Perioodi 2023–2027 maapiirkonna ettevõtjate konkurentsivõime suurendamise investeeringutoetus

SELETUSKIRI regionaalministri määruse „Perioodi 2023–2027 maapiirkonna ettevõtjate konkurentsivõime suurendamise investeeringutoetus“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Regionaalministri määrus „Perioodi 2023–2027 maapiirkonna ettevõtjate konkurentsivõime suurendamise investeeringutoetus“ (edaspidi eelnõu) kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS) § 7 lõike 2 ja § 24 lõike 1 alusel. Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 1 (edaspidi ÜPP-strateegiakavade määrus), artikliga 73. Eelnõu on vajalik „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava 2023– 2027“2 (edaspidi strateegiakava) sekkumise 8.1 „Investeeringud ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks“ raames antava ettevõtjate konkurentsivõime suurendamise investeeringutoetuse (edaspidi toetus) rakendamiseks. Toetus lähtub strateegiakava erieesmärgist 8 „Edendada tööhõivet, majanduskasvu, sotsiaalset kaasatust ja maapiirkondade arengut“ ning panustab „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“3 (edaspidi PõKa) esimese alaeesmärgi „Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud keskkond“ saavutamisse. Täpsemalt panustab toetus PõKa tegevussuuna 6 „Maa- ja rannapiirkonna areng“ eesmärgi „Maapiirkonnas on kasvava lisandväärtusega mitmekesine ettevõtlus“ saavutamisse. Lähtuvalt PõKast on tähtis pöörata tähelepanu, et luuakse eeldused uute atraktiivsete töökohtade tekkimiseks maapiirkonnas. Seejuures on teada, et peamisteks potentsiaalseteks töökohtade loojateks maapiirkonnas on kujunenud väljaspool põllumajandusvaldkonda tegutsevad tootmis- ja teenindusettevõtted. Maapiirkondade majanduslik areng, töökohtade olemasolu ja inimeste sissetulek sõltub suurel määral maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate konkurentsivõimest. Ettevõtja konkurentsivõimet iseloomustab tema suutlikkus teenida kasumit, seejuures kasvatades müügitulu, suurendades töötajate sissetulekuid ning tagades ettevõtja kestliku arengu. Sellised ettevõtjad on suurema tõenäosusega võimelised looma maapiirkonda uusi hästi tasustatud töökohti. Toetuse andmise vajadus tuleneb sellest, et konkurentsivõimeliste ettevõtjate osakaal maapiirkonnas suureneks. Toetuse eesmärk on maapiirkonnas püsivalt tegutsevate ettevõtjate konkurentsivõime kasv, mis on eelduseks uute hästi tasustatud atraktiivsete töökohtade lisandumisele ning toetuse oodatav tulemus on toetatud projekti raames loodud uued töökohad maapiirkonnas. Toetuse andmise eesmärk on maapiirkonnas püsivalt tegutsevate ettevõtjate konkurentsivõime tugevdamiseks vajalike investeeringute tegemine, mis aitavad kaasa ettevõtja jaoks uudse ja arenguks olulise tehnoloogia või infotehnoloogilise lahenduse kasutusele võtmisele või ressursitõhususe parandamisele, sh Euroopa rohelises kokkuleppes püstitatud 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186). 2 Kättesaadav https://www.agri.ee/euroopa-liidu-uhise-pollumajanduspoliitika-strateegiakava-2023-2027. 3 Kättesaadav https://www.agri.ee/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030. 1 kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamisele, ning mis aitavad tagada regionaalselt tasakaalustatud arengu. Võrreldes eelmise programmiperioodi 2014–2020 põllumajandusministri 13. märtsi 2015. a määrusega nr 25 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“ on käesoleva eelnõu suurimaks muudatuseks lihtsustatud kulumeetoditele üleminek ning jooksev taotluste vastuvõtt. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi maaelupoliitika ja analüüsi osakonna peaspetsialist Allar Korjas (tel 625 6162, [email protected]). Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule ja seletuskirjale on teinud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Helen Palginõmm (625 6260, [email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava (625 6523, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 5 peatükist ja 21 paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 sätestatakse reguleerimisala. Eelnõu eesmärk on kehtestada strateegiakava sekkumise 8.1 „Investeeringud ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks“ raames antava ettevõtjate konkurentsivõime suurendamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord. Tulenevalt ELÜPS § 24 lõikest 1 on valdkonna eest vastutaval ministril ehk regionaalministril õigus sätestada maaelu arengu toetuse andmise ja kasutamise täpsemad tingimused ning kord, millest tulenevalt sätestatakse eelnõus toetuse andmine eesmärk, toetatavad tegevused ning nendele esitatavad nõuded, toetuse vorm, määr ja suurus, abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, nõuded taotlejale, taotlusele ja menetlusele, taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine, taotluse hindamine, taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmine, toetuse saaja kohustused ning toetuse maksmine. Eelnõu § 2 sätestab toetuse andmise eesmärgi. Toetuse andmise eesmärk on maapiirkonnas püsivalt tegutsevate ettevõtjate konkurentsivõime kasv, mis on eelduseks uute atraktiivsete töökohtade tekkimisele maapiirkonda. Sellel eesmärgil toetatakse neid tegevusi, mis aitavad kaasa tasakaalustatud regionaalsele arengule ja maapiirkonnas püsivalt tegutsevate ettevõtjate kestlikule arengule uute tehnoloogiate või infotehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtmise või ressursitõhususe parandamise kaudu. Täpsemalt on toetuse andmise oodatavaks tulemuseks Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametiga (edaspidi PRIA) eelnevalt kokku lepitud eelarveprojekti kohaselt soetatud või ehitatud vara sihipärasesse kasutusse võtmine toetuse saaja poolt ja uute täistööajaga töökohtade loomine toetuse saaja püsivas tegevuskohas maapiirkonnas. Töökoha loomist näitab täistööajaga tähtajatu töölepingu sõlmimine uuele töökohale võetud töötajaga. Toetuse pikaajalisem mõju avaldub selles, et paljudel, sh noortel peredel, kvalifitseeritud spetsialistidel, kõrgharidusega töötajatel, kes ootustele vastava töökoha puudumise tõttu maal on pidanud valima elukohaks linnapiirkonna, tekiks edaspidi motivatsioon ja võimalus elada ning töötada maapiirkonnas. Atraktiivne töökoht on selline töökoht, mis vastab potentsiaalse töötaja ootustele palga ja töö iseloomu osas ning need on vastavuses töötaja professionaalse ettevalmistusega. Töökoha 2 atraktiivsust ei ole võimalik mõõta ühe konkreetse mõõdikuga. Oluline on, et toetatud projektide raames loodaks eelkõige selliseid töökohti, mis tooksid maapiirkonda juurde hea erialase ettevalmistusega spetsialiste ja pakuks maapiirkonnas elavatele inimestele võimalusi leida ootustele vastav töökoht kodukoha lähedal. Eelnõu § 3 sätestab riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise õiguslikud alused. Toetuse andmisel tuleb jälgida, kas toetust antakse vähese tähtsusega abina või regionaalabina. Kui määruse alusel antav toetus on investeeringuteks antav regionaalabi komisjoni määruse (EL) nr 651/20144 artikli 14 tähenduses, kohaldatakse sellele nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. Nimetatud määruse artiklis 13 on sätestatud regionaalabi mõiste ulatus ja artiklis 14 sätestatakse tingimused, mille kohaselt regionaalabi meetmed on Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi ELTL) artikli 107 lõike 3 tähenduses siseturuga kokkusobivad ja vabastatakse ELTL-i artikli 108 lõike 3 kohasest teavitamisest. Kui määruse alusel antav toetus on käsitatav vähese tähtsusega abina komisjoni määruse (EL) nr 1407/20135 tähenduses, kohaldatakse vastavas määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Näiteks kui toetust antakse sellisele projektile, mis on seotud ELTL-i I lisas nimetatud toodete tootmisega, ei ole ÜPP-strateegiakavade määruse artikli 145 lõike 2 kohaselt riigiabi reeglite kohaldamine vajalik, sest riigiabi eeskirjasid kohaldatakse üksnes juhul kui toodetakse ELTL- i I lisas nimetamata tooteid. Eelnõu § 4 sätestab toetatavad tegevused. Lõike 1 kohaselt toetatakse projekti eesmärkide saavutamiseks vajaliku materiaalse ja immateriaalse vara soetamist ning ehitise ehitamist. Toetust kohaldatakse strateegiakava jaotises 4.7.2. määratletud maapiirkonnas, täpsemalt maalises või väikelinnalises asustuspiirkonnas (edaspidi maapiirkond), väljaspool Tallinnaga piirnevaid valdu nagu Harku, Saue, Saku, Kiili, Rae, Jõelähtme ja Viimsi. Ehitise ehitamisel kehtib lisaks nõue, et selle peab ellu viima taotleja püsivas tegevuskohas, mis asub samuti maapiirkonnas väljaspool Tallinnaga piirnevaid nimetatud valdu. Maapiirkond on maaline ja väikelinnaline asustuspiirkond vastavalt Statistikaameti poolt välja töötatud linnalise, väikelinnalise ja maalise asustuspiirkonna tüübi ja klastrite määramise metoodikale6. Asustuspiirkonnad jagunevad maaliseks, väikelinnaliseks ja linnaliseks. Maaline asustuspiirkond on selline, kus rahvastiku tihedus on väiksem kui 200 elanikku ruutkilomeetril või kus tihedama asustusega klastri rahvaarv on alla 5000 elaniku. Väikelinnaline asustuspiirkond on selline, kus suurem osa elanikest elavad piirkonnas, kus rahvastiku tihedus on suurem kui 200 elanikku ruutkilomeetril kuid väiksem kui 1000 elanikku ruutkilomeetril ning rahvaarv sellise tihedusega klastris on suurem kui 5000 inimest. Linnaline asustuspiirkond on selline, kus suurem osa elanikest elavad piirkondades, kus rahvastiku tihedus on suurem kui 1000 elanikku ruutkilomeetril ja rahvaarv sellise tihedusega klastris on suurem kui 5000 inimest. 4 Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78). 5 Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8). 6 Kättesaadav https://www.stat.ee/sites/default/files/2022-05/Asustuspiirkond_1.pdf. 3 Ehitamise all on mõeldud ehitusseadustiku § 4 lõike 1 kohaselt ehitise püstitamist, rajamist, paigaldamist, lammutamist ja muud ehitisega seonduvat tegevust, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused. Ehitise lammutamine on ehitusseadustiku § 4 lõike 4 kohaselt ehitamine, mille käigus ehitis eemaldatakse või likvideeritakse osaliselt või täielikult. Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale sellega olemuslikult sarnane ehitis, võib seda käsitleda ehitise ümberehitamisena ehk taastamisena. Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale olemuslikult uus ehitis, on tegemist ühe ehitise lammutamise ja teise ehitise ehitamisega, see tähendab püstitamise või rajamisega. Lammutamine on toetatav tegevus, kui see on projekti raames vajalik uue ehitise püstitamiseks või olemasoleva ehitise ümberehitamiseks. Immateriaalse vara puhul lähtutakse komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punktist 30, mille kohaselt on immateriaalne vara selline vara, millel ei ole füüsilist olemust, näiteks patendid, litsentsid või muu intellektuaalomand. Nimetatud määruse artikli 14 lõike 8 kohaselt on immateriaalse vara soetamine abikõlblik, kui see vastab järgmistele tingimustele: a) vara kasutatakse üksnes abi saavas ettevõttes; b) vara on amortiseeritav; c) vara ostetakse turutingimustel toetuse saajaga mitteseotud kolmandalt isikult; d) vara on arvatud toetuse saaja varade hulka ja see jääb vähemalt kolmeks aastaks seotuks sihtotstarbega, mille jaoks toetatava projekti raames abi antakse. Eelarveprojekti koostamisel tuleb silmas pidada, et toetuse abil soetatav või ehitatav vara peab olema kooskõlas taotlemisel esitatud teabega ettevõtja plaanide ja prognooside kohta ning ettevõtja majandustegevuse seisukohast põhjendatud ja sedavõrd kauakestev, et toimida tavapärases kasutuses vähemalt kolm aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest. Väikevahendid, mille maksumus on madal või mille eeldatav kasulik eluiga on lühike ning mis ettevõttes tavaolukorras aasta jooksul kuluks kantaks, toetatavad ei ole. Näiteks kohviku käivitamisega seotud investeeringu puhul saab toetatavaks pidada külmletti tortide ja kookide hoidmiseks, professionaalseid köögiseadmeid jmt, mille kasulik eluiga aktiivse kasutamise puhul on eeldatavalt vähemalt kolm aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest, kuid toetatavaks ei saa pidada näiteks nugade, kahvlite ja taldrikute soetamist. Näiteks autoremonditöökoja puhul ei saa pidada toetatavaks kruvikeerajate, mutrivõtmete ja tõmmitsate soetamist, kuid saab pidada toetatavaks keevitusaparaadi, rehvimontaažipingi või rataste tasakaalustamise seadme soetamist. Lõige 2 sätestab, et taotleja püsiv tegevuskoht maapiirkonnas peab asuma taotlusel näidatud projekti elluviimise kohas. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 29 kohaselt on juriidilise isiku püsiv tegevuskoht tema püsiva ja kestva majandus- või kutsetegevuse koht. Püsiva tegevuskoha määratlemisel lähtutakse vähemalt kolmest aspektist. Esiteks peab olema tegemist üheselt määratletava kohaga. Selliseks kohaks võib olla näiteks taotleja tootmishoone, töökoda, majutuskoht, kauplus, kohvik jne. Teiseks peab tegemist olema kindla kohaga, mida iseloomustab geograafiline püsivus pikema aja jooksul. Püsivaks tegevuskohaks ei saa lugeda paika, kus näiteks tee-ehituse ajaks on seatud üles ajutine asfaldi tootmise üksus või objekt, kus ajutiselt paiknevad ehitusmasinad ja soojakud. Kolmandaks peab ettevõtja majandustegevus toimuma selle koha kaudu. Ettevõtja kogu majandustegevus ei pea toimuma seal kohas. Piisab sellest, kui see toimub selle koha kaudu või on selle kohaga seotud. Näiteks ettevõtte puhul, kelle müügimeeskond asub maakonna keskuses, kuid kelle tootmisüksus asub konkreetses asukohas maapiirkonnas, saab tootmisüksust lugeda püsivaks tegevuskohaks maapiirkonnas. Püsivaks tegevuskohaks ei saa pidada ehitist, mida kasutatakse üksnes ettevõtjale kuuluva vara hoiustamiseks, materjalide või kauba ladustamiseks, ettevõtjale vajaliku kauba kokku toomiseks või ettevõtjale vajalike kuid mitte igapäevaste ettevalmistus- või abitööde 4 teostamiseks. Näiteks ei saa püsivaks tegevuskohaks lugeda ehitist, kus pelgalt hoiustatakse töövahendeid või materjali. Püsiv tegevuskoht tähendab kindlat kohta, mille kaudu toimub ettevõtja igapäevane majandustegevus ja kust vajadusel tehakse väljasõite klientide juurde teenuse osutamiseks. Selleks, et tegevuskohta saaks vaadelda püsivana, peab ettevõtja poolt teostatav majandustegevus olema olulisel määral korraldatud antud kohas maapiirkonnas ning see koht on vähemalt ühe töötaja, kes vastutab konkreetse majandustegevuse eest, peamiseks töötegemise kohaks. Eelnõus ei sätestata ammendavat tõendite loetelu, mille puhul saab kindlalt väita, et ettevõtja majandustegevus toimub konkreetses kohas. Tegevuskoha ning selle püsivuse ja kestuse määratlemisel lähtub PRIA kogumis ettevõtja poolt esitatud selgitustest ja kogunenud tõenditest. See tähendab, et tõendite ja selgituste pinnalt peab PRIA-l kujunema kindel veendumus ettevõtja majandustegevuse toimumise osas konkreetses kohas maapiirkonnas. Lõige 3 sätestab toetuse kolm prioriteetset tegevust. Taotleja konkurentsivõime suurendamine peab toimuma vähemalt ühe järgmise prioriteedi kaudu: 1) taotleja jaoks uudse tehnoloogia kasutuselevõtmine või 2) uute infotehnoloogilise lahenduse kasutuselevõtmine taotleja poolt või 3) taotleja ressursitõhususe parandamine. Seega on taotleja kavandatav tegevus (edaspidi projekt) toetatav ainult sellisel juhul, kui see on seotud vähemalt ühe mainitud prioriteetse tegevusega. Nimetatud prioriteedid on paika pandud strateegiakavas sekkumise 8.1 „Investeeringud ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks“ fookuse kirjelduse juures ja tulenevad esiteks vajadusest viia maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate tootlikkus ja tehnoloogilist tase oluliselt lähemale linnapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate tasemega ja teiseks aidata kaasa euroopa rohelises kokkuleppes seatud eesmärkide saavutamisele, sealhulgas digipöörde ja ressursitõhususe osas. Kolmandaks on eelpool nimetatud prioriteedid olulised tasakaalustatud regionaalarengu seisukohast, kuivõrd seavad sekkumise fookuse maapiirkonnas tegutsevate ettevõtete konkurentsivõime tugevdamisele, mis on eelduseks atraktiivsete hästi tasustatud töökohtade osakaalu kasvule maapiirkonnas. See omakorda loob eelduse, et rohkem hea erialase ettevalmistusega spetsialiste ja nende peresid saavad oma elu- ja töökoha siduda tulevikus maapiirkonnaga. Lõige 4 sätestab nõuded, mis peavad olema täidetud toetuse kasutamiseks ehitise ehitamisel või juhul kui toetuse abil soetatav seade kavatsetakse paigaldada konkreetsesse ehitisse. Kui toetuse abil soetatav seade paigaldatakse ehitisse, peab taotlejal olema õigus kasutada seda ehitist või vastavat osa sellest ehitisest asjaõiguslikul või võlaõiguslikul alusel, näiteks omandi, hoonestusõiguse, kasutusvalduse või üüri- või rendilepingu alusel vähemalt kolm aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest. Sellisteks seadmeteks on näiteks autoremondi töökotta paigaldatavad tõstukid, köögiseadmed toitlustusteenust pakkuvas ettevõttes, hoone katusele paigaldatavad päikesepaneelid jne. Kui toetust taotletakse ehitamiseks, peab ehitise alune maa asuma maapiirkonnas väljaspool Tallinnaga piirnevaid eespool nimetatud valdu ja olema taotleja omandis või peab sellele maale olema seatud taotleja kasuks hoonestusõigus vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest. Kui seade paigaldatakse kaasomandis olevasse ehitisse või kui ehitisealune maa on kaasomandis, peab taotlejal olema kaasomaniku kirjalik nõusolek projekti elluviimiseks. Nimetatud nõuete eesmärk on tagada, et taotlejal on õigus ja võimalus kavandatud kohta seade paigaldada või ehitis ehitada ning neid pärast ka sihipäraselt kasutada. Nimelt peab toetuse saaja olema võimeline täitma eelnõu § 15 lõikes 4 sätestatud nõuet, mille kohaselt peab ta tagama projekti sihtotstarbelise kestuse, sh säilitama ja kasutama toetuse abil soetatud või ehitatud vara sihtotstarbeliselt, vähemalt kolm aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest. 5 Lõige 5 loetleb majandustegevuse valdkonnad, millele suunatud projektid toetatavad ei ole. Loetelu aluseks on justiitsministri 28. detsembri 2005. aasta määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisa 16 „Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaator (EMTAK)“ (edaspidi EMTAK) tegevusalad. Ei toetata järgmisi tegevusalasid: - hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK 2008, jagu R, alajagu 92); - finants- ja kindlustustegevus (EMTAK 2008, jagu K); - kinnisvaraalane tegevus (EMTAK 2008, jagu L); - juriidilised toimingud ja nõustamine (EMTAK 2008, jagu M, alajagu 69 ja 70); - rentimine ja kasutusrent (EMTAK 2008, jagu N, alajagu 77); - põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (EMTAK 2008, jagu A). Eetilistel kaalutlustel ei motiveerita ega toetata rahaliselt ettevõtjaid alustama või laiendama oma tegevust hasartmängude ja kihlvedude korraldamise valdkonnas. Finants- ja kindlustustegevuse, kinnisvaraalase tegevuse ja juriidiliste toimingute valdkonnad on selles toetuses välistatud põhjusel, et nendes valdkondades on turutõrge võrreldes teiste valdkondadega suhteliselt väiksem. Rentimine on välistatud põhjusel, sest antud toetuse raames toetatakse sellise vara soetamist, mida kasutatakse tootmiseks või teenuse osutamiseks, kuid mitte rentimiseks. Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük on välistatud põhjusel, et oleks tagatud demarkatsioon käesoleva toetuse ja spetsiaalselt põllumajanduse, metsamajanduse või kalapüügi tegevusaladele suunatud toetuste vahel. Riigiabi reeglite kohaselt ja komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 13 kohaselt ei saa anda regionaalabi projektide toetamiseks terasesektori, söesektori, laevaehitussektori, sünteeskiusektori, transpordisektori ning energiatootmise valdkonnas. Sellest tulenevalt ei ole regionaalabi kasutamisel võimalik toetada lisaks lõikes 5 toodud tegevusaladele järgmisi lõikes 6 loetletud tegevusalasid: - raua, terase ja ferrosulamite tootmine (EMTAKi jagu C, alajagu 241); - terastorude, -õõnesprofiilide jms -toruliitmike tootmine (EMTAK jagu C, alajagu 242); - muude terase esmatöötlustoodete tootmine (EMTAKi jagu C, alajagu 243); - metallivalu (EMTAKi jagu C, alajagu 245); - kivi- ja pruunsöe kaevandamine (EMTAKi jagu B, alajagu 05); - laeva- ja paadiehitus (EMTAKi jagu C, alajagu 301); - keemilise kiu tootmine (EMTAKi jagu C, alajagu 206); - maismaaveondus ja torutransport (EMTAKi jagu H, alajagu 49), välja arvatud alajaod 4932 taksovedu, 4942 kolimisteenused ja 4950 torutransport; - veetransport (EMTAKi jagu H, alajagu 50); - õhutransport (EMTAKi jagu H, alajagu 51), välja arvatud alajagu 5122 kosmosetransport; - elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine (EMTAKi jagu D). Projekti tegevusvaldkonna EMTAKi koodi märkimisel taotlusel tuleb taotlejal olla veendunud, et antud tegevusvaldkonnas on tal võimalik tegutseda. Näiteks EMTAKi jagu O hõlmab riikliku iseloomuga tegevusi, mida tavaliselt teostavad avalikõiguslikud asutused. Samas ei ole EMTAKi jagu O tegevusalad antud toetusest otseselt välistatud, sest mõningatel juhtudel võivad selles jaos kirjeldatud tegevusi teostada ka valitsusvälised juriidilised isikud. Lõige 7 sätestab, et projekti elluviimisega tohib alustada taotluse esitamise päevale järgneval päeval. See tähendab, et toetatavate tegevustega seotud siduvaid kohustusi ei tohi olla võetud enne taotluse esitamisele järgnevat päeva. Toetatava tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid ei tohi olla väljastatud enne taotluse esitamisele järgnevat päeva. Toetatavate tegevustega seotud kulude eest ei tohi olla tasutud enne taotluse esitamisele järgnevat päeva. Erandiks on ehitusprojekti koostamisega seotud kulu, mis on abikõlblik alates 01.01.2023, kuid seda ainult sellisel juhul, kui toetust antakse vähese tähtsusega abina. 6 Eelnõu § 5 sätestab toetuse vormi, suuruse ja määra. Lõige 1 sätestab, et toetust antakse ÜPP-strateegiakavade määruse artikli 83 lõike 1 punkti c kohaselt kindlasummalise maksena ja sama artikli lõike 2 punkti b kohaselt üksikjuhtumipõhiselt koostatud ja PRIA-ga eelnevalt kokku lepitud eelarveprojekti kohaselt. See tähendab, et toetus makstakse välja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kindlas summas ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud oodatavate tulemuste täieliku saavutamise korral. Oodatavate tulemuste osalisel saavutamisel jääb toetus välja maksmata. Kindlasummaline makse tähendab, et selle puhul arvutatakse abikõlblikud kulud vastavalt varem PRIA-ga kokku lepitud eelarveprojekti alusel. Seega ei pea toetuse saaja iga üksikut kulu tõendava dokumendiga seostama ning seetõttu ei ole vajalik esitada tõendeid kulude abikõlblikkuse kohta, kuna nende abikõlblikkus on kindlasummalise makse puhul tõendatud juba varem. Samas peab aga põhjalikumalt tõendama tegevuse elluviimise tulemust. Lihtsustatud kulumeetodi kasutamise peamine eesmärk on lihtsustada määruse rakendamist nii toetuse saajatele, kes ei pea kuludokumente esitama kui ka PRIA-le, kes ei pea kuludokumente kontrollima. Lõigete 2 ja 3 kohaselt saab üks ettevõtja strateegiakava rakendamise perioodil kasutada toetust kokku kuni 200 000 euro ulatuses, kusjuures ühe taotluse puhul saab toetuseks määratav summa olla mitte väiksem kui 10 000 eurot. Lõiked 4 ja 5 määratlevad minimaalse ja maksimaalse võimaliku toetusmäära. Toetust saab anda mitte vähem kui 15% ja mitte rohkem kui 40% projekti abikõlbliku kulu maksumusest. Regionaalabi korral sõltub toetuse maksimummäär toetuse andmise ajast ja investeeringu asukohast. Abi andmise hetkeks loetakse PRIA taotluse rahuldamise otsuse tegemise kuupäev. Kuni 31.12.2024 rahuldatud taotluste puhul on toetuse maksimummäär 40% abikõlblikest kuludest. Sealt edasi ajavahemikul 01.01.2025–31.12.2027 on toetuse maksimummäär 35% projekti abikõlblikust kulust juhul, kui investeeringu elluviimise koht ei ole Ida-Virumaa, Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakonnas. Kui projekti elluviimise asukoht on aga nimetatud maakondades, on toetuse maksimummäär ajavahemikul 01.01.2025–31.12.2027 jätkuvalt 40% abikõlblikust kulust. Regionaalabi korral kasutatav väiksem toetusmäär tuleneb Euroopa Komisjoni poolt heaks kiidetud Eesti regionaalabi kaardist aastateks 2022–20277, mille kohasel on lubatud anda regionaalabi (riigiabi regionaalarenguks), ning regionaalabi maksimaalsed määrad ettevõtjate kohta. Eesti regionaalabi kaardi järgi kuulub Eesti ELTL-i artikli 107 lõike 3 punkti c kohaste eelnevalt kindlaksmääratud abikõlblike piirkondade hulka ning elanikkonna hõlmatus on 100% ning abi ülemmäär on väikeettevõtjatele kokku kuni 40% projekti abikõlblikest kuludest. Lõige 6 sätestab, et ühte kontserni kuuluvad või konkurentsiseaduse tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad saavad kokku kasutada toetust kuni ühe ettevõtja kohta sätestatud maksimaalse toetussumma, st kuni 200 000 euro ulatuses. Lõiked 7 kuni 9 täpsustavad vähese tähtsusega abi ja regionaalabi andmise aspekte. Vähese tähtsusega abi puhul saab ühele ettevõtjale antud toetuse suurus koos jooksva majandusaasta ja sellele vahetult eelnenud kahe majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abiga olla mitte rohkem kui 200 000 eurot. Maanteetranspordi valdkonnas tegutsevale tasu eest kaupu vedavale ettevõtjale ei tohi jooksva majandusaasta ja sellele vahetult eelnenud kahe 7 Kättesaadav https://ec.europa.eu/competition/state_aid/cases1/202149/SA_100251_C052527D-0100-C048- 9EF6-B69AACE62B3C_31_1.pdf. 7 majandusaasta jooksul maanteevedudeks antud vähese tähtsusega abi koos toetuse suurusega ületada 100 000 eurot. Maanteetransporditeenusena ei tuleks käsitada integreeritud teenust, nagu kolimisteenused, posti- või kulleriteenused või jäätmete kogumine ja käitlemine, millest transport moodustab vaid ühe osa. Tegevusvaldkonna määratlemisel tuleb lähtuda toetatava projekti sisust. Näiteks kui maanteetranspordi valdkonnas tegutsev ettevõtja soovib toetuse abil ehitada veokitele suurema garaaži, on tal võimalik vähese tähtsusega abi selleks kasutada kuni 100 000 euro ulatuses. Kui maanteetranspordiga tegelev ettevõtja soovib ehitada trassi äärde toitlustuskoha kohviku näol, saab ta vähese tähtsusega abi kasutada 200 000 euro ulatuses. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt. Selle kohaselt hõlmab „üks ettevõtja“ kõik ettevõtted, mille vahel on vähemalt üks järgmistest suhetest: 1) ettevõtja omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust; 2) ettevõtjal on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtja haldus-, juht- või järelevalveorgani liikmetest; 3) ettevõtjal on õigus rakendada teise ettevõtja suhtes valitsevat mõju vastavalt teise ettevõtjaga sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale; 4) ettevõtja, mis on teise ettevõtte aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt kokkuleppele teiste aktsionäride või osanikega üksi sellise ettevõtja aktsionäride või osanike häälteenamust. Toetuse andmisel tuleb võtta arvesse abi kumuleerimisreegleid. Eelnõu § 6 täpsustab, millised kulud on abikõlblikud ja millised kulud ei ole abikõlblikud. Vastavalt eelnõu § 4 lõikes 1 sätestatule antakse toetust materiaalse või immateriaalse vara soetamiseks ja ehitise ehitamiseks. Kui määruses ei ole sätestatud teisiti, siis eelarveprojektis sisalduv kulu on abikõlblik, kui see on projekti elluviimiseks vajalik, mõistlik, majanduslikult põhjendatud ja soodsaim ning kooskõlas sarnase töö või teenuse või vara eest tavapäraselt makstava hinnaga. Toetuse raames on abikõlblik kulu ka toetatava tegevuse nõuetekohase tähistamise kulu. Lõikes 2 on selgitatud, millise kulud ei ole abikõlblikud. Abikõlblik ei ole käibemaks, laenu- või liisinguintress, töötasu, toetusõiguse soetamine, põllumajandustoodete tootmise õiguse soetamine, uuringute tegemine, loomade ja taimede soetamine, maa ja ehitise soetamine ega kontorihoone ehitamine. Abikõlblik ei ole kasutatud vara, sh kasutatud masina, seadme või sisseseade soetamine. Abikõlblik ei ole veo- või sõidukulu, mis ei ole seotud toetuse abil soetatava masina või seadme kohaletoimetamise, paigaldamise või seadistamisega Abikõlblik ei ole turismiseaduse § 18 lõigetes 4, 7, 8, 9 ja 11 nimetatud majutusettevõtte ehitamine ning sellise majutusettevõtte tarbeks masina, seadme või muu vara soetamine. Sellisteks majutusettevõtete liikideks on külalistemaja, kodumajutus, külaliskorter, puhkemaja, külalistemaja ja selline majutusettevõte, mis ei vasta ühelegi turismiseaduse § 18 lõigetes 2–9 nimetatud liigi kirjeldusele. Abikõlblik ei ole sõidu- või veovahendi, sh mootor-, vee-, õhu- või maastikusõiduki, liikurmasina, traktori, jalgratta, pisimopeedi, kergliikuri, tasakaaluliikuri, robotliikuri, niiduki, rööbassõiduki, haagise või auto alusel valmistatud eritöömasina soetamine. Abikõlblik ei ole selline kulu, mis on projekti elluviimise seisukohast põhjendamatu, näiteks toreduslik kulu tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 63 tähenduses või muu ebaoluline kulu või ei ole kulu põhjendatud projekti eesmärgiga ega ettevõtja majandustegevusega projektiga seotud tegevusvaldkonnas. 8 Kulu ei ole abikõlblik, kui eelarveprojektis kirjeldatud töödega on alustatud enne taotluse esitamist või kui on tehtud siduvaid kokkuleppeid, ettemakseid, saadud või tasutud projekti kuludega seotud arveid jne. Erandiks on toetatava ehitise ehitusprojekti koostamisega seotud kulu, kui see on tehtud alates 1. jaanuarist 2023. Enne taotluse esitamist tehtud ehitusprojekti koostamise kulu on abikõlblik vähese tähtsusega abi korral, kui kulu on tehtud alates 1. jaanuarist 2023, kuid mitte regionaalabi puhul. Taotluse esitamisel kinnitab taotleja, et eelarveprojektis sisalduvate kuludega seoses ei ole enne taotluse esitamist töödega alustatud, tehtud ettemakseid, saadud ega tasutud arveid. Eelnõu § 7 sätestab nõuded kulude mõistlikkuse ja põhjendatuse tõendamiseks toetuse abil tellitava töö või teenuse või soetatava vara maksumuse väljaselgitamiseks. See tähendab, et taotleja peab majanduslikult soodsaima hinna väljaselgitamiseks võrdlema turuhinda, võttes ettevõtjatelt hinnapakkumused ja vajadusel võrreldes seadmete hindu veebilehtedel või hinnavaatlust võimaldavates portaalides, ning põhjendama oma valikut. Vastavalt lõikele 2 tuleb taotlejal esitada koos taotlusega üksteisest sõltumatute pakkujate käest küsitud vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust, kui projekti raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara eeldatav käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot. Lõike 3 kohaselt võib taotleja esitada alla kolme hinnapakkumuse juhul, kui kolme hinnapakkumust küsida ei ole objektiivselt võimalik. Näiteks kui tegemist on olemasoleva tootmisseadme lisamooduliga, mida tarnib ainult olemasoleva tootmisseadme tootja. Lõike 4 kohaselt peab hinnapakkumus sisaldama vähemalt taotleja nime, hinnapakkuja nime ja kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara kirjeldust, käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust ning vajadusel tehniliste tingimuste loetelu vastavalt tehnilisele spetsifikatsioonile. Lõike 5 kohaselt peab ehitustööde hinnapakkumus lisaks lõikes 4 nimetatud andmetele sisaldama järgmisi andmeid ehitise kohta: 1) ehitise nimetus; 2) ehitise ehitisregistri kood; 3) katastriüksuse katastritunnus, millel ehitis paikneb või millele kavandatakse ehitis ehitada; 4) ehitise üldkulud ja vastava kululiigi olemasolu korral välisrajatiste kulud, aluse- ja vundamendikulud, kandetarindite kulud, fassaadielementide kulud, katusekulud, ruumitarindite kulud, pinnakatete kulud, tehnosüsteemide kulud, ehitusplatsi korralduskulud ja ehitusplatsi üldkulud. PRIA koostab ehitustööde kohta käiva hinnapakkumuse vormi ning avaldab selle oma veebilehel. Hinnapakkumiste võrreldavuse tagamiseks tuleb kasutada PRIA poolt koostatud ehitustööde hinnapakkumise vormi. Lõige 7 sätestab, et hinnapakkumused peavad olema küsitud sõltumatutelt pakkujatelt. See tähendab, et taotleja ja hinnapakkuja ning nende osanik, aktsionär, liige või juhtorgani liige ei tohi omada osalust üksteise äriühingus ega kuuluda üksteise juhatusse või nõukokku ja hinnapakkuja ega hinnapakkuja osanik, aktsionär või juhtorgani liige ei tohi omada osalust teise hinnapakkuja äriühingus ega kuuluda teise hinnapakkuja juhatusse või nõukokku. Lõike 8 kohaselt ei või kolme hinnapakkumuse nõude eiramiseks jaotada osadeks projekti raames tellitavat tööd või teenust, mis on vajalik sama eesmärgi saavutamiseks, ega soetatavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv. Taotleja võib jaotada projekti raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara osadeks ainult siis, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud. Lõike 9 kohaselt koostab taotleja välja selgitatud projekti maksumuse tulemusel eelarveprojekti, milles esitab andmed projekti maksumuse ja abikõlblike kulude kohta, mis 9 peavad olema abikõlblikud, põhjendatud, üksikasjalikult kirjeldatud, tuginema tegelikele asjaoludele ning olema vajaduse korral tõendatavad. Eelnõu § 8 kohaselt antakse toetust äriseadustiku tähenduses füüsilisest isikust ettevõtjale ja äriühingule, kes vastab komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 I lisa artikli 2 punktis 2 sätestatud väikeettevõtja nõuetele (edaspidi koos taotleja). Väikeettevõtja on ettevõtja, kes annab tööd vähem kui 50 inimesele ja kelle aastakäive või bilansi kogumaht jääb alla 10 miljoni euro. Selle toetuse sihtrühmaks on üksnes väikeettevõtjad, sest nemad on kõige suurema potentsiaaliga töökohtade loojad maapiirkonnas. Nimelt üle 99% ettevõtjatest maapiirkonnas on väikeettevõtjad. Keskmise suurusega ettevõtjad ja suurettevõtjad moodustavad kõigist ettevõtjatest maapiirkonnas ainult alla 1%. Samas on väikeettevõtjatel ettevõtte arendamiseks vajalike investeeringute tegemine finantsiliselt oluliselt keerulisem kui 50 ja enama töötajaga keskmistel ja suurtel ettevõtjatel. Eelnõu § 9 määratleb taotlejale esitatavad nõuded. Taotleja riikliku maksu võlg ilma intressita peab olema väiksem kui 100 eurot või peab see olema ajatatud ja ajatamise korral peab maksuvõlg, mille tasumise tähtaeg on saabunud, olema tasutud. Nõude täitmist kontrollitakse nii taotluse rahuldamise otsuse tegemisel kui ka enne toetuse maksmise otsuse tegemist. Sätte eesmärk on tagada, et toetust saavad vaid sellised isikud, kes on usaldusväärsed ja oma kohustused riigi ees täitnud. Taotleja suhtes ei tohi toimuda likvideerimis-, sundlõpetamis- või pankrotimenetlust ega olla tehtud pankrotiotsust. Pankrotiseaduse § 1 lõigete 2 ja 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine ning juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. Taotlejal ei tohi olla ka kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust. Need nõuded on kehtestatud selleks, et tagada toetuse andmine jätkusuutlikele taotlejatele ning nende tegevuse jätkumise eeldused ka edaspidi. Taotleja ei ole raskustes olev ettevõtja vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 18 tähenduses. Raskustes olevaks ettevõtjaks loetakse: 1) kui tegemist on piiratud vastutusega äriühinguga (välja arvatud VKE, mis on eksisteerinud vähem kui kolm aastat, või riskifinantseerimisabi puhul VKE, mis vastab artikli 21 lõike 3 punktis b märgitud tingimusele ja mis kvalifitseerub riskifinantseerimisinvesteeringu saamiseks pärast valitud finantsvahendaja hoolsuskohustuse menetlust), mis on akumuleeritud kahjumi tõttu kaotanud üle poole oma märgitud osa- või aktsiakapitalist. Nii on see juhul, kui akumuleeritud kahjumi mahaarvamine reservidest (ning kõikidest muudest elementidest, mida üldiselt peetakse äriühingu omavahendite osaks) annab negatiivse kogusumma, mis ületab pool märgitud aktsiakapitalist; 2) kui tegemist on äriühinguga, kus vähemalt mõnel liikmel on piiramatu vastutus äriühingu võlgade eest (välja arvatud VKE, mis on eksisteerinud vähem kui kolm aastat, või riskifinantseerimisabi puhul VKE, mis vastab artikli 21 lõike 3 punktis b sätestatud tingimusele ja mis kvalifitseerub riskifinantseerimisinvesteeringu saamiseks pärast valitud finantsvahendaja hoolsuskohustuse menetlust) ja mis on akumuleeritud kahjumi tõttu kaotanud üle poole oma raamatupidamises näidatud kapitalist; 3) kui asjaomase ettevõtja suhtes on võlausaldajate soovil algatatud kõiki võlakohustusi hõlmav maksejõuetusmenetlus või ettevõtja vastab siseriikliku õiguse kohaselt kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamise kriteeriumidele; 10 4) kui ettevõtja on saanud päästmisabi ja ei ole laenu veel tagasi maksnud või garantiid lõpetanud, või on saanud ümberkorraldusabi ning ettevõtja suhtes kohaldatakse jätkuvalt ümberkorralduskava; 5) ettevõtja puhul, mis ei ole VKE, kui viimase kahe aasta jooksul: a) ettevõtja arvestuslik finantsvõimendus on olnud suurem kui 7,5 ja b) ettevõtte EBITDA suhe intressimaksete kattevarasse on olnud alla 1,0. Taotlejal ei ole kehtivat karistust karistusseadustiku järgmiste süütegude toimepanemise eest: § 491 – ettevõtluskeeld; § 209 – kelmus; § 2091– hankekelmus; § 210 – soodustuskelmus; § 296 – altkäemaksu vahendus; § 298 – altkäemaksu andmine; § 2981 – mõjuvõimuga kauplemine; § 372 – tegevusloata ja keelatud majandustegevus; § 373 – ärikeelu rikkumine; § 384 – maksejõuetuse põhjustamine. Strateegiakava raames toetuste andmise üle otsustamisel lähtutakse mh sellest, et kui isik on toime pannud hüvede välja petmisega või avaliku võimu otsuste enda kasuks kallutamisega seotud väär- või kuriteo, mille toimepanemise eest on tema kohta kantud kehtivad karistusandmed karistusregistrisse, siis ei saa selline isik toetust, sest tegemist ei ole õiguskuuleka ja usaldusväärse isikuga ning ta ei vasta toetuse saamise nõuetele. Loetletud on ja seega arvesse võetakse üksnes need isiku süüteod, mis seavad tõsiselt kahtluse alla tema õiguskuulekuse ja usaldusväärsuse konkreetse toetusega seotult. Kehtivad karistused on karistusregistris avalik info ja nõudele vastamist kontrollitakse registrist. Taotleja ei saa sama kulu hüvitamiseks toetust riigieelarvelistest, Euroopa Liidu (edaspidi EL) või välisabi vahenditest või muud tagastamatut riigiabi ja ta on riigieelarvelistest, ELi või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas. See annab kindluse, et ühe ja sama kulu kohta ei makstaks toetust korduvalt ehk antud nõudega välditakse topeltrahastamist. Piirangu eesmärk on vältida ühe ja sama toetatava tegevuse kulu topeltrahastamist näiteks erinevate arengukavade alusel antavate toetuste või struktuurifondide vahenditest saadud abi või toetuste kaudu. Nõue tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/21168 artiklist 36, mille kohaselt liikmesriigid tagavad, et EAFRDst rahastatavaid kulusid ei kaeta ELi eelarvest ühegi teise rahastamisvahendiga. Toetust ei anta taotlejale, kes on jätnud talle antud tähtajaks tagasi maksmata nii riigieelarvelistest, ELi kui ka välisabi vahenditest tagasimaksmisele kuulunud summa. Selle nõude eesmärk on maandada riigile lisanduvate rahaliste kohustuste (rikkumiste tagasimaksed) tekkimise riski ning tagada vahendite kasutamise sihtotstarbelisus ja jätkusuutlikkuse suurendamine. Tähtajaliselt asutatud taotleja ei tohi olla asutatud lühemaks ajaks, kui kolm aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest, kuna ka toetuse sihipärase kasutamise periood kestab veel kolm aastat peale viimase makse saamist, mistõttu on oluline tagada taotleja pikaajaline jätkusuutlikkus. Taotleja peab taotluse esitamise hetkeks olema tegutsenud vähemalt kaks majandusaastat. Seda tõendavad taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kahe majandusaasta aruanded. Taotleja müügitulu mõlemal kahel taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaastal peab olema olnud vähemalt 40 000 eurot. Müügituluks loetakse toodete, kaupade ja teenuste 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261). 11 eest saadud tulu, mis ei sisalda käibemaksu. Müügitulu ei sisalda põhivara müügist saadud tulu ega muud tulu nagu kasumit valuutakursi muutustest, saadud annetusi, finants- ega erakorralist tulu, riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest või ELi institutsioonidelt saadud toetusi, tegevuskulude sihtfinantseerimist jne. Taotleja majandusaasta keskmine täistööajale taandatud töötajate arv mõõdetuna aasta tööühikutes (edaspidi töötajate arv) peab taotluse esitamisele vahetult eelnenud mõlemal kahel majandusaastal olema vähemalt 1,00. Taotluse esitamisele vahetult eelnenud mõlema kahe majandusaasta jooksul peab olema aastaringselt täidetud vähemalt üks töölepingu alusel töötava töötaja ametikoht, mida tõendavad taotleja poolt makstud tööjõukulud ja tööjõuga seotud maksud. Nimetatud nõuded tulenevad vajadusest seada fookus sellisele ettevõtjate sihtrühmale, kes on senise majandustegevuse põhjal suurema tõenäosusega jätkusuutlikud ja võimelised looma juurde uusi konkurentsivõimelisi töökohti maapiirkonda. Vähemalt kaheaastane tegevusajalugu näitab, millise ärimudeli on ettevõtja valinud ja kuivõrd stabiilne on äritegevusest saadav rahavoog. Vähemalt ühe töölepingu alusel töötava töötaja olemasolu näitab ettevõtja valmisolekut ja tema ärimudeli sobivust töökohtade loomiseks. Vähemalt 40 000 euro suurune aastane müügitulu (keskmiselt 3300 eurot kuus) on enamuses majandustegevuse valdkondades vähemalt ühe palgalise töötajaga ettevõtja jätkusuutlikuks tegutsemiseks minimaalselt vajalik. Taotleja tegevusala ei ole jooksva majandusaasta ja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta jooksul hasartmängude korraldamine (EMTAKi jagu R, alajagu 92), finants- ja kindlustustegevus (EMTAKi jagu K), kinnisvaraalane tegevus (EMTAKi jagu L) ega juriidilised toimingud ja nõustamine (EMTAKi jagu M, alajagu 69 ja 70). Hasartmängude ja kihlvedude korraldamise tegevusvaldkond on välistatud eetilistel kaalutlustel. Finants- ja kindlustustegevuse, kinnisvaraalase tegevuse ja juriidiliste toimingute valdkonnad on selles sekkumises välistatud põhjusel, nendes valdkondades on turutõrge võrreldes teiste valdkondadega suhteliselt väiksem, mistõttu on põhjendatud toetada uute töökohtade loomiseks tehtavaid investeeringuid ettevõtlusvaldkondades, kus investeeringute tegemine on suurem väljakutse. Taotleja poolt esitatud info peab veenma, et taotleja püsiv ja kestev majandustegevuse koht taotluses näidatud majandustegevusega seoses asub maapiirkonnas ja taotluses kirjas olevad uued loodavad töökohad saavad samuti asuma taotleja püsivas tegevuskohas maapiirkonnas. Eelnõu § 10 sätestab, kuidas toimub taotluste esitamine, taotluste vastuvõtu alustamine ja taotluste vastuvõtu peatamine. Toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus ja kõik muud määruse alusel nõutud dokumendid elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna (edaspidi e-PRIA) kaudu. Ühe taotleja kohta saab olla menetluses ainult üks taotlus korraga. See tähendab, et taotleja saab esitada uue taotluse alles pärast seda, kui selle toetuse raames taotleja poolt eelnevalt esitatud taotluse kohta on PRIA otsuse ära teinud. See tingimus on seotud vajadusega vältida olukorda, kus üksik taotleja esitab igaks juhuks suurema hulga taotlusi toetuse saamiseks erinevate investeeringute tegemiseks, broneerides sellega mõneks ajaks olulise osa toetuse eelarvest ja tuues kaasa põhjendamatu ressursikulu nende taotluste menetlemisega seoses. Taotluste vastuvõtmise alustamisest teatab PRIA väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel. Taotlusi saab esitada jooksvalt. Varasemate perioodide praktika näitab, et taotluste jooksval esitamisel on mitmeid eeliseid võrreldes taotlusvoorudega ning see on taotlejatele positiivse mõjuga. Jooksva taotlemise puhul on taotlejal võimalik esitada taotlus sel ajahetkel, 12 kui on tal võimalik ja põhjendatud. Jooksva taotlemise puhul puudub taotlejal ajaline surve taotlus igal juhul konkreetseks kuupäevaks ära esitada, mistõttu võimaldab see taotlejal oma plaanid vajaliku põhjalikkusega läbi mõelda ja ette valmistada. Voorulise taotlemisega toetusmeetmete puhul tuli ette olukordi, kus taotleja sai teadlikuks mõne olulise dokumendi olemasolu vajadusest alles taotluse esitamise ajal, mil aega vajaliku tõendi saamiseks või notari juures lepingu vormistamiseks enam polnud jäänud. Jooksva taotlemise puhul on taotlejal võimalik kõik vajalikud toimingud teha ära enne taotluse esitamist. Samuti laekub voorulise taotlemise puhul ühel ajahetkel korraga väga suur hulk taotlusi, mis toob kaasa suure ressursivajaduse taotluste menetlemisel ja suhteliselt pikad menetlusajad. Jooksva taotlemise puhul hajub taotluste laekumine suhteliselt ühtlaselt aasta lõikes, mis võimaldab taotlused menetleda väiksema ressursikulu ja lühema ajaga. PRIA peatab taotluste vastuvõtu, kui PRIA-le esitatud taotlustega taotletav rahaline summa ületab toetuse andmiseks ettenähtud eelarve. Optimaalne on peatada taotluste vastuvõtmine siis, kui peatamise hetkel alles olevad eelarvelised vahendid saavad täies mahus toetusteks ära kasutatud ja eelarveliste vahendite lõppemise järel jääks toetusest ilma võimalikult vähe esitatud taotlusi. Taotluste vastuvõtmise peatamisest või taasavamisest teatab samuti PRIA vähemalt väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel. Eelnõu § 11 käsitleb nõudeid taotlusele. Lõikes 1 on nimetatud info, mis kindlasti peab taotluses sisalduma. Taotlus peab sisaldama infot taotleja kohta, nagu ettevõtja ärinimi ja äriregistri kood, ettevõtja põhitegevusala vastavalt EMTAK klassifikaatorile. Taotlus peab sisaldama teavet selle kohta, kas taotleja on autonoomne, partner- või seotud ettevõtja, ning teavet kontserni liikmete ja tema üle lepingu või muul alusel valitsevat mõju omava ettevõtja kohta. Taotlusel peab olema välja toodud info projekti kohta nagu projekti nimetus ja lühikirjeldus, projekti eesmärk ja oodatav tulemus, projekti elluviimise algus- ja lõpptähtpäev, taotleja püsiv tegevuskoht, kus projekt ellu viiakse ning projekti tegevusvaldkond vastavalt EMTAK klassifikaatorile. Üldjuhul on projekti elluviimise alguskuupäev taotluse esitamise kuupäev, kui taotlusel ei ole märgitud teisiti. Kui projekt soovitakse ellu viia etappide kaupa, siis tuleb taotlusel ära näidata iga etapi sisu, maksumus, elluviimise tähtaeg ja oodatav tulemus. Projekt on võimalik jagada kuni neljaks etapiks. Etapi oodatav tulemus on etapi raames soetatava vara sihtotstarbeliselt kasutusele võtmine ja vähemalt ühe uue töökoha loomine hiljemalt viimase etapi lõpuks. Ehitise ehitamist etappideks jagada ei tohi. Näiteks autoremondi töökoja puhul on võimalik projekt jagada etappideks: 1) töökoja hoone ehitamine, mille oodatav tulemus on ehitise kasutusele võtmine töökojana; 2) tõstukite soetamine, mille oodatav tulemus on tõstukite kasutuselevõtmine; 3) diagnostikaseadmete ja rehvivahetuspingi soetamine, mille oodatav tulemus on soetatud seadmete kasutusele võtmine ning vähemalt ühe uue autoremondilukksepa töökoha loomine ja töölepingu sõlmimine antud töökohale võetud töötajaga. Vajalik on taotluses ära näidata projekti raames loodavate uute töökohtade kirjeldused, ametinimetused ja kavandatavad brutotöötasud. Taotlusel peab olema ära näidatud ettevõtja keskmine täistööajale taandatud töötajate arv taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahel majandusaastal ja info selle kohta, kas vähemalt üks töölepingu alusel töötava töötaja ametikoht oli taotlemise aastale vahetult eelnenud kahe viimase majandusaasta jooksul aastaringselt täidetud, kui need andmed ei ole avalikest registritest kättesaadavad. Taotlusel tuleb ära näidata, kas toetust eelistatakse saada regionaalabina või vähese tähtsusega abina. Tuleb arvestada asjaoluga, et on rida tegevusvaldkondi, mille puhul ei saa toetust anda regionaalabina. Nimetatud valdkonnad on sätestatud eelnõu § 4 lõigetes 5 ja 6. 13 Taotlusel tuleb ära näidata projekti kogumaksumus ja toetuseks taotletav summa ning info omafinantseeringu eest tasumiseks vajalike vahendite olemasolu kohta. Taotlus peab sisaldama loetelu projekti raames planeeritud tegevustest koos eeldatavate tähtaegadega ja eelarveprojekti loeteluga toetuse abil tehtavatest kuludest. Regionaalabi puhul tuleb taotlusel ära näidata teave regionaalabist tulenevate tingimuste, sh alginvesteeringu nõude täitmise kohta. Alginvesteering on investeering materiaalsesse või immateriaalsesse varasse seoses: a) ettevõtte tootmisvõimsuse suurendamisega, b) ettevõtte toodangu mitmekesistamisega toodetega, mida ei ole veel ettevõttes toodetud, c) olemasoleva ettevõtte kogu tootmisprotsessi täieliku ümberkorraldamisega. Taotluse rahuldamise üheks eelduseks on, et projekt peab olema seotud vähemalt ühe § 4 lõikes 3 sätestatud prioriteediga. Seega peab taotlusest selguma, kas ja kuidas on projekt suunatud mõnele nimetatud prioriteetidest, mis on: 1) taotleja jaoks uudse tehnoloogia kasutuselevõtmine või 2) infotehnoloogia lahenduste kasutuselevõtmine taotleja poolt või 3) taotleja ressursitõhususe tõstmine. Kui projekti raames plaanitakse soetada seadmed taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmiseks, siis tuleb taotlusel ära näidata projekti raames soetatavate taastuvenergia tootmise seadmete summaarne nimivõimsus (kW). Taastuvad energiaallikad on elektrituruseaduse § 57 lõike 1 kohaselt vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass. Lõige 2 kirjeldab, millised dokumendid ja lisamaterjalid on vajalik koos taotlusega esitada. Taotlusele on vaja lisada eelarveprojektis esitatud kulude suuruse aluseks olev teave ja hinnapakkumused. Ehitise ehitamise maksumuse aluseks olevad hinnapakkumused tuleb esitada PRIA poolt ette antud vormil. Kui viimase majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne ei ole äriregistrist kättesaadavad, tuleb need taotlusele lisada. Taotlusele tuleb lisada ka jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kvartali lõpu seisuga, mis on vajalik kui majandusaasta lõpust on möödunud üle kolme kuu. Taotlusele tuleb lisada lühike kokkuvõte ettevõtte järgneva kolme aasta plaanidest ja finantsprognoosid viieks aastaks alates taotluse esitamise aastast. Finantsprognooside esitamiseks töötab PRIA välja vastavad finantsprognooside põhjad, mis saavad olema kättesaadavad PRIA veebilehel. Taotlusest peab olema leitav projektiga seotud juhtide ja spetsialistide kompetentside kirjeldus, sealjuures info varasema ettevõtete juhtimise kogemuse kohta. Oluline on esitada projekti raames tehtava investeeringu tasuvusaeg aastates ja arvutuskäik koos selgitusega, kuidas sellisele tulemusele jõuti. Kuivõrd projektid on eripalgelised, siis ei anta ette ühetaolist arvutusmetoodikat, vaid taotlejal on võimalik sõltuvalt projekti iseloomust teostada arvutus asjakohast lähenemist kasutades, kuid arvutus peab olema arusaadav ja loogiline. Kui projekti raames soovitakse investeerida uudse tehnoloogia või infotehnoloogiliste lahenduste kasutusele võtmisesse, siis tuleb esitada arvutus selle kohta, kui suur on uudse tehnoloogia või infotehnoloogiliste lahenduste rakendamisest tulenev majanduslik efekt ettevõttele mõõdetuna eurodes. Kui projekti raames planeeritakse parandada ettevõtja ressursitõhusust, tuleb taotlusele lisada ressursitõhususe paranemise arvutus, mis näitab tulemust mõõdetuna eurodes. Kuna projektid on eripalgelised, siis ei anta ka siin ette ühetaolist arvutusmetoodikat, vaid taotlejal on võimalik sõltuvalt projekti iseloomust teha arvutus asjakohast lähenemist kasutades. Kui projekti raames planeeritakse ehitada uus hoone, siis loetakse ressursitõhususe arvutusega samaväärseks hoone energiatõhususe nõuetele vastavust näitav energiaarvutus ettevõtlus- ja 14 infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ kohaselt. Ehitamise puhul on vajalik taotlusele lisada ehitusseadustiku kohane ehitusprojekt, mille alusel on leitud ehitise maksumus eelarveprojektis. Ehitamise puhul tuleb esitada ka hoonestusõiguse leping, kui ehitis on plaanitud ehitada maale, mis ei ole taotleja omandis. Kui soetatav seade paigaldatakse ehitisse, mis ei ole taotleja omandis, siis tuleb esitada nt hoonestusõiguse-, kasutusvalduse-, üüri- või rendileping. Kui soetatav seade saab asuma kaasomandis olevas ehitises või kui ehitisealune maa on kaasomandis, siis on vaja esitada kaasomaniku kirjalik nõusolek soetatava seadme kasutamise kohta kaasomandis olevas ehitises või kaasomaniku kirjalik nõusolek ehitise ehitamiseks kaasomandis olevale maale. Eelnõu § 12 sätestab taotluse, taotleja ja toetatava tegevuse nõuetele vastavuse kontrolli. Eelnõu § 13 sätestab taotluste hindamise. Taotluste hindamiseks ja taotluste hindamiskriteeriumi miinimumnõudele ettepaneku saamiseks moodustab PRIA hindamiskomisjoni. Hindamiskomisjon hindab nõuetekohaseid taotlusi lõigetes 3–6 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel, andes igale hindamiskriteeriumile hinde vahemikus 0,00–4,00, kus kõrgeim hinne on neli ja madalaim null. Hindamiskriteeriumite hinded antakse täpsusega kaks kohta peale koma. Arvestades, et selles toetuses võib esitada taotlusi PRIA-le jooksvalt, siis taotluste paremusjäjestust ei moodustata. Lõpliku seisukoha hindamiskriteeriumite hinnete osas kujundab hindamiskomisjon kõiki asjaolusid koostoimes kaaludes. Samuti teeb hindamiskomisjon positiivse hinnangu saanud taotluse osas ettepaneku taotluse rahuldamiseks, osaliseks rahuldamiseks või tingimusega rahuldamiseks ning negatiivse hinnangu saanud taotluse osas ettepaneku taotluse rahuldamata jätmiseks. Hindamiskomisjonil on kohustus põhjendada taotluse hindamisel igale lõigetes 3–6 sätestatud hindamiskriteeriumile antud hinnet. PRIA koostab täpsema tööjuhendi hindamiskomisjoni töökorralduse ja hindamismetoodika kohta. Hindamiskriteeriumid ja nende osakaalud on järgmised: 1) projekti mõju toetuse eesmärkide saavutamisse, mille osakaal koondhindest on 25%; 2) projekti põhjendatus ja realistlikkus, mille osakaal koondhindest on 35%; 3) taotleja suutlikkus projekt tulemuslikult ellu viia, mille osakaal koondhindest on 20%; 4) projekti seos regionaalselt tasakaalustatud arenguga ning taotleja konkurentsivõime suurendamine vähemalt ühe eelnõu § 4 lõikes 3 sätestatud prioriteedi kaudu, s.o taotleja jaoks uudse tehnoloogia või infotehnoloogilise lahenduse kasutusele võtmisega või taotleja ressursitõhususe parandamisega, mille osakaal koondhindest on 20%. Lõikes 3 sätestatud esimese hindamiskriteeriumi – projekti mõju toetuse eesmärkide saavutamisse – puhul hinnatakse projekti panust ettevõtja konkurentsivõime kasvule ja uute atraktiivsete töökohtade lisandumisele maapiirkonnas. Konkurentsivõime kasvuga seoses vaadatakse, mil määral aitab projekt suurendada ettevõtja võimet teenida kasumit kasvatades seejuures müügitulu, suurendades töötajate sissetulekuid ning tagades ettevõtte jätkusuutlikku arengu. Hinde kujundamisel võetakse mh arvesse prognoositavaid muutusi müügitulu, rentaabluse, töötaja kohta loodava lisandväärtuse, kasumi teenimise kestlikkuse ning töökohtade konkurentsivõimelisuse osas. Kaalutakse, kuivõrd aitab projekti raames loodavate uute töökohtade palgatase kaasa sissetulekute kasvule vastavas piirkonnas, lähtudes taotluse esitamisele eelnenud perioodi kohta avaldatud maakonna keskmisest palgatasemest ning hiljemalt projekti kaheaastase perioodi lõpuks tööle võetava töötaja prognoositavast palgatasemest. 15 Lõikes 4 sätestatud teise hindamiskriteeriumi – projekti põhjendatus ja realistlikkus – puhul hinnatakse projekti otstarbekust, majanduslikku põhjendatust ja elluviimise realistlikkust. Hinde kujundamisel arvestatakse, kuivõrd põhjendatud on finantsprognoosides toodud müügitulu numbrid, kuivõrd veenev on taotleja selgitus selle kohta, kuidas prognoositavad müüginumbrid saavutatakse, kuivõrd realistlikult on prognoositud tegevuskulud sh palgakulu, kuivõrd on omavahel kooskõlas planeeritav palgatase, antud töö puhul tööjõuturul üldjuhul pakutav palgatase ja prognoosides kajastatud palgakulu, kuivõrd ebatõenäolised on finantsprognooside põhjal makseraskused ja kuivõrd toetavad finantsprognoose taotleja poolt oma plaanide kohta esitatud selgitused. Hinde kujundamisel arvestatakse, kuidas aitavad plaanitud tegevused kaasa ettevõtja konkurentsivõime kasvule järgnevatel aastatel, kuivõrd on plaanitud tegevused asjakohased projekti eesmärgi ja oodatavate tulemuste seisukohast ning kuidas nad aitavad kaasa uute töökohtade tekkele. Vaadatakse, kuivõrd on projekti tegevused kooskõlas ettevõtja plaanidega, kuivõrd on eelarveprojektis välja toodud kulud kooskõlas reaalsete turuhindadega, kuivõrd on läbi mõeldud, mis tegevused ja mis ajaks tuleb projekti raames ära teha ja kuivõrd tõenäoline on projekti tähtaegne elluviimine vastavalt plaanile. Kaalutakse, kuivõrd on projekti raames plaanitud investeering majanduslikult põhjendatud, lähtudes taotleja poolt esitatud investeeringu tasuvuse arvutusest, selgitustest ja sellest, kui asjakohane on taotleja poolt esitatud tasuvusarvutus ja kui pikk on prognoositav tasuvusaeg. Lõikes 5 sätestatud kolmanda hindamiskriteeriumi – taotleja suutlikkus projekt tulemuslikult ellu viia – puhul hinnatakse kuivõrd toetab projekti elluviimist ja plaanitud tulemuste saavutamist võtmeisikute, sh juhtide varasem juhtimisalane kogemus, samuti juhtide ja spetsialistide erialased teadmised ning senised töökogemused. Arvestatakse, kuivõrd on ettevõtte juhtkond pööranud tähelepanu projekti elluviimiseks vajaliku meeskonna komplekteerimisele ja projekti elluviimise planeerimisele. Võetakse arvesse, kuivõrd on juhtkonnal olemas pikaajaline plaan, mis võimaldab eeldada müügitulu jätkuvat kasvu peale projekti elluviimist. Arvestatakse taotleja rahalist suutlikkust projekt ellu viia. Võetakse arvesse, milline on ettevõtja võimekus katta projekti elluviimisega seotud täiendavad kulud ja vajaduse korral kaasata rahalisi vahendeid. Vaadatakse, milline on taotleja poolt esitatud finantsprognooside põhjal prognoositav müügitulu puhasrentaablus, maksevõimekordaja, võlakordaja, maksevalmiduse kordaja ja krediidihinne taotluse esitamise majandusaastal ja taotluse esitamise aastale järgneval kolmel majandusaastal. Seisukoha kujundamisel võetakse arvesse finantsprognoosidest tulenevate finantssuhtarvude väärtusi ja nende prognoositavaid muutusi aastate lõikes. Hinde kujundamisel arvestatakse, kuivõrd taotleja taristu, tootmisvahendid ja personal tema püsivas tegevuskohas maapiirkonnas tagavad vajaliku toe projekti raames planeeritud tulemuste saavutamiseks. Hinde kujundamisel võetakse mh arvesse, kuivõrd suures ulatuses on prognoositava müügitulu saavutamiseks vajalik personal ettevõttes olemas ja kuivõrd konkreetne on plaan ning milline on rahaline kate vajaliku personali kaasamiseks. Lõikes 6 sätestatud neljanda hindamiskriteeriumi – projekti seos regionaalselt tasakaalustatud arenguga ning taotleja konkurentsivõime suurendamine vähemalt ühe eelnõu § 4 lõikes 3 sätestatud prioriteedi kaudu, s.o taotleja jaoks uudse tehnoloogia või infotehnoloogilise lahenduse kasutusele võtmisega või taotleja ressursitõhususe parandamisega – puhul hinnatakse kuivõrd aitab projekt kaasa töökohtade loomisele kaugemal suurematest keskustest. Eelistatakse projekte, mille puhul ettevõtja püsiv tegevuskoht antud projektiga seoses ja projekti tulemusena loodavad uued töökohad on kaugemal suurtest keskusest. Suureks keskuseseks loetakse linna kui asustusüksust. Suure keskuse naabruseks loetakse linna kui asustusüksusega ühist piiri omavat asustusüksust. Suurest keskusest eemal asuvaks loetakse asustusüksust, mis ei oma ühist piiri linna kui asustusüksusega. Vaadatakse kuivõrd on projekt 16 seotud „Regionaalse arengu tegevuskavas“9 esile tõstetud kahe suurema regionaalse arengu väljakutsetega seotud piirkonnaga, milleks on Ida-Viru maakond ning Kagu-Eestis Valga, Võru ja Põlva maakond. Projektil on seos nimetatud konkreetse piirkonnaga, kui ettevõtja tegevuskoht seoses projektiga ja projekti raames loodavad uued töökohad saavad paiknema vastavas piirkonnas. Samuti hinnatakse kas ja kuivõrd on projekt seotud vähemalt ühe eelnõu § 4 lõikes 3 sätestatud prioriteediga, s.o taotleja jaoks uudse tehnoloogia või infotehnoloogilise lahenduse kasutusele võtmisega või taotleja ressursitõhususe parandamisega. Hinnatakse, kuivõrd mõjutab soetatava tehnoloogia kasutuselevõtt ettevõtja konkurentsivõimet, kuivõrd on tehnoloogia uudne just ettevõtja seisukohast. Võetakse arvesse taotleja poolt esitatud arvutust selle kohta, kui suur on projekti raames soetatava tehnoloogia kasutusele võtmisest tulenev majanduslik efekt mõõdetuna eurodes. Vaadatakse projekti seost digitaliseerimisega ettevõttes, eelkõige arvestades, kuivõrd aitab projekti raames tehtav investeering kaasa ettevõtja konkurentsivõime kasvule, sh läbi majandustegevuse efektiivistamise, tootmise või teenuse osutamise kvaliteedi tõstmise ja müügitegevuse tõhustamise. Arvestatakse taotleja poolt esitatud infot IT- investeeringu mõju kohta ettevõtte majandusnäitajate osas mõõdetuna eurodes. Hinnatakse, kuivõrd aitab projekti elluviimine kaasa ettevõtja ressursitõhususe parandamisele, võttes seejuures arvesse taotleja poolt esitatud arvutust selle kohta, kui suur on investeeringu tulemusel prognoositav ressursi kokkuhoid mõõdetuna eurodes. Uue hoone ehitamisel lähtutakse hinnangu kujundamisel, kas taotleja on esitanud hoone energiatõhususe nõuetele vastavust näitava energiaarvutuse vastavalt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määrusele nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ ja kas arvutuse tulemused vastavad nimetatud määruses toodud nõuetele. Juhul, kui hindamiskomisjon jõuab seisukohale, et projektil ei ole seost ettevõtja jaoks uudse tehnoloogia kasutuselevõtmisega või digitaliseerimise kasutuselevõtmisega või ettevõttes ressursitõhususe parandamisega konkurentsivõime parandamise eesmärgil, kujuneb neljanda hindamiskriteeriumi hindeks 0,00. Sellisel juhul ei saa hinnangut taotlusele lugeda positiivseks ja PRIA teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Ettevõtja jaoks uudseks saab tehnoloogiat lugeda juhul, kui see võimaldab teha midagi, mida ta seni oma ettevõttes teha ei saanud. Näiteks uue seadme või masina kasutuselevõtmise tulemusel saab ta pakkuda klientide ootustele paremini vastavat toodet või teenust. Hinnates projekti seost digitaliseerimisega ettevõttes, arvestatakse kuivõrd aitab digitaliseerimisega seotud investeering kaasa ettevõtja konkurentsivõime kasvule, sh läbi tootmise efektiivistamise, teenuse kvaliteedi tõstmise, müügitegevuse tõhustamise. Ressursitõhususe parandamise aspekti puhul hinnatakse, kuivõrd aitab projekti elluviimine kaasa ettevõttes näiteks materjali raiskamise vähendamisele, materjalide taaskasutuse suurenemisele, energia kokkuhoiule jne. Hindamiskriteeriumite hinnete põhjal leitakse kaalutud keskmise hinde meetodil taotluse koondhinne. Kaalutud keskmise hinde saamiseks korrutatakse lõigetes 3–6 nimetatud hindamiskriteeriumite hinded vastavate osakaaludega ning tulemused liidetakse. Saadud kaalutud keskmine koondhinne arvutatakse täpsusega kaks kohta peale koma ilma ümardamata. Valem koondhinde leidmiseks: Taotluse koondhinne = (esimese hindamiskriteeriumi hinne x esimese hindamiskriteeriumi osakaal) + (teise hindamiskriteeriumi hinne x teise hindamiskriteeriumi osakaal) + (kolmanda hindamiskriteeriumi hinne x kolmanda hindamiskriteeriumi osakaal) + (neljanda hindamiskriteeriumi hinne x neljanda hindamiskriteeriumi osakaal). 9 Kättesaadav https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/regionaalareng-ja- poliitika/regionaalpoliitika-kujundamine. 17 Hindamiskriteeriumite osakaalud on antud protsentides ja seatud selliselt, et kõigi nelja hindamiskriteeriumi osakaalude summa kokku annab väärtuseks 100%. Sellega on tagatud, et kaalutud keskmine koondhinne jääb vahemikku 0,00–4,00. Hinnang taotlusele loetakse positiivseks, kui on täidetud kõik järgnevad hindamiskriteeriumite miinimumnõuded: 1) lõigetes 3–6 sätestatud hindamiskriteeriumite kaalutud keskmine koondhinne on vähemalt 2,50; 2) lõigetes 3–5 sätestatud kolme esimese hindamiskriteeriumi puhul on neist igaühe hinne vähemalt 2,00; 3) lõikes 6 sätestatud neljanda hindamiskriteeriumi, milleks on projekti seos regionaalselt tasakaalustatud arenguga ning taotleja jaoks uudse tehnoloogia või infotehnoloogilise lahenduse kasutusele võtmisega või taotleja ressursitõhususe parandamisega, hinne on suurem kui 0,00. Eelnõu § 14 sätestab, kuidas toimub taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine. Lõigete 1 kuni 3 kohaselt rahuldab PRIA kõik nõuetele vastavad ja hindamiskriteeriumite miinimumnõudele vastavad taotlused toetuseks ettenähtud vahendite piires, eelistades ajaliselt varem esitatud taotlusi. See tähendab, et hetkest, kui e-PRIA-s registreeritud taotlustega, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, taotletav rahaline summa saab vähemalt võrdseks taotluste rahuldamiseks ette nähtud eelarve vaba jäägiga, hakatakse taotlusi menetlema nende esitamise ajalises järjekorras. Kuni selle hetkeni valitseb olukord, kus kõigile seni laekunud taotlustele jätkuks toetuse määramiseks eelarves raha, kuid sellest hetkest alates ei saa olla sajaprotsendilist kindlust, et kõigi laekunud ja edaspidi laekuvate taotluste rahuldamiseks vahendeid jätkub. Kuna taotlejatel võib tekkida ootus, et kuni selle hetkeni laekunud taotlused, kui nad hindamisel lävendi ületavad, saavad rahastatud, siis tuleb nimetatud hetkest alates hakata tegema taotluste osas otsuseid taotluste esitamise ajalises järjekorras ning broneerida varasemalt esitatud taotluste võimalikuks rahuldamiseks vajaminev summa. Lõike 4 kohaselt on selle toetuse puhul PRIA-l võimalus sellise taotleja puhul, kellel ei ole taotluse esitamisel ehitusseadustiku kohaselt nõutavat ehitusluba või ehitusteatist, rahuldada taotlus tingimusel, et taotleja esitab ehitusloa või ehitusteatise taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaja jooksul, milles on arvestatud nimetatud dokumentide saamisele kuluvat aega. Näiteks olenevalt projektist võib mõnel juhul ehitusloa saamisele kuluda palju kauem aega, seda tuleb tähtaja määramisel arvestada. Selline lähenemine võimaldab vältida taotlejate liigset koormamist menetluse alguses, sest praktikas on levinud, et taotlema tulles ei ole taotlejal veel ehitusluba või ehitusteatist. Lõiked 5 ja 6 sätestavad taotluse osalise või vähendatud mahus rahuldamise võimalused. PRIA saab teha taotluse osalise rahuldamise otsuse, kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud taotluses sisalduvate mitteabikõlblike kulude tõttu, vähendades toetuse summat mitteabikõlblike kulude võrra. Samuti kui nõuetekohase taotluse rahuldamiseks vajalik summa ületab toetuseks ettenähtud vahendeid, saab PRIA vähendada summat ulatuses, mis on vajalik selle taotluse rahuldamiseks. Seda saab teha ainult taotleja nõusolekul ning tingimusel, et projekt viiakse ellu ja oodatavad tulemused saavutatakse. Kui taotleja ei ole nõus toetuse vähendamisega, teeb PRIA taotluse rahuldamata jätmise otsuse. 18 Lõigete 7 ja 8 kohaselt teeb PRIA taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotlus ei vasta nõuetele. ELÜPS § 28 lõike 3 kohaselt tehakse lisaks ELi õigusaktides sätestatud alustele maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta toetuse andmise ja kasutamise nõuetele, kui ELi õigusaktidest ei tulene teisiti; 2) taotleja ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid või takistab kohapealse kontrolli tegemist; 3) taotlust ei rahuldata ELÜPS § 28 lõike 1, 2, 6, 7 või 8 kohaselt; 4) taotluses või taotluse menetluse käigus on teadlikult esitatud valeandmeid. PRIA teeb taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimusega rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 35 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamisest. Kui taotluse menetlemise käigus avastatakse taotluses kõrvaldatavaid puudusi, ilmseid ebatäpsusi või kui tekib küsimusi, mis vajavad selgitusi, määrab PRIA taotlejale puuduste kõrvaldamiseks või küsimustele vastamiseks mõistliku tähtaja. Kui puudus kõrvaldatakse määratud tähtajaks, loetakse taotlus tähtaegsena esitatuks. Kui puudust ei kõrvaldata tähtajaks, võib PRIA jätta taotluse läbi vaatamata. Eelnõu § 15 sätestab projekti elluviimise ja kestuse nõuded. Lõike 1 kohaselt viib toetuse saaja projekti ellu, sh täidab toetatava tegevuse eesmärgi ja saavutab taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti oodatavad tulemused, ning võtab toetuse abil soetatud või ehitatud vara sihipäraselt kasutusse kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2029. Taotleja ei tohi alustada tegevuste elluviimist ega võtta kohustusi tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamise päevale järgnevat päeva. Erandiks on toetuse abil ehitatava ehitise ehitusprojekti koostamisega seotud kulu, mis on abikõlblik alates 1. jaanuarist 2023, kui toetust antakse vähese tähtsusega abina. Kui toetust antakse regionaalabina, on ehitusprojekti koostamisega seotud kulu abikõlblik alates taotluse esitamisele järgmisest päevast. Toetuse saaja võib taotleda projekti elluviimise tähtaja pikendamist ELÜPS § 29 lõigete 1 ja 2 alusel. PRIA võib taotluse rahuldamise otsust toetuse saaja algatusel muuta ja määrata täiendava tähtaja projekti elluviimiseks üksnes põhjendatud juhul ning tingimusel, et algselt kavandatud tegevus viiakse täies ulatuses ellu, saavutatakse toetuse andmise eesmärgid ja toetuse summa ei suurene. Põhjendatud juhuna käsitatakse asjaolu, mida ei olnud võimalik toetuse taotlemisel ette näha. PRIA-l õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui muudatus seab kahtluse alla oodatavate tulemuste saavutamise või projekti lõpule viimise olulises ulatuses. Lõigete 2 ja 3 kohaselt tohib projekti mitmes etapis elluviimise korral seda jaotada kõige rohkem kuni neljaks eraldiseisvaks etapiks. Toetuse saaja ei tohi ehitise ehitamist projekti raames etappideks jagada. Projekti etappideks jagamine on võimalik vaid juhul, kui etappide näol on tegemist tegevuste iseseisvate tervikutena, mille puhul on võimalik tuvastada millegi valmimine ja kasutusse võtmine. Lähtudes PRIA-ga eelnevalt kokku lepitud eelarveprojektil põhineva kindlasummalise makse metoodikast, toetuse saaja vajadusest rahavooge optimaalselt juhtida ja maaelu arengu investeeringutoetuste raames toetatud projektide senisest praktikast on asjakohane võimalda projekt jagada vajaduse korral kuni neljaks etapiks. Ehitise ehitamist tuleb käsitleda vaid ühe etapina, kuna etapi saab lõppenuks lugeda ainult sel juhul, kui ehitis on terviklikult valminud ja kasutusele võetud. Lõike 4 kohaselt peab toetuse saaja tagama projekti sihtotstarbelise kestuse, sh on tal kohustus säilitada soetatud või ehitatud vara ja kasutada seda sihtotstarbeliselt, vähemalt kolm aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest (edaspidi koos sihipärase kasutamise periood). See tähendab, et kui tegemist on näiteks seadmega, siis peab olema seade ostetud ja 19 kui seade vajas paigaldust, siis ka paigaldatud, ning seejärel peab seade olema kasutuses veel vähemalt kolm aastat. Ehitustegevuse korral peab ehitis olema kasutusvalmis ja selle kohta peab olema kasutusluba või kasutusteatis kui see on ehitusseadustiku kohaselt nõutud, ning ehitist peab saama kasutada ja säilitada veel vähemalt kolm aastat. Toetuse abil ehitatud või soetatud vara mittesihipärase kasutamise korral peab toetuse saaja PRIA nõudmisel saadud toetusraha tagasi maksma ELÜPS §-de 123–126 alustel ja korras. Eelnõu § 16 sätestab toetuse saaja kohustused. Lõike 1 kohaselt peab toetuse saaja sihipärase kasutamise perioodi lõpuni võimaldama teostada auditit, järelevalvet ja teha muid toetuse saamisega seotud kontrolle, sh võimaldama viibida toetuse saaja kinnisasjal ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal; teavitama PRIA-t projektiga seotud andmete muutumisest või projekti elluviimist takistavast asjaolust, näiteks pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest, tegevusega seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele; näitama avalikkusele, et tegemist on EAFRD toetuse abil elluviidava tegevusega, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/12910 sätestatud nõuete kohasel – minimaalselt on seda võimalik teha toetuse saaja ametlikul veebisaidil, kui selline veebisait on olemas, samuti sotsiaalmeediakanalites. Seal tuleb anda toetust saanud tegevuse lühikirjeldus koos tegevuse eesmärkide ja tulemustega ja tõsta esile EL-ilt saadavat rahalist toetust. Juhul, kui tegevuse avaliku sektori toetuse kogusumma ületab 50 000 eurot projekti kohta, tuleb toetust saanud tegevusele lisada toetusega seotud teavet sisaldav selgitav tahvel või samaväärne elektrooniline kuva, millel tõstetakse esile EL-ilt saadavat rahalist toetust ja kujutatakse ka EL-i embleemi. Embleemi nõuded on sätestatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/129 II lisas. Lõike 2 kohaselt esitab toetuse saaja seiret või hindamist tegeva isiku või asutuse nõudmisel toetuse kasutamisega seotud seireks ja hindamiseks vajalikud andmed. Seire tegemisel võib olla vajalik veenduda, et toetuse abil soetatud seadmed või ehitatud ehitis on sihipärases kasutuses, toetatud projekti raames loodud töökohad on alles, nendele töökohtadele võetud töötajad töötavad täistööajaga ja töölepingu alusel ning nende töö iseloom on kooskõlas taotluses oleva infoga. Taotluse hindamisel võib olla vajalik täpsustada, milline on ettevõtja taristu ja tootmisressursside hetkeseis, kuhu on plaanis paigaldada soetatavad seadmed või ehitada projekti raames ehitatav ehitis jne. Lõike 3 kohaselt peab toetuse saaja kuni PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni vastama järgmistele nõuetele: – tema riikliku maksu võlg ilma intressita on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud ja maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tasumise tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas; – tal ei ole kehtivat karistust karistusseadustiku §-s 491, 209, 2091, 210, 296, 298, 2981, 372, 373 või 384 sätestatud süüteo toimepanemise eest; – ta ei saa sama kulu hüvitamiseks toetust riigieelarvelistest, ELi või välisabi vahenditest või muud tagastamatut riigiabi; – ta ei ole raskustes olev ettevõtja komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 18 tähenduses. Lõike 4 kohaselt peab toetuse saaja vastama kuni sihipärase kasutamise perioodi lõpuni järgmistele nõuetele: 10 Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/129, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 kohaseid õliseemnete, puuvilla ja veinivalmistamise kõrvalsaadustega seotud sekkumisviise ning liidu toetuse ja ÜPP strateegiakavadega seotud teavitamis-, avalikustamis- ja nähtavusnõudeid käsitlevad normid (ELT L 20, 31.01.2022, lk 197–205). 20 – tema suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit ega kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti ega algatatud sundlõpetamist ega tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust. Nimetatud lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuded annavad kindluse, et toetuse saaja on jätkusuutlik ettevõtja ning et ta jätkab projekti elluviimist vähemalt kuni sihipärase kasutamise perioodi lõpuni. Lõige 5 sätestab, et toetuse saaja peab projekti elluviimise perioodil (eelnõu § 15 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul), kuid mitte hiljem kui viimase maksetaotluse esitamise ajaks, looma vähemalt ühe uue täistööajaga töökoha projektiga seotud püsivasse tegevuskohta maapiirkonnas ja sõlmima töölepingu antud töökohale võetud töötajaga. Selle tingimuse täitmata jätmisel jätab PRIA toetuse välja maksmata ning vajaduse korral tuleb toetuse saajal ka varasemate etappide eest saadud toetus PRIA-le tagasi maksta. Lõige 6 täpsustab, et toetuse saaja täistööajale taandatud aasta keskmine töötajate arv peab projekti lõppemisele järgnevaks majandusaastaks kasvama taotluse esitamisele eelneva majandusaastaga võrreldes vähemalt ühe ühiku võrra. Toetuse oodatavaks tulemuseks on vähemalt ühe uue töökoha loomine toetuse saaja poolt. Paljude ettevõtlusvaldkondade puhul, eelkõige turismi sektoris, on töötajate arv hooajalise iseloomuga. Selleks, et vältida töökohtade arvu suurenemise näitaja sõltuvust hooajalisusest, peab uue töökoha loomist näitama ka aasta keskmine täistööajale taandatud töötajate arvu kasv. Lõike 7 kohaselt peavad toetuse saajal olema täidetud toetuse abil soetatud või ehitatud vara sihipäraseks kasutamiseks vajalikud eeldused. Näiteks peab hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks olema ehitise kasutusluba või ehitise kasutusteatis ehitisregistrist kättesaadav, kui see on nõutud ehitusseadustiku kohaselt. Ehitise kasutusloa või kasutusteatisega tõendatakse, et valminud ehitis vastab ehitise kohta ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Samuti peab toetuse saajal olema hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks tegevusluba, kui toetuse saaja on saanud toetust sellise tegevuse elluviimiseks, mis nõuab enne konkreetsel tegevusalal majandustegevuse alustamist tegevusloa olemasolu. Sellega tagatakse, et toetusega seotud investeeringuobjekti on võimalik sihtotstarbeliselt kasutama hakata. Seda, kas konkreetsel tegevusalal on nõutav tegevusluba või piisab majandustegevusteate esitamisest, saab vaadata majandustegevuse registrist11. Eelnõu § 17 sätestab nõuded maksetaotlusele. Lõike 1 kohaselt esitab toetuse saaja toetuse maksmiseks maksetaotluse PRIA-le alles peale seda, kui projekt või selle etapp on täielikult ellu viidud eeldusel, et olenevalt toetatavast tegevusest on täidetud järgmised tingimused: 1) töö on tehtud või teenus on osutatud ja vastu võetud; 2) vara on soetatud ja oma valdusesse või omandisse saadud; 3) projekti või selle etapi eesmärk on täidetud ja oodatav tulemus on saavutatud, sh hiljemalt viimase etapi maksetaotluse esitamise ajaks on toetuse saaja loonud vähemalt ühe uue täistööajaga töökoha projekti asukohta maapiirkonnas ja sõlminud nimetatud töökohale võetud töötajaga töölepingu. Punktides 1 ja 2 sätestatud tingimused peavad olema täidetud sõltuvalt konkreetse tegevuse iseloomust, näiteks ehitise ehitamise korral ei ole tegu vara soetamisega ning sel juhul ei ole 11 Kättesaadav https://mtr.ttja.ee/infoleht/22. 21 asjakohased punktis 2 sätestatud tingimused. Igal juhul peab aga täidetud olema punktis 3 sätestatud nõue. Maksetaotlus tuleb esitada kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2029. Lõikes 2 on loetletud andmed, mis peavad maksetaotlusel vähemalt sätestatud olema. Siinkohal on toetuse saajal eriti oluline esitada punktis 4 nimetatud teave taotluse rahuldamise otsuses sätestatud eesmärgi täitmise ja tulemuse saavutamise ning seda tõendavate dokumentide kohta. Selleks võivad olla näiteks ajatempliga geopositsioneeritud fotod sihtotstarbeliselt kasutusse võetud toetuse abil soetatud varast, koopia loodud töökohale võetud töötajaga sõlmitud töölepingust jne. Eelnõu §-d 18 ja 19 sätestavad, kuidas toimub toetuse maksmine. Toetus makstakse kindlasummalise maksena vastavalt PRIA-ga eelnevalt kokku lepitud eelarveprojekti alusel pärast taotluse rahuldamise otsuses sätestatud oodatavate tulemuste täielikku saavutamist ja tõendamist taotluse rahuldamise otsuses sätestatud viisil. Seega on toetuse maksmise peamiseks eelduseks taotluse rahuldamise otsuses välja toodud oodatavate tulemuste täielik saavutamine ja tõendamine PRIA-le. Tõendamise osa on kirjeldatud eelnõu § 17 lõikes 2, mille kohaselt on toetuse saajal eriti oluline esitada teave taotluse rahuldamise otsuses sätestatud eesmärgi täitmise ja tulemuse saavutamise ning seda tõendavate dokumentide kohta. Taotluse rahuldamise otsuses välja toodud oodatavate tulemuste osalisel saavutamisel jääb toetus välja maksmata. Näiteks ehitise ehitamisega seotud projekti korral on toetuse maksmise üheks eelduseks ehitise kasutusloa olemasolu, kui see on nõutud ehitusseadustiku kohaselt. Seega peab toetuse abil ehitatud ehitis olema viimase maksetaotluse esitamise ajaks toetuse saaja poolt sihipärasesse kasutusse võetud. Näiteks kui toetust taotleti autoremondi töökoja hoone laiendamiseks, siis toetus makstakse välja peale ehitustööde lõpetamist ja laiendatud osa kasutusele võtmist teenuse osutamiseks. Kui toetust taotleti tootmisruumide ehitamiseks, siis makstakse toetus välja peale ehitustööde lõpetamist ja ruumide kasutusele võtmist tootmiseks. Toetuse maksmine kindlasummalise maksena võib toimuda taotluse rahuldamise otsuses kirjeldatud projekti etappide kaupa, kui vastava etapi osas taotluse rahuldamise otsuses sätestatud oodatav tulemus on täielikult saavutatud, kuid tingimusel, et hiljemalt viimase etapi makse toimumise ajaks on toetuse saaja loonud projektiga seotud püsivas tegevuskohas maapiirkonnas vähemalt ühe täiendava uue täistööajaga töökoha ning sõlminud töölepingu antud kohale võetud töötajaga. Selle tingimuse täitmata jätmisel jääb toetus välja maksmata ja toetuse saajal tuleb ka varasemate etappide eest juba saadud toetus PRIA-le tagasi maksta. Oluline on tagada, et toetuse saaja oleks teadlik sellest tingimusest ja selle tingimuse täitmata jätmisega kaasnevatest tagajärgedest. Samas Euroopa Komisjoni selgituste kohaselt peab vaatama iga projekti eraldi. Näiteks kui kavandatud tulemust, milleks on ühe töökoha loomine, ei saavutata, tuleb küll kogu projektile makstud toetus tagasi nõuda, aga kui projektis tuleb saavutada mitu tulemust, see tähendab elemendid, millest igaüks võib iseenesest olla tulemus, on proportsionaalne toetuse vähendamine või tagasinõudmine võimalik, kui projekti olemus ja eesmärgid seda võimaldavad. Seega sõltub toetuse vähendamine või tagasinõudmine asjaoludest ning seda hinnatakse iga projekti puhul eraldi. Seega ELÜPS § 13 lõike 3 kohaselt, kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks, et taotleja rikub tegevuse elluviimise nõudeid või ei täida muid toetuse saaja kohustusi, võib PRIA vähendada makstavat toetust või keelduda toetuse maksmisest, arvestades rikkumise raskust, ulatust, püsivust ja korduvust. Kuna tegevuse tulevast elluviimist peab tõendama alguses taotluse menetlemise etapis eelarveprojekti ja kulude mõistlikkust tõendavate dokumentidega, on oluline, et taotleja mõtleks juba taotlema 22 tulles hästi läbi, kuidas ta hiljem maksetaotluse etapis kavatseb toetatava tegevuse elluviimist tõendada. PRIA teeb toetuse maksmise otsuse sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole 25 tööpäeva jooksul alates nõuetekohaste dokumentide esitamisest ja toetuse maksmisest keeldumise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest. Eelnõu § 20 sätestab, kui kaua säilitab PRIA projektiga seotud dokumente. Nõue tuleneb komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 12 lõikest 1, mille kohaselt selleks, et komisjon saaks jälgida abi, mis nimetatud määruse alusel ei kuulu teavitamiskohustuse alla, säilitavad liikmesriigid üksikasjalikud andmed koos teabe ja vajalike lisadokumentidega, mida on vaja tõendamiseks, et kõik nimetatud määruses sätestatud tingimused on täidetud. Selliseid dokumente säilitatakse kümme aastat alates kuupäevast, mil sihtotstarbeline üksikabi anti või mil anti abikava kohaselt viimane abi. Eelnõu § 21 kohaselt teavitab PRIA toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ning töötlemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklites 98 ja 99 sätestatud korras. PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ja andmete töötlemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras. Iga liikmesriik avaldab toetuse saajate kohta osutatud teabe ühelainsal veebisaidil. Eestis on selleks www.pria.ee. Teave on avalikkusele kättesaadav kaks aastat alates selle esialgsest avaldamisest. Liikmesriigid ei avalda juriidiliste isikute puhul toetuse saaja nime ega füüsilisest isikust toetuse saaja puhul tema ees- ja perekonnanime kui makstav toetus on 1 250 eurot või väiksem. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186); 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261); komisjoni delegeeritud määrusest (EL) 2022/1172, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2116 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas ühises põllumajanduspoliitikas ning tingimuslikkusega seotud halduskaristuste kohaldamise ja arvutamise osas (ELT L 183, 08.07.2022, lk 12–22); komisjoni rakendusmäärusest (EL) 2022/1173, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 kohaldamise eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohta (ELT L 183, 08.07.2022, lk 23–34); 3) komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78); 4) komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8). Eelnõus nimetatud ELi õigusaktid on kättesaadavad Euroopa Liidu Teataja veebilehel https://eur-lex.europa.eu. 23 4. Määruse mõjud Määrus avaldab positiivset mõju majandusele, konkurentsivõimele ja tööhõivele. Toetus motiveerib ja suunab maapiirkonnas tegutsevaid ettevõtjad tegema konkurentsivõime seisukohast olulisi investeeringuid ja looma uusi atraktiivseid töökohti. Toetuse laiem eesmärk on edendada tööhõivet, majanduskasvu ja ettevõtluskeskkonna arengut maapiirkonnas ning tõsta nii maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate kui tervikuna maapiirkonna inimeste elu- ja ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimet. Sellel eesmärgil toetatakse selliseid prioriteetseid tegevusi nagu ettevõtja jaoks uudse tehnoloogia või infotehnoloogilise lahenduse kasutusele võtmine või ettevõtte ressursitõhususe parandamine. Määrus avaldab positiivset mõju tasakaalustatud regionaalarengule. Toetus on suunatud ettevõtjate konkurentsivõime tugevnemisele ja uute atraktiivsete töökohtade tekkimisele eelkõige just suurematest keskustest kaugemal asuvates piirkondades. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Toetust rahastatakse EAFRD-st ja riigieelarvest kokku 30 000 000 euroga, millest 18 000 000 eurot on EAFRD osalus ja 12 000 000 on Eesti riigieelarve osalus, mis on planeeritud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi eelarves. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Rahandusministeeriumile. Eelnõu saadetakse arvamuse andmiseks PRIA-le ja informatsiooniks strateegiakava seirekomisjonile. Strateegiakava, mille alusel seda toetust rakendatakse, ning seega ka sekkumise 8.1 väljatöötamisel, toimus laiapõhjaline kaasamine. Kaasatud olid erinevate maaelu valdkondade huvigrupid ja riigiasutuste esindajad. Eelnõu rakenduslike põhimõtete väljatöötamine toimus Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning PRIA koostöös. Eelnõu väljatöötamise erinevates etappides kaasati ka sihtrühma esindajaid. 24  EELNÕU 12.12.2023 MÄÄRUS 01.11.2022 01.11.2022 Perioodi 2023–2027 maapiirkonna ettevõtjate konkurentsivõime suurendamise investeeringutoetus Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7 lõike 2 ja § 24 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava 2023–2027“ (edaspidi strateegiakava) sekkumise 8.1 „Investeeringud ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks“ raames antava ettevõtjate konkurentsivõime suurendamise investeeringutoetuse (edaspidi toetus) andmise ja kasutamise tingimused ning kord. § 2. Toetuse andmise eesmärk Toetuse andmise eesmärk on suurendada maapiirkonnas püsivalt tegutsevate ettevõtjate konkurentsivõimet, mille tulemusel luuakse uued atraktiivsed töökohad maapiirkonda. Sellel eesmärgil toetatakse selliste tegevuste elluviimist, mis aitavad kaasa tasakaalustatud regionaalsele arengule ja maapiirkonnas püsivalt tegutsevate ettevõtjate kestlikule arengule uute tehnoloogiate või infotehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtmise või ressursitõhususe parandamise kaudu. § 3. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi (1) Kui toetus on investeeringuteks antav regionaalabi komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), artikli 14 tähenduses, kohaldatakse sellele nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. (2) Kui toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), tähenduses, kohaldatakse sellele nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. 2. peatükk Toetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse vorm, määr ja suurus § 4. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse maalises või väikelinnalises asustuspiirkonnas (edaspidi maapiirkond) väljaspool Tallinnaga piirnevat Harku, Saue, Saku, Kiili, Rae, Jõelähtme ja Viimsi valda §-s 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks järgmiste tegevuste elluviimiseks: 1) materiaalse või immateriaalse vara soetamine; 2) ehitise ehitamine taotleja püsivas tegevuskohas maapiirkonnas. (2) Lõike 1 punktis 2 nimetatud taotleja püsiv tegevuskoht maapiirkonnas asub taotlusel nimetatud projekti elluviimise kohas. (3) Taotleja kavandatav tegevus (edaspidi ka projekt) on suunatud tema konkurentsivõime suurendamisele vähemalt ühe järgmise prioriteedi kaudu: 1) uudse tehnoloogia kasutuselevõtmine; 2) infotehnoloogilise lahenduse kasutuselevõtmine; 3) ressursitõhususe parandamine. (4) Seadme soetamiseks või ehitise ehitamiseks antakse toetust, kui on täidetud järgmised nõuded: 1) sellise seadme soetamisel, mis paigaldatakse ehitisse, on see ehitis taotleja valduses asjaõiguslikul või võlaõiguslikul alusel vähemalt kolm aastat arvates Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) poolt viimase toetusosa maksmisest; 2) ehitise ehitamisel on see ehitis ja sellealune maa taotleja omandis või on ehitisealusele maale taotleja kasuks seatud hoonestusõigus vähemalt kolmeks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest; 3) kui seade paigaldatakse kaasomandis olevasse ehitisse või kui ehitisealune maa on kaasomandis, on taotlejal kaasomaniku kirjalik nõusolek toetatava tegevuse elluviimiseks. (5) Toetust ei anta tegevuste kohta, mis on seotud justiitsministri 28. detsembri 2005. aasta määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisa 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)“ (edaspidi EMTAK) kohaselt järgmiste tegevusaladega: 1) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK-i jagu R, alajagu 92); 2) finants- ja kindlustustegevus (EMTAK-i jagu K); 3) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK-i jagu L); 4) juriidilised toimingud ja nõustamine (EMTAK-i jagu M, alajagu 69 ja 70); 5) rentimine ja kasutusrent (EMTAK-i jagu N, alajagu 77); 6) põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (EMTAK-i jagu A). (6) Kui toetus on regionaalabi, ei anta toetust tegevuste kohta, mis on seotud lisaks lõikes 5 nimetatule EMTAK-i kohaselt järgmiste tegevusaladega: 1) raua, terase ja ferrosulamite tootmine (EMTAK-i jagu C, alajagu 241); 2) terastorude, -õõnesprofiilide jms -toruliitmike tootmine (EMTAK-i jagu C, alajagu 242); 3) muude terase esmatöötlustoodete tootmine (EMTAK-i jagu C, alajagu 243); 4) metallivalu (EMTAK-i jagu C, alajagu 245); 5) kivi- ja pruunsöe kaevandamine (EMTAK-i jagu B, alajagu 05); 6) laeva- ja paadiehitus (EMTAK-i jagu C, alajagu 301); 2 7) keemilise kiu tootmine (EMTAK-i jagu C, alajagu 206); 8) maismaaveondus ja torutransport (EMTAK-i jagu H, alajagu 49), välja arvatud taksovedu (alajagu 4932), kolimisteenused (alajagu 4942) ja torutransport (alajagu 4950); 9) veetransport (EMTAK-i jagu H, alajagu 50); 10) õhutransport (EMTAK-i jagu H, alajagu 51), välja arvatud kosmosetransport (alajagu 5122); 11) elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine (EMTAK-i jagu D). (7) Toetatava tegevuse elluviimisega ei tohi alustada, sealhulgas sellega seotud siduvaid kohustusi ei tohi olla võetud, ning toetatava tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid ei tohi olla väljastatud ega kulude eest ei tohi olla tasutud varem kui PRIA-le taotluse esitamise päevale järgneval päeval. Vähese tähtsusega abina antava ehitusprojekti koostamisega võib alustada alates 1. jaanuarist 2023. § 5. Toetuse vorm, suurus ja määr (1) Toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186), artikli 83 lõike 1 punkti c kohaselt kindlasummalise maksena ning sama artikli lõike 2 punkti b kohaselt üksikjuhtumipõhiselt koostatud ja PRIA-ga varem kokku lepitud eelarveprojekti alusel. (2) Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 200 000 eurot strateegiakava perioodil. (3) Toetuse minimaalne suurus ühe taotluse kohta on 10 000 eurot. (4) Toetust antakse vähemalt 15 protsenti projekti abikõlbliku kulu maksumusest, seejuures: 1) vähese tähtsusega abi puhul kuni 40 protsenti projekti abikõlbliku kulu maksumusest; 2) regionaalabi puhul lõikes 5 nimetatud asjakohase määra ulatuses projekti abikõlbliku kulu maksumusest. (5) Regionaalabi puhul on PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemise hetkel toetuse maksimaalne määr projekti abikõlbliku kulu maksumusest: 1) 40 protsenti kuni 31. detsembrini 2024; 2) 35 protsenti ajavahemikul 1. jaanuarist 2025 kuni 31. detsembrini 2027; 3) 40 protsenti kuni 31. detsembrini 2027, kui projekti viiakse ellu Ida-Viru, Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi või Võru maakonnas. (6) Ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad või konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad ei saa kokku taotleda toetust rohkem kui lõikes 2 sätestatud maksimaalse suuruse ulatuses. (7) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt. (8) Vähese tähtsusega abi puhul ei tohi toetuse suurus ühe ettevõtja kohta koos jooksva majandusaasta ja sellele vahetult eelnenud kahe majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abiga ületada 200 000 eurot ning maanteetranspordi valdkonnas tegutsevale tasu eest kaupu vedavale ettevõtjale jooksva majandusaasta ja sellele vahetult eelnenud kahe majandusaasta 3 jooksul maanteevedudeks antud vähese tähtsusega abi ei tohi koos toetuse suurusega ületada 100 000 eurot komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 3 lõigete 2 ja 3 kohaselt. (9) Regionaalabi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artiklis 8 sätestatud abi kumuleerimisreegleid ja vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. § 6. Abikõlblikud ja mitteabikõblikud kulud (1) Abikõlblikud on projekti elluviimiseks vajalikud kulud, sealhulgas Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (edaspidi EAFRD) toetuse abil elluviidava tegevuse komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/129, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 kohaseid õliseemnete, puuvilla ja veinivalmistamise kõrvalsaadustega seotud sekkumisviise ning liidu toetuse ja ÜPP strateegiakavadega seotud teavitamis-, avalikustamis- ja nähtavusnõudeid käsitlevad normid (ELT L 20, 31.01.2022, lk 197–205), sätestatud nõuete kohaseks tähistamiseks kasutatava sümboli ja teavitustegevuse kulud, mis on tehtud sihtotstarbeliselt, mõistlikult ja majanduslikult soodsaimal viisil ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikliga 73 ning mis on vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks. (2) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 73 lõikes 3 sätestatud kulu; 2) käibemaks; 3) töötasu; 4) uuringu tegemise kulu; 5) maa ja olemasoleva ehitise soetamise kulu; 6) kasutatud masina, seadme või muu sisseseade soetamise kulu; 7) veo- või sõidukulu, mis ei ole seotud soetatava materiaalse vara kohaletoimetamise, paigaldamise või seadistamisega; 8) turismiseaduse § 18 lõigetes 4, 7, 8, 9 ja 11 nimetatud majutusettevõtte puhul ehitise ehitamise kulu ning sellise majutusettevõtte tarbeks materiaalse või immateriaalse vara soetamise kulu; 9) kontorihoone ehitamisega seotud kulu; 10) sõidu- või veovahendi, sealhulgas mootor-, vee-, õhu- või maastikusõiduki, liikurmasina, traktori, jalgratta, pisimopeedi, kerg-, tasakaalu- või robotliikuri, niiduki, rööbassõiduki, haagise või auto alusel valmistatud eritöömasina soetamise kulu; 11) projekti elluviimise seisukohast põhjendamatu kulu. § 7. Kulude mõistlikkuse tõendamine (1) Taotleja peab projekti raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara maksumuse mõistlikkuse ja põhjendatuse välja selgitama selles paragrahvis sätestatud viisil, arvestades § 4 lõikes 7 sätestatud nõuet. (2) Kui projekti raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara eeldatav käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot, küsib taotleja üksteisest sõltumatute pakkujate käest vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust. (3) Taotleja võib küsida alla kolme hinnapakkumuse juhul, kui kolme hinnapakkumust küsida ei ole objektiivselt võimalik. 4 (4) Hinnapakkumus peab sisaldama taotleja nime, hinnapakkuja nime ja kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust ning vajaduse korral tehniliste tingimuste loetelu, mis osutab tehnilisele spetsifikatsioonile. (5) Ehitustööde puhul sisaldab hinnapakkumus lisaks lõikes 4 nimetatud andmetele järgmisi andmeid ehitise kohta: 1) ehitise nimetus; 2) ehitise ehitisregistri kood; 3) selle katastriüksuse katastritunnus, millel ehitis paikneb või millele kavandatakse ehitis ehitada; 4) ehitise üldkulud ja vastava kululiigi olemasolu korral välisrajatise kulu, aluse- ja vundamendikulu, kandetarindite kulu, fassaadielementide kulu, katusekulu, ruumitarindite kulu, pinnakatte kulu, tehnosüsteemi kulu, ehitusplatsi korralduskulu ja ehitusplatsi üldkulu. (6) PRIA koostab ehitustööde hinnapakkumuse vormi ja avaldab selle oma veebilehel. (7) Taotleja ja hinnapakkuja ning nende osanik, aktsionär, liige või juhtorgani liige ei tohi omada osalust üksteise äriühingus ega kuuluda üksteise juhatusse või nõukokku. Hinnapakkuja ja hinnapakkuja osanik, aktsionär või juhtorgani liige ei tohi omada osalust teise hinnapakkuja äriühingus ega kuuluda teise hinnapakkuja juhatusse või nõukokku. (8) Taotleja ei või lõikes 2 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks projekti raames tellitavat tööd või teenust või soetatavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv või vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Taotleja võib jaotada projekti raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud. (9) Väljaselgitatud projekti maksumuse põhjal koostab taotleja eelarveprojekti, milles esitab andmed projekti maksumuse ja abikõlblike kulude kohta, mis peavad olema põhjendatud, üksikasjalikult kirjeldatud, tuginema tegelikele asjaoludele ning olema vajaduse korral tõendatavad. § 8. Taotleja Toetust antakse äriseadustiku tähenduses füüsilisest isikust ettevõtjale ja äriühingule, kes vastab komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 I lisa artikli 2 punktis 2 sätestatud väikeettevõtja nõuetele (edaspidi koos taotleja). § 9. Nõuded taotlejale (1) Taotleja vastab järgmistele nõuetele: 1) tema riikliku maksu võlg ilma intressita on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud ja maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tasumise tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas; 2) tema suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud sundlõpetamist ja tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust; 3) ta ei ole raskustes olev ettevõtja komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 18 tähenduses; 4) tal ei ole kehtivat karistust karistusseadustiku §-s 491, 209, 2091, 210, 296, 298, 2981, 372, 373 või 384 sätestatud süüteo toimepanemise eest; 5 5) ta ei saa sama kulu hüvitamiseks toetust riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest ega muud tagastamatut riigiabi; 6) ta on riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas; 7) tähtajaliselt asutatud taotleja ei ole asutatud lühemaks ajaks kui kolm aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest. (2) Lisaks lõikes 1 nimetatud nõuetele vastab taotleja järgmistele nõuetele: 1) ta on enne taotluse esitamist tegutsenud vähemalt kaks majandusaastat; 2) tema müügitulu on taotluse esitamisele vahetult eelnenud mõlemal kahel majandusaastal vähemalt 40 000 eurot; 3) tema majandusaasta keskmine täistööajale taandatud töötajate arv (edaspidi töötajate arv) on taotluse esitamisele vahetult eelnenud mõlemal kahel majandusaastal vähemalt 1,00; 4) tema taotluse esitamisele vahetult eelnenud mõlema kahe majandusaasta jooksul on aasta ringi täidetud vähemalt üks töölepingu alusel töötava töötaja töökoht, mida tõendavad taotleja makstud tööjõukulud nimetatud töötaja kohta. (3) Taotleja tegevusala ei ole jooksva majandusaasta jooksul ega olnud taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta jooksul EMTAK-i kohaselt järgmine: 1) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK-i jagu R, alajagu 92); 2) finants- ja kindlustustegevus (EMTAK-i jagu K); 3) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK-i jagu L); 4) juriidilised toimingud ja nõustamine (EMTAK-i jagu M, alajagu 69 ja 70). 3. peatükk Toetuse taotlemine § 10. Taotluse esitamine (1) Toetuse saamiseks esitab taotleja PRIA-le avalduse ning selles esitatud andmeid ja hindamiskriteeriumite täitmist tõendavad dokumendid (edaspidi koos taotlus). (2) Taotleja saab esitada uue taotluse pärast seda, kui tema varem esitatud taotluse kohta on PRIA teinud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse. (3) Määruse alusel esitatavad taotlused ja muud dokumendid esitatakse üksnes elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu. (4) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, peatamisest ja taasavamisest teatab PRIA vähemalt väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel. (5) PRIA peatab asjaomasel kalendriaastal taotluste vastuvõtu, kui PRIA-le esitatud taotlustega taotletav rahaline summa ületab toetuse andmiseks ettenähtud eelarve. § 11. Nõuded taotlusele (1) Taotleja esitab taotluses järgmised andmed: 1) taotleja ärinimi ja äriregistri kood ning taotleja esindaja nimi ja kontaktandmed; 2) projekti, sealhulgas projekti mitmes etapis elluviimise korral selle iga etapi nimetus ja kirjeldus; 6 3) projekti, sealhulgas projekti mitmes etapis elluviimise korral selle iga etapi eesmärgi ja oodatava tulemuse kirjeldus, samuti teave selle kohta, millisesse § 4 lõikes 3 sätestatud prioriteeti projekt panustab; 4) projekti, sealhulgas projekti mitmes etapis elluviimise korral selle iga etapi elluviimise eeldatav lõpptähtpäev ja kavandatavate tegevuste loetelu koos nende elluviimise tähtaegadega; 5) projekti raames loodavate uute töökohtade ametinimetused, tööülesannete kirjeldused ja kavandatavad brutotöötasud; 6) projekti tegevusala EMTAK-i kohaselt; 7) taotleja püsiv tegevuskoht maapiirkonnas, kus projekt ellu viiakse; 8) projekti, sealhulgas projekti mitmes etapis elluviimise korral selle iga etapi raames taotletava toetuse suurus ja kogumaksumus; 9) taotleja jooksva majandusaasta ja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta põhitegevusala EMTAK-i kohaselt, kui see teave ei ole äriregistrist kättesaadav; 10) taotleja töötajate arv taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud mõlema kahe majandusaasta kohta, kui see teave ei ole äriregistrist kättesaadav; 11) teave selle kohta, kas taotleja juures on vähemalt üks töölepingu alusel töötava töötaja töökoht taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kahe majandusaasta jooksul aasta ringi täidetud, kui see teave ei ole avalikest registritest kättesaadav; 12) teave, kas toetust taotletakse vähese tähtsusega abina või regionaalabina; 13) teave selle kohta, kas taotleja on autonoomne, partner- või seotud ettevõtja, ning teave kontserni liikmete ja tema üle lepingu või muul alusel valitsevat mõju omava ettevõtja kohta; 14) teave selle kohta, kas ja kuidas kavatsetakse rahastada omafinantseeringu osa projektist; 15) kui toetust taotletakse investeeringu tegemiseks regionaalabina, siis teave komisjoni määruses (EL) nr 651/2014 artiklis 14 sätestatud nõuetele, sealhulgas alginvesteeringu nõudele, vastavuse kohta; 16) seadme soetamise korral taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmiseks selle seadme summaarne nimivõimsus kilovattides ja kasutatava taastuvenergia liik. (2) Koos taotlusega esitab taotleja järgmised andmed ja dokumendid: 1) kulude mõistlikkust tõendavad §-st 7 tulenevad dokumendid, sealhulgas eelarveprojekt ning selles esitatud kulude suuruse aluseks olev teave ja hinnapakkumused ning ehitise ehitamise korral eelarveprojektis nimetatud ehitustööde maksumuse aluseks olevad hinnapakkumused; 2) taotleja viimase majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne, kui need ei ole äriregistrist kättesaadavad, ning jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele vahetult eelnenud kvartali lõpu seisuga; 3) lühikirjeldus selle kohta, kuidas taotleja konkurentsivõime suureneb taotluse esitamisele järgneva kolme majandusaasta jooksul, ja PRIA vormi kohane finantsprognoos viieks aastaks alates taotluse esitamise aastast; 4) projekti elluviimisega seotud juhtide ja spetsialistide erialaste teadmiste ja töökogemuste kirjeldus, sealhulgas teave juhtide varasema juhtimiskogemuse kohta; 5) investeeringu korral selle tasuvusaja arvutus mõõdetuna aastates; 6) uudse tehnoloogia kasutuselevõtmiseks tehtava investeeringu korral arvutus selle kohta, kui suur on sellest tulenev majanduslik mõju ettevõttele mõõdetuna eurodes; 7) infotehnoloogilise lahenduse kasutuselevõtmiseks tehtava investeeringu korral arvutus selle kohta, kui suur on sellest tulenev majanduslik mõju ettevõttele mõõdetuna eurodes; 8) ressursitõhususe parandamiseks tehtava investeeringu korral arvutus selle kohta, kui suur on selle majanduslik mõju ettevõttele mõõdetuna eurodes; 9) uue hoone ehitamise korral selle hoone energiatõhususe nõuetele vastavust näitav energiaarvutus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ sätestatud nõuete kohaselt; 10) ehitise ehitamise korral selle katastriüksuse katastritunnus, millel ehitis paikneb või millele kavandatakse ehitis ehitada; 7 11) ehitise ehitamise korral ehitusprojekt, kui see on nõutav ehitusseadustiku kohaselt; 12) soetatava seadme paigaldamisel ehitisse, mis on taotleja valduses võlaõiguslikul alusel, seda tõendav kirjalik võlaõiguslik leping või kui ehitise ehitamisel on ehitisealusele maale seatud taotleja kasuks hoonestusõigus, siis seda tõendav kirjalik hoonestusõiguse leping; 13) kaasomaniku kirjalik nõusolek, kui soetatav seade paigaldatakse kaasomandis olevasse ehitisse või kui ehitisealune maa on kaasomandis. 4. peatükk Taotluse menetlemine § 12. Taotleja ja taotluse nõuetekohasuse kontrollimine Taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja ja toetatava tegevuse toetuse saamise nõuetele vastavust kontrollib PRIA. § 13. Taotluse hindamine (1) PRIA moodustab taotluste hindamiseks ja hindamiskriteeriumite miinimumnõudele ettepaneku saamiseks hindamiskomisjoni. (2) Hindamiskomisjon hindab nõuetekohaseid taotlusi lõigetes 3–6 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel, andes igale hindamiskriteeriumile hinde vahemikus 0,00–4,00, kus kõrgeim hinne on neli ja madalaim null. Hindamiskriteeriumite hinded antakse täpsusega kaks kohta pärast koma. (3) Esimene hindamiskriteerium on projekti mõju toetuse eesmärkide saavutamisele, mis moodustab 25 protsenti taotluse koondhindest ning milles hinnatakse järgmist: 1) taotleja konkurentsivõime suurenemist; 2) uute atraktiivsete töökohtade loomist maapiirkonnas; 3) loodavate töökohtade kavandatavaid brutotöötasusid; 4) prognoositavaid muutusi taotleja müügitulus, rentaabluses, töötaja kohta loodavat lisandväärtust, kasumi teenimise kestlikkust ja loodavate töökohtade konkurentsivõimelisust. (4) Teine hindamiskriteerium on projekti põhjendatus ja realistlikkus, mis moodustab 35 protsenti taotluse koondhindest ning milles hinnatakse järgmist: 1) finantsprognoosides esitatud müügitulu suurust; 2) prognoositud tegevuskulude realistlikkust; 3) projekti seost toetuse eesmärgi ja oodatavate tulemustega ning kuivõrd aitab see kaasa uute töökohtade loomisele; 4) projekti raames kavandatava investeeringu majanduslikku põhjendatust, arvestades taotleja esitatud investeeringu tasuvusaja arvutust. (5) Kolmas hindamiskriteerium on taotleja suutlikkus projekt tulemuslikult ellu viia, mis moodustab 20 protsenti taotluse koondhindest ning milles hinnatakse järgmist: 1) juhtimisalast kompetentsi, erialased teadmisi ja töökogemusi; 2) taotleja finantsvõimekust, lähtudes tema esitatud finantsprognooside põhjal prognoositavast müügitulu puhasrentaablusest, maksevõimekordajast, võlakordajast, maksevalmiduse kordajast ja krediidihindest taotluse esitamise majandusaasta ja sellele järgneva kolme majandusaasta kohta; 3) kuivõrd tagavad taotleja taristu, tootmisvahendid ja personal tema püsivas tegevuskohas maapiirkonnas vajaliku toe projekti raames kavandatavate tulemuste saavutamiseks. 8 (6) Neljas hindamiskriteerium on projekti seos regionaalselt tasakaalustatud arenguga ja taotleja konkurentsivõime suurendamine vähemalt ühe § 4 lõikes 3 sätestatud prioriteedi kaudu, mis moodustab 20 protsenti taotluse koondhindest ning milles hinnatakse järgmist: 1) kuivõrd aitab projekt kaasa töökohtade loomisele kaugemal suurematest keskustest ja kas projekt viiakse ellu Ida-Viru maakonnas või Valga maakonnas või Võru maakonnas või Põlva maakonnas või mujal; 2) kas ja kuidas on projekt seotud taotleja jaoks uudse tehnoloogia või infotehnoloogilise lahenduse kasutuselevõtmisega või aitab kaasa taotleja ressursitõhususe parandamisele. (7) Taotluse koondhinne on lõigetes 3–6 sätestatud nelja hindamiskriteeriumi kaalutud keskmine hinne. Kaalutud keskmise hinde saamiseks korrutatakse nimetatud hindamiskriteeriumite hinded vastavate osakaaludega ja saadud tulemused liidetakse. Taotluse koondhinne arvutatakse täpsusega kaks kohta pärast koma ilma ümardamata. (8) Hindamiskriteeriumite miinimumnõue on, et: 1) taotluse koondhinne on vähemalt 2,50; 2) taotlus on saanud lõigetes 3–5 sätestatud iga hindamiskriteeriumi eest hinde vähemalt 2,00; 3) taotlus on saanud lõikes 6 sätestatud neljanda hindamiskriteeriumi eest hindeks rohkem kui 0,00. (9) Kui projektil puudub seos taotleja jaoks uudse tehnoloogia või infotehnoloogilise lahenduse kasutuselevõtmisega või ressursitõhususe parandamisega, saab taotlus neljanda hindamiskriteeriumi eest hindeks 0,00. § 14. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) PRIA rahuldab kõik nõuetekohased ja hindamiskriteeriumite miinimumnõudele vastavad taotlused toetuseks ettenähtud vahendite piires, eelistades ajaliselt varem esitatud taotlusi, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 1 punkti 4 alusel. (2) Taotlus vastab hindamiskriteeriumite miinimumnõudele, kui on täidetud kõik § 13 lõikes 8 sätestatud nõuded. (3) Taotlus on nõuetekohane, kui taotleja, taotlus ja toetatav tegevus vastavad Euroopa Liidu õigusaktides, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses ja määruses sätestatud ning strateegiakavas esitatud nõuetele. (4) Kui taotlejal ei ole ehitusseadustiku kohaselt nõutavat ehitusluba või ehitusteatist, rahuldab PRIA tema taotluse tingimusel, et taotleja esitab ehitusloa või ehitusteatise taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaja jooksul, milles on arvestatud nimetatud dokumentide saamisele kuluvat aega. (5) Kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud taotluses sisalduvate mitteabikõlblike kulude tõttu, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse, vähendades toetuse summat Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 5 alusel mitteabikõlblike kulude võrra. (6) Kui nõuetekohase taotluse rahastamise summa ületab toetuseks ettenähtud vahendeid, võib PRIA toetuse summat vähendada ulatuses, mis on vajalik selle taotluse rahuldamiseks, taotleja nõusolekul ning tingimusel, et taotluses kavandatud projekt viiakse ellu ja toetuse andmise eesmärgid saavutatakse. Kui taotleja ei ole nõus toetuse vähendamisega, teeb PRIA taotluse rahuldamata jätmise otsuse. 9 (7) Kui taotleja ja taotluse nõuetekohasuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta toetuse saamiseks esitatud nõuetele, teeb PRIA taotluse rahuldamata jätmise otsuse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 3 alusel. (8) PRIA teeb taotluse osalise, täieliku või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse 35 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast. 5. peatükk Nõuded toetuse saajale ja toetuse maksmine § 15. Projekti elluviimise ja kestuse nõuded (1) Toetuse saaja viib projekti ellu, sealhulgas täidab toetatava tegevuse eesmärgi ja saavutab tulemuse, ning võtab toetuse abil soetatud või ehitatud vara sihipäraselt kasutusse kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2029. (2) Projekti mitmes etapis elluviimise korral võib toetuse saaja ühe projekti jaotada kõige rohkem kuni neljaks eraldiseisvaks etapiks. (3) Ehitise ehitamist ei tohi projekti raames etappideks jagada. (4) Toetuse saaja tagab projekti sihtotstarbelise kestuse, sealhulgas säilitab ja kasutab toetuse abil soetatud või ehitatud vara sihtotstarbeliselt, vähemalt kolm aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest (edaspidi koos sihipärase kasutamise periood). § 16. Toetuse saaja kohustused (1) Toetuse saaja täidab sihipärase kasutamise perioodi lõpuni järgmisi kohustusi: 1) võimaldab teha auditit, teostada järelevalvet ja teha muud toetuse saamisega seotud kontrolli ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab viibida toetuse saaja kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal; 2) esitab auditi tegemiseks, järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul; 3) teavitab viivitamata PRIA-t taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest või projekti elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas projektiga seotud vara üleandmisest teisele isikule; 4) näitab avalikkusele, et tegemist on EAFRD toetuse abil elluviidava tegevusega, kasutades selleks ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/129 sätestatud nõuete kohaselt. (2) Toetuse saaja esitab seiret või hindamist tegeva isiku või asutuse nõudmisel toetuse kasutamisega seotud seireks ja hindamiseks vajalikud andmed. (3) Toetuse saaja vastab § 9 lõike 1 punktides 1 ja 3–5 sätestatud nõuetele kuni PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni. (4) Toetuse saaja vastab § 9 lõike 1 punktis 2 sätestatud nõuetele kuni sihipärase kasutamise perioodi lõpuni. 10 (5) Toetuse saaja loob projekti elluviimise tulemusel § 15 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul, kuid hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks vähemalt ühe uue täistööajaga töökoha projekti elluviimise asukohta maapiirkonnas ja sõlmib nimetatud töökohale võetud töötajaga töölepingu. (6) Toetuse saaja töötajate arv suureneb projekti elluviimisele järgnevaks majandusaastaks võrreldes taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastaga vähemalt ühe ühiku võrra. (7) Lisaks lõigetes 1–6 sätestatud kohustustele peavad toetuse saajal olema täidetud toetuse abil soetatud või ehitatud vara sihipäraseks kasutamiseks vajalikud eeldused, sealhulgas: 1) hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks on ehitise kasutusluba või kasutusteatis ehitisregistrist kättesaadav, kui see on nõutud ehitusseadustiku kohaselt; 2) hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks on toetuse saajal tegevusluba, kui toetust on saadud sellise tegevuse elluviimiseks, mille puhul on asjakohases seaduses sätestatud juhul nõutud, et ettevõtjal on enne sellel tegevusalal majandustegevuse alustamist tegevusluba. § 17. Maksetaotluse esitamine ja nõuded maksetaotlusele (1) Toetuse maksmiseks esitab toetuse saaja pärast projekti või selle etapi täielikku elluviimist PRIA-le kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2029 maksetaotluse, kui olenevalt toetatavast tegevusest on täidetud järgmised tingimused: 1) töö on tehtud või teenus on osutatud ja vastu võetud; 2) vara on soetatud, oma valdusesse või omandisse saadud ja sihtotstarbeliselt kasutusse võetud; 3) projekti või selle etapi eesmärk on täidetud ja tulemus on saavutatud, sealhulgas hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks on projekti elluviimise tulemusel loodud vähemalt üks uus täistööajaga töökoht § 16 lõikes 5 sätestatud nõuete kohaselt. (2) Toetuse saaja esitab maksetaotluses vähemalt järgmised andmed: 1) toetuse saaja ärinimi ja äriregistri kood; 2) selle taotluse viitenumber, mille kohta maksetaotlus esitatakse; 3) toetuse summa, mille maksmist taotletakse; 4) teave taotluse rahuldamise otsuses sätestatud eesmärgi täitmise ja tulemuse saavutamise ning seda tõendavate dokumentide kohta. § 18. Maksetaotluse kontrollimine PRIA kontrollib vastuvõetud maksetaotluses ja §-st 17 tulenevates dokumentides esitatud andmete õigsust ning elluviidud projekti vastavust taotluse rahuldamise otsuses sätestatule ja eelarveprojektile, Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadusele ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. § 19. Toetuse maksmine (1) PRIA teeb toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel toetuse maksmise otsuse sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole 25 tööpäeva jooksul arvates §-st 17 tulenevate nõuetekohaste dokumentide esitamisest. (2) Kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks, et taotleja rikub projekti elluviimise nõudeid või ei täida muid toetuse saaja kohustusi, võib PRIA rikkumise raskust, ulatust, püsivust ja korduvust arvestades vähendada makstavat toetust või keelduda toetuse maksmisest Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõike 3 alusel. 11 (3) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõike 4 alusel, kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks sama seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud taotluse rahuldamata jätmise alused. (4) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest. (5) Toetuse maksmisest keeldumise otsuse korral võib PRIA tunnistada taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks. § 20. Dokumentide säilitamine Projektiga seotud dokumente säilitab PRIA vähemalt 31. detsembrini 2039. § 21. Toetuse saaja andmete avalikustamine PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ning töötlemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261), artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Regionaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler 12  Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie: 13.12.2023 nr 1.4-3/1333 Regionaalministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamiseks regionaalministri määruse „Perioodi 2023–2027 maapiirkonna ettevõtjate konkurentsivõime suurendamise investeeringutoetus“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Regionaalminister Lisad: 1. Eelnõu; 2. Seletuskiri. Allar Korjas +372 625 6162 [email protected] Helen Palginõmm +372 625 6260 [email protected] Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: REM/23-1646 - Perioodi 2023–2027 maapiirkonna ettevõtjate konkurentsivõime suurendamise investeeringutoetus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 29.12.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6746b9a2-6e29-4bd8-99c7-82ce5f12f839 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6746b9a2-6e29-4bd8-99c7-82ce5f12f839?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main