Maavara kaevandamise keskkonnaloa andmine Neitla III liivakarjääri mäeeraldisele ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

KORRALDUS 07. juuni 2017 nr 1-3/17/1502 Maavara kaevandamise keskkonnaloa andmine Neitla III liivakarjääri mäeeraldisele ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine I. ASJAOLUD OÜ Sisek (registrikood 12814305, aadress Vaguri, Piira küla, Vinni vald, Lääne-Virumaa 46607) esitas Keskkonnaametile 01.02.2017 maavara kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi kaevandamisluba) taotluse (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 03.02.2017 numbriga 12-2/17/2083). OÜ Sisek taotleb kaevandamisluba Neitla liivamaardla Neitla III liivakarjääri mäeeraldisele ehitusliiva ja -kruusa kaevandamiseks. Maardla põhimaavaraks on ehitusliiv. Maavara kasutusala on teede- ja tsiviilehitus. Neitla III liivakarjääri mäeeraldis asub Järva maakonnas Albu vallas Neitla külas arendajale kuuluval katastriüksusel Tanksema (katastritunnus 12902:003:0543, maa sihtotstarve maatulundusmaa 100%). Taotletava mäeeraldise pindala on 0,88 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 0,88 ha. Taotletav loa kehtivusaeg on 5 aastat. Riigilõiv 500 € on tasutud 31.01.2017 riigilõivuseaduse § 123 lõike 1 kohaselt. Seisuga 01.01.2017 on taotletava mäeeraldise piires ehitusliiva aktiivne tarbevaru 19,3 tuh m3, millest kaevandatav on 18,3 tuh m3, ehituskruusa aktiivne tarbevaru 6 tuh m3, millest kaevandatav on 6 tuh m3 ning täiteliiva aktiivne tarbevaru on 4,7 tuh m3, millest kaevandatav on 4,7 tuh m3. MaaPS § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lõike 4 järgi kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) 5. peatükki, arvestades MaaPS erisusi. Kaevandamisloa taotlus on 08.03.2017 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja 11.03.2017 ajalehes Järva Teataja. Keskkonnaamet teavitas 08.03.2017 kirjaga nr 12-2/17/2083-2 kaevandamisloa taotluse esitamisest ja avatud menetluse algatamisest KeÜS § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid. Avalikustamise käigus huvitatuid isikuid ei lisandunud. Keskkonnaamet saatis 17.03.2017 kaevandamisloa taotluse, taotluse kohta tehtava otsuse ja loa eelnõu arvamuse saamiseks kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele. Albu Vallavolikogu nõustus 20.04.2017 otsusega nr 15 kaevandamisloa andmisega Neitla III liivakarjääri mäeeraldisele järgmistel tingimustel: 1. Kasutades materjali väljaveoks Neitla karjääri siseteid kohustub OÜ Sisek kooskõlastama karjääri siseteede kasutamist Albu Vallavalitsusega; 2. OÜ Sisek kohustub korras hoidma karjääri väljaveotee ning kaevandamise lõppedes tee taastama. Keskkonnaamet arvestab Albu Vallavolikogu seatud märkuste/tingimustega ning lisab need maavara kaevandamise loa täiendavate tingimuste alla järgnevas sõnastuses: 1. Kooskõlastada kaevise väljavedamisel karjääri sisetee kasutamine Albu Vallavalitsusega ja hoida korras ning kaevandamise lõppedes taastada karjääri väljaveotee. Keskkonnaamet saatis 26.04.2017 maavara kaevandamise loa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks maavarade komisjonile. Maavarade komisjon nõustus 15.05.2017 protokollilise otsusega nr 17-67 kaevandamisloa andmisega Neitla III liivakarjääri mäeeraldisele. Kooskõlas MaaPS § 1 lõigetega 3 ja 4, HMS §-dega 40, 48 ning 49 tegi Keskkonnaamet 24.05.2017 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja 27.05.2017 ajalehes Järva Teataja avalikkusele teatavaks kaevandamisloa andmise korralduse eelnõu ning andis 24.05.2017 kirjaga nr 12-2/17/2083-6 menetlusosalistele teada haldusakti eelnõu valmimisest. Arvestades asjaolu, et avalikkusel peab olema HMS § 49 lõike 2 ja KeÜS § 48 lõike 4 kohaselt võimalus eelnõuga tutvuda vähemalt kaks nädalat, määras Keskkonnaamet eelnõudele ettepanekute ja/või vastuväidete esitamise ajaks kaks nädalat eelnõu kätte saamisest arvates. Ettepanekuid ja/või vastuväiteid ei laekunud. II. KAALUTLUSED Vastavalt MaaPS § 49 lõikele 1 esitab taotleja kaevandamisloa saamiseks kaevandamisloa andjale taotluse. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Vastavalt MaaPS § 49 lõikele 6 ja 7 saadab loa andja kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele ja maavarade komisjonile, kes teatavad oma arvamusest kirjalikult. Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust MaaPS § 50 ja keskkonnaministri 23.01.2017 määrusele nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“ ning pidas andmeid piisavaks loa menetlemiseks. Keskkonnaministri 23.01.2017 määruse nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“ § 6 lõike 3 punkti 1 kohaselt kui luba antakse uuel mäeeraldisel kaevandamiseks, kantakse loa vormile taotluse vormile märgitud maavara kogus. 2 (6) Kaevandamisloa taotlust on kontrollinud keskkonnaregistri andmete volitatud töötleja (14.02.2017 kiri nr 9-3/17/3162). 2.1. Keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõike 2 punkti 2 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu¹“ § 3 punkti 4 kohaselt peab loa andja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamisel kuni 25 ha suurusel alal on oluline keskkonnamõju ning kaaluma keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust. Eelhindamisel ja keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kaalumisel lähtub otsustaja KeHJS § 6 lõikes 3 määratud kriteeriumidest. KeHJS § 6 lõigete 2² ja 3¹ kohaselt otsustatakse KMH vajalikkus lähtudes KeHJS § 6 lõike 3 kohase eelhinnangu tulemusest (vt lisa 1) ja KeHJS § 6 lõikes 3¹ nimetatud asjaomaste asutuste seisukohtadest (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata jätmise kohta, vt punkt III). 2.1.2 kavandatav tegevuskoht ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid ega kaitsealuseid liike; 2.1.3 eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei mõjuta põhjavee režiimi; 2.1.4 eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamisega ei ületata piirmäärasid õhusaaste, müra ja vibratsiooni osas; 2.1.5 kaevandatud maa on kvalitatiivselt hiljem taastatav korrastamisega. Seega puudub kavandataval tegevusel eeldatavasti oluline keskkonnamõju. 2.2. Kaalutlused loa andmisel Kaevandamisloa andmise menetlusele kohaldatakse HMS avatud menetluse sätteid ja KeÜS 5. peatükki arvestades MaaPS erisusi. Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal on vajalik välja selgitada, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb MaaPS § 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. Loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Luba antakse, kui keeldumiseks ei esine seaduses sätestatud kaalukat põhjust. Loa andmisest keeldumise alused selgitab välja loa andja. Tulenevalt MaaPS § 50 lõikest 6 tuleb kaevandamisloa taotlemisel taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava, kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. MaaPS § 50 lõike 3 kohaselt peab kaevandamisloa taotluse seletuskiri sisaldama andmeid kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta. Kui jäätmed tekivad kaevandamise käigus, siis jäätmeseaduse § 42¹ lõike 3 punkti 1 alusel esitatakse kaevandamisjäätmekava loa andjale kinnitamiseks koos asjaomase loa taotlusega, lähtudes MaaPS kehtestatud nõuetest. Jäätmeseaduse § 7¹ lõike 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. OÜ Sisek esitas maavara kaevandamise loa taotluse ja seletuskirja, mille kohaselt kaevandamisjäätmeid ei teki, seetõttu ei ole esitatud ka kaevandamisjäätmekava. MaaPS § 55 lõige 3 punkt 1 sätestab, et kaevandamisloa andmisest keeldutakse, kui taotlejale on määratud karistus kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest ja selle andmed ei ole 3 (6) karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus ning OÜ Sisek ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest (karistusregistri päring seisuga 07.06.2017). MaaPS § 55 lõike 2 punkti 10 alusel keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui kaevandamine on vastuolus riigi huvidega. Vabariigi Valitsuse 10.03.2011 korraldusega nr 127 on kiidetud heaks „Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011-2020“. Arengukavas käsitletakse riigi huvi järgmiselt: „Ehitusmaavaradest lähtudes on riigi huvi tagada tarbijate, eelkõige riigi infrastruktuuri ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult optimaalne varustamine kvaliteetsete ehitusmaavaradega, luua tingimused kaevandamise ja kasutamise tehnoloogia igakülgseks arenguks, võttes tarvitusele kõik meetmed ehitusmaavarade ratsionaalseks kasutamiseks ning maavara ja keskkonna kaitsmiseks“. Kui maavara on eraomandis ja ei ole teada asjaolusid, mis nimetatud vastuolu võiks põhjustada ei ole tegevus vastuolus riigi huvidega. Kuna Neitla III liivakarjääri puhul taotletakse kaevandamisluba eramaal asuvale mäeeraldisele, siis ei ole järgnevalt teostatud Ehitusmaavarade kasutamise riiklikus arengukavas aastateks 2011-2020 nõutud karjääri teeninduspiirkonna detailset varustuskindluse analüüsi. Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määruse nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 6 punkti 11 järgi peab maavara (v.a turba) kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatava maa katastriüksuse sihtotstarve olema mäetööstusmaa. Neitla III liivakarjääri mäeeraldise sihtotsatarve on maatulundusmaa 100%. Enne kaevandamistööde alustamist tuleb muuta maavara kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatav maa mäetööstusmaaks. 2.3. Täiendavate tingimuste seadmine HMS § 3 lõike 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja – vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige 1). Kaalutlusõigus tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lõige 2). MaaPS § 56 lõike 1 punkti 9 ja lõike 2 punkti 5 alusel märgitakse kaevandamisloale meetmed, mida rakendatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning kaevandamisest inimese tervisele, varale ja keskkonnale tuleneva keskkonnahäiringu vähendamiseks, samuti muud kaevandamisloa kõrvaltingimused. Kaevandamisloa andmisel on otstarbekas kanda antavale loale nr L.MK/329262 järgmised täiendavad tingimused: 2.3.1. Kaevandamistöid ja kaevise esmast töötlemist teostada esmaspäevast reedeni päevasel ajal, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel on karjääris töötamine keelatud. 2.3.2.Kaevandamistööde teostamisel, mehhanismide hoolduse käigus vältida kütte- ja määrdeõlide sattumist maapinnale ja sealtkaudu vette. Tankida ja remontida masinaid tohib ainult vastavalt kohandatud platsidel. 2.3.3. Kaevise väljavedamisel kuival perioodil (5 päeva kestnud sademeteta periood; lähiümbruse elanike kaebuste esinemisel) tuleb niisutada väljaveoks kasutatavaid teid ning sorteerimis- ja purustussõlme piirkonda ülemäärase tolmu tekke vältimiseks. 2.3.4. Kaevandatud maavara mahu aruannete esitamisel, plokkidest 20, 21 ja 22 kaevandamisel pidada kinni kasutusalade protsentuaalsest jaotusest: ehitusliiv 63% (plokk 20), ehituskruus 20% (plokk 21), täiteliiv 17% (plokk 22). 2.3.5. Kooskõlastada kaevise väljavedamisel karjääri sisetee kasutamine Albu Vallavalitsusega ja hoida korras ning kaevandamise lõppedes taastada karjääri väljaveotee. 4 (6) III. OTSUSTUS Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks MaaPS § 48 ja § 52 lg 2, ning Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade põhimääruse kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaosakonna põhimääruse kinnitamine“ ning tuginedes Albu Vallavolikogu 20.04.2017 otsusele nr 15, maavarade komisjoni 15.05.2017 istungi protokollilisele otsusele nr 17-67 ja OÜ Sisek taotlusele, otsustan: 3.1 Anda ettevõttele OÜ Sisek maavara kaevandamise luba nr L.MK/329262 Neitla liivamaardlas Neitla III liivakarjääri mäeeraldisele kehtivusajaga 5 aastat. 3.2 Antavasse loasse kanda järgnevad andmed: 3.2.1. Loa omaja: OÜ Sisek (registrikood 12814305, aadress Vaguri, Piira küla, Vinni vald, Lääne-Virumaa 46607); 3.2.2. Kaevandaja: OÜ Sisek (registrikood 12814305, aadress Vaguri, Piira küla, Vinni vald, Lääne-Virumaa 46607); 3.2.3. Maardla: mäeeraldis asub Neitla liivamaardlas. Maardla registrikaardi nr 0023. Maardla põhimaavaraks on ehitusliiv; 3.2.4. Mäeeraldis: Neitla III liivakarjäär, mäeeraldise liik on uus mäeeraldis. Mäeeraldise pindala on 0,88 ha ja asub Albu Vallas; 3.2.5. Mäeeraldise teenindusmaa: pindala on 0,88 ha. Kaevandatud maa kasutamise otstarve on rohumaa; 3.2.6. Geoloogiline uuringu aruande nimetus: Neitla liivamaardla Neitla liivakarjääri jääkvaru seletuskiri (varu seisuga 01.01.2008, OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2008. Varud on kinnitatud keskkonnaministri 13.06.2008 käskkirjaga nr 723; 3.2.7. Maavaravaru: mäeeraldise piires on ehitusliiva aktiivne tarbevaru 19,3 tuh m3, millest kaevandatav on 18,3 tuh m3; ehituskruusa aktiivne tarbevaru 6 tuh m3, millest kaevandatav on 6 tuh m3; täiteliiva aktiivne tarbevaru on 4,7 tuh m3, millest kaevandatav on 4,7 tuh m3; 3.2.8. Maavara kasutusala: teede- ja tsiviilehitus; loa kehtivusaeg 08.06.2017-07.06.2022 3.2.9. Täiendavad tingimused: 3.2.9.1. Kaevandamistöid ja kaevise esmast töötlemist teostada esmaspäevast reedeni päevasel ajal, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel on karjääris töötamine keelatud. 3.2.9.2. Kaevandamistööde teostamisel, mehhanismide hoolduse käigus vältida kütte- ja määrdeõlide sattumist maapinnale ja sealtkaudu vette. Tankida ja remontida masinaid tohib ainult vastavalt kohandatud platsidel. 3.2.9.3. Kaevise väljavedamisel kuival perioodil (5 päeva kestnud sademeteta periood; lähiümbruse elanike kaebuste esinemisel) tuleb niisutada väljaveoks kasutatavaid teid ning sorteerimis- ja purustussõlme piirkonda ülemäärase tolmu tekke vältimiseks. 3.2.9.4. Kaevandatud maavara mahu aruannete esitamisel, plokkidest 20, 21 ja 22 kaevandamisel pidada kinni kasutusalade protsentuaalsest jaotusest: ehitusliiv 63 % (plokk 20), ehituskruus 20% (plokk 21), täiteliiv 17% (plokk 22). 3.2.9.5. Kooskõlastada kaevise väljavedamisel karjääri sisetee kasutamine Albu Vallavalitsusega ja hoida korras ning kaevandamise lõppedes taastada karjääri väljaveotee. 3.3 Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Neitla III liivakarjääris. 3.4 Avalikustada OÜ Sisek kaevandamisloa andmine ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Maavara kaevandamise luba L.MK/329262 on kättesaadav Keskkonnaameti e-teenuste portaalis https://eteenus.keskkonnaamet.ee. 5 (6) Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul loa teatavaks tegemisest, esitades vaide käesoleva haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme maapõue peaspetsialist juhataja ülesannetes Maapõuebüroo Lisa 1: Neitla III liivakarjääris maavara kaevandamise keskkonnamõju eelhinnang Saata: OÜ Sisek ([email protected]) Teadmiseks: Albu Vallavalitsus ([email protected]), Maa-amet ([email protected]), Tehnilise Järelevalve Amet ([email protected]) Tanika Ojasild maapõuespetsialist Maapõuebüroo 6 (6)  Lisa1 EELHINNANG Kavandatava tegevuse keskkonnamõju eelhinnang on antud lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse1 § 6 lõike 3 kriteeriumitest. 1. Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused, maakasutus, alal esinevad loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime ning looduskeskkonna vastupanuvõime, märgalade, randade ja kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade vastupanuvõime, alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud, maareformi seaduse tähenduses tiheasutusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõime. Neitla III liivakarjääri mäeeraldis asub Järva maakonnas Albu vallas Neitla külas eramaal Tanksema kinnistul (katastritunnus 12902:003:0543). Arendaja soovib kasutusele võtta eelnevalt kaevandamistöödega avatud karjääri, mis ei ole ammendatud ega korrastatuks tunnistatud. Taotletava mäeeraldise pindala on 0,88 ha ning mäeeraldise teenindusmaa pindala on 0,88 ha. Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattuvad täielikult kaitsmata põhjavee alaga (keskkonnaregistrikood nr LTA1000093) ning Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku alaga (keskkonnaregistrikood nr LTA1000001). Mäetöödel on potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri ja transpordimasinate tehnilised avariid. Pinnase- ja põhjavee kaitsmiseks tuleb hoida kõrget töökultuuri. Kütuse ja/või õli pinnasevette sattumise vältimiseks tuleb hoolega jälgida masinate tehnilist seisundit ning teostada masinate hooldust selleks sobivalt ettevalmistatud keskkonnas. Muud keskkonna- ja looduskaitselised piirangud alal puuduvad. Taotletav Neitla III liivakarjääri mäeeraldis paikneb Neitla liivamaardlas (registrikaardi number 0023). Taotletaval alal kinnitati Keskkonnaministri 13.06.2008. a käskkirjaga nr 723 ehitusliiva aktiivne tarbevaru 19,3 tuh m3 (plokk 23, 20); ehituskruusa aktiivne tarbevaru 6 tuh m3 (plokk 21, 24); täiteliiva aktiivne tarbevaru on 4,7 tuh m3 (plokk 25, 22) Taotletav mäeeraldise külgneb põhjast ja idast Neitla liivakarjääri (loa omanik Albu Vallavalitsus; loa nr JARM-017) ja läänest Neitla II liivakarjääriga (loa omanik Marika Tuherm; loa nr JARM-031), millel on kehtivad maavara kaevandamise load. Edelas kulgeva avalikus kasutuses oleva kohaliku Metso - Ageri tee nr 1290047 äärmise sõiduraja servast jäävad taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa ~ 5,6 m kaugusele. Taotlusele on lisatud Albu 2 Vallavalitsuse kirjaga 08.01.2010 nr 9-3/18 antud teekaitsevööndi kooskõlastus külgneva Neitla liivakarjääri suhtes. Neitla III liivakarjäär on varasemalt kaevandamisega rikutud ja endise Neitla liivakarjääri koosseisu kuulunud alaga. Varasema kaevandamise tulemusena on osa looduslikust maapinna reljeefist muudetud. Lähimad elamud asuvad mäeeraldisest ~1 km kaugusel läänes. Neitla III liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa ja selle lähiümbrus ei jää Natura 2000 võrgustiku ega looduskaitse aladele, sellel ei ole registreeritud muinsuskaitsealuseid objekte. Alal ei ole hoonestust ega kommunikatsioone. 2. Tegevuse iseloom, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus ning lähipiirkonna teised tegevused. Mäenduslikud tingimused kaevandamiseks on soodsad, kogu kasulik kiht paikneb üleval pool põhjavee tasemest. Taotletav ala on varasemalt mäetöödega avatud, mille tõttu ei ole maardlal esialgset looduslikku ilmega. Enamus kattepinnasest on kooritud, mistõttu ei ladustata seda ka puistangutes. Kasulik kiht koosneb fluvioglatsiaalse tekkega erineva terajämedusega liivaga, kohati kruusaka liivaga ja kruusaga. Kasuliku kihi jääkpaksus varieerub jäädes vahemikku 0,9- 4,5 m. Kaevandatav materjal purustatakse ja sorteeritakse fraktsioonideks mobiilse purustus- sorteerimissõlme kasutamisega. Kasuliku kihi kaevandamiseks kasutatakse frontaallaadurit või ekskavaatorit. Kasulik kiht ammutatakse ja laaditakse purustus-sorteerimissõlme või kallurile ekskavaatoriga. Materjali laadimiseks kallurile kasutatakse frontaallaadurit. Kaevist veetakse karjäärist välja kalluritega. Korrastamistööde käigus mäeeraldise põhi tasandatakse ning karjääri lõunanõlv planeeritakse nõlvusele 1:2. Võimalusel rajatakse lisaks mäeeraldise põhjaosasse ligipääsutee. Neitla III liivakarjäär korrastatakse rohumaaks. Mäeeraldisel lasuv materjal sobib kasutamiseks ehitusliivana ehitusmaterjalides tsiviil- ja teedeehituses. Lähipiirkonna tegevusteks on mäetööstus, metsa-ja põllumajandus. 3. Tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn. Kaevandamisel on peamiseks keskkonda mõjutavaks teguriks maastikupildi visuaalne muutumine ning tolm ja müra. Taotletava ala puhul on tegemist varasema karjäärialaga ning jätkuva kaevandamisega maastiku esteetilist väärtust täiendavalt oluliselt ei kahjustata. Edasise kaevandamisega tagatakse maavaravaru maksimaalne kasutamine ning ala sihipärane korrastamine. Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad (purustus-sorteerimissõlm, ekskavaator, frontaallaadur, kallurauto). Müra suhtes lähimad tundlikud objektid asuvad ~1 km kaugusel läänes Uus-Hansu ja Kännu kinnistul. Nimetatud hooned on alalised elukohad, mistõttu tuleb neid käsitleda kui välisõhu mõjuritele tundlike objekte. Vastavalt Eesti Vabariigi kehtestatud müratasemete piirväärtustele, tohib elamutega piirkonnas (III kategooria segaala) olla müratase päevasel 65 dB ja öösel 50 dB. Päevane kestab kella 7.00 - 23.00 ja öine 23.00 - 7.00. Kõige kõrgema müratasemega masin antud juhul on mobiilne purustus-sorteerimissõlm, mille müratase on kuni 124 dB. Arvutuse kohaselt on suurima müraallika ehk mobiilse purustus- sorteerimissõlme töötamisel mäeeraldise piiril maksimaalne müratase 1 kilomeetri kaugusel asuva lähima majapidamise juures 50 dB, mis ei ületa lubatud päevast mürataset. Siinkohal tuleb arvestada, et arvutus ei arvesta maapinna reljeefi, maapinna absorbeerimist/peegeldamist ega ilmastikutingimusi. Mürataseme 50 dB arvutamisel on aluseks võetud, et müraallikas asub 2 (4) otseselt mäeeraldise piiril lähima elamu suunal, tegelikkuses liiguvad masinad süvendis ja puistangute vahel, mis toimivad müra tõkendina ja alandavad mürataset. Seega on lähima majapidamiseni jõudev müratase väiksem kui arvutuses arvestatud ning ei ületa määruses sätestatud norme. Tolmu tekitajateks karjääris on kaevist transportivad veokid, mis tõstavad tolmu karjäärisisestel teedel ja väljaveoteedel, mis keskmise tuulega võib levida kuni 200 - 250 m kaugusele. Kaevise transpordist tekkiva tolmu leviku tõkestamise efektiivseks vahendiks kuival perioodil on teede niisutamine, millega on võimalik tolmu teke viia praktiliselt nullini. Kuna tolmu levik sõltub suures osas tuule suunast, siis on võimalik teede niisutamist ka vastavalt kavandada. Karjääris töötavatest masinatest eraldub erinevaid välisõhu saasteaineid süsinikoksiidi, lämmastikoksiide jt. Atmosfääriõhu kaitse seadus § 13 määratleb, et õhukvaliteedi kriitiline tase on saasteaine kogus välisõhu ruumalaühikus või pinnaühikule sadestunud saasteaine kogus, mis on kehtestatud teaduslike andmete alusel ja mille ületamisel võib tõenäoliselt ilmneda vahetu oluline ebasoodne mõju ökosüsteemile või selle osale, välja arvatud inimesele. Keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid1“ määratleb normid välisõhus, mida ei tohi ületada. Transpordimasinate müra on normeeritud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Kaevandamisel ei planeerita laskuda alla poole põhjaveetaset, mistõttu ei mõjutata selle reostustundlikkust. Oht põhjaveele, mis mäetöödel tekkida võib on avariid karjäärimasinatega, kus lekke korral võib kütus või määrdeaine sattuda pinnasesse ja sealt põhjavette. Liiva kaevandamisel pole lõhkamisi vaja teostada, seega liiva kaevandamine ning selle laadimine ei põhjusta vibratsiooni, mis võiks oluliselt negatiivselt mõjutada karjääris töötavaid inimesi või ümbruskonda. Kavandatud töödega ei kaasne mõjusid, mis oleksid seotud lõhna, kiirguse, soojuse või valgusega. Liiva kaevandamine ei ole oluliselt energia- ja jäätmemahukas, kuna tegevuse käigus ei rikastata maavarasid. 4. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest. Mäetöödel on potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri ja transpordimasinate tehnilised avariid. Vee reostuse vältimiseks tuleb jälgida, et kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks pinnasele diiselkütust, määrdeõli ega muid reostus põhjustavaid aineid. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti eemaldada ning vees tekkinud reostus kokku püüda ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele. 5. Kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile. Natura 2000 võrgustiku alad ja muud kaitstavad loodusobjektid taotletaval mäeeraldisel puuduvad. 3 (4) 6. KeHJS seaduse § 6 lg 3 punktides 1-4¹ nimetatuga kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivne mõju ja piiriülene mõju ning mõju ilmnemise tõenäosus. Taotletava tegevusega kaasneva tolmu ja müra esinemise tõenäosus on aktiivse kaevandamistegevuse perioodil kindel. Tolmu ja müra esinemine on perioodiline ning esineb vaid aktiivse kaevandamisperioodi ajal. Müra ja välisõhu saastatuse taseme kestvus on määratletud kaevanduse loa pikkusega, peale kaevandustööde lõppu taastub endine olukord. Müra ja tolmu puhul on mõju mäeeraldise ja selle teenindusmaa ülene, täpsemalt on mõju ulatust hinnatud punktis 3. Tegevus ei avaldab mõju põhjaveele. Võimalikus mõjupiirkonnas puuduvad objektid, kellele võiks tegevus olulist mõju avaldada. Taotletava tegevusega ei kaasne kõiki KeHJS § 6 lg 3 p 3 nimetatud tagajärgi ning sellest tulenevalt puudub vajadus neile KeHJS § 6 lg 3 p 5 nimetatud mõju aspektidele hinnangu andmiseks. Kumulatiivne mõju teiste tegutsevate karjääridega esineb, kuid arvestades seda, et lähimad elamud paiknevad karjääridest küllaltki kaugel, võib üsna tõenäoliselt väita, et kumulatiise mõju ulatus ei kujune häirivaks. Teave kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise liitmise kohta. Keskkonnamõju hindamise menetlusi ei liideta. Teave vajalike keskkonnauuringute kohta Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud. Kokkuvõte ja lõppjäreldused Loa andja on seisukohal, et kavandatav tegevus ei ole keskkonnamõju hindamise objekt, kuna kaevandamisega ei kaasne olulist keskkonnamõju, kui selle teostamisel järgitakse kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Tegevus on mitteolulise negatiivse lokaalse keskkonnamõjuga. Kavandatav tegevuskoht ei asu kaitsealadel ega Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava tegevusega ei mõjutata kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid. Kavandatava tegevusega ei kaasne teadaolevalt tagajärgi valguse, soojuse, kiirguse, lõhna, jäätmetekke osas. Eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei mõjuta väljakujunenud põhjavee režiimi, kuna kaevandamisel põhjavee taset ei alandata. Vaatamata asjaolule, et mäeeraldisel looduslik maastik kaevandamisel hävib, on see kvalitatiivselt taastatav hiljem maa-ala korrastamisega. 4 (4)  MAAVARA KAEVANDAMISE LUBA Keskkonnaamet L.MK/329262 (loa andja) (registreerimise number) 1. Loa omaja 1.1. Ettevõtja nimi OÜ Sisek 1.2. Äriregistrikood 12814305 1.3. Aadress Vaguri, Piira küla, Vinni vald, Lääne-Viru maakond 46607 2. Kaevandaja 2.1. Ettevõtja nimi OÜ Sisek 2.2. Äriregistri kood 12814305 2.3. Aadress Vaguri, Piira küla, Vinni vald, Lääne-Viru maakond 46607 3. Maardla 3.1. Maardla nimetus Neitla liivamaardla 3.2. Maardlaosa nimetus - 3.3. Maardla (maardlaosa) registrikaardi number 3.4. Maardla põhimaavara 0023 ehitusliiv 4. Mäeeraldis ja 4.1. Mäeeraldise nimetus Neitla III liivakarjäär selle 4.2. Mäeeraldise asukoht (maakond, vald) Järva maakond Albu vald teenindusmaa 4.3. Mäeeraldise pindala 0,88 ha 4.4. Mäeeraldise teenindusmaa pindala 0,88 ha 5. Geoloogiline Geoloogilise uuringu aruanne: uuring nimetus Neitla liivamaardla Neitla liivakarjääri jääkvaru arvutuse seletuskiri (varu seisuga 01.01.2008, OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2008) geoloogiafondi number 7982 varude kinnitamise otsus ja kuupäev Keskkonnaministri 13.06.2008. a. käskkiri nr 723 6. Maavara 6.1. Mäeeraldise piirides arvutatud maavara kogus kogus Maavara nimetus Aktiivne Aktiivne Passiivne Kaevandatav Ühik tarbevaru reservvaru varu varu täiteliiv 4,7 - - 4,7 tuh ehitusliiv 19,3 18,3 m3 ehituskruus 6 6 6.2. Maavara kogus on esitatud seisuga 01.01.2017 7. Katend, Katendi kogus 0 tuh m3, sh mulla kogus 0 tuh m3 sh muld 8. Maavara 8.1. Maavara kasutusala teede- ja tsiviilehitus kasutamine 8.2. Kaevandamise keskmine aastamäär 6 tuh m3 8.3. Kaevandamise maksimaalne aastamäär, kogus ja ühik - 8.4. Loa kehtivusaeg 08.06.2017-07.06.2022 9. Korrastamine Kaevandatud maa korrastamise otstarve: rohumaa 10. Täiendavad 10.1. Kaevandamistöid ja kruusa purustamist ning sõelumist teostada tingimused esmaspäevast reedeni päevasel ajal, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel on karjääris töötamine keelatud. 10.3. Kaevandamistööde teostamisel, mehhanismide hoolduse käigus vältida kütte- ja määrdeõlide sattumist maapinnale ja sealtkaudu vette. Tankida ja remontida masinaid tohib ainult vastavalt kohandatud platsidel. 10.4. Kaevise väljavedamisel kuival perioodil (5 päeva kestnud sademeteta periood; lähiümbruse elanike kaebuste esinemisel) tuleb niisutada väljaveoks kasutatavaid teid ning sorteerimis- ja purustussõlme piirkonda ülemäärase tolmu tekke vältimiseks. 10.5. Kaevandatud maavara mahu aruannete esitamisel, plokkidest 20, 21 ja 22 kaevandamisel pidada kinni kasutusalade protsentuaalsest jaotusest: ehitusliiv 63% (plokk 20), ehituskruus 20% (plokk 21), täiteliiv 17% (plokk 22). 10.6. Kooskõlastada kaevise väljavedamisel karjääri sisetee kasutamine Albu Vallavalitsusega ja hoida korras ning kaevandamise lõppedes taastada karjääri väljaveotee. 10. Loa andmise Luba on antud Keskkonnaameti maapõuebüroo maapõue peaspetsialisti ja muutmise (juhtaja ülesannetes) 07.06.2017 korraldusega nr 1-3/17/1502. otsused Loa andja nimi ja amet Martin Nurme maapõue peaspetsialist juhataja ülesannetes Maapõuebüroo (allkirjastatud digitaalselt) Kuupäev: 07.06.2017 2 (2)