Seisukoht

RÕUGE VALLAVALITSUS Tehnilise Järelevalve amet Teie 29.06.2017 [email protected] Meie 28.07.2017 nr 7.2-12/40-32 Seisukoht Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekti KMH aruande kohta Saatsite Rõuge Vallavalitsusele 29.06.2017 e-kirja, millega soovisite Rõuge Vallavalitsuse seisukohta valminud Nursipalu harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise aruandele. Tuletame meelde, et Rõuge Vallavalitsus esitas 25.01.2016 Tehnilisele Järelevalve Ametile (edaspidi TJA) ja Kaitseministeeriumile Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekti KMH programmi kohta vastuskirja, millele ei ole senini vastatud. Palume teatada, millal saadetakse eelnevalt mainitud kirja vastus. Teavitame, et vastavalt „Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse“ § 6 vastatakse märgukirjale või selgitustaotlusele viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest. Erilise vajaduse korral lähtuvalt vastamise keerukusest võib vastamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. Isikut teavitatakse vastamise tähtaja pikendamisest ja pikendamise põhjusest. Lisaks tuletame meelde, et 29.11.2016 toimunud avalikul koosolekul Nursi külakeskuses lubas TJA nõunik Valmond Mikli, et ka TJA analüüsib ja annab oma seisukoha riigi eriplaneeringu vajaduse kohta kuu aja jooksul. Kuu aega on ammu möödas, loodame, et antud lubadust pole unustatud. Kindlasti ei saa põhjendatud analüüsiks nimetada KMH programmi kinnitamisotsuse väljatoodud lauseid. Kordame, et Rõuge Vallavalitsus ei ole kindlasti nõus programmi kinnitamise otsusega. Juba otsuse pealkiri on küsimusi tekitav. KMH programmi pealkiri on „Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekti KMH programm“. Miks lühendatakse seda otsuse pealkirjas Nursipalu KMH programmiks ja kas need on ikka samad programmid? Kordame, et Rõuge Vallavalitsuse vastuskirjas (21.11.2016) väljatoodud parandusettepanekutesse on arendaja suhtunud pealiskaudselt ja põhjendused pole asjakohased ja piisavad. Arusaamatuks jääb ka TJA kaalutlus ja põhjendatus KeHJS § 13 nõuete kontrollis (KMH programmi vastuvõtmise eelduste kontrollimine). 1. Kavandatava tegevuse eesmärgina tuuakse välja harjutusvälja rajamist kaitseväele. Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Siim Vahtrus koostas õigusliku hinnangu Nursipalu harjutusväljakule kavandatud ehitustegevuse õiguspärasusele ning on seisukohal, et kuna tegemist on riigikaitseliste ehitistega, mille rajamiseks on suur riiklik huvi, on kehtiva EhS § 117 ning PlanS § 27 lg 1 ja 2 kohaselt selle suhtes enne ehitusprojekti koostamist vaja koostada riigi eriplaneering (analoogselt kaitseväe keskpolügooniga, mille arendusprogramm on vastavalt Kaitseministeeriumi 22.03.2016 käskkirjale nr 122 riigi _____________________________________________________________________________ Ööbikuoru 4 tel 785 9312 konto EE231010402006965009 Rõuge alevik [email protected] konto EE662200221019920141 66201 Võrumaa registrikood 75001885  eriplaneeringu lähtealuseks). Kuna ehitiste asukoha valikuks ei ole varasemalt kehtestatud ühtegi planeeringut (hoolimata sellesisulise nõude olemasolust ka varasemalt kehtinud planeerimisseaduse versioonis, vt p 3.1.), tuleks seejuures alustada ehitiste asukohavalikust. 2. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjelduse juures on välja toodud, et eelneva menetluse käigus on muudetud/vähendatud harjutusvälja kasutamise aega ja selle laskealasid. Otsuses kirjeldatakse nimetatut kui lahenduse otsimist. Ei saa kuidagi nõustuda, et niinimetatud alternatiivid oleks võrreldavad seaduses (KeHJS) nõutud reaalsete alternatiividega. Meie hinnangul KMH programmis reaalseid alternatiive välja ei tooda ja jääb selgusetuks, miks seda otsuses ei põhjendata. 3. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjelduse juures on lihtsakoeline kirjeldus, et piisav. Kaalutlus puudub. 4. Keskkonnamõju hindamisel kasutatava hindamismetoodika kirjelduse, sealhulgas teave keskkonnamõju hindamiseks vajalike uuringute kohta tuuakse välja, et müra/vibratsiooniuuringute osas on metoodikat täpsustatud. Soovime teada, et mis osas on metoodikat täpsustatud. Kuigi oleme mitmel korral toonitanud, et uuringute lähteülesanded ja metoodikate lähteülesanded peavad olema avalikud ja programmi lisad, pole seda arvestatud. 5. Täiesti mõistetamatu on asjaolu, et ajakava punktis kirjeldatakse alternatiivseid võimalusi ja alternatiivide võimalikkust, kuigi seda tuleb käsitleda reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjelduse juures. Mõistetamatu on TJA hinnang, et nn alternatiivide kaalumist on juba toimunud piisavalt. Kuidas sellise järelduseni on jõutud? Mida peaks tähendama täheühend „nn“ alternatiivide kaalumise kirjeldamise juures. Mille põhjal hindab TJA, et mingi alternatiiv on KMH jaoks sobilik või mitte. 6. Palun kirjeldage, milliseid lahendusi on leidnud eelnenud aastate jooksul suurenenud kohalike elanike häiring harjutusvälja kasutamisega tekkiva müra, liikluskoormuse jne osas 7. Kirjeldate, et „Probleemidele on otsitud lahendusi juba programmi koostamisele eelnenud aastatel ning harjutusvälja kasutajate ja kohalike elanike vahel on selles toimunud arutelu ja on saavutatud teatud kokkulepped“. Milliseid kokkuleppeid on saavutatud? Millisest arutelust on jutt? Kordame, et Rõuge Vallavalitsus on seisukohal, et TJA peab parandama vähemalt elementaarsed vead KMH programmi kinnitamise otsuses. Lisaks pole saadetud Rõuge Vallavalitsusele KMH programmi viimast versiooni, et saaksime kontrollida, kas aruanne vastab programmile. Järgnevalt toome välja kommentaarid aruande kohta: 1. Oleme juba varasemalt märkinud, et aruande sissejuhatuses märgitud KMH eesmärgi osas on vastuolu planeerimisseaduse ja ehitusseadustikus sätestatuga – KMH ei saa olla väljaõppehitiste ehitusprojekti koostamise aluseks (vt ka varasemaid kirju). Riigikaitseliste ehitiste püstitamise/rajamise menetlus ei alga ehitusprojekti koostamisega. Ehitusseadustiku lisas 1 nimetatud riigikaitseliste ehitiste (lasketiirud, harjutusväljal paiknevad väljaõppeehitised) püstitamiseks/rajamiseks on vajalik taotleda ehitusluba. Ehitusseadustiku § 118 lg 3 järgi peab seaduses sätestatud juhul riigikaitselise või julgeolekuasutuse ehitise ehitusluba vastama riigi eriplaneeringule. Planeerimisseaduse § 27 sätestatu põhjal on olulise ruumilise mõjuga riigikaitseliste ehitiste (mida lasketiirud ja harjutusväljal paiknevad väljaõppeehitised olemuslikult ka on) püstitamiseks vajalik koostada riigi eriplaneering ning sama paragrahvi punktis 10 tuleneb, et riigi eriplaneering on ehitusprojekti koostamise aluseks. Eeltoodu põhjal ei ole võimalik nimetatud riigikaitseliste ehitiste püstitamine/rajamine ainult ehitusprojekti ja selle suhtes koostatava keskkonnamõju hindamise alusel.  2. Peame oluliseks rõhutada ka KMH ja selle aruande eesmärki, mida antud juhul ei ole täiel määral täidetud (eriti kaitsealuste linnuliikide osas). Vastavalt antud juhul kohaldatava KeHJS redaktsiooni1 §-le 31 on KMH eesmärk „anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks“. Seega on KMH roll kirjeldada keskkonnamõjusid, võimalikke leevendavaid meetmeid ja anda sellega sisendit, mille põhjal saaks otsusetegija teha lõpliku otsuse kavandatava tegevuse suhtes, kaaludes erinevaid asjaolusid ja huvisid, mida KMH kirjeldab. KMH rolliks ei ole erinevate huvide ja aspektide tasakaalustamine, nagu aruandes ekslikult eeldatud ning lk-l 90 ka selgesõnaliselt välja öeldud on, vaid see on otsustaja ülesandeks erinevate tegevuslubade väljaandmisel. Keskkonnamõju hindamise ekspert ei tohi mingil juhul asuda haldusorgani eest kaalutlusotsuseid tegema. Seda kinnitavad ka KeHJS § 20 lg 1 toodud loetelu KMH aruande sisu nõuetest ning KeHJS § 24, mille kohaselt otsustaja peab KMH aruande tulemusi küll reeglina arvestama, ent võib neist põhjendatud juhul ka kõrvale kalduda. Eeltoodu tõttu on lubamatu ning viidatud KeHJS sätetega vastuolus KMH aruandes toodud järeldused ja väited, mis tuginevad erinevate huvide (nt kaitstavate liikide või kohalike elanike heaolu kaitse vs riigikaitse) kaalumisele. Vastavad väited ja järeldused tuleks aruandest eemaldada, keskendudes erinevate tegevuste mõjudele ning võimalike leevendusmeetmete kirjeldamisele (vajadusel neid täiendades). 3. Lk 9 p2.2 teise lõiku lisada juurde ka erisus planeeritava kaitseala osas. Sõnastus ettepanek „va kaitsealuste liikide püsielupaikades liikumispiiranguga aegadel ning kaitseala moodustamise järgselt kaitse-eeskirjale tuginedes“ 4. Lk 11 tabel 2 tuua alade kaupa välja, millised on konkreetsed olemasolevad ehitised ja alale kavandatavad ehitised ning koostada vastavad asendiplaanid. Viia joonis 2 ja tabel 2 omavahel vastavusse. Lisada joonisele 2 juurde ohualad ning nimetada need ära kirjeldavas tekstis. 5. Lk 12 p 2.3.2.1 selgitada kasutatavate mõistete all mainitud lasertreeningseadmete mõistet 6. Lk 13 p 2.3.2.7 mida mõistetakse vähendatud ohualaga lasketiiru all? 7. Lk 13 p 2.3.2.8 miks peab olema maksimaalseks koguseks 10 kg trotüüli? Palume jääda 2 kg juurde? 8. Lk 13-14 p 2.3.2 palun selgitada lauset „Alale rajatakse sihtmärkide paigutamise kohad. Ainult nendesse kohtadesse võib paigutada sihtmärke kaudtulerelvadele, korraldada demineerimise õpet ning teostada demineerimistöid. Need kohad on maastikul eraldi tähistatud ja sinna minek on keelatud“. 9. Lk 13 p 2.3.2.10 kaudtulerelvade sihtmärgiala pindala on nii selles punktis kui ka edaspidi väga erineva pindaalaga. Kui märgitud ala suurus arvutada 1135 x 1879m, siis see ei vasta kindlasti märgitud 150 ha. Ettepanek kasutada läbivalt aruandes ühte pindala. 10. Lk 14 p 2.3.2.12 vastavalt varasemale kokkuleppele tuleb taktikaõppuste ala juures arvestada ka teekaitsevööndit 100 m ning HV välispiiri (samuti 100 m piirist) 11. Lk 15 p 2.3.3 lisada raadamisplaan ka KMH aruande lisadesse 12. Lk 16 p 2.3.7 tabelis 3 välja toodud arendusprogrammi kohaselt kasutatavate relvade juures on kõigis kohtades märgitud näiteks. Teeme ettepaneku märkida konkreetne nimekiri relvadest ning nende ohualadest. 13. Lk 16 p 2.3.8 Olete eksinud aruandes ja märkinud laskeharjutuste kasutatavate päevade prognoositavaks arvuks aastas maksimaalselt 300. Palun paranda arvuks 200 nagu aruandes mitmes kohas märgitud on. 1 KMH algatamise ajal ehk 22.02.2016. a kehtinud tekst. 14. Lk 16 p 2.3.7 sihtmärgialal demineerimine. Praegu tuuakse välja üks juhtum, kus demineerimist võib teha. Kas neid juhtumeid on veel või kui ei, siis kustutada sõna „näiteks“. 15. Lk 16 p 2.3.7 mida tähendab tabel 3 kontekstis vähendatud võimsusega laskemoon? 16. Lk 18 p 2.3.11 aruande koostamisel ei ole arvestatud kõigi 2007 a KSH leevendavate meetmetega. Tuua välja kõik 2007 KSH leevendavad meetmed. KMH aruandes tuleks selgelt välja tuua, milliste meetmetega on arvestatud ja millistega ei ole arvestatud. Oluline on ka selgelt ja võimalikult täpselt välja tuua millistel põhjustel ei ole KSH aruandes toodud leevendusmeetmetega arvestatud (üldsõnalist viidet riigikaitse vajadustele ei saa pidada piisavaks) ning selgelt välja tuua, kas leevendusmeetmete mittearvestamine või teiste meetmete kasutamine muudab hinnangut erinevate mõjude olulisusele. 17. Lk 19 p 2.4.1.2 tabelis 4 väljatoodud müratasemed on mitmel juhul kõrgemad kui sotsiaalministri määruses „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ märgitud kolmanda kategooria müra ekvivalenttasemed. Miks on määruses väljatoodud tasemed kõrgemad tabelis 4 väljatoodud normtasemetest? 18. Lk 19 p 2.4.1.2 Mida mõistetakse ajutiselt kasutatava väljaõppeala all? 19. Lk 21 p 2.4.1.3 Lähimate eluhoonete nimistusse lisada ka Linnupalu kinnistu (kat tunnus 69701:002:1030) 20. Lk 23 p 2.4.1.4 2007 KSH aruande põhjal tuua välja, et peamiseks leevendavaks meetmeks on miinipildujate laskeharjutuste ärajätmine. Nimetatud leevendusmeede tuua välja ka peatükis 6. 21. Lk 23 p 2.4.1.5 lisada seire peatükki, et seire teostamiseks tuleb rajada Nursi külla statsionaarne müraseirejaam 22. lk 23 p 2.4.2 varasemalt on kirjandusallikatele väga hästi viidatud, kuid selle punkti kolmandas lõigus on see tegemata jäänud. Palun parandada. 23. Lk 25 p 2.6 KSH kinnitatud aruannet (2007) ei ole võimalik hiljem tagantjärele täiendada või siis tuleb märkida, et täiendatud aruannet ei ole kinnitatud. 24. Lk 25 p 2.6 puhvermetsa idee ei ole halb, aga kahjuks on puhvermets erivanuseline ja noor just merikotka ja metsise suunal. Seega kaaluda varianti, et kohtades kus pole korralikku metsa teha ikkagi tagavall 25. Lk 26 p 2.7 puudub näidislaskmiste rahvaküsitlus 26. Lk 27 p 2.8.3 kavandatav tegevus on vastuolus Üleriigilise planeeringu eesmärkidega: Üleriigiline planeering Eesti 2030+ peatükis 3.2.1 Asustusstruktuur ja selle areng selgub, et Eesti jaoks on oluline asustusstruktuuri säilimine ääremaadel, mida riiklikust seisukohast Võrumaa ka on. Planeeringu põhjal tuleb püsiasustus ääremaadel säilitada, seda eeldavad riigikaitse alased ja kogu Eesti territooriumi terviklikkuse tagavad kaalutlused. Andes riigikaitselistele tegevustele eelistuse elanike elukeskkonna hoidmise ja säilitamise ees, põhjustame elutingimuste halvenemise ja veelgi suurema kohalike elanike väljarände ääremaadelt. Riigi ääremaa piirkondades tuleb iga hinnaga vältida tegevusi mis halvendavad inimeste elukeskkonna. Kohaliku rahvastiku püsimajäämine ääremaadel on kogu riigi kaitses vaieldamatult tähtis. 27. Lk 28 p 2.8.4 Kavandatavad tegevused on vastuolus kehtiva Võru Maakonnaplaneeringuga: 2005. aastal kehtestatud Võru maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused" täpsustab Võru maakonnaplaneeringut. Teemaplaneeringu järgi asub planeeritav Nursipalu harjutusvali rohelise võrgustiku Vagula tugialal, mis on riikliku tähtsusega tuumala. Tugiala suurus on 91,7 km2 ning asustus antud alal on suhteliselt hõre. Tugialal on  kaitsealuste liikide elupaigad, metsisemängu paigad, metsakaitseala ja Timmase looduskaitseala, mis asub Nursipalu harjutusvälja lähedal, kuid mitte selle territooriumil Vagula tugialale jäävad veel Vagula ja Tamula järved, Üra oja ja Võhandu jõe ülemjooksu suubla. Vagula tugiala omab tähtsust Eesti rohelises võrgustikus, sest: ° tegemist on ulatusliku puutumata looduse ja looduslike kooslustega alaga ° ala on oluline loomade poegimis- ja elupaik ° ala on oluline lindude elupaik, elutseb mitmeid kaitsealuseid liike ° alal on mitmeid “sinise" võrgustiku elemente (veekogud) ° ala piirneb Võru linna tiheasustusaladega ning on osaliselt Võru linna rekreatiivala . Teemaplaneering sõnastab nõuded rohelise võrgustiku säilimiseks ja toimimiseks , mille järgi tugialadele on vastunäidustatud aktiivse kasutusega infrastruktuuride (kiirteed, prügilad, sõjaväepolügoonid, jäätmehoidlad, kõrge keskkonnariskiga rajatised) rajamine. 28. Lk 56 p 5.2 maavarad jäävad relvade/laskeharjutuste ohualadesse st. pole välistatud laskemoona sattumine maardla alale. Puuduvad meetmed maavarde säilimise tagamiseks ja hilisema kasutuselevõtu tagamiseks. 29. Lk 57 p 5.3 riigimaantee jääb Vilbusuu laske- ja õppeväljalt lastavate miinipildujate ohualasse. Pole tagatud tee kasutamise ohutus. 30. Lk 62-63 p 5.8.1.1 müra modelleerimise kohta on selles KMH aruande osas leitud, et arendustegevuse käigus ei ületa arendustegevuse järgses olukorras müratase hoonestatud õuealadel 55 dB ning üksikute mürasündmuste helitase 100 dB. Samuti väidetakse, et tegelikkuses võivad müratasemed olla veelgi väiksemad. Vastavad järeldused on väärad ja eksitavad ning vastuolus KMH aruande lk-l 21 ning aruande lisas 2 toodud infoga. Mürauuringu kohaselt (aruande lisa 2 lk 32) „tuule suund ja kiirus võivad muuta üksikute mürasündmuste müratasemeid 15-20 dB“ ning lk 19 toodud arvutusmudeli kirjeldusest ilmneb, et uuringu eelduseks on võetud mõõdukas pärituul 2-5 m/s, ehk „müra levimist kergelt soodustavad ilmastikuolud“. Seega on ilmne, et tegelikult ei kujuta mürauuringu tulemused endast halvimat võimalikku müraolukorda ning müra levikut soodustavate ilmastikutingimuste korral (eelkõige tugevam pärituul) ületatakse uuringus väljatoodud müratasemeid. Seetõttu ei ole asjakohane ka aruande p-s 5.8.1.3 toodud järeldus, et müra mõju ei ole tervist kahjustav ning p-s 5.8.4 välja toodud järeldus, et kasutuskoormuse suurenedes ei ületata müratasemeid, mis nõuaks koheste leevendusmeetmete rakendamist ning kokkuvõtvates osades toodud järeldused müra osas. 31. Lk 65 p 5.8.1.1 Peatükis kirjeldatu põhjal ei saa ju öelda, et müra ei toimi kohalikele elanike tervisele kahjulikult. Palun tutvuda materjaliga http://www.okokratt.ee/myra2010/esitlused/Myra_moju_tervisele.pdf 32. Lk 67 5.8.1.3 vt eelmist kommentaari 33. Lk 70 kinnisvara väärtuse muutuse juures jääb selgusetuks, millele tuginedes tehakse kirjeldatud järeldused. Kinnisvara väärtuse hindamiseks on olemas konkreetsed metoodikad, mida tuleks ka antud juhul rakendada, et tagada objektiivne ja sisukas hinnang kinnisvara väärtuse muutusele. Hetkel esitatud üldsõnaline hinnang, mille kohaselt mürataseme tõus kinnisvara hinda oluliselt ei mõjutata ning konkreetne mõju oleneb üksikjuhtumitest, on ilmselgelt ebapiisav ja vastuolus meie poolt varasemalt viidatud Euroopa Kohtu lahendiga asjas C‑420/11 (vt eriti lahendi p 36) 34. Lk 65 p 5.8.1.1 lisada HV graafiku saajate hulka ka Rõuge Vallavalitsus 35. Lk 65 p 5.8.1.1 Rõuge valla teabelehe nimetus on Rõuge valla infoleht 36. Lk 68-69 p 5.8.4 29.11.2016 toimunud avalikul koosolekul kinnitati selgelt, et HV kasutuseeskirja väljatoodud leevendusmeetmed säilivad. Leevendusmeetmed tuleb sõnastada kasutuseeskirjas kokkulepitud tingimustele vastavalt. 37. Lk 69 p 5.8.4 lisada kõik müra kohta välja toodud leevendusmeetmed (sh kõrghaljastus, ilmastikuoludest tingitud tegevuspiirangud) ka peatükki 6. 38. Lk 71 p 5.9 avaliku arvamuse uuringu juures tuleb välja tuua, et küsitletutest 30 % elasid HV lähedal ja 70 % HVst kaugel. Pole õigustatud tugineda uuringule, mis pole koostatud harjutusvälja arendamise võtmes. Tegemist on 2011 aasta olukorra analüüsiga, kui Nursipalus kasutati kahte lasketiiru käsitulirelvadega harjutamiseks. 39. Lk 70 p 5.9 turismi juures välja toodud negatiivse mõju leevendamise võimaluste alla lisada ka erinevad ajalised piirangud. 40. Lk 90 p 5.13.5.5 liigikaitseliselt kõige olulisema leevendusmeetme „kaudtulirelvade sihtmärgiala nihutamine 600 m ida poole“ rakendamata jätmine on väga üldiselt põhjendatud. Palun tuua juurde kaardimaterjalid ja detailne põhjendus, miks kõige olulisemat leevendusmeedet ei saa rakendada. Kindlasti ei tohi kõige olulisemat leevendusmeedet ära jätta nii üldsõnaliste põhjendustega. Lisaks tuleb aruandes detailselt ära põhjendada, miks sihtmärgiala pole võimalik väiksema pindalaga rajada. 41. Lk 90-19 p 5.13.5.5 KMH aruandes on jäetud põhjendamata või vaid väga pealiskaudselt põhjendatud ka seda, miks ei rakendata liigikaitsespetsialistide eksperthinnangus (KMH aruanne lisa 3) kaudtulirelvade sihtmärgiala nihutamisele alternatiivina väljapakutud meetmeid 2-7 täies ulatuses. Väide, nagu peaks keskkonnamõju hindamine erinevaid huvisid ja aspekte tasakaalustama, on väär (vt ka kommentaari 2). Aruande p-s 6 kirjeldatud leevendusmeetmed on mitmes olulises aspektis KMH aruande lisas 3 väljapakutud meetmetest vähem tõhusad (nt on metsamajandamise peatamine esitatud soovituse, mitte selgesõnalise nõudmisena; Keretü LKA moodustamise osas lähtub KMH aruanne menetletavas eelnõus toodud piiridest, eiratud on linnustikuekspertide laiendusettepanekuid; Vilbusuu laskevälja alal kraavide sulgemist ette ei nähta; ehitus- ja raadamistöödel on ajapiirangud välja toodud vaid soovituslikena). Linnukaitse ekspertide soovituste vaid osalise arvestamise tõttu tuleks KMH aruandes välja tuua selge hinnang selles osas, kas ja kuivõrd aitavad vähem tõhusad leevendusmeetmed üldse häiringuid vähendada ning samuti esitada detailsemad ja selged põhjendused, miks väljapakutud leevendusmeetmeid KMH aruandes täies mahus ei esitata (need saavad üldjoontes seisneda vaid selles, et riigikaitselist tegevust on vaja just teatud viisil ellu viia, kuna puuduvad igasugused mõistlikud alternatiivid). Üldsõnalised põhjendused, nt viited võrdse kohtlemise põhimõttele, tihedale kasutusgraafikule, riigikaitsealaste eesmärkide ohtu seadmisele jne ei saa olla piisavaks – selgitada tuleks, milles täpsemalt takistused seisnevad (vt ka järgmisi kommentaare). 42. Lk 91 p 5.13.5.5 ajaliste piirangute juures on lause „Nimetatud laskeväljade muu kasutus (va miinipildujad) toimub läbi aasta ja seda ei saa riigikaitselistel põhjustel piirata. Arvestada ka kasutuseeskirjas välja toodud piirangutega. 43. Lk 95 p 5.17 hindamistulemuste kokkuvõttes tuleks selgelt ja üheselt välja tuua, kas oluline negatiivne mõju ühes või teises aspektis eelduslikult avaldub või ei, arvestades seejuures ka juba väljatoodud leevendusmeetmete mõjuga. Vältida tuleb täiendavaid, vastuolulisi selgitusi. Praegusel kujul on eksitavad ja segadust tekitavad eelkõige mõjude kirjeldus: a. loomastiku osas (kustutada tuleks lõigu viimane lause „Suuremal osal...“); b. kaitstavate linnuliikide osas (tuuakse välja vajadus rakendada tõhusaid leevendusmeetmeid, ent puudub hinnang, kas mõju on oluline ka väljapakutud leevendusmeetmete rakendamise korral); c. Keretü LKA moodustamise osas (kustutada tuleks viimase lause lõppu lisatud asjakohatu väide „kuid suhteliselt väikesed ning ei sea ohtu loodusmaastike säilimist“); d. Rohevõrgustiku osas (kustutada tuleks lõigu viimane lause, mis on asjakohatu ja eksitav);  e. Müra ja vibratsiooni osas (puudub selge hinnang, kas mõjud on olulised või mitte, samuti on väärad hinnangu eeldused, vt kommentaar 30). Selge hinnang selles osas, kas kavandatava tegevuse mõjud on (arvestades väljapakutud leevendusmeetmeid) olulised või ei, on vältimatu eeldus selleks, et otsustaja saaks hilisemates loamenetlustes teostada oma kaalutlusõigust ning hinnata kavandatud tegevuse lubatavust. 44. Lk 98-100 p 6 leevendavate meetmete puhul sõltub nende tõhusus mh sellest, kuivõrd konkreetsete ja siduvate tingimustena on need sõnastatud. Tõhusateks ei saa pidada meetmeid, mis seisnevad teatud tegevuste või piirangute soovitamises, kaalumises, rakendamises „võimaluse korral“ või mis on muul viisil sõnastatud selliselt, et need ei ole üheselt määratletavad. Seetõttu on väärad ja tuleks ümber hinnata efektiivsuse hinnangud müra, põhjavee, ajaliste piirangute, metsamajanduse peatamise jt leevendusmeetmete osas, kuna tegemist ei ole tõhusate meetmetega. 45. Lk 98 p 6 müra ajalised piirangud tuleb sõnastada vastavalt HV kasutuseeskirjas kokkulepitule ning lisada ajaliste piirangute hulka ka koolivaheajad 46. Lk 99 p 6 ajaliste piirangute efektiivsuse hinnangus jääb arusaamatuks, et kuidas seatakse ohtu riigikaitselised eesmärgid? Millised riigikaitselised eesmärgid ohtu seatakse? Mis osas ei ole raadamise ajalisi piiranguid võimalik rakendada? 47. Lk 100 p 6 Kas saame õigesti aru, et miinipildujate mittekasutamine 1.03-30.06 on Tsirgupalu tulepositsioonidel, mitte Tsirgupalu laskeväljal? Kui nii, siis täpsustada sõnastust. 48. Lk 102 Müra ja elukeskkonnakvaliteet kolmas lõik. Rõuge Vallavalitsus pole sõlminud väljatoodud kokkulepet. 03.05.2017 Nursipalus toimunud koosolekul sai selget välja öeldud et sellist kokkulepet Rõuge Vallavalituse ja Kaitseministeeriumi vahel ei ole olemas. Lisaks jääb arusaamatuks, miks pole samalt koosolekult tehtud ettepanekutega arvestatud. Näiteks lubati uurida eriotstarbelise laskemoona maksumust ning analüüsida nende kasutamise võimalikkust. Tegemist on äärmiselt olulise leevendusmeetmega, mille rakendumisel võib olla väga positiivne mõju kogu protsessile. Lisaks on mitmel korral tehtud ettepanek, et saaks tutvuda kaartidega, kus on ära näidatud kuhu modelleerimise tulemusel peaks kostma 90 dB müra jne. Koosolekute mõte kaob kui lihtsalt ignoreeritaks ja isegi ei põhjendata, miks need ettepanekuid ei käsitleta. 49. Lk 103 Müra ja elukeskkonnakvaliteet seitsmes ja kaheksas lõik. Analüüside ärajätmine pole põhjendatud 50. Lk 104 KMH aruande sisu kokkuvõtte. Vt kommentaari 1 ja 43. Leiame, et sisu kokkuvõte on üldsõnaline ning ei anna lõppjärelduste tegemiseks piisavalt informatsiooni. 51. Teeme ettepaneku arvestada aruandes ka 2007. aastal tehtud KSH aruande leevendusmeetmed. Erinevatel koosolekutel on seda ka lubatud. 52. Juba varasematel koosolekutel oleme välja toonud, et aruanne peab sisaldama eeldatavalt oluliselt mõjutatava keskkonna kirjeldust. Tegime ka varasemalt ja teeme jätkuvalt ettepaneku, et tuua liikide kaupa välja nimekiri kaitsealustest liikidest ning nende teadaolevast viimasest arvukustest. Lisaks tuleb välja pakkuda ka lahendused kui planeeritava looduskaitseala kaitse-eesmärgiks seatud liikide arvukused kahanevad drastiliselt, sest aruande põhjal on planeeritava tegevuse negatiivne mõju mitmetele kaitsealustele liikidele väga suur või keskmine. 53. Ala intensiivsemast kasutamise planeerimisest tulenevalt tuleb rohkem tähelepanu pöörata teede ohutumaks muutmisele, lisaks paiskavad kolonnis olevad autod rohkelt välisõhku rikkuvaid heitgaase  54. Militaarmüra hindamise uuring. Miks võetakse mürauuringul harjutuste mürataseme hindamisel aluseks kellaaeg 7-23, kuigi reaalselt toimuvad harjutused väiksemal ajavahemikul (Nursipalu kasutuseeskirja punkti 3.11 alusel 8-21)? 55. Militaarmüra hindamise uuring. Punktis 3.4. toodud Tsirgupalu õppevälja tänane kasutuskoormus ei saa olla reaalne (paukpadrun 4000 lasku, lõhkepakett 30 tk). Tuues võrdluseks 300 m laskepaiga, siis selles on sama koormus, ehkki laskepaika kasutatakse intensiivsemalt. Palume kasutuskoormust viia vastavusse reaalse kasutusega. 56. Militaarmüra hindamise uuring. Miks ei ole toodud Tabelis 6 õppeväljade nr 2, 3, 5, 6, 7, 8, 11 maksimaalset kasutuskoormust. Samas on puudu õppevälja nr 4 kasutuskoormus. 57. Militaarmüra hindamise uuring. Palume mürakaarte laiendada nii, et on näha kogu hinnatud müratase (täna piirduvad kaardid vaid harjutusvälja ümbrusega). Anname endiselt teada, et aruandega ei ole mõistlik jätkata, sest Nursipalu harjutusväljale kavandatavate ehitiste projekteerimise protsessis pole jälgitud planeerimisseaduses ja ehitusseadustikus sätestatut. Kordame, et arvestades ehitistega seotud riigikaitselist avalikku huvi ning juba algatatud menetluste jätkamisel tekkivat otstarbetut halduskoormust, oleks kohane viivitamatult kõrvaldada puudujäägid, mis võivad tuua negatiivseid tagajärgi kohtuvaidluste ning otsuste tühistamise näol ehk algatada riigi eriplaneeringu koostamine. Vastasel juhul on tõenäoline, et soovitud harjutusvälja võimalik kasutuselevõtt lükkub kaugemasse tulevikku kui koheselt õiguspäraseid otsuseid langetades. Tuginedes eelnevale ja KeHJS § 22 lõikele 4 ei kooskõlasta Rõuge Vallavalitsus KMH aruannet, sest esineb otsene vastuolu õigusaktiga (aruanne ei vasta KeHJS nõuetele) ja aruandes on puudulik informatsioon, mis mõjutab aruande lõppjäreldusi ja sellest tulenevalt võib kavandatava tegevuse elluviimisel eeldatavalt kaasneda oluline ebasoodne keskkonnamõju. Lisaks ei sisalda aruanne nõuetekohast ja piisavat kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldust ja võrdlust, eeldatavalt oluliselt mõjutatava keskkonna kirjeldust ning eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju ja keskkonnameetmete kirjeldust. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Toots vallavanem Jaanus Tanilsoo 785 9322 [email protected] Saatja: [email protected] Saatmisaeg: 28. juuli 2017. a. 16:25 Adressaat: Valmond Mikli; TJA - Avalik Teema: 7.2-12/40-32 Seisukoht Nursipalu harjutusv�lja teede ja v�lja�pperajatiste ehitusprojekti KMH aruande kohta Manused: NSeisukoht Nursipalu harjutusv�lja teede ja v�lja�pperajatiste eh.bdoc J�reltegevuse lipp: J�reltegevus Olekulipp: Lipuga m�rgitud R�uge Vallavalitsuse dokumendiregister Amphora saadab digiallkirjastatud kirja nr 7.2-12/40-32, mida paberkandjal ei saadeta. R�uge Vallavalitsus 5565 0450 785 9312 [email protected]