Raamatupidamise seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/23-0378 - Raamatupidamise seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 15.01.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/76a4c0c4-ec77-4686-af49-21efa1833d94 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/76a4c0c4-ec77-4686-af49-21efa1833d94?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 – Väljatöötamiskavatsus 21.02.2023 Raamatupidamise seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk 1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus Kokkuvõtlikult on probleemiks dokumendikäibe kitsaskohad Eesti raamatupidamises ja elektroonsete dokumentide (näit. e-arved) vähene kasutus. Kuigi avalikule sektorile e-arvete esitamine on Eestis kohustuslik, on e-arvete laiem levik praktikas aeglustunud. Käesoleva seaduseelnõu väljatöötamise kavatsusega soovitakse leida lahendused pidurdumise põhjuste kõrvaldamiseks ja minna üle ühtsele e-arvete Euroopa standardi kasutamisele. Alates 2017. aasta 1. juulist jõustunud raamatupidamise seaduse (edaspidi RPS) muudatused sätestasid avaliku sektori asutustele kohustuse vastu võtta e-arveid, kui erasektori ettevõtjad soovisid neid esitada. Sealt alates on avalikul sektoril olemas võimekus e-arveid vastu võtta. 2019. aastal teostatud järgmise RPS muutmise eesmärgiks oli toetada ja hoogustada e-arvete kasutamist ning alates 2019. aastast peavad kõik Eesti ettevõtjad kauba võõrandamisel või teenuse osutamisel avaliku sektori raamatupidamiskohustuslasele esitama e-arve. Sealt alates on ka erasektori ettevõtetel, kes esitavad arveid riigi või kohaliku omavalitsuse asutustele, see võimekus olemas ja laialdaselt kasutusel. Kokkuvõttes on üleminek e-arvete kasutamisele toimunud Eestis viimase 5 aasta jooksul väiksemate ja ettevaatlike sunnimeetmete abil, mida on rakendatud eelkõige avaliku sektori kaudu. Järgmiseks eesmärgiks on laiendada e-arvete kasutamist erasektori omavahelistes tehingutes, minnes üle vabatahtlikule, ostja otsustel põhinevale lähenemisele. 2. Sihtrühm E-arvete laialdasem kasutuselevõtt puudutab otseselt või kaudselt kõiki raamatupidamiskohustuslasi. Samuti puudutab see raamatupidamistarkvarade arendajaid ning e-arvete operaatoreid. Seega puudutab muudatus küllaltki suurt sihtrühma Eesti majanduses. Eraldi sihtrühmaks on ka Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (edaspidi ITL), kes on Eestis kasutatava e-arve standardi hoidja. Nad on esitanud rahandusministrile ettepaneku jätta Eestis kehtima ainult üks ühtne Euroopa e-arve standard1. ITLi ettepanek on ka oluliseks sisendiks siinse väljatöötamiskavatsuse koostamisel. 3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus Käesoleva raamatupidamise seaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse eesmärgiks on e-arvete vabatahtliku kasutuselevõtu soodustamine ja üleminek ühtsele Euroopa e-arve standardile. II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid 4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad 1 ITLi ettepanek kehtestada Eestis ainult ühe e-arve standardi kasutamine on registreeritud dokumendiregistris Delta 30. märtsil 2021 viitega 13-3.1/2476-1. 1  Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 – Väljatöötamiskavatsus E-arve vormingut ja esitamist reguleerib RPS § 71. See seab ettevõtetele kohustuse esitada riigiasutusele ning hankijale riigihangete seaduse § 5 tähenduses e-arve, mis peab vastama RPS § 71 lõike 10 alusel kehtestatud määruse nõuetele (edaspidi Eesti standard)2 või e-arveldamise Euroopa standardile (edaspidi Euroopa standard)3. Majandus- ja taristuminister ning väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister kinnitasid 30. septembril 2020. a oma käskkirjaga nr 200 programmdokumendi “Reaalajamajanduse visioon 2020-2027”4 (edaspidi RTE5 visioon). Selle koostamisel viidi läbi reaalajamajanduse majandusliku mõju analüüs, mille järgi säästavad reaalajas toimivad andmevahetuse lahendused (e-arved, e-kviitungid, andmepõhine aruandlus riigile, e-veoselehed jne) ettevõtlussektoris üle 200 miljoni euro aastas. Võimalik on aastas kokku hoida ligi 14 miljonit töötundi, mis on võrdne ligikaudu 7000 inimese täistööajaga. RTE lahenduste kasutusele võtmine peaks vähendama protsesside viiteaegu, säästma ressursse ja vähendama tehingukulusid. Kokkuvõtvalt on RTE eesmärk luua reaalajas toimiv ärikeskkond, kus finants- ja haldustoimingud toimivad tänu standardiseeritud ja digitaalsele andmevahetusele automaatselt ja reaalajas, ilma ettevõtjat liigselt koormamata. E-arve on reaalajamajanduse loomulikuks ja senises praktikas kõige enam kasutatavaks komponendiks. Sestap on ka RTE visiooni üheks alameesmärgiks e-arvete laialdasem kasutuselevõtt – eelkõige nende juurdumine ettevõtete vahelistes tehingutes. Riigi eesmärk on e-arvete osas pakkuda ettevõtjatele võimalikult väikese halduskoormusega kvaliteetset ja efektiivset lahendust, mis hoiaks kokku nende aega ja ressurssi ning aitaks edaspidi ka välismaiste hankijate ja klientidega hõlpsamalt arveid vahetada. Seda alameesmärki aitab ellu viia Rahandusministeerium. RTE visiooni alusel on Rahandusministeeriumil kaasvastutus täita alameesmärk – e-arvete laialdane kasutuselevõtt ettevõtete vahelistes tehingutes. 5. Tehtud uuringud Rahandusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) tellisid 2021. aastal Ernst & Young Baltic AS-lt uuringu „E-arvete kasutamine avalikus sektoris ja ettevõtluses“6 (edaspidi E&Y uuring). Selle uuringu eesmärk oli analüüsida Eestis e-arvete kasutamist, selgitada välja takistused nende kasutamisel ning töötada välja parandusettepanekud e-arvete laialdasemaks kasutuselevõtuks. Uuringust selgus, et peamiseks takistuseks e-arvete levikule on kasvamas topelt-standard – Eestis algselt kasutusele võetud e- arvete standard ei ühti hiljem välja arendatud Euroopa standardiga. Tänane seadus võimaldab Eestis kasutada küll mõlemat, kuid enamasti on kasutusel kohalik. Seetõttu on Eesti ettevõtetel juba tekkinud või tekkimas takistusi e-arvete saatmisel oma klientidele Euroopa Liidus. 2 Eesti e-arve standardiks (EVS 923:2014) nimetatav on XML süntaks, mille ametlik juhend on kajastatud raamatupidamise seaduse § 71 lõike 10 alusel antud määruse “Masintöödeldava algdokumendi juhendi kehtestamine” lisas pealkirjaga „E-arve juhend“ (kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1230/4201/9008/RM_18042019_m19lisa.pdf) (21. veebruar 2023). 3 Selleks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/55/EL ning rakendusotsusega (EU) 2017/1870 avaldatud e-arve standard CEN/TS 16931-3-2:2020. Kättesaadav: https://standards.cencenelec.eu/dyn/www/f?p=CEN:110:0::::FSP_PROJECT,FSP_ORG_ID:66718,1883209&cs =1829D1FAD5316065046D034AE3A9EB0CE (21. veebruar 2023). 4 Kättesaadav: https://realtimeeconomy.ee/sites/default/files/2022- 04/Reaalajamajanduse%20visioon%202020-2027%20%28eesti%20keeles%29.pdf (21.veebruar 2023) 5 RTE on lühend inglisekeelsest terminist real-time economy ehk reaalajamajandus. Edaspidi kasutatakse tekstist lühendid RTE tähistamaks mõistet reaalajamajandus. 6 Kättesaadav: https://www.fin.ee/media/4658/download (21. veebruar 2023). 2  Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 – Väljatöötamiskavatsus Uuringu kohaselt esinevad ettevõtjatel ka teatud rahalised ja tunnetuslikud takistused e-arvetele üleminekul – senine sunniviisiline üleminek on tekitanud psühholoogilist vastumeelsust nende kasutamisele. Raamatupidajate poolt eelistatuim lahendus sellele probleemile oleks olukord, kus ostjal oleks õigus nõuda müüjalt e-arvet juhul, kui ta on märkinud ennast äriregistris avalikult e-arve kasutajaks. Samuti selgus uuringu tulemustest, et keskvalitsuse asutused, millele osutab raamatupidamisteenust Riigi Tugiteenuste Keskus, aktsepteerivad ostuarvetena vaid e-arveid. Teiste avaliku sektori üksuste, sh KOVide ja nende allasutuste puhul puudub küll otsene koondatud andmestik arvelduste kohta, kuid e-äriregistri andmetel on ligi 90 protsenti allasutustest oma e-arve operaatori märkinud, mis viitab ka e-arvete kasutamisele, eelkõige ostuarvete vastuvõtmisele e-arvetena. Ülejäänud 10 protsenti KOVide allasutustest kasutavad teadaolevalt KOVi keskse raamatupidamise teenust. Uuringuga ei tuvastatud, et kohalikul tasandil eksisteeriks avaliku sektori üksusi, mis aktsepteeriksid ka teisi ostuarve vorme peale e- arve. Kokkuvõttes saab väita, et varasemad seadusemuudatused on oma eesmärgi saavutanud ja Eesti avalik sektor on tänaseks üle läinud e-arvetele. E&Y uuringus soovitati minna üle ka ühtsele e-arve Euroopa standardile, mis ei ole täna Eestis väga levinud. Uue standardi rakendamine tähendab äritarkvara arendajate jaoks arenduskulusid (muudatus äritarkvara andmebaasi struktuuris, täiendavalt kasutusele võetud andmeväljade valideerimine, standardile vastava XML-faili moodustamine jms). Sellest lähtuvalt soovitati uuringus sellist arendustegevust toetada, et uuele standardile üleminek toimuks kiiremini. Samasisulise ettepaneku on teinud ka ITL oma 30. märtsi 2021. a7 pöördumises. Kuigi Eestis on lubatud kasutada mõlemat e-arve formaati, on turuosalised jõudnud arusaamisele, et kahe paralleelselt toimiva standardi kasutamine ei ole otstarbekas. Sestap tegi ITL rahandusministrile ettepaneku minna Eestis üle vaid Euroopa standardi kasutamisele. Oma ettepanekus selgitas ITL, et kuigi Eesti standard on algselt välja töötatud siinsete entusiastide poolt, standardi hoidjaks on ITL ise ja see on registreeritud Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuses, ei ole kahte standardit praktikas enam vaja. Samuti on Eesti standardi arendus sisuliselt peatunud ja seetõttu selle kasutamise jätkusuutlikkus pikas plaanis küsitav. Euroopa standard on laialdaselt kasutatav nii ELis kui ka globaalses mastaabis. Seega lihtsustaks see Eesti ettevõtja jaoks ka piiriüleseid e-arveldusi. Standardil on olemas tugev tugi ja jätkusuutlik arendus. Standard omab täpseid juhendeid selle kasutusele võtmiseks ning valideerimiseks nii struktuuri kui ka andmete sisu osas. Sellega saab parandada e-arvetega edastatavate andmete kvaliteeti, e- arvete üheselt mõistetavust, liikuda vabama piiriülese infovahetuse suunas ning tagada ka e- arve semantilise mudeli ja süntaksi pidev areng. Lisaks toetab Euroopa standardi ainukasutus – läbi paraneva andmekvaliteedi – Eesti püüdeid ettevõttelt-ettevõttele e-arvelduste edendamisel. Euroopa standardit toetab ametlikult ka globaalne e-arvete võrgustik PEPPOL (PanEuropean Public Procurement Online). Formaadi kasutamine avab Eesti tarnijatele ja arve saajatele lihtsustatud võimaluse suhelda nii PEPPOLis olevate kohalike kui ka piiriüleste partneritega. E&Y uuringu kohaselt on ligikaudu 50 protsenti Eesti majanduslikult aktiivsetest ettevõtetest saatnud või vastu võtnud e-arveid, kuid e-arvete vastuvõtjana on end e-äriregistris registreerinud ja e-arve operaatori valinud vaid 10 800 juriidilist isikut, mis moodustab ligi 8 7 Vt viide 1 3  Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 – Väljatöötamiskavatsus protsenti majanduslikult aktiivsetest ettevõtetest. E-arvete maht on Eestis küll viimastel aastatel kasvanud, kuid e-arvet kasutavate ettevõtete arv on jäänud sisuliselt pidama ning uusi kasutajaid lisandub vähe. 2021. aasta E&Y uuringus leiti, et ettevõtjate puhul saab e-arvete kasutamisega seotud takistused jagada kolme kategooriasse: tehnoloogilised, teadlikkusega seotud ja finantsilised takistused. Raamatupidamisteenuse pakkujad on ise üldjuhul e-arvete kasutamisest huvitatud ja soovitavad seda oma klientidele, kuid osade ettevõtete puhul takistab e-arvete kasutamist ettevõttes endas kasutatava müügitarkvara ja raamatupidamisteenuse pakkuja poolt kasutatava raamatupidamistarkvara omavahelise liidestuse puudumine. Majandustarkvara pakkujatel sisulisi takistusi ei ole, kuid nad ei soovi oma kliente (ettevõtteid) ka liigselt survestada. 6. Kaasatud osapooled Käesoleva väljatöötamise kavatsuse ettevalmistamisel on koostööd tehtud kõigi eelnimetatud osapooltega (MKM, ITL jt). Peamine koostööformaat on olnud RTE projekti juhtrühm, mida juhib MKM ja millesse on kaasatud kõik olulisemad andmete eest vastutavad riigiasutused ja teenusepakkujad. III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused 7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused RTE visioonis seatud eesmärgi saavutamiseks ja e-arvete kasutuselevõtu laiendamiseks ettevõtete vahelistes tehingutes on võimalik kasutada mitteregulatiivseid, toetavaid lahendusi. E&Y uuringu koostanud analüütikud soovitavad tõsta potentsiaalsete e-arvete kasutajate teadlikkust e-arvete kasutusvõimalustest. Peamiseks sihtrühmaks oleks siin raamatupidamisteenuse pakkujad ning ettevõtete raamatupidajad, kuna e-arved mõjutavad nende tööd kõige enam. Raamatupidajate suurem huvi e-arvete vastu suunaks ka äritarkvara pakkujaid selle funktsionaalsuse juurutamisel. Vastav koolitusmeede8 on tänaseks MKM-i poolt ka rakendatud. Samuti ei ole e-arvete rakendamine ettevõttes sageli üksnes äritarkvaras seadistuste tegemise ja operaatoriga lepingu sõlmimise küsimus, vaid see nõuab ka muid arendusi ja äriprotsesside ümberkujundamist. E&Y uuringu koostanud eksperdid soovitasid pakkuda ettevõtetele laiemat äriarvestusprotsesside digitaliseerimise toetust, mis võiks hõlmata tuge nii majandustarkvara uuendamisele, infosüsteemide omavahelisele liidestamisele, kui ka e-arvete Euroopa standardi kasutamisele. Ka siin on vastav toetusmeede9 tänaseks EAS-i poolt juba rakendatud. Kokkuvõttes, mitteregulatiivsed soovitused on juba arvesse võetud. IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused 8. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus ja analüüs Võimalikud regulatiivsed lahendused 8 Koolitus ettevõtjatele "Kuidas olla tõhusam ettevõtja – digitaliseerumine ja raamatupidamisteenused". Vt: https://realtimeeconomy.ee/uudised/e-arvete-koolitused-ettevotjatele-ja-raamatupidajatele (21. veebruar 2023). 9 E-arve arenduste toetusvoor, vt: https://eas.ee/grants/e-arve-toetus/ (21. veebruar 2023). 4  Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 – Väljatöötamiskavatsus Kuna e-arvete esitamise nõue ja standardid tulenevad RPS-i nõuetest, siis seonduvad ka võimalikud regulatiivsed lahendused dokumendikäibe edasiseks automatiseerimiseks RPS-i muutmisega. Konkreetselt sätestab e-arvete esitusnõude ulatuse ja standardid tänase RPS § 71 lõige 7: „Kauba võõrandamisel või teenuse osutamisel riigiraamatupidamiskohustuslasele, kohaliku omavalitsuse üksusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või raamatupidamiskohustuslasele, kelle üle eelnimetatutel on otseselt või kaudselt valitsev mõju või kes on hankija riigihangete seaduse § 5 tähenduses, esitab raamatupidamiskohustuslane masintöödeldava arve (edaspidi e-arve). E-arve peab vastama kas käesoleva paragrahvi lõike 10 alusel kehtestatud määruse nõuetele või e-arveldamise Euroopa standardile, mille kohta on avaldatud viide Euroopa Liidu Teatajas.“ Saavutamaks eelpool loetletud eesmärke, tuleks muuta seda regulatsiooni nii, et: a) eemaldada seadusest viide Eesti standardile, ja b) laiendada e-arvete esitamise ulatust väljapoole avaliku sektorit. Esimese kriteeriumi täitmiseks tuleks tunnistada kehtetuks RPS § 71 lõige 10, viide sellele lõikele sama paragrahvi lõikes 7 ning rahandusministri 11. aprilli 2017. a määrus nr 24 „Masintöödeldava algdokumendi juhendi kehtestamine“. RPS peaks sätestama, et e-arve vorm peab vastama ainult ühele vormingule ja selleks on e-arveldamise Euroopa standard, mille kohta on avaldatud viide Euroopa Liidu Teatajas. Teise kriteeriumi täitmiseks on omakorda kaks alternatiivi. Esimene, sunniviisiline alternatiiv on jätkata olemasoleva regulatsiooniga ja laiendada selles ostjate ringi, kellele kõik müüjad peavad e-arve esitama. Selle saavutamiseks tuleks suurendada tänase RPS § 71 lõikes 7 sätestatud isikute ringi, lisades sinna kas kõik või näit. teatud tunnustele (suurus, börsil kaubeldavus vmt) vastavad erasektori raamatupidamiskohustuslased. Teine, vabatahtlikum ja n-ö ostja-põhine alternatiiv on muuta regulatsioon senisega võrreldes vastupidiseks: määratleda see mitte müüja kohustusena esitada e-arvet teatud liiki ostjatele, vaid ostja õigusena müüjalt e-arvet nõuda. Antud õigus võiks olla näiteks raamatupidamiskohustuslastel, kes on end e- äriregistris e-arve vastuvõtjana registreerinud. E&Y uuringu kohaselt kuulub sellesse (kasvavasse) ringi juba praegu ligikaudu 10800 isikut, ja nende hulka kuuluvad ka kõik avaliku sektori raamatupidamiskohustuslased, kellele senise regulatsiooni kohaselt on e-arvete esitamine olnud kohustuslik. Selle alternatiivi teostamiseks tuleks vastavalt muuta RPS § 71 sõnastust. Lahenduste võrdlus ja eelistatav lahendus Kuna mitteregulatiivsed lahendusvariandid on juba rakendatud ja probleem ise – e-arvete topeltstandard ja esitusnõuete ulatus – tuleneb tänasest RPS-i regulatsioonist, siis on vajalik regulatiivne sekkumine. Nii Eesti standardi eemaldamine RPS-ist, kui ka e-arvete esitamisregulatsiooni muutmine on võimalik ainult RPS-i muutmise kaudu. Asjaolud, mis vajavad arvesse võtmist e-arvete kasutuse laiendamise alternatiivide kaalumisel: 1) Senine e-arvetele üleminek on olnud pigem sunniviisiline – praktikas tähendab praegune regulatsioon keeldu kõikide muude arvevormide kasutamisele avalikus sektoris. Selle regulatsiooni laiendamine erasektorile tähendaks ka keelu laiendamist sinna. 2) Taoline keeld muude arvevormide kasutamisele tähendaks erasektorisse kuuluvate majandussubjektide tehingu- ja otsustusvabaduse riigipoolset piiramist mahus ja viisil, mis siinsete eesmärkide saavutamiseks ei oleks ilmselt proportsionaalne; 5  Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 – Väljatöötamiskavatsus 3) Eesti majandusele tähendaks selline keeld ka kerksuse ja kriisidele vastupanuvõime vähenemist – majandustehinguid peab saama sooritada ja arveid esitada ka siis, kui elektrit ei ole või internet on maas. Seega vajab säilitamist võimalus kasutada vajadusel ka varasemaid, madaltehnoloogilisi lahendusi. Enamgi veel: samasugune kerksus tuleb taastada ka avalikus sektoris; 4) Nii E&Y uuringu kohaselt kui ka laiemalt on e-arvete senine kasutajakogemus olnud pigem positiivne – raamatupidajad, kes praktikas on e-arveid korra kasutanud, ei soovi naasta varasemate tööviiside juurde, vaid pigem soovitavad neid ka kolleegidele. Seega ei ole üleminekul senisest vabatahtlikumale ja ostja-põhisele regulatsioonile karta e-arvete kasutuse vähenemist avalikus sektoris. Pigem vastupidi – vabatahtlikkuse tõus eemaldab E&Y uuringus viidatud psühholoogilised tõrked ja suurendab süsteemi atraktiivsust. 5) E&Y uuringu kohaselt eelistaksid ostja-põhist lahendust eelkõige need, keda käesolev seaduse muudatus kõige enam puudutaks – raamatupidajad. Antud asjaolude kokkuvõttes on valikust eelistatav teine alternatiiv – anda end äriregistris e- arve saajana registreerinud ostjatele õigus müüjalt e-arvet nõuda, mitte vastupidi. 9. Valitud lahenduse sobivus kehtivasse õiguskorda Eelneva analüüsi põhjal on valitud lahenduseks RPS § 71 muutmine nii, et: 1) eemaldada sealt viide e-arve Eesti standardile; ja 2) anda kõikidele end äriregistris e-arve vastuvõtjatena registreeritud raamatupidamiskohustuslastele õigus nõuda kauba või teenuse ostmisel teiselt raamatupidamiskohustuslaselt Euroopa standardile vastavat e-arvet. Selline RPS muudatus ei ole vastuolus põhiseadusega ning EL ja rahvusvahelise õiguse põhimõtetega. Muudatus toetuks ka E&Y uuringu tulemustele ja oleks kooskõlas ITLi esitatud ettepanekutega rahandusministrile. 10. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud E&Y uuringus on kirjeldatud e-arvete kasutamise praktikat Taani, Rootsi ja Soome näitel10. Taani Taanis on alates 18. aprillist 2019. a kõik avaliku sektori üksused kohustatud vastu võtma e- arveid. Programmi eest vastutavaks asutuseks on Danish Business Authority, (DBA) mis haldab e-arvete infrastruktuuriga seonduvat, tegeleb standardite ja erinevate tehniliste lahenduste suunamise ning arendamisega. Seadus sätestab, et kõik füüsilised ja juriidilised isikud peavad omama NemKontot, millele riik teeb makseid, ühtegi muud maksevõimalust ei ole seadusega ette nähtud. Seadus määrab ära ka avalikel hangetel kasutatava standardi – OIOUBL. Samuti on sätestatud, et avalikud üksused peaksid kasutama veebiteenust OIO Reliable Asynchronous Secure Profile (OIORASP), mis võimaldab turvalisust ning usaldusväärset dokumendivahetust. DBA haldab e-arvete standardi, edastamist veebiteenuste kaudu (kooskõlas OIORASP-iga) ning vastava riikliku infrastruktuuri (NemHandel) kasutamist, mis annab e-arvete vastuvõtjatele registreerimisnumbri (GLN/EAN number). Kõigil avalikel üksustel on vähemalt üks e-arve saaja number, mis on organisatsiooni veebisaidil avalikult kättesaadav. 10 Kirjeldus tervikuna vt E&Y uuring https://www.fin.ee/media/4658/download lk 40-50. 6  Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 – Väljatöötamiskavatsus Rootsi Alates 1. aprillist 2019. a peavad kõik avaliku sektori üksused Rootsis vastu võtma e-arveid ning vahetama ka omavahel e-arveid. Samuti peavad tarnijad, kelle kliendiks on avaliku sektori üksused, esitama nendele e-arveid. Rootsis reguleerivad avaliku sektori e-arvete kasutamist raamatupidamise määrus ja elektroonilise teabevahetuse määrus. Sätestatud on ka e-hangete kohustuslikkus – avaliku sektori tarnijaid peavad saatma e-arveid kõikide lepingute kohta, mis on sõlmitud pärast 1. aprilli 2019. a. Üldiselt peab avalik sektori võtma vastu ja töötlema e- arveid, mis vastavad ELi e-arve standardile. Samas on kehtestatud mõningad erandid, mis puudutavad rahvuslikku julgeolekut, konkreetseid privaatsusolukordi jne. Lisaks on kõikidel avaliku sektori üksustel kohustus end registreerida PEPPOLis. Samas lubab seadus kasutada erinevaid formaate, kui tehingupartnerid kuuluvad erasektorisse. Soome Alates 1. aprillist 2019. a on kõik avaliku sektori üksused kohustatud vastu võtma e-arveid, mis vastavad muuseas ka ELi e-arve standardile või Finvoice 3.0 standardile. E-arvete programmi eest vastutavaks asutuseks on riigikassa (Valtiokonttori), mis monitoorib e-arvete infrastruktuuriga seonduvat, tegeleb standardite ja erinevate tehniliste lahenduste suunamise ning arendamisega ning koos Soome Pangaga kogub ka statistikat e-arvete mahu osas. Soome erineb Taanist ning Rootsist selle poolest, erasektoris võivad üle 10 000 euro suuruse aastakäibega ettevõtted nõuda e-arvet. Kokkuvõttes on kavandataval lahendusel ühiseid jooni kõigi põhjamaade lahendustega, eelkõige Soomega, kus avalik sektor on sisuliselt juba üle läinud e-arvete kasutamisele ning ka erasektoris on teatud tunnustele vastavatel ostjatel õigus müüjalt e-arve esitamist nõuda. V. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle mõjude eelanalüüs 11. Kavandatava regulatsiooni kirjeldus ja ülesehitus Valitud lahenduse elluviimiseks on kavas teha RPS-is järgmised muudatused: 1) muuta paragrahvi 71 lõiget 7 ja sõnastada see järgmiselt: „(7) Käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt end äriregistris e-arve vastuvõtjana registreerinud raamatupidamiskohustuslane võib soetatud kauba või teenuse eest tasumiseks nõuda müüjalt e- arve esitamist. E-arve peab vastama e-arveldamise Euroopa standardile, mille kohta on avaldatud viide Euroopa Liidu Teatajas.“ 2) tunnistada kehtetuks paragrahvi 71 lõige 10. Lisaks tuleb tunnistada kehtetuks rahandusministri 11. aprillil 2017. a määrus nr 24 „Masintöödeldava algdokumendi juhendi kehtestamine“. 12. Kavandatava regulatsiooni olulised mõjud Eelnõu rakendamisest eeldatavasti tulenevad mõjud on kaardistatud järgmiselt (HÕNTE §46 lõige 1): 1) sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju: puudub; 2) mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele: puudub; 3) mõju majandusele: piiratud positiivne mõju; 4) mõju elu- ja looduskeskkonnale: piiratud positiivne mõju; 5) mõju regionaalarengule: puudub; 6) mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele: piiratud positiivne mõju. 7  Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 – Väljatöötamiskavatsus 13. Oluliste mõjude analüüs Kavandatav muudatus ei evi olulisi mõjusid Eesti sotsiaalsele ja demograafilisele olukorrale, riigi julgeolekule ega regionaalarengule. Mõju majandusele, elu- ja looduskeskkonnale ning riigi ja kohaliku omavalitsuse töökorraldusele on eelduslikult positiivne ning on suunatud halduskoormuse vähendamisele. Positiivne majanduslik mõju tuleneb eelkõige e-arvete kasutusega seonduvast üldisest efektiivsuse ja tööviljakuse tõusust majanduses – E&Y uuringu kohaselt aitab see oluliselt säästa kulusid ning tööaega. Samuti peaks ettevõtjatel tekkima efekt topelt-standardi kaotamisest ja sellega kaasnevast piiriüleste tehingute lihtsustumisest. Positiivne mõju keskkonnale tuleneb eelkõige ressursi- ja paberimahukuse jätkuvast vähenemisest raamatupidamise jm ettevõtte tugiteenuste korraldamisel. Positiivne mõju avaliku sektori töökorraldusele tuleneb senise süsteemi lihtsustumisest, otsustusvabaduse ja kerksuse suurenemisest. 14. Edasine mõjude analüüs E-arvete mõjusid on põhjalikult uuritud RTE visiooni koostamisel11. Sestap ei ole kavas viia läbi täiendavat põhjalikumat mõjuanalüüsi. Kokkuvõttes ei ole antud muudatuse koondmõju eeldatavasti suur. Ühest küljest puudutab see küll suurt sihtrühma – ettevõtjaid, raamatupidajaid, e-arvete operaatoreid, tarkvara arendajaid. Teisest küljest on muudatuse eesmärk võtta kasutusele e-arvete Euroopa standard, mis on ka täna juba seaduses olemas. Seega ei ole muudatus drastiline ning mõjutatud isikute suhtes on see pigem vabastava, mitte piirava iseloomuga. V. Väljatöötamise edasine tegevuskava 15. Edasine kaasamise plaan Väljatöötamiskavatsus saadetakse tutvumiseks ning tagasiside saamiseks ministeeriumitele ja huvipooltele: a) ITL; b) Registrite ja Infosüsteemide Keskus; c) Raamatupidamise Toimkond; d) Eesti Raamatupidajate Kogu; e) Audiitorkogu; f) Eesti Kaubandus-Tööstuskoda; g) Pangaliit; h) Teenusmajanduse Koda; i) Finance Estonia. 11 Reaalmajanduse majandusliku mõju uuringu lõpparuanne, kättesaadav: https://realtimeeconomy.ee/sites/default/files/2022- 04/Reaalajamajanduse%20majandusliku%20mo%CC%83ju%20uuringu%20lo%CC%83pparuanne%20%28eesti% 20keeles%29.pdf (21. veebruar 2023). 8  Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 – Väljatöötamiskavatsus 16. Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja 2023 II kvartal kooskõlastamise aeg 17. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg 2024 18. Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed Guido Viik, Rahandusministeerium, rahandusteabe poliitika osakonna nõunik, +372 6113607, [email protected] 9  Teie 11.12.2023 Justiitsministeerium Meie 14.12.2023 nr 1.1-10.1/7442-1 [email protected] Raamatupidamise seaduse muutmise seaduseelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine Austatud minister Saadame ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu ja seletuskirja koos lisadega. Eelnõu plaanitavaks eesmärgiks on e-arvete vabatahtliku kasutuselevõtu soodustamine Eestis ja üleminek ühtsele Euroopa e-arvete standardile. Eelnõule eelnes ka väljatöötamiskavatsus, mis oli teile saadetud meie 06.04.2023 kirjaga nr 1.1-10.1/2550-1. Ootame tagasisidet 30 päeva jooksul alates kirja kättesaamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Lisa(d): EN RPS muutmine e-arved 20231211: EN RPS muutmine e-arved EN_Lisa 1_Bilansiskeem__20231211: SK RPS muutmine e-arved EN_20231211: SK RPS muutmine e-arved EN_Lisa 1 kooskõlastustabel: SK RPS muutmine e-arved Lisa 2_VTK_20231211 Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Lisaadressaadid: Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Raamatupidamise Toimkond Registrite ja Infosüsteemide Keskus Eesti Raamatupidajate Kogu Audiitorkogu Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon MTÜ Eesti Pangaliit MTÜ Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Guido Viik 611 3607 [email protected] 2  EELNÕU 11.12.2023 Raamatupidamise seaduse muutmise seadus § 1. Raamatupidamise seaduse muutmine Raamatupidamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 71 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Raamatupidamiskohustuslane või e-arvete operaator, kellega raamatupidamiskohustuslane on sõlminud vastava teenuse osutamise lepingu, edastab sellekohase info äriregistrile, kes pärast vajadusel vastaspoole kinnituse saamist märgib raamatupidamiskohustuslase e-arvete vastuvõtjaks ja täiendab tema andmeid registris vastava e-arve operaatori tunnuse või muu e- arvete vastuvõtukanali andmetega.“; 2) paragrahvi 71 lõiked 4–6 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 71 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt end äriregistris e-arve vastuvõtjaks märkinud raamatupidamiskohustuslane võib soetatud kauba või teenuse eest tasumiseks nõuda müüjalt e- arve esitamist. E-arve peab vastama e-arveldamise Euroopa standardile, mille kohta on avaldatud viide Euroopa Liidu Teatajas.“; 4) paragrahvi 71 lõiked 10 ja 11 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 31 lõike 2 punktis 9 asendatakse sõnad „peamised finantssuhtarvud konsolideeriva üksuse“ sõnadega „konsolideerimisgrupi peamised finantssuhtarvud“; 6) seaduse lisa 1 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2024 Lisa 1 Bilansiskeem Algatab Vabariigi Valitsus 2024 (allkirjastatud digitaalselt) 1  Raamatupidamise seadus Lisa 1 (muudetud sõnastuses) BILANSISKEEM *VARAD *Käibevarad Raha Finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed 1. Nõuded ostjate vastu 2. Nõuded seotud osapoolte vastu 3. Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 4. Laenunõuded 5. Muud nõuded 6. Ettemaksed Varud 1. Tooraine ja materjal 2. Lõpetamata toodang 3. Valmistoodang 4. Müügiks ostetud kaubad 5. Ettemaksed varude eest Bioloogilised varad *Kokku käibevarad *Põhivarad Investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse 1. Tütarettevõtjate aktsiad ja osad 2. Sidusettevõtjate aktsiad ja osad Finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed 1. Nõuded ostjate vastu 2. Nõuded seotud osapoolte vastu 3. Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 4. Laenunõuded 5. Muud nõuded 6. Ettemaksed Kinnisvarainvesteeringud Materiaalsed põhivarad Bioloogilised varad Immateriaalsed põhivarad *Kokku põhivarad *KOKKU VARAD  *KOHUSTISED JA OMAKAPITAL *Kohustised *Lühiajalised kohustised Laenukohustised Võlad ja ettemaksed 1. Võlad tarnijatele 2. Võlad töövõtjatele 3. Maksuvõlad 4. Muud võlad 5. Tulevaste perioodide tulud 6. Muud saadud ettemaksed *Eraldised 1. Garantiieraldis 2. Maksueraldis 3. Muud eraldised Sihtfinantseerimine *Kokku lühiajalised kohustised *Pikaajalised kohustised Laenukohustised Võlad ja ettemaksed 1. Võlad tarnijatele 2. Võlad töövõtjatele 3. Maksuvõlad 4. Muud võlad 5. Tulevaste perioodide tulud 6. Muud saadud ettemaksed *Eraldised 1. Garantiieraldis 2. Maksueraldis 3. Muud eraldised Sihtfinantseerimine *Kokku pikaajalised kohustised *KOKKU KOHUSTISED *Omakapital Vähemusosalus1 Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital1 *Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses2 Registreerimata aktsiakapital või osakapital *Sissemaksmata osakapital Ülekurss Oma aktsiad või osad 1 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. 2 Raamatupidamiskohustuslane, kellel puudub aktsia- või osakapital, asendab selle analoogilise omakapitali kategooriat iseloomustava kirjega. * Kirjed, mida käesoleva seaduse § 18 lõike 31 kohaselt peab mikroettevõtja bilansis esitama. Kohustuslik reservkapital Muud reservid Muu omakapital Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) *KOKKU OMAKAPITAL *KOKKU KOHUSTISED JA OMAKAPITAL  Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga standardiseeritakse ja lihtsustatakse raamatupidamise seaduse (edaspidi RPS) §-s 71 sätestatud nõudeid masintöödeldavate algdokumentide, sh eelkõige e-arvete ringlusele ja vormistamisele. Kuigi avalikule sektorile e-arvete esitamine on Eestis olnud kohustuslik alates 2019. aastast, on e-arvete laiem levik praktikas aeglustunud. Käesoleva seaduseelnõu väljatöötamisega soovitakse leida lahendused pidurdumise põhjuste kõrvaldamiseks, soodustada e-arvete levikut erasektoris ja minna üle ühtsele e-arvete Euroopa standardi kasutamisele. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi rahandusteabe poliitika osakonna nõunik Guido Viik ([email protected], telefon 6113607). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover ([email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõule eelnes väljatöötamiskavatsuse koostamine, mis saadeti huvipooltele tagasiside saamiseks rahandusministri kirjaga nr 1.1-10.1/2550-1 6. aprillil 2023. Väljatöötamiskavatsus annab põhjalikuma ülevaate eelnõu algatamise põhjuste, selle aluseks olnud uuringute ja kaasamisprotsessi detailidest. Vältimaks dubleerimist ei ole neid seletuskirjas korratud. Väljatöötamiskavatsus koos kooskõlastustabeliga on lisatud eelnõu seletuskirjale. Eelnõu on seotud kehtiva Vabariigi Valitsuse 18. mai 2023. a korraldusega nr 131 kinnitatud tegevusprogrammiga, alameesmärk 3.2.7. „Viime lõpuni e-arvete juba planeeritud rakendamise avalikus sektoris ja toetame kõigiti digitaalse arveldamise täielikku rakendamist ka erasektoris“. Eelnõuga muudetakse raamatupidamise seaduse 1. veebruaril 2023. a jõustunud redaktsiooni (RT I, 05.05.2022, 27). Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 73 võetakse eelnõu seadusena vastu Riigikogu poolthäälte enamusega. 2. Seaduse eesmärk Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eesmärk on e-arvete vabatahtliku kasutuselevõtu soodustamine ja üleminek ühtsele Euroopa e-arve standardile. Rahandusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tellisid 2021. aastal Ernst & Young Baltic AS-lt uuringu „E-arvete kasutamine avalikus sektoris ja ettevõtluses“ (edaspidi E&Y uuring)1, mille eesmärk oli selgitada välja takistused e-arvete kasutamisel ning töötada välja parandusettepanekud nende laialdasemaks levikuks. Uuringust selgus kaks peamist takistust: 1) e-arvete topelt-standard (Eestis algselt kasutusele võetud e-arvete standard ei ühti hiljem välja arendatud Euroopa standardiga); 2) sunniviisilisus, mis on tekitanud teatud psühholoogilise vastumeelsuse e-arvete kasutamisele. 1 Kättesaadav: https://www.fin.ee/media/4658/download (04. detsember 2023). 1/5 Uuringu tulemusi arvestades on siinsel eelnõul kaks eesmärki: üleminek ühtse Euroopa e-arve standardi kasutamisele ja sunni asendamine senisest vabatahtlikuma, ostja valikul põhineva lähenemisega. Samuti parandatakse eelnõu punktidega 5 ja 6 ära mõned väiksemad raamatupidamise seaduse tõlgendamisel tekkinud praktilised probleemid. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist: esimesega muudetakse RPS-i, teine sätestab seaduse jõustumise aja. Seaduse muudatused on puutumuses põhiseaduse § 31 sätestatud ettevõtlusvabadusega. Ettevõtlusvabadus annab isikule õiguse nõuda, et avalik võim ei sekkuks tema ettevõtlusena käsitatavasse tegevusse, teisalt ka õiguse teatud positiivsete meetmete järele. Riigi positiivsete kohustuste hulka seoses ettevõtlusvabadusega kuulub kohustus luua õiguslikud raamistikud ettevõtlusvabaduseks, sh äriõiguse ja ühinguõiguse normid.2 Ettevõtlusvabaduse tuumaks on Riigikohus siiski pidanud riigi kohustust mitte teha põhjendamatuid takistusi ettevõtluseks. 3 Eelnõuga ei takistata ettevõtlust ega kehtestata ettevõtlusvabadusele piiranguid, kuivõrd seaduse muudatused, millega eemaldatakse viide e-arve Eesti standardile ning antakse kõikidele end äriregistris e-arve vastuvõtjatena registreeritud raamatupidamiskohustuslastele õigus nõuda kauba või teenuse ostmisel teiselt raamatupidamiskohustuslaselt Euroopa standardile vastavat e-arvet, on ettevõtete raamatupidamist, st tegevust lihtsustavad. Paragrahv 1 – RPS muutmine Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse RPS § 71 lõiget 3, mis sätestab raamatupidamiskohustuslase äriregistris e-arve vastuvõtjana registreerimise korra. Praegu kehtiva korra kohaselt algatab äriregistris registreerimise Eestis tegutsev e-arvete operaator, kellega raamatupidamiskohustuslane on eelnevalt sõlminud vastava lepingu. Pärast operaatori avaldust ja raamatupidamiskohustuslaselt vastava kinnituse pärimist ning saamist registreerib äriregister raamatupidamiskohustuslase e-arve vastuvõtjaks. Tulevikus ettevõte küll võib, kuid ei pruugi kasutada Eestis paikneva e-arvete operaatori teenuseid. Seetõttu on otstarbekas muuta registreerimine avatumaks ja võimaldada selle algatamist ka raamatupidamiskohustuslase enese poolt. Eelnõu § 1 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks § 71 lõiked 4–6, mis sätestasid Eestis algselt kasutusele võetud e-arvete standardi käitamiseks vajalikud nõuded ja tingimused siinsetele e- arvete operaatoritele, algdokumentide identifitseerimistunnustele ja e-aadressidele. Muudatuste rakendamise järgselt muutuvad need nõuded mittevajalikuks, sest sisalduvad olemuslikult Euroopa e-arvete standardis eneses. Samuti võib raamatupidamiskohustuslane pärast Euroopa e-arve standardi kasutuselevõttu küll jätkata siinse operaatori teenuste kasutamist, kuid ei pruugi seda teha. Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse § 71 lõiget 7, mis sätestab e-arvete tehnilise standardi ja esituskohustuse ulatuse. Praegune RPS redaktsioon võimaldab paralleelselt kasutada kahte tehnilist standardit: e-arve peab vastama kas RPS § 71 lõike 10 alusel kehtestatud määruse nõuetele (Eesti standard)4 või 2 https://pohiseadus.ee/sisu/3502/paragrahv_31 3 https://pohiseadus.ee/sisu/3502/paragrahv_31 4 Eesti e-arve standardiks (EVS 923:2014) nimetatav on XML süntaks, mille ametlik juhend on kajastatud raamatupidamise seaduse § 71 lõike 10 alusel antud määruse “Masintöödeldava algdokumendi juhendi kehtestamine” lisas pealkirjaga „E-arve juhend“ (kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1230/4201/9008/RM_18042019_m19lisa.pdf) (04. detsember 2023). 2/5 e-arveldamise Euroopa standardile, mille kohta on avaldatud viide Euroopa Liidu Teatajas (Euroopa standard)5. Muudatuse käigus on kavas üle minna ainult ühtse Euroopa standardi kasutamisele ja eemaldada seadusest viide Eesti standardile. E-arvete esituskohustuse ulatus on senises seaduses fikseeritud üldise kohustusena kõikidele raamatupidamiskohustuslastele – nad on kohustatud esitama e-arve, kui ostjaks on avaliku sektori üksus. Siinse muudatusega pööratakse regulatsioon senisega võrreldes vastupidiseks: määratletakse see mitte müüja kohustusena teatud ostjatele e-arvet esitada, vaid ostja õigusena müüjalt e-arvet nõuda. Antud õigus antakse kõikidele raamatupidamiskohustuslastele, kes on end e-äriregistris e-arve vastuvõtjana registreerinud. Nende hulgas on ka kõik avaliku sektori raamatupidamiskohustuslased. Seejuures jääb kehtima RPS §71 esimeses lõikes sätestatud tehingu- ja formaadivabaduse printsiip: algdokumendi vorming ja esitamise tingimused lepitakse reeglina kokku tehingupartnerite vahel. Kohustus Euroopa e-arve standardi kasutamiseks eksisteerib vaikimisi juhul kui ostja nõuab müüjalt e-arve esitamist ja pooled ei ole kokku leppinud mõnes teises formaadis. Eelnõu § 1 punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks § 71 lõiked 10 ja 11, mis sätestasid volitusnormi masintöödeldava algdokumendi juhendi (e-arvete Eesti standardi) kehtestamiseks rahandusministri määrusega ning selle sisu täpsustused. Üleminekul ühtsele Euroopa standardile kaob vajadus antud volitusnormi järele. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 93 lõikele 1 kehtib andud volitusnormi alusel antud määrus volitusnormi kehtetuks tunnistamiseni. Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse RPS § 31 lõike 2 punkti 9 sõnastust. Hetkel kehtiva seaduse järgi tuleb konsolideerimisgrupi tegevusaruandes näidata emaettevõtja finantssuhtarvud. Muudatusega nähakse ette, et edaspidi tuleb konsolideerimisgrupi tegevusaruandes näidata konsolideerimisgrupi finantssuhtarvud. Konsolideerimisgrupi tegevusaruanne hõlmab kogu grupi tegevust ja seetõttu on ootuspärane sealt leida konsolideerimisgrupi finantssuhtarvud, mitte ainult konsolideeriva üksuse finantssuhtarvud. Eelnõu § 1 punkti 6 kohaselt kehtestatakse RPS lisa 1 (bilansiskeem) uues sõnastuses. RPS § 141 lõike 1 alusel on kehtestatud rahandusministri 13. detsembri 2017. a määrus nr 99 „Majandusaasta aruande taksonoomia ja selle alusel koostatavate raamatupidamise aastaaruande vormide kehtestamine“ (edaspidi taksonoomia määrus). Praktikas on tekkinud vajadus tuua „muude nõuete“ alt eraldi välja „laenunõuded“. Seega lisatakse RPS lisa 1 „Bilansiskeem“ käibevarade ning põhivarade alla sõna „laenunõuded“, et ühtlustada RPS ja taksonoomia määruse terminoloogia. Eelnõu § 2 kohaselt kavandatakse eelnõu kohane seadus jõustuma 2025. aasta 1. jaanuaril. Lähtudes raamatupidamise tavapärasest töökorraldusest ja eelnõus kavandatud muudatuste piiratud ulatusest on otstarbekas muudatuste jõustumine seaduse vastuvõtmisele järgneva majandusaasta algusest. Jõustumistähtaeg ei ole ajakriitiline. Kui eelnõu menetlemine kestab oodatust kauem, võib jõustumistähtaega vastavalt korrigeerida. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele 5 Selleks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/55/EL ning rakendusotsusega (EU) 2017/1870 avaldatud e-arve standard CEN/TS 16931-3-2:2020. Kättesaadav: https://standards.cencenelec.eu/dyn/www/f?p=CEN:110:0::::FSP_PROJECT,FSP_ORG_ID:66718,1883209&cs =1829D1FAD5316065046D034AE3A9EB0CE (04. detsember 2023). 3/5 Eelnõu ei mõjuta ega muuda RPS kooskõla Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud E-arvete mõjusid on põhjalikult uuritud programmdokumendi “Reaalajamajanduse visioon 2020–2027” koostamisel6, samuti E&Y uuringus7 Sestap ei ole kavas viia läbi täiendavat põhjalikumat mõjuanalüüsi. Antud uuringute põhjal saab eelnõu rakendamisest eeldatavasti tulenevad mõjud kaardistada järgmiselt (HÕNTE §46 lõige 1): 1) sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju: puudub; 2) mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele: puudub; 3) mõju majandusele: piiratud positiivne mõju; 4) mõju elu- ja looduskeskkonnale: piiratud positiivne mõju; 5) mõju regionaalarengule: puudub; 6) mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele: piiratud positiivne mõju. Kavandatav muudatus ei evi olulisi mõjusid Eesti sotsiaalsele ja demograafilisele olukorrale, riigi julgeolekule ega regionaalarengule. Mõju majandusele, elu- ja looduskeskkonnale ning riigi ja kohaliku omavalitsuse töökorraldusele on eelduslikult positiivne ning see on suunatud halduskoormuse vähendamisele. Piiratud positiivne mõju majandusele tuleneb eelkõige e-arvete kasutusega seonduvast üldisest efektiivsuse ja tööviljakuse tõusust majanduses – E&Y uuringu kohaselt aitab see oluliselt säästa kulusid ja tööaega. Samuti peaks ettevõtjatel tekkima efekt topeltstandardi kaotamisest ja sellega kaasnevast piiriüleste tehingute lihtsustumisest. Piiratud positiivne mõju elu- ja looduskeskkonnale tuleneb eelkõige ressursi- ja paberimahukuse jätkuvast vähenemisest raamatupidamise jm ettevõtte tugiteenuste korraldamisel. Piiratud positiivne mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsusasutuste töökorraldusele tuleneb eelkõige senise süsteemi lihtsustumisest ning otsustusvabaduse ja kerksuse suurenemisest. Siin on E&Y uuringu kohaselt varasemad muudatused suuremas osas oma eesmärgi juba saavutanud, Eesti avalik sektor on sisuliselt üle läinud e-arvetele ja see olukord enam oluliselt muutumas ei ole. Kokkuvõttes ei ole antud muudatuse koondmõju eeldatavasti suur. Ühest küljest puudutab see küll suurt sihtrühma – ettevõtjaid, raamatupidajaid, e-arvete operaatoreid ja tarkvara arendajaid. Teisest küljest on muudatuse eesmärk võtta kasutusele e-arvete Euroopa standard, mis on ka täna juba seaduses olemas. Seega ei ole muudatus drastiline ning mõjutatud isikute suhtes on see pigem vabastava, mitte piirava iseloomuga. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Euroopa standardile üleminek eeldab raamatupidamisteenuste pakkujatelt ja e-arvete operaatoritelt täiendavaid arendustöid nii tarkvara- ja äriprotsesside uuendamiseks kui ka näiteks globaalse e-arvete võrgustikuga PEPPOL (PanEuropean Public Procurement Online) 6 Reaalmajanduse majandusliku mõju uuringu lõpparuanne, kättesaadav: https://realtimeeconomy.ee/sites/default/files/2022- 04/Reaalajamajanduse%20majandusliku%20mo%CC%83ju%20uuringu%20lo%CC%83pparuanne%20%28eesti% 20keeles%29.pdf (04. detsember 2023). 7 Kättesaadav: https://www.fin.ee/media/4658/download (04. detsember 2023). 4/5 liitumiseks. Näiteks Riigi Tugiteenuste Keskus on hinnanud üleminekuks vajalike tööde mahuks ligikaudu 45000 eurot, Registrite ja Infosüsteemide Keskus on hinnanud PEPPOL-iga liitumise halduskulusid ligikaudu 7000 eurole aastas, nende kuludega on saanud asutuste eelarve planeerimisel arvestada ja valmisolek rakendamiseks on olemas. Riigi poolsete toetavate meetmetena soovitasid E&Y uuringu koostanud eksperdid pakkuda ettevõtetele laiemat äriarvestusprotsesside digitaliseerimise toetust, mis võiks hõlmata tuge nii majandustarkvara uuendamisele, infosüsteemide omavahelisele liidestamisele kui ka e-arvete Euroopa standardi kasutamisele. Siin on EAS vastava toetusmeetme8 tänaseks juba rakendanud. Samuti soovitasid E&Y analüütikud tõsta potentsiaalsete tulevaste kasutajate teadlikkust e- arvete kasutusvõimalustest. Peamiseks sihtrühmaks oleks siin raamatupidamisteenuse pakkujad ja ettevõtete raamatupidajad, kuna e-arved mõjutavad nende tööd kõige enam. Ka siin on MKM vastava koolitusmeetme9 tänaseks rakendanud. 8. Rakendusaktid Eelnõu seadusena jõustumine ei too kaasa vajadust kehtestada uusi rakendusakte. HMS § 93 lõike 1 kohaselt kehtib RPS § 71 lõige 10 alusel välja antud rahandusministri 11. aprilli 2017. a määrus nr 24 „Masintöödeldava algdokumendi juhendi kehtestamine volitusnormi kehtetuks tunnistamiseni. 9. Seaduse jõustumine Käesoleva seaduse jõustumise kuupäevaks on plaanitud 1. jaanuar 2025. a. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõule eelnes väljatöötamiskavatsus, mis saadeti huvipooltele tagasiside saamiseks rahandusministri kirjaga nr 1.1-10.1/2550-1 6. aprillil 2023. Väljatöötamiskavatsus ja selle tagasiside kokkuvõte (kooskõlastustabel) on lisatud siinsele eelnõu seletuskirjale. Eelnõu saadetakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Justiitsministeeriumile. Samuti teavitatakse kõiki väljatöötamiskavatsusele tagasisidet andnud huvipooli: a) ITL; b) Registrite ja Infosüsteemide Keskus; c) Raamatupidamise Toimkond; d) Eesti Raamatupidajate Kogu; e) Audiitorkogu; f) Eesti Kaubandus-Tööstuskoda; g) EVEA; h) Pangaliit. Algatab Vabariigi Valitsus …… 2024. a. (allkirjastatud digitaalselt) 8 E-arve arenduste toetusvoor, vt: https://eas.ee/grants/e-arve-toetus/ (04. detsember 2023). 9 Koolitus ettevõtjatele "Kuidas olla tõhusam ettevõtja – digitaliseerumine ja raamatupidamisteenused". Vt: https://realtimeeconomy.ee/uudised/e-arvete-koolitused-ettevotjatele-ja-raamatupidajatele (11. september 2023). 5/5  Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 – Kooskõlastustabel Kooskõlastustabel raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muutmise seadusele Jrk nr Huvirühm Märkus Otsus Põhjendus 1. Eesti Infotehnoloogia ja 1. Peame oluliseks rõhutada, et Sobib eelnõuga, Eelnõuga ei keelata ühegi teise Telekommunikatsiooni muudatuse näol ei tohi olla muutmisvajadus arveformaadi (sh praeguse Eesti Liit tegemist kohustusliku Euroopa puudub. standardi järgse e-arve formaadi) standardi kasutuselevõtuga Eesti kasutamist, milles tehingu standardi asemel, vaid pigem selles osapooled on kokku leppinud. suunas liikumise toetamisega. ITL Formaadivabadus on tagatud ka toetab ärivabadust ja RPS §71 lõikega 1. formaadivabadust. 2. ITL toetab väga RPS-i muudatust, Sobib eelnõuga, mis annab kõigile end äriregistris e- muutmisvajadus arve vastuvõtjatena registreeritud puudub. raamatupidamiskohustuslastele õiguse nõuda kauba või teenuse ostmisel teiselt raamatupidamis- kohustuslaselt Euroopa standardile vastavat e-arvet. ITL-ini on jõudnud mitmed juhtumid praktikast, kus ettevõtted on olnud hädas saamaks e-arvet, s.h kohaliku omavalitsuse asutuselt. Seetõttu peame kavandatava õiguse lisamist RPS-i väga vajalikuks. 3. ITL-i ettepanek on lisada Arvestamata. Pole praktikas teostatav. See kavandatavasse eelnõusse säte, eeldaks asutatava ettevõtte poolt e- 1/9  Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 – Kooskõlastustabel mille kohaselt on e-arvete arvete operaatori või kasutuselevõtmine kohustuslik raamatupidamisteenuse osutaja kõikide uute loodavate ettevõtete valimist ja lepingu sõlmimist enne jaoks. Selleks tuleb ettevõtte äriregistrisse kandmist. äriregistris registreerimisel märkida automaatselt ettevõte e-arve vastuvõtjaks. 2. Registrite ja 1. Euroopa standardile üleminekuks ja Arvestatud Eelnõuga ei keelata ühegi senise Infosüsteemide Keskus PEPPOL-iga liitumiseks osaliselt. arveformaadi edasi kasutamist. vajalikeks] arendusteks võiks Seega saavad kõik raamatupidamis- kuluda kuni 3 aastat, millega tuleks kohustuslased Euroopa standardi seaduse jõustumise tähtaja rakendada sujuvalt, vastavalt oma määramisel arvestada ärivajadustele, teenuste väljaarendamisele raamatupidamistarkvara loovate ettevõtete poolt, ja soovi korral ka teenusepakkujat vahetades. Eelnõu jõustumisaega on pikendatud ja see on planeeritud ligikaudu aastase viitega alates vastuvõtmisest, mis peaks jätma piisava ja sobiva kohanemisaja. 2. Nii ühekordsete arenduste Arvestamata. Toetame ettepaneku mõtet, kuid elluviimiseks kui ka hilisemateks selle lahendamine ei kuulu RPS-i vajalikeks muudatusteks võiks reguleerimisvaldkonda. jätkuvalt pakkuda raamatupidamistarkvara teenuse pakkujatele toetusi nagu MKM on seda täna teinud. 2/9  Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 – Kooskõlastustabel 3. Raamatupidamise Toimkond toetab VTK eesmärki laiendada Sobib eelnõuga, Toimkond e-arvete kasutust erasektoris, üldjoontes on muutmisvajadus pakutud lähenemine sobiv. puudub. 4. Eesti Raamatupidajate 1. Eesti Raamatupidajate Kogu Arvestamata. Ettepanek tähendaks praeguse Kogu hinnangul ei ole mõistlik muuta keelu jätkamist kõikide muude RPS § 71 lg (7) täies ulatuses, st arvevormide kasutamisele avalikus pehmendada juba olemasolevat sektoris. Antud keeldu mitte kohustuslikku nõuet leevendades tekiks õiguslik riigiraamatupidamiskohustuslasele, vastuolu seaduse kohaliku omavalitsuse üksusele, väljatöötamiskavatsuse käigus avalik-õiguslikule juriidilisele läbiviidud võimalike regulatiivsete isikule või raamatupidamis- lahendusete analüüsi tulemuseks kohustuslasele, kelle üle oleva ’ostja valib’ printsiibiga – eelnimetatutel on otseselt või mõlemat printsiipi korraga kaudselt valitsev mõju või kes on rakendada ei saa. Samuti oleks see hankija riigihangete seaduse § 5 vastuolus analüüsis viidatud tähenduses. vajadusega tagada avaliku sektori toimepidevus kriisiolukordades. 2. Seetõttu oleks ERK ettepanek mitte Arvestamata. Sisuliselt on ettepanekus viidatud siduda e-arve nõuet arve õigus ’keelduda muudes tasumisega ning sõnastada RPS § formaatides arvetest’ samaväärne 71 lõige 7 järgmiselt: eelnõu praeguse sõnastusega, mis „§ 71 (7) Kauba võõrandamisel või annab õiguse nõuda e-arvet teenuse osutamisel ’soetatud kauba või teenuse eest riigiraamatupidamiskohustuslasele, tasumiseks’. Seetõttu puudub kohaliku omavalitsuse üksusele, põhjus muuta esialgset avalik-õiguslikule juriidilisele formuleeringut, milleni jõuti isikule või raamatupidamis- väljatöötamiskavatsuse käigus. kohustuslasele, kelle üle eelnimetatutel on otseselt või 3/9  Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 – Kooskõlastustabel kaudselt valitsev mõju või kes on hankija riigihangete seaduse § 5 tähenduses, esitab raamatupidamiskohustuslane masintöödeldava arve (edaspidi e- arve). Käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt end äriregistris e-arve vastuvõtjana registreerinud raamatupidamiskohustuslane võib soetatud kauba või teenuse eest nõuda müüjalt e-arve esitamist ja keelduda muudes formaatides arvetest. E-arve peab vastama e- arveldamise Euroopa standardile, mille kohta on avaldatud viide Euroopa Liidu Teatajas.“ 3. Uuele standardile üleminek on Arvestatud Eelnõuga ei keelata ühegi senise ajamahukas töö, mistõttu soovitame osaliselt. arveformaadi edasi kasutamist. kaaluda Euroopa standardi Seega saavad kõik raamatupidamis- kasutuselevõttu puudutav punkt kohustuslased Euroopa standardi jõustada seadusega 1,5 aastat pärast rakendada sujuvalt, vastavalt oma RPS muutmise seaduse kehtima ärivajadustele, teenuste hakkamist. Muudatus, mis väljaarendamisele puudutab e-arvete väljastamist raamatupidamistarkvara loovate kliendi nõudmisel, nii pikka ettevõtete poolt, ja soovi korral ka ettevalmistusaega ei vaja ning teenusepakkujat vahetades. Eelnõu antud muudatuse võib sisse viia jõustumisaega on pikendatud ja see koheselt seaduse jõustamisel. on planeeritud ligikaudu aastase viitega alates vastuvõtmisest, mis 4/9  Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 – Kooskõlastustabel peaks jätma piisava ja sobiva kohanemisaja. 4. Kuna tänasel päeval esineb Arvestamata. Euroopa e-arve standardi ei saa mitmeid probleeme e-arve reguleerida siseriikliku õigusaktiga. operaatorite andmevahetuses, siis See on elav, ajas muutuv ja arenev teeme ettepaneku Euroopa süsteem, mida arendatakse eriala standardi kasutuselevõtuga ekspertide rahvusvahelises kehtestada täiendavalt koostöös, sh ka Eesti eksperte Rahandusministri määrusega Eestis kaasates. kasutatava e-arve andmekoosseisu kirjeldus. 5. RPS muutmisel palume üle vaadata Arvestatud RPS §71 lõige 1 sätestab, et § 71 lõige 1, mis ülaltoodud osaliselt. masintöödeldava algdokumendi muudatuse valguses ei ole meie vorming ja esitamise tingimused hinnangul enam asjakohane. lepitakse kokku tehingupartnerite Samuti palume täiendada RPS vahel, või partneri puudumisel selliselt, et oleks üheselt mõistetav, määrab vormingu mis on algdokument - kas raamatupidamiskohustuslane ise. masinloetav XML fail või Seega säilitab see ka tulevikus oma taasesitatav visuaalne dokument. olulisuse tehingu- ja ERK hinnangul on selleks formaadivabaduse tagamiseks taasesitatav visuaalne dokument. majanduses. Samas tunnistatakse eelnõuga kehtetuks RPS § 71 lõiked 4, 5 ja 6, mis muudatuste järgselt oma asjakohasuse kaotavad. Nõustume ka kirjas toodud algdokumendi käsitlusega, kuid see 5/9  Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 – Kooskõlastustabel ei vaja seaduse muutmist. Vastavalt RPS § 7 lõikele 1 on algdokument ’tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolele tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust’. Seega peab algdokument olema lisaks masinloetavusele alati ka kompetentse ja sõltumatu osapoole jaoks inimloetav, ehk visuaalne dokument. 6. RPS § 12 lõike 1 kohaselt peab Arvestamata. Mõistame kirjas toodud seisukohta, raamatupidamiskohustuslane sh kestlikkuse vaatepunktist. raamatupidamise algdokumente Algdokumentide säilitustähtaja säilitama seitse aastat alates selle lühendamine jääb siiski väljapoolse majandusaasta lõpust, kui siinse eelnõu ja sellele eelnenud majandustehing algdokumendi väljatöötamiskavatsuse ulatust. alusel raamatupidamisregistris kirjendati. ERK hinnangul on antud 7 aastat liiga pikk aeg. Raamatupidajate praktikast tuleneb, et 6 ja 7 aasta vanuseid andmeid läheb vaja väga üksikutel juhtudel, mistõttu ei kaalu see üles kõigi raamatupidamiskohustuslaste dokumentide säilitamise kohustusest tulenevat kulu. Kuna enamus dokumente säilitatakse 6/9  Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 – Kooskõlastustabel elektroonselt, siis kestlikkuse seisukohalt on oluline, et mittevajalikke andmeid ei säilitataks andmeserverites liiga kaua. Seetõttu teeme ERK poolt ettepaneku dokumentide säilitamise aeg vähendada 5 aastani. 7. Tunnistades kehtetuks RPS § 71 Arvestatud. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks lõike 10, siis ei ole ka lõige 11 RPS §71 lõiked 10 ja 11. asjakohane. 5. Audiitorkogu Toetame väljatöötamise kavatsuse Sobib eelnõuga, eesmärki soodustada Eestis e-arvete muutmisvajadus vabatahtlikku kasutuselevõttu ja puudub. üleminekut ühtsele Euroopa e-arvete standardile ning selleks vajalike muudatuste tegemist raamatupidamise seaduses. Leiame samuti, et kavandatavad muudatused soodustavad e-arvete laialdasemat kasutusevõttu ja aitavad kaasa dokumendikäibe lihtsustamisele ka erasektori omavahelistes tehingutes. Toetame e-arvete kasutuselevõtul vabatahtlikku, ostja otsustusel põhinevat lähenemist ja avaliku sektori juriidiliste isikute ja asutuste võimalust vastu võtta arveid ka muus vormis kui ainult e-arved. 6. Eesti Kaubandus- 1. Kaubanduskoda on seisukohal, et Sobib eelnõuga, Eelnõu vähendab e-arvetega Tööstuskoda e-arvete kasutuselevõtu suhtes muutmisvajadus seonduvat regulatiivkoormust toimub loomulik järkjärguline puudub. Eestis, mitte ei suurenda seda. üleminek ning seaduse tasandil Senise riikliku topelt-standardi 7/9  Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 – Kooskõlastustabel regulatsiooni loomiseks vajadus asemel jääb seadusesse üks ühtne puudub. Raamatupidamise seaduse standard, säilitades samas muutmise seaduseelnõu VTK puhul võimaluse muude formaatide tuleb arvesse võtta, et plaanitavad kasutamiseks, kui tehingu muudatused toovad endaga osapooled seda soovivad. Samuti väikeettevõtjatele kaasa suurema asendub väikeettevõtete kohustus koormuse ja kulude kasvu. esitada avaliku sektori klientidele Väikeettevõtjate seas on esmatähtis igal juhul e-arveid nüüd tõsta teadlikkust e-arvete kokkuleppevõimalusega. rakendamiseks, mis omakorda soodustab loomulikku järkjärgulist üleminekut e-arvetele. 2. Kehtiva seaduse kohaselt on Sobib eelnõuga, võimalik esitada e-arveid nii Eesti muutmisvajadus standardi kui ka Euroopa standardi puudub. järgi. Kaubanduskoda peab õigeks liikuda ühtse standardi kasutamise suunas. Kui e-arvete kasutamine ettevõtete seas suureneb, siis lihtsustab ettevõtete tegevust see, kui kõik e-arved on koostatud ühe standardi järgi. Siiski ei tohiks üleminek ühele e-arve formaadi kasutamisele toimuda liiga kiiresti ning sellega peavad kaasa tulema erinevad osapooled. 7. Eesti Pangaliit MTÜ Ei esitanud seisukohti. 8. Teenusmajanduse Koda Ei esitanud seisukohti. 9. FinanceEstonia MTÜ Ei esitanud seisukohti. 8/9  Raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 – Kooskõlastustabel 10. Riigikogu Kantselei Väljatöötamiskavatsuse arutelu toimus ja Sobib eelnõuga, Arutelu käigus tekkinud küsimused seisukohad kajastuvad Riigikogu muutmisvajadus said vastatud, märkuseid eelnõu majanduskomisjoni istungi protokollis nr puudub. kohta ei olnud, eelnõud oodatakse 5, 09. mai 2023 Riigikogu menetlusse 2024. aasta alguses. 11. Riigi Tugiteenuste Riigi Tugiteenuste Keskus on hinnanud Sobib eelnõuga, Keskus vajalike tööde mahuks ligikaudu 45000 muutmisvajadus eurot. Kui muudatus tehakse, oleme valmis puudub. rakendama. 9/9