dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 22. detsember 2023
Viit
2-7/2023/5007
Registreeritud
22. detsember 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Kliimaministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-7/S Ettepanekud, arvamused ja seisukohad ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõude kohta
Toimik
2-7/2023
Vastutaja
Triinu Sillamaa (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majanduse ja innovatsiooni valdkond, Ettevõtluse osakond)

Failid

  • 📎2-720235007 22.12.2023 Väljaminev kiri.asice296 KB

Sisu (failidest)

Kliimaministeerium Teie 05.12.2023 nr 1-4/23/5748, KLIM/23- [email protected] 1623/-1K Meie 22.12.2023 nr 2-7/2023/5007 Ehitusseadustiku, halduskoostöö seaduse ja veeseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine märkustega Austatud Kristen Michal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastab ehitusseadustiku, halduskoostöö seaduse ja veeseaduse muutmise seaduse eelnõu alljärgnevate märkustega arvestamisel. Eelnõu seletuskirjas on mainitud, et seaduse eelnõule ei ole tehtud väljatöötamiskavatsust hea õigusloome ja normitehnika eeskiri (HÕNTE) § 1 lg 2 p 5 alusel (st seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju). Meie hinnangul on mõju oluline, kui ettevõtjate halduskoormus on mõjutatud. Nt viitab olulisele mõjule eelnõu § 1 p 5, millega lisatakse ehitusseadustiku (EhS) § 125 lg-sse 3 uus nõue kasutada puurkaevu ja -augu ehitamisel omanikujärelevalves üksnes vastava kvalifikatsiooniga isikut, ja § 3 p 12, mis viitab veeseaduse (VeeS) § 243 lõikele 41, millega määratakse tasud praegu riigi poolt tasuta läbiviidavale proovivõtjate atesteerimisele. Mõlemad muudatused mõjutavad ettevõtjaid ja kodanikke, mistõttu palume analüüsida ja selgitada täpsemalt majanduslikke mõjusid, lähtudes mõjude hindamise metoodikast (www.just.ee/oma). Seletuskirja punktis 2 nähtub, et eelnõuga tehtavate muudatuste eesmärk on vähendada puurkaevude ehitusloa taotlemisel halduskoormust, samas suurenevad puurkaevusid rajavate ettevõtjate vastutus ja tellijate kulud (eelnõu § 1 p 5). Palume selgitust, kas ja milliseid vähem koormavaid meetmeid/lahendusi ettevõtjatele ja maaomanikele kaaluti. Muuhulgas ei selgu seletuskirjast puurkaevu ja -augu ehitamisel omanikujärelevalves üksnes vastava kvalifikatsiooniga isiku kasutamise nõude osas: - omanikujärelevalve tegemiseks vastava kvalifikatsiooniga isikute praegune arv ja edaspidine vajadus; - pole välja toodud kui palju suureneb puurkaevu ehitamisel täiendava nõude lisamisel ehitamise kulud (omanikujärelevalve tegemise tasu); - seletuskirjas on nimetatud kutsestandardite muutmise vajadus, et isikuid juurde tuleks, kuid puudub info, kas midagi on juba tehtud või kaua see protsess võiks aega võtta. Samuti oleks seletuskirja mõjude p 6.2. osas vaja täpsustada, mida puurkaevu ja -augu ning maasoojussüsteemi puurkaevu ja -augu ehitamisel omanikujärelevalve tegija pädevuse Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 sätestamine täpsemalt ettevõtjatele tähendab (st kuidas neid mõjutab ja kas peavad käitumist seetõttu muutma ehk mis on muudatuse ulatus). Maaomanikele ja teistele isikutele, kes tellivad puurkaeve ja -auke ja maasoojussüsteemi puurkaeve ja -auke, on nimetatud muudatusega toodud seletuskirjas välja vaid väheoluline positiivne mõju olukorras, kus tekib kohustus edaspidi kasutada omanikujärelevalves tasulist teenust (ei ole hinnatud, kui suur on isikutele tegelik kulude suurenemine võrreldes saadava kasuga). Seletuskirja mõjude hindamise punktis 6.3 on öeldud, et reoveekogumisalade kehtestaja muutmisel (edaspidi Kliimaministeeriumi asemel Keskkonnaamet) mõju vee-ettevõtjate tegevusele on väheoluline. Samas puudub sellekohane põhjendus ja analüüs. Eelnõu § 3 punktiga 11 muudetakse VeeSi § 243 lõiget 4, et Kliimaministeerium võib proovivõtja atesteerimiseks sõlmida halduskoostöö seaduses sätestatud korras halduslepingu katselaboriga, mille akrediteerimisulatuses on kõik veeuuringute ja joogiveeuuringute proovivõtumeetodid. Ei ole viidet, kus on sätestatud ja kus on lõplik loetelu kõikidest veeuuringute ja joogiveeuuringute proovivõtumeetoditest. Lisaks ei ole selgitatud, mida tehakse olukorras, kui vastavat akrediteeringut omab rohkem kui üks katselabor. Palume täiendada eeltoodust lähtuvalt seletuskirja ja vajadusel eelnõu. Eelnõu § 3 punktiga 12 täiendatakse VeeSi § 243 lõikega 41, mille alusel võib katselabor proovivõtjate atesteerimise eest võtta tasu 72 kuni 300 eurot atesteeritava isiku kohta. Minimaalne ja maksimaalne tasu erineb 4-kordselt. Seletuskirja mõjude hindamise punkti 6.6 on selgitamata jäänud, kuidas tegelik hind kujuneb ja millest sõltub. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister Triinu Sillamaa 625 6391 [email protected] 2 (2)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel