Siseministri 18. veebruari 2021. aasta määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ muutmine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 12.12.2023 nr 1-6/2880-1 Siseministri 18. veebruari 2021. aasta määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ muutmine Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks siseministri 18. veebruari 2021. aasta määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ muutmise eelnõule. Palume eelnõu kooskõlastada ja arvamused anda 5 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Lisa: 1) siseministri 18. veebruari 2021. aasta määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ muutmise eelnõu (1 lehel); 2) siseministri 18. veebruari 2021. aasta määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ muutmise eelnõu seletuskiri (4 lehel). Arvamuse andmiseks: Päästeamet Eesti Vee-ettevõtete Liit Helen Ojamaa-Muru helen.ojamaa- [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  EELNÕU 07.12.2023 SISEMINISTER MÄÄRUS Siseministri 18. veebruari 2021. aasta määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ muutmine Määrus kehtestatakse tuleohutuse seaduse § 24 lõike 4 alusel. Siseministri 18. veebruari 2021. aasta määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ lisas 1 tehakse järgmised muudatused: 1) punktis 3 asendatakse arv „10“ arvuga „9“; 2) punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) Veevõtukoha, välja arvatud maa-aluse survestatud veevõtukoha, väljundile peab üldjuhul olema paigaldatud Storz 125 liitmik1 , millel peab olema sulgurliitmik või kate ning välistada tuleb kinnituskõrvade pesadesse mustuse kogunemine ja tagada vee äravool. Maa-alusele survestatud veevõtukohale peab olema paigaldatud asjakohase standardi nõuetele vastav liitmik ja liitmiku kate, mis välistaks mustuse sattumise torusse. Maa-aluse survestamata veevõtukoha rajamisel tuleb tehniline lahendus eelnevalt kooskõlastada Päästeametiga.“. (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Miilits kantsler 1  Siseministri 18. veebruari 2021. aasta määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga täpsustatakse siseministri 18. veebruari 2021. aasta määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ lisas 1 veevõtukoha püstiku nõutavat siseläbimõõtu ja lisatakse juhud, kus ei tule järgida nõuet kasutada Storz 125 liitmikku. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi pääste ja ohutuspoliitika osakonna nõunik Mari Tikan ([email protected]) ja Päästeameti päästetööde osakonna ekspert Tormi Soekõrv ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusnõunik Helen Ojamaa-Muru (helen.ojamaa- [email protected]) ja õigusosakonna õigusnõunik Gerly Herm ([email protected]). Eelnõu ja seletuskiri toimetatakse keeleliselt peale kooskõlastusringi. 1.3. Märkused Eelnõu kohaselt muudetakse siseministri 18. veebruari 2021. aasta määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ (edaspidi määrus) redaktsiooni avaldamismärke ga RT I, 04.04.2023, 5. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest punktist. Eelnõu punktiga 1 muudetakse määruse lisa 1 „Veevõtukoha tehnilised nõuded“ punkti 3. Kehtib nõue, et veevõtukoha püstiku siseläbimõõt peab olema vähemalt 10 sentimeetrit. See asendatakse nõudega, et siseläbimõõt peab olema vähemalt 9 sentimeetrit. Kehtivas määruses on jäetud arvesse võtmata asjaolu, et toru seina paksus on vähemalt 1 sentimee ter. Veevõtukohtades kasutatakse eelkõige 10-sentimeetrise läbimõõduga torusid (ka veetrassides ei kasutata üldjuhul väiksema läbimõõduga). Seega tegelik toru siseläbimõõt on 9 sentimeetr it. Samas tuleb silmas pidada, et isegi olulisem toru siseläbimõõdust on see, et veevõtukohast on tagatud vajalik veevooluhulk. Eelnõu punktiga 2 muudetakse määruse lisa 1 „Veevõtukoha tehnilised nõuded“ punkti 4. Muudatus koosneb sisuliselt kolmest osast. Esiteks lisatakse välistus, et maa-aluse survestatud veevõtukoha väljundile ei pea paigaldama Storz 125 liitmikku. Kehtiva määruse rakendamise l 1 on selgunud, et maa-alustes survestatud veevõtukohtades Storz 125 liitmik siiski ei ole otstarbekas. Plaanis on üle Eesti võtta kasutusele ühesugused liitmikud, aga maa-alustest survestatud veevõtukohtadest ei võeta vett tuletõrjevoolikuga, vaid kasutatakse alati täiendavat armatuuri (peamiselt teisaldatav püstik). Sellises veevõtukohas ei ole voolikutele mõeldud Storz 125 liitmiku kasutamine põhjendatud ega mõistlik. Veevõtukoha elueaks arvestatakse tavaliselt 50 aastat ja kui nõuda igal pool Storz 125 liitmikku, siis sisuliselt tähendab see, et päästjatel on sel ajal vaja kasutada üleminekuliitmikke, kuna autodele ei mahu kaks eraldi püstikut. Kuna erinevad liitmikud ühenduvad erineva jõuga, siis võib juhtuda, et kaevust püstikut eemaldades võib üleminekuliitmik eralduda püstikust ja jääda kaevu ning siis tuleb pikali maas olles kaevust seda püüda kätte saada. Kuna kaev on suhteliselt kitsas, siis seal ei saa kasutada selleks voolikuvõtmeid, sest need ei mahu kaevus liitmiku kõrvale. Sarnane olukord võib tekkida, kui mustus, kivid või jää satub Storz 125 liitmikule, mis asub kaevus. Otse kaevu ei saa voolikut ühendada ka põhjusel, et kaevukaantest tulenev liitmiku sügavus ei ole selleks turvaline. Lisaks tooks vooliku sügavale ühendamine kaasa ohu, et see saab paindudes kahjustada või volt tekitab survekao. Seega ei ole põhjendatud Stortz 125 liitmik u kasutamine maa-aluste survestatud veevõtukohtade puhul, jätkuvalt tuleb sellises veevõtukohas kasutada standardi EVS 812-6:2012/A2:2017 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ lisa M nõuetele vastavat liitmikku ja nõude selguse mõttes on määruse lisa tekstis tehtud ka viide asjakohasele standardile. Teine osa muudatusest on seotud põhimõttega, et üldjuhul peab kõigil teistel veevõtukohtade l peale maa-aluste survestatud veevõtukohade kasutama Storz 125 liitmikku. Kolmandaks on lisatud nõue, et maa-aluse survestamata veevõtukoha rajamisel tuleb tehniline lahendus eelnevalt kooskõlastada Päästeametiga. Nende nõuete täitmine on päästjatele väga vajalik, sest üldjuhul on maa-alune survestamata veevõtukoht Storz 125 liitmikuga päästele ebasobiv. Selleks, et selline maa-alune survestamata veevõtukoht oleks päästjatele kasutatav, on vaja luua täiendav tehniline lahendus, näiteks paigaldada veevõtukoha vahetusse lähedusse, võimaluse l samasse kaevu, teisaldatav armatuur, mille abil oleks võimalik imivoolik ühendada kaevus asuva liitmikuga. Varasemalt oli maa-alune survestamata veevõtukoht lihtsalt kaev, millest sai imivooliku ja sõela abil põhiautoga vett võtta. Nüüd enam sellist lahendust kasutada ei saa ja peab olema rajatud torustik, millest saab vooliku (ja vajadusel ka eemaldatava püstiku) abil vett võtta. Näiteks kaevust või mahutist vee kättesaamiseks peab olema rajatud torustik. Üldise lt tuuakse sellistel juhtudel maa peale toru, mille otsas on Storz 125 liitmik ja survestamata veevõtukoha puhul ühendavad päästjad imivooliku sinna ja võtavad mootorpumbaga tekitatud vaakumi abil vett. Kui aga nüüd mahutist tulev toru ots paigutada maa alla, näiteks samasse kaevu, siis peaks rajama vee kättesaamiseks eraldi lahenduse, sest maa all paiknevale Storz liitmikule pole praktiliselt võimalik voolikut otse ühendada. Selleks, et maa all paiknevast Storz liitmikuga veevõtukohast oleks üldse võimalik vett võtta, on vaja täiendavat armatuuri ehk püstikut, kuid Päästeametil ei ole Storz 125 otsaga püstikuid kasutusel. Sellist tüüpi veevõtukoht on pigem erilahendus (selliseid on Päästeametile teadaolevalt Eestis kokku mõni üksik), millist võiksid tõesti ainult soovida mõned üksikud ladustamisplatsid. Kui on soov selline veevõtukoht rajada, siis tuleb koostöös Päästeametiga leida tehniline lahendus, mis võimaldab päästetehnikaga sealt vett võtta. Selline lisalahendus võib maksta kuni 1000 eurot, aga alternatiiv on rajada päästetehnikaga survestatav veevõtukoht ehk pannakse laoplats ide l näiteks ühte platsi serva maa-alune mahuti ning sealt edasi viiakse maa alt torustik nendesse kohtadesse, kus on vaja kustutusvett tagada. Seal saab kasutada samasugust lahendust nagu on käesolevas määruses ettenähtud maa-aluse survestatud veevõtukoha jaoks. Uute laoplatside rajamisel tuleks kindlasti seda lahendust eelistada. 2 Kehtiva sõnastuse põhimõte välistada kinnituskõrvade pesadesse mustuse kogunemine ja tagada vee äravool käib vaid Storz 125 liitmiku kohta. Seetõttu on see tõstetud punkti esimesse lausesse loogilisemasse kohta. Standardikohase liitmiku kasutamisel tuleb sellele aga paigutada kate, mis välistaks mustuse sattumise torusse ja see põhimõte on lisatud siis vastava nõude juurde. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole Euroopa Liidu õigusega otsest puutumust. 4. Määruse mõjud 4.1. Mõju riigiasutuste töökorraldusele Mõju sihtrühm Päästeamet. Muudatus puudutab päästjaid, keda on Eestis kokku ligi 4000 (kutselisi üle 1500 ja vabatahtlikke alla 2500)1 . Kuna muudatus puudutab valdavat osa päästevõrgustikust, siis on sihtrühm suur. Veevõtukohtadest võib vett võtta veekahuri jaoks ka Politsei- ja Piirivalvea met, kuid harva ja seetõttu ei näe eelnõu koostajad vajadust mõju eraldi hinnata. Avalduv mõju ja mõju olulisus Avalduv mõju on sage ja ulatuslik, kuna päästjad kasutavad veevõtukohti sellistel tulekahjude l, kus on vaja lisaks päästeautoga kaasas olevale veele lisaks kustutusvett. 2022. aasta näitel oli eluhoonetulekahjusid ligi 550 ja mitteeluhoonetulekahjusid 270 2 . Tulekahju on kiirelt arenev, seega on ka vee saamine ajakriitiline. Mida kiiremini ja ohutumalt päästja veevõtukohast vett saab, seda tulemuslikum on päästetöö. 1. jaanuaril 2024. aastal jõustuv nõue kasutada Stortz 125 liitmikku ei võimalda maa-alustest veevõtukohtadest vett kiiresti ja ohutult kätte saada. Kui jätkuvalt kasutatakse olemasolevaid ja EVS 812-6:2012/A2:2017 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ lisa M kohaseid liitmikke või lisatakse vajalikud tehnilised lahendused, on vee saamine päästetöödeks kiirem ja ohutum. Ebasoovitavaid mõjusid muudatusega teadaolevalt ei esine. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju Päästeametile on oluline, kuid selgelt positiivne. Mõju väljendub kokkuvõttes päästjate jaoks ohutumas töökeskkonnas ja kiiremas vee saamises päästesündmuse lahendamiseks. 4.2. Mõju ettevõtlusele Veevõtukoha rajajad: eelkõige vee-ettevõtjad, aga ka muud isikud, kes veevõtukohti rajavad. Ehitisregistri andmetel on 2023. aasta jaanuari seisuga viimase paari aasta jooksul asutud rajama või rajatud 274 veevõtukohta, kuid ühel isikul, näiteks vee-ettevõtjal, võib olla mitu veevõtukohta. Seega ei saa tuua selle pinnalt välja, kui palju on täpselt isikuid, keda muudatus võiks mõjutada. Avalduv mõju ja mõju olulisus Eelnõu kohaselt ei tehta selliseid sisulisi muudatusi, mis mõjutaksid oluliselt vee-ettevõtjate tegevust. Praegu kehtiv nõue kasutada veevõtukohas Storz 125 liitmikke hakkab kehtima 1 Päästeamet. 2 Päästeamet. 3 1. jaanuaril 2024. Seega, kui teatud tüüpi veevõtukohtades enam seda tüüpi liitmikku ei nõuta, siis nende ettevõtete puhul, kes pole asunud nõuet täitma, ei muutu midagi. Nende puhul, kes on aga eelnõus välja toodud juhtudel veevõtukohad varustanud Storz 125 liitmikega, saab Päästeametiga koostöös hinnata, kas oleks vaja midagi muuta. Päästeametile teadaolevalt on üksikud juhud, kus kõnealuse liitmikuga on veevõtukohti rajatud. Järeldus mõju olulisuse kohta: kokkuvõttes on muudatuse mõju veevõtukoha rajajale väheoluline. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamis e eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne eelnõu koostajatele teadaolevalt otseseid tulusid ega kulusid. Juhul kui on mõni veevõtukoht, mis ei ole päästjatele ohutu kasutada, saab Päästeameti ja veevõtukoha omaniku koostöös leida lahendused. Määruse rakendamiseks ei ole vaja planeerida lisategevusi. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Kuna määruse rakendamisega ei kaasne lisategevusi, puudub vajadus planeerida kohanemiseks lisaaega. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Päästeametile ja Eesti Vee- ettevõtete Liidule. 4 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/23-1638 - Siseministri 18. veebruari 2021. aasta määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 19.12.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/efc7a5b4-a2c1-4106-a7ce-9888dee51a8a Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/efc7a5b4-a2c1-4106-a7ce-9888dee51a8a?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main