Rail Baltic maakonnaplaneeringute keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandeuuesti heakskiitmiseks esitamine

Keskkonnaministeerium Teie: 03.07.2017 nr 7-12/17/2834-5 [email protected] Meie: 14.07.2017 nr 12-4/1427 Rail Baltic maakonnaplaneeringute keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande uuesti heakskiitmiseks esitamine Harju Maavalitsus esitab Harju, Rapla ja Pärnu maakonna Rail Baltic maakonnaplaneeringute ühise täiendatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande uuesti heakskiitmiseks vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi § 42 lõikele 1. Rail Baltic KSH aruannet on täiendatud vastavalt Keskkonnaministeeriumi 03.07.2017 kirjas nr 7-12/172834-5 esitatud märkustele. Uuesti heakskiitmiseks esitatav täiendatud Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne koos lisadega on kättesaadav järgmise lingi kaudu: https://gofile.me/1Tim4/tffWZqiQ Täiendustest tulenevalt on aruande lehekülgede varasem numeratsioon natukene muutunud. Alljärgnevalt esitame ülevaate KSH täiendustest vastavalt Keskkonnaministeeriumi 03.07.2017 kirja nr 7- 12/172834-5 märkustele. I. Keskkonnaministeeriumi märkused eri valdkondade lõikes 1. KSH aruandes ptk 9.2.6 on kirjeldatud võimalikku mõju põhjavee kvaliteedile ja kvantiteedile, mistõttu peaks kriteeriumi 1.7 nimetus olema „mõju põhjavee kvaliteedile ja kvantiteedile“. Kui kriteeriumi muutmine praeguses etapis on raskendatud, võiks tekstis täpsustada, et see hõlmab ka põhjavee kvantiteeti. Vastus: KSH aruande peatükis 9.2.6 on kriteeriumit 1.7 täpsustatud. Aruandes on täpsustatud kriteeriumi taotlustaseme definitsiooni järgmiselt: „Taotlustase: raudtee rajamise ja kasutamisega ei tohi kaasneda negatiivset keskkonnamõju põhjavee kvaliteedile ega kvantiteedile“. 2. Tabelis 16.2 vaja seirata nii põhjavee kvaliteeti kui kvantiteeti (seotud kriteeriumiga 1.7). Vastus: Märkust on arvestatud ja KSH aruannet on vastavalt täiendatud. 3. Jääb selgusetuks, kas trass läbib ka piirkondi, mis jäävad Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogumi alale. Vaja on täpsustada Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumi nimetus. Vastus: KSH aruande peatükki 9.2.6 on märkuse alusel korrigeeritud. Kogu Harjumaal on raudteetrassi alal maapinnale lähimaks aluspõhjaliseks veekogumiks Siluri-Ordoviitsiumi (S-O) Harju põhjaveekogum. 4. Samuti palume jätkuvalt palume täpsustada, kas tegevuse mõjualasse jääb põhjaveekogumitest sõltuvaid maismaaökosüsteeme ja pinnaveekogusid ning kui jääb, siis milliseid. Taustaks allikas: Vabariigi Valitsuse kinnitatud Lääne-Eesti veemajanduskavas perioodiks 2015-2021 on Lisas 6 välja toodud põhjaveest sõltuvad ökosüsteemid, mis on määratud Tallinna Ülikooli ökoloogia instituudi uuringus „Põhjaveekogumi veest sõltuvad ökosüsteemid, nende seisundi hindamise kriteeriumid ja seirevõrk“. Roosikrantsi tn 12 Telefon 611 8640 Registrikood 70002452 15077 TALLINN Faks 611 8602 [email protected] www.harju.maavalitsus.ee Vastus: KSH aruande peatükki 9.2.6 on märkuse alusel täiendatud ja Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavas nimetatud projekteeritava raudteetrassi alale jäävad põhjaveekogumitest sõltuvat maismaa ja vee ökosüsteemid on loetletud. 5. Palume aruandes kirjeldada, milliseid meetmeid kasutatakse herbitsiidide kasutamisel ning kütuste ja kemikaalide ladustamisel põhjavee kaitseks raudteetrassi piirkonnas. Vastus: Laadimisterminalide alad projekteeritakse kõvakattega ja võimalik platsidele sattuv kemikaal jõuab sademeveega lokaalsesse sademeveedrenaaži, kust see puhastusseadmetesse suunatakse. Kaitsmata põhjaveega piirkondades tuleb kasutada keskkonnasõbralikumaid herbitsiide või leida alternatiivne lahendus taimede tõrjeks. KSH aruannet on märkuse alusel täiendatud. 6. Tabelis 14.1 lk 260 on põhjavee kvaliteedi real kirjutatud „põhjavee kaitstus on väga nõrk“. Sellist põhjavee kaitstuse kriteeriumi nagu „väga nõrk“ veeseaduse alusel ei ole. Samal real on kirjeldatud, et ehitusejärgselt on vajalik kriitiliselt lähedal asuvate puurkaevude veekvaliteedi kontroll. Märgime, et lisaks on vajalik ka veetasemete kontroll. Vastus: Märkus on arvesse võetud ja vastavad parandused on aruandesse sisse viidud. 7. KSH aruande lk 70 kriteeriumi 3.1 (Jäätmeteke ja käitlusvõimalused) osas on olulisuse kriteeriumina toodud jäätmete kuhjumine ehitus ja kasutusaegselt. Märgime, et „jäätmete kuhjumine“ ei ole käitlusvõimalus. Praeguses etapis ei ole vajalik kriteeriumi muutmine, küll peaks aruande tekstiosas andma selle kohta täiendava selgituse. Vastus: Kriteeriumi sõnastust on täiendatud järgnevalt: „Jäätmeteke on vältimatu ja seda ei õnnestu täielikult ohjata, jäätmete taaskasutus ei ole võimalik ning jäätmed põhjustavad olulist mõju keskkonnale (sh loodusvaradele).“ 8. Aruande peatükis 9.4.1 viidatakse praegu eelkõige ladustamisele (hoidmisele). On öeldud, edasistes etappides on oluline välja töötada täpsed tegutsemisjuhised ehitusmaterjalide ladustamise, materjalide jääkide ja ehituse käigus tekkivate jäätmete käitlemiseks. Palume siiski juba aruandes kirjeldada jäätmete käitluslahenduste üldiseid põhimõtteid ja suundi. Vastus: Peatükki 9.4.1 on lisatud on üldpõhimõtte kirjeldus, mis lähtudes Riigi jäätmekava 2014-2020 põhimõtetest rõhutab jäätmetekke vältimist ja seejärel taaskasutust. Peatükis 16 on käsitletud muuhulgas jäätmekäitluse korralduslikke aspekte. Peatüki sisuks on keskkonnajuhtimissüsteemi ülesehitus ja selle keskseks dokumendiks olev keskkonnakorralduskava. Keskkonnakorralduskavas tuleb ette näha täpsed juhised ehituse ja kasutuse käigus tekkivate materjalijääkide taaskasutamiseks ja tekkivate jäätmete käitlemiseks. Tabelis 16.1 on toodud keskkonnakorralduskava soovitusliku sisu kirjelduses on punkides 2.2.16 -2.2.18 toodud jäätmekäitlusega seotud tegutsemisjuhiste nõuded. Ehitusaegse ehitusmaterjalide käitluse ja sellega seotud võimaliku jäätme tekkega on seotud pinnavee kaitseks nähtud ette üldmeede 1.8.12 (Lisa III-1) – „Vältida sette (muu erodeeritava materjali) ladustamist veekogu kalda veekaitsevööndis.“ 9. KSH aruande lisades II-5 ning III-5 on olemasoleva olukorra (veerg B) kirjeldamisel öeldud, et rajamise ja kasutamisega jäätmeid ei teki. Samas kõrval olevas taotlustaseme veerus (C) on antud järgnev selgitus: „Jäätmeteke ja käitlusvõimalused on nii ehitus- kui kasutusaegselt korraldatud selliselt, et jäätmekogused on minimaalsed ja jäätmekäitlus ei kahjusta inimese elukeskkonda ja olulisi loodusväärtusi“. Märgime, et veergude B ja C tekst tundub olema omavahel vastuolus. Siinkohal ei anna selgust ka KSH aruande Tabel 14.1 rida 3.1., sest seal keskendutakse jäätmetele, mis võivad tekkida materjalide ebaõigest käitlemisest. 2 (5) Palume eelnevalt kirjeldatud asjaolu asjakohastes tekstiosades korrigeerida. Vastus: Veerus B on kirjeldatud olukorda, kus raudtee rajamist ei toimu ja seetõttu sellega kaasnevat jäätmeteket ei kaasne. Taotlustase veerus C kirjeldab aga soovitud olukorda projekti realiseerumisel. Peatükki 9.1 on lisatud lause, mis selgitab tabeli eri veergude mõtet paremini lahti. Tabeli 14.1 rida 3.1 on täiendatud jäätmetekke vältimise põhimõtte lisamisega. 10. Lisa III-5 veerus M on ehitusetapi kohta märgitud järgnev: „Raudtee rajamise ja kasutamisega on seotud väga eritüübiliste jäätmete teke“. Järgmine lause käsitleb suuremahuliste ehitusmaterjalide säilitamist ja transporti. Kui ehitusmaterjalidena ei kasutata jäätmeid, siis puudub vajadus nende säilitamist ja transporti mainida jäätmekäitlus puudutavas tekstis. Palume vastavat asjaolu täpsustada. Vastus: Tabeli III-5 veergu M on täpsustatud: „Raudtee rajamise ja kasutamisega on seotud väga eritüübiliste jäätmete teke (sh mitmesuguseid pakendijäätmeid nt puit, plastkile või anumad, kasutuskõlbmatu ehitusmaterjal jne). Neist kõige olulisem on suuremahuliste ehitusmaterjalide säilitamise ja transpordiga seotud materjalikadu, mis soovimatusse keskkonda sattudes (nt veekogu või looduslik maastik) on käsitletav materjali kasutuskõlbmatuks muutumisena ja seetõttu tuleks käsitleda jäätmetekkena. Ulatuslikumat saastunud pinnase tuvastamist ehitustegevuse käigus ei peeta väga tõenäoliseks, kuna tegemist on valdavalt loodusliku maastikuga ning olemasolevat taristut kasutatakse vähesel määral. Korrektsete ehitusvõtete kasutamisel on ehitustegevusega reostusjuhtumite ilmnemine võimalik viia miinimumini, viies vajalikud meetmed sisse keskkonnakorralduskavasse.“ Eelnev teksti põhjal on täiendatud ka KSH aruande peatükki 9.4.1. 11. KSH aruande lk 113 on maavaravarude koondbilansi viited nr 69 ja 70 pärit aastas 2012, samas kui tabelis 7.4 on andmed 2015. a bilansist. On olemas ka koondbilanss 2016, mille alusel tuleks tabelit 7.4 uuendada. Vastus: Tabelit 7.4 Aktiivse tarbevaru mahud maakondade lõikes on uuendatud 2016. aasta koondbilansi andmetega ning vastavalt on uuendatud ka viited. II. Keskkonnaministeeriumi tehnilise sisuga märkused (korrektuurid)  KSH aruandes tuleb läbivalt parandada kirjavead (nt järelvalvaja asemel järelevalvaja), samuti on tekstis teatud ajakohastamised (nt lk 43 „KSH aruanne esitati Keskkonnaministeeriumile heaks- kiitmiseks aprillis 2017“, korrektne on mai 2017). Vastus: Aruanne on üle vaadatud ning kirjavead parandatud. Peatükis 3.4.15 KSH aruande esi- tamine heakskiitmiseks täpsustati lauset: „KSH aruanne esitati Keskkonnaministeeriumile heakskiitmiseks aprillis“ järgmiselt: „KSH aruanne esitati Keskkonnaministeeriumile heakskiit- miseks 18.05.2017“.  lk 112 – dubleeriv tekst tuleb kustutada: Arvestades eelmiste aastate raadamise pindaladega (ca 200 – 600 ha aastas) on Rail Balticu tõt- tu raadatav 560 ha ka mitme aasta peale arvestatav kogus, mis võib takistada Eesti kliimalepete- ga võetud kohustuste täitmist, eriti juhul kui raadamine toimub peale aastat 2020. Eestil tuleb Rail Balticu ehitamise perioodil arvestada täiendavate heitkogustega maakasutuse ja metsanduse sektori kohustuste täitmisel. Arvestades eelmiste aastate raiemahtudega (ca 200 – 600 ha aas- tas) on Rail Balticu tõttu raadatav 560 h ka mitme aasta peale arvestatav kogus, mis võib takista- da Eesti kliimalepetega võetud kohustusi, eriti juhul kui raadamine toimub peale aastat 2020. Ni- metatud suurusjärkudega tuleb Eestil Rail Balticu ehitamise perioodil oma raiepoliitika kujundami- sel ar-vestada. 3 (5)  Vastus: Dubleeriv tekst peatükist 7.1.1. on kustutatud.  Lk 160 - tabelis 9.1, kus on läbivalt viidatud peatükile 10, peaks viited asendama korrektsete viide- tega peatükile 9. Vastus: Viited tabelis 9.1 on parandatud.  lk 179 - termin „sanitaarkaitsetsoon“ asendada terminiga „sanitaarkaitseala“ või „hooldusala“. Vastus: Märkust on arvestatud ja KSH aruandes on mõiste muudetud.  lk 208 jm – viidatakse maapõueseaduse § 62 lõikele 3, kuid viidet tuleb lähtuvalt seaduse muut- misest ajakohastada (korrektne on viidata maapõueseaduse § 14 lõike 2 punktidele 1 ja 3); Vastus: Aruandes on ajakohastatud viited seoses uue maapõueseadusega.  tuleb üle vaadata ka viited teiste seaduste normidele (nt lk 69 – Vastavalt KeHJS § 2 on keskkon- namõju oluline, kui…); Vastus: Lk 69 viide KeHJS § 2 on parandatud ning asendatud korrektse KeHJS paragrahvi numb- riga 5 (KSH algatamise ning programmi koostamise ajal kehtinud KeHJS redaktsiooni kohaselt).  tuleb tagada kõikide failide korrektsus (nt Lisa II-1 skeem ei avane, Lisa VIII-1 piiriülese suhtluse Soome kaust sisaldab ka Lätile saadetud kirju. Vastus: Lisa II-1 vigane fail on asendatud korrektse failiga. Lisa VIII-1 asuvas piiriülese suhtluse Soome kaustast on kustutatud Lätile saadetud kirjad.  palume aruande Lisa VIII-1 kausta „Avalikustamine“ lisada ka Pärnu avalikustamise koondtabel. Vastus: KSH dokumentatsioonile (Lisa VIII-1 kausta) lisati fail Parnu avalikustamise koondtabel, milles sisaldub ülevaade Pärnumaa avalikustamise ajal laekunud seisukohtadest ning vastus- test neile. Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi § 42 lõikest 1 esitame Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruande Keskkonnaministeeriumile uuesti heakskiidu saamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Leevi Laever maasekretär maavanema ülesannetes Koopia: 4 (5) 1.Tehnilise Järelevalve Amet; 2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; 3. Rahandusministeerium; 4. Pärnu Maavalitsus; 5. Rapla Maavalitsus; 6. OÜ Hendrikson & Ko Jaan Saulin 611 8788 [email protected] 5 (5)