Kiri

Riigikantselei [email protected] Stenbocki maja 11.12.2023 nr 2-6/2023/5044 Rahukohtu 3 15161, Tallinn Ülevaade Eesti seisukohast plii, selle anorgaaniliste ühendite ja diisotsüanaatide piirnormide direktiivi hääletusel Esitame ülevaate Eesti seisukohast plii, selle anorgaaniliste ühendite ja diisotsüanaatide piirnormide direktiivi hääletusel Vabariigi Valitsuse istungile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1) seletuskiri Vabariigi Valitsuse otsuse juurde „Eesti seisukohast plii, selle anorgaaniliste ühendite ja diisotsüanaatide piirnormide direktiivi hääletusel Vabariigi Valitsuse istungile“; 2) protokolliline otsus. Evelin Tõnisson 625 6353 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU ……… VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja … 2023. a nr Päevakorra punkt nr Ülevaade Eesti seisukohast plii, selle anorgaaniliste ühendite ja diisotsüanaatide piirnormide direktiivi hääletusel 1. Võtta vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 201 lõikele 3 teadmiseks majandus- ja infotehnoloogiaministri esitatud põhjendus plii, selle anorgaaniliste ühendite ja diisotsüanaatide piirnorme muutva direktiivi eelnõu lõpliku kokkuleppe toetamise kohta 6. detsembri 2023. a. Euroopa Liidu alaliste esindajate komitee istungil. Eesti toetas eelnõu osas lõpliku kokkuleppe saavutamist. Kompromissina kokku lepitud järk- järguliselt vähendatavad töötaja pliiga kokkupuute piirnormid (30 mikrogrammi veres kuni 31. detsembrini 2028 ja 15 mikrogrammi veres alates 1. jaanuarist 2029) tuginevad teaduslikele andmetele ning erinevad Eesti poolt esialgselt toetatud piirnormidest (35 mikrogrammi veres kuni 31. detsembrini 2028 ja 15 mikrogrammi veres alates 1. jaanuarist 2029) minimaalses ulatuses. Eesti leiab, et järk-järguline piirnormi vähendamine kirjeldatud viisil võimaldab tööandjale piisavat paindlikkust, kaitstes samas töötajate tervist ja toetades rahvatervise eesmärkide saavutamist. 2. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 1524 lõikele 3 esitatud põhjendus Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonile. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  SELETUSKIRI Ülevaade kokkuleppe toetamisest plii, selle anorgaaniliste ühendite ja diisotsüanaatide piirnormide direktiivi hääletusel Euroopa Liidu alaliste esindajate komitee 6. detsembri 2023. aasta istungil SISSEJUHATUS Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) avaldas 13. veebruaril 2023 eelnõu, millega muudetakse nõukogu direktiivi 98/24/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/37/EÜ plii, selle anorgaaniliste ühendite ja diisotsüanaatide piirnormide osas. Plii ja selle anorgaanilised ühendid (edaspidi „plii“) on töökeskkonnas esinevad toksilised ained, mis mõjutavad sellega kokku puutunud inimeste tervist (kokkupuute risk on kaevandamisel ja esmasel töötlemisel ning hilisemal kasutamisel või ümbertöötlemisel patareide ja akude puhul). Eesti seisukohad eelnõu üldise lähenemisviisi vastuvõtmiseks Euroopa Liidu Nõukogu (edaspidi nõukogu) 12. juuni istungil kinnitati 8. juuni 2023. aasta Vabariigi Valitsuse ja 9. juuni 2023. aasta Euroopa Liidu asjade komisjoni istungil. Direktiivi eelnõu üle toimub parlamendi lõpphääletus 26. veebruaril 2024. Läbirääkimiste käigus saavutati Euroopa Parlamendiga esialgne kokkulepe, mis erineb Eesti juunis kinnitatud seisukohast plii bioloogilise piirnormi osas, kuid seda vaid vähesel ja Eestile sobival määral, mistõttu on põhjendatud, et Eesti toetab lõppkokkuleppe saavutamist. Seetõttu esitatakse käesolevaga vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 201 lõikele 3 ja Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 1524 lõikele 3 Vabariigi Valitsusele ja Riigikogu EL asjade komisjonile selgitus eelnõu osas saavutatud lõppkokkuleppe kohta ja põhjendus selle toetamise kohta EL-i alaliste esindajate komitee 6. detsembri 2023. aasta istungil. Ülevaate Eesti seisukohtadest koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete ja töökeskkonna nõunik Dana Kadanik ([email protected], tel 5912 6091), sama osakonna poliitikajuht Eva Põldis ([email protected], tel 5913 6476) ning EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Ingel Pilviste (teenistusest lahkunud). TAUST Plii ja selle anorgaanilised ühendid (edaspidi „plii“) on töökeskkonnas esinevad toksilised ained, mis mõjutavad reproduktiivsust, nt võivad avaldada kahjulikku mõju täiskasvanud meeste ja naiste suguvõimele, viljakusele ning järglaste arengule. Samuti võib plii põhjustada häireid närvisüsteemis ja veresoonkonnas. Pliiga kokkupuute risk on kaevandamisel ja esmasel töötlemisel ning hilisemal kasutamisel või ümbertöötlemisel patareide ja akude puhul.1 Alates 1982. aastast on pliiga kokkupuute piirnormiks 70 mikrogrammi (μg) Pb/100 ml vere kohta ehk piirnorm on ajakohastamata üle 40 aasta. Komisjoni ettepanek uueks plii bioloogiliseks piirnormiks veres on 15 µg Pb/100 ml (EP soovis 4.5 μg), õhust mõõdetava plii puhul 8-tunnise kokkupuute korral 0,03 mg/m3 (EP nõudis piirnormiks 0,004 mg/m3). Lisaks näeb eelnõu ette tervisekontrolli korraldamise kohustuse, kui üle 40-tunnise töönädala puhul plii sisaldus (keskmise väärtusena) õhus ületab 0,015 mg/m3 (EP soovis 0,002 mg/m3) või 1 Vt lähemalt https://roadmaponcarcinogens.eu/wp-content/uploads/2018/10/LEAD-EST.pdf. töötaja plii sisaldus veres ületab määra 9 μg Pb/100 ml (EP nõudis 2,7 Pb/100 ml). Fertiilses eas naisterahvastele näeb eelnõu ette soovitusliku piirnormi pliiga kokkupuute korral, milleks on 4.5 µg/100ml vere kohta. Eestis on plii töökeskkonnas kasutamise tingimused reguleeritud ohtlike kemikaalide määruse ja selle lisaga ning plii töötervishoiu ja tööohutuse määrusega. Töökeskkonna õhu piirnorm on kehtivas õiguses 0,1 mg/m3 kogu tolmu osas ja 0,05 mg/m3 peentolmu osas.2 Rasedatel ja rinnaga toitvatel naistel3, samuti ka alaealistel ei ole Eestis lubatud pliiga töötamine.4 Pliiga kokkupuutuvatele töötajatele korraldatakse bioloogilist seiret kehtiva seaduse alusel vähemalt üks kord poole aasta jooksul, aga kui ühegi töötaja veres ei ületa pliisisaldus 50 µg Pb/100 ml, võib seiret korraldada kord aastas. Teatud juhtudel, kui töötaja vere pliisisaldus ületab 40 µg Pb/100 ml, peab tööandja koostöös töötervishoiuarstiga kõrvaldama näitajate ületamise põhjused ja rakendama muid meetmeid. Nõukogu üldine lähenemisviis direktiivi eelnõu kohta esitati vastuvõtmiseks 12. juuni 2023. aasta tööhõive-, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu (EPSCO) sotsiaal- ja tööministrite kohtumisel. Üldine lähenemisviis nägi ette üleminekuperioodi plii bioloogilise piirnormi rakendamiseks: 35 mikrogrammi veres kuni 31. detsembrini 2028. aastal ja 15 mikrogrammi veres alates 1. jaanuarist 2029. aastal. Eesti toetas üldise lähenemisviisi vastuvõtmist, tuginedes 8. juuni 2023. aasta Vabariigi Valitsuse istungil kinnitatud ja 9. juuni 2023. aasta Euroopa Liidu asjade komisjoni istungil heaks kiidetud seisukohtadele plii ja diisotsüanaatide piirmäärade direktiivi kohta: Saame toetada uute teaduslike andmete alusel töötaja pliiga kokkupuute korral bioloogilise piirnormi vähendamist koos üleminekuajaga, arvestades, et järk-järguline piirnormi vähendamine võimaldab paindlikkust, kaitstes samas töötajate tervist: 35 mikrogrammi veres kuni 31. detsembrini 2028 ja 15 mikrogrammi veres alates 01. jaanuarist 2029. 14. novembril 2023. aastal toimunud triloogil jõudsid kaasseadusandjad esialgsele kokkuleppele direktiivi eelnõu osas. Läbirääkimiste tulemusena säilisid üldises lähenemisviisis kokkulepitud olulised põhipunktid, sh plii ja diisotsüanaatide põhipiirnormid ning laiem pliiga seonduv regulatsioon, kuid, võrreldes üldise lähenemisviisiga, muutus üleminekuaja jooksul rakendatav plii piirnorm. Kokkuleppe kohaselt langetati üldise lähenemisviisi plii piirnormi 35 mikrogrammilt veres kuni 30 mikrogrammini veres. Nii tuleb tööandjatel hetkel kehtiv plii piirnorm 70 mikrogrammi langetada direktiivi siseriiklikusse õigusesse ülevõtmise ajaks ehk kahe aasta jooksul 30 mikrogrammini veres, mis kehtib kolmeaastase ülemineku aja jooksul kuni 2029. aastani. 30 mikrogrammi otsustamisel lähtuti Euroopa Kemikaaliameti riskihindamise komitee (edaspidi RAC - European Chemical Agency Committee for Risk Assessment) lähenemisest. Alates 1. jaanuarist 2029 rakendub plii bioloogiline piirnorm (põhipiirnorm) 15 mikrogrammi veres, mis oli kokku lepitud ka üldises lähenemisviisis. 2 Tegemist on 8-tunnise kokkupuuteaja piirnormiga õhus leiduva plii kohta. Peentolm koosneb alla 2,5- mikromeetrise läbimõõduga osakestest, mis võivad jõuda koos sissehingatava õhuga kopsudesse. 3 Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks, § 4. Saadaval https://www.riigiteataja.ee/akt/13290413?leiaKehtiv. 4 Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud, § 2. Saadaval: https://www.riigiteataja.ee/akt/117102019009?leiaKehtiv Diisotsüanaatide osas ei ole direktiivi eelnõu läbirääkimiste käigus viidud sisse sisulisi muudatusi võrreldes üldise lähenemisviisiga. Direktiivi eelnõu lõplik kokkulepe esitati kinnitamisele 6. detsembri 2023. a. Euroopa Liidu alaliste esindajate komitee istungile. Eesti toetas direktiivi eelnõu lõplikku kokkulepet. Üldises lähenemisviisis kokkulepitud üleminekupiirnormi (35 mikrogrammi) ja triloogide käigus kokkulepitud üleminekupiirnormi (30 mikrogrammi) vahe on 5 mikrogrammi. Kuna põhipiirnorm, mille riigid peavad saavutama pärast üleminekuaja möödumist (alates 1. jaanuarist 2029) on 15 mikrogrammi, siis ei too viie mikrogrammine erinevus üleminekupiirnormis kaasa olulist mõju. 2018. a seisukohtade kohaselt toetab Eesti töötajate kaitseks piirnormide kehtestamist, mis on teaduslikult põhjendatud. 30 mikrogrammine piirnorm on tähtis töötajate tervise kaitse seisukohast, kuivõrd riskihindamise komitee (RAC - European Chemical Agency Committee for Risk Assessment) hinnangu kohaselt on nimetatud piirnorm teaduslikult põhjendatud (üle 30 mikrogrammi pliid veres on tase, kus tekib kahjulik kantserogeenne mõju). Seega kaitseb 30 mikrogrammine piirnorm üleminekuperioodil, tuginedes teaduslikele andmetele, pliiga kokku puutuvate töötajate tervist paremini kui 35 mikrogrammine piirnorm. Direktiivi eelnõu läbirääkimiste käigus on olnud kaasatud direktiivi eelnõus nimetatud kemikaalidega kokkupuutuvaid sidusgruppe. Kaasamise käigus on antud tagasisidet, et üleminekuperioodil on täiendavate tegevuste rakendamisel saavutatav triloogide käigus kokkulepitud üleminekupiirnorm 30 mikrogrammi. Eeltoodust tulenevalt toetab Eesti direktiivi eelnõu lõpliku teksti kokkulepet. ETTEPANEK VALITSUSE OTSUSEKS 1. Võtta vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 201 lõikele 3 teadmiseks majandus- ja infotehnoloogiaministri esitatud põhjendus plii, selle anorgaaniliste ühendite ja diisotsüanaatide piirnorme muutva direktiivi eelnõu lõpliku kokkuleppe toetamise kohta 6. detsembri 2023. aasta Euroopa Liidu alaliste esindajate komitee istungil. Eesti toetab eelnõu osas lõpliku kokkuleppe saavutamist. Kompromissina kokku lepitud, järk- järguliselt vähendatavad töötaja pliiga kokkupuute piirnormid (30 mikrogrammi veres kuni 31. detsembrini 2028 ja 15 mikrogrammi veres alates 1. jaanuarist 2029) tuginevad teaduslikele andmetele ning erinevad Eesti esialgselt toetatud piirnormidest (35 mikrogrammi veres kuni 31. detsembrini 2028 ja 15 mikrogrammi veres alates 1. jaanuarist 2029) minimaalses ulatuses. Eesti leiab, et järk-järguline piirnormi vähendamine kirjeldatud viisil võimaldab tööandjale piisavat paindlikkust, kaitstes samas töötajate tervist ja toetades rahvatervise eesmärkide saavutamist. Põhjendus: Üldises lähenemisviisis kokkulepitud üleminekupiirnormi (35 mikrogrammi) ja triloogide käigus kokkulepitud üleminekupiirnormi (30 mikrogrammi) vahe on 5 mikrogrammi. Kuna põhipiirnorm, mille riigid peavad saavutama pärast üleminekuaja möödumist (alates 1. jaanuarist 2029) on 15 mikrogrammi, siis ei too viie mikrogrammine erinevus üleminekupiirnormis kaasa olulist mõju. 2018. aasta seisukohtade kohaselt toetab Eesti töötajate kaitseks piirnormide kehtestamist, mis on teaduslikult põhjendatud. 30 mikrogrammine piirnorm on tähtis töötajate tervise kaitse seisukohast, kuivõrd riskihindamise komitee (RAC) hinnangu kohaselt on nimetatud piirnorm teaduslikult põhjendatud (üle 30 mikrogrammi pliid veres on tase, kus tekib kahjulik kantserogeenne mõju). Seega kaitseb 30 mikrogrammine piirnorm üleminekuperioodil, tuginedes teaduslikele andmetele, pliiga kokku puutuvate töötajate tervist paremini kui 35 mikrogrammine piirnorm.