Märgukiri

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Lp Ahti Kuningas 13.12.2023 nr 2.1.-5/23/1618-3 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Lp Madis Kallas Regionaal- ja Põllumajandusministeerium [email protected] Märgukiri Andmekaitse Inspektsioonile laekunud teabe kohaselt soovitakse avaandmete teabeväravas teha hulgiallalaetaval kujul üldsusele avaandmetena kättesaadavaks surnud isikute kohta sisalduvad isikuandmed, mis on kohalike omavalitsuste poolt hallatavates kalmistute registrites. Surnud isiku isikuandmete töötlemist reguleerib isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 9, mille lõike 4 järgi ei ole surnu isikuandmete töötlemiseks nõusolek nõutav, kui töödeldavateks isikuandmeteks on üksnes surnu nimi, sugu, sünni- ja surmaaeg, surma fakt ning matmise aeg ja koht. IKS-st tulenevalt on tegemist juurdepääsupiiranguta andmetega. Kalmistute rajamist, haldamist, kasutamist ning surnu kalmistule matmise ja tuhastamise nõuded on kehtestatud kalmistuseaduses (KalmS). Sealjuures näeb KalmS § 11 ette, et kalmistu haldaja on kohustatud koguma andmeid tema hallatavale kalmistule maetud isikute, hauaplatside ja hauaplatside kasutajate kohta, loetledes seaduses ka vastava andmekoosseisu. Samas puudub kalmistuseaduses volitusnorm, millele tuginedes oleks võimalik kalmistu registri kui andmekogu asutamine. KalmS 2010. aasta eelnõu 888 SE seletuskirjas1 (lk 7) on selgitatud, et nimetatud andmete omamine on vajalik kalmistute hetkeolukorrast ülevaate saamiseks ja samuti järjepideva ning sihipärase arengu kindlustamiseks tulevikus. Eelnõu koostamise käigus kaaluti ka kalmistu registri asutamise kohustuse nõude sätestamist, kuid arvestades sellega kaasnevaid kulutusi, nimetatud nõude kehtestamisest siiski loobuti. Ühtlasi nenditi seletuskirjas, et Tallinna linna volikogu on vastu võtnud määruse, millega asutatakse elektrooniliselt peetav Tallinna kalmistute register, kuid samas on väiksematel omavalitsustel, mille territooriumil asub vaid üks väike kalmistu, elektroonilise kalmistu registri asutamine põhjendamatu. Riigi infosüsteemi haldussüsteemi 1 Kalmistuseadus 888 SE (https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/340effe9-c6fe-bc41-711e- a487bc2560da/kalmistuseadus) Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235 andmetel on 55 omavalitsust võtnud tänaseks kasutusele kalmistute registri, kasutades pakutavat standardlahendust. Igasugune isikuandmete töötlemine, sh nende salvestamine andmekogus on põhiõiguste ja - vabaduste riive, kuna mõjutab nii pere- ja eraelu puutumatust kui ka informatsioonilise eneseteostuse vabadust. Mida intensiivsemalt isiku põhiõigust riivatakse, seda täpsem peab olema selliseks riiveks alust andev regulatsioon. AvTS § 433 lõike 1 järgi tuleb andmekogu asutada seadusega või selle alusel antud õigusaktiga ning AvTS § 431 lõike 1 kohaselt üksnes seaduses või selle alusel antud õigusaktis sätestatud ülesannete täitmiseks. Seoses kohalike omavalitsuste andmekogudega on Andmekaitse Inspektsioon andmekogusid puudutavas juhendis2 selgitanud, et kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 annab kohalikule omavalitsusele üldvolituse korraldada kõiki kohaliku elu küsimusi, mis on talle otseselt seadusega pandud või mis ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Põhiseaduse § 154 lõike 1 järgi otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Sellest tuleneb ka kohaliku omavalitsuse õigus otsustada ja korraldada põhiseaduse alusel ja tingimustel kohaliku elu küsimusi ilma volitusnormita seaduses. See on ka mõistetav, sest kui omavalitsus ei võiks seaduse volitusnormita otsustada kohaliku elu küsimusi, siis ei saaks ta korraldada ka kõiki selliseid küsimusi, kuna neid ei ole võimalik ette näha. Küll on aga sellest põhimõttest kaks erandit: 1) põhiõigusi, mida saab põhiseaduse kohaselt piirata üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja korras, tohib piirata vaid seadusest tuleneva volitusnormi alusel3 ning 2) põhiõigusi, mida ei tohi üldse piirata, ei tohi piirata ka kohalik omavalitsus. Niisiis vajab põhiõigusi riivav omavalitsuse üldakt eraldi seadusel tuginevat volitust ning selleks ei piisa põhiseaduses või KOKS §-s 6 sisalduvast üldisest volitusest. See aga tähendab, et kui omavalitsus täidab riigi poolt pandud ülesannet, peaks ülesande täitmiseks vajaliku andmekogu asutamine olema samuti ette nähtud ülesannet reguleerivas seaduses. Kokkuvõttes leiame, et KalmS §-s 11 loetletud andmete kogumiseks ja nende edasiseks töötlemiseks tuleb seadusesse lisada täpne, selge ja piirangu intensiivsusega vastavuses olev volitusnorm, millega antakse omavalitsustele õigus asutada seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks vajalik andmekogu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Terje Enula jurist peadirektori volitusel 2 Andmekogude juhend (https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/andmekogude_juhend.pdf) 3 Põhiseaduse §-d 26, 32, 34 2 (2)