Kadaja maa-ainese karjääri bioloogiline korrastamine

-864235 -144145 Tehnilise Järelevalve Amet Sõle 23a 10614 TALLINN Meie 03.07.17 nr 16-5/ 16-00080/257 Kadaja maa-ainese karjääri bioloogilin e korrastamine Maanteeamet valmistab ette Põlvamaal Põlva vallas Mammaste külas, katastriüksusel Kadaja karjäär tunnusega 61901:001:0008, asuva Kadaja maa-ainese karjääri bioloogilise korrastamise riigihanget. Kadaja maa-ainese kaevandamisloa nr 1 kehtivus lõppes 06.04.2014. Kadaja maa-ainese karjääri idapiir on ühine Kadaja II liivakarjääriga (loa nr L.MK.PÕ-174838). OÜ Mäemees koostatud Kadaja karjäär i korrastusprojekt i (töö nr: 41-10) kohaselt tuleb Kadaja karjääri idakülg kaevandada kokku Kadaja II liivakarjääriga. Kadaja karjääri idakülje kaevandatav maht on 52 tuh m 3 . Maanteeamet il puudub vajadus jääkvaru kaevandada ning soovib ala korrastada idapiiril paikneva nõlva kaevandamata . K orrastusprojekti alusel peab istutama Kadaja karjääri 6600 männiistikut , millest 0,462 ha mäeeraldise vahelisele nõlvaalale 924 männiistikut ( Kadaja korrastamisprojekt lisa 3). Kuna nõlva jääva ma a -ainesele võib tekkida tulevikus kaevandamis vajadus ja istikud hävineksid , tegi Maanteeamet Keskkonnaametile ettepaneku istutada 2 , 848 ha suu rusele alale 5676 männiistikut ja mäeeraldiste vahelisele nõlvale istutustöid mitte teostada . Keskkonnaamet vastas 12.06.2017 kirjaga nr 12-1/17/6226-2 , et puude istutamine mäeeraldiste vahelisele nõlvale ei ole otstarbekas . Maanteeamet palub Tehnilise Järelevalve Ametilt , kui korrastamistööde vastuvõtukomisjoni esindajalt arvamust , kas 0,462 ha suuruse mäeeraldiste vahelise ala mitt emetsastamine on aktsepteeritav . Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sülvi Seppel-Hüvonen teemaa osakonna juhataja Lisa: Kadaja korrastamisprojekt Raivo Püvi 55644348 [email protected] Põlvamaa Põlva vald Mammaste küla KADAJA KARJÄÄR KORRASTAMISPROJEKT Kaevandamisloa omanik: Lõuna Regionaalne Maanteeamet reg-nr 70001627 Veski 23 51005, Tartu MTR registreering: KA00019, 12.01.2004 Korrastamistööde teostaja: Lõuna Regionaalne Maanteeamet Projekti koostaja: OÜ Mäemees MTR registreering: KKP000027, 20.07.2009 Töö nr: 41-10 Projekteerimise vastutav spetsialist: Tõnis Kattel Tallinn 2010 Telefon: 6 344 552 Reg. nr: 11662230 Faks: 6 344 501 Tartu mnt 84a-50 [email protected] 10112 Tallinn www.vmb.ee KADAJA KARJÄÄRI KORRASTAMISPROJEKT ANNOTATSIOON Kadaja karjääri korrastamise projektiga on kavandatud korrastamine mäeeraldise ja selle teenindusmaa maa-ala piires. Keskkonnaameti poolt väljastatud korrastamistingimustega on korrastatava ala sihtotstarbeks määratud metsamaa. Tööde projekteerimisel on arvestatud korrastatava ala ja selle lähiümbruse s.h naabermäeeraldise hilisemate kasutamissuundadega. Valitud korrastamistööde tehnoloogia mõjutab võimalikult vähe looduskeskkonda. Korrastamistööde mahud ja maksumused on arvestatud mäeeraldise ja teenindusmaa vajalikuks korrastamiseks. Projekti koostasid OÜ Mäemees mäeinsenerid Kuuno Pärnoja ja Tõnis Kattel. 2 KADAJA KARJÄÄRI KORRASTAMISPROJEKT SISUKORD ANNOTATSIOON........................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS ........................................................................................................... 5 1 KORRASTATAVA ALA ÜLDANDMED.......................................................... 6 2 KORRASTATAVA MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS. MAA-ALA SIHTOTSTARVE......................................................................................6 3 MÄEERALDISE GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE ISELOOMUSTUS .........................................................................................................7 4 TEHNILINE KORRASTAMINE......................................................................... 8 4.1 Karjääri külgede nõlvus ja astangud ..............................................................9 4.2 Mulla kasutamise ja käitluse nõuded .............................................................9 4.3 Korrastamistehnoloogia ja masinate valiku põhjendused..............................9 4.4 Korrastava ala teed ja platsid .......................................................................12 5 BIOLOOGILINE KORRASTAMINE ............................................................... 13 6 KORRASTAMISTÖÖDE KESKKONNAMÕJU ............................................. 15 7 ÜLDISED TÖÖOHUTUSNÕUDED KAEVANDAMIS- JA KORRASTAMISTÖÖDEL.........................................................................................16 8 KORRASTAMISTÖÖDE RISKIANALÜÜS.................................................... 18 9 KORRASTAMISTÖÖDE MAHT JA MAKSUMUS........................................ 25 9.1 Korrastamistööde maht ................................................................................25 9.2 Korrastamistööde maksumus .......................................................................25 10 KORRASTAMISTÖÖDE KALENDERPLAAN .............................................. 26 11 MÄEERALDISE JÄÄKVARU.......................................................................... 28 KOKKUVÕTE ............................................................................................................ 29 KASUTATUD MATERJALID................................................................................... 30 3 KADAJA KARJÄÄRI KORRASTAMISPROJEKT LISAD: 1. Kadaja karjääri korrastamistingimused, väljastatud 05.02.2009. a; 2. Kadaja karjääri maa-ainese kaevandamise loa koopia; 3. Korrastamistööde projekti koostamise lähteülesanne; 4. Fotod korrastatavast alast. JOONISED: 1. Korrastatava ala tasandamine buldooseriga. Ee pass; 2. Liiva kaevandamine ekskavaatoriga. Ee pass; 3. Liiva kaevandamine kopplaaduriga. Ee pass. GRAAFILISED LISAD: 1. Mäeeraldise plaan. M 1:1000; 2. Geoloogilised läbilõiked I-I’; II-II’. Mhor 1:1000; Mvert 1:100; 3. Korrastamise tehnoloogiline skeem. M 1:1000; 4. Korrastatava ala läbilõiked I-I’; II-II’. Mhor 1:1000; Mvert 1:100; 5. Korrastatud ala plaan. M 1:1000; 6. Korrastatud ala läbilõiked I-I’; II-II’. Mhor 1:1000; Mvert 1:100. 4 KADAJA KARJÄÄRI KORRASTAMISPROJEKT SISSEJUHATUS Maapõueseaduse § 48 lg 1 kohustab kaevandamisloa omanikku maavaravaru kaevandamisega rikutud maa korrastama korrastamisprojekti alusel. Käesolev Kadaja karjääri korrastamisprojekt on koostatud Lõuna Regionaalse Maanteeameti tellimusel OÜ Mäemees poolt vastavalt Kadaja karjääri korrastamistingimustele, mis on väljastatud Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni poolt 05.02.2009. a (kiri nr PVV 10-1/541). Korrastamisprojekti koostamisel on lähtutud Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest – Maapõueseadus (RT I 2004, 84, 572), Kaevandamisseadus (RT I 2003, 20, 118), Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (RT I 1999, 60, 616) ning Üldgeoloogilise uurimistööga, geoloogilise uuringuga ja kaevandamisega rikutud maa korrastamise kord (RTL 2005, 60, 865) ja neist lähtuvatest õigusaktidest 5 KADAJA KARJÄÄRI KORRASTAMISPROJEKT 1 KORRASTATAVA ALA ÜLDANDMED Kadaja karjäär asub Põlvamaal Põlva vallas Mammaste külas Põlva-Ihamaru tee 3. kilomeetri kohalt ~2,5 km kaugusel põhjasuunas. Mäeeraldis paikneb riigimaal – katastriüksusel „Kadaja karjäär“ (61901:001:0008). Mäeeraldise pindala on 3,02 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 3,31 ha. Kadaja karjääri maa-ainese kaevandamisluba väljastati Põlva Vallavalitsuse korralduse alusel Kagu Teedevalitsusele 21.04.2004. a kehtivusega 10 aastat ja kaevandatava maa-ainese kogusega 82,5 tuh m3. Kogu mäeeraldise piires olevaks maa-ainese koguseks on märgitud 215,7 tuh m3. Kaevandamise maksimaalseks aastatoodanguks määrati 15 tuh m3 ja minimaalseks aastatoodanguks 2 tuh m3. Kadaja karjääris teostas kaevandamist AS Põlva Teed vastavalt Kagu Teedevalitsusega sõlmitud leppele. 01.01.2009. a liideti Kagu Teedevalitsus Lõuna Teedekeskusega, mis omakorda 01.07.2009. a korraldati ümber Lõuna Regionaalseks Maanteeametiks, kelle kohustuseks on jäänud ka karjääri korrastamine. 2 KORRASTATAVA MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS. MAA-ALA SIHTOTSTARVE Korrastatav ala on ca 200 m pikk ja 150 m lai ning selle suhteline kõrguste vahe võrreldes ümbritseva maapinnaga on kuni 17 m. Kaevandamine on toimunud abs kõrgusteni 80,1...83,6 m. Ala kagunurgas on karjääri põhja kõrgus kohati alla 78 m, kuid see on vana karjääriala põhi, mille kõrgus oli sellel tasemel juba maa-ainese loa väljastamisel. Kaevandatav varu on arvutatud abs kõrguseni 80,45 m, mis tuleneb 1984. a koostatud karjääri passis määratud kaevandamise sügavusest. Maa-ainese varu lamam lasub kaevandamisloa taotluse kohaselt mäeeraldisel abs kõrgusel 77,95…80,25 m. Ala idapiir on ühine AS Põlva Teed Kadaja II liivakarjääri mäeeraldise piiriga ja lõunapiir endise ammendatud karjäärialaga, ülejäänud osas külgneb mäeeraldis metsaga. Mäeeraldise varud on väljatud ja kaevandatud ala valdavalt korrastatud. Mäeeraldisel asuvad ajutised teed kaevise transportimiseks. Mäeeraldisel ja selle teenindusmaal ning nende läheduses puuduvad hoonestus ja kommunikatsioonid (v.a karjääri teenindavad ajutised teed). Lähimad hooned asuvad ca 200 m põhjasuunas. Samuti ei ole alal ja selle lähiümbruses teisi kitsendusi 6 KADAJA KARJÄÄRI KORRASTAMISPROJEKT põhjustavaid objekte: keskkonna- ega muinsuskaitselisi piiranguid, kultuurimälestisi ja nendest tulenevad piirangud. Korrastatava ala sihtotstarbeks on korrastamistingimustega määratud metsamaa, mis on ka kooskõlas Põlva Vallavalitsuse poolt esitatud seisukohaga kaevandatud ala edasise kasutuse suhtes. Mäetehnilistest tingimustest, eelkõige põhjavee taseme kõrgusest lähtuvalt on metsastamine sobilik korrastamissuund, kuna kaevandamine on toimunud veetasemest kõrgemal. Metsamaa on märgitud ka naabermäeeraldise (Kadaja II liivakarjäär) kaevandamisloale kaevandamisega rikutud korrastatava maa kasutamise otstarbeks. 3 MÄEERALDISE GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE ISELOOMUSTUS Karjääri maa-ala asub Kagu-Eesti lavamaa ääreala ja Otepää kõrgustiku jalami piiril. Geomorfoloogiliselt on ala oosmõhna osa, kus esinevad kvaternaarsed setted kuuluvad Järva ülemkihistusse Q III jr3 ja on esindatud limnoglatsiaalsete (lg III jr3) ning glatsiaalsete (g III jr3) setetega. Tegemist on peeneteralise (peensusmoodul 0,45…1,4) tolmse liivaga, mida on Eesti Maavarade Komisjoni poolt 03.03.1994. a (kiri nr 3-17-717) soovitatud käsitleda maa-ainesena. Geoloogilise uuringuga on kasuliku kihi paksuseks määratud kuni 19,45 m, mida kattis õhuke, keskmiselt 0,15 m paksune metsakõdune mulla- ja liivasegune kiht. Karjääri lõuna- ja lääneosas kattis maa-ainest keskmiselt 3,1 m paksune saviliiv, mida planeeriti vastavalt 1984. a koostatud karjääri passile kasutada põhja tasandamiseks (Kurotškin 1984). Karjääri passi kohaselt määrati kaevandamise piiriks sügavuti 80,45 m abs, mis oli ka kaevandava varu määramise aluseks 2004. a maa-ainese kaevandamise loa väljastamisel. Geoloogilised uuringud on tehtud Kadaja karjäärialal ja selle ümbruses korduvalt ning nende alusel ka vormistatud mäeeraldusi endisele Põlva TREV-le ja Põlva Teedevalitsusele. 1976. a teostas Eesti Geoloogia Valitsus kruusliiva otsinguid ja uuringuid Võru ja Põlva rajoonides (Barankina jt). Selle töö käigus on puuritud ala vahetus läheduses puuraugud nr 06 (~ 50 m kagus) ja nr 21 (~ 80 m läänes). Nende puuraukude andmed olid ehitusliiva seisukohalt eitavad suure savi ja tolmu sisalduse 7 KADAJA KARJÄÄRI KORRASTAMISPROJEKT (vastavalt 23,6 % ja 7 %) ning väikese peensusmooduli tõttu (vastavalt 0,6 ja 0,7). 1983. a puuris “Eesti Maanteeprojekt” karjääri laiendamise eesmärgil (1985. a mäeeraldis) 24 puurauku ja sealt võeti 14 proovi. Saadud tulemuste põhjal vormistati 1985. a mäeeraldis pindalaga 3,46 ha (E. Mardla 1985). 1984. a on “Eesti Maanteeprojekti” poolt (Laas 1984) Kadaja karjääri kohta koostatud karjääri pass. Passi koostamisel kasutati 1983. a puuritud puuraukude andmeid. 2006. a teostati OÜ J. Viru Markseideribüroo poolt AS Põlva Teed tellimusel geoloogiline uuring Kadaja karjääriga idas külgneval alal, mille alusel kanti ka Kadaja liivamaardla keskkonnaregistrisse. 17.03.2009. a väljastati AS-le Põlva Teed sellel alal Kadaja II liivkarjääri maavara kaevandamise luba täitepinnase kaevandamiseks. Käsitletava ala hüdrogeoloogiliste tingimuste kohta pärinevad andmed viimasest geoloogilisest uuringust 2006. a, kui tehti veetaseme mõõtmist puuraukudes. Kuuest uuringuruumis läbitud põhiaugust oli vesi ainult kahes; PA - 1 – veetase sügavusel 6,0 m maapinnast ja PA - 6 – veetase sügavusel 5,8 m. Mõlema puuraugu veetase oli abs kõrgusel 75,0 m, mis loeti ka keskmiseks veetasemeks. Topoplaani mõõdistamise ajal 29.10.2006. a fikseeriti karjääri põhjas (väikesel alal) veepind abs kõrgusel 81,15 m. Tegemist oli seal pinnaseveega, mis kogunes savisele pinnale peale vihma perioodi (lokaalne veetase). Varu arvutati keskmisest veetasemest kõrgemal (Jürgenson 2007). 4 TEHNILINE KORRASTAMINE Korrastamistööde tehnilise etapi käigus toimub kaevandamisega rikutud maa silumine ja tasandamine, vajadusel katmine kooritud kasvu- või kattepinnase kihiga, teede, kraavide jt vajalike rajatiste ehitamine. Kadaja karjääri korrastamistingimustega on tehnilise korrastamise kohta esitatud järgnevad tingimused: − karjääri nõlvad rajada nõlvusega 1:2; − karjääri küljed tuleb kujundada nii, et oleksid välditud varingud ja erosioon; − katta nõlvad taimestikule sobiva pinnasega. Korrastamise tingimustest ja kaevandamisega kujundatud karjääri seisukorrast lähtuvalt määratakse käesolevas projektis korrastamistööde ulatus, maht ning maksumus. 8 KADAJA KARJÄÄRI KORRASTAMISPROJEKT 4.1 Karjääri külgede nõlvus ja astangud Kadaja karjääri lääne- ja põhjakülg on paralleelselt kaevandamistöödega eelnevalt korrastatud (Foto 1). Lõunas piirneb Kadaja karjäär vana karjäärialaga, mille põhi on tasandatud ligilähedaselt korrastatava ala põhja kõrgusele (80,5 m abs), seega lõunapiirile külge ei moodustu (Foto 2). Karjääri idakülg on kaevandamisega osaliselt jäänud korrastamata moodustades seal kuni 15 m kõrguse astangu, mille jalamil ja küljel kasvavad põõsad ning ca 20-aastased kased (Fotod 3, 4, 5). 0,5…1 m kõrgune astang karjääri edelanurgas ja ca 2,5 m kõrgune astang karjääri keskosas väljaveotee ääres on korrastatud väljaveotee likvideerimise käigus. Kaevandamisega moodustunud karjääri külgede suhteline kõrgus on kuni 14 m ja need on kujundatud nõlvusega 1:3 (vastab nõlvanurgale 18º) (Foto 1). Korrastamistingimuste punkt “Uute pinnavormide, nõlvade ja kaevandatud maa kujundamise nõuded” seab tingimuseks, et karjääri küljed tuleb kujundada, nii et oleks välditud varingud ja erosioon ning karjääri nõlvad rajada nõlvusega 1:2 (vastab nõlvanurgale 26º). Kuna varasemast korrastatud nõlvad on kujundatud väiksema nõlvanurgaga ja nendel on hakanud kasvama rohttaimed, puudub nende puhul ka varingute ning erosiooni oht. 4.2 Mulla kasutamise ja käitluse nõuded Korrastamistingimustes on märgitud, et kooritud pinnast kasutatakse nõlvade ning karjääri põhja tasandamiseks. Mäeeraldise maa-ala on katnud suhteliselt õhuke huumussegune mullakiht, mida ladustati vähesel määral mäeeraldise ja teenindusmaa lääneküljele (2004. a mäeeraldise plaani alusel). Kaevandamisloa taotluses on märgitud pinnase mahuks 300 m3. Kooritud pinnas on ära kasutatud karjääri läänekülje korrastamise käigus. 4.3 Korrastamistehnoloogia ja masinate valiku põhjendused Korrastamistehnoloogia valikul on lähtutud: − Kadaja karjääri korrastamistingimustest; − korrastamistööde iseloomust; − majanduslikest kaalutlustest. Korrastamistööde tehnoloogia selgitamiseks on koostatud graafilised lisad 3 ja 4. 9 KADAJA KARJÄÄRI KORRASTAMISPROJEKT Korrastamistöödel tuleb esmalt kõrvaldada varingu- ja lihkeohtlikud alad kui neid on jäänud kaevandamistöödest. Mäeeraldise lääne- ja põhjakülg ning osaliselt ka idakülg on kaevandmise käigus korrastatud ja kujundatud laugeks nõlvusega 1:3, mistõttu täiendavaid tehnilisi korrastamistöid nende osas ei ole vaja teostada. Samuti on väljatud mäeeraldise lääneküljelt karjääri laskuv ajutine tee ning samade tööde käigus on likvideeritud astangud mäeeraldise kagunurgas ja keskosas koos karjääripõhja tasandamise ja silumisega. Nendes osades vastab korrastatud ala ka korrastamistingimustes toodud nõuetele. Mäeeraldise lõunakülg on olemasoleva maa-ainese kaevandamisloa kehtivuse ajal mäetöödest puutumata ning samal tasemel endise tasandatud karjäärialaga. Sellel küljel ei ole samuti ette nähtud täiendavaid tehnilisi korrastamistöid. Mäeeraldise idakülg on korrastatud osaliselt. Ohtlik on selle lõunapoolne osa, kus on kaevandamine toimunud enne olemasoleva kaevandamisloa väljastamist. See lõik moodustab kuni 15 m kõrguse astangu nõlvusega 1:1,5, mis ei vasta korrastamistingimustele. Samas on astang saavutanud teatud stabiilsuse, sest on loodustunud ja selle jalamil ning küljel kasvavad põõsad ja puud (Foto 4, 5). Astangu ülemisel serval on siiski jälgi, mis viitavad pinnase lihetele ja erosioonile (Foto 6). Kuna astang külgneb teise mäeeraldisega, siis lähtuvalt asjaolust, et kahe mäeeraldise vahele ei ole otstarbekas moodustada 15 m kõrgust valli ja olemasolev astang on ebastabiilne, tuleb Kadaja karjääri idakülg kaevandada kokku Kadaja II liivakarjääriga. Sellega on arvestatud ka Kadaja II liivakarjääri mäeeraldise moodustamisel, sest nõlvatervikut Kadaja karjääriga piirnevale küljele ei ole ette nähtud. Kadaja karjääri idakülje kaevandatav maht on 52 tuh m3. Peale külje kaevandamist on võimalik kahe mäeeraldise vahele kujundada ühtlane ning ohutu, metsamaaks korrastatav ala, mis sobib kokku varem kaevandatud naaberalaga (Foto 7). Astangu kaevandamine tuleb kooskõlastada AS-ga Põlva Teed kuna kaevandada tuleb mõlemal mäeeraldisel korraga. Astangu laius on liiga väike, et seda iseseisvalt kaevandada Kadaja karjääri poolsest osast. Astangu kaevandamise lõppjärgus tuleb sügavuti jälgida naabermäeeraldise piiri (lamamit), et ei tekiks ülekaevandamist. Ettepanekud kaevandamise kooskõlastamiseks Keskkonnaametiga on esitatud peatükis 11. 10 KADAJA KARJÄÄRI KORRASTAMISPROJEKT Korrastamistöödel kasutatavate masinate valikul on lähtutud analoogsetes mäetehnilistes tingimustes (nt Kadaja II liivakarjäär) kasutatavatest masinatest. Mäeeraldise idaküljel oleva astangu kaevandamist on võimalik teostada 20…30 tonnise ekskavaatoriga (Volvo 210, Komatsu PC290 või analoogne) (Joonis 2). Lähtuvalt astangu kõrgusest ja ekskavaatori tehnilistest parameetritest (eelkõige kaevandamissügavusest) tuleb kaevandamist teostada 2…3 astmega. Kaevandada on võimalik ka kopplaaduriga (Volvo L120, Komatsu WA380 või analoogne) (Joonis 3). Seejuures on soovitav kasutada buldooserit abimehhanismina kõrgematest kohtadest materjali lükkamiseks tööetesse (astmetele). Buldooseriga toimub ka maapinna silumine peale astangu kaevandamist. Sobilik on buldooser traktori T-130, Komatsu D61 EX või nendega analoogse baasil (Joonis 1). Buldooseri kasutamisel tuleb jälgida, et traktori tehnilise iseloomustuse kohaselt oleks tagatud traktori ohutu töö tõusu suunas. T-130 on selleks tõusu suunas 27° ja languse suunas 35°, mis on piisav Kadaja karjääris vajalike korrastamistööde tegemisel. Ümberpaiskumisohu tõttu ei ole lubatud piki külge buldooseriga töötada. Kaevandatud materjali transportimiseks kasutatakse 10…18 tonnise kandevõimega kallureid või kuni 28 tonnise kandevõimega poolhaagiskallureid. Korrastamistöödel kasutatavate masinate tehnilised parameetrid on esitatud järgnevalt tabelites 1…4. Ekskavaatorite tehnilised parameetrid Tabel 1 Parameeter Komatsu PC290 Volvo 210 3 Kopamaht, m 1,5...2,0 1,5 Max ammutusraadius, m 9,0 9,9 Max laadimisraadius, m 6,6 7,0 Max laadimiskõrgus, m 6,6 6,6 Max kaevamissügavus, m 6,9 6,7 Masina ohtliku tsooni raadius, m 9,0 9,5 Ekskavaatori tööterrassi optimaalne laius, m 14,4 15 Kogumass, t 31 23 11 KADAJA KARJÄÄRI KORRASTAMISPROJEKT Kopplaadurite tehnilised parameetrid Tabel 2 Parameeter Volvo L120 Komatsu WA380 Kopa maht, m3 3,5 3,5 Kopa tühjendamiskõrgus, mm 4910 5380 Kopa tühjendamisnurk, º 45 45 Kopa täitmisnurk, º 57 60 Masina pikkus, kopp maa peal, mm 8430 7625 Kopa laius, mm 2700 2750 Käiguosa laius, mm 2210 2060 Kogumass, t 19,5 18,0 Buldooserite tehnilised parameetrid Tabel 3 Parameeter Komatsu D61 EX T-130 buldooseriga DZ-109 Mootori võimsus, kW/hj 125/168 120/170 Lubatud kalle tõusu/languse vastavalt 27/35 suunas, ° spetsifikatsioonile Liikumiskiirus, km/h 3,2…8,7 3,6…12,4 Saha laius, m 3,1 4,1 Mass, t 16,6 17,5 Kallurite tehnilised parameetrid Tabel 4 Parameeter Suurus Veokasti maht, m3 10...25 Kandevõime, t 10...28 Veokasti kõrgus, m 2,0...3,2 Veoki laius, m 2,5...2,7 Veoki pikkus, m 10...14 4.4 Korrastava ala teed ja platsid Korrastatud alale säilib juurdepääsuvõimalus selle lõunaküljelt, kus maapinna abs kõrgus jääb samale tasemele endise karjäärialaga (Fotod 2, 7). Seal asuva kahe ajutise karjääritee kaudu säilib metsastatavale alale eraldi juurdepääs mehhaniseeritud hooldus- või tulekustutustöödeks. Karjääris kulgev ajutine tee likvideeriti mäeeraldise lääne- ja keskosas (Foto 8). Parkimisplatsi korrastatavale alale ei kujundata kuna selleks puudub vajadus. 12 KADAJA KARJÄÄRI KORRASTAMISPROJEKT 5 BIOLOOGILINE KORRASTAMINE Bioloogilise korrastamise etapiga teostatakse tööd, mis tagavad ala viljakuse, taimestiku ja loomastiku taastamise. Kadaja karjääri korrastamistingimustega on bioloogilise korrastamise kohta esitatud järgnevad tingimused: − enne metsa istutamist või külvamist korrastatav ala siluda; − metsamaaks ette nähtud ala võib jääda laineliseks, nõlvanurgaga alla 8º; − mullaga katmiseks metsamaaks silutud pinna ülemine 0,5 m paksune kiht peab sisaldama peenet (terasuurusega alla l mm) vähemalt 25 % (massi järgi) ega tohi sisaldada kive (läbimõõduga üle 10 mm) enam kui 40%; − metsamaal ei tohi põhjavee tase vegetatsiooniperioodil tõusta kõrgemale kui 0,7 m sügavuseni maapinna madalamast kohast; − ala loetakse metsastatuks, kui alal kasvab harilik mänd või arukask, 1000 istikut kõrgusega 0,5 m hektari kohta. Valdav osa korrastatavast alast on tasandatud ja silutud vahetult peale kaevandamist ning tehnilise korrastamise etapil tuleb siluda vaid karjääri idakülje alune ala peale seal asuva astangu kaevandamist. Seejuures tuleb jälgida tingimust, et silutud ala võib jääda laineliseks, kuid nõlvanurgaga alla 8º. Varem silutud alal on see tingimus täidetud. Samuti on täidetud tingimus silutud pinna ülemise kihi koostise kohta peenete osiste ja kivide sisalduse osas kuna kaevandatav materjal on olnud peeneteraline liiv ning õhuke kattepinnase kiht ei ole sisaldanud kive. Kaevandatud materjalis on leidunud vähesel määral rahne ja munakaid ning need on kogutud väikesele platsile ala lõunaservas. Vajadusel saab need realiseerida, kuid selliselt koondatuna võivad ka sinna jääda. Kuna karjääriala kattis suhteliselt õhuke pinnasekiht (0,1 m) ja osaliselt oli paljandamistöid tehtud enne olemasoleva maa-ainese kaevandamisloa väljastamist, siis mulda (pinnast) metsatava ala katmiseks ei ole säilinud. Pinnast on laotatud vaid karjääri läänekülje ülemisele osale, kuhu seda oli vähesel määral ladustatud. Tuginedes karjääride korrastamispraktikale, ei ole metsatava ala katmine mullaga (pinnasega) hädavajalik, sest silutud kruusa või liiva pinnasel juurduvad edukalt nii puuistikud (harilik mänd, kuusk, arukask) kui ka toimub looduslik haljastumine 1…3 aasta jooksul rohttaimede ja ka puude näol. Looduslik haljastumine rohttaimedega on 13 KADAJA KARJÄÄRI KORRASTAMISPROJEKT alanud ka Kadaja karjääri korrastatud külgedel. Karjääri lõunapiiril on hakanud kasvama männid. Metsastamise seisukohalt on oluline tähelepanu pöörata põhjavee taseme kõrgusele. Kadaja karjääri alal teostatud geoloogiliste uuringute andmetes ei ole fikseeritud põhjavee taset, kuid seda on tehtud Kadaja II liivakarjääri alal 2006. a teostatud uuringu käigus, kus fikseeriti põhjavee taseme abs kõrguseks 75,0 m. Korrastatava ala valdav abs kõrgus on üle 80 m, madalaim koht 78 m, mis vastab korrastamistingimustes esitatud nõudele, et metsamaal ei tohi põhjavee tase vegetatsiooniperioodil tõusta kõrgemale kui 0,7 m sügavuseni maapinna madalamast kohast. Kaevandatud ja silutud ala lõunaküljel ning idaküljel asuva astangu jalamil on looduslikult kasvama hakanud puuliikidest domineerivaks liigiks harilik mänd ja seepärast soovitab projekteerija ka ülejäänud korrastatavale alale seda istutada. Puude külvikultuure projekteerija ei soovita kasutada. Seda eelkõige tuginedes metsastamise praktikale ja metsateadlaste soovitustele kuna: - külvikultuuridele võib teatud tingimustes saada konkurendiks rohttaimestik; - oht karjäärikülgedele külvatud seemnete ära uhtumiseks sadevetega; - halb idanemine pinnase ülemise kihi läbikuivamise tõttu; - näriliste jt kahjustused. Korrastamistingimuste kohaselt peab hektaril kasvama vähemalt 1 000 puuistikut. Hariliku männi soovituslik istutustihedus on 4 000 taime hektarile. Korrastamistingimustes toodud väiksem istutustihedus alandab korrastamistööde maksumust, kuid sellisel juhul ei moodustu piisava tihedusega puistut. Puude istutamisel tuleb arvestada ka asjaoluga, et istutatud puudest kuni 10 % istutusjärgselt ei juurdu või hukkub sõltuvalt ilmastikust, istutamisest ja istikute kvaliteedist. Arvestades eelpool toodud kriteeriume ja asjaolusid soovitab projekteerija istutustiheduseks 2 000 hariliku männiistikut hektarile, sest sellisel juhul: - on tööde maksumus optimaalne; - arvestades taimede väljalangemise protsenti on tagatud ka korrastamistingimustes esitatud istutustihedus; - on tõenäoline, et soovituslikult hõredamalt istutatud hariliku männi kultuuride vahel hakkavad looduslikult kasvama ka antud piirkonnas 14 KADAJA KARJÄÄRI KORRASTAMISPROJEKT levivad teised puuliigid (kask, haab), mille tulemusel saavutab korrastatud ala puistu looduslähedasema koosluse. Põhiline puude istutamisaeg on varakevadel, peale lumesulamist. Puid võib istutada olenevalt ilmastikust kuni mai II pooleni. Istikute reavahe on 2,5 m ja vahe reas 2 m. 1…2 aastased männiistikud kasvavad 0,5 m kõrguseks 3…4 aastaga. 6 KORRASTAMISTÖÖDE KESKKONNAMÕJU Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimisesüsteemi seaduse §6 lg 2 p 2 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu maavaravaru kaevandamise lõpetamise kohta. 27.01.2009. a (kiri nr 37-9-1/55327) jäeti Põlvamaa Keskkonnateenistuse juhtaja kt otsusega keskkonnamõju hindamine algatamata kaevandmise lõpetamisel Kadaja karjääris, kuna: - kavandatav tegevuskoht ei asu kaitsealadel ega Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid; - Kadaja karjääri kinnistul looduslik maastik taastatakse; - keskkonnamõju leevendub, kuna kaevandamise lõpetamisega lõppevad häiringud tolmu, müra ning transpordi osas; - Kadaja karjääris kaevandati ülalpool põhjavee taset, seega pole rikutud väljakujunenud põhjaveerežiimi; - eelhindamise tulemusena selgus olulise kumulatiivse mõju puudumine. Keskkonnamõju avaldub siiski vähesel määral korrastamistöid teostavate masinate poolt. Seepärast on oluline vältida pinnase ja põhjavee reostamist masinates kasutatavate kütuste ja määrdeainete poolt. Selleks peab masinate tankimisel vältima kütuselekkeid. Tankimist teostatakse soovitavalt selleks kohandatud platsil ja vastavate vahenditega (ajakohane kütuseveok). Masinate remonti karjääris ei teostata. Kasutatavad masinad peavad olema tehniliselt korras. Karjäärisiseselt teostatavad tööd ja autode väike liiklustihedus ei põhjusta märkimisväärset tolmuteket, kuivematel perioodidel kastetakse vajadusel laaditavat materjali ning korrastamistöödel kasutatavaid teid. Karjääri korrastamine ei riku piirkonna veerežiimi. 15 KADAJA KARJÄÄRI KORRASTAMISPROJEKT 7 ÜLDISED TÖÖOHUTUSNÕUDED KAEVANDAMIS- JA KORRASTAMISTÖÖDEL Tööohutus tagatakse: − töötajate väljaõppe ja juhendamisega; − masinate ja kutsealaste ohutusjuhenditega; − tehnoloogiliste kaartide, ee passide jt ohutusnõuete täitmisega. Ohutusnõuded: − seadmed peavad paiknema astangul väljaspool võimalikku pinnase varisemisala; − nõlvadel ja puistangutes tuleb töid teha, nii et ei tekiks ebastabiilsust. Karjäärides ja puistangutel töötamise korral peavad astangu kõrgus ja nõlvakalle olema vastavuses maapinna omaduste ja stabiilsusega ning töömeetoditega; − masinaid ja seadmeid tuleb kasutada vastavalt nende kasutusjuhendist tulenevatele nõuetele; − laadurseadmega (kopplaadur või ekskavaator) autole laadimisel tuleb kasutada järgmisi helisignaale: üks lühike - hoiatav signaal, jää seisma, stopp; kaks lühikest - transpordivahend võib sõita laadimisele, töö algus; üks pikk - laadurseade lõpetas laadimise, võib ära sõita, töö lõpp. − kõik karjääris töötavad ja sinna lubatud isikud peavad teadma signaalide tähendust; − mehhanismide vahekaugused peavad töötamisel olema nende maksimaalsest tegevusraadiusest + 5 m; − ekskavaatori töötamise ajal ei tohi kopa tegevusraadiuses + 5m olla teisi mehhanisme ega inimesi, välja arvatud laadimisel olev auto (transpordivahend). Varingu ohtlikes kohtades on ohtlik tsoon 10 m ekskavaatori tööraadiusest; − töö lõpetamisel ei tohi ekskavaatori- ega kopplaaduri koppa jätta rippuvasse asendisse; − laadurseadmega autoteedel liikumisel tuleb täita liikluseeskirju; 16 KADAJA KARJÄÄRI KORRASTAMISPROJEKT − buldooseri töö ajal on töötsoonis muude tööde tegemine keelatud ning seal ei tohi ka inimesi viibida; − buldooseriga töötamisel ei tohi nõlvakalle olla suurem masina passis lubatud kaldest, keelatud on töötada karjääri küljel piki külge; − hõlma sisselõike ja materjali lükkamise ajal pöörete tegemine ning materjali allalükkamisel hõlma viimisel üle astangu või puistangu serva on keelatud. Materjali allalükkamiseks üle astangu või puistangu serva tuleb astangu või puistangu servale jätta veetavast materjalist tõkkevall. − Autode laadimisel peab autojuht täitma järgmisi nõudeid: − laadimist ootav auto peab asuma väljaspool laadurseadme kopa tegevusraadiust (+ 5 m) ja võib sõita laadimiskohale pärast laadurijuhi lubavat signaali; − laadimisel olev auto peab olema pidurdatud seisupiduriga; − veoki ebaühtlane, ülegabariidiline ja üle piirkandevõime koormamine on keelatud; − laadimisel olev auto peab asuma laadurijuhi nähtavuspiirkonnas; − kui autode laadimisel ja tühjendamisel tekib norme ületav tolmukontsentratsioon, tuleb rakendada meetmeid tolmu liibutamiseks või kasutada tolmuvastaseid isikukaitsevahendeid; − karjääris töötamisel on keelatud auto liikumine ülestõstetud veokastiga ning auto tõusudele ja langustele jätmine, välja arvatud tehnilise rikke korral. Sellisel juhul peab juht võtma tarvitusele auto iseeneselikku liikumist välistavad abinõud; − autode ja laadurseadmete tagurpidisõidul peab olema kuuldav pidev helisignaal; − igal liikurmehhanismil peab olema nõuetele vastav esmaabikomplekt; − karjääris peab olema vähemalt kaks töökorras mobiiltelefoni ning juhtkonna ja avariiteenistuse kontaktnumbrite nimekiri. 17 KADAJA KARJÄÄRI KORRASTAMISPROJEKT 8 KORRASTAMISTÖÖDE RISKIANALÜÜS Riskianalüüsi koostamisel arvestatud riski suurus ja ettevaatusabinõud: 0 – olematu risk – meetmeid riski vähendamiseks või elimineerimiseks rakendada ei tule; 1 – vähene e. talutav risk – ei eelda ettevaatusabinõude kasutuselevõtmist, küll aga riskide kontrollimist; 2 – teatud e. lubatav riski - risk tervisekahjustuseks on vastuvõetavalt madalal tasemel, eeldab ettevaatusabinõusid; 3 – tõsine risk - on vajalik riski suuruse üksikasjalik hindamine ning võimalikult kiire riski vähendamine sobivate ettevaatusabinõude rakendamisega; 4 – lubamatu risk – töötamine keelatud kuni riski kõrvaldamiseni 18 KADAJA KARJÄÄRI KORRASTAMISPROJEKT I Ekskavaatorijuht Tööülesanded: nõlvade korrastamine, liiva kaevandamine ning kalluritele laadimine. Abinõu riski vähendamiseks või Ohutegurid Risk elimineerimiseks. Märkused Tehnilised (mehaanilised) Vigastused masina Masina seiskamine igapäevase ülevaatuse liikuvatest osadest ja –hoolduse ajaks või tööorgani 2 ümberseadistamisel. Liikuvatel osade katted, piirded turvalülititega. Hoiatussildid. Kukkumis- ja Masina paiknemine tasasel pinnasel. komistamisoht kabiini 1 Käepide kabiini küljes. sisenemisel või väljumisel Karjääri külje või Töötamisel arvestada ohutsoone ja ohutuid puistangu varing. Masina 2 vahemaid. Ee passi järgimine. ümberpaiskumine Oht teistele töötajatele ja Töötamisel arvestada ohutsoone ja ohutuid masinatele vahemaid. Töötajate ohutusalane 1 juhendamine. Kokkulepitud märguannete kasutamine Füüsikalised Müra 0 Kabiinis ei ületa piirnorme Vibratsioon 0 Kabiinis ei ületa piirnorme Valgustus 0 Loomulik, pimedal ajal töötuled Mikrokliima 0 Kabiinis ventilatsiooni- või kliimaseade Tolm 0 Kabiini ei tungi Keemilised Kontakt keemiliste Määrdeainete ja jahutusvedeliku ainetega 1 vahetamisel järgida ohutusnõudeid. Tankimisel vältida kokkupuudet kütusega. Füsioloogilised Sundasend Istuv asend, juhiiste mitmes suunas 0 reguleeritav Korduvad liigutused Tööliigutused vahelduvad, juhtimispuldiga 0 või -hoobadega Füüsiline koormus 0 Ei ole füüsiliselt koormav Psühholoogilised Töö iseloom 0 Vahelduv, vastab võimetele Töökorraldus ja töösuhted 1 Teatud määral sõltub teis(t)est töötaja(te)st 19 KADAJA KARJÄÄRI KORRASTAMISPROJEKT II Buldooserijuht tööülesanded: kattepinnase koorimine, puistangute moodustamine, platside ja teede silumine Abinõu riski vähendamiseks või Ohutegurid Risk elimineerimiseks. Märkused Tehnilised (mehaanilised) Vigastused masina Masina seiskamine igapäevase ülevaatuse 2 liikuvatest osadest ja -hoolduse ajaks. Hoiatussildid. Kukkumis- ja Masina paiknemine tasasel pinnasel. komistamisoht kabiini 1 Käepide kabiini küljes. sisenemisel või väljumisel Karjääri külje või Tööfrondi eelnev kontrollimine, järelvalve puistangu varing, ripete ning ohutusalane juhendamine. Töötamisel 2 varing. Masina arvestada ohutsoone, ohutuid vahemaid ümberpaiskumine ning töömaa kaldenurki. Ee passi järgimine. Oht teistele töötajatele ja Töötamisel arvestada ohutsoone ja ohutuid masinatele vahemaid. Töötajate ohutusalane 1 juhendamine. Kokkulepitud märguannete kasutamine Füüsikalised Müra 1 Kabiinis subjektiivselt tugev Vibratsioon 1 Kabiinis subjektiivselt tugev Valgustus 0 Loomulik, pimedal ajal töötuled Mikrokliima 0 Kabiinis ventilatsiooniseade Tolm 0 Kabiini ei tungi Keemilised Kontakt keemiliste Määrdeainete ja jahutusvedeliku ainetega 1 vahetamisel järgida ohutusnõudeid. Tankimisel vältida kokkupuudet kütusega. Füsioloogilised Sundasend Istuv asend, juhiiste mitmes suunas 0 reguleeritav Korduvad liigutused Tööliigutused vahelduvad, juhtimispuldiga 0 või -hoobadega Füüsiline koormus 0 Ei ole füüsiliselt koormav Psühholoogilised Töö iseloom 0 Vahelduv, vastab võimetele Töökorraldus ja töösuhted 1 Teatud määral sõltub teis(t)est töötaja(te)st 20 KADAJA KARJÄÄRI KORRASTAMISPROJEKT III Kallurijuht. Tööülesanded: kaevise, kattepinnase ja toodangu vedu. Abinõu riski vähendamiseks või Ohutegurid Risk elimineerimiseks. Märkused Tehnilised (mehaanilised) Vigastused masina Masina seiskamine igapäevase ülevaatuse 2 liikuvatest osadest ja –hoolduse ajaks. Hoiatussildid Kukkumis- ja Masina paiknemine tasasel pinnasel. komistamisoht kabiini 1 Käepide ning trepp kabiini küljes sisenemisel või väljumisel Karjääri külje või Töötamisel arvestada ohutsoone ja ohutuid puistangu varing, ripete vahemaid. Ee passi järgimine. varing. Masina Töötajate ohutusalane juhendamine 1 ümberpaiskumine. Kaevisetükkide kukkumine laadimisel Oht teistele töötajatele ja Töötamisel arvestada ohutsoone ja ohutuid masinatele vahemaid. Töötajate ohutusalane 1 juhendamine. Kokkulepitud märguannete kasutamine. Liiklusseaduse järgimine Füüsikalised Müra 0 Kabiinis ei ületa piirnorme Vibratsioon 0 Kabiinis ei ületa piirnorme Valgustus 0 Loomulik, pimedal ajal töötuled Mikrokliima 0 Kabiinis ventilatsiooni- või kliimaseade Tolm 0 Kabiini ei tungi. Keemilised Kontakt keemiliste Määrdeainete ja jahutusvedeliku ainetega 1 vahetamisel järgida ohutusnõudeid Tankimisel vältida kokkupuudet kütusega Füsioloogilised Sundasend Istuv asend, juhiiste mitmes suunas 0 reguleeritav Korduvad liigutused 0 Tööliigutused vahelduvad Füüsiline koormus 0 Ei ole füüsiliselt koormav Psühholoogilised Töö iseloom 0 Vahelduv, vastab võimetele Töökorraldus ja töösuhted 1 Teatud määral sõltub teis(t)est töötaja(te)st 21 KADAJA KARJÄÄRI KORRASTAMISPROJEKT IV Kopplaaduri juht Tööülesanded: kaevise, kattepinnase ja toodangu vedu ning laadimine Abinõu riski vähendamiseks või Ohutegurid Risk elimineerimiseks. Märkused Tehnilised (mehaanilised) Vigastused masina Masina seiskamine igapäevase ülevaatuse 2 liikuvatest osadest ja –hoolduse ajaks. Hoiatussildid Kukkumis- ja Masina paiknemine tasasel pinnasel. komistamisoht kabiini 1 Käepide ning trepp kabiini küljes sisenemisel või väljumisel Karjääri külje või Töötamisel arvestada ohutsoone ja ohutuid puistangu varing. Masina vahemaid. Ee passi järgimine. ümberpaiskumine. 1 Töötajate ohutusalane juhendamine Kaevisetükkide kukkumine laadimisel Oht teistele töötajatele ja Töötamisel arvestada ohutsoone ja ohutuid masinatele vahemaid. Töötajate ohutusalane 1 juhendamine. Kokkulepitud märguannete kasutamine. Liiklusseaduse järgimine Füüsikalised Müra 0 Kabiinis ei ületa piirnorme Vibratsioon 0 Kabiinis ei ületa piirnorme Valgustus 0 Loomulik, pimedal ajal töötuled Mikrokliima 0 Kabiinis ventilatsiooni- või kliimaseade Tolm 0 Kabiini ei tungi. Keemilised Füsioloogilised Sundasend 0 Vahelduv asend Korduvad liigutused 0 Tööliigutused vahelduvad Füüsiline koormus 0 Ei ole füüsiliselt koormav Psühholoogilised Töö iseloom 0 Vahelduv, vastab võimetele Töökorraldus ja töösuhted 1 Teatud määral sõltub teis(t)est töötaja(te)st 22 KADAJA KARJÄÄRI KORRASTAMISPROJEKT V Töödejuhataja: mäetööde juht karjääris Abinõu riski vähendamiseks või Ohutegurid Risk elimineerimiseks. Märkused Tehnilised (mehaanilised) Vigastused masina Arvestada töötava masina ohutsoone, 1 liikuvatest osadest ohutuid vahemaid ning liikumisteid Kukkumis- ja Nõuetekohaste teede, platside ning pindade 1 komistamisoht karjääri alal kujundamine. Piirete paigaldamine Karjääri külje või Karjääri alal liikudes arvestada ohutsoone, puistangu varing, ripete ohutuid vahemaid ning paigaldatud piirdeid. varing. 2 Ee passidega tutvumine. Ohutusalane Kaevisetükkide kukkumine juhendamine laadimisel inimeste peale Füüsikalised Müra Kabinetis/soojakus ei ületa piirnorme. 1 Töömaal kasutada isikukaitsevahendeid Vibratsioon Kabinetis/soojakus ei ületa piirnorme. 1 Töömaal kasutada isikukaitsevahendeid Valgustus 1 Loomulik, pimedal ajal töötuled Mikrokliima Vastava tööriietuse kandmine. Kabinetis/ 1 soojakus ventilatsioon ning kütteseade Tolm Kabinetti/soojakusse ei tungi. Töömaal 0 vastavad abinõud tolmutekke vältimiseks Füsioloogilised Sundasend 0 Vahelduv asend Korduvad liigutused 0 Tööliigutused vahelduvad Füüsiline koormus 0 Ei ole füüsiliselt koormav Psühholoogilised Töö iseloom 1 Vahelduv, vastutav töötaja Töökorraldus ja töösuhted Ametijuhendi järgimine, töökoormuse 2 reguleerimine 23 KADAJA KARJÄÄRI KORRASTAMISPROJEKT VI Mäetöölised: abitööd karjääris Abinõu riski vähendamiseks või Ohutegurid Risk elimineerimiseks. Märkused Tehnilised (mehaanilised) Vigastused masina Töötamisel arvestada ohutsoone ja ohutuid liikuvatest osadest vahemaid. Hooldus- ja remonttööd 1 teostamisel seadmed seisatud, vastavad hoiatussildid juhtpuldi, -lüliti juures Kukkumis- ja Nõuetekohaste teede, platside ning pindade komistamisoht karjääri alal 1 kujundamine. Vajadusel piirete paigaldamine Karjääri külje või Töötamisel arvestada ohutsoone ja ohutuid puistangu varing. vahemaid. Ee passidega tutvumine. 2 Kaevisetükkide kukkumine Töötajate ohutusalane juhendamine. laadimisel inimeste peale Isikukaitsevahendite kasutamine. Füüsikalised Müra 2 Vajadusel isikukaitsevahendite kasutamine Vibratsioon 0 Subjektiivselt väheoluline Valgustus 0 Loomulik, pimedal ajal töötuled Mikrokliima Vastava tööriietuse kandmine. Kabinetis/ 0 soojakus ventilatsioon ning kütteseade Tolm 0 Subjektiivselt väheoluline Elektrilöök Nõuetekohaselt paigaldatud elektriseadmed 0 ja hoiatussildid. Füsioloogilised Sundasend 0 Vahelduv asend Korduvad liigutused 0 Tööliigutused vahelduvad Füüsiline koormus 1 Puhkepausid töö jooksul Psühholoogilised Töö iseloom 0 Vahelduv, vastab võimetele Töökorraldus ja töösuhted 1 Teatud määral sõltub teis(t)est töötaja(te)st Koostaja: Kuuno Pärnoja November 2010 OÜ Mäemees 24 KADAJA KARJÄÄRI KORRASTAMISPROJEKT 9 KORRASTAMISTÖÖDE MAHT JA MAKSUMUS 9.1 Korrastamistööde maht Tehniliste korrastamistööde peamise mahu moodustab astangu kaevandamine karjääri idaküljel. Enne astangu kaevandamist on vaja raiuda selle jalamil ja küljel kasvavad puud. Peale astangu kaevandamist tasandatakse ja silutakse selle alune pind. Astangus olev maa-ainese maht, 52 tuh m3, on arvutatud arvutiprogrammiga MicroStation PowerSurvey XM v8 kasutades lähteandmetena Kadaja II liivakarjäärialal oleva maavara mahuarvutuse andmeid. Bioloogilise korrastamistööde mahu moodustab 6 600 hariliku männi istiku istutamine 3,3 ha suurusele alale. Istutusridade vahekaugus on 2,5 m ja istikutevaheline kaugus reas 2 m. Korrastamistööde mahud Tabel 5 Nr Tegevus Ühik Kogus 1 Puude raie astangu jalamilt ja küljelt ha 0,15 2 Idakülje astangu kaevandamine m3 52 000 3 Hariliku männi istutamine tk 6 600 9.2 Korrastamistööde maksumus Korrastamistööde maksumus on esitatud järgmisel leheküljel tabelis 6. Maksumuse arvutamisel on kasutatud 2010. a vastavate tööde ja materjalide keskmiseid hindasid. Tabelis toodud hinnad ei sisalda käibemaksu. Puude raiumise puhul on arvestatud ühe raietöölisega, kellel kulub selleks üks tööpäev koos raiutud puude laasimise, järkamise ja koondamisega. Idakülje astangu kaevandamise maksumuses on arvestatud ainult ekskavaatori kui põhimasina tööga. Buldooserit abimehhanismina või kopplaadurit kaevandamiseks kasutatakse võimalusel. Masinatööde maksumusele lisandub nende transpordikulu karjääri. Samuti ei ole võimalik arvestada kaevise transpordi maksumust kuna ei ole teada konkreetset objekti, kuhu kaevis transporditakse. Samas võib idakülje astangu kaevandamist nimetada kuluks tinglikult kuna kaevandatud materjali realiseerimise eest on võimalik saada tulu. 25 KADAJA KARJÄÄRI KORRASTAMISPROJEKT Puude istutamise maksumus sisaldab nii istiku hinda kui ka selle istutamise maksumust. Korrastamistööde maksumus Tabel 6 Tegevuse kirjeldus/ Maht/ Aeg, Ühiku Maksumus, Tootlikkus teostav masin kogus tundi maksumus krooni I Tehniline korrastamine 1. Puude raie astangu jalamilt ja küljelt Raietööline - - 8 - 1 100 2. Idakülje astangu kaevandamine Kaevandamine 52 000 ekskavaatoriga 165 m3/h 315 550 kr/h 173 250 m3 Komatsu PC290 Astangu aluse platsi 1 500 silumine 6 500 m2 4,5 450 kr/h 2 025 m2/h buldooseriga Tehnilise korrastamise maksumus kokku 176 375 II Bioloogiline korrastamine 1. Puude istutamine Hariliku männi 6 600 tk - - 3 kr/tk 19 800 istutamine Bioloogilise korrastamise maksumus kokku 19 800 Tehniline ja biologiline korrastamine kokku 193 050 Muud kulud (masinate transport karjääri, ettenägematud kulud jmt), 19 305 10 % Korrastamistööde maksumus kokku 212 355 Kadaja karjääri korrastamistööde maksumus koos käibemaksuga on 254 826 krooni (16 286 eurot). Korrastamise maksumus 1 ha mäeeraldise teenindusmaa kohta koos käibemaksuga arvestades ka idakülje astangu kaevandamist on: 254,8 tuh kr/3,31 ha = 77 tuh krooni / ha ja 1 m3 kaevandatava materjali kohta koos käibemaksuga arvestades ka idakülje astangu mahtu: 254,8 tuh kr/134,5 tuh m3= 1,9 krooni / m3. 10 KORRASTAMISTÖÖDE KALENDERPLAAN Korrastamistööde kalenderplaani koostamisel tuleb arvestada järgmisi asjaolusid: 26 KADAJA KARJÄÄRI KORRASTAMISPROJEKT - korrastamisprojekti rakendamisloa saamise ajakulu; - minimaalsete ning optimaalsete kulutuste tegemist, sh korrastamistööde järjekorda; - idakülje astangust kaevandatava materjali realiseerimise võimalusi; - sobivat istutamise aega. Projektis ettenähtud korrastamistöödega saab alustada pärast korrastamisprojekti rakendamisloa saamist. Korrastamistöid teostatakse soojal perioodil – aprill kuni november. Kalenderplaani koostamisel on arvestatud, et korrastamistööd peavad olema lõpetatud enne kaevandamisloa kehtivuse lõppu, s.o 06.04.2014. a. Korrastamistööde kalenderplaan on esitatud tabelis 7. Korrastamistööde kalenderplaan Tabel 7 Aasta Kuu Tegevus Puude istutamine kaevandamisega aprill, mai 2011 korrastatud alale (ca 2,69 ha) aprill…november Idakülje astangu kaevandamine aprill…november Idakülje astangu kaevandamine 2012 november Astangu aluse platsi tasandamine ja silumine Puude istutamine astangu alusele platsile 2013 aprill, mai (ca 0,65 ha) Esimesena on ette nähtud puude istutamine valdavale osale alale, mis on juba kaevandamise käigus korrastatud. Siis on tõenäoline, et enamus puid saavutavad korrastamistingimustes määratud kõrguse (0,5 m) kaevandamisloa kehtivuse lõpuks. Kahe mäeeraldise vahelisele alale istutatakse puud peale astangu kaevandamist. Astangu kaevandamine sõltub kaevise realiseerimise võimalustest. Kui kalenderplaanis ettenähtud ajal ei ole võimalik realiseerida astangus olevat materjali, tuleb maaomaniku nõusolekul taotleda keskkonnaametilt selle osa korrastamiseks ajapikendust. 27 KADAJA KARJÄÄRI KORRASTAMISPROJEKT 11 MÄEERALDISE JÄÄKVARU Kadaja karjääri kaevandamise loaga määrati mäeeraldise kaevandatavaks varuks 82,5 tuh m3. Kogu mäeeraldise piires olevaks maa-ainese koguseks oli märgitud 215,7 tuh m3. Keskkonnaametilt 10.12.2010. a saadud andmetel on Kadaja karjäärist kaevandatud kokku 74 747 m3 maa-ainest. Seega kaevandatava maa-ainese jääk on: 82,5 – 74,7 = 7,8 tuh m3. Tegemist on tõenäoliselt mittekonditsioonilise materjaliga, mida ei ole olnud otstarbekas kaevanda ja mis lasub korrastatud karjääripõhja kõrgematel aladel (nõlvade jalamil). Naabermäeeraldisega ühtse alana korrastamise eesmärgil (vt ptk 4.3) on vaja täiendavalt kaevandada 52 tuh m3 maa-ainest kahe mäeeraldise vaheliselt alalt, mis moodustab ühe osa Kadaja karjääri nõlvadesse määratud maa-ainese mahust. Kuna tegemist ei ole keskkonnaregistris arvel oleva maavara varuga ja selle kaevandamise eesmärgil olemasoleva maa-ainese loa muutmine ei ole võimalik, siis teeb projekteerija ettepaneku väljata käsitletava astangu materjal Maapõueseaduse § 60 alusel (käsitledes karjääriala korrastamist kui ehitise rajamist) või § 611 alusel (käsitledes nõlvas olevat materjali katendina). Vastasel juhul oleks vaja nõlvas olev materjal keskkonnaregistris arvele võtta, millele eelneb maa-ainese varu ümberhindamine olemasolevate uuringuandmete põhjal või kui need on selleks ebapiisavad, siis geoloogilise uuringu läbi viimine. Peale seda tuleb taotleda keskkonnaregistrisse kantud maavara varu kaevandamiseks maavara kaevandamise luba. Arvestades käsitletavas astangus olevat varu kogust ja selle arvele võtmiseks ning kaevandamisloa taotlemiseks vajalikku aja- ja rahakulu, ei ole nende protsesside läbiviimine karjääri korrastamise eesmärgil otstarbekas. 28 KADAJA KARJÄÄRI KORRASTAMISPROJEKT KOKKUVÕTE Kadaja karjääri korrastamise projekt on koostatud vastavalt Keskkonnaameti Põlva- Valga-Võru regiooni poolt 05.02.2009. a (kiri nr PVV 10-1/541) väljastatud korrastamistingimustele. Korrastatava maa sihtotstarbeks on määratud metsamaa. Karjääriala on kaevandamise käigus valdavalt korrastatud – karjääri põhi ja nõlvad on tasandatud ning silutud, nõlvad on kujundatud ohutu nõlvusega (1:3). Korrastamata on karjääri idakülg, mis piirneb Kadaja II liivakarjääriga. Käesoleva projekti kohaselt väljatakse naabermäeeraldise ning korrastatava ala vahele kaevandamisega jäetud nõlv, et moodustada kahe kaevevälja alale kaevandamistööde lõppedes ühtne metsastatud ala. Korrastamistööde maksumuseks kujuneb koostatud projekti alusel 212 355 krooni (koos käibemaksuga 254 826 krooni e. 16 286 eurot). Korrastamistööd peavad olema teostatud enne maavara kaevandamisloa kehtivuse lõppemist s.o 06.04.2014. a, mida on arvestatud ka tööde kalenderplaani koostamisel. 29 KADAJA KARJÄÄRI KORRASTAMISPROJEKT KASUTATUD MATERJALID 1. Kurotškin, N. Projekt nr 1615-K. Kadaja karjaääri maaeralduse materjalid. Eesti Maanteeprojekt 1984 2. Kadaja liivakarjääri mäeeraldise plaan. M 1:500. A&O Maamõõdubüroo 2004 3. Jürgenson, V. Aruanne Põlvamaa Kadaja II eriotstarbelise liiva (täitepinnase) uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.04.2007.a). OÜ J. Viru Markšeideribüroo 2007. EGF 7854 4. Kadaja II liivakarjääri kaevandamise projekt. OÜ Mäemees 2010 30  LISA 1 KESKKONNAAMET Tasu Prangli Teie04.11.2009 nr 6-10/2013 L6una Teedekeskus Jiiri l8 Meie05.02.2009 nrPW l0-l/541 65608Vdru Kadaja maa-ainese karjiiiiri korrastamistingimused LugupeetudTasu Prangli Kagu Teedevalitsus esitas Pdlvamaa keskkonnateenistusele04.11.2008 kirjaga nr 6-10/2013 taotluse viiljastadaKadaja maa-ainesekarjaari kaevandatudala korrastamistingimused. Kagu Teedevalitsusele on viiljastatud Kadaja karjiiiiris maa-ainese kaevandamise luba nr 1. Maap6ueseaduse$ 48 lg 1 ja Keskkonnaministri 26. mai 2005.a mii2irusenr 43 ,,Uldgeoloogilise uwimistdoga, geoloogilise uuringugaja kaevandamisegarikutud maa korrastamisekord" $ 7 1g 3 alusel on kaevandamisloa omanik kohustatud maavaravaru kaevandamisega rikutud maa korrastama korrastusprojekti alusel, mis koostatakse liihtudes korrastatava maa asukohajiirgse keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustest. Korrastamistingimusi esitades peab keskkonnaamet liihtuma kaevandamise keskkonnam6ju hindamise soovitustest, arvestama maaomaniku poolt maa kasutadaandmisel esitatud ndudeid ja kohaliku omavalitsuse arvamust. Maapdueseaduse$ 48 lg 8 alusel tuleb maavaravarukaevandamisegarikutud maa korrastadaenne kaevandamisloakehtivuse ldppemist. Korrastamistingimusteviilj astamisekskiisiti arvamus P6lva Vallavalitsuselt. Pdlva Vallavalitsus esitas arvamuse 28.01.2009 kidaga rc 9-412488-1,mille kohaselt peaks ala j ii2imapeale korrastamistkasutuselemetsamaana. Keskkonnamdju hindamise ja keskkonnajuhtimissiisteemi seaduse $ 6 lg 2 p 2 kohase eelhindamise tulemusena otsustas Pdlvamaa keskkonnateenistus27.01.2009 keskkonnam6iu hindaminejiitta algatamatakirjaga nr 37 -9-1155327. Keskkonnam6ju hindaminejiieti algatamata,kuna -kavandatav tegevuskoht ei asu kaitsealadel ega Natura 2000 vOrgustiku alal ning kavandatava kaevandamisegaei mdjutata kaitsealasidegaNatura 2000 v6rgustiku alasid; - Kadaja karjAAri kinnistul looduslik maastik taastatakse; - Keskkonnam6ju leevendub, kuna kaevandamisel6petamisegal6ppevad hiiiringud tolmu, mi.ira ning transpordi osas; - Kadaja karjii?iris kaevandati iilalpool p6hjavee taset, seega pole rikutud viiljakujunenud p6hjaveereZiim; - eelhindamisetulemusenaselgusolulise kumulatiivse mdju puudumine. N a r v am n t 7 4 15172 Tailinn tel: 6 272 793  Arvestades iilaltoodut otsustan viiljastada Kadaja karjii?iris minvara kaevandamise loa alusel rikutud maa korrastamisprojekti koostamiseks jiirgnevad korrastamistingimused. 1. Korrastatavamaa sihtotstarve: l l. Ala korrastadametsamaaks. 2. Uute pinnavormide ndlvadeja kaevandatudmaa kujundamisen6uded: 2.3. KarJ'dAnn6lvad rajada ndlvsusegaI :2. 2.4. KarJadnhiljed tuleb kujundadanii, et oleks viilditud varingud, erosioon ning karjAari n6lvad tuleb katta taimestikule sobiva pinnasega. 3. Mulla kasutamiseja kaifluse n6uded: 3.1. Kooritud pinnast kasutada n6lvade ning karjiiiiri p6hja tasandamiseks. 4. VeereZiimi kujundamisen6udedpuuduvad. 5. Bioloogilise korrastamisen6uded: 5. l.Enne metsa istutamist/kiilvamist korrastatavmaa siluda. 5.2. Metsamaaksette niihtud ala vdib jiinda hineliseks, ndlvanurgagaalla 8". 5.3. Mullaga katmiseksmetsamaakssilutud pinna iilemine 0,5 m paksunekiht peab sisaldamapeenet(terasuurusegaalla lmm) viihemalt 25 % (massijiirgi) ega tohi sisaldadakive (liibim66duga iile l0 mm) enam kui 40%o. 5.4. Metsamaalei tohi p6hjaveetase vegetatsiooniperioodiltdusta kdrgemale kui 0,7 m siigavuseni maapinna madalamast kohast. 5.5. Ala loetaksemetsastatuks,kui alal kasvabharilik miind vdi arukask. 1000 istikut kdrgusega 0,5 m hektari kohta. 6. Lisatingimused 6.1. Kaevandatudala korrastamiseprojekt koostadavastavaltkeskkonnaministri 26.mu 2005.a.miiiiruse nr 43 ,,Uldgeoloogiliseuurimistcidga,geoloogilise uuringuga ja kaevandamisegarikutud maa korrastamisekord" n6uetega. Lugupidamisega EnaPoltimiie P6lva-Valga-V6ru regiooni juhatajakt SiretPunnisk799 8197 LISA 2  LISA 3 KINNITAN Vello Kivineem Lõuna Regionaalne Maanteeamet Juhtivinsener „.......“ ......………............. 2010. a Kadaja karjääri korrastamisprojekti koostamise lahteülesanne 1. Objekti nimetus ja asukoht Kadaja karjäär Mammaste, Põlva vald, Põlvamaa. 2. Tellija Lõuna Regionaalne Maanteeamet reg-nr 70001627 Veski 23, Tartu 51005 Tartumaa 3. Projekti koostaja OÜ Mäemees MTR registreering: KKP000027, 20.07.2009 Tartu mnt 84 A – 50 10112 Tallinn 4. Projekteerimise alus Kaevandamisseadus (RT I 2003, 20,18); Maapõueseadus(RT I 2004, 84, 572); Üldgeoloogilise uurimistööga, geoloogilise uuringuga ja kaevandamisega rikutud maa korrastamise kord (RTL 2005, 60, 865); Kadaja karjääri korrastamistingimused. Väljastatud Keskkonnaameti Põlva-Valga- Võru regiooni poolt 05.02.2009 a (kiri nr PVV 10-1/541). 5. Projekteerimise aeg ja staadiumid, eksemplaride arv IV kv 2010, projekt koostada 3 eksemplaris paberil ja 2 eksemplaris CD-l. 6. Korrastatava ala pindala: 3,31 ha 7. Korrastatava maa-ala sihtotstarve Metsamaa 9. Nõuded karjääri külgedele Küljed kujundada nii, et oleks tagatud maa ohutu ja otstarbekas kasutamine, oleks välditud varingud, lihked ning pinnaseerosioon. 10. Kasutatavad masinad Analoogsetes mäetehnilistes tingimustes kasutatavad masinaid. 11. Töörežiim 5 päeva nädalas, tööpäev 8 tundi. 12. Korrastamise tehnoloogia Korrastamise tehnoloogia valida lähtuvalt: - korrastamistingimustest; - mäetehnilistest tingimustest; - majanduslikest kaalutlustest; - kasutatavatest masinatest. 13. Ohutusnõuded Anda soovitused vastavalt kehtivatele ohutusnõuetele. Kohustus täita kõiki karjääris kehtivaid töö- ja ohutusnõudeid. 14. Korrastamistööde ajakava Koostada tehnilisele ja bioloogilisele korrastamisele. 15. Korrastamistööde mahud ja maksumus Määrata orienteeruvad tööde mahud ja maksumused. 16. Muud tingimused 1) Arvestada varem teostatud korrastamistöödega; 2) Arvestada külgneva Kadaja II liivakarjääri ning korrastatava ala vahele jääva nõlva otstarbeka ning ohutu sihtotstarbega; Koostas: Tõnis Kattel November 2010  LISA 4 FOTOD KORRASTATAVAST ALAST Foto 1. Korrastatud lääne- ja põhjakülg (nõlvus 1:3). Foto 2. Ala lõunakülg, mis piirneb vana karjäärialaga, mille abs kõrgus on samal tasemel Kadaja karjääri põhjaga (80,5 m abs). Hilisem juurdepääs korrastatud alale säilib esi- ja tagaplaanil kulgeva pinnastee kaudu. Foto 3. Tagaplaanil osaliselt korrastatud idakülg, mis piirneb Kadaja II karjääriga. Esiplaanil vasakul ajutine karjääritee enne selle likvideerimist. Foto 4. Üleminek idakülje korrastatud osalt korrastamata osale (vaade korrastamata astangu alt). Foto 5. Üleminek idakülje korrastatud osalt korrastamata osale (vaade korrastatud nõlva pealt) Foto 6. Jäljed pinnase lihetest ja erosioonist korrastamata astangu ülemisel serval. Foto 7. Vaade Kadaja karjääri lõunaküljele, mis moodustab terviku vana karjäärialaga. Taga vasakul astang Kadaja ja Kadaja II karjääri vahel. Foto 8. Ajutise karjääritee likvideerimine Kadaja karjääri läänenõlval (28.05.2010) Saatja: Raivo P�vi <[email protected]> Saatmisaeg: 3. juuli 2017. a. 8:25 Adressaat: TJA - Avalik Teema: Kadaja maa-ainese karj��ri bioloogiline korrastamine Manused: Maanteeamet_kiri_Template_16-00080_257.asice J�reltegevuse lipp: J�reltegevus Olekulipp: Lipuga m�rgitud Tere Edastan kirja Lugupidamisega Raivo P�vi