavalt väike, sest leevendusmeetmena on võimalik rakendada mürarikaste ehi tustööde korralist kavandamist, ainult päevasel ajal ja mitte korraga mitmes ehituskohas. Sarnane kumulatiivne mõju kaasneb Paldiski-Kiili D-kategooria gaasitorustiku rajamisega. Lisaks ebasoodsatele mõjudele on projekti rakendumi sel ka positiivne keskkonnamõju. Balticconnector maagaasi torust iku ehitamisega aidatakse kaasa maagaasi turu arengule Eestis . Positiivne mõju ettevõtlusele ja elustandardile ei realise eru kui projekti ellu ei viida. Gaasitoru kasutusel t kõrvaldamise keskkonnamõjusid hinnati nii ehitusaegsete mõjude põhjal kui ka samalaadsete projektide kas utuselt eemaldamise kogemustele toetudes. Gaasitoru kasutuselt maha võtu esmase tegevusena toimub selle süsteem ist väljalülitamine ja puhastamine. Eeldatavalt suletakse ülekandet orustik pimeäärikuga, eraldades see nii maismaagaasitorustikust. Ülekand etorustiku kasutusest mahavõt mise parim variant on torustiku puhastamine ja täitmine inh ibeeritud mereveega. Kasutusest mahavõtmise eelset pu hastust teostatakse spetsiaalse isolatsioonisond iga, mille torus edasilükkavaks keskkonnaks on täitmiseks kasutatav inhibeeritud merevesi. Enne lõplikku väljalü litamist tehtaval toru sisemuse puhastamisel eemalda takse torust koos kondensaadiga ka igasugune lahtine m aterjal nagu korrosioonijäägid, magnetiit ja muud pehmemad osakesed. Gaasitoru kasutuselt kõrvaldamisel on KMH aruandes käsitletud kahte varianti: Gaasitoru võib jätta merepõhja. Tegevused, mis sellega kaasnevad on järgmised: – gaasitoru merevee või inhibeeritud mereveega täitmine; – gaasitoru otste sulgemine; ja – gaasitoru pidev kontrollimine. Lisaks ülalmainitud tegevustele võib laevaliikluse, kalapüügi ja mereväe tegevuste ohutustamiseks gaasitoru paigutada süvendisse või katta kivimaterjaliga. Gaasitoru merepõhja jätmine ei mõjuta oluliselt veekvaliteeti, merekeskkonda või ohutust merel. Gaasitoru merepõhjast eemaldamine. Tegevused, mis sellega kaasnevad on järgmised: – süvendamine, survevee kasutamine ja kivimaterjali eemaldamine gaasitoru kätte saamiseks; – taaskasutamiseks parajateks osadeks tükeldamine; – eemaldamine; – kõrvaldamine maismaal; – raskuste ja korrosioonitõrje kattematerjali eemaldamine; – terasmaterjali ümbertöötlemine; ja – kattematerjali kasutamine pinnasetäiteks. KMH aruandes on selgitatud, et g aasit oru merepõhjast eemaldamine tooks endaga kaasa palju suurema negatiivse keskkonnamõju kui selle sinna jätmine. Seda võib pidada peaaegu samaväärseks avamere gaasitoru ehitusaegse k eskkonnamõjuga . Eeldatavasti toimub gaasitoru kasutuselt kõrvaldamine aastakümnete pärast ning hoonestusloa andmise ajal ei ole teada , milliseks on kujunenud merekeskkond toru kasutuselt kõrvaldamise ajaks . Sellest lähtuvalt tuleb enne toru kasutuselt kõrvaldamist läbi viia täiendav analüüs, et välja selgitada toru kasutamiselt eemaldamise ohutu viis. Gaasitoru tuleb kasutuselt kõrvaldada nii, et see ei kujutaks pikaaegset negatiivset keskkonnamõju. KMH käigus hinnati ka piiriülest mõju. Aruandes on välja toodud, et hinnangu kohaselt ei ka asne Balticconnectori projektiga märkimisväärseid piiriül eseid mõjusid. Toru kulgeb läbi Soome lahe lääneosa ning Eesti vetes toimuva ehitustegevusega võivad kaasneda piiratud mõjud Soome majandusvööndis ning väga piiratud või üldse puuduv mõju Soome territor iaalvetes. Hinnangu kohaselt ei kaasne mõjusid Läänemere regiooni riikidele. Gaasitoru ehituse st ja merepõhja töödest tulenev veekvaliteedi langus on piiratud nii ulatuse kui ka kestuse poolest. Eesti vetes läbi viidavad tööd võivad põhjustada mõningast vee hägusust, mis võib kanduda üle riigipiiride. Ees ti majandusvööndis läbiviidavad ehitustööd ja hägususest tulenevad mõjud ei avalda märkimisväärset negatiiv set mõju Soome majandusvööndile ega territoriaalvetele. Nord Stream i gaasitorustiku ehituse mõjud (aastatel 2009 – 2012) veekvaliteedile olid ajutised, koh alikud ja piiratud, kuid Nord Stream gaasitoru diameet er ja võimekus on ligikaudu kaks korda Balticconnectori gaasitorust suuremad . Ehitustegevuse või käitamise käigus Eesti piires läbiviidavad tegevused ei põhjusta hinnangu kohaselt märkimisväärset piiriülest mõju taimestikule, lindudele või mereloomadele. Kaevandamisest tulenev veealune müra võib kanduda Soome territoriaalvetesse e nt tulenevalt pikast vahemaast ei mõjuta müra märkimisväärselt mereloomade käitumist. Kokkuvõttes on veepealse müra mõjud piiratud ja lühiajalised ning projekti ehituse või käitamise ajal ei esine märkimisväärseid piiriüleseid mõjusid. Merepõhjatööde läbiviimin e põhjustab hetkelisi kohalikke mõjusid muule laeva liiklusele, mille maksimaalseks kestuseks iga ala puhul on paar päeva. Hinnangu kohaselt ei oma see märkimisväärset mõ ju laevaliikluse turvalisusele, arvestades olemasolevate navigatsiooni ja liiklusjuhtimise meetmetega. Projekti piiriülesed mõjud inimestele ja ühiskonnale on madalad. Eh itustegevuse ajal esineb Eestis ja Soomes lühiajaline tehnoloogilise ja majandusliku tegevuse intensiivistumine. Käitamise ajal on piiriüleste mõjude rõhk mõlemas riigis gaasitoru rollil energia ülekandekanalina, mis vähendab sõltuvust Venemaa gaasitarnest. Balticconnector gaasitoru ei piira põhjatraali tegevust ja seega puudub mõju kalastustegevusele. Kõige halvema stsenaariumi kohaselt juhtuva õnnetuse korral Eesti majandusvööndis (gaasitoru lõhkemine) on ohtliku tuleohtl iku gaasipilve suurus veidi üle 700 m, kui mõju jõua b ka Soome majandusvööndisse. Ohtliku gaasipilve ulatus sõltub lekke suurusest ja tuulekiirusest. Kokkuvõtvalt on KMH aruandes välja toodud, et p rojekti olulisemad keskkonnamõjud ilmnevad gaasitoru ehitamise ajal. Gaasitoru kasutamisega kaasnevad negatiivsed mõjud on oluliselt väiksemad. Gaasitoru ehitustööde ajal ilmnevatest negatiivsetest mõjudest kõige olulisemad on mõjud merepõhjale, vee kvaliteedile, merekeskkonnale, floorale ja faunale ning looduskaitsealadele. Samas on märgitud, et KMH on läbi viidud projekti meetmeid puudutavate konservatiivsete hinnangute põhjal ning hinnang ute tegemisel on arvesse võetud kõige halvemaid stsenaariume , mis reaalses olukorras ei pruugi rakenduda . KeM on KMH aruande heaks kiitmisel 19.04.2016 kirjas nr 7-12/16/1946-7 (lisa 31) seadnud järgmised tingimused: 1 ) j uhul kui Pakrineemele rajatakse veeldatud maagaasi terminal, tuleks tegevuse elluviimiseks eelistada KMH aruandes toodud ALT EST 2 ehk maagaasitorustiku ehitamine maaletulekukohaga Pakrineemel; juhul kui Pakrineemele ei rajata veeldatud maagaasi terminali, tuleks tegevuse elluviimiseks eelistada KMH aruandes toodud ALT EST 1 ehk maagaasitorustiku ehitamine maaletuleku kohaga Kersalus ; 2) t egevuse elluviimisel tuleb arvestada kõiki KMH aruandes, sh peatükis 9 toodud leevendavaid meetmeid; 3) a rendaja peab tagama KMH aruandes, sh peatükis 9 toodu, hoone stusloas sätestatu ja KeM kirjas määratu alusel keskkonnaseire elluviimise ning keskkonnanõuete järgimise. 24.05.2017 esitas taotleja TJA- le täpsustava merealuse gaasi ülekandetorustiku keskkonnamõjude hindamisest tulenevate ehitusaegsete leevendusmeetmete keskkonnauuringu ( edaspidi uuring , lisa 7), mille eesmärk oli täpsustada leevendusmeetmeid, minimeerimaks ajalisi piirangui d gaasitorustiku rajamisel. Uuringu lisas 1 on taotleja välja toonud iga meetme rakendatavuse osa s hinnangu ja täpsustuse . Kokkuvõtvalt selgub uuringust, et leevendusmeetmed on asjakohased ja rakendatavad. Meetmeid, mis puudutavad ALT EST 1 varianti ei ole tarvis kasutusele võtta, kuna toru maabumiskohaks valiti ALT EST 2. Samuti selgus analüüsi tulemusel, et Pakrineeme alternatiivi ALT EST 2 rajamisel lõhketöid ei teostata, mistõttu ka lõhkamist puudutavad meetmed ei ole enam asjakohased. Kui teostatavad tööd on lähtuvalt keskkonnatingimustest ajalise piiranguga, siis planeerib taotleja tööde ajakava nii, et töödes ei tekiks suuri seisakuid, kuid samas ei häiriks need mereelustikku, näiteks kalade kudemist või merelindude talvitusperioodi. KMH aruande peatüki 9 ja uuringu alusel tuleb torujuhtme merre ehitamisel kasutusele võtta järgmised l eevendusmeetmed: Müra, vibratsioon, õhusaaste: E hitustöid tuleb organiseerida nii, et mürarikkaid tegevusi ei tehtaks öisel ajal (23.00– 07.00) (Sotsiaalministri määrus nr 42) ja vältides tolmu levikut elamualadele. Ka ei tohi ehitustöödel kasutada sisepõlemismootoriga masinaid, millede heitgaasis ületab saasteainete tase lubatud piirväärtust. Taotleja täpsustas uuringus, et k una Sotsiaalministri määrus nr 42 ei käsitle enam välisõhus levivat müra, siis tuleb ehitustööde organiseerimisel mürarikaste tegevuste kavandamisel lähtuda keskkonnaministri 16.12.2016. a määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“, millega on ehitusmüra jaoks kehtestatud piirväärtusena ainult kella 21.00-7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtase. Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel kella 7.00–19.00. Nimetatud määrusega kehtestatud müranormid lähtuvad müra mõjust inimeste tervisele ja heaolule. Kui loomastiku kaitseks on seoses müra mõjuga kavandatud teistsugused meetmed, siis tuleb vastavalt neist ka lähtuda. Põhjaelustik: 1. E hitustööde käigus on tarvis valida tehnoloogia ja töövõtted, mis kahjustaksid võimalikult väiksemat merepõhja ala taimest ikuvööndis. Hoida ehitustööde ala laius alla 50 m. Taotleja täpsustas, et tegemist on asjakohane meetmega , mis ei ole seotud ajaliste piirangutega ning k uulub rakendamisele. Tehniline projekt näeb ette, et trassi kaevikust süvendatav pinnas tuleb paigaldada kuni 30 m kaugusele torujuhtmest. Et vältida kaeviku nõlvade stabiilsuse mõjutamist, tuleb süvendatav pinnas ladustada vähemalt 2 m kaugu sele kaeviku ülemisest servast. Kuna projektis antakse ehitustööde ala ulatus tavaliselt teatud varuga, siis on tõenäoline, et reaalselt on võimalik hoida ehitustööde ala leevendusmeetmes esitat ud piirides. Rakendatav meede/ tehnoloogia tagab põhjaelustiku võimalikult väikese füüsilise (otsese) kahjustamise ja aitab vähendada heljumist tulenevat kaudset mõju põhjaelustikule. 2. Süvendi täiteks tuleb kasutada sama lo oduslikku materjali – merepõhja pealmist kihti, mis oli ehitu stööde käigus antud piirkonnast välja kaev atud. See võimaldab piirkonnale iseloomuliku põhjataimestiku taastumist. Väljakaevatud merepõhja sete (pinnas), millega tehakse torukaeviku tagasitäide pealmise kihina, tuleb ladustada lühikese aja jooksul kas torukaeviku kõrval või hoiustada võimalusel pargasel. Uuringus on täpsustatud, et tegemist on asjakohase meetmega , mis ei ole seotud ajaliste piirangutega. Kuulub rakendamisele. Tehnilises projektis on nimetatud meetmega arvestatud nii merealuse kui ka maapealse torustiku ning maaletulekukoha taastamisel. Meede võimaldab piirkonnale iseloomuliku põhjataimestiku taastumist ning soodustab selle kiiremat ja paremat taastumist. 3. Madalas Lahepere lahes tuleks torustiku rajamisega seotud merepõhjatööd teha võimalikult lühikese aja jooksul. Uuringus on täpsustatud, et tegemist on asjakohase meetmega, mis ei ole seotud ajaliste piirangutega. Kuulub rakendamisele. Siiski on oluline kinni pidada toru paigaldamise õigest tehnoloogiast ja arvestada torujuhtme kontrollimiseks vajaliku ajag a . Pärast torujuhtme paigaldamist ja kontrollimist tuleks mere põhjas olev kaevik täita ja merepõhi tasandada viivitusteta. Meede vähendab ehitustöödega kaasnevat survet põhjaelustikule. Merelinnud: 1. Vältida kõige mürarikkamate tööde teostamist madalatel merealadel lindude (ennekõike auli) talvitumisperioodil 1. oktoobrist 31. jaanuarini, kui piirkonnas on märgata suurte linnuparvede esinemist. Uuringus on täpsustatud, et m erepõhja ettevalmistustööde periood (august 2018 kuni veebruar 2019) hõlmab merepõhja ettevalmistust kogu trassi ulatuses kuni Soome rannikuni. Tööd jäävad väljapoole kalade peamist kudemisaega, seega kalastikule olulist negatiivset mõju ei ole. Merepõhja ettevalmistustööde etapp hõlmab lindude sügisese rände perioodi ning talveperioodi, mis võib kaasa tuua rändlindude ja merel talvituvate veelindude häirimise. Kui merepõhja ettevalmistustöid alustatakse Pakrineeme poolsest otsast (nagu on tehnilises kirjelduses kavandatud), siis kattub ranniku lähedal tehtavate tööde aeg lindude sügisrände kõrghooajaga . Seetõttu tuleb ehitustööde järelevalve meeskonda kaasata valdkonna ekspert (merelinnustikule spetsialiseerunud ornitoloog). Meede vähendab talvituvate lindude häirimist perioodil, mil muutused võivad neid negatiivselt mõjutada. Kui kaitseala valitseja on veendumusel, et talvituvate veelindude lahkumine on ilmastikuolude (või muude arendajast sõltumatute asjaolude tõttu) lõppenud varem, on tööde tegemine lubatud. Arendaja kinnitusel on vastavalt tööde planeeritud ajakavale madalatel merealadel 2019. a novembriks torustiku paigaldus- ja katmistööd lõppenud. Käimas on torustiku katsetamine, mille käigus kasutatavad seadmed asuvad ehitusalas (maismaal). Samuti on võimalik valida tehnoloogiaid, et need oleksid vaiksed. 2. Kasutada selliseid aluseid ja ehitusvõtteid, et vette paisatud setete hulk oleks võimalikult väike. Uuringus on täpsustatud, et tegemist on asjakohase meetmega, mis ei ole seotud ajaliste piirangutega. Kuulub rakendamisele. Soovitav on vastav nõue lisada hanketingimustesse töö teostaja valikukriteeriumina. Meede vähendab heljumi negatiivset mõju veesambas toituvatele lindudele. Eeltoodu vähendab talvituvate lindude hä irimist perioodil, mil muutused võivad neid negatiivselt mõjutada. Vähendab heljumi negatiivset mõju veesambas toituvatele lindudele. Mereimetajad: Hüljeste poegimisperioodil on soovitatav gaastoru hooldustöid vältida ajavahemikul veebruar-märts. Sel perioodil lahes hooldustöid tehes tuleks valida väiksemad laevakiirused. Meede ei ole seotud gaasitoru ehitustöödega. Gaasitoru regulaarsed hooldustööd on võimalik planeerida meedet arvestades. Meede kuulub rakendamisele gaasitoru ekspluateerimise käigus. Meede vähendab ohtu hüljeste poegimisedukusele. Kalastik: Vältida intensiivseid lahesiseseid ehitustöid kalade kudemisperioodil aprillist juuli lõpuni. Uuringus on täpsustatud, et tegemist on asjakohase meetmega. See puudutab eelkõige töid, millega kaasneb heljumi intensiivne eraldumine veesambasse (torujuhtme kaeviku rajamine ja kaeviku paigaldusjärgne t äitmine) . Praegune tööde t eostamise ajakava arvestab selle meetmega. Merepõhja ettevalmis tustööd ja toru katmistööd, mis tekitavad rohkem heljumit on kavandatud väljapoole kalade kudemis perioodi. Toru paigaldustööd ei teki ta ulatuslikku heljumi levikut, mistõttu mõju kalastik ule ei ole eeldatavalt oluline. Kui mingitel põhjustel tekivad ajaka vas muudatused ja tekib vajadus nende tööde tegemiseks kalade kudemisper ioodil, siis võimalusel vältida neid töid sel ajal rannikupiirkonnas, kus asuvad kalakoelmud. Teine võimalus on tööde läbiviimist reguleerida KMH aruandes välja pakutud seiremeetme abil, vältides helj umi levimist kontsentratsioonil >10 g/m 2 ulatuslikul alal. See võib mõ nevõrra aeglustada tööprotsessi (töid tuleb teha väiksema intensiivsusega), kuid tõenäoliselt puudub vajadus tööde täielikuks peatamiseks. Mereliiklus ja kalapüük: Piirkonna kalurite ning kalapüügiga seotud ettevõtete põhjalik informeerimine ning vajadusel metoodiline juhendamine, et vähendada kalapüügist tulenevaid riske gaasitorule ja kalalaevadele ning püügivahenditele. Meede ei ole otseselt seotud gaasitoru eh itustöödega. Piirkonna kalurite ning kalapüügiga seotud ettevõtet e informeerimist ja metoodilist ju hendamist on soovitav kavandada proje kteerimise staadiumis. Soovitav on meedet rakenda da enne ehitustööde algust ning gaasitoru valmimisel teha korduvaid regulaarseid teavitusi ja vajadusel metoodilisi juhendamisi. Informeeritud tegutsemine on vajalik nii kalurite kui ka toru rajajate õiguste kaitseks. Natura 2000 alad: 1. Mõlema trassialternatiivi puhul on võimalik ebasoodne mõju m ereelupaigale 1110. ALT EST 2 võib avaldada ebasoodsat mõju ka mereelupaigale 1170. Ebasoodsa mõju vähendamiseks tuleb leevendusmeetmena torukaeviku ülemise kihi tagasitäiteks kasutada terve elupaigatüübi ulatuses varasemalt samast piirkonnast eemaldatud setet (põhjapinnast). Kunstlikku substraadi kasutada ei tohi. Uuringus on täpsustatud, et tegemist on asjakohase meetmega, mis ei ol e seotud ajaliste piirangutega ning mis kuulub rakendamisele. Teh nilises projektis on selle meetmega arvestatud (toru kaeviku tagasitäit e ülemise kihina on ette nähtud varasemalt samast piirkonnast eemaldatud setet). Soovitav o n tööd kavandada selliselt (kui tööde tehnoloogia ning torujuhtme paigaldamisele seatud kontro lli- ja ohutusnõuded võimaldavad), et merre rajatava kaeviku kaevetööde ja tagasi täitmise vahe oleks minimaalne. Või maldab vältida elupaiga ajutist killustamist ning võimaldab elupaigal peale ehitustööde lõppu taastuda sõltuvalt võtmeliikidest hinnanguliselt 2 – 7 aasta jooksul. Meede tagab elupaikade parema taastumise. 2. Torukaeviku kividest tagasitäide paigaldada merepõhjaga tasa. Uuringus on täpsustatud, et tegemist on asjakohase meetmega, mis ei ole seotud ajaliste piirangutega. Tehnilise projekti koostamis e käigus on sellega arvestatud. Meede aitab vältida elupaiga võimalikku killustatust ja tagab elupaikade parema taastumise. 3. Hoida ehitustööde ala laius alla 50 meetri. Uuringus on täpsustatud, et tegemist on asjakohase meetmega, mis ei ole seotud ajaliste piirangutega ning mis kuulub rakendamisele. Tehniline projekt näeb ette, et trassi kaevikust süvendatav pinnas tuleb paigaldada kuni 30 m kaugusele torujuhtmest. Et vältida kaeviku nõlvade stabiilsuse mõjutamist, tuleb süvendatav pinnas ladustada vähemalt 2 m kaugusele kaeviku ülemisest servas t. Kuna projektis antakse ehitustööde ala ulatus tavaliselt teatud varuga, siis on tõenäoline, et reaalselt on võimalik hoida ehitustööde ala leevendusmeetmes esitat ud piirides. Rakendatav meede/ tehnoloogia tagab põhjaelustiku võimalikult väikese füüsilise (otsese) kahjustamise ja aitab vähendada heljumist tulenevat kaudset mõju põhjaelustikule. Ka gaasitrassi maaletuleku ala laiuseks on tehnilises projektis määratud 50 m . Meede piirab elupaikade otsest füüsilist kahjustamist, hoides ehitusala võimalikult väiksemal, kitsamal alal. 4. Alternatiivi ALT EST 2 puhul tuleb ehitusmasinate liikumist, prügi ladustamist ja teisi tegevusi nii ehitus- kui ka hooldustööde käigus organiseerida väljaspool elupaiku 1230, 6210* ja 6280*. Uuringus on täpsustatud, et tegemist on asjakohase meetmega, mis ei ole seotud ajaliste piirangutega ning mis kuulub rakendamisele. Aitab vältida maismaa-elupaigatüüpide 1230 (merele avatud taimestunud pankrannad), 6210* (kuivad niidud lubjarikkal mullal) ja 6280* (alvarid) kahjustamist ning seisundi halvenemist. Pakrineeme alternatiivi (ALT EST 2) maaletulekukoha nihutamisega väljapoole Pakri loodusala (maastikukaitseala) piire vastavalt KMH aruandes esitatud le evendusmeetmele on nende elupaikade säilimine paremini tagatud. Tööde tehnilises kirjelduses on arvestatud, et gaasitrassi maaletulekukoha ehitusala ja maapealse gaasitrassi asukoht taastatakse pärast ehitustööde lõppu võimalikult looduslähedasel kujul, kasutades pealmise kihina alalt kooritud pinnast. Loodusliku taimkatte taastamiseks tuleb kasutada piirkonnale iseloomuliku rohttaimestiku seemnete külvi (kindlasti mitte tavalist muruseemet). Tagada tuleb pädev järelevalve nende tööde teostamise üle. 5. Merel toimuvate ehitustööde perioodil tuleb seirata heljumit, et vältida selle levimist kontsentratsioonil > 10 g/m 2 ulatuslikul alal ehk kaugemale kui 700 m ehitustööde teostamiskohast. Ehitustööd peavad olema peatatud kuni soodsate ilmastikutingimuste (tuul/ hoovused) taastumiseni. Uuringus on täpsustatud, et tegemist on asjakohase meetmega ja see kuulub rakendamisele. 6. Nii ALT EST 1 kui ALT EST 2 rakendumise puhul tuleb ehitustööde perioodil seirata Lahepere lahel pesitsevaid, talvituvaid ning rändel peatuvaid linnukogumeid (ennekõike aul, tõmmuvaeras, merivart). Vähendamaks häiringut lindudele, tuleb töödega seotud laevaliiklus piirata võimalikult kindlale trassile. Külmal perioodil (novembrist aprillini) tuleb võimalusel vältida suurt liiklust ja mürarikkaid töid aulide ja merivartide olulisemate kogunemispaikade lähedal Pakri neemest põhjas (aul) ja poolsaare idarannikul (merivart ja aul), kui on näha suurte linnukogumite kohal viibimist, sest talvisel perioodil on linnud negatiivsele mõjule vastuvõtlikumad. Uuringus on täpsustatud, et tegemist on asjakohase meetmega ja see kuulub rakendamisele. Praeguse ajakava kohaselt langevad merepõhja ettevalmistustööd meres sellele perioodile. Siiski on ehitustööd rannikupiirkonnas suhteliselt lühiajalised (eeldatavalt kuni paar nädalat) ja nende mõju on ajutine. Ehitustööde järelevalve meeskonda tuleb kaasata valdkonna ekspert (merelinnustikule spetsialiseerunud ornitoloog). Meede aitab vähendada ehitustöödest (mürast, laevaliiklusest) põhjustatud häiringuid merelindudele. Arendajal tuleb arvesse võtta, et kui merepõhja ettevalmistustööd madalatel merealadel sattuvad merelindude (ennekõike auli) talvitumisperioodile (1. oktoobrist 31. jaanuarini), siis võivad sellega kaasneda viivitused tööde läbiviimisel. 7. Tuleb välistada ehitusega seotud aluste liikumine krüüslite pesitsusala vetes Pakri neemel (275 m raadiuses klindist) perioodil 15. aprill kuni 1. august, vältimaks krüüslite pesitsemise häirimist. Uuringus on täpsustatud, et tegemist on asjakohase meetmega ja see kuulub rakendamisele. 8. ALT EST 2 suure ebasoodsa mõju vältimiseks esmatähtsale elupaigatüübile 9180*(pangametsad), nihutada gaasitoru maaletulekukohta ca 250 m võrra loode suunas Natura alast väljapoole. Uuringus on täpsustatud, et m eetmega on arvestatud. ALT EST 2 gaasitoru maaletulekukoht on viidud Pakrineeme tippu kavandatava LNG kai juurde, mis on esialgsest asukohast 400 m võrra loodes ning jääb ca 150 m võrra väljapoole Natura ala piiri rannal. Ehitusprojekti ja tööde tehnilise kirjelduse koostamisel on sellest lähtutud. Meede aitab vältida ebasoodsat mõju esmatähtsale elupaigatüübile 9180*. Taotleja peab tagama keskkonnaseire teostamise. KMH programmis on käsitletud Balticconnectori keskkonnamõju seire programmi põhimõtteid veekvaliteedi, merekesskonna, kalade, lindude, mereimetajate, müra, laevaliikluse, inimeste ja ühiskonna seisukohtadest lähtuvalt järgnevalt: Veekvaliteedi seire, sh vee hägususe ulatus: Veekvaliteedi seire keskendub aladele, mida mõjutatakse selliste tegevustega, mis avaldavad merekeskkonnale kõige ebasoodsamat mõju ja mis määratletakse projekti hilisemates etappides torustiku projekti edenedes. Seire käigus on võimalik rakendada automatiseeritud pidevaid mõõteseadmeid, mis esitavad ülevaatlikke andmeid vee hägususe mõjude ja nende kestuse kohta. Näitajaid nagu hapnik, hõljuvained, toitained ning kahjulikud ained nagu raskemetallid ja orgaanilised ühendid, analüüsitakse veeproovidest. Seire käigus järgitakse HELCOM-i või riiklikke standardeid. Lõhkekehade kõrvaldamiseks koostatakse eraldi seireprogramm, milles arvestatakse ka mõjudega merekeskkonnale ja muule keskkonnale. Piirkonnad, kus Eesti vetes tuleb vähemalt läbi viia veekvaliteedi seiret (hõljuvained, toitained, saasteained, lahustunud hapnik, hoovused) on: sügavaimad alad, kuhu torustik paigaldatakse, kus on valdavuses peeneteralised kõrge saastekontsentratsiooniga setted; kus hõljuvained levivad suhteliselt kaugele; kus ainete eraldumine veesambasse sõltub suurel määral hapnikutingimustest põhjalähedases kihis ja vabanenud hulkasid tuleb võrrelda tehtud modelleerimistulemustega. Lahepere lahes ja vahetult väljaspool lahte, kus ehitustöödega seoses on vee hägusus kõrge ja ulatuslik (vastavalt mõju hinnangule), on soovitav teostada pidevat hägususe ja hoovuste mõõtmist (reaalajas info jagamisega), et vältida hõljumi levikut siselahte ja hinnata täpsemalt settekoormust erinevates piirkondades. Ehituse käigus tuleb heljumit seirata, et vältida selle levimist kontsentratsioonil >10 g/m2 ulatuslikul alal. Veekvaliteedi seire peab olema läbi viidud kindlasti tööde ajal ja soovituslikult ka aasta peale tööde lõppu (hägusus, hapnik, toitained, ohtlikud ained). Bioloogilised faktorid: Põhjaelustik peaks olema seiratud enne, ehitustööde ajal ja pärast (vähemalt 3 aastat). Makrofüütide osas hõlmab seire gaasitorustiku trassidel ja nende vahel toimuvaid muutusi, kumulatiivseid mõjusid ja lisaks ka bioloogilist mitmekesisust. Pehme merepõhja faunat saab samuti seirata, võttes kordusproove kohtadest, kus seda tehti olemasoleva olukorra seire käigus. Tingimuste hindamiseks enne ja pärast ehitustegevust on üldaktsepteeritud meetodiks enne-pärast-kontroll-mõju ( the Before-After-Control-Impact – BACI) lähenemine. Seire üldine eesmärk on hinnata olukorda enne ja pärast ehitust ning looduslikke muutusi elustikus aastate lõikes. Lahepere lahes on soovitav teha elupaiga seiret igal aastal peale ehitustööde lõppu minimaalselt 5 aasta jooksul, kuni elupaiga seisund on taastunud piisava tasemeni. Merepõhja elupaiku tuleb uurida peale ehitustööde lõpetamist ja seejärel üks kord aastas eeldatava taastumisperioodi jooksul. Kalad: Mõju kalastikule tuleb seirata projekti elluviimise etapil vastavalt koostatavale seirekavale. Hinnangu kohaselt puudub vajadus kalastiku seire järele gaasitoru käitamise ajal. Ehitustegevuse ajal rakendatav seireprogramm jälgib kalade paljunemist, kalaparvede struktuuri muutusi ning kutselist ja harrastuskalapüüki piirkonnas. Merealadel keskendub seire kutselisele kalapüügile ning püütud kalade arvule statistilise ruudu kohta. Vajadusel saab jälgida ka mõjusid lõhkamistööde ajal, kasutades meetodeid nagu seire kajaloodiga Et seireid saaks omavahel võrrelda, siis võiks kalaseire toimuda samal metoodikaga nagu toimus eelseire. Metoodikana kasutatakse standardseid ihtüoloogilisi seirevõrke (TÜ Mereinstituut 2013; Thoresson 1996). Seirete teostamise aeg võiks olla mai ning august, kokku kaks korda aastas. Seireajad oleks soovitatavalt järgmised: tööde ajal või vahetult pärast tööde lõppu. Edaspidi kord aastas kuni 3 aastat. Kui 2. aastal pärast tööde lõppu seire mingit olulist negatiivset trendi ei näita, siis ei ole 3. aasta seire vajalik. Linnud: Mõjusid projektipiirkonna lindudele saab jälgida merepõhjatööde ja torupaigalduse ajal. Kui alustel läbiviidava seire jooksul tuvastatakse häirituse märke lindude hulgas, siis saab töö ajutiselt katkestada, tõhustada leevendavaid meetmeid või muuta töömeetodeid. Et eel- ja järelseired oleksid omavahel võrreldavad, võiksid need toimuda sama metoodika alusel. See tähendab kolmeosalist linnuseiret, jaotatuna järgmiselt: - haudelinnud. Uuringu meetodina kasutati lindude pesitsusterritooriumite kaardistamist ( Bibby 2000). Aeg võiks olla kõige aktiivsem pesitsusperiood mais-juunis, kaks korda kuus; - laevaloendused. Lindude loendamiseks avamerel kasutati marsruutloendusi laevalt, lähtudes rahvusvaheliselt kasutatavast laevaloenduste metoodikast ( Durinck , 2005). Kaetud võiksid olla kõik aastaajad. Loendusi seega aastas 4 – 5. - rannikuloendused. Kasutada sama metoodikat, mis eelseires (Eesti Ornitoloogiaühing 2014). Loendus võiks toimuda kord kuni kaks kuus, kokku 20 – 21 korda. Seireajad oleks soovitatavalt järgmised: tööde ajal või vahetult pärast tööde lõppu. Edaspidi kord aastas kuni 3 aastat pärast tööde lõppu. Kui 2. aasta seire (aasta pärast tööde lõppu) näitab, et olulisi muutuseid lindude arvukuses ja struktuuris ei ole, siis ei ole 3. aasta seire vajalik. Mereimetajad: Mõjusid projektipiirkonna mereimetajatele saab jälgida merepõhjatööde ja torupaigalduse ajal. Kui alustel läbiviidava seire jooksul tuvastatakse häirituse märke mainitud rühmade hulgas, siis saab töö ajutiselt katkestada, tõhustada leevendavaid meetmeid või muuta töömeetodeid. KMH aruandes ei ole esitatud, kuidas täpsemalt tuleks teostada mereimetajate seiret. Et eel- ja järelseired oleksid omavahel võrreldavad, võiksid need toimuda sama metoodika alusel, millega teostati mereimetajate vaatlusi KMH läbiviimiseks vajalike andmete saamisel. Konkreetne seirekava tuleb välja töötada koostöös valdkonna eksperdiga. Müra: Ehitusaegset müra saab vajadusel jälgida, teostades selleks mõõtmisi häirivate müraallikate ja vastuvõtjate läheduses. Samuti saab käitamisaegset müra jälgida mõõtmistega müraallika lähedases keskkonnas ja modelleerimise abil. Allveemüra saab mõõta hüdrofoniga , salvestades veealust müra olulistes asukohtades mürarohkete ehitustööde (nagu plahvatused ja suuremahulised süvendustööd) perioodil. Detailsema ehitusprojekti koostamisel saab müra levikut ja mürarohkete tegevuste ohufaktoreid modelleerimisega kaardistada, rakendades BIAS projekti otsustusmudeleid. Laevaliiklus, inimesed ja ühiskond: 1. Laevaettekannete süsteem Soome lahel (GOFREP) on kohustuslik ettekannete süsteem, mis kehtib laevadele, mille kogumass ületab 300 tonni. Laevaliiklust kontrollivad laevaliiklusteeninduse (VTS) keskused Helsingis, Tallinnas ja Sankt Peterburis, mis edastavad laevadele infot laevaliikluse kohta Soome lahes. Süsteemi eesmärgiks on suurendada piirkonna mereohutust, edendada merekeskkonna kaitset ning jälgida rahvusvahelisi laevakokkupõrgete vältimise eeskirju (COLREG-id). GOFREP piirkond hõlmab rahvusvahelist vett Soome lahes, mis paikneb läänepoolsest ettekannete joonest idas. Soome ja Eesti on ka riiklikes vetes väljaspool VTS alasid sisse viinud kohustuslikud ettekannete süsteemid. Projekti ehituse ajal jälgib GOFREP süsteem torupaigaldusalust, nagu ka ülejäänud laevaliiklust Soome lahes. 2. Kohalike elanike teavitamine projekti keskkonnaseirest on oluline. Seire tulemusi tuleb avaldada regulaarselt projekti arendaja poolt tavapärase kommunikatsioonina. Projekt ei põhjusta keskkonnamõjusid, millest tuleneks eriline vajadus jälgida olukorda inimeste ja ühiskonna perspektiivist. 3. Seiret tuleb teostada maagaasi torustiku ehitamise ajal tekkinud jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamise üle. Kaitsealused liigid: Seiret tuleb teostada gaasitrassi maapealsele alale jäävate kaitsealuste liikide osas, et hinnata leevendus- või kompensatsioonimeetmete tõhusust ja vajadusel võtta tarvitusele täiendavad meetmed. Hoonestusloa andmise otsustamine Vast avalt EhSRS § 25 lõikele 1 menetletakse enne 01.07.2015 esitatud hoonestusloa taotlused lõpuni taotluse esitamise hetkel kehtinud õigusaktide kohaselt. Seetõttu teeb ettepaneku hoonestusloa andmiseks enne 01.07.2015 kehtinud VeeS § 22 7 lõike 1 kohaselt MKM . Vabariigi Valitsus saab otsustada hoonestusloa andmise, kui puuduvad hoonestusloa andmisest keeldumise alused. Tulenevalt VeeS § 22 10 keeldub Vabariigi Valitsus hoonestusloa andmisest, kui hoonestusloa taotleja ei ole täitnud hoonestusloa menetluse algatamise otsuses määratud tingimusi ega taotlenud täiendavat tähtaega nende täitmiseks; taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus mõne kehtiva hoonestusloaga; taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus kehtiva maakonnaplaneeringuga; taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus riigi julgeolekuhuvidega; taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus keskkonnakaitse nõuetega; hoonestusloa oluliseks osaks olev ehitis häiriks lennuliiklust, laevaliiklust laevateel või sadama akvatooriumis või veesõidukite ohutut sildumist; hoonestusloa taotleja ei vasta hoonestusloa omajale kehtestatud nõuetele. Vabariigi Valitsus võib keelduda hoonestusloa andmisest ka juhul, kui taotleja puhul esineb kahtlus, et ta võib ohustada avalikku korda, ühiskondlikku turvalisust või riigi julgeolekut. Taotleja hoonestusloa taotluse läbivaatamisel ja asjaomaste asutuste arvamuse avaldamisel ei tuvastatud hoonestusloa andmist välistavaid asjaolusid. Läh tuvalt eeltoodust teeb MKM Vabariigi Valitsusele ettepaneku anda hoonestusluba Elering AS-le torujuhtme rajamiseks Soome lahte. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja koostas Tehnilise Järelevalve Ameti ehitusosakonna peaspetsialist Liis Piper (tel. 667 2004 , e-post: [email protected] ). (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Simson majandus- ja kommunikatsiooniminister Seletuskirja lisad: Elering AS 03.02.2017 hoon estusloa taotlus koos lisadega. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 26.10.2015 kiri nr 1.10-13/12-00760/059 . Gasum Oy 14.05.2013 hoonestusloa taotlus. Gasum Oy ja AS EG Võrguteenus 25.08.2014 ühistaotlus . Euroopa Parlamendi ning Nõukogu 06.09.2006. a otsus nr 1364/2006/EC (kättesaadav: http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2006:262:0001:0001:EN:PDF ) . Paldiski LNG terminali mandriosa detailplaneering (kättesaadav: http://paldiski.ee/index.php?id=14284 ) . Täpsustav keskkonnauuring. Balticconnectori trassi joonis. MKM 30.05.2013 kiri nr 1.10-13/12-00760/003 . Keskkonnaministeeriumi 10.06.2013. a kiri nr 12-22/13/4808-2. Siseministeeriumi 20.06.2013. a kiri nr 13-4/59-2. Veeteede Ameti 25.06.2013. a kiri nr 6-3-1/1795. Lennuameti 28.06.2013. a kiri nr 4.6-8/13/1700. Muinsuskaitseameti 16.08.2013. a kiri nr 1.1-7/1604. Kaitseministeeriumi 26.08.2013. a e-kiri (kättesaadav DHS-s) . Vabariigi Valitsuse 12.12.2013 korraldus nr 555 , hoonestusloa menetluse algatamine (kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/317122013006 ). Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vahelise piiriülese keskkonnamõju hindamise kokkulepe (kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/110017 ). KMH programmist teavitamine. KMH programmist teavitamine. KMH programmi ettepanekute edastamine. Täiendatud KMH programm 30.06.2014. KMH programmi heakskiitmine 15.07.2014. Aruande avalikust väljapanekust teavitamine. Aruande avalikust väljapanekust teavitamine. KMH aruandele esitatud ettepanekute edastamine 14.07.2015 kirjaga nr 1.10-13/12-00760/051. Venemaa kiri. KMH aruande edastamine 11.05 .2015 kirjaga nr 11-1/15/3845 Soome Keskkonnaministeerium vastas 21.08.2015 kirjaga nr YM1/5521/2014 . Täiendatud KMH aruanne 29.02.2016 . KMH aruande esitamine heakskiitmiseks. KMh aruande heaks kiitmine KeM 19.04.2016 kiri nr 7-12/16/1946-7 .