-864235 -144145 0 0 Määrus delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 22.12.2023 nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 69 delta_docName \* MERGEFORMAT Töötukassa andmekogu põhimäärus Määrus kehtestatakse töötuskindlustuse seaduse § 35 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Töötukassa andmekogu (1) Töötukassa andmekogu (edaspidi andmekogu ) on töötuskindlustuse seaduse alusel asutatud andmekogu, mis kuulub riigi infosüsteemi. (2) Andmekogu ingliskeelne nimetus on Unemployment Insurance Fund Database . ( 3 ) Andmekogu peetakse töötuskindlustuse seaduse § 35 lõikes 1 sätestatud eesmärgil. § 2. Andmekogu vastutav töötleja Andmekogu vastutav töötleja on Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa ) . 2. peatükk Andmekogu ülesehitus ja andmete kaitse § 3. Andmekogu ülesehitus ( 1 ) Andmekogu koos neb : 1) operatiiv baas ist ; 2) andmela ost . ( 2 ) Andmekogu alusandmed on digitaal sed või paber il esitatud alusdokumentide andmed, mis kantakse andmekogusse elektrooniliselt. (3) Operatiivbaasi peetakse töötukassale seadustest tulenevate ülesannete täitmiseks. (4) Andmeladu peetakse töötukassa äriprotsesside toetamiseks, statistika , analüüside ja prognooside tegemiseks , töötukassa tegevuste mõju ning tulemuslikkus e hindamiseks, vahendite planeerimiseks , tegevuse korraldamiseks ning päringutele vastamiseks. ( 5 ) Andmeladu koosneb : 1) käesoleva määruse kolmandas peatükis nimetatud operatiivbaasi andmetest ning vastavalt §-le 41 pseudonüümitud ja anonüümitud andmetest ; 2) andmetest, mis on saadud statistika ja analüüside tegemiseks kolmandatelt isikutelt. § 4 . Alusdokumendid A lusdokumendid on: 1) töötuna arvele võtmise avaldus ja sellele lisatud dokumendid; 2) taotlus tööturumeetme raames tööturuteenuse saamiseks ja sellele lisatud dokumendid ; 3) tööturuteenuse osutaja esitatud dokument, mis tõendab isiku tööturumeetme raames tööturuteenuse saamist; 4) tööturumeetmete raames tööturuteenuse osutamise korraldamise dokumendid; 5) tööandja taotlus saada luba töökoha täitmiseks välismaalasega ja sellele lisatud dokumendid; 6) töötutoetuse saamise avaldus ja sellele lisatud dokumendid; 7) avaldus töötuskindlustushüvitise, kindlustushüvitise koondamise korral ja tööandja maksejõuetuse hüvitise taotlemiseks ja sellele lisatud dokumendid; 8) töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise ning toetuse taotlus (edaspidi töövõime hindamise taotlus ) ja sellele lisatud dokumendid ; 9) taotlus töövõimetoetuse saamiseks ja sellele lisatud dokumendid; 10) erijuhtudel sotsiaalmaksu tasumise taotlus ja sellele lisatud dokumendid. § 5 . Andmekogu andmete kaitse (1) Andmekogu turvaklass on K2T1S2. (2) Andmekogu turbeaste on keskmine (M). 3. peatükk Andmekogu andmed 1. jagu Füüsilise isiku üldandmed § 6 . Füüsilise isiku üld andmed (1) Andmekogusse kantakse füüsilise isiku kohta järgmised andmed: 1) ees- ja perekonnanimi ; 2) isikukood ja välisriigi isikukoodi väljastanud riik, isikukoodi puudumisel sünniaeg ja sugu; 3 ) elukoha aadress; 4 ) postiaadress, telefoninumber ja e-posti aadress ; 5 ) surma aeg; 6) pangakonto number ja välisriigi panga korral panga nimi ja tunnuskood . ( 2 ) E sindaja kohta kantakse andmekogusse lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud andmed ja esindusõiguse andmed . (3) Kui töötukassa poolt makstav toetus või hüvitis kantakse teise isiku pangakontole, kantakse andmekogusse konto omaniku nimi ja pangakonto number. 2. jagu Tööturumeetmete seaduse alusel andmekogusse kantavad andmed 1. jaotis Töötuna arvele võtmise ja tööturuteenuste ja -toetuste taotleja ning tingimustele vastamise andmed § 7. Tööturuteenuse ja -toetuse taotleja ning tingimustele vastamise andmed (1) Andmekogusse kantakse tööturumeetmete seaduse §-s 4 nimetatud töötu, muu isiku ja töötaja ning sotsiaalmaksu maksmist taotlenud füüsilise isiku kohta peale §-s 6 nimetatud andmete ka järgmised andmed: 1) kodakondsus; 2) piiratud teovõime olemasolu ning periood ; 3) elamisloa või elamisõiguse kehtivuse aeg; 4) registreeritud lühiajalise Eestis töötamise periood ; 5 ) rahvusvahelise kaitse saaja, ajutise kaitse saaja või rahvusvahelise kaitse taotleja seisund; 6 ) töötami s e liik, töötamise alguse ja lõppemise kuupäev , ametinimetus , töökoha asukoht , t öötamise lõpetamise alus , tööaja määr , tööandja nimi ja registri- või isikukood ; 7 ) juriidilise isiku tulumaksuseaduse §-s 9 nimetatud juhtimis- või kontrollorgani lii km e ks olemise periood, ettevõtte registrikood ja nimi, kus juhtimis- või kontrollorgani liige ollakse või oldi ning ettevõtluskonto omami s e periood ; 8 ) füüsilisest isikust ettevõtjana registreeringu olemasolu , füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise peatamise periood, hooajali s e tegevus e periood, füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osalemise periood abikaasa või registreeritud elukaaslasena ; 9) Eestis või välisriigis õppimi se periood, haridustase, õppevorm, õppekoormus, õppeasutuse nimi, õppimise lõpetamise või katkestamise aeg ; 10 ) töötukassaga kontaktivõtu kuupäev, viis ja sisu . (2) Andmekogusse kantakse füüsilise isiku kohta peale lõikes 1 sätestatud andmete järgmised tööturumeetmete raames osutatava tööturuteenuse tingimustele vastamise andmed: 1) tasu suurus , millelt makstakse sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktide 1, 3, 4, 6 ja 9 või välislepingu alusel , summa, millelt makstakse maksu ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel, välisriigist saadava töötasu suurus, töötuskindlustushüvitis e , vanemahüvitis e , ajutise töövõimetuse hüvitis e ja tööandja makstav a haigushüvitise suurus; 2) töötuskindlustusstaaž ja tööandja töötuskindlustusmaksed; 3) terviseseisundist tulenevad piirangud, tuvastatud töövõime ulatus ning tegutsemispiirangute kirjeldused, püsiv töövõimetus ja puude raskusaste; 4) riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse poolt makstav toetus, pension, hüvitis ja elatisabi ning nende suurus, osutatavad teenuse d ning isikule juhtumiplaani s kavandatud tegevused ; 5) omandatud kutse, pädevus või amet ning omandamise aeg; 6) keeleoskuse ja digipädevuse tase ning mootorsõiduki juhtimisõigus vastavalt mootorsõiduki kategooriale ja juhtimisõiguse kehtivus; 7) sotsiaalhoolekande seaduse alusel osutatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus või erihoolekandeteenus või võimaldatud abivahend; 8) muud andmed, mis on aluseks isikule tööturuteenuste osutamiseks. § 8 . Töö tuna arvelevõtmisega seotud andmed (1) Töö tuna arvele võtmise taotlemisel kantakse andmekogusse: 1) tööt una arvele võtmise avalduse esitamise kuupäev; 2) töö tuna arvele võtmise otsustamise alusandmed . (2) T öö tuna arvele võtmise otsustamise alusandmed on andmed selle kohta, kas: 1) isik töötab või ei tööta ja töötamise lõppkuupäev; 2) isik on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige, saab selle eest tasu ja vastab töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele; 3) isik on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana, tema ettevõtte tegevus on peatatud või hooajaline tegevus on lõppenud ja ta vastab töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele; 4) isik osaleb füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses abikaasa või registreeritud elukaaslasena ja on kantud maksukohustuslaste registrisse, füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevus on peatatud või hooajaline tegevus on lõppenud ja ta vastab töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele; 5) isik omab ettevõtluskontot ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse tähenduses; 6) isik õpib õppeasutuses statsionaarses või täiskoormusega õppes, sealhulgas viibib akadeemilisel puhkusel, ning täiskoormusega õppiva ja keskhariduse tasemel statsionaarses õppes ning kutseõppe statsionaarses õppes õppiva isiku töötamise andmed viimase 12 kuu jooksul; 7) isik viibib aja-, asendus- või reservteenistuses; 8) isik saab abikaasa või registreeritud elukaaslase tasu; 9) isikule on määratud ennetähtaegne vanaduspension; 10) isik saab vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust. (3) Kui isik võetakse töötuna arvele , kantakse andmekogusse: 1) töö tuna arvele võtmise otsuse kuupäev ja number; 2) töö tuna arvele võtmise kuupäev; 3) töökeskse nõustamise aeg ja viis ; 4) tö ö t una arveloleku lõpetamise otsuse kuupäev ja number; 5) tööt una arveloleku lõpetamise kuupäev ja põhjus. (4) Kui isikut ei võeta töötuna arvele , kantakse andmekogusse: 1) töö tuna arvele võtmise avalduse läbivaatamata jätmise teate kuupäev ja number ning läbivaatamata jätmise põhjus või 2) töö tuna arvele võtmisest keeldumise otsuse põhjus, kuupäev ja number. (5) Kui tö ötuna arvele võtmise , arvele võtmisest keeldumise või arveloleku lõpetamise otsust muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks, kantakse andmekogusse vastava otsuse põhjus, kuupäev ja number. 2 . jaotis Tegevuskava andmed § 9 . Tegevuskava andmed Tegevuskava kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed: 1) töösoovid; 2) isiku enda poolt püsitatud tööotsingutega seotud eesmärk ja töötamist ning tööotsinguid mõjutavate asjaolude kirjeldus ning töö leidmiseks, tööle saamiseks või töötamise jätkamiseks vajalikud tööturuteenused, kandideerimised ja muud tegevused ning info, kas tööturuteenuste, kandideerimiste ja muude kliendiga kokkulepitud tööle liikumiseks vajalik ud tegevuse d on täidetud või täitmata, sealhulgas täitmata jätmise või osaliselt täitmise põhjus; 3) töökeskse nõustamise aeg ja viis; 4) töökesksel nõustamisel kokkulepitud ajal või viisil osalemata jätmise põhjus; 5) kokku lepitud tööturuteenuses või muus asjakohases tegevuses osalemi se tähtaeg ja osalemi ne või sellest keeldumine ja põhjus ; 6) kokku lepitud sobiv töö või sellest keeldumine; 7) nõustamiskohtumise kokkuvõte . 3 . jaotis Tööandja ja tööturuteenuse osutaja andmed § 1 0 . Tööandja ja tööturuteenuse osutaja andmed (1) Kui tööandja või tööturuteenuse osutaja on juriidiline isik, kantakse andmekogusse : 1) juriidilise isiku vorm ; 2) registrikood ; 3) nimi ; 4) p õhi tegevusala ja töötajate arv; 5) postiaadress, telefon inumber ja e-posti aadress ; 6) kontaktisiku nimi, isikukood, telefoninumber ja e-posti aadress ; 7) töötukassaga kontaktivõtu kuupäev, viis ja sisu. (2) Kui tööandja või tööturuteenuse osutaja on füüsilisest isikust ettevõtja, kantakse andmekogusse füüsilisest isikust ettevõtja : 1) registrikood ; 2) isiku kood ; 3) nimi ; 4) p õhi tegevusala ja töötajate arv; 5) postiaadress, telefon inumber ja e-posti aadress ; 6) kontaktisiku nimi, isikukood, telefoninumber ja e-posti aadress ; 7) töötukassaga kontaktivõtu kuupäev, viis ja sisu. (3) Kui tööandja või tööturuteenuse osutaja on füüsiline isik, kantakse andmekogusse § 6 lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 5 nimetatud andmed ja töötukassaga kontaktivõtu kuupäev, viis ja sisu . 4 . jaotis Tööturumeetmete andmed § 1 1 . Tööturumeetmete osutamise andmed (1) Tööturumeetme raames osutatava tööturuteenuse kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed: 1) tööandja või tööturuteenuse osutaja ja läbi viija nimi ja isiku- või registrikood ; 2) tööturuteenuse saamiseks taotluse esitamise kuupäev; 3) tööturuteenuse nimetus; 4) tööturuteenuse toimumise koht; 5) tööturuteenuse toimumise ajavahemik; 6) tööturuteenuse kestus; 7) tööturuteenuse maksumus; 8) tööturuteenusel osalemise aeg; 9) tööturuteenusel osalemise katkestamine või lõpetamine; 10 ) tööturuteenuse pakkumiseks sõlmitud lepingu, otsuse ja teate kuupäev ja number; 11) tööturuteenusele registreerimisteate kuupäev ning kinnituskirja väljastamise kuupäev ja number või keelduva vastuse kuupäev; 12) vähese tähtsusega abi ja riigiabi tingimustele vastavuse kontrolli tulemus ja antud abi valdkond ja summa; 13) halduskoostöö seaduse §-s 12 sätestatud usaldusväärsuse kontrolli tulemused; 14) tööturuteenuste kvaliteedi kontrolli ja paikvaatluse teostamise aeg ning tuvastatud puudused ; 15) muud andmed osutatud tööturu teenuse kohta. (2) Peale lõikes 1 nimetatud andmete kantakse t ööturumeetme raames osutatava tööturuteenuse kohta andmekogusse t ööturu teenuse saamise tingimustele vastamist tõendavad §-des 12–20 nimetatud andme d. § 1 2 . Töövahendus (1) Töövahenduse kohta kantakse andmekogusse andmed vaba töökoha kohta järgmised andmed: 1) töötamise liik ; 2) tähtajalisus ; 3) tööaeg ; 4) ametinimetus ; 5) kvalifikatsiooni- ja kutsenõuded ; 6) eelneva töökogemuse nõue ; 7) hariduse nõue ; 8) töötasu ; 9) töökoha asukoht ; 10) töökohale kandideerimise tähtaeg ja 11) töökoha vahendamise viis. (2) Töövahenduse osutamise korral Euroopa tööturuasutuste võrgustiku (EURES) kaudu kantakse andmekogusse vabade töökohtade lõikes 1 nimetatud andmed ja töö taotleja ees- ja perekonnanimi, kontaktandmed, kodakondsus, elukoha riik, sugu, lühitutvustus, hariduskäik, täienduskoolitused, töökogemus, pädevus tunnistus, kutsetunnistused, keeleoskus, mootorsõiduki juhtimisõigus vastavalt mootorsõiduki kategooriale , arvutioskus, huvialad, kuulumine organisatsioonidesse, isikuomadused, lisainfo ja kooskõlastatud soovitajad. (3) Kui isik on andnud nõusoleku oma isikuandmete edastamiseks tööandjale või EURESe portaali, tehakse andmekogusse selle kohta märge. § 1 3 . Karjääriteenused (1) Karjääriinfo vahendamise kohta kantakse andmekogusse karjääriinfo vahendamise kokkuvõte . (2) Karjäärinõustamise kohta kantakse andmekogusse karjäärinõustamise kokkuvõte. § 1 4 . Töökeskne nõustamine (1) Töökeskse nõustamise kohta kantakse andmekogusse §-s 9 nimetatud andmed. (2) Tööklubi kohta kantakse andmekogusse teenusel osalemise kokkuvõte. § 1 5 . Oskuste arendamine Oskuste arendamise kohta kantakse andmekogusse järgmised tööturuteenuste andmed : 1) tööturukoolitusel osalemise korral koolituse nimi; 2) tasemeõppes osalemise toetuse korral nominaalne õppeaeg; 3) kvalifikatsiooni saamise toetamise korral omandatud kvalifikatsiooni ja kulu tõendavate dokumentide andmed; 4) koolitustoetuse saamise korral koolitaja nimi ja registrikood , koolituse nimi, maht, periood, toimumise koht ja maksumus, koolitusel osaleja nimi, isikukood, ametinimetus ja töösuhte kestus ning kulu tõendavate dokumentide andmed; 5) tööpraktikal osalemise korral tööpraktika päevik ja selle esitamise kuupäev. § 1 6 . Ettevõtluse toetamine Ettevõtluse toetamise kohta kantakse andmekogusse järgmised tööturuteenuste andmed: 1) ettevõtluse alustamise toetuse saamise korral asutatud ettevõtte nimi, registrikood, asutamise kuupäev ja tegevusala, ettevõtluse alustamise toetusega loodavate töökohtade arv, toetuse kasutamise aruande esitamise kuupäev ning aruande kontrolli kuupäev ja toetuse kasutamise sihtotstarbelisuse ja kulu tõendavate dokumentide andmed ; 2) ettevõtluse järelteenustel osalemise korral koolitaja nimi ja registrikood , koolituse nimi, mentori nimi ja isiku- või registr ikood ning kulu tõendavate dokumentide andmed. § 1 7 . Töövalmiduse toetamine Töövalmiduse toetamise kohta kantakse andmekogusse järgmised tööturuteenuste andmed: 1) tööharjutuse teenusel osalemise kokkuvõte; 2) nõustamisteenustel osalemise kokkuvõte; 3) kogemusnõustamise teenusel osalemise kokkuvõte; 4) individuaalsete lahenduste kasutamise korral kulu tõendavad andmed. § 18 . Töövõime toetamine Töövõime toetamise kohta kantakse andmekogusse järgmised tööturuteenuste andmed: 1) tööruumide ja -vahendite kohandamise korral kohandatava ehitise, ruumi või töövahendi nimetus ning kulu tõendavad andmed ; 2) tööalase abivahendi kasutada andmise korral töökoha ekspert hinnang, töötamiseks vajaliku abivahendi liik ja nimetus ning abivahendi võõrandamise kuupäev ja põhjus ; 3) tööalase rehabilitatsiooni tegevuskava ja lõpphinnangu kuupäev ja sisu; 4) toetatud töölerakendamise tegevuskava ja tööturuteenuse osutaja hinnangu kuupäev ja sisu. § 19 . Tööle asumise ja tööl püsimise toetamine Tööle asumise ja tööl püsimise toetamise kohta kantakse andmekogusse järgmised tööturuteenuste andmed: 1) palgatoetusel töölepingu tähtaeg, tööle asumise kuupäev, ametinimetus, töökoha asukoht, eeldatav t öötasu, töötasu maksmise kuupäev ning tööandja deklareeritud töötasu; 2) alaealise töötamise toetamise korral alaealise töötaja kohta deklareeritud töötasu; 3) rahvusvahelise kaitse saaja töötamise toetamise korral kulu tõendavad andmed ning tõlketeenuse osutaja nimi ja registrikood ja osutamise ajavahemik. § 2 0 . Tööturuteenustel osalemise toetamine Tööturuteenustel osalemise toetamise kohta kantakse andmekogusse järgmised tööturutoetuste andmed: 1) tööturuteenus, millel osalemise eest stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust makstakse; 2) tööturuteenuses osalemise ajavahemik; 3) tööturuteenuses osaletud päevade arv; 4) kaugus tööturuteenuse osutamise koha ja isiku elukoha vahel kilomeetrites; 5) stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetuse suurus. 5 . jaotis Tööt ut oetuse andmed § 2 1 . Töötutoetus (1) Töötutoetuse taotlemise korra l kantakse andmekogusse: 1) töötutoetuse saamiseks avalduse esitamise kuupäev; 2) tööt una arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul tööturumeetmete seaduse § 18 lõigetes 3 ja 5 nimetatud tegevusega hõivatus ning hõive algus- ja lõppkuupäev; 3) viimase töö- või teenistussuhte lõpetamise põhjus; 4) andmed selle kohta, kas töötu kuusissetulek on suurem kui 31-kordne töötutoetuse päevamäär. (2) Kui töötule määratakse töötutoetus, kantakse andmekogusse: 1) töötutoetuse määramise otsuse kuupäev ja number; 2) ajavahemik, mille jooksul on isikul õigus saada töötutoetust. (3) Kui töötutoetust ei määrata, kantakse andmekogusse: 1) töötutoetuse saamise avalduse läbivaatamata jätmise teate kuupäev ja number ning läbivaatamata jätmise põhjus ; 2) töötutoetuse määramata jätmise otsuse põhjus, kuupäev ja number. (4) Töötutoetuse arvutamisel kantakse andmekogusse: 1) töötutoetuse arvutamise kuupäev; 2) ajavahemik, mille eest on töötutoetus arvuta tud ; 3) arvutatud töötutoetuse suurus. (5) Töötutoetuse maksmise peatamise korra l kantakse andmekogusse: 1) töötutoetuse maksmise peatamise otsuse põhjus, kuupäev ja number; 2) töötutoetuse maksmise peatamise alguse ja lõpu kuupäev. (6) Töötutoetuse maksmise ennetähtaegse lõpetamise korral kantakse andmekogusse: 1) töötutoetuse maksmise lõpetamise otsuse põhjus, kuupäev ja number; 2) töötutoetuse maksmise lõp p kuupäev. (7) Kui töötutoetuse määramise või määramata jätmise otsust või töötutoetuse maksmise peatamise, pikendamise või ennetähtaegse lõpetamise otsust muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks, kantakse andmekogusse vastava otsuse põhjus, kuupäev ja number. 6 . jaotis Andmed loa taotlemise korral t öökoha täitmiseks välismaalasega § 2 2 . Andmed loa taotlemise korral t öökoha täitmiseks välismaalasega (1) Kui taotletakse luba t öökoh a täitmiseks välismaalasega , kantakse andmekogusse: 1) tööandja nimi ja registrikood; 2) taotluse esitamise kuupäev; 3) töökoha nimetus; 4) töökohale esitatavad kvalifikatsiooni- ja kutsenõuded; 5) töökoha asukoht. (2) Kui tööandjale antakse luba töökoha täitmiseks välismaalasega, kantakse andmekogusse otsuse kuupäev ja number. (3) Kui tööandjale ei anta luba töökoha täitmiseks välismaalasega, kantakse andmekogusse: 1) taotluse läbivaatamata jätmise teate kuupäev ja number ning läbivaatamata jätmise põhjus või 2) loa andmisest keeldumise otsuse põhjus, kuupäev ja number. (4) Kui muudetakse välismaalasega töökoha täitmise loa andmise või sellest keeldumise otsust või see tunnistatakse kehtetuks, kantakse andmekogusse vastava otsuse põhjus, kuupäev ja number. 7 . jaotis Sotsiaalmaksu maksmise andmed § 2 3 . Sotsiaalmaksu maksmise andmed (1) Sotsiaalmaksu maksmist taotlenud isiku kohta kantakse andmekogusse: 1) sotsiaalmaksu maksmise avalduse esitamise kuupäev; 2) tuumakatastroofi, tuumakatsetuse või aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimises osalemist tõendav a dokumendi andmed; 3) andmed selle kohta, kas isik töötab või ei tööta; 4) andmed selle kohta, kas isik on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtja na ; 5) andmed selle kohta, kas isik saab riiklikku pensioni. (2) Kui isiku eest makstakse sotsiaalmaksu, kantakse andmekogusse: 1) sotsiaalmaksu maksmise otsuse kuupäev ja number; 2) sotsiaalmaksu maksmise alguskuupäev. (3) Kui isiku eest ei maksta sotsiaalmaksu, kantakse andmekogusse: 1) sotsiaalmaksu maksmise avalduse läbivaatamata jätmise teate number ja kuupäev ning läbivaatamata jätmise põhjus või 2) sotsiaalmaksu maksmisest keeldumise otsuse põhjus , number ja kuupäev. (4) Kui isiku eest sotsiaalmaksu maksmine lõpetatakse, kantakse andmekogusse: 1) sotsiaalmaksu maksmise lõpetamise otsuse kuupäev ja number; 2) sotsiaalmaksu maksmise lõp u kuupäev ja põhjus. (5) Kui isiku eest sotsiaalmaksu maksmise, maksmisest keeldumise või maksmise lõpetamise otsust muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks, kantakse andmekogusse vastava otsuse põhjus, kuupäev ja number. 3. jagu Töötuskindlustuse seaduse alusel andmekogusse kantavad andmed § 2 4 . Kindlustatu ja töötuskindlustuse seaduse § 3 lõike 2 punktis 5 nimetatud isiku kohta andmekogusse kantavad andmed Kindlustatu ja töötuskindlustuse seaduse § 3 lõike 2 punktis 5 nimetatud töötava isiku kohta kantakse andmekogusse peale § -s 6 nimetatud andmete järgmised andmed: 1) töötuskindlustuse seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud tasude suurus kuude ja tööandjate kaupa; 2) töötuskindlustuse seaduse § 7 lõikes 1 nimetatud isikute töötamise alustamise ja lõpetamise kuupäev, töötamise liik ning pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasoleva mittetöötava abikaasa või registreeritud elukaaslase ja Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasoleva mittetöötava abikaasa või registreeritud elukaaslase tasu saamise alguse ja lõpu kuupäev; 3) töötus kindlustusstaaž, mida arvestatakse kuudes ja aastates iga kindlustatu kohta vajaduse tekkimise seisuga, välja arvatud töötuskindlustuse seaduse § 3 lõike 2 punktis 5 nimetatud isikute kohta; 4) töötus kindlustusstaaži arvestuse lõpetamise ja selle nulliks lugemise päev, välja arvatud töötuskindlustuse seaduse § 3 lõike 2 punktis 5 nimetatud isikute kohta; 5) tööandja nimi ja registri- või isikukood. § 2 5 . Töötuskindlustushüvitise taotlemise korra l andmekogusse kantavad andmed Töötuskindlustushüvitise taotlemise korra l kantakse andmekogusse kindlustatu le hüvitise määramise või määramata jätmise kohta järgmised andmed: 1) viimase töö- või teenistussuhte, võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu või abikaasa või registreeritud elukaaslase tasu maksmise lõpetamise kuupäev; 2) viimase töö- või teenistussuhte lõpetamise alus; 3) ametniku teenistusstaaži pikkus; 4) emapuhkuse , isapuhkuse, lapsendajapuhkuse või vanemapuhkuse alguse ja lõppemise kuupäev; 5 ) poolte kokkuleppel antava tasustamata puhkuse alguse ja lõppemise kuupäev; 6 ) ajutise töövõimetuse alguse ja lõppemise kuupäev; 7 ) aja- , asendus- või reserv teenistuse alguse ja lõppemise kuupäev; 8) paindliku vanaduspensioni alguse kuupäev; 9) hüvitise avalduse esitamise kuupäev; 10) hüvitise avalduse läbivaatamata jätmise teate kuupäev ja number ning läbivaatamata jätmise põhjus; 11) hüvitise määramise või määramata jätmise otsuse kuupäev ja number ning määramata jätmise põhjus ; 1 2 ) ühe kalendripäeva keskmine töötasu; 1 3 ) määratud ühe kalendripäeva töötuskindlustushüvitise suurus esimesest kuni 100. kalendripäevani ja alates 101 . kalendripäevast; 1 4 ) hüvitise arvestamise perioodi alguse ja lõpu kuupäev; 1 5 ) nende päevade arv, mille jooksul on kindlustatul õigus töötuskindlustushüvitist saada; 16) hü vitise maksmise lõpetamise otsuse põhjus, kuupäev ja number; 1 7 ) hüvitise maksmise lõpetamise kuupäev; 18 ) nende päevade arv, mille eest hüvitis välja maksti, ja eelmisest hüvitise maksmise perioodist kasutamata jäänud hüvitisepäevade arv; 19 ) kuupäev, milleni on kindlustatul õigus taotleda hüvitist eelmisest hüvitise maksmise perioodist kasutamata jäänud hüvitise päevade ulatuses; 20 ) määratud hüvitis kuude kaupa; 2 1 ) hüvitise määramise, määramata jätmise või maksmise lõpetamise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise otsuse põhjus, kuupäev ja number. § 26. Kindlustushüvitise koondamise korral ja tööandja maksejõuetuse korral hüvitise taotlemisel andmekogusse kantavad andmed (1) Kindlustushüvitise koondamise korral ja hüvitise tööandja maksejõuetuse korral kantakse andmekogusse isiku kohta, kellele taotletakse hüvitist, lisaks § s 6 nimetatud andme tele hüvitise taotlemise ning hüvitise määramise või määramata jätmise kohta järgmised andmed: 1) tööandja nimi, registri- või isikukood ja aadress; 2) avalduse esitaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, ametikoht, telefoninumber ja e-posti aadress; 3 ) avalduse esitamise kuupäev; 4 ) avalduse läbivaatamata jätmise teate kuupäev ja number ning läbivaatamata jätmise põhjus ; 5 ) hüvitise määramise või määramata jätmise otsuse kuupäev ja number ning määramata jätmise põhjus ; 6 ) töö- või teenistussuhte alustamise ja lõpetamise kuupäev; 7 ) ühe kuu keskmine töötasu või palk; 8 ) hüvitise määramise või määramata jätmise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise otsuse põhjus, kuupäev ja number ; 9) hüvitise saajale määratud hüvitise suurus ja väljamaksmise kuupäev . (2) Koondamise korral kindlustushüvitise taotlemisel kantakse andmekogusse lisaks: 1) ametniku teenistusstaaži pikkus; 2) töö- või teenistussuhte lõpetamise alus . (3) Tööandja maksejõuetuse korral hüvitise taotlemisel kantakse andmekogusse lisaks: 1) tööandja maksejõuetuks tunnistamise kuupäev ja alus; 2) töösuhte lõpetamise alus; 3 ) hüvitise saajale taotletud hüvitise suurus. § 2 7 . Töötuskindlustusmakse kohta andmekogusse kantavad andmed Töötuskindlustusmakse kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed: 1) töötuskindlustuse seaduse § 42 lõike 1 punkti 1 alusel makstud kindlustatu töötuskindlustusmaksed kindlustatute ja kuude kaupa; 2) töötuskindlustuse seaduse § 42 lõike 1 punkti 2 alusel makstud tööandja töötuskindlustusmaksed kuude kaupa; 3) töötuskindlustusmakset maksnud tööandja nimi ja registri- või isikukood. 4. jagu Töövõimetoetuse seaduse alusel andmekogusse kantavad andmed 1. jaotis Töövõimetoetuse seaduse alusel andmekogusse kantavad taotleja, tööandja, liikluskindlustusega tegeleva kindlustusandja ja tervishoiuteenuse osutaja andmed § 28 . Taotleja andmed Andmekogusse kantakse töövõime hindamist ja töövõimetoetust taotleva füüsilise isiku kohta peale §-s 6 nimetatud andmete järgmised andmed: 1) kodakondsus; 2) piiratud teovõime olemasolu ning periood; 3) elamisloa või elamisõiguse kehtivuse aeg; 4) rahvusvahelise kaitse saaja, ajutise kaitse saaja või rahvusvahelise kaitse taotleja seisund; 5) töötamise liik, töötamise alguse ja lõppemise kuupäev, ametinimetus , töökoha asukoht , t öötamise lõpetamise alus , tööaja määr , tööandja nimi ja registri- või isikukood , sealhulgas välisriigis elamine ja töötamine; 6) juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olemine ning ettevõtluskonto omamine; 7 ) füüsilisest isikust ettevõtjana registreeringu olemasolu ning füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osalemine abikaasa või registreeritud elukaaslasena ; 8) põhi-, kesk-, kutse- või kõrgharidus e omandamine , sealhulgas välisriigis . § 29 . Tööandja, liikluskindlustusega tegeleva kindlustusandja ja tervishoiuteenuse osutaja andmed Sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punktis 5 sätestatud alustel sotsiaalmaksu maksmist taotleva tööandja, töövõimetoetuse seaduse §-s 20 1 nimetatud liikluskindlustusega tegeleva kindlustusandja ja töövõimetoetuse seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud tervishoiuteenuse osutaja kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed: 1) registrikood või isikukood; 2) nimi; 3) posti aadress, telefoninumber ja e-posti aadress. 2. jaotis Andmekogusse kantavad töövõime hindamise andmed § 30 . Töövõime hindamise taotluse andmed (1) Andmekogusse kantakse järgmised töövõime hindamise taotluse andmed: 1) taotluse esitamise kuupäev; 2) taotleja nõusolek tervise infosüsteemi andmete töötlemise kohta; 3) taotleja nimetatud arsti või spetsialisti nimi, eriala, asutus ja kontakt andmed, kellel on infot töövõime hindamiseks oluliste tervisehäirete ja tegutsemispiirangute kohta; 4) taotleja töövõimet välistava seisundi esinemi ne ; 5) abivahendite, kõrvalise abi, rehabilitatsiooni ja sotsiaalteenuste kasutami n e; 6) taotlusele lisatud dokumentide andmed. (2) Andmekogusse kantakse taotleja hinnang piirangute ja asjaolude esinemise kohta vastavalt tervise- ja tööministri 7. septembri 2015. aasta määruse nr 39 „ Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu “ § 3 lõi g e te le 2 ja 3 . ( 3 ) Andmekogusse kantakse andmed erivajadusest tingitud lisakuludest, mis tekivad juhul, kui taotlejal on vaja käia tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtul töövõimetoetuse seaduse § 7 lõikes 3 nimetatud põhjusel. § 3 1 . Eksperdiarvamuse andmed (1) Andmekogusse kantakse: 1) eksperdiarvamuse liik; 2) eksperdiarvamuse andmise kuupäev; 3) eksperdiarvamuse andja ees- ja perekonnanimi; 4) eksperdiarvamuse andja hinnang, kas taotleja terviseseisund meditsiiniliste andmete alusel vastab või ei vasta taotleja hinnatud piirangu raskusastmele; 5) eksperdiarvamuse andja põhjendus, kui meditsiiniliste andmete alusel ei vasta taotleja terviseseisund piirangu raskusastmele taotleja enese hinnangul; 6) erijuhtumi esinemi n e; 7) töövõimet välistava seisundi esinemi n e; 8) diagnoosid ja seisundid, millele eksperdiarvamus tugineb; 9) piirangu raskusaste; 10) piirangu avaldumine, põhjus ja mõju tegutsemisvõimele; 11) objektiivne staatus ja uuringutulemused; 12) piirangu põhjustanud tervisekahjustuse kulg; 13) kokkuvõttev kirjeldus piirangu avaldumise, põhjuste ja raskusastmete koosmõjust taotleja tegutsemisvõimele; 14) tegevused, mille täitmine on välistatud või piiratud osalise või puuduva töövõime korral; 15) taotleja töövõime ulatus ja kestus koos põhjendusega; 16) seisundi prognoos; 17) soovitused sobivate ja ebasobivate töötingimuste kohta; 18) hindamise käigus selgunud vajaduse korral soovitused abivahendi kasutamise ja töövõime toetamise kohta. (2) Töövõimetoetuse seaduse § 7 lõikes 3 nimetatud tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtu korral kantakse andmekogusse järgmised andmed: 1) vastuvõtu kuupäev ja põhjus; 2) eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonna liikme nimi ja eriala; 3) isiku antud selgitused ning vaatluse ja vajaduspõhiste tegutsemis- ja osalemisvõime testide tulemused . § 3 2 . Töövõime hindamise otsuse andmed (1) Andmekogusse kantakse järgmised töövõime hindamise otsuse andmed: 1) otsuse kuupäev ja number; 2) määratud töövõime ulatus ja põhjus; 3) osalise või puuduva töövõime kestus; 4) töövõime kordushindamise taotluse esitamise tähtaeg. (2) Kui töövõime hindamise taotlus jäetakse läbi vaatamata, kantakse andmekogusse taotluse läbivaatamata jätmise teate kuupäev ja number ning läbivaatamata jätmise põhjus. (3) Kui töövõime jäetakse hindamata, kantakse andmekogusse töövõime hindamata jätmise otsuse kuupäev ja number ning hindamata jätmise põhjus. (4) Andmekogusse kantakse lõigetes 1–3 nimetatud otsuse või teate muutmise või kehtetuks tunnistamise otsuse põhjus, kuupäev ja number. 3. jaotis Andmekogusse kantavad töövõimetoetuse andmed § 3 3 . Töövõimetoetuse taotluse andmed Andmekogusse kantakse töövõimetoetuse taotluse esitamise kuupäev ja andmed töövõimetoetuse seaduse §-s 12 nimetatud töövõimetoetuse saamise tingimuste täitmise kohta. § 3 4 . Töövõimetoetuse suurust ja väljamaksmist mõjutavad andmed (1) Andmekogusse kantakse järgmised töövõimetoetuse suurust mõjutavad andmed: 1 ) sotsiaalmaksuga maksustatava tulu suurus; 2) summa, millelt makstakse maksu ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel ; 3) välisriigist saadava töötasu suurus; 4 ) töötuskindlustushüvitise suurus; 5 ) vanemahüvitise suurus; 6 ) ajutise töövõimetuse hüvitise suurus; 7 ) tööandja makstava haigushüvitise suurus; 8) välisriigist saadava töötuskindlustushüvitise, vanemahüvitise, ajutise töövõimetuse hüvitise ja tööandja makstava haigushüvitise suurus; 9 ) töötutoetuse maksmise periood ja suurus; 10 ) välisriigist töövõimetoetusega samal eesmärgil makstav toetuse, pensioni või muu rahalise hüvitise suurus; 11 ) töövõimetuspensioni kuu üldsumma ja suurus kalendripäeva kohta; 12 ) töövõimetuspensioni või töövõimetuse alusel makstava rahvapensioni maksmise lõppemise päev; 13 ) püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsuses märgitud korduvekspertiisi tähtaeg. (2) Andmekogusse kantakse töövõimetoetuse väljamaksmist mõjutava te andme tena töövõimetoetuse seaduse § 16 lõikes 2 ning § 17 lõikes 4 nimetatud asjaolud. § 3 5 . Töövõimetoetuse otsuse ja töövõimetoetuse väljamaksmise andmed (1) Andmekogusse kantakse järgmised andmed töövõimetoetuse taotluse suhtes tehtud otsuse kohta: 1) töövõimetoetuse taotluse läbivaatamata jätmise teate kuupäev ja number ning läbivaatamata jätmise põhjus ; 2) töövõimetoetuse maksmise periood; 3) töövõimetoetuse maksmise peatamise periood; 4) töövõimetoetuse määramise või määramata jätmise otsuse kuupäev ja number ning määramata jätmise põhjus ; 5) töövõimetoetuse maksmise peatamise või lõpetamise otsuse kuupäev ja number; 6) töövõimetoetuse maksmise peatamise või lõpetamise põhjus ja kuupäev; 7) punktides 1, 4 ja 5 nimetatud teate või otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise otsuse põhjus, kuupäev ja number. (2) Andmekogusse kantakse järgmised andmed töövõimetoetuse väljamaksmise kohta: 1) töövõimetoetuse väljamaksmise aeg ja suurus; 2) töövõimetoetuse väljamaksmise viis; 3) puude raskusaste ja periood . § 3 6 . Liikluskindlustusega tegelevalt kindlustusandjalt töövõimetoetuse tagasinõudmise andmed Andmekogusse kantakse järgmised andmed liikluskindlustusega tegelevalt kindlustusandjalt töövõimetoetuse tagasinõudmise kohta: 1) kahjustatud isiku, kes on kindlustusjuhtumi tõttu osalise või puuduva töövõimega ja kelle töövõimetushüvitise nõuet kindlustusandja käsitleb, nimi ja isikukood; 2) töövõimetoetuse tagasinõude esitamise kuupäev, tagasinõude summa ja ajavahemik , mille eest tagasinõue esitati. 4. jaotis Andmekogusse kantavad sotsiaalmaksu andmed § 3 7 . Sotsiaalmaksu maksmise andmed Andmekogusse kantakse peale §-s 2 9 sätestatud andmete järgmised andmed sotsiaalmaksu maksmise taotlemise kohta äriühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse või füüsilisest isikust ettevõtja selle töötaja eest, kes on osalise või puuduva töövõimega või vähemalt 40 - protsendilise töövõimetusega: 1) töötaja nimi; 2) töötaja isikukood; 3) töötaja töösuhte alguse ja lõppkuupäev; 4) sotsiaalmaksu maksmise avalduse esitamise kuupäev; 5) sotsiaalmaksu maksmise avalduse läbivaatamata jätmise teate kuupäev ja number ning läbivaatamata jätmise põhjus ; 6) sotsiaalmaksu maksmise või maksmisest keeldumise otsuse kuupäev ja number ning maksmisest keeldumise põhjus ; 7) sotsiaalmaksu maksmise alguskuupäev; 8) sotsiaalmaksu maksmise või maksmisest keeldumise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise otsuse põhjus, kuupäev ja number; 9) sotsiaalmaksu maksmise lõpetamise otsuse põhjus , kuupäev ja number; 10) sotsiaalmaksu maksmise lõp u kuupäev; 11) sotsiaalmaksu maksmise lõpetamise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise otsuse põhjus, kuupäev ja number. 4. peatükk Juurdepääs andmekogu andmetele , andmete väljastamine ning andmeandjad § 38 . Andmete väljastamine ja juurdepääs andmetele (1) Juurdepääs andmekogusse kantud andmetele võimaldatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus ) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) ja teiste õigusaktidega. (2) Välisriigile võib andmeid väljastada Euroopa Liidu õigusest tuleneva kohustuse täitmiseks või välislepingus ettenähtud juhtudel ja korras. (3) Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009 , milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord ( ELT L 284, 30.10.2009, lk 1 – 42 ) artikli 4 lõike 2 rakendamiseks loodud infosüsteemis Eesti juurdepääsupunkti ülesandeid. Nende ülesannete täitmisel tekkivate turvaintsidentide lahendamisel on Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusel õigus lugeda ja kustutada infosüsteemi kaudu edastatavaid isikuandmeid. (4) Andmekogule juurdepääsu õigus on andmekogu arendaval või hooldaval isikul arendus- või hoolduslepingus määr atud ulatuses ja tingimustel. (5) Andmekogule juurdepääsu õigus vastutava töötleja kaudu või isiku tuvastamist üheselt võimaldava muu elektroonilise kanali kaudu on i sikul, kelle andmeid andmekogus töödeldakse või tema esindajal. (6) Vastutav töötleja peab arvestust, kellele, mis eesmärgil, millal, millisel viisil ja milliseid isikuandmeid andmekogust väljastatakse. (7) T öötukassa töötajale tagatakse tööülesannete täitmiseks juurdepääs andmekogu andmetele. ( 8 ) Andmelaost väljastatakse andmed riigi-, kohaliku omavalitsuse üksuse asutuse või muule avalik-õigusliku isikule või avalikke ülesandeid täitvale eraõiguslikule isikule, kui see on vajalik tema õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks. Andmed väljastatakse taotluse või lepingu alusel või tagatakse juurdepääs andmelao andmetele andmetaotleja ja töötukassa vahel sõlmitud lepingu alusel. § 39 . Juurdepääs töövõime hindamise andmetele (1) Paragrahvi 3 1 lõike 1 punktis 8 nimetatud andmetele on juurdepääs tervishoiuteenuse osutajal , arstiõppe läbinud isikul ja õigusaktides sätestatud juhul muul isikul. ( 2 ) Isikule kuvatakse töövõime hindamise taotluse andmed, töövõime hindamisel antud eksperdiarvamus ja selle andja andmed, töövõime hindamise otsuse andmed ja eksperdiarvamuse andmete töötlemise logid tervise infosüsteemi kaudu. § 40 . Andme andjad ja andmevahetus teiste andmekogudega (1) Andmekogusse esitavad andmeid töövõimetoetuse seaduse, töötuskindlustuse seaduse ja tööturumeetmete seaduse alusel : 1) isik; 2 ) tööandja; 3 ) tööturuteenuse osutaja ; 4 ) tervishoiuteenuse osutaja ; 5) liikluskindlustusega tegelev kindlustusandja ; 6 ) pankrotihaldur, ajutine pankrotihaldur või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis määratud vastava pädevusega isik . ( 2 ) Rahvastikuregistrist on õigus saada: 1) füüsilise isiku andmeid – isikukood, ees- ja perenimi, elukoha aadress, kodakondsus, elamisloa kehtivusaeg, elamisõiguse kehtivusaeg, kuni 8-aastaste laste nimed ja isikukoodid , alla 18-aastaste puudega laste nimed ja isikukoodid , isiku surmaaeg ; 2) piiratud teovõimega isiku esindaja ja esindusõiguse alus e ja ulatus e andme i d . ( 3 ) Tervise kassa andmekogust on õigus saada andmeid ajutise töövõimetuse kohta, s eal h ulgas andme i d ajutise töövõimetuse hüvitise suuruse, haigus lehe perioodi , haigushüvitise väljamaksmise kuupäeva ja haigus hüvitise lõppemise aja kohta. (4 ) Eesti hariduse infosüsteemist on õigus saada järgmisi andmeid: 1) põhi-, üld -, kesk-, üldkesk -, kutse- või kõrgharidus e õppetasemel õppima asumi n e, õppimi n e ning õpingute lõpetami n e ja katkestami n e; 2) õppeasutuse, õppetaseme, õppekava, õppevormi, õppekoormuse, nominaalse õppeaja, finantseerimise allika ja akadeemilise puhkuse l viibimise aja ning põhjuse kohta. ( 5 ) Maksukohustuslaste registrist on õigus saada andmeid: 1) töötuskindlustuse seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud tasud e ja töötuskindlustusmakse te kohta; 2) isiku töötasu ja füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses abikaasa või registreeritud elukaaslase na osalemise kohta ; 3 ) isiku ettevõtluskonto ja sellele laekunud summade kohta; 4 ) isiku ajutise töövõimetuse hüvitise suurus e kohta; 5 ) residentsus e kohta ; 6 ) maksukohustuslaste registrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasa ja registreeritud elukaaslase kohta ; 7) tasu kohta, millelt makstakse sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktide 1, 3, 4, 6 ja 9 alusel või välislepingu alusel; 8) tööandja makstava haigushüvitise kohta; 9) töötamise kohta ; 10) välisteenistuse seaduse või avaliku teenistuse seaduse alusel abikaasa või registreeritud elukaaslase tasu saamise kohta; 11) emapuhkuse, isapuhkuse, lapsendajapuhkuse ja vanemapuhkuse kohta; 12) kindlustatute ees- ja perekonnanim e ja isikukood i ning töötuskindlustuse seaduse § 3 lõike 2 punktis 5 nimetatud isikute ees- ja perekonnanim e, isikukood i ja tasu suuruse kohta. ( 6 ) Sotsiaalkaitse infosüsteemist on õigus saada andmeid: 1) riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel püsivalt töövõimetuks tunnistamise kohta; 2 ) püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsuses märgitud korduvekspertiisi tähtaja kohta; 3 ) pensioni määramise ja maksmise kohta; 4 ) vanemahüvitise kohta; 5 ) prokuröri töövõimehüvitise kohta; 6 ) välisriigist töövõimetoetusega samal eesmärgil makstava toetuse, pensioni või muu rahalise hüvitise kohta; 7) isiku nõusolekuta hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama paigutamise kohta; 8 ) hooldatava isiku puude raskusastme kohta; 9 ) puude ja selle raskusastme kohta; 1 0 ) sotsiaalse rehabilitatsiooni ja erihoolekandeteenuse saamise kohta. ( 7 ) Äriregistrist on õigus saada andmeid: 1) tööandja, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtja ja juriidilise isiku esindusõiguse omamise kohta; 2) tööandja ja tööturuteenuse osutaja , füüsilisest isikust ettevõtjana ja juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena tegutsemise ning usaldusühingu või täisühingu osanikuks või muu äriühingu omanikuks olemise kohta. ( 8 ) Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrist on õigus saada andmeid: 1) alla 3-aastasele lapsele hoolduspere vanemaks olemise kohta; 2) puudega isiku sotsiaalhoolekande seaduse § 26 alusel hooldamise kohta; 3) hooldamise ja hooldajatoetuse saamise kohta. ( 9 ) Tervise infosüsteemist on õigus saada andmeid: 1) andmete esitaja ja esitamise aja kohta; 2) ambulatoorsete visiitide ja haiglas viibimiste kohta; 3) ravi, ravimite ja meditsiiniseadmete kohta. ( 10 ) Päästeasutusest on õigus saada andmeid vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetuse saamise kohta. (11) Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogust on õigus saada andmeid vanglas või arestimajas karistuse kandmise või vahi alla viibimise kohta . (1 2 ) Karistusregistrist on õigus saada andmeid isiku karistatuse, õigeks mõistmise, sundravi või muu seaduses sätestatud asenduskaristuse või mõjutusvahendi kohta. (13) Kaitseväekohustuslaste registrist on õigus saada andmeid isiku aja-, asendus- või reservteenistuses viibimise kohta. (1 4 ) L iikluskindlustuse registrist on õigus saada järgmisi andmeid : 1) kahjustatud isiku, kes on kindlustusjuhtumi tõttu osalise või puuduva töövõimega ja kelle töövõimetushüvitise nõuet kindlustusandja käsitleb, nimi ja isikukood; 2) kindlustusandja nimetus, kes punktis 1 nimetatud andmed liikluskindlustuse registrisse esitas. (1 5 ) Kutseregistrist on õigus saada andmeid isikule antud kutse kohta. (1 6 ) Liiklusregistrist on õigus saada andmeid isiku juhtimisõiguse ja pädevus tunnistuse kohta. (1 7 ) Riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist on õigus saada andmeid ettevõtjale antud riigiabi ja vähese tähtsusega abi kohta. (1 8 ) Riikliku rahvusvahelise kaitse andmise registrist on õigus saada andmeid rahvusvahelise kaitse saaja , sealhulgas ajutise kaitse saaja ja rahvusvahelise kaitse taotleja seisundi kohta. ( 20 ) Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikust registrist on õigus saada andmeid asutuse nime, registrikoodi ja aadressi kohta. 5. peatükk Andmekogusse kantud andmete ja nende alusdokumentide säilitamine § 4 1 . Andmete säilitamine (1) Andmekogusse kantud andmeid säilitatakse isikustatult järgmiselt: 1) töötuna arvele võtmise , tegevuskava, tööturumeetmete ning nende raames osutatud tööturuteenuste ja makstud tööturutoetuste , tööandja ja tööturuteenuse osutaja , töötutoetuse , töövõimetoetuse , sotsiaalmaksu erijuhtudel maksmise ja töökoha täitmiseks välismaalasega loa taotlemise andmeid säilitatakse kümme aastat pärast menetluse lõppemist või isiku surma; 2) töövõime hindamise , kindlustatu te ja hüvitiste saajate ning hüvitiste määramise ja maksmise andmeid ning töötuskindlustusmakse andmeid säilitatakse kümme aastat pärast isiku surma . (2) L õikes 1 sätestatud tähtaegade möödumisel andmed pseudonüümitakse kord aastas säilitustähtaja möödumise kalendriaasta lõpus. Säilitustähtaja möödumisel kustutatakse §-s 4 nimetatud digitaalsed alusdokumendid üks kord aastas hiljemalt säilitustähtaja möödumise kalendriaasta lõpus. (3) Andmekogusse kantud pseudonüümitud andmed säilitatakse 65 aastat, mille möödumisel andmed anonüümitakse kord aastas säilitustähtaja möödumise kalendriaasta lõpus. ( 4 ) Vastutav töötleja logib andmete töötlemised ning säilitab andmete töötlemise logisid kaks aastat ja i siku kohta töövõime hindamisel antud eksperdiarvamuse töötlemise logisid viis aastat. L ogi sisaldab andmeid kõiki de andmete töötl e mis te kohta , sealhulgas andmete sisestamised , muutmised , kustutamised ja vaatamised , tehtud X -tee päringud ja andmekogusse teiste asutuste poolt tehtud päringud. ( 5 ) Säilitustähtaja möödumisel kustutatakse andmekogusse kantud lõikes 4 nimetatud logid üks kord aastas hiljemalt säilitustähtaja möödumise kalendriaasta lõpus. (6) An onüümimine lõike 3 tähenduses on pseudonüümitud andmete muu tmine anonüümseks viisil, et üksikisikut ei ole võimalik tuvastada või ei ole enam võimalik tuvastada . § 4 2 . Andmete pseudonüümimine ja pseudonüümitud andmete depseudonüümimine (1) Andmekogu vastutav töötleja annab andmekogu andmetele pseudonüümimiseks juhuslikest numbritest koosneva kordumatu koodi ja asendab sellega andmed, mis võimaldavad isiku tuvastada. (2) Andmekogu vastutav töötleja määrab isikud, ke llel on juurde pääs depseudonüümimist võimaldavatele andmetele ja depseudonüümitud andmetele. (3) Paragrahvi 41 lõikes 3 nimetatud pseudonüümitud andmeid võib depseudonüümida üksnes järgmistel juhtudel: 1) seaduses sätestatud juhul, kui andmetöötluse eesmärgid ei ole andmeid depseudonüümimata saavutatavad; 2) töötukassa tegevuse, sealhulgas töötuskindlustuse , rakendatavate tööturumeetmete , tööturumeetmete raames osutatavate tööturuteenuste ning makstava tööturutoetuse, töötutoetuse, töövõime hindamise ja töövõimetoetuse mõju ja tulemuslikkuse hindamiseks, kui see on vajalik teistelt asutustelt saadud andmetega kokkuviimiseks ja kui andmetöötluse eesmärgid ei ole andmeid depseudonüümimata saavutatavad; 3) riikliku statistika, teadus - või ajaloouuringu ja poliitikakujundamise eesmärgil tehtavate uuringute ja analüüside tegemise vajaduse korra l, kui andmetöötluse eesmärgid ei ole andmeid depseudonüümimata saavutatavad; 4) andmete kvaliteedi tagamiseks . (4) Depseudonüümimine lõike 3 tähenduses on pseudonüümitud andmete tagasiviimine isikustatud kujule. 6. peatükk Andmekogu rahastamine § 4 3 . Andmekogu pidamise rahastamine Andmekogu pidamist ning hooldus- ja arendustöid rahastatakse töötukassa eelarvest. 7. peatükk Rakendussätted § 4 4 . Üleminekusätted (1) Enne 1. jaanuari 1999 töötuna arvel olnud isikute pensioniõiguslikku staaži tõendavaid andmeid säilitatakse 55 aastat töötuna arvelevõtmisest arvates. (2) Enne 1. jaanuari 2024 töötuna ja tööotsijana arvel ol nud isikute ning tööturuteenuste osutamise registri sse, t öövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu sse ning töötuskindlustuse andmekogu sse kantud andmeid töödeldakse ja säilitatakse käeolevas määruses ja töötuskindlustuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras. § 4 5 . Määruse j õustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2024. aastal. (allkirjastatud digitaalselt) delta_signerName \* MERGEFORMAT Tiit Riisalo delta_signerJobTitle \* MERGEFORMAT majandus- ja infotehnoloogiaminister (allkirjastatud digitaalselt) delta_secondsignerName \* MERGEFORMAT Ahti Kuningas delta_secondsignerJobTitle \* MERGEFORMAT kantsler
Majandus- ja infotehnoloogiaministri määruse
„Töötukassa andmekogu põhimäärus“ eelnõu seletuskirja lisa
KOOSKÕLASTUSTABEL
„Töötukassa andmekogu põhimääruse“ eelnõule esitasid märkusi ja kommentaare
Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Statistikaamet, Andmekaitse Inspektsioon ja Eesti
Töötukassa. Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastas eelnõu kommentaarideta.
Märkus Arvestamine ja kommentaarid
Siseministeerium
1. Eelnõu § 6 lõike 1 punkt 2: andmekogusse kantakse Selgitatud
füüsilise isiku kohta isikukood ja välisriigi isikukoodi
väljastanud riik, isikukoodi puudumisel sünniaeg ja sugu; Isiku andmed ei pea olema enne
RR-is, sest töötukassas võivad
Soovime siin täpsustust rahvastikuregistri (RR) vaates, töötuna arvele tulla ja
sest eeldame, et RR saab olema põhiandmekogu, kust tööturuteenuseid saada Euroopa
andmeid saadakse. Liidu (EL) kodanikud, kes on
Kas isiku andmed peavad olema enne rahvastikuregistris, Eestis viibimisõigusega ja nende
et ta töötukassa andmekogusse kanda? Kui jah, siis RR- andmeid ei ole kohe RR-is
is on isikukood olemas, sest rahvastikuregistrist (TöMS § 3 lg 1 p 3). Sellisel
saadavate andmete juures on mainitud, et juhul küsitakse sünniaeg ja sugu
rahvastikuregistrist võetakse vaid isikukood. inimeselt endalt ning seetõttu ei
Samas on selles sättes täiendavalt toodud ka, et selle ole neid andmeid nimetatud § 40
puudumisel sünniaeg ja sugu. Neid andmeid ei ole aga lõike 2 punktis 1.
loetletud § 40 lõike 2 punktis 1
3-kuu jooksul peavad EL
kodanikud enda elamisõiguse
registreerima ja sellega saavad
Eesti isikukoodi ja siis kantakse
andmed RR-i.
RR-ist saadud isikukoodi alusel
leiab töötukassa soo ja sünniaja,
kuigi ka need andmed on RR
töötukassale edastatavates
andmetes olemas.
2. Eelnõu § 6 lõike 1 punkt 4: Andmekogusse kantakse Arvestatud
füüsilise isiku kohta: postiaadress, telefoninumber ja e-
posti aadress. RR-st saab töötukassa ka kliendi
aadressi, kuid see täpsustakse
Kas kontaktandmed on mõeldud alati küsida inimese kliendilt alati üle, sest kliendi
käest? Seletuskirjas on toodud, et seda võetakse nii isikult tegelik aadress võib sellest
kui RR-st. Üldjuhul võetakse kontaktandmeid ka RRst erineda. Sama on ka kliendi
ning kui inimene soovib, siis ta saab muuta või lisada telefoni ja e-mailiga. Praktikas
kontaktaadresse ehk siis anda uusi, mille andmeandja võib klient elada ühes kohas,
annab üle X-tee rahvastikuregistrile (asutus tuleb kuid otsuse palub saata teisele
sätestada Vabariigi Valitsuse määrusega aadressile. Lisaks on kliente,
rahvastikuregistri lisa-aadressi ja kontaktandmete kellel polegi RR-is aadressi.
andmeandjaks). Kas sellise lahenduse peale on selle
andmekogu loomise raames mõeldud? Kuna siiani pole töötukassal
olnud võimalik RR-i ise mingeid
Sama sätte punktis 3 on toodud elukoha aadressiandmed, aadresse edastada, siis pole
RRS-is on toodud elukoha aadress – võiks kasutada sellist lahendust ka praegu
seadusega sama sõnastust. plaanis olnud.
Ja lõikes 3 kui panagakonto omanik ei ole isik ise, siis Eelnõu § 6 lõike 1 punktis 3
tuleb anda pangakonto omaniku nimi ja konto nr. Kas võtame arvesse pakutud
nimest piisab või peaks olema ka isikukood? sõnastuse „elukoha aadress“.
Teise isiku pangakonto korral ei
ole vaja isikukoodi, sest raha
panka kandes ei kontrolli pank
konto omaniku vastavust pangas
olevale kontole isikukoodi järgi.
Teadaolevalt kontrollib pank
nime vastavust.
3. Eelnõu § 7 lõike 1 punkt 3, § 28 punkt 3 ja § 40 lõike Arvestatud
2 punkt 1: elamisloa või elamisõiguse kehtivuse aeg;
pikaajalise või tähtajalise elaniku elamisloa kehtivusaeg, Eelnõu § 7 lõike 1 punktis 3, § 28
elamisõiguse kehtivusaeg punktis 3 ja § 40 lõike 2 punktis
Kõigepealt küsime, kas sõnadel „pikaajalise või 1 kasutame läbivalt terminit
tähtajalise elaniku“ on selles sättes eriline vajadus või „elamisloa või elamisõiguse
võiks neis kolmes paragrahvis ühtlustada, kasutades kas kehtivuse aeg“.
„elamisõiguse kehtivuse aeg“ või „pikaajalise või
tähtajalise elaniku elamisloa kehtivusaeg või Kui RR andmetes on elamisluba
elamisõiguse kehtivusaeg“. Või on see erisus nö kaasa või elamisõigus ja sellel
tulnud kehtivatest põhimäärustest, sest nt „Töötuna ja lõpptähtaega märgitud ei ole, siis
tööotsijana….“ PM-i § 7 ja „Töövõime hindamise….“ töötukassa arvestab, et tegemist
PM-i § 5 on need omavahel võrrelduna ka erinevalt edasi on tähtajatu elamisloa või
antud. elamisõigusega. Seda eraldi
andmekogu põhimääruses välja
Lisaks RR-i vaates. Kui on tähtajatu luba elada, siis RR- ei ole vaja tuua.
s ei ole selle kohta märget. Ehk et kui andmeid võetakse
RR-st, siis tähtajatute puhul jääb vastav andmeväli Eelnõu § 7 lõike 1 punktis 4
tühjaks. Seega palume mõelda, kas on vajalik eelnõu kasutame „registreeritud
sõnastust täpsustada või seletuskirjas kirjeldada tehnilist lühiajalise Eestis töötamise
poolt, et tähtajatute elamislubade/elamisõiguste puhul periood“.
RR-st selliseid andmeid ei tule, sest RR-s ei ole kehtivuse
lõpu aega neil juhtudel toodud. Ka kehtivates
põhimäärustes on see praegu nii, seega ka praegu peaks
vastav andmeväli tühjaks jääma. Aga kui teha uus
terviktekst, siis on võimalik ka seda osa parandada.
§ 7 lg 1 p 4 sõnastuse osas teeme ettepanku seda muuta.
Kas nt „lühiajaliselt Eestis töötamise kestus“ või
„registreeritud lühiajaliselt Eestis töötamise periood“
4. Eelnõu § 23 lg 1 p 4 – registreeritud füüsilisest isikust Selgitatud
ettevõtja. Kas on ka registreerimata FIE-sid?
Oleme lähtunud TöMS § 8 lg 4
punktist 8 (Töötuna ei võeta arvele
isikut, kes: „ 8) on registreeritud
füüsilisest isikust ettevõtjana, välja
arvatud juhul, kui tema ettevõtte
tegevus on peatatud või hooajaline
tegevus on lõppenud ning ta vastab
töötuskindlustuse seaduse § 6 lõike 1
punktis 2 ja lõikes 2 või § 8 lõikes 2
sätestatud töötuskindlustushüvitise
saamise tingimustele;“)
Registreeringu põhjal tehakse
otsus, kas isiku saab töötuna
arvele võtta või mitte.
5. Kas FIE-ga seotud isikuandmed võetakse Selgitatud
rahvastikuregistrist?
Kui FIE soovib töötuna arvele
tulla, võetakse isikuandmed RR-
ist.
Lisaks tuvastab töötukassa
äriregistrist, kas isik on
äriregistris FIE-na registreeritud,
kas tema tegevus on peatatud või
ta tegutseb hooajaliselt.
6. Eelnõu § 40 lõike 2 punktis 1 on öeldud, et Selgitatud
rahvastikuregistrist on õigus saada kuni 8-aastaste laste
nimed ja isikukoodid, alla 18-aastaste puudega laste Töötutoetuse jaoks on see vajalik
nimed ja isikukoodid. informatsioon (TöMS § 18 lg 5),
Miks on vanusepiiriks toodud kuni 8-aastaste laste samuti töövõimetoetuse jaoks on
andmed. Nt TSÜSis on üks vanusenäitaja 7- aastane vajalik alla 3-aastaste laste
Lisaks märgime, et RR-s ei ole olemas sellist teenust, et tuvastamiseks (TVTS § 12 lg 1 p
saaks ainult kuni 8-aastaste laste nimesid ja isikukoode. 3). Töötukassa vajadus on näha
Isiku andmed on andmed tema laste kohta st seadustes (TöMS, TVTS)
sätestatud vanusega laste (alla 3-
rahvastikuregistrist laste päringu puhul tulevad vastuseks
aastaste või kuni 8-aastaste)
kõik lapsed. Küll saab teha päringut ka nii, et vastuseks
andmeid. Kuna RR X-tee teenus
on isiku alaealiste laste arv (st ainult arv, vanust ei ole
ei võimalda pärida ainult kuni 8-
kaasas). Kas sellised andmed oleksid piisavad eesmärgi aastaste või alla 3-aastaste laste
täitmiseks? „Töövõime hindamise..“ on toodud alla 3- andmeid, siis kui inimene taotleb
aastane laps, seda ei saa RR-st otse vaid tuleb ise arvutada töötutoetust või töövõimetoetust
lapse vanus. „Töötuna ja tööotsijana….“ on toodud l§ 36 lapse kasvatamise alusel, tehakse
lapse vanuse andmed – ka neid andmeid RR eraldi ei inimesega seotud isikute päring
kogu vaid RR-is nagu märgitud on alaealised lapsed. ja süsteem filtreerib vastusest
Samuti ei ole rahvastikuregistris andmeid isiku puude välja alaealised lapsed ning
kohta, mille kohta saaks andmeid anda ilmselt tervishoiu menetleja valib nende hulgast
valdkond. need, kelle alusel võib
töötutoetust saada ning need
andmed kantakse
andmekogusse.
Inimese alaealiste laste andmeid
kontrollitakse üksnes siis, kui
inimene on ise töötukassale
avaldanud, et tal on kuni 8-
aastane laps või alla 18-aastane
puudega laps, kelle kasvatamise
alusel ta soovib töötutoetust
taotleda, või tal on alla 3-aastane
laps, kelle kasvatamise alusel ta
soovib töövõimetoetust taotleda.
Ainult alaealiste laste arvu
nägemisest (ilma isikukoodita) ei
piisa, kuivõrd töötukassal on
vajalik välja selgitada just see,
kas laps on alla 3-aastane või
kuni 8-aastane või alla 18-
aastane puudega laps. Kui
tegemist on puudega lapsega, siis
neid andmeid töötukassa RR-ist
ei näe ja inimesel endal on
vajalik tõendada, et lapsele on
määratud puue, kui laps on
vanuses 9-18.
7. Eelnõu § 40 lõike 2 punkt 2: RRst õigus saada piiratud Selgitatud
teovõimega isiku esindaja ja esindusõiguse aluse ja
ulatuse ning lapse vanuse andmeid. Esindusõiguse alus on kas
eestkoste või alaealise korral
Juhul kui jutt on seaduslikust esindusest, siis see saaks vanem. Eestkostja või vanema
olla eelmises punktis ehk ühes loetelus, kuna need andmeid päritakse, kui inimene,
andmed (eestkoste andmed, hooldusõiguse andmed) on kes töötukassa poole pöördub on
isiku enda andmeteks rahvastikuregistris. piiratud teovõimega või on
alaealine. Alaealise korral
kanname andmekogusse
Samas tekkisid küsimused, et mida mõeldakse
vanemad, kellel on
esindusõiguse aluse all ja milliseid andmeid
hooldusõigus.
rahvastikuregistrist selleks soovitakse?
Miks 2. punktis on vaid lapse vanuse andmed ja millisel Sõnastame eelnõu § 40 lõike 2
eesmärgil neid vajataks? Punktis 1 on vaja rohkemaid punkt 2 järgmiselt:
kuni 8-aastase lapsega seotud andmeid. Samas kui siin „2) piiratud teovõimega isiku
punktis on kõigi laste vanuse andmeid, mitte vaid kuni 8- esindaja ja esindusõiguse aluse ja
aastaste. Kas siin mõeldakse ka täiskasvanud lapsi? ulatuse andmeid.“.
8. Põhimääruses võiks olla toodud ka andmekogu Mittearvestatud
likvideerimine/lõpetamine. Ja kas selle andmekogu üle
on ka järelevalve tegemine võimalik, AKI-l kindlasti ja Andmekogude
vastutav töötleja saab oma töötajaid ka kontrollida, likvideerimine/lõpetamine on
volitatud töötlejat selle andmekogul ei ole. reguleeritud avaliku teabe
seaduse alusel antud Vabariigi
Valitsuse 28.02.2008 määruses
nr 58 „Riigi infosüsteemi
haldussüsteem“, mistõttu
põhimääruses ei ole vajalik seda
üle korrata.
Järelevalve andmekogu
haldamise üle toimub vastavalt
avaliku teabe seadusele, mistõttu
ei näe vajadust ka seda eraldi
määruses reguleerida.
9. Kas praegu kehtivad 3 andmekogu põhimäärused tuleb Selgitatud
kehtetuks tunnistada?
TöMSiga on kehtivad 3
andmekogu määrust juba
kehtetuks tunnistatud ning ka
Riigi Teatajas vastavalt
märgitud, et kehtetu alates
01.01.2024.
10. Kas andmekogu andmed on avalikud? Selgitatud
Ei ole avalikud.
Sotsiaalministeerium
11. Ettepanek puudutab viipekeelt, määruse eelnõu § 6 Mittearvestatud
lõike 1 (andmekogusse kantakse füüsilise isiku kohta
järgmised andmed) täiendamiseks eraldisesiva punktina: Iseenesest on haldusmenetluses
a) suhtluskeel(ed) sh, eesti viipekeel. Tagamaks isikule erinevate keelte ja tõlke
suhtlemiseks vajaliku tõlke tuge on oluline, et isiku puhul kasutamine reguleeritud HMSis
oleks välja toodud tema poolt kasutatav emakeel. Ka ja KeeleS-s. HMS § 20 sätestab,
põhiseaduses deklareeritakse, et (kuulmis)puudega et haldusmenetluse keel on eesti
inimesed on nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse erilise keel, võõrkeeli kasutatakse
hoole all. Põhiseadust kommenteerides on ka leitud, et haldusmenetluses keeleseaduses
arvestades riigikeele ametliku suhtlemise ja ühiskonna sätestatud korras. HMS § 21
konsolideerimise funktsiooni, on eesti keele all silmas kohaselt kaasatakse menetluse
peetud eestlaste ühiskeelt, mis aga ei vähenda igaühe juurde tõlk juhul, kui
õigust saada eesti viipekeeles õpetust ja suhelda menetlusosaline seda ise taotleb,
ametlikus asjaajamises eesti viipekeeles. Eestis tuleb ning sellisel juhul katab tõlgi
viipekeele staatuse määramisel lähtuda keeleseadusest, kaasamise kulud üldjuhul
mis reguleerib lisaks eesti keelele ja võõrkeeltele veel ka menetlusosaline, kes tõlgi
eesti viipekeele kasutamist. Palume eeltoodust tulenevalt kaasamist taotles.
nimetatud täiendust kaaluda.
Keeleseaduse § 8 lg 2 sätestab, et
kurdi või vaegkuulja eesti
viipekeelse ja viibeldud
eestikeelse suulise asjaajamise
õigus keeleseaduse § 8 lõikes 1
nimetatud asutustes tagatakse
tõlketeenuse võimaldamisega
õigusaktides sätestatud korras.
Eelnõu § 6 lõikes 1 on
sätestatud füüsilise isiku kohta
andmekogusse kantavate
üldandmete loetelu, mida
töötukassa kogub nii TöMSi,
TKindlSi ja TVTSi kui ka teistest
seadustest tulenevate ülesannete
täitmiseks. Üheski nimetatud
seaduses ega nende alusel antud
õigusaktides ei ole kogutavate
andmetena toodud suhtluskeele
andmeid. Seega andmekogu
põhimäärusega ei saa seada
tingimust nende andmete
kogumiseks.
12. Eelnõu § 39 lg 2 tekitab esmasel lugemisel segadust, Arvestatud
kuna kõikide isikuandmete töötlemistoimingute puhul on
logimise kohustus. Ilmselt on eesmärgiks kajastada lõikes Eelnõu § 41 lõige 4 sätestab, et
3 toodud erisust logi kuvamise kohta, kuid lõige 2 ei ole andmete töötlemise logid
selleks otseselt tarvilik. Palume seetõttu selguse säilitatakse kaks aastat ja
eesmärgil kaaluda lõike 2 kustutamist. töövõime hindamisel antud
eksperdiarvamuse töötlemise
logid viis aastat. Ehk viidatud
sättest tuleneb, et kõik
töötlemised logitakse.
Oleme nõus, et eelnõu § 39 lõige
2 sellisel kujul ei ole vajalik ning
kustutame sätte eelnõust.
Üldise andmete töötlemise
logimise kohustuse tarvis
muudame eelnõu § 41 lõike 4
sõnastust järgmiselt:
„(4) Vastutav töötleja logib
andmete töötlemised ning
säilitab andmete töötlemise
logisid kaks aastat ja isiku kohta
töövõime hindamisel antud
eksperdiarvamuse töötlemise
logisid viis aastat. Logi sisaldab
andmeid kõikide andmete
töötlemiste kohta, sealhulgas
andmete sisestamised,
muutmised, kustutamised ja
vaatamised, tehtud X-tee
päringud ja andmekogusse teiste
asutuste poolt tehtud päringud.“.
13. Andmekogu andmeladu kasutatakse TK poolt ka Teadmiseks võetud
sisulistel eesmärkidel operatiivtööks. Arvestades
andmelao funktsionaalsust ja sisu võib seda pidada
mõistlikuks lahenduseks. Küll aga võib see eraldi pälvida
Andmekaitse Inspektsiooni tähelepanu, kuna nende
käsitluses ei ole nad siiani aktsepteerinud andmelao
kasutamist operatiivseks tööks, vaid pigem on see nende
nägemuses arhiveerimise, pseudonüümitud andmetega
analüüside jmt tarvis ning täiendavate ülesannete korral
on nad näinud vajadust uue andmekogu asutamiseks.
Selliseks käsitluseks aga puudub meie hinnangul
põhjendus ja vajadus, kuna kehtiv õigus ei piira
andmekogu erinevaid funktsioone ega kohusta asutama
andmelao tarvis uut andmekogu, kui tegemist on
olemuslikult andmekogu sisulise osaga, mida kasutatakse
andmekogu regulatsioonis ette nähtud eesmärkidel ja
raamides.
14. Täiendavalt juhime tähelepanu, et TKindlS alusel Selgitatud
asutatud andmekogu kehtetuks tunnistamine on
peaministri korralduse kohaselt majandus- ja Määrus on juba TöMSiga
infotehnoloogiaministri pädevuses ning vastavalt tunnistatud kehtetuks alates
menetleti ka suvel erinevaid määruseid valdkondade 01.01.2024, seega kehtetuks
üleminekul. Kõige lihtsam oleks tunnistada viidatud tunnistamine täiendavaid
määrus uue andmekogu põhimääruse rakendussätetega tegevusi ei vaja.
kehtetuks. Palun siin ka kinnitust, et toimetate antud osas
ise ning meil ei ole erimeelsusi ega ootust SoM-le Rahandusministeeriumist Virge
viidatud määruse kehtetuks tunnistamiseks. Aasale on kiri edastatud ning
tagasiside olemas.
Lisaks, seoses eile edastatud TöMS määruste nimekirjaga
(aitäh!), viitan igaks juhuks lisaks, et
rahandusministeeriumi õigusosakonna kontakt on Virge
Aasa (
[email protected]), kes tegeleb õigusloomega.
Marju Lepmets tegeleb õigusteenistuse poolelt
lepingutega, SoM poolt ega minu teada Marju poolt ei ole
praegu kirja RaM õigusosakonnale edastatud.
Statistikaamet
15. Eelnõu §-is 3 kirjeldatakse andmekogu ülesehitust Selgitatud
operatiivbaasi ja andmelao osas. Seletuskirja lk 4
rõhutab, et lisaks lõikes 4 andmelao pidamise eesmärkide Vastavalt eelnõu § 3 lõike 5
osas kirjeldatule on vaja andmekogusse registreeritud punktile 1 sisaldab andmeladu ka
andmete alusel koostada aruandeid ja edastada eelnõu kolmandas peatükis
detailandmeid Statistikaametile riikliku statistika nimetatud operatiivbaasi
tegemiseks ning väljastada andmeid teadusuuringute andmeid.
tegemiseks. Eeldame, et seda tuleb lugeda koosmõjus
eelnõu § 38 lõikega 8, mille kohaselt väljastatakse Statistikaamet saab edaspidi
andmekogu koosseisu kuuluvast andmelaost andmeid andmeid andmelaost, mitte
riigi-, kohaliku omavalituse üksuse asutuse või muule operatiivbaasist, kuid see ei
avalik-õigusliku isikule, kui see on vajalik tema mõjuta kuidagi negatiivselt
õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks. Statistikaametile riikliku
Töötukassa otsustab, kas andmed väljastatakse taotluse statistika teostamiseks
või lepingu alusel või tagatakse juurdepääs andmelao edastatavaid andmeid.
andmetele andmetaotleja ja töötukassa vahel sõlmitud
lepingu alusel.
Kas seega on korrektne välja lugeda, et Statistikaametile
on edaspidi ligipääs tagatud üksnes andmelaos olevatele
andmetele, mitte aga operatiivbaasile, mida peetakse
Töötukassa ülesannete täitmiseks ja seega sisemiste
protsesside toetamiseks?
16. Eelnõu §-ides 41 ja 42 kirjeldatakse andmekogusse Selgitatud
kantud andmete säilitamise ja pseudonüümimisega
seonduvaid protseduure ja tähtaegu. Vastavalt § 41 Andmekogu andmete
lõikele 2 isikustatud andmed, mida on säilitatud kümme säilitustähtajad on sätestatud
aastat pärast menetluse lõppemist või isiku surma, TKindlS § 35 lõigetes 6 ja 8,
pseudonüümitakse säilitustähtaja möödumisel üks kord mistõttu eeldaks
aastas hiljemalt säilitustähtaja möödumise kalendriaasta säilitustähtaegade pikendamine
lõpus. Need omakorda säilitatakse vastaval kujul 65 seaduse muutmist.
aastat, pärast mida andmed anonüümitakse. Säilitustähtajad on kooskõlas
viidatud Euroopa Komisjoni
Eeldame, et olete vastavad võimalused säilitamisel nii rakendusmäärusega nr
õiguslikult kui infotehnoloogilisest vaatest põhjalikult 2019/2240 ja võimaldavad
läbi kaalunud. Samas juhime tähelepanu, et seletuskirja vaadata ka laiemat
lk 17 selgituse juures, miks on uuringute tegemiseks vanusevahemikku ehk
oluline andmeid säilitada pseudonüümitult (ehk kujul, vanusevahemikku 15–89, mis
mis võimaldab vajadusel eri andmekogude ja vastavalt 2021. aastal muutunud
andmeallikate andmeid siduda) pikema ajavahemiku Eesti tööjõu-uuringu metoodika
jooksul tagasiulatuvalt, on viide ka Eesti tööjõu- tõttu loetakse alates 2021.aastast
uuringule, mille raames loetakse tööealiseks inimesi tööealiseks rahvastikuks.
vanuses 15–74 eluaastat. Kui juhinduda Euroopa
Komisjoni rakendusmäärusest 2019/2240, millega
määratakse kindlaks andmekogumite tehnilised
üksikasjad, kehtestatakse teabe edastamise tehnilised
vormingud ning määratakse kindlaks kvaliteediaruannete
üksikasjad ja sisu tööjõu valdkonna valikuuringu
korraldamisel, siis nimetatud määruse mõistes loetakse
tööturul osalejateks ehk tööealisteks inimesi vanuses 15-
89 eluaastat.
17. Eelnõu § 42 lõike 2 kohaselt määrab andmekogu
vastutav töötleja isikud, kellel on ligipääs Selgitatud
depseudonüümimist võimaldavatele andmetele ehk
seletuskirja kohaselt nn krüpteerimisvõtmele ning Kasutatud on IKS § 6 lõikes 2
depseudonüümitud andmetele. Sealjuures võib andmeid toodud mõistet
depseudonüümida ehk seletuskirja kohaselt viia tagasi „depsudonüümimine“, mille
isikustatud kujule seaduses sätestatud juhul, kui kohaselt on lubatud isikut
depseudonüümimata ei ole andmetöötluse eesmärgid mittetuvastavad andmed muuta
saavutatavad ning riikliku statistika, teadus- või uuesti isikut tuvastavaks riikliku
ajaloouuringu tegemise ja poliitikakujundamise statistika eesmärgil. Kuid juhud,
eesmärgil tehtavateks uuringuteks ja analüüsideks, kui millal pseudonüümitud andmete
andmeid depseudonüümimata ei ole andmetöötluse depseudonüümimine toimub, on
eesmärgid saavutatavad. laiemad ja toodud eelnõu § 42
lõikes 3. Statistikaameti jaoks
Palume siinkohal täpsustada, miks on võetud kasutusele säilib ligipääs isikustatud
mõiste “depseudonüümimine“ andmete isikustatud andmetele.
kujule viimise asemel ning kas seda on kasutatud
isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 2 tähenduses, mille Kuna TKindlS § 35 lg 2 p 3
kohaselt depseudonüümimine on viis, millega isikut kohaselt sätestatakse andmekogu
mittetuvastavad andmed muudetakse uuesti isikut põhimääruses andmete
tuvastavaks, ja mis on lubatud ainult täiendavate teadus- säilitamise täpsem kord, siis on
või ajaloouuringute või riikliku statistika vajadusteks. toodud pseudonüümimise kui ka
Mõistet kasutab ka inimgeeniuuringute seadus eraldi depseudonüümimise täpsem
defineerituna seaduse § 2 punktis 12. kord eelnõu §-is 42.
Täiendavalt juhime tähelepanu, et Statistikaameti huvi on Lisame eelnõu §-i 42 uue lõike 4
jätkuvalt saada ligipääs isikustatud kujule viidud ning sätestame
andmetele, mis välistab vajaduse pärida nt eraldi depseunomüümimise mõiste:
isikukoode.
„(4) Depseudonüümimine lõike
3 tähenduses on pseudonüümitud
andmete tagasiviimine
isikustatud kujule.“.
Eesti Töötukassa
I Teeme ettepaneku täpsustada eelnõu järgmiselt: Arvestatud
18. Eelnõu § 3 lõikes 5 tuleb punktide 1 ja 2 vahele panna
semikoolon.
19. Eelnõu § 12 tuleb viia kooskõlla hea õigusloome ja Arvestatud
normitehnika eeskirja §-idega 24 ja 51 ning lisada
esimese lõike algusesse lõike number. Samuti on punkti
3 lõpust ekslikult välja jäänud semikoolon
20. Kindlustushüvitise koondamise korral ja hüvitise Arvestatud
tööandja maksejõuetuse korral kantakse andmekogusse
ka andmed avalduse esitaja kohta. Sellisteks andmeteks
on avalduse esitaja ees- ja perekonnanimi, isikukood,
ametikoht, telefoninumber ja e-posti aadress, mis tuleks
lisada eelnõu § 26 lõike 1 punktiks 2.
Teeme ettepaneku sõnastada eelnõu § 26 lõige 1
järgmiselt:
„(1) Kindlustushüvitise koondamise korral ja hüvitise
tööandja maksejõuetuse korral kantakse
andmekogusse isiku kohta, kellele taotletakse hüvitist,
lisaks §-s 6 nimetatud andmetele hüvitise taotlemise ning
hüvitise määramise või määramata jätmise kohta
järgmised andmed:
1) tööandja nimi, registri- või isikukood ja aadress;
2) avalduse esitaja ees- ja perekonnanimi, isikukood,
ametikoht, telefoninumber ja e-posti
aadress;
3) avalduse esitamise kuupäev;
4) avalduse läbivaatamata jätmise teate kuupäev ja
number ning läbivaatamata jätmise põhjus;
5) hüvitise määramise või määramata jätmise otsuse
kuupäev ja number ning määramata
jätmise põhjus;
5) töö- või teenistussuhte alustamise ja lõpetamise
kuupäev;
6) ühe kuu keskmine töötasu või palk;
7) hüvitise määramise või määramata jätmise otsuse
muutmise või kehtetuks tunnistamise
otsuse põhjus, kuupäev ja number;
8) hüvitise saajale määratud hüvitise suurus ja
väljamaksmise kuupäev.“.
Vastavalt tuleks täpsustada ka eelnõu seletuskirja punkti
2 selgitust eelnõu § 26 lõike 1 kohta:
„Lõigete 1–3 kohaselt kantakse andmekogusse isiku,
kellele kohta hüvitist taotletakse, tööandja, töö- või
teenistussuhte andmed ning avalduse esitaja ees- ja
perekonnanimi, isikukood, ametikoht, telefoninumber ja
e-posti aadress. Kindlustushüvitise koondamise korral
on avalduse esitajaks tööandja seaduslik või volitatud
esindaja. Tööandja maksejõuetuse korral on avalduse
esitajaks pankrotihaldur, ajutine pankrotihaldur või
Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis määratud
vastava pädevusega isik. Samuti kantakse andmekogusse
hüvitise määramise või määramata jätmisega seotud
otsuste andmed ning avalduse läbivaatamata jätmise teate
andmed. Andmekogusse kantakse ka andmed hüvitise
suuruse ja väljamaksmise kuupäeva kohta.“.
21. Eelnõu § 35 lõike 1 punktis 7 tuleb asendada tekstiosa Arvestatud
„1, 5 ja 6“ tekstiosaga „1, 4 ja 5“. Ekslikult on viidatud
valedele punktidele, kuna muudetakse või tunnistatakse
kehtetuks teade või otsus.
Vastavalt tuleks täpsustada ka eelnõu seletuskirja punkti
2 selgitust eelnõu § 35 lõike 1 kohta.
22. Eelnõu § 40 lõike 2 punktis 1 tuleb parandada Teadmiseks võetud
kirjaviga ja asendada tekstiosa „8aastaste“ tekstiosaga „8- Tekstis juba on „8-aastaste“.
aastaste“.
6) Eelnõu § 40 lõikes 20 tuleb välja jätta üleliigne sõna Arvestatud
„üksuse“.
23. Eelnõu § 41 lõikes 2 tuleb selguse huvides täpsustada, Arvestatud
et säilitustähtaja möödumisel kustutatakse määruse §-s 4
nimetatud alusdokumendid, mis on digitaalsed, mitte
paberil.
Teeme ettepaneku sõnastada eelnõu § 41 lõige 2
järgmiselt:
„(2) Lõikes 1 sätestatud tähtaegade möödumisel andmed
pseudonüümitakse kord aastas säilitustähtaja möödumise
kalendriaasta lõpus. Säilitustähtaja möödumisel
kustutatakse §-s 4 nimetatud digitaalsed alusdokumendid
üks kord aastas hiljemalt säilitustähtaja möödumise
kalendriaasta lõpus.“.
Vastavalt tuleks täpsustada ka eelnõu seletuskirja punkti
2 selgitust eelnõu § 41 kohta.
Teeme ettepaneku sõnastada eelnõu § 41 lõige 5
järgmiselt:
„(5) Säilitustähtaja möödumisel kustutatakse
andmekogusse kantud lõikes 4 nimetatud logid
üks kord aastas hiljemalt säilitustähtaja möödumise
kalendriaasta lõpus.“.
24. Eelnõu § 41 lõikes 5 tuleb selguse huvides täpsustada, Arvestatud
et säilitustähtaja möödumisel kustutatakse andmekogusse
kantud lõikes 4 nimetatud logid, mitte andmed. Logid
sisaldavad ka andmeid.
II Teeme ettepaneku täpsustada eelnõu seletuskirja Arvestatud
järgmiselt:
25. Eelnõu seletuskirjas tuleb läbivalt asendada sõna
„TkindlS“ sõnaga „TKindlS“. Töötuskindlustuse seaduse
lühend on TKindlS.
26. Eelnõu seletuskirja punkti 2 selgituses eelnõu § 3 Arvestatud
kohta tuleb välja jätta korduv lause „Lõiked 4 ja 5
sätestavad, miks andmeladu peetakse ja millistest
andmetest see koosneb.“.
27. Eelnõu seletuskirja punkti 2 selgitus eelnõu § 6 kohta Arvestatud
tuleks viia vastavusse eelnõuga - lõike 1 selgitusse tuleb
lisada, et välisriigi panga korral kantakse füüsilise isiku
kohta andmekogusse nii panga nimi kui ka tunnuskood.
Lõikes 1 toodud selgitus raha teise isiku pangakontole
kandmise kohta asub eelnõus lõikes 3, mistõttu tuleb
seletuskirja lisada ka selgitus lõike 3 kohta.
Samuti tuleb lõikes 2 parandada viited punktidele ning
allmärkuse nr 7 asukoht. Teeme ettepaneku sõnastada
selgitus lõike 2 kohta järgmiselt:
„Lõige 2 sätestab esindaja kohta andmekogusse kantavad
andmed, milleks peale käesoleva paragrahvi lõike 1
punktides 1, 2 ja 4 loetletud andmete7 on esindusõiguse
andmed, sealhulgas nii esindusõiguse alus kui ka ulatus.“.
28. Eelnõu seletuskirja punkti 2 selgituses eelnõu § 8 Arvestatud
kohta on neljanda lõike viimane lause jäänud poolikuks.
Teeme ettepaneku sõnastada neljanda lõike selgitus
järgmiselt:
„Lõikes 4 sätestatakse andmed, mis kantakse
andmekogusse, kui isikut ei võeta töötuna arvele. Kui
töötuna arvelevõtmise avaldus jäetakse läbi vaatamata,
kantakse andmekogusse avalduse läbivaatamata jätmise
teate põhjus ja vastava teate andmed. Kui töötuna
arvelevõtmisest keeldutakse, kantakse andmekogusse
töötuna arvelevõtmisest keeldumise otsuse põhjus,
kuupäev ja number.“.
29. Eelnõu seletuskirja punkti 2 selgitus eelnõu § 15 Arvestatud
punkti 1 kohta tuleks sõnastada vastavalt eelnõule
järgmiselt:
„Punkti 1 järgi kantakse tööturukoolitusel andmekogusse
koolituse nimi.“.
29. Eelnõu seletuskirja punkti 2 selgituses eelnõu § 15
kohta tuleks asendada tekstiosa „Punkti 34järgi“
tekstiosaga „Punkti 4 järgi“.
30. Eelnõu seletuskirja punkti 2 selgitus eelnõu 3. peatüki Arvestatud
4. jao ja §-ide 28-36 kohta tuleks sõnastada järgmiselt:
„Eelnõu 3. peatüki 4. jaos sätestatakse TVTS ja
sotsiaalmaksuseaduse alusel andmekogusse
kantavad andmed.
Eelnõu §-ides 28 – 37 sätestatakse TVTS ja
sotsiaalmaksuseaduse alusel andmekogusse
kantavate andmete loetelu.“.
Selguse huvides tuleb lisada ka viide
sotsiaalmaksuseadusele, kuna erijuhtudel sotsiaalmaksu
makstakse töövõimetoetuse seaduse § 6 lõike 1 punkti 5
ja lõike 3 alusel, mitte TVTS alusel.
Riigi Infosüsteemi Amet
31. Olete eelnõu § 41 lõike 1 punktis 1 välja toonud, et Selgitatud
töötuna arvele võtmise, tegevuskava, tööturumeetmete
ning nende raames osutatud tööturuteenuste ja makstud Nõue tuleneb TKindlS § 35
tööturutoetuste, tööandja ja tööturuteenuse osutaja, lõikest 6 (01.01.2024 jõustuv
töötutoetuse, töövõimetoetuse, sotsiaalmaksu erijuhtudel redaktsioon).
maksmise ja töökoha täitmiseks välismaalasega loa
taotlemise andmeid säilitatakse kümme aastat pärast Andmeid säilitatakse eelkõige
menetluse lõppemist või isiku surma. Sama paragrahvi töötukassa tegevust puudutavate
lõikes 1 punktis 2 olete välja toonud, et töövõime analüüside tegemiseks, riikliku
hindamise, kindlustatute ja hüvitiste saajate ning hüvitiste statistika tarbeks ning tööturu- ja
määramise ja maksmise andmeid ning sotsiaalvaldkonna uuringute
töötuskindlustusmakse andmeid säilitatakse kümme läbiviimiseks.
aastat pärast isiku surma. Miks on vajalik andmeid
isikustatult säilitada terve isiku eluaja ja lisaks veel 10 Töövõime hindamise ja
aastat pärast isiku surma? Selliselt tekivad kindlustatute andmeid on vaja
superandmebaasid, mida on väga kulukas ja keeruline säilitada, kuna inimene võib
kaitsta ning väga lihtne rünnata. Andmelekke korral on töötukassasse pöörduda
andmete hulk samuti kuritegelikele ründajatele palju korduvalt ning need andmed
suurem. Meie hinnangul ei peaks andmeid nii pikalt omavad tähendust talle hüvitiste
säilitama. ja toetuste võimaldamiseks.
Andmete 10-aastane
säilitustähtaeg tuleneb üldisest
nõuete 10-aastasest
aegumistähtajast.
Eelnõu seletuskirja on vastavalt
täpsustatud.
32. Eelnõu § 41 lõikes 2 olete välja toonud, et lõikes 1 Selgitatud
sätestatud tähtaegade möödumisel andmed
pseudonüümitakse kord aastas säilitustähtaja möödumise Selgitus on toodud seletuskirjas
kalendriaasta lõpus. Juhime tähelepanu, et eelnõu §-s 41 all. Andmete
pseudonüümitud andmed on isikuandmete kaitse anonümiseerimine ei võimalda
üldmääruse mõistes isikustatud andmed, sest neid on vajadusel erinevaid
võimalik tagasi pöörata. Miks on vaja isikustatud andmeallikaid siduda.
andmeid täiendavalt pseudonümiseerida? Palume Pseudonüümitud andmete
kaaluda minimaalselt andmete anonümiseerimist või depseudonüümimine on
kustutamist. reguleeritud § 42 lõikes 3.
33. Eelnõu § 41 lõikes 3 olete välja toonud, et Selgitatud
andmekogusse kantud pseudonüümitud andmed
säilitatakse 65 aastat, mille möödumisel andmed Vastav nõue tuleneb TKindlS §
anonüümitakse kord aastas säilitustähtaja möödumise 35 lõikest 6. Teistsuguse
kalendriaasta lõpus. Leiame, et selline säilitamisaeg ei ole säilitamistähtaja kehtestamiseks
põhjendatud. Esmalt säilitatakse andmeid 10 aastat pärast tuleks seadust muuta.
isiku surma, seejärel need pseudonümiseeritakse ning Säilitamistähtaja vajaduse
2 (2) säilitatakse täiendavalt 65 aastat. Kokkuvõttes tuleb põhjendus vt TKindlS vastava
säilitamisajaks kosmiline number, mistõttu saavad seda muudatuse seletuskirjas.
andmekogu hallata kaks põlvkonda. Palume hinnata, kas
ja miks on pseudonüümitud ehk isikuandmete säilitamine Selgitus on toodud ka
täiendavalt 65 aastaks vajalik. seletuskirjas eelnõu §-s 41 all.
Pseudonüümitud andmete
säilitamine on vajalik eelkõige
töötukassa tegevust puudutavate
analüüside tegemiseks, riikliku
statistika tarbeks ning tööturu- ja
sotsiaalvaldkonna uuringute
läbiviimiseks.
Eelnõu seletuskirja on vastavalt
täpsustatud.
34. Lisaks märgime, et tegemist ei ole andmekogu Teadmiseks võetud
kooskõlastamisega avaliku teabe seaduse (AvTS)
§ 433 lõike 3 alusel. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt on
kooskõlastamise täpsemad tingimused ja kord
reguleeritud Vabariigi Valitsuse 28.02.2008 määruses nr
58 „Riigi infosüsteemi haldussüsteem“.
35. Juhime tähelepanu, et riigi infosüsteemi halduse Teadmiseks võetud
infosüsteemis (RIHA) tuleb korrastada töötukassa
andmekogude kirjeldused ning registreerida eelnõuga Tegeleb töötukassa.
normitav töötukassa andmekogu.
Andmekaitse Inspektsioon
36. Põhimääruse eelnõu § 11 lõige 1 loetleb andmed, mis Arvestatud
kantakse andmekogusse tööturumeetme raames
osutatava tööturuteenuse kohta. Nimetatud lõike punkti Eelnõu § 11 lõike 1 punktis 15
15 järgi on kogutavateks andmeteks ka „muud andmed mõeldakse andmeid, mis ei
osutatud tööturuteenuse kohta“. Kuna seletuskirjas mahutu punktide 1–14 või §-de
puuduvad selgitused, siis jääb selgusetuks, milliseid 12–20 alla, kuid need andmed
andmeid andmekogusse kantakse. tööturuteenuse osutamise käigus
siiski saadakse ning tuleb
Samuti jääb selgusetuks, mida täpsemalt kogutakse vastavalt eelnõu §-ile 41
andmekogusse töövõime hindamise taotlemisel taotleja andmekogus säilitada. Tegemist
töövõimet välistava seisundi kohta (eelnõu § 30 lõige 1 on andmetega, mida ei ole
punkt 4) – kas teavet selle kohta, et taotlejal selline võimalik ette näha ega siin
seisund esineb või kantakse andmekogusse ka seisundi loetleda. Eelnõu seletuskirja on
kirjeldus vastavalt tervise- ja tööministri 07.09.2015 vastavalt täpsustatud.
määruse nr 39 §-le 4. Palume seletuskirja selles osas
täiendada. Eelnõu § 30 lõike 1 punktis 4 on
märgitud taotleja töövõimet
välistava seisundi esinemine,
kuna töövõime hindamist taotlev
inimene avaldab taotluses fakti,
kas tal on tema hinnangul
töövõimet välistav seisund.
Taotlusel on toodud töövõimet
välistavate seisundite loetelu,
aga taotleja ei täpsusta, mis
seisund tal on ega kirjelda seda.
Eelnõu seletuskirja on vastavalt
täpsustatud.
37. Põhimääruse eelnõu § 12 lõike 2 järgi kantakse Arvestatud
andmekogusse EURES kaudu töövahenduse osutamisel
vabade töökohtade ja töö taotlejate vahendamist Tulenevalt Euroopa Parlamendi
reguleerivates EL õigusaktides sätestatud andmed. ja nõukogu määruse (EL)
Selgusetuks jääb, milliste andmetega on tegemist. AvTS 2016/589 artikkel 12 lõikest 3
§ 435 lõike 1 järgi sätestatakse andmekogu põhimääruses edastavad EURESe liikmed ja,
andmekogusse kogutavate andmete koosseis. kui see on asjakohane, EURESe
Andmekaitse Inspektsioon on andmekogusid puudutavas partnerid, EURESe portaalile
juhendis1 (lk 15) selgitanud, et kui seaduses ei pea olema teabe kõikide vabade töökohtade
andmekogusse kogutavate andmete täielik loetelu, siis kohta, mis on nende poolt
põhimäärus peab sisaldama ammendavat loetelu antud üldsusele kättesaadavaks tehtud,
andmekogusse kogutavatest andmetest. Seejuures peab samuti kõik töökohataotlused ja
loetelust ka selguma, kelle kohta (s.t andmesubjektide CVd, kui töötaja on andnud
kategooriad) neid andmeid kagutakse. Kui andmete vastavalt artikli 17 lõikele 3
koosseis on väga mahukas, võib loetelu esitada nõusoleku teha teave
põhimääruse lisana. Palume põhimäärust ja seletuskirja kättesaadavaks ka EURESe
täiendada. portaalis. Artikli 17 lõike 1 teist
1
https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/andmekogude_juhend.pdf)
lõiku ja artikli 17 lõiget 2
kohaldatakse EURESe liikmete
ja, kui see on asjakohane,
EURESe partnerite kaudu
üldsusele kättesaadavaks tehtud
vabade töökohtade suhtes.
Andmete vahetamisel ühised
standardid ja vormingud on
reguleeritud Komisjoni
rakendusotsuses (EL) nr
2017/1257.
Töötukassa edastab EURES
portaalile tööpakkumised, kui
tööandja selleks soovi avaldab
ning EURESele edastatava
tööpakkumise andmed on samad,
mis on toodud eelnõu § 12 lõikes
1.
Tööd otsiva inimese nõusolekul
edastatakse EURES portaali
järgmised andmed: ees- ja
perekonnanimi, kontaktandmed,
põhiline keeleoskus,
kodakondsus, elukoha riik,
sugu, lühitutvustus, hariduskäik,
täienduskoolitused,
töökogemus, ametitunnistus,
kutsetunnistused, keeleoskus,
juhtimisõigus, arvutioskus,
huvialad, kuulumine
organisatsioonidesse,
isikuomadused, lisainfo ja
kooskõlastatud soovitajad.
Eelnõu ja seletuskirja on
vastavalt täpsustatud.
38. Eelnõu § 38 lõike 3 järgi täidab Tervise ja Heaolu Arvestatud
Infosüsteemide Keskus (TEHIK) Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 4 lõike 2 Viime vajalikud muudatused
rakendamiseks loodud infosüsteemis Eesti sisse TKindlS-s.
juurdepääsupunkti ülesandeid. Nende ülesannete
täitmisel tekkivate turvaintsidentide lahendamisel omab
TEHIK õigust lugeda ja kustutada infosüsteemi kaudu
edastatavaid isikuandmeid. Eelnõu seletuskirjas on
selgitatud, et kuigi rakendusasutuste õigus ja ka kohustus
andmeid vahetada tuleb EL otsekohalduvatest
määrustest, ei ole see piisav, et TEHIK n-ö kolmanda
asutusena saaks juurdepääsupunkti teenust osutada.
Seetõttu on leitud, et see õigus tuleb sätestada andmekogu
põhimääruses.
Andmekaitse Inspektsioon on eelnimetatud juhendis (lk
18) märkinud, et eriti intensiivset eraelu puutumatuse
riivet kujutavate andmekogude osas peaks juurdepääsud
olema reguleeritud seaduse tasandil ning ühes õigusaktis
koos. Kuna töötukassa andmekogu sisaldab ka suures
ulatuses terviseandmeid kui eriliiki isikuandmeid, siis
soovitame seaduse tasandil sätestada, millisteks
konkreetseteks ülesanneteks ja millises ulatuses TEHIK
töötukassa andmekogu andmeid tohib kasutada.
39. Eelnõu § 39 lõike 2 järgi logitakse töövõime Arvestatud
hindamisel antud ekspertarvamuse andmete töötlemine Eelnõu § 41 lõige 4 sätestab, et
ning logi sisaldab andmeid andmekogusse tehtud kannete andmete töötlemise logid
ja päringute kohta. Samas ei nähtu põhimäärusest ega ka säilitatakse kaks aastat ja
seletuskirjast, milliseid isikuandmete töötlemise töövõime hindamisel antud
toiminguid töötukassa andmekogus veel logitakse ning eksperdiarvamuse töötlemise
mida logi sisaldab. Inspektsioon on juhendis logid viis aastat. Ehk viidatud
„Isikuandmete töötleja üldjuhend“2 selgitanud, et sättest tuleneb, et kõik
üldmäärus ei näe ette, millisel kujul logi peab pidama. töötlemised logitakse.
Peaasi, et jälg jääks maha nii andmete sisestamise,
muutmise, vaatamise, edastamise kui ka kustutamise Andmekogus logitakse kõiki
kohta. Seega vajavad põhimäärus ja seletuskiri logimise andmete töötlemisi ning logi
osas kindlasti täiendamist. sisaldab andmeid kõikide
andmete töötlemiste kohta,
sealhulgas andmete
sisestamised, muutmised,
kustutamised ja vaatamised,
tehtud x-tee päringud ja
andmekogusse teiste asutuste
poolt tehtud päringud.
Eelnõu § 39 lõige 2 on eelnõust
välja jäetud ning kehtestatud
üldine andmete töötlemise
logimise kohustus ning
muudetud on eelnõu § 41 lõike 4
sõnastust järgmiselt:
„(4) Vastutav töötleja logib
andmete töötlemised ning
säilitab andmete töötlemise
logisid kaks aastat ja isiku kohta
töövõime hindamisel antud
eksperdiarvamuse töötlemise
logisid viis aastat. Logi sisaldab
2
Isikuandmete töötleja üldjuhend (https://www.aki.ee/et/isikuandmete-tootleja-
uldjuhendiveebitekst#peatukk_2.2
andmeid kõikide andmete
töötlemiste kohta, sealhulgas
andmete sisestamised,
muutmised, kustutamised ja
vaatamised, tehtud x-tee
päringud ja andmekogusse teiste
asutuste poolt tehtud päringud.“
Täpsustatud on eelnõu § 41
lõiget 4 ja seletuskirja.
40. Põhimäärus eelnõu § 41 reguleerib andmekogus Arvestatud
andmete säilitamist. Selle sätte järgi säilitatakse
andmekogusse kantud andmeid kümme aastat isikustatult Isiku tuvastamist võimaldavad
ning pärast tähtaja möödumist andmed andmed (isikukood ja
pseudonüümitakse. Pseudonüümimiseks annab kliendinumber) asendatakse
andmekogu vastutav töötleja andmetele juhuslikest pseudonüümimisalgoritmi poolt
numbritest koosneva kordumatu koodi ja asendab sellega loodud koodiga. Muud isikut
andmed, mis võimaldavad isiku tuvastada (eelnõu § 42 tuvastada võimaldavad andmed
lõige 1). Seletuskirja järgi tagatakse sellega see, et kas kustutatakse või viiakse
andmeid säilitatakse viisil, kus andmed ei ole otseselt üldisemale tasandile.
seostatavad konkreetse andmesubjektiga. Samas ei nähtu Pseudonüümimise käigus
põhimäärusest ega ka seletuskirjast, millised andmekogu kustutatakse inimese ees- ja
andmed koodiga asendatakse, mistõttu puudub võimalus perekonnanimi, kontaktinfo,
ka hinnata, kas koodiga asendamine täidab seatud lisaks vabatekstilised väljad, pdf-
eesmärki. id, et ei jääks tekste, mis võivad
sisaldada isikuandmeid.
Täisaadress eemaldatakse ning
alles jääb vaid valla tase. Lisaks
kustutatakse ettevõtete ja
asutuste kontaktisikute andmed
(teenusepakkujad, tööandjad).
Seletuskiri on täpsustatud.
41. Eelnõu § 42 lõike 3 järgi säilitatakse pseudonüümitud Arvestatud
andmeid 65 aastat, mille möödumisel andmed
anonüümitakse. Põhimäärusest ega ka seletuskirjast ei Anonüümseks muutmine on
nähtu, mida täpsemalt andmete anonüümimine antud pöördumatu, mis tähendab, et
andmekogu puhul tähendab. Selgitame, et anonüümsed andmeid ei ole võimalik tagasi
on ainult need andmed, mis on muudetud anonüümseks viia kujule, kus isik on
sellisel viisil, et üksikisikut ei ole võimalik tuvastada või tuvastatav.
ei ole enam võimalik tuvastada. Sealjuures peab
anonüümseks muutmine olema pöördumatu, et andmed Selguse huvides on lisatud
oleksid tõeliselt anonüümsed. Praegusel juhul puudub eelnõu §-i 41 uus lõige 6 ning
võimalus hinnata, kas pärast anonüümimist on tegemist sätestada anonüümimise mõiste:
andmetega, mille kaudu ei ole üksikisikut enam võimalik
tuvastada. Palume täiendada selles osas seletuskirja. „(6) Anonüümimine lõike 3
tähenduses on pseudonüümitud
andmete muutmine
anonüümseks viisil, et
üksikisikut ei ole võimalik
tuvastada või ei ole enam
võimalik tuvastada.“.
Täpsustatud on eelnõu ja
seletuskirja.
13.12.2023
Majandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Töötukassa andmekogu põhimäärus“
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga luuakse õiguslik alus andmekogule, mis koondab Eesti Töötukassa (edaspidi
töötukassa) ühtseks andmekoguks kolm töötukassa järgmist andmekogu:
töötuskindlustuse andmekogu,
töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register ning
töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu.
Muudatuste eesmärk on suurendada õigusselgust nii töötukassa kui vastutava töötleja kui ka
andmesubjektide ja andmesaajate jaoks. Ühtse andmekogu loomine lihtsustab andmekogu
arenduste tegemist, suurendab arenduskiirust ja võimaldab vähendada arenduskulusid.
Töödeldavate andmete koosseis liitmise tulemusel ei muutu.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Määrus kehtestatakse töötuskindlustuse seaduse § 35 lõike 2 alusel.
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive
osakonna juhataja Kadi Kanarbik (5913 7963,
[email protected]), tööhõive osakonna
töötushüvitiste ja tööturutoetuste juht Ingrid Erm-Eks (5913 7380,
[email protected]),
tööturuteenuste juht Kristi Suur (5913 9212,
[email protected]), õigusnõunik Ilona Säde
(5667 4014,
[email protected]) tööala asekantsler Ulla Saar (5919 8883,
[email protected]),
strateegiaosakonna töövaldkonna analüüsijuht Deisi Pohlak (5912 7349,
[email protected]) ning Eesti Töötukassa juhatuse liikmed Sirlis Sõmer-Kull (614 8511,
[email protected]) Reelika Leetmaa (614 8500,
[email protected])
ja Brit Rammul (614 8500,
[email protected]), analüüsiosakonna juhataja Margit
Paulus (614 8504,
[email protected]), juriidilise osakonna juhataja Ira Songisepp
(614 8520,
[email protected]) ja osakonnajuhataja asetäitja Irina Borozdina
(614 8644,
[email protected]).
Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ethel
Bubõr (626 9738,
[email protected]) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass (5382 7706,
[email protected]). Eelnõu on
keeletoimetanud Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Airi Kapanen
(
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõuga ei asutata uut andmekogu, vaid reorganiseeritakse kolm olemasolevat ja kehtestatakse
uus määruse terviktekst töötukassa järgmise kolme andmekogu põhimääruse asemel:
1) tervise- ja tööministri 20. mai 2016. a määrus nr 40 „Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse
andmekogu asutamise ja pidamise põhimäärus“;
2) tervise- ja tööministri 5. märtsi 2019. a määrus nr 8 „Töötuskindlustuse andmekogu
põhimäärus“;
3) tervise- ja tööministri 5. mai 2019 määrus nr 9 „Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute
ning tööturuteenuste osutamise registri asutamise ja pidamise põhimäärus“.
Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse1 (edaspidi
IKÜM) tähenduses. IKÜM-i arvestades on eelnõus üle vaadatud isikuandmete töötlemise
eesmärk, andmetele juurdepääs, andmekoosseisude kirjeldus ja säilitamise tähtajad. Tagamaks,
et isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt kindlaks määratud ning õiguspärastel eesmärkidel
ja neid ei töödelda hiljem viisil, mis on nende eesmärkidega vastuolus (IKÜM-i artikli 5 lõike 1
punkt b), on üle vaadatud ka andmete töötlemise eesmärk. Andmekoosseisude kirjeldused on
üle vaadatud, tagades minimaalsuse põhimõtte täitmise (IKÜM-i artikli 5 lõike 1 punkt c).
Andmekogusse kantud andmete säilitustähtaegade, sh logide säilitamistähtaegade puhul on
lähtutud vajadusest täita IKÜM-i artikli 5 lõike 1 punktis e sätestatud säilitamise piirangu
põhimõtet. Säilitamise piirangu põhimõtte eesmärk on sundida vastutavat töötlejat mõtlema,
kui kaua on tal kindlaid isikuandmeid vaja, et oma töötlemise eesmärki saavutada. Säilitamise
piirangu põhimõtte kohaselt ei tohi isikuandmeid säilitada kauem, kui see on vajalik selle
eesmärgi täitmiseks, milleks isikuandmeid töödeldakse.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb seitsmest peatükist ja neljakümne viiest paragrahvist.
Töötukassa andmekogude haldamiseks on eri aegadel loodud erinevad infotehnoloogilised
rakendused.
Töötukassa ühtse andmekogu ja sellega liidestatud infosüsteemi loomine võimaldab:
lihtsustada ja muuta efektiivsemaks, aga vajadusel ka uuendada nii andmeanalüüsi kui
ka infosüsteemide arhitektuuri ja kasutatavaid tehnoloogilisi lahendusi, täitmaks
töötukassale pandud ülesandeid nii, et kasutatakse sama tehnilist lahendust, näiteks
isikuandmete moodulit, vaidemenetluse moodulit jts,
kasutada paindlikumalt ressursse2 andmekogu pidamiseks,
kokku hoida IT-arenduskulusid,
vältida andmete dubleerimist mitmesse andmekogusse ning
paremini tagada andmete terviklus.
Eelnõu 1 peatükk sätestab andmekogu üldsätted.
Eelnõu § 1 määrab kindlaks, et töötukassa andmekogu (edaspidi andmekogu) asutatakse
töötuskindlustuse seaduse3 (TKindlS) alusel, sätestab andmekogu pidamise eesmärgid ning
kehtestab andmekogu eesti- ja ingliskeelse nimetuse.
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete
töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta
(isikuandmete kaitse üldmäärus)
2 Ressursside all peetakse käesoleva eelnõu tähenduses silmas raha ja asjakohase personali aega ja erialaseid
oskuseid.
3
RT I, 30.06.2023, 90
Lõike 1 järgi on andmekogu riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu. TKindlS-i § 35 lõike 2
kohaselt andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega.
Lõige 2 sätestab andmekogu ingliskeelse nimetuse.
Lõige 3 sätestab, et andmekogu pidamise eesmärgid tulenevad TKindlS § 35 lõikest 1 ehk
eesmärk on võimaldada töötukassal täita talle tööturumeetmete seaduse4 (TöMS), TKindlS-i,
töövõimetoetuse seaduse5 (TVTS) ja teiste seadustega pandud ülesandeid (näiteks
välismaalaste seadus, sotsiaalmaksuseadus). Samuti tuleneb mitu töötukassa ülesannet Euroopa
Liidu õigusaktidest.
TKindlS-ist tuleneb ka eesmärk tagada statistika ja analüüside tegemiseks vajalike andmete
kogumine. See on vajalik, kuna töötukassa põhiülesannete täitmiseks, sh statistika ja analüüside
tegemiseks, on sageli vaja töötukassa andmekogude andmeid kokku viia. Operatiivbaaside
koormuse vähendamiseks ja andmetöötluse lihtsustamiseks on arendatud ühtne statistika- ja
aruandlusmoodul (andmeladu), mille toimimise korraldust kirjeldatakse töötukassa andmekogu
põhimääruses.
Eelnõu § 2 sätestab, et andmekogu vastutav töötleja on töötukassa, nii nagu ka eelnõu aluseks
oleva kolme järgmise andmekogu puhul:
a) töötuskindlustuse andmekogu,
b) töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register ning
c) töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu.
Eelnõu 2. peatükk sätestab andmekogu ülesehituse ja andmete kaitse.
Eelnõu § 3 sätestab andmekogu ülesehituse.
Lõiked 1 ja 2 sätestavad, et andmekogu koosseisu kuuluvad operatiivbaas ja andmeladu. Lisaks
digitaalsetele andmetele kantakse andmekogusse andmed paberil esitatud alusdokumentidelt.
Näiteks võidakse paberil esitada tööandja maksejõuetuse hüvitise taotlemise avaldus ja sellele
lisatavad dokumendid.
Lõige 3 sätestab, et operatiivbaasi peetakse seadustest tulenevate ülesannete täitmiseks. Need
ülesanded on näiteks töötuskindlustusstaaži üle arvestuse pidamine, töötuskindlustushüvitise,
töötutoetuse ja töövõimetoetuse arvestamine ja määramine, töövõime hindamine ning
tööturumeetme raames tööturuteenuste osutamine, sh kontrollimine, kas isik kuulub teenuse
sihtrühma.
Lõige 4 ja 5 sätestavad, miks andmeladu peetakse ja millistest andmetest see koosneb.
Andmeladu peetakse töötukassa äriprotsesside toetamiseks, vajaliku statistika ja analüüside
ning prognooside (nt töötuskindlustusmakse määrade analüüs TKindlS-i § 41 lg 3 kohaselt)
tegemiseks, mõju ja tulemuslikkuse hindamiseks (sh tööturumeetmete, töötushüvitiste,
töövõime hindamise ja töövõimetoetuse), vahendite planeerimiseks ja tegevuse korraldamiseks
ning päringutele, sealhulgas teabenõuetele ja selgitustaotlustele vastamiseks.
Lisaks sellele on vaja andmekogusse registreeritud andmete alusel:
4
RT I, 06.07.2023, 110
5
RT I, 30.06.2023, 93
koostada aruandeid partnerluslepingute raames (nt aruanded välisrahastusega
projektides osalejate ja neile osutatud teenuste kohta),
koostada aruandeid ja edastada detailandmeid Statistikaametile riikliku statistika
tegemiseks,
väljastada andmeid teadusuuringute tegemiseks ning töötukassa tegevust puudutava
anonüümse statistika avaldamiseks avaliku sektori asutustele ja avalikkusele.
Samuti koostatakse andmelaos sisalduvate andmete alusel töötukassa juhtimiseks vajalikud
regulaarsed aruanded ja ülevaatlik statistika klientide, pakutavate teenuste, töövõime hindamise
ning makstavate hüvitiste ja toetuste kohta, mida kasutatakse töötukassa tegevuse
korraldamiseks, tööturumeetmete planeerimiseks ja osutamiseks ning klientide nõustamiseks.
Andmelaos hoiustatakse ka andmeid, mille säilitustähtaeg on möödunud ja mis andmekogu
põhimääruse kohaselt tuleb pseudonüümida. Kuna erinevate eesmärkide jaoks on vaja töödelda
suurt andmehulka, on oluline et andmetöötlus ei koormaks operatiivbaasi tööd ega segaks
igapäevast klienditeenindust. Andmelaos on võimalik eelnimetatud tegevuste jaoks andmed
korrastada ja süstematiseerida, infosüsteemide tööd koormamata.
Eelnõu §-ga 4 sätestatakse dokumendid, mille alusel andmeid andmekogusse kantakse. Näiteks
on alusdokumendiks avaldus, taotlus ja sellele lisatud dokumendid, aga ka tööturuteenuse
osutaja esitatud dokumendid tööturumeetme raames tööturuteenuse osutamise kohta.
Eelnõu § 5 sätestab andmekogu andmete kaitse.
Lõige 1 ja 2 sätestatavad, et andmekogu turbeaste on keskmine (M) ja andmekogu turvaklass
on K2T1S2. Andmekogu turvaklass ja turbeaste on kindlaks määratud kooskõlas
küberturvalisuse seaduse § 7 lõike 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2022. a
määrusega nr 121 „Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded6“ ning vastavalt
infoturbe eesmärkidele.
Valitud turvaosaklassid on eelnimetatud määruse kohaselt järgmised:
K2 – töökindlus – 99% (lubatud summaarne seisak nädalas u 2 tundi); nõutava reaktsiooniaja
lubatud kasv tippkoormusel – minutid (1 : 10);
T1 – info allikas, selle muutmise ja hävitamise fakt peavad olema tuvastatavad ning info
õigsuse, täielikkuse ja ajakohasuse kontrollimine erijuhtudel ja vastavalt vajadusele;
S2 – info asutusesiseseks kasutamiseks, info kasutamine on lubatud ainult kindlatele
kasutajarühmadele ja juurdepääs teabele on lubatud juurdepääsu taotleva isiku teadmisvajaduse
korral.
Eelnõu 3 peatükk sätestab andmekogu andmed.
Eelnõu 3. peatüki 1. jaos sätestatakse füüsilise isiku kohta kogutavad üldandmed.
Eelnõu § 6 sätestab füüsilise isiku kohta andmekogusse kantavate üldandmete loetelu, mida
töötukassa kogub TöMS-i, TKindlS-i ja TVTS-i ning teistest seadustest tulenevate ülesannete
täitmiseks.
Lõikes 1 on loetletud üldandmed, mis kantakse andmekogusse füüsiliste isikute kohta.
Füüsiliseks isikuks on näiteks TöMS-i §-ide 3–5 alusel määratud töötu, muu isik ja töötaja,
6 RT I, 13.12.2022, 30
sotsiaalmaksu maksmist taotlenud füüsiline isik, kindlustatu, TKindlS-i § 3 lõike 2 punktis 5
nimetatud isik, kindlustushüvitise saaja ning töövõime hindamist ja töövõimetoetust taotlev
isik.
Näiteks kantakse andmekogusse füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood ja
välisriigi isikukoodi väljastanud riik, isikukoodi puudumisel sünniaeg ja sugu. Samuti kantakse
andmekogusse isiku elukoha aadress, kontaktandmed, surmaandmed ja pangakonto number.
Välisriigi panga korral kantakse füüsilise isiku kohta andmekogusse nii panga nimi kui ka
tunnuskood. Elukoha aadressiandmed saadakse isikult või rahvastikuregistrist ning on aluseks
ravikindlustusele ning sõidu- ja majutustoetuse maksmisel. Kontaktandmed on vajalikud
isikule otsuste kättetoimetamiseks. Rahvastikuregistri andmetele tuginedes kantakse
andmekogusse isiku surmaandmed, et oleks võimalik tagada haldusmenetluste lõpetamine ja
andmete säilitamise tingimuste täitmine, arvestades isiku surma kuupäeva. Töötukassal on
tarvis teada isiku surma fakti ja aega.
Lõige 2 sätestab esindaja kohta andmekogusse kantavad andmed, milleks peale käesoleva
paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 loetletud andmete7 on esindusõiguse andmed, sealhulgas
nii esindusõiguse alus kui ka ulatus.
Lõige 3 sätestab, et kui toetus või hüvitis kantakse töötukassa poolt teise isiku pangakontole,
kantakse andmekogusse konto omaniku nimi ja pangakonto number.
Eelnõu 3. peatüki 2. jaos sätestatakse TöMS-i alusel andmekogusse kantavad andmed.
Eelnõu §-ga 7 sätestatakse tööturuteenuste ja -toetuste taotleja ning tingimustele vastamise
andmed.
Lõikes 1 sätestatakse, mis andmeid andmekogusse kantakse TöMS-i §-i 4 alusel määratud
töötu, muu isiku ja töötaja ning sotsiaalmaksu maksmist taotlenud füüsilise isiku kohta lisaks
määruse §-s 6 nimetatud füüsilise isiku üldandmetele. Andmekogusse kantud andmetel on
informatiivne tähendus, st andmekogusse kantud andmete põhjal tehakse otsuseid, mis
tekitavad isikule õigusi, näiteks õigus saada tööturuteenuseid ja -toetusi, olla töötuna arvel jts.
Lõikes 2 nimetatakse lisaandmed, mida kogutakse konkreetsete tööturumeetmete raames
osutatavate tööturuteenuste tingimustele vastavusega seoses. Andmekogusse kantud andmete
põhjal otsustatakse, kas isikul on õigus taotletud tööturuteenusele, st kas isik vastab
tööturuteenuse saamise tingimustele.
Eelnõu §-ga 8 sätestatakse töötuna arvelevõtmise kohta andmekogusse kantavad andmed.
Lõikes 1 on sätestatud töötuna arvelevõtmise taotlemise korral andmekogusse kantavad
andmed. Näiteks avalduse esitamise kuupäev ja töötuna arvele võtmise otsustamise
alusandmed.
Lõikes 2 on sätestatud töötuna arvelevõtmise otsustamise alusandmed, st TöMS-i §-s 8
sätestatud andmed, mille põhjal töötukassa otsustab isiku töötuna arvelevõtmise. Töötuna
võetakse arvele isik, kes ei ole hõivatud TöMS-i § 8 lõikes 4 nimetatud tegevusega.
7 isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood ja välisriigi isikukoodi väljastanud riik, isikukoodi puudumisel sünniaeg
ja sugu, kontaktandmed.
Andmekogusse kantakse andmed selle kohta, kas isik on või ei ole hõivatud nimetatud
tegevusega.
Lõikes 3 sätestatakse andmed, mis kantakse andmekogusse, kui isik võetakse töötuna arvele.
Andmekogusse kantakse töötuna arvelevõtmise kuupäev, vastava otsuse andmed ja töökeskse
nõustamise andmed. Kui isiku töötuna arvelolek lõpetatakse, kantakse andmekogusse töötuna
arveloleku lõpetamise kuupäev, põhjus ja vastava otsuse andmed.
Lõikes 4 sätestatakse andmed, mis kantakse andmekogusse, kui isikut ei võeta töötuna arvele.
Kui töötuna arvelevõtmise avaldus jäetakse läbi vaatamata, kantakse andmekogusse avalduse
läbivaatamata jätmise teate põhjus ja vastava teate andmed. Kui töötuna arvelevõtmisest
keeldutakse, kantakse andmekogusse töötuna arvelevõtmisest keeldumise otsuse põhjus,
kuupäev ja number.
Lõike 5 järgi kantakse andmekogusse töötuna arvelevõtmisega seotud otsuste muutmise ja
kehtetuks tunnistamise otsuste põhjused ja muud andmed (otsuse kuupäev ja number).
Eelnõu §-s 9 sätestatakse tegevuskava kohta andmekogusse kantavad andmed.
Näiteks kantakse andmekogusse:
a) isiku töösoovid ja eesmärk,
b) töö leidmiseks ja sobivale tööle asumiseks või töötamise jätkamiseks vajalikud
tegevused ning nende tulemused,
c) nõustamiskohtumise aeg ja viis ning nõustamisel osalemata jätmise põhjus, aga ka
d) kokkulepped, milliste tööturuteenuste saamises inimene osaleb.
Tegevuskava koostatakse töötule, aga ka muule isikule ja töötajale, kui see on muu hulgas
vajalik tööturuteenuse saamiseks.
Eelnõu §-s 10 sätestatakse tööandja ja tööturuteenuse osutaja kohta andmekogusse kantavad
andmed. Tööandjaks ja tööturuteenuse osutajaks võib olla nii juriidiline kui ka füüsiline isik
ning füüsilisest isikust ettevõtja.
Lõikes 1 on sätestatud andmed, mis kantakse andmekogusse, kui tööandja või tööturuteenuse
osutaja on juriidiline isik. Andmekogusse kantakse juriidilise isiku vorm (osaühing,
mittetulundusühing, sihtasutus vm), registrikood ja nimi ning peamine tegevusala ja töötajate
arv. Andmekogusse kantakse ka juriidilise isiku kontaktandmed (postiaadress, telefon, e-posti
aadress), kontaktisiku nimi, isikukood, telefoninumber ja e-posti aadress ning töötukassaga
kontaktivõtu kuupäev, viis ja sisu.
Lõikes 2 on sätestatud, millised andmed kantakse andmekogusse, kui tööandja või
tööturuteenuse osutaja on füüsilisest isikust ettevõtja (FIE). Sel juhul kantakse andmekogusse
FIE registrikood ja isikukood, nimi, põhitegevusala ja töötajate arv, kontaktandmed
(postiaadress, telefon, e-posti aadress) kontaktisiku nimi, isikukood, telefoninumber ja e-posti
aadress ning töötukassaga kontaktivõtu kuupäev, viis ja sisu.
Lõikes 3 on sätestatud andmed, mis kantakse andmekogusse, kui tööandja või tööturuteenuse
osutaja on füüsiline isik. Andmekogusse kantakse määruse § 6 lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 5
nimetatud andmed ning töötukassaga kontaktivõtu kuupäev, viis ja sisu.
Eelnõu §-i 11 lõikes 1 on sätestatud andmed, mis kantakse andmekogusse kõikide
tööturumeetmete raames osutatavate tööturuteenuste kohta. Lõike 1 punkti 15 kohaselt
kantakse andmekogusse muud andmed osutatud tööturuteenuse kohta, mis ei mahu lõike 1
punktide 1–14 või §-de 12–20 alla, kuid need andmed töötukassa tööturuteenuse osutamise
käigus siiski saab ning neid andmeid tuleb samuti vastavalt eelnõu §-le 41 andmekogus
säilitada. Tegemist on andmetega, mida ei ole võimalik eelnõus ette näha ega loetleda.
Lõike 2 kohaselt kantakse andmekogusse ka määruse §-des 12–20 nimetatud tööturuteenuse
saamise tingimustele vastamist tõendavad andmed ning teenuse osutamisega seotud andmed
ehk andmed, mida ei ole nimetatud määruse § 11 lõikes 1.
Eelnõu §-s 12 sätestatakse töövahenduse kohta andmekogusse kantavad andmed.
Lõike 1 järgi kantakse andmekogusse andmed vaba töökoha (näiteks töökoha asukoht ja
ametinimetus), töökohale kandideerijale esitatavad nõuded), töösuhte (näiteks kas on tähtajatu
või tähtajaline töösuhe ning pakutava töötasu suurus, kui tööandja on selle teatanud) ja töökoha
vahendamise viisi kohta (näiteks avalik).
Lõike 2 järgi kantakse andmekogusse töövahenduse osutamisel Euroopa tööturuasutuste
võrgustiku (EURES) kaudu vabade töökohtade ja töö taotleja andmed. Tulenevalt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/589 artikkel 12 lõikest 3 edastavad EURESe
liikmed ja, kui see on asjakohane, EURESe partnerid, EURESe portaalile teabe kõikide vabade
töökohtade kohta, mis on nende poolt üldsusele kättesaadavaks tehtud, samuti kõik
töökohataotlused ja CVd, kui töötaja on andnud vastavalt artikli 17 lõikele 3 nõusoleku teha
teave kättesaadavaks ka EURESe portaalis. Artikli 17 lõike 1 teist lõiku ja artikli 17 lõiget 2
kohaldatakse EURESe liikmete ja, kui see on asjakohane, EURESe partnerite kaudu üldsusele
kättesaadavaks tehtud vabade töökohtade suhtes. Andmete vahetamisel ühised standardid ja
vormingud on reguleeritud Komisjoni rakendusotsuses (EL) nr 2017/1257.
Töötukassa edastab EURES portaalile tööpakkumise, kui tööandja selleks soovi avaldab ning
EURESele edastatava tööpakkumise andmed on samad, mis on toodud eelnõu § 12 lõikes 1.
Tööd otsiva inimese nõusolekul edastatakse EURES portaali järgmised andmed: ees- ja
perekonnanimi, kontaktandmed, keeleoskus (nii emakeel kui võõrkeelte oskus), kodakondsus,
elukoha riik, sugu, lühitutvustus, hariduskäik, täienduskoolitused, töökogemus, ametitunnistus,
pädevustunnistused, mootorsõiduki juhtimisõigus vastavalt mootorsõiduki kategooriale,
arvutioskus, huvialad, kuulumine organisatsioonidesse, isikuomadused, lisainfo ja
kooskõlastatud soovitajad.
Lõike 3 järgi kantakse andmekogusse andmed selle kohta, kas tööd otsiva isiku isikuandmeid
võib edastada tööandjale või EURESe portaali. Andmed kantakse andmekogusse, kui isik on
andnud selleks oma nõusoleku.
Eelnõu §-is 13 sätestatakse karjääriteenuste kohta andmekogusse kantavad andmed. Nii
karjääriinfo vahendamise kui ka karjäärinõustamise kohta kantakse andmekogusse kokkuvõte.
Eelnõu §-is 14 sätestatakse töökeskse nõustamise kohta andmekogusse kantavad andmed.
Lõike 1 järgi kantakse andmekogusse töökeskse nõustamise käigus koostatud tegevuskava
andmed ehk määruse §-s 9 nimetatud andmed. Töökesksel nõustamisel analüüsitakse koos
inimesega tema olukorda, töö leidmise või tööl püsimise võimalusi, koostatakse tegevuskava,
kus kavandatakse vajalikud tegevused töö leidmiseks ja sobivale tööle asumiseks või töötamise
jätkamiseks.
Lõike 2 järgi kantakse andmekogusse tööklubis osalemise kokkuvõtte andmed, nagu inimese
oskused ja motivatsioon tööd otsida ja tööle asuda, teemad, mis huvitasid teda kõige enam ning
suurimad takistused töö leidmisel.
Eelnõu §-is 15 sätestatakse oskuste arendamise kohta andmekogusse kantavad tööturuteenuste
andmed. Oskuste arendamise teenused on tööturukoolitus, kvalifikatsiooni saamise toetamine,
koolitustoetus ja tööpraktika.
Punkti 1 järgi kantakse tööturukoolitusel andmekogusse koolituse nimi.
Punkti 2 järgi kantakse tasemeõppes osalemisel andmekogusse nominaalne õppeaeg.
Punkti 3 järgi kantakse kvalifikatsiooni saamise toetamisel andmekogusse kvalifikatsiooni ja
kulu tõendavad andmed (näiteks kvalifikatsiooni omandamist tõendav dokument
pädevustunnistus/sertifikaat, kvalifikatsiooni kulu ja tasumist tõendav arve, maksekorraldus
või kassaorder).
Punkti 4 järgi kantakse koolitustoetusel andmekogusse koolitaja, koolituse ja koolitusel
osalejate andmed ning kulu tõendavad andmed (näiteks koolitusasutuse nimi koos
registrikoodiga, koolituse nimi, maht, periood, toimumise koht, koolitatava ametinimetus ja
töösuhte kestus, koolituse arve, maksekorraldus, koolituse läbimist tõendav tunnistus või
tõend).
Punkti 5 järgi kantakse tööpraktikal andmekogusse päevik ja selle esitamise kuupäev.
Eelnõu §-is 16 sätestatakse ettevõtluse toetamise kohta andmekogusse kantavad
tööturuteenuste andmed. Ettevõtluse toetamise teenused on ettevõtluse alustamise toetus ja
ettevõtluse järelteenused.
Punkti 1 järgi kantakse ettevõtluse alustamise toetusel andmekogusse asutatava ettevõtja vorm,
asutatava ettevõtte tegevusala, ettevõtluse alustamise toetusega loodavate töökohtade arv,
toetuse kasutamise aruande esitamise kuupäev ning aruande kontrolli kuupäev ja toetuse
kasutamise tingimustele vastamise andmed.
Punkti 2 järgi kantakse ettevõtluse järelteenustel andmekogusse koolitaja nimi ja registrikood
ning koolituse ning kulu tõendavad andmed (koolituse nimi, mentori nimi ja isiku- või
registrikood, koolituse läbimist tõendav dokument, koolitaja arve koolitusel osalejale,
koolituskulu/arve maksmist tõendav dokument, so maksekorraldus või kassaorder).
Eelnõu §-is 17 sätestatakse töövalmiduse toetamise kohta andmekogusse kantavad
tööturuteenuste andmed. Töövalmiduse toetamise teenused on tööharjutus, nõustamisteenused,
kogemusnõustamine ja individuaalsed lahendused.
Punktide 1–3 järgi kantakse tööharjutusel, nõustamisteenustel ja kogemusnõustamisel
andmekogusse teenusel osalemise kokkuvõte.
Punkti 4 järgi kantakse individuaalsetel lahendustel andmekogusse kulu tõendavad andmed
(näiteks osavõtuandmed, arve).
Eelnõu §-s 18 sätestatakse töövõime toetamise kohta andmekogusse kantavad tööturuteenuste
andmed. Töövõime toetamise teenused on tööruumide ja -vahendite kohandamine, tööalane
abivahend, tööalane rehabilitatsioon ja toetatud töölerakendamine.
Punkti 1 järgi kantakse tööruumide ja -vahendite kohandamise korral andmekogusse
kohandatava ehitise, ruumi või töövahendi nimetus ning kulu tõendavad andmed (näiteks arve,
maksedokument).
Punkti 2 järgi kantakse tööalasel abivahendi kasutada andmise korral andmekogusse töökoha
eksperthinnang, töötamiseks vajaliku abivahendi liik ja nimetus ning abivahendi võõrandamise
kuupäev ja põhjus.
Punkti 3 järgi kantakse andmekogusse tööalase rehabilitatsiooni tegevuskava ja lõpphinnangu
kuupäev ja sisu.
Punkti 4 järgi kantakse toetatud töölerakendamise korral andmekogusse asjakohane
tegevuskava ja tööturuteenuse osutaja hinnangu kuupäev ja sisu.
Eelnõu §-is 19 sätestatakse tööle asumise ja tööl püsimise toetamise kohta andmekogusse
kantavad tööturuteenuste andmed, nagu palgatoetus, alaealise töötamise toetamine ning
rahvusvahelise kaitse saaja töötamise toetamine.
Punkti 1 järgi kantakse palgatoetusel andmekogusse töökoha ja töösuhte andmed
(ametinimetus, töökoha asukoht, töölepingu tähtaeg, tööle asumise kuupäev, eeldatav töötasu
ja tasu maksmise kuupäev) ning tööandja deklareeritud töötasu.
Punkti 2 järgi kantakse alaealise töötamise toetamisel andmekogusse alaealise töötaja kohta
deklareeritud töötasud.
Punkti 3 järgi kantakse rahvusvahelise kaitse saaja töötamise toetamisel andmekogusse kulu
tõendavad andmed ning tõlketeenuse osutaja nimi ja registrikood ja osutamise ajavahemik.
Eelnõu §-s 20 sätestatakse tööturuteenustel osalemise toetamise kohta andmekogusse kantavad
tööturutoetuste andmed. Tööturuteenustel osalemise toetamise tööturutoetused on stipendium
ning sõidu- ja majutustoetus.
Punktide 1–5 järgi kantakse andmekogusse järgmised andmed: tööturuteenus, millel osalemise
eest stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust makstakse, tööturuteenuses osalemise
ajavahemik, tööturuteenuses osaletud päevade arv, tööturuteenuse osutamise koha ja isiku
elukoha vaheline kaugus kilomeetrites, stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetuse suurus.
Eelnõu §-s 21 on sätestatud töötutoetuse kohta andmekogusse kantavad andmed.
Lõikes 1 on sätestatud töötutoetuse taotlemisel andmekogusse kantavad andmed.
Andmekogusse kantakse töötutoetuse saamiseks avalduse esitamise kuupäev ja toetuse
määramise või määramata jätmise otsustamiseks vajalikud andmed: töötuna arvelevõtmisele
eelnenud 12 kuu jooksul TöMS-i § 18 lõigetes 3 ja 5 nimetatud tegevusega hõivatus ning hõive
algus- ja lõppkuupäev, viimase töö- või teenistussuhte lõpetamise põhjus ning andmed selle
kohta, kas töötu kuusissetulek on suurem kui 31-kordne töötutoetuse päevamäär.
TöMS-i § 18 lõigetes 3 ja 5 nimetatud tegevusega (töötamine, õppimine, teatud vanuses lapse
kasvatamine jne) vähemalt 180-päevane hõivatus annab õiguse saada töötutoetust. Viimase töö-
või teenistussuhte lõpetamise põhjusest oleneb töötutoetuse saamise aeg (270 või 210 päeva).
TöMS-i § 18 lõike 1 kohaselt on töötutoetust õigus saada töötul, kelle ühe kuu sissetulek on
väiksem 31-kordsest töötutoetuse päevamäärast. TöMS-i § 18 lõikes 2 on loetletud sissetuleku
liigid, mida töötu sissetuleku hulka ei arvata.
Lõike 2 järgi kantakse töötutoetuse määramise korral andmekogusse otsuse kuupäev ja number
ning ajavahemik, mille jooksul on isikul õigus saada töötutoetust.
Lõike 3 järgi kantakse andmekogusse töötutoetuse määramata jätmise korral avalduse
läbivaatamata jätmise teate või toetuse määramata jätmise otsuse põhjus, kuupäev ja number.
Lõikes 4 on sätestatud andmed, mis kantakse andmekogusse töötutoetuse arvutamisel.
Töötutoetust arvutatakse üks kord kuus isiku töötukassasse töökesksele nõustamistele
pöördumiste vaheliste päevade eest. Andmekogusse kantakse töötutoetuse arvutamise kuupäev,
ajavahemik, mille eest töötutoetust arvutatakse, ja arvutatud toetuse suurus.
Lõikes 5 on sätestatud andmed, mis kantakse andmekogusse töötutoetuse maksmise peatamise
korral: toetuse maksmise peatamise otsuse andmed ja põhjus ning ajavahemik, mille eest toetust
ei maksta.
Lõikes 6 on sätestatud töötutoetuse maksmise ennetähtaegse lõpetamise korral andmekogusse
kantavad andmed: toetuse maksmise lõpetamise otsuse andmed ja põhjus ning kuupäev, millest
alates toetust ei maksta.
Lõikes 7 on sätestatud töötutoetuse määramise või määramata jätmise otsuse ja töötutoetuse
maksmise peatamise või ennetähtaegse lõpetamise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise
korral andmekogusse kantavad andmed (vastava otsuse põhjus, kuupäev ja number).
Eelnõu §-s 22 on sätestatud töökoha täitmiseks välismaalasega loa taotlemisel ja selle andmise
otsustamisel andmekogusse kantavad andmed.
Lõikes 1 loetletakse töökoha täitmiseks välismaalasega loa taotlemise korral andmekogusse
kantavad andmed. Andmekogusse kantakse loa saamiseks taotluse esitanud tööandja nimi ja
registrikood, taotluse esitamise kuupäev, töökoha nimetus ja sellele esitatavad kvalifikatsiooni-
ja kutsenõuded ning töökoha asukoht.
Lõike 2 järgi kantakse andmekogusse tööandjale loa andmise korral töötukassa otsuse kuupäev
ja number.
Lõike 3 järgi kantakse andmekogusse tööandjale loa andmisest keeldumise korral loa saamiseks
esitatud taotluse läbivaatamata jätmise teate või loa andmisest keeldumise põhjus ning teate ja
otsuse kuupäev ja number.
Lõike 4 järgi kantakse andmekogusse loa andmise või sellest keeldumise otsuse muutmise või
kehtetuks tunnistamises korral vastava otsuse põhjus, kuupäev ja number.
Eelnõu §-s 23 on sätestatud sotsiaalmaksu maksmist taotlenud isiku kohta andmekogusse
kantavad andmed.
Lõike 1 järgi kantakse andmekogusse sotsiaalmaksu maksmist taotlenud isiku kohta järgmised
andmed: avalduse esitamise kuupäev, andmed, mis tõendavad, et isik on osalenud
tuumakatastroofi, tuumakatsetuse või aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimises
ning andmed, mis tõendavad, et isik ei tööta, sealhulgas ei ole registreeritud füüsilisest isikust
ettevõtjana ega saa riiklikku pensioni.
Lõike 2 järgi kantakse andmekogusse isiku eest sotsiaalmaksu maksmise korral vastava otsuse
andmed ja sotsiaalmaksu maksmise alguskuupäev.
Lõike 3 järgi kantakse andmekogusse isiku eest sotsiaalmaksu maksmisest keeldumise avalduse
läbivaatamata jätmise teate või maksmisest keeldumise otsuse põhjus ja andmed.
Lõike 4 järgi kantakse sotsiaalmaksu maksmise lõpetamise korral andmekogusse vastava otsuse
andmed ning sotsiaalmaksu maksmise lõpetamise põhjus ja maksmise lõpu kuupäev.
Lõike 5 järgi kantakse andmekogusse sotsiaalmaksu maksmise, maksmisest keeldumise ning
maksmise lõpetamise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise korral vastava otsuse põhjus,
kuupäev ja number.
Eelnõu 3. peatüki 3. jaos sätestatakse TKindlS-i alusel andmekogusse kantavad andmed.
Eelnõu §-des 24–27 sätestatakse TKindlS-i alusel andmekogusse kantavate andmete loetelu.
Andmed on vajalikud töötuskindlustushüvitise, kindlustushüvitise koondamise korral ja
tööandja maksejõuetuse hüvitise määramiseks ning vajaliku haldusmenetluse läbiviimiseks.
Samuti on andmed vajalikud töötuskindlustusstaaži üle arvestuse pidamiseks.
Eelnõu §-is 24 sätestatakse andmed, mis kantakse andmekogusse kindlustatu ja TKindlS-i § 3
lõike 2 punktis 5 nimetatud töötava isiku kohta lisaks määruse §-is 6 nimetatud üldandmetele.
Andmete andmekogusse kandmise vajadus tuleneb TKindlS-i § 3 lõikest 1 (kindlustatu), §-st 7
(töötuskindlustusstaaž) ja §-st 40 (töötuskindlustusmakse objekt).
Punkti 1 kohaselt kantakse andmekogusse TKindlS-i § 40 lõikes 1 nimetatud tasude suurus
kuude ja tööandjate kaupa.
Punkti 2 kohaselt kantakse andmekogusse TKindlS-i § 7 lõikes 1 nimetatud isikute töötamise
alustamise ja lõpetamise kuupäev, töötamise liik ning pikaajalisse välislähetusse saadetud
ametnikuga kaasasoleva mittetöötava abikaasa või registreeritud elukaaslase ja Eesti Vabariigi
välisesinduses töötava teenistujaga kaasasoleva mittetöötava abikaasa või registreeritud
elukaaslase tasu saamise alguse ja lõpu kuupäev.
Punkti 3 kohaselt kantakse andmekogusse töötuskindlustusstaaž, mida arvestatakse kuudes ja
aastates iga kindlustatu kohta vajaduse tekkimise seisuga, välja arvatud TKindlS-i § 3 lõike 2
punktis 5 nimetatud isikute kohta;
Punkti 4 kohaselt kantakse andmekogusse kindlustusstaaži arvestuse lõpetamise ja selle nulliks
lugemise päev, välja arvatud TKindlS-i § 3 lõike 2 punktis 5 nimetatud isikute kohta.
Punkti 5 kohaselt kantakse andmekogusse tööandja nimi ja registri- või isikukood.
Eelnõu §-s 25 sätestatakse andmed, mis kantakse andmekogusse töötuskindlustushüvitise
taotlemisel. Sealhulgas kantakse andmekogusse andmed kindlustatule hüvitise määramise või
määramata jätmise kohta.
Punktide 1–3 kohaselt kantakse andmekogusse isiku viimase töö- või teenistussuhte lõpetamise
kuupäev ja alus, viimase võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu või abikaasa või
registreeritud elukaaslase tasu maksmise lõpetamise kuupäev ning ametniku teenistusstaaži
pikkus. Need andmed on vajalikud, et tuvastada TKindlS-i § 6 või § 8 alusel õigus
töötuskindlustushüvitisele.
Punktide 4–8 kohaselt kantakse andmekogusse isiku puhkuste, ajutise töövõimetuse ning aja-,
asendus- või reservteenistuse perioodid (need andmed on vajalikud, kuna need mõjutavad
kindlustatu töötuskindlustusstaaži arvestust) ning paindliku vanaduspensioni alguse kuupäev
(töötuskindlustushüvitise maksmine lõpetatakse paindliku vanaduspensioni määramise päevast
arvates TKindlS-i § 13 lg 1 p 6 kohaselt).
Punktides 9–21 loetletakse andmekogusse kantavad hüvitise määramise või määramata
jätmisega seotud otsuste andmed ning avalduse läbivaatamata jätmise teate andmed. Samuti
andmed hüvitise suuruse, maksmise perioodi ning hüvitise maksmise lõpetamise kohta.
Eelnõu §-s 26 sätestatakse andmed, mis kantakse andmekogusse kindlustushüvitise
koondamise korral ja tööandja maksejõuetuse hüvitise taotlemisel. Sealhulgas kantakse
andmekogusse andmed hüvitise määramise või määramata jätmise kohta.
Lõigete 1–3 kohaselt kantakse andmekogusse isiku, kellele kohta hüvitist taotletakse, tööandja
ning töö- või teenistussuhte andmed ning avalduse esitaja ees- ja perekonnanimi, isikukood,
ametikoht, telefoninumber ja e-posti aadress. Kindlustushüvitise koondamise korral on
avalduse esitajaks tööandja seaduslik või volitatud esindaja. Tööandja maksejõuetuse korral on
avalduse esitajaks pankrotihaldur, ajutine pankrotihaldur või Euroopa Majanduspiirkonna
lepinguriigis määratud vastava pädevusega isik. Samuti kantakse andmekogusse hüvitise
määramise või määramata jätmisega seotud otsuste andmed ning avalduse läbivaatamata
jätmise teate andmed. Andmekogusse kantakse ka andmed hüvitise suuruse ja väljamaksmise
kuupäeva kohta.
Eelnõu §-s 27 sätestatakse andmed, mis kantakse andmekogusse kindlustatu ja tööandja
töötuskindlustusmaksete kohta.
Eelnõu 3. peatüki 4. jaos sätestatakse TVTS-i ja sotsiaalmaksuseaduse (SMS)8 alusel
andmekogusse kantavad andmed.
Eelnõu §-ides 28–37 sätestatakse TVTS-i ja SMS-i alusel andmekogusse kantavate andmete
loetelu.
Andmed on vajalikud töövõime hindamiseks ja töövõimetoetuse määramiseks, samuti
sotsiaalmaksu maksmiseks erijuhtudel tulenevalt sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punktist 5
ja lõikest 3 ning liikluskindlustusega tegelevalt kindlustusandjalt töövõimetoetuse
tagasinõudmiseks.
8 RT I, 30.06.2023, 77
Eelnõu §-s 28 sätestatakse andmed, mis kantakse andmekogusse töövõime hindamist ja
töövõimetoetust taotleva füüsilise isiku kohta lisaks määruse § 6 nimetatud füüsilise isiku
üldandmetele. Andmete andmekogusse kandmise vajadus tuleneb TVTS-i § 2 (õigustatud
isikud) lõigetest 1 ja 2, §-st 6 (töövõime hindamise taotlemine) ja §-st 15 (töövõimetoetuse
taotlemine).
Andmekogusse kantakse andmed isiku kodakondsuse, teovõime, elamisloa või elamisõiguse
kehtivuse aja, rahvusvahelise kaitse saaja, ajutise kaitse saaja või rahvusvahelise kaitse taotleja
seisundi, töötamise, õppimise ning ettevõtlusega tegelemise ja ettevõtluskonto omamise kohta.
Kodakondsuse ja elamisloa andmed on vajalikud, et tuvastada isiku seaduslik alus riigis
viibimiseks.
Eelnõu § 29 sätestab andmekogusse kantavad tööandja, liikluskindlustusega tegeleva
kindlustusandja ja tervishoiuteenuse osutaja andmed.
Vastavalt sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punktile 5 maksab avalik-õiguslik juriidiline isik
sotsiaalmaksu äriühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse või füüsilisest isikust ettevõtja
töötaja eest, kellel on osaline või puuduv töövõime. Tööandja, kelle töötajal on tuvastatud
osaline või puuduv töövõime, taotleb riigipoolse sotsiaalmaksu maksmist töötukassalt. Taotluse
esitamisel kantakse andmekogusse sotsiaalmaksu maksmist taotleva tööandja andmed.
TVTS-i § 201 kohaselt nõuab töötukassa liikluskindlustusega tegelevalt kindlustusandjalt
isikule väljamakstud töövõimetoetuse tagasi, kui töövõimetoetust saaval isikul tekib
nõudeõigus liikluskindlustusega tegeleva kindlustusandja vastu. Seega kantakse andmekogusse
liikluskindlustusega tegeleva kindlustusandja andmed.
Samuti kantakse andmekogusse andmed tervishoiuteenuse osutaja kohta. Andmekogusse
kantakse nende tervishoiuteenuse osutajate andmed, keda kaasatakse töövõime hindamisse
eksperdiarvamuse saamiseks TVTS-i § 7 lõike 1 alusel. Andmekogusse kantakse
tervishoiuteenuse osutaja nimi, registri- või isikukood, aadress, e-posti aadress ja telefon.
Andmete kandmise vajadus tuleneb TVTS-i § 7 lõikest 2.
Eelnõu § 30 sätestab töövõime hindamise taotluselt andmekogusse kantavad andmed.
Lõike 1 punkti 1 kohaselt kantakse andmekogusse töövõime hindamise taotluse esitamise
kuupäev. Taotluse esitamise kuupäev tuleb andmekogusse kanda põhjusel, et osaline või
puuduv töövõime tuvastatakse tagasiulatuvalt alates töövõime hindamise taotluse esitamise
päevast.
Punkti 2 kohaselt kantakse andmekogusse inimese nõusolek tema kohta tervise infosüsteemis
olevate andmete kasutamiseks. Isik annab nõusoleku töövõime hindamise taotluse esitamisel
TVTS-i § 6 lõike 1 alusel.
Punkti 3 kohaselt kantakse andmekogusse andmed taotleja pere- või raviarsti kohta (nimi,
eriala, asutus ja kontaktandmed). Vastavalt TVTS-i § 6 lõikele 4 peab isik olema kuue kuu
jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist käinud perearsti, teda põhiliselt raviva
eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul. Tegemist on tervishoiuteenuse osutajatega
tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses. Taotleja peab nimetama taotlusel
vähemalt ühe arsti, kelle vastuvõtul ta on käinud. Andmekogusse kantakse iga taotlusele
märgitud arsti ees- ja perekonnanimi ning asutuse nimi.
Lisaks kantakse andmekogusse andmed teiste spetsialistide kohta, kes omavad lisainfot taotleja
ravi, rehabilitatsiooni või tervise kohta. Teisteks spetsialistideks on näiteks sotsiaaltöötaja,
psühholoog, sotsiaalhoolekandeteenuse osutaja või mõni muu spetsialist. Nende spetsialistide
andmed, kes saaksid töövõime hindamiseks lisaandmeid anda, võib isik taotlusele lisada soovi
korral. Andmekogusse kantakse iga taotlusele märgitud spetsialisti ees- ja perekonnanimi ning
asutuse nimi.
Punkti 4 kohaselt kantakse andmekogusse andmed selle kohta, kas taotlejal esineb tema
hinnangul töövõimet välistav seisund. Taotlusel on toodud töövõimet välistavate seisundite
loetelu, aga taotleja ei täpsusta, mis seisund täpsemalt tal on ega kirjelda seda.
Punkti 5 kohaselt kantakse andmekogusse andmed abivahendite, kõrvalise abi, rehabilitatsiooni
ja sotsiaalteenuste kasutamise kohta.
Lõike 2 kohaselt kantakse andmekogusse taotleja hinnang oma kehalise ja vaimse võimekuse
kohta vastavalt tervise- ja tööministri 7. septembri 2015. aasta määruse nr 39 "Töövõime
hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet
välistavate seisundite loetelu" § 3 lõigetele 2 ja 3.
Lõike 3 kohaselt kantakse andmekogusse andmed taotleja erivajadusest tingitud lisakulude
olemasolu kohta TVTS-i § 7 lõike 3 tähenduses. Nimetatud lisakuludeks on nt vajadus
viipekeele tõlgi, tugiisiku, eritranspordi vms järele juhtudel, kui olemasolevate andmete põhjal
ei ole võimalik taotleja töövõimet hinnata ning töötukassa saadab eksperdiarvamuse saamiseks
taotleja töövõime hindamisse kaasatud tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule. Sellisel juhul
katab erivajadusega seotud kulu töötukassa. Andmekogusse kantakse erivajaduse liik.
Eelnõu § 31 sätestab loetletakse andmekogusse kantavad eksperdiarvamuse andmed. Vastavalt
TVTS-i 7 lõikele 1 hindab töövõimet töötukassa, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks
vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid tervishoiuteenuste korraldamise seaduse
tähenduses ja teisi eksperte.
Lõike 1 kohaselt kantakse andmekogusse eksperdiarvamuse andmed, milleks on:
eksperdiarvamuse liik (lihtsustatud, dokumendipõhine, visiidipõhine); eksperdiarvamuse
andmise kuupäev; eksperdiarvamuse andja ees- ja perekonnanimi; eksperdiarvamuse andja
hinnang, kas meditsiiniliste andmete alusel taotleja terviseseisund vastab või ei vasta taotleja
hinnatud piirangu raskusastmele; eksperdiarvamuse andja põhjendus, kui meditsiiniliste
andmete alusel taotleja terviseseisund ei vasta taotleja hinnatud piirangu raskusastmele;
andmed erijuhtumi esinemise kohta; andmed töövõimet välistava seisundi esinemise kohta;
diagnoosid ja seisundid, millele eksperdiarvamus tugineb; piirangu raskusaste; piirangu
avaldumine, põhjus ja mõju tegutsemisvõimele; objektiivne staatus ja uuringutulemused;
piirangu põhjustanud tervisekahjustuse kulg; kokkuvõttev kirjeldus piirangu avaldumise,
põhjuste ja raskusastmete koosmõjust taotleja tegutsemisvõimele; tegevused, mille täitmine on
välistatud või piiratud osalise või puuduva töövõime korral; taotleja töövõime ulatus ja kestus
koos põhjendusega; seisundi prognoos; soovitused sobivate ja ebasobivate töötingimuste kohta;
hindamise käigus selgunud vajaduse korral soovitused abivahendi kasutamise ja töövõime
toetamise kohta.
Eksperdiarvamusi annavad tervishoiuteenuse osutajad ja arstiõppe läbinud töötukassa töötajad.
Paragrahvis 29 on sätestatud, millised andmed tervishoiuteenuse osutajate kohta andmekogusse
kantakse. Eksperdiarvamuse andja andmed on vajalikud, et seostada konkreetse isiku töövõime
hindamine selle käigus eksperdiarvamuse andnud tervishoiuteenuse osutajaga.
Eksperdiarvamuse andmed kantakse andmekogusse käesoleva määruse § 30 lõikes 2 nimetatud
valdkondade kaupa. Eksperdiarvamuse andmise käigus kinnitab selle andja taotleja poolt
taotlusel märgitud piirangu ulatust või korrigeerib seda. Iga piirangu juurde lisab ekspertarst
selle aluseks oleva(d) diagnoosi(d). Diagnooside kohta info saamiseks teeb eksperdiarvamuse
andja päringu tervise infosüsteemi. Eksperdiarvamuse andja märgib diagnoosi(d) iga valdkonna
juures, milles taotlejal tegevuspiirang esineb. Ühtlasi märgib eksperdiarvamuse andja piirangu
raskusastme, kirjeldab piirangu avaldumist ja mõju taotleja tegevusvõimele ning piirangu
põhjust igas valdkonnas, kus piirang esineb. Kõik nimetatud andmed kantakse andmekogusse.
Lisaks kantakse andmekogusse taotleja hinnang, mille ta andis piiranguga valdkonna kohta,
ning eksperdiarvamuse andja hinnang taotleja kohanemisele selle piiranguga.
Andmekogusse kantakse ka kinnitus taotleja poolt taotlusele märgitud töövõimet välistava
seisundi esinemise kohta ning erijuhtudel esinevate piirangute andmed. Erijuhtude alla
kuuluvad korduvate ägenemiste riskiga haigused, kiire progresseerumise riskiga haigused,
sagedast päevaravi kasutamist nõudvad haigused jm individuaalse riski alusel hinnatud
meditsiinilised rasked seisundid, mille puhul hindamise käigus ei pruugi olla rasket või
täielikku tegevuspiirangut, kuid taotleja tervis on ohus, kui ta jätkab tööturul osalemist
tavapärases mahus.
Samuti kantakse andmekogusse taotleja tegevused, mis tulenevalt taotlejal esinevatest
piirangutest on välistatud. Lisaks kantakse andmekogusse taotleja töövõime ulatus ja eeldatav
kestus ning soovitused sobivate töötingimuste, abivahendite kasutamise ja töövõime toetamise
kohta. Nimetatud andmete alusel teeb töötukassa otsuse taotleja töövõime ulatuse kohta.
Eksperdiarvamuses antud hinnang on ka aluseks taotlejale sobivate teenuste pakkumisel.
Lõike 2 kohaselt kantakse andmekogusse taotleja töövõime hindamiseks määruse §-s 29
nimetatud tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule saatmise andmed, milleks on vastuvõtu
toimumise kuupäev ja põhjus, kaasatud meeskonnaliikmete andmed (nimi ja eriala) ning isiku
selgitused ja seisundi objektiveerimiseks tehtud testid ja nende tulemus.
Eelnõu §-s 32 loetletakse andmekogusse kantavad töövõime hindamise otsuse andmed. Otsuse
tegemine, sh osalise või puuduva töövõime kestus ja otsuse tegemise tähtaeg on reguleeritud
TVTS §-des 8 ja 9.
Lõike 1 kohaselt kantakse andmekogusse töövõime hindamise otsuse kuupäev ja number,
määratud töövõime ulatus ja põhjus, osalise või puuduva töövõime kestus ja töövõime
kordushindamise taotluse esitamise tähtaeg.
Lõike 2 kohaselt kantakse andmekogusse töövõime hindamise taotluse läbivaatamata jätmise
andmed. Kui taotlus jäetakse läbi vaatamata, kantakse andmekogusse läbivaatamata jätmise
teate põhjus, kuupäev ja number.
Lõike 3 kohaselt kantakse andmekogusse töövõime hindamata jätmise andmed. Kui töövõime
jäetakse hindamata, kantakse andmekogusse töövõime hindamata jätmise otsuse kuupäev ja
number ning hindamata jätmise põhjus.
Lõikes 4 sätestatakse lõigetes 1–3 nimetatud otsuse või teate muutmise või kehtetuks
tunnistamise otsuse põhjuse, kuupäeva ja numbri kandmine andmekogusse.
Eelnõu §-des 33–35 sätestatakse andmekogusse töövõimetoetuse kohta kantavad andmed.
Eelnõu § 33 kohaselt kantakse andmekogusse töövõimetoetuse taotluse esitamise kuupäev ja
andmed asjaolude kohta, mis annavad osalise töövõimega isikule õiguse saada töövõimetoetust.
Nimetatud asjaolud on sätestatud TVTS-i §-s 12.
Eelnõu § 34 loetleb andmekogusse kantavad töövõimetoetuse väljamaksmist ja suurust
mõjutavad asjaolud. Töövõimetoetuse väljamaksmist ja suurust mõjutavad asjaolud on
sätestatud TVTS-i §-des 13, 18 ja 19.
Isiku sissetuleku arvutamiseks kasutatakse Maksu- ja Tolliameti andmeid. Arvesse võetakse
kõik tasud, mis kuuluvad maksustamisele sotsiaalmaksuga vastavalt sotsiaalmaksuseaduse § 2
lõike 1 punktidele 1, 3, 4, 6 ja 9 ehk töötajale/ametnikule makstud töötasu/palk, juriidilise isiku
juhtimis- või kontrollorgani liikmele ja pankrotihaldurile makstud tasu, võlaõigusliku lepingu
alusel makstud tasu ning muu eespool nimetamata, kuid töö tegemise eest makstav tasu.
Sissetulekute hulka arvatakse ka summad, millelt makstakse maksu ettevõtlustulu lihtsustatud
maksustamise seaduse alusel, vanemahüvitis (sealhulgas vanemahüvitise ja sünnitushüvitise
vahe) ning ravikindlustuse seaduse alusel makstav ajutise töövõimetuse hüvitis, kuna tegemist
on sotsiaalmaksu alusel arvutatud asendussissetulekutega, samuti töötuskindlustushüvitis.
Sissetuleku hulka arvatakse ka välisriigist saadav sarnane tulu, mille saamisest peab isik peab
töötukassat teavitama.
Eelnõu § 35 sätestab andmekogusse kantavad töövõimetoetuse otsuse ja töövõimetoetuse
väljamaksmise andmed.
Lõikes 1 loetletakse andmekogusse kantavad töövõimetoetuse taotluse suhtes tehtud otsuse
andmed. Andmekogusse kantakse töövõimetoetuse taotluse läbivaatamata jätmise teate
kuupäev ja number ning läbivaatamata jätmise põhjus. Töövõimetoetuse määramise korral
kantakse andmekogusse töövõimetoetuse maksmise periood ja töövõimetoetuse maksmise
peatamise periood. Samuti kantakse andmekogusse töövõimetoetuse määramise või määramata
jätmise otsuse kuupäev ja number ning määramata jätmise põhjus, töövõimetoetuse maksmise
peatamise või lõpetamise otsuse kuupäev ja number ning töövõimetoetuse maksmise peatamise
või lõpetamise põhjus ja kuupäev. Lisaks sellele kantakse andmekogusse sama lõike
punktides 1, 4 ja 5 nimetatud teate või otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise otsuse
põhjus, kuupäev ja number.
Lõike 2 kohaselt kantakse andmekogusse andmed töövõimetoetuse väljamaksmise kohta.
Nimetatud andmeteks on töövõimetoetuse väljamaksmise aeg, töövõimetoetuse suurus,
töövõimetoetuse väljamaksmise viis ning puude raskusaste ja periood. Puude raskusastme
tuvastamise andmed on vajalikud juhul, kui isikul tekib õigus kojukandele töötukassa kulul
(TVTS-i § 17 lg 3).
Eelnõu § 36 sätestab andmekogusse kantavad andmed liikluskindlustusega tegelevalt
kindlustusandjalt töövõimetoetuse tagasinõudmise kohta. Kui isikul on õigus nii
töövõimetushüvitisele kindlustusandja poolt kui töövõimetoetusele töötukassa poolt, siis
vähendab kindlustusandja makstavat töövõimetushüvitist töövõimetoetuse selle osa võrra, mille
võrra isiku töövõime on vähenenud liiklusõnnetuse tõttu ning töötukassa nõuab selle summa
hiljem kindlustusandjalt tagasi. Töötukassa nõuab liikluskindlustusega tegelevalt
kindlustusandjalt isikule väljamakstud töövõimetoetuse tagasi, kui töövõimetoetust saavale
isikule makstakse kindlustusandja poolt töövõimetushüvitist.
Eelnõu § 37 kohaselt kantakse andmekogusse lisaks määruse §-s 29 sätestatule andmed
sotsiaalmaksu maksmise taotlemise kohta äriühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse või
füüsilisest isikust ettevõtja selle töötaja eest, kes on osalise või puuduva töövõimega või
vähemalt 40-protsendilise töövõimetusega. Osalise või puuduva töövõimega töötava isiku eest
on tööandjal õigus esitada taotlus riigipoolseks sotsiaalmaksu tasumiseks.
Punktide 1–3 kohaselt kantakse andmekogusse osalise või puuduva töövõimega või vähemalt
40% püsiva töövõimetusega töötaja nimi ja isikukood ning töösuhte alguse ja lõppkuupäev.
Punkti 4 kohaselt kantakse andmekogusse sotsiaalmaksu maksmise avalduse esitamise
kuupäev.
Punkti 5 kohaselt, kui sotsiaalmaksu maksmise avaldus jäetakse läbi vaatamata, kantakse
andmekogusse avalduse läbivaatamata jätmise teate põhjus, kuupäev ja number.
Punkti 6 kohaselt, kui töötukassa maksab sotsiaalmaksu või keeldub sotsiaalmaksu maksmisest,
kantakse andmekogusse vastava otsuse kuupäev ja number ning maksmisest keeldumise
põhjus.
Punkti 7 kohaselt kantakse andmekogusse sotsiaalmaksu maksmise alguskuupäev.
Punkti 8 kohaselt kantakse andmekogusse sotsiaalmaksu maksmise või maksmisest keeldumise
otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise otsuse põhjus, kuupäev ja number.
Punktide 9–10 kohaselt kantakse andmekogusse sotsiaalmaksu maksmise lõpetamise otsuse
põhjus, kuupäev ja number ning sotsiaalmaksu maksmise lõpu kuupäev.
Punkti 11 kohaselt kantakse andmekogusse sotsiaalmaksu maksmise lõpetamise otsuse
muutmise või kehtetuks tunnistamise otsuse põhjus, kuupäev ja number.
Eelnõu 4. peatükis reguleeritakse juurdepääs andmekogu andmetele ja andmete
väljastamine ning andmeandjad.
Eelnõu § 38 sätestab andmete väljastamise andmekogust ja juurdepääs andmekogu andmetele.
Lõikega 1 sätestatakse, et andmekogu andmetele võimaldatakse juurdepääs kooskõlas Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete
töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise
kohta (IKÜM) ja teiste õigusaktidega.
Lõikega 2 sätestatakse nõuded andmete jagamisele rahvusvahelisel tasemel.
Lõikes 3 on sätestatud, et Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) täidab Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 4 lõike 2 rakendamiseks loodud
infosüsteemis Eesti juurdepääsupunkti ülesandeid. Nende ülesannete täitmisel tekkivate
turvaintsidentide lahendamisel on TEHIK-ul õigus lugeda ja kustutada infosüsteemi kaudu
edastatavaid isikuandmeid. Üle-euroopalise IT-projekti, sotsiaalkindlustusteabe elektroonilise
vahetamise9 kaudu alustavad liikmesriikide rakendusasutused sotsiaalkindlustusalaste andmete
vahetamist 2019. aasta juulist. Iga riik pakub ise välja oma infosüsteemi riigisisese arhitektuuri.
Ühendus teiste riikidega toimub kindlaksmääratud juurdepääsupunkti kaudu. Juurdepääsupunkt
teeb võimalikuks ühenduse Eesti rakendusasutuste ja teiste riikide rakendusasutuste vahel ehk
sealt liiguvad läbi kõik saadetud sõnumid, mis tulevad riiki sisse või riigist väljuvad. Eestis
täidab seda rolli TEHIK.
Asutused, kes EESSI platvormi kaudu andmeid vahetavad, on Sotsiaalkindlustusamet,
töötukassa, Eesti Tervisekassa ning Maksu- ja Tolliamet. Kuigi rakendusasutuste õigus ja ka
kohustus andmeid vahetada tuleb otsekohalduvast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest
(EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta ning määrusest (EÜ)
nr 987/2009, ei ole see piisav, et TEHIK (ehk n-ö kolmas asutus) saaks juurdepääsupunkti
teenust osutada. Seetõttu tuleb vastav õigus sätestada andmekogu põhimääruses.
Lõikes 4 on sätestatud andmekogule juurdepääs andmekogu arendajale ja hooldajale. Lõike 6
kohaselt tuleb vastutaval töötlejal pidada arvestust, kellele, mis eesmärgil, millal, millisel viisil
ja milliseid isikuandmeid andmekogust väljastatakse.
Lõike 5 kohaselt võib andmeid väljastada isikule, kelle andmeid andmekogus töödeldakse, või
tema esindajale.
Lõike 8 kohaselt väljastatakse andmekogu koosseisu kuuluvast andmelaost andmeid riigi-,
kohaliku omavalituse üksuse asutuse või muule avalik-õigusliku isikule või avalikke ülesandeid
täitvatele eraõiguslikule isikule, kui see on vajalik tema õigusaktidest tulenevate ülesannete
täitmiseks. Töötukassa otsustab, kas andmed väljastatakse taotluse või lepingu alusel või
tagatakse juurdepääs andmelao andmetele andmetaotleja ja töötukassa vahel sõlmitud lepingu
alusel.
Eelnõu § 39 sätestab juurdepääsu töövõime hindamise andmetele.
Lõige 1 sätestab juurdepääsupiirangu, mis tuleneb TVTS-i § 7 lõikest 1. Andmekogusse kantud
eksperdiarvamustele (isiku diagnooside ja seisundi kohta) on juurdepääs üksnes
tervishoiuteenuse osutajale, arstiõppe läbinud isikule ja õigusaktides sätestatud juhul muule
isikule.
Lõike 2 kohaselt kuvatakse isikule töövõime hindamisel antud eksperdiarvamuse andmete
töötlemise logid tervise infosüsteemi kaudu.
Eelnõu § 40 sätestab andmekogusse andmeandjad ja andmevahetuse teiste andmekogudega.
Lõikes 1 sätestatakse andmekogusse andmete esitajad. TöMS-i järgi esitavad andmeid
andmekogusse töötu, töötaja, muu isik, kes ei ole töötuna arvele võetud, kuid kellele osutatakse
tööturuteenuseid ning tööandja, teenuseosutaja. Tööturuteenuse osutaja esitab tööturuteenuse
osutamiseks vajalikke andmeid ning isiku tööturuteenusel osalemist tõendavaid andmeid.
Tööandja võib olla nii tööturuteenuse saaja (nt töövahendus, palgatoetus) kui ka tööturuteenuse
osutaja (nt tööpraktika). Andmekogusse esitab andmeid tööandja ka siis, kui ta taotleb luba
välismaalase töölevõtmiseks. Andmete esitajaks on ka tuumakatastroofi, tuumakatsetuse või
aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisest osavõtnud mittetöötav isik, kes on
taotlenud sotsiaalmaksu maksmist.
9
ingl Electronic Exchange of Social Security Information, EESSI
TKindlS-i järgi esitavad andmeid andmekogusse kindlustatu, tööandja, töötaja või ametnik,
pankrotihaldur, ajutine pankrotihaldur või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis määratud
vastava pädevusega isik ning töötukassa. Need on isikud, kes ise esitavad andmeid
andmekogusse ning kelle suhtes töötukassa haldusmenetlust läbi viib.
TVTS järgi esitavad andmeid andmekogusse töövõime hindamist ja töövõimetoetust taotlev
isik, tööandja, kes taotleb erijuhtudel sotsiaalmaksu tasumist ning tervishoiuteenuse osutaja,
kes koostab eksperdiarvamus. Samuti esitab andmeid liikluskindlustusega tegelev
kindlustusandja.
Lõigetes 2–20 on loetletud andmeandjatena teised riiklikud andmekogud ja on välja toodud,
milliseid andmeid töötukassa andmekogu nendest andmekogudest saab. Andmed on
töötukassale vajalikud TöMSi-is, TKindlS-is, TVTS-is ja teistest õigusaktides sätesatud
ülesannete täitmiseks. Selline andmete edastamine vähendab isikul dokumentide esitamise
vajadust ning kiirendab haldusmenetluse protsessi.
Eelnõu 5. peatükis reguleeritakse andmekogusse kantud andmete ja nende
alusdokumentide säilitamine.
Eelnõu §-d 41–42 sätestavad andmekogusse kantud andmete säilitamise, andmete
pseudonüümimise ja pseudonüümitud andmete depseudonüümimise.
Eelnõu §-s 41 kehtestatakse andmekogu andmete täpsed säilitustähtajad. Andmekogu andmete
säilitustähtajad on sätestatud TKindlS § 35 lõigetes 6 ja 8 ning võrreldes kehtivate
regulatsioonidega andmete säilitustähtaegasid ei muudeta.
Andmeid säilitatakse üldjuhul alates kuni kümme aastat pärast menetluse lõppemist või isiku
surma. Põhjendused andmete säilitustähtaegade osas on järgmised:
TKindlS alusel kogutavad andmed: Isiku töötuskindlustusstaaži arvestus algab tema tööle
asumisel (võib näiteks toimuda juba lapseeas). Töötukassa peab arvestust
töötuskindlustusstaaži kohta ning peab olema valmis igal ajal isiku nõudmise korral esitama
andmed töötuskindlustusstaaži kohta. Töötuskindlustusstaažist oleneb, kui pika perioodi
jooksul isik töötuskindlustushüvitist töötuna saab. Töötukassa peab töötuskindlustusstaaži
andmeid säilitama isiku kogu tööelu vältel. Seoses tööjõu vaba liikumisega peab töötukassa
olema valmis töötuskindlustusstaaži andmeid esitama teistele EL-i riikidele. Kui
töötukassal andmeid määratud ja makstud hüvitiste kohta ei ole, ei ole võimalik pidada ka
arvestust töötuskindlustusstaaži pikkuse üle. Lisaks on vaja andmeid säilitada seoses alusetu
rikastumise nõudega. TKindlS § 46 lõike 1 kohaselt võib töötukassa tagasi nõuda õigusliku
aluseta määratud ja makstud hüvitised, mistõttu on tarvis andmeid säilitada, et nõude
tekkimisel oleksid tõendid olemas. Nõude esitamiseks peavad olema andmed säilinud.
TöMS ja tööhõiveprogrammide alusel kogutavad andmed: Isik võib pöörduda töötukassasse
korduvalt ning isiku uuesti töötuna arvelevõtmisel vms juhul on töötukassal võimalus
andmekogust vaadata, millist tööle saamiseks või töötamise jätkamiseks vajalikku abi on
isikule varem osutatud, hinnata selle tulemuslikkust ning otsustada tööle aitamiseks või
töötamise jätkamiseks vajaliku tööturuteenuse osutamine. Samuti võib mõni isik olla pikka
aega töötuna arvel ning ka siis on tarvis tema andmeid pikema ajaperioodi jooksul töödelda
(nt hinnata osutatud teenuse tulemuslikkust). TöMS § 29 kohaselt võib töötukassa
tööturumeetmete raames osutatud tööturuteenustele ja makstud tööturutoetustele ning
töötutoetusele õigusliku aluseta kulunud summad tagasi nõuda ning TöMSi alusel
kehtestatud tööhõiveprogrammis sätestatud juhtudel nõuab tööturuteenustele ja
tööturutoetustele kulunud summad tagasi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 151
lõike 1 järgi on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast,
mil õigustatud isik sai teada või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev
nõue. TsÜS § 151 lõike 2 kohaselt aegub alusetust rikastumisest tulenev nõue hiljemalt
kümne aasta möödumisel alusetu rikastumise toimumisest. Seetõttu on vajalik töötuna
arveloleku, tööturuteenuste ja -toetuste ning töötutoetuse andmete säilitamine kümneks
aastaks.
TVTS alusel kogutavad andmed: töövõime hindamise andmete säilitustähtaeg on eelkõige
vajalik pensioni määramiseks ja pensioni suuruse arvutamiseks. Isik võib taotleda pensioni
vanaduspensioniikka jõudes või pärast seda. Näiteks võib isik lükata vanaduspensionile
minekut edasi kümme aastat. Sellisel juhul peavad olema andmed kättesaadavad ka pärast
vanaduspensioniikka jõudmist. Samuti tõuseb isikute vanaduspensioniiga, mistõttu on
oluline ka sotsiaalmaksu andmete säilitamine andmekogudes. TVTS § 2 lõike 3 kohaselt
hinnatakse seaduses sätestatud juhul töövõimet ka vanaduspensioniealisel isikul. Seega
peab andmeid säilitama pärast vanaduspensioniikka jõudmist. Tulevikus võib tekkida
vajadus hinnata töövõimet isikul, kes on juba üle kümne aasta vanaduspensionieas;
• isiku vanaduspensioni saamise õiguse tuvastamisel ja pensioni suuruse arvutamisel
võetakse arvesse osalise või puuduva töövõime perioode. Need mõjutavad pensioni suurust
ja staažinõude vähendamist;
• töövõime hindamise andmeid on vaja vägivallakuriteo ohvrile kahjude hüvitamisel ning
tööõnnetuse või kutsehaigestumise tagajärjel tekkinud kahjude hüvitamiseks. Hüvitise
määramise puhul on oluline tuvastada, kas isikul oli eelnevalt töövõimet hinnatud ja kas
töövõime vähenemine oli seotud hilisemate õnnetuste, kutsehaiguste, vägivallaaktide jm
seotud diagnoosidega;
• töövõimetoetuse tagasinõude esitamiseks liikluskindlustusega tegelevalt
kindlustusandjalt. Kui isikul tekib nõudeõigus liikluskindlustusega tegeleva
kindlustusandja vastu, on isikul õigus nii töövõimetushüvitisele kui töövõimetoetusele.
Sellisel juhul vähendab kindlustusandja makstavat töövõimetushüvitist töövõimetoetuse
selle osa võrra, mille võrra isiku töövõime on vähenenud liikluskindlustuse
kindlustusjuhtumi tõttu, ja edaspidi nõuab töötukassa liikluskindlustusega tegelevalt
kindlustusandjalt isikule väljamakstud töövõimetoetuse tagasi. Töövõimetoetuse
tagasinõude esitamise korral on andmed töövõime olemasolu kohta tagasinõude tegemisel
tähtsad. Kõnealusel juhul ei ole võimalik täpselt määrata andmete säilitamise tähtaja
vajadust. Näiteks võib isikul olla määratud 20 aastaks osaline töövõime ja pärast
liiklusõnnetust võib töövõime väheneda ning kindlustusandjal peab olema võimalik
tuvastada seosed eelnevalt esinenud töövõime puudumise ja õnnetuse tagajärjel tekkinud
vähenemise vahel. Säilitamine on vajalik nii järelevalveks kui kaebuse alusel
kontrollimiseks. Töövõimetoetuse määramise ja maksmise andmeid on tarvis säilitada
andmekogus kümme aastat pärast isiku suhtes alustatud töövõimetoetuse maksmise või
muu menetluse lõppemist või isiku surma. Eelkõige on see seotud alusetu rikastumise
nõudega, mistõttu on tarvis andmeid säilitada, et nõude tekkimisel oleks tõendid olemas.
TVTS § 20 alusel nõuab töötukassa tagasi enam makstud ja alusetult makstud toetuse.
Nõude esitamiseks peavad olema andmed säilinud.
Säilitustähtaja möödumisel peab vastutav töötleja andmekogusse kantud andmed
pseudonüümima säilitustähtaja möödumisel üks kord aastas hiljemalt säilitustähtaja
möödumise kalendriaasta lõpus. Seda on mõistlik teha üks kord aastas, kui saabub kõikide
vastava aasta andmete säilitustähtaeg. Pseudonüümituna säilitatakse andmeid 65 aastat.
Säilitustähtaja saabumisel andmed anonüümitakse.
Säilitustähtaja möödumisel §-s 4 nimetatud alusdokumente ei pseudonüümita, vaid need
kustutatakse üks kord aastas hiljemalt säilitustähtaja möödumise kalendriaasta lõpus.
Infosüsteemi lisatud failide sisu ei ole võimalik tehniliselt pseudonüümida või see oleks
ebamõistlikult keeruline, mistõttu säilitustähtaja möödumisel, kui toimub andmekogusse
kantud andmete pseudonüümimine, digitaalsed alusdokumendid kustutatakse. Kuna
alusdokumentidelt kantakse olulised andmed andmekogusse ja säilitatakse andmekogus, siis
andmekogusse kantud andmekoosseisud tagavad kogu vajaliku informatsiooni andmete
töötlemise eesmärgi saavutamiseks, mistõttu ei ole vaja alusdokumente eraldi kauem säilitada.
Uuringute tegemiseks on oluline andmeid säilitada pseudonüümitult (ehk kujul, mis võimaldab
vajadusel eri andmekogude ja andmeallikate andmeid siduda) sellise ajavahemiku vältel, mis
kataks ära inimese ja laiemalt, mingi sünnikohordi majanduslikult aktiivse vanusevahemiku.
Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni välja töötatud metoodika kohaselt, mille alusel tehakse ka
Eesti tööjõu-uuringut, loetakse tööealiseks inimesi vanuses 15–89 eluaastat. Selleks, et oleks
võimalik uurida terviklikult mõne sünnikohordiga seotud sündmusi, on vajalik, et kõigi
vastavas kohordis sündinud inimeste andmed oleksid kättesaadavad vähemalt kogu kohordi
potentsiaalse majanduslikult aktiivse ea vältel, ning lisaks on vajalik arvestada viitajaga
uuringute tegemiseks. Lisaks on teatud ajavahemikul aset leidnud nähtustele keskendunud
uuringute seisukohalt oluline hõlmata võimalikult paljude vaadeldaval perioodil aktiivsete
inimeste andmeid. Näiteks, viie majandustsükli uurimiseks on vajalik vaadelda hinnanguliselt
andmed üle viie aastakümne (arvestades, et üks majandustsükkel kestab ligikaudu 10 aastat).
Pseudonüümitud andmete 65-aastane säilitustähtaeg võimaldab täielike andmete põhjal
tagasiulatuvalt analüüsida kuni 75 aastast ajavahemikku.
Lõiked 4 ja 5 sätestavad andmekogu andmete töötlemise logimise nõude, logiandmete
säilitamise ja kustutamise tähtaja. Andmekogus logitakse kõik andmete töötlemised ning logi
sisaldab andmeid kõikide andmete töötlemiste kohta, sealhulgas sisestamise, muutmise,
kustutamise, vaatamise, tehtud X-tee päringute ning andmekogusse teiste asutuste poolt tehtud
päringute kohta. Andmete töötlemise logisid säilitatakse kaks aastat ning töövõime hindamisel
antud eksperdiarvamuse töötlemise logisid viis aastat, kuna osalise või puuduva töövõime
maksimaalne kestus on kuni viis aastat (TVTS-is § 8 lg 1). Andmetöötluslogid kustutatakse üks
kord aastas hiljemalt säilitustähtaja möödumise kalendriaasta lõpus.
Lõige 6 sätestab anonüümimise mõiste. Andmete anonüümimine tähendab, et pseudonüümitud
andmed viiakse kujule, kus isikut ei ole võimalik enam tuvastada. Anonüümseks muutmine on
pöördumatu, mis tähendab, et andmeid ei ole võimalik tagasi viia kujule, kus isik on tuvastatav.
Eelnõu § 42 sätestab andmekogusse kantud andmete pseudonüümimise ja pseudonüümitud
andmete depseudonüümimise.
Lõikes 1 sätestatakse, et pseudonüümimisele kuuluvad isikustatud andmed asendatakse
juhuslikest numbritest koosneva kordumatu koodiga, mis tagab, et andmeid säilitatakse viisil,
mis ei ole otseselt seostatavad konkreetse andmesubjektiga. Pseudonüümimise käigus
asendatakse isiku tuvastamist võimaldavad andmed (isikukood ja kliendinumber)
pseudonüümimisalgoritmi poolt loodud koodiga. Muud isikut tuvastada võimaldavad andmed
kas kustutatakse või viiakse üldisemale tasandile. Pseudonüümimise käigus kustutatakse
inimese ees- ja perekonnanimi, kontaktinfo, lisaks vabatekstilised väljad, pdf-id, et ei jääks
tekste, mis võivad sisaldada isikuandmeid. Täisaadress eemaldatakse ning alles jääb vaid valla
tase. Lisaks kustutakse ettevõtete ja asutuste kontaktisikute andmed (teenusepakkujad,
tööandjad). Pseudonüümitud andmeid on võimalik depseudonüümida ehk viia isikustatud
kujule, kasutades krüpteerimisvõtit.
Lõike 2 kohaselt määrab andmekogu vastutav töötleja isikud, kellel on ligipääs
depseudonüümimist võimaldavatele andmetele ehk nn kürpteerimisvõtmele ning
depseudonüümitud andmetele.
Lõikes 3 on loetletud, mis juhtudel võib andmekogus pseudonüümitud andmeid
depseudonüümida ehk viia tagasi isikustatud kujule. Andmeid võib depseudonüümida:
1) seaduses sätestatud juhul, kui depseudonüümimata ei ole andmetöötluse eesmärgid
saavutatavad;
2) töötukassa tegevuse, sealhulgas töötuskindlustuse, rakendatavate tööturumeetmete,
tööturumeetmete raames osutatavate tööturuteenuste ja makstavate tööturutoetuste,
töötutoetuse, töövõime hindamise ning töövõimetoetuse mõju ja tulemuslikkuse hindamiseks,
kui see on vajalik teistelt asutustelt saadud andmetega kokkuviimiseks ning kui andmeid
depseudonüümimata ei ole andmetöötluse eesmärgid saavutatavad;
3) riikliku statistika, teadus- või ajaloouuringu tegemise ja poliitikakujundamise eesmärgil
tehtavateks uuringuteks ja analüüsideks, kui andmeid depseudonüümimata ei ole
andmetöötluse eesmärgid saavutatavad;
4) andmete kvaliteedi tagamiseks. Andmekvaliteedi tagamiseks võib depseudonüümimine olla
vajalik näiteks juhul, kui pseudonüümimise käigus pseudonüümitakse andmeid liigselt ehk
rohkem kui oleks pidanud. Sellisel juhul on võimalik need andmed depseudonüümida ning
operatiivbaasis taastada.
Lõige 4 sätestab depseudonüümimise mõiste, mille kohaselt on depseudonüümimine
pseudonüümitud andmete tagasiviimine isikustatud kujule. Lähtutud on IKS § 6 lõikes 2 toodud
mõistest „depseudonüümimine“.
Eelnõu 6. peatükis reguleeritakse andmekogu rahastamist.
Eelnõu § 43 sätestab andmekogu pidamise ning hooldus- ja arendustööde rahastamise.
Andmekogu pidamist rahastatakse töötukassa eelarvest.
Eelnõu 7. peatükis reguleeritakse rakendussätted ja määruse jõustumine.
Eelnõu § 44 määratakse kindlaks üleminekusätted.
Lõikes 1 sätestatakse enne 1. jaanuari 1999 töötuna arvel olnud isikute pensioniõiguslikku
staaži tõendavate andmete säilitamine. Andmeid säilitatakse 55 aastat töötuna arvelevõtmisest
arvates, sest need andmed on vajalikud isiku pensioniõigusliku staaži tõendamiseks. Riikliku
pensionikindlustuse seaduse § 28 lõike 2 punkti 8 kohaselt arvatakse pensioniõigusliku staaži
hulka riigi tööhõivetalituses töötu abiraha saamise või tööhõivetalituse vahendusel
tööturukoolituses osalemise aeg.
Lõikes 2 sätestatakse, et enne 1. jaanuari 2024 vastavatesse ühendatavatesse andmekogudesse
kantud andmeid töödeldakse ja säilitatakse käeolevas andmekogus sätestatud tingimustel ja
korras. Säte on vajalik õigusselguse huvides, kuna senise kolme töötukassa peetava andmekogu
andmete töötlemist jätkatakse alates 1. jaanuarist 2024 käesolevas määruse sätestatud
tingimustel ja korras.
Eelnõu § 45 sätestab, et määrus jõustub 1. jaanuaril 2024.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega, sealhulgas isikuandmete kaitse üldmäärusega.
4. Määruse mõjud
Eelnõu muudatuste rakendamisega võib kaasneda mõju järgmistes valdkondades: sotsiaalne,
sh demograafiline mõju, mõju riigivalitsemisele ning mõju infotehnoloogiale ja
infoühiskonnale. Eelnõu mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja
kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja
ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Eelnõus esitatud muudatused ei mõjuta haridust,
kultuuri ja sporti; majandust; keskkonda; riigikaitset ja välissuhteid; siseturvalisust ja
keskkonda ning regionaalarengut, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud.
Sotsiaalne mõju, sealhulgas demograafiline mõju
Mõju sihtrühm: andmesubjektid
Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus
Muudatusega koondatakse kolm töötukassa andmekogu – (1) töötuna ja tööotsijana arvel
olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register, (2) töötuskindlustuse andmekogu ning
(3) töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu – üheks töötukassa andmekoguks.
Muudatus suurendab andmesubjektide jaoks õigusselgust, kuivõrd seni reguleeris igat
andmekogu eraldi vastava andmekogu põhimäärus, kuid muudatuse tulemusena kehtestatakse
uus määruse terviktest kolme töötukassa andmekogu põhimääruse asemel. Õigusliku süsteemi
lihtsustamine võimaldab andmesubjektidel paremini mõista, milliseid andmeid töötukassa
nende kohta kogub, millisel otstarbel kasutatakse, kuidas säilitatakse ning kellele ja mis alustel
väljastatakse. Muudatus mõjutab potentsiaalselt kõiki Eesti elanikke ja tööandjaid, kellele on
töötukassa seadustest tulenevaid ülesandeid osutanud või osutab tulevikus (nt isikute töötuna
arvele võtmine ja töötute üle arvestuse pidamine, tööturumeetmete pakkumine, töötutoetuse
määramine ja maksmine, sotsiaalmaksu erijuhtudel määramine ja maksmine, hüvitiste
määramine ja maksmine, töövõime hindamine ja töövõimetoetuse määramine ja maksmine).
2023. a II kvartali seisuga oli Eestis 15–74-aastaseid tööealisi elanikke ligikaudu 1 miljon ning
2021. a seisuga oli Eestis ligikaudu 137 000 majanduslikult aktiivset ettevõtet, mistõttu on
muudatusest mõjutatud sihtrühm suur. Mõju ulatus sihtrühma jaoks on siiski väike, kuna
töödeldavate andmete koosseis andmekogude liitmise tulemusel ei muutu. Mõju sagedus on
väike, kuna õigusliku süsteemi lihtsustamine on ühekordne tegevus.
Mõju andmekaitsele
Andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemisel lähtuti sellest, et töödeldakse juba kogutavaid
andmeid ning töötlemise eesmärgid ei muutu. Riskide esinemise tõenäosus on eelnimetatud
põhjustel väike. Tegemist ei ole uue loodava andmekoguga, vaid kolme olemasoleva
andmekogu ühendamisega. Andmetöötlus toimub toimivate protsesside alusel, iga konkreetse
andmekoguga kokku puutuv töötaja pääseb ligi vaid tema tööülesannete täitmiseks vajalikele
andmetele ning andmekoosseisud ja töötlemise ulatus võrreldes varasemaga sisult ei muutu.
Riski nimetus Riski kirjeldus Riski esinemise Esineva riski Ettepanek riski
tõenäosus mõju maandamiseks
Andmetele Andmekaitse Väike (1) Väike (1) Kokku on
pääsevad ligi üldmäärus seab lepitud turvaline
volitamata ranged viis andmete
kolmandad kriteeriumid edastamiseks, nt
isikud volituste kohta; kasutatakse
Andmeid võib parimaid
edastada tehnikaid ja
kooskõlas rakendatakse
õigusliku aluse parimaid
olemasoluga, turvanõudeid.
milles tuleb
enne veenduda
(õigus
eksisteerib või
mitte).
Vastutav Vastutav Väike (1) Väike (1) Töötlemine
töötleja töötleb töötleja peab toimub
isikuandmeid tagama andmekaitse
puudulikul töötlemise üldmääruses
alusel (nt oli õiguspärasuse ja sätestatud
täiendavalt vaja korrektsuse. alustel ja korras,
isiku andmetöötlus
nõusolekut) kajastub
andmekogu
põhimääruses
(andmed, sh
andmeandjad).
Ebasoovitavate mõjude risk
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Muudatus suurendab andmesubjektide jaoks õigusselgust, kuid kuna töödeldavate andmete
koosseis andmekogude liitmise tulemusel ei muutu, on mõju ulatus sihtrühma jaoks väike.
Muudatus mõjutab potentsiaalselt kogu Eesti tööealist elanikkonda ning tööandjaid, mistõttu
on mõjutatud sihtrühm suur. Mõju sagedus on väike, kuna õigusliku süsteemi lihtsustamine on
ühekordne tegevus. Kokkuvõttes on muudatusel sihtrühma jaoks oluline mõju.
Mõju riigivalitsemisele
Mõju sihtrühm: andmete vastutav töötleja ehk töötukassa, andmesaajad
Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus
Muudatus, millega koondatakse kolm senist töötukassa andmekogu üheks töötukassa
andmekoguks ning millega kehtestatakse uus töötukassa andmekogu põhimäärus, suurendab
õigusselgust nii töötukassa kui ka laiemalt andmesaajate jaoks, kuivõrd muudatuse tulemusel
on kõiki töötukassa andmeid puudutav regulatsioon kättesaadav ühest põhimäärusest.
Töötukassa seadustest tulenevate ülesannete täitmiseks on andmetele ligipääs töötukassa
töötajatel (tööülesannete täitmiseks), andmekogu arendaval või hooldaval töötajal (arendus- või
hoolduslepingus sätestatud ulatuses ja tingimustel) ning enda andmetele isikul, kelle andmeid
andmekogus töödeldakse. Töötukassa väljastab andmeid TEHIKU-le Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 4 lõike 2 rakendamiseks ning andmelaost andmeid
riigi-, kohaliku omavalituse asutuse või muule avalik-õigusliku isikule või avalikke ülesandeid
täitvatele eraõiguslikule isikule, kui see on vajalik tema õigusaktidest tulenevate ülesannete
täitmiseks. Eeltoodust lähtudes on mõjutatud sihtrühma suurus keskmine. Õigusliku süsteemi
lihtsustamine võimaldab andmesaajatel paremini mõista, milliseid andmeid töötukassa kogub,
kuidas ja kui pika ajavahemiku vältel neid säilitatakse ning kellele ja millisel otstarbel neid
väljastatakse. Andmete kogumise, säilitamise ja väljastamise põhimõtetes ei ole sisulisi
muudatusi. Muudatusega ei kaasne rahalisi kulusid. Töötukassa andmekogu pidamist ning
hooldus- ja arendustöid rahastatakse ka edaspidi töötukassa eelarvest nagu see oli varem kolme
eraldi andmekogu puhul. Kuna tegemist on õigusliku muudatusega, millega ei kaasne sihtrühma
jaoks lisategevusi ega -kulusid, on mõju ulatus sihtrühma jaoks väike. Mõju sagedus on samuti
väike, kuna õigusliku süsteemi lihtsustamine on ühekordne tegevus.
Ebasoovitavate mõjude risk
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Muudatus suurendab õigusselgust nii töötukassa kui ka andmesaajate jaoks, kuivõrd muudatuse
tulemusel on ühised nõuded töötukassa kõigi andmete kohta ühes andmekogu põhimäärus.
Mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine. Kuna tegemist on õigusliku muudatusega, millega ei
kaasne sihtrühma jaoks lisategevusi ega -kulusid, on mõju ulatus väike. Mõju sagedus on samuti
väike, kuna õigusliku süsteemi lihtsustamine on ühekordne tegevus.
Mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale
Mõju sihtrühm: andmete vastutav töötleja ehk töötukassa
Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus
Eelnõuga muutub võrreldes hetkel kehtivate eraldiseisvate andmekogude ülesehitusega
loodava ühtse andmekogu ülesehitus, mis koosneb operatiivbaasist, mida kasutatakse
seadustest tulenevate ülesannete igapäevaseks täitmiseks ning andmelaost, mida kasutatakse
eeskätt äriprotsesside toetamiseks, statistika ja analüüside tegemiseks (sh andmete
väljastamiseks riiklikuks statistikaks ning teadusuuringute läbiviimiseks), töötukassa vahendite
planeerimiseks ja tegevuse korraldamiseks. Andmelao kasutamine vähendab operatiivbaasi
koormust. Muudatuse rakendamine ei too kaasa töötukassa infosüsteemide arendamise
vajadust. Samuti säilib võrreldes seni eraldiseisvate andmekogudega ühtse andmekogu
turvaklass K2T1S2 ning keskmine turbeaste. Mõju ulatus töötukassa jaoks on keskmine, kuna
ühtse andmekogu loomine lihtsustab tulevikus andmekogu arenduste tegemist, suurendab
arenduskiirust ning võimaldab vähendada tulevikus tehtavaid arenduskulusid, kuna
arendamisel saab kasutada samu või sarnaseid tehnoloogilisi lahendusi. Mõju sagedus
töötukassa jaoks on regulaarne, kuna nii operatiivbaasi kui ka andmeladu kasutatakse
igapäevaselt tööülesannete täitmiseks.
Ebasoovitavate mõjude risk
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.
Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele
Muudatus mõjutab positiivselt andmete vastutavat töötlejat ehk töötukassat. Mõju ulatus
töötukassa jaoks on keskmine – ühtse andmekogu loomine lihtsustab tulevikus andmekogu
arenduste tegemist, suurendab arenduskiirust ning võimaldab vähendada tulevikus tehtavaid
arenduskulusid. Mõju sagedus töötukassa jaoks on regulaarne, kuna andmekogu kasutatakse
igapäevaselt. Kokkuvõttes on muudatusel töötukassa jaoks oluline mõju.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne lisategevusi ega -kulusid. Töötukassa infosüsteeme arendada
ei ole vaja. Määruse rakendamisega seoses vähenevad tulevikus infosüsteemide arenduskulud,
kuna saab kasutada samu või sarnaseid tehnoloogilisi lahendusi.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2024.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile,
Kaitseministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile,
Siseministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse
Inspektsioonile, töötukassale, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule,
Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO, Riigi Infosüsteemi Ametile ja
Statistikaametile. Eelnõu kavand on rakendusaktina lisatud tööturumeetmete seaduse eelnõu
juurde (eelnõu 735 SE)10.
Eelnõule esitatud märkustega arvestamise tabel on lisatud seletuskirjale.
10
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/53f44eaa-2715-43a5-b78e-
e9ef2dc8a86a/T%C3%B6%C3%B6turumeetmete+seadus
MÄÄRUS
22.12.2023 nr 69
Töötukassa andmekogu põhimäärus
Määrus kehtestatakse töötuskindlustuse seaduse § 35 lõike 2 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Töötukassa andmekogu
(1) Töötukassa andmekogu (edaspidi andmekogu) on töötuskindlustuse seaduse alusel asutatud
andmekogu, mis kuulub riigi infosüsteemi.
(2) Andmekogu ingliskeelne nimetus on Unemployment Insurance Fund Database.
(3) Andmekogu peetakse töötuskindlustuse seaduse § 35 lõikes 1 sätestatud eesmärgil.
§ 2. Andmekogu vastutav töötleja
Andmekogu vastutav töötleja on Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa).
2. peatükk
Andmekogu ülesehitus ja andmete kaitse
§ 3. Andmekogu ülesehitus
(1) Andmekogu koosneb:
1) operatiivbaasist;
2) andmelaost.
(2) Andmekogu alusandmed on digitaalsed või paberil esitatud alusdokumentide andmed, mis
kantakse andmekogusse elektrooniliselt.
(3) Operatiivbaasi peetakse töötukassale seadustest tulenevate ülesannete täitmiseks.
(4) Andmeladu peetakse töötukassa äriprotsesside toetamiseks, statistika, analüüside ja
prognooside tegemiseks, töötukassa tegevuste mõju ning tulemuslikkuse hindamiseks, vahendite
planeerimiseks, tegevuse korraldamiseks ning päringutele vastamiseks.
(5) Andmeladu koosneb:
1) käesoleva määruse kolmandas peatükis nimetatud operatiivbaasi andmetest ning vastavalt §-le
41 pseudonüümitud ja anonüümitud andmetest;
2) andmetest, mis on saadud statistika ja analüüside tegemiseks kolmandatelt isikutelt.
2
§ 4. Alusdokumendid
Alusdokumendid on:
1) töötuna arvele võtmise avaldus ja sellele lisatud dokumendid;
2) taotlus tööturumeetme raames tööturuteenuse saamiseks ja sellele lisatud dokumendid;
3) tööturuteenuse osutaja esitatud dokument, mis tõendab isiku tööturumeetme raames
tööturuteenuse saamist;
4) tööturumeetmete raames tööturuteenuse osutamise korraldamise dokumendid;
5) tööandja taotlus saada luba töökoha täitmiseks välismaalasega ja sellele lisatud dokumendid;
6) töötutoetuse saamise avaldus ja sellele lisatud dokumendid;
7) avaldus töötuskindlustushüvitise, kindlustushüvitise koondamise korral ja tööandja
maksejõuetuse hüvitise taotlemiseks ja sellele lisatud dokumendid;
8) töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise ning toetuse taotlus (edaspidi töövõime
hindamise taotlus) ja sellele lisatud dokumendid;
9) taotlus töövõimetoetuse saamiseks ja sellele lisatud dokumendid;
10) erijuhtudel sotsiaalmaksu tasumise taotlus ja sellele lisatud dokumendid.
§ 5. Andmekogu andmete kaitse
(1) Andmekogu turvaklass on K2T1S2.
(2) Andmekogu turbeaste on keskmine (M).
3. peatükk
Andmekogu andmed
1. jagu
Füüsilise isiku üldandmed
§ 6. Füüsilise isiku üldandmed
(1) Andmekogusse kantakse füüsilise isiku kohta järgmised andmed:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) isikukood ja välisriigi isikukoodi väljastanud riik, isikukoodi puudumisel sünniaeg ja sugu;
3) elukoha aadress;
4) postiaadress, telefoninumber ja e-posti aadress;
5) surmaaeg;
6) pangakonto number ja välisriigi panga korral panga nimi ja tunnuskood.
(2) Esindaja kohta kantakse andmekogusse lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud andmed ja
esindusõiguse andmed.
(3) Kui töötukassa poolt makstav toetus või hüvitis kantakse teise isiku pangakontole, kantakse
andmekogusse konto omaniku nimi ja pangakonto number.
2. jagu
Tööturumeetmete seaduse alusel andmekogusse kantavad andmed
1. jaotis
Töötuna arvele võtmise ja tööturuteenuste ja -toetuste taotleja ning tingimustele vastamise
andmed
§ 7. Tööturuteenuse ja -toetuse taotleja ning tingimustele vastamise andmed
(1) Andmekogusse kantakse tööturumeetmete seaduse §-s 4 nimetatud töötu, muu isiku ja töötaja
ning sotsiaalmaksu maksmist taotlenud füüsilise isiku kohta peale §-s 6 nimetatud andmete ka
järgmised andmed:
1) kodakondsus;
3
2) piiratud teovõime olemasolu ning periood;
3) elamisloa või elamisõiguse kehtivuse aeg;
4) registreeritud lühiajalise Eestis töötamise periood;
5) rahvusvahelise kaitse saaja, ajutise kaitse saaja või rahvusvahelise kaitse taotleja seisund;
6) töötamise liik, töötamise alguse ja lõppemise kuupäev, ametinimetus, töökoha asukoht,
töötamise lõpetamise alus, tööaja määr, tööandja nimi ja registri- või isikukood;
7) juriidilise isiku tulumaksuseaduse §-s 9 nimetatud juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olemise
periood, ettevõtte registrikood ja nimi, kus juhtimis- või kontrollorgani liige ollakse või oldi ning
ettevõtluskonto omamise periood;
8) füüsilisest isikust ettevõtjana registreeringu olemasolu, füüsilisest isikust ettevõtjana
tegutsemise peatamise periood, hooajalise tegevuse periood, füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte
tegevuses osalemise periood abikaasa või registreeritud elukaaslasena;
9) Eestis või välisriigis õppimise periood, haridustase, õppevorm, õppekoormus, õppeasutuse
nimi, õppimise lõpetamise või katkestamise aeg;
10) töötukassaga kontaktivõtu kuupäev, viis ja sisu.
(2) Andmekogusse kantakse füüsilise isiku kohta peale lõikes 1 sätestatud andmete järgmised
tööturumeetmete raames osutatava tööturuteenuse tingimustele vastamise andmed:
1) tasu suurus, millelt makstakse sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktide 1, 3, 4,
6 ja 9 või välislepingu alusel, summa, millelt makstakse maksu ettevõtlustulu lihtsustatud
maksustamise seaduse alusel, välisriigist saadava töötasu suurus, töötuskindlustushüvitise,
vanemahüvitise, ajutise töövõimetuse hüvitise ja tööandja makstava haigushüvitise suurus;
2) töötuskindlustusstaaž ja tööandja töötuskindlustusmaksed;
3) terviseseisundist tulenevad piirangud, tuvastatud töövõime ulatus ning tegutsemispiirangute
kirjeldused, püsiv töövõimetus ja puude raskusaste;
4) riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse poolt makstav toetus, pension, hüvitis ja elatisabi ning
nende suurus, osutatavad teenused ning isikule juhtumiplaanis kavandatud tegevused;
5) omandatud kutse, pädevus või amet ning omandamise aeg;
6) keeleoskuse ja digipädevuse tase ning mootorsõiduki juhtimisõigus vastavalt mootorsõiduki
kategooriale ja juhtimisõiguse kehtivus;
7) sotsiaalhoolekande seaduse alusel osutatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus või
erihoolekandeteenus või võimaldatud abivahend;
8) muud andmed, mis on aluseks isikule tööturuteenuste osutamiseks.
§ 8. Töötuna arvelevõtmisega seotud andmed
(1) Töötuna arvele võtmise taotlemisel kantakse andmekogusse:
1) töötuna arvele võtmise avalduse esitamise kuupäev;
2) töötuna arvele võtmise otsustamise alusandmed.
(2) Töötuna arvele võtmise otsustamise alusandmed on andmed selle kohta, kas:
1) isik töötab või ei tööta ja töötamise lõppkuupäev;
2) isik on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige, saab selle eest tasu ja vastab
töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele;
3) isik on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana, tema ettevõtte tegevus on peatatud või
hooajaline tegevus on lõppenud ja ta vastab töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele;
4) isik osaleb füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses abikaasa või registreeritud
elukaaslasena ja on kantud maksukohustuslaste registrisse, füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte
tegevus on peatatud või hooajaline tegevus on lõppenud ja ta vastab töötuskindlustushüvitise
saamise tingimustele;
5) isik omab ettevõtluskontot ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse tähenduses;
6) isik õpib õppeasutuses statsionaarses või täiskoormusega õppes, sealhulgas viibib akadeemilisel
puhkusel, ning täiskoormusega õppiva ja keskhariduse tasemel statsionaarses õppes ning
kutseõppe statsionaarses õppes õppiva isiku töötamise andmed viimase 12 kuu jooksul;
7) isik viibib aja-, asendus- või reservteenistuses;
8) isik saab abikaasa või registreeritud elukaaslase tasu;
9) isikule on määratud ennetähtaegne vanaduspension;
10) isik saab vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust.
4
(3) Kui isik võetakse töötuna arvele, kantakse andmekogusse:
1) töötuna arvele võtmise otsuse kuupäev ja number;
2) töötuna arvele võtmise kuupäev;
3) töökeskse nõustamise aeg ja viis;
4) töötuna arveloleku lõpetamise otsuse kuupäev ja number;
5) töötuna arveloleku lõpetamise kuupäev ja põhjus.
(4) Kui isikut ei võeta töötuna arvele, kantakse andmekogusse:
1) töötuna arvele võtmise avalduse läbivaatamata jätmise teate kuupäev ja number ning
läbivaatamata jätmise põhjus või
2) töötuna arvele võtmisest keeldumise otsuse põhjus, kuupäev ja number.
(5) Kui töötuna arvele võtmise, arvele võtmisest keeldumise või arveloleku lõpetamise otsust
muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks, kantakse andmekogusse vastava otsuse põhjus,
kuupäev ja number.
2. jaotis
Tegevuskava andmed
§ 9. Tegevuskava andmed
Tegevuskava kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed:
1) töösoovid;
2) isiku enda poolt püsitatud tööotsingutega seotud eesmärk ja töötamist ning tööotsinguid
mõjutavate asjaolude kirjeldus ning töö leidmiseks, tööle saamiseks või töötamise jätkamiseks
vajalikud tööturuteenused, kandideerimised ja muud tegevused ning info, kas tööturuteenuste,
kandideerimiste ja muude kliendiga kokkulepitud tööle liikumiseks vajalikud tegevused on
täidetud või täitmata, sealhulgas täitmata jätmise või osaliselt täitmise põhjus;
3) töökeskse nõustamise aeg ja viis;
4) töökesksel nõustamisel kokkulepitud ajal või viisil osalemata jätmise põhjus;
5) kokku lepitud tööturuteenuses või muus asjakohases tegevuses osalemise tähtaeg ja osalemine
või sellest keeldumine ja põhjus;
6) kokku lepitud sobiv töö või sellest keeldumine;
7) nõustamiskohtumise kokkuvõte.
3. jaotis
Tööandja ja tööturuteenuse osutaja andmed
§ 10. Tööandja ja tööturuteenuse osutaja andmed
(1) Kui tööandja või tööturuteenuse osutaja on juriidiline isik, kantakse andmekogusse:
1) juriidilise isiku vorm;
2) registrikood;
3) nimi;
4) põhitegevusala ja töötajate arv;
5) postiaadress, telefoninumber ja e-posti aadress;
6) kontaktisiku nimi, isikukood, telefoninumber ja e-posti aadress;
7) töötukassaga kontaktivõtu kuupäev, viis ja sisu.
(2) Kui tööandja või tööturuteenuse osutaja on füüsilisest isikust ettevõtja, kantakse andmekogusse
füüsilisest isikust ettevõtja:
1) registrikood;
2) isikukood;
3) nimi;
4) põhitegevusala ja töötajate arv;
5) postiaadress, telefoninumber ja e-posti aadress;
6) kontaktisiku nimi, isikukood, telefoninumber ja e-posti aadress;
7) töötukassaga kontaktivõtu kuupäev, viis ja sisu.
(3) Kui tööandja või tööturuteenuse osutaja on füüsiline isik, kantakse andmekogusse § 6 lõike 1
5
punktides 1, 2, 4 ja 5 nimetatud andmed ja töötukassaga kontaktivõtu kuupäev, viis ja sisu.
4. jaotis
Tööturumeetmete andmed
§ 11. Tööturumeetmete osutamise andmed
(1) Tööturumeetme raames osutatava tööturuteenuse kohta kantakse andmekogusse järgmised
andmed:
1) tööandja või tööturuteenuse osutaja ja läbiviija nimi ja isiku- või registrikood;
2) tööturuteenuse saamiseks taotluse esitamise kuupäev;
3) tööturuteenuse nimetus;
4) tööturuteenuse toimumise koht;
5) tööturuteenuse toimumise ajavahemik;
6) tööturuteenuse kestus;
7) tööturuteenuse maksumus;
8) tööturuteenusel osalemise aeg;
9) tööturuteenusel osalemise katkestamine või lõpetamine;
10) tööturuteenuse pakkumiseks sõlmitud lepingu, otsuse ja teate kuupäev ja number;
11) tööturuteenusele registreerimisteate kuupäev ning kinnituskirja väljastamise kuupäev ja
number või keelduva vastuse kuupäev;
12) vähese tähtsusega abi ja riigiabi tingimustele vastavuse kontrolli tulemus ja antud abi
valdkond ja summa;
13) halduskoostöö seaduse §-s 12 sätestatud usaldusväärsuse kontrolli tulemused;
14) tööturuteenuste kvaliteedi kontrolli ja paikvaatluse teostamise aeg ning tuvastatud puudused;
15) muud andmed osutatud tööturuteenuse kohta.
(2) Peale lõikes 1 nimetatud andmete kantakse tööturumeetme raames osutatava tööturuteenuse
kohta andmekogusse tööturuteenuse saamise tingimustele vastamist tõendavad §-des 12–20
nimetatud andmed.
§ 12. Töövahendus
(1) Töövahenduse kohta kantakse andmekogusse andmed vaba töökoha kohta järgmised andmed:
1) töötamise liik;
2) tähtajalisus;
3) tööaeg;
4) ametinimetus;
5) kvalifikatsiooni- ja kutsenõuded;
6) eelneva töökogemuse nõue;
7) hariduse nõue;
8) töötasu;
9) töökoha asukoht;
10) töökohale kandideerimise tähtaeg ja
11) töökoha vahendamise viis.
(2) Töövahenduse osutamise korral Euroopa tööturuasutuste võrgustiku (EURES) kaudu kantakse
andmekogusse vabade töökohtade lõikes 1 nimetatud andmed ja töö taotleja ees- ja
perekonnanimi, kontaktandmed, kodakondsus, elukoha riik, sugu, lühitutvustus, hariduskäik,
täienduskoolitused, töökogemus, pädevustunnistus, kutsetunnistused, keeleoskus, mootorsõiduki
juhtimisõigus vastavalt mootorsõiduki kategooriale, arvutioskus, huvialad, kuulumine
organisatsioonidesse, isikuomadused, lisainfo ja kooskõlastatud soovitajad.
(3) Kui isik on andnud nõusoleku oma isikuandmete edastamiseks tööandjale või EURESe
portaali, tehakse andmekogusse selle kohta märge.
6
§ 13. Karjääriteenused
(1) Karjääriinfo vahendamise kohta kantakse andmekogusse karjääriinfo vahendamise kokkuvõte.
(2) Karjäärinõustamise kohta kantakse andmekogusse karjäärinõustamise kokkuvõte.
§ 14. Töökeskne nõustamine
(1) Töökeskse nõustamise kohta kantakse andmekogusse §-s 9 nimetatud andmed.
(2) Tööklubi kohta kantakse andmekogusse teenusel osalemise kokkuvõte.
§ 15. Oskuste arendamine
Oskuste arendamise kohta kantakse andmekogusse järgmised tööturuteenuste andmed:
1) tööturukoolitusel osalemise korral koolituse nimi;
2) tasemeõppes osalemise toetuse korral nominaalne õppeaeg;
3) kvalifikatsiooni saamise toetamise korral omandatud kvalifikatsiooni ja kulu tõendavate
dokumentide andmed;
4) koolitustoetuse saamise korral koolitaja nimi ja registrikood, koolituse nimi, maht, periood,
toimumise koht ja maksumus, koolitusel osaleja nimi, isikukood, ametinimetus ja töösuhte kestus
ning kulu tõendavate dokumentide andmed;
5) tööpraktikal osalemise korral tööpraktika päevik ja selle esitamise kuupäev.
§ 16. Ettevõtluse toetamine
Ettevõtluse toetamise kohta kantakse andmekogusse järgmised tööturuteenuste andmed:
1) ettevõtluse alustamise toetuse saamise korral asutatud ettevõtte nimi, registrikood, asutamise
kuupäev ja tegevusala, ettevõtluse alustamise toetusega loodavate töökohtade arv, toetuse
kasutamise aruande esitamise kuupäev ning aruande kontrolli kuupäev ja toetuse kasutamise
sihtotstarbelisuse ja kulu tõendavate dokumentide andmed;
2) ettevõtluse järelteenustel osalemise korral koolitaja nimi ja registrikood, koolituse nimi, mentori
nimi ja isiku- või registrikood ning kulu tõendavate dokumentide andmed.
§ 17. Töövalmiduse toetamine
Töövalmiduse toetamise kohta kantakse andmekogusse järgmised tööturuteenuste andmed:
1) tööharjutuse teenusel osalemise kokkuvõte;
2) nõustamisteenustel osalemise kokkuvõte;
3) kogemusnõustamise teenusel osalemise kokkuvõte;
4) individuaalsete lahenduste kasutamise korral kulu tõendavad andmed.
§ 18. Töövõime toetamine
Töövõime toetamise kohta kantakse andmekogusse järgmised tööturuteenuste andmed:
1) tööruumide ja -vahendite kohandamise korral kohandatava ehitise, ruumi või töövahendi
nimetus ning kulu tõendavad andmed;
2) tööalase abivahendi kasutada andmise korral töökoha eksperthinnang, töötamiseks vajaliku
abivahendi liik ja nimetus ning abivahendi võõrandamise kuupäev ja põhjus;
3) tööalase rehabilitatsiooni tegevuskava ja lõpphinnangu kuupäev ja sisu;
4) toetatud töölerakendamise tegevuskava ja tööturuteenuse osutaja hinnangu kuupäev ja sisu.
7
§ 19. Tööle asumise ja tööl püsimise toetamine
Tööle asumise ja tööl püsimise toetamise kohta kantakse andmekogusse järgmised tööturuteenuste
andmed:
1) palgatoetusel töölepingu tähtaeg, tööle asumise kuupäev, ametinimetus, töökoha asukoht,
eeldatav töötasu, töötasu maksmise kuupäev ning tööandja deklareeritud töötasu;
2) alaealise töötamise toetamise korral alaealise töötaja kohta deklareeritud töötasu;
3) rahvusvahelise kaitse saaja töötamise toetamise korral kulu tõendavad andmed ning
tõlketeenuse osutaja nimi ja registrikood ja osutamise ajavahemik.
§ 20. Tööturuteenustel osalemise toetamine
Tööturuteenustel osalemise toetamise kohta kantakse andmekogusse järgmised tööturutoetuste
andmed:
1) tööturuteenus, millel osalemise eest stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust makstakse;
2) tööturuteenuses osalemise ajavahemik;
3) tööturuteenuses osaletud päevade arv;
4) kaugus tööturuteenuse osutamise koha ja isiku elukoha vahel kilomeetrites;
5) stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetuse suurus.
5. jaotis
Töötutoetuse andmed
§ 21. Töötutoetus
(1) Töötutoetuse taotlemise korral kantakse andmekogusse:
1) töötutoetuse saamiseks avalduse esitamise kuupäev;
2) töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul tööturumeetmete seaduse § 18 lõigetes 3 ja 5
nimetatud tegevusega hõivatus ning hõive algus- ja lõppkuupäev;
3) viimase töö- või teenistussuhte lõpetamise põhjus;
4) andmed selle kohta, kas töötu kuusissetulek on suurem kui 31-kordne töötutoetuse päevamäär.
(2) Kui töötule määratakse töötutoetus, kantakse andmekogusse:
1) töötutoetuse määramise otsuse kuupäev ja number;
2) ajavahemik, mille jooksul on isikul õigus saada töötutoetust.
(3) Kui töötutoetust ei määrata, kantakse andmekogusse:
1) töötutoetuse saamise avalduse läbivaatamata jätmise teate kuupäev ja number ning
läbivaatamata jätmise põhjus;
2) töötutoetuse määramata jätmise otsuse põhjus, kuupäev ja number.
(4) Töötutoetuse arvutamisel kantakse andmekogusse:
1) töötutoetuse arvutamise kuupäev;
2) ajavahemik, mille eest on töötutoetus arvutatud;
3) arvutatud töötutoetuse suurus.
(5) Töötutoetuse maksmise peatamise korral kantakse andmekogusse:
1) töötutoetuse maksmise peatamise otsuse põhjus, kuupäev ja number;
2) töötutoetuse maksmise peatamise alguse ja lõpu kuupäev.
(6) Töötutoetuse maksmise ennetähtaegse lõpetamise korral kantakse andmekogusse:
1) töötutoetuse maksmise lõpetamise otsuse põhjus, kuupäev ja number;
2) töötutoetuse maksmise lõppkuupäev.
(7) Kui töötutoetuse määramise või määramata jätmise otsust või töötutoetuse maksmise
peatamise, pikendamise või ennetähtaegse lõpetamise otsust muudetakse või see tunnistatakse
kehtetuks, kantakse andmekogusse vastava otsuse põhjus, kuupäev ja number.
8
6. jaotis
Andmed loa taotlemise korral töökoha täitmiseks välismaalasega
§ 22. Andmed loa taotlemise korral töökoha täitmiseks välismaalasega
(1) Kui taotletakse luba töökoha täitmiseks välismaalasega, kantakse andmekogusse:
1) tööandja nimi ja registrikood;
2) taotluse esitamise kuupäev;
3) töökoha nimetus;
4) töökohale esitatavad kvalifikatsiooni- ja kutsenõuded;
5) töökoha asukoht.
(2) Kui tööandjale antakse luba töökoha täitmiseks välismaalasega, kantakse andmekogusse otsuse
kuupäev ja number.
(3) Kui tööandjale ei anta luba töökoha täitmiseks välismaalasega, kantakse andmekogusse:
1) taotluse läbivaatamata jätmise teate kuupäev ja number ning läbivaatamata jätmise põhjus või
2) loa andmisest keeldumise otsuse põhjus, kuupäev ja number.
(4) Kui muudetakse välismaalasega töökoha täitmise loa andmise või sellest keeldumise otsust või
see tunnistatakse kehtetuks, kantakse andmekogusse vastava otsuse põhjus, kuupäev ja number.
7. jaotis
Sotsiaalmaksu maksmise andmed
§ 23. Sotsiaalmaksu maksmise andmed
(1) Sotsiaalmaksu maksmist taotlenud isiku kohta kantakse andmekogusse:
1) sotsiaalmaksu maksmise avalduse esitamise kuupäev;
2) tuumakatastroofi, tuumakatsetuse või aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimises
osalemist tõendava dokumendi andmed;
3) andmed selle kohta, kas isik töötab või ei tööta;
4) andmed selle kohta, kas isik on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana;
5) andmed selle kohta, kas isik saab riiklikku pensioni.
(2) Kui isiku eest makstakse sotsiaalmaksu, kantakse andmekogusse:
1) sotsiaalmaksu maksmise otsuse kuupäev ja number;
2) sotsiaalmaksu maksmise alguskuupäev.
(3) Kui isiku eest ei maksta sotsiaalmaksu, kantakse andmekogusse:
1) sotsiaalmaksu maksmise avalduse läbivaatamata jätmise teate number ja kuupäev ning
läbivaatamata jätmise põhjus või
2) sotsiaalmaksu maksmisest keeldumise otsuse põhjus, number ja kuupäev.
(4) Kui isiku eest sotsiaalmaksu maksmine lõpetatakse, kantakse andmekogusse:
1) sotsiaalmaksu maksmise lõpetamise otsuse kuupäev ja number;
2) sotsiaalmaksu maksmise lõpu kuupäev ja põhjus.
(5) Kui isiku eest sotsiaalmaksu maksmise, maksmisest keeldumise või maksmise lõpetamise
otsust muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks, kantakse andmekogusse vastava otsuse põhjus,
kuupäev ja number.
3. jagu
Töötuskindlustuse seaduse alusel andmekogusse kantavad andmed
§ 24. Kindlustatu ja töötuskindlustuse seaduse § 3 lõike 2 punktis 5 nimetatud isiku kohta
andmekogusse kantavad andmed
Kindlustatu ja töötuskindlustuse seaduse § 3 lõike 2 punktis 5 nimetatud töötava isiku kohta
kantakse andmekogusse peale §-s 6 nimetatud andmete järgmised andmed:
9
1) töötuskindlustuse seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud tasude suurus kuude ja tööandjate kaupa;
2) töötuskindlustuse seaduse § 7 lõikes 1 nimetatud isikute töötamise alustamise ja lõpetamise
kuupäev, töötamise liik ning pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasoleva
mittetöötava abikaasa või registreeritud elukaaslase ja Eesti Vabariigi välisesinduses töötava
teenistujaga kaasasoleva mittetöötava abikaasa või registreeritud elukaaslase tasu saamise alguse
ja lõpu kuupäev;
3) töötuskindlustusstaaž, mida arvestatakse kuudes ja aastates iga kindlustatu kohta vajaduse
tekkimise seisuga, välja arvatud töötuskindlustuse seaduse § 3 lõike 2 punktis 5 nimetatud isikute
kohta;
4) töötuskindlustusstaaži arvestuse lõpetamise ja selle nulliks lugemise päev, välja arvatud
töötuskindlustuse seaduse § 3 lõike 2 punktis 5 nimetatud isikute kohta;
5) tööandja nimi ja registri- või isikukood.
§ 25. Töötuskindlustushüvitise taotlemise korral andmekogusse kantavad andmed
Töötuskindlustushüvitise taotlemise korral kantakse andmekogusse kindlustatule hüvitise
määramise või määramata jätmise kohta järgmised andmed:
1) viimase töö- või teenistussuhte, võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu või abikaasa või
registreeritud elukaaslase tasu maksmise lõpetamise kuupäev;
2) viimase töö- või teenistussuhte lõpetamise alus;
3) ametniku teenistusstaaži pikkus;
4) emapuhkuse, isapuhkuse, lapsendajapuhkuse või vanemapuhkuse alguse ja lõppemise kuupäev;
5) poolte kokkuleppel antava tasustamata puhkuse alguse ja lõppemise kuupäev;
6) ajutise töövõimetuse alguse ja lõppemise kuupäev;
7) aja-, asendus- või reservteenistuse alguse ja lõppemise kuupäev;
8) paindliku vanaduspensioni alguse kuupäev;
9) hüvitise avalduse esitamise kuupäev;
10) hüvitise avalduse läbivaatamata jätmise teate kuupäev ja number ning läbivaatamata jätmise
põhjus;
11) hüvitise määramise või määramata jätmise otsuse kuupäev ja number ning määramata jätmise
põhjus;
12) ühe kalendripäeva keskmine töötasu;
13) määratud ühe kalendripäeva töötuskindlustushüvitise suurus esimesest kuni
100. kalendripäevani ja alates 101. kalendripäevast;
14) hüvitise arvestamise perioodi alguse ja lõpu kuupäev;
15) nende päevade arv, mille jooksul on kindlustatul õigus töötuskindlustushüvitist saada;
16) hüvitise maksmise lõpetamise otsuse põhjus, kuupäev ja number;
17) hüvitise maksmise lõpetamise kuupäev;
18) nende päevade arv, mille eest hüvitis välja maksti, ja eelmisest hüvitise maksmise perioodist
kasutamata jäänud hüvitisepäevade arv;
19) kuupäev, milleni on kindlustatul õigus taotleda hüvitist eelmisest hüvitise maksmise perioodist
kasutamata jäänud hüvitise päevade ulatuses;
20) määratud hüvitis kuude kaupa;
21) hüvitise määramise, määramata jätmise või maksmise lõpetamise otsuse muutmise või
kehtetuks tunnistamise otsuse põhjus, kuupäev ja number.
§ 26. Kindlustushüvitise koondamise korral ja tööandja maksejõuetuse korral hüvitise
taotlemisel andmekogusse kantavad andmed
(1) Kindlustushüvitise koondamise korral ja hüvitise tööandja maksejõuetuse korral kantakse
andmekogusse isiku kohta, kellele taotletakse hüvitist, lisaks §-s 6 nimetatud andmetele hüvitise
taotlemise ning hüvitise määramise või määramata jätmise kohta järgmised andmed:
1) tööandja nimi, registri- või isikukood ja aadress;
2) avalduse esitaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, ametikoht, telefoninumber ja e-posti aadress;
3) avalduse esitamise kuupäev;
4) avalduse läbivaatamata jätmise teate kuupäev ja number ning läbivaatamata jätmise põhjus;
5) hüvitise määramise või määramata jätmise otsuse kuupäev ja number ning määramata jätmise
põhjus;
6) töö- või teenistussuhte alustamise ja lõpetamise kuupäev;
7) ühe kuu keskmine töötasu või palk;
10
8) hüvitise määramise või määramata jätmise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise otsuse
põhjus, kuupäev ja number;
9) hüvitise saajale määratud hüvitise suurus ja väljamaksmise kuupäev.
(2) Koondamise korral kindlustushüvitise taotlemisel kantakse andmekogusse lisaks:
1) ametniku teenistusstaaži pikkus;
2) töö- või teenistussuhte lõpetamise alus.
(3) Tööandja maksejõuetuse korral hüvitise taotlemisel kantakse andmekogusse lisaks:
1) tööandja maksejõuetuks tunnistamise kuupäev ja alus;
2) töösuhte lõpetamise alus;
3) hüvitise saajale taotletud hüvitise suurus.
§ 27. Töötuskindlustusmakse kohta andmekogusse kantavad andmed
Töötuskindlustusmakse kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed:
1) töötuskindlustuse seaduse § 42 lõike 1 punkti 1 alusel makstud kindlustatu
töötuskindlustusmaksed kindlustatute ja kuude kaupa;
2) töötuskindlustuse seaduse § 42 lõike 1 punkti 2 alusel makstud tööandja
töötuskindlustusmaksed kuude kaupa;
3) töötuskindlustusmakset maksnud tööandja nimi ja registri- või isikukood.
4. jagu
Töövõimetoetuse seaduse alusel andmekogusse kantavad andmed
1. jaotis
Töövõimetoetuse seaduse alusel andmekogusse kantavad taotleja, tööandja,
liikluskindlustusega tegeleva kindlustusandja ja tervishoiuteenuse osutaja andmed
§ 28. Taotleja andmed
Andmekogusse kantakse töövõime hindamist ja töövõimetoetust taotleva füüsilise isiku kohta
peale §-s 6 nimetatud andmete järgmised andmed:
1) kodakondsus;
2) piiratud teovõime olemasolu ning periood;
3) elamisloa või elamisõiguse kehtivuse aeg;
4) rahvusvahelise kaitse saaja, ajutise kaitse saaja või rahvusvahelise kaitse taotleja seisund;
5) töötamise liik, töötamise alguse ja lõppemise kuupäev, ametinimetus, töökoha asukoht,
töötamise lõpetamise alus, tööaja määr, tööandja nimi ja registri- või isikukood, sealhulgas
välisriigis elamine ja töötamine;
6) juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olemine ning ettevõtluskonto omamine;
7) füüsilisest isikust ettevõtjana registreeringu olemasolu ning füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte
tegevuses osalemine abikaasa või registreeritud elukaaslasena;
8) põhi-, kesk-, kutse- või kõrghariduse omandamine, sealhulgas välisriigis.
§ 29. Tööandja, liikluskindlustusega tegeleva kindlustusandja ja tervishoiuteenuse osutaja
andmed
Sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punktis 5 sätestatud alustel sotsiaalmaksu maksmist taotleva
tööandja, töövõimetoetuse seaduse §-s 201 nimetatud liikluskindlustusega tegeleva
kindlustusandja ja töövõimetoetuse seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud tervishoiuteenuse osutaja kohta
kantakse andmekogusse järgmised andmed:
1) registrikood või isikukood;
2) nimi;
3) postiaadress, telefoninumber ja e-posti aadress.
11
2. jaotis
Andmekogusse kantavad töövõime hindamise andmed
§ 30. Töövõime hindamise taotluse andmed
(1) Andmekogusse kantakse järgmised töövõime hindamise taotluse andmed:
1) taotluse esitamise kuupäev;
2) taotleja nõusolek tervise infosüsteemi andmete töötlemise kohta;
3) taotleja nimetatud arsti või spetsialisti nimi, eriala, asutus ja kontaktandmed, kellel on infot
töövõime hindamiseks oluliste tervisehäirete ja tegutsemispiirangute kohta;
4) taotleja töövõimet välistava seisundi esinemine;
5) abivahendite, kõrvalise abi, rehabilitatsiooni ja sotsiaalteenuste kasutamine;
6) taotlusele lisatud dokumentide andmed.
(2) Andmekogusse kantakse taotleja hinnang piirangute ja asjaolude esinemise kohta vastavalt
tervise- ja tööministri 7. septembri 2015. aasta määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele
kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite
loetelu“ § 3 lõigetele 2 ja 3.
(3) Andmekogusse kantakse andmed erivajadusest tingitud lisakuludest, mis tekivad juhul, kui
taotlejal on vaja käia tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtul töövõimetoetuse seaduse § 7 lõikes 3
nimetatud põhjusel.
§ 31. Eksperdiarvamuse andmed
(1) Andmekogusse kantakse:
1) eksperdiarvamuse liik;
2) eksperdiarvamuse andmise kuupäev;
3) eksperdiarvamuse andja ees- ja perekonnanimi;
4) eksperdiarvamuse andja hinnang, kas taotleja terviseseisund meditsiiniliste andmete alusel
vastab või ei vasta taotleja hinnatud piirangu raskusastmele;
5) eksperdiarvamuse andja põhjendus, kui meditsiiniliste andmete alusel ei vasta taotleja
terviseseisund piirangu raskusastmele taotleja enese hinnangul;
6) erijuhtumi esinemine;
7) töövõimet välistava seisundi esinemine;
8) diagnoosid ja seisundid, millele eksperdiarvamus tugineb;
9) piirangu raskusaste;
10) piirangu avaldumine, põhjus ja mõju tegutsemisvõimele;
11) objektiivne staatus ja uuringutulemused;
12) piirangu põhjustanud tervisekahjustuse kulg;
13) kokkuvõttev kirjeldus piirangu avaldumise, põhjuste ja raskusastmete koosmõjust taotleja
tegutsemisvõimele;
14) tegevused, mille täitmine on välistatud või piiratud osalise või puuduva töövõime korral;
15) taotleja töövõime ulatus ja kestus koos põhjendusega;
16) seisundi prognoos;
17) soovitused sobivate ja ebasobivate töötingimuste kohta;
18) hindamise käigus selgunud vajaduse korral soovitused abivahendi kasutamise ja töövõime
toetamise kohta.
(2) Töövõimetoetuse seaduse § 7 lõikes 3 nimetatud tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtu korral
kantakse andmekogusse järgmised andmed:
1) vastuvõtu kuupäev ja põhjus;
2) eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonna liikme nimi ja eriala;
3) isiku antud selgitused ning vaatluse ja vajaduspõhiste tegutsemis- ja osalemisvõime testide
tulemused.
§ 32. Töövõime hindamise otsuse andmed
(1) Andmekogusse kantakse järgmised töövõime hindamise otsuse andmed:
1) otsuse kuupäev ja number;
12
2) määratud töövõime ulatus ja põhjus;
3) osalise või puuduva töövõime kestus;
4) töövõime kordushindamise taotluse esitamise tähtaeg.
(2) Kui töövõime hindamise taotlus jäetakse läbi vaatamata, kantakse andmekogusse taotluse
läbivaatamata jätmise teate kuupäev ja number ning läbivaatamata jätmise põhjus.
(3) Kui töövõime jäetakse hindamata, kantakse andmekogusse töövõime hindamata jätmise otsuse
kuupäev ja number ning hindamata jätmise põhjus.
(4) Andmekogusse kantakse lõigetes 1–3 nimetatud otsuse või teate muutmise või kehtetuks
tunnistamise otsuse põhjus, kuupäev ja number.
3. jaotis
Andmekogusse kantavad töövõimetoetuse andmed
§ 33. Töövõimetoetuse taotluse andmed
Andmekogusse kantakse töövõimetoetuse taotluse esitamise kuupäev ja andmed töövõimetoetuse
seaduse §-s 12 nimetatud töövõimetoetuse saamise tingimuste täitmise kohta.
§ 34. Töövõimetoetuse suurust ja väljamaksmist mõjutavad andmed
(1) Andmekogusse kantakse järgmised töövõimetoetuse suurust mõjutavad andmed:
1) sotsiaalmaksuga maksustatava tulu suurus;
2) summa, millelt makstakse maksu ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel;
3) välisriigist saadava töötasu suurus;
4) töötuskindlustushüvitise suurus;
5) vanemahüvitise suurus;
6) ajutise töövõimetuse hüvitise suurus;
7) tööandja makstava haigushüvitise suurus;
8) välisriigist saadava töötuskindlustushüvitise, vanemahüvitise, ajutise töövõimetuse hüvitise ja
tööandja makstava haigushüvitise suurus;
9) töötutoetuse maksmise periood ja suurus;
10) välisriigist töövõimetoetusega samal eesmärgil makstav toetuse, pensioni või muu rahalise
hüvitise suurus;
11) töövõimetuspensioni kuu üldsumma ja suurus kalendripäeva kohta;
12) töövõimetuspensioni või töövõimetuse alusel makstava rahvapensioni maksmise lõppemise
päev;
13) püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsuses märgitud korduvekspertiisi tähtaeg.
(2) Andmekogusse kantakse töövõimetoetuse väljamaksmist mõjutavate andmetena
töövõimetoetuse seaduse § 16 lõikes 2 ning § 17 lõikes 4 nimetatud asjaolud.
§ 35. Töövõimetoetuse otsuse ja töövõimetoetuse väljamaksmise andmed
(1) Andmekogusse kantakse järgmised andmed töövõimetoetuse taotluse suhtes tehtud otsuse
kohta:
1) töövõimetoetuse taotluse läbivaatamata jätmise teate kuupäev ja number ning läbivaatamata
jätmise põhjus;
2) töövõimetoetuse maksmise periood;
3) töövõimetoetuse maksmise peatamise periood;
4) töövõimetoetuse määramise või määramata jätmise otsuse kuupäev ja number ning määramata
jätmise põhjus;
5) töövõimetoetuse maksmise peatamise või lõpetamise otsuse kuupäev ja number;
6) töövõimetoetuse maksmise peatamise või lõpetamise põhjus ja kuupäev;
7) punktides 1, 4 ja 5 nimetatud teate või otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise otsuse
põhjus, kuupäev ja number.
13
(2) Andmekogusse kantakse järgmised andmed töövõimetoetuse väljamaksmise kohta:
1) töövõimetoetuse väljamaksmise aeg ja suurus;
2) töövõimetoetuse väljamaksmise viis;
3) puude raskusaste ja periood.
§ 36. Liikluskindlustusega tegelevalt kindlustusandjalt töövõimetoetuse tagasinõudmise
andmed
Andmekogusse kantakse järgmised andmed liikluskindlustusega tegelevalt kindlustusandjalt
töövõimetoetuse tagasinõudmise kohta:
1) kahjustatud isiku, kes on kindlustusjuhtumi tõttu osalise või puuduva töövõimega ja kelle
töövõimetushüvitise nõuet kindlustusandja käsitleb, nimi ja isikukood;
2) töövõimetoetuse tagasinõude esitamise kuupäev, tagasinõude summa ja ajavahemik, mille eest
tagasinõue esitati.
4. jaotis
Andmekogusse kantavad sotsiaalmaksu andmed
§ 37. Sotsiaalmaksu maksmise andmed
Andmekogusse kantakse peale §-s 29 sätestatud andmete järgmised andmed sotsiaalmaksu
maksmise taotlemise kohta äriühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse või füüsilisest isikust
ettevõtja selle töötaja eest, kes on osalise või puuduva töövõimega või vähemalt 40-protsendilise
töövõimetusega:
1) töötaja nimi;
2) töötaja isikukood;
3) töötaja töösuhte alguse ja lõppkuupäev;
4) sotsiaalmaksu maksmise avalduse esitamise kuupäev;
5) sotsiaalmaksu maksmise avalduse läbivaatamata jätmise teate kuupäev ja number ning
läbivaatamata jätmise põhjus;
6) sotsiaalmaksu maksmise või maksmisest keeldumise otsuse kuupäev ja number ning
maksmisest keeldumise põhjus;
7) sotsiaalmaksu maksmise alguskuupäev;
8) sotsiaalmaksu maksmise või maksmisest keeldumise otsuse muutmise või kehtetuks
tunnistamise otsuse põhjus, kuupäev ja number;
9) sotsiaalmaksu maksmise lõpetamise otsuse põhjus, kuupäev ja number;
10) sotsiaalmaksu maksmise lõpu kuupäev;
11) sotsiaalmaksu maksmise lõpetamise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise otsuse
põhjus, kuupäev ja number.
4. peatükk
Juurdepääs andmekogu andmetele, andmete väljastamine ning andmeandjad
§ 38. Andmete väljastamine ja juurdepääs andmetele
(1) Juurdepääs andmekogusse kantud andmetele võimaldatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja
selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta
(isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) ja teiste õigusaktidega.
(2) Välisriigile võib andmeid väljastada Euroopa Liidu õigusest tuleneva kohustuse täitmiseks või
välislepingus ettenähtud juhtudel ja korras.
(3) Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide
koordineerimise kohta) rakendamise kord (ELT L 284, 30.10.2009, lk 1–42) artikli 4 lõike 2
rakendamiseks loodud infosüsteemis Eesti juurdepääsupunkti ülesandeid. Nende ülesannete
täitmisel tekkivate turvaintsidentide lahendamisel on Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusel
õigus lugeda ja kustutada infosüsteemi kaudu edastatavaid isikuandmeid.
14
(4) Andmekogule juurdepääsu õigus on andmekogu arendaval või hooldaval isikul arendus- või
hoolduslepingus määratud ulatuses ja tingimustel.
(5) Andmekogule juurdepääsu õigus vastutava töötleja kaudu või isiku tuvastamist üheselt
võimaldava muu elektroonilise kanali kaudu on isikul, kelle andmeid andmekogus töödeldakse
või tema esindajal.
(6) Vastutav töötleja peab arvestust, kellele, mis eesmärgil, millal, millisel viisil ja milliseid
isikuandmeid andmekogust väljastatakse.
(7) Töötukassa töötajale tagatakse tööülesannete täitmiseks juurdepääs andmekogu andmetele.
(8) Andmelaost väljastatakse andmed riigi-, kohaliku omavalitsuse üksuse asutuse või muule
avalik-õigusliku isikule või avalikke ülesandeid täitvale eraõiguslikule isikule, kui see on vajalik
tema õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks. Andmed väljastatakse taotluse või lepingu
alusel või tagatakse juurdepääs andmelao andmetele andmetaotleja ja töötukassa vahel sõlmitud
lepingu alusel.
§ 39. Juurdepääs töövõime hindamise andmetele
(1) Paragrahvi 31 lõike 1 punktis 8 nimetatud andmetele on juurdepääs tervishoiuteenuse osutajal,
arstiõppe läbinud isikul ja õigusaktides sätestatud juhul muul isikul.
(2) Isikule kuvatakse töövõime hindamise taotluse andmed, töövõime hindamisel antud
eksperdiarvamus ja selle andja andmed, töövõime hindamise otsuse andmed ja eksperdiarvamuse
andmete töötlemise logid tervise infosüsteemi kaudu.
§ 40. Andmeandjad ja andmevahetus teiste andmekogudega
(1) Andmekogusse esitavad andmeid töövõimetoetuse seaduse, töötuskindlustuse seaduse ja
tööturumeetmete seaduse alusel:
1) isik;
2) tööandja;
3) tööturuteenuse osutaja;
4) tervishoiuteenuse osutaja;
5) liikluskindlustusega tegelev kindlustusandja;
6) pankrotihaldur, ajutine pankrotihaldur või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis määratud
vastava pädevusega isik.
(2) Rahvastikuregistrist on õigus saada:
1) füüsilise isiku andmeid – isikukood, ees- ja perenimi, elukoha aadress, kodakondsus, elamisloa
kehtivusaeg, elamisõiguse kehtivusaeg, kuni 8-aastaste laste nimed ja isikukoodid, alla 18-aastaste
puudega laste nimed ja isikukoodid, isiku surmaaeg;
2) piiratud teovõimega isiku esindaja ja esindusõiguse aluse ja ulatuse andmeid.
(3) Tervisekassa andmekogust on õigus saada andmeid ajutise töövõimetuse kohta, sealhulgas
andmeid ajutise töövõimetuse hüvitise suuruse, haiguslehe perioodi, haigushüvitise
väljamaksmise kuupäeva ja haigushüvitise lõppemise aja kohta.
(4) Eesti hariduse infosüsteemist on õigus saada järgmisi andmeid:
1) põhi-, üld-, kesk-, üldkesk-, kutse- või kõrghariduse õppetasemel õppima asumine, õppimine
ning õpingute lõpetamine ja katkestamine;
2) õppeasutuse, õppetaseme, õppekava, õppevormi, õppekoormuse, nominaalse õppeaja,
finantseerimise allika ja akadeemilise puhkusel viibimise aja ning põhjuse kohta.
(5) Maksukohustuslaste registrist on õigus saada andmeid:
1) töötuskindlustuse seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud tasude ja töötuskindlustusmaksete kohta;
2) isiku töötasu ja füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses abikaasa või registreeritud
elukaaslasena osalemise kohta;
15
3) isiku ettevõtluskonto ja sellele laekunud summade kohta;
4) isiku ajutise töövõimetuse hüvitise suuruse kohta;
5) residentsuse kohta;
6) maksukohustuslaste registrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva
abikaasa ja registreeritud elukaaslase kohta;
7) tasu kohta, millelt makstakse sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktide 1, 3, 4,
6 ja 9 alusel või välislepingu alusel;
8) tööandja makstava haigushüvitise kohta;
9) töötamise kohta;
10) välisteenistuse seaduse või avaliku teenistuse seaduse alusel abikaasa või registreeritud
elukaaslase tasu saamise kohta;
11) emapuhkuse, isapuhkuse, lapsendajapuhkuse ja vanemapuhkuse kohta;
12) kindlustatute ees- ja perekonnanime ja isikukoodi ning töötuskindlustuse seaduse § 3 lõike 2
punktis 5 nimetatud isikute ees- ja perekonnanime, isikukoodi ja tasu suuruse kohta.
(6) Sotsiaalkaitse infosüsteemist on õigus saada andmeid:
1) riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel püsivalt töövõimetuks tunnistamise kohta;
2) püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsuses märgitud korduvekspertiisi tähtaja kohta;
3) pensioni määramise ja maksmise kohta;
4) vanemahüvitise kohta;
5) prokuröri töövõimehüvitise kohta;
6) välisriigist töövõimetoetusega samal eesmärgil makstava toetuse, pensioni või muu rahalise
hüvitise kohta;
7) isiku nõusolekuta hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama paigutamise
kohta;
8) hooldatava isiku puude raskusastme kohta;
9) puude ja selle raskusastme kohta;
10) sotsiaalse rehabilitatsiooni ja erihoolekandeteenuse saamise kohta.
(7) Äriregistrist on õigus saada andmeid:
1) tööandja, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtja ja juriidilise isiku esindusõiguse omamise
kohta;
2) tööandja ja tööturuteenuse osutaja, füüsilisest isikust ettevõtjana ja juriidilise isiku juhtimis- või
kontrollorgani liikmena tegutsemise ning usaldusühingu või täisühingu osanikuks või muu
äriühingu omanikuks olemise kohta.
(8) Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrist on õigus saada andmeid:
1) alla 3-aastasele lapsele hoolduspere vanemaks olemise kohta;
2) puudega isiku sotsiaalhoolekande seaduse § 26 alusel hooldamise kohta;
3) hooldamise ja hooldajatoetuse saamise kohta.
(9) Tervise infosüsteemist on õigus saada andmeid:
1) andmete esitaja ja esitamise aja kohta;
2) ambulatoorsete visiitide ja haiglas viibimiste kohta;
3) ravi, ravimite ja meditsiiniseadmete kohta.
(10) Päästeasutusest on õigus saada andmeid vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetuse
saamise kohta.
(11) Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogust on õigus
saada andmeid vanglas või arestimajas karistuse kandmise või vahi alla viibimise kohta.
(12) Karistusregistrist on õigus saada andmeid isiku karistatuse, õigeks mõistmise, sundravi või
muu seaduses sätestatud asenduskaristuse või mõjutusvahendi kohta.
(13) Kaitseväekohustuslaste registrist on õigus saada andmeid isiku aja-, asendus- või
reservteenistuses viibimise kohta.
16
(14) Liikluskindlustuse registrist on õigus saada järgmisi andmeid:
1) kahjustatud isiku, kes on kindlustusjuhtumi tõttu osalise või puuduva töövõimega ja kelle
töövõimetushüvitise nõuet kindlustusandja käsitleb, nimi ja isikukood;
2) kindlustusandja nimetus, kes punktis 1 nimetatud andmed liikluskindlustuse registrisse esitas.
(15) Kutseregistrist on õigus saada andmeid isikule antud kutse kohta.
(16) Liiklusregistrist on õigus saada andmeid isiku juhtimisõiguse ja pädevustunnistuse kohta.
(17) Riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist on õigus saada andmeid ettevõtjale antud riigiabi
ja vähese tähtsusega abi kohta.
(18) Riikliku rahvusvahelise kaitse andmise registrist on õigus saada andmeid rahvusvahelise
kaitse saaja, sealhulgas ajutise kaitse saaja ja rahvusvahelise kaitse taotleja seisundi kohta.
(20) Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikust registrist on õigus saada andmeid asutuse
nime, registrikoodi ja aadressi kohta.
5. peatükk
Andmekogusse kantud andmete ja nende alusdokumentide säilitamine
§ 41. Andmete säilitamine
(1) Andmekogusse kantud andmeid säilitatakse isikustatult järgmiselt:
1) töötuna arvele võtmise, tegevuskava, tööturumeetmete ning nende raames osutatud
tööturuteenuste ja makstud tööturutoetuste, tööandja ja tööturuteenuse osutaja, töötutoetuse,
töövõimetoetuse, sotsiaalmaksu erijuhtudel maksmise ja töökoha täitmiseks välismaalasega loa
taotlemise andmeid säilitatakse kümme aastat pärast menetluse lõppemist või isiku surma;
2) töövõime hindamise, kindlustatute ja hüvitiste saajate ning hüvitiste määramise ja maksmise
andmeid ning töötuskindlustusmakse andmeid säilitatakse kümme aastat pärast isiku surma.
(2) Lõikes 1 sätestatud tähtaegade möödumisel andmed pseudonüümitakse kord aastas
säilitustähtaja möödumise kalendriaasta lõpus. Säilitustähtaja möödumisel kustutatakse §-s 4
nimetatud digitaalsed alusdokumendid üks kord aastas hiljemalt säilitustähtaja möödumise
kalendriaasta lõpus.
(3) Andmekogusse kantud pseudonüümitud andmed säilitatakse 65 aastat, mille möödumisel
andmed anonüümitakse kord aastas säilitustähtaja möödumise kalendriaasta lõpus.
(4) Vastutav töötleja logib andmete töötlemised ning säilitab andmete töötlemise logisid kaks
aastat ja isiku kohta töövõime hindamisel antud eksperdiarvamuse töötlemise logisid viis aastat.
Logi sisaldab andmeid kõikide andmete töötlemiste kohta, sealhulgas andmete sisestamised,
muutmised, kustutamised ja vaatamised, tehtud X-tee päringud ja andmekogusse teiste asutuste
poolt tehtud päringud.
(5) Säilitustähtaja möödumisel kustutatakse andmekogusse kantud lõikes 4 nimetatud logid üks
kord aastas hiljemalt säilitustähtaja möödumise kalendriaasta lõpus.
(6) Anonüümimine lõike 3 tähenduses on pseudonüümitud andmete muutmine anonüümseks
viisil, et üksikisikut ei ole võimalik tuvastada või ei ole enam võimalik tuvastada.
§ 42. Andmete pseudonüümimine ja pseudonüümitud andmete depseudonüümimine
(1) Andmekogu vastutav töötleja annab andmekogu andmetele pseudonüümimiseks juhuslikest
numbritest koosneva kordumatu koodi ja asendab sellega andmed, mis võimaldavad isiku
tuvastada.
(2) Andmekogu vastutav töötleja määrab isikud, kellel on juurdepääs depseudonüümimist
17
võimaldavatele andmetele ja depseudonüümitud andmetele.
(3) Paragrahvi 41 lõikes 3 nimetatud pseudonüümitud andmeid võib depseudonüümida üksnes
järgmistel juhtudel:
1) seaduses sätestatud juhul, kui andmetöötluse eesmärgid ei ole andmeid depseudonüümimata
saavutatavad;
2) töötukassa tegevuse, sealhulgas töötuskindlustuse, rakendatavate tööturumeetmete,
tööturumeetmete raames osutatavate tööturuteenuste ning makstava tööturutoetuse, töötutoetuse,
töövõime hindamise ja töövõimetoetuse mõju ja tulemuslikkuse hindamiseks, kui see on vajalik
teistelt asutustelt saadud andmetega kokkuviimiseks ja kui andmetöötluse eesmärgid ei ole
andmeid depseudonüümimata saavutatavad;
3) riikliku statistika, teadus- või ajaloouuringu ja poliitikakujundamise eesmärgil tehtavate
uuringute ja analüüside tegemise vajaduse korral, kui andmetöötluse eesmärgid ei ole andmeid
depseudonüümimata saavutatavad;
4) andmete kvaliteedi tagamiseks.
(4) Depseudonüümimine lõike 3 tähenduses on pseudonüümitud andmete tagasiviimine
isikustatud kujule.
6. peatükk
Andmekogu rahastamine
§ 43. Andmekogu pidamise rahastamine
Andmekogu pidamist ning hooldus- ja arendustöid rahastatakse töötukassa eelarvest.
7. peatükk
Rakendussätted
§ 44. Üleminekusätted
(1) Enne 1. jaanuari 1999 töötuna arvel olnud isikute pensioniõiguslikku staaži tõendavaid
andmeid säilitatakse 55 aastat töötuna arvelevõtmisest arvates.
(2) Enne 1. jaanuari 2024 töötuna ja tööotsijana arvel olnud isikute ning tööturuteenuste
osutamise registrisse, töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogusse ning
töötuskindlustuse andmekogusse kantud andmeid töödeldakse ja säilitatakse käeolevas määruses
ja töötuskindlustuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
§ 45. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2024. aastal.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Riisalo
majandus- ja infotehnoloogiaminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Ahti Kuningas
kantsler